Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.22 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 33 7248155 7228813 2026-10-05T17:21:11Z Nimelik 60716 7248155 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| tegeleb matemaatilise arvumõistega; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit [[Arv (keeleteadus)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2012}} '''Arv''' on üks [[matemaatika]] [[algmõiste]]id; see hõlmab [[loendamine|loendamisel]] ehk [[lõplik hulk|lõplike hulkade]] [[võrdlemine|võrdlemisel]] saadava [[naturaalarv]]u mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas [[täisarv]], [[ratsionaalarv]] ja [[kompleksarv]].<ref name="Kaasik2002"> Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. </ref> Arve kasutatakse peale loendamise ka [[mõõtmine|mõõtmiseks]]. Matemaatikas võetakse neid tavaliselt [[abstraktne objekt|abstraktsete objektidena]]. Matemaatikas ei [[definitsioon|defineerita]] arve, vaid näiteks [[naturaalarv]]e ja [[täisarv]]e. Eri tüüpe arve defineeritakse [[aksiomaatika]] abil või konstrueeritakse näiteks [[hulk|hulga]] mõiste abil või juba defineeritud tüüpi arvudest. [[Pilt:NumberSetinC.svg|pisi|Mõned arvuvallad]]: <br><math> \mathbb{C}</math> – [[kompleksarv]]ud, nt <math>1+i \sqrt 3</math> <br><math> \mathbb{R}</math> – [[reaalarv]]ud, nt <math>\sqrt 2</math>, <math>e</math>, <math>\pi</math> <br><math> \mathbb{Q}</math> – [[ratsionaalarv]]ud, nt 1,333..., –7/11 <br><math> \mathbb{Z}</math> – [[täisarv]]ud , nt −2, −1, 0, 1, 2 <br><math> \mathbb{N}</math> – [[naturaalarv]]ud, nt 0, 1, 2 või 1, 2, 3 == Arvuvallad == [[File:Euler diagram of number sets.svg|thumb|Euleri arvuvaldade diagramm]] Tähtsamad [[arvuvald|arvuvallad]] paigutuvad [[alamhulk]]adena üksteise sisse, näiteks [[naturaalarv]]ud on ka [[täisarv]]ud, täisarvud on ka [[ratsionaalarv]]ud jne. === Naturaalarvud === {{vaata|Naturaalarv}} Kõige tuntumad arvud on [[naturaalarv]]ud 0, 1, 2, ..., mida kasutatakse [[loendamine|loendamiseks]] ja mis moodustavad [[hulk|hulga]] <math>\mathbb{N}</math> (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja). === Täisarvud === {{vaata|Täisarv}} Kui naturaalarvudele lisada [[negatiivne arv|negatiivsed arvud]], saadakse [[täisarv]]ud, mis moodustavad hulga <math>\mathbb{Z}</math>. === Ratsionaalarvud === {{vaata|Ratsionaalarv}} [[Täisarv]]ude [[jagatis]]i nimetatakse [[ratsionaalarv]]udeks. Need moodustavad hulga <math> \mathbb{Q}</math>. === Reaalarvud === {{vaata|Reaalarv}} Kui lisada [[mitteperioodiline lõpmatu kümnendmurd|mitteperioodilised lõpmatud kümnendmurrud]], saadakse [[reaalarv]]ud, mis moodustavad hulga <math>\mathbb{R}</math>. Reaalarvud jagunevad ratsionaal- ja [[irratsionaalarv|irratsionaalarvudeks]]. === Kompleksarvud === {{vaata|Kompleksarv}} Kui lisada [[reaalarv]]udele kõikide [[reaalarv]]uliste [[koefitsient]]idega [[algebraline võrrand|algebraliste võrrandite]] [[lahend]]id, saame [[kompleksarv]]ud, mis moodustavad hulga <math>\mathbb{C}</math>. == Üldistused == Üldistades võib arve käsitleda kui [[abstraktne objekt|abstraktseid objekte]], mida seostatakse mingi konkreetse [[kvantiteet|kvantiteediga]]. === Hüperkompleksarvud === Üheks arvu mõiste üldistuseks on [[hüperkompleksarv]], mis kuulub mõnda [[ühikelement|ühikelemendiga]] [[lõplikumõõtmeline algebra|lõplikumõõtmelisse]] [[algebra]]sse üle [[reaalarvude korpus]]e <math> \mathbb{R}</math>. === Kardinaalarvud === [[Kardinaalarv]] mõõdab [[hulk]]ade [[võimsus (matemaatika)|võimsus]]t. == Aritmeetika == [[Aritmeetiline tehe|Aritmeetilisi tehteid arvudega]], nagu näiteks [[liitmine|liitmist]] ja [[korrutamine|korrutamist]], üldistab [[üldalgebra]] ehk [[abstraktne algebra]], mis tegeleb [[algebraline struktuur|algebraliste struktuuridega]], näiteks [[rühm (matemaatika)|rühmade]], [[ring (algebra)|ringide]] ja [[korpus (matemaatika)|korpustega]]. ==Ajalugu== Arvu mõiste on arenenud koos [[matemaatika]]ga. [[Naturaalarv]]u mõiste tekkis vajadusest esemeid [[loendamine|loendada]]. Kõik rahvad, kes on tundnud [[kiri (lingvistika)|kirja]], on vallanud [[naturaalarv]]u [[mõiste]]t ning kasutanud mingit [[arvutamine|arvutamis]]süsteemi.{{lisa viide}} Ratsionaalarvude kasutamise kohta on andmeid perioodist enam kui 3000 aastat tagasi.{{lisa viide}} Negatiivsete arvude kasutamise kohta on teateid II sajandist ekr.{{lisa viide}} Hiina matemaatikute töödest. Euroopasse jõudsid negatiivsed arvud nähtavasti araablaste vahendusel Indiast. Neid hakati Euroopa matemaatikute hulgas laialdaselt kasutama alles pärast prantsuse matemaatiku [[René Descartes|R. Descartesi]] (1596–1650) tööde ilmumist. Üksikuid irrratsionaalarve tunti ja kasutati juba antiikajal. Seda mitmetest geomeetrilistest ülesannetest lähtudes. Reaalarvude matemaatiliselt korrektse käsitluse andsid 19. sajandi teisel poolel R. Dedekind (1831–1916), G. Cantor (1845–1918) ja K. Weierstrass (1815–1897). Esimesed teated [[imaginaararv]]u kasutamisest ulatuvad 16. sajandisse.{{lisa viide}} On teada, et 1545. aastal avaldas Itaalia matemaatik G. Cardano (1501–1576) töö, milles vaadeldi võrrandit x³-12x+16=0. Lahendamisel kasutas ta avaldist <math>\sqrt{-243}</math> ning leidis selle abil lahendid <math>x_1=x_2=2</math>, <math>x_3=-4</math>. Laialdaselt kasutas kompleksarve Peterburi Teaduste akadeemia akadeemik [[Leonhard Euler|L. Euler]] (1707–1783), kes muuhulgas võttis kasutusele sümboli i [[imagnaarühik]]u tähisena. Alles 18. sajandi lõpus anti kompleksarvude geomeetriline tõlgendus.{{lisa viide}} == Arve == *[[null|0]] *[[üks|1]] *[[kaks|2]] *[[kolm|3]] *[[neli|4]] *[[viis|5]] *[[kümme|10]] *[[sada|100]] *[[tuhat|1000]] *[[gross]] *[[üks kahendik|1/2]] *[[ruutjuur kahest]] *[[kuldlõike suhtarv]] ''φ'' *[[Pii|''π'']] *[[e (arv)|''e'']] *[[googol]] == Vaata ka == {{Vikitsitaadid}} *[[Arvude loend]] *[[Arvusüsteem]] *[[Arvu standardkuju]] *[[Järguühik]] *[[Number]] *[[Suurte arvude nimetused]] *[[Ideaalarvud]] == Viited == {{viited}} {{Mall:Suured arvud}} [[Kategooria:Arvuteooria]] [[Kategooria:Elementaarmatemaatika]] [[Kategooria:Arvud| ]] 9if7kgrl8hn1fin7fg1qbenvakamw6e 0 353 7248245 7062902 2026-10-05T20:14:00Z Heakeel 122460 /* Sõnavälde ja astmevaheldus */ 7248245 wikitext text/x-wiki {{liita|Eesti keele grammatilised kategooriad}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:EstonianGrammar1637.jpg|pisi|Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637)]] '''Eesti keele grammatika''' on [[eesti keel]]e [[grammatika]]. Eesti keel kuulub [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome haru]] [[Läänemeresoome keelte lõunarühm|lõunarühma]]. Eesti keele lähemad sugulaskeeled on [[vadja keel|vadja]] ja [[liivi keel]] (kui [[võru keel]]t pidada eesti keele murdeks). Eesti keele kirjutamiseks kasutatakse [[ladina tähestik]]ul põhinevat [[eesti tähestik]]ku. Erinevalt paljudest teistest keeltest puudub eesti keeles grammatiline [[Grammatiline sugu|sugu]]. ==Käänded== Eesti keeles on 14 [[kääne]]t (sõna ''auto'' iga kääne [[singular|ainsus]]es ja [[pluural|mitmus]]es): {| class=wikitable |- | rowspan=2 align=right |# | rowspan=2 |Kääne | rowspan=2 |Käände grammatiline tähis | rowspan=2 colspan=2 |Vastab küsimustele | colspan=2 |<center>Näide</center> |- |ainsuses || mitmuses |- | align=right |1. ||[[Nimetav]] ||[[nominatiiv]] ||''kes?'' ||''mis?'' <br/> ''Missugune?''|| ''auto'' ||''autod'' |- | align=right |2. ||[[Omastav]] ||[[genitiiv]] ||''kelle?'' ||''mille?'' ||''auto'' ||''autode'' |- | align=right |3. ||[[Osastav]] ||[[partitiiv]] ||''keda?'' ||''mida?'' ||''autot'' ||''autosid'' |- | align=right |4. ||[[Sisseütlev]] ||[[illatiiv]] ||''kellesse?'' ||''millesse?'' ||''autosse'' ||''autodesse'' |- | align=right |5. ||[[Seesütlev]] ||[[inessiiv]] ||''kelles?'' ||''milles?'' ||''autos'' ||''autodes'' |- | align=right |6. ||[[Seestütlev]] ||[[elatiiv]] ||''kellest?'' ||''millest?'' ||''autost'' ||''autodest'' |- | align=right |7. ||[[Alaleütlev]] ||[[allatiiv]] ||''kellele?'' ||''millele?'' ||''autole'' ||''autodele'' |- | align=right |8. ||[[Alalütlev kääne|Alalütlev]] ||[[adessiiv]] ||''kellel?'' ||''millel?'' ||''autol'' ||''autodel'' |- | align=right |9. ||[[Alaltütlev]] ||[[ablatiiv]] ||''kellelt?'' ||''millelt?'' ||''autolt'' ||''autodelt'' |- | align=right |10. ||[[Saav]] ||[[translatiiv]] ||''kelleks?'' ||''milleks?'' ||''autoks'' ||''autodeks'' |- | align=right |11. ||[[Rajav]] ||[[terminatiiv]] ||''kelleni?'' ||''milleni?'' ||''autoni'' ||''autodeni'' |- | align=right |12. ||[[Olev kääne|Olev]] ||[[essiiv]] ||''kellena?'' ||''millena?'' ||''autona'' ||''autodena'' |- | align=right |13. ||[[Ilmaütlev]] ||[[abessiiv]] ||''kelleta?'' ||''milleta?'' ||''autota'' ||''autodeta'' |- | align=right |14. ||[[Kaasaütlev]] ||[[komitatiiv]] ||''kellega?'' ||''millega?'' ||''autoga'' ||''autodega'' |} Mõnikord loetakse 15. käändeks [[viisiütlev]]at ''(näide: purjuspäi, paljajalu, kinnisilmi)'' käänet. Eesti keeles puudub [[akusatiiv]] ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat või osastavat käänet. Mõnedel [[omasõna]]del on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi, nt keresse ~ kerre. ==Rõhk== Eesti omasõnadel ja eestipärastel [[laensõna|laen]]- ning [[võõrsõna]]del on [[põhirõhk]] esimesel [[silp|silbil]]. Võõrapärastel võõr- ja laensõnadel vastab rõhk reeglina lähtekeelse sõna rõhule. ==Välde== ===Lihthääliku välde=== Vältus on hääliku hääldamise suhteline kestus. Eesti keeles on enamikul häälikuist kolm [[välde]]t &mdash; I, II ja III ehk lühike, pikk ja ülipikk. Välte märkimist kirjas iseloomustab järgmine tabel: {| class=wikitable |- !I välde !II välde !III välde |- |'''h, l, m, n, r, s, a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü''' |'''hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, ää, öö, üü''' |'''hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, jj, oo, uu, õõ, ää, öö, üü''' |- |''a'''h'''i, ka'''l'''a, a'''s'''i, ku'''r'''i'' |''tse'''hh'''id, ka'''ll'''ata, ka'''ss'''a, k'''uu'''rid''<br> '''''h''''' &mdash; pika vokaali või diftongi järel (''stii'''h'''iline, psüü'''h'''iline'') |''tse'''hh'''ide, ka'''ll'''ama, ka'''ss'''e, k'''uu'''ride''<br> '''''h''''' &mdash; ülipika vokaali või diftongi järel (''stii'''h'''ia'') |- |'''b, d, g'''<br> ''ka'''b'''i, sa'''d'''u, ma'''g'''ab'' |'''p, t, k'''<br> ''ka'''p'''id, nu'''t'''ab, lu'''k'''ud'' |'''pp, tt, kk'''<br> ''ka'''pp'''ide, nu'''tt'''a, lu'''kk'''e''<br> '''''p'', ''t'', ''k''''' &mdash; ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel (''too'''p'''i, lau'''t'''a, kõi'''k'''i'') |- | – |'''f, š'''<br> ''še'''f'''id, tu'''š'''iga'' |'''ff, šš'''<br> ''še'''ff'''e, tu'''šš'''idega''<br> '''''f'', ''š''''' &mdash; ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel (''sei'''f'''e, telegraa'''f'''i'' (''mida?'')) |- |'''j'''<br> ''ma'''j'''a, o'''j'''a'' | – |'''''jj''''' ''ma'''jj'''a, o'''jj'''a'' |- ma'''jj'''a, o'''jj'''a |'''v'''<br> ''ki'''v'''i, ka'''v'''a'' | – |'''vv'''<br> ''ki'''vv'''i, ka'''vv'''a'' |} *'''Erand.''' Mõnes ühesilbilises sõnas märgitakse pikk või ülipikk häälik ühe tähega: ''ma, sa, ta, me, te, nad; mul, sul, tal; mus, sus, tas'' jne; ''kel, sel, mil, tol, kes, kus, mis'' jne; ''et, ja, ka, ju; oh, ah, jah, noh, säh, kah, aitäh, tohoh'' jne. '''Märkus.''' Väljatöötamisel on uus häälikuortograafia teooria, mille põhisisu järgi on häälikul kaks pikkust: lühike ja pikk.{{lisa viide}} ===Sõnavälde ja astmevaheldus=== Sõnavälte ja [[astmevaheldus]]e tundmine on aluseks käänamisele ja pööramisele. ====Sõna sisehäälikud==== Sõna sisehäälikud on häälikud alates pearõhulise silbi esimesest [[Täishäälik|vokaalist]] kuni järgmise silbi esimese vokaalini (viimane välja arvatud). Eesti keeles on pearõhk tavaliselt esimesel silbil, võõrsõnades võib rõhk langeda ka [[järgsilp|järgsilbile]]. Sisehäälikute hulka ei arvestata käände- ning pöördelõppe ja liite -gi, -ki häälikuid. ====Sõnavälde==== Sõna välde oleneb sõna sisehäälikute vältest: *Sõna on '''I vältes''', kui kõik tema sisehäälikud on I vältes, st kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja sellele järgnev konsonant. (v'''il'''u, s'''ad'''ama) *Sõna on '''II vältes''', kui sisehäälikute hulgas on mõni häälik või häälikuühend II vältes, kuid ükski pole III vältes. (l'''ip'''ud, s'''õbr'''ad) *Sõna on '''III vältes''', kui sisehäälikute hulgas on mõni häälik või häälikuühend on III vältes või kui sõna on ühesilbiline. (l'''ipp'''ude, s'''õpr'''u) ====Astmevaheldus==== [[Astmevaheldus]]eks nimetatakse sõna sisehäälikute muutumist käänamisel ja pööramisel. (lipp – lipu, luba – loa; sadama – sajab). Astmevaheldus jaguneb välte- ja laadivahelduseks. [[Vältevaheldus]]e korral muutub sõna sisehäälikute välde (II välde vaheldub III-ga). II-vältelist vormi loetakse nõrgaks, III-vältelist aga tugevaks astmeks: ''karp'' (ühesilbiline => III välde, tugev aste) – ''karbi'' (II v, nõrk aste). [[Laadivaheldus]]e korral mõni sisehäälik kaob või muutub teiseks häälikuks – häälikud '''g, b, d, s '''ning '''k''' ja '''t''' ühendites ''sk, hk'' ja ''ht'' kaovad või asenduvad mõne teise häälikuga. Vorm, kus vaadeldav häälik ehk laadivaheldusele alluv häälik on olemas, on tugevas astmes. Vorm, kus laadivahelduslik häälik puudub või on asendunud mõne muu häälikuga, on nõrgas astmes, sõltumata sõna vältest: ''lugu'' (''g'' on, tugev aste) – ''loo'' (''g'' puudub, nõrk aste) Astmevahelduse määramisel võrreldakse käändsõna ainsuse nimetavat, omastavat ning vajadusel ka osastavat käänet, tegusõnadel kindla kõneviisi oleviku 1. pööret ja ''da''-tegevusnime. Astmevahelduseks ei loeta: *konsonandi pikenemist ainsuse sisseütlevas ja ''da''-tegevusnimes (pesa – pessa, tulema – tulla), *''n''-i ja ''s''-i vaheldust liites ''-ne'' (teine – teise, puine – puise), *välte muutumist ''d''-lõpulises ainsuse osastavas (tuld, merd, und), *täishääliku väljalangemist ''number''tüüpi sõnades (number – numbri, vanker – vankri), Kui sõna käänamisel või pööramisel sisehäälikud ei muutu, on sõna astmevahelduseta. ==Silbitamine== * Üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisesse silpi: ''ka-la, tu-ba, mi-da-gi''; * viimane kaashäälik kaashäälikuühendist kuulub järgmisesse silpi: ''kur-vad, mürts-ti''; * pikk või ülipikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: ''suu-bu-ma, toe''; ** kui kahe vokaali vahelt läheb sõnatüve piir, siis kuuluvad nad eri silpidesse: ''a-va-us'' (''-us'' on tuletusliide); * kolmest järjestikusest täishäälikust kuulub viimane teise silpi: ''põu-a-ne, kau-a''; * liitsõnades silbitatakse iga sõnaosa eraldi: ''liit-sõ-na, va-na-e-ma''; * võõrsõnu silbitatakse tavaliselt nagu eesti omasõnu: ''bar-rel, muu-se-um, o-aas'' * liitvõõrsõnu võib silbitada kas: ** nagu liitsõnu: ''fo-to-graaf''; ** nagu lihtsõnu: ''fo-tog-raaf''; ** võõrsõnaliited on soovitatav liigendada eraldi silbina: ''sub-troo-pi-ka, mo-no-gramm'' ==Võõrsõnad== Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest tunnustest: * ''g, b, d'' sõna algul * häälikud ''f, š, z, ž'' * pearõhk järgsilbil (''semester, grammatika'') * pikad täishäälikud järgsilbis (''akadeemia, idee'') * ''o'' järgsilbis (''foto, neutron'') * eesti keeles tavatud häälikuühendid (''sfäär, anekdoot, röntgen'') ==Sõnaliigid== [[File:Sõnaliikide skeem.svg|thumb|640px|Eesti keele sõnaliigid]] Muutumisviisi järgi liigitatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. * [[Käändsõna]]d ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). * [[Pöördsõna]]d ehk verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõneliigis. * [[Muutumatud sõnad]] ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. ===Käändsõnad=== Tähenduse järgi liigitatakse käändsõnu järgmiselt: * [[nimisõna]]d ehk substantiivid – olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi; * [[omadussõna]]d ehk adjektiivid – märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi; * [[arvsõna]]d ehk numeraalid – väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Numeraalid jagunevad omakorda põhi- (märgivad arvu või hulka) ning järgarvsõnadeks (väljendavad järjekorda); * [[asesõna]]d ehk pronoomenid – asendavad nimi-, omadus- ning arvsõnu. ===Pöördsõnad=== Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna '''pöördelistel vormidel''' on: * kolm '''pööre'''t ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) * kaks '''aeg'''a – 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). * neli '''kõneviis'''i – 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) [[Käskiv_kõneviis|käskiv]] (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud) * kaks '''tegumood'''i – 1) isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem), 2) umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu) * kaks '''kõne'''t (kõneliiki) – 1) jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu), 2) eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu) Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: '''ma-''' ja '''da-tegevusnimi''' (infinitiivid), '''v-''' ja '''tav-kesksõna''' (oleviku kesksõnad), '''nud-''' ja '''tud-kesksõna''' (mineviku kesksõnad) – lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud. ===Muutumatud sõnad=== Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks. * '''Määrsõna''' väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms. või annavad sõnale või lausele tähendusvarjundi (''Loen sinu artikli '''läbi'''.'') Määrsõnad jagunevad koha-, aja-, viisi-, hulga- ja mõõdu-, määra- ning seisundimäärsõnadeks. * '''Kaassõna''' kuulub nimisõna juurde ning vastab sellega koos ühele ja samale küsimusele. Asendi järgi põhisõna suhtes liigitatakse kaassõnu eessõnadeks (prepositsioonid) ning tagasõnadeks (postpositsioonid). ('''''Mööda''' ''teed'' sõitsid autod.'') * '''Sidesõnad''' (konjunktsioonid) ühendavad sõnu või lauseid. (''Ilm oli selge, '''kuid''' külm.'') * '''Hüüdsõnad''' väljendavad hüüdeid, häälitsusi jms. ('''''Sulpsti!''' oli ta vee all.'') ==Vaata ka== *[[Eesti keele ajalugu]] *[[Eesti keele käändkonnad]], [[käändkond]], [[käändkonnad]] *[[Eesti keele ortograafia]] *[[Eesti keele seletav sõnaraamat]] ehk EKSS *[[Eesti Keele Sihtasutus]] *[[Eesti keele uurimine]] *[[Eesti kirjakeele norm]] *[[Eesti õigekeelsussõnaraamat]] ehk ÕS ==Välislingid== * [http://www.eki.ee Eesti Keele Instituudi koduleht] * [http://www.eki.ee/books/ekk09/ Eesti keele käsiraamatu veebiversioon] [[Kategooria:Eesti keel|Grammatika]] ... cphug86y46grcf80mjp1j9qnx2ye708 0 799 7248142 7075483 2026-10-05T16:59:39Z ~2026-53531-26 239050 Olympus Mons on Päikesesüsteemis kõrgeim mägi, mitte teine. 7248142 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|planeedist}} {{Infokast planeet |sümbol = [[Pilt:Mars_symbol (bold).svg|24px|♂]] |pilt = Mars Hubble.jpg |pildiallkiri = Pildistatud [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobiga]] 26. juunil 2001 |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 249,2 miljonit km (1,66 [[astronoomiline ühik|aü]]) |periheel = 206,7 miljonit km (1,38 [[astronoomiline ühik|aü]]) |keskmine_kaugus_päikesest = 227 900 000 km (1,52 [[astronoomiline ühik|aü]]) |kaugus_Maast = 55–400 mln km |orbiidi_ekstentrilisus = 0,0934 |tiirlemisperiood = 687 Maa ööpäeva |sünoodiline_periood = 779,96 Maa ööpäeva |orbitaalkiirus = 24,007 km/s |orbiidi_kalle = 23°59'<ref name="A&O" /> |diameeter = 6750 km |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |pindala = 144 798 500 km² |ruumala = 1,6318×10¹¹ km³ |mass = 6,4219*10²³ kg |tihedus = 3,933 g/cm³ |raskuskiirendus = 3,711 m/s² |paokiirus = 5,027 km/s |pöörlemisperiood = 24 tundi 39 minutit |pöörlemiskiirus = 241,17 m/s |telje_nurk = |pinnatemperatuur = +25 kuni −125 °C |kaaslaste_arv = 2 |spektriklass = |albeedo = |atmosfäär = |avastaja = |avastamise_aeg = }} '''Marss''' on neljas [[planeet]] [[Päike]]sest ja [[Päikesesüsteem]]i üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult [[Merkuur]]ist. Marss sai nime Rooma sõjajumala järgi ning seda hüütakse punaseks planeediks, sest planeedi pinnal laialt levinud [[raud(III)oksiid]] annab sellele punase värvuse.<ref name="Hematite" /> See on [[Maa tüüpi planeedid|Maa tüüpi planeet]], millel on õhuke [[atmosfäär]] ja pinnavormid, mis meenutavad [[Kuu]] kraatreid ja [[Maa (planeet)|Maal]] esinevaid [[org]]usid, [[kõrb]]eid ja polaaralasid. Et Marsi ja Maa [[pöörlemistelg]]ede kalle on enam-vähem ühesugune (vastavalt 23°59' ja 23°27')<ref name="A&O" />, ilmnevad Marsilgi [[aastaajad]] ja [[kliimavöötmed]], kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Planeedil asuvad [[Olympus Mons]], mis on suurim [[vulkaan]] ja kõrgeim mägi Päikesesüsteemis, ning [[Valles Marineris]], mis on üks suurimaid [[kanjon]]eid. Marsil on kaks kuud, [[Phobos]] ja [[Deimos]], mis on väikesed ja ebakorrapärase kujuga ning teadlased arvavad, et need võivad olla [[asteroid]]id, mis on Marsi orbiidile jäänud.<ref name="Mystery" /> Enne esimest möödalendu Marsist, mille sooritas [[Mariner 4]], spekuleeriti, et selle pinnal võib olla vedelat vett. Marineri möödalennul tehtud pildid kujutasid vastupidi oodatule kõrbelist ja tühja planeeti, millelt vett ei leitud. Hilisematel mehitamata missioonidel on leitud tõendeid, et Marsil olid kunagi suured alad veega kaetud. [[2005]]. aastal leiti poolustelt jääd ning kulgur [[Spirit (kulgur)|Spirit]] leidis ühest proovist veemolekule. [[Phoenix (kosmosesond)|Phoenix]]i maandur leidis [[2008]]. aastal planeedilt vett ning [[NASA]] teatas 28. septembril [[2015]], et leidis Marsi pinnalt voolavat soolast vett.<ref name="Vedel" /><ref name="Flowing" /> Marsil tegutsevad seitse [[kosmoseaparaat]]i, millest kuus asuvad orbiidil ja üks planeedi pinnal. Orbiidil tiirlevad [[2001 Mars Odyssey]], [[Mars Express]], [[Mars Reconnaissance Orbiter]], [[ExoMars Trace Gas Orbiter]], [[MAVEN]] ja [[Mars Orbiter Mission]] ning planeedi pinnal on [[Curiosity]].<ref name="Missions" /> [[Teleskoop|Teleskoobiga]] on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15–17 aasta tagant [[suur vastasseis|suure vastasseisu]] ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55–60 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui [[Veenus]]. ==Marsi kirjeldus== [[Pilt:Mars, Earth size comparison.jpg|pisi|300px|Maa võrrelduna Marsiga]] Marsi [[diameeter]] [[ekvaator]]i kohal on 6974&nbsp;km<ref name="A&O" />, pindala 144,8 miljonit km², ruumala 163,18 miljardit km³ ja [[tihedus]] 3940&nbsp;kg/m³.<ref name="A&O" /> Planeedi mass on 11% Maa omast (6,4219*10²³ kg) ja sealne [[gravitatsioon]] on umbes 38% Maa omast. [[Esimene kosmiline kiirus]] on 3,6&nbsp;km/s ja [[paokiirus]] 5,0&nbsp;km/s. ===Sisestruktuur=== Marss on kihilise ehitusega planeet, millel on tihe [[metall]]iline tuum ja mida katavad väiksema tihedusega kihid. Praeguste mudelite järgi on tuuma raadius 1794 ± 65&nbsp;km ja see koosneb peamiselt [[raud|rauast]] ja [[nikkel|niklist]], ning 16–17% ulatuses [[väävel|väävlist]]. Tuuma ümbritseb [[vahevöö]], mis on vorminud mitmed tektoonilised ja vulkaanilised pinnavormid. Teadlased pole vahevöös aktiivsust tuvastanud. Planeedi pindmisest kestast ehk koorest on leitud mitmeid keemilisi elemente, peamiselt leidub seal [[räni]], [[hapnik]]ku, rauda, [[magneesium]]i, [[alumiinium]]i, [[kaltsium]]i ja [[lämmastik]]ku. Koor on keskmiselt 50&nbsp;km paksune, maksimaalse paksusega 125&nbsp;km. [[Maakoor]] on seevastu 40&nbsp;km paksune ehk Marsiga võrreldes õhem. ===Geoloogia=== {{Pikemalt artiklis|Marsi geoloogia}} [[Pilt:An artist’s impression of Mars four billion years ago.jpg|pisi|300px|Kunstniku kujutis sellest, milline võis Marss olla 4 miljardit aastat tagasi]] Marss on [[Maa tüüpi planeedid|kiviplaneet]], mis koosneb ränist, hapnikust, metallidest ja teistest keemilistest elementidest, mis moodustavad sealseid kivimeid. Marsi pind koosneb peamiselt [[Basalt|basaldist]], kuid mõnes piirkonnas on basalt ränirikkam ja sarnaneb Maal leiduvate [[andesiit]]sete kivimitega. Planeedi pinnalt on leitud ka [[hematiit]]i ja [[oliviin]]i. Suur osa planeedi pinnast on kaetud raud(III)oksiidi tolmuga. Marsil puudub [[magnetväli]]<ref name="Magnetic" />, aga on leitud tõendeid et planeedil võis see kunagi olla. Praegu arvatakse, et Marsil esines 4 miljardit aastat tagasi [[laamtektoonika]], aga see lõppes, kui planeedi tuum jahtus.<ref name="Once" /> Marsi tuuma jahtumine oli ilmselt ka põhjuseks, miks planeet kaotas oma magnetvälja.<ref name="Once" /> Magnetvälja kadumisel ja [[päikesetuul]]e mõjul kaotas Marss peaaegu kogu oma [[Marsi atmosfäär|atmosfääri]] kosmosesse.<ref name="washingtonpost" /> Pärast planeetide tekkimist tabasid planeete mitmed [[asteroid]]id ja umbes 60% Marsi pinnalt on leitud sellest perioodist pärinevaid kraatreid. Marsi põhjapoolkeralt on leitud hiiglaslik kraater, [[Põhja polaarnõgu]], mis on mõõtmetega 10 600 × 8500&nbsp;km ja katab 40% planeedist. See kraater on 4 korda suurem kui [[Aitkeni kraater]] [[Kuu]]l ja on suurim kraater, mis Päikesesüsteemist on leitud. Marsil on mõningane geoloogiline aktiivsus säilinud ja näiteks [[19. september|19. septembril]] [[2008]] leidis Mars Reconnaissance Orbiter tõendeid, et ühel 700 meetri kõrgusel kaljul oli toimunud [[laviin]]. ===Marsi pinnas=== [[Pilt:Pathfinder01.jpg|pisi|300px|Marsikulgur [[Sojourner]] [[basalt]]kaljut röntgenspektromeetriga mõõtmas (1997)]] Enamik Marsi pinda on punakas [[kivikõrb]]. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3&nbsp;km kõrgemad tumedatest, nn meredest. Mandritel on [[meteoriit|meteoriidikraatreid]] rohkem kui meredel, mis viitab sellele, et viimased on tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõduga alla 3&nbsp;km) on [[tuul]]te ja [[liivatorm]]ide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14&nbsp;km-ni. Marsil asub kustunud [[vulkaan]] [[Olympus Mons]], mille jalami läbimõõt on 600&nbsp;km, kraatri läbimõõt 80&nbsp;km ja kõrgus 24&nbsp;km. Silma paistab 5000&nbsp;km pikkune, 120&nbsp;km laiune ja kuni 8&nbsp;km sügavune lõhe [[Valles Marineris]]. Osa pinnavorme – kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid – lubavad arvata, et varem on Marsil olnud [[Vesi|vett]]. Seda kinnitavad ka [[marsikulgur]]ite [[Spirit (kulgur)|Spirit]] ja [[Opportunity (kulgur)|Opportunity]] tehtud [[pinnas]]eanalüüsid. ===Hüdroloogia=== [[Pilt:Scamander Vallis from Mars Global Surveyor.jpg|pisi|250px|Scamander Vallis. Pildil olev jõesäng viitab sellele, et kunagi võis Marsil voolata suures koguses vett]] Marsil on õhurõhk väga madal ja atmosfäär Maa omast sada korda hõredam, mistõttu pole Marsil vedelas olekus vett. Poolustel asuvad kaks jääga kaetud ala, mis võivad koosneda jäätunud veest ja kui lõunapooluse jää sulatada, kattuks kogu planeet 11 meetri paksuse veekihiga.<ref name="South" /> Mars Expressi ja Mars Reconnaissance Orbiteri mõõtmised on tuvastanud jäätunud vett mõlemal poolusel ja keskmistel laiuskraadidel. [[31. juuli]]l [[2008]] leidis NASA maandur Phoenix Marsi pinnasest jäätunud vett. Marsi pinnavormid viitavad sellele, et kunagi oli Marsi pinnal vedelat vett. Planeedi pinnal olevad looklevad pinnavormid, mis on tuntud ka kui Marsi kanalid, on ühe hüpoteesi kohaselt tekkinud voolavast veest. Üks suuremaid kanaleid on [[Ma'adim Vallis]], mis on 700&nbsp;km pikk, 20&nbsp;km lai ja 2&nbsp;km sügav. Noorim kanal arvatakse olevat moodustunud kõigest paar miljonit aastat tagasi. Mujal esinevad orgude võrgustikud sarnanevad maiste [[valgla]]tega. Nende võrgustike kuju ja levik toetavad teooriat, et Marsil sadas kunagi [[vihm]]a ja [[Lumi|lund]]. Kunagisele vedela vee olemasolule viitavad ka teatud mineraalide olemasolu Marsi pinnal. Marsilt on leitud hematiiti ja [[götiit]]i, mis tekivad vahel vee olemasolul. [[2004]]. aastal leidis Opportunity [[jarosiit]]i, mis tekib ainult vedela vee olemasolul ja tõestab, et kunagi pidi Marsil olema vedelat vett. Hiljutisim tõend, et Marsil oli kunagi vedelat vett, on [[kips]]i leidmine Marsi pinnalt. Kipsi leidis detsembris 2011 marsikulgur Opportunity. Mõned teadlased arvavad, et madalad põhjapoolkera tasandikud võisid kunagi olla kaetud sadu meetreid sügava [[ookean]]iga, kuid see hüpotees on veel vastuoluline. Märtsis 2015 teatasid teadlased, et see ookean võis olla [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] suurune. See teooria tekkis, kui teadlased võrdlesid vee ja [[deuteerium]]i hulka Marsi atmosfääris ning nende ainete hulka Maal. Uurimise tulemusel avastati, et Marsil on kaheksa korda rohkem deuteeriumi, kui on Maal ja sellest võib järeldada, et iidsel Marsil pidi olema märkimisväärselt rohkem vett. Curiosity kulgur on [[Gale'i kraater|Gale'i kraatrist]] leidnud suure koguse deuteeriumi, kuid see kogus pole piisav, et võiks kindlalt kinnitada ookeani olemasolu. Samas on mõned teadlased hoiatanud, et teooria on kinnitamata ja Marsi kliimamudelid pole veel kinnitanud, et planeet oli veekogude olemasoluks piisavalt soe. [[Berni Ülikool|Berni Ülikooli]] teadlaste juhitud meeskond märkas [[Valles Marineris|Valles Marinerise]] lähedal Maa jõgede [[Delta|deltasid]] meenutavaid struktuure<ref>{{Netiviide |pealkiri=https://www.nature.com/articles/s44453-025-00015-8 |url=https://www.nature.com/articles/s44453-025-00015-8 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260112192757/https://www.nature.com/articles/s44453-025-00015-8 |arhiivimisaeg=2026-01-12 |vaadatud=2026-01-25 |väljaanne=www.nature.com |keel=en}}</ref>. ===Polaaralad=== [[Pilt:South Polar Cap of Mars during Martian South summer 2000.jpg|pisi|300px|Jääkilp Marsi lõunapoolusel]] Marsil on mõlemad poolused kaetud kuni paarikümne meetri paksuse jääga. Kui poolusel on talv, on see pidevalt varjus ja põhjustab temperatuuri languse. Temperatuuri langemisega sadestub 25–30% atmosfäärist [[kuiv jää|süsihappelumena]] planeedi pinnale. Kui poolus saab taas päikesevalgust, toimub süsihappelume [[sublimeerumine]], mis tekitab [[tuul]]i kiirusega 400&nbsp;km/h. Need tuuled transpordivad suuri koguseid veeauru ja tolmu, ning tekitab [[Kiudpilved|kiudpilvi]]. Veeaurust tekkinud pilvi pildistas 2004. aastal kulgur Opportunity.<ref name="Clouds" /> Lõunapoolusel võib mõnes piirkonnas süsihappelumi tekkida kuni meetripaksuste tahvlitena. Kevade saabumisel soojeneb planeedi maapõu ning sublimeeruv [[süsihappegaas]] tekitab tahvlite all suure rõhu, mis viib pealispinna purunemiseni. Tahvlite purunemine tekitab [[Geiser|geisritega]] sarnanevaid süsihappegaasipurskeid. Selliste pursete tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid. ===Geograafia ja pinnavormide nimetamine=== {{pikemalt artiklis|Marsi geograafia}} {{Marsi kaart}} Esimestena kaardistasid Marsi pinda [[Johann Heinrich Mädler]] ja [[Wilhelm Beer]]. Nad püstitasid hüpoteesi, et enamus Marsi pinnavormidest on püsivad ja määrasid täpsemalt ära Marsi pöörlemisperioodi. [[1840]]. aastal joonistas Mädler kümne aasta vaatlusmaterjalide põhjal esimese kaardi Marsist. Beer ja Mädler jätsid pinnavormidele nimed panemata ja tähistasid need tähtedega, pannes näiteks [[Sinus Meridiani]] tähiseks "a".<ref name="Discovery" /> Tänapäevased Marsi kohanimed pärinevad mitmest kohast. Näiteks kraatrid, mis on laiemad kui 60&nbsp;km, on nimetatud surnud teadlaste ja kirjanike järgi, kes on panustanud Marsi uurimisse. Kraatrid, mille diameeter on alla 60&nbsp;km, on nimetatud linnade järgi, kus elab vähem kui 100 000 elanikku. Suurte tasandike nimed on kas "Marss" või "täht" eri keeltes ja väikesed tasandikud on nimetatud jõgede järgi.<ref name="Naming" /> Suurte pinnavormide nimesid on ka muudetud, et kajastada uusi teadmisi nende kohta. Näiteks Nix Olympica nimetati ümber Olympus Mons'iks, kui saadi teada, et see on mägi.<ref name="Viking" /> Marss on jaotatud kaheks eri piirkonnaks, mille [[albeedo]] on erinev. Heledamaid piirkondi nimetati kontinentideks ja neile anti nimesid nagu [[Arabia Terra]] (Araabia maa) või [[Amazonis Planitia]] (Amazonase tasandik). Tumedamaid piirkondi peeti meredeks ja sellest tulenevad nimed [[Mare Erythraeum]], [[Mare Sirenum]] ja [[Aurorae Sinus]]. Marsi ekvaator määrati planeedi pöörlemise järgi, kuid keerulisem oli määrata Marsi [[algmeridiaan]]. Esimestena panid selle paika Mädler ja Beer, kui nad koostasid esimesi Marsi kaarte. Pärast seda kui [[Mariner 9]] saatis [[1972]]. aastal Maale rohkelt pilte Marsi pinnast, määrati algmeridiaan väikese kraatri [[Airy-0]] järgi, mis asub Sinus Meridianis. Kuna Marsil pole ookeane ja seetõttu pole seal ka merepinda, tuli kõrguse nullpunkt samuti kokku leppida. Kõrguse nullpunktiks sai kõrgus, kus atmosfäärirõhk on 610,5 [[Paskal|Pa]] (6,105 [[Baar (ühik)|mbar]]).<ref name="Global" /> '''Vulkaanid''' {{Pikemalt artiklis|Marsi vulkanism}} [[Pilt:Olympus Mons alt.jpg|pisi|250px|Olympus Mons. See on Päikesesüsteemi kõrgeim mägi ja vulkaan]] Olympus Monsi kilpvulkaan, on kustunud Marsi vulkaan, mis asub [[Tharsise platoo]]l, kus asub ka muid suuri vulkaane. Olympus Mons on umbes kolm korda kõrgem kui 8,8&nbsp;km kõrgune Džomolungma. Olympus Mons on Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan ja sõltuvalt mõõtmismeetodist Päikesesüsteemi kõrgeim või kõrguselt teine mägi. Eri allikad pakuvad mäe kõrguseks 21,9–27&nbsp;km.<ref name="Mons" /> '''Augud''' NASA kosmosesond Mars Odyssey on [[Arsia Mons]]i külgedelt avastanud seitse auku, mis võivad olla võimalikud sissepääsud Marsi koobastesse. Koobaste sissepääsude laiused varieeruvad 100–252 meetrini ja need on vähemalt 73–96 meetrit sügavad.<ref name="Cave" /> Koopad on saanud nimed avastajate abikaasade järgi ja need on tuntud kui seitse õde. Kuna valgus ei pääse eriti sügavale, võib nende sügavus ja laius olla tunduvalt suuremad. Ainsaks erandiks on Dena, mille sügavus on 130 meetrit. Teadlased arvavad, et koopad võivad olla kaitstud [[päikeseloide]]te, väikeste [[meteoriit]]ide ja [[UV-kiirgus]]e eest.<ref name="Spotted" /> ===Atmosfäär=== {{pikemalt artiklis|Marsi atmosfäär}} [[Pilt:PIA18613-MarsMAVEN-Atmosphere-3UV-Views-20141014.jpg|pisi|keskel|800px|Marsi pagev atmosfäär vaadatuna MAVEN-i UV-[[Spektroskoopia|spektroskoopist]]. Vasakult: [[süsinik]], [[hapnik]], [[vesinik]]]] Marss kaotas oma magnetvälja ilmselt 4 miljardit aastat tagasi<ref name="Solar" /> ja selle põhjuseks arvatakse olevat asteroidide tabamused.<ref name="Strikes" /> Magnetvälja puudumise tõttu mõjutab päikesetuul ionosfääri. Päikesetuul hõrendab väliskihist aatomeid eemaldades Marsi atmosfääri ning seetõttu on rõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga Maal 35&nbsp;km kõrgusel maapinnast. Marsi atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96%), [[argoon]]ist (1,93%), lämmastikust (1,89%) ja hapnikust (0,3%).<ref name="Fact" /> Atmosfääris leidub ka veeauru, kuid seda on nii vähe, et kui kogu veeaur sadestuks Marsi pinnale, moodustaks see vaid 0,02&nbsp;mm paksuse veekihi. Marsi atmosfäärist on leitud ka metaani, kuid seda on seal väga vähe ja see pärineb kindlatest piirkondadest. Teadlased on leidnud kaks piirkonda, kus seda tekib ja arvatakse, et Marss toodab 270 tonni metaani aastas.<ref name="Strong" /> Metaan püsib Marsi atmosfääris lühikest aega (0,6–4 aastat) ja selle tekkimise põhjusteks on pakutud vulkanismi, komeete ja mikroorganismide tegevust. ===Kliima=== {{Pikemalt artiklis|Marsi kliima}} [[Pilt:PIA16454 Regional Dust Storm Weakening, Nov. 25, 2012.jpg|pisi|300px|Tolmutorm Marsil 25. novembril 2012. Valged täpid näitavad Curiosity ja Opportunity asukohti ja valged nooled näitavad tolmutormi asukohta]] Kõigist Päikesesüsteemi planeetidest sarnaneb Marss kõige enam Maaga, sest nende pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune. Marsi aastaajad on Maa omadest kaks korda pikemad, sest Marsi aasta on peaaegu kaks Maa aastat. Pinnatemperatuur on sõltuvalt aastaajast +35&nbsp;°C kuni −143&nbsp;°C. Suur temperatuuri kõikumine on põhjustatud õhukesest atmosfäärist mis ei suuda suurt hulka Päikese soojust säilitada, madalast rõhust ja Marsi pinna madalatest soojuskadudest. Planeet on Päikesest 1,52 korda kaugemal kui Maa ja Marss saab seetõttu 57% vähem päikesevalgust.<ref name="Image" /> Marsi [[orbiidi ekstsentrilisus]]el on kliimale ja aastaaegadele suur mõju. Kui Marss on periheeli lähedal, on lõunapoolkeral suvi ja põhjapoolkeral talv ja kui planeet on afeeli lähedal, on põhjapoolkeral suvi ja lõunapoolkeral talv. Selle tulemusena on aastaajad lõunapoolkeral äärmuslikumad kui põhjapoolkeral. Lõunas võivad suvised temperatuurid olla 30&nbsp;°C soojemad kui põhjapoolkeral. Marsil on Päikesesüsteemi suurimad tolmutormid. Tormid varieeruvad väikesel alal olevast kuni kogu planeeti katvate tormideni. Need tekivad enamasti siis, kui Marss on Päikesele lähedal, sest see tõstab planeedi temperatuuri.<ref name="Dust" /> ==Orbiit ja pöörlemine== [[Pilt:Marsorbitsolarsystem.gif|pisi|150px|Marsi orbiit võrrelduna Maa orbiidiga]] Marsi keskmine kaugus Päikesest on 230 miljonit kilomeetrit ja ta teeb täistiiru 687 Maa päevaga. Marsi kaugus Maast on 55–400 miljonit km. Marsi ööpäev ehk sol kestab 24 tundi 39 minutit ja 35,244 sekundit ja Marsi aasta kestab 1,8809 Maa aastat ehk 1 aasta 320 päeva ja 18,2 tundi.<ref name="Fact" /> Marsi on orbiidi ekstsentrilisus on 0,09 – Päikesesüsteemi planeetidest on sellest ekstsentrilisem ainult Merkuuri orbiit. 1,35 miljonit aastat tagasi oli Marsi orbiidi ekstsentrilisus umbes 0,002 ehk tunduvalt vähem kui tänapäeval Maal (0,0167). Marsi orbiidi ekstsentrilisus on teiste planeetide gravitatsiooni mõju tõttu tasapisi suurenemas ja Marsi ja Maa vaheline kaugus on järgmise 25 000 aasta jooksul tasapisi vähenemas.<ref name="Closest" /> ==Kaaslased== [[Pilt:Phobos PIA10369.jpg|pisi|Marsi kaaslane Phobos]] Marsi kuud [[Phobos]]e ([[kreeka keel]]es 'hirm') ja [[Deimos]]e ('ahastus') avastas [[1877]] [[Asaph Hall]]. Nad on kogu [[Päikesesüsteem]]i kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520&nbsp;km kaugusel.<ref name="A&O" /> Mõlemad suurused on väiksemad Päikesesüsteemi nelja suurima planeedi läbimõõdust. Phobos ja Deimos on arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud [[asteroid]]id. Need on korrapäratu kujuga kaljurahnud: nende mõõtmed on vastavalt 25×21×19&nbsp;km ja 15×12×11&nbsp;km.<ref name="A&O" /> Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti: tema tiirlemisperiood on 0,32 Maa päeva.<ref name="A&O" /> Deimose tiirlemisperiood on 1,26 päeva<ref name="A&O" />, ehk teisisõnu tõuseb ja loojub ta 4 päeva jooksul 3 korda. ==Marsi uurimine== {{pikemalt|Marsi uurimise ajalugu}} Marssi on uuritud tuhandeid aastaid ja esimesed vaatlusandmed pärinevad [[Vana-Egiptus]]e astronoomidelt. Marssi on vaadeldud Maalt, kuid suurem osa infost pärineb [[20. sajand|20.]] ja [[21. sajand]]il Marsile saadetud kosmosesondidelt, automaatjaamadelt ja kulguritelt. Seisuga [[19. veebruar]] [[2021]] olid Marsi orbiidil 2001 Mars Odyssey, Mars Express, Mars Reconnaissance Orbiter, ExoMars Trace Gas Orbiter, MAVEN, Mars Orbiter Mission ja [[Mars Hope Mission]] ning planeedi pinnal kulgurid Curiosity ja [[Perseverance]]. Marsile on oma kosmoseaparaate saatnud Ameerika Ühendriigid, [[Euroopa]], [[Nõukogude Liit]], [[India]], [[Hiina]] ja [[Araabia Ühendemiraadid]]. Mehitatud missioone Marsile plaanivad mitmed agentuurid ja tähtajaks on planeeritud [[2030. aastad]]. [[Thomas Gangale]] leiutas [[1985]] Marsi tulevaste kolonistide jaoks [[kalender|kalendri]], mille nimetas oma poja järgi [[Dariuse kalender|Dariuse kalendriks]]. ==Vaata ka== *[[Marsi atmosfäär]] *[[Gale'i kraater]] *[[Marsi laavatunnelid]] *[[Marsi maasarnastamine]] *[[Nakhliit]] *[[Victoria kraater]] *[[Marsi missioonide loend]] *[[Oxia Planum]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="A&O">Jõeste, M.; Raudtits, L.; Tõnso, V.; Ussisoo, V; Õiglane, H. (1987) A ja O taskuteatmik. Kirjastus "Valgus", teine trükk, lk 55.</ref> <ref name="Hematite">{{Netiviide |url=http://science.nasa.gov/science-news/science-at-nasa/2001/ast28mar_1/ |pealkiri=NASA Science: The Lure of Hematite |vaadatud=2016-05-28 |arhiivimisaeg=2011-02-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110227221617/http://science.nasa.gov/science-news/science-at-nasa/2001/ast28mar_1/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Mystery">{{Netiviide |url=http://space.about.com/od/mars/a/Mars-Moon-Mystery.htm |pealkiri=Mars Moon Mystery |vaadatud=2016-05-28 |arhiivimisaeg=2018-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226060809/http://space.about.com/od/mars/a/Mars-Moon-Mystery.htm%20 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Vedel">[http://novaator.err.ee/v/universum/e4b27835-5678-4f25-b1f5-d54ad043033a/ NASA teadlased: Marsil leidub vedelas olekus vett], Novaator, 28. september 2015</ref> <ref name="Flowing">{{Netiviide |url=http://www.nasa.gov/mission_pages/MRO/news/mro20110804.html |pealkiri=NASA: NASA Spacecraft Data Suggest Water Flowing on Mars |vaadatud=2016-05-28 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304075750/http://www.nasa.gov/mission_pages/MRO/news/mro20110804.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Missions">[http://www.planetary.org/explore/space-topics/space-missions/missions-to-mars.html Planetary Society:Missions to Mars]</ref> <ref name="Magnetic">[http://mgs-mager.gsfc.nasa.gov/Kids/magfield.html NASA: Magnetic fields and Mars]</ref> <ref name="Once">[http://www.nasa.gov/centers/goddard/news/topstory/2005/mgs_plates.html. New Map Provides More Evidence Mars Once Like Earth]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="washingtonpost">[https://www.washingtonpost.com/news/speaking-of-science/wp/2017/03/30/how-mars-lost-its-atmosphere-and-why-earth-didnt/ How Mars lost its atmosphere, and why Earth didn’t] ''www.washingtonpost.com''</ref> <ref name="South">[https://web.archive.org/web/20090420204127/http://jpl.nasa.gov/news/news.cfm?release=2007-030 JPL:Mars' South Pole Ice Deep and Wide]</ref> <ref name="Clouds">[http://mars.nasa.gov/mer/gallery/press/opportunity/20041213a.html Mars Rovers Spot Water-Clue Mineral, Frost, Clouds]</ref> <ref name="Discovery">{{Netiviide |pealkiri=The Planet Mars: A History of Observation and Discovery |url=http://www.uapress.arizona.edu/onlinebks/MARS/CHAP04.HTM |vaadatud=2016-05-28 |arhiivimisaeg=2017-07-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170701062415/http://www.uapress.arizona.edu/onlinebks/MARS/CHAP04.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Naming">[http://planetarynames.wr.usgs.gov/Page/Categories IAU: Categories for Naming Features on Planets and Satellites]</ref> <ref name="Viking">{{Netiviide |url=https://history.nasa.gov/monograph21/Chapter%206.pdf |pealkiri=Chapter 6: Viking and the Resources of Mars |vaadatud=2017-01-17 |arhiivimisaeg=2019-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190714113836/https://history.nasa.gov/monograph21/Chapter%206.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Global">{{Netiviide |url=http://www.asprs.org/a/publications/pers/2000journal/february/2000_feb_155-161.pdf |pealkiri=Recomputation of the Global Mars Control-Point Network |vaadatud=2016-05-28 |arhiivimisaeg=2011-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111113102454/http://www.asprs.org/a/publications/pers/2000journal/february/2000_feb_155-161.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Mons">[http://www.mountainprofessor.com/olympus-mons.html Mountain Professor: Olypus Mons]</ref> <ref name="Cave">[http://www.lpi.usra.edu/meetings/lpsc2007/pdf/1371.pdf THEMIS OBSERVES POSSIBLE CAVE SKYLIGHTS ON MARS.]</ref> <ref name="Spotted">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/6461201.stm BBC News:'Cave entrances' spotted on Mars]</ref> <ref name="Solar">{{Netiviide |url=http://science.nasa.gov/science-news/science-at-nasa/2001/ast31jan_1/ |pealkiri=The Solar Wind at Mars |vaadatud=2016-05-28 |arhiivimisaeg=2014-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140221165631/http://science.nasa.gov/science-news/science-at-nasa/2001/ast31jan_1/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Strikes">[https://www.wired.com/2011/01/mars-dynamo-death/ Wired:Multiple Asteroid Strikes May Have Killed Mars’s Magnetic Field]</ref> <ref name="Fact">{{Netiviide |url=http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/marsfact.html |pealkiri=NASA: Mars Fact Sheet |vaadatud=2016-05-28 |arhiivimisaeg=2010-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100612092806/http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/marsfact.html%7C |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Strong">[http://images.spaceref.com/news/2009/Mumma_et_al_Methane_Mars_wSOM_accepted2.pdf Strong Release of Methane on Mars in Northern Summer 2003]</ref> <ref name="Image">[http://discovermagazine.com/1992/sep/marsinearthsimag105 Discover Magazine:Mars, in Earth's Image]</ref> <ref name="Dust">{{Netiviide |url=http://science.nasa.gov/science-news/science-at-nasa/2001/ast16jul_1/ |pealkiri=Planet Gobbling Dust Storms |vaadatud=2016-05-28 |arhiivimisaeg=2010-05-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100526230133/http://science.nasa.gov/science-news/science-at-nasa/2001/ast16jul_1/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Closest">[http://www.mail-archive.com/meteorite-list@meteoritecentral.com/msg14044.html meteorite-list Mars Makes Closest Approach In Nearly 60,000 Years]</ref> }} == Kirjandus == *[[Ülo-Ilmar Veltmann]]. "Marss: planeet, kus on elu?". Tallinn, Valgus [[1968]]. 79 lk == Välislingid == {{Commons|Mars}} {{Vikitsitaadid}} * [http://opik.obs.ee/osa2/ptk05/tekst.html Marss] Interaktiivne astronoomiaõpik * [http://www.epl.ee/artikkel/351509 Marsil avastati süsihappegaasi purskavad geisrid] Eesti Päevaleht, 21. august 2006 * [http://www.epl.ee/artikkel/432384 Salapärane välgatus NASA Marsi-fotol ajab inimesed ärevile] Eesti Päevaleht, 12. juuni 2008 * [http://www.postimees.ee/210608/lisad/teadus/338022.php NASA leidis Marsilt jääd] Postimees, 21. juuni 2008 * [[Kaivo Kopli]]. [http://www.epl.ee/artikkel/433774 Marsi kahepalgelisuse saladus võib olla lahendatud – asteroiditabamus] Eesti Päevaleht, 27. juuni 2008 * Kaivo Kopli. [http://www.epl.ee/artikkel/454873 Marsi-kulgureil viis tööaastat täis] Eesti Päevaleht, 13. jaanuar 2009 * [[Kalev Kask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/460679 Marsil võis vett leiduda 1,25 miljonit aastat tagasi] Eesti Päevaleht, 2. märts 2009 * Siim Sepp. [http://www.novaator.ee/ET/kosmos/metaan_kaob_marsi_atmosfaarist_vahem_kui_aastaga/ Metaan kaob Marsi atmosfäärist vähem kui aastaga] Novaator, 22. september 2010 * Jaan-Juhan Oidermaa. [http://teadus.err.ee/artikkel?id=2710&cat=1 Marsi kaaslase vastuolulisse päritolusse hakkab selgus saabuma] ERR Teadus, 29. september 2010 * Heiki Suurkask. [http://digileht.epl.delfi.ee/forte/marsi-kroonika-tahtsime-parimat-valja-kukkus-nii-nagu-alati?id=76027721 Marsi kroonika: tahtsime parimat, välja kukkus nii nagu alati] Eesti Päevaleht, 26. oktoober 2016 {{Päikesesüsteem}} [[Kategooria:Marss| ]] l3vfhapusrb55eethk8adz3y3qtw8ks 0 1027 7248469 7226655 2026-10-06T11:51:56Z ~2026-53806-69 239107 /* */ 7248469 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Eesti erakonnast; Läti erakonna kohta vaata artiklit [[Reformierakond (Läti)]].}} {{Partei | nimi = ORAVAD | logo = Eichhörnchen Düsseldorf Hofgarten edit.jpg | staatus = Eesti erakond | juht = [[Kristen Michal]] | peasekretär = [[Kristo Enn Vaga]] | ajaleht = [[Paremad Uudised]]<br />[[Reformikiri]] | spekter = | ideoloogia = [[liberalism]] | värvus = orange | koalitsioon = | kohti1_kus = Riigikogus | kohti1 = {{Koostis|36|101|orange}} | liikmeid = 8895 <small>(01.09.2026)</small> | asutamine = 1994 | peakorter = Tallinn | euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]] | europarlament = [[Uueneva Euroopa fraktsioon]] | kodulehekülg = [https://reform.ee reform.ee] }} '''Eesti Reformierakond''' on 13. novembril 1994 asutatud [[liberalism|liberaalset]] maailmavaadet esindav [[Eesti]] [[partei]], mille eelkäijaks oli [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]. Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine [[turg|turul]] toimuvasse. Reformierakond kuulub [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]]se. [[Pilt:Siim Kallas, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|püsti|Erakonna auesimees [[Siim Kallas]]]] == Ajalugu == === Kronoloogia === {{ajakohasta|alaosa}} ==== Asutamine ==== Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus [[Tallinn]]as kaks poliitilist kogunemist: [[Eesti Pank|Eesti Panga]] toonase presidendi [[Siim Kallas]]e ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatliku Partei]] (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. Siim Kallase algatusrühm tõi erakonda ettevõtjaid ja avaliku elu tegelasi: [[Igor Gräzin]], [[Rein Lang]] jt. Samuti astus erakonda seni parteitut poliitikut, nagu [[Valve Kirsipuu]], [[Uno Mereste]], [[Ignar Fjuk]], [[Toomas Savi]]. ELDP poolelt astusid uude erakonda [[Paul-Eerik Rummo]], [[Meelis Atonen]], [[Kristiina Ojuland]], [[Heiki Kranich]], [[Tiit Käbin]], [[Toomas Vilosius]], [[Andres Lipstok]], [[Daimar Liiv]], [[Henn Sarv]], [[Aap Neljas]], [[Andres Taimla]] jt. ELDP-l oli ka juba Eesti poliitikas osalemise kogemus: liikmed omaaegsest [[Rahvarinne|Rahvarindest]] ja [[Loomeliitude Kultuurinõukogu]]st, kontakt [[Liberaalne Internatsionaal|Liberaalse Internatsionaaliga]] (vaatlejaliige alates 1990. aastast), töö [[Eesti Kongress]]is ja [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] viimases koosseisus, osalemine [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta parlamendivalimistel]] ning [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsuses]], erakonna presidendikandidaadi [[Lennart Meri]] valimine Vabariigi Presidendiks, samuti ühenduse Noored Liberaalid tegevus. ==== 1995–1999 ==== 8. jaanuaril 1995 toimunud Reformierakonna peakoosolekul kinnitati erakonna uus programm "Eesti Kodu", põhikiri ning valimisnimekiri. Valiti erakonna uus juhatus. Erakonna esimeheks valiti tagasi Siim Kallas. Erakonna presidendikandidaadiks 1996. aasta valimistel kuulutati teiseks tähtajaks president Lennart Meri. 10. mail 1997 toimus Reformierakonna üldkoosolek, kus võeti seoses Mittetulundusühingute seaduse jõustumisega vastu uus erakonna põhikiri ja muudeti erakonna programmi. Erakonna esimeheks valiti järgmiseks kaheks aastaks Siim Kallas. 11. detsembril 1998 [[Bonn]]is toimunud nõukogu istungil võeti Eesti Reformierakond [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]]e (ELDR) täisliikmeks. 15. mail 1999 toimunud Reformierakonna korralisel üldkogul valiti erakonna esimeheks taas Siim Kallas. Erakonna peasekretäriks sai [[Eero Tohver]]. ==== 2000–2004 ==== 2001. aasta presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. Üle Eesti toimunud presidendituuril osalesid kandidaatidena Siim Kallas, [[Märt Rask]], Toomas Vilosius ja Toomas Savi. Alates sellest ajast on Reformierakonna valimisnimekirjad moodustunud erakonnasiseste eelvalimiste tulemusena. 2002. aasta märtsis kirjutasid Reformierakonna ja [[Vene Balti Erakond Eestis|Vene Balti erakonna]] (VBEE) juhid alla koostööleppe.<ref>[https://www.postimees.ee/1924765/reformierakond-ja-vene-balti-erakond-solmivad-koostooleppe "Reformierakond ja Vene Balti Erakond sõlmivad koostööleppe"] Postimees, 4. märts 2002</ref> Kavas oli ühinemine, mis aga sisevastuolude tõttu ei õnnestunud.<ref>[https://www.postimees.ee/1946575/eesti-venelaste-parteimangud "Eesti venelaste parteimängud"] Postimees, 17. juuni 2002</ref> VBEE esimees [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]] visati erakonnast välja ja hiljem ühines VBEE [[Vene Erakond Eestis|Vene erakonnaga Eestis]].<ref>[https://web.archive.org/web/20140903123625/http://www.erakonnad.info/erakond/reg/vana/vbee.html Vene Balti Erakond Eestis (VBEE)] erakonnad.info</ref> Kevadel 2003 valis Reformierakonna üldkogu taas esimeheks Siim Kallase. Erakonna aseesimeesteks said Meelis Atonen, Märt Rask ja Andrus Ansip. Reformierakonna peasekretäriks nimetati Kristen Michal. Mais 2004 asus Eesti Reformierakonna esimees [[Siim Kallas]] tööle Eesti volinikuna [[Euroopa Komisjon]]is. 2004. aasta sügisel tööd alustanud Euroopa Komisjoni uues koosseisus sai Siim Kallasest Euroopa Komisjoni asepresident. Kuna Kallas asus tööle [[Brüssel]]isse, oli [[Andrus Ansip]] vastavalt Reformierakonna juhatuse otsusele alates 2004. aasta suvest Eesti Reformierakonna esimene aseesimees, kes vajaduse korral täidab erakonna esimehe ülesandeid. 2004. aasta sügisel valiti aseesimeheks Kristiina Ojuland, sest Märt Rask nimetati [[Riigikohtu esimees|Riigikohtu esimeheks]] ja ta pidi erakonnast lahkuma. Novembris toimunud erakonna üldkogul valiti Reformierakonna esimeheks Andrus Ansip. Siim Kallasest sai erakonna auesimees. ==== 2005–2009 ==== 2. novembril 2006 avaldas Reformierakond oma uue kampaaniasõnumi ja valimislubaduse viia Eesti 15 aastaga (aastaks 2022) Euroopa viie jõukaima riigi hulka. Kampaania tunnuslause võeti kasutusele erakonna üldvalimiste kogu valimisprogrammi kohta.<ref name="viisteist">{{netiviide |autor=Henri Arras |pealkiri=Reformierakond alustab kampaaniat "Viime Eesti viie jõukaima Euroopa riigi hulka!" (pressiteade) |väljaandja=Eesti Reformierakond |aeg=2006-11-02 |url=http://www.reform.ee/uudised/reformierakond-alustab-kampaaniat-viime-eesti-viie-joukaima-euroopa-riigi-hulka |vaadatud=2015-01-21}}</ref> Lubadus sai väga palju tähelepanu, kui Reformierakonna peamine kampaanianägu Andrus Ansip selle 2007. aasta aprilli lõpus populariseeris. Aprillis 2007 nimetas Reformierakonna juhatus presidendikandidaatideks Paul-Eerik Rummo, [[Laine Jänes]]e ja [[Toomas Hendrik Ilves]]e. 23. septembril 2007 valiti 174 valijamehe häälega Eesti Vabariigi presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Presidendivalimiste käigus oli toimunud oluline muutus poliitikamaastikul, kus ühel poolel hoidsid kokku [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlit]] toetanud Keskerakond ja [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] (sõlmisid omavahel nn KeRa lepingu) ning teisel poolel Ilvest toetanud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]], [[ISAMAA Erakond|Isamaa ja Res Publica liit]] ning Reformierakond. 23. aprillil 2008 valiti Reformierakonna aseesimeheks Jürgen Ligi. 15. novembril 2008 toimus Tallinnas [[Swissôtel Tallinn|Swissôteli]] konverentsikeskuses majanduskonverents Restart, kus Reformierakonna kutsel esinesid Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Rootsi majandusanalüütik Johnny Munkhammar, iga-aastase majandusvabaduse indeksi koostamise eest vastutaja, endine USA asevälisminister [[Terry Miller]] [[Heritage Foundation]]ist, Rootsi Riigikassa peadirektor Bo Lundgren, innovatsioonikonsultant Pekka Roine, Eesti justiitsminister Rein Lang ja ettevõtja [[Viljar Arakas]]. 2009. aasta detsembris toimunud üldkogul valiti erakonna esimeheks ligi tuhande häälega tagasi Andrus Ansip. Erakonna juhatuse koosseis uuenes poole võrra. ==== 2010– ==== 8. märtsil 2010 tähistas Reformierakonna juures tegutsev [[Liberalismi Akadeemia]] Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) asutamise 20. aastapäeva. Aasta Liberaaliks 2010 valiti rahandusminister Jürgen Ligi. Mais 2010 alustas Reformierakond üle-eestilise laienemiskampaaniaga, mille eesmärgiks oli kutsuda inimesi erakonda astuma. Liikmeskond kasvas selle tulemusena 7500-lt 10 000-ni. Aprillis 2011 nimetas erakonna juhatus ametisse uue peasekretäri, kelleks sai Martin Kukk. Juunis valiti volikogu esimeheks justiitsminister Kristen Michal. Sellele järgnenud erakonna üldkogul valiti erakonnale uus juhatus ja kinnitati järgmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senine esimees Andrus Ansip. Augustis suudeti esimest korda taasiseseisvunud Eestis valida president ära parlamendis. Presidendiks valiti Toomas Hendrik Ilves, kelle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget. 13. novembril liberalismi päeva tähistamisele pühendatud Liberalismi Akadeemia seminaril kuulutati aasta liberaaliks 2011 ajakirjanik [[Anvar Samost]]. 21. märtsil 2012 kogunenud juhatus nimetas erakonna välissekretäriks Priit Kallakase. [[Pilt:Plakat, 12. november 2012.JPG|pisi|Meeleavalduseks valmistatud plakat, mis viitas irooniliselt peaminister [[Andrus Ansip]]i väitele, et [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]i algatanud [[Silver Meikar]] heideti parteist välja, kuna rahva kannatus oli katkenud]] Mais 2012 puhkes [[Reformierakonna rahastamisskandaal]] ehk nn Silvergate, kui [[Silver Meikar]] andis avalikkusele teada, et annetas erakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea. Alates Silver Meikari kirjutise ilmumisest maikuus püsis Eesti Reformierakond meediatähelepanu keskmes kuni septembrini.<ref>Oliver Kahu: [http://uudised.err.ee/index.php?06263433 "Septembris meedia tähelepanu rahaskandaalile vaibus"] ERR Uudised, 13. oktoober 2012 (vaadatud 13. novembril 2012)</ref> Pärast varjatud annetuste väljatulekut tekkis ka kodanikuliikumine [[Aitab valelikust poliitikast|Aitab Valelikust Poliitikast]], mille raames viidi läbi poliitilisi meeleavaldusi ja arutelukoosolekuid. 16. novembril tähistati liberalismi päeva seminariga, kus kuulutati aasta liberaaliks 2012 peaministri majandusnõunik, Tallinna Ülikooli inimgeograafia külalisõppejõud ja tõlkija [[Kalev Kukk]]. Samuti esitleti Liberalismi Akadeemia kirjastatud teost "Vabaduse raamat. 111 teost liberaalsest vaimuloost". Novembris valiti Reformierakonna Tallinna piirkonna juhiks [[Valdo Randpere]]. === Rahastamisskandaal === [[Pilt:Valeliku poliitika vastane meeleavaldus Tartus.JPG|pisi|Erakonna 18. sünnipäeval 2012. aastal toimus Tartus raekoja platsil erakonna kontori ees "valeliku poliitika vastane meeleavaldus"]] {{vaata|Reformierakonna rahastamisskandaal}} [[Silver Meikar]] teatas 2012. aasta mais, et annetas aastatel 2009–2010 Eesti Reformierakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea.<ref name="lilloraha">Silver Meikar. [http://arvamus.postimees.ee/849254/silver-meikar-erakondade-rahastamisest-ausalt/?redir= "Silver Meikar: erakondade rahastamisest. Ausalt"] Postimees, 22. mai 2012.</ref> Riigiprokuratuur alustas samal päeval kriminaalmenetlust, et kontrollida Postimehes ilmunud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.<ref>[http://www.postimees.ee/849684/riigiprokuratuur-alustas-meikari-vaidete-kontrollimiseks-kriminaalmenetlust "Riigiprokuratuur alustas Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust"] Postimees, 22. mai 2012.</ref> Järgmised viis kuud oli erakond meedia tähelepanu keskmes.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06263433 "Septembris meedia tähelepanu rahaskandaalile vaibus"] ERR, 13. oktoober 2012 </ref> Oktoobris uurimine lõpetati, sest tekkis "sõna sõna vastu" olukord.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/reformierakonna-rahastamise-kriminaalasi-lopetati-taielikult?id=65111192 Reformierakonna rahastamise kriminaalasi lõpetati täielikult] Delfi, 15.10.2012</ref> === Valimised ja valitsemised === ==== VIII Riigikogu (1995–1999) ==== 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87&nbsp;531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni [[Koonderakonna ja Maarahva Ühendus]]ega. Riigikogu esimeheks valiti reformierakondlane Toomas Savi. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks. Valitsusse kuulusid Reformierakonnast veel [[Andres Lipstok]] majandus-, [[Toomas Vilosius]] sotsiaal-, [[Jaak Aaviksoo]] haridus-, [[Märt Rask]] sise- ning [[Kalev Kukk]] teede- ja sideministrina. Novembris 1996 otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda. Siirduti opositsiooni ja loodi saadikuühendus Ühinenud Opositsioon. ==== Kohalikud valimised 1996 ==== Reformierakonna jaoks esimestel kohalikel valimistel osaleti 22 nimekirjaga, lisaks oldi kolmes valimisliidus. Reformierakonna nimekirjas valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest. ==== IX Riigikogu (1999–2003) ==== 7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus. 17. märtsil sõlmis Reformierakond [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Rahvaerakond Mõõdukad|Mõõdukatega]] koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär [[Heiki Kranich]] keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja [[Toivo Asmer]] portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati [[Signe Kivi]]. Riigikogu esimeheks valiti Reformierakonna aseesimees Toomas Savi. 2001. aasta detsembris lahkus Reformierakond Tallinnas valitsuskoalitsioonist. Jõulude eel moodustati Tallinnas uus koalitsioon Keskerakonnaga. See samm tõi jõulude eel kaasa valitsuse tagasiastumise, kuna ei õnnestunud säilitada riigi ja kohalike võimude lahusust. 2002. aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikõnelustel moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Reformierakonna esimees Siim Kallas sai peaministriks. Välisministriks sai Kristiina Ojuland, keskkonnaministrina jätkas Heiki Kranich, justiitsministrina Märt Rask, kultuuriministrina Signe Kivi, portfellita regionaalministrina Toivo Asmer. 2013. aastal kirjutas ajakirjanik Katariina Krjutškova Äripäevas Reformierakonna 1999. aasta riigikogu valimiskampaania rahastamisest. Tal õnnestus saada enda kasutusse Reformierakonna tollast kampaaniat 2,1 miljoni krooniga rahastada aidanud ettevõtte R-Hooldus pangakonto väljavõte. Sellest dokumendist selgub, et 15 aastat tagasi aitasid Reformierakonna võimule salapärased abilised, kes tassisid partei kassase sularahapakke. R-Hoolduse rahastatud valimiskampaaniast on möödas 15 aastat, kuid ikka veel ei julge asjaosalised avalikustada, kes olid toonased rahastajad. Jätkuv varjamine viitab sellele, et see aastaid tagasi kasutatud rahastamisskeem on oluline ka praegu.<ref>{{Netiviide|autor=Aivar Hundimägi|url=https://www.err.ee/332425/aivar-hundimagi-saladus-nimega-r-hooldus|pealkiri=Aivar Hundimägi: saladus nimega R-Hooldus|väljaanne=ERR Uudised|aeg=23.04.2013|vaadatud=15.09.2022}}</ref> ==== Kohalikud valimised 1999 ==== 17. oktoobril 1999 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osales Reformierakond 16 oma nimekirjaga ning neljas valimisliidus. Nii linnapea kui ka volikogu esimehe koht saadi seitsmes linnas, ainult volikogu esimehe koht viies linnas ja ainult linnapea koht kahes linnas. ==== Kohalikud valimised 2002 ==== 2002. aasta oktoobris toimunud kohalikel valimistel osales Reformierakond oma valimisnimekirjaga 55 omavalitsuses üle Eesti. Et veel viimast korda olid kohalikel valimistel lubatud valimisliidud, siis osalesid paljud Reformierakonna liikmed valimistel valimisliitude nimekirjades. Reformierakond sai võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides, Rakveres aga ka paljudes väikelinnades ja valdades. 2004. aasta oktoobris sõlmis Reformierakond Tallinnas uue võimuliidu Res Publica ja Rahvaliiduga. Linnakoalitsioonist lahkus Keskerakond. Reformierakondlastest abilinnapeadena asusid ametisse [[Peep Aaviksoo]], [[Tatjana Muravjova]] ja [[Ülle Rajasalu]]. Linnaosavanematena jätkasid tööd [[Keit Pentus]], Hanno Pevkur ja Taavi Rõivas, lisandusid [[Remo Holsmer]] ning [[Triinu Rajasalu]]. 2005. aasta märtsis muutus taas kord linnavõim Tallinnas. Reformierakond asus opositsiooni ning linna hakkas juhtima Keskerakonna ja Res Publica koalitsioon. ==== X Riigikogu (2003–2007) ==== 2003. aasta märtsis sai Reformierakond Riigikogu valimistel 87 551 häält. See oli 17,7 protsenti kõikidest antud häältest ning andis 19 kohta parlamendis. Aprillis 2003 sõlmis Reformierakond valitsusleppe Res Publica ja Rahvaliiduga. Valitsuses asusid tööle majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, välisminister Kristiina Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet, kaitseminister [[Margus Hanson]] ja rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. 2005. aasta märtsis lagunes peaminister Juhan Partsi tagasiastumise tõttu valitsus. Peaministriks sai presidendi ettepanekul ja Riigikogu otsuse järel 12. aprillil 2005 Reformierakonna esimees Andrus Ansip, kes juhtis valitsust, kuhu lisaks Reformierakonnale kuulusid veel Keskerakond ja Rahvaliit. Teised Reformierakonna ministrid: välisminister Urmas Paet, kaitseminister Jaak Jõerüüt, justiitsminister Rein Lang ja rahvastikuministrina jätkas Paul-Eerik Rummo. Oktoobris 2005 astus ametist tagasi kaitseminister Jaak Jõerüüt, ministrikohused võttis üle Jürgen Ligi. ==== Euroopa Parlamendi valimised 2004 ==== Juunis 2004 toimunud Euroopa Parlamendi valimistel osutus üheks valituks kuuest Reformierakonna kandidaat Toomas Savi. Ta sai Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni liikmeks ning kuulus europarlamendi arengukomisjoni. ==== Kohalikud valimised 2005 ==== 2005. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel olid Reformierakonna valimisnimekirjad väljas 151 omavalitsuses 2113 kandidaadiga ja volikogudesse pääseti 127 omavalitsuses. Kokku sai erakond 83 953 häält ehk 16,9%. Reformierakond säilitas võimupositsiooni Tartus, Võrus, Valgas, Jõgeval, Viljandis, Keilas, Raplas, Kärdlas ja Kuressaares. ==== XI Riigikogu (2007–2011) ==== [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimiste]] eel tegi erakond rohkesti valimisreklaami, sealhulgas tänavaplakatitega enne aktiivse valimiskampaania algust.{{lisa viide}} Valimislubadused keskendusid palkade ja toetuste suurendamisele. Peamine valimisloosung oli "Visioon 15 aastaks", milles Reformierakond "viib Eesti viie rikkama/jõukama riigi hulka Euroopa Liidus",<ref name="Ansip_2006">{{netiviide |autor=Aivar Pau |pealkiri=Ansip: Eesti võiks kuuluda Euroopa viie rikkama riigi hulka |väljaandja=[[Eesti Rahvusringhääling]] |aeg=2006-03-07 |url= https://www.err.ee/441859/ansip-eesti-voiks-kuuluda-euroopa-viie-rikkama-riigi-hulka |vaadatud=2020-07-12 |tsitaat=Peaminister Andrus Ansipi sõnul võiks Eesti seada sihiks jõuda Euroopa Liidu viie rikkama riigi hulka...}}</ref><ref name="paremad_uudised_2007">{{netiviide |pealkiri=Kuu Pähkel |failitüüp=PDF |väljaanne=Paremad Uudised |väljaandja=Eesti Reformierakond |aeg=2007-08-28 |url= https://www.reform.ee/UserFiles/File/Paremad_Uudised_08_2007.pdf |vaadatud=2020-07-12 |tsitaat=Eesti teise kvartali majanduskasv oli üle seitsme protsendi. Selline kasvutempo on piisav, et jõuaksime viieteistkümne aastaga viie rikkama Euroopa riigi sekka.}}<!--Kui link ei ole enam saadaval, saab lisada selle arhiiviurli: https://web.archive.org/web/20171201131427/https://www.reform.ee/UserFiles/File/Paremad_Uudised_08_2007.pdf --></ref><ref name="Postimees_6515382">{{netiviide |autor=Jürgen Ligi |pealkiri=Kiuslik küsimus Reformierakonnale: miks me veel viie rikkaima hulgas pole? |väljaanne=Postimees |aeg=2019-02-05 |url= https://arvamus.postimees.ee/6515382/kiuslik-kusimus-reformierakonnale-miks-me-veel-viie-rikkaima-hulgas-pole |vaadatud=2020-07-12 |tsitaat=Visioon 15 aastaks: Viime Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka!}} (vt. foto kampaaniaplakatist)</ref> ning mille üheks kriteeriumiks seati [[SKT elaniku kohta|sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]].<ref name="ohtuleht">{{netiviide |autor=Andres Põld |pealkiri=Ansip: andke aega ja me jõuame soomlastele järele! |väljaanne=Õhtuleht |aeg=2012-05-10 |url= https://www.ohtuleht.ee/476266/ansip-andke-aega-ja-me-jouame-soomlastele-jarele |vaadatud=2020-07-12}}</ref> Sõltumata kampaaniasõnastusest, mis viitas 15 aastaks seatud visioonile,<ref name="Postimees_6515382"/> mille suurem eesmärk oli Reformierakonnal viia Eesti viie rikkama riigi hulka Euroopa Liidus konkreetse ajalise lubaduseta, hakkas loosung erakonna valimismaterjalide<ref name="paremad_uudised_2007"/> najal elama oma elu, sest ajakirjandus, avalikkus ja valimistejärgselt opositsiooni sattunud Keskerakond tõlgendasid loosungit, justkui lubanuks Reformierakond, et Eesti jõuaks 15 järjestikuse aastaga viie rikkaima riigi hulka (aastaks 2022).<ref name="ohtuleht"/><ref name="EPL_70260843">{{netiviide |autor=Urmas Jaagant |pealkiri=Reformierakonna "Viie rikkaima riigi hulka!" rehkendusest on pool tegemata |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=2014-12-01 |url= https://epl.delfi.ee/eesti/reformierakonna-viie-rikkaima-riigi-hulka-rehkendusest-on-pool-tegemata?id=70260843 |vaadatud=2020-07-12}}</ref> 4. märtsil 2007 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 153 041 häält ehk 27,8%, mis andis 31 kohta Riigikogus. 2. aprillil 2007 sõlmisid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraadid koalitsioonilepingu. Loodud valitsuse juhiks sai Andrus Ansip, välisministrina jätkas Urmas Paet ja justiitsministrina Rein Lang, kultuuriministriks sai Laine Jänes, sotsiaalministriks Maret Maripuu ning Jaanus Tamkivist sai keskkonnaminister. Veebruaris 2009 astus Maret Maripuu tagasi ning sotsiaalministriks sai Hanno Pevkur. Juunis 2009 lahkusid Sotsiaaldemokraadid valitsuskoalitsioonist, rahandusministriks sai Jürgen Ligi. ==== Euroopa parlamendi valimised 2009 ==== 7. juunil 2009 toimusid europarlamendi valimised ning Reformierakonnast osutus valituks Kristiina Ojuland. Reformierakond sai 60877 häält ehk 15,3%. ==== Kohalikud valimised 2009 ==== 18. oktoobril 2009 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai Reformierakond 110 275 häält. Kõige suurem toetus oli Reformierakonnal Saaremaal (32,8%), järgnes Põlvamaa (31,9%) ja Tartu (30,88%). Nimeliselt pälvisid rohkem hääli linnapea Urmas Kruuse Tartus, Kalle Jents Viljandis ja Urve Tiidus Kuressaares ning Rapla vallavanem Aare Heinvee. ==== XII Riigikogu (2011–2015) ==== 6. märtsil 2011 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 164 255 häält ehk 28,6% kogu häälte arvust, saades Riigikogus 33 kohta. Uue võimuliidu otsustas Reformierakond pärast läbirääkimisi sõlmida senise valitsuspartneri Isamaa ja Res Publica Liiduga, kellega kahe peale omatakse Riigikogus 56 kohta. Loodud valitsuse juhina jätkas Andrus Ansip, välisministrina Urmas Paet, rahandusministrina Jürgen Ligi, sotsiaalministrina Hanno Pevkur, kultuuriministriks sai Rein Lang, justiitsministriks Kristen Michal ja Keit Pentusest sai keskkonnaminister. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimeheks valiti Jaanus Tamkivi, aseesimeesteks Valdo Randpere ja Remo Holsmer. Riigikogu aseesimeheks esitati Laine Randjärv. 6. detsembril teatas oma tagasiastumisest justiitsminister Kristen Michal. Justiitsministriks sai Hanno Pevkur ja sotsiaalministriks Taavi Rõivas. Kristen Michali Riigikogu liikme volitused taastati, Riigikogu Reformierakonna fraktsioonist lahkus asendusliige Terje Trei. Taavi Rõivase asemel sai Riigikogu liikmeks [[Tiina Lokk]]-Tramberg. ==== XIII Riigikogu (2015–2019) ==== Reformierakond võitis 2015. aasta [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]] 158 971 häälega (27,7%) ning sai 30 mandaati.<ref>{{Netiviide|url=http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html|pealkiri=Riigikogu valimistulemused 2015|väljaanne=rk2015.vvk.ee|vaadatud=05.03.2019}}</ref> ==== Kohalikud valimised 2017 ==== 2017. aastal toimunud [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] oli Reformierakond peale Keskerakonda ja valimisliite kolmas 113 538 häälega (19,5%).<ref>{{Netiviide|url=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html|pealkiri=Valimistulemus|väljaanne=kov2017.valimised.ee|vaadatud=05.03.2019}}</ref> ==== XIV Riigikogu (2019–2023) ==== Reformierakond võitis 2019. aasta [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]] 162 364 häälega (28,9%) ning sai 34 mandaati.<ref>{{Netiviide|url=https://www.delfi.ee/news/rk2019/tulemused/|pealkiri=Valimistulemused|väljaanne=Delfi.ee|vaadatud=05.03.2019|arhiivimisaeg=24.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190824104658/https://www.delfi.ee/news/rk2019/tulemused/|url-olek=ei tööta}}</ref> '''XIV Riigikogu (2023-)''' Reformierakond võitis 2023. aasta Riigikogu valimised 190 646 häälega (31,2%) ning sai 37 mandaati.<ref>{{Viide |pealkiri=2023. aasta Riigikogu valimised |kuupäev=2026-03-17 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2023._aasta_Riigikogu_valimised&oldid=7113672 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-04-13}}</ref> '''Kohalikud valimised 2025''' 2025. aastal toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai Reformierakond 58 982 häält (10,0%).<ref>{{Viide |pealkiri=2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised |kuupäev=2026-02-19 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2025._aasta_kohaliku_omavalitsuse_volikogude_valimised&oldid=7095558 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-04-13}}</ref> == Juhtkond == === Esimees ja juhatus === Erakonna esimees on alates 8. septembrist 2024 [[Kristen Michal]], enne teda juhtis erakonda 14. aprillist 2018 kuni 8. septembrini 2024 [[Kaja Kallas]].<ref name="reform18">https://reform.ee/reformierakonna-uueks-esimeheks-valiti-kristen-michal/ Reformierakond, 08.09.2024 (vaadatud 12.05.2026)</ref> Erakonna aseesimehed on [[Hanno Pevkur]], [[Jürgen Ligi]] ja [[Maris Lauri]]. 8. juunil 2025 ametisse astunud erakonna juhatusse kuuluvad lisaks esimehele [[Andres Sutt]], [[Antti Leigri]], [[Eerik-Niiles Kross]], [[Erkki Keldo]], [[Hanno Pevkur]], [[Heidy Purga]], [[Jürgen Ligi]], [[Mart Võrklaev]], [[Signe Riisalo]], [[Urmas Klaas]], [[Urmas Kruuse]], [[Urmas Paet]] ja [[Õnne Pillak]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-08-09 |pealkiri=Juhatus ja liikmed {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/erakond/juhtimine/erakonna-juhatus/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}</ref> Kuni 18. oktoobrini 2022 kuulus juhatusse ka [[Keit Pentus-Rosimannus]], kes oli ka üks erakonna asemeestest. 18. oktoobril 2022 teatas Keit Pentus-Rosimannus sotsiaalmeedia vahendusel, et lahkub poliitikast, sh astub tagasi rahandusministri ametikohalt, keskendub paariks kuuks vanemapuhkusele ja asub tegema ettevalmistusi [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liikme kuulamisteks.<ref>[https://www.postimees.ee/7628965/keit-pentus-rosimannus-astub-ministrikohalt-tagasi-ja-lahkub-poliitikast Einmann, Andres. Keit Pentus-Rosimannus astub ministrikohalt tagasi ja lahkub poliitikast.] Postimees, 18. oktoober 2022.</ref> Reformierakonna peasekretär on alates 7. november 2025 [[Kristo Enn Vaga]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Reformierakonnal on uus peasekretär: ametisse asub Riigikogu liige Kristo Enn Vaga {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/reformierakonnal-on-uus-peasekretar-ametisse-asub-riigikogu-liige-kristo-enn-vaga/ |vaadatud=2026-02-18 |keel=et}}</ref> Erakonna auesimees on [[Siim Kallas]].<ref>[http://www.reform.ee/et/reformierakond/erakond/Organisatsioon/auesimees-siim-kallas Auesimees]. Reformierakonna koduleht (vaadatud 11.09.2011.)</ref> ==== Esimeeste loend ==== * 1994–2004 [[Siim Kallas]] * 2004–2014 [[Andrus Ansip]] * 2014–2017 [[Taavi Rõivas]] * 2017–2018 [[Hanno Pevkur]] * 2018–2024 [[Kaja Kallas]] * 2024– [[Kristen Michal]] === Volikogu === Reformierakonna volikogu moodustavad erakonna esindajad [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] ja [[Euroopa Komisjon]]is, kõik [[Riigikogu]] liikmed, ministrid ning maakondlike piirkondlike organisatsioonide esimehed. Reformierakonna volikogu esimees on [[Urmas Klaas]]. === Peasekretärid === * 1995–1999 [[Heiki Kranich]] * 1999–2003 [[Eero Tohver]] * 2003–2011 [[Kristen Michal]] * 2011–2016 [[Martin Kukk]] * 2016–2017 [[Reimo Nebokat]] * 2017–2018 [[Tõnis Kõiv]] * 2018 [[Kert Valdaru]] * 2018–2022 [[Erkki Keldo]] * 2022–2025 [[Timo Suslov]] * 2025– [[Kristo Enn Vaga]] == Struktuur == 2020. aasta märtsis olid Reformierakonnas järgmised ringkondlikud organisatsioonid * Tallinna ringkondlik organisatsioon * Tartu linna ringkondlik organisatsioon * Harju- ja Raplamaa ringkondlik organisatsioon * Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkondlik organisatsioon * Lääne-Virumaa ringkondlik organisatsioon * Ida-Virumaa ringkondlik organisatsioon * Järva- ja Viljandimaa ringkondlik organisatsioon * Jõgeva- ja Tartumaa ringkondlik organisatsioon * Põlva-, Valga-, Võrumaa ringkondlik organisatsioon * Pärnumaa ringkondlik organisatsioon == Kriitika == * [[Keskkonnakirves]] 2008 * [[Maksumaksja vaenlane]] 2014 == Vaata ka == * [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://reform.ee/ Reformierakonna koduleht] {{Teemalehed}} * [https://www.aripaev.ee/uudised/2017/11/25/nimed-reformierakonna-suurimast-saladusest "Nimed Reformierakonna suurimast saladusest"] Äripäev, 25. november 2017 * [[Tõnis Saarts]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/rahvusliberalism-ideoloogia-keskmisele-eestlasele/ Rahvusliberalism – ideoloogia keskmisele eestlasele]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 25. november 2010 * [[Tõnis Saarts]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/neoliberalismist-rahvusliberalismi/ Neoliberalismist rahvusliberalismi. Reformierakonna ideoloogilised transformatsioonid]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 5. detsember 2014 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=26438117&l=fplead Reform sattus rahastamise tõttu väljapressimise ohvriks?], Delfi, 22. oktoober 2009 {{Eesti erakonnad}} [[Kategooria:Eesti erakonnad|Reformierakond]] [[Kategooria:Eesti Reformierakond| ]] 8oflsoud4usw9al447bt5bu0cwtgflp 0 1090 7248354 7243087 2026-10-06T07:29:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248354 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Infokast president | nimi = Siim Kallas | pilt = Kallas EC Portrait 2010.jpg | pildiallkiri = Ametlik portree, [[2010]] | amet = [[Eesti Panga president]] | ametiajaalgus = 1. oktoober 1991 | ametiajalõpp = 21. märts 1995 | eelmine = [[Rein Otsason]] | järgmine = [[Vahur Kraft]] | amet2 = [[Eesti Reformierakonna esimees]] | ametiajaalgus2 = 13. november 1994 | ametiajalõpp2 = 21. november 2004 | eelmine2 = | järgmine2 = [[Andrus Ansip]] | amet3 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus3 = 6. november 1995 | ametiajalõpp3 = 22. november 1996 | eelmine3 = [[Riivo Sinijärv]] | järgmine3 = [[Toomas Hendrik Ilves]] | amet4 = [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus4 = 25. märts 1999 | ametiajalõpp4 = 28. jaanuar 2002 | eelmine4 = [[Mart Opmann]] | järgmine4 = [[Harri Õunapuu]] | amet5 = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus5 = 28. jaanuar 2002 | ametiajalõpp5 = 10. aprill 2003 | eelmine5 = [[Mart Laar]] | järgmine5 = [[Juhan Parts]] | amet6 = [[Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik]] <br/> <small>''koos [[Joaquín Almunia]]ga''</small> | ametiajaalgus6 = 1. mai 2004 | ametiajalõpp6 = 22. november 2004 | eelmine6 = [[Pedro Solbes]] | järgmine6 = [[Joaquín Almunia]] | amet7 = [[Euroopa Komisjoni volinikuportfellide loend|Euroopa Komisjoni haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinik]] | ametiajaalgus7 = 22. november 2004 | ametiajalõpp7 = 9. veebruar 2010 | eelmine7 = [[Neil Kinnock]] | järgmine7 = [[Maroš Šefčovič]] <br/> [[Algirdas Šemeta]] | amet8 = [[Euroopa Komisjoni transpordivolinik]] | ametiajaalgus8 = 9. veebruar 2010 | ametiajalõpp8 = 1. november 2014 | eelmine8 = [[Antonio Tajani]] | järgmine8 = [[Violeta Bulc]] | amet9 = [[Viimsi vallavanem]] | ametiajaalgus9 = 17. november 2017 | ametiajalõpp9 = 11. veebruar 2019 | eelmine9 = [[Rein Loik]] | järgmine9 = [[Laine Randjärv]] | amet10 = | ametiajaalgus10 = | ametiajalõpp10 = | eelmine10 = | järgmine10 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1948|10|02}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|08|22|1948|10|02}} | surmakoht = Tallinn | rahvus = | partei = [[NLKP]] (1972–1990)<br/>[[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] (a. 1994) | abikaasa = Kristi Kallas | vanemad = [[Udo Kallas]] | lapsed = [[Kaja Kallas]] | sugulased = [[Eduard Alver]] (vanaisa) | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Riiklik Ülikool]] | haridus = [[Tallinna 22. Keskkool]] | elukutse = [[majandusteadlane]] | autasud = ''[[Siim Kallas#Tunnustus|Loend...]]'' | allkiri = Firma Siim Kallas.png | moodul = {{heli | manusta = jah | failinimi = Siim Kallas voice.ogg | pealkiri = Siim Kallase hääl | kirjeldus = Kallas kuulutab välja Eesti kavatsuse alustada kõnelusi Euroopa Liiduga liitumiseks. (4. detsember 1995).}} }} [[File:Siim Kallas 8.JPG|thumbnail|right|upright|Siim Kallas Berliinis (2013)]] '''Siim Kallas''' ([[2. oktoober]] [[1948]] [[Tallinn]] – [[22. august]] [[2026]] Tallinn) oli [[Eesti]] majandustegelane ja [[poliitik]], kes oli aastatel 2002–2003 [[Eesti peaminister]] ja 2004–2014 [[Euroopa Komisjon]]i asepresident. Lõpetanud [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i rahanduse ja krediidi erialal, astus ta [[NLKP]]-sse ja asus 1975. aastal spetsialistina tööle [[Eesti NSV Rahandusministeerium]]isse. Pärast ametnikukohalt lahkumist töötas ta vahemikus 1986–1989 [[Rahva Hääl]]e toimetaja asetäitjana ning seejärel 1991. aastani [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] esimehena. 1987. aasta septembris avaldas ta koos [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]]e ja [[Mikk Titma]]ga [[Isemajandava Eesti ettepanek]]u, millega propageeriti Eesti NSV majandusliku olukorra parandamiseks liiduvabariigi majanduslikku iseseisvust Nõukogude Liidu koosseisus ning üleminekut [[turumajandus]]ele. Pärast [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamist]] oli ta [[Eesti Panga president]] (1991–1995), juhtides [[Eesti kroon|krooni]] käibelevõtmist ja [[1992. aasta Eesti rahareform|1992. aasta rahareformi ettevalmistamist]], mida on hinnatud oluliseks tõukeks Eesti riigi majandusele ja võtmeteguriks Eesti hilisemas eduloos.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610116711/vare-siim-kallase-juhitud-rahareform-pani-aluse-eesti-majandusedule |pealkiri=Vare: Siim Kallase juhitud rahareform pani aluse Eesti majandusedule |väljaanne=[[ERR]] |aeg=22. august 2026 |kasutatud=22. august 2026}}</ref>. Oma ametiaja raames oli ta seotud nii [[Riiklik VEB Fond|Riikliku VEB Fondi]] skandaaliga kui ka nn [[10 miljoni dollari afäär]]iga, millest teise tõttu esitas prokuratuur Kallasele mitu süüdistust, kuid ta mõisteti kohtus õigeks. 1994. aasta novembris asutati Kallase juhtimisel liberaaldemokraatlik [[Reformierakond|Eesti Reformierakond]]<ref name="Politico">{{Netiviide |url=https://www.politico.eu/article/former-estonia-eu-commissioner-siim-kallas-dies-at-77/ |pealkiri=Former EU Commissioner Siim Kallas dies at 77 |väljaanne=[[Politico]] |aeg=22. august 2026 |keel=inglise keeles |autor=Francesca Micheletti |kasutatud=22. august 2026}}</ref> ning ta valiti vastloodud partei esimeheks. 1995. aasta novembrist töötas Kallas aasta [[Eesti välisminister|välisministrina]] ning tema ametiajal alustas [[Eesti liitumine Euroopa Liiduga|Eesti kõnelusi Euroopa Liiduga liitumiseks]]<ref name="Politico" />. Pärast Reformierakonna võitu [[1999. aasta Eesti parlamendivalimised|1999. aasta parlamendivalimistel]] sai temast [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari teise valitsuse]] [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]]. Kui Laar 2002. aasta alguses tagasi astus, moodustas ta [[Siim Kallase valitsus|uue valitsuskoalitsiooni]] [[Keskerakond|Keskerakonnaga]] ning astus jaanuari lõpus ametisse peaministrina. Püüdes lepitada Laari teisel valitsusajal tõusnud ühiskondlikke pingeid, tühistas ja pööras Kallase juhitud koalitsioon tagasi mitmed eelmise valitsuse reformid, kuid jätkas varasemat välispoliitikat, viies lõpuni liitumiskõnelused [[Eesti liitumine Euroopa Liiduga|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]]-ga. Ametiaja lõppedes naasis ta [[X Riigikogu]] liikmeks kuni sai 2004. aasta mais esimese eestlasena [[Euroopa Komisjon]]i volinikuks ning novembris ka komisjoni asepresidendiks, tegeldes haldusküsimuste ning pettustevastase võitluse arendamisega ning suurendati Euroopa Liidu rahakasutuse, otsustusprotsesside ja liidusisese lobitöö läbipaistvust<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120605315/suri-siim-kallas |pealkiri=Suri riigimees Siim Kallas |aeg=22. august 2026 |kasutatud=22. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref>. Aastatel 2010–2014 töötas ta [[Euroopa Komisjoni transpordivolinik|Euroopa Komisjoni transpordivolinikuna]], juhtides üleliidulise transpordivõrgu [[TEN-T]] väljatöötamist. Kui Kallase järel Reformierakonna juhiks ja peaministriks saanud [[Andrus Ansip]] 2014. aasta märtsis ametist tagasi astus, andis erakonna üldkogu volitused valitsuse moodustamiseks komisjoni asepresidendina ametis olnud Kallasele, kes need algul vastu võttis, kuid siiski peatselt valitsusjuhiks pürgimisest loobus, viidates ajakirjanduses tema vastu alustatud lõpmatule "meediakampaaniale" seoses tegevusega Eesti panga juhina. [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] oli Kallas üks põhilistest kandidaatidest. Ehkki kokkuvõttes õnnestus tal võita enim hääli nii Riigikogus kui ka [[valimiskogu]]s toimunud valimisvoorudes, ei kogunud ta siiski vajalikku häälteenamust, mistõttu naasis hääletus lõpuks uuesti Riigikokku ja presidendiks valiti [[Kersti Kaljulaid]]. 2017. aasta kohalike valimiste järel töötas ta kaks aastat [[Viimsi vallavanem]]ana, kuni valiti 2019. aastal [[XIV Riigikogu]] saadikuks. 2024. aasta septembris teatas Kallas, et lahkub Riigikogust ja tegevpoliitikast. Poliitilistelt vaadetelt pidas Kallas end parempoolseks [[liberaal]]iks,<ref>{{Netiviide |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120415288/siim-kallas-kui-poliitik-tahab-hakata-inimestele-meeldima-siis-ta-teeb-vea |pealkiri=LP ARHIIVIST <nowiki>|</nowiki> Siim Kallas: kui poliitik tahab hakata inimestele meeldima, siis ta teeb vea |autor=[[Krister Paris]] |aeg=22. august 2026 |kasutatud=23. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/2696398/kallas-mina-ei-kainud-end-pakkumas |pealkiri=Kallas: mina ei käinud end pakkumas |autor=[[Argo Ideon]] |aeg=14. veebruar 2014 |kasutatud=22. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> pooldades vaba [[turumajandus]]t<ref>{{Netiviide |url=https://www.politico.eu/article/the-liberal-communist/ |pealkiri=The liberal communist |autor=David Cronin |aeg=16. märts 2005 |kasutatud=22. august 2026 |keel=inglise |väljaanne=[[Politico]]}}</ref>, ranget rahanduspoliitikat ja riigieelarve tasakaalustatust.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/1865751/siim-kallas-nouab-ranget-kokkuhoidu |pealkiri=Siim Kallas nõuab ranget kokkuhoidu |autor=[[Argo Ideon]] |aeg=7. mai 2001 |kasutatud=22. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref>. Samuti toetas ta Euroopa riikide tihedat koostööd, seehulgas näiteks Euroopa Liitu ja Eesti liitumist [[euroala]]ga.<ref name="inmemoriam">{{Netiviide |url=https://www.valitsus.ee/uudised/memoriam-siim-kallas |pealkiri=IN MEMORIAM Siim Kallas |aeg=22. august 2026 |kasutatud=22. august 2026 |väljaandja=[[Riigikantselei]] Kommunikatsioonibüroo}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/1669799/siim-kallas-ilma-pedaale-tallamata-kukub-eesti-majandus-kulili |pealkiri=Siim Kallas: Ilma pedaale tallamata kukub Eesti majandus külili |autor=Siim Kallas |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=9. juuni 2007 |kasutatud=22. august 2026}}</ref> Poliitik on ka tema juristiharidusega tütar [[Kaja Kallas]], kes kuulub samuti Reformierakonda, oli aastatel 2021–2024 Eesti esimene naispeaminister ning on alates 2024. aastast [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja komisjoni asepresident. == Perekond ja haridus == Siim Kallas sündis 2. oktoobril 1948 klarnetisti-saksofonisti [[Udo Kallas]]e ja tema abikaasa apteeker Rita (neiupõlvenimi Alver) peres [[Tallinna]]s. Paaril oli varem olnud kaks last, kes surid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[difteeria]]sse.<ref name="Ojakäär">{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/117158/peaministriks-vastu-perekonna-tahtmist |pealkiri=Peaministriks vastu perekonna tahtmist |autor=Katrin Pauts |aeg=18. jaanuar 2002 |kasutatud=23. august 2026 |väljaanne=[[Õhtuleht]]}}</ref> Koos Udo Kallasega [[Eesti Raadio]] estraadiorkestris mänginud [[Valter Ojakäär]] on meenutanud, et Kallase vanemad olid seltskondlikud inimesed, võõrustasid oma paljude raamatutega äärelinna kodus tihti külalisi ning seal peetud poliitilistest vestlustest sai osa ka Siim.<ref name="Ojakäär" /> Ka Siim Kallas ise on öelnud, et isa kuulas kodus tihti välismaiseid raadiojaamu ja luges saksakeelset ajakirjandust ning arutas sõpradega poliitikateemadel.<ref name="Suguvõsa">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69063295/siim-kallas-minu-vanaema-oli-latlane-vaga-huvitav |pealkiri=EKSPRESSI ARHIIVIST <nowiki>|</nowiki> Kullamaa talust Euroopa Komisjoni: Siim Kallase 350 aasta pikkune sugupuu |autor=[[Tarmo Vahter]], [[Sulev Vedler]] |aeg=23. august 2026 |kasutatud=23. august 2026 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]]}}</ref> Tema emapoolne vanaisa oli mõjukas advokaat ja ärimees [[Eduard Alver]], kes juhtis Vabadussõja ajal Kaitseliitu ning hiljem Eesti Politseid ja Kaitsepolitseid.<ref name="Suguvõsa" /> Kallas on oma vanaisast ja [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu kihelkonnast]] pärineva emapoolse suguvõsa ajaloost kirjutanud raamatu "Torupill ja nuga" (2026).<ref>{{Netiviide |url=https://sakala.postimees.ee/8497213/riigikogulane-kirjutas-oma-kuulsa-vanaisa-suguvosast-raamatu |pealkiri=Riigikogulane kirjutas oma kuulsa vanaisa suguvõsast raamatu |autor=Kadri Paas |aeg=25. juuni 2026 |kasutatud=23. august 2026 |väljaanne=[[Sakala (ajaleht)|Sakala]]}}</ref> Kallas lõpetas 1967. aastal [[Tallinna 22. Keskkool]]i kuldmedaliga ning 1972. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] rahanduse ja krediidi erialal ''cum laude''. Aastatel 1972–1975 õppis ta [[aspirantuur]]is.<ref name="riigikogu">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2024/06/101-luhielulugu-2024.pdf |pealkiri=101 lühielulugu |väljaanne=Riigikogu |aeg=2024 |vaadatud=25. august 2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260824231738/https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2024/06/101-luhielulugu-2024.pdf |arhiivimisaeg=2026-08-24 |url-olek=ei tööta}}</ref> == Töökäik enne Eesti iseseisvuse taastamist == Aastatel 1975–1979 töötas Kallas [[Eesti NSV Rahandusministeerium]]is ametnikuna ning aastatel 1979–1986 NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhatajana.<ref name="riigikogu" /> Aastatel 1986–1989 oli ta ajalehe [[Rahva Hääl]] toimetaja asetäitja ning 1989–1991 [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] esimees. Aastatel 1989–1991 oli ta ka [[NSV Liidu rahvasaadikute kongress|NSV Liidu rahvasaadik]].<ref name="riigikogu" /> Kallas oli aastatel 1976–1989 Eesti Raadio mälumängusaate "[[Mnemoturniir]]" toimetaja ja saatejuht.<ref name="riigikogu" /> Ta kuulus [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP-sse]] aastatel 1972–1990.<ref name="axDMY">Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. "Kes on kes Eesti majanduses? 2005."</ref> === Isemajandava Eesti ettepanek (1987) === {{Vaata|Isemajandava Eesti ettepanek}} [[Perestroika]] ajal esitas Kallas koos [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]]e ja [[Mikk Titma]]ga 26. septembril 1987 [[Tartu]] ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] programmilise artikli "[[Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele]]", milles propageerisid Eesti NSV majandusseisu parandamiseks välja liiduvabariigi majandusliku iseseisvuse Nõukogude Liidu koosseisus. Ettepanekus sooviti anda Eesti NSV-le senisest ulatuslikum õigus oma majanduse üle otsustada, minna üle turumajanduslikule majanduskorraldusele ning luua oma raha- ja maksusüsteem. Samuti soovitati allutada Eesti territooriumil toimuv majandustegevus suuremal määral kohalikele otsustajatele ning korraldada kaubavahetus turupõhiselt.<ref name="inmemoriam" /> Majanduse organisatsioon pidi toimima alt üles printsiibil ning artikli autorite suhtes tulnuks tulevikus eelisarendada neid valdkondi, "mis põhinevad eeskätt kohalikul ressursil, on meile majanduslikult kasulikud, kultuuriliselt vastuvõetavad ja majandamise traditsioonidega kooskõlas". Eesti väliskaubandus teiste liidumaade ning ka välisriikide pidanuks toimima turuloogika alusel ning tootja-tarbija otsesuhtluse kaudu ning ka tööjõu liikumine teistest NSV Liidu osadest Eesti NSV-sse pidanuks edaspidi olema reguleeritud "tööjõu ratsionaalse kasutamise erirežiimiga". IME oli üks esimesi avalikke ja süsteemseid programme Nõukogude Eestis, milles käsitleti oma raha kasutuselevõtmist. Eesti Panga ajalooülevaate järgi ilmus mõte oma raha kasutuselevõtmisest esimest korda just 1987. aasta IME projektis.<ref>{{netiviide |url=https://www.eestipank.ee/muuseum/eesti-raha-ajalugu |pealkiri=Eesti raha ajalugu |väljaanne=Eesti Pank |vaadatud=25. august 2026}}</ref> [[Marju Lauristin]] on nimetanud Kallast Eesti majandusliku iseseisvuse üheks eestvedajaks ja alusepanijaks ning seostanud IME ideed arusaamaga, et poliitilise iseseisvuse eelduseks on suutlikkus iseseisvalt majandada.<ref name="Lauristin">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610116864/marju-lauristin-massamine-vabaduse-nimel-oli-siim-kallase-elu-pohivaartus |pealkiri=Marju Lauristin: mässamine vabaduse nimel oli Siim Kallase elu põhiväärtus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=22. august 2026 |vaadatud=25. august 2026}}</ref> == Eesti panga presidendina == Kallas sai [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendiks 1. oktoobril 1991, vähem kui kaks kuud pärast Eesti iseseisvuse taastamist.<ref name="rahareform">{{netiviide |url=https://www.eestipank.ee/rahareformi-30-aastapaev/1992-rahareformi-kronoloogia |pealkiri=1992. aasta rahareformi kronoloogia |väljaanne=Eesti Pank |vaadatud=25. august 2026}}</ref> [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendina töötades jäi ta veerand kohaga tööle Tartu Ülikooli dotsendina. Keskpanga üheks esmaseks keskseks ülesandeks kujunes Eesti oma rahasüsteemi loomine ja rublatsoonist väljumine. Kallas kuulus ka [[Rahareformi Komitee]]sse, millele [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] oli andnud ulatuslikud volitused rahareformi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.<ref name="rahareform" /> 20.–22. juunil 1992 viidi läbi rahareform, mille käigus vahetati Nõukogude rublad [[Eesti kroon]]ide vastu. Kroon seoti [[Saksa mark|Saksa margaga]] kursiga kaheksa krooni ühe marga eest ning kasutusele võeti [[valuutakomitee]] põhimõtetel põhinev süsteem.<ref>{{netiviide |url=https://www.eestipank.ee/aastaaruanne-1995-eesti-pank |pealkiri=Aastaaruanne 1995. Eesti Pank |väljaanne=Eesti Pank |vaadatud=25. august 2026}}</ref> Rahareform tähendas Eesti lahkumist rublatsoonist ja rahapoliitilise iseseisvuse taastamist. Majandusekspert ja endine minister [[Raivo Vare]] on nimetanud Kallase juhitud rahareformi üheks Eesti hilisema majandusedu alussambaks ning rõhutanud tema rolli nii krooni kursi valikul kui ka reformi praktilisel elluviimisel.<ref name="Vare">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610116711/vare-siim-kallase-juhitud-rahareform-pani-aluse-eesti-majandusedule |pealkiri=Vare: Siim Kallase juhitud rahareform pani aluse Eesti majandusedule |väljaanne=[[ERR]] |aeg=22. august 2026 |vaadatud=25. august 2026}}</ref> Kallas astus Eesti Panga presidendi ametist tagasi 21. märtsil 1995. Tema järglaseks nimetati 27. aprillil 1995 [[Vahur Kraft]].<ref>{{netiviide |url=https://www.eestipank.ee/eesti-panga-juhatus-taasiseseisvumise-ajal |pealkiri=Eesti Panga juhatus taasiseseisvumise ajal |väljaanne=Eesti Pank |vaadatud=25. august 2026}}</ref> === 10 miljoni dollari afäär === {{vaata|10 miljoni dollari afäär}} Kallase Eesti Panga presidendiks oleku ajal toimus tehing, millest kujunes hiljem [[10 miljoni dollari afäär]]. 1993. aastal investeeris ettevõte [[Villa Paradiso]] [[Põhja-Eesti Pank|Põhja-Eesti Pangalt]] saadud kümme miljonit USA dollarit. Rahast saadi hiljem tagasi vaid osa. Juhtumiga seoses esitati kriminaalsüüdistus ka Kallasele ja tema Eesti Panga aegsele nõunikule [[Urmas Kaju]]le. Kallas ja Kaju mõisteti kohtus õigeks.<ref name="fOzz7">{{netiviide |pealkiri=Siim Kallase 10-miljoni-dollari-itaallane läks pikaks ajaks vangi |url=http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d143a756-18c2-4abf-89d1-0377638763e7&open=sec |vaadatud=22. mai 2009 |arhiivimisaeg=24. mai 2009 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090524024802/http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d143a756-18c2-4abf-89d1-0377638763e7&open=sec}}</ref> [[Riigikohus]] tühistas osaliselt Kallase õigeksmõistmise ja saatis osa süüdistusest uueks arutamiseks, kuid Kallas mõisteti ka uuel kohtulikul arutamisel õigeks. 23. oktoobril 2000 keelas riigi peaprokurör [[Raivo Sepp]] prokuratuuril asja edasi kaevata. Juhtum jäi Kallase poliitilist tegevust saatma veel aastaid ja tõusis uuesti avaliku tähelepanu keskmesse muu hulgas 2014. aastal, kui ta loobus peaministriks naasmisest. == Poliitiline karjäär == === Reformierakonna asutamine === 1994. aastal suundus Kallas aktiivselt parteipoliitikasse. 13. novembril 1994 loodud [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakond]] ühendas Kallase juhitud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei ja mitmed teised liberaalse maailmavaatega poliitikud ning avaliku elu tegelased.{{Lisa viide}} Samal aastal avaldas ta oma vaateid kokkuvõtva poliitilise kirjutise "Kodanike Riigi Manifest", mida on hiljem peetud Reformierakonna ideoloogiliseks alusdokumendiks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609675589/tonis-saarts-tehnokraadist-peaminister |pealkiri=Tõnis Saarts: tehnokraadist peaminister |autor=[[Tõnis Saarts]] |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=22. august 2026 |aeg=25. aprill 2025}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120605342/kaval-naeratus-ja-legendaarsed-vuntsid-liberaali-veregrupp-ja-dinosauruse-mootu-teod |pealkiri=Kaval naeratus ja legendaarsed vuntsid, liberaali veregrupp ja dinosauruse mõõtu teod |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=22. august 2026 |kasutatud=22. august 2026}}</ref> Kallas valiti erakonna esimeseks esimeheks. Ta juhtis Reformierakonda kümme aastat, kuni 2004. aastal sai tema järglaseks [[Andrus Ansip]].<ref name="riigikogu" /> Samal aastal esitas president [[Lennart Meri]] ta [[Riigikogu]]le peaministri kandidaadiks, kuid Kallas ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. === VIII Riigikogus ja välisministrina === [[Eesti 1995. aasta parlamendivalimised|Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimiste]] tulemusel sai Kallase juhitud Reformierakond 19 kohta, kuid valimised võitnud [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse]] (KMÜ) juht [[Tiit Vähi]] moodustas esialgu [[Tiit Vähi teine valitsus|valitsuse]] [[Edgar Savisaar]]e [[Keskerakond|Keskerakonnaga]]. Kallas jäi seetõttu [[VIII Riigikogu]] lihtliikmeks. KMÜ ja Keskerakonna koalitsioon lagunes aga seitse kuud hiljem seoses [[lindiskandaal]]iga, misjärel moodustas Vähi [[Tiit Vähi kolmas valitsus|uue valitsuse]] Reformierakonnaga ning Kallasest sai Eesti välisminister. Kallas andis välisministrina ametivande 6. novembril 1995 ja oli ametis kuni 22. novembrini 1996, mil Reformierakond valitsusest lahkus. Tema välisministriks oleku ajal esitas Eesti 24. novembril 1995 ametlikult avalduse Euroopa Liidu liikmeks saamiseks. Eesti ja Euroopa Liidu liitumisläbirääkimised algasid hiljem, 31. märtsil 1998. === IX Riigikogus ja rahandusministrina === [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimistega]] sai Reformierakond 19 kohta. Juba enne valimisi oldi [[Mart Laar]]i [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Andres Tarand]]i [[Mõõdukad|Mõõdukatega]] sõlmitud koostöölepe, millega lubati moodustada koos valitsus, kui kolme peale saadakse Riigikogus enamus. [[Kolmikliit (Eesti)|Kolmikliiduks]] nimetatud koalitsioon saigi Riigikogus 53 mandaati ning sellega jäeti valimised võitnud Keskerakond valitsuse moodustamisest kõrvale. Ametisse astunud [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari teises valitsuses]] anti Kallasele [[Eesti rahandusminister|rahandusministri]] portfell. Tema rahandusministriks oleku ajal jõustus 1. jaanuaril 2000 Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi ulatuslik muudatus, millega loobuti ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksustamisest ning tulumaksukohustus seoti eeskätt kasumi jaotamisega. Sellest sai järgnevateks aastakümneteks üks Eesti maksusüsteemi iseloomulikumaid tunnuseid.<ref name="inmemoriam" /> Kallas pooldas ranget eelarvepoliitikat, turumajandust ja võimalikult lihtsat maksusüsteemi. 2001. aasta lõpuks oli Kolmikliidu koalitsioon sisetülide ja poliitiliste vastuolude tõttu lagunenud. [[Mart Laar|Mart Laari]] valitsus astus ametlikult tagasi 8. jaanuaril 2002. === Peaministrina === {{Vaata|Siim Kallase valitsus}} Pärast Laari ametlikku tagasiastumist 8. jaanuaril 2002 nimetas president [[Arnold Rüütel]] Siim Kallase peaministri kandidaadiks. Koalitsiooniläbirääkimised Reformierakonna ja Keskerakonna vahel läksid kiiresti ning [[Siim Kallase valitsus]] astus ametisse 28. jaanuaril 2002.{{lisa viide}} Ehkki [[Riigikogu|Riigikogus]] oli valitsuse moodustanud erakondadel vaid 46 häält, mistõttu oli tegemist [[Vähemusvalitsus|vähemusvalitsusega]], siis parlamendis toetasid koalitsiooni ka sellesse mittekuuluvad [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] ja [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004 |pealkiri=Riigikogu VII, VIII ja IX koosseis. Statistikat ja kommentaare |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/VII_VIII_IXstatistikakogumik.pdf |vaadatud=21.11.2025 |lehekülg=254}}</ref> Kallase valitsus esitles end ühiskondlike pingete vähendajana pärast Laari teise valitsuse ajal toimunud tugevat poliitilist vastandumist. Sisepoliitikas muudeti või peatati mitmeid eelmise valitsuse algatusi, kuid välispoliitikas jätkati senist lääneintegratsiooni kurssi.<ref name="Muuli">{{raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=167–169}}</ref> Kallase peaministriks oleku ajal jõudis Eesti kahe iseseisvuse taastamise järgse tähtsa välispoliitilise eesmärgi saavutamise lävele. 2002. aasta novembris sai Eesti [[NATO Praha tippkohtumine|NATO Praha tippkohtumisel]] kutse alliansiga liitumiseks ning sama aasta detsembris lõpetati liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga.<ref name="inmemoriam" /> Eesti liitus NATOga 29. märtsil 2004 ja Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Kallase valitsus astus tagasi pärast [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimisi]]. [[Juhan Partsi valitsus]] astus ametisse 10. aprillil 2003. === X Riigikogus ja Euroopa Komisjoni liikmena === [[Fail:Siim Kallas GWB.jpg|pisi|Siim Kallas ja [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush]] 2002. aastal|270x270px]] Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas [[X Riigikogu]] liige kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga. 1. mail 2004 sai Kallasest esimene Eestit esindanud [[Euroopa Komisjon]]i liige. Esialgu oli ta majandus- ja rahandusküsimuste volinik koos [[Joaquín Almunia]]ga. 22. novembril 2004 ametisse astunud [[José Manuel Barroso]] esimeses komisjonis sai Kallas Euroopa Komisjoni asepresidendiks ning haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuks. Selles ametis oli ta muu hulgas Euroopa läbipaistvuse algatuse (ETI) eestvedaja, mille eesmärk oli suurendada Euroopa Liidu rahakasutuse, otsustusprotsesside ja lobitöö läbipaistvust.<ref>{{netiviide |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX%3A52006DC0194 |pealkiri=Roheline raamat. Euroopa läbipaistvuse algatus |väljaanne=EUR-Lex |aeg=3. mai 2006 |vaadatud=14. aprill 2024}}</ref> 2010. aastal alanud Barroso teises komisjonis jätkas Kallas Euroopa Komisjoni asepresidendina ja sai transpordivolinikuks. Transpordivolinikuna oli tema üheks oluliseks tegevusvaldkonnaks [[Üleeuroopaline transpordivõrk|üleeuroopalise transpordivõrgu]] ehk TEN-T reformimine. 2013. aastal võeti vastu uus TEN-T õigusraamistik, millega määratleti Euroopa põhivõrgu koridorid ja nende arendamise põhimõtted.<ref>{{netiviide |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013R1315 |pealkiri=Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1315/2013 |väljaanne=EUR-Lex |aeg=11. detsember 2013 |vaadatud=25. august 2026}}</ref> Kallas oli Euroopa Komisjoni asepresident kümme aastat ja lõpetas ametiaja 1. novembril 2014. === 2014. aasta valitsuse moodustamise katse === Kui [[Andrus Ansip]] teatas 2014. aasta märtsis peaministriametist lahkumisest, andis Reformierakonna juhatus valitsuse moodustamiseks volitused Kallasele. Kallas alustas kõnelusi uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks, kuid teatas 12. märtsil 2014, et loobub peaministriks kandideerimisest. Ta põhjendas otsust intensiivse meediatähelepanuga tema Eesti Panga aegse tegevuse, sealhulgas VEB Fondi ja kümne miljoni dollari tehingu ümber. Kallase sõnul kulunuks valitsusjuhina liiga palju aega aastakümnete tagustele süüdistustele vastamiseks ning sellises olukorras ei saaks peaminister tõhusalt töötada.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/68221467/kallas-loobus-peaministriks-purgimast |pealkiri=Kallas loobus peaministriks pürgimast |autor=Vahur Koorits |aeg=12. märts 2014 |vaadatud=22. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}</ref> Kallase loobumise järel sai Reformierakonna juhatuselt valitsuse moodustamise volitused [[Taavi Rõivas]], kelle valitsus astus ametisse 26. märtsil 2014. === Presidendiks kandideerimine === 2001. aastal oli Kallas üks Reformierakonnas kaalutud presidendikandidaate.{{lisa viide}} 2015. aasta augustis avaldatud TNS Emori küsitluses eelistas Kallast järgmise Eesti presidendina 11,2% vastanutest.<ref name="ZTiXS">[http://pluss.postimees.ee/3305735/kas-kadriorgu-tuleb-peremees-voi-perenaine Kas Kadriorgu tuleb peremees või perenaine?]</ref> 2016. aasta aprillis teatas Kallas [[Rahvusooper Estonia]]s ametlikult, et kandideerib [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendiks]].<ref name="KKVvl">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 Kahe pere lahing Kadrioru pärast]</ref> Riigikogus toimunud kolmandas hääletusvoorus pääses Kallas edasi valimiskokku. 24. septembril 2016 toimunud valimiskogu esimeses voorus tuli ta [[Allar Jõks]]i järel teiseks ja pääses koos Jõksiga teise vooru. Teises hääletusvoorus sai Kallas 138 ja Jõks 134 häält. Kuna kumbki ei saanud valituks osutumiseks vajalikku häälteenamust, läks presidendivalimine tagasi Riigikogusse. Kallas loobus edasisest kandideerimisest ning presidendiks valiti lõpuks [[Kersti Kaljulaid]]. === Viimsi vallavanemana === [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Kallas [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] Reformierakonna nimekirjas ja kogus 1080 häält. 7. novembril 2017 valiti ta Viimsi vallavanemaks.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/902425/laine-randjarv-siim-kallas-tegi-mulle-ettepaneku-viimsi-vallavanemaks-kandideerida |pealkiri=Laine Randjärv: Siim Kallas tegi mulle ettepaneku Viimsi vallavanemaks kandideerida |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. jaanuar 2019 |vaadatud=25. august 2026}}</ref> Kallase vallavanemaks oleku ajal tegeleti muu hulgas Viimsi kiire rahvastikukasvu, haridusasutuste, infrastruktuuri ning avaliku ruumi arendamise küsimustega.{{lisa viide}} 2019. aasta jaanuaris teatas Kallas, et lahkub vallavanema ametist, et keskenduda [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistele]]. Ta lubas jätkata Viimsi vallavolikogu liikmena.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/898973/siim-kallas-lahkub-viimsi-vallavanema-ametist |pealkiri=Siim Kallas lahkub Viimsi vallavanema ametist |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. jaanuar 2019 |vaadatud=25. august 2026}}</ref> Kallas lahkus vallavanema ametist 11. veebruaril 2019. Tema järglaseks sai [[Laine Randjärv]]. === XIV ja XV Riigikogus === [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] osutus Kallas valituks [[XIV Riigikogu]] liikmeks. 4. aprillist 2019 kuni 8. veebruarini 2021 oli ta [[Riigikogu juhatus|Riigikogu teine aseesimees]]. Aastatel 2021–2022 oli ta [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] esimees.<ref name="riigikogu" /> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Kallas [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]], kuhu kuuluvad Tallinna [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa. Ta sai 7393 häält ja osutus valituks [[XV Riigikogu]] liikmeks. 6. septembril 2024 teatas Kallas, et lahkub Riigikogust ja lõpetab pikaajalise karjääri üleriigilises poliitikas.<ref>{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/siim-kallas-lahkub-riigikogust/ |pealkiri=Siim Kallas lahkub Riigikogust |väljaanne=Riigikogu |aeg=6. september 2024 |vaadatud=25. august 2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260825025918/https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-reformierakonna-fraktsioon/siim-kallas-lahkub-riigikogust/ |arhiivimisaeg=2026-08-25 |url-olek=ei tööta}}</ref> Tema asemel sai Riigikogu liikmeks [[Jüri Jaanson]]. ===Hilisem tegevus Viimsis=== Kallas jätkas pärast vallavanema ametist ja hiljem Riigikogust lahkumist tegevust Viimsi kohalikus poliitikas. Ta oli Viimsi vallavolikogu liige ning kuulus muu hulgas volikogu noorsoo- ja hariduskomisjoni.<ref name="riigikogu" /> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel]] kandideeris Kallas taas Viimsi vallas Reformierakonna nimekirjas ja sai 113 häält, kuid ei osutnud valituks.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |vaadatud=25. august 2026}}</ref> 9. detsembril 2025 valis Viimsi vallavolikogu Kallase haridus- ja noortekomisjoni esimeheks.<ref>{{netiviide |url=https://viimsi.ee/uudised/volikogu-moodustas-seitse-komisjoni-ja-valis-neile-juhid |pealkiri=Volikogu moodustas seitse komisjoni ja valis neile juhid |väljaanne=Viimsi vald |aeg=10. detsember 2025 |vaadatud=25. august 2026}}</ref> == Poliitilised vaated == === Liberalism ja riigi roll === Kallas on ennast määratlenud [[liberalism|liberaalina]] ning pooldanud [[klassikaline liberalism|klassikalisele liberalismile]] omast väiksemat riigi sekkumist, üksikisiku vabadust, eraomandi kaitset ja ettevõtlusvabadust. [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] loomise ajal 1994. aastal oli tema sõnul erakonna põhifookuses [[turumajandus]] ja kodanike riik.<ref name="ERR2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609504549/siim-kallas-ettevotete-tulumaksu-taastamine-oli-viga |pealkiri=Siim Kallas: ettevõtete tulumaksu taastamine oli viga |väljaanne=ERR |aeg=28.10.2024 |vaadatud=01.09.2026}}</ref> 1994. aastal kirjutas Kallas Reformierakonna ühe alusdokumendina „[[Kodanike riigi manifest]]i”, milles rõhutas eraomanikul põhinevat turumajandust ning seisukohta, et kodanik peaks võimalikult suurel määral ise otsustama, milliseid teenuseid rahastada riigi kaudu ja milliste puhul saab ta riigist paremini ise hakkama.<ref>{{netiviide |url=https://www.reform.ee/UserFiles/File/reformikiri_talv_2009.pdf |pealkiri=Reformikiri. Talv 2009 |väljaanne=Eesti Reformierakond |aasta=2009 |lehekülg=14 |vaadatud=01.09.2026}}</ref> 1995. aastal leidis Kallas, et Reformierakond oli oma algsest klassikaliselt liberaalsest suunast eemaldunud ja peaks selle juurde osaliselt tagasi pöörduma. Oma poliitilise põhimõtte võttis ta kokku sõnadega „vähem riiki ja rohkem vabadust”. Samas pidas ta poliitikas oluliseks tasakaalu võimu saavutamise ja ideoloogiliste põhimõtete säilitamise vahel, leides, et erakond ei tohiks võimul püsimise nimel oma põhiideedest täielikult loobuda.<ref name="ERR2024"/> === Majanduspoliitika === Kallas on olnud järjekindel [[turumajandus]]e, konkurentsi ja ettevõtlusvabaduse pooldaja. 2008. aasta ülemaailmse [[majanduskriis]]i ajal leidis ta, et kriis ei tähenda turumajanduse läbikukkumist ning majanduse kriisijärgne areng peab samuti põhinema turumajandusel. Tema hinnangul ei olnud laiaulatuslik riiklik sekkumine majandusse kriisi pikaajaliseks lahenduseks, kuigi ta pidas vajalikuks finantssektori regulatsiooni tugevdamist.<ref name="Turumajandus">{{netiviide |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51148970/siim-kallas-turumajandus-tulevik-voi-minevik |pealkiri=Siim Kallas: Turumajandus – tulevik või minevik? |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=17.11.2008 |vaadatud=01.09.2026}}</ref> Kallas pidas majanduskasvu seisukohalt keskseks investeerimiskeskkonda. Tema hinnangul loob uusi töökohti ja majanduskasvu riik, mis suudab pakkuda nii kodu- kui ka välisinvestoritele atraktiivset majanduspoliitikat.<ref name="Turumajandus"/> Ta on pooldanud madalat ja ettevõtlust soosivat maksukoormust ning oli üks Eesti [[ettevõtte tulumaks]]usüsteemi muutmise eestvedajaid. 2024. aastal kritiseeris ta otsust taastada Eestis ettevõtete kasumile klassikaline tulumaks, nimetades seda veaks. Tema hinnangul peaks Eesti maksupoliitika andma riigile konkurentsieelise teiste Põhja- ja Baltimaade ees.<ref name="ERR2024"/> Kallas on rõhutanud ka eelarvedistsipliini. 2021. aastal leidis ta, et majanduskasvu ajal peavad riigid koguma reserve ja vähendama liigset võlakoormust, et majanduslanguse ajal oleks võimalik kasutada majandust stabiliseerivaid meetmeid.<ref name="ERR2021">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608412265/siim-kallas-eelarve-toetusmeetmed-on-suurendanud-puudujaaki-kogu-el-is |pealkiri=Siim Kallas: eelarve toetusmeetmed on suurendanud puudujääki kogu EL-is |väljaanne=ERR |aeg=23.11.2021 |vaadatud=01.09.2026}}</ref> 2024. aastal kritiseeris Kallas tema hinnangul Eesti ühiskonnas süvenenud ootust, et üha rohkem tegevusi peaks rahastama riik. Ta leidis, et majanduspoliitika peaks keskenduma senisest rohkem ettevõtluse ja innovatsiooni soodustamisele.<ref name="ERR2024"/> === Euroopa Liit === Kallas on olnud tugevalt [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] integratsiooni toetav poliitik. Tema hinnangul on Euroopa Liidu üks olulisemaid saavutusi inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning nende vabaduste säilitamine eeldab liikmesriikide koostööd.<ref name="ERR2021"/> Kallas on samas rõhutanud, et Euroopa ühised vabadused vajavad toimimiseks ka ühiseid reegleid ja institutsioone. 2015. aasta Euroopa rändekriisi ajal pooldas ta Euroopa Liidu välispiiri kaitsmise tugevdamist ja [[Frontex]]i suuremat rolli. Tema hinnangul oli Euroopa Liidu probleemiks kalduvus küll tulevasi kriise ette näha, kuid neile liiga hilja reageerida.<ref name="ERR2015">{{netiviide |url=https://www.err.ee/548330/siim-kallas-el-naeb-voimalikke-probleeme-hasti-ette-kuid-ei-vota-neid-tosiselt |pealkiri=Siim Kallas: EL näeb võimalikke probleeme hästi ette, kuid ei võta neid tõsiselt |väljaanne=ERR |aeg=01.11.2015 |vaadatud=01.09.2026}}</ref> 2021. aastal rõhutas ta, et selliseid küsimusi nagu majandus-, energia-, julgeoleku- ja rändekriisid ei ole liikmesriikidel tõhus lahendada üksnes eraldi tegutsedes. Ta pooldas Euroopa Liidu liikmesriikide koordineeritud majandus- ja eelarvepoliitikat, kuid rõhutas samal ajal vajadust vältida ülemäärast riigivõlga ja hoida ühisturu konkurentsivõimet.<ref name="ERR2021"/> 2022. aastal leidis Kallas, et Eesti peaks Euroopa Liidus olema senisest aktiivsem ja nähtavam ning püüdma olla mitte üksnes Euroopa toetuste saaja, vaid ka ühiste lahenduste kujundaja. Eesti pikaajaliseks eesmärgiks pidas ta tihedamat kuulumist [[Põhjamaad]]e poliitilisse ja majanduslikku ruumi.<ref name="ERR2024"/> === Populism === Kallas suhtus kriitiliselt [[populism]]i. 2024. aastal nimetas ta populismi kasvu Euroopas ja maailmas murettekitavaks ning seostas selle levikut muu hulgas majandusliku ebakindluse ja poliitiliste lubadustega, mida pole tema hinnangul võimalik tegelikkuses täita.<ref name="ERR2024"/> == Teosed == * "Turumajandus ehk kodanike riik", Paremad Uudised, 2003 * "Piiridest suurem Eesti", Paremad Uudised, 2004 * "Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu", SE&JS, 2018 * "Eduard Alver, tema aeg ja inimesed", Varrak 2021 * „Mina. Siim Kallas“, 2023 * "Liberalism: ideed ja poliitika", [[Kava]], [[2024]], ISBN 9789916929612 * „Torupill ja nuga. Alverite saaga“ (2026) * “Raha, poliitika, meie“ (2026) == Tunnustus == [[Fail:Siim Kallas, Eesti poliitik 02.jpg|pisi|Siim Kallas (2002)|270x270px<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Pilt:Arvamusfestival 2014, Siim Kallas, Hannes Rumm.jpg|pisi|Siim Kallas [[Arvamusfestival]]il (2014)|269x269px]] [[Pilt: Siim Kallas, arvamusfestival 2014 (2).jpg|pisi|[[Arvamusfestival]]il (2014)|Siim Kallas Arvamusfestivalil (2014)|270x270px]] * 1995 – [[Pressisõber]] * 2000 – [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteorden]]<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10531-siim-kallas</ref> * 2001 – [[Prantsuse Auleegioni orden]] (suurohvitser)<ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10532-siim-kallas</ref> * 2001 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] I klassi aumärk * 2002 – valiti [[20. sajandi sada suurkuju|20. sajandi saja Eesti suurkuju]] hulka * 2003 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|12330}}</ref> * 2004 – [[Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist]] (Eesti NATO-ga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest)<ref>{{Netiviide |url=https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/teenetemargid |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-06-18 |arhiivimisaeg=2025-05-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250526215655/https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/teenetemargid |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2005 – [[Tallinna Toomkoguduse Maarja medal]] * 2010 – [[Viimsi valla aukodanik]] * 2015 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|30243}}</ref> * 2015 – [[aasta eurooplane]] * 2015 – [[Aasta Liberaal]] * 2016 – [[Harju maakonna aukodanik]] * 2018 – [[aasta kultuurisõber]] * 2019 – [[Poola Teeneteorden]]i komandöririst<ref>https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20200000065</ref> * 2025 – [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht |vaadatud=31. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref><br /> == Isiklikku == Siim Kallas oli abielus Kristi Kallasega. Neil on kaks last, poeg Ülo Kallas ja tütar [[Kaja Kallas]].<ref name="riigikogu" /> Kaja Kallasest sai samuti poliitik. Ta oli aastatel 2021–2024 [[Eesti peaminister]] ning alates 2024. aastast on ta [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja Euroopa Komisjoni asepresident. Kallasel oli viis lapselast.<ref name="riigikogu" /> 2010. aastal asutasid Kristi ja Siim Kallas [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i juurde fondi, mille eesmärk oli Eesti ajaloo tutvustamine teatrikunsti kaudu.<ref name="riigikogu" /> [[Ester Šank]] on Siim Kallase elust ja tegevusest kirjutanud raamatu "Peategelane" (Lejula, 2001). Kallase huvialade hulka kuulusid lugemine, teater, klassikaline muusika, džäss, jalgrattasõit, matkamine, tennis ja purjetamine.<ref name="riigikogu" /> ===Surm ja mälestamine=== Siim Kallas suri [[22. august]]il [[2026]] 77-aastaselt.<ref name="inmemoriam" /> Tema surma järel avaldasid kaastunnet Eesti riigijuhid, poliitikud ja mitmed Kallasega koos töötanud avaliku elu tegelased. President [[Alar Karis]] nimetas Kallast riigimeheks ning tõstis esile tema rolli Eesti majandusreformides, riigi ülesehitamises ja Eesti lõimumises [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ning [[NATO]]ga.<ref name="Karis">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610116714/karis-siim-kallas-oli-riigimees |pealkiri=Karis: Siim Kallas oli riigimees |väljaanne=[[ERR]] |aeg=22. august 2026 |vaadatud=25. august 2026}}</ref> Peaminister [[Kristen Michal]] tõi Kallast meenutades esile tema osa [[Isemajandav Eesti|IME]] ettepaneku, [[Eesti kroon]]i, [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ning Eesti Euroopa Liitu ja NATO-sse jõudmise juures.<ref name="inmemoriam" /> [[23. august]]il avati [[Stenbocki maja]]s Kallase mälestuseks kaastunderaamat, mille esimese sissekande tegi president Alar Karis. Avati ka elektrooniline kaastunderaamat.<ref>{{netiviide |url=https://www.valitsus.ee/uudised/siim-kallase-malestuseks-avati-ingli-saalis-stenbockis-kaastunderaamat |pealkiri=Siim Kallase mälestuseks avati Ingli saalis Stenbockis kaastunderaamat |väljaanne=Eesti Vabariigi Valitsus |aeg=23. august 2026 |vaadatud=1. september 2026}}</ref> [[25. august]]il moodustas [[Vabariigi Valitsus]] Kallase riiklike auavaldustega ärasaatmise korraldamiseks matusetoimkonna, mida juhtis riigisekretär [[Keit Kasemets]].<ref>{{netiviide |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsus-moodustas-siim-kallase-riiklike-austusavaldustega-arasaatmiseks-matusetoimkonna |pealkiri=Valitsus moodustas Siim Kallase riiklike austusavaldustega ärasaatmiseks matusetoimkonna |väljaanne=Eesti Vabariigi Valitsus |aeg=25. august 2026 |vaadatud=1. september 2026}}</ref> Kallas saadeti riiklike auavaldustega viimsele teekonnale [[29. august]]il. Valitsus kuulutas tema ärasaatmise päeva üleriigiliseks leinapäevaks ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ja avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel heisati Eesti lipp leinalipuna, sealhulgas [[Pika Hermanni torn]]is.<ref>{{netiviide |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kuulutas-29-augusti-siim-kallase-arasaatmise-puhul-leinapaevaks |pealkiri=Valitsus kuulutas 29. augusti Siim Kallase ärasaatmise puhul leinapäevaks |väljaanne=Eesti Vabariigi Valitsus |aeg=27. august 2026 |vaadatud=1. september 2026}}</ref> Avalik hüvastijätt ja riiklik mälestustseremoonia toimusid [[Estonia kontserdisaal]]is. Mälestustseremoonial kõnelesid teiste seas president Alar Karis, peaminister Kristen Michal, endine Euroopa Komisjoni volinik [[Olli Rehn]] ja [[Eesti Pank|Eesti Panga]] president [[Ülo Kaasik]].<ref>{{netiviide |url=https://www.valitsus.ee/siim-kallas-1948-2026 |pealkiri=Siim Kallas (2.10.1948–22.08.2026) |väljaanne=Eesti Vabariigi Valitsus |vaadatud=1. september 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Siim Kallase valitsus]] * [[10 miljoni dollari afäär]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="axDMY">Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. "Kes on kes Eesti majanduses? 2005."</ref> <ref name="ZTiXS"/> <ref name="KKVvl"/> }} == Välislingid == {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} * {{ESBL|Siim_Kallas}} * [https://ec.europa.eu/archives/commission_2004-2009/kallas/index_en.htm Koduleht Euroopa Komisjonis] * [[Tuuli Koch]]. [http://www.postimees.ee/?id=37662 Siim Kallas – pool elust juhina], Postimees, 2. oktoober 2008 * [[Merje Pors]]. [http://www.postimees.ee/?id=41617 Siim Kallas ei kavatse europarlamenti kandideerida], Postimees, 17. oktoober 2008 * [http://epl.ee/artikkel/448635 Siim Kallas: Turumajandus – tulevik või minevik?], EPL, 17. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=52941 Suveräänsus ja Euroopa Liit – koos või eraldi?], Postimees, 29. november 2008 * [[Sulev Oll]]. [http://www.maaleht.ee/2008/12/23/intervjuu/4021-siim-kallas--eesti-kokk-tahtsate-roogade-koogis Siim Kallas – Eesti kokk tähtsate roogade köögis], Maaleht, 23. detsember 2008 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/lopp-hea-koik-hea-kulas-on-siim-kallas Raadiointervjuu saates "Külas on ..."], Vikerraadio, 30. detsember 2008 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8074:voimalus-saada-puhtaimaks-maailmas&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3237 Võimalus saada puhtaimaks maailmas] Sirp, 29. jaanuar 2009 * Kalev Kask. [https://arileht.delfi.ee/artikkel/21312197/siim-kallas-devalveerimine-muudab-rahva-vaeseks Siim Kallas: devalveerimine muudab rahva vaeseks] Ärileht, 19. veebruar 2009 * Siim Kallas. [http://www.epl.ee/artikkel/481396 Populism, demokraatia, täitevvõim], EPL, 30. oktoober 2009 * [[Vilja Kiisler]], [http://www.aripaev.ee/apps/pbcs.dll/article?AID=/20150226/NEWS/150229842&template=printart Kallas: vaid üks inimene on mind reetnud], aripaev.ee, 26. veebruar 2015 * Olev Remsu. Euroopa ülistus. Postimees, 19. aprill 2019 * [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/10/23/10-aastat-tagasi-loppes-siim-kallase-10-mln-dollari-protsess "Täna 10 aasta eest sai otsa Siim Kallase 10 mln dollari protsess"] Äripäev, 23. oktoober 2010 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rein Otsason]] | nimi=[[Eesti Panga president]] | aeg=1991–1995 | järgnev=[[Vahur Kraft]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Riivo Sinijärv]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=1995–1996| järgnev=[[Toomas Hendrik Ilves]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Laar]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=2002–2003 | järgnev=[[Juhan Parts]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{Barroso komisjon}} {{Eesti VM}} {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Kallas, Siim}} [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Eesti pankurid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Euroopa Komisjoni volinikud]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Viimsi vallavanemad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2026]] hrl4ainrbtxgxhqpdg6dfiwzlb49dnq 0 1216 7248040 6994251 2026-10-05T13:05:57Z Kask 77839 /* Välislingid */ 7248040 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Urbanus VII |pilt = Portrait of Pope Urban VII Castagna (Jacopo del Conte, Vatican Museums).jpg |sünninimi = Giambattista Castagna |valitsemisaja algus= [[15. september]] [[1590]] |valitsemisaja lõpp= [[27. september]] [[1590]] |eelkäija = [[Sixtus V]] |järeltulija = [[Gregorius XIV]] |sünnikuupäev = [[4. august]] [[1521]] |sünnikoht = [[Rooma]] |surmakuupäev = [[27. september]] [[1590]] |surmakoht = [[Rooma]] |alma mater = |deviis = |autogramm = Signature of Bishop Giovanni Battista Castagna (future Pope Urban VII).svg |vapp = C o a Urbanus VII.svg }} '''Urbanus VII''' ('''Giambattista Castagna'''; [[4. august]] [[1521]] – [[27. september]] [[1590]]) oli [[paavst]] [[15. september|15. septembrist]] [[27. september|27. septembrini]] 1590. Ta oli 228. paavst. Tema isa Cosimo Castagna oli [[Genova]] aadlik. Tema ema Costanza Ricci oli pärit [[Rooma]]st ning oli [[kardinal]] [[Cristoforo Giacobazzi]] õde. Giambattista Castagna õppis [[tsiviilõigus|tsiviil]]- ja [[kanooniline õigus|kanoonilist õigust]] [[Perugia ülikool]]is ning [[Padova ülikool]]is. Ta lõpetas tsiviil- ja kanoonilise õiguse [[doktorikraad|doktorina]] [[Bologna ülikool]]i. [[1551]] sai temast oma onu kardinal [[Girolamo Verallo]] [[audiitor]] ([[sekretär]]), kes määrati paavsti saadikuks [[Prantsusmaa]]le. [[Julius III]] määras Castagna ''Signatura gratiae'' [[referent|referendiks]] ja [[1. märts]]il [[1553]] nimetati ta [[Rossano]] [[peapiiskop]]iks. Kardinal Verallo [[ordinatsioon|ordineeris]] Castagna [[preester|preestriks]] [[30. märts]]il ja [[piiskop]]iks [[4. aprill]]il 1553. Julius III saatis Castagna [[kuberner]]iks [[Fano]]sse [[14. juuni]]l [[1555]]. [[Paulus IV]] ajal oli ta [[1559]] Città di Castello komissar ning [[Perugia]] ja [[Umbria]] kuberner. [[1562]]–[[1563]] osales ta [[Trento kirikukogu]]l. [[1565]] saadeti ta koos kardinal [[Gregorius XIII|Ugo Boncompagniga]] [[Hispaania]]sse [[nuntsius]]eks, kuhu ta jäi [[1572]]. aastani, ristides selles ametis [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe II]] tütre. [[1573]] astus ta Rossano peapiiskopi kohalt tagasi ja sai nuntsiuseks [[Veneetsia]]s. [[29. detsember|29. detsembrist]] [[1576]] [[29. november|29. novembrini]] [[1577]] oli ta [[Bologna]] kuberner, [[1578]]–[[1580]] legaat [[Flandria]]s ja [[Köln]]is. Castagna oli [[Gregorius XIII]] esindaja [[Madalmaad]]e rahukonverentsil. [[12. detsember|12. detsembril]] [[1583]] sai ta San Marcello kardinalpreestriks (pühitseti ametisse [[9. jaanuar]]il [[1584]]). 1584–[[1585]] oli ta legaat Bolognas. [[19. november|19. novembril]] [[1586]] sai temast [[Rooma inkvisitsioon]]i peainkvisiitor. Ta osales kardinalina 1585 ja 1590 toimunud [[konklaav]]idel. ==1590. aasta esimene konklaav== Kui [[Sixtus V]] [[27. august]]il [[1590]] suri, sisenesid 54 kardinali [[7. september|7. septembril]] [[Vatikani paavstipalee]]s alanud [[konklaav]]ile ja valisid kardinal Castagna 15. septembril paavstiks. Lisaks temale oli valimistel soosikuks ka kardinal [[Marco Antonio Colonna]]. Konklaavil tekkis 3 fraktsiooni: Gregorius XIII kardinalid, Sixtus V kardinalid ja [[Ascanio Colonna]] järgijad. Kaks viimast fraktsiooni toetasid Marco Antonio Colonna paavstiks saamist. [[8. september|8. septembril]] saabus konklaavile kardinal [[Ludovico Madruzzo]], kes tõi kaasa Hispaania kuninga Felipe II koostatud nimekirja [[prelaat]]idest, keda kuningas soovis uue kirikupeana näha. Nende seas olid peale Madruzzo veel [[Tolomeo Gallio]], [[Innocentius IX|Giovanni Antonio Facchinetti]], [[Girolamo Simoncelli]] ja [[Gabriele Paleotti]]. Algul toetasid kardinalid Galliot, kuid kui kardinal [[Michele Bonelli]] keeldus teda pooldamast, sai uueks soosikuks kardinal Ippolito Aldobrandini (hilisem paavst [[Clemens VIII]]), kes aga loobus, sest ta polnud vastuvõetav kandidaat Hispaaniale. [[9. september|9. septembril]] saabus konklaavile kardinal Niccolò Sfondrati (hilisem paavst [[Gregorius XIV]]). Samuti asusid konklaavi töös osalema kardinalid Paleotti ja [[Federico Cornaro]], kes olid haiguse tõttu esimesest voorust eemale jäänud. Õhtul liitus nendega kardinal [[Scipione Gonzaga]]. [[10. september|10. septembril]] teatas kardinal Madruzzo, et Hispaania oleks rahul, kui paavstiks saaks kardinal Facchinetti. Tema vastu olid aga [[Toscana hertsog]] ja kardinal [[Alessandro Damasceni Peretti]], mistõttu Facchinetti kandidatuur ei läinud seekord läbi. Samuti oli hertsog vastu Simoncelli valimisele. Samal päeval liitus kardinalidega [[Ippolito de' Rossi]]. [[13. september|13. septembril]] tahtsid mõned kardinalid panna [[tiaara]] Marco Antonio Colonna pähe, kuid nende katse ei läinud läbi ja seega olid Colonna edasised võimalused järgmiseks paavstiks saada pärsitud. Uueks sobivaks kandidaadiks sai Toscana hertsogi ja Hispaania toetusel Castagna, kes sai järgmisel päeval toimunud voorus 20 häält. ==Valitsemisaeg== Urbanus VII andis 2000 tukatit kardinal [[Nicolas de Pellevé]]le ja 1000 tukatit kardinal [[William Allen]]ile, kes olid kulutanud kogu oma raha konklaavile reisimiseks. Ta lasi koostada nimekirja puudust kannatavatest isikutest ning käskis Rooma [[pagar]]itel teha suuremad pätsid ja müüa neid odavamalt. Ta keelas oma [[kantsler]]itele [[siid]]ist rõivaste kandmise. Urbanus VII teatas ka, et ei määra ühtki oma sugulast [[kuuria]] ametnikuks. Urbanus VII pärandas kogu oma vara vaestele Rooma tüdrukutele. Järgmisel päeval (teistel andmetel kolm päeva hiljem) pärast valimisi haigestus uus paavst [[malaaria]]sse. Ta suri enne paavstiks kroonimist 27. septembril veidi enne keskööd ja maeti [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilika]]sse. [[21. september|21. septembril]] [[1606]] maeti tema säilmed ümber Rooma Santa Maria sopra Minerva kirikusse. Urbanus VII valitses 12 päeva, mis on lühim valitsemisaeg ajaloos, sest preester [[Stephanus II (paavst-elekt)|Stephanuse]] valitsemisaega ei loeta ametlike valitsemisaegade hulka. [[Francesco Bassano]] on temast teinud [[portree]]. == Kirjandus == *[[Lorenzo Arrighi]]. ''Urbani VII. PM Vita''. Bologna, 1614. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]. ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/15218a.htm Artikkel Urbanus VII kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1583.htm#Castagna Urbanus VII elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvi.htm#1590 1590. aasta esimene konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1590.html 1590. aasta konklaavid.] ''(inglise keeles)'' {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Sixtus V]] | nimi=[[Paavst]] | aeg=[[1590]] | järgnev=[[Gregorius XIV]]}} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Bologna ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1521]] [[Kategooria:Surnud 1590]] djpx080u6a0jb7l35xve0roytzfrp6b 0 2394 7248401 6679201 2026-10-06T09:29:46Z Amherst99 15496 /* */ 7248401 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2014}} {{viita}} {{Provints | nimi = Tšetšeeni Vabariik | nimi1_keel = vene | nimi1 = Чеченская Республика | nimi1_latin = (Tšetšenskaja Respublika) | nimi2_keel = tšetšeeni | nimi2 = Нохчийн Республика | nimi2_latin = (Nohhtšiin Respublika) | lipp = Flag_of_Chechen_Republic_since_2004.svg | lipu_link = [[Tšetšeeni_Vabariigi_lipp|Tšetšeenia lipp]] | vapp = Coat of arms of Chechnya.svg | vapi_link = [[Tšetšeeni_Vabariigi_vapp|Tšetšeenia vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Groznõi]] | ametlik_keel = [[vene keel|vene]] ja [[tšetšeeni keel|tšetšeeni]] | asendikaardi_pilt = Rus-Tsets.png }} [[Pilt:Map of Chechnya.svg|pisi]] '''Tšetšeeni Vabariik''' ('''Tšetšeenia'''; [[vene keel]]es ''Чечня'', [[tšetšeeni keel]]es ''Noxçiyçö'') on [[Venemaa]] [[1. järgu haldusüksus]] ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariik]]) [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas]]. Tšetšeenia asub Põhja-Kaukaasia mägialadel ja [[Tereki jõgi|Terek]]i-äärsetel tasandikel. Piirneb läänes [[Inguši Vabariik|Inguši Vabariigiga]], loodes [[Põhja-Osseetia Alaania Vabariik|Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiga]] ja [[Stavropoli krai]]ga, idas [[Dagestani Vabariik|Dagestani Vabariigiga]] ning välisriikidest [[Gruusia]]ga lõunas. == Haldusjaotus == Vabariigi koosseisus on 17 rajooni (neist 15 munitsipaalrajoonid) ja 3 linnaringkonda: Vabariikliku tähtsusega linnad: * [[Argun]] (linnaringkond) * [[Groznõi]] (linnaringkond) * [[Gudermess]] (linnaringkond) Rajoonid: * [[Atšhoi-Martani rajoon]] (Ачхой-Мартановский район) * [[Galantšoži rajoon]] (formeerimisel) * [[Groznõi rajoon]] (Грозненский сельский район) * [[Gudermessi rajoon]] (Гудермесский район) * [[Itum-Kale rajoon]] * [[Kurtšaloi rajoon]] (Курчалоевский район) * [[Nadteretšnõi rajoon]] (Надтеречный район) * [[Naurskaja rajoon]] (Наурский район) * [[Nožai-Jurti rajoon]] (Ножай-Юртовский район) * [[Sernovodski rajoon]] (varem Sunža rajoon) * [[Šali rajoon]] (Шалинский район) * [[Šara rajoon]] * [[Šatoi rajoon]] (Шатойский район) * [[Šelkovskaja rajoon]] (Шелковский район) * [[Tšeberloi rajoon]] (formeerimisel) * [[Uruss-Martani rajoon]] (Урус-Мортановский район) * [[Vedeno rajoon]] (Веденский район) == Rahvastik == Tšetšeenia elanikkond ei ole homogeemne, selle [[vainahid|vainahhide]] [[rahvus]]e moodustavad [[tšetšeenid]] ja [[ingušid]]; tšetšeenid jagunevad omakorda elupiirkondade järgi – mägilasteks ([[lameerid]]) ja tasandikuelanikeks ([[noktšid]]); need hõimurühmad jaguneva omakorda hõimukon[[föderatsioon]]ideks ja sugulushõimudeks ([[Taip (Tšetšeenia)|taipideks]]) ja nende harudeks.{{lisa viide}} == Ajalugu == Riikluse areng [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja selle [[õigusjärglus|õigusjärglase]] [[Venemaa]] koosseisus: * [[30. november|30. novembril]] [[1922]] moodustati Tšetšeeni autonoomne oblast.{{lisa viide}} * [[15. jaanuar]]il [[1934]] moodustati Tšetšeeni-Inguši autonoomne oblast.{{lisa viide}} * [[5. detsember|5. detsembril]] [[1936]] moodustati [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]] (likvideeriti [[1944]], taastati [[1957]]).{{lisa viide}} * [[1990]]. aasta mais moodustati Tšetšeeni-Inguši Vabariik.{{lisa viide}} * [[1990]]. aasta novembris teatati Tšetšeeni Vabariigi loomisest ja tema väljumisest Tšetšeeni-Inguši Vabariigi koosseisust.{{lisa viide}} * [[1991]]. aasta juulis deklareeriti, et Tšetšeeni Vabariik ei kuulu [[Vene NFSV]] ega Nõukogude Liidu koosseisu. Tekkis [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik]].{{lisa viide}} * [[3. juuni]]l [[1994]] keeldusid [[Džohhar Dudajev]]i vastased [[Taip (Tšetšeenia)|taipid]] (endised [[kolhoos]]iesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. [[Doku Zavgajev]]i riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometigi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Siiski pole õige nimetada Moskva-meelsete väeüksuste võimu aastatel 1994–[[1996]] riigiks - neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeenia ja seejärel Venemaa lippu.{{lisa viide}} * 1996. aastal, [[Hassavjurti leping|Hassavjurti]] lepingu sõlmimise järel Venemaa ja Tšetšeenia vahel, lagunes [[Aslan Mashadov]]i ja [[Šamil Bassajev]]i ühise vaenlase vastu sõlmitud sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada: [[Gudermes]]ist pärit vennad Jamadajevid ([[Ruslan Jamadajev]] ja [[Sulim Jamadajev]]) toetasid Mashadovit, tšetšeeni sõjast osavõtnud araabia päritolu islamivõitleja [[Ibn al-Khaţţāb]] aga Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid mõlemad ainuvõimutaolejad end ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajad – Mashadov kui [[sufism]]ipooldaja ja Bassajev kui [[salafism]]ipooldaja.{{lisa viide}} :Mashadovi ja teda toetanud [[Tšetšeenia mufti]] [[Ahmat Kadõrov]]i poolt järgitud sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt järgitav salafism aga [[panislamism]]i ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse [[džihaad]]i levitamist. :Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt [[1999]]. aastal alustatud sissetungile [[Dagestan]]i järgnes Venemaa vägede vasturünnak, mille käigus likvideeriti Tšetšeenia suhteline iseseisvus ning kõrvaldati võimult [[Groznõi]]s [[Aslan Mashadov]].{{lisa viide}} :Venemaa vägede sissetungi ajal eraldusid Mashadovist [[Ahmat Kadõrov]] ning vennad Ruslan ja Sulim Jamadajev ja asusid toetama liitu Venemaaga. Vastutasuks Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi Venemaa-vastase tegevuse piiramise eest Kadõrovi poolt tunnustas Venemaa Tšetšeenia valitsejana Kadõrovit.{{lisa viide}} == Piirkonna juhid == * [[3. juuni]] [[1994]] – [[3. jaanuar]] [[1995]] [[Umar Avturhanov]], ajutise ülemõukogu esimees * [[3. jaanuar]] [[1995]] – [[23. oktoober]] [[1995]] [[Salambek Hadžijev]], rahvusliku taassünni valitsuse esimees * [[24. oktoober]] [[1995]] – [[9. detsember]] [[1996]] [[Doku Zavgajev]], riigipea * [[2000]] – 2004 [[Ahmat Kadõrov]] * august [[2004]] – 15. veebruar 2007 [[Alu Alhanov]], president * [[15. veebruar]] [[2007]] – [[Ramzan Kadõrov]], president, alates 2010. aasta septembrist "vabariigi pea".{{lisa viide}} == Vaata ka == * [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]] * [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik]] * [[Tšetšeenia Vabariigi presidentide loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Chechnya}} * [http://chechnya.gov.ru/ Tšetšeeni Vabariigi administratsiooni ja valitsuse ametlik leht] * [http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2000n1l5.html Andrus Mölder ''SOOVIN SULLE VABADUST NOXÇIYÇÖ'' @horisont.ee] {{RUS-Põhja-Kaukaasia}} {{Coordinate |type=country |region=RU |dim=200000}} [[Kategooria:Venemaa vabariigid]] [[Kategooria:Tšetšeeni Vabariik| ]] llgcse2b4ylce5wtwxha3cvh0hbf301 0 2400 7248393 6892355 2026-10-06T09:24:31Z Amherst99 15496 /* */ 7248393 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Altai krai | nimi1_keel = vene | nimi1 = Алтайский край | nimi1_latin = (Altaiski krai) | lipp = Flag of Altai Krai.svg | lipu_link = [[Altai krai lipp|Lipp]] | vapp = Coat of Arms of Altai Krai.svg | vapi_link = [[Altai krai vapp|Vapp]] | pindala = 167817 | elanikke = 2099186 | elanikke_seis = 2025 | keskuse_nimi = [[Barnaul]] | asendikaardi_pilt = Map of Altai Krai in Russia.svg | pind = osm }} '''Altai krai''' on [[Venemaa]] [[haldusüksus]] [[Siberi föderaalringkond|Siberi föderaalringkonnas]]. Asub Lõuna-Siberis [[Ob]]i jõe ülemjooksul. Piirneb lõunas [[Kasahstan]]iga. Suuremad linnad on [[Barnaul]], [[Biisk]], [[Zarinsk]], [[Novoaltaisk]] ja [[Rubtsovsk]]. 93% elanikest on venelased. ==Haldusjaotus== Krai koosseisus on järgmised rajoonid: {{Veergude loend|laius=26em| *[[Aleiski rajoon]] (Алейский район) *[[Altaiskoje rajoon]] (Алтайский район) *[[Bajevo rajoon]] (Баевский район) *[[Biiski rajoon]] (Бийский район) *[[Blagoveštšenka rajoon]] (Благовещенский район) *[[Burla rajoon]] (Бурлинский район) *[[Bõstrõi Istoki rajoon]] (Быстроистокский район) *[[Habarõ rajoon]] (Хабарский район) *[[Jegorjevski rajoon]] (Егорьевский район) *[[Jeltsovka rajoon]] (Ельцовский район) *[[Kalmanka rajoon]] (Калманский район) *[[Kameni rajoon]] (Каменский район) *[[Kljutši rajoon]] (Ключевский район) *[[Kossihha rajoon]] (Косихинский район) *[[Krasnogorskoje rajoon (Altai krai)|Krasnogorskoje rajoon]] (Красногорский район) *[[Krasnoštšokovo rajoon]] (Краснощековский район) *[[Krutihha rajoon]] (Крутихинский район) *[[Kulunda rajoon]] (Кулундинский район) *[[Kurja rajoon]] (Курьинский район) *[[Kõtmanovo rajoon]] (Кытмановский район) *[[Lokoti rajoon]] (Локтевский район) *[[Mamontovo rajoon]] (Мамонтовский район) *[[Mihhailovskoje rajoon]] (Михайловский район) *[[Novitšihha rajoon]] (Новичихинский район) *[[Pankrušihha rajoon]] (Панкрушихинский район) *[[Pavlovski rajoon (Altai krai)|Pavlovski rajoon]] (Павловский район) *[[Pervomaiski rajoon (Altai krai)|Pervomaiski rajoon]] (Первомайский район) *[[Petropavlovskoje rajoon]] (Петропавловский район) *[[Pospelihha rajoon]] (Поспелихинский район) *[[Rebrihha rajoon]] (Ребрихинский район) *[[Rodino rajoon]] (Родинский район) *[[Romanovo rajoon]] (Романовский район) *[[Rubtsovski rajoon]] (Рубцовский район) *[[Saksa rahvusrajoon]] (Немецкий Национальный район) *[[Sibirski rajoon]] (Сибирский район) *[[Slavgorodi rajoon]] (Славгородский район) *[[Smolenskoje rajoon]] (Смоленский район) *[[Solonešnoje rajoon]] (Солонешенский район) *[[Soltoni rajoon]] (Солтонский район) *[[Sovetskoje rajoon]] (Советский район) *[[Sujetka rajoon]] (Суетский район) *[[Šelabolihha rajoon]] (Шелаболихинский район) *[[Šipunovo rajoon]] (Шипуновский район) *[[Zalessovo rajoon]] (Залесовский район) *[[Zarinski rajoon]] (Заринский район) *[[Zavjalovo rajoon (Altai krai)|Zavjalovo rajoon]] (Завьяловский район) *[[Zmeinogorski rajoon]] (Змеиногорский район) *[[Zonalnoje rajoon]] (Зональный район) *[[Tabunõ rajoon]] (Табунский район) *[[Talmenka rajoon]] (Тальменский район) *[[Tjumentsevo rajoon]] (Тюменцевский район) *[[Toguli rajoon]] (Тогульский район) *[[Toptšihha rajoon]] (Топчихинский район) *[[Tretjakovo rajoon]] (Третьяковский район) *[[Troitskoje rajoon]] (Троицкий район) *[[Tselinnoje rajoon]] (Целинный район) *[[Tšarõšskoje rajoon]] (Чарышский район) *[[Uglovskoje rajoon]] (Угловский район) *[[Ust-Kalmanka rajoon]] (Усть-Калманский район) *[[Ust-Pristani rajoon]] (Усть-Пристанский район) *[[Voltšihha rajoon]] (Волчихинский район) }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{RUS-Siber}} {{koord |NS=52.76666667 |EW=82.61666667 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa kraid]] [[Kategooria:Altai krai| ]] mo6bu6hir11e833lk33p4juzw6uksz3 0 2404 7248394 7193227 2026-10-06T09:24:59Z Amherst99 15496 /* */ 7248394 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Krasnodari krai | nimi1_keel = vene | nimi1 = Краснодарский край | nimi1_latin = (Krasnodarski krai) | lipp = Flag of Krasnodar Krai.svg | lipu_link = [[Krasnodari krai lipp]] | vapp = Coat of Arms of Krasnodar Krai.svg | vapi_link = [[Krasnodari krai vapp]] | pindala = 75724 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Krasnodar]] | asendikaardi_pilt = Krasnodar in Russia.svg | osm = pind }} '''Krasnodari krai''' on [[haldusüksus]] [[Venemaa]] [[Lõuna föderaalringkond|Lõuna föderaalringkonnas]]. Piirneb läänes [[Must meri|Musta merega]], põhjas [[Rostovi oblast]]iga, idas [[Stavropoli krai]] ja [[Karatšai-Tšerkessia]]ga, lõunas [[Abhaasia]]ga. Krai keskel asub enklaavina [[Adõgee Vabariik]]. Krai loodi [[1937]]. aastal. == Rahvastik == [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas krais 5 226 647 inimest, kellest 4 522 962 (88,3%) olid [[venelased]], 281 680 (5,5%) [[armeenlased]], 83 746 (1,6%) [[ukrainlased]], 22 595 (0,4%) [[kreeklased]], 16 890 (0,3%) [[valgevenelased]] ja 24 840 (0,5%) [[tatarlased]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloenduse andmed |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}</ref> Krasnodari krais elas 2002. aastal ka 1138 eestlast. Linnades elas 2002. aastal 53,5% elanikest. Krais on 26 linna, suuremad linnad on [[Krasnodar]], [[Sotši]], [[Novorossiisk]], [[Armavir (Venemaa)|Armavir]], [[Jeisk]], [[Kropotkin]], [[Slavjansk-na-Kubani]], [[Tuapse]], [[Tihhoretsk]] ja [[Gelendžik]]. == Koosseis == Administratiivse piirkonna koosseisus on järgmised rajoonid: {{veergude loend| * [[Abinski rajoon]] (Абинский район) * [[Anapa rajoon]] (Анапский район) * [[Apšeronski rajoon]] (Апшеронский район) * [[Belaja Glina rajoon]] (Белоглинский район) * [[Beloretšenski rajoon]] (Белореченский район) * [[Brjuhhovetskaja rajoon]] (Брюховецкий район) * [[Dinskaja rajoon]] (Динской район) * [[Gulkevitši rajoon]] (Гулькевичский район) * [[Jeiski rajoon]] (Ейский район) * [[Kalininskaja rajoon]] (Калининский район) * [[Kanevskaja rajoon]] (Каневский район) * [[Kavkazskaja rajoon]] (Кавказский район) * [[Korenovski rajoon]] (Кореновский район) * [[Krasnoarmeiskaja rajoon]] (Красноармейский район) * [[Krõlovskaja rajoon]] (Крыловский район) * [[Krõmski rajoon]] (Крымский район) * [[Kurganinski rajoon]] (Курганинский район) * [[Kuštšovskaja rajoon]] (Кущевский район) * [[Labinski rajoon]] (Лабинский район) * [[Leningradskaja rajoon]] (Ленинградский район) * [[Mostovskoi rajoon]] (Мостовский район) * [[Novokubanski rajoon]] (Новокубанский район) * [[Novopokrovskaja rajoon]] (Новопокровский район) * [[Otradnaja rajoon]] (Отрадненский район) * [[Pavlovskaja rajoon]] (Павловский район) * [[Primorsko-Ahtarski rajoon]] (Приморско-Ахтарский район) * [[Severskaja rajoon]] (Северский район) * [[Slavjanski rajoon]] (Славянский район) * [[Starominskaja rajoon]] (Староминский район) * [[Štšerbinovski rajoon]] (Щербиновский район) * [[Tbilisskaja rajoon]] (Тбилисский район) * [[Temrjuki rajoon]] (Темрюкский район) * [[Tihhoretski rajoon]] (Тихорецкий район) * [[Timaševski rajoon]] (Тимашевский район) * [[Tuapse rajoon]] (Туапсинский район) * [[Uspenskoje rajoon]] (Успенский район) * [[Ust-Labinski rajoon]] (Усть-Лабинский район) * [[Võsselki rajoon]] (Выселковский район) }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Krasnodar Krai}} * [http://geraldika.ru/symbols/444 Krasnodari krai hümn] {{RUS-Lõuna}} {{koord |NS=45.36666667 |EW=39.43333333 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa kraid]] [[Kategooria:Krasnodari krai| ]] 4e9vk5jz0d96w13ods1094vv5erl6ht 0 2406 7248396 5620208 2026-10-06T09:26:02Z Amherst99 15496 /* */ 7248396 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Krasnojarski krai | nimi1_keel = vene | nimi1 = Красноярский край | nimi1_latin = (Krasnojarski krai) | lipp = Flag of Krasnoyarsk Krai.svg | lipu_link = [[Krasnojarski krai lipp]] | vapp = Coat of arms of Krasnoyarsk Krai.svg | vapi_link = [[Krasnojarski krai vapp]] | pindala = 2339700 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Krasnojarsk]] | asendikaardi_pilt = Krasnoyarsk in Russia.svg | osm = pind }} '''Krasnojarski krai''' ([[vene keel]]es ''Красноярский край'') on [[1. järgu haldusüksus]] [[Venemaa]]l [[Siberi föderaalringkond|Siberi föderaalringkonnas]]. Krai koosseisu kuuluvad ka [[Evengi rajoon]] (endine [[Evengi autonoomne ringkond]]) ja [[Taimõri rajoon]] (endine [[Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomne ringkond]]), mis olid [[1. jaanuar]]ini [[2007]] [[föderatsiooni subjekt]]id. == Haldusjaotus == Haldusüksuse koosseisus on: {{veergude loend| * [[Abani rajoon]] (Абанский район) * [[Atšinski rajoon]] (Ачинский район) * [[Balahta rajoon]] (Балахтинский район) * [[Berjozovka rajoon]] (Березовский район) * [[Biriljussõ rajoon]] (Бирилюсский район) * [[Bogotoli rajoon]] (Боготольский район) * [[Bogutšanõ rajoon]] (Богучанский район) * [[Bolšaja Murta rajoon]] (Большемуртинский район) * [[Bolšoi Ului rajoon]] (Большеулуйский район) * [[Dzeržinskoje rajoon]] (Дзержинский район) * [[Evengi rajoon]] (Эвенкийский район) * [[Idrinskoje rajoon]] (Идринский район) * [[Ilanski rajoon]] (Иланский район) * [[Irbeiskoje rajoon]] (Ирбейский район) * [[Jemeljanovo rajoon]] (Емельяновский район) * [[Jenisseiski rajoon]] (Енисейский район) * [[Jermakovskoje rajoon]] (Ермаковский район) * [[Kanski rajoon]] (Канский район) * [[Karatuzskoje rajoon]] (Каратузский район) * [[Kazatšinskoje rajoon]] (Казачинский район) * [[Kežma rajoon]] (Кежемский район) * [[Kozulka rajoon]] (Козульский район) * [[Krasnoturanski rajoon]] (Краснотуранский район) * [[Kuragino rajoon]] (Курагинский район) * [[Mana rajoon]] (Манский район) * [[Minussinski rajoon]] (Минусинский район) * [[Motõgino rajoon]] (Мотыгинский район) * [[Nazarovo rajoon]] (Назаровский район) * [[Nižni Ingaši rajoon]] (Нижнеингашский район) * [[Novosjolovo rajoon]] (Новоселовский район) * [[Partizanskoje rajoon]] (Партизанский район) * [[Pirovskoje rajoon]] (Пировский район) * [[Rõbnaja rajoon]] (Рыбинский район) * [[Sajanski rajoon]] (Саянский район) * [[Severo-Jenisseiski rajoon]] (Северо-Енисейский район) * [[Suhhobuzimskoje rajoon]] (Сухобузимский район) * [[Šarõpovo rajoon]] (Шарыповский район) * [[Šušenskoje rajoon]] (Шушенский район) * [[Taimõri rajoon]] (Таймырский район) * [[Tassejevo rajoon]] (Тасеевский район) * [[Tjuhteti rajoon]] (Тюхтетский район) * [[Turuhhanski rajoon]] (Туруханский район) * [[Ujari rajoon]] (Уярский район) * [[Užuri rajoon]] (Ужурский район) }} == Rahvastik == Suuremad linnad on [[Krasnojarsk]], [[Norilsk]], [[Atšinsk]], [[Kansk]], [[Železnogorsk (Krasnojarsk)|Železnogorsk]] ja [[Zelenogorsk (Krasnojarski krai)|Zelenogorsk]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{RUS-Siber}} {{koord |NS=59.88333333 |EW=91.66666667 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa kraid]] [[Kategooria:Krasnojarski krai| ]] btxefiz2amwgyjpigdqzyyla57mcswt 7248397 7248396 2026-10-06T09:26:16Z Amherst99 15496 /* */ 7248397 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Krasnojarski krai | nimi1_keel = vene | nimi1 = Красноярский край | nimi1_latin = (Krasnojarski krai) | lipp = Flag of Krasnoyarsk Krai.svg | lipu_link = [[Krasnojarski krai lipp]] | vapp = Coat of arms of Krasnoyarsk Krai.svg | vapi_link = [[Krasnojarski krai vapp]] | pindala = 2339700 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Krasnojarsk]] | asendikaardi_pilt = Krasnoyarsk in Russia.svg | osm = pind }} '''Krasnojarski krai''' ([[vene keel]]es Красноярский край) on [[1. järgu haldusüksus]] [[Venemaa]]l [[Siberi föderaalringkond|Siberi föderaalringkonnas]]. Krai koosseisu kuuluvad ka [[Evengi rajoon]] (endine [[Evengi autonoomne ringkond]]) ja [[Taimõri rajoon]] (endine [[Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomne ringkond]]), mis olid [[1. jaanuar]]ini [[2007]] [[föderatsiooni subjekt]]id. == Haldusjaotus == Haldusüksuse koosseisus on: {{veergude loend| * [[Abani rajoon]] (Абанский район) * [[Atšinski rajoon]] (Ачинский район) * [[Balahta rajoon]] (Балахтинский район) * [[Berjozovka rajoon]] (Березовский район) * [[Biriljussõ rajoon]] (Бирилюсский район) * [[Bogotoli rajoon]] (Боготольский район) * [[Bogutšanõ rajoon]] (Богучанский район) * [[Bolšaja Murta rajoon]] (Большемуртинский район) * [[Bolšoi Ului rajoon]] (Большеулуйский район) * [[Dzeržinskoje rajoon]] (Дзержинский район) * [[Evengi rajoon]] (Эвенкийский район) * [[Idrinskoje rajoon]] (Идринский район) * [[Ilanski rajoon]] (Иланский район) * [[Irbeiskoje rajoon]] (Ирбейский район) * [[Jemeljanovo rajoon]] (Емельяновский район) * [[Jenisseiski rajoon]] (Енисейский район) * [[Jermakovskoje rajoon]] (Ермаковский район) * [[Kanski rajoon]] (Канский район) * [[Karatuzskoje rajoon]] (Каратузский район) * [[Kazatšinskoje rajoon]] (Казачинский район) * [[Kežma rajoon]] (Кежемский район) * [[Kozulka rajoon]] (Козульский район) * [[Krasnoturanski rajoon]] (Краснотуранский район) * [[Kuragino rajoon]] (Курагинский район) * [[Mana rajoon]] (Манский район) * [[Minussinski rajoon]] (Минусинский район) * [[Motõgino rajoon]] (Мотыгинский район) * [[Nazarovo rajoon]] (Назаровский район) * [[Nižni Ingaši rajoon]] (Нижнеингашский район) * [[Novosjolovo rajoon]] (Новоселовский район) * [[Partizanskoje rajoon]] (Партизанский район) * [[Pirovskoje rajoon]] (Пировский район) * [[Rõbnaja rajoon]] (Рыбинский район) * [[Sajanski rajoon]] (Саянский район) * [[Severo-Jenisseiski rajoon]] (Северо-Енисейский район) * [[Suhhobuzimskoje rajoon]] (Сухобузимский район) * [[Šarõpovo rajoon]] (Шарыповский район) * [[Šušenskoje rajoon]] (Шушенский район) * [[Taimõri rajoon]] (Таймырский район) * [[Tassejevo rajoon]] (Тасеевский район) * [[Tjuhteti rajoon]] (Тюхтетский район) * [[Turuhhanski rajoon]] (Туруханский район) * [[Ujari rajoon]] (Уярский район) * [[Užuri rajoon]] (Ужурский район) }} == Rahvastik == Suuremad linnad on [[Krasnojarsk]], [[Norilsk]], [[Atšinsk]], [[Kansk]], [[Železnogorsk (Krasnojarsk)|Železnogorsk]] ja [[Zelenogorsk (Krasnojarski krai)|Zelenogorsk]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{RUS-Siber}} {{koord |NS=59.88333333 |EW=91.66666667 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa kraid]] [[Kategooria:Krasnojarski krai| ]] jbr039ty6ldegnshzldir1r95em6em7 0 2407 7248398 6679177 2026-10-06T09:27:06Z Amherst99 15496 /* */ 7248398 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Primorje krai | nimi1_keel = vene | nimi1 = Приморский край | nimi1_latin = (Primorski krai) | lipp = Flag of Primorsky Krai.svg | lipu_link = [[Primorje krai lipp]] | vapp = Full coat of arms of Primorsky Krai.svg | vapi_link = [[Primorje krai vapp]] | pindala = 161873 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Vladivostok]] | asendikaardi_pilt = Map of Russia - Primorsky Krai (2008-03).svg }} '''Primorje krai''' on [[Venemaa]] [[haldusüksus]] [[Kaug-Ida föderaalringkond|Kaug-Ida föderaalringkonnas]]. Piirneb [[Habarovski krai]], [[Hiina]] ja [[Põhja-Korea]]ga. Primorje krai kesk- ja idaosas asub [[Sihhote-Alin]]i mäestik. Suurim jõgi on [[Ussuuri jõgi]]. Suuremad linnad on [[Vladivostok]], [[Nahhodka]], [[Ussuriisk]] ja [[Artjom]]. == Loodus == === Kliima === Primorje krais valitseb [[mussoonparaskliima]]. Talved on külmad, kõige külmem kuu on jaanuar, [[jaanuari keskmine temperatuur|selle keskmine temperatuur]] on alates –7 °C krai edelaosas kuni –23 °C põhjapoolsetes mägistes piirkondades. Suvi on soe või palav, mereäärsetel aladel on kõige soojem kuu august, [[augusti keskmine temperatuur|selle keskmine temperatuur]] on seal 18–21 °C. Mandrilisematel aladel on kõige soojem kuu juuli temperatuuriga 17–22 °C. Õhutemperatuuri absoluutsed miinimumid on alates –24 °C [[Põhja-Korea]] piiri lähedal Hassani rajoonis kuni –54 °C krai põhjaosa mägedes Krasnoarmeiski rajoonis. Õhutemperatuuri absoluutsed maksimumid on 33,6 °C Vladivostokis kuni 41 °C Pogranitšnõi rajoonis. === Taimestik === Krais kasvab umbes 400 puu-, põõsa- ja liaaniliiki. Metsad hõlmavad 77% territooriumi. Kõige levinumad puuliigid on [[kuusk]] (22,5%), [[korea seedermänd]] (18,9%), [[tamm]] (17,5%), [[lehis]] (10,7%), [[valge kask]] (9,8%), [[kivikask]] (6,2%), [[nulg]] (3,7%), [[pärn]] (3,5%), [[Harilik saar|saar]] (2,7%), [[haab]] (1,8%), [[jalakas]] (1,0%), ülejäänud liigid alla 1,7%. Järvedes võib kohata [[lootos]]eid, kõige rohkem on neid [[Hanka järv]]es. Krais kasvatatakse [[kartul]]eid, [[Sojauba|sojaube]], [[mais]]i, [[päevalill]]i, [[riis]]i, [[Viinamari|viinamarju]], [[kirss]]e, [[maguskirss]]e, [[ploom]]e, [[õun]]u, [[pirn]]e, [[aprikoos]]e, [[arbuus]]e, [[melon]]eid, [[tomat]]eid, [[pipar]]t ja muid taimekultuure. === Loomastik === Loomadest asuvad krais [[amuuri tiiger]], [[goral]], [[tähnikhirv]], [[kaeluskaru]], [[mandariinpart]], [[must-toonekurg]], [[kaug-ida toonekurg]], [[jaapani kurg]], [[idakurg]], [[valgesaba-merikotkas]], [[amuuri metskass]], [[amuuri leopard]], [[rabapistrik]] ja paljud muud.<ref>[http://www.primorsky.ru/content/?a=3383 Primorje krai taimestik ja loomastik]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Hanka järves elavad kaug-ida ehk hiina [[kilpkonn]]ad. == Haldusjaotus == Administratiivse piirkonna koosseisus on järgmised rajoonid ja linnaringkonnad: *[[Anutšino rajoon]] (Анучинский район) *[[Arsenjevi linnaringkond]] (Арсеньевский городской округ) *[[Artjomi linnaringkond]] (Артёмовский городской округ) *[[Bolšoi Kamen]] (ЗАТО Большой Камень) *[[Dalnegorski linnaringkond]] (Дальнегорский городской округ) *[[Dalneretšenski linnaringkond]] (Дальнереченский городской округ) *[[Dalneretšenski rajoon]] (Дальнереченский район) *[[Fokino (Primorje krai)|Fokino]] (ЗАТО Фокино) *[[Hanka rajoon]] (Ханкайский район) *[[Hassani rajoon]] (Хасанский район) *[[Horoli rajoon]] (Хорольский район) *[[Jakovlevka rajoon]] (Яковлевский район) *[[Kavalerovo rajoon]] (Кавалеровский район) *[[Kirovski rajoon (Primorje krai)|Kirovski rajoon]] (Кировский район) *[[Krasnoarmeiski rajoon]] (Красноармейский район) *[[Lazo rajoon]] (Лазовский район) *[[Lesozavodski linnaringkond]] (Лесозаводский городской округ) *[[Mihhailovka rajoon]] (Михайловский район) *[[Nadeždinski rajoon]] (Надеждинский район) *[[Nahhodka linnaringkond]] (Находкинский городской округ) *[[Oktjabrski rajoon (Primorje krai)|Oktjabrski rajoon]] (Октябрьский район) *[[Olga rajoon]] (Ольгинский район) *[[Partizanski linnaringkond]] (Партизанский городской округ) *[[Partizanski rajoon (Primorje krai)|Partizanski rajoon]] (Партизанский район) *[[Pogranitšnõi rajoon]] (Пограничный район) *[[Požarskoje rajoon]] (Пожарский район) *[[Spassk-Dalni]] (Спасск-Дальний) *[[Spasski rajoon (Primorje krai)|Spasski rajoon]] (Спасский район) *[[Škotovo rajoon]] (Шкотовский район) *[[Ternei rajoon]] (Тернейский район) *[[Tšernigovka rajoon]] (Черниговский район) *[[Tšugujevka rajoon]] (Чугуевский район) *[[Ussuriiski linnaringkond]] (Уссурийский городской округ) *[[Vladivostoki linnaringkond]] (Владивостокский городской округ) == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.primorsky.ru/ Primorje krai koduleht] {{RUS-KaugIda}} {{koord |NS=45.333 |EW=134.667 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa kraid]] [[Kategooria:Primorje krai| ]] 9mkpseba522nqyw5cgv72pxxqc22xac 0 2408 7248399 6412781 2026-10-06T09:28:22Z Amherst99 15496 /* */ 7248399 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Stavropoli krai | nimi1_keel = vene | nimi1 = Ставропольский край | nimi1_latin = (Stavropolski krai) | lipp = Flag of Stavropol Krai.svg | lipu_link = [[Stavropoli krai lipp]] | vapp = Coat of arms of Stavropol Krai.svg | vapi_link = [[Stavropoli krai vapp]] | pindala = 66128 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Stavropol]] | asendikaardi_pilt = Stavropol in Russia.svg }} '''Stavropoli krai''' on [[haldusüksus]] [[Venemaa]] [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas]]. Krai piirneb [[Rostovi oblast]]i, [[Krasnodari krai]], [[Kalmõkkia_Halmg_Tangtši_Vabariik|Kalmõkkia]], [[Karatšai-Tšerkessi_Vabariik|Karatšai-Tšerkessia]], [[Kabardi-Balkaari_Vabariik|Kabardi-Balkaaria]], [[Põhja-Osseetia_Alaania_Vabariik|Põhja-Osseetia]], [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenia]] ja [[Dagestani Vabariik|Dagestaniga]]. Suuremad linnad on [[Stavropol]], [[Pjatigorsk]], [[Nevinnomõssk]], [[Kislovodsk]], [[Jessentuki]], [[Mineralnõje Vodõ]], [[Georgijevsk]] ja [[Budjonnovsk]]. == Haldusjaotus == Krai koosseisus on järgmised rajoonid: * [[Aleksandrovskoje rajoon]] (Александровский район) * [[Andropovi rajoon]] (Андроповский район) * [[Apanassenkovskoje rajoon]] (Апанасенковский район) * [[Arzgiri rajoon]] (Арзгирский район) * [[Blagodarnõi rajoon]] (Благодарненский район) * [[Budjonnovski rajoon]] (Буденновский район) * [[Georgijevski rajoon]] (Георгиевский район) * [[Gratševka rajoon]] (Грачевский район) * [[Ipatovo rajoon]] (Ипатовский район) * [[Izobilnõi rajoon]] (Изобильненский район) * [[Kirovi rajoon (Stavropoli krai)|Kirovi rajoon]] (Кировский район) * [[Kotšubejevskoje rajoon]] (Кочубеевский район) * [[Krasnogvardeiskoje rajoon (Stavropoli krai)|Krasnogvardeiskoje rajoon]] (Красногвардейский район) * [[Kurskaja rajoon]] (Курский район) * [[Levokumskoje rajoon]] (Левокумский район) * [[Mineralnõje Vodõ rajoon]] (Минераловодский район) * [[Neftekumski rajoon]] (Нефтекумский район) * [[Novoaleksandrovski rajoon]] (Новоалександровский район) * [[Novoselitskoje rajoon]] (Новоселицкий район) * [[Petrovski rajoon]] (Петровский район) * [[Predgornõi rajoon]] (Предгорный район) * [[Sovetski rajoon (Stavropoli krai)|Sovetski rajoon]] (Советский район) * [[Stepnoje rajoon]] (Степновский район) * [[Špakovskoje rajoon]] (Шпаковский район) * [[Trunovskoje rajoon]] (Труновский район) * [[Türkmeeni rajoon]] (Туркменский район) == Rahvastik == 1. septembril 2007 oli krai arvestuslik rahvaarv 2 702 700. 2011. aasta 1. jaanuaril 2 785 327. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Stavropoli krai elanikest [[venelased]] 80,11%, [[armeenlased]] 5,79%, [[dargid]] 1,77%, [[kreeklased]] 1,20%, [[mustlased]] 1,11%, [[ukrainlased]] 1,09%, [[nogaid]] 0,79%, [[aserid]] 0,64%, [[karatšaid]] 0,56%, [[turkmeenid]] 0,54%, [[tšetšeenid]] 0,43%, [[tatarlased]] 0,42% ja [[türklased]] 0,37%.<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-21 |arhiivimisaeg=2019-01-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190107082613/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm%20 |url-olek=ei tööta }}</ref> Stavropoli krai kuberner on 2014. aastast [[Vladimir Vladimirovitš Vladimirov]]. == Vaata ka == * [[Põhja-Kaukaasia krai]] * [[Ordžonikidze krai]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{RUS-Põhja-Kaukaasia}} {{koord |NS=45.05 |EW=43.26666667 |type=state |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa kraid]] [[Kategooria:Stavropoli krai| ]] 61tjrb720g7igh2lp8msuc1afzulmzk 0 3940 7248002 7213446 2026-10-05T12:24:48Z ~2026-40468-21 233810 /* Narva linnapead */ ametis linnapea Jaan Toots 7248002 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Narva (täpsustus)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} {{viita}} {{EestiAsula | nimi = Narva | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = Narva asv2022-04 img09 Castle.jpg | lipp = Flag of et-Narva.svg | lipu_link = [[Narva lipp]] | vapp = Narva vapp.svg | vapi_link = [[Narva vapp]] | pindala = | elanikke = | maakond = Ida-Viru | osm = pind }} '''Narva''' on linn [[Eesti]] kirdeosas [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva jõgi|Narva jõe]] kaldal. Narva on rahvaarvult Eesti kolmas linn [[Tallinn]]a ja [[Tartu]] järel. Narva on Eesti linnadest idapoolseim ja asub vahetult piki Narva jõge kulgeva Eesti ja [[Venemaa]] vahelise [[Eesti-Venemaa piir|riigipiiri]] ääres. == Nimi == [[Baltisaksa]] keeleteadlane [[Georg von Sabler]] esitas 1910. aastal hüpoteesi, et linna nimi tuleneb sõnast, mis 12. sajandil esines [[ülemsaksa keel]]es kujul ''narva'' ja tähendas kitsast kohta. [[Lauri Kettunen]]i arvates pole selline [[germaani keeled|germaani]] algupära usutav, kuna analoogseid nimesid leidub ka [[Soome]] sisemaal, kust germaani kohanimesid ei teata. Kettunen pidas tõenäolisemaks, et linna nüüdisaegne nimi on seotud [[vepsa keel|vepsa]] sõnaga ''narva'', ''narvane'' < ''narvainen'', tähendusega 'künnis, künnispakk', mis jõe puhul võiks tähendada koske.<ref name="lBa98" /> Kettuneni teatel leidus lõunavepsa murdes sõna ''narv'' tähendusega 'künnis'.<ref name="1zCaF" /> Samasugust Narva nime [[etümoloogia]]t toetab ka [[Paul Alvre]].<ref name="yq95f" /> [[Marje Joalaid|Marje Joalaiu]] hinnangul lõunavepsa keeles sellist sõna tegelikult ei tunta ja Kettuneni väide on ekslik.<ref name="1zCaF" /> Vepsa netisõnastikus sõna ''narvāne'' siiski esineb, kuid seal tähendab see uksesoont läves.<ref name=knr /> == Ajalugu == {{Vaata|Narva ajalugu}} [[Pilt:Kindlused Narva jõe kaldal.jpg|pisi|left|Narva [[Narva Hermanni linnus|Hermanni linnus]] ja [[Ivangorod]]i ([[Jaanilinn]]a) [[Jaanilinna linnus|linnus]]]] Tänapäeva Narva linna piirkonnas elasid inimesed juba [[kiviaeg|kiviajal]]. Vanavene [[leetopiss]]ide hilisemate ümberkirjutuste tekstis on säilinud viide, et 1172. aasta paiku asus [[Novgorod]]i linnas kaubaõu ''Nerveski'' või ''Nerovski konets'' ('Nerevi õu'), mille nimi on oletatavasti seotud kas Narva jõe kui tolleaegse olulise kaubatee või mõne selle ääres paiknenud asulaga. Tänapäeva Narva linna alal asunud küla nime on esmamainitud kujul ''Narvia'' [[Taani hindamisraamat]]us sisalduvas nn Suures Eestimaa nimistus. Nimistu koostasid mungad, kes aastatel 1219–1220 [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar II]] poolt äsja vallutatud Eesti põhjaosas ringi liikusid ja rahvast ristisid. [[1254]]. aastast pärinevad esimesed teated Taani kuninga käsul rajatud [[Narva Hermanni linnus|Narva linnusest]], mis esialgu asus küll üle Narva jõe praeguse Hermanni linnuse vastas. Hiljem ehitati suurem kivist linnus jõe läänekaldale oletatavasti samasse kohta, kus paiknesid nii varasem muinaseestlaste linnus kui ka [[Taani hindamisraamat]]us märgitud Narvia küla. [[1277]]. aasta ürikutes on kirjas, et [[Taani kuninga asehaldur|Taani kuninga kohalik esindaja]] [[Eylard de Oberge]] oli "Eestimaa, Narva ja Tallinna [[Taani kuninga asehaldur|asehaldur]]" (''capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam''). [[Saksa ordu]] võimuperioodil, mis algas pärast seda, kui Taani kuningas müüs oma Eestimaa valdused ordule 1346. aastal, moodustati [[Narva foogtkond|Narva]] [[foogt]]kond. 1558. aasta jaanuaris algas [[Vene-Liivi sõda]], kui [[Moskva tsaar|Moskva]] tsaar [[Ivan Julm]]a väed tungisid Eestisse ning vallutasid 11. mail 1558 Narva linna. [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võim Narvas püsis üle 23 aasta, kuni [[6. september|6. septembrini]] [[1581]], mil [[Rootsi Kuningriik|Rootsi kuningriigi]] väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel vallutasid Narva ja järgmistel päevadel ka [[Ingerimaa]]. [[1617]]. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]]ga jäi Narva Rootsi kuningriigi valdusse. Rootsi kuningriigi Ingerimaa provintsi keskus oli Narva linn, kus resideeris ka Ingerimaa [[Ingerimaa kubermang#Ingerimaa kubernerid ja kindralkubernerid|kuberner]] või asehaldur. [[Pilt:Battle of Narva 1700.jpg|pisi|[[Narva lahing (1700)|Narva lahingu]] plaan]] [[Põhjasõda|Põhjasõja]] esimesel aastal, [[30. november|30. novembril]] [[1700]] toimunud [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] saavutasid arvulisest vähemusest hoolimata Rootsi väed võidu Vene vägede üle. Vene väed hõivasid Narva linna 1704. aastal ning 1721. aastal lõppenud Põhjasõja võitis siiski Venemaa. Pärast Eesti alade liitmist [[Venemaa Keisririik|Vene Impeeriumiga]] läks Narva linn koos [[Jaanilinn|Jaani eeslinnaga]] ning ümberkaudse [[Narva maakond|Narva maakonnaga]] [[Peterburi kubermang]]u koosseisu, kuid säilitas oma kohaliku omavalitsuse, [[raad|rae]] ja allus kohtuasjus jätkuvalt Eestimaa Ülemmaakohtule. [[1797]]. aastal läksid linnapiiridest väljaspool asuvad Narva maakonna alad (sh [[Joala mõis]]a maad praeguse Kreenholmi ja Joaoru linnaosa alal) [[Eestimaa kubermang]]u koosseisu ja liideti [[Viru kreis]]iga, kuid Narva südalinn koos idapoolse Jaani eeslinnaga jäid Peterburi kubermangu [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonna]] koosseisu. 1917. aastal toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks [[Ants Dauman]], kelle juhtimisel korraldati linnas rahvahääletus, et teada saada, kas Narva peaks liituma Eestimaaga (eraldi Narva maakonnana). [[21. detsember|21. detsembril]] 1917 tunnistas seda otsust (Narva eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi [[Narva maakond|Narva maakonna]] loomist) ka [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuetapil 1918. aasta 4. märtsil jõudsid Saksa väed Narva ning linnas valitsenud Nõukogude võimuorganid ja punakaart taandusid [[Jamburg]]i piirkonda. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] kestis 1918. aasta märtsist novembrini. 11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitilise võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte ning Saksa väed hakkasid pärast Saksamaa kaotust [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], [[Compiègne'i vaherahu]] sõlmimist ja [[Novembrirevolutsioon]]i Saksamaal Narvast 28. novembril taganema ning 29. novembril võtsid eesti [[bolševikud]] [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] relvastatud jõudude abil linnas võimu. [[Pilt:Sõjajärgne Narva Peetriplats.jpg|pisi|left|Teise maailmasõja järgne Peetriplats]] Vabadussõja käigus, 18.–19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud [[Utria dessant|Utria dessandiga]] linna bolševikest. Linnas tegutses Ivironi Jumalaema nunnaklooster.<ref name="e1eiM" /> Jaanuaris [[1919]] läks kogu Narva linn [[Eesti|Eesti Vabariigi]] kontrolli alla ning [[Nõukogude Venemaa]] tunnustas seda ametlikult [[Tartu rahu]]lepingus ([[1920]]). Narva linnaosana oli Jaanilinna ametlik nimi [[Jaani eeslinn]]. Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude lennuväe pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel ([[märtsipommitamine Narvas]]). Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane, põhiliselt linna äärealadel. Kuigi [[Narva vanalinn]]a oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. 1950. aastate alguses allesjäänud varemed õhiti ja vanalinna asemele ehitati suures osas praeguseni säilinud korterelamud. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] asustas Nõukogude okupatsioonivõimud linna peamiselt mujalt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladelt pärit [[migrant]]idega. Endistele narvalastele, kes pärast sõda soovisid oma kodukohta Narvas tagasi tulla, ei andnud võimuorganid luba Narvasse elama asuda. Tänapäeval on Narva elanikest [[eestlased|eestlasi]] vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv [[Jaanilinn|Jaani linnaosa]] (Jaanilinn) eraldati Narvast ja liideti [[Vene NFSV]]-ga 1945. aastal. Narva rahvaarv jõudis 1973. aastaks 66 000 elanikuni. == Asend== [[Pilt:Narowa Wasserfall und Fabrik Kränholm 1886.png|pisi|[[Narva kosk]] ja [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholmi manufaktuur]] 1866. aastal]] Narva linn asub Eesti kirdeosas [[Narva jõgi|Narva jõe]] läänekaldal 12&nbsp;km kaugusel jõe suudmest Tallinna–Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril [[Jaanilinn]]a vastas. Narva paikneb 200&nbsp;km kaugusel [[Tallinn]]ast idas ning 20&nbsp;km kaugusel [[Kingissepp]]ast ja 130&nbsp;km kaugusel [[Peterburi]]st läänes. [[Ida-Virumaa]] keskasulast [[Jõhvi]]st asub Narva 50&nbsp;km kaugusel idas. Narva linna pindala on 68,95&nbsp;km²,<ref name="U73jf" /> sealhulgas linna põhiosast eraldatud ja [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linna]] territooriumiga ümbritsetud linnaosade [[Kudruküla (Narva)|Kudruküla]] ja [[Olgina linnaosa|Olgina]] pindala on vastavalt 5,08&nbsp;km²<ref name="C5TnN" /> ja 0,58&nbsp;km². ==Loodus== Narva asub Narva jõe [[kanjon]]is, mille kaitseks on moodustatud [[Narva jõe kanjoni maastikukaitseala]]. Linna läbib [[Narva klindilõik]]. == Linnaosad == [[Pilt:Map Estonia - Narva linn.png|pisi|Narva linna asend]] 1940. aastal olid Narvas järgmised linnaosad: [[Narva vanalinn|Südalinn]], [[Peetri eeslinn]], [[Joaorg]], [[Kreenholmi linnaosa]], [[Siivertsi]], [[Kadastiku]], [[Paemurru]] ja [[Jaanilinn]]. Enne 2002. aastat oli Narva linnas 16 [[mikrorajoon|mikrorajooni]]. [[Pilt:Narva linnaosad.png|pisi|Narva linnaosad]] Narva linnas (6204 hektarit) on järgmised linnaosad: * Narva linn ** [[Siivertsi]] ** [[Sutthoffi]] ** [[Pähklimäe]] ** [[Kalevi (Narva)|Kalevi]] ** [[Vanalinn (Narva)|Vanalinn]] ** [[Joaoru]] ** [[Kerese]] ** [[Soldina (Narva)]] ** [[Kreenholmi]] ** [[Paemurru]] ** [[Kulgu]] ** [[Veekulgu]] ** [[Elektrijaama]] * [[Kudruküla (Narva)|Kudruküla]] (560 ha) * [[Olgina linnaosa|Olgina]] (58,15 ha) == Rahvastik == {{Vaata| Narva rahvastik}} 1. jaanuari 2017 seisuga elas Narvas 57 130 inimest. Suurim rahvusrühm on [[venelased]], keda oli 83% linna elanikest. [[eestlased|Eestlasi]] oli 2150 ehk 4%.<ref name="dACnN" /> [[Ukrainlased|Ukrainlasi]] – 1417 (2%), [[Valgevenelased|valgevenelasi]] – 1161 (2%), [[Soomlased|soomlasi]] – 394 (0,6%), ja [[Tatarlased|tatarlasi]] – 298 (0,5%).<ref name="MImSk" /> [[15. sajand]]il moodustasid Narva elanikkonnast 40–50% sakslased, 10–20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. [[16. sajand]]i keskpaigas oli Narvas 40–50 maja, elanike arv ei ületanud 500–800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud [[vadjalased]], [[eestlased]] ja venelased. [[1570]]. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks [[Vene tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid. <div style="overflow:auto;"></div> {| class="wikitable floatright" style="text-align:center; margin-left:5px" |+Linnaelanike arv ! colspan="2" | Aasta |- | [[1945]] | 6600 |- | [[1950]] | 15 200 |- | [[1955]] | 22 500 |- | [[1959]] | 30 400 |- | [[1965]] | 44 000 |- | [[1970]] | 57 900 |- | [[1973]] | 66 100 |- | [[1980]] | 73 500 |- | [[1990]] | 82 200 |- | [[2000]] | 73 300 |- | [[2005]] | 69 400 |- | [[2009]] | 65 886<ref name="DNtTo" /> |- | [[2010]] | 65 506 |- | [[2025]] | 52 495<ref name="StatNarva" /> |} [[Põhjasõda|Põhjasõjas]], pärast 1704. aastal toimunud linna vallutamist Venemaa sõjaväe poolt, deporteeriti enamik vana Narva elanikke Venemaale: Vologdasse, Kaasanisse, Astrahani ja Moskvasse. 3000 elanikust 1708. aastal, jäi Narva elama kõigest 300. Aastatel 1770–1780 saavutati rahvastiku sõjaeelne arv. [[1779]]. aastal elas Narvas juba 2456 inimest, [[1782]]. aastal 2614 inimest ja [[1819]]. aastal umbes 3500 inimest. == Taristu == Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad [[Tallinna–Peterburi raudteeliin|Tallinna–Peterburi raudtee]] ja [[Peterburi maantee]], mis suunduvad [[Venemaa|Loode-Venemaale]] ja [[Peterburi]]. Üle jõe kulgevad [[Sõpruse sild (Narva)|Sõpruse sild]] ja [[Narva raudteesild]]. <gallery> Fail:2013NovNarva199.jpg|Sõpruse sild 2023 Fail:Narva Sõpruse sild (2024).jpg|Narva Sõpruse sild (2024) Fail:Narva railway bridge wide.jpg|Raudteesild </gallery> == Majandus == === Tööstus === <!--Narva tööstusel on väga pikaajaline ja väärikas ajalugu, mis vajaks eraldi artiklit...--> Tänapäeval on Narva nagu paljud Euroopa tekstiilitööstuse keskused hääbuva tööstusega linn. Tähtsamad tööstusharud on (osatähtsus müügitulust, 2021. aastal kokku umbkaudu 220 miljonit eurot) * metallitoodete tootmine, masina- ja elektroonikatööstus ning masinate hooldus ja remont (umbes 60%). Märkimist väärivad välisomanduses ettevõtted: Fortaco Estonia (endine Komas), HANZA Mechanics Narva, ETAL Group; * tekstiili-, rõiva- ja nahatööstus on juhtiva koha loovutanud, ettevõtted andsid müügitulust 17%. Tööstusharu veteran [[Kreenholmi Manufaktuur]] lõpetas tegevuse 2010. aasta lõpus. Tegutseb väikseid riideviimistluse ja õmblusvabrikuid ; * puidu-, mööbli-, plastitööstus; * lisaks jäävad Narva tööstusareaali Enefit Power [[Narva karjäär]] ja [[Balti soojuselektrijaam]] linna piiril ja suurem [[Eesti soojuselektrijaam]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linna]] territooriumil. Viimase juures töötavad õlivabrikud. == Kultuur == [[Pilt:Mälestusmärk " Rootsi lõvi" Narvas.jpg|pisi|Mälestusmärk [[Rootsi lõvi mälestusmärk|"Rootsi lõvi"]] Narvas]] Narvas on kaks kultuurimaja, tegutseb [[Narva Muuseum]], [[Narva Sümfooniaorkester]] ja teatristuudio Ilmarine. Alates 1997. aastast korraldatakse linnas [[Frédéric Chopin]]i nimelist rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi. Samuti tegutseb Narvas Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti selts. === Narva kirikud === [[Narva Aleksandri Suurkirik]], [[Narva Jaani kirik]], [[Narva Peetri kirik]], [[Narva Issanda Ülestõusmise peakirik]], [[Püha Miikaeli kirik]], [[Narva Püha Antoniuse kirik]], [[Narva Jumalaema Uinumise kirik]], [[Jumalaema Tunnustähe ikooni kirik]], [[Narva Jumalaema Ibeeria ikooni kirik]], [[Narva Ibeeria Jumalasünnitaja naisklooster]], [[Vladimiri vennaste koguduse kirik]], [[Narva Jumalaema Narva pühakuju kirik|Jumalaema Narva pühakuju kirik]], [[Narva Aleksander Nevski kirik]].<ref name="3EL1i" /> [[Narva Issanda Muutmise katedraal]], [[Narva Pühade Kirilluse ja Metoodiuse kirik]] :Vt ka [[Narva ja Ingerimaa superintendentide loend]] === Narva spordirajatised === * [[Narva Kreenholmi staadion]] * [[Narva Kalevi Fama staadion|Kalev-Fama staadion]] Narvas on loodud nii lastele kui ka täiskasvanutele suurepärased tingimused sportimiseks, linnas on kaks spordikooli ja mitukümmend spordiklubi. Narva Spordikeskus pakub mitmekülgseid võimalusi sportimiseks, treeninguteks ning spordiürituste läbiviimiseks. Narvas on sündinud maailmakuulus maletaja [[Paul Keres]]. Tänapäeval kannab üks linna tänavatest tema nime. Narva spordikoolide spordialavalik on lai: lauatennis, sõudmine, aerutamine, ujumine, kergejõustik, korvpall, võrkpall, jalgrattasport, poks, judo, laskesport, motosport, ilu- ja rühmvõimlemine, iluuisutamine, jäähoki, laskesuusatamine. == Haridus == [[Pilt:Narva – Town hall (2023).jpg||pisi|Narva Raekoda ja Narva kolledž]] Esimene kool Narvas oli [[Narva linnakool]], mida on esimest korda mainitud 1501. aastal ja mis suleti 1846. aastal. Käesoleval ajal tegutsevad Narvas [[Narva Kesklinna Kool]], [[Narva Eesti Põhikool]], [[Narva Eesti Gümnaasium]], [[Narva Keeltelütseum]], [[Narva 6. Kool]], [[Narva Kreenholmi Kool]], [[Narva Paju Kool]], [[Narva Pähklimäe Kool]], [[Narva Soldino Kool]], [[Narva Täiskasvanute Kool]], [[Narva Vanalinna Riigikool]], [[Narva Õigeusu Gümnaasium]] ja [[Narva Gümnaasium]]. [[Tartu Ülikooli Narva kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledži]] avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledži uus hoone. Täiskasvanutele annab kutseharidust [[Narva Kutseõppekeskus]], kus õpib üle 2000 inimese. Keskus õpetab välja spetsialiste teeninduse, ettevõtluse, [[kergetööstus]]e, [[infotehnoloogia]], [[energeetika]], [[ehitus]]e, [[autoteenindus]]e ja [[keevitus]]tööde alal. [[2000]]. aasta sügisel avatud [[Narva Vanalinna Riigikool]] tegutseb [[keelekümblus]]põhimõttel. Sügisest 2009 oli koolis ka [[gümnaasium]]iosa. Noorte tegevust koordineerib [[Narva Noortekeskus]]. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Noortekeskuse korraldatav infomess Orientiir, kus soovijad saavad infot õppimisvõimaluste kohta Eestis ja kaugemalgi.<ref name="haridus" /> 1957. aastast tegutseb Narvas linnavalitsuse toel [[Narva Noorte Meremeeste Klubi]], mis oma ligikaudu 200 liikme ja kümmekonna töötajaga on ainus omataoline Nõukogude perioodist tänapäevani tegevust jätkav regulaarne [[merendus]]lik [[huvikool]] Eestis. [[Pilt:Narva promenaad.jpg|pisi|püsti|Narva jõe promenaad. Päikese plats]] == Linnavalitsemine == Narva linna omavalitsusorganid on [[Narva linnavolikogu]], mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt ja [[Narva linnavalitsus]], mis moodustatakse [[linnavolikogu]] poolt. Narva linnavolikogu esimees on [[Irina Janovitš]], Narva linnavalitsuse juht on [[Narva linnapea]]. 14. sajandist kuni [[1585]]. aastani elati Narvas [[Lübecki linnaõigus]]e järgi, alates 1585. aastast [[Rootsi linnaõigus]]e järgi. Kuni Venemaa keisririigi linnaseaduse kehtestamiseni tegutses linnas kohaliku omavalitsusorganina [[Narva raad]]. Rae koosseisu kuulusid kaks bürgermeistrit ja kaheksa raehärrat. Üht bürgermeistrit nimetati justiits-, teist kommerts- ja politseibürgermeistriks. Raad koosnes [[Bürgermeister|bürgermeistritest]] ja [[raehärra]]dest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega [[sündik]]ust. [[1870]]. aastal kehtestati Venemaa üldine linnaseadus, mille järgi linnades tuli moodustada linnaomavalitsus ehk linnavolikogu ja linnavalitsus. Balti kubermangude linnades kehtestati see [[26. märts]]il [[1877]] [[Aleksander II]] ukaasiga. Kui Narva kuulus [[Peterburi kubermang]]u koosseisu, siis moodustati seal linnaomavalitsus 1873. aastal.<ref name="fondiloend" /> Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja selle täidesaatva organina [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]]. === Narva linnapead === {{Vaata| Narva linnapea}} * 1993–1998 – [[Raivo Murd]] * 1998–2000 – [[Eldar Efendijev]] * 2000–2002 – [[Imre Liiv]] * 2002–2013 – [[Tarmo Tammiste]] * 2013–2015 – [[Eduard East]] * 2015–2019 – [[Tarmo Tammiste]] * 2019–2020 – [[Aleksei Jevgrafov]] * 2020–2021 – [[Katri Raik]] * 2021–2021 – [[Ants Liimets]] * 2021–2023 – Katri Raik * 2023–2024 – [[Jaan Toots]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=05.10.2023 |pealkiri=Narva volikogu valis Jaan Tootsi linnapeaks |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1609122548/narva-volikogu-valis-jaan-tootsi-linnapeaks}}</ref> * 2024–2026 – Katri Raik * 2026 juuni praeguseni Jaan Toots ==Pildigalerii== <gallery> Narva veetorn-elamu.jpg|Narva veetorn-elamu (2024) Joala 19, Narva.jpg|Joala 19, Narva A. Puškini tn 6, Narva.jpg|Hüljatud maja Narvas (2024) Hermani linnus (2024).jpg|Hermani linnus (2024) </gallery> == Vaata ka == * [[Narva Hermanni linnus]] * [[Narva tänavate loend]] * [[Narva hüdroelektrijaam]] * [[Narva Lasteülikool]] * [[Narva värav]] Peterburis (1814) * [[Rootsi aukonsulaat Narvas]] * [[Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas]] * [[Siivertsi monument]] * [[Monument Põhjasõjas Narva piiramisel langenud vene sõjaväelastele]] * [[Narva Mihkli kirik]] * [[Rootsi lõvi mälestusmärk]] * [[Narva Kunstigalerii]] * [[Vestervalli 21]] * [[Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas]] * [[Narva haigla]] * [[Narva Laste Loomemaja]] * [[Narva teenetemärk]] * [[Narva kultuurimaja Rugodiv]] * [[Narva anglikaani kogudus]] * [[Narva tank]] * [[Narva linna aukodanik]] * [[Narva stsenaarium]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="lBa98">[[Lauri Kettunen]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/26616 Narva nime algupära.] [[Eesti Kirjandus]] 1920, nr 6, lk 195–197.</ref> <ref name="yq95f">[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 100</ref> <ref name="1zCaF">[[Marje Joalaid]]. [https://web.archive.org/web/20160424005541/https://fennougria.ee/public/joalaid-vepslastest-oige.pdf Vepslastest ja vepsa keelest, Fenno-Ugria], Lk 23</ref> <ref name="e1eiM">Kloostri müüride taga. Esmaspäev, 1. detsember 1930, nr 48, lk 3.</ref> <ref name="U73jf">[http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&news_id=1179&page_id=1&menu_id=1 Maa-amet on täpsustanud Eesti haldusüksuste piire ja pindala]</ref> <ref name="C5TnN">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/files/6026.pdf |pealkiri=Kudruküla teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Tartu, 2013 |vaadatud=2016-01-07 |arhiivimisaeg=2016-08-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160810094059/http://www.narva.ee/files/6026.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="dACnN">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-03-02 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="MImSk">{{Netiviide |url=http://www.investinnarva.ee/et/narvast/ldinfo/rahvastik |pealkiri=Invest in Narva |vaadatud=2016-02-20 |arhiivimisaeg=2016-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160302091151/http://www.investinnarva.ee/et/narvast/ldinfo/rahvastik |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Thz13">Pavel Naidjonov, [https://web.archive.org/web/20141101232522/http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php?materjal=kasikiri&materjal_id=D1776&sari=D NARVA EESTIKEELNE ELANIKKOND LÄBI AJALOO, NENDE IDENTITEET JA KEEL], Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja Üldkeeleteaduse Instituut</ref> <ref name="RhyS8">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="SruRO">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="9SYgW">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="ahtPH">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-07-29 |arhiivimisaeg=2013-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131020110721/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HJA2N">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-07-29 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="DNtTo">{{Netiviide |url=http://web.narva.ee/files/Narva_arvudes_2008.pdf |pealkiri=Narva arvudes/Narva in figures 2008 |vaadatud=2010-01-18 |arhiivimisaeg=2010-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101105134404/http://web.narva.ee/files/Narva_arvudes_2008.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3EL1i">[http://www.narvamuuseum.ee/?next=kirikud&menu=menu_ajalugu KIRIKUD, Narva usuelu]</ref> <ref name="haridus">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/haridus/koolid_ja_gumnaasiumid/page:897 |pealkiri=Koolid ja gümnaasiumid Narva kodulehel |vaadatud=2009-07-03 |arhiivimisaeg=2009-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090801022648/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/haridus/koolid_ja_gumnaasiumid/page:897 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="fondiloend">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=278&lid=846 Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused]</ref> <ref name=knr>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=narva&F=M&C06=et Narva]. [[Kohanimeraamat]]</ref> <ref name="StatNarva">{{Netiviide |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0282U/table/tableViewLayout2 |pealkiri=Rahvastik, 1. jaanuar |vaadatud=2025-11-02</ref>}} == Välislingid == {{commonskat|Narva}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.narva.ee Narva koduleht] * [https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/6534Seletuskiri.pdf Eesti Geoloogiakeskus. Eesti geoloogiline baaskaart], Tallinn 2009 * [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=135798 Narva piiramine ja lahing a. 1700] Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv * Jaan-Juhan Oidermaa, [https://novaator.err.ee/843121/narvast-leiti-kiviaegne-asulakoht Narvast leiti kiviaegne asulakoht], err.ee, 30. juuni 2018 * [http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_VI/921 Poola Kuningriigi geograafiline leksikon] * [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:295046/264642/page/1 Narva ja Jaanilinna topokaart 1978] * Tim Marshall. [https://www.bbc.co.uk/programmes/w3ct4c5r On the Border: Narva]. BBC, 26. oktoober 2022 (inglise keeles, audio, 27 min) * [https://www.err.ee/1609719873/riigikontroll-narva-linnauhingud-kannatavad-sagedaste-voimuvahetuste-tottu Riigikontroll: Narva linnaühingud kannatavad sagedaste võimuvahetuste tõttu, ERR, 12. juuni 2025] {{Eesti linnad}} {{Ida-Virumaa}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Eesti äärmuspunktid]] [[Kategooria:Narva| ]] 0agt0mbbufh256hooih9uy59lvs09vc 7248003 7248002 2026-10-05T12:25:36Z ~2026-40468-21 233810 /* Narva linnapead */ käesoleval ajal 7248003 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Narva (täpsustus)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} {{viita}} {{EestiAsula | nimi = Narva | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = Narva asv2022-04 img09 Castle.jpg | lipp = Flag of et-Narva.svg | lipu_link = [[Narva lipp]] | vapp = Narva vapp.svg | vapi_link = [[Narva vapp]] | pindala = | elanikke = | maakond = Ida-Viru | osm = pind }} '''Narva''' on linn [[Eesti]] kirdeosas [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva jõgi|Narva jõe]] kaldal. Narva on rahvaarvult Eesti kolmas linn [[Tallinn]]a ja [[Tartu]] järel. Narva on Eesti linnadest idapoolseim ja asub vahetult piki Narva jõge kulgeva Eesti ja [[Venemaa]] vahelise [[Eesti-Venemaa piir|riigipiiri]] ääres. == Nimi == [[Baltisaksa]] keeleteadlane [[Georg von Sabler]] esitas 1910. aastal hüpoteesi, et linna nimi tuleneb sõnast, mis 12. sajandil esines [[ülemsaksa keel]]es kujul ''narva'' ja tähendas kitsast kohta. [[Lauri Kettunen]]i arvates pole selline [[germaani keeled|germaani]] algupära usutav, kuna analoogseid nimesid leidub ka [[Soome]] sisemaal, kust germaani kohanimesid ei teata. Kettunen pidas tõenäolisemaks, et linna nüüdisaegne nimi on seotud [[vepsa keel|vepsa]] sõnaga ''narva'', ''narvane'' < ''narvainen'', tähendusega 'künnis, künnispakk', mis jõe puhul võiks tähendada koske.<ref name="lBa98" /> Kettuneni teatel leidus lõunavepsa murdes sõna ''narv'' tähendusega 'künnis'.<ref name="1zCaF" /> Samasugust Narva nime [[etümoloogia]]t toetab ka [[Paul Alvre]].<ref name="yq95f" /> [[Marje Joalaid|Marje Joalaiu]] hinnangul lõunavepsa keeles sellist sõna tegelikult ei tunta ja Kettuneni väide on ekslik.<ref name="1zCaF" /> Vepsa netisõnastikus sõna ''narvāne'' siiski esineb, kuid seal tähendab see uksesoont läves.<ref name=knr /> == Ajalugu == {{Vaata|Narva ajalugu}} [[Pilt:Kindlused Narva jõe kaldal.jpg|pisi|left|Narva [[Narva Hermanni linnus|Hermanni linnus]] ja [[Ivangorod]]i ([[Jaanilinn]]a) [[Jaanilinna linnus|linnus]]]] Tänapäeva Narva linna piirkonnas elasid inimesed juba [[kiviaeg|kiviajal]]. Vanavene [[leetopiss]]ide hilisemate ümberkirjutuste tekstis on säilinud viide, et 1172. aasta paiku asus [[Novgorod]]i linnas kaubaõu ''Nerveski'' või ''Nerovski konets'' ('Nerevi õu'), mille nimi on oletatavasti seotud kas Narva jõe kui tolleaegse olulise kaubatee või mõne selle ääres paiknenud asulaga. Tänapäeva Narva linna alal asunud küla nime on esmamainitud kujul ''Narvia'' [[Taani hindamisraamat]]us sisalduvas nn Suures Eestimaa nimistus. Nimistu koostasid mungad, kes aastatel 1219–1220 [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar II]] poolt äsja vallutatud Eesti põhjaosas ringi liikusid ja rahvast ristisid. [[1254]]. aastast pärinevad esimesed teated Taani kuninga käsul rajatud [[Narva Hermanni linnus|Narva linnusest]], mis esialgu asus küll üle Narva jõe praeguse Hermanni linnuse vastas. Hiljem ehitati suurem kivist linnus jõe läänekaldale oletatavasti samasse kohta, kus paiknesid nii varasem muinaseestlaste linnus kui ka [[Taani hindamisraamat]]us märgitud Narvia küla. [[1277]]. aasta ürikutes on kirjas, et [[Taani kuninga asehaldur|Taani kuninga kohalik esindaja]] [[Eylard de Oberge]] oli "Eestimaa, Narva ja Tallinna [[Taani kuninga asehaldur|asehaldur]]" (''capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam''). [[Saksa ordu]] võimuperioodil, mis algas pärast seda, kui Taani kuningas müüs oma Eestimaa valdused ordule 1346. aastal, moodustati [[Narva foogtkond|Narva]] [[foogt]]kond. 1558. aasta jaanuaris algas [[Vene-Liivi sõda]], kui [[Moskva tsaar|Moskva]] tsaar [[Ivan Julm]]a väed tungisid Eestisse ning vallutasid 11. mail 1558 Narva linna. [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võim Narvas püsis üle 23 aasta, kuni [[6. september|6. septembrini]] [[1581]], mil [[Rootsi Kuningriik|Rootsi kuningriigi]] väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel vallutasid Narva ja järgmistel päevadel ka [[Ingerimaa]]. [[1617]]. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]]ga jäi Narva Rootsi kuningriigi valdusse. Rootsi kuningriigi Ingerimaa provintsi keskus oli Narva linn, kus resideeris ka Ingerimaa [[Ingerimaa kubermang#Ingerimaa kubernerid ja kindralkubernerid|kuberner]] või asehaldur. [[Pilt:Battle of Narva 1700.jpg|pisi|[[Narva lahing (1700)|Narva lahingu]] plaan]] [[Põhjasõda|Põhjasõja]] esimesel aastal, [[30. november|30. novembril]] [[1700]] toimunud [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] saavutasid arvulisest vähemusest hoolimata Rootsi väed võidu Vene vägede üle. Vene väed hõivasid Narva linna 1704. aastal ning 1721. aastal lõppenud Põhjasõja võitis siiski Venemaa. Pärast Eesti alade liitmist [[Venemaa Keisririik|Vene Impeeriumiga]] läks Narva linn koos [[Jaanilinn|Jaani eeslinnaga]] ning ümberkaudse [[Narva maakond|Narva maakonnaga]] [[Peterburi kubermang]]u koosseisu, kuid säilitas oma kohaliku omavalitsuse, [[raad|rae]] ja allus kohtuasjus jätkuvalt Eestimaa Ülemmaakohtule. [[1797]]. aastal läksid linnapiiridest väljaspool asuvad Narva maakonna alad (sh [[Joala mõis]]a maad praeguse Kreenholmi ja Joaoru linnaosa alal) [[Eestimaa kubermang]]u koosseisu ja liideti [[Viru kreis]]iga, kuid Narva südalinn koos idapoolse Jaani eeslinnaga jäid Peterburi kubermangu [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonna]] koosseisu. 1917. aastal toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks [[Ants Dauman]], kelle juhtimisel korraldati linnas rahvahääletus, et teada saada, kas Narva peaks liituma Eestimaaga (eraldi Narva maakonnana). [[21. detsember|21. detsembril]] 1917 tunnistas seda otsust (Narva eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi [[Narva maakond|Narva maakonna]] loomist) ka [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuetapil 1918. aasta 4. märtsil jõudsid Saksa väed Narva ning linnas valitsenud Nõukogude võimuorganid ja punakaart taandusid [[Jamburg]]i piirkonda. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] kestis 1918. aasta märtsist novembrini. 11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitilise võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte ning Saksa väed hakkasid pärast Saksamaa kaotust [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], [[Compiègne'i vaherahu]] sõlmimist ja [[Novembrirevolutsioon]]i Saksamaal Narvast 28. novembril taganema ning 29. novembril võtsid eesti [[bolševikud]] [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] relvastatud jõudude abil linnas võimu. [[Pilt:Sõjajärgne Narva Peetriplats.jpg|pisi|left|Teise maailmasõja järgne Peetriplats]] Vabadussõja käigus, 18.–19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud [[Utria dessant|Utria dessandiga]] linna bolševikest. Linnas tegutses Ivironi Jumalaema nunnaklooster.<ref name="e1eiM" /> Jaanuaris [[1919]] läks kogu Narva linn [[Eesti|Eesti Vabariigi]] kontrolli alla ning [[Nõukogude Venemaa]] tunnustas seda ametlikult [[Tartu rahu]]lepingus ([[1920]]). Narva linnaosana oli Jaanilinna ametlik nimi [[Jaani eeslinn]]. Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude lennuväe pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel ([[märtsipommitamine Narvas]]). Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane, põhiliselt linna äärealadel. Kuigi [[Narva vanalinn]]a oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. 1950. aastate alguses allesjäänud varemed õhiti ja vanalinna asemele ehitati suures osas praeguseni säilinud korterelamud. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] asustas Nõukogude okupatsioonivõimud linna peamiselt mujalt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladelt pärit [[migrant]]idega. Endistele narvalastele, kes pärast sõda soovisid oma kodukohta Narvas tagasi tulla, ei andnud võimuorganid luba Narvasse elama asuda. Tänapäeval on Narva elanikest [[eestlased|eestlasi]] vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv [[Jaanilinn|Jaani linnaosa]] (Jaanilinn) eraldati Narvast ja liideti [[Vene NFSV]]-ga 1945. aastal. Narva rahvaarv jõudis 1973. aastaks 66 000 elanikuni. == Asend== [[Pilt:Narowa Wasserfall und Fabrik Kränholm 1886.png|pisi|[[Narva kosk]] ja [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholmi manufaktuur]] 1866. aastal]] Narva linn asub Eesti kirdeosas [[Narva jõgi|Narva jõe]] läänekaldal 12&nbsp;km kaugusel jõe suudmest Tallinna–Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril [[Jaanilinn]]a vastas. Narva paikneb 200&nbsp;km kaugusel [[Tallinn]]ast idas ning 20&nbsp;km kaugusel [[Kingissepp]]ast ja 130&nbsp;km kaugusel [[Peterburi]]st läänes. [[Ida-Virumaa]] keskasulast [[Jõhvi]]st asub Narva 50&nbsp;km kaugusel idas. Narva linna pindala on 68,95&nbsp;km²,<ref name="U73jf" /> sealhulgas linna põhiosast eraldatud ja [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linna]] territooriumiga ümbritsetud linnaosade [[Kudruküla (Narva)|Kudruküla]] ja [[Olgina linnaosa|Olgina]] pindala on vastavalt 5,08&nbsp;km²<ref name="C5TnN" /> ja 0,58&nbsp;km². ==Loodus== Narva asub Narva jõe [[kanjon]]is, mille kaitseks on moodustatud [[Narva jõe kanjoni maastikukaitseala]]. Linna läbib [[Narva klindilõik]]. == Linnaosad == [[Pilt:Map Estonia - Narva linn.png|pisi|Narva linna asend]] 1940. aastal olid Narvas järgmised linnaosad: [[Narva vanalinn|Südalinn]], [[Peetri eeslinn]], [[Joaorg]], [[Kreenholmi linnaosa]], [[Siivertsi]], [[Kadastiku]], [[Paemurru]] ja [[Jaanilinn]]. Enne 2002. aastat oli Narva linnas 16 [[mikrorajoon|mikrorajooni]]. [[Pilt:Narva linnaosad.png|pisi|Narva linnaosad]] Narva linnas (6204 hektarit) on järgmised linnaosad: * Narva linn ** [[Siivertsi]] ** [[Sutthoffi]] ** [[Pähklimäe]] ** [[Kalevi (Narva)|Kalevi]] ** [[Vanalinn (Narva)|Vanalinn]] ** [[Joaoru]] ** [[Kerese]] ** [[Soldina (Narva)]] ** [[Kreenholmi]] ** [[Paemurru]] ** [[Kulgu]] ** [[Veekulgu]] ** [[Elektrijaama]] * [[Kudruküla (Narva)|Kudruküla]] (560 ha) * [[Olgina linnaosa|Olgina]] (58,15 ha) == Rahvastik == {{Vaata| Narva rahvastik}} 1. jaanuari 2017 seisuga elas Narvas 57 130 inimest. Suurim rahvusrühm on [[venelased]], keda oli 83% linna elanikest. [[eestlased|Eestlasi]] oli 2150 ehk 4%.<ref name="dACnN" /> [[Ukrainlased|Ukrainlasi]] – 1417 (2%), [[Valgevenelased|valgevenelasi]] – 1161 (2%), [[Soomlased|soomlasi]] – 394 (0,6%), ja [[Tatarlased|tatarlasi]] – 298 (0,5%).<ref name="MImSk" /> [[15. sajand]]il moodustasid Narva elanikkonnast 40–50% sakslased, 10–20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. [[16. sajand]]i keskpaigas oli Narvas 40–50 maja, elanike arv ei ületanud 500–800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud [[vadjalased]], [[eestlased]] ja venelased. [[1570]]. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks [[Vene tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid. <div style="overflow:auto;"></div> {| class="wikitable floatright" style="text-align:center; margin-left:5px" |+Linnaelanike arv ! colspan="2" | Aasta |- | [[1945]] | 6600 |- | [[1950]] | 15 200 |- | [[1955]] | 22 500 |- | [[1959]] | 30 400 |- | [[1965]] | 44 000 |- | [[1970]] | 57 900 |- | [[1973]] | 66 100 |- | [[1980]] | 73 500 |- | [[1990]] | 82 200 |- | [[2000]] | 73 300 |- | [[2005]] | 69 400 |- | [[2009]] | 65 886<ref name="DNtTo" /> |- | [[2010]] | 65 506 |- | [[2025]] | 52 495<ref name="StatNarva" /> |} [[Põhjasõda|Põhjasõjas]], pärast 1704. aastal toimunud linna vallutamist Venemaa sõjaväe poolt, deporteeriti enamik vana Narva elanikke Venemaale: Vologdasse, Kaasanisse, Astrahani ja Moskvasse. 3000 elanikust 1708. aastal, jäi Narva elama kõigest 300. Aastatel 1770–1780 saavutati rahvastiku sõjaeelne arv. [[1779]]. aastal elas Narvas juba 2456 inimest, [[1782]]. aastal 2614 inimest ja [[1819]]. aastal umbes 3500 inimest. == Taristu == Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad [[Tallinna–Peterburi raudteeliin|Tallinna–Peterburi raudtee]] ja [[Peterburi maantee]], mis suunduvad [[Venemaa|Loode-Venemaale]] ja [[Peterburi]]. Üle jõe kulgevad [[Sõpruse sild (Narva)|Sõpruse sild]] ja [[Narva raudteesild]]. <gallery> Fail:2013NovNarva199.jpg|Sõpruse sild 2023 Fail:Narva Sõpruse sild (2024).jpg|Narva Sõpruse sild (2024) Fail:Narva railway bridge wide.jpg|Raudteesild </gallery> == Majandus == === Tööstus === <!--Narva tööstusel on väga pikaajaline ja väärikas ajalugu, mis vajaks eraldi artiklit...--> Tänapäeval on Narva nagu paljud Euroopa tekstiilitööstuse keskused hääbuva tööstusega linn. Tähtsamad tööstusharud on (osatähtsus müügitulust, 2021. aastal kokku umbkaudu 220 miljonit eurot) * metallitoodete tootmine, masina- ja elektroonikatööstus ning masinate hooldus ja remont (umbes 60%). Märkimist väärivad välisomanduses ettevõtted: Fortaco Estonia (endine Komas), HANZA Mechanics Narva, ETAL Group; * tekstiili-, rõiva- ja nahatööstus on juhtiva koha loovutanud, ettevõtted andsid müügitulust 17%. Tööstusharu veteran [[Kreenholmi Manufaktuur]] lõpetas tegevuse 2010. aasta lõpus. Tegutseb väikseid riideviimistluse ja õmblusvabrikuid ; * puidu-, mööbli-, plastitööstus; * lisaks jäävad Narva tööstusareaali Enefit Power [[Narva karjäär]] ja [[Balti soojuselektrijaam]] linna piiril ja suurem [[Eesti soojuselektrijaam]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linna]] territooriumil. Viimase juures töötavad õlivabrikud. == Kultuur == [[Pilt:Mälestusmärk " Rootsi lõvi" Narvas.jpg|pisi|Mälestusmärk [[Rootsi lõvi mälestusmärk|"Rootsi lõvi"]] Narvas]] Narvas on kaks kultuurimaja, tegutseb [[Narva Muuseum]], [[Narva Sümfooniaorkester]] ja teatristuudio Ilmarine. Alates 1997. aastast korraldatakse linnas [[Frédéric Chopin]]i nimelist rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi. Samuti tegutseb Narvas Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti selts. === Narva kirikud === [[Narva Aleksandri Suurkirik]], [[Narva Jaani kirik]], [[Narva Peetri kirik]], [[Narva Issanda Ülestõusmise peakirik]], [[Püha Miikaeli kirik]], [[Narva Püha Antoniuse kirik]], [[Narva Jumalaema Uinumise kirik]], [[Jumalaema Tunnustähe ikooni kirik]], [[Narva Jumalaema Ibeeria ikooni kirik]], [[Narva Ibeeria Jumalasünnitaja naisklooster]], [[Vladimiri vennaste koguduse kirik]], [[Narva Jumalaema Narva pühakuju kirik|Jumalaema Narva pühakuju kirik]], [[Narva Aleksander Nevski kirik]].<ref name="3EL1i" /> [[Narva Issanda Muutmise katedraal]], [[Narva Pühade Kirilluse ja Metoodiuse kirik]] :Vt ka [[Narva ja Ingerimaa superintendentide loend]] === Narva spordirajatised === * [[Narva Kreenholmi staadion]] * [[Narva Kalevi Fama staadion|Kalev-Fama staadion]] Narvas on loodud nii lastele kui ka täiskasvanutele suurepärased tingimused sportimiseks, linnas on kaks spordikooli ja mitukümmend spordiklubi. Narva Spordikeskus pakub mitmekülgseid võimalusi sportimiseks, treeninguteks ning spordiürituste läbiviimiseks. Narvas on sündinud maailmakuulus maletaja [[Paul Keres]]. Tänapäeval kannab üks linna tänavatest tema nime. Narva spordikoolide spordialavalik on lai: lauatennis, sõudmine, aerutamine, ujumine, kergejõustik, korvpall, võrkpall, jalgrattasport, poks, judo, laskesport, motosport, ilu- ja rühmvõimlemine, iluuisutamine, jäähoki, laskesuusatamine. == Haridus == [[Pilt:Narva – Town hall (2023).jpg||pisi|Narva Raekoda ja Narva kolledž]] Esimene kool Narvas oli [[Narva linnakool]], mida on esimest korda mainitud 1501. aastal ja mis suleti 1846. aastal. Käesoleval ajal tegutsevad Narvas [[Narva Kesklinna Kool]], [[Narva Eesti Põhikool]], [[Narva Eesti Gümnaasium]], [[Narva Keeltelütseum]], [[Narva 6. Kool]], [[Narva Kreenholmi Kool]], [[Narva Paju Kool]], [[Narva Pähklimäe Kool]], [[Narva Soldino Kool]], [[Narva Täiskasvanute Kool]], [[Narva Vanalinna Riigikool]], [[Narva Õigeusu Gümnaasium]] ja [[Narva Gümnaasium]]. [[Tartu Ülikooli Narva kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledži]] avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledži uus hoone. Täiskasvanutele annab kutseharidust [[Narva Kutseõppekeskus]], kus õpib üle 2000 inimese. Keskus õpetab välja spetsialiste teeninduse, ettevõtluse, [[kergetööstus]]e, [[infotehnoloogia]], [[energeetika]], [[ehitus]]e, [[autoteenindus]]e ja [[keevitus]]tööde alal. [[2000]]. aasta sügisel avatud [[Narva Vanalinna Riigikool]] tegutseb [[keelekümblus]]põhimõttel. Sügisest 2009 oli koolis ka [[gümnaasium]]iosa. Noorte tegevust koordineerib [[Narva Noortekeskus]]. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Noortekeskuse korraldatav infomess Orientiir, kus soovijad saavad infot õppimisvõimaluste kohta Eestis ja kaugemalgi.<ref name="haridus" /> 1957. aastast tegutseb Narvas linnavalitsuse toel [[Narva Noorte Meremeeste Klubi]], mis oma ligikaudu 200 liikme ja kümmekonna töötajaga on ainus omataoline Nõukogude perioodist tänapäevani tegevust jätkav regulaarne [[merendus]]lik [[huvikool]] Eestis. [[Pilt:Narva promenaad.jpg|pisi|püsti|Narva jõe promenaad. Päikese plats]] == Linnavalitsemine == Narva linna omavalitsusorganid on [[Narva linnavolikogu]], mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt ja [[Narva linnavalitsus]], mis moodustatakse [[linnavolikogu]] poolt. Narva linnavolikogu esimees on [[Irina Janovitš]], Narva linnavalitsuse juht on [[Narva linnapea]]. 14. sajandist kuni [[1585]]. aastani elati Narvas [[Lübecki linnaõigus]]e järgi, alates 1585. aastast [[Rootsi linnaõigus]]e järgi. Kuni Venemaa keisririigi linnaseaduse kehtestamiseni tegutses linnas kohaliku omavalitsusorganina [[Narva raad]]. Rae koosseisu kuulusid kaks bürgermeistrit ja kaheksa raehärrat. Üht bürgermeistrit nimetati justiits-, teist kommerts- ja politseibürgermeistriks. Raad koosnes [[Bürgermeister|bürgermeistritest]] ja [[raehärra]]dest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega [[sündik]]ust. [[1870]]. aastal kehtestati Venemaa üldine linnaseadus, mille järgi linnades tuli moodustada linnaomavalitsus ehk linnavolikogu ja linnavalitsus. Balti kubermangude linnades kehtestati see [[26. märts]]il [[1877]] [[Aleksander II]] ukaasiga. Kui Narva kuulus [[Peterburi kubermang]]u koosseisu, siis moodustati seal linnaomavalitsus 1873. aastal.<ref name="fondiloend" /> Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja selle täidesaatva organina [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]]. === Narva linnapead === {{Vaata| Narva linnapea}} * 1993–1998 – [[Raivo Murd]] * 1998–2000 – [[Eldar Efendijev]] * 2000–2002 – [[Imre Liiv]] * 2002–2013 – [[Tarmo Tammiste]] * 2013–2015 – [[Eduard East]] * 2015–2019 – [[Tarmo Tammiste]] * 2019–2020 – [[Aleksei Jevgrafov]] * 2020–2021 – [[Katri Raik]] * 2021–2021 – [[Ants Liimets]] * 2021–2023 – Katri Raik * 2023–2024 – [[Jaan Toots]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=05.10.2023 |pealkiri=Narva volikogu valis Jaan Tootsi linnapeaks |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1609122548/narva-volikogu-valis-jaan-tootsi-linnapeaks}}</ref> * 2024–2026 – Katri Raik * 2026 juuni käesoleval ajal Jaan Toots ==Pildigalerii== <gallery> Narva veetorn-elamu.jpg|Narva veetorn-elamu (2024) Joala 19, Narva.jpg|Joala 19, Narva A. Puškini tn 6, Narva.jpg|Hüljatud maja Narvas (2024) Hermani linnus (2024).jpg|Hermani linnus (2024) </gallery> == Vaata ka == * [[Narva Hermanni linnus]] * [[Narva tänavate loend]] * [[Narva hüdroelektrijaam]] * [[Narva Lasteülikool]] * [[Narva värav]] Peterburis (1814) * [[Rootsi aukonsulaat Narvas]] * [[Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas]] * [[Siivertsi monument]] * [[Monument Põhjasõjas Narva piiramisel langenud vene sõjaväelastele]] * [[Narva Mihkli kirik]] * [[Rootsi lõvi mälestusmärk]] * [[Narva Kunstigalerii]] * [[Vestervalli 21]] * [[Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas]] * [[Narva haigla]] * [[Narva Laste Loomemaja]] * [[Narva teenetemärk]] * [[Narva kultuurimaja Rugodiv]] * [[Narva anglikaani kogudus]] * [[Narva tank]] * [[Narva linna aukodanik]] * [[Narva stsenaarium]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="lBa98">[[Lauri Kettunen]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/26616 Narva nime algupära.] [[Eesti Kirjandus]] 1920, nr 6, lk 195–197.</ref> <ref name="yq95f">[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 100</ref> <ref name="1zCaF">[[Marje Joalaid]]. [https://web.archive.org/web/20160424005541/https://fennougria.ee/public/joalaid-vepslastest-oige.pdf Vepslastest ja vepsa keelest, Fenno-Ugria], Lk 23</ref> <ref name="e1eiM">Kloostri müüride taga. Esmaspäev, 1. detsember 1930, nr 48, lk 3.</ref> <ref name="U73jf">[http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&news_id=1179&page_id=1&menu_id=1 Maa-amet on täpsustanud Eesti haldusüksuste piire ja pindala]</ref> <ref name="C5TnN">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/files/6026.pdf |pealkiri=Kudruküla teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Tartu, 2013 |vaadatud=2016-01-07 |arhiivimisaeg=2016-08-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160810094059/http://www.narva.ee/files/6026.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="dACnN">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-03-02 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="MImSk">{{Netiviide |url=http://www.investinnarva.ee/et/narvast/ldinfo/rahvastik |pealkiri=Invest in Narva |vaadatud=2016-02-20 |arhiivimisaeg=2016-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160302091151/http://www.investinnarva.ee/et/narvast/ldinfo/rahvastik |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Thz13">Pavel Naidjonov, [https://web.archive.org/web/20141101232522/http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php?materjal=kasikiri&materjal_id=D1776&sari=D NARVA EESTIKEELNE ELANIKKOND LÄBI AJALOO, NENDE IDENTITEET JA KEEL], Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja Üldkeeleteaduse Instituut</ref> <ref name="RhyS8">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="SruRO">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="9SYgW">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="ahtPH">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-07-29 |arhiivimisaeg=2013-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131020110721/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HJA2N">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-07-29 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="DNtTo">{{Netiviide |url=http://web.narva.ee/files/Narva_arvudes_2008.pdf |pealkiri=Narva arvudes/Narva in figures 2008 |vaadatud=2010-01-18 |arhiivimisaeg=2010-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101105134404/http://web.narva.ee/files/Narva_arvudes_2008.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3EL1i">[http://www.narvamuuseum.ee/?next=kirikud&menu=menu_ajalugu KIRIKUD, Narva usuelu]</ref> <ref name="haridus">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/haridus/koolid_ja_gumnaasiumid/page:897 |pealkiri=Koolid ja gümnaasiumid Narva kodulehel |vaadatud=2009-07-03 |arhiivimisaeg=2009-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090801022648/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/haridus/koolid_ja_gumnaasiumid/page:897 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="fondiloend">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=278&lid=846 Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused]</ref> <ref name=knr>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=narva&F=M&C06=et Narva]. [[Kohanimeraamat]]</ref> <ref name="StatNarva">{{Netiviide |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0282U/table/tableViewLayout2 |pealkiri=Rahvastik, 1. jaanuar |vaadatud=2025-11-02</ref>}} == Välislingid == {{commonskat|Narva}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.narva.ee Narva koduleht] * [https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/6534Seletuskiri.pdf Eesti Geoloogiakeskus. Eesti geoloogiline baaskaart], Tallinn 2009 * [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=135798 Narva piiramine ja lahing a. 1700] Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv * Jaan-Juhan Oidermaa, [https://novaator.err.ee/843121/narvast-leiti-kiviaegne-asulakoht Narvast leiti kiviaegne asulakoht], err.ee, 30. juuni 2018 * [http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_VI/921 Poola Kuningriigi geograafiline leksikon] * [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:295046/264642/page/1 Narva ja Jaanilinna topokaart 1978] * Tim Marshall. [https://www.bbc.co.uk/programmes/w3ct4c5r On the Border: Narva]. BBC, 26. oktoober 2022 (inglise keeles, audio, 27 min) * [https://www.err.ee/1609719873/riigikontroll-narva-linnauhingud-kannatavad-sagedaste-voimuvahetuste-tottu Riigikontroll: Narva linnaühingud kannatavad sagedaste võimuvahetuste tõttu, ERR, 12. juuni 2025] {{Eesti linnad}} {{Ida-Virumaa}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Eesti äärmuspunktid]] [[Kategooria:Narva| ]] i8q04i9plnan8u8sytrdh69jap28sdw 7248052 7248003 2026-10-05T13:29:30Z Neptuunium 58653 20 aastat vana toimetamismärkus ei pea siin olema. 7248052 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Narva (täpsustus)]].}} {{viita}} {{EestiAsula | nimi = Narva | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = Narva asv2022-04 img09 Castle.jpg | lipp = Flag of et-Narva.svg | lipu_link = [[Narva lipp]] | vapp = Narva vapp.svg | vapi_link = [[Narva vapp]] | pindala = | elanikke = | maakond = Ida-Viru | osm = pind }} '''Narva''' on linn [[Eesti]] kirdeosas [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva jõgi|Narva jõe]] kaldal. Narva on rahvaarvult Eesti kolmas linn [[Tallinn]]a ja [[Tartu]] järel. Narva on Eesti linnadest idapoolseim ja asub vahetult piki Narva jõge kulgeva Eesti ja [[Venemaa]] vahelise [[Eesti-Venemaa piir|riigipiiri]] ääres. == Nimi == [[Baltisaksa]] keeleteadlane [[Georg von Sabler]] esitas 1910. aastal hüpoteesi, et linna nimi tuleneb sõnast, mis 12. sajandil esines [[ülemsaksa keel]]es kujul ''narva'' ja tähendas kitsast kohta. [[Lauri Kettunen]]i arvates pole selline [[germaani keeled|germaani]] algupära usutav, kuna analoogseid nimesid leidub ka [[Soome]] sisemaal, kust germaani kohanimesid ei teata. Kettunen pidas tõenäolisemaks, et linna nüüdisaegne nimi on seotud [[vepsa keel|vepsa]] sõnaga ''narva'', ''narvane'' < ''narvainen'', tähendusega 'künnis, künnispakk', mis jõe puhul võiks tähendada koske.<ref name="lBa98" /> Kettuneni teatel leidus lõunavepsa murdes sõna ''narv'' tähendusega 'künnis'.<ref name="1zCaF" /> Samasugust Narva nime [[etümoloogia]]t toetab ka [[Paul Alvre]].<ref name="yq95f" /> [[Marje Joalaid|Marje Joalaiu]] hinnangul lõunavepsa keeles sellist sõna tegelikult ei tunta ja Kettuneni väide on ekslik.<ref name="1zCaF" /> Vepsa netisõnastikus sõna ''narvāne'' siiski esineb, kuid seal tähendab see uksesoont läves.<ref name=knr /> == Ajalugu == {{Vaata|Narva ajalugu}} [[Pilt:Kindlused Narva jõe kaldal.jpg|pisi|left|Narva [[Narva Hermanni linnus|Hermanni linnus]] ja [[Ivangorod]]i ([[Jaanilinn]]a) [[Jaanilinna linnus|linnus]]]] Tänapäeva Narva linna piirkonnas elasid inimesed juba [[kiviaeg|kiviajal]]. Vanavene [[leetopiss]]ide hilisemate ümberkirjutuste tekstis on säilinud viide, et 1172. aasta paiku asus [[Novgorod]]i linnas kaubaõu ''Nerveski'' või ''Nerovski konets'' ('Nerevi õu'), mille nimi on oletatavasti seotud kas Narva jõe kui tolleaegse olulise kaubatee või mõne selle ääres paiknenud asulaga. Tänapäeva Narva linna alal asunud küla nime on esmamainitud kujul ''Narvia'' [[Taani hindamisraamat]]us sisalduvas nn Suures Eestimaa nimistus. Nimistu koostasid mungad, kes aastatel 1219–1220 [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar II]] poolt äsja vallutatud Eesti põhjaosas ringi liikusid ja rahvast ristisid. [[1254]]. aastast pärinevad esimesed teated Taani kuninga käsul rajatud [[Narva Hermanni linnus|Narva linnusest]], mis esialgu asus küll üle Narva jõe praeguse Hermanni linnuse vastas. Hiljem ehitati suurem kivist linnus jõe läänekaldale oletatavasti samasse kohta, kus paiknesid nii varasem muinaseestlaste linnus kui ka [[Taani hindamisraamat]]us märgitud Narvia küla. [[1277]]. aasta ürikutes on kirjas, et [[Taani kuninga asehaldur|Taani kuninga kohalik esindaja]] [[Eylard de Oberge]] oli "Eestimaa, Narva ja Tallinna [[Taani kuninga asehaldur|asehaldur]]" (''capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam''). [[Saksa ordu]] võimuperioodil, mis algas pärast seda, kui Taani kuningas müüs oma Eestimaa valdused ordule 1346. aastal, moodustati [[Narva foogtkond|Narva]] [[foogt]]kond. 1558. aasta jaanuaris algas [[Vene-Liivi sõda]], kui [[Moskva tsaar|Moskva]] tsaar [[Ivan Julm]]a väed tungisid Eestisse ning vallutasid 11. mail 1558 Narva linna. [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võim Narvas püsis üle 23 aasta, kuni [[6. september|6. septembrini]] [[1581]], mil [[Rootsi Kuningriik|Rootsi kuningriigi]] väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel vallutasid Narva ja järgmistel päevadel ka [[Ingerimaa]]. [[1617]]. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]]ga jäi Narva Rootsi kuningriigi valdusse. Rootsi kuningriigi Ingerimaa provintsi keskus oli Narva linn, kus resideeris ka Ingerimaa [[Ingerimaa kubermang#Ingerimaa kubernerid ja kindralkubernerid|kuberner]] või asehaldur. [[Pilt:Battle of Narva 1700.jpg|pisi|[[Narva lahing (1700)|Narva lahingu]] plaan]] [[Põhjasõda|Põhjasõja]] esimesel aastal, [[30. november|30. novembril]] [[1700]] toimunud [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] saavutasid arvulisest vähemusest hoolimata Rootsi väed võidu Vene vägede üle. Vene väed hõivasid Narva linna 1704. aastal ning 1721. aastal lõppenud Põhjasõja võitis siiski Venemaa. Pärast Eesti alade liitmist [[Venemaa Keisririik|Vene Impeeriumiga]] läks Narva linn koos [[Jaanilinn|Jaani eeslinnaga]] ning ümberkaudse [[Narva maakond|Narva maakonnaga]] [[Peterburi kubermang]]u koosseisu, kuid säilitas oma kohaliku omavalitsuse, [[raad|rae]] ja allus kohtuasjus jätkuvalt Eestimaa Ülemmaakohtule. [[1797]]. aastal läksid linnapiiridest väljaspool asuvad Narva maakonna alad (sh [[Joala mõis]]a maad praeguse Kreenholmi ja Joaoru linnaosa alal) [[Eestimaa kubermang]]u koosseisu ja liideti [[Viru kreis]]iga, kuid Narva südalinn koos idapoolse Jaani eeslinnaga jäid Peterburi kubermangu [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonna]] koosseisu. 1917. aastal toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks [[Ants Dauman]], kelle juhtimisel korraldati linnas rahvahääletus, et teada saada, kas Narva peaks liituma Eestimaaga (eraldi Narva maakonnana). [[21. detsember|21. detsembril]] 1917 tunnistas seda otsust (Narva eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi [[Narva maakond|Narva maakonna]] loomist) ka [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuetapil 1918. aasta 4. märtsil jõudsid Saksa väed Narva ning linnas valitsenud Nõukogude võimuorganid ja punakaart taandusid [[Jamburg]]i piirkonda. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] kestis 1918. aasta märtsist novembrini. 11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitilise võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte ning Saksa väed hakkasid pärast Saksamaa kaotust [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], [[Compiègne'i vaherahu]] sõlmimist ja [[Novembrirevolutsioon]]i Saksamaal Narvast 28. novembril taganema ning 29. novembril võtsid eesti [[bolševikud]] [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] relvastatud jõudude abil linnas võimu. [[Pilt:Sõjajärgne Narva Peetriplats.jpg|pisi|left|Teise maailmasõja järgne Peetriplats]] Vabadussõja käigus, 18.–19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud [[Utria dessant|Utria dessandiga]] linna bolševikest. Linnas tegutses Ivironi Jumalaema nunnaklooster.<ref name="e1eiM" /> Jaanuaris [[1919]] läks kogu Narva linn [[Eesti|Eesti Vabariigi]] kontrolli alla ning [[Nõukogude Venemaa]] tunnustas seda ametlikult [[Tartu rahu]]lepingus ([[1920]]). Narva linnaosana oli Jaanilinna ametlik nimi [[Jaani eeslinn]]. Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude lennuväe pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel ([[märtsipommitamine Narvas]]). Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane, põhiliselt linna äärealadel. Kuigi [[Narva vanalinn]]a oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. 1950. aastate alguses allesjäänud varemed õhiti ja vanalinna asemele ehitati suures osas praeguseni säilinud korterelamud. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] asustas Nõukogude okupatsioonivõimud linna peamiselt mujalt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladelt pärit [[migrant]]idega. Endistele narvalastele, kes pärast sõda soovisid oma kodukohta Narvas tagasi tulla, ei andnud võimuorganid luba Narvasse elama asuda. Tänapäeval on Narva elanikest [[eestlased|eestlasi]] vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv [[Jaanilinn|Jaani linnaosa]] (Jaanilinn) eraldati Narvast ja liideti [[Vene NFSV]]-ga 1945. aastal. Narva rahvaarv jõudis 1973. aastaks 66 000 elanikuni. == Asend== [[Pilt:Narowa Wasserfall und Fabrik Kränholm 1886.png|pisi|[[Narva kosk]] ja [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholmi manufaktuur]] 1866. aastal]] Narva linn asub Eesti kirdeosas [[Narva jõgi|Narva jõe]] läänekaldal 12&nbsp;km kaugusel jõe suudmest Tallinna–Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril [[Jaanilinn]]a vastas. Narva paikneb 200&nbsp;km kaugusel [[Tallinn]]ast idas ning 20&nbsp;km kaugusel [[Kingissepp]]ast ja 130&nbsp;km kaugusel [[Peterburi]]st läänes. [[Ida-Virumaa]] keskasulast [[Jõhvi]]st asub Narva 50&nbsp;km kaugusel idas. Narva linna pindala on 68,95&nbsp;km²,<ref name="U73jf" /> sealhulgas linna põhiosast eraldatud ja [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linna]] territooriumiga ümbritsetud linnaosade [[Kudruküla (Narva)|Kudruküla]] ja [[Olgina linnaosa|Olgina]] pindala on vastavalt 5,08&nbsp;km²<ref name="C5TnN" /> ja 0,58&nbsp;km². ==Loodus== Narva asub Narva jõe [[kanjon]]is, mille kaitseks on moodustatud [[Narva jõe kanjoni maastikukaitseala]]. Linna läbib [[Narva klindilõik]]. == Linnaosad == [[Pilt:Map Estonia - Narva linn.png|pisi|Narva linna asend]] 1940. aastal olid Narvas järgmised linnaosad: [[Narva vanalinn|Südalinn]], [[Peetri eeslinn]], [[Joaorg]], [[Kreenholmi linnaosa]], [[Siivertsi]], [[Kadastiku]], [[Paemurru]] ja [[Jaanilinn]]. Enne 2002. aastat oli Narva linnas 16 [[mikrorajoon|mikrorajooni]]. [[Pilt:Narva linnaosad.png|pisi|Narva linnaosad]] Narva linnas (6204 hektarit) on järgmised linnaosad: * Narva linn ** [[Siivertsi]] ** [[Sutthoffi]] ** [[Pähklimäe]] ** [[Kalevi (Narva)|Kalevi]] ** [[Vanalinn (Narva)|Vanalinn]] ** [[Joaoru]] ** [[Kerese]] ** [[Soldina (Narva)]] ** [[Kreenholmi]] ** [[Paemurru]] ** [[Kulgu]] ** [[Veekulgu]] ** [[Elektrijaama]] * [[Kudruküla (Narva)|Kudruküla]] (560 ha) * [[Olgina linnaosa|Olgina]] (58,15 ha) == Rahvastik == {{Vaata| Narva rahvastik}} 1. jaanuari 2017 seisuga elas Narvas 57 130 inimest. Suurim rahvusrühm on [[venelased]], keda oli 83% linna elanikest. [[eestlased|Eestlasi]] oli 2150 ehk 4%.<ref name="dACnN" /> [[Ukrainlased|Ukrainlasi]] – 1417 (2%), [[Valgevenelased|valgevenelasi]] – 1161 (2%), [[Soomlased|soomlasi]] – 394 (0,6%), ja [[Tatarlased|tatarlasi]] – 298 (0,5%).<ref name="MImSk" /> [[15. sajand]]il moodustasid Narva elanikkonnast 40–50% sakslased, 10–20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. [[16. sajand]]i keskpaigas oli Narvas 40–50 maja, elanike arv ei ületanud 500–800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud [[vadjalased]], [[eestlased]] ja venelased. [[1570]]. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks [[Vene tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid. <div style="overflow:auto;"></div> {| class="wikitable floatright" style="text-align:center; margin-left:5px" |+Linnaelanike arv ! colspan="2" | Aasta |- | [[1945]] | 6600 |- | [[1950]] | 15 200 |- | [[1955]] | 22 500 |- | [[1959]] | 30 400 |- | [[1965]] | 44 000 |- | [[1970]] | 57 900 |- | [[1973]] | 66 100 |- | [[1980]] | 73 500 |- | [[1990]] | 82 200 |- | [[2000]] | 73 300 |- | [[2005]] | 69 400 |- | [[2009]] | 65 886<ref name="DNtTo" /> |- | [[2010]] | 65 506 |- | [[2025]] | 52 495<ref name="StatNarva" /> |} [[Põhjasõda|Põhjasõjas]], pärast 1704. aastal toimunud linna vallutamist Venemaa sõjaväe poolt, deporteeriti enamik vana Narva elanikke Venemaale: Vologdasse, Kaasanisse, Astrahani ja Moskvasse. 3000 elanikust 1708. aastal, jäi Narva elama kõigest 300. Aastatel 1770–1780 saavutati rahvastiku sõjaeelne arv. [[1779]]. aastal elas Narvas juba 2456 inimest, [[1782]]. aastal 2614 inimest ja [[1819]]. aastal umbes 3500 inimest. == Taristu == Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad [[Tallinna–Peterburi raudteeliin|Tallinna–Peterburi raudtee]] ja [[Peterburi maantee]], mis suunduvad [[Venemaa|Loode-Venemaale]] ja [[Peterburi]]. Üle jõe kulgevad [[Sõpruse sild (Narva)|Sõpruse sild]] ja [[Narva raudteesild]]. <gallery> Fail:2013NovNarva199.jpg|Sõpruse sild 2023 Fail:Narva Sõpruse sild (2024).jpg|Narva Sõpruse sild (2024) Fail:Narva railway bridge wide.jpg|Raudteesild </gallery> == Majandus == === Tööstus === <!--Narva tööstusel on väga pikaajaline ja väärikas ajalugu, mis vajaks eraldi artiklit...--> Tänapäeval on Narva nagu paljud Euroopa tekstiilitööstuse keskused hääbuva tööstusega linn. Tähtsamad tööstusharud on (osatähtsus müügitulust, 2021. aastal kokku umbkaudu 220 miljonit eurot) * metallitoodete tootmine, masina- ja elektroonikatööstus ning masinate hooldus ja remont (umbes 60%). Märkimist väärivad välisomanduses ettevõtted: Fortaco Estonia (endine Komas), HANZA Mechanics Narva, ETAL Group; * tekstiili-, rõiva- ja nahatööstus on juhtiva koha loovutanud, ettevõtted andsid müügitulust 17%. Tööstusharu veteran [[Kreenholmi Manufaktuur]] lõpetas tegevuse 2010. aasta lõpus. Tegutseb väikseid riideviimistluse ja õmblusvabrikuid ; * puidu-, mööbli-, plastitööstus; * lisaks jäävad Narva tööstusareaali Enefit Power [[Narva karjäär]] ja [[Balti soojuselektrijaam]] linna piiril ja suurem [[Eesti soojuselektrijaam]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linna]] territooriumil. Viimase juures töötavad õlivabrikud. == Kultuur == [[Pilt:Mälestusmärk " Rootsi lõvi" Narvas.jpg|pisi|Mälestusmärk [[Rootsi lõvi mälestusmärk|"Rootsi lõvi"]] Narvas]] Narvas on kaks kultuurimaja, tegutseb [[Narva Muuseum]], [[Narva Sümfooniaorkester]] ja teatristuudio Ilmarine. Alates 1997. aastast korraldatakse linnas [[Frédéric Chopin]]i nimelist rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi. Samuti tegutseb Narvas Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti selts. === Narva kirikud === [[Narva Aleksandri Suurkirik]], [[Narva Jaani kirik]], [[Narva Peetri kirik]], [[Narva Issanda Ülestõusmise peakirik]], [[Püha Miikaeli kirik]], [[Narva Püha Antoniuse kirik]], [[Narva Jumalaema Uinumise kirik]], [[Jumalaema Tunnustähe ikooni kirik]], [[Narva Jumalaema Ibeeria ikooni kirik]], [[Narva Ibeeria Jumalasünnitaja naisklooster]], [[Vladimiri vennaste koguduse kirik]], [[Narva Jumalaema Narva pühakuju kirik|Jumalaema Narva pühakuju kirik]], [[Narva Aleksander Nevski kirik]].<ref name="3EL1i" /> [[Narva Issanda Muutmise katedraal]], [[Narva Pühade Kirilluse ja Metoodiuse kirik]] :Vt ka [[Narva ja Ingerimaa superintendentide loend]] === Narva spordirajatised === * [[Narva Kreenholmi staadion]] * [[Narva Kalevi Fama staadion|Kalev-Fama staadion]] Narvas on loodud nii lastele kui ka täiskasvanutele suurepärased tingimused sportimiseks, linnas on kaks spordikooli ja mitukümmend spordiklubi. Narva Spordikeskus pakub mitmekülgseid võimalusi sportimiseks, treeninguteks ning spordiürituste läbiviimiseks. Narvas on sündinud maailmakuulus maletaja [[Paul Keres]]. Tänapäeval kannab üks linna tänavatest tema nime. Narva spordikoolide spordialavalik on lai: lauatennis, sõudmine, aerutamine, ujumine, kergejõustik, korvpall, võrkpall, jalgrattasport, poks, judo, laskesport, motosport, ilu- ja rühmvõimlemine, iluuisutamine, jäähoki, laskesuusatamine. == Haridus == [[Pilt:Narva – Town hall (2023).jpg||pisi|Narva Raekoda ja Narva kolledž]] Esimene kool Narvas oli [[Narva linnakool]], mida on esimest korda mainitud 1501. aastal ja mis suleti 1846. aastal. Käesoleval ajal tegutsevad Narvas [[Narva Kesklinna Kool]], [[Narva Eesti Põhikool]], [[Narva Eesti Gümnaasium]], [[Narva Keeltelütseum]], [[Narva 6. Kool]], [[Narva Kreenholmi Kool]], [[Narva Paju Kool]], [[Narva Pähklimäe Kool]], [[Narva Soldino Kool]], [[Narva Täiskasvanute Kool]], [[Narva Vanalinna Riigikool]], [[Narva Õigeusu Gümnaasium]] ja [[Narva Gümnaasium]]. [[Tartu Ülikooli Narva kolledž|Tartu Ülikooli Narva kolledži]] avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledži uus hoone. Täiskasvanutele annab kutseharidust [[Narva Kutseõppekeskus]], kus õpib üle 2000 inimese. Keskus õpetab välja spetsialiste teeninduse, ettevõtluse, [[kergetööstus]]e, [[infotehnoloogia]], [[energeetika]], [[ehitus]]e, [[autoteenindus]]e ja [[keevitus]]tööde alal. [[2000]]. aasta sügisel avatud [[Narva Vanalinna Riigikool]] tegutseb [[keelekümblus]]põhimõttel. Sügisest 2009 oli koolis ka [[gümnaasium]]iosa. Noorte tegevust koordineerib [[Narva Noortekeskus]]. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Noortekeskuse korraldatav infomess Orientiir, kus soovijad saavad infot õppimisvõimaluste kohta Eestis ja kaugemalgi.<ref name="haridus" /> 1957. aastast tegutseb Narvas linnavalitsuse toel [[Narva Noorte Meremeeste Klubi]], mis oma ligikaudu 200 liikme ja kümmekonna töötajaga on ainus omataoline Nõukogude perioodist tänapäevani tegevust jätkav regulaarne [[merendus]]lik [[huvikool]] Eestis. [[Pilt:Narva promenaad.jpg|pisi|püsti|Narva jõe promenaad. Päikese plats]] == Linnavalitsemine == Narva linna omavalitsusorganid on [[Narva linnavolikogu]], mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt ja [[Narva linnavalitsus]], mis moodustatakse [[linnavolikogu]] poolt. Narva linnavolikogu esimees on [[Irina Janovitš]], Narva linnavalitsuse juht on [[Narva linnapea]]. 14. sajandist kuni [[1585]]. aastani elati Narvas [[Lübecki linnaõigus]]e järgi, alates 1585. aastast [[Rootsi linnaõigus]]e järgi. Kuni Venemaa keisririigi linnaseaduse kehtestamiseni tegutses linnas kohaliku omavalitsusorganina [[Narva raad]]. Rae koosseisu kuulusid kaks bürgermeistrit ja kaheksa raehärrat. Üht bürgermeistrit nimetati justiits-, teist kommerts- ja politseibürgermeistriks. Raad koosnes [[Bürgermeister|bürgermeistritest]] ja [[raehärra]]dest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega [[sündik]]ust. [[1870]]. aastal kehtestati Venemaa üldine linnaseadus, mille järgi linnades tuli moodustada linnaomavalitsus ehk linnavolikogu ja linnavalitsus. Balti kubermangude linnades kehtestati see [[26. märts]]il [[1877]] [[Aleksander II]] ukaasiga. Kui Narva kuulus [[Peterburi kubermang]]u koosseisu, siis moodustati seal linnaomavalitsus 1873. aastal.<ref name="fondiloend" /> Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja selle täidesaatva organina [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]]. === Narva linnapead === {{Vaata| Narva linnapea}} * 1993–1998 – [[Raivo Murd]] * 1998–2000 – [[Eldar Efendijev]] * 2000–2002 – [[Imre Liiv]] * 2002–2013 – [[Tarmo Tammiste]] * 2013–2015 – [[Eduard East]] * 2015–2019 – [[Tarmo Tammiste]] * 2019–2020 – [[Aleksei Jevgrafov]] * 2020–2021 – [[Katri Raik]] * 2021–2021 – [[Ants Liimets]] * 2021–2023 – Katri Raik * 2023–2024 – [[Jaan Toots]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=05.10.2023 |pealkiri=Narva volikogu valis Jaan Tootsi linnapeaks |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1609122548/narva-volikogu-valis-jaan-tootsi-linnapeaks}}</ref> * 2024–2026 – Katri Raik * 2026 juuni käesoleval ajal Jaan Toots ==Pildigalerii== <gallery> Narva veetorn-elamu.jpg|Narva veetorn-elamu (2024) Joala 19, Narva.jpg|Joala 19, Narva A. Puškini tn 6, Narva.jpg|Hüljatud maja Narvas (2024) Hermani linnus (2024).jpg|Hermani linnus (2024) </gallery> == Vaata ka == * [[Narva Hermanni linnus]] * [[Narva tänavate loend]] * [[Narva hüdroelektrijaam]] * [[Narva Lasteülikool]] * [[Narva värav]] Peterburis (1814) * [[Rootsi aukonsulaat Narvas]] * [[Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas]] * [[Siivertsi monument]] * [[Monument Põhjasõjas Narva piiramisel langenud vene sõjaväelastele]] * [[Narva Mihkli kirik]] * [[Rootsi lõvi mälestusmärk]] * [[Narva Kunstigalerii]] * [[Vestervalli 21]] * [[Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas]] * [[Narva haigla]] * [[Narva Laste Loomemaja]] * [[Narva teenetemärk]] * [[Narva kultuurimaja Rugodiv]] * [[Narva anglikaani kogudus]] * [[Narva tank]] * [[Narva linna aukodanik]] * [[Narva stsenaarium]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="lBa98">[[Lauri Kettunen]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/26616 Narva nime algupära.] [[Eesti Kirjandus]] 1920, nr 6, lk 195–197.</ref> <ref name="yq95f">[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 100</ref> <ref name="1zCaF">[[Marje Joalaid]]. [https://web.archive.org/web/20160424005541/https://fennougria.ee/public/joalaid-vepslastest-oige.pdf Vepslastest ja vepsa keelest, Fenno-Ugria], Lk 23</ref> <ref name="e1eiM">Kloostri müüride taga. Esmaspäev, 1. detsember 1930, nr 48, lk 3.</ref> <ref name="U73jf">[http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&news_id=1179&page_id=1&menu_id=1 Maa-amet on täpsustanud Eesti haldusüksuste piire ja pindala]</ref> <ref name="C5TnN">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/files/6026.pdf |pealkiri=Kudruküla teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Tartu, 2013 |vaadatud=2016-01-07 |arhiivimisaeg=2016-08-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160810094059/http://www.narva.ee/files/6026.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="dACnN">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-03-02 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="MImSk">{{Netiviide |url=http://www.investinnarva.ee/et/narvast/ldinfo/rahvastik |pealkiri=Invest in Narva |vaadatud=2016-02-20 |arhiivimisaeg=2016-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160302091151/http://www.investinnarva.ee/et/narvast/ldinfo/rahvastik |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Thz13">Pavel Naidjonov, [https://web.archive.org/web/20141101232522/http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php?materjal=kasikiri&materjal_id=D1776&sari=D NARVA EESTIKEELNE ELANIKKOND LÄBI AJALOO, NENDE IDENTITEET JA KEEL], Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja Üldkeeleteaduse Instituut</ref> <ref name="RhyS8">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="SruRO">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="9SYgW">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="ahtPH">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-07-29 |arhiivimisaeg=2013-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131020110721/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HJA2N">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-07-29 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="DNtTo">{{Netiviide |url=http://web.narva.ee/files/Narva_arvudes_2008.pdf |pealkiri=Narva arvudes/Narva in figures 2008 |vaadatud=2010-01-18 |arhiivimisaeg=2010-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101105134404/http://web.narva.ee/files/Narva_arvudes_2008.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3EL1i">[http://www.narvamuuseum.ee/?next=kirikud&menu=menu_ajalugu KIRIKUD, Narva usuelu]</ref> <ref name="haridus">{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/haridus/koolid_ja_gumnaasiumid/page:897 |pealkiri=Koolid ja gümnaasiumid Narva kodulehel |vaadatud=2009-07-03 |arhiivimisaeg=2009-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090801022648/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/haridus/koolid_ja_gumnaasiumid/page:897 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="fondiloend">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=278&lid=846 Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused]</ref> <ref name=knr>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=narva&F=M&C06=et Narva]. [[Kohanimeraamat]]</ref> <ref name="StatNarva">{{Netiviide |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0282U/table/tableViewLayout2 |pealkiri=Rahvastik, 1. jaanuar |vaadatud=2025-11-02</ref>}} == Välislingid == {{commonskat|Narva}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.narva.ee Narva koduleht] * [https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/6534Seletuskiri.pdf Eesti Geoloogiakeskus. Eesti geoloogiline baaskaart], Tallinn 2009 * [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=135798 Narva piiramine ja lahing a. 1700] Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv * Jaan-Juhan Oidermaa, [https://novaator.err.ee/843121/narvast-leiti-kiviaegne-asulakoht Narvast leiti kiviaegne asulakoht], err.ee, 30. juuni 2018 * [http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_VI/921 Poola Kuningriigi geograafiline leksikon] * [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:295046/264642/page/1 Narva ja Jaanilinna topokaart 1978] * Tim Marshall. [https://www.bbc.co.uk/programmes/w3ct4c5r On the Border: Narva]. BBC, 26. oktoober 2022 (inglise keeles, audio, 27 min) * [https://www.err.ee/1609719873/riigikontroll-narva-linnauhingud-kannatavad-sagedaste-voimuvahetuste-tottu Riigikontroll: Narva linnaühingud kannatavad sagedaste võimuvahetuste tõttu, ERR, 12. juuni 2025] {{Eesti linnad}} {{Ida-Virumaa}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Eesti äärmuspunktid]] [[Kategooria:Narva| ]] cn5sp8bksf7w0900h52bfn38vgw65ar 0 3952 7248126 7198381 2026-10-05T16:07:55Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7248126 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast, endise küla kohta Läänemaal vaata artiklit [[Põltsamaa (Lääne-Nigula)]].}} {{EestiAsula | nimi = Põltsamaa | pilt = Põltsamaa castle in Estonia 0847.jpg | pildiallkiri = Põltsamaa (2021) | pindala = | elanikke = | maakond = Jõgeva | osm = pind }} [[Fail:Drone video of Põltsamaa river and castle in Estonia.webm|pisi|Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris]] '''Põltsamaa''' on [[linn]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] ääres. Esimesed ülestähendused Põltsamaa kohta pärinevad 1234. aastast. Aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa [[Liivimaa kuningriik|Liivimaa kuningriigi]] pealinn, kus resideeris [[hertsog Magnus]]. 18. sajandi II poolel kujunes Põltsamaa Põhja-[[Liivimaa]] [[valgustusajastu|valgustusliikumise]] keskuseks. Põltsamaa külje alla rajati esimene [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] eratrükikoda ja seal ilmus esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne. 19. sajandi teisel poolel oli Põltsamaa üks [[ärkamisaeg|rahvusliku ärkamisaja]] keskusi: seal hakati rajama [[Eesti Aleksandrikool]]i ning õmmeldi esimene [[Eesti lipp|sinimustvalge]] lipp, mis õnnistati hiljem [[Otepää]]l. Linna õigused sai Põltsamaa 30. juunil 1926.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKriigiteataja19260914.2.3 Vabariigi Valitsuse otsus 30. juunist 1926 (RT 1926, 68)</ref> [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. 1949. aastal, [[Jõgeva maakond (1949–1950)|Jõgeva maakonna]] moodustamisel lahutati Põltsamaa linn ning [[Lustivere vald (1939)|Lustivere]], [[Pajusi vald (1939)|Pajusi]] ja [[Põltsamaa vald (1939)|Põltsamaa]] vald, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]]st ning liideti Jõgeva maakonnaga. Aastatel 1950–1962 oli Põltsamaa [[Põltsamaa rajoon|samanimelise rajooni]] keskus. Põltsamaa linna omavalitsuslik staatus taastati 1991. aastal. Kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta kohalike omavalitsuste haldusreformini]] oli Põltsamaa linn iseseisev omavalitsusüksus. Viimane [[Põltsamaa linnapea]] oli [[Jaan Aiaots]].<ref name="Cw6wa" /><ref>[http://www.vooremaa.ee/poltsamaa-piirkonnas-sai-suurima-huvitise-linnapea-jaan-aiaots-26-200-eurot/ "Põltsamaa piirkonnas sai suurima hüvitise linnapea Jaan Aiaots – 26 200 eurot"] Vooremaa, 28.11.2017</ref> Pärast [[haldusreform]]i kuulub linn [[Põltsamaa vald|Põltsamaa valla koosseisu]]. == Ajalugu == {{vaata|Põltsamaa ajalugu}} [[File:Põltsamaa bussijaam.jpg|thumb|Põltsamaa bussijaam]] === Esiajalugu === Põltsamaalt on teada [[vanem rauaaeg|vanemast rauaajast]] pärinev asulakoht ([[Põltsamaa asulakoht]]).<ref name="Eestigiid.ee" /> Põltsamaa ([[saksa keel]]es ''Oberpahlen'') asus [[13. sajand]]ini [[Mõhu]] muinasmaakonnas. Täpsemad andmed varasema inimasustuse kohta on lünklikud. Midagi võib välja lugeda kohalike [[aardeleid]]ude põhjal. Näiteks 1939. aasta sügisel tuli Põltsamaa linna loodepiiril päevavalgele [[Eesti viikingiaeg|viikingiaegne]] kogukas mündiaare.<ref name="Eestigiid.ee" /> Aarde noorim münt, [[Samaniidide dünastia]] emiiri [[Nasr ibn Ahmadi]] [[dirhem]] on löödud aastal 329 [[hidžra]] järgi, mis vastab kristliku ajaarvamise 940.–941. aastale.<ref name="Ht1WW" /> === Ajalugu enne Liivi sõda === Põltsamaa piirkonna alad ristiusustati põhiliselt 1220. aastatel. 1234. aastal tunnistas Rooma [[paavst]] [[Gregorius IX]] ühes kirjas, et [[Mõhu]] (Moche) kuulub nende maade hulka, mis on jutlustamise või retkede läbi pööratud usku ning kuulub [[Rooma kirik]]ule. 1234. aastal töötas seal ka juba katoliku vaimulik, [[Plebaan|plebaanus]].<ref name="0jNpw" /> [[Pilt:Põltsamaaloss.JPG|pisi|Kirik ja konvendihoone varemed]] 13. sajandi teisel poolel rajati Põltsamaale [[Põltsamaa ordulinnus|Liivi ordu linnus]]. Linnuse rajamisel sai määravaks Põltsamaa strateegiline asukoht – [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] ületuskohal ristusid tolleaegsed põhi[[magistraal]]id [[Tallinn]]–[[Tartu]] ja [[Viljandi]]–[[Laiuse]]–[[Narva]]. Ordumeister [[Otto von Rodenstein]]i juhtimisel eraldati pisut rohkem kui ühe hektari suurune nelinurkne maatükk. See piirati paksude müüridega. Ehitustöödel kasutati materjalina kohalikku [[maakivi|maa-]] ja [[lubjakivi]]. Müüri ümber kaevati lai ja sügav [[vallikraav]], mis oli ühenduses jõega. Linnus valmis 1272. aastal. Algne linnus oli ruudukujuline [[kastell]], mille ümber kaevati [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõega]] ühenduses olevad vallikraavid. Kastelli müüride algne kõrgus oli kolm meetrit, peagi kõrgendati seda aga viie meetrini.<ref name="KMDdF" /> Keskaegse Põltsamaa linnuse ehitusloost ja eluolust puuduvad kirjalikud andmed – seetõttu tugineb enamik ehitise varasematest kirjeldustest ehitusarheoloogilistele uuringutele.<ref name="tw8bN" /> Vähestest kirjalikest allikatest on teada, et [[Liivi ordu]] ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] [[Liivi-Moskva sõda|vahelise sõja (1501–1503)]] käigus põletati Põltsamaa linnus ja alev 1502. aastal Vene vägede poolt maha. Sellele on osutanud [[Balthasar Russow]] oma "[[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonikas]]". [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] algetapi 1558. aastal võtsid Moskva tsaaririigi väed [[Pavel Petrovitš Zabolotski]] juhtimisel Põltsamaa oma kontrolli alla 1558. aasta oktoobris ja andsid selle 1571. aastal üle hertsog [[Magnus]]ele. === Liivimaa kuningriigi pealinn === [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, 1570. aastal, kuulutas Vene [[tsaar]] [[Ivan Julm]] Holsteini hertsog Magnuse – Taani kuninga [[Frederik II]] noorema venna ja [[Saare-Lääne piiskop]]i – [[Liivimaa kuningriik|Liivimaa kuningaks]]. Kuningas Magnuse residentsiks sai Põltsamaa linnus ning tema sõjalaager paiknes lähimal künkal, mis kannab siiani [[Kuningamägi|Kuningamäe]] nime.<ref name="PHu0y" /> [[Põltsamaa piiramine (1572)|1572. aasta sügisel piirasid linna]] kaks korda Rootsi väed, kuid tulemusteta. 1574. aasta suvel rüüstasid Põltsamaad Rootsi teenistuses olevad liivimaalaste salgad. 1578. aasta veebruaris anti linn hertsog Magnuse alluvuses oleva Liivi garnisoni poolt üle rootslastele. [[Põltsamaa piiramine (1578)|1578. aasta]] suvel, pärast nädalat kestnud piiramist, võtsid linna üle taas vürst [[Ivan Golitsõn]]i juhitud Vene väed. 1582. aastal sõlmitud [[Jam-Zapolski vaherahu]]ga andis Moskva tsaaririik Põltsamaa üle [[Rzeczpospolita]]le. [[Poola aeg|Poola ajal]] (1582–1621) oli [[Põltsamaa staarostkond|Põltsamaa staarostkonna]] keskus. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, 1703. aastal, purustasid venelased asula uuesti. [[Pilt:BM08005Am.jpg|pisi|Põltsamaa plaan [[18. sajand]]ist. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] === 18. sajandi õitseng === 18. sajandi teisel poolel elas Põltsamaa [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonna]] keskusena üle silmapaistva majandusliku ja kultuurilise õitsengu. Seotud on see peaasjalikult [[Vana-Põltsamaa mõis]]a valdaja [[Woldemar Johann von Lauw]]'ga, kes rajas Põltsamaa kanti hulgaliselt tööstusettevõtteid. 1760–1780 asutati Põltsamaale või selle ümbrusse [[Laashoone]] klaasivabrik, [[Kamari]] vasekoda ja peeglivabrik, [[Põltsamaa portselanimanufaktuur|portselanimanufaktuur]] jms. Lauw' kutsel Põltsamaale asunud arst [[Peter Ernst Wilde]] rajas Kuningamäele Põltsamaa mõisa [[meierei]]sse 1766. aastal trükikoja ning andis seal välja esimest eestikeelset ajakirja [[Lühhike öppetus]]. Pastorina teenis Põltsamaa kirikus neil aastail [[August Wilhelm Hupel]], kes pälvis tuntust ka koduloouurijana ja literaadina. 1773. aastal ühendati [[Tartu kreis]]ist lahutatud Põltsamaa kihelkond, [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]] ja [[Kolga-Jaani kihelkond]] [[Pärnu kreis]]iga. === Hilisem periood === Kuni 1917. aastani kandis linn saksakeelset nime '''Oberpahlen''' ('[[Põltsamaa jõgi|Paala jõest]] ülalpool'). Varem on ka kasutatud venekeelseid nimesid ''Оберпален'', ''Верпель'', ''Полчев'', ''Воробьин-город''. 1917. novembris asus moodustatava [[2. Eesti jalaväepolk|2. Eesti pol]]gu pataljon staabikapten [[Arnold Hinnom]]i juhtimisel, [[Põltsamaa loss]]is ja [[Vana-Põltsamaa mõis]]as. 1925. aasta Põltsamaa "majaomanikkude ja teiste elanikkude" koosolek pooldas [[alev]]i muutmist linnaks, täpsemalt "Paala linnaks".<ref name="aw8Qj" /> 1926. aastal sai Põltsamaa [[linnaõigus]]ed. [[Põltsamaa Linnavalitsus]] asus aadressil [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski tänav]] 2. Põltsamaa linna [[omavalitsus]]lik staatus kinnitati 1991. aastal.<ref name="riigiteataja1991" /> 2017. aastal moodustati Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, [[Pajusi vald|Pajusi val]]la ja [[Puurmani vald|Puurmani val]]la ühinemisel [[Põltsamaa vald]]. <gallery> Fail:Põltsamaa castle in Estonia 0849.jpg|Põltsamaa ordulinnus Fail:Põltsamaa castle and river in Estonia 0841.jpg|Põltsamaa jõgi Fail:Põltsamaa castle in Estonia 0839.jpg|Põltsamaa ordulinnus 2021. aasta oktoobris Fail:Põltsamaa linnuse varemed.jpg Fail:Põltsamaa lossi talvine vaade.jpg Fail:Põltsamaa jõgi Roosisaarelt.jpg Fail:Põltsamaa noortekeskus 2013a.jpg Fail:Põltsamaa sissesõiduviit.jpg Fail:Põltsamaa rippsild.jpg Fail:Põltsamaa kesklinn.jpg Fail:Põltsmaa loss aprill 2023 2.jpg Lossi 5, Põltsamaa.jpg|Lossi 5 (2023) Lossi 8, Põltsamaa.jpg|Lossi 8, Põltsamaa jõe ääres (2023) </gallery> == Asend == [[Pilt:Poltsamaajogi.jpg|pisi|Põltsamaa jõgi Põltsamaal]] Põltsamaa linn asub Põltsamaa jõe keskjooksul, [[Kesk-Eesti]] moreentasandikul. Kogu maa-ala reljeef on tasane, [[absoluutkõrgus]] kõigub 56–63&nbsp;m vahel merepinnast, langedes jõe voolu suunas. Ainus kõrgem punkt on linna külje all asuv [[Kuningamägi]] ([[absoluutne kõrgus]] 67&nbsp;m). Aluspõhjaks on [[alamsilur]]i [[adavere lade]]me dolomitiseerunud [[lubjakivi]], mis lasub 1,0–4,0&nbsp;m sügavusel maapinnast, pinnakate koosneb [[ülempleistotseen]]i [[moreen]]idest.<ref name="Planeering" /> Geograafiliselt paikneb Põltsamaa Kesk-Eestis [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu]] ja [[Võhma]]–[[Mustvee]] maantee ristumiskohal. Linna ümbritseb rõngasvallana [[Põltsamaa vald]]. Asetsedes [[Jõgeva]]st 30 kilomeetri kaugusel, on Põltsamaa [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonna]] läänepoolne keskus. Põltsamaalt Tallinna on 127 ja Tartusse 59 kilomeetrit. Lähimad raudteejaamad asuvad Võhmas (25&nbsp;km) ja Jõgeval. Linna pindala on 6,0&nbsp;km². [[Põltsamaa jõgi]] jagab linna kaheks võrdseks osaks, suuremad ehitised ja keskus jäävad jõe äärde. Nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne suunas on linna ulatus umbes 2,5&nbsp;km. Kirdes piirneb linn Tallinna–Tartu maanteega, muudes suundades peamiselt põldudega. Põltsamaa on aedlinlik asula, koosnedes põhiosas ühe- ja kahekorruselistest väikeelamutest. Ringtee ümbrusse on ehitatud kuni viiekorruselisi kortermaju, ülejäänud korruselamute rühmad paiknevad linna äärtes ega mõjuta oluliselt üldpilti. Juhusliku arengu tulemusena puudub linnalik tihedus ja eristuv keskus.<ref name="Planeering" /> Põltsamaa territooriumil on järgmised jõesaared: [[Roosisaar (Põltsamaa)|Roosisaar]], [[Kiriklasaar]], [[Lillesaar]], [[Saunasaar]] ja [[Naistesaar]].<ref name="Põlts" /> Roosisaart ja Kiriklasaart ühendab [[Kiisamauru sild|Kiisamauru veskitamm]]. == Rahvastik == {| class="wikitable" ! 1922 || 1934 || 1939 || 1959 || 1970 || 1979 || 1989 || 2000 || 2010 |- | 2100 || 2609 || 3034 || 3667 || 4523 || 4923 || 5261 || 4802 || 4666<ref name="vCJuy" /> |} Rahvuslik koosseis (2011): 98,0% [[eestlased|eestlasi]] (2000. aastal 97,44%). Rahvaarv oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 4188. Seisuga 1. jaanuar 2010 oli elanike arv arvestuslikult 4272 (rändega)<ref name="stat.ee" /> ja rahvastikuregistri järgi 4666.<ref name="mZUWR" /> == Ettevõtlus == [[Pilt:Elamu-ärihoone Põltsamaal 20.saj.I pool.jpg|pisi|[[Kultuurimälestis]]eks arvatud elamu-ärihoone Põltsamaal, [[Lossi tänav (Põltsamaa)|Lossi tänav]] 7]] Põltsamaa ettevõtluses on esindatud ligi 30 tegevusharu. Ülekaalukalt kõige rohkem on kaubandusega tegelevaid äriühinguid. Enamasti on nende puhul tegemist väikeettevõtetega. Suurimad Põltsamaa ettevõtted on järgmised: * [[AS E-Piim Tootmine]] Juustutööstus * [[AS Puit-Profiil]] * AS Kitsinger-Progress masinatehas Toiduainetööstuse ettevõte Põltsamaa konservitööstus (Aromella OÜ) omanik on AS Svensky Kaubandus. == Hariduselu == [[Pilt:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Lille tn koolihoone.JPG|pisi|[[Põltsamaa Ühisgümnaasium]]i Lille tänava koolihoone]] Esimesed ülestähendused Põltsamaal tegutsenud koolidest pärinevad 17. sajandist. Aastatel 1638–1806 jagas koolitarkust Põltsamaa [[saksa kool]], kus õppisid vaid saksa lapsed. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, usuõpetust ja [[ladina keel]]t. Lisaks sai veel õppida [[geograafia]]t, [[ajalugu]] ja looduslugu. Eestikeelset kooliharidust pakkus esimeste hulgas 17. sajandi lõpul asutatud Põltsamaa [[köstrikool]]. Näiteks 1687/88 õppis koolis 22 last. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal lõpetas kool tegevuse. Uuesti avati köstrikool 1737. aastal. 1784/85 õppis seal 25 õpilast. 1805. aastal avati Põltsamaal [[elementaarkool]], mis töötas 1889. aastani. Õpetus toimus koolis [[saksa keel]]es. Rahvas nimetas kooli selle kauaaegse juhataja nime järgi Kapi kooliks. Elementaarkoolis õppis ka [[Karl August Hermann]]. 1835. aastal asutati Põltsamaa [[kihelkonnakool]], mis tegutses esimesed viis aastat [[Võhma küla]]s ja hiljem Põltsamaal. Kihelkonnakoolis õpetati emakeelt, saksa ja vene keelt, ilu- ja õigekirja, rehkendamist, usuõpetust, maateadust, ajalugu, joonistamist ja laulmist. [[Põltsamaa Ühisgümnaasium]] avati Põltsamaal 17. detsembril 1917. Esimesed seitse aastat kandis see nime Põltsamaa Reaalgümnaasium. Kool tegutses algul Pajusi mnt 1 koolimajas. 1921. aastal kolis see aga riigistatud [[Uue-Põltsamaa mõis]]ahoonesse. 1967. aastal valmis koolimaja aadressil [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski]] 5. === Lasteaiad === Põltsamaa kesklinnas paikneb Lasteaed Mari, mis valmis 19. märtsil 1973. Esialgu kandis asutus nime Põltsamaa Lastepäevakodu nr 3. 1991. aastal nimetati lasteaed ümber Lastepäevakoduks nr 2. 1992. aastal otsustas linnavalitsus lasteaia sulgeda. Protestiks selle vastu korraldas lasteaia tollane direktor [[Aide Kirs]] koostöös lastevanematega linnavalitsuse ees piketi. Sündmus leidis kajastamist ka üleriigilises [[meedia]]s. Piketi tulemusena otsustas linn lasteaia sulgemisest loobuda.<ref name="Kask" /> 1. juulist 1999 kannab lasteaed nime Lasteaed Mari. Lasteaias on 6 rühma, rühmade nimed on Maasikmari, Kirsimari, Kibuvitsamari, Pohlamari, Vaarikmari ja Pihlamari. Lasteaia sümbol on [[maasikas]].<ref name="BkyG8" /> Linna ääres [[Lembitu tänav (Põltsamaa)|Lembitu tänaval]] asub lasteaed Tõruke, mis alustas tegevust 9. detsembril 1983. Lasteaed rajati [[Lillevere kolhoos|Lillevere]], [[Lustivere]] ja [[Pajusi]] kolhoosi, [[Adavere]] ja [[Sakala sovhoos]]i, [[Põltsamaa EPT]], Tarbijate Kooperatiivi, KEKi ja [[Põltsamaa Põllumajanduskombinaat|Põltsamaa Põllumajanduskombinaadi]] koostööna. Lasteaed alustas tegevust majanditevahelise ööpäevase lastepäevakoduna.<ref name="Kask" /> 10. jaanuaril 1984 kinnitati asutuse nimeks Põltsamaa Majanditevaheline Lastepäevakodu Tõruke ning sama aasta sügiseks töötas maja 11-rühmalise [[lastepäevakodu]]na, kus oli kuus ööpäevast ja viis päevast rühma kokku 219 lapse ja 72 töötajaga. 13. oktoobrist 1997 kuulub Põltsamaa linna omandisse.<ref name="Dcbae" /> === Muusikakool === [[Pilt:Põltsamaa Muusikakool 2.jpg|pisi|[[Põltsamaa Muusikakool]]i hoone]] [[Põltsamaa Muusikakool]] alustas tegevust 1959. aastal. Esimesel aastal oli õppureid 50, neid õpetas viis õpetajat. Kooli lõputunnistuse nr 1 sai hilisem [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] [[professor]] ja puhkpilliosakonna juhataja [[Hannes Altrov]]. Alates 1994. aastast korraldab [[Põltsamaa Muusikakool]] igal suvel rahvusvahelisi suvekoole.<ref name="Kask" /> === Kunstikool === [[Põltsamaa Kunstikool]] alustas tegevust 2000. aastal, esimene lend lõpetas 2004. aastal. Kool tegutseb Põltsamaa linnuse konvendihoone keldris. Seal on õpetatud joonistamist, maali, kompositsiooni, keraamikat, siidimaali, portselanimaali, vitraaži, nahkehistööd ja graafikatehnikaid.<ref name="Kask" /> == Tervishoid == === 18. sajand === 18. sajandi II poolel oli Põltsamaa majandusliku ja kultuurilise tõusu periood. [[Põltsamaa loss]]i omanik major [[Woldemar Johann von Lauw]] avas 1766. aastal temale kuuluvas karjamõisas [[Kuningamägi|Kuningamäel]] haigemaja. See oli mõeldud "alamsoo" rahva jaoks. Peale haigemaja ehitati mugavustega korterid kõrgemale seisusele. Haigla juhatajaks määrati arst [[Peter Ernst Wilde]]. Haigla juurde asutatud meditsiinikoolis õpetas Wilde arstiteadust. Samal ajal avati seal Eesti esimene maa-apteek ning trükikojas trükiti meditsiiniajakirju [[Der Landarzt]], [[Liefländsche Abhandlugnen von der Arznereywissenschaft]], [[Der practische Landarzt]]. === 20. sajand === Pärast Vabadussõda moodustati [[Punase Risti Komitee]] ja 1919. aastal endises kihelkonnamajas hakkas tööle Ühishaigemaja. 1924. aasta jaanuaris asus Põltsamaa haigla juhatajana tööle [[Carl Prima]], kes hakkas haiglat laiendama ja täiustama. Poolteist aastat töötas haigla endise [[Põltsamaa alevivanem]]a [[Carl Schmidt (arhitekt)|Carl]] [[Schmidti maja]]s, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4. [[File:Põltsamaa Tervis hoone.jpg|thumb|[[Põltsamaa haigla]]hoone vanem osa, Lossi tänav 49]] 1928. aastal ehitati [[Lossi tänav (Põltsamaa)|Lossi tänaval]] asuv [[apostlik-õigeusu kihelkonnakool]] ümber 20 voodikohaga haiglaks. Personal koosnes [[linnaarst]]ist, õest ja sanitarist, Dr. Prima teostas keerukaid operatsioone. Arstiabi kindlustamiseks asutati [[Põltsamaa Ühishaigekassa]], avati [[Emade ja Laste Nõuande punkt]] ning olemas oli haiglale kuuluv ambulatoorium. 1932. aastal saadi esimene röntgeniaparaat. Eesti Vabariigi esimesel perioodil töötasid arstidena [[Jaan Ruus]], [[Mai Saar-Glasunov]] (kirurgia, günekoloogia, närvihaigused), eraarst [[Ellen Frey]]. Mõrvatud Carl Prima ametikohale asus kirurg [[Kaarel Vipper]]. 1959. aastal anti haigla käsutusse hooned Kuuse tänaval. Toimusid laiendustööd, mille tulemusena haigla laiendati 90-kohaliseks. Aasta hiljem oli haiglas 100 voodikohta. Uuendatud haiglas avati kabinette, nagu tuberkuloosi, onkoloogia, füsioteraapia, EKG. Polikliinikut laiendati ka praeguses vallamajas. === 21. sajand === 24. oktoobril 2003 avati endises haiglahoones aadressil Lossi 49 [[Põltsamaa tervisekeskus]]. Hoones töötab röntgen ja laborid, patsientidele osutavad vastuvõtu pere- ja eriarstid. Tervisekeskust haldas [[OÜ Põltsamaa Tervis]], mis töötas ka hooldushaigla taastamise nimel. Hooldusravihaigla avati 30. septembril 2005, seda haldab [[SA Põltsamaa Tervis]]. Haiglas töötab arst, viis meditsiiniõde ja hooldusõde ning kaks abitöölist. Põltsamaal on kohapeal üks [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i kuuluv kiirabibrigaad. Kiirabi teenus on vajalik, arvestades Tallinna–Tartu maantee lähedust ja sellest tulenevaid riske liiklusõnnetuste kujul. Linnaelanike tervise eest hoolitsevad hambaarstid ettevõtetest Mägi & Rosin, Rebane ja Valu, Kaselo hambaravi, erahambaarst Kulp. Silma- ja nõelravi teeb Ene Malva. Seal tegutsevad aktiivse elurütmi nimel Eluterve Eesti, aeroobikarühmad, regulaarsed tervisepäevad. Samuti teevad lasteaiad ja kool linna noorema elanikkonna hulgas tervisekasvatuslikku tööd. Põhjaliku ülevaate Põltsamaa tervishoiust annab [[Jaan Aiaots]]a raamat "Põltsamaa linnast ja inimestest".<ref name="Põltsamaa">[[Jaan Aiaots]]. "Põltsamaa linnast ja inimestest", Põltsamaa: Vali Press, 2006</ref> == Vaatamisväärsused == === Põltsamaa linnus === [[Pilt:Linnusemüür.JPG|pisi|[[Põltsamaa ordulinnus]]e müür]] Põltsamaa linnust hakati ehitama juba 1272. aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist. Hertsog Magnus valitses sealt aastatel 1570–1578 [[Liivimaa kuningriik]]i. 1770. aastatel rajas [[Woldemar Johann von Lauw]] linnuse konvendihoonest [[rokokoo]]stiilis lossi. 1941. aastal hävinud unikaalse lossi varemeid pole siiani suudetud täielikult konserveerida, samuti on osaliselt konserveerimata ka muud linnuse osad. Linnusehoovis asuvad: [[Põltsamaa Muuseum]] ja turismiinfopunkt, veinikelder ja toidumuuseum, Kesk-Eesti kunstigalerii pART, käsiteokoda, Põltsamaa Käsitööseltsi Värkstuba, [[Eesti Pressimuuseum|Eesti ajakirjanduse ajaloo tuba]]. Linnusehoov on vabaõhuürituste toimumispaik. === Põltsamaa Niguliste kirik === [[Pilt:Põltsamaa kiriku altarimaal.jpg|pisi|püsti|Põltsamaa kiriku altarimaal "Naised haua juures"]] Aastatel 1633–1634 rajati linnuse ringmüüri ja eraldiseisva suurtükitorni vahele [[Põltsamaa kirik|uus luteri kirik]]. 1870. aastatel valmistatud altar on pööratava altarimaaliga: enamjagu kirikuaastast näeb kogudus [[Julie Hagen-Schwarz]]i maali "Kristus ristil", [[ülestõusmispüha]]dest [[taevaminemispüha]]ni saab imetleda [[Kaave]]lt pärit eesti soost kunstniku [[Woldemar Friedrich Krüger]]i maali "Naised haua juures". [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sai kirik ja linnus kahjustusi, samuti hävitati 1944. aastal [[Põltsamaa Suur sild]].<ref name="nKPXE" /> === Sõpruse park === Sõpruse park on Põltsamaa parkide seas noorim. Esimene puu istutati 8. mail 1973. Praegu on pargis enamasti [[Luua metsanduskool]]ist toodud puid üle 6000. Parki on istutanud puid nimekad [[Eesti]] ja välismaa ühiskonna-, kultuuri- ja sporditegelased. Sinna on paigaldatud mitmeid graniitskulptuure, kündva [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] kuju ja monumentaalskulptuur "Tee Olümposele", mille sammastele on graveeritud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Pargi rajaja oli [[Ants Paju]]. === Põltsamaa Roosiaed === Põltsamaa Roosiaia rajasid lillekasvatusagronoomid [[Küllike Joost]] ja [[Rein Joost]]. Rosaarium rajati [[Martin Lillevere]] nimelise kolhoosi õunaaia maa-alale. Istutustöid alustati 27. juunil 1996 ja rosaarium avati pidulikult 11. juunil 1998. Nüüdisajal kasvab roosiaias ligikaudu 5000 roosipõõsast ligi 1000 sordist. Põltsamaa Roosiaed on kogu suuruse poolest [[Baltikum]]is suurim ja kuulub [[Euroopa]] 10 suurema rosaariumi hulka.<ref name="gIzmd" /> === Muud === [[Pilt:Põltsamaa Vabadussõja mälestussammas.JPG|pisi|püsti|[[Põltsamaa Vabadussõja mälestussammas]] ]] * Ausammas [[Karl August Hermann]]ile – mälestusmärk püstitati 1935. aastal. Selle autor on [[Alfred Leius|Alfred Zolk-Leius]]. * [[Uue-Põltsamaa mõis]]ahoone – mõisa omanik oli 18. sajandi teisel poolel von Lilienfeldt. 1920. aastate alguses kolis mõisa ruumidesse kool. 2000. aastatel müüs Põltsamaa linn mõisahoone eraomanikule. * [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ausammas – paikneb Veski ja Aia tänava vahel. Sammas avati pidulikult 17. augustil 1924 kohaliku isamaalase ja kultuuritegelase [[Kaarel Aret|Karl Vervolti]] eestvedamisel. Hävitati 1940. aastal. [[Põltsamaa Muinsuskaitse Selts]] taastas samba 1989. aastal. * [[Saunasaar]] – Põltsamaa lossikompleksi lähedal paiknev saar, kus tänapäeval asub kohaliku jahimeeste seltsi majake. Legendi järgi olevat saarel asunud kunagi saun, kus olevat vihelnud ja end jõevees karastanud [[Venemaa]] keisrinna [[Katariina II]]. * Represseeritute mälestusmärk – asub Kesk tänaval [[Kiisamauru]] kaldal. Kaks korda aastas toimub mälestuskivi juures leinaseisak, meenutamaks Põltsamaalt ja selle ümbruskonnast [[Siber]]isse [[küüditamine|küüditatuid]]. * [[Põltsamaa Roosisaar|Roosisaar]] – Põltsamaa kesklinnas paiknev saar, mis kujundati 2001. aastal roosisaareks. Saarele on istutatud 2000 roosiistikut, ehitatud lehtla, rajatud kõnniteed ja paigaldatud valgustus.<ref name="fqaNX" /> Enne II maailmasõda oli saar linna keskuseks, seal paiknes hulganisti ettevõtteid ning saart nimetati Kaubasaareks. * [[Põltsamaa puuskulptuurid]]. == Põltsamaaga seotud tuntud isikud == [[Pilt:Põltsamaa Karl August Hermanni monument.JPG|pisi|püsti|[[Karl August Hermann]]i monument Põltsamaal]] * [[Aleksei Bobrinski (1762−1813)|Aleksei Bobrinski]] (22. aprill 1762 – 2. juuli 1813) [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] ja krahv [[Grigori Orlov]]i vallaspoeg, kindralmajor, 1796. aastast krahv. [[Vana-Põltsamaa mõis]]a omanik. * [[Anna Haava]] (15. oktoober 1864 – 13.03.1957) eesti luuletaja ja tõlkija. Elas Põltsamaal ja selle lähistel 1944. a lahingute ajal. Hiljem viibis ta Põltsamaal tuttavate juures ning oli Põltsamaa haiglas ravil. Tänutäheks hoolitsuse eest kirjutas ta luuletuse "Põltsamaa haiglas". * Ants Paju (10. september 1944 – 28. juuni 2011) Eesti ajakirjanik ja poliitik. Põltsamaa linna aukodanik. Sõpruse pargi rajaja. * [[August Wilhelm Hupel]] (25. veebruar 1737 – 18. jaanuar 1819) Põltsamaa pastor aastatel 1764–1804, kodu-uurija ja literaat. Koos kohaliku arsti [[Peter Ernst Wilde]]ga andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja [[Lühhike öppetus]] (tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid [[eesti keel]]de). * [[Eduard Bornhöhe]] (17. veebruar 1862 – 17. november 1923) oli eesti proosakirjanik. Töötas [[Põltsamaa kihelkonnakool]]is mõnda aega abikoolmeistrina. Kirjutas seal oma tuntuima teose "[[Tasuja]]". * [[Henn-Kaarel Hellat]] (5. aprill 1932 - 17. oktoober 2017) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Elas Põltsamaal. * [[Hertsog Magnus]] (26. august 1540 – 28. märts 1583) oli [[Holsteini hertsogiriik|Holsteini hertsogiriigi]] hertsog, [[Taani]] kuningriigi prints, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning [[Liivimaa]] kuningas 1570–1577. Tema valitsemisajal oli Põltsamaa mõnda aega [[Liivimaa kuningriik|Liivimaa kuningriigi]] keskus. * [[Jaan Roos]] (21. jaanuar 1888 – 5. juuli 1965) oli eesti kirjandusloolane, [[bibliofiil]] ja õpetaja. Tema tegevus ja elu oli tihedalt seotud Põltsamaaga. * [[Jacob Heinrich von Lilienfeldt]] (1. detsember 1716 – 12. juuli 1785) baltisaksa näitekirjanik, esseist, juhuluuletaja, [[Uue-Põltsamaa mõis]]a omanik. Ühiskonnakriitiline, sotsiaalseid reforme toetav ja propageeriv kirjanik. 1767. aastal avaldas poliitilise traktaadi "Neues Staats-Gebäude", kus tuli esimesena välja ettepanekuga luua Euroopa riikide liit. * [[Janek Tombak]] (sündinud 22. juulil 1976) on eesti jalgrattasportlane. Alustas sporditeed Põltsamaal. Võistles 2004. aastal [[2004. aasta suveolümpiamängud|Ateena olümpiamängudel]] maanteesõidu grupisõidus ja saavutas 61. koha. * [[Karl August Hermann]] (23. september 1851 – 11. jaanuar 1909) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Sündis ja alustas kooliteed Põltsamaa kandis. * [[Peter Ernst Wilde]] (1732–1785) oli [[baltisaksa]] arst ja literaat. Rajas Põltsamaa külje alla [[Kuningamägi|Kuningamäele]] esimese eratrükikoja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]]. Andis seal välja esimest eestikeelset ajakirja [[Lühhike öppetus]]. * [[Reinhold Kamsen]] (12. oktoober / 24. oktoober 1871 – 16. mai 1952) oli eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. 1920. aastast oli ta [[Põltsamaa tarvitajate ühing]]u raamatupidaja ning osales kohalikus [[selts]]itegevuses. Aastatel 1927–1931 töötas ta ajalehe [[Põltsamaa Teataja]] vastutava toimetajana, 1930–1931 andis välja nädalalehte [[Põltsamaa Uudised]]. * [[Tiit Pääsuke]] (sündinud 22. detsembril 1941), eesti maalikunstnik, on sündinud Põltsamaal. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhtfiguuriks. == Sõpruslinnad == Endise omavalitsusliku Põltsamaa linna sõpruslinnad: * {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Sollefteå vald]], Rootsi * {{riigi ikoon|Soome}} [[Kokemäki]], Soome * {{riigi ikoon|Läti}} [[Skrunda]], Läti == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Põltsamaa linnavolinike loend]] * [[Põltsamaa ordulinnus]] * [[Põltsamaa jõgi]] * [[Põltsamaa tänavate loend]] * [[Põltsamaa Felix AS]] * [[Põltsamaa kalmistu]] * [[Põltsamaa lipp]] * [[Põltsamaa saksa kalmistu]] * [[Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu]] * [[Põltsamaa Kultuurikeskus]] * [[Põltsamaa Emadeklubi]] * [[Põltsamaa kunstiselts]] * [[Põltsamaa.info]] * [[Kuldsuud Põltsamaal]] * [[Põltsamaa portselanimanufaktuur]] * [[Põltsamaa linna aukodanik]] * [[Põltsamaa vapp]] *[[Põltsamaa Ajalooselts]] *[[Põltsamaa jalgrattaselts]] *[[Põltsamaa Põhikool]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Cw6wa">[https://web.archive.org/web/20141017211637/https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014</ref> <ref name="Eestigiid.ee">{{Eestigiid|0|1538|54}} (vaadatud 05.10.2015)</ref> <ref name="Ht1WW">Leimus, I. Araablaste hõbe Põltsamaal. Ilmunud kogumikus Põltsamaa Muuseumi toimetised. Põltsamaa lossi sees ja ümber. Vali Press, 2007</ref> <ref name="0jNpw">Kuurme, Herbert. Pildikesi Põltsamaa ajaloost. Vali Press 2001</ref> <ref name="KMDdF">[http://www.mois.ee/vilj/poltsamaa.shtml Põltsamaa linnus ja loss (mõis)]. Portaal "Eesti mõisad". Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="tw8bN">Tvauri, Andres. Arheoloogilised leiud Põltsamaa linnusest. Ilmunud kogumikus Põltsamaa Muuseumi toimetised. Põltsamaa lossi sees ja ümber. Vali Press, 2007</ref> <ref name="PHu0y">[https://web.archive.org/web/20130606010532/http://www.poltsamaaturism.ee/index.php?mode=ajalugu#liivimaa Põltsamaa ajalugu]. Põltsamaa Muuseumi koduleht. Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="aw8Qj">Kas alev või linn? [[Rahvaleht]], 12. november 1925, nr 105, lk 2</ref> <ref name="riigiteataja1991">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13075321 Jõgeva maakonna Pajusi, Palamuse, Puurmanni, Põltsamaa, Tabivere ja Torma valla ning Põltsamaa linna, Järva maakonna Kabala ja Väätsa valla, Lääne maakonna Lihula alevi ning Ridala ja Taebla valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 12.12.1991)]</ref> <ref name="Planeering">[https://poltsamaa.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=ae95ed1a-f0bd-485f-8f5c-b5e68b6d759a&groupId=149839 Põltsamaa linna üldplaneering 1998]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. PDF. Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="Põlts">{{netiviide| url = http://poltsamaaturism.ee/index.php?mode=jalutus| pealkiri = "Jalutuskäik kuningalinnas"| väljaanne = poltsamaaturism.ee| vaadatud = 29.08.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 11.12.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20101211201640/http://www.poltsamaaturism.ee/index.php?mode=jalutus| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="vCJuy">Need andmed on Põltsamaa kodulehelt; Statistikaameti andmete järgi 4642</ref> <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> <ref name="mZUWR">[http://poltsamaa.kovtp.ee/statistika Statistika]. Põltsamaa linnavalitsus.</ref> <ref name="Kask">Põltsamaa linnast ja inimestest. Koostaja Merike Kask. Vali Press, 2006</ref> <ref name="BkyG8">[https://web.archive.org/web/20150518102427/http://www.marilasteaed.edu.ee/maarus%20nr51%20MARI%20arengukava.pdf Lasteaed Mari arengukava 2012–2016] PDF. Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="Dcbae">[https://web.archive.org/web/20111204012747/http://www.tammetoruke.edu.ee/index.php?page=86 Põltsamaa Lasteaed Tõruke ajalugu]. Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="nKPXE">[https://web.archive.org/web/20140810034224/http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1001505 Suur sild meenutab proua Järveküljele tema perekonna lugu], Vooremaa.ee, 17.01.2009</ref> <ref name="gIzmd">[http://www.eestiroos.ee/#!vstc0=roosiaed Põltsamaa Roosiaed]. Vaadatud 22.07.2012</ref> <ref name="fqaNX">[http://www.ohtuleht.ee/110903 Põltsamaa saab Roosisaare]. Õhtuleht 31.08.2011. Vaadatud 23.07.2012</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://www.estonia360.ee/poltsamaa_loss/ Põltsamaa 360° aeropanoraam / aerofoto] * Mait Talts: [https://tartu.postimees.ee/1572563 Raamat mitme saarega linna elanike rõõmuks]. Postimees, 29. august 2006. {{Põltsamaa vald}} {{Eesti linnad}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Põltsamaa| ]] 893gi1yo9g1lp73lwid1uif7en5e8k0 7248269 7248126 2026-10-05T20:44:29Z Sendrasendra 225202 7248269 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast, endise küla kohta Läänemaal vaata artiklit [[Põltsamaa (Lääne-Nigula)]].}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{EestiAsula | nimi = Põltsamaa | pilt = Põltsamaa castle in Estonia 0847.jpg | pildiallkiri = Põltsamaa (2021) | pindala = | elanikke = | maakond = Jõgeva | osm = pind }} [[Fail:Drone video of Põltsamaa river and castle in Estonia.webm|pisi|Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris]] '''Põltsamaa''' on [[linn]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] ääres. Esimesed ülestähendused Põltsamaa kohta pärinevad 1234. aastast. Aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa [[Liivimaa kuningriik|Liivimaa kuningriigi]] pealinn, kus resideeris [[hertsog Magnus]]. 18. sajandi II poolel kujunes Põltsamaa Põhja-[[Liivimaa]] [[valgustusajastu|valgustusliikumise]] keskuseks. Põltsamaa külje alla rajati esimene [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] eratrükikoda ja seal ilmus esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne. 19. sajandi teisel poolel oli Põltsamaa üks [[ärkamisaeg|rahvusliku ärkamisaja]] keskusi: seal hakati rajama [[Eesti Aleksandrikool]]i ning õmmeldi esimene [[Eesti lipp|sinimustvalge]] lipp, mis õnnistati hiljem [[Otepää]]l. Linna õigused sai Põltsamaa 30. juunil 1926.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKriigiteataja19260914.2.3 Vabariigi Valitsuse otsus 30. juunist 1926 (RT 1926, 68)</ref> [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. 1949. aastal, [[Jõgeva maakond (1949–1950)|Jõgeva maakonna]] moodustamisel lahutati Põltsamaa linn ning [[Lustivere vald (1939)|Lustivere]], [[Pajusi vald (1939)|Pajusi]] ja [[Põltsamaa vald (1939)|Põltsamaa]] vald, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]]st ning liideti Jõgeva maakonnaga. Aastatel 1950–1962 oli Põltsamaa [[Põltsamaa rajoon|samanimelise rajooni]] keskus. Põltsamaa linna omavalitsuslik staatus taastati 1991. aastal. Kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta kohalike omavalitsuste haldusreformini]] oli Põltsamaa linn iseseisev omavalitsusüksus. Viimane [[Põltsamaa linnapea]] oli [[Jaan Aiaots]].<ref name="Cw6wa" /><ref>[http://www.vooremaa.ee/poltsamaa-piirkonnas-sai-suurima-huvitise-linnapea-jaan-aiaots-26-200-eurot/ "Põltsamaa piirkonnas sai suurima hüvitise linnapea Jaan Aiaots – 26 200 eurot"] Vooremaa, 28.11.2017</ref> Pärast [[haldusreform]]i kuulub linn [[Põltsamaa vald|Põltsamaa valla koosseisu]]. == Ajalugu == {{vaata|Põltsamaa ajalugu}} [[File:Põltsamaa bussijaam.jpg|thumb|Põltsamaa bussijaam]] === Esiajalugu === Põltsamaalt on teada [[vanem rauaaeg|vanemast rauaajast]] pärinev asulakoht ([[Põltsamaa asulakoht]]).<ref name="Eestigiid.ee" /> Põltsamaa ([[saksa keel]]es ''Oberpahlen'') asus [[13. sajand]]ini [[Mõhu]] muinasmaakonnas. Täpsemad andmed varasema inimasustuse kohta on lünklikud. Midagi võib välja lugeda kohalike [[aardeleid]]ude põhjal. Näiteks 1939. aasta sügisel tuli Põltsamaa linna loodepiiril päevavalgele [[Eesti viikingiaeg|viikingiaegne]] kogukas mündiaare.<ref name="Eestigiid.ee" /> Aarde noorim münt, [[Samaniidide dünastia]] emiiri [[Nasr ibn Ahmadi]] [[dirhem]] on löödud aastal 329 [[hidžra]] järgi, mis vastab kristliku ajaarvamise 940.–941. aastale.<ref name="Ht1WW" /> === Ajalugu enne Liivi sõda === Põltsamaa piirkonna alad ristiusustati põhiliselt 1220. aastatel. 1234. aastal tunnistas Rooma [[paavst]] [[Gregorius IX]] ühes kirjas, et [[Mõhu]] (Moche) kuulub nende maade hulka, mis on jutlustamise või retkede läbi pööratud usku ning kuulub [[Rooma kirik]]ule. 1234. aastal töötas seal ka juba katoliku vaimulik, [[Plebaan|plebaanus]].<ref name="0jNpw" /> [[Pilt:Põltsamaaloss.JPG|pisi|Kirik ja konvendihoone varemed]] 13. sajandi teisel poolel rajati Põltsamaale [[Põltsamaa ordulinnus|Liivi ordu linnus]]. Linnuse rajamisel sai määravaks Põltsamaa strateegiline asukoht – [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] ületuskohal ristusid tolleaegsed põhi[[magistraal]]id [[Tallinn]]–[[Tartu]] ja [[Viljandi]]–[[Laiuse]]–[[Narva]]. Ordumeister [[Otto von Rodenstein]]i juhtimisel eraldati pisut rohkem kui ühe hektari suurune nelinurkne maatükk. See piirati paksude müüridega. Ehitustöödel kasutati materjalina kohalikku [[maakivi|maa-]] ja [[lubjakivi]]. Müüri ümber kaevati lai ja sügav [[vallikraav]], mis oli ühenduses jõega. Linnus valmis 1272. aastal. Algne linnus oli ruudukujuline [[kastell]], mille ümber kaevati [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõega]] ühenduses olevad vallikraavid. Kastelli müüride algne kõrgus oli kolm meetrit, peagi kõrgendati seda aga viie meetrini.<ref name="KMDdF" /> Keskaegse Põltsamaa linnuse ehitusloost ja eluolust puuduvad kirjalikud andmed – seetõttu tugineb enamik ehitise varasematest kirjeldustest ehitusarheoloogilistele uuringutele.<ref name="tw8bN" /> Vähestest kirjalikest allikatest on teada, et [[Liivi ordu]] ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] [[Liivi-Moskva sõda|vahelise sõja (1501–1503)]] käigus põletati Põltsamaa linnus ja alev 1502. aastal Vene vägede poolt maha. Sellele on osutanud [[Balthasar Russow]] oma "[[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonikas]]". [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] algetapi 1558. aastal võtsid Moskva tsaaririigi väed [[Pavel Petrovitš Zabolotski]] juhtimisel Põltsamaa oma kontrolli alla 1558. aasta oktoobris ja andsid selle 1571. aastal üle hertsog [[Magnus]]ele. === Liivimaa kuningriigi pealinn === [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, 1570. aastal, kuulutas Vene [[tsaar]] [[Ivan Julm]] Holsteini hertsog Magnuse – Taani kuninga [[Frederik II]] noorema venna ja [[Saare-Lääne piiskop]]i – [[Liivimaa kuningriik|Liivimaa kuningaks]]. Kuningas Magnuse residentsiks sai Põltsamaa linnus ning tema sõjalaager paiknes lähimal künkal, mis kannab siiani [[Kuningamägi|Kuningamäe]] nime.<ref name="PHu0y" /> [[Põltsamaa piiramine (1572)|1572. aasta sügisel piirasid linna]] kaks korda Rootsi väed, kuid tulemusteta. 1574. aasta suvel rüüstasid Põltsamaad Rootsi teenistuses olevad liivimaalaste salgad. 1578. aasta veebruaris anti linn hertsog Magnuse alluvuses oleva Liivi garnisoni poolt üle rootslastele. [[Põltsamaa piiramine (1578)|1578. aasta]] suvel, pärast nädalat kestnud piiramist, võtsid linna üle taas vürst [[Ivan Golitsõn]]i juhitud Vene väed. 1582. aastal sõlmitud [[Jam-Zapolski vaherahu]]ga andis Moskva tsaaririik Põltsamaa üle [[Rzeczpospolita]]le. [[Poola aeg|Poola ajal]] (1582–1621) oli [[Põltsamaa staarostkond|Põltsamaa staarostkonna]] keskus. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, 1703. aastal, purustasid venelased asula uuesti. [[Pilt:BM08005Am.jpg|pisi|Põltsamaa plaan [[18. sajand]]ist. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] === 18. sajandi õitseng === 18. sajandi teisel poolel elas Põltsamaa [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonna]] keskusena üle silmapaistva majandusliku ja kultuurilise õitsengu. Seotud on see peaasjalikult [[Vana-Põltsamaa mõis]]a valdaja [[Woldemar Johann von Lauw]]'ga, kes rajas Põltsamaa kanti hulgaliselt tööstusettevõtteid. 1760–1780 asutati Põltsamaale või selle ümbrusse [[Laashoone]] klaasivabrik, [[Kamari]] vasekoda ja peeglivabrik, [[Põltsamaa portselanimanufaktuur|portselanimanufaktuur]] jms. Lauw' kutsel Põltsamaale asunud arst [[Peter Ernst Wilde]] rajas Kuningamäele Põltsamaa mõisa [[meierei]]sse 1766. aastal trükikoja ning andis seal välja esimest eestikeelset ajakirja [[Lühhike öppetus]]. Pastorina teenis Põltsamaa kirikus neil aastail [[August Wilhelm Hupel]], kes pälvis tuntust ka koduloouurijana ja literaadina. 1773. aastal ühendati [[Tartu kreis]]ist lahutatud Põltsamaa kihelkond, [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]] ja [[Kolga-Jaani kihelkond]] [[Pärnu kreis]]iga. === Hilisem periood === Kuni 1917. aastani kandis linn saksakeelset nime '''Oberpahlen''' ('[[Põltsamaa jõgi|Paala jõest]] ülalpool'). Varem on ka kasutatud venekeelseid nimesid ''Оберпален'', ''Верпель'', ''Полчев'', ''Воробьин-город''. 1917. novembris asus moodustatava [[2. Eesti jalaväepolk|2. Eesti pol]]gu pataljon staabikapten [[Arnold Hinnom]]i juhtimisel, [[Põltsamaa loss]]is ja [[Vana-Põltsamaa mõis]]as. 1925. aasta Põltsamaa "majaomanikkude ja teiste elanikkude" koosolek pooldas [[alev]]i muutmist linnaks, täpsemalt "Paala linnaks".<ref name="aw8Qj" /> 1926. aastal sai Põltsamaa [[linnaõigus]]ed. [[Põltsamaa Linnavalitsus]] asus aadressil [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski tänav]] 2. Põltsamaa linna [[omavalitsus]]lik staatus kinnitati 1991. aastal.<ref name="riigiteataja1991" /> 2017. aastal moodustati Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, [[Pajusi vald|Pajusi val]]la ja [[Puurmani vald|Puurmani val]]la ühinemisel [[Põltsamaa vald]]. <gallery> Fail:Põltsamaa castle in Estonia 0849.jpg|Põltsamaa ordulinnus Fail:Põltsamaa castle and river in Estonia 0841.jpg|Põltsamaa jõgi Fail:Põltsamaa castle in Estonia 0839.jpg|Põltsamaa ordulinnus 2021. aasta oktoobris Fail:Põltsamaa linnuse varemed.jpg Fail:Põltsamaa lossi talvine vaade.jpg Fail:Põltsamaa jõgi Roosisaarelt.jpg Fail:Põltsamaa noortekeskus 2013a.jpg Fail:Põltsamaa sissesõiduviit.jpg Fail:Põltsamaa rippsild.jpg Fail:Põltsamaa kesklinn.jpg Fail:Põltsmaa loss aprill 2023 2.jpg Lossi 5, Põltsamaa.jpg|Lossi 5 (2023) Lossi 8, Põltsamaa.jpg|Lossi 8, Põltsamaa jõe ääres (2023) </gallery> == Asend == [[Pilt:Poltsamaajogi.jpg|pisi|Põltsamaa jõgi Põltsamaal]] Põltsamaa linn asub Põltsamaa jõe keskjooksul, [[Kesk-Eesti]] moreentasandikul. Kogu maa-ala reljeef on tasane, [[absoluutkõrgus]] kõigub 56–63&nbsp;m vahel merepinnast, langedes jõe voolu suunas. Ainus kõrgem punkt on linna külje all asuv [[Kuningamägi]] ([[absoluutne kõrgus]] 67&nbsp;m). Aluspõhjaks on [[alamsilur]]i [[adavere lade]]me dolomitiseerunud [[lubjakivi]], mis lasub 1,0–4,0&nbsp;m sügavusel maapinnast, pinnakate koosneb [[ülempleistotseen]]i [[moreen]]idest.<ref name="Planeering" /> Geograafiliselt paikneb Põltsamaa Kesk-Eestis [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu]] ja [[Võhma]]–[[Mustvee]] maantee ristumiskohal. Linna ümbritseb rõngasvallana [[Põltsamaa vald]]. Asetsedes [[Jõgeva]]st 30 kilomeetri kaugusel, on Põltsamaa [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonna]] läänepoolne keskus. Põltsamaalt Tallinna on 127 ja Tartusse 59 kilomeetrit. Lähimad raudteejaamad asuvad Võhmas (25&nbsp;km) ja Jõgeval. Linna pindala on 6,0&nbsp;km². [[Põltsamaa jõgi]] jagab linna kaheks võrdseks osaks, suuremad ehitised ja keskus jäävad jõe äärde. Nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne suunas on linna ulatus umbes 2,5&nbsp;km. Kirdes piirneb linn Tallinna–Tartu maanteega, muudes suundades peamiselt põldudega. Põltsamaa on aedlinlik asula, koosnedes põhiosas ühe- ja kahekorruselistest väikeelamutest. Ringtee ümbrusse on ehitatud kuni viiekorruselisi kortermaju, ülejäänud korruselamute rühmad paiknevad linna äärtes ega mõjuta oluliselt üldpilti. Juhusliku arengu tulemusena puudub linnalik tihedus ja eristuv keskus.<ref name="Planeering" /> Põltsamaa territooriumil on järgmised jõesaared: [[Roosisaar (Põltsamaa)|Roosisaar]], [[Kiriklasaar]], [[Lillesaar]], [[Saunasaar]] ja [[Naistesaar]].<ref name="Põlts" /> Roosisaart ja Kiriklasaart ühendab [[Kiisamauru sild|Kiisamauru veskitamm]]. == Rahvastik == {| class="wikitable" ! 1922 || 1934 || 1939 || 1959 || 1970 || 1979 || 1989 || 2000 || 2010 |- | 2100 || 2609 || 3034 || 3667 || 4523 || 4923 || 5261 || 4802 || 4666<ref name="vCJuy" /> |} Rahvuslik koosseis (2011): 98,0% [[eestlased|eestlasi]] (2000. aastal 97,44%). Rahvaarv oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 4188. Seisuga 1. jaanuar 2010 oli elanike arv arvestuslikult 4272 (rändega)<ref name="stat.ee" /> ja rahvastikuregistri järgi 4666.<ref name="mZUWR" /> == Ettevõtlus == [[Pilt:Elamu-ärihoone Põltsamaal 20.saj.I pool.jpg|pisi|[[Kultuurimälestis]]eks arvatud elamu-ärihoone Põltsamaal, [[Lossi tänav (Põltsamaa)|Lossi tänav]] 7]] Põltsamaa ettevõtluses on esindatud ligi 30 tegevusharu. Ülekaalukalt kõige rohkem on kaubandusega tegelevaid äriühinguid. Enamasti on nende puhul tegemist väikeettevõtetega. Suurimad Põltsamaa ettevõtted on järgmised: * [[AS E-Piim Tootmine]] Juustutööstus * [[AS Puit-Profiil]] * AS Kitsinger-Progress masinatehas Toiduainetööstuse ettevõte Põltsamaa konservitööstus (Aromella OÜ) omanik on AS Svensky Kaubandus. == Hariduselu == [[Pilt:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Lille tn koolihoone.JPG|pisi|[[Põltsamaa Ühisgümnaasium]]i Lille tänava koolihoone]] Esimesed ülestähendused Põltsamaal tegutsenud koolidest pärinevad 17. sajandist. Aastatel 1638–1806 jagas koolitarkust Põltsamaa [[saksa kool]], kus õppisid vaid saksa lapsed. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, usuõpetust ja [[ladina keel]]t. Lisaks sai veel õppida [[geograafia]]t, [[ajalugu]] ja looduslugu. Eestikeelset kooliharidust pakkus esimeste hulgas 17. sajandi lõpul asutatud Põltsamaa [[köstrikool]]. Näiteks 1687/88 õppis koolis 22 last. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal lõpetas kool tegevuse. Uuesti avati köstrikool 1737. aastal. 1784/85 õppis seal 25 õpilast. 1805. aastal avati Põltsamaal [[elementaarkool]], mis töötas 1889. aastani. Õpetus toimus koolis [[saksa keel]]es. Rahvas nimetas kooli selle kauaaegse juhataja nime järgi Kapi kooliks. Elementaarkoolis õppis ka [[Karl August Hermann]]. 1835. aastal asutati Põltsamaa [[kihelkonnakool]], mis tegutses esimesed viis aastat [[Võhma küla]]s ja hiljem Põltsamaal. Kihelkonnakoolis õpetati emakeelt, saksa ja vene keelt, ilu- ja õigekirja, rehkendamist, usuõpetust, maateadust, ajalugu, joonistamist ja laulmist. [[Põltsamaa Ühisgümnaasium]] avati Põltsamaal 17. detsembril 1917. Esimesed seitse aastat kandis see nime Põltsamaa Reaalgümnaasium. Kool tegutses algul Pajusi mnt 1 koolimajas. 1921. aastal kolis see aga riigistatud [[Uue-Põltsamaa mõis]]ahoonesse. 1967. aastal valmis koolimaja aadressil [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski]] 5. === Lasteaiad === Põltsamaa kesklinnas paikneb Lasteaed Mari, mis valmis 19. märtsil 1973. Esialgu kandis asutus nime Põltsamaa Lastepäevakodu nr 3. 1991. aastal nimetati lasteaed ümber Lastepäevakoduks nr 2. 1992. aastal otsustas linnavalitsus lasteaia sulgeda. Protestiks selle vastu korraldas lasteaia tollane direktor [[Aide Kirs]] koostöös lastevanematega linnavalitsuse ees piketi. Sündmus leidis kajastamist ka üleriigilises [[meedia]]s. Piketi tulemusena otsustas linn lasteaia sulgemisest loobuda.<ref name="Kask" /> 1. juulist 1999 kannab lasteaed nime Lasteaed Mari. Lasteaias on 6 rühma, rühmade nimed on Maasikmari, Kirsimari, Kibuvitsamari, Pohlamari, Vaarikmari ja Pihlamari. Lasteaia sümbol on [[maasikas]].<ref name="BkyG8" /> Linna ääres [[Lembitu tänav (Põltsamaa)|Lembitu tänaval]] asub lasteaed Tõruke, mis alustas tegevust 9. detsembril 1983. Lasteaed rajati [[Lillevere kolhoos|Lillevere]], [[Lustivere]] ja [[Pajusi]] kolhoosi, [[Adavere]] ja [[Sakala sovhoos]]i, [[Põltsamaa EPT]], Tarbijate Kooperatiivi, KEKi ja [[Põltsamaa Põllumajanduskombinaat|Põltsamaa Põllumajanduskombinaadi]] koostööna. Lasteaed alustas tegevust majanditevahelise ööpäevase lastepäevakoduna.<ref name="Kask" /> 10. jaanuaril 1984 kinnitati asutuse nimeks Põltsamaa Majanditevaheline Lastepäevakodu Tõruke ning sama aasta sügiseks töötas maja 11-rühmalise [[lastepäevakodu]]na, kus oli kuus ööpäevast ja viis päevast rühma kokku 219 lapse ja 72 töötajaga. 13. oktoobrist 1997 kuulub Põltsamaa linna omandisse.<ref name="Dcbae" /> === Muusikakool === [[Pilt:Põltsamaa Muusikakool 2.jpg|pisi|[[Põltsamaa Muusikakool]]i hoone]] [[Põltsamaa Muusikakool]] alustas tegevust 1959. aastal. Esimesel aastal oli õppureid 50, neid õpetas viis õpetajat. Kooli lõputunnistuse nr 1 sai hilisem [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] [[professor]] ja puhkpilliosakonna juhataja [[Hannes Altrov]]. Alates 1994. aastast korraldab [[Põltsamaa Muusikakool]] igal suvel rahvusvahelisi suvekoole.<ref name="Kask" /> === Kunstikool === [[Põltsamaa Kunstikool]] alustas tegevust 2000. aastal, esimene lend lõpetas 2004. aastal. Kool tegutseb Põltsamaa linnuse konvendihoone keldris. Seal on õpetatud joonistamist, maali, kompositsiooni, keraamikat, siidimaali, portselanimaali, vitraaži, nahkehistööd ja graafikatehnikaid.<ref name="Kask" /> == Tervishoid == === 18. sajand === 18. sajandi II poolel oli Põltsamaa majandusliku ja kultuurilise tõusu periood. [[Põltsamaa loss]]i omanik major [[Woldemar Johann von Lauw]] avas 1766. aastal temale kuuluvas karjamõisas [[Kuningamägi|Kuningamäel]] haigemaja. See oli mõeldud "alamsoo" rahva jaoks. Peale haigemaja ehitati mugavustega korterid kõrgemale seisusele. Haigla juhatajaks määrati arst [[Peter Ernst Wilde]]. Haigla juurde asutatud meditsiinikoolis õpetas Wilde arstiteadust. Samal ajal avati seal Eesti esimene maa-apteek ning trükikojas trükiti meditsiiniajakirju [[Der Landarzt]], [[Liefländsche Abhandlugnen von der Arznereywissenschaft]], [[Der practische Landarzt]]. === 20. sajand === Pärast Vabadussõda moodustati [[Punase Risti Komitee]] ja 1919. aastal endises kihelkonnamajas hakkas tööle Ühishaigemaja. 1924. aasta jaanuaris asus Põltsamaa haigla juhatajana tööle [[Carl Prima]], kes hakkas haiglat laiendama ja täiustama. Poolteist aastat töötas haigla endise [[Põltsamaa alevivanem]]a [[Carl Schmidt (arhitekt)|Carl]] [[Schmidti maja]]s, [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk tänav]] 4. [[File:Põltsamaa Tervis hoone.jpg|thumb|[[Põltsamaa haigla]]hoone vanem osa, Lossi tänav 49]] 1928. aastal ehitati [[Lossi tänav (Põltsamaa)|Lossi tänaval]] asuv [[apostlik-õigeusu kihelkonnakool]] ümber 20 voodikohaga haiglaks. Personal koosnes [[linnaarst]]ist, õest ja sanitarist, Dr. Prima teostas keerukaid operatsioone. Arstiabi kindlustamiseks asutati [[Põltsamaa Ühishaigekassa]], avati [[Emade ja Laste Nõuande punkt]] ning olemas oli haiglale kuuluv ambulatoorium. 1932. aastal saadi esimene röntgeniaparaat. Eesti Vabariigi esimesel perioodil töötasid arstidena [[Jaan Ruus]], [[Mai Saar-Glasunov]] (kirurgia, günekoloogia, närvihaigused), eraarst [[Ellen Frey]]. Mõrvatud Carl Prima ametikohale asus kirurg [[Kaarel Vipper]]. 1959. aastal anti haigla käsutusse hooned Kuuse tänaval. Toimusid laiendustööd, mille tulemusena haigla laiendati 90-kohaliseks. Aasta hiljem oli haiglas 100 voodikohta. Uuendatud haiglas avati kabinette, nagu tuberkuloosi, onkoloogia, füsioteraapia, EKG. Polikliinikut laiendati ka praeguses vallamajas. === 21. sajand === 24. oktoobril 2003 avati endises haiglahoones aadressil Lossi 49 [[Põltsamaa tervisekeskus]]. Hoones töötab röntgen ja laborid, patsientidele osutavad vastuvõtu pere- ja eriarstid. Tervisekeskust haldas [[OÜ Põltsamaa Tervis]], mis töötas ka hooldushaigla taastamise nimel. Hooldusravihaigla avati 30. septembril 2005, seda haldab [[SA Põltsamaa Tervis]]. Haiglas töötab arst, viis meditsiiniõde ja hooldusõde ning kaks abitöölist. Põltsamaal on kohapeal üks [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i kuuluv kiirabibrigaad. Kiirabi teenus on vajalik, arvestades Tallinna–Tartu maantee lähedust ja sellest tulenevaid riske liiklusõnnetuste kujul. Linnaelanike tervise eest hoolitsevad hambaarstid ettevõtetest Mägi & Rosin, Rebane ja Valu, Kaselo hambaravi, erahambaarst Kulp. Silma- ja nõelravi teeb Ene Malva. Seal tegutsevad aktiivse elurütmi nimel Eluterve Eesti, aeroobikarühmad, regulaarsed tervisepäevad. Samuti teevad lasteaiad ja kool linna noorema elanikkonna hulgas tervisekasvatuslikku tööd. Põhjaliku ülevaate Põltsamaa tervishoiust annab [[Jaan Aiaots]]a raamat "Põltsamaa linnast ja inimestest".<ref name="Põltsamaa">[[Jaan Aiaots]]. "Põltsamaa linnast ja inimestest", Põltsamaa: Vali Press, 2006</ref> == Vaatamisväärsused == === Põltsamaa linnus === [[Pilt:Linnusemüür.JPG|pisi|[[Põltsamaa ordulinnus]]e müür]] Põltsamaa linnust hakati ehitama juba 1272. aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist. Hertsog Magnus valitses sealt aastatel 1570–1578 [[Liivimaa kuningriik]]i. 1770. aastatel rajas [[Woldemar Johann von Lauw]] linnuse konvendihoonest [[rokokoo]]stiilis lossi. 1941. aastal hävinud unikaalse lossi varemeid pole siiani suudetud täielikult konserveerida, samuti on osaliselt konserveerimata ka muud linnuse osad. Linnusehoovis asuvad: [[Põltsamaa Muuseum]] ja turismiinfopunkt, veinikelder ja toidumuuseum, Kesk-Eesti kunstigalerii pART, käsiteokoda, Põltsamaa Käsitööseltsi Värkstuba, [[Eesti Pressimuuseum|Eesti ajakirjanduse ajaloo tuba]]. Linnusehoov on vabaõhuürituste toimumispaik. === Põltsamaa Niguliste kirik === [[Pilt:Põltsamaa kiriku altarimaal.jpg|pisi|püsti|Põltsamaa kiriku altarimaal "Naised haua juures"]] Aastatel 1633–1634 rajati linnuse ringmüüri ja eraldiseisva suurtükitorni vahele [[Põltsamaa kirik|uus luteri kirik]]. 1870. aastatel valmistatud altar on pööratava altarimaaliga: enamjagu kirikuaastast näeb kogudus [[Julie Hagen-Schwarz]]i maali "Kristus ristil", [[ülestõusmispüha]]dest [[taevaminemispüha]]ni saab imetleda [[Kaave]]lt pärit eesti soost kunstniku [[Woldemar Friedrich Krüger]]i maali "Naised haua juures". [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sai kirik ja linnus kahjustusi, samuti hävitati 1944. aastal [[Põltsamaa Suur sild]].<ref name="nKPXE" /> === Sõpruse park === Sõpruse park on Põltsamaa parkide seas noorim. Esimene puu istutati 8. mail 1973. Praegu on pargis enamasti [[Luua metsanduskool]]ist toodud puid üle 6000. Parki on istutanud puid nimekad [[Eesti]] ja välismaa ühiskonna-, kultuuri- ja sporditegelased. Sinna on paigaldatud mitmeid graniitskulptuure, kündva [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] kuju ja monumentaalskulptuur "Tee Olümposele", mille sammastele on graveeritud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Pargi rajaja oli [[Ants Paju]]. === Põltsamaa Roosiaed === Põltsamaa Roosiaia rajasid lillekasvatusagronoomid [[Küllike Joost]] ja [[Rein Joost]]. Rosaarium rajati [[Martin Lillevere]] nimelise kolhoosi õunaaia maa-alale. Istutustöid alustati 27. juunil 1996 ja rosaarium avati pidulikult 11. juunil 1998. Nüüdisajal kasvab roosiaias ligikaudu 5000 roosipõõsast ligi 1000 sordist. Põltsamaa Roosiaed on kogu suuruse poolest [[Baltikum]]is suurim ja kuulub [[Euroopa]] 10 suurema rosaariumi hulka.<ref name="gIzmd" /> === Muud === [[Pilt:Põltsamaa Vabadussõja mälestussammas.JPG|pisi|püsti|[[Põltsamaa Vabadussõja mälestussammas]] ]] * Ausammas [[Karl August Hermann]]ile – mälestusmärk püstitati 1935. aastal. Selle autor on [[Alfred Leius|Alfred Zolk-Leius]]. * [[Uue-Põltsamaa mõis]]ahoone – mõisa omanik oli 18. sajandi teisel poolel von Lilienfeldt. 1920. aastate alguses kolis mõisa ruumidesse kool. 2000. aastatel müüs Põltsamaa linn mõisahoone eraomanikule. * [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ausammas – paikneb Veski ja Aia tänava vahel. Sammas avati pidulikult 17. augustil 1924 kohaliku isamaalase ja kultuuritegelase [[Kaarel Aret|Karl Vervolti]] eestvedamisel. Hävitati 1940. aastal. [[Põltsamaa Muinsuskaitse Selts]] taastas samba 1989. aastal. * [[Saunasaar]] – Põltsamaa lossikompleksi lähedal paiknev saar, kus tänapäeval asub kohaliku jahimeeste seltsi majake. Legendi järgi olevat saarel asunud kunagi saun, kus olevat vihelnud ja end jõevees karastanud [[Venemaa]] keisrinna [[Katariina II]]. * Represseeritute mälestusmärk – asub Kesk tänaval [[Kiisamauru]] kaldal. Kaks korda aastas toimub mälestuskivi juures leinaseisak, meenutamaks Põltsamaalt ja selle ümbruskonnast [[Siber]]isse [[küüditamine|küüditatuid]]. * [[Põltsamaa Roosisaar|Roosisaar]] – Põltsamaa kesklinnas paiknev saar, mis kujundati 2001. aastal roosisaareks. Saarele on istutatud 2000 roosiistikut, ehitatud lehtla, rajatud kõnniteed ja paigaldatud valgustus.<ref name="fqaNX" /> Enne II maailmasõda oli saar linna keskuseks, seal paiknes hulganisti ettevõtteid ning saart nimetati Kaubasaareks. * [[Põltsamaa puuskulptuurid]]. == Põltsamaaga seotud tuntud isikud == [[Pilt:Põltsamaa Karl August Hermanni monument.JPG|pisi|püsti|[[Karl August Hermann]]i monument Põltsamaal]] * [[Aleksei Bobrinski (1762−1813)|Aleksei Bobrinski]] (22. aprill 1762 – 2. juuli 1813) [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] ja krahv [[Grigori Orlov]]i vallaspoeg, kindralmajor, 1796. aastast krahv. [[Vana-Põltsamaa mõis]]a omanik. * [[Anna Haava]] (15. oktoober 1864 – 13.03.1957) eesti luuletaja ja tõlkija. Elas Põltsamaal ja selle lähistel 1944. a lahingute ajal. Hiljem viibis ta Põltsamaal tuttavate juures ning oli Põltsamaa haiglas ravil. Tänutäheks hoolitsuse eest kirjutas ta luuletuse "Põltsamaa haiglas". * Ants Paju (10. september 1944 – 28. juuni 2011) Eesti ajakirjanik ja poliitik. Põltsamaa linna aukodanik. Sõpruse pargi rajaja. * [[August Wilhelm Hupel]] (25. veebruar 1737 – 18. jaanuar 1819) Põltsamaa pastor aastatel 1764–1804, kodu-uurija ja literaat. Koos kohaliku arsti [[Peter Ernst Wilde]]ga andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja [[Lühhike öppetus]] (tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid [[eesti keel]]de). * [[Eduard Bornhöhe]] (17. veebruar 1862 – 17. november 1923) oli eesti proosakirjanik. Töötas [[Põltsamaa kihelkonnakool]]is mõnda aega abikoolmeistrina. Kirjutas seal oma tuntuima teose "[[Tasuja]]". * [[Henn-Kaarel Hellat]] (5. aprill 1932 - 17. oktoober 2017) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Elas Põltsamaal. * [[Hertsog Magnus]] (26. august 1540 – 28. märts 1583) oli [[Holsteini hertsogiriik|Holsteini hertsogiriigi]] hertsog, [[Taani]] kuningriigi prints, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning [[Liivimaa]] kuningas 1570–1577. Tema valitsemisajal oli Põltsamaa mõnda aega [[Liivimaa kuningriik|Liivimaa kuningriigi]] keskus. * [[Jaan Roos]] (21. jaanuar 1888 – 5. juuli 1965) oli eesti kirjandusloolane, [[bibliofiil]] ja õpetaja. Tema tegevus ja elu oli tihedalt seotud Põltsamaaga. * [[Jacob Heinrich von Lilienfeldt]] (1. detsember 1716 – 12. juuli 1785) baltisaksa näitekirjanik, esseist, juhuluuletaja, [[Uue-Põltsamaa mõis]]a omanik. Ühiskonnakriitiline, sotsiaalseid reforme toetav ja propageeriv kirjanik. 1767. aastal avaldas poliitilise traktaadi "Neues Staats-Gebäude", kus tuli esimesena välja ettepanekuga luua Euroopa riikide liit. * [[Janek Tombak]] (sündinud 22. juulil 1976) on eesti jalgrattasportlane. Alustas sporditeed Põltsamaal. Võistles 2004. aastal [[2004. aasta suveolümpiamängud|Ateena olümpiamängudel]] maanteesõidu grupisõidus ja saavutas 61. koha. * [[Karl August Hermann]] (23. september 1851 – 11. jaanuar 1909) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Sündis ja alustas kooliteed Põltsamaa kandis. * [[Peter Ernst Wilde]] (1732–1785) oli [[baltisaksa]] arst ja literaat. Rajas Põltsamaa külje alla [[Kuningamägi|Kuningamäele]] esimese eratrükikoja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]]. Andis seal välja esimest eestikeelset ajakirja [[Lühhike öppetus]]. * [[Reinhold Kamsen]] (12. oktoober / 24. oktoober 1871 – 16. mai 1952) oli eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. 1920. aastast oli ta [[Põltsamaa tarvitajate ühing]]u raamatupidaja ning osales kohalikus [[selts]]itegevuses. Aastatel 1927–1931 töötas ta ajalehe [[Põltsamaa Teataja]] vastutava toimetajana, 1930–1931 andis välja nädalalehte [[Põltsamaa Uudised]]. * [[Tiit Pääsuke]] (sündinud 22. detsembril 1941), eesti maalikunstnik, on sündinud Põltsamaal. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhtfiguuriks. == Sõpruslinnad == Endise omavalitsusliku Põltsamaa linna sõpruslinnad: * {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Sollefteå vald]], Rootsi * {{riigi ikoon|Soome}} [[Kokemäki]], Soome * {{riigi ikoon|Läti}} [[Skrunda]], Läti == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Põltsamaa linnavolinike loend]] * [[Põltsamaa ordulinnus]] * [[Põltsamaa jõgi]] * [[Põltsamaa tänavate loend]] * [[Põltsamaa Felix AS]] * [[Põltsamaa kalmistu]] * [[Põltsamaa lipp]] * [[Põltsamaa saksa kalmistu]] * [[Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu]] * [[Põltsamaa Kultuurikeskus]] * [[Põltsamaa Emadeklubi]] * [[Põltsamaa kunstiselts]] * [[Põltsamaa.info]] * [[Kuldsuud Põltsamaal]] * [[Põltsamaa portselanimanufaktuur]] * [[Põltsamaa linna aukodanik]] * [[Põltsamaa vapp]] *[[Põltsamaa Ajalooselts]] *[[Põltsamaa jalgrattaselts]] *[[Põltsamaa Põhikool]] *[[Põltsamaa Gümnaasium]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Cw6wa">[https://web.archive.org/web/20141017211637/https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014</ref> <ref name="Eestigiid.ee">{{Eestigiid|0|1538|54}} (vaadatud 05.10.2015)</ref> <ref name="Ht1WW">Leimus, I. Araablaste hõbe Põltsamaal. Ilmunud kogumikus Põltsamaa Muuseumi toimetised. Põltsamaa lossi sees ja ümber. Vali Press, 2007</ref> <ref name="0jNpw">Kuurme, Herbert. Pildikesi Põltsamaa ajaloost. Vali Press 2001</ref> <ref name="KMDdF">[http://www.mois.ee/vilj/poltsamaa.shtml Põltsamaa linnus ja loss (mõis)]. Portaal "Eesti mõisad". Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="tw8bN">Tvauri, Andres. Arheoloogilised leiud Põltsamaa linnusest. Ilmunud kogumikus Põltsamaa Muuseumi toimetised. Põltsamaa lossi sees ja ümber. Vali Press, 2007</ref> <ref name="PHu0y">[https://web.archive.org/web/20130606010532/http://www.poltsamaaturism.ee/index.php?mode=ajalugu#liivimaa Põltsamaa ajalugu]. Põltsamaa Muuseumi koduleht. Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="aw8Qj">Kas alev või linn? [[Rahvaleht]], 12. november 1925, nr 105, lk 2</ref> <ref name="riigiteataja1991">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13075321 Jõgeva maakonna Pajusi, Palamuse, Puurmanni, Põltsamaa, Tabivere ja Torma valla ning Põltsamaa linna, Järva maakonna Kabala ja Väätsa valla, Lääne maakonna Lihula alevi ning Ridala ja Taebla valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 12.12.1991)]</ref> <ref name="Planeering">[https://poltsamaa.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=ae95ed1a-f0bd-485f-8f5c-b5e68b6d759a&groupId=149839 Põltsamaa linna üldplaneering 1998]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. PDF. Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="Põlts">{{netiviide| url = http://poltsamaaturism.ee/index.php?mode=jalutus| pealkiri = "Jalutuskäik kuningalinnas"| väljaanne = poltsamaaturism.ee| vaadatud = 29.08.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 11.12.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20101211201640/http://www.poltsamaaturism.ee/index.php?mode=jalutus| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="vCJuy">Need andmed on Põltsamaa kodulehelt; Statistikaameti andmete järgi 4642</ref> <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> <ref name="mZUWR">[http://poltsamaa.kovtp.ee/statistika Statistika]. Põltsamaa linnavalitsus.</ref> <ref name="Kask">Põltsamaa linnast ja inimestest. Koostaja Merike Kask. Vali Press, 2006</ref> <ref name="BkyG8">[https://web.archive.org/web/20150518102427/http://www.marilasteaed.edu.ee/maarus%20nr51%20MARI%20arengukava.pdf Lasteaed Mari arengukava 2012–2016] PDF. Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="Dcbae">[https://web.archive.org/web/20111204012747/http://www.tammetoruke.edu.ee/index.php?page=86 Põltsamaa Lasteaed Tõruke ajalugu]. Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="nKPXE">[https://web.archive.org/web/20140810034224/http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1001505 Suur sild meenutab proua Järveküljele tema perekonna lugu], Vooremaa.ee, 17.01.2009</ref> <ref name="gIzmd">[http://www.eestiroos.ee/#!vstc0=roosiaed Põltsamaa Roosiaed]. Vaadatud 22.07.2012</ref> <ref name="fqaNX">[http://www.ohtuleht.ee/110903 Põltsamaa saab Roosisaare]. Õhtuleht 31.08.2011. Vaadatud 23.07.2012</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://www.estonia360.ee/poltsamaa_loss/ Põltsamaa 360° aeropanoraam / aerofoto] * Mait Talts: [https://tartu.postimees.ee/1572563 Raamat mitme saarega linna elanike rõõmuks]. Postimees, 29. august 2006. {{Põltsamaa vald}} {{Eesti linnad}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Põltsamaa| ]] eliekqtpdlnzyupfehsvkd1l4q9blk5 0 4996 7248473 7091918 2026-10-06T11:55:21Z Velirand 67997 /* Surnud */ 7248473 wikitext text/x-wiki {{Oktoobrikalender}} '''6. oktoober''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 279. ([[liigaasta]]l 280.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 23. september ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == === [[Eesti]]s === * [[1880]] – Tallinnas asutati eesti esimene naiskäsitöökool, mida juhatas [[Natalie Johanson-Pärna]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1903]] – Tallinnas avati [[Patkuli trepp]]. * [[1932]] – [[Tallinn]]as ja [[Nõmme linn|Nõmmel]] toimus haarang valuutaspekulantidele; [[Hirsch Wassermann]] ja [[Adolf Rostock]] saadeti Eestist välja. Teated arreteerimistest, ülekuulamistest ja väljasaatmistest Eestis mõjusid Helsingis sensatsioonina, Soome pank lõpetas [[Eesti kroon]]ide ostmise.<ref>Musta börsi mustad päevad. Vaba Maa, 9. oktoober 1932, nr. 238, lk. 3.</ref> * [[1933]] – [[Riigikohus]] tühistas Tartu vabadussõjalaste liidu sulgemise otsuse. * [[1944]] – [[Tallinna Ringhääling]] alustas saateid Berliinist.<ref>Algasid Eesti ringhäälingusaated. Eesti Sõna. 11. oktoober 1944, nr. 222, lk. 1.</ref> * [[1958]] – [[Eesti Raadio]]s läks eetrisse esimene "[[Päevakaja]]". * [[1992]] – [[Eesti Vabariigi president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astus [[Lennart Meri]] andes [[Riigikogu]] ees ametivande.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p3/92.html |vaadatud=2016-07-23 |arhiivimisaeg=2015-11-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151125001558/https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p3/92.html |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[1995]] – puhkenud [[lindiskandaal]]i tõttu esines õhtul televisioonis avaldusega president Lennart Meri. Ta ütles, et tegemist ei ole skandaaliga, vaid demokraatliku riigi kriisiga.<ref>[[Kalle Muuli]], [[Tiit Pruuli]]. Vilja teine elu. Tallinn, 2015, lk. 177</ref> === Maailmas === * [[1536]] – inglise usureformaator ja piiblitõlkija [[William Tyndale]] kägistati surnuks [[Brüssel]]i lähedal Vilvardes ketserina ja tema laip põletati samas kohas tuleriidal. * [[1567]] – [[Alba hertsog]] sai [[Madalmaad]]e [[asehaldur]]iks. * [[1600]] – [[Firenze]]s esietendus vanim tänini säilinud ooper, [[Jacopo Peri]] "[[Eurydike]]", millist sündmust loetakse mõnikord [[barokk|baroki]]ajastu alguseks. * [[1849]] – [[Arad]]is hukati kolmteist [[Ungari]] ülestõusnut. * [[1860]] – [[Teine oopiumisõda]]: [[Briti]] ja [[Prantsuse]] väed vallutasid [[Peking]]i. Järgnenud päevadel rüüstati ja hävitati [[Pekingi Vana Suvepalee|Vana]] ja [[Pekingi Uus Suvepalee|Uus Suvepalee]]. * [[1889]] – [[Pariis]]is [[Montmartre]]'is avati lõbustuslokaal [[Moulin Rouge]], millest sai hiljem maailma tuntuim kabaree. * [[1902]] – valmis 2000-miiline raudteelõik [[Johannesburg]]i ja [[Mosambiik|Mosambiigi]] [[Beira (Mosambiik)|Beira]] linna vahel. * [[1904]] – [[Hispaania]] sõlmis [[Prantsusmaa]]ga salalepingu, mille järgi viimane tunnistas Põhja-Maroko Hispaania huvisfääri kuuluvaks. * [[1927]] – Ameerika Ühendriikides linastus esimene helifilm "Džässilaulja" (režissöör Alan Crosland, peaosas [[Al Jolson]]). * [[1928]] – [[Jiang Jieshi]] sai [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] juhiks. * [[1936]] – Eesti saadik [[Karl Tofer]] esitas oma volitused Saksamaa riigikantslerile [[Adolf Hitler]]ile. * [[1939]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Poola]] viimased üksused alistusid [[Kolmas riik|Saksamaa]]le, sõjalise vastupanu lõpp. * [[1995]] – asutati [[Taani Rahvapartei]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 6. oktoobril}} * [[1831]] – [[Richard Dedekind]], Saksa matemaatik * [[1881]] – [[August Jansen]], eesti maalikunstnik * [[1887]] – [[Le Corbusier]] (Charles Édouard Jeanneret), Šveitsi-Prantsuse arhitekt * [[1889]] – [[Zalman Shazar]], Iisraeli president 1963–1973 * [[1900]] – [[Juhan Viidang]], eesti publitsist * [[1903]] – [[Ernest Walton]], Iiri füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhind]] 1951 * [[1906]] – [[Janet Gaynor]], USA näitleja * [[1908]] – [[Carole Lombard]], USA näitleja * [[1914]] – [[Thor Heyerdahl]], norra etnoloog * [[1914]] – [[Joan Littlewood]], inglise näitleja ja lavastaja * [[1930]] – [[Ḩāfiz̧ al-Asad]], Süüria poliitik * [[1931]] – [[Riccardo Giacconi]], USA füüsik * [[1931]] – [[Uno Leies]], eesti lavastaja, nukunäitleja ja lastekirjanik * [[1945]] – [[Luiz Inácio Lula da Silva]], Brasiilia president * [[1948]] – [[Gerry Adams]], Põhja-Iiri poliitik * [[1953]] – [[Rein Rannap]], eesti helilooja ja pianist * [[1953]] – [[Raul Rebane]], eesti teleajakirjanik * [[1963]] – [[Elisabeth Shue]], USA filminäitleja * [[1968]] – [[Mswati III]], Svaasimaa kuningas * [[1977]] – [[Aleksandr Getmanski]], vene kabetaja * [[1984]] – [[Jevgeni Koševoi]], Kasahstani murdmaasuusataja == Surnud == {{vaata|Surnud 6. oktoobril}} * {{tühik}}[[877]] – [[Charles Paljaspea]], Frangi keiser * [[1851]] – [[Vassili Perevoštšikov]], vene keeleteadlane * [[1937]] – [[Elviine Sõster]], eesti agronoom * [[1938]] – [[Aleksander Tshertkoff]], Eesti õpetaja * [[1953]] – [[Vera Muhhina]], vene skulptor * [[1963]] – [[Erich Vadi]], Eesti kohtunik * [[1973]] – [[Dennis Price]], inglise filminäitleja * [[1981]] – [[Anwar Sadat]], Egiptuse poliitik ja sõjaväelane * [[1989]] – [[Bette Davis]], USA filminäitleja * [[2008]] – [[Paavo Haavikko]], soome kirjanik * [[2011]] – [[Ada Lundver]], eesti näitleja * 2020 – [[Eddie Van Halen]], USA kitarrist ([[Van Halen]]) * [[2021]] – [[Juhan Aare]], Eesti ajakirjanik ja poliitik * [[2026]] – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija == Pühad == * ... == Ilmarekordid == * ... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Oktoober 06]] 5lnt84skq08fjkmvgcxcm8zxmodkz8o 0 5385 7248406 6789870 2026-10-06T09:32:24Z Amherst99 15496 /* */ 7248406 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Juudi autonoomne oblast | nimi1_keel = vene | nimi1 = Еврейская автономная область | nimi1_latin = (Jevreiskaja avtonomnaja oblast) | nimi2_keel = jidiši | nimi2 = יידישע אױטאָנאָמע געגנט | nimi2_latin = yidishe oytonome gegnt | lipp = Flag of the Jewish Autonomous Oblast.svg | lipu_link = [[Juudi autonoomse oblasti lipp|Juudi AO lipp]] | vapp = Coat of arms of the Jewish Autonomous Oblast.svg | vapi_link = [[Juudi autonoomse oblasti vapp|Juudi AO vapp]] | pindala = 36266 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Birobidžan]] | asendikaardi_pilt = Map of the Jewish Autonomous Oblast in Russia.svg }} '''Juudi autonoomne oblast''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Kaug-Ida föderaalringkond|Kaug-Ida föderaalringkonnas]]. Piirneb lõunas ja läänes [[Hiina]]ga ja [[Amuur]]i jõega. [[1928]]. aastal loodi Biro-Bidžani rahvuspiirkond, mis [[1934]]. aastal nimetati Juudi autonoomseks oblastiks. == Haldusjaotus == Oblastis on üks rajooni õigustega linn ([[Birobidžan]]) ja viis rajooni: # [[Birobidžani rajoon]] # [[Leninskoje rajoon]] # [[Oblutšje rajoon]] # [[Oktjabrski rajoon (Juudi autonoomne oblast)|Oktjabrski rajoon]] # [[Smidovitši rajoon]] == Rahvuslik koosseis == 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli oblastis 176 558 elanikku, kelle seas suuremad rahvusrühmad olid [[venelased]] (160 185 ehk 90,7%), [[ukrainlased]] (4871 ehk 2,8%) ja [[juudid]] (1628 ehk 0,9%). Muid oli 9874 inimest ehk 5,6% oblasti elanikkonnast. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Jewish Autonomous Oblast}} * [http://www.eao.ru Oblasti koduleht] ''(vene, inglise, hiina ja heebrea keeles)'' {{RUS-KaugIda}} {{koord |NS=48.47861111 |EW=132.13916667 |type=adm1st |region=RU-YEV}} [[Kategooria:Venemaa oblastid]] [[Kategooria:Juudi autonoomne oblast| ]] kx0rgigbelq0hq08efg1bf0ptk18rmp 0 6150 7248400 5618603 2026-10-06T09:28:53Z Amherst99 15496 /* */ 7248400 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Rostovi oblast | nimi1_keel = vene | nimi1 = Ростовская область | nimi1_latin = (Rostovskaja oblast) | lipp = Flag of Rostov Oblast.svg | lipu_link = [[Rostovi oblasti lipp]] | vapp = Coat of arms of Rostov Oblast.svg | vapi_link = [[Rostovi oblasti vapp]] | pindala = 101127 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Rostov Doni ääres]] | asendikaardi_pilt = Rostov in Russia.svg | osm = pind }} '''Rostovi oblast''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Lõuna föderaalringkond|Lõuna föderaalringkonnas]] ja piirneb [[Ukraina]]ga, [[Kalmõkkia]]ga, [[Voroneži oblast|Voroneži]] ja [[Volgogradi oblast]]iga ning [[Stavropoli krai|Stavropoli]] ja [[Krasnodari krai]]ga. == Haldusjaotus == Oblast on jaotatud 43 rajooniks. {{veergude loend|laius=15em| * [[Aksai rajoon]] * [[Azovi rajoon]] * [[Bagajevskaja rajoon]] * [[Belaja Kalitva rajoon]] * [[Bokovskaja rajoon]] * [[Dubovskoje rajoon]] * [[Jegorlõkskaja rajoon]] * [[Kagalnitskaja rajoon]] * [[Kamenski rajoon (Rostovi oblast)|Kamenski rajoon]] * [[Kašarõ rajoon]] * [[Konstantinovski rajoon]] * [[Krasnõi Sulini rajoon]] * [[Kuibõševo rajoon]] * [[Martõnovka rajoon]] * [[Matvejev Kurgani rajoon]] * [[Miljutinskaja rajoon]] * [[Millerovo rajoon]] * [[Mjasnikovi rajoon]] * [[Morozovski rajoon]] * [[Neklinovka rajoon]] * [[Oblivskaja rajoon]] * [[Oktjabrski rajoon (Rostovi oblast)|Oktjabrski rajoon]] * [[Orlovski rajoon]] * [[Pestšanokopskoje rajoon]] * [[Proletarski rajoon]] * [[Remontnoje rajoon]] * [[Rodionovo-Nesvetaiskaja rajoon]] * [[Salski rajoon]] * [[Semikarakorski rajoon]] * [[Sovetskaja rajoon]] * [[Šolohhovi rajoon]] * [[Zavetnoje rajoon]] * [[Zernogradi rajoon]] * [[Zimovniki rajoon]] * [[Tarassovski rajoon]] * [[Tatsinskaja rajoon]] * [[Tselina rajoon]] * [[Tsimljanski rajoon]] * [[Tšertkovo rajoon]] * [[Ust-Donetski rajoon]] * [[Verhnedonski rajoon]] * [[Vesjolõi rajoon]] * [[Volgodonski rajoon]] }} == Rahvastik == Rahvaarv oli [[Venemaa 2002. aasta rahvaloendus|2002. aasta rahvaloendus]]e andmetel 4 404 013, kellest 3 934 835 (89,3%) olid [[venelased]], 118 486 (2,7%) [[ukrainlased]] ja 109 994 (2,5%) [[armeenlased]]. Suuremad linnad on [[Rostov Doni ääres]], [[Taganrog]], [[Šahtõ]], [[Novotšerkassk]], [[Volgodonsk]], [[Novošahtinsk]] ja [[Bataisk]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.donland.ru/ Rostovi oblasti koduleht] {{RUS-Lõuna}} {{koord |NS=47.86666667 |EW=41.18333333 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa oblastid]] [[Kategooria:Rostovi oblast| ]] 5iwlffribi7wjc2svpwf5zqykjwiof3 0 6163 7248403 5618621 2026-10-06T09:31:24Z Amherst99 15496 /* */ 7248403 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Nižni Novgorodi oblast | nimi1_keel = vene | nimi1 = Нижегородская область | nimi1_latin = (Nižegorodskaja oblast) | lipp = Flag of Nizhny Novgorod Region.svg | lipu_link = [[Nižni Novgorodi oblasti lipp]] | vapp = Coat of arms of Nizhny Novgorod Region.svg | vapi_link = [[Nižni Novgorodi oblasti vapp]] | pindala = 76730 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Nižni Novgorod]] | asendikaardi_pilt = Nizhny Novgorod in Russia.svg | osm = pind }} '''Nižni Novgorodi oblast''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Volga föderaalringkond|Volga föderaalringkonnas]]. Nõukogude ajal kandis nime ''Gorki oblast''. == Asustus == Suuremad linnad on [[Nižni Novgorod]], [[Dzeržinsk]], [[Arzamass]], [[Sarov]] ja [[Bor]]. == Haldusjaotus == Oblastis on 39 rajooni ja 13 rajooni õigustega linna. Rajoonid: {{veergude loend|laius=15em| # [[Ardatovi rajoon (Nižni Novgorodi oblast)|Ardatovi rajoon]] # [[Arzamassi rajoon]] # [[Balahna rajoon]] # [[Bogorodski rajoon]] # [[Bolšoje Boldino rajoon]] # [[Bolšoje Muraškino rajoon]] # [[Buturlino rajoon]] # [[Dalneje Konstantinovo rajoon]] # [[Divejevo rajoon]] # [[Gagino rajoon]] # [[Gorodetsi rajoon]] # [[Knjaginino rajoon]] # [[Kovernino rajoon]] # [[Krasnooktjabrski rajoon]] # [[Krasnõje Baki rajoon]] # [[Kstovo rajoon]] # [[Lukojanovi rajoon]] # [[Lõskovo rajoon]] # [[Navašino rajoon]] # [[Pavlovo rajoon]] # [[Pilna rajoon]] # [[Potšinki rajoon]] # [[Sergatši rajoon]] # [[Setšenovo rajoon]] # [[Sokolskoje rajoon]] # [[Sosnovskoje rajoon]] # [[Spasskoje rajoon]] # [[Šaranga rajoon]] # [[Šatki rajoon]] # [[Tonkino rajoon]] # [[Ureni rajoon]] # [[Vadi rajoon]] # [[Varnavino rajoon]] # [[Vatša rajoon]] # [[Vetluga rajoon]] # [[Volodarski rajoon]] # [[Voznessenskoje rajoon]] # [[Vorotõnetsi rajoon]] # [[Voskressenskoje rajoon]] }} Rajooni õigustega linnad: {{veergude loend|laius=15em| # [[Arzamass]] # [[Bor]] # [[Dzeržinsk]] # [[Kulebaki]] # [[Navašino]] # [[Nižni Novgorod]] # [[Pervomaisk (Nižni Novgorodi oblast)|Pervomaisk]] # [[Perevoz]] # [[Sarov]] # [[Semjonov (linn)|Semjonov]] # [[Šahhunja]] # [[Tškalovsk]] # [[Võksa]] }} == Viited == {{viited}} {{RUS-Volga}} {{koord |NS=56.48333333 |EW=44.53333333 |type=adm1st |region=None}} [[Kategooria:Venemaa oblastid]] [[Kategooria:Nižni Novgorodi oblast| ]] lktvd15hclk021svsdoh110uhcz7ak3 0 6186 7248402 6892363 2026-10-06T09:31:00Z Amherst99 15496 /* */ 7248402 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Tšeljabinski oblast | nimi1_keel = vene | nimi1 = Челябинская область | nimi1_latin = (Tšeljabinskaja oblast) | lipp = Flag of Chelyabinsk Oblast.svg | lipu_link = [[Tšeljabinski oblasti lipp]] | vapp = Coat of arms of Chelyabinsk Oblast.svg | vapi_link = [[Tšeljabinski oblasti vapp]] | pindala = 88182 | elanikke = 3385124 | elanikke_seis = 2025 | keskuse_nimi = [[Tšeljabinsk]] | asendikaardi_pilt = Chelyabinsk in Russia.svg | osm = pind }} '''Tšeljabinski oblast''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Uurali föderaalringkond|Uurali föderaalringkonnas]]. Suuremad linnad on [[Tšeljabinsk]], [[Magnitogorsk]], [[Zlatoust]], [[Miass]] ja [[Kopeisk]]. == Haldusjaotus == Oblast on jaotatud 27 rajooniks ja 15 rajooni õigustega linnaks. Rajoonid: {{veergude loend|laius=15em| # [[Agapovka rajoon]] # [[Argajaši rajoon]] # [[Aša rajoon]] # [[Bredõ rajoon]] # [[Jemanželinski rajoon]] # [[Jetkuli rajoon]] # [[Kartalõ rajoon]] # [[Kasli rajoon]] # [[Katav-Ivanovski rajoon]] # [[Kizilskoje rajoon]] # [[Korkino rajoon]] # [[Krasnoarmeiski rajoon]] # [[Kunašaki rajoon]] # [[Kussa rajoon]] # [[Nagaibakski rajoon]] # [[Njazepetrovski rajoon]] # [[Oktjabrskoje rajoon (Tšeljabinski oblast)|Oktjabrskoje rajoon]] # [[Plasti rajoon]] # [[Satka rajoon]] # [[Sosnovski rajoon]] # [[Troitski rajoon]] # [[Tšebarkuli rajoon]] # [[Tšesma rajoon]] # [[Uiskoje rajoon]] # [[Uvelski rajoon]] # [[Varna rajoon]] # [[Verhneuralski rajoon]] }} Rajooni õigustega linnad: {{veergude loend|laius=15em| # [[Južnouralsk]] # [[Karabaš]] # [[Kopeisk]] # [[Kõštõm]] # [[Magnitogorsk]] # [[Miass]] # [[Ozjorsk]] # [[Snežinsk]] # [[Zlatoust]] # [[Trjohgornõi]] # [[Troitsk]] # [[Tšebarkul]] # [[Tšeljabinsk]] # [[Ust-Katav]] # [[Verhni Ufalei]] }} == Vaata ka == * [[Karatšai järv]] == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{RUS-Uural}} {{koord |NS=54.53333333 |EW=60.33333333 |type=adm1st }} [[Kategooria:Venemaa oblastid]] [[Kategooria:Tšeljabinski oblast| ]] 4ob9i6njqw17k024r6tyxtfc2axr06a 0 6197 7248407 6819654 2026-10-06T09:32:51Z Amherst99 15496 /* */ 7248407 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Novosibirski oblast | nimi1_keel = vene | nimi1 = Новосибирская область | nimi1_latin = (Novosibirskaja oblast) | lipp = Flag of Novosibirsk Oblast.svg | lipu_link = [[Novosibirski oblasti lipp]] | vapp = Coat of arms of Novosibirsk oblast.svg | vapi_link = [[Novosibirski oblasti vapp]] | pindala = 178678 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Novosibirsk]] | asendikaardi_pilt = Novosibirsk in Russia.svg | osm = pind }} '''Novosibirski oblast''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Siberi föderaalringkond|Siberi föderaalringkonnas]]. Asub [[Lääne-Siberi madalik]]u lõunaosas [[Irtõš]]i ja [[Ob]]i vahel. Oblastis on palju järvi, neist suurim on [[Tšanõ järv]]. Suuremad linnad on [[Novosibirsk]], [[Berdsk]], [[Iskitim]] ja [[Kuibõšev]]. Oblastit läbib [[Siberi raudtee]]. == Haldusjaotus == Oblastis on 30 rajooni ja 5 linnaringkonda. Rajoonid: {{veergude loend|laius=15em| # [[Bagani rajoon]] # [[Barabinski rajoon]] # [[Bolotnoje rajoon]] # [[Dovolnoje rajoon]] # [[Iskitimi rajoon]] # [[Karassuki rajoon]] # [[Kargati rajoon]] # [[Kolõvani rajoon]] # [[Kotšenjovo rajoon]] # [[Kotški rajoon]] # [[Krasnozjorskoje rajoon]] # [[Kuibõševi rajoon]] # [[Kupino rajoon]] # [[Kõštovka rajoon]] # [[Masljanino rajoon]] # [[Moškovo rajoon]] # [[Novosibirski rajoon]] # [[Ordõnskoje rajoon]] # [[Severnoje rajoon]] # [[Suzuni rajoon]] # [[Zdvinski rajoon]] # [[Tatarski rajoon]] # [[Togutšini rajoon]] # [[Tšanõ rajoon]] # [[Tšerepanovo rajoon]] # [[Tšistoozjornoje rajoon]] # [[Tšulõmi rajoon]] # [[Ubinskoje rajoon]] # [[Ust-Tarka rajoon]] # [[Vengerovo rajoon]] }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{RUS-Siber}} {{koord |NS=55.45 |EW=79.55 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa oblastid]] [[Kategooria:Novosibirski oblast| ]] 9puksht1fado2ywr29rgsvk5mbiq3pk 0 6199 7248408 5608318 2026-10-06T09:33:08Z Amherst99 15496 /* */ 7248408 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Tomski oblast | nimi1_keel = vene | nimi1 = Томская область | nimi1_latin = (Tomskaja oblast) | lipp = Flag of Tomsk Oblast.svg | lipu_link = [[Tomski oblasti lipp]] | vapp = Coat of arms of Tomsk Oblast, Russia.svg | vapi_link = [[Tomski oblasti vapp]] | pindala = 314391 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Tomsk]] | asendikaardi_pilt = Tomsk in Russia.svg | osm = pind }} '''Tomski oblast''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Venemaa]]l [[Siberi föderaalringkond|Siberi föderaalringkonnas]]. Suurimad linnad on [[Tomsk]], [[Seversk]] ja [[Streževoi]]. == Haldusjaotus == Oblastis on 16 rajooni: {{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:31em| * [[Aleksandrovskoje rajoon]] * [[Assino rajoon]] * [[Baktšari rajoon]] * [[Kargassoki rajoon]] * [[Kolpaševo rajoon]] * [[Koževnikovo rajoon]] * [[Krivošeino rajoon]] * [[Moltšanovo rajoon]] * [[Parabeli rajoon]] * [[Pervomaiskoje rajoon]] * [[Šegarka rajoon]] * [[Zõrjanskoje rajoon]] * [[Teguldeti rajoon]] * [[Tomski rajoon]] * [[Tšaja rajoon]] * [[Verhneketski rajoon]] }} == Ajalugu == Tomski piirkonna maa-alad olid 19.–20 sajandil Venemaa [[Tobolski kubermang]]us, kuhu kuulusid lisaks Tomski piirkonnale ka tänapäeva [[Altai krai]], [[Kemerovo oblast]]i, [[Novosibirski oblast]]i ja Tomski oblasti alad, [[Ida-Kasahhi oblast]]i ([[Kasahstan]]) ala ja osa [[Krasnodari krai]] alast. 20. sajandi alguse [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] haldusjaotuse muudatuste tulemusena vähenes pidevalt. [[1917]]. aastal eraldati [[Tobolski kubermang]]u koosseisust iseseisvaks [[Altai kubermang]], millesse lülitati: [[Barnauli maakond (Tomski kubermang)|Barnauli maakond]], [[Biiski maakond]], [[Kamenski maakond]], [[Slavgorodi maakond]], [[Zmeinogorodski maakond]], [[Karakumi maakond]]. [[1919]]. aastal liideti osa [[Tobolski kubermang]]u maa-alasid [[Omski kubermang]]uks. [[23. detsember|23. detsembrist]] [[1919]] kuni [[14. märts]]ini [[1920]] oli [[Tobolski kubermang]]u keskuseks [[Novosibirsk]]i linn (sellel ajal kandis nime [[Novonikolajevsk]]), kuid pärast 1920. aastat viidi kubermangukeskus tagasi [[Tomsk]]i linna. [[1921]]. aastal loodi [[Novonikolajevski kubermang]], kuhu liideti osa [[Tobolski kubermang]]u maid. [[25. mai]]l [[1925]] likvideeriti kubermang Venemaa haldusreformiga ning kubermangu maa-alad liideti [[Siberi krai]]sse, kus Tomsk jäi Tomski ringkonna keskuseks. Järjekordse reformi tulemusena liideti Siberi krai Tomski ringkond, [[Lääne-Siberi krai]] koosseisu, pärast seda aga [[Novosibirski oblast]]i koosseisu. [[1944]]. aastal, pärast [[Novosibirski oblast]]ist eraldumist moodustati iseseisev Tomski oblast, mille territoorium oli aga märgatavalt väiksem algsest Tomski kubermangu territooriumist. [[Tomski kubermang]]u kuulusid algselt: * [[Barnauli maakond]], keskus [[Barnaul]], * [[Biiski maakond]], keskus [[Biisk]], * [[Zmeinogorski maakond]], keskus [[Zmeinogorsk]], * [[Kainski maakond]], keskus [[Kainsk]], * [[Kuznetski maakond]], keskus [[Novokuznetsk]], * [[Mariinski maakond]], keskus [[Mariinsk]], * [[Tomski maakond]], keskus [[Tomsk]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat|Tomsk Oblast}} * http://www.tomsk.gov.ru/ {{RUS-Siber}} {{koord |NS=58.75 |EW=82.13333333 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa oblastid]] [[Kategooria:Tomski oblast| ]] iybbqqvtisp2cij26qhx61y67h50p30 7248409 7248408 2026-10-06T09:33:33Z Amherst99 15496 /* */ 7248409 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Tomski oblast | nimi1_keel = vene | nimi1 = Томская область | nimi1_latin = (Tomskaja oblast) | lipp = Flag of Tomsk Oblast.svg | lipu_link = [[Tomski oblasti lipp]] | vapp = Coat of arms of Tomsk Oblast, Russia.svg | vapi_link = [[Tomski oblasti vapp]] | pindala = 314391 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Tomsk]] | asendikaardi_pilt = Tomsk in Russia.svg | osm = pind }} '''Tomski oblast''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[oblast]]) [[Venemaa]]l [[Siberi föderaalringkond|Siberi föderaalringkonnas]]. Suurimad linnad on [[Tomsk]], [[Seversk]] ja [[Streževoi]]. == Haldusjaotus == Oblastis on 16 rajooni: {{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:31em| * [[Aleksandrovskoje rajoon]] * [[Assino rajoon]] * [[Baktšari rajoon]] * [[Kargassoki rajoon]] * [[Kolpaševo rajoon]] * [[Koževnikovo rajoon]] * [[Krivošeino rajoon]] * [[Moltšanovo rajoon]] * [[Parabeli rajoon]] * [[Pervomaiskoje rajoon]] * [[Šegarka rajoon]] * [[Zõrjanskoje rajoon]] * [[Teguldeti rajoon]] * [[Tomski rajoon]] * [[Tšaja rajoon]] * [[Verhneketski rajoon]] }} == Ajalugu == Tomski piirkonna maa-alad olid 19.–20 sajandil Venemaa [[Tobolski kubermang]]us, kuhu kuulusid lisaks Tomski piirkonnale ka tänapäeva [[Altai krai]], [[Kemerovo oblast]]i, [[Novosibirski oblast]]i ja Tomski oblasti alad, [[Ida-Kasahhi oblast]]i ([[Kasahstan]]) ala ja osa [[Krasnodari krai]] alast. 20. sajandi alguse [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] haldusjaotuse muudatuste tulemusena vähenes pidevalt. [[1917]]. aastal eraldati [[Tobolski kubermang]]u koosseisust iseseisvaks [[Altai kubermang]], millesse lülitati: [[Barnauli maakond (Tomski kubermang)|Barnauli maakond]], [[Biiski maakond]], [[Kamenski maakond]], [[Slavgorodi maakond]], [[Zmeinogorodski maakond]], [[Karakumi maakond]]. [[1919]]. aastal liideti osa [[Tobolski kubermang]]u maa-alasid [[Omski kubermang]]uks. [[23. detsember|23. detsembrist]] [[1919]] kuni [[14. märts]]ini [[1920]] oli [[Tobolski kubermang]]u keskuseks [[Novosibirsk]]i linn (sellel ajal kandis nime [[Novonikolajevsk]]), kuid pärast 1920. aastat viidi kubermangukeskus tagasi [[Tomsk]]i linna. [[1921]]. aastal loodi [[Novonikolajevski kubermang]], kuhu liideti osa [[Tobolski kubermang]]u maid. [[25. mai]]l [[1925]] likvideeriti kubermang Venemaa haldusreformiga ning kubermangu maa-alad liideti [[Siberi krai]]sse, kus Tomsk jäi Tomski ringkonna keskuseks. Järjekordse reformi tulemusena liideti Siberi krai Tomski ringkond, [[Lääne-Siberi krai]] koosseisu, pärast seda aga [[Novosibirski oblast]]i koosseisu. [[1944]]. aastal, pärast [[Novosibirski oblast]]ist eraldumist moodustati iseseisev Tomski oblast, mille territoorium oli aga märgatavalt väiksem algsest Tomski kubermangu territooriumist. [[Tomski kubermang]]u kuulusid algselt: * [[Barnauli maakond]], keskus [[Barnaul]], * [[Biiski maakond]], keskus [[Biisk]], * [[Zmeinogorski maakond]], keskus [[Zmeinogorsk]], * [[Kainski maakond]], keskus [[Kainsk]], * [[Kuznetski maakond]], keskus [[Novokuznetsk]], * [[Mariinski maakond]], keskus [[Mariinsk]], * [[Tomski maakond]], keskus [[Tomsk]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat|Tomsk Oblast}} * http://www.tomsk.gov.ru/ {{RUS-Siber}} {{koord |NS=58.75 |EW=82.13333333 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa oblastid]] [[Kategooria:Tomski oblast| ]] oe4lj7lbnf1jys22fj6no5m74jnef6v 0 6203 7248395 6679033 2026-10-06T09:25:22Z Amherst99 15496 /* */ 7248395 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Permi krai | nimi1_keel = vene | nimi1 = Пермский край | nimi1_latin = (Permski krai) | lipp = Flag of Perm Krai.svg | lipu_link = [[Permi krai lipp]] | vapp = Coat of Arms of Perm Krai.svg | vapi_link = [[Permi krai vapp]] | pindala = 160237 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Perm]] | asendikaardi_pilt = Perm in Russia.svg | osm = pind }} '''Permi krai''' on [[krai]] [[Venemaa]]l [[Volga föderaalringkond|Volga föderaalringkonnas]]. Moodustati 1. detsembril 2005 [[Permi oblast]]i ja [[Permikomi autonoomne ringkond|Permikomi autonoomse ringkonna]] liitmise teel. Referendum selle üle toimus oblastis ja autonoomses ringkonnas 2003. aasta detsembris. Suuremad linnad on [[Perm]], [[Berezniki]], [[Solikamsk]], [[Tšaikovski]], [[Lõsva]] ja [[Kungur]]. == Rahvastik == {| class="wikitable" |+ Elanike arvu dünaamika |- ! Aasta ! Arvestuslik rahvaarv<br><small>1. jaanuari seisuga</small> |- |2002 |2 837 146 |- |2003 |2 813 770 |- |2004 |2 791 036 |- |2005 |2 769 805 |- |2006 |2 748 233 |- |2007 |2 730 892 |- |2008 |2 718 200 |- |2010 |2 635 276 |- |2015 |2 637 032 |} == Haldusjaotus == Krai jaguneb 33 rajooniks, 15 rajooni õigustega linnaks ja 1 suletud linnaks. Rajoonid: {{veergude loend|laius=14em|stiil=max-width:60em| # [[Barda rajoon]] # [[Berjozovka rajoon]] # [[Bolšaja Sosnova rajoon]] # [[Gainõ rajoon]] # [[Gornozavodski rajoon]] # [[Iljinski rajoon]] # [[Jelovo rajoon]] # [[Jurla rajoon]] # [[Jusva rajoon]] # [[Karagai rajoon]] # [[Kišerti rajoon]] # [[Kossa rajoon]] # [[Kotševo rajoon]] # [[Krasnovišerski rajoon]] # [[Kudõmkari rajoon]] # [[Kujeda rajoon]] # [[Kunguri rajoon]] # [[Nõtva rajoon]] # [[Ohhanski rajoon]] # [[Oktjabrski rajoon (Permi krai)|Oktjabrski rajoon]] # [[Orda rajoon]] # [[Ossa rajoon]] # [[Otšjori rajoon]] # [[Permi rajoon]] # [[Siva rajoon]] # [[Solikamski rajoon]] # [[Suksuni rajoon]] # [[Tšastõje rajoon]] # [[Tšerdõni rajoon]] # [[Tšernuška rajoon]] # [[Uinskoje rajoon]] # [[Ussolje rajoon]] # [[Vereštšagino rajoon]] }} == Vaata ka == * [[Suksuni rajoon]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.perm.ru/ Permi krai koduleht] {{RUS-Volga}} {{koord |NS=59.23333333 |EW=56.13333333 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa kraid]] [[Kategooria:Permi krai| ]] trpy0s4ghxbzkz1a9bi7irgzrn9g8jm 0 6276 7248378 6906437 2026-10-06T08:56:03Z Sendrasendra 225202 7248378 wikitext text/x-wiki {{Täpsustuslehekülg}} '''Eeter''' võib tähendada mitut asja. *'''Eeter''' on '''[[dietüüleeter|dietüüleetri]]''' nimetus tavakeeles. *'''[[Eetrid]]''' on [[keemiline aine|aine]]klass [[orgaaniline keemia|orgaanilises keemias]]. *'''[[Eeter (element)|Eeter]]''' ehk '''viies element''' on vanakreeka [[loodusfilosoofia]]s viies [[element (stiihia)|element]], millest koosnevad taevasfäärid. *'''[[Eeter (füüsika)|Eeter]]''' on varasemas füüsikas [[valgus]]lainete substraat. *'''[[Eeter TV]]''' oli televisioonikanal, mis levis Starmani kaabeltelevisiooni võrkudes. *'''"[[Eeter (film)|Eeter]]"''' on [[Krzysztof Zanussi]] 2018. aasta film. *'''[[Eeter (ansambel)|Eeter]]''' on Eesti ansamblite loend. {{Vikitsitaadid}} 4ji7ejmlzfhikllkj8roy5a9chosdl7 0 7827 7248301 7247967 2026-10-05T21:36:41Z Velirand 67997 /* D */ 7248301 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Luciano Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[David Affengruber]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Semi Ajayi]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Maghnes Akliouche]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Albert Guðmundsson]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Waldemar Anton]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Adam Armstrong]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Daniel Ballard]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Valentín Barco]] - [[Bradley Barcola]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Enis Bardhi]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Enea Bastianini]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Maximilian Beier]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Jamie Benn]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Orlando Bennett]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Lucas Beraldo]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Sebastian Berhalter]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Tyler Bindon]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Daniel Bîrligea]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Marco Bizot]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Ludodvic Blas]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Andris Blicavs]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Oscar Bobb]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Yannick Bolasie]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Olivier Boscagli]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Toni Bou]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Martin Braithwaite]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Taliyah Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Nathaniel Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Adalberts Bubenko]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Michael Burton]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Leandro Cabrera]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[John Capel]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Jorge Carrascal]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Kevin Castaño]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Rayan Cherki]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Jordy Clasie]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Tina Clayton]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Emma Coburn]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Levi Colwill]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Diogo Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Conor Coventry]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Cal Crutchlow]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Patrick Cutrone]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Mikkel Damsgaard]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Jay Dasilva]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Zeno Debast]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Justin Devenny]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Carlos Alberto Dias]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Andy Díaz]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Andy Diouf]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Désiré Doué]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Souffian El Karouani]] - [[Anthony Elanga]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Endrick]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Maxime Estève]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Abdul Fatawu]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Mateus Fernandes (jalgpallur)|Mateus Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Equi Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Raúl Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Colette Flesch]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Alan Franco]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Iván Fresneda]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Jeremie Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Victor Froholdt]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Ethan Galbraith]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Ben Gannon-Doak]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[James Garner (jalgpallur)|James Garner]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Juri Gertsev]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Morgan Gibbs-White]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[Billy Gilmour]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Makenson Gletty]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Mika Godts]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Armando González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Jehue Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Artjom Gornostajev]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Konstantin Gradopolov]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Archie Gray]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Dominik Greif]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Ilia Gruev]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Erling Haaland]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Hákon Haraldsson]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Mike Hall (jalgrattur)|Mike Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Endrik Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Sifan Hassan]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Jorrel Hato]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Hans-Christian Hausenberg]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Aune Heggebø]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Aarne Hermlin]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Santiago Hezze]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Rasmus Højlund]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Timo Horn]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Jessica Hull]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Karel Hussar]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Larissa Iapichino]] - [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Adam Idah]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Sten-Erik Iir]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Nestory Irankunda]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Aivar Israel]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Goran Ivanišević]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Tomoki Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Nicolas Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Jérémy Jacquet]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Jordan James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Celina Jesionowska]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Viktor Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Brennan Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Jason Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Josip Juranović]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Gerda van der Kade-Koudijs]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sten Kaldma]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Christopher Kalev]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Sigrid Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Deniss Kapustin]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Emmanouíl Karalís]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Takamoto Katsuta]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Caoimhín Kelleher]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Mõhhailo Kohhan]] - [[Arvo Kohv]] - [[Peep Koidu]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Silja Kosonen]] - [[Nadežda Kossintseva]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Fjodor Krassikov]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Filip Krovinović]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Piret Krutob]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Riko Raimond Kubja]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Jüri Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Rudolf Künnapas]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Nick Kyrgios]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Senne Lammens]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Hugo Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Paul Richard Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Keane Lewis-Potter]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Dejan Ljubičić]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Dominic Lobalu]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Grigori Loorand]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Timo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Fermín López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Dominik Lopuhhin]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Jorge Lorenzo]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Yemisi Mabry]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Timothy Mack]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Kobbie Mainoo]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[Tomasz Majewski]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Dennis Man]] - [[Elijah Manangoi]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Mart Markus]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Omar Marmoush]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Kurtis Marschall]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Toni Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Gelson Martins]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Linet Masai]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Igor Matanović]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Konstantínos Mavropános]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Scott McKenna]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Daniil Medvedev]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Irina Melešina]] - [[Birger Meling]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Zoltán Melis]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Juta Meri]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Elmar Mike]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Jack Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Joan Mir]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Sergejs Mišins]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Jayson Molumby]] - [[Sean Monahan]] - [[Jon Moncayola]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Silinda Morales]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Diogo Moreira]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Hiroaki Morishima]] - [[Ryōya Morishita]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Sergei Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Timothé Mumenthaler]] - [[Janne Mumme]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Víctor Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Vedat Muriqi]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Raido Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Sebastian Nanasi]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Bayapo Ndori]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Kosta Nedeljković]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Phil Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Aarne Nirk]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Felix Nmecha]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Antonio Nusa]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Adam Obert]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Jake O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jennifer Oeser]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Dani Olmo]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Frank Onyeka]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[Dara O'Shea]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Igor Paixão]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Cole Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Troy Parrott]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Sally Pearson]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Ana Peleteiro-Compaoré]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Pepê]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Léo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Máximo Perrone]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Asha Philip]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Mats Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Mathieu van der Poel]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Freddie Potts]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Alexander Prass]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Gustavo Puerta]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Anatoli Purtov]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Robin-Christopher Raimo]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Ludovit Reis]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Jorgen Rikberg]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Mélina Robert-Michon]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Vitor Roque]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Joe Rothwell]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Alessia Russo]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Casper Ruud]] - [[Rain Ruuder]] - [[Marie Ruumet]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jelena Rõbakina]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Noah Sadiki]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Henri Sai]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] - [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Antonio Sanabria]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Oihan Sancet]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Liam Scales]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Garrett Scantling]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Andreas Schjelderup]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Alex Scott]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Djamel Sedjati]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Seol Young-woo]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Joaquin Seys]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[António Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Abdallah Sima]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Ellis Simms]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Danel Sinani]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kamila Skolimowska]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Petri Skriko]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Matías Soulé]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[David Strelec]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Yuito Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Daniel Svensson]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Benjamin Šeško]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Jan Štefela]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Warren Zaïre-Emery]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Johann Zarco]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Besfort Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Martín Zubimendi]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Vera Zvonarjova]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Marie-Josée Ta Lou-Smith]] - [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Daijirō Takakuwa]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Asuna Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Alfred Teearu]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Dominic Thiem]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Brandon Thomas-Asante]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Curtis Thompson (odaviskaja)|Curtis Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean-Clair Todibo]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Veselin Topalov]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Balázs Tóth]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Adrien Truffert]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Julia Trynova]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Stéfanos Tsitsipás]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Olaf Tufte]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Ayase Ueda]] - [[Naomichi Ueda]] - [[Tadahiko Ueda]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Shinsaku Uesugi]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Jonas Urbig]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Mia Mireia Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Josha Vagnoman]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Oskar Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Kristo Vaikmaa]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Wout van Aert]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[Vanderson]] - [[Maarten Vandevoordt]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Ronald Vargas]] - [[Kert Varik]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Augenijus Vaškys]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Oskar Veldemann]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Hanno Velt]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Anouk Vetter]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Victor Pálsson]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Luka Vušković]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Audrey Werro]] - [[Maddison-Lee Wesche]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Neco Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Patrick Wimmer]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Lisanne de Witte]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Caleb Yirenkyi]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] b07ef1psqwwvbeit0bmmiapmiw1y4sg 0 9693 7248035 7180511 2026-10-05T13:03:49Z ~2026-53593-34 239038 7248035 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{See artikkel|räägib Mikołaj Kopernikust; filmi kohta vaata artiklit [[Kopernik (film)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kopernik (täpsustus)]].}} {{Teadlane | pilt = Nikolaus Kopernikus.jpg | pildiallkiri = | sündinud = 19. veebruar 1473 | sünnikoht = [[Toruń]], [[Kuninglik Preisimaa]], [[Poola kuningriigi kroon]] | surnud = {{Surmaaeg ja vanus|1543|5|24|1473|2|19}} | surmakoht = [[Frombork]], [[Kuninglik Preisimaa]], [[Poola kuningriigi kroon]] | elukoht = | kodakondsus = [[Pilt:Flag_of_Prussia_(1466-1772).svg|20px]] [[Kuninglik Preisimaa]]<ref name="Davies20">{{cite book |last=Davies |first=Norman |year=2005 |title=God's playground. A History of Poland in Two Volumes |publisher=Oxford University Press |volume=II |isbn=978-0-19-925340-1 |page=20 |quote=''As a native of Royal Prussia, he never admitted to anything other than local patriotism, whereby he described himself as a 'Prussian'. [...] Taking everything into consideration, there is good reason to regard him as both a German and as a Pole: and yet, in the sense that modern nationalists understand it, he was neither. ''}}</ref> | tegevusala = [[astronoomia]]<br>[[kanooniline õigus]]<br>[[majandus]]<br>[[matemaatika]]<br>[[meditsiin]]<br>[[poliitika]] | töökoht = | haridus = [[Krakówi ülikool]]<br>[[Bologna ülikool]]<br>[[Padova ülikool]]<br>[[Ferrara ülikool]] | tuntumad_tööd = [[heliotsentriline maailmasüsteem]]<br>[[Koperniku printsiip]] | autasud = | autogramm = Nicolaus Copernicus signature (podpis Mikołaja Kopernika).svg | märkused = }} [[Pilt:Kopernikus, Nikolaus - Reußner 1578 Portrait1.jpg|pisi|Koperniku portree. Puulõige [[Nicolaus Reusner]]i raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti [[Tobias Stimmer]] Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele.]] '''Mikołaj Kopernik''' (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti '''Niklas Koppernigk'''; ladinapärastatult '''Nicolaus Copernicus''' või '''Nicolaus Coppernicus'''; saksapäraselt '''Nikolaus Kopernikus'''; [[19. veebruar]] [[1473]] [[Toruń]], [[Kuninglik Preisimaa]], Poola kuningriik – [[24. mai]] [[1543]] [[Frombork]], [[Kuninglik Preisimaa]], Poola kuningriik) Poola [[astronoomia|astronoom]], [[matemaatika|matemaatik]], [[kartograafia|kartograaf]], [[arst]] ja [[Ermlandi piiskopkond|Ermlandi piiskopkonna]] [[toomhärra]], maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, [[heliotsentriline maailmasüsteem|heliotsentrilise maailmasüsteemi]] alusepanija. Oma peateoses "[[De revolutionibus orbium coelestium]]" ([[1543]]) kirjeldab ta [[heliotsentriline maailmapilt|heliotsentrilist maailmapilti]], mille järgi Maa on planeet, mis pöörleb ümber oma telje ja tiirleb koos teiste tähtedega ümber Päikese. Teose retseptsioon viis murranguni, mida nimetatakse [[koperniklik pööre|koperniklikuks pöördeks]] ning on ajalooteaduses üks tsesuuridest, mis märgivad üleminekut [[keskaeg|keskajalt]] [[uusaeg|uusajani]]. Peale selle tõlgendab ta selles töös esmakordselt [[kevadpunkt]]i aeglast nihkumist [[pretsessioon|Maa telje suuna muutumise]] tagajärjena ([[kevadpunkti pretsessioon]]i). ==Päritolu== [[Pilt:Kopernikus_Verwandtschaft.png|pisi|Mikołaj Koperniku esivanemad ja sugulased]] [[Pilt:CopernicusHouse.jpg|pisi|Koperniku maja Toruńis, St. Annengasse 15/17 (praegu Kopernika)]] [[Pilt:Nicolaus Nicolai de Thuronia-detail.png|pisi|Immatrikulatsioonisissekanne Krakówi ülikoolis:<br />''Nicolaus Nicolai de Thuronia solvit totum''<br />('Nicolaus, Nicolause poeg Thornist, on maksnud kogu maksu')<ref>''Nicolaus Copernicus Gesamtausgabe''. kd 6, osa 2, lk 28.</ref>]] Nikolaus Kopernikus oli [[Niklas Koppernigk]]i, Toruńi jõuka vasekaupmehe ja kohtu kaasistuja, ja tema abikaasa Barbara Watzenrode poeg. Koppernigkide perekond kuulus [[Kulmerland]]i [[hansalinn]]a, [[Preisimaa]] vanima linna [[Toruń]]i saksakeelsete kodanike hulka<ref name="AFB162">[[Anton Friedrich Büsching]]. ''Auszug aus einer Erdbeschreibung. Erster Theil, welcher Europa und den nordlichen Theil von Asia enthält'', Hamburg 1771, lk 162–166.</ref>. [[Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66)|Kolmeteistkümneaastases sõjas]] oli see linn [[Preisi Liit|Preisi Liidu]] koosseisus [[Saksa Ordu riik|Saksa Ordu riigist]] lahku löönud ning 1467 läinud autonoomse [[Kuninglik Preisimaa|Kuningliku Preisimaa]] osana [[Poola kuningas|Poola kuninga]] alluvusse. Koperniku isa oli ajavahemikus 1454–1458 asunud [[Kraków]]ist, kus ta oli tegutsenud vasekaupmehena, Toruńisse. Emapoolne suguvõsa oli väga jõuline. See oli pärit [[Pszenno]]st (''Wazygenrode''). Aastal 1370 tulid nad Toruńisse, kus Koperniku vanaisa Lukas Watzenrode (vanem) oli 1440. aastast [[kohtukaasistuja]] ja hiljem kohtukaasistujate meister. Koperniku sünnimajaks peeti pikka aega maja Annengasse 15/17, mistõttu seda hakati nimetama [[Koperniku maja]]ks ja tänavat Koperniku tänavaks. Ent vanemad olid juba enne Koperniku sündi elanud ka kesklinnas raekoda ümbritseval ringtänaval, kus elasid kõige lugupeetavamad kodanikud. Praegu arvatakse, et perekond oli juba 1468. aastal asunud elama vastomandatud topeltmajapoolde ringi äärde (tänapäeval Rynek Staromiejski 36)<ref>''Nicolaus Copernicus Gesamtausgabe'', kd VI-2, nr. 13</ref>, mille teises majapooles elasid juba ammu Watzenroded, nii et Kopernik sündis pigem seal. Koppernigkide perekond võeti kolmandasse dominiiklaste ordusse.<ref>Franz Hipler. ''Spicilegium copernicanum: Festschrift des historischen Vereins für Ermland zum vierhundertsten'', 1873, lk 298; Ludwig Birkenmajer. ''Nicolaus Copernicus und der Deutsche Ritterorden'', Krakau 1937, lk 20, 22; [[Leopold Prowe]]. ''Nicolaus Coppernicus. Zweiter Band: Urkunden'', Weidmannsche Buchhandlung, Berlin 1884, lk 467–468; Ignatius Polkowski. ''Zywot Mikolaja Kopernika'', Gniezno 1873, lk 95.</ref> == Elukäik == Mikołaj Kopernik sündis rikka vasekaupmehe perekonnas (ka perekonnanimi viitab vasele). Saksa allikad nimetavad Kopernikut sakslaseks, tema emakeel/kodune keel oli saksa keel<ref>https://books.google.ee/books?id=bYxhZt6BZCoC&pg=PA65&lpg=PA65&dq=Deutsch+war+f%C3%BCr+Kopernikus+Muttersprache+und+Alltagssprache,+wenn+auch+der+schriftliche+Umgang+fast+ausschlie%C3%9Flich+auf+Lateinisch+erfolgte&source=bl&ots=jpzkAj4l0a&sig=ACfU3U3GOpanSgBfRgI4kTeNSukf7K_D9g&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjxrPvR9ZPiAhVukosKHd0wCN0Q6AEwAHoECAkQAQ#v=onepage&q=Deutsch%20war%20f%C3%BCr%20Kopernikus%20Muttersprache%20und%20Alltagssprache%2C%20wenn%20auch%20der%20schriftliche%20Umgang%20fast%20ausschlie%C3%9Flich%20auf%20Lateinisch%20erfolgte&f=false</ref>, teadustöid kirjutas ta aga ladina keeles. Tema vanemad olid saksa kaupmees<ref name="hockey462">Thomas Hockey, Virginia Trimble, Thomas R. Williams, Katherine Bracher, Richard A. Jarrell, Jordan D. Marché II, Joann Palmeri, Daniel W. E. Green. ''The Biographical Encyclopedia of Astronomers'', Springer, 2014, ISBN 978-1-4419-9916-0, lk 462.</ref> Niklas Koppernigk ja tema abikaasa Barbara Watzenrode (kuigi arvatavasti pidasid nad end poolakateks ja Mikołaj kasvatati Poola kuningat austama). Tema isa suri 1483. ja 1485. aasta vahel. Mikolaj kasvas üles oma emapoolse onu [[Lucas Watzenrode]] leibkonnas. Onu oli [[toomhärra]] ning sai hiljem [[piiskop]]iks. Kui isa 1483 suri, oli Nikolaus kümneaastane. Tema ema vend [[Lucas Watzenrode]], kes oli alates 1489. aastast [[Ermlandi piiskopkond|Ermlandi piiskopkonna]] [[vürstlik piiskop]], hoolitses pärast vanemate surma nelja [[orb|orvu]] eest. Kõige vanem vend<ref>Leopold Prowe. ''Zur Biographie von Nicolaus Copernicus'', 1835, lk 35. Toomkapiitli istungi märge.</ref> Andreas sai, nagu Nikolauski, toomhärraks Frauenburgis, aga haigestus 1508. aasta paiku [[leepra]]sse, isoleeriti hiljem ja suri 1518. aasta paiku arvatavasti [[Itaalia]]s. Vanemast õest [[Barbara Koppernigk]]ist sai abtiss [[Chełmno]] kloostris, noorem õde Katharina abiellus Krakówi kaupmehe Barthel Gertneriga. Kopernik õppis algul Toruńi Püha Johannese koolis. Aastatel 1488–1491 õppis ta kõrgemas koolis. Mõnede Koperniku-uurijate arvates oli see kool [[Włocławek]]is,<ref>[https://web.archive.org/web/20160608122328/http://www.erasmushum.umk.pl/patron/ ''NCU patron: Nicolaus Copernicus.''], ''Nicolaus Copernicus University''</ref> paljud asjad räägivad aga pigem selle kasuks, et ta käis [[ühiselu vennaskond|ühiselu vennaskonna]] koolis [[Chełmno]]s, eriti Koppernigkide ja Watzenrodede tihe side selle Toruńi naaberlinnaga, kus mitu Koperniku naissugulast juba elas [[tsistertsaste ordu|tsistertslaste]] naiskloostris. Ka Lukas Watzenrodet tõmbas eriti Chełmnosse, nii et ta 1488. aastal Poola riigipäeval [[Piotrków Trybunalski]]s tegi isegi ettepaneku viia Chełmno toomkapiitel, millesse ta tollal ise kuulus, [[Chełmża]]st üle Chełmnosse.<ref>Põhjalik arutelu: Hans Schmauch. Die Jugend des Nikolaus Kopernikus. – ''Kopernikusforschungen'', 1943.</ref> Aastatel [[1491]]–[[1495]] õppis Kopernik koos oma venna Andreasega [[Krakówi Ülikool]]is [[vabad kunstid|vabasid kunste]], [[õigusteadus]]t, [[usuteadus]]t, [[astronoomia]]t. Üks tema õppejõude oli [[Albert de Brudzewo]]. Seal ta ülikooli ei lõpetanud. Seal ajal tutvus ta ka Sileesia õpetlase [[Laurentius Corvinus]]ega, kes tegutses hiljem Toruńis. Aastal 1495 nimetati Kopernik [[Kanoniker]] [[Frombork]]i [[Warmia piiskopkond|Warmia piiskopkonna]] [[toomkool]]i [[toomhärra]]ks<ref>''Nicolaus Copernicus Gesamtausgabe'', kd 6, osa 2, lk 30.</ref> Onu finantseeris oma õepoja õpinguid ning organiseeris noore Koperniku toomhärraks valimise [[1497]]. aastal. Toomhärra sissetulek võimaldas Kopernikul rahulikult oma õpingud lõpetada ning kindlustas ühtlasi materiaalsetest probleemidest vaba elu kuni surmani. Onu Watzenrode saatis ta [[Bologna ülikool]]i, kus ta talvesemestril 1496/1497 alustas mõlema õiguse õpinguid, kuid ei saanud sel alal akadeemilist kraadi. [[Bologna]]s õppis Kopernik peale [[vanakreeka keel]]e [[Urceus Codrus]]e juures ka [[astronoomia]]t ja õppis [[Domenico Maria da Novara]] juures tundma uuemaid planeetide liikumise teooriaid. Ta omandas sealt ''[[magister artium]]''{{'}}i kraadi.<ref>Eugen Brachvogel. Zur Koppernikusforschung. – ''Zeitschrift zur Geschichte und Altertumskunde Ermlands'', 25 (1935), lk 244–245.</ref> Novara tutvustas talle [[uusplatonism]]i mõttemaailma, kus päike on [[Jumal]]a ehk [[Üks (filosoofia)|Ühe]] materiaalse kujutisena väga tähtis<ref>[[Hugh Kearney]]. ''„und es entstand ein neues Weltbild.“ Die Wissenschaftliche Revolution vor einem halben Jahrtausend'', Kindler, München 1971, lk 100–101.</ref>. Aastal 1500 lahkus Kopernik Bolognast ja veetis [[juubeliaasta]] puhul mõne aja [[Rooma]]s ning läks 1501. aastal Fromborki [[Warmia]]sse tagasi. Ta palus luba Itaalias edasi õppida ja alustas juba samal aastal meditsiiniõpinguid [[Padova ülikool]]is. Paralleelselt jätkas ta juuraõpinguid. Sel ajal sai Kopernik [[Wrocławi Ristikirik]]u koolijuhi ameti, mida ta isiklikult ei pidanud, kuid säilitas ajani pisut enne surma<ref>[http://geneal.lemmel.at/Kop-28a.html Kopernikus legte Amt in Breslau 1538 nieder.]</ref>. Kopernik ja tema vend Andreas, kes oli samuti saanud õpinguteloa, viibisid ajutiselt ka Roomas kuuria juures Fromborki toomkapiitli volinikena<ref>F. Hipler. ''Spicilegium'', 1873, lk 268.</ref>. Ta õppis seal ka [[matemaatika]]t. Ta omandas seal [[litsents]]i meditsiini praktiseerimiseks. Padovasse jäi ta 1503. aastani. 31. mail 1503 sai ta [[Ferrara Ülikool]]ist [[kanooniline õigus|kirikuõiguse]] doktori kraadi.<ref>''Nicolaus Copernicus Gesamtausgabe'', kd 6, osa 2, lk 62–63.</ref> Akadeemilist kraadi meditsiinis ta ei saanud. [[Pilt:Frauenburger Dom 2010.jpg|pisi|[[Fromborki toomkirik]]]] [[Pilt:Copernicus Tower in Frombork.jpg|pisi|Torn [[Frombork]]is, mis kuulus Kopernikule]] 1503. aastal läks ta tagasi Warmiasse, kus töötas oma onu Lucas Watzenrode, Warmia vürstliku piiskopi juures sekretäri ja arstina. Onu kaudu sai ta koha Warmia piiskopkonna toomkapiitlis Fromborkis, ''in hoc remotissimo angulo terræ'' ('selles maa kaugeimas nurgas'),<ref>Andreas Kühne., lk ''Die Edition von Briefen, Urkunden und Akten in der Münchner [[Nicolaus-Copernicus-Gesamtausgabe]]'', lk 141. – Hans-Gert Roloff, Renate Meincke. ''Editionsdesiderate zur Frühen Neuzeit: Beiträge zur Tagung der Kommission für die Edition von Texten der Frühen Neuzeit'', Arbeitsgemeinschaft für Germanistische Edition. Kommission für die Edition von Texten der Frühen Neuzeit. Arbeitstagung, Rodopi 1997, ISBN 90-420-0332-4.</ref> nagu ta kirjeldas oma töökoha asukohta oma peateoses eessõnas paavstile. Watzenrode kavatses teha õepojast oma järglase vürstliku piiskopina. Kopernik pidi ajama administraatorina valitsemisasju. Läbirääkimistel Preisi mündiasjanduse reformi üle töötas ta välja Preisi linnade positsiooni. Ta andis selle kohta välja kirjutise, mida veel sajandeid hiljem peeti [[rahateooria]] teenäitajaks. Aastal 1504 osales Kopernik Preisi maapäevadel [[Malbork]]is ja [[Elbląg]]is, aastal 1506 kõneles ta Preisi seisustekogul Malborkis. Administraatorina koostas ta 1516–1521 "[[Locationes mansorum desertorum]]" ('mahajäetud talude asukohad'). Hoolimata raskest olukorrast Preisis, kus linnad ja inimesed võitlesid katoliikliku valitsuse poolt ja vastu, suutsid Watzenrode, kes oli vürstliku piiskopina ühtlasi maahärra, ja tema õepoeg Kopernik säilitada Warmia sõltumatus ordust ja omavalitsusvolitused Poola krooni all. Warmia toomkapiitli kantsleriks valiti Kopernik 1510, 1519, 1525 ja 1528. Aastal 1510 tegi Kopernik esimese teona kantslerina koos hilisema vürstliku piiskopi [[Fabian Lossainenist|Lossaineni Fabian]]iga reisi [[Olsztyn]]isse. Järgmisel aastal osales ta onu esindajana [[Zygmunt I]] pulmas. Pärast senise Warmia piiskopi [[Mauritius Ferber]]i surma esitas [[Tiedemann Giese]] Koperniku 1537. aastal piiskopikandidaadiks, kuid Kopernik jäi alla [[Johannes Dantiscus]]ele. Sõjalistes konfliktides [[Saksa ordu]] ja Poola vahel pooldas Kopernik, nagu onugi, [[Preisi Liit]]u, mis oli Poolaga Saksa ordu vastu liidus. Pärast Fromborki purustamist [[Albrecht von Hohenzollern]]i poolt [[Ratsanikesõda|Ratsanikesõjas]] 1520 viis Kopernik oma residentsi üle [[Olsztyn]]isse. Seal korraldas ta kindluse komandandina linna kaitset ordurüütlite eest. Aastal 1521 läks Kopernik Fromborki tagasi. Ta osales Poola kuninga saatkonnas ordu kõrgmeistri ja Warmia komissari juurde Poola krooni valduste tagasisaamiseks. Poola kuningalt Zygmuntilt saavutas ta nende Warmia asulate vabastamise, mis olid (sõbralike) Poola vägede poolt okupeeritud. Neid asulaid aga, mis olid okupeeritud Saksa ordu vägede poolt, ei õnnestunud tagasi saada.<ref>Leopold Prowe. ''Nicolaus Coppernicus'', teine köide, lk 117–119. [https://archive.org/stream/nicolauscoppern00prowgoog#page/n131/mode/2up Veebis].</ref>. Kopernik praktiseeris veel 69. eluaastal arstina, kui hertsog [[Albrecht von Hohenzollern]] pöördus 6. aprillil 1541 tema poole kirjaliku palvega olla haigestunud [[Georg von Kunheim vanem]]a, [[Tapiau]] [[maakonnapeamees|maakonnakaupmehe]] kõrval<ref>Faber. ''Ein Beitrag zur Lebensgeschichte des Nicolaus Kopernikus''. – ''[[Beiträge zur Kunde Preußens]]'', kd 2, Königsberg 1819 [http://books.google.de/books?id=l9kAAAAAcAAJ&pg=PA265 lk 265–267].</ref><ref>[[Leopold Friedrich Prowe]]. ''Nicolaus Copernicus in seinen Beziehungen zu dem Herzoge Albrecht von Preussen. Vortrag gehalten in der öffentlichen Sitzung des Copernicus-Vereins für Wissenschaft und Kunst am 19. Februar 1855'', Thorn 1855. ([http://books.google.de/books?id=TGVBAAAAYAAJ Veebis]).</ref>. Kirjades kasutas Kopernik kõrge eani kas ladina või saksa keelt<ref>[[Johann Matthias Watterich]]. Nikolaus Koppernik ein Deutscher. – ''Zeitschrift für die Geschichte und Altertumskunde Ermlands'', kd 1, aastakäik 1858–1860, Mainz 1860, [http://books.google.de/books?id=lNgAAAAAcAAJ&pg=PA400 lk 400–405].</ref>. Kopernik suri [[1543]]. aastal. == Looming, tegevus ja teosed == {{vaata|Koperniku pööre}} Juba 16. sajandi alguseks olid Kopernikul välja kujunenud heliotsentrilised vaated. [[1514]]. aastal levitas ta oma sõprade hulgas väikest käsikirja "[[Commentariolus]]" ("Väikesed kommentaarid"). Selles esitas ta ideid, kuidas loobuda senisest [[Ptolemaiose maailmasüsteem]]ist. Ta pani [[Maa]] liikuma, [[Päike]]se seisma ning matemaatilises mudelis kasutas [[deferent]]i ja kahte [[epitsükkel|epitsüklit]]. Sõbrad kiitsid idee heaks, seda loeti [[Rooma]]s [[paavst]]ile ja [[kardinal]]idele ning sealtki saabus positiivne tagasiside. [[1514]]. aastal avaldas Kopernik [[Bütsants]]i kirjaniku [[Theophylaktos Simokattese]] poeetiliste kirjade kogu, mille oli tõlkinud kreeka keelest ladina keelde. [[1543]]. aastal avaldas ta oma peateose "Taevasfääride pöörlemisest" ("[[De revolutionibus orbium coelestium]]"). Võrreldes "Väikeste kommentaaridega" läks Kopernik siin tunduvalt sügavamale teemasse. Sisse on toodud kaks uut matemaatilist lahendust, kusjuures läbivalt kasutas Kopernik ühte ekstsentrikust deferenti ja üht epitsüklit. Ptolemaiose [[ekvantpunkt]]id olid kadunud ning kõigi planeetide deferentidel oli üks ja sama keskpunkt – üks punkt Päikese lähedal. See teos osutus revolutsiooniliseks, muutes pikkamööda inimeste mõtlemist ja pannes aluse [[teaduslik revolutsioon|teaduslikule revolutsioon]]ile. Kaasaegsed astronoomid, isegi need, kes Maa liikumist ei uskunud, nägid selles teoses astronoomia ilu ja harmoonia taastamist. Esimest korda oli [[Ptolemaiose maailmasüsteem]]ile tekkinud [[Koperniku maailmasüsteem]]i näol lõpuni välja arendatud ja täiesti kasutuskõlblik konkurent, mis põhjendas ja ennustas taevasi liikumisi mitte kehvemini kui Ptolemaiose mudel, mida aga oli lihtsam ja mugavam kasutada. Kahe hea [[maailmasüsteem]]i võrdlus sünnitas uusi ideid ja lähenemisnurki. Peale eelmainitud kolme teose on säilinud veel 17 Koperniku kirja. Neist 15 käsitlevad kiriku ja koguduse asju, üks rahareformi ja üks (nn [[Werneri kriitika]]) analüüsib kinnistähtede sfääri liikumisi. Geo- ega heliotsentrismi seal ei mainita. === Astronoomiline uurimistöö === ==== Oma vaatlused ==== Kopernik tegutses vaatleva astronoomina, kuid kasutas abivahendeid, mis olid oma aja kohta üsna algelised. Ei ole täpselt teada, missugused instrumendid tal olid; kindel tundub olevat ainult [[parallaktiline joonlaud|parallaktilise joonlaua]] kasutamine. Teada on ainult 63 oma [[vaatlus]]t, millest ta kasutas oma peateose "[[De revolutionibus orbium coelestium]]" jaoks ainult väiksemat osa. Täpsus, mida ta taotles, oli umbes 10 [[kaareminut]]it, millele ta kohati tunduvalt alla jäi ([[Tycho Brahe]] saavutas pisut hiljem poole kaareminutise täpsuse). Fraomborkis oli Kopernik ka loodusega hädas: [[Gdańsk]]ist läände jääva [[Wisła]] "aurude tõttu" ei olevat tal kunagi õnnestunud kõige sisemist planeeti [[Merkuur]]i vaadelda ega isegi selle asendit määrata<ref>[[Johann Elert Bode]] (toim). ''[[Berliner Astronomisches Jahrbuch]]'' für das Jahr 1794, Berlin, 1791, lk 187.</ref>. Ta laenas vastavad vaatlused seetõttu kaasaegsetelt, nagu näiteks frangi astronoomilt [[Johannes Schöner]]ilt<ref>[[Johann Elert Bode]] (toim). ''[[Berliner Astronomisches Jahrbuch]]'' für das Jahr 1816, Berlin, 1813, lk 96.</ref>. Tema peateos toetus kõige rohkem tema käsutuses olevatele antiikaegsetele andmetele<ref>Jürgen Hamel. ''Nicolaus Copernicus. Leben, Werk und Wirkung'', 1994, lk 173–181.</ref>. ==== Teose "De revolutionibus orbium coelestium" tekkelugu ==== {{vaata|De revolutionibus orbium coelestium}} Oma avaldamata teoses "[[Commentariolus]]" esitas Kopernik oma teooria planeetide tiirlemise kohta ümber päikese ja Maa pöörlemisest tingitud kinnistähtede näiva liikumise kohta. Pisut enne surma aastal 1543 avaldas ta töö "[[De revolutionibus orbium coelestium]]", milles ta seletas [[kevadpunkt]]i [[pretsessioon]]i [[Maa telg|Maa telje]] aeglase liikumisega. Kopernik kasutas planeetide orbiitide kirjeldamisel ühtlaste ringliikumiste superpositsioone keskpunktiga Päikese lähedal. Kõik Koperniku eelkäijad järgisid [[Hipparchos]]t, kes pidas pretsessiooni põhjuseks kinnistähtede sfääri aeglast pöörlemist<ref>Nicolaus Copernicus. ''De revolutionibus orbium coelestium'', 3. raamat, ptk 1.''</ref> Koperniku sõbrad, eriti piiskop [[Tiedemann Giese]] ja kardinal [[Nikolaus von Schönberg]] ning [[Johannes Dantiscus]], püüdsid Kopernikut veenda oma astronoomilisi töid avaldama. Kardinal Schönberg pakkus et ta võib kanda raamatu trükkimise kulud,<ref>[http://books.google.de/books?id=yOPOKf0Gsd8C&printsec=frontcover#v=onepage&q=preussische&f=false Gottsched.'' Lobrede auf den Domherrn Copernicus'', 1743.]</ref> Ta viivitas sellega kaua, võib-olla sellepärast, et tema osalt ebatäpseid arvutusi, mis põhinesid [[Aristoteles]]e ettekujutusel, et ring on ideaalselt harmooniline kujund, vaatlused ei toetanud; sellepärast oli karta, et teadlased ja kirik lükkavad need tagasi. Briti ajaloolane [[Hugh Kearney]] aga oletab Koperniku õpilasele [[Georg Joachim Rheticus]]ele viidates, et ta hoidus avaldamisest pigem sellepärast, et [[uuspütaagorlus]]e [[esoteerika|esoteerilises]] traditsioonis tohib tähtsaid tõdesid kättesaadavaks teha ainult matemaatilise ettevalmistusega inimestele, mitte laiadele massidele<ref>Hugh Kearney. ''und es entstand ein neues Weltbild. Die Wissenschaftliche Revolution vor einem halben Jahrtausend'', Kindler: München 1971, lk 101 ja 104.</ref>. [[Pilt:De Revolutionibus manuscript p9b.jpg|pisi|Lehekülg Koperniku teose "De revolutionibus orbium coelestium" [[käsikiri|käsikirjast]]]] Rheticuse abiga trükiti Rhode juures [[Danzig]]is 1540 "[[Narratio prima]]". Veidi aega enne Koperniku surma aastal 1543 trükiti [[Johannes Petreius]]e juures [[Nürnberg]]is paavst [[Paulus III]]-le pühendatud peateos "[[De revolutionibus orbium coelestium]]" ('Taevaringide pöörlemisest'). Kopernik ei olnud esimene teadlane, kes keskaja ja uusaja vahetusel kaalus heliotsentrilist süsteemi. Enne teda arutasid seda mõtet [[Nicolaus Cusanus]], kellel aga puudusid matemaatilise teostuse vahendid, ja [[Regiomontanus]], kelle varajane surm tegi tema tegevusele enneaegse lõpu. Kopernik tugines mõlema teadlase töödele. Reformaator [[Andreas Osiander]] oli omavoliliselt ja anonüümselt lisanud eessõna, milles uut maailmasüsteemi esitatakse lihtsalt arvutuste abivahendina, matemaatilise abikonstruktsioonina planeetide orbiitide lihtsamaks arvutamiseks. Sellega oli ta aga Koperniku väiteid võltsinud ja vastuoluliseks teinud. Tegelikult olidki [[Erasmus Reinhold]]i poolt Koperniku mudeli järgi koostatud [[Preisi tabelid]] kergemini kasutatavad kui vanemad [[Alfonso tabelid]]. ====Retseptsioon==== Konkreetselt Koperniku heliotsentrilist kosmosemudelit ignoreeris enamik nii katoliiklasi kui ka protestante<ref>Jürgen Hamel. Die Rezeption des mathematisch-astronomischen Teils des Werkes von Nicolaus Copernicus in der astronomisch-astrologischen Kleinliteratur um 1600. – ''Cosmographica et Geographica: Festschrift für Heribert M. Nobis zum 70. Geburtstag'', toim Bernhard Fritscher/Gerhard Brey, ''ALGORISMUS. Studien zur Geschichte der Mathematik und der Naturwissenschaften'', nr 13, 1. poolköide, Institut für Geschichte der Naturwissenschaften, München 1994, lk 315–335, siin lk 332.</ref>. Ainult mõned uusplatoonikud nõustusid temaga<ref>Hugh Kearney: ''und es entstand ein neues Weltbild. Die Wissenschaftliche Revolution vor einem halben Jahrtausend'', Kindler: München 1971, lk 104.</ref> Vsstupidi käibivale vaatele ei peetud heliotsentrilise maailmasüsteemi propageerimist tema eluajal ketserluseks, küll aga fantasmagooriaks. Geotsentriline maailmasüsteem, mis tugines tolle aja vaieldamatutele teaduslikele autoriteetidele [[Ptolemaios]]ele ja [[Aristoteles]]ele, tundus ju ka terve mõistusega paremas kooskõlas olevat kui liikuv Maa: liikumise puhul peaks ju olema tunda tuult, esemed peaksid viltu kukkuma ([[torniargument]]). Ka peaksid kinnistähed aasta jooksul tegema läbi näiva ringliikumise ([[aastaparallaks]]), nagu Koperniku oponendid vastavalt [[Ptolemaios]]e õpetusele välja tõid, aga hilisemad astronoomilised vaatlused, näiteks [[Tycho Brahe]] omad, seda ei kinnitanud<ref name="John Freely 2015">John Freely. ''Kopernikus. Revolutionär des Himmels'', Klett-Cotta Verlag, Stuttgart 2015, lk 244.</ref>. Laialt retsipeeriti ja rakendati uusi matemaatilisi planeetide liikumise arvutusi, mis Kopernikus oli koos heliotsentrilise kosmosemudeliga loonud, sest nende abil lootsid paljud lõpuks saada täpsed [[efemeriidid]] konkreetseks astronoomilis-astroloogiliseks otstarbeks. Ent Koperniku planeetide orbiitide arvutusel põhinevad efemeriidid, näiteks [[Preisi tahvlid]], hälbisid aastate ja aastakümnete jooksulsamuti märgatavalt tegelikult vaadeldud planeetide asenditest, nagu ka juba enne sajandeid kasutusel olnud ebatäpsed [[Alfonso tahvlid]], mis põhinesid Ptolemaiose planeetide orbiitide arvutustel<ref>Jürgen Hamel. ''Geschichte der Astronomie. Von den Anfängen bis zur Gegenwart'', Birkhäuser Verlag: Basel/Boston/Berlin 1998, lk 140.</ref> Pärssivaks osutus ka see, et Kopernik kasutas ikka veel antiikaegset [[epitsükkel|epitsüklite]] teooriat ning jäi antiikaegse [[sfäär]]ide ehk kerapindade mudeli juurde, aga [[Tycho Brahe]] vaatlused [[komeet|komeedi]] läbimineku kohta väidetavast Veenuse sfäärist 1570ndatel ei viidanud antiikajast saadik tahkeks peetud sfääri olemasolule<ref>Fritz Krafft. ''sphaera sive orbis coelestis''. Von den Grundlagen der Astronomie bis Johannes Kepler. – ''Mathematics Celestial and Terrestrial. Festschrift für Menso Folkerts zum 65. Geburtstag''. – [[Joseph W. Dauben]] jt (toim). ''Deutsche Akademie der Naturforscher Leopoldina'', Halle (Saale) 2008. In Kommission bei Wissenschaftliche Verlagsgesellschaft mbH Stuttgart. lk 489–506, siin lk 498.</ref> Brahe ise ei tunnustanud Koperniku heliotsentrilist lpsmosemudelit<ref name="John Freely 2015"/>. Alles [[Johannes Kepler]] hülgas elliptiliste planeediorbiitidega, mida ta kirjeldas oma kolme seadusega ([[Kepleri seadused]]), antiikajast pärandunud sfääride mudeli ja lõi korrektsed, tänapäevani kehtivad arvutusalused. [[Isaac Newton]] andis oma [[gravitatsiooniseadus]]ega Kepleri seadustele lõpuks füüsikalise põhjenduse. Empiiriline tõestus õnnestus anda alles 1728 [[James Bradley]]l, kes avastas [[aberratsioon (astronoomia)|valguse aberratsioon]]i, mis tuleneb valguse lõplikust kiirusest ja Maa liikumisest, ja 1838 [[Friedrich Wilhelm Bessel]]il, kes esimest korda arvutas taevavaatluste põhjal [[aastaparallaks|kinnistähtede parallaksi]]<ref>Jürgen Hamel: ''Nicolaus Copernicus. Leben, Werk und Wirkung'', Spektrum Akademischer Verlag: Heidelberg/Berlin/Oxford 1994, lk 291–294.</ref>. Konkreetselt Päikese keskse asendi lükkasid tagasi protestandid, sealhulgas [[Philipp Melanchthon]], kes 1549. aastal oma kirjutises "[[Initia doctrinae physicae]]" väitis, et Koperniku õpetus on vaid [[Archimedes]]e poolt "Liivaarvutuses" kirjeldatud [[Aristarchos]]e heliotsentrilise teooria uuendus või kordus. Tegelikult aga avaldati "Opera Archimedis" (Archimedese teosed) alles aastal 1544, aasta pärast Koperniku surma. Tema eluajal oli tuntud ainult Aristarchose töö "Päikese ja kuu suurusest ja kaugustest", mis oli kirjutatud geotsentrilisest vaatepunktist. Nii et heliotsentriline maailmasüsteem, mida Kopernik kirjeldas teoses "Commentariolus", ei saa põhineda Aristarchosel. Sellepärast sai Kopernik oma püüdlustes näidata, et ta ei ole ainus, kes peab Ptolemaiose maailmapilti ebapiisavaks, viidata ainult [[Philolaos]]ele, [[Eudoxos]]ele ja [[Herakleides Pontikos]]ele. Siiski on teaduse ajalukku sisse lipsanud väärarvamus Aristarchose mõjust Kopernikule<ref>Eugen Brachvogel. Nikolaus Koppernikus und Aristarch von Samos. – ''Zeitschrift für die Geschichte und Altertumskunde Ermlands'', kd 25, 1935, lk 697–767.</ref>. Ühest kohast, mille Kopernikus teose "De revolutionibus" käsikirja esimese raamaru 11. peatüki lõpust maha tõmbas, ilmneb siiski, et ta teadis peale [[Hiketas]]e, Philolaose, [[Ekphantos]]e, pütaagorlaste ja Herakleidese vähemalt nimepidi ka Aristarchost kui üht nendest antiikastronoomidest, kes eeldasid maa liikumist, näiteks tollal kättesaadavate [[Aetios]]e, [[Vitruvius]]e ja [[Plutarchos]]e (näiteks ''De facie in orbe lunae'', c. 6, 922 F - 923 A) tööde järgi. [[Martin Luther]]ile omistatakse kriitiline arvamusavaldus [[Martin Lutheri lauakõned|lauakõnedes]] aastast 1539, seega ennes Koperniku peateose ilmumist, Koperniku keskse teesi kohta, nimelt et Kopernik on narr ning et heliotsentriline maailmasüsteem on Piibliga vastuolus, sest Vanas Testamendis öeldakse, et [[Joosua]] käskis võitluses [[emorlased|emorlastega]] kuul ja päikesel seisma jääda: ''Siis Joosua rääkis Issandaga sel päeval, kui Issand andis emorlased Iisraeli laste kätte, ja ütles Iisraeli nähes: "Päike, püsi paigal Gibeonis ja kuu, Ajjaloni orus!" Ja päike püsis paigal ning kuu jäi seisma, kuni rahvas oli kätte maksnud oma vaenlastele.'' (Joosua 10, 12–13) [[Anton Lauterbach]]i versioonis narri mõistet veel ei ole, see ilmub [[Johannes Aurifaber]]i versioonis. Nagu ka juba [[Werner Elert]] nimetab füüsik ja teadusajaloolane seda "käegakatsutavaks ajaloovaleks", et Luther selle väikeses ringis tehtud avaldusega uue maailmapildi levikut pidurdas. Ta tõestab, et alles 19. sajandil tegid kaks katoliiklikku ajaloolast [[Kulturkampf]]i käigus Lutherist Koperniku maailmasüsteemi vaenlaseks. See, et on teada ainult üks Lutheri seisukohavõtt selle kohta, näitab Kleinerti arvates, et Lutherit see teema üldse ei huvitanud.<ref>Andreas Kleinert. "Eine handgreifliche Geschichtslüge“. Wie Martin Luther zum Gegner des copernicanischen Weltsystems gemacht wurde. – ''Berichte zur Wissenschaftsgeschichte'', 26/2003, lk 101–111.</ref>. {{pooleli}} == Suhtumine astroloogiasse == Kõikidel tolle ajastu astronoomidel oli mingi seos [[astroloogia]]ga või arvamus selle kohta. Kopernik on selles küsimuses erandlik, pole säilinud mingeid andmeid kuidas ta suhtus astroloogiasse. Temast järele jäänud teostes ega kirjades ei mainita astroloogiat üldse. Ka Kopernikut tundud või temaga kirjavahetuses olnud inimesed ei ole üles tähendanud Koperniku suhtumist astroloogiasse. Seda ajastut arvestades, kus pea iga astronoom tegeles ka astroloogiaga, näib Koperniku selline vaikus viitavat pigem skeptilisele suhtumisele. Samas on Koperniku ainus õpilane [[Rhäticus]] (Georg Joachim von Lauchen) tuntud oma astroloogiahuvide poolest. Isegi oma [[Koperniku maailmasüsteem]]i tutvustavas, veel Koperniku eluajal ilmunud raamatus ''Narratio prima de libus revolutionum Copernici'' (ilmus [[Gdańsk|Danzig]]is aastal 1540; "Esimene aruanne Koperniku revolutsioonilisest raamatust", tuntud lihtsalt kui "Esimene aruanne" või ''[[Narratio prima]]'') kirjutas ta mitu korda astroloogiast. == Suhtumine kristallsfääridesse == [[Antiikaeg|Antiikajast]] peale oli arvatud, et taevakehad toetuvad läbipaistvatele kristallsfääridele. Ei ole teada, kas Kopernik uskus selliste sfääride olemasolusse või mitte. Ta kasutas küll laialt sõna ''sfäärid'', aga kasutas seda üsna vabalt ''ringi'' ja ''orbiidi'' sünonüümidena. Mitte ühtegi väidet, mida saaks selgelt interpreteerida kristallsfääride eitamise või jaatamisena, ei ole ta esitanud või need pole säilinud. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *V. Lao. ''Kopernik. Pööret sünnitanud täheteadlane'', Eesti Kirjanduse Selts [[1937]]. *[[Thomas Kuhn]]. ''[[The Copernican Revolution]]'', Cambridge, MA: Harvard University Press [[1957]]. *C. C. Gillespie (toim). ''Dictionary of Scientific Biography'', New York: Scribner's 1970–190, **E. Rosen. Copernicus, 3, lk 401–411, [[1970]]. *E. Rosen. ''Three Copernican Treatises'', 3. trükk, New York: Octagon Books [[]1971]. *A. Koyré. ''The Astronomical Revolution: Copernicus, Kepler, Borelli'', tlk R. E. W. Maddison, Ithaca: Cornell University Press [[1973]]. *E. Rosen. Was Copernicus' ''Revolutions'' Approved by the Pope? – ''Journal of the History of Ideas'', 36, lk 531–542. *E. Rosen. ''Copernicus and the Scientific Revolution'', Malabar, FL: Krieger Publishing Co. [[1984]] *H. Blumenberg. ''The Genesis of the Copernican World'', tlk R. M. Wallace, Cambridge, MA: MIT Press [[1987]]. *M. J. Crowe. ''Theories of the World from Antiquity to the Copernican Revolution'', New York: Dover Publications [[1990]]. *F. Hallyn. ''The Poetic Structure of the World: Copernicus and Kepler'', tlk D. Leslie, New York: Zone Books [[1990]]. *Nicholas Copernicus. ''On the Revolutions'' ,The Johns Hopkins University Press [[1992]], ISBN 0-8018-4515-7 *O. Gingerich. ''The Eye of Heaven: Ptolemy, Copernicus, Kepler'', New York: American Institute of Physics [[1993]]. *N. Swerdlow. Copernicus, Nicolaus (1473–1543). – W. Applebaum (toim). ''Encyclopedia of the Scientific Revolution'', New York: Garland Publishing, [[2000]], lk 162–168. *O. Gingerich. ''An Annotated Census of Copernicus' De revolutionibus'', Leiden: Brill Academic Publishers; Nuremberg, 1543 and Basel, 1566, [[2002]]. *B. Goldstein. Copernicus and the Origin of His Heliocentric System. – ''Journal for the History of Astronomy'', 33, lk 219–235, [[2002]]. *O. Gingerich. ''The Book Nobody Read: Chasing the Revolutions of Nicolaus Copernicus'', New York: Walker & Company [[2004]]. *F. J. Ragep. Copernicus and His Islamic Predecessors. – ''History of Science'', [[2007]], 45, lk 65–81. *A. Goddu. ''Copernicus and the Aristotelian Tradition: Education, Reading, and Philosophy in Copernicus’s Path to Heliocentrism'', Leiden: Brill [[2010]]. *V. Blåsjö. A Critique of the Arguments for Maragha Influence on Copernicus. – ''Journal for the History of Astronomy'', [[2014]], 45, lk 183–195. *P. D. Omodeo. ''Copernicus in the Cultural Debates of the Renaissance: Reception, Legacy, Transformation'', Leiden: Brill [[2014]]. *F. J. Ragep. Ibn al-Shatir and Copernicus: The Uppsala Notes Revisited. – ''Journal for the History of Astronomy'', [[2016]], 47, lk 395–415. *R. Feldhay, F. J. Ragep (toim). ''Before Copernicus: The Cultures and Contexts of Scientific Learning in the Fifteenth Century'', Montreal: McGill-Queens University Press [[2017]]. == Välislingid == * [http://www.frombork.art.pl/ Mikołaj Koperniku muuseum Fromborkis] (''poola, inglise, prantsuse, saksa ja vene keeles'') {{JÄRJESTA:Kopernik, Mikolaj}} [[Kategooria:Astronoomid]] [[Kategooria:Matemaatikud]] [[Kategooria:Kosmoloogid]] [[Kategooria:Katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Arstid]] [[Kategooria:Sündinud 1473]] [[Kategooria:Surnud 1543]] fdxsntudamjxdpkeb031j83d1ru30gz 0 9804 7248016 7247968 2026-10-05T12:50:10Z Velirand 67997 /* K */ 7248016 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. {{tähed}} ==A== [[Hans Aabech]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Kim Aabech]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Carlos Aalbers]] - [[Mika Aaltonen]] - [[Gert Aandewiel]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Kees Aarts]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Liel Abada]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Besart Abdurahimi]] - [[Éric Abidal]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Aleksandrs Abramenko]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Alberto Acosta]] - [[Luciano Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Ché Adams]] - [[Tyler Adams]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Karim Adeyemi]] - [[Simon Adingra]] - [[Dominic Adiyiah]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[David Affengruber]] - [[Benik Afobe]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Sergio Agüero]] - [[Ernest Agyiri]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Kassim Aidara]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Semi Ajayi]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Maghnes Akliouche]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[David Alaba]] - [[Richard Aland]] - [[Oswaldo Alanís]] - [[Lucas Alario]] - [[Jordi Alba]] - [[Albert Guðmundsson]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Raúl Albiol]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] – [[Toby Alderweireld]] - [[Uota Ale]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]] - [[Pavel Aleksejev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Rejal Alijev]] - [[Rene Aljas]] - [[Teet Allas]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Joe Allen]] - [[Martin Allik]] - [[Rauno Alliku]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] - [[Manuel Almunia]] - [[Kevin Aloe]] - [[Viktor Alonen]] - [[Júnior Alonso]] - [[Marcos Alonso]] - [[Xabier Alonso]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Guido Alvarenga]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Sammy Ameobi]] - [[Shola Ameobi]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Sofyan Amrabat]] - [[Carlo Ancelotti]] - [[Joachim Andersen]] - [[Peter Ankersen]] - [[Chris Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[Benjamin André]] - [[Kirill Andrejev]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Robert Andrich]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Wilker Ángel]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Nilson Angulo]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Tambet Anso]] - [[Waldemar Anton]] - [[Michail Antonio]] - [[Ilja Antonov]] - [[Houssem Aouar]] - [[Alberto Aquilani]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Eduardo Aranda]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Néstor Araujo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Francisco Arce]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Joe Aribo]] - [[Anton Aristov]] - [[Franco Armani]] - [[Ionel Armean]] - [[Pablo Armero]] - [[Adam Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Graham Arnold]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Alan Arruda]] - [[Axel Rodrigues de Arruda]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Artjom Artjunin]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Taavi Azarov]] - [[Márcio Azevedo]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Charlie Austin]] - [[Alen Avdić]] - [[Vlada Avramov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Luke Ayling]] ==B== [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Ryan Babel]] - [[Srđan Babić]] - [[Boban Babunski]] - [[Carlos Bacca]] - [[Irfan Bachdim]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Daniel Bachmann]] - [[Hans Backe]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Richart Báez]] - [[Roberto Baggio]] - [[Karim Bagheri]] - [[Alexander Bah]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Tiémoué Bakayoko]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Jure Balkovec]] - [[Michael Ballack]] - [[Daniel Ballard]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Abudramae Bamba]] - [[Jonathan Bamba]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Patrick Bamford]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nikita Baranov]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Danilo Barbosa]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Valentín Barco]] - [[Bradley Barcola]] - [[Enis Bardhi]] - [[Keidi Bare]] - [[Franco Baresi]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Bismarck Barreto Faria]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marco van Basten]] - [[Alessandro Bastoni]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Gabriel Batistuta]] – [[Michy Batshuayi]] – [[Martin Baturina]] - [[Ivans Baturins]] - [[Frank Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Éric Bauthéac]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Patrick Beach]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Alisson Becker]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Zakaria Beglarišvili]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Maximilian Beier]] - [[Uwe Bein]] - [[Younès Belhanda]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Jude Bellingham]] - [[Andrea Belotti]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Hatem Ben Arfa]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Wissam Ben Yedder]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Medhi Benatia]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[Darío Benedetto]] - [[László Bénes]] - [[Pierre Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Lucas Beraldo]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Henning Berg]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Jo Inge Berget]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Giuseppe Bergomi]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Sebastian Berhalter]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Orlando Berrío]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Ryan Bertrand]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Jordan Beyer]] - [[Claudio Biaggio]] - [[Marco Bianchi]] - [[Giulian Biancone]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Slaven Bilić]] - [[Philip Billing]] - [[Tyler Bindon]] - [[Matthew Bingley]] - [[Dragiša Binić]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Daniel Bîrligea]] - [[David Bisconti]] - [[Marco Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] – [[Birkir Bjarnason]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Álex Blanco]] - [[Ludodvic Blas]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Miha Blažič]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Daley Blind]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Eduard Blossfeldt]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Oscar Bobb]] - [[Fredi Bobic]] - [[Bobô]] - [[Frank de Boer]] - [[Niels Bohr]] - [[Dmitri Boiko]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Yannick Bolasie]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Dante Bonfim Costa Santos]] - [[Zbigniew Boniek]] - [[Giampiero Boniperti]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Dmitrijs Borisovs]] - [[Andrei Borissov]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Rafael Santos Borré]] - [[Marco Borriello]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Olivier Boscagli]] - [[Mauro Boselli]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Jay Bothroyd]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Mark Bowen]] - [[Dedryck Boyata]] - [[Lucas Boyé]] - [[Jakub Brabec]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Robbie Brady]] - [[Sergei Bragin]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Martin Braithwaite]] - [[Julian Brandt]] - [[Berle Brant]] - [[Jarrad Branthwaite]] - [[David Braz]] - [[Elton Brauer]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Paul Breitner]] - [[Filipp Breitveit]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Jimmy Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Miguel Britos]] - [[Brian Brobbey]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Carl Brown]] - [[Nathaniel Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Karlo Bručić]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Joe Bryan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Ante Budimir]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Andrei Burcă]] - [[Dan Burn]] - [[Nathan Burns]] - [[Igor Burzanović]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Hans-Jörg Butt]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Daniel Van Buyten]] - [[‎Alo Bärengrub]] ==C== [[Roberto Cabañas]] - [[Willy Caballero]] - [[Ben Cabango]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Arthur Cabral]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Leandro Cabrera]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Jens Cajuste]] - [[Davide Calabria]] - [[Riccardo Calafiori]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Alessandro Cambalhota]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Mauro Camoranesi]] - [[Sol Campbell]] - [[Djalma Campos]] - [[Emre Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Éric Cantona]] - [[Todd Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[Joan Capdevila]] - [[Fabio Capello]] - [[John Carew]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Jamie Carragher]] - [[Jorge Carrascal]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Cameron Carter-Vickers]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Timothy Castagne]] - [[Kevin Castaño]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Santi Cazorla]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Emanuel Cecchini]] - [[Alvin Ceccoli]] - [[Petr Čech]] - [[Yankuba Ceesay]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Pavel Černý]] - [[Murilo Cerqueira]] - [[Franco Cervi]] - [[Nacer Chadli]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Yimmi Chará]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Bobby Charlton]] - [[Edvaldo Oliveira Chaves]] - [[Mateo Chávez]] - [[Rayan Cherki]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Ben Chilwell]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Andreas Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Anders Christiansen]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Alexandru Cicâldău]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Viktor Claesson]] - [[Ciaran Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Jordy Clasie]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Conor Coady]] - [[Phillip Cocu]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Antonio Čolak]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Maxime Colin]] - [[Omar Colley]] - [[Nathan Collins]] - [[Fabricio Coloccini]] - [[Levi Colwill]] – [[Kingsley Coman]] – [[Sérgio Conceição]] - [[Kévin Constant]] - [[Antonio Conte]] - [[Diego Contento]] - [[Lewis Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Jonathan Copete]] - [[Francis Coquelin]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Danilson Córdoba]] - [[José Córdoba]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Jesús Manuel Corona]] - [[Ángel Correa]] - [[Joaquín Correa]] - [[Christian Corrêa Dionisio]] - [[Bruno Cortez]] - [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] - [[Nuno da Costa]] - [[Diego Costa]] - [[Diogo Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Manuel Rui Costa]] – [[Benoît Costil]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] – [[Vladimír Coufal]] – [[Lassana Coulibaly]] - [[Thibaut Courtois]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Conor Coventry]] - [[Alessio Cragno]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Peter Crouch]] - [[Johan Cruijff]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Patrick Cutrone]] - [[Eray Cömert]] ==D== [[Damien Da Silva]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Mats Møller Dæhli]] - [[Johan Dahlin]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Stuart Dallas]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Leandro Damião]] - [[Claude Dambury]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Mikkel Damsgaard]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Kevin Danso]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Vladimír Darida]] - [[Matteo Darmian]] - [[Jay Dasilva]] - [[David Luiz]] - [[Jonathan David]] - [[Promise David]] - [[Edgar Davids]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Steven Davis]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Michael Dawson]] - [[Kevin De Bruyne]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Ciprian Deac]] - [[Zeno Debast]] - [[Deco]] (Anderson Luis De Souza) - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Andy Delort]] - [[Casiano Delvalle]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Diego Demme]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Marcel Desailly]] - [[Didier Deschamps]] - [[Kiril Despodov]] - [[Ranko Despotović]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Justin Devenny]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Ángel Di María]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Abdou Diallo]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Carlos Alberto Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Brahim Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Ramón Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Dida]] – [[Lucas Digne]] - [[Kevin Diks]] - [[Federico Dimarco]] – [[Stole Dimitrievski]] – [[Arley Dinas]] – [[Ousmane Diomande]] – [[Yan Diomande]] - [[Issa Diop]] - [[Andy Diouf]] - [[Mame Biram Diouf]] - [[Axel Disasi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Landon Donovan]] - [[Allan Dorbek]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Bas Dost]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Désiré Doué]] - [[Guéla Doué]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Julian Draxler]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Royston Drenthe]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Anto Drobnjak]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Balázs Dzsudzsák]] - [[Edin Džeko]] - [[Georgi Džikija]] - [[Du Wei]] - [[Bruno Duarte]] - [[Deroy Duarte]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Léo Dubois]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Kevin Dubrovski]] - [[Marvin Ducksch]] – [[Ondrej Duda]] - [[Igor Dudarev]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Mitchell Duke]] - [[Denzel Dumfries]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Richard Dunne]] - [[‎Alo Dupikov]] - [[Jhon Durán]] - [[Filip Đuričić]] - [[Pavel Dõmov]] - [[Paulo Dybala]] ==E== [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Richard Eckersley]] - [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Mark Edur]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Johannes Eggestein]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Albin Ekdal]] - [[Jurgen Ekkelenkamp]] - [[Verner Eklöf]] - [[Emmanuel Mbia Ekobena]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Souffian El Karouani]] - [[Anthony Elanga]] - [[Trevor Elhi]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Lauri Ellram]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Irié Bi Séhi Elysée]] - [[Breel Embolo]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Endrick]] - [[Orlando Engelaar]] - [[Stanislav Engovatov]] - [[Robert Enke]] - [[Tomislav Erceg]] - [[Roman Eremenko]] - [[Christian Eriksen]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Fabian Ernst]] - [[Sergio Escudero]] - [[Triinu Esken]] - [[Michael Essien]] - [[Maxime Estève]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Abde Ezzalzouli]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Tengiz Eteria]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Evair]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Jonny Evans]] - [[Patrice Évra]] ==F== [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Giacinto Facchetti]] - [[Emerse Faé]] - [[Collins Fai]] - [[Fayçal Fajr]] - [[Radamel Falcao]] - [[Jefferson Farfán]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Abdul Fatawu]] - [[Ansu Fati]] - [[Adam Federici]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Miklós Fehér]] - [[Nabil Fekir]] - [[Felipe Felicio]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mateus Fernandes (jalgpallur)|Mateus Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Equi Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Gatito Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Victor Ferreyra]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Luís Figo]] - [[Roberto Firmino]] - [[Junior Firpo]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Vladislav Fjodorov]] - [[Mathieu Flamini]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Edison Flores]] - [[Franco Foda]] - [[Phil Foden]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Daniil Fomin]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[Just Fontaine]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Pablo Fornals]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Vegard Forren]] - [[Emil Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Ben Foster]] - [[Dimitri Foulquier]] - [[Robbie Fowler]] - [[Hayden Foxe]] - [[França]] - [[Enzo Francescoli]] - [[Alan Franco]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Ryan Fraser]] - [[Fred]] - [[Alex Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Marlon Freitas]] - [[Iván Fresneda]] - [[Remo Freuler]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Jeremie Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Victor Froholdt]] - [[Andre Frolov]] - [[Ray Fränkel]] - [[Christian Fuchs]] - [[Argel Fucks]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Ramiro Funes Mori]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] ==G== [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Fernando Gago]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Ethan Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Conor Gallagher]] - [[Jesús Gallardo]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Kevin Gameiro]] - [[Ben Gannon-Doak]] - [[Luke Garbutt]] - [[Aleix García]] - [[Dani García]] - [[Joan Garcia]] - [[Luan Garcia]] - [[Raúl García]] - [[Rudi Garcia]] - [[Rubén García]] - [[James Garner (jalgpallur)|James Garner]] - [[Garrincha]] - [[Rodrigo Garro]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Johannes Geis]] - [[Giórgios Georgiádis]] - [[Vladimir Gerassimov]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Gervinho]] - [[Rudy Gestede]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Morgan Gibbs-White]] - [[Ben Gibson]] - [[Ryan Giggs]] – [[André-Pierre Gignac]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Hans Gillhaus]] - [[Billy Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] – [[Olivier Giroud]] - [[Shay Given]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Kamil Glik]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Diego Godín]] - [[Mika Godts]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Stanislav Goldberg]] - [[Connor Goldson]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Gustavo Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Papu Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Armando González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[Nico González]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Robin Gosens]] - [[Dan Gosling]] - [[Amine Gouiri]] - [[Lewis Grabban]] - [[Jevgeni Grafski]] - [[Esteban Granero]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Archie Gray]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Mason Greenwood]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Dominik Greif]] - [[Clément Grenier]] – [[Antoine Griezmann]] - [[Joel Griffiths]] - [[Erik Grigorjev]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Pascal Groß]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Ilia Gruev]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marco Grüll]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Josep Guardiola]] - [[Fredy Guarín]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Raphaël Guerreiro]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Mihkel Gull]] - [[Ruud Gullit]] - [[Aleksandr Gultjajev]] - [[Angus Gunn]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Malo Gusto]] - [[Nahuel Guzmán]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Teófilo Gutiérrez]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[Arda Güler]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Şenol Güneş]] - [[Emre Güngör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] ==H== [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Gheorghe Hagi]] - [[Ianis Hagi]] - [[Amadou Haidara]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Hákon Haraldsson]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Erling Braut Håland]] - [[Lewis Hall]] - [[Ben Halloran]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Mia Hamm]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Henri Hang]] - [[Grant Hanley]] - [[André Hansen]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Martin Harnik]] - [[Joe Hart]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Jimmy Floyd Hasselbaink]] - [[Eden Hazard]] - [[Thorgan Hazard]] - [[Hans Hateboer]] - [[Jorrel Hato]] - [[Ando Hausenberg]] - [[Kai Havertz]] - [[Isaac Hayden]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Aune Heggebø]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Marek Heinz]] - [[Gabriel Heinze]] - [[John Heitinga]] - [[Filip Helander]] - [[Tomer Hemed]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Jürgen Henn]] - [[Markus Henriksen]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Thierry Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Mads Hermansen]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Geir André Herrem]] - [[Ander Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Santiago Hezze]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Guus Hiddink]] - [[Josef Rudolf Hiden]] - [[Fernando Hierro]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Piero Hincapié]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[George Hirst]] - [[Marwin Hitz]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Aliaksandr Hleb]] - [[Adam Hložek]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Junior Hoilett]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Rasmus Højlund]] - [[Rob Holding]] - [[José Holebas]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Markus Holst]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Timo Horn]] - [[Ricardo Horta]] - [[Pavel Horváth]] - [[Majīd Ḩoseynī]] - [[Gérard Houllier]] - [[Even Hovland]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Pieter Huistra]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Mats Hummels]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Hwang Ui-jo]] - [[Oskar Hõim]] - [[Dominic Hyam]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] ==I== [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Renato Ibarra]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Adam Idah]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Matvei Igonen]] - [[Igor Jesus]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Baže Ilijoski]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Andre Ilves]] - [[Indrek Ilves]] - [[Ciro Immobile]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Nestory Irankunda]] - [[Jackson Irvine]] - [[Alexander Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Mauricio Isla]] - [[Aivar Israel]] - [[Juan Iturbe]] - [[Georgi Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Odd Iversen]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Alex Iwobi]] ==J== [[Aleksei Jablotškin]] - [[Ryan Jack]] - [[Nicolas Jackson]] - [[Jérémy Jacquet]] - [[Phil Jagielka]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Michael Jakobsen]] - [[Joan Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Christophe Jallet]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Jordan James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Jakub Jankto]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Lev Jašin]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Mile Jedinak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Aleksandr Jelisejenok]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Ignat Jepifanov]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jorge Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Ott Joala]] - [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Viktor Johansson]] - [[Frode Johnsen]] - [[Adam Johnson]] - [[Brennan Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Phil Jones]] - [[Luuk de Jong]] – [[Nigel de Jong]] – [[Siem de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Joan Jordán]] - [[Mathias Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Diogo Jota]] - [[Luka Jović]] - [[Jakub Jugas]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Erkki Junolainen]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Josip Juranović]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Ferran Jutglà]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]] - [[Deniss Jõgiste]] - [[Endrik Jäger]] - [[Stefan Järv]] - [[Andre Järva]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Oliver Jürgens]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Janno Jürisson]] ==K== [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Kaarel Kaarlimäe]] - [[Harald Kaarman]] - [[Rene Kaas]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Elbasan Kabashi]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Oliver Kahn]] - [[Kahraba]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaan Kairinen]] - [[Carlos Kaiser]] - [[Kaká]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Rauno Kald]] - [[Janek Kalda]] - [[Sten Kaldma]] - [[Sören Kaldma]] - [[Toomas Kaldma]] - [[Kaspar Kaldoja]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Julius Kaljo]] - [[Elmar Kaljot]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Salomon Kalou]] - [[Michael Kaltenhauser]] - [[Samuel Kalu]] - [[Pierre Kalulu]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Harry Kane]] – [[N'Golo Kanté]] – [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Amir Karić]] - [[Ali Karimi]] - [[Ramiz Karitšev]] - [[Loris Karius]] - [[Jesper Karlström]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Edmund Karp]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Aleksandr Karpõtšev]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Martin Kase]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Sergei Kazakov]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Tõnis Kaukvere]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Kevin Keegan]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Naby Keïta]] - [[Seydou Keita]] - [[Jaan Kekišev]] - [[Caoimhín Kelleher]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Olivier Kemen]] - [[Mario Kempes]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Andy Keogh]] - [[Milos Kerkez]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Vladimir Kessarev]] - [[Franck Kessié]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Kaarel Kiidron]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Janek Kiisman]] - [[Volodõmõr Kilikevitš]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Presnel Kimpembe]] - [[Arawa Kimura]] - [[Andy King]] - [[Joshua King]] - [[Tarmo Kink]] - [[Helmuth Kippar]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Urmas Kirs]] - [[Robert Kirss]] - [[Filip Kiss]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Sami-Sander Kivi]] - [[Kaur Kivila]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Simon Kjær]] - [[Davy Klaassen]] - [[Elmar Klaos]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Bert Klemmer]] - [[Mateusz Klich]] - [[Jan Kliment]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Vladimir Klotškov]] - [[Märt Kluge]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Anthony Knockaert]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Sergei Kobjakov]] - [[Robin Koch]] - [[Ronald Koeman]] - [[Hervé Koffi]] - [[Nikita Koger]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Jan Kokla]] - [[Aleksandar Kolarov]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Jan Koller]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Vincent Kompany]] - [[Ibrahima Konaté]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Terence Kongolo]] - [[Otto Konrad]] - [[Emmelie Konradsson]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Raymond Kopa]] - [[Kaido Koppel]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Igor Koroljov]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Sergei Korsunov]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Tristan Koskor]] - [[Kopel Koslovski]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Filip Kostić]] - [[Artur Kotenko]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Kalidou Koulibaly]] - [[Jules Koundé]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[Mateo Kovačić]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Arvo Kraam]] - [[Emil Krafth]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Dario Krešić]] - [[Rene Krhin]] - [[Eron Krillo]] - [[Roy Krishna]] - [[Marko Kristal]] - [[Rasmus Kristensen]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Bojan Krkić]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Filip Krovinović]] - [[‎Dmitri Kruglov]] - [[Tim Krul]] - [[Rade Krunić]] - [[Robbie Kruse]] - [[Toomas Krõm]] - [[Maksim Krõtšanov]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Juraj Kucka]] - [[Masato Kudō]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Andre Kukk]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Aleksandr Kulikov]] - [[Aleksandr Kulinitš]] - [[Sergei Kulitšenko]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Pierre Kunde]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Ats Kutter]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Timo Kuus]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Ervin Kõll]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Risto Kägo]] - [[Kristen Kähr]] - [[Mattias Käit]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[Martin Käos]] - [[Siim Kärson]] - [[Greger Könninge]] - [[Karel Kübar]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Karli Kütt]] ==L== [[Reio Laabus]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Mikk Laas]] - [[Arnold Laasner]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Stefan Lainer]] - [[Tauno Laja]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Adam Lallana]] - [[Thomas Lam]] - [[Rickie Lambert]] - [[Daniela Mona Lambin]] - [[Érik Lamela]] - [[Senne Lammens]] - [[Frank Lampard]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Kristen Lapa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Andrei Lapuškin]] - [[Cyle Larin]] - [[Glen Atle Larsen]] - [[Jørgen Strand Larsen]] - [[Henrik Larsson]] - [[Hugo Larsson]] - [[Sam Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Jamaal Lascelles]] - [[August Lass]] - [[Darko Lazović]] - [[Brian Laudrup]] - [[Michael Laudrup]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Enzo Le Fée]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Rafael Leão]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Mathew Leckie]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Liivo Leetma]] - [[Adam Legzdins]] - [[Jens Lehmann]] - [[Richard Leht]] - [[Jaan Leimann]] - [[Fabiano Leismann]] - [[Vitali Leitan]] - [[Moritz Leitner]] - [[Lucas Leiva]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Mario Lemina]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Sergei Leontovitš]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Jefferson Lerma]] - [[Joleon Lescott]] - [[Artem Levizi]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Keane Lewis-Potter]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Philipp Lienhart]] - [[Frank Liivak]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Robin Limberg]] - [[Nikolai Linberg]] - [[Andreas Linde]] - [[Anders Lindegaard]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gary Lineker]] - [[Karol Linetty]] - [[Jesse Lingard]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Marko Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Érik Lira]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Adem Ljajić]] - [[Dejan Ljubičić]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Hugo Lloris]] - [[Ivan Lobai]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Tom Lockyer]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Timo Lomp]] - [[Pavel Londak]] - [[Shane Long]] - [[Sean Longstaff]] - [[Katrin Loo]] - [[Ademola Lookman]] - [[Alexandre Lopes]] - [[Anthony Lopes]] - [[Diego López]] - [[Fermín López]] - [[Javi López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Imran Louza]] - [[Vágner Love]] - [[Dejan Lovren]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Lúcio]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Ľubomír Luhový]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrus Lukjanov]] - [[Marco Lukka]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Adam Lundqvist]] - [[Massimo Luongo]] - [[Siim Luts]] - [[Amor Luup]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Silver Lätt]] - [[Jonas Lössl]] - [[Joachim Löw]] - [[Chris Löwe]] ==M== [[Awer Mabil]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Kōki Machida]] - [[Jamie Maclaren]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[James Maddison]] - [[Reimo Madissoo]] - [[Noni Madueke]] - [[Daizen Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Darius Magdišauskas]] - [[Josh Magennis]] - [[Christian Maggio]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Thiago Maia]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Sepp Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Kobbie Mainoo]] - [[Josh Maja]] - [[Róbert Mak]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Paolo Maldini]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Vladimir Malinin]] - [[Vladimir Malkov]] - [[Hugo Mallo]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Rameš Mamedov]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Dennis Man]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] – [[Steve Mandanda]] – [[Aïssa Mandi]] - [[Mario Mandžukić]] – [[Eliaquim Mangala]] - [[Orel Mangala]] - [[Maniche]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[İlhan Mansız]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Carlos Marchena]] - [[Fernando Marçal]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Emiliano Marcondes]] - [[Moussa Marega]] - [[Pablo Marí]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Tomislav Marić]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Reno Mark]] - [[Eero Markkanen]] - [[Andri Markovitš]] - [[Kristian Marmor]] - [[Omar Marmoush]] - [[Rafael Márquez]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Roger Martí]] – [[Anthony Martial]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Jackson Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Osvaldo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Toni Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[André Martins]] - [[Gelson Martins]] - [[Obafemi Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Josef Masopust]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Arthur Masuaku]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Nikolai Mašitšev]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Walter Mazzarri‎]] - [[Andrei Mazurkevitš]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Igor Matanović]] - [[Marco Materazzi]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Joël Matip]] - [[Léo Matos]] - [[Alessandro Matri]] - [[Aleksei Matrossov]] - [[Juho Matsalu]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Konstantínos Mavropános]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Borja Mayoral]] - [[Emmanuel Mayuka]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Patrick M'Boma]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Oliver McBurnie]] - [[Alex McCarthy]] - [[Sean McDermott]] - [[Josh McEachran]] - [[Aiden McGeady]] - [[John McGinn]] - [[Niall McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Scott McKenna]] - [[Weston McKennie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Kenny McLean]] - [[Paddy McNair]] - [[Dwight McNeil]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Dmitrijs Medeckis]] - [[Gary Medel]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Ben Mee]] - [[Marko Meerits]] - [[Rihard Meesit]] - [[Janek Meet]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Meelis Meisalu]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Birger Meling]] - [[Olof Mellberg]] - [[Felipe Melo]] - [[Tanel Melts]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Gideon Mensah]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Alex Meret]] - [[Mikel Merino]] - [[Dries Mertens]] - [[Per Mertesacker]] - [[Illan Meslier]] - [[Lionel Messi]] - [[Junior Messias]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mikk Metsa]] - [[Christoph Metzelder]] - [[Thomas Meunier]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Erik Midtgarden]] - [[Fredrik Midtsjø]] - [[Simon Mignolet]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Mairo Miil]] - [[Markus Miiter]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Evald Mikson]] - [[Nikola Milenković]] - [[Arkadiusz Milik]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Željko Milinovič]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Liam Millar]] - [[Martin Miller]] - [[Mark Milligan]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Alan Minda]] - [[Tyrone Mings]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Ignasi Miquel]] - [[Mirandinha]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Sergejs Mišins]] - [[Tyrick Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Hiroyuki Mitsuyama]] - [[Andrus Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Atsuhiro Miura]] - [[Johan Mjällby]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Jayson Molumby]] - [[Jon Moncayola]] - [[Nacho Monreal]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Martín Montoya]] - [[Bobby Moore]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Baltazar Maria de Morais Júnior]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Jonathan Moreira]] - [[Alberto Moreno]] - [[Álex Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Fernando Morientes]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Sam Morsy]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Victor Moses]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Thiago Motta]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Lucas Moura]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Youssef Msakni]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[Deniss Muhametdinov]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Álex Mula]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Víctor Muñoz]] - [[Rasmus Munskind]] - [[Luis Muriel]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Vedat Muriqi]] - [[Muriqui]] - [[Jacob Murphy]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Jamal Musiala]] - [[Juan Musso]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Momodu Mutairu]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Roman Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]] - [[Andre Mägi]] - [[Valter Mäng]] - [[Karl Mööl]] - [[Mert Müldür]] - [[Gerd Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Thomas Müller]] - [[Marten Mütt]] ==N== [[Andrew Nabbout]] - [[Antônio Naelson]] - [[Akihiro Nagashima]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Sebastian Nanasi]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Akira Narahashi]] - [[Armand Naris]] - [[Gilberto Carlos Nascimento]] - [[Samir Nasri]] - [[Matija Nastasić]] - [[Atsushi Natori]] - [[Kyle Naughton]] - [[Aleksei Naumov]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Mike Trésor Ndayishimiye]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Dan Ndoye]] - [[Kosta Nedeljković]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Tarmo Neemelo]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Lucas Neill]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[David Neres]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Pedro Neto]] - [[Igor Netto]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Phil Neumann]] - [[Oliver Neuville]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]] - [[Håvard Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Mart-Mattis Niinepuu]] - [[Henry Niinlaub]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Antonis Nikopolidis]] - [[Johannes Niks]] - [[Alexander Nimo]] - [[Daigo Nishi]] - [[Akihiro Nishimura]] - [[Akira Nishino]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Florin Niță]] - [[Daiki Niwa]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Christopher Nkunku]] - [[Felix Nmecha]] - [[Christian Noboa]] - [[Craig Noone]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Håvard Nordtveit]] - [[Martin Normann]] - [[Jade North]] - [[Oliver Norwood]] - [[Akira Nozawa]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Olivier Ntcham]] - [[Ernest Nuamah]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Antonio Nusa]] - [[Ott Nõmm]] - [[Mait Nõmme]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Alexander Nübel]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Allan Nyom]] ==O== [[Adam Obert]] - [[Gabriel Obertan]] - [[John Mikel Obi]] - [[Michael Obiku]] - [[Jan Oblak]] - [[Jake O'Brien]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Massimo Oddo]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Timur Odinajev]] - [[Denis Odoi]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Janne Oinas]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Noah Okafor]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Daisuke Oku]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Michael Olise]] - [[Christian Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Sérgio Oliveira]] - [[John Sidney Oliver]] - [[Mathías Olivera]] - [[Ervin Ollik]] - [[Dani Olmo]] - [[Robin Olsen]] - [[Kristoffer Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Amadou Onana]] - [[André Onana]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Frank Onyeka]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Håkon Opdal]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Jerome Opoku]] - [[Willi Orbán]] - [[Frank Ordenewitz]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[‎Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Andrei Ornat]] - [[Karl Orren]] - [[Lale Orta]] - [[Mislav Oršić]] - [[José Ortigoza]] - [[Ángel Ortiz]] - [[Celso Ortiz]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Dara O'Shea]] - [[John O'Shea]] - [[Victor Osimhen]] - [[Yordan Osorio]] - [[David Ospina]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Leo Østigård]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Ott Ottis]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Marc Overmars]] - [[Bryan Oviedo]] - [[Igor Ovsjannikov]] - [[Michael Owen]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Ander Paabut]] - [[Heinrich Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Sergio Padt]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Connor Pain]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Bob Paisley]] - [[Igor Paixão]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Maido Pakk]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Karl Palatu]] - [[João Palhinha]] - [[Siim-Sten Palm]] - [[Cole Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Emerson Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Kevor Palumets]] - [[Andrej Panadić]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Antonín Panenka]] - [[Marko Pantelić]] – [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Avraám Papadópoulos]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Jean-Pierre Papin]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Egon Parbo]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Scott Parker]] - [[Troy Parrott]] - [[Petri Pasanen]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Maksim Paskotši]] - [[Gérald Passi]] - [[Javier Pastore]] - [[Mario Pašalić]] - [[Nico Paz]] - [[Alexandre Pato]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Anete Paulus]] - [[Benjamin Pavard]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] – [[Dimitri Payet]] - [[Andero Pebre]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Tore Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Albin Pelak]] - [[Pelé]] – [[Graziano Pellè]] – [[Lorenzo Pellegrini]] – [[Facundo Pellistri]] – [[Sergio Peña]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Michel Pensée]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Pepê]] - [[Kojo Peprah Oppong]] - [[Oribe Peralta]] - [[Danilo Pereira]] - [[Léo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Andrejs Perepļotkins]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Hernán Pérez]] - [[Rubén Pérez]] - [[Mattia Perin]] - [[Ivan Perišić]] - [[Romain Perraud]] - [[Máximo Perrone]] - [[Simone Perrotta]] - [[Robin van Persie]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Nils Petersen]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Lukas Petkov]] - [[Vladimir Petković]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Martin Petrov]] - [[Vladimir Pettai]] - [[Matt Phillips]] - [[Jordan Pickford]] - [[Fernando Picún]] - [[Erik Pieters]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Kristofer Piht]] - [[Uno Piir]] - [[Raio Piiroja]] - [[Artur Pikk]] - [[Priit Pikker]] - [[Václav Pilař]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Javier Pinola]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Robert Pirès]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Andri Pjatov]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Gintas Podelis]] - [[Maksim Podholjuzin]] - [[Lukas Podolski]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Pelle Pohlak]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Tony Popovic]] - [[Alexandra Popp]] - [[Pedro Porro]] - [[Francisco Portillo]] - [[Portu]] - [[Stefan Posch]] - [[‎Sander Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Freddie Potts]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Danijel Pranjić]] - [[Alexander Prass]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Aivar Priidel]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Alex Pritchard]] - [[Quincy Promes]] - [[Albert Prosa]] - [[Dado Pršo]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Grischa Prömel]] - [[Davy Pröpper]] - [[Marc Pubill]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Gustavo Puerta]] - [[Rene Puhke]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Christian Pulisic]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Kristofer Põldme]] ==Q== [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] ==R== [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Lukas Raeder]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Rafinha]] - [[Rafinha (sündinud 1993)]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Jukka Raitala]] - [[Lembit Rajala]] - [[Margus Rajaver]] - [[Predrag Rajković]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Benito Raman]] – [[Adil Rami]] - [[Ramires]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Krister-Kaspar Rannamaa]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Marcus Rashford]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Svajūnas Rauckis]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[David Raya]] - [[Rayan]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ante Rebić]] - [[Harry Redknapp]] - [[Nathan Redmond]] - [[Federico Redondo]] - [[Darius Regelskis]] - [[Walid Regragui]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Martin Reim]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Raido Reinsalu]] - [[Eerik Reinsoo]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Ludovit Reis]] - [[Michael Reiziger]] - [[Karim Rekik]] - [[Loïc Rémy]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Giovanni Reyna]] - [[Chadi Riad]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Declan Rice]] - [[Chris Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Herol Riiberg]] - [[John Arne Riise]] - [[Boris Riisik]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Arjen Robben]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Joel Robles]] - [[Bobby Robson]] - [[Hal Robson-Kanu]] - [[Marcos Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Sebastian Rode]] - [[Joe Rodon]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Mads Roerslev]] - [[Morgan Rogers]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Simon Rolfes]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Romário]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Wayne Rooney]] - [[Vitor Roque]] - [[Roberto Rosales]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Serhi Rožok]] - [[Joe Rothwell]] - [[Alessandro Rottoli]] - [[James Michael Rowe]] - [[Emerson Royal]] - [[Mark Rudan]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Matteo Ruggeri]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Karl-Heinz Rummenigge]] - [[Lukas Rupp]] - [[Miguel Ángel Russo]] - [[Sander Rõivassepp]] - [[Artur Rättel]] - [[Kevin Rääbis]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Mathew Ryan]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Julian Ryerson]] ==S== [[Kaimar Saag]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Youssouf Sabaly]] – [[Simão Sabrosa]] – [[Noah Sadiki]] – [[Armando Sadiku]] – [[Michal Sadílek]] – [[Alexis Saelemaekers]] – [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Ismael Saibari]] - [[Trent Sainsbury]] - [[Allan Saint-Maximin]] - [[Romain Saïss]] - [[Bukayo Saka]] - [[Daisuke Sakata]] - [[Janno Saks]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Anton Salétros]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[Brice Samba]] - [[Albert Sambi Lokonga]] - [[César Sampaio]] - [[Antonio Sanabria]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Oihan Sancet]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Alex Sandro]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Federico Santander]] - [[Andrey Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Josh Sargent]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Aljona Sasova]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Maarja Saulep]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Aleksei Savitski]] - [[Daniil Savitski]] - [[Liam Scales]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Gianluca Scamacca]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Louis Schaub]] - [[Patrik Schick]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Christopher Schindler]] - [[Andreas Schjelderup]] - [[Alexander Schlager]] - [[Nico Schlotterbeck]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Romano Schmid]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]] - [[Morgan Schneiderlin]] - [[Paul Scholes]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Nico Schulz]] - [[Stefan Schwab]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Luiz Felipe Scolari]] - [[Alex Scott]] - [[Goce Sedloski]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Sander Seeman]] - [[Haris Seferović]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Nicolas Seiwald]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Marcos Senna]] - [[Stefano Sensi]] - [[Seol Young-woo]] - [[Markkus Seppik]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Salva Sevilla]] - [[Joaquin Seys]] - [[Lawrence Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Luke Shaw]] - [[Alan Shearer]] - [[Rocco Robert Shein]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Donald-Olivier Sié]] - [[Viktor Sieger]] - [[Kolbeinn Sigþórsson]] - [[Georg Siimenson]] - [[Paulo Silas]] - [[August Martin Silber]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Joonas Sild]] - [[Kaspar Sillamaa]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[António Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Fernandes da Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Gilberto Silva]] - [[Lucas Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Abdallah Sima]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Ellis Simms]] - [[René Simões]] - [[Matt Simon]] - [[Moses Simon]] - [[Xavi Simons]] - [[Danel Sinani]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Dmitri Skiperski]] - [[Robert Skov]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Naïm Sliti]] - [[Chris Smalling]] - [[Valeri Smelkov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Roman Smiško]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[Evald Smitt]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Cédric Soares]] - [[Everton Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Sócrates]] - [[Roberto Soldado]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Ole Gunnar Solskjær]] - [[Yann Sommer]] - [[Alex Song]] - [[Erik Sorga]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Alexander Sørloth]] - [[Vadim Sorokin]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Yeferson Soteldo]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Matías Soulé]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Gary Speed]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Matthew Spiranovic]] - [[Stefan Spirovski]] - [[Ron Springett]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[Darijo Srna]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Jack Stacey]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Nicolae Stanciu]] – [[Bogdan Stancu]] – [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Carl Starfelt]] - [[Niklas Stark]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Renato Steffen]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Alen Stepanjan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Jack Stephens]] - [[Raheem Sterling]] - [[Enda Stevens]] - [[Lars Stindl]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Modestas Stonys]] - [[Ilian Stoyanov]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Sander van de Streek]] - [[David Strelec]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Ivan Strinić]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Edwin Stüf]] - [[Ervin Stüf]] - [[Damián Suárez]] - [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Igor Subbotin]] - [[Marek Suchý]] - [[Luka Sučić]] - [[Petar Sučić]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Daisuke Suzuki]] - [[Kristjan Suurjärv]] - [[Maarek Suursaar]] - [[Mattias Svanberg]] - [[Daniel Svensson]] - [[Jonas Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Karol Świderski]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Issiaga Sylla]] ==Š== [[Bojan Šaranov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Ilja Šesterkov]] - [[Benjamin Šeško]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Roman Širokov]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[German Šlein]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Michael Špaček]] - [[Marek Špilár]] - [[Andraž Šporar]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Davor Šuker]] - [[Pavel Šulc]] - [[Anton Šunin]] - [[Josip Šutalo]] - [[Mark Švets]] ==Z== [[Pablo Zabaleta]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Mário Zagallo]] - [[Antônio Carlos Zago]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Warren Zaïre-Emery]] - [[Miha Zajc]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Iván Zamorano]] - [[Javier Zanetti]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Gustavo Zapata]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Mauro Zárate]] - [[Zé Roberto]] - [[Zeca]] - [[Ned Zelić]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Besfort Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Roman Zobnin]] - [[Dino Zoff]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Marcin Zomerski]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Martín Zubimendi]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Konstantin Zõrjanov]] ==Ž== [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Aleksandar Živković]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] ==T== [[Albert Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Josip Tadič]] - [[Adam Taggart]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Jonathan Tah]] - [[Teemu Tainio]] - [[Taie Taiwo]] - [[Taye Taiwo]] - [[Daiki Takamatsu]] - [[Hideaki Takeda]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Alex Matthias Tamm]] - [[Heiko Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Annika Tammela]] - [[Lisette Tammik]] - [[Ao Tanaka]] - [[Renato Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Martin Taska]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Greg Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Ryan Taylor]] - [[Jackson Tchatchoua]] - [[‎Ingemar Teever]] - [[Sten Teino]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Vitali Teleš]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Siim Tenno]] - [[Simo Tenno]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Simon Terodde]] - [[John Terry]] - [[Robert Tesche]] - [[William Tesillo]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Tetê]] - [[Kenny Tete]] - [[Benjamin Tetteh]] - [[Alexander Tettey]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Igor Thiago]] - [[Malick Thiaw]] - [[Sorba Thomas]] - [[Brandon Thomas-Asante]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Kieran Tierney]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Tiit Tikenberg]] - [[Annika Tikk]] - [[Guus Til]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Deniss Tjapkin]] - [[Ziad Tlemçani]] - [[Jean-Clair Todibo]] - [[Harry Toffolo]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Ola Toivonen]] - [[Stanislav Tokarev]] - [[Rafael Tolói]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Rasmus Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Ivan Toney]] - [[Luca Toni]] - [[Mait Toom]] - [[Janar Toomet]] - [[Jens Toornstra]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Kaarel Torop]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Roberto Torres]] - [[Cenk Tosun]] - [[Balázs Tóth]] - [[Francesco Totti]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Aleksandar Trajkovski]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Taavi Trasberg]] - [[Gernot Trauner]] - [[Emma Treiberg]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[Marius Trésor]] - [[David Trézéguet]] - [[Philipp Treu]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Adrien Truffert]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Martin Tšegodajev]] - [[Igor Tšeminava]] - [[Marek Tšernjavski]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Anton Tšuikov]] - [[Georgi Tšutšelov]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Carl Tubarik]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Bill Tuiloma]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Sven Tumba]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Evald Tupits]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Almir Turković]] - [[Ross Turnbull]] - [[Matt Turner]] - [[Rauno Tutk]] - [[Anatoli Tõmoštšuk]] - [[Erko Jonne Tõugjas]] - [[Raiko Tähhe]] - [[Rain Tölpus]] - [[Janar Tükk]] - [[Przemysław Tytoń]] ==U== [[Atsuto Uchida]] - [[Masao Uchino]] - [[Atsushi Uchiyama]] - [[Destiny Udogie]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] – [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] – [[Dayot Upamecano]] – [[Kacper Urbański]] – [[Jonas Urbig]] – [[Marco Ureña]] - [[Mateus Uribe]] – [[Jere Uronen]] - [[Martin Ustaal]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Anatoli Ušanov]] - [[Peter Utaka]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Rauno Uusküla]] ==V== [[Rafael van der Vaart]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Josha Vagnoman]] - [[Andreas Vaher]] - [[Reelika Vaher]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Georg Vain]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Victor Valdes]] - [[Bruno Valdez]] - [[Nelson Haedo Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Virgo Vallik]] - [[Karl Andre Vallner]] - [[Elari Valmas]] - [[Oleg Valov]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Hans Vanaken]] - [[Vanderson]] - [[Maarten Vandevoordt]] - [[André Vandeweyer]] - [[Gerald Vanenburg]] - [[Andris Vaņins]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Ronald Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Nikola Vasilj]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Jan Važinski]] - [[Rudi Vata]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Jaanus Veensalu]] - [[Robert Veering]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Andrei Veis]] - [[Carlos Vela]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Micky van de Ven]] - [[Stylianós Venetídis]] - [[Alan Ventsel]] - [[Fausto Vera]] - [[Bart Verbruggen]] - [[Jordan Veretout]] - [[Lucas Veríssimo]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Gabriel Veron]] - [[Juan Sebastián Verón]] - [[Māris Verpakovskis]] - [[Marco Verratti]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Martin Vetkal]] - [[Victor Pálsson]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Aurelio Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Christian Vieri]] - [[Luciano Vietto]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Taavi Viikna]] - [[Sander Viira]] - [[Tito Vilanova]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Anett Vilipuu]] - [[David Villa]] - [[Mathias Villota]] - [[Matías Viña]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Kevin Vogt]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Karel Voolaid]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Michel Vorm]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Denis Vnukov]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Martin Vunk]] - [[Luka Vušković]] - [[Tanel Võtti]] - [[Leo Väisänen]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Rudi Völler]] ==W== [[Hidetoshi Wakui]] - [[Theo Walcott]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Kyle Walker]] - [[Jonathan Walters]] - [[Christian Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Paul Wanner]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Adílson Warken]] - [[Daniel Wass]] - [[Ronald Waterreus]] - [[George Weah]] - [[Wout Weghorst]] - [[Julian Weigl]] - [[Patrick Weihrauch]] - [[Mitchell Weiser]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]] - [[Danny Welbeck]] - [[Nahki Wells]] - [[Wendell]] - [[Timo Werner]] - [[Sander Westerveld]] - [[Sean Tremaine Whalen]] - [[Connor Wickham]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Mats Wieffer]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[Alex Wilkinson]] - [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Neco Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Callum Wilson]] - [[Patrick Wimmer]] - [[Jonas Wind]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Axel Witsel]] - [[Marius Wolf]] - [[Joe Worrall]] – [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Christian Wörns]] ==Õ== [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Kethy Õunpuu]] ==Ä== [[Mika Ääritalo]] ==Ö== [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] ==Ü== [[Enes Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Oskar Üpraus]] ==X== [[Granit Xhaka]] ==Y== [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Caleb Yirenkyi]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]] == Vaata ka == *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] [[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] [[Kategooria:Jalgpalli loendid]] 0l8hs94imcc6986p9igj8b86v5dzzl0 0 10703 7248018 7247786 2026-10-05T12:53:17Z Sjur 66496 /* Võistluse ülesehitus ja arvestused */ 7248018 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Pilt:Tour de France logo (black background).svg|thumb|Tour de France'i logo]] '''Tour de France''' (prantsuse keeles 'Prantsusmaa tuur') on peamiselt [[Prantsusmaa]]l peetav iga-aastane meeste maanteeratturite mitmepäevasõit. Koos [[Giro d'Italia]] ja [[Vuelta a España]]ga kuulub see jalgrattaspordi kolme [[suurtuur]]i hulka ning on neist vanim. Tour de France'i peetakse maanteerattaspordi tähtsaimaks ja mainekamaks võistluseks. Esimene Tour de France toimus [[1903]]. aastal. Võistlus loodi Prantsuse spordilehe ''[[L'Auto]]'' tiraaži suurendamiseks. Esimese Touri võitis [[Maurice Garin]]. Touri on sellest ajast korraldatud igal aastal, välja arvatud [[Esimene maailmasõda|esimese]] ja [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal. Võistlus toimub peamiselt Prantsusmaal, kuid etappe ja starte on korraldatud ka paljudes teistes Euroopa riikides. Tänapäevane Tour de France kestab ligikaudu kolm nädalat ning koosneb tavaliselt 21 etapist ja puhkepäevadest. Marsruut hõlmab tasaseid ja mägiseid grupisõiduetappe ning eraldistarte. Üldvõitjaks saab rattur, kelle kõigi etappide koguaeg on väikseim, ning üldarvestuse liider kannab [[kollane särk|kollast särki]]. Lisaks peetakse eraldi punktiarvestust, mägede arvestust, noorratturite arvestust ja meeskondlikku arvestust. == Ajalugu == === Esimene Tour de France === Tour de France sai alguse Prantsuse spordilehtede konkurentsist. 20. sajandi algul konkureerisid omavahel ''[[Le Vélo]]'' ja selle rivaal ''[[L'Auto]]'', mille peatoimetaja oli endine jalgrattur [[Henri Desgrange]]. ''L'Auto'' otsis võimalusi oma tiraaži suurendamiseks ning 1902. aastal pakkus lehe jalgrattaspordiajakirjanik [[Géo Lefèvre]] Desgrange'ile välja idee korraldada mitmest etapist koosnev jalgrattavõistlus ümber Prantsusmaa. Desgrange suhtus kavatsusse esialgu skeptiliselt, kuid nõustus lõpuks selle korraldamisega.<ref>{{netiviide |url=https://www.letemps.ch/sport/lorigine-un-conflit-entre-deux-hommes-presse |pealkiri=A l'origine, un conflit entre deux hommes de presse |autor=Pierre Raymond |väljaanne=Le Temps |kuupäev=25. oktoober 2002 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref><ref name="Tour1903">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/one-day-one-story-july-1st-1903/1283454 |pealkiri=One day, One story : July 1st 1903 |väljaanne=Tour de France |kuupäev=30. juuni 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Esimene Tour de France algas 1. juulil 1903 Pariisi lähistel [[Montgeron]]is. Võistlus koosnes kuuest etapist ja selle kogupikkus oli 2428 km. Etapid kulgesid Pariisi lähistelt Lyoni, Marseille', Toulouse'i, Bordeaux' ja Nantes'i kaudu tagasi Pariisi ümbrusse.<ref name="Guardian1903">{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2003/jun/01/cycling.features |pealkiri=Summit or nothing |autor=John Carlin |väljaanne=The Guardian |kuupäev=1. juuni 2003 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Esimest, Montgeronist Lyoni kulgenud etappi alustas 60 ratturit ja etapi pikkus oli 467 km.<ref name="Tour1903" /> Kogu võistluse lõpetas 21 ratturit.<ref name="Finish1903">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-i-iv-ville-davray-you-never-forget-your-first/1316955 |pealkiri=Finish with a capital F (I/IV) – Ville-d'Avray — You never forget your first |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Viimase etapi finiš ei asunud Pariisis, vaid [[Ville-d'Avray]]s. Pärast finišit sõitsid ratturid Pariisi [[Parc des Princes]]'i velodroomile, kus neid tervitas umbes 15 000 pealtvaatajat.<ref name="Finish1903" /> Esimese Tour de France'i võitis [[Maurice Garin]], kes võitis kuuest etapist kolm, sealhulgas esimese ja viimase.<ref name="Tour1903" /><ref name="Finish1903" /> Ta edestas üldarvestuses teiseks tulnud [[Lucien Pothier]]'d ligi kolme tunniga.<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/Cyclisme-sur-route/tour-de-france/annee-1903/page-classement-individuel/general |pealkiri=Classement général Tour de France 1903 |väljaanne=L'Équipe |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Touri korraldati edu järel uuesti 1904. aastal ning sellest sai iga-aastane võistlus.<ref name="Finish1903" /> === Algusaastad === 1904. aasta Tour de France'i saatsid arvukad pettused ja vägivallajuhtumid. Mõned ratturid kasutasid osa teekonna läbimiseks autosid või ronge. Pealtvaatajad takistasid ja ründasid võistlejaid, et aidata kohalikke soosikuid; eriti tõsiseid kokkupõrkeid toimus Saint-Étienne'i lähistel ja Nîmes'is.<ref>{{netiviide |url=https://www.lemonde.fr/sport/article/2013/07/12/en-1904-le-pire-tour-de-france-de-l-histoire_3446550_3242.html |pealkiri=En 1904, le pire Tour de France de l'histoire |autor=Adrien Pécout |väljaanne=Le Monde |kuupäev=12. juuli 2013 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Pärast mitu kuud kestnud uurimist diskvalifitseeris Prantsusmaa jalgrattaliit (Union Vélocipédique de France) üldarvestuse neli esimest ratturit, nende seas esialgse võitja [[Maurice Garin]]i. Võitjaks kuulutati algselt viienda koha saanud 19-aastane [[Henri Cornet]], kes on siiani Tour de France'i noorim üldvõitja. Skandaal pani [[Henri Desgrange]]'i kaaluma võistluse lõpetamist, kuid Tour jätkus 1905. aastal.<ref name="Tour1904">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-i-iv-ville-davray-you-never-forget-your-first/1316955 |pealkiri=Finish with a capital F (I/IV) – Ville-d'Avray — You never forget your first |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2007/jul/29/cycling.tourdefrance3 |pealkiri=Plus ça change ... they started cheating in 1904 |autor=François Thomazeau |väljaanne=The Observer |kuupäev=29. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pärast 1904. aasta skandaali muudeti 1905. aastaks võistlusformaati: üldarvestust hakati senise kogutud aja asemel määrama etapikohtade eest antavate punktide järgi. Punktisüsteemi kasutati Touril aastatel 1905–1912.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2013/60-years-of-green/1263584 |pealkiri=60 years of green |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2013 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgnevatel aastatel muutus Tour de France pikemaks ja raskemaks ning korraldajad hakkasid marsruudile lisama järjest nõudlikumaid tõuse. 1905. aastal ületas võistlus esimest korda [[Ballon d'Alsace]]'i, mida peetakse Touri esimeseks suuremaks mäekuruks; esimesena jõudis selle tippu [[René Pottier]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-14/on-the-road |pealkiri=Heritage – Stage 14: Mulhouse > Le Markstein Fellering |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Oluline muutus toimus 1910. aastal, kui korraldaja [[Alphonse Steinès]]i ettepanekul viidi võistlejad esimest korda [[Püreneed]]esse. Marsruudile lisati muu hulgas [[Col du Tourmalet]], mille läbimist oli Henri Desgrange esialgu pidanud peaaegu võimatuks.<ref name="Pyrenees1910">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/the-tour-to-the-power-of-10/1283461 |pealkiri=The Tour to the power of 10 |väljaanne=Tour de France |kuupäev=1. juuli 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgmisel aastal ületas Tour esimest korda [[Col du Galibier]]' mäekuru [[Alpid]]es.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2017/etape-17/galibier-les-retrouvailles |pealkiri=Galibier, les retrouvailles |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuli 2017 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Püreneedest ja Alpidest said hiljem Tour de France'i marsruudi püsivad osad. 1914. aasta Tour de France algas 28. juunil, samal päeval kui [[Sarajevo]]s tapeti ertshertsog [[Franz Ferdinand]].<ref name="Sarajevo1914">{{netiviide | url = https://www.letour.fr/fr/actus/2014/gp-de-sarajevo-la-petite-reine-au-service-de-la-grande-histoire/1263653 | pealkiri = GP de Sarajevo : la petite reine au service de la grande histoire | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 22. juuni 2014 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = prantsuse}}</ref> Võistluse võitis teist aastat järjest belglane [[Philippe Thys]], kes oli Touri võitnud ka 1913. aastal.<ref>{{netiviide | url = https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-parc-des-princes-the-home-of-cycling-ii-iv/1316959 | pealkiri = Finish with a capital F – Parc des Princes — The home of cycling (II/IV) | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 19. juuni 2024 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = inglise }}</ref> Mõni nädal hiljem alanud [[Esimene maailmasõda]] katkestas Touri korraldamise ning aastatel 1915–1918 võistlust ei peetud. Sõjas hukkusid ka varasemad Tour de France'i võitjad [[Lucien Petit-Breton]], [[François Faber]] ja [[Octave Lapize]].<ref name="Sarajevo1914" /> === Tour sõdadevahelisel perioodil === Tour de France jätkus 1919. aastal. Võistlus startis 29. juunil ehk päev pärast [[Versailles' rahuleping]]u allkirjastamist.<ref name="Return1919">{{netiviide| url = https://www.letour.fr/en/news/2018/tour-de-france-2019-the-yellow-jersey-will-hit-the-heights/1275988| pealkiri = The Yellow Jersey Will Hit the Heights| väljaanne = Tour de France| kuupäev = 25. oktoober 2018| vaadatud = 4. oktoobril 2026| keel = inglise}}</ref> Sama aasta Touril võeti kasutusele üldarvestuse liidri [[kollane särk]]. Esimesena kandis seda [[Eugène Christophe]], kes sai särgi Grenoble'ist Genfi kulgenud etapi hommikul ning juhtis üldarvestust kuni eelviimase etapini.<ref name="Yellow1919">{{netiviide | url = https://www.letour.fr/en/news/2019/mj-tour-de-france-anglais/1276081 | pealkiri = The Yellow Jersey centenary: twenty unique specimens | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 14. mai 2019 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = inglise}}</ref><ref name="Return1919" /> Esimese sõjajärgse Touri üldvõitjaks tuli belglane [[Firmin Lambot]].<ref>{{netiviide | url = https://www.letour.fr/fr/actus/2015/etape-21/les-double-vainqueurs-du-tour | pealkiri = Les double-vainqueurs du Tour | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 26. juuli 2015 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = prantsuse}}</ref> 1920. aastatel jäid Prantsuse ratturid Tour de France'il sageli Belgia, Luksemburgi ja Itaalia sportlaste varju.<ref name="Tour1930">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/1930-the-tour-revolutionizes-3-10/1283535 |pealkiri=1930: The Tour revolutionizes (3/10) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. juuli 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1926. aasta Tour oli 5745 kilomeetriga võistluse ajaloo pikim ning selle võitis belglane [[Lucien Buysse]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/the-achievement-of-a-lifetime-jules-buysse-ii-x |pealkiri=The achievement of a lifetime: Jules Buysse (II/X) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=15. juuni 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Oluline korralduslik muutus toimus 1930. aastal, kui loobuti jalgrattatootjate moodustatud meeskondadest ja asendati need rahvusmeeskondadega. Muudatuse eesmärk oli vähendada tootjate mõju võistluse käigule. Reform suurendas korraldajate kulusid, sest Tour võttis enda kanda tippratturite jalgrattad ning võistlejate majutuse ja toitlustuse. Lisatulu saamiseks loodi ametlik [[reklaamikaravan]], mille reklaamsõidukid liikusid võistluse eel ning mille ettevõtted maksid korraldajatele osalemise eest. Esimesse, 1930. aasta reklaamikaravani kuulusid Menieri šokolaadi, La Vache Qui Riti juustu, Delfti kuivikute ja Noveltexi kellade reklaamsõidukid.<ref name="Tour1930"/> Rahvusmeeskonnad jäid Tourile kuni 1961. aastani, 1962. aastal naasid võistlusele profiklubide ehk sponsorite meeskonnad.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/a-day-in-yellow-tom-simpson-iv-x/1276095 |pealkiri=A day in yellow: Tom Simpson (IV/X) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuni 2019 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Reklaamikaravanist kujunes seevastu Tour de France'i püsiv traditsioon.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/follow-the-publicity-caravan |pealkiri=The publicity caravan |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1930. aastate alguses domineerisid Tour de France'il Prantsuse ratturid: aastatel 1930–1934 võitsid kõik viis Touri prantslased. [[André Leducq]] võitis aastatel 1930 ja 1932, [[Antonin Magne]] 1931. ja 1934. aastal ning [[Georges Speicher]] 1933. aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2024/arrivee-finale-arrivee-capitale-parc-des-princes-le-temple-du-velo-ii-iv/1316958 |pealkiri=Arrivée finale, arrivée capitale ! Parc des Princes, le temple du vélo (II/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=19. juuli 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Viimase sõjaeelse Tour de France'i võitis 1939. aastal belglane [[Sylvère Maes]], kes oli võitnud ka 1936. aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2015/etape-21/les-double-vainqueurs-du-tour |pealkiri=Les double-vainqueurs du Tour |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2015 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkemist kavandati veel 1940. aasta Touri, kuid sõjaoludest tingitud korralduslike raskuste tõttu otsustati 1940. aasta aprillis võistlus ära jätta.<ref name="Tour1940">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/1940-the-tour-that-wasnt-4-10/1283547 |pealkiri=1940: The Tour that wasn’t (4/10) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. juuli 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Touri looja Henri Desgrange suri sama aasta 16. augustil ning tema järglaseks sai [[Jacques Goddet]].<ref name="Tour1940" /> Goddet keeldus sõja ajal Tour de France'i korraldamisest, kuna [[Vichy valitsus]] oleks saanud võistluse prestiiži enda huvides ära kasutada.<ref name="Tour1940" /> === Tour sõjajärgsel ajal === Esimese sõjajärgse Touri 1947. aastal võitis [[Jean Robic]], kes alustas viimast etappi üldarvestuse kolmandalt kohalt. Ta ründas Caeni ja Pariisi vahelisel etapil pärast Rouenist väljumist ning saavutas üldarvestuse liidri [[Pierre Brambilla]] ees piisava edu, et tõusta esikohale. Robic võitis seega Tour de France'i ilma, et oleks enne viimase etapi lõppu kordagi kollast särki kandnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-parc-des-princes-the-home-of-cycling-ii-iv/1316959 |pealkiri=Finish with a capital F – Parc des Princes — The home of cycling (II/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1948. aasta Touri võitis itaallane [[Gino Bartali]], kes oli võitnud võistluse ka 1938. aastal. Tema kahe üldvõidu vahele jäi kümme aastat, mis on endiselt pikim ajavahemik kahe Tour de France'i üldvõidu vahel.<ref name="GrandDepart2024">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-race/grands-departs/grand-depart-2024 |pealkiri=Grand Départ Florence Émilie-Romagne 2024 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1949. aasta Touril võistlesid esikoha eest Itaalia jalgrattaspordi legendid Bartali ja [[Fausto Coppi]]. Touri võitis Coppi, kes oli samal aastal võitnud ka [[Giro d'Italia]] ning sai esimeseks ratturiks, kes võitis Giro ja Touri samal hooajal.<ref>{{netiviide |url=https://www.giroditalia.it/news/torino-e-giro-ditalia-un-legame-indissolubile/ |pealkiri=Torino e Giro d’Italia: un legame indissolubile |väljaanne=Giro d'Italia |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=itaalia}}</ref> Coppi võitis Tour de France'i uuesti 1952. aastal. Ta võitis muu hulgas ajaloo esimese Tour de France'i mäefiniši [[Alpe d'Huez]]il ning Sestrières'i mägietapi.<ref name="GrandDepart2024" /> 1950. ja 1960. aastatel muutus Tour de France järjest rahvusvahelisemaks. 1954. aastal algas võistlus esimest korda väljaspool Prantsusmaad, kui [[Grand Départ]] toimus [[Amsterdam]]is. Sellele järgnesid välisstardid 1958. aastal [[Brüssel]]is ja 1965. aastal [[Köln]]is.<ref name="GrandsDeparts">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-race/grands-departs |pealkiri=Grands Départs |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal ajal suurenes televisiooni tähtsus Tour de France'i jälgimisel. [[Parc des Princes]]'is toimunud Touri finišist tehti 1948. aastal otseülekanne televisioonis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-parc-des-princes-the-home-of-cycling-ii-iv/1316959 |pealkiri=Finish with a capital F – Parc des Princes — The home of cycling (II/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgnenud aastatel muutus telekajastus järjest ulatuslikumaks ning 1955. aastal näidati Prantsuse televisioonis juba iga päev sama päeva etappi.<ref>{{netiviide |url=https://www.lemonde.fr/archives/article/1955/07/29/le-tour-de-france-sur-nos-ecrans_1961848_1819218.html |pealkiri=Le Tour de France sur nos écrans |väljaanne=Le Monde |kuupäev=29. juuli 1955 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Selle perioodi edukaimate ratturite hulka kuulus [[Louison Bobet]], kes võitis Touri aastatel 1953, 1954 ja 1955 ning sai esimeseks ratturiks, kes võitis võistluse kolmel järjestikusel aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2022/car-101-a-team-on-the-go-v-vi/1300194 |pealkiri=Car 101: a team on the go (V/VI) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=21. juuni 2022 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Veelgi edukam oli [[Jacques Anquetil]], kes võitis oma esimese Tour de France'i 1957. aastal ning seejärel neli korda järjest aastatel 1961–1964. Temast sai esimene rattur, kes võitis Touri viis korda.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/mj-tour-de-france-anglais/1276081 |pealkiri=The Yellow Jersey centenary: twenty unique specimens |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1960. aastatel tekkis üldarvestuses Anquetili ja [[Raymond Poulidor]]i vastasseis, mis jõudis haripunkti 1964. aasta Touril.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/one-day-one-story-1964-a-duel-at-the-summit-on-the-puy-de-dome/1283525 |pealkiri=1964: a duel at the summit on the Puy-de-Dôme |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Poulidor jõudis oma karjääri jooksul Tour de France'i üldarvestuses kaheksal korral esikolmikusse, kuid ei võitnud võistlust ega kandnud kordagi kollast särki.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/le-tour-bids-farewell-to-poulidor/1283420 |pealkiri=Le Tour bids farewell to Poulidor… |väljaanne=Tour de France |kuupäev=13. november 2019 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> === 1969–1996 === 1960. aastate lõpus algas Tour de France'il belglase [[Eddy Merckx]]i ajastu. Oma esimesel Touril 1969. aastal võitis Merckx kuus etappi ja üldarvestuse ning edestas teiseks tulnud [[Roger Pingeon]]i ligi 18 minutiga.<ref name="Merckx1974">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-la-cipale-a-feast-fit-for-a-cannibal-iii-iv/1316967 |pealkiri=Finish with a capital F – La Cipale — A feast fit for a Cannibal (III/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=20. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Merckx võitis Touri ka 1970., 1971. ja 1972. aastal. 1971. aastal oli tema peamine konkurent hispaanlane [[Luis Ocaña]]. Orcières-Merlette'i mägietapil võitis Ocaña etapi ligi üheksaminutilise eduga Merckxi ees ning sai üldarvestuses suure edumaa. Hiljem kukkus ta Püreneedes Col de Menté laskumisel ja pidi võistluse pooleli jätma.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-18/town/orcieres-merlette |pealkiri=Heritage – Orcières-Merlette |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Merckx jättis 1973. aasta Touri vahele ning tema puudumisel võitis üldarvestuse Ocaña.<ref name="Merckx1974" /> 1974. aastal naasis Merckx võistlusele, võitis kaheksa etappi ja saavutas oma viienda Tour de France'i üldvõidu. Sellega kordas ta [[Jacques Anquetil]]i üldvõitude rekordit.<ref name="Merckx1974" /> Merckxi võiduseeria Tour de France'il lõppes 1975. aastal, kui prantslane [[Bernard Thévenet]] võttis temalt Alpides Pra-Loupi etapil kollase särgi ning võitis lõpuks ka Touri üldarvestuse. See oli esimene kord, kui Merckx osales Tour de France'il ega tulnud selle üldvõitjaks.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/1975-a-landmark-year-iv-iv-thevenet-devours-the-cannibal/1324936 |pealkiri=1975: a landmark year (IV/IV) – Thévenet devours the Cannibal |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuni 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1975. aasta Tour de France tõi kaasa mitu hiljem püsima jäänud uuendust. Mägede arvestuse liider hakkas kandma punaste täppidega valget särki. Esimesena võitis täpilises särgis mägede arvestuse belglane [[Lucien Van Impe]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-polka-dot-jersey |pealkiri=The Polka Dot Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal aastal hakati valget särki andma parimale noorratturile; varem oli valge särk tähistanud kombineeritud arvestuse liidrit. Esimeseks noorratturite arvestuse võitjaks sai itaallane [[Francesco Moser]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-white-jersey |pealkiri=The White Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Touri viimase etapi finiš viidi esimest korda [[Champs-Élysées]]'le. Esimese Champs-Élysées'l lõppenud etapi võitis belglane [[Walter Godefroot]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2016/champs-elysees-the-happy-end-6-6/1263916 |pealkiri=Champs-Elysées: The happy end (6/6) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuli 2016 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Champs-Élysées' finišist sai Tour de France'i üks tuntumaid traditsioone.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/1975-a-landmark-year-iii-iv-avenue-of-champions/1324932 |pealkiri=1975: a landmark year (III/IV) – Avenue of Champs |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuni 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1978. aastal võitis Touri debütant [[Bernard Hinault]], kes kaitses järgmisel aastal tiitlit, edestades mõlemal korral üldarvestuses hollandlast [[Joop Zoetemelk]]i.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2023/stage-21/jordi-meeus-takes-the-final-stage/1316722 |pealkiri=Jordi Meeus takes the final stage |väljaanne=Tour de France |kuupäev=23. juuli 2023 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1980. aastal juhtis Hinault taas võistlust, kuid pidi enne esimesi suuri Püreneede etappe põlvevigastuse tõttu katkestama; Touri võitis Zoetemelk.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/1980-hinault-brought-to-his-knees-8-10/1283574 |pealkiri=1980: Hinault brought to his knees (8/10) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=20. august 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Hinault tuli üldvõitjaks uuesti 1981. ja 1982. aastal. 1983. ja 1984. aasta Touri võitis tema endine meeskonnakaaslane [[Laurent Fignon]], kes edestas 1984. aastal teiseks jäänud Hinault'd.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2014/panorama-traditional-nations-are-back-on-track/1263706 |pealkiri=Panorama: Traditional nations are back on track |väljaanne=Tour de France |kuupäev=31. juuli 2014 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1985. aastal võitis Hinault Tour de France'i viiendat korda ning tõusis [[Jacques Anquetil]]i ja [[Eddy Merckx]]i kõrvale viiekordsete võitjate hulka.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/data/data-du-jour-etape-21 |pealkiri=Data du jour – Étape 21 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> See on jäänud seni viimaseks Prantsusmaa ratturi üldvõiduks Tour de France'il.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/info-with-three-days-to-go/1324951 |pealkiri=Info with three days to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=2. juuli 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Hinault' meeskonnakaaslane [[Greg LeMond]] lõpetas 1985. aasta Touri teisena ning Hinault lubas teda järgmisel aastal üldvõiduni aidata. 1986. aasta Touril kujunes nende omavaheline võitlus siiski pingeliseks, kuid LeMond võitis lõpuks üldarvestuse ja sai esimeseks Ameerika Ühendriikide ratturiks, kes Tour de France'i võitis. Hinault lõpetas teisena ning loobus hooaja lõpus tippspordist.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/the-tours-sixth-sense-iii-iv-1/1333110 |pealkiri=The Tour’s sixth sense (IV/IV) – 1986: LeMond-Hinault: a changing world |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuni 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1989. aasta Tour de France oli võistluse ajaloo tasavägiseim. Enne viimast, Versailles'st Champs-Élysées'le kulgenud eraldistarti juhtis [[Laurent Fignon]] üldarvestust [[Greg LeMond]]i ees 50 sekundiga. LeMond võitis etapi ja edestas Fignoni kokkuvõttes vaid kaheksa sekundiga, mis on Tour de France'i ajaloo väikseim võidumarginaal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-champs-elysees-welcome-to-sprinter-heaven-iv-iv/1316968 |pealkiri=Finish with a capital F – Champs-Élysées — Welcome to sprinter heaven (IV/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=21. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> LeMond võitis Touri uuesti 1990. aastal ning sai sellega oma kolmanda üldvõidu.<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/fiche/greg-lemond/118717 |pealkiri=Greg LeMond |väljaanne=L'Équipe |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Aastatel 1991–1995 võitis hispaanlane [[Miguel Indurain]] Tour de France'i viis korda järjest ning sai esimeseks ratturiks, kes saavutas viis järjestikust üldvõitu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/data/data-du-jour-etape-21 |pealkiri=Data du jour – Étape 21 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Induraini edu põhines eelkõige tugevatel eraldistardisõitudel. 1991. aasta Touril sai otsustavaks Püreneede etapp, kus tiitlikaitsja LeMond jäi [[Col du Tourmalet]]'l maha ning Indurain ründas järgnenud laskumisel koos [[Claudio Chiappucci]]ga.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/team/MOV/movistar-team |pealkiri=Profile of Movistar Team |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Induraini viie järjestikuse võidu seeria lõppes 1996. aastal, kui Touri võitis taanlane [[Bjarne Riis]].<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/Cyclisme-sur-route/tour-de-france/page-palmares-individuel |pealkiri=Tour de France : le palmarès par année depuis 1903 |väljaanne=L'Équipe |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> === 1997–2011 === Sakslane [[Jan Ullrich]], kes oli 1996. aastal lõpetanud [[Bjarne Riis]]i järel teisena, võitis 1997. aasta Touri, saades esimeseks Saksamaa ratturiks, kes võistluse üldarvestuse võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.washingtonpost.com/archive/sports/1997/07/28/ullrich-is-first-german-to-win-tour-de-france/db484212-0551-4cd1-9789-d70c5a174a08/ |pealkiri=Ullrich Is First German to Win Tour de France |väljaanne=The Washington Post |kuupäev=28. juuli 1997 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Ullrich võitis samal aastal ka noorratturite arvestuse.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-white-jersey |pealkiri=The White Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1998. aastal jäi ta üldarvestuses teiseks itaallase [[Marco Pantani]] järel. Pantani rajas oma võidu eelkõige mägietappidel ning võitis samal hooajal ka [[Giro d'Italia]], saavutades Giro ja Touri kaksikvõidu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/la-course/grands-departs/grand-depart-2024 |pealkiri=Grand Départ Florence Émilie-Romagne 2024 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/de/aktuelles/2024/einen-tag-vor-dem-start/1316983 |pealkiri=Einen Tag vor dem Start |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=saksa}}</ref> 1998. aasta Touri varjutas ulatuslik dopingujuhtum, mis sai tuntuks [[Festina skandaal]]ina. Mõni päev enne võistluse algust pidasid Prantsuse tolliametnikud Belgia piiril kinni Festina meeskonna hooldaja [[Willy Voet]]' auto, millest leiti suures koguses keelatud aineid. Järgnenud politseiuurimine avalikkustas meeskonnas korraldatud süstemaatilise dopingu kasutamise ning Festina eemaldati võistluselt.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2018/jul/03/tour-de-france-festina-affair |pealkiri=Twenty years on the Festina affair casts shadow over the Tour de France |autor=Jeremy Whittle |väljaanne=The Guardian |kuupäev=3. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Uurimised laienesid ka teistele meeskondadele ning ratturid korraldasid politsei tegevuse ja meediakajastuse vastu proteste. Üks etapp tühistati protesti tõttu ning mitu meeskonda lahkus võistluselt enne selle lõppu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-17/on-the-road |pealkiri=Heritage – Stage 17: Chambéry > Voiron |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Festina juhtumist sai üks Tour de France'i ajaloo suurimaid skandaale ning see tõi professionaalse jalgrattaspordi dopinguprobleemile ulatusliku rahvusvahelise tähelepanu.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2018/jul/03/tour-de-france-festina-affair |pealkiri=Twenty years on the Festina affair casts shadow over the Tour de France |autor=Jeremy Whittle |väljaanne=The Guardian |kuupäev=3. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Aastatel 1999–2005 kuulutati kõigi seitsme Tour de France'i võitjaks ameeriklane [[Lance Armstrong]]. Ta naasis tippsporti pärast 1996. aastal diagnoositud munandivähi ravi ning võitis tollaste tulemuste järgi 1999. aasta Touri oma esimesel osalemisel pärast haigust. Armstrong kuulutati võitjaks ka aastatel 2000–2005 ning tema seitset järjestikust üldvõitu peeti toona Tour de France'i rekordiks.<ref>{{netiviide |url=https://www.history.com/this-day-in-history/july-24/lance-armstrong-wins-seventh-tour-de-france |pealkiri=Lance Armstrong wins seventh Tour de France |väljaanne=History |kuupäev=16. november 2009 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Armstrongi tulemusi saatsid juba tema karjääri ajal dopingukahtlused, kuid otsustav muutus toimus 2012. aastal pärast [[Ameerika Ühendriikide Antidopinguagentuur]]i (USADA) uurimist. USADA leidis, et Armstrong oli osalenud aastaid kestnud süstemaatilises dopinguprogrammis, ning diskvalifitseeris kõik tema võistlustulemused alates 1. augustist 1998 ja määras talle eluaegse võistluskeelu.<ref name="USADAArmstrong">{{netiviide |url=https://icompeteclean.usada.org/sanction/lance-armstrong-receives-lifetime-ban-and-disqualification-of-competitive-results-for-doping-violations-stemming-from-his-involvement-in-the-united-states-postal-service-pro-cycling-team-doping-conspi/ |pealkiri=Lance Armstrong Receives Lifetime Ban And Disqualification Of Competitive Results For Doping Violations Stemming From His Involvement In The United States Postal Service Pro-Cycling Team Doping Conspiracy |väljaanne=U.S. Anti-Doping Agency |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> [[Rahvusvaheline Jalgratturite Liit]] (UCI) kinnitas otsuse 2012. aasta oktoobris ning Armstrong jäeti ilma kõigist seitsmest Tour de France'i tiitlist.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2013/tour-de-france-1999-2005-armstrong-stripped-of-titles/1263507 |pealkiri=Tour de France 1999–2005: Armstrong stripped of titles |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. oktoober 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> UCI otsustas, et aastate 1999–2005 võite teistele ratturitele ei määrata, mistõttu jäid need Tourid üldvõitjata.<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/Cyclisme-sur-route/Actualites/Sept-epreuves-sans-vainqueur/322403 |pealkiri=Sept éditions sans vainqueur |väljaanne=L'Équipe |kuupäev=26. oktoober 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Armstrongi ajastule järgnenud aastaid saatsid jätkuvalt dopinguskandaalid. Vahetult enne 2006. aasta Tour de France'i algust kõrvaldati võistluselt mitu soosikut, nende seas 1997. aasta võitja [[Jan Ullrich]] ja sama aasta [[Giro d'Italia]] võitja [[Ivan Basso]], kuna nende nimed olid seotud Hispaanias toimunud veredopingut käsitlenud [[Operación Puerto]] uurimisega.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2006/jun/30/tourdefrance2006.tourdefrance1 |pealkiri=Basso and Ullrich ruled out of Tour |väljaanne=The Guardian |kuupäev=30. juuni 2006 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> [[Spordiarbitraažikohus]] (CAS) leidis 2012. aastal, et Ullrich oli rikkunud dopinguvastaseid reegleid, ning tühistas kõik tema tulemused alates 1. maist 2005 kuni karjääri lõpuni.<ref name="UllrichCAS">{{netiviide |url=https://www.tas-cas.org/fileadmin/user_upload/Media20Release202012.02.09.pdf |pealkiri=Jan Ullrich found guilty of an anti-doping rule violation by the Court of Arbitration for Sport |väljaanne=Court of Arbitration for Sport |kuupäev=9. veebruar 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2006. aasta Touril kuulutati esialgu võitjaks ameeriklane [[Floyd Landis]], kuid pärast 17. etappi võetud dopinguproov näitas ebanormaalselt kõrget testosteroonitaset.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2006/floyd-landis-tested-positive/1044577 |pealkiri=Floyd Landis tested positive |väljaanne=Tour de France |kuupäev=5. september 2006 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Landise tulemus tühistati ning 2006. aasta Touri võitjaks sai algselt teise koha saanud [[Óscar Pereiro]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2017/2006-oscar-pereiro-the-right-move |pealkiri=2006: Oscar Pereiro, the right move |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2017 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal ajal tulid päevavalgele ka varasemate aastate dopingujuhud. 1996. aasta Touri võitja [[Bjarne Riis]] tunnistas 2007. aastal, et oli aastatel 1993–1998 kasutanud keelatud aineid, sealhulgas [[erütropoetiin]]i (EPO), ning et ta oli dopingut kasutanud ka oma Tour de France'i võidu ajal.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2007/may/26/cycling.tourdefrance |pealkiri=Riis urged to return yellow jersey |autor=Richard Moore |väljaanne=The Guardian |kuupäev=26. mai 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal perioodil tunnistasid EPO kasutamist ka mitmed tema endised [[Team Telekom|Telekomi]] meeskonnakaaslased, teiste seas [[Erik Zabel]] ja [[Rolf Aldag]].<ref>{{netiviide |url=https://www.rte.ie/sport/cycling/2007/0524/218212-zabele/ |pealkiri=Zabel admits EPO use |väljaanne=RTÉ |kuupäev=24. mai 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Ka 2007. aasta Touri tabas mitu dopinguskandaali. [[XDS Astana Team|Astana]] meeskond loobus võistlusest korraldajate nõudel pärast seda, kui [[Aleksandr Vinokurov]] andis vereülekandele viidanud positiivse dopinguproovi.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2007/rasmussen-again/1044679 |pealkiri=Rasmussen... Again |väljaanne=Tour de France |kuupäev=25. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> [[Cofidis]] loobus võistlusest pärast [[Cristian Moreni]] positiivset testosterooniproovi. Üldarvestust juhtinud [[Michael Rasmussen]] eemaldati Tourilt tema enda [[Rabobank]]i meeskonna poolt, sest ta oli esitanud meeskonnale valeandmeid oma asukoha kohta. Lisaks oli tal olnud probleeme võistlusväliste dopingukontrollide jaoks nõutava asukohateabe õigeaegse esitamisega.<ref name="Tour2007">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2007/bennati-wins-while-contador-turns-white-into-yellow/1044686 |pealkiri=Bennati Wins While Contador Turns White Into Yellow |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pärast Rasmusseni eemaldamist tõusis liidriks [[Alberto Contador]], kes võitis 2007. aasta Touri.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2007/contador-another-victory-for-discovery/1044704 |pealkiri=Contador: Another Victory For Discovery |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgmistel aastatel võitis Touri 2008. aastal [[Carlos Sastre]]<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2008/sastre-une-attaque-suffit/1044827 |pealkiri=Sastre: une attaque suffit |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> ja 2009. aastal taas Contador.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-21/montereau-fault-yonne/paris-champs-elysees |pealkiri=Heritage – Stage 21 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Contador lõpetas esimesena ka 2010. aasta Touri, kuid tema võistluse ajal antud proovist leiti keelatud ainet [[klenbuterool]]i. CAS määras talle 2012. aastal kaheaastase võistluskeelu ja tühistas tema 2010. aasta Touri tulemuse, mistõttu sai selle aasta ametlikuks võitjaks algselt teiseks jäänud [[Andy Schleck]].<ref>{{netiviide |url=https://www.tas-cas.org/fileadmin/user_upload/Media20Release20_English_2012.02.06.pdf |pealkiri=Alberto Contador found guilty of an anti-doping rule violation by the Court of Arbitration for Sport |väljaanne=Court of Arbitration for Sport |kuupäev=6. veebruar 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2011. aasta Touri võitis [[Cadel Evans]], kellest sai esimene Austraalia rattur, kes Tour de France'i üldarvestuse võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2011/cadel-australia-s-first-tour-champion/1045125 |pealkiri=Cadel: Australia's First Tour Champion! |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuli 2011 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> === 2012– === 2010. aastatel oli edukaim meeskond Briti [[Team Sky]], hilisema nimega Team Ineos. 2012. aastal võitis [[Bradley Wiggins]] Touri ja sai esimeseks Suurbritannia ratturiks, kes võistluse üldarvestuses esikoha saavutas.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2012/great-brit-wiggins-creates-history/1045209 |pealkiri=Great Brit: Wiggins creates history |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. juuli 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgmisel aastal võitis tema meeskonnakaaslane [[Chris Froome]], kes kordas edu aastatel 2015, 2016 ja 2017 ning tõusis nelja üldvõiduga Touri ajaloo edukaimate ratturite hulka.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2017/last-sprint-for-groenewegen-froome-wins-his-fourth-tour/1264157 |pealkiri=Last sprint for Groenewegen, Froome wins his fourth Tour |väljaanne=Tour de France |kuupäev=23. juuli 2017 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Sky võiduseeria katkestas 2014. aastal itaallane [[Vincenzo Nibali]]. 2018. aastal tuli üldvõitjaks [[Geraint Thomas]] ning 2019. aastal tema meeskonnakaaslane [[Egan Bernal]], kellest sai 22-aastaselt esimene Colombia rattur, kes Tour de France'i võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/stage-15/kristoff-and-thomas-share-the-honours-in-paris/1275948 |pealkiri=Kristoff and Thomas share the honours in Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/bernal-phenomenal/1283313 |pealkiri=Bernal, phenomenal! |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuli 2019 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Aastatel 2012–2019 võitsid Sky või Ineos seega kaheksast Tourist seitse.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/team/NCI/netcompany-ineos |pealkiri=Profile of NETCOMPANY INEOS CYCLING TEAM |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Team Sky edu saatsid ka vaidlused meeskonna meditsiinipraktika üle. 2016. aastal avalikustatud dokumendid näitasid, et Wiggins oli saanud enne 2011. ja 2012. aasta Touri ning 2013. aasta Giro d'Italiat ravi eesmärgil eriloa kasutada kortikosteroidi triamtsinolooni. Suurbritannia parlamendi kultuuri-, meedia- ja spordikomisjon leidis 2018. aasta raportis, et ravimi kasutamine vastas toonastele WADA reeglitele, kuid komisjoni hinnangul kasutati seda enne 2012. aasta Touri ka sooritusvõime parandamiseks; Wiggins ja Team Sky eitasid dopingureeglite rikkumist.<ref>{{netiviide |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm201719/cmselect/cmcumeds/366/36606.htm |pealkiri=Combatting doping in sport – British Cycling and Team Sky |väljaanne=House of Commons Digital, Culture, Media and Sport Committee |kuupäev=2. märts 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Froome'i suhtes algatati 2017. aastal menetlus pärast seda, kui tema [[Vuelta a España]] ajal võetud proovist leiti normist kõrgem salbutamooli sisaldus. UCI lõpetas menetluse 2018. aasta juulis WADA hinnangu alusel, leides, et juhtum ei kujutanud endast dopingureegli rikkumist.<ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/q-a-response-to-public-comments-on-the-proceedings-involving-mr.-froome/1dGLzbh19LMOjwTUl6JGV3 |pealkiri=Q&A response to public comments on the proceedings involving Mr. Froome |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2020. aasta Tour de France lükati [[Koroonapandeemia]] tõttu tavapärasest ajast edasi ning peeti 29. augustist 20. septembrini.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/tour-de-france-2020-29th-august-29th-to-20th-september/1283443 |pealkiri=Tour de France 2020: 29th August to 20th September |väljaanne=Tour de France |kuupäev=15. aprill 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Üldvõidu eest heitlesid kaks sloveeni, [[Primož Roglič]] ja 21-aastane [[Tadej Pogačar]]. Roglič juhtis üldarvestust enne eelviimast etappi 57 sekundiga, kuid Pogačar võitis [[La Planche des Belles Filles]]'l lõppenud eraldistardi ning tõusis üldliidriks. Ta võitis Touri 59-sekundilise eduga Rogliči ees ning sai esimeseks Sloveenia ratturiks, kes Tour de France'i võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/stage-20/news-detail/1291376 |pealkiri=Tadej Pogacar wins ITT and takes the yellow jersey |väljaanne=Tour de France |kuupäev=19. september 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/tadej-pogacar-the-second-wave/1291645 |pealkiri=Tadej Pogacar, the second wave |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. september 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis samal Touril ka mägede ja noorratturite arvestuse. 2021. aastal kaitses ta üldvõitu, edestades teiseks jäänud taanlast [[Jonas Vingegaard]]i.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2021/van-aert-and-pogacar-triumph-in-paris/1299931 |pealkiri=Van Aert and Pogacar triumph in Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuli 2021 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Vingegaard võitis Touri 2022. ja 2023. aastal. 2023. aastal edestas ta Pogačari üldarvestuses 7 minuti ja 29 sekundiga.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2022/stage-21/jasper-philipsen-and-jonas-vingegaard-crowned-in-paris/1308831 |pealkiri=Jasper Philipsen and Jonas Vingegaard crowned in Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuli 2022 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2023/once-you-give-the-dane-yellow-you-never-get-rid-of-the-dane/1316746 |pealkiri=Once you give the Dane yellow, you never get rid of the Dane |väljaanne=Tour de France |kuupäev=25. juuli 2023 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis Touri uuesti 2024. aastal, saavutades kuus etapivõitu ja edestades Vingegaardi kokkuvõttes 6 minuti ja 17 sekundiga.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/stage-21/sublime-pogacar-seals-third-tour-victory-in-nice/1324643 |pealkiri=Sublime Pogacar seals third Tour victory in Nice |väljaanne=Tour de France |kuupäev=21. juuli 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Temast sai esimene rattur pärast [[Marco Pantani]]t 1998. aastal, kes võitis Giro ja Touri samal hooajal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/tour-de-france-2024-preview-info-with-one-day-to-go/1316981 |pealkiri=Tour de France 2024 – Preview info with one day to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis Tour de France'i ka 2025. aastal, saavutades oma neljanda üldvõidu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/van-aert-and-pogacar-set-paris-alight/1332859 |pealkiri=Van Aert and Pogacar set Paris alight |väljaanne=Tour de France |kuupäev=27. juuli 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Touril katkestas Vingegaard 15. etapil toimunud kukkumise järel, olles kõigil viiel varasemal osalemisel lõpetanud üldarvestuses esimese või teisena.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/stage-15/history-for-evenepoel-tragedy-for-vingegaard/1349694 |pealkiri=History for Evenepoel, tragedy for Vingegaard |väljaanne=Tour de France |kuupäev=19. juuli 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis Touri viiendat korda, millega tõusis üldvõitude arvult [[Jacques Anquetil]]i, [[Eddy Merckx]]i, [[Bernard Hinault]]' ja [[Miguel Indurain]]i kõrvale.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/van-der-poel-and-pogacar-illuminate-paris/1356643 |pealkiri=Van der Poel and Pogacar illuminate Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> == Korraldus == === Korraldaja ja juhtimine === Tour de France'i korraldab Prantsuse ettevõte [[Amaury Sport Organisation]] (ASO), mis kuulub meedia- ja spordikontserni [[Groupe Amaury]]. ASO korraldab lisaks Tour de France'ile mitmeid teisi spordivõistlusi, sealhulgas [[Dakari ralli]]t. Ettevõte vastutab oma võistluste korralduse, meediatootmise ja kommertstegevuse eest.<ref name="ASO">{{netiviide |url=https://www.aso.fr/en/ |pealkiri=Amaury Sport Organisation – Presentation |väljaanne=Amaury Sport Organisation |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Tour de France kuulub [[Rahvusvaheline Jalgratturite Liit|Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu]] (UCI) kõrgeima taseme meeste maanteerattavõistluste sarja [[UCI WorldTour]] ning on koos [[Giro d'Italia]] ja [[Vuelta a España]]ga üks sarja kolmest suurtuurist.<ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/the-uci-approves-the-2026-calendars-for-the-uci-womens-worldtour-and-uci/4Eom6DCpjNwy5BeppuLXg3 |pealkiri=The UCI approves the 2026 calendars for the UCI Women’s WorldTour and UCI WorldTour, and takes measures to support the development of cycling |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Tour de France'i direktor on alates 2007. aastast endine spordiajakirjanik [[Christian Prudhomme]], kes järgnes selles ametis [[Jean-Marie Leblanc]]ile.<ref>{{netiviide |url=https://www.indre.fr/fr/paroles-dacteurs/christian-prudhomme |pealkiri=Christian Prudhomme |väljaanne=Conseil départemental de l'Indre |kuupäev=28. juuni 2021 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Direktor osaleb muu hulgas marsruudi loomises ja esindab Touri suhetes võõrustavate linnade, partnerite ja teiste organisatsioonidega.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-race/grands-departs/grand-depart-2026 |pealkiri=Grand Départ Barcelona 2026 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> === Meeskonnad ja võistlejad === Tour de France'il osalevad [[UCI WorldTeam]]i ja [[UCI ProTeam]]i taseme profimeeskonnad. Kõigil 18 UCI WorldTeamil on kohustus osaleda kolmel suurtuuril, sealhulgas Tour de France'il. Lisaks peab suurtuuri korraldaja kutsuma eelmise hooaja UCI edetabeli kolm parimat ProTeami ning võib anda vabapääsme veel kahele ProTeamile.<ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/the-uci-approves-the-2026-calendars-for-the-uci-womens-worldtour-and-uci/4Eom6DCpjNwy5BeppuLXg3 |pealkiri=The UCI approves the 2026 calendars for the UCI Women’s WorldTour and UCI WorldTour, and takes measures to support the development of cycling |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/the-uci-bans-repeated-inhalation-of-carbon-monoxide-and-introduces-measures/vvSYoDzCDZBPjA1dXNoWq |pealkiri=The UCI bans repeated inhalation of carbon monoxide, and introduces measures to ensure participation of best teams in top-tier road events |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Touri stardis oli 184 ratturit.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/info-with-one-day-to-go-1/1333148 |pealkiri=Info with one day to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=3. juuli 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Osales 23 meeskonda: kõik 18 WorldTeami ning viis ProTeami. Neist [[Tudor Pro Cycling Team]], [[Q36.5 Pro Cycling Team]] ja [[Cofidis]] kvalifitseerusid tulemuste põhjal, [[Team TotalEnergies]] ja [[Caja Rural–Seguros RGA]] said korraldajalt vabapääsme.<ref name="Teams2026">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/tour-de-france-2026-the-teams-at-the-start/1333029 |pealkiri=Tour de France 2026: the teams at the start |väljaanne=Tour de France |kuupäev=30. jaanuar 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Iga meeskond alustab võistlust kaheksa ratturiga. Kaheksa ratturi süsteem võeti Touril kasutusele 2018. aastal, varem oli meeskonnas üheksa ratturit.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/the-2018-tour-de-france-peloton-at-a-glance/1268680 |pealkiri=The 2018 Tour de France peloton at a glance |väljaanne=Tour de France |kuupäev=6. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> == Võistluse ülesehitus ja arvestused == === Etapid === Tänapäevane Tour de France kestab ligikaudu kolm nädalat ning koosneb tavaliselt 21 etapist ja kahest või kolmest puhkepäevast. Etappide arv, pikkus ja iseloom on eri aastatel muutunud. Võistluse marsruut sisaldab tasaseid, künklikke ja mägiseid grupisõiduetappe ning [[eraldistart|individuaalseid eraldistarte]]. Mõnel aastal kuulub kavva ka [[meeskondlik eraldistart]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/overall-route |pealkiri=Official route of Tour de France 2026 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Igal etapil selgitatakse välja etapivõitja ning ratturite sõiduajad lähevad üldjuhul individuaalsesse üldarvestusse. === Üldarvestus ja kollane särk === Tour de France'i tähtsaim arvestus on individuaalne üldarvestus, mis põhineb sõiduajal. Ratturi üldaja saamiseks liidetakse tema kõigil etappidel saavutatud ajad ning liidetakse juurde võimalikud ajakaristused ja lahutatakse ajaboonused. Väikseima koguajaga rattur juhib üldarvestust ning on Touri lõppedes üldvõitja.<ref name="TDFregulations">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf25-reglement-fr-en.pdf |pealkiri=Tour de France 2025 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Üldarvestuse liider kannab [[kollane särk|kollast särki]] (prantsuse keeles ''maillot jaune'').<ref name="YellowJersey">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-yellow-jersey |pealkiri=The Yellow Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Kollane särk võeti kasutusele 1919. aasta Touril. Särgi kollane värv tuleneb Touri tollase korraldaja ajalehe ''[[L'Auto]]'' kollasest paberist.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2019/la-vie-en-jaune-1/1275991 |pealkiri=La vie en Jaune |väljaanne=Tour de France |kuupäev=25. oktoober 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Etapi järel üldarvestust juhtiv rattur kannab kollast särki järgmisel etapil, pärast viimast etappi saab selle lõplik üldvõitja.<ref name="YellowJersey" /> Kui kahe või enama ratturi koguajad on võrdsed, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks individuaalsetel eraldistardietappidel mõõdetud sajandiksekundeid. Kui ratturid on ka seejärel võrdsed või eraldistarti pole toimunud, võrreldakse nende etapikohtade summat ning viimase võimalusena kohta viimasel etapil.<ref name="TDFregulations" /> === Punktiarvestus === Punktiarvestuses saavad ratturid punkte etappide finišites ja grupisõiduetappidel paiknevates vahefinišites. Punktide arv sõltub etapi liigist ja saavutatud kohast: tasaste etappide finišites jagatakse rohkem punkte kui mägietappidel, mistõttu soosib arvestus eelkõige sprintereid.<ref name="GreenJersey">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-green-jersey |pealkiri=The Green Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Tour de France'il jagati punkte järgmise süsteemi järgi:<ref name="Points2026">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf26-reglement.pdf |pealkiri=Tour de France 2026 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |aasta=2026 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! colspan="2" | Etapi või finiši liik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. ! 7. ! 8. ! 9. ! 10. ! 11. ! 12. ! 13. ! 14. ! 15. |- | [[Pilt:Plainstage.svg|20px]] | Tasase etapi finiš | 70 || 50 || 40 || 35 || 30 || 26 || 24 || 22 || 20 || 18 || 16 || 14 || 12 || 10 || 8 |- | | Künkliku etapi finiš | 50 || 30 || 20 || 18 || 16 || 14 || 12 || 10 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 |- | [[Pilt:Mediummountainstage.svg|20px]] | Keskmise raskusega mägietapi finiš | 30 || 25 || 22 || 19 || 17 || 15 || 13 || 11 || 9 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 |- | [[Pilt:Mountainstage.svg|20px]] | Kõrgmäestikuetapi finiš | 20 || 17 || 15 || 13 || 11 || 10 || 9 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 || 1 |- | [[Pilt:Time Trial.svg|22px]] | Individuaalne eraldistart | 20 || 17 || 15 || 13 || 11 || 10 || 9 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 || 1 |- | | Vahefiniš | 25 || 20 || 16 || 14 || 12 || 10 || 9 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 || 1 |} Punktiarvestuse liider kannab rohelist särki (prantsuse keeles ''maillot vert''). Punktiarvestus ja roheline särk võeti kasutusele 1953. aastal Tour de France'i 50. aastapäeva puhul. Särgi värv tuli selle esimeselt sponsorilt, rõivakaupluste ketilt La Belle Jardinière.<ref name="GreenJersey" /> Touri lõppedes võidab punktiarvestuse kõige rohkem punkte kogunud rattur. Enim võite on [[Peter Sagan]]il, kes võitis rohelise särgi seitsmel korral.<ref name="GreenJersey" /> === Mägede arvestus === Mägede arvestuses saavad ratturid punkte marsruudil paiknevate arvestuslike tõusude tipus. Tõusud jagatakse raskusastme järgi viide kategooriasse: kõrgeim on kategooriaväline ehk ''hors catégorie'' (HC), millele järgnevad esimese, teise, kolmanda ja neljanda kategooria tõusud. Kategooria määramisel arvestatakse muu hulgas tõusu pikkust, keskmist tõusuprotsenti ja asukohta etapil. Mida raskem on tõus, seda rohkem punkte selle tipus jagatakse. Kui kõrgeima kategooria tõusu lõpp asub merepinnast kõrgemal kui 2000 meetrit, jagatavad punktid kahekordistatakse. <ref name="Mountains2026">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf26-reglement.pdf |pealkiri=Tour de France 2026 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |aasta=2026 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Tour de France'il jagati mägede arvestuse punkte järgmise süsteemi järgi.<ref name="Mountains2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! colspan="2" | Tõusu kategooria ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. ! 7. ! 8. |- | [[Pilt:Mountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | Kategooriaväline (HC) | 20 || 15 || 12 || 10 || 8 || 6 || 4 || 2 |- | [[Pilt:Mountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 1. kategooria | 10 || 8 || 6 || 4 || 2 || 1 || || |- | [[Pilt:Mediummountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 2. kategooria | 5 || 3 || 2 || 1 || || || || |- | [[Pilt:Mediummountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 3. kategooria | 2 || 1 || || || || || || |- | [[Pilt:Hillystage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 4. kategooria | 1 || || || || || || || |} Mägede arvestuse liider kannab valget punaste täppidega särki (prantsuse keeles ''maillot blanc à pois rouges''). Mägede arvestus võeti Tour de France'il kasutusele 1933. aastal ning selle esimene võitja oli hispaanlane [[Vicente Trueba]].<ref name="PolkaDot">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-polka-dot-jersey |pealkiri=The Polka Dot Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Punaste täppidega liidrisärk võeti kasutusele 1975. aastal. Esimesena kandis seda [[Joop Zoetemelk]], kuid 1975. aasta mägede arvestuse võitis [[Lucien Van Impe]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/e-leclerc-to-take-polka-dot-jersey-to-new-heights/1275980 |pealkiri=E.Leclerc to take polka-dot jersey to new heights |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. september 2018 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Enim võite on [[Richard Virenque]]'il, kes võitis täpilise särgi seitsmel korral aastatel 1994–2004.<ref name="PolkaDot" /> == Eestlased velotuuril == Eestlastest on velotuuril osalenud [[Jaanus Kuum]], [[Lauri Aus]], [[Tanel Kangert]], [[Jaan Kirsipuu]], [[Janek Tombak]] ja [[Rein Taaramäe]]. Kõige rohkem kordi, 10, on velotuuril võistelnud Kirsipuu, kes aga pole kordagi tuuri lõpetanud. Kuid ta on võitnud neli etappi ja 1999. aastal sõitis ta kogu velotuuri esimese poole liidrina. Esimese eestlasena lõpetas velotuuri Jaanus Kuum. Parima kohaga on velotuuri lõpetanud Rein Taaramäe, kes 2011. aastal sai 12. koha ja noorte arvestuses 2. koha. == Vaata ka == * [[Tour de France'i võitjate loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons}} * [http://www.letour.fr/ Tour de France'i koduleht] (prantsuse ja inglise keeles) [[Kategooria:Tour de France| ]] [[Kategooria:Prantsusmaa sport]] 55m5ne9g5kykawuovqtd2shce9w0pjb 7248057 7248018 2026-10-05T13:37:20Z Sjur 66496 /* Võistluse ülesehitus ja arvestused */ 7248057 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Pilt:Tour de France logo (black background).svg|thumb|Tour de France'i logo]] '''Tour de France''' (prantsuse keeles 'Prantsusmaa tuur') on peamiselt [[Prantsusmaa]]l peetav iga-aastane meeste maanteeratturite mitmepäevasõit. Koos [[Giro d'Italia]] ja [[Vuelta a España]]ga kuulub see jalgrattaspordi kolme [[suurtuur]]i hulka ning on neist vanim. Tour de France'i peetakse maanteerattaspordi tähtsaimaks ja mainekamaks võistluseks. Esimene Tour de France toimus [[1903]]. aastal. Võistlus loodi Prantsuse spordilehe ''[[L'Auto]]'' tiraaži suurendamiseks. Esimese Touri võitis [[Maurice Garin]]. Touri on sellest ajast korraldatud igal aastal, välja arvatud [[Esimene maailmasõda|esimese]] ja [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal. Võistlus toimub peamiselt Prantsusmaal, kuid etappe ja starte on korraldatud ka paljudes teistes Euroopa riikides. Tänapäevane Tour de France kestab ligikaudu kolm nädalat ning koosneb tavaliselt 21 etapist ja puhkepäevadest. Marsruut hõlmab tasaseid ja mägiseid grupisõiduetappe ning eraldistarte. Üldvõitjaks saab rattur, kelle kõigi etappide koguaeg on väikseim, ning üldarvestuse liider kannab [[kollane särk|kollast särki]]. Lisaks peetakse eraldi punktiarvestust, mägede arvestust, noorratturite arvestust ja meeskondlikku arvestust. == Ajalugu == === Esimene Tour de France === Tour de France sai alguse Prantsuse spordilehtede konkurentsist. 20. sajandi algul konkureerisid omavahel ''[[Le Vélo]]'' ja selle rivaal ''[[L'Auto]]'', mille peatoimetaja oli endine jalgrattur [[Henri Desgrange]]. ''L'Auto'' otsis võimalusi oma tiraaži suurendamiseks ning 1902. aastal pakkus lehe jalgrattaspordiajakirjanik [[Géo Lefèvre]] Desgrange'ile välja idee korraldada mitmest etapist koosnev jalgrattavõistlus ümber Prantsusmaa. Desgrange suhtus kavatsusse esialgu skeptiliselt, kuid nõustus lõpuks selle korraldamisega.<ref>{{netiviide |url=https://www.letemps.ch/sport/lorigine-un-conflit-entre-deux-hommes-presse |pealkiri=A l'origine, un conflit entre deux hommes de presse |autor=Pierre Raymond |väljaanne=Le Temps |kuupäev=25. oktoober 2002 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref><ref name="Tour1903">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/one-day-one-story-july-1st-1903/1283454 |pealkiri=One day, One story : July 1st 1903 |väljaanne=Tour de France |kuupäev=30. juuni 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Esimene Tour de France algas 1. juulil 1903 Pariisi lähistel [[Montgeron]]is. Võistlus koosnes kuuest etapist ja selle kogupikkus oli 2428 km. Etapid kulgesid Pariisi lähistelt Lyoni, Marseille', Toulouse'i, Bordeaux' ja Nantes'i kaudu tagasi Pariisi ümbrusse.<ref name="Guardian1903">{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2003/jun/01/cycling.features |pealkiri=Summit or nothing |autor=John Carlin |väljaanne=The Guardian |kuupäev=1. juuni 2003 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Esimest, Montgeronist Lyoni kulgenud etappi alustas 60 ratturit ja etapi pikkus oli 467 km.<ref name="Tour1903" /> Kogu võistluse lõpetas 21 ratturit.<ref name="Finish1903">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-i-iv-ville-davray-you-never-forget-your-first/1316955 |pealkiri=Finish with a capital F (I/IV) – Ville-d'Avray — You never forget your first |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Viimase etapi finiš ei asunud Pariisis, vaid [[Ville-d'Avray]]s. Pärast finišit sõitsid ratturid Pariisi [[Parc des Princes]]'i velodroomile, kus neid tervitas umbes 15 000 pealtvaatajat.<ref name="Finish1903" /> Esimese Tour de France'i võitis [[Maurice Garin]], kes võitis kuuest etapist kolm, sealhulgas esimese ja viimase.<ref name="Tour1903" /><ref name="Finish1903" /> Ta edestas üldarvestuses teiseks tulnud [[Lucien Pothier]]'d ligi kolme tunniga.<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/Cyclisme-sur-route/tour-de-france/annee-1903/page-classement-individuel/general |pealkiri=Classement général Tour de France 1903 |väljaanne=L'Équipe |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Touri korraldati edu järel uuesti 1904. aastal ning sellest sai iga-aastane võistlus.<ref name="Finish1903" /> === Algusaastad === 1904. aasta Tour de France'i saatsid arvukad pettused ja vägivallajuhtumid. Mõned ratturid kasutasid osa teekonna läbimiseks autosid või ronge. Pealtvaatajad takistasid ja ründasid võistlejaid, et aidata kohalikke soosikuid; eriti tõsiseid kokkupõrkeid toimus Saint-Étienne'i lähistel ja Nîmes'is.<ref>{{netiviide |url=https://www.lemonde.fr/sport/article/2013/07/12/en-1904-le-pire-tour-de-france-de-l-histoire_3446550_3242.html |pealkiri=En 1904, le pire Tour de France de l'histoire |autor=Adrien Pécout |väljaanne=Le Monde |kuupäev=12. juuli 2013 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Pärast mitu kuud kestnud uurimist diskvalifitseeris Prantsusmaa jalgrattaliit (Union Vélocipédique de France) üldarvestuse neli esimest ratturit, nende seas esialgse võitja [[Maurice Garin]]i. Võitjaks kuulutati algselt viienda koha saanud 19-aastane [[Henri Cornet]], kes on siiani Tour de France'i noorim üldvõitja. Skandaal pani [[Henri Desgrange]]'i kaaluma võistluse lõpetamist, kuid Tour jätkus 1905. aastal.<ref name="Tour1904">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-i-iv-ville-davray-you-never-forget-your-first/1316955 |pealkiri=Finish with a capital F (I/IV) – Ville-d'Avray — You never forget your first |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2007/jul/29/cycling.tourdefrance3 |pealkiri=Plus ça change ... they started cheating in 1904 |autor=François Thomazeau |väljaanne=The Observer |kuupäev=29. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pärast 1904. aasta skandaali muudeti 1905. aastaks võistlusformaati: üldarvestust hakati senise kogutud aja asemel määrama etapikohtade eest antavate punktide järgi. Punktisüsteemi kasutati Touril aastatel 1905–1912.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2013/60-years-of-green/1263584 |pealkiri=60 years of green |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2013 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgnevatel aastatel muutus Tour de France pikemaks ja raskemaks ning korraldajad hakkasid marsruudile lisama järjest nõudlikumaid tõuse. 1905. aastal ületas võistlus esimest korda [[Ballon d'Alsace]]'i, mida peetakse Touri esimeseks suuremaks mäekuruks; esimesena jõudis selle tippu [[René Pottier]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-14/on-the-road |pealkiri=Heritage – Stage 14: Mulhouse > Le Markstein Fellering |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Oluline muutus toimus 1910. aastal, kui korraldaja [[Alphonse Steinès]]i ettepanekul viidi võistlejad esimest korda [[Püreneed]]esse. Marsruudile lisati muu hulgas [[Col du Tourmalet]], mille läbimist oli Henri Desgrange esialgu pidanud peaaegu võimatuks.<ref name="Pyrenees1910">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/the-tour-to-the-power-of-10/1283461 |pealkiri=The Tour to the power of 10 |väljaanne=Tour de France |kuupäev=1. juuli 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgmisel aastal ületas Tour esimest korda [[Col du Galibier]]' mäekuru [[Alpid]]es.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2017/etape-17/galibier-les-retrouvailles |pealkiri=Galibier, les retrouvailles |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuli 2017 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Püreneedest ja Alpidest said hiljem Tour de France'i marsruudi püsivad osad. 1914. aasta Tour de France algas 28. juunil, samal päeval kui [[Sarajevo]]s tapeti ertshertsog [[Franz Ferdinand]].<ref name="Sarajevo1914">{{netiviide | url = https://www.letour.fr/fr/actus/2014/gp-de-sarajevo-la-petite-reine-au-service-de-la-grande-histoire/1263653 | pealkiri = GP de Sarajevo : la petite reine au service de la grande histoire | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 22. juuni 2014 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = prantsuse}}</ref> Võistluse võitis teist aastat järjest belglane [[Philippe Thys]], kes oli Touri võitnud ka 1913. aastal.<ref>{{netiviide | url = https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-parc-des-princes-the-home-of-cycling-ii-iv/1316959 | pealkiri = Finish with a capital F – Parc des Princes — The home of cycling (II/IV) | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 19. juuni 2024 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = inglise }}</ref> Mõni nädal hiljem alanud [[Esimene maailmasõda]] katkestas Touri korraldamise ning aastatel 1915–1918 võistlust ei peetud. Sõjas hukkusid ka varasemad Tour de France'i võitjad [[Lucien Petit-Breton]], [[François Faber]] ja [[Octave Lapize]].<ref name="Sarajevo1914" /> === Tour sõdadevahelisel perioodil === Tour de France jätkus 1919. aastal. Võistlus startis 29. juunil ehk päev pärast [[Versailles' rahuleping]]u allkirjastamist.<ref name="Return1919">{{netiviide| url = https://www.letour.fr/en/news/2018/tour-de-france-2019-the-yellow-jersey-will-hit-the-heights/1275988| pealkiri = The Yellow Jersey Will Hit the Heights| väljaanne = Tour de France| kuupäev = 25. oktoober 2018| vaadatud = 4. oktoobril 2026| keel = inglise}}</ref> Sama aasta Touril võeti kasutusele üldarvestuse liidri [[kollane särk]]. Esimesena kandis seda [[Eugène Christophe]], kes sai särgi Grenoble'ist Genfi kulgenud etapi hommikul ning juhtis üldarvestust kuni eelviimase etapini.<ref name="Yellow1919">{{netiviide | url = https://www.letour.fr/en/news/2019/mj-tour-de-france-anglais/1276081 | pealkiri = The Yellow Jersey centenary: twenty unique specimens | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 14. mai 2019 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = inglise}}</ref><ref name="Return1919" /> Esimese sõjajärgse Touri üldvõitjaks tuli belglane [[Firmin Lambot]].<ref>{{netiviide | url = https://www.letour.fr/fr/actus/2015/etape-21/les-double-vainqueurs-du-tour | pealkiri = Les double-vainqueurs du Tour | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 26. juuli 2015 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = prantsuse}}</ref> 1920. aastatel jäid Prantsuse ratturid Tour de France'il sageli Belgia, Luksemburgi ja Itaalia sportlaste varju.<ref name="Tour1930">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/1930-the-tour-revolutionizes-3-10/1283535 |pealkiri=1930: The Tour revolutionizes (3/10) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. juuli 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1926. aasta Tour oli 5745 kilomeetriga võistluse ajaloo pikim ning selle võitis belglane [[Lucien Buysse]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/the-achievement-of-a-lifetime-jules-buysse-ii-x |pealkiri=The achievement of a lifetime: Jules Buysse (II/X) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=15. juuni 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Oluline korralduslik muutus toimus 1930. aastal, kui loobuti jalgrattatootjate moodustatud meeskondadest ja asendati need rahvusmeeskondadega. Muudatuse eesmärk oli vähendada tootjate mõju võistluse käigule. Reform suurendas korraldajate kulusid, sest Tour võttis enda kanda tippratturite jalgrattad ning võistlejate majutuse ja toitlustuse. Lisatulu saamiseks loodi ametlik [[reklaamikaravan]], mille reklaamsõidukid liikusid võistluse eel ning mille ettevõtted maksid korraldajatele osalemise eest. Esimesse, 1930. aasta reklaamikaravani kuulusid Menieri šokolaadi, La Vache Qui Riti juustu, Delfti kuivikute ja Noveltexi kellade reklaamsõidukid.<ref name="Tour1930"/> Rahvusmeeskonnad jäid Tourile kuni 1961. aastani, 1962. aastal naasid võistlusele profiklubide ehk sponsorite meeskonnad.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/a-day-in-yellow-tom-simpson-iv-x/1276095 |pealkiri=A day in yellow: Tom Simpson (IV/X) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuni 2019 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Reklaamikaravanist kujunes seevastu Tour de France'i püsiv traditsioon.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/follow-the-publicity-caravan |pealkiri=The publicity caravan |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1930. aastate alguses domineerisid Tour de France'il Prantsuse ratturid: aastatel 1930–1934 võitsid kõik viis Touri prantslased. [[André Leducq]] võitis aastatel 1930 ja 1932, [[Antonin Magne]] 1931. ja 1934. aastal ning [[Georges Speicher]] 1933. aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2024/arrivee-finale-arrivee-capitale-parc-des-princes-le-temple-du-velo-ii-iv/1316958 |pealkiri=Arrivée finale, arrivée capitale ! Parc des Princes, le temple du vélo (II/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=19. juuli 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Viimase sõjaeelse Tour de France'i võitis 1939. aastal belglane [[Sylvère Maes]], kes oli võitnud ka 1936. aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2015/etape-21/les-double-vainqueurs-du-tour |pealkiri=Les double-vainqueurs du Tour |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2015 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkemist kavandati veel 1940. aasta Touri, kuid sõjaoludest tingitud korralduslike raskuste tõttu otsustati 1940. aasta aprillis võistlus ära jätta.<ref name="Tour1940">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/1940-the-tour-that-wasnt-4-10/1283547 |pealkiri=1940: The Tour that wasn’t (4/10) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. juuli 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Touri looja Henri Desgrange suri sama aasta 16. augustil ning tema järglaseks sai [[Jacques Goddet]].<ref name="Tour1940" /> Goddet keeldus sõja ajal Tour de France'i korraldamisest, kuna [[Vichy valitsus]] oleks saanud võistluse prestiiži enda huvides ära kasutada.<ref name="Tour1940" /> === Tour sõjajärgsel ajal === Esimese sõjajärgse Touri 1947. aastal võitis [[Jean Robic]], kes alustas viimast etappi üldarvestuse kolmandalt kohalt. Ta ründas Caeni ja Pariisi vahelisel etapil pärast Rouenist väljumist ning saavutas üldarvestuse liidri [[Pierre Brambilla]] ees piisava edu, et tõusta esikohale. Robic võitis seega Tour de France'i ilma, et oleks enne viimase etapi lõppu kordagi kollast särki kandnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-parc-des-princes-the-home-of-cycling-ii-iv/1316959 |pealkiri=Finish with a capital F – Parc des Princes — The home of cycling (II/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1948. aasta Touri võitis itaallane [[Gino Bartali]], kes oli võitnud võistluse ka 1938. aastal. Tema kahe üldvõidu vahele jäi kümme aastat, mis on endiselt pikim ajavahemik kahe Tour de France'i üldvõidu vahel.<ref name="GrandDepart2024">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-race/grands-departs/grand-depart-2024 |pealkiri=Grand Départ Florence Émilie-Romagne 2024 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1949. aasta Touril võistlesid esikoha eest Itaalia jalgrattaspordi legendid Bartali ja [[Fausto Coppi]]. Touri võitis Coppi, kes oli samal aastal võitnud ka [[Giro d'Italia]] ning sai esimeseks ratturiks, kes võitis Giro ja Touri samal hooajal.<ref>{{netiviide |url=https://www.giroditalia.it/news/torino-e-giro-ditalia-un-legame-indissolubile/ |pealkiri=Torino e Giro d’Italia: un legame indissolubile |väljaanne=Giro d'Italia |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=itaalia}}</ref> Coppi võitis Tour de France'i uuesti 1952. aastal. Ta võitis muu hulgas ajaloo esimese Tour de France'i mäefiniši [[Alpe d'Huez]]il ning Sestrières'i mägietapi.<ref name="GrandDepart2024" /> 1950. ja 1960. aastatel muutus Tour de France järjest rahvusvahelisemaks. 1954. aastal algas võistlus esimest korda väljaspool Prantsusmaad, kui [[Grand Départ]] toimus [[Amsterdam]]is. Sellele järgnesid välisstardid 1958. aastal [[Brüssel]]is ja 1965. aastal [[Köln]]is.<ref name="GrandsDeparts">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-race/grands-departs |pealkiri=Grands Départs |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal ajal suurenes televisiooni tähtsus Tour de France'i jälgimisel. [[Parc des Princes]]'is toimunud Touri finišist tehti 1948. aastal otseülekanne televisioonis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-parc-des-princes-the-home-of-cycling-ii-iv/1316959 |pealkiri=Finish with a capital F – Parc des Princes — The home of cycling (II/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgnenud aastatel muutus telekajastus järjest ulatuslikumaks ning 1955. aastal näidati Prantsuse televisioonis juba iga päev sama päeva etappi.<ref>{{netiviide |url=https://www.lemonde.fr/archives/article/1955/07/29/le-tour-de-france-sur-nos-ecrans_1961848_1819218.html |pealkiri=Le Tour de France sur nos écrans |väljaanne=Le Monde |kuupäev=29. juuli 1955 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Selle perioodi edukaimate ratturite hulka kuulus [[Louison Bobet]], kes võitis Touri aastatel 1953, 1954 ja 1955 ning sai esimeseks ratturiks, kes võitis võistluse kolmel järjestikusel aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2022/car-101-a-team-on-the-go-v-vi/1300194 |pealkiri=Car 101: a team on the go (V/VI) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=21. juuni 2022 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Veelgi edukam oli [[Jacques Anquetil]], kes võitis oma esimese Tour de France'i 1957. aastal ning seejärel neli korda järjest aastatel 1961–1964. Temast sai esimene rattur, kes võitis Touri viis korda.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/mj-tour-de-france-anglais/1276081 |pealkiri=The Yellow Jersey centenary: twenty unique specimens |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1960. aastatel tekkis üldarvestuses Anquetili ja [[Raymond Poulidor]]i vastasseis, mis jõudis haripunkti 1964. aasta Touril.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/one-day-one-story-1964-a-duel-at-the-summit-on-the-puy-de-dome/1283525 |pealkiri=1964: a duel at the summit on the Puy-de-Dôme |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Poulidor jõudis oma karjääri jooksul Tour de France'i üldarvestuses kaheksal korral esikolmikusse, kuid ei võitnud võistlust ega kandnud kordagi kollast särki.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/le-tour-bids-farewell-to-poulidor/1283420 |pealkiri=Le Tour bids farewell to Poulidor… |väljaanne=Tour de France |kuupäev=13. november 2019 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> === 1969–1996 === 1960. aastate lõpus algas Tour de France'il belglase [[Eddy Merckx]]i ajastu. Oma esimesel Touril 1969. aastal võitis Merckx kuus etappi ja üldarvestuse ning edestas teiseks tulnud [[Roger Pingeon]]i ligi 18 minutiga.<ref name="Merckx1974">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-la-cipale-a-feast-fit-for-a-cannibal-iii-iv/1316967 |pealkiri=Finish with a capital F – La Cipale — A feast fit for a Cannibal (III/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=20. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Merckx võitis Touri ka 1970., 1971. ja 1972. aastal. 1971. aastal oli tema peamine konkurent hispaanlane [[Luis Ocaña]]. Orcières-Merlette'i mägietapil võitis Ocaña etapi ligi üheksaminutilise eduga Merckxi ees ning sai üldarvestuses suure edumaa. Hiljem kukkus ta Püreneedes Col de Menté laskumisel ja pidi võistluse pooleli jätma.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-18/town/orcieres-merlette |pealkiri=Heritage – Orcières-Merlette |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Merckx jättis 1973. aasta Touri vahele ning tema puudumisel võitis üldarvestuse Ocaña.<ref name="Merckx1974" /> 1974. aastal naasis Merckx võistlusele, võitis kaheksa etappi ja saavutas oma viienda Tour de France'i üldvõidu. Sellega kordas ta [[Jacques Anquetil]]i üldvõitude rekordit.<ref name="Merckx1974" /> Merckxi võiduseeria Tour de France'il lõppes 1975. aastal, kui prantslane [[Bernard Thévenet]] võttis temalt Alpides Pra-Loupi etapil kollase särgi ning võitis lõpuks ka Touri üldarvestuse. See oli esimene kord, kui Merckx osales Tour de France'il ega tulnud selle üldvõitjaks.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/1975-a-landmark-year-iv-iv-thevenet-devours-the-cannibal/1324936 |pealkiri=1975: a landmark year (IV/IV) – Thévenet devours the Cannibal |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuni 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1975. aasta Tour de France tõi kaasa mitu hiljem püsima jäänud uuendust. Mägede arvestuse liider hakkas kandma punaste täppidega valget särki. Esimesena võitis täpilises särgis mägede arvestuse belglane [[Lucien Van Impe]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-polka-dot-jersey |pealkiri=The Polka Dot Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal aastal hakati valget särki andma parimale noorratturile; varem oli valge särk tähistanud kombineeritud arvestuse liidrit. Esimeseks noorratturite arvestuse võitjaks sai itaallane [[Francesco Moser]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-white-jersey |pealkiri=The White Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Touri viimase etapi finiš viidi esimest korda [[Champs-Élysées]]'le. Esimese Champs-Élysées'l lõppenud etapi võitis belglane [[Walter Godefroot]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2016/champs-elysees-the-happy-end-6-6/1263916 |pealkiri=Champs-Elysées: The happy end (6/6) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuli 2016 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Champs-Élysées' finišist sai Tour de France'i üks tuntumaid traditsioone.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/1975-a-landmark-year-iii-iv-avenue-of-champions/1324932 |pealkiri=1975: a landmark year (III/IV) – Avenue of Champs |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuni 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1978. aastal võitis Touri debütant [[Bernard Hinault]], kes kaitses järgmisel aastal tiitlit, edestades mõlemal korral üldarvestuses hollandlast [[Joop Zoetemelk]]i.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2023/stage-21/jordi-meeus-takes-the-final-stage/1316722 |pealkiri=Jordi Meeus takes the final stage |väljaanne=Tour de France |kuupäev=23. juuli 2023 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1980. aastal juhtis Hinault taas võistlust, kuid pidi enne esimesi suuri Püreneede etappe põlvevigastuse tõttu katkestama; Touri võitis Zoetemelk.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/1980-hinault-brought-to-his-knees-8-10/1283574 |pealkiri=1980: Hinault brought to his knees (8/10) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=20. august 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Hinault tuli üldvõitjaks uuesti 1981. ja 1982. aastal. 1983. ja 1984. aasta Touri võitis tema endine meeskonnakaaslane [[Laurent Fignon]], kes edestas 1984. aastal teiseks jäänud Hinault'd.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2014/panorama-traditional-nations-are-back-on-track/1263706 |pealkiri=Panorama: Traditional nations are back on track |väljaanne=Tour de France |kuupäev=31. juuli 2014 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1985. aastal võitis Hinault Tour de France'i viiendat korda ning tõusis [[Jacques Anquetil]]i ja [[Eddy Merckx]]i kõrvale viiekordsete võitjate hulka.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/data/data-du-jour-etape-21 |pealkiri=Data du jour – Étape 21 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> See on jäänud seni viimaseks Prantsusmaa ratturi üldvõiduks Tour de France'il.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/info-with-three-days-to-go/1324951 |pealkiri=Info with three days to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=2. juuli 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Hinault' meeskonnakaaslane [[Greg LeMond]] lõpetas 1985. aasta Touri teisena ning Hinault lubas teda järgmisel aastal üldvõiduni aidata. 1986. aasta Touril kujunes nende omavaheline võitlus siiski pingeliseks, kuid LeMond võitis lõpuks üldarvestuse ja sai esimeseks Ameerika Ühendriikide ratturiks, kes Tour de France'i võitis. Hinault lõpetas teisena ning loobus hooaja lõpus tippspordist.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/the-tours-sixth-sense-iii-iv-1/1333110 |pealkiri=The Tour’s sixth sense (IV/IV) – 1986: LeMond-Hinault: a changing world |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuni 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1989. aasta Tour de France oli võistluse ajaloo tasavägiseim. Enne viimast, Versailles'st Champs-Élysées'le kulgenud eraldistarti juhtis [[Laurent Fignon]] üldarvestust [[Greg LeMond]]i ees 50 sekundiga. LeMond võitis etapi ja edestas Fignoni kokkuvõttes vaid kaheksa sekundiga, mis on Tour de France'i ajaloo väikseim võidumarginaal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-champs-elysees-welcome-to-sprinter-heaven-iv-iv/1316968 |pealkiri=Finish with a capital F – Champs-Élysées — Welcome to sprinter heaven (IV/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=21. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> LeMond võitis Touri uuesti 1990. aastal ning sai sellega oma kolmanda üldvõidu.<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/fiche/greg-lemond/118717 |pealkiri=Greg LeMond |väljaanne=L'Équipe |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Aastatel 1991–1995 võitis hispaanlane [[Miguel Indurain]] Tour de France'i viis korda järjest ning sai esimeseks ratturiks, kes saavutas viis järjestikust üldvõitu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/data/data-du-jour-etape-21 |pealkiri=Data du jour – Étape 21 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Induraini edu põhines eelkõige tugevatel eraldistardisõitudel. 1991. aasta Touril sai otsustavaks Püreneede etapp, kus tiitlikaitsja LeMond jäi [[Col du Tourmalet]]'l maha ning Indurain ründas järgnenud laskumisel koos [[Claudio Chiappucci]]ga.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/team/MOV/movistar-team |pealkiri=Profile of Movistar Team |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Induraini viie järjestikuse võidu seeria lõppes 1996. aastal, kui Touri võitis taanlane [[Bjarne Riis]].<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/Cyclisme-sur-route/tour-de-france/page-palmares-individuel |pealkiri=Tour de France : le palmarès par année depuis 1903 |väljaanne=L'Équipe |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> === 1997–2011 === Sakslane [[Jan Ullrich]], kes oli 1996. aastal lõpetanud [[Bjarne Riis]]i järel teisena, võitis 1997. aasta Touri, saades esimeseks Saksamaa ratturiks, kes võistluse üldarvestuse võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.washingtonpost.com/archive/sports/1997/07/28/ullrich-is-first-german-to-win-tour-de-france/db484212-0551-4cd1-9789-d70c5a174a08/ |pealkiri=Ullrich Is First German to Win Tour de France |väljaanne=The Washington Post |kuupäev=28. juuli 1997 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Ullrich võitis samal aastal ka noorratturite arvestuse.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-white-jersey |pealkiri=The White Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1998. aastal jäi ta üldarvestuses teiseks itaallase [[Marco Pantani]] järel. Pantani rajas oma võidu eelkõige mägietappidel ning võitis samal hooajal ka [[Giro d'Italia]], saavutades Giro ja Touri kaksikvõidu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/la-course/grands-departs/grand-depart-2024 |pealkiri=Grand Départ Florence Émilie-Romagne 2024 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/de/aktuelles/2024/einen-tag-vor-dem-start/1316983 |pealkiri=Einen Tag vor dem Start |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=saksa}}</ref> 1998. aasta Touri varjutas ulatuslik dopingujuhtum, mis sai tuntuks [[Festina skandaal]]ina. Mõni päev enne võistluse algust pidasid Prantsuse tolliametnikud Belgia piiril kinni Festina meeskonna hooldaja [[Willy Voet]]' auto, millest leiti suures koguses keelatud aineid. Järgnenud politseiuurimine avalikkustas meeskonnas korraldatud süstemaatilise dopingu kasutamise ning Festina eemaldati võistluselt.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2018/jul/03/tour-de-france-festina-affair |pealkiri=Twenty years on the Festina affair casts shadow over the Tour de France |autor=Jeremy Whittle |väljaanne=The Guardian |kuupäev=3. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Uurimised laienesid ka teistele meeskondadele ning ratturid korraldasid politsei tegevuse ja meediakajastuse vastu proteste. Üks etapp tühistati protesti tõttu ning mitu meeskonda lahkus võistluselt enne selle lõppu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-17/on-the-road |pealkiri=Heritage – Stage 17: Chambéry > Voiron |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Festina juhtumist sai üks Tour de France'i ajaloo suurimaid skandaale ning see tõi professionaalse jalgrattaspordi dopinguprobleemile ulatusliku rahvusvahelise tähelepanu.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2018/jul/03/tour-de-france-festina-affair |pealkiri=Twenty years on the Festina affair casts shadow over the Tour de France |autor=Jeremy Whittle |väljaanne=The Guardian |kuupäev=3. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Aastatel 1999–2005 kuulutati kõigi seitsme Tour de France'i võitjaks ameeriklane [[Lance Armstrong]]. Ta naasis tippsporti pärast 1996. aastal diagnoositud munandivähi ravi ning võitis tollaste tulemuste järgi 1999. aasta Touri oma esimesel osalemisel pärast haigust. Armstrong kuulutati võitjaks ka aastatel 2000–2005 ning tema seitset järjestikust üldvõitu peeti toona Tour de France'i rekordiks.<ref>{{netiviide |url=https://www.history.com/this-day-in-history/july-24/lance-armstrong-wins-seventh-tour-de-france |pealkiri=Lance Armstrong wins seventh Tour de France |väljaanne=History |kuupäev=16. november 2009 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Armstrongi tulemusi saatsid juba tema karjääri ajal dopingukahtlused, kuid otsustav muutus toimus 2012. aastal pärast [[Ameerika Ühendriikide Antidopinguagentuur]]i (USADA) uurimist. USADA leidis, et Armstrong oli osalenud aastaid kestnud süstemaatilises dopinguprogrammis, ning diskvalifitseeris kõik tema võistlustulemused alates 1. augustist 1998 ja määras talle eluaegse võistluskeelu.<ref name="USADAArmstrong">{{netiviide |url=https://icompeteclean.usada.org/sanction/lance-armstrong-receives-lifetime-ban-and-disqualification-of-competitive-results-for-doping-violations-stemming-from-his-involvement-in-the-united-states-postal-service-pro-cycling-team-doping-conspi/ |pealkiri=Lance Armstrong Receives Lifetime Ban And Disqualification Of Competitive Results For Doping Violations Stemming From His Involvement In The United States Postal Service Pro-Cycling Team Doping Conspiracy |väljaanne=U.S. Anti-Doping Agency |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> [[Rahvusvaheline Jalgratturite Liit]] (UCI) kinnitas otsuse 2012. aasta oktoobris ning Armstrong jäeti ilma kõigist seitsmest Tour de France'i tiitlist.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2013/tour-de-france-1999-2005-armstrong-stripped-of-titles/1263507 |pealkiri=Tour de France 1999–2005: Armstrong stripped of titles |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. oktoober 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> UCI otsustas, et aastate 1999–2005 võite teistele ratturitele ei määrata, mistõttu jäid need Tourid üldvõitjata.<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/Cyclisme-sur-route/Actualites/Sept-epreuves-sans-vainqueur/322403 |pealkiri=Sept éditions sans vainqueur |väljaanne=L'Équipe |kuupäev=26. oktoober 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Armstrongi ajastule järgnenud aastaid saatsid jätkuvalt dopinguskandaalid. Vahetult enne 2006. aasta Tour de France'i algust kõrvaldati võistluselt mitu soosikut, nende seas 1997. aasta võitja [[Jan Ullrich]] ja sama aasta [[Giro d'Italia]] võitja [[Ivan Basso]], kuna nende nimed olid seotud Hispaanias toimunud veredopingut käsitlenud [[Operación Puerto]] uurimisega.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2006/jun/30/tourdefrance2006.tourdefrance1 |pealkiri=Basso and Ullrich ruled out of Tour |väljaanne=The Guardian |kuupäev=30. juuni 2006 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> [[Spordiarbitraažikohus]] (CAS) leidis 2012. aastal, et Ullrich oli rikkunud dopinguvastaseid reegleid, ning tühistas kõik tema tulemused alates 1. maist 2005 kuni karjääri lõpuni.<ref name="UllrichCAS">{{netiviide |url=https://www.tas-cas.org/fileadmin/user_upload/Media20Release202012.02.09.pdf |pealkiri=Jan Ullrich found guilty of an anti-doping rule violation by the Court of Arbitration for Sport |väljaanne=Court of Arbitration for Sport |kuupäev=9. veebruar 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2006. aasta Touril kuulutati esialgu võitjaks ameeriklane [[Floyd Landis]], kuid pärast 17. etappi võetud dopinguproov näitas ebanormaalselt kõrget testosteroonitaset.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2006/floyd-landis-tested-positive/1044577 |pealkiri=Floyd Landis tested positive |väljaanne=Tour de France |kuupäev=5. september 2006 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Landise tulemus tühistati ning 2006. aasta Touri võitjaks sai algselt teise koha saanud [[Óscar Pereiro]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2017/2006-oscar-pereiro-the-right-move |pealkiri=2006: Oscar Pereiro, the right move |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2017 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal ajal tulid päevavalgele ka varasemate aastate dopingujuhud. 1996. aasta Touri võitja [[Bjarne Riis]] tunnistas 2007. aastal, et oli aastatel 1993–1998 kasutanud keelatud aineid, sealhulgas [[erütropoetiin]]i (EPO), ning et ta oli dopingut kasutanud ka oma Tour de France'i võidu ajal.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2007/may/26/cycling.tourdefrance |pealkiri=Riis urged to return yellow jersey |autor=Richard Moore |väljaanne=The Guardian |kuupäev=26. mai 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal perioodil tunnistasid EPO kasutamist ka mitmed tema endised [[Team Telekom|Telekomi]] meeskonnakaaslased, teiste seas [[Erik Zabel]] ja [[Rolf Aldag]].<ref>{{netiviide |url=https://www.rte.ie/sport/cycling/2007/0524/218212-zabele/ |pealkiri=Zabel admits EPO use |väljaanne=RTÉ |kuupäev=24. mai 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Ka 2007. aasta Touri tabas mitu dopinguskandaali. [[XDS Astana Team|Astana]] meeskond loobus võistlusest korraldajate nõudel pärast seda, kui [[Aleksandr Vinokurov]] andis vereülekandele viidanud positiivse dopinguproovi.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2007/rasmussen-again/1044679 |pealkiri=Rasmussen... Again |väljaanne=Tour de France |kuupäev=25. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> [[Cofidis]] loobus võistlusest pärast [[Cristian Moreni]] positiivset testosterooniproovi. Üldarvestust juhtinud [[Michael Rasmussen]] eemaldati Tourilt tema enda [[Rabobank]]i meeskonna poolt, sest ta oli esitanud meeskonnale valeandmeid oma asukoha kohta. Lisaks oli tal olnud probleeme võistlusväliste dopingukontrollide jaoks nõutava asukohateabe õigeaegse esitamisega.<ref name="Tour2007">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2007/bennati-wins-while-contador-turns-white-into-yellow/1044686 |pealkiri=Bennati Wins While Contador Turns White Into Yellow |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pärast Rasmusseni eemaldamist tõusis liidriks [[Alberto Contador]], kes võitis 2007. aasta Touri.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2007/contador-another-victory-for-discovery/1044704 |pealkiri=Contador: Another Victory For Discovery |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgmistel aastatel võitis Touri 2008. aastal [[Carlos Sastre]]<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2008/sastre-une-attaque-suffit/1044827 |pealkiri=Sastre: une attaque suffit |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> ja 2009. aastal taas Contador.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-21/montereau-fault-yonne/paris-champs-elysees |pealkiri=Heritage – Stage 21 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Contador lõpetas esimesena ka 2010. aasta Touri, kuid tema võistluse ajal antud proovist leiti keelatud ainet [[klenbuterool]]i. CAS määras talle 2012. aastal kaheaastase võistluskeelu ja tühistas tema 2010. aasta Touri tulemuse, mistõttu sai selle aasta ametlikuks võitjaks algselt teiseks jäänud [[Andy Schleck]].<ref>{{netiviide |url=https://www.tas-cas.org/fileadmin/user_upload/Media20Release20_English_2012.02.06.pdf |pealkiri=Alberto Contador found guilty of an anti-doping rule violation by the Court of Arbitration for Sport |väljaanne=Court of Arbitration for Sport |kuupäev=6. veebruar 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2011. aasta Touri võitis [[Cadel Evans]], kellest sai esimene Austraalia rattur, kes Tour de France'i üldarvestuse võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2011/cadel-australia-s-first-tour-champion/1045125 |pealkiri=Cadel: Australia's First Tour Champion! |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuli 2011 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> === 2012– === 2010. aastatel oli edukaim meeskond Briti [[Team Sky]], hilisema nimega Team Ineos. 2012. aastal võitis [[Bradley Wiggins]] Touri ja sai esimeseks Suurbritannia ratturiks, kes võistluse üldarvestuses esikoha saavutas.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2012/great-brit-wiggins-creates-history/1045209 |pealkiri=Great Brit: Wiggins creates history |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. juuli 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgmisel aastal võitis tema meeskonnakaaslane [[Chris Froome]], kes kordas edu aastatel 2015, 2016 ja 2017 ning tõusis nelja üldvõiduga Touri ajaloo edukaimate ratturite hulka.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2017/last-sprint-for-groenewegen-froome-wins-his-fourth-tour/1264157 |pealkiri=Last sprint for Groenewegen, Froome wins his fourth Tour |väljaanne=Tour de France |kuupäev=23. juuli 2017 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Sky võiduseeria katkestas 2014. aastal itaallane [[Vincenzo Nibali]]. 2018. aastal tuli üldvõitjaks [[Geraint Thomas]] ning 2019. aastal tema meeskonnakaaslane [[Egan Bernal]], kellest sai 22-aastaselt esimene Colombia rattur, kes Tour de France'i võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/stage-15/kristoff-and-thomas-share-the-honours-in-paris/1275948 |pealkiri=Kristoff and Thomas share the honours in Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/bernal-phenomenal/1283313 |pealkiri=Bernal, phenomenal! |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuli 2019 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Aastatel 2012–2019 võitsid Sky või Ineos seega kaheksast Tourist seitse.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/team/NCI/netcompany-ineos |pealkiri=Profile of NETCOMPANY INEOS CYCLING TEAM |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Team Sky edu saatsid ka vaidlused meeskonna meditsiinipraktika üle. 2016. aastal avalikustatud dokumendid näitasid, et Wiggins oli saanud enne 2011. ja 2012. aasta Touri ning 2013. aasta Giro d'Italiat ravi eesmärgil eriloa kasutada kortikosteroidi triamtsinolooni. Suurbritannia parlamendi kultuuri-, meedia- ja spordikomisjon leidis 2018. aasta raportis, et ravimi kasutamine vastas toonastele WADA reeglitele, kuid komisjoni hinnangul kasutati seda enne 2012. aasta Touri ka sooritusvõime parandamiseks; Wiggins ja Team Sky eitasid dopingureeglite rikkumist.<ref>{{netiviide |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm201719/cmselect/cmcumeds/366/36606.htm |pealkiri=Combatting doping in sport – British Cycling and Team Sky |väljaanne=House of Commons Digital, Culture, Media and Sport Committee |kuupäev=2. märts 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Froome'i suhtes algatati 2017. aastal menetlus pärast seda, kui tema [[Vuelta a España]] ajal võetud proovist leiti normist kõrgem salbutamooli sisaldus. UCI lõpetas menetluse 2018. aasta juulis WADA hinnangu alusel, leides, et juhtum ei kujutanud endast dopingureegli rikkumist.<ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/q-a-response-to-public-comments-on-the-proceedings-involving-mr.-froome/1dGLzbh19LMOjwTUl6JGV3 |pealkiri=Q&A response to public comments on the proceedings involving Mr. Froome |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2020. aasta Tour de France lükati [[Koroonapandeemia]] tõttu tavapärasest ajast edasi ning peeti 29. augustist 20. septembrini.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/tour-de-france-2020-29th-august-29th-to-20th-september/1283443 |pealkiri=Tour de France 2020: 29th August to 20th September |väljaanne=Tour de France |kuupäev=15. aprill 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Üldvõidu eest heitlesid kaks sloveeni, [[Primož Roglič]] ja 21-aastane [[Tadej Pogačar]]. Roglič juhtis üldarvestust enne eelviimast etappi 57 sekundiga, kuid Pogačar võitis [[La Planche des Belles Filles]]'l lõppenud eraldistardi ning tõusis üldliidriks. Ta võitis Touri 59-sekundilise eduga Rogliči ees ning sai esimeseks Sloveenia ratturiks, kes Tour de France'i võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/stage-20/news-detail/1291376 |pealkiri=Tadej Pogacar wins ITT and takes the yellow jersey |väljaanne=Tour de France |kuupäev=19. september 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/tadej-pogacar-the-second-wave/1291645 |pealkiri=Tadej Pogacar, the second wave |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. september 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis samal Touril ka mägede ja noorratturite arvestuse. 2021. aastal kaitses ta üldvõitu, edestades teiseks jäänud taanlast [[Jonas Vingegaard]]i.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2021/van-aert-and-pogacar-triumph-in-paris/1299931 |pealkiri=Van Aert and Pogacar triumph in Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuli 2021 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Vingegaard võitis Touri 2022. ja 2023. aastal. 2023. aastal edestas ta Pogačari üldarvestuses 7 minuti ja 29 sekundiga.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2022/stage-21/jasper-philipsen-and-jonas-vingegaard-crowned-in-paris/1308831 |pealkiri=Jasper Philipsen and Jonas Vingegaard crowned in Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuli 2022 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2023/once-you-give-the-dane-yellow-you-never-get-rid-of-the-dane/1316746 |pealkiri=Once you give the Dane yellow, you never get rid of the Dane |väljaanne=Tour de France |kuupäev=25. juuli 2023 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis Touri uuesti 2024. aastal, saavutades kuus etapivõitu ja edestades Vingegaardi kokkuvõttes 6 minuti ja 17 sekundiga.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/stage-21/sublime-pogacar-seals-third-tour-victory-in-nice/1324643 |pealkiri=Sublime Pogacar seals third Tour victory in Nice |väljaanne=Tour de France |kuupäev=21. juuli 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Temast sai esimene rattur pärast [[Marco Pantani]]t 1998. aastal, kes võitis Giro ja Touri samal hooajal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/tour-de-france-2024-preview-info-with-one-day-to-go/1316981 |pealkiri=Tour de France 2024 – Preview info with one day to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis Tour de France'i ka 2025. aastal, saavutades oma neljanda üldvõidu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/van-aert-and-pogacar-set-paris-alight/1332859 |pealkiri=Van Aert and Pogacar set Paris alight |väljaanne=Tour de France |kuupäev=27. juuli 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Touril katkestas Vingegaard 15. etapil toimunud kukkumise järel, olles kõigil viiel varasemal osalemisel lõpetanud üldarvestuses esimese või teisena.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/stage-15/history-for-evenepoel-tragedy-for-vingegaard/1349694 |pealkiri=History for Evenepoel, tragedy for Vingegaard |väljaanne=Tour de France |kuupäev=19. juuli 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis Touri viiendat korda, millega tõusis üldvõitude arvult [[Jacques Anquetil]]i, [[Eddy Merckx]]i, [[Bernard Hinault]]' ja [[Miguel Indurain]]i kõrvale.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/van-der-poel-and-pogacar-illuminate-paris/1356643 |pealkiri=Van der Poel and Pogacar illuminate Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> == Korraldus == === Korraldaja ja juhtimine === Tour de France'i korraldab Prantsuse ettevõte [[Amaury Sport Organisation]] (ASO), mis kuulub meedia- ja spordikontserni [[Groupe Amaury]]. ASO korraldab lisaks Tour de France'ile mitmeid teisi spordivõistlusi, sealhulgas [[Dakari ralli]]t. Ettevõte vastutab oma võistluste korralduse, meediatootmise ja kommertstegevuse eest.<ref name="ASO">{{netiviide |url=https://www.aso.fr/en/ |pealkiri=Amaury Sport Organisation – Presentation |väljaanne=Amaury Sport Organisation |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Tour de France kuulub [[Rahvusvaheline Jalgratturite Liit|Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu]] (UCI) kõrgeima taseme meeste maanteerattavõistluste sarja [[UCI WorldTour]] ning on koos [[Giro d'Italia]] ja [[Vuelta a España]]ga üks sarja kolmest suurtuurist.<ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/the-uci-approves-the-2026-calendars-for-the-uci-womens-worldtour-and-uci/4Eom6DCpjNwy5BeppuLXg3 |pealkiri=The UCI approves the 2026 calendars for the UCI Women’s WorldTour and UCI WorldTour, and takes measures to support the development of cycling |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Tour de France'i direktor on alates 2007. aastast endine spordiajakirjanik [[Christian Prudhomme]], kes järgnes selles ametis [[Jean-Marie Leblanc]]ile.<ref>{{netiviide |url=https://www.indre.fr/fr/paroles-dacteurs/christian-prudhomme |pealkiri=Christian Prudhomme |väljaanne=Conseil départemental de l'Indre |kuupäev=28. juuni 2021 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Direktor osaleb muu hulgas marsruudi loomises ja esindab Touri suhetes võõrustavate linnade, partnerite ja teiste organisatsioonidega.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-race/grands-departs/grand-depart-2026 |pealkiri=Grand Départ Barcelona 2026 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> === Meeskonnad ja võistlejad === Tour de France'il osalevad [[UCI WorldTeam]]i ja [[UCI ProTeam]]i taseme profimeeskonnad. Kõigil 18 UCI WorldTeamil on kohustus osaleda kolmel suurtuuril, sealhulgas Tour de France'il. Lisaks peab suurtuuri korraldaja kutsuma eelmise hooaja UCI edetabeli kolm parimat ProTeami ning võib anda vabapääsme veel kahele ProTeamile.<ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/the-uci-approves-the-2026-calendars-for-the-uci-womens-worldtour-and-uci/4Eom6DCpjNwy5BeppuLXg3 |pealkiri=The UCI approves the 2026 calendars for the UCI Women’s WorldTour and UCI WorldTour, and takes measures to support the development of cycling |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/the-uci-bans-repeated-inhalation-of-carbon-monoxide-and-introduces-measures/vvSYoDzCDZBPjA1dXNoWq |pealkiri=The UCI bans repeated inhalation of carbon monoxide, and introduces measures to ensure participation of best teams in top-tier road events |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Touri stardis oli 184 ratturit.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/info-with-one-day-to-go-1/1333148 |pealkiri=Info with one day to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=3. juuli 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Osales 23 meeskonda: kõik 18 WorldTeami ning viis ProTeami. Neist [[Tudor Pro Cycling Team]], [[Q36.5 Pro Cycling Team]] ja [[Cofidis]] kvalifitseerusid tulemuste põhjal, [[Team TotalEnergies]] ja [[Caja Rural–Seguros RGA]] said korraldajalt vabapääsme.<ref name="Teams2026">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/tour-de-france-2026-the-teams-at-the-start/1333029 |pealkiri=Tour de France 2026: the teams at the start |väljaanne=Tour de France |kuupäev=30. jaanuar 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Iga meeskond alustab võistlust kaheksa ratturiga. Kaheksa ratturi süsteem võeti Touril kasutusele 2018. aastal, varem oli meeskonnas üheksa ratturit.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/the-2018-tour-de-france-peloton-at-a-glance/1268680 |pealkiri=The 2018 Tour de France peloton at a glance |väljaanne=Tour de France |kuupäev=6. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> == Võistluse ülesehitus ja arvestused == === Etapid === Tänapäevane Tour de France kestab ligikaudu kolm nädalat ning koosneb tavaliselt 21 etapist ja kahest või kolmest puhkepäevast. Etappide arv, pikkus ja iseloom on eri aastatel muutunud. Võistluse marsruut sisaldab tasaseid, künklikke ja mägiseid grupisõiduetappe ning [[eraldistart|individuaalseid eraldistarte]]. Mõnel aastal kuulub kavva ka [[meeskondlik eraldistart]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/overall-route |pealkiri=Official route of Tour de France 2026 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Igal etapil selgitatakse välja etapivõitja ning ratturite sõiduajad lähevad üldjuhul individuaalsesse üldarvestusse. === Üldarvestus ja kollane särk === Tour de France'i tähtsaim arvestus on individuaalne üldarvestus, mis põhineb sõiduajal. Ratturi üldaja saamiseks liidetakse tema kõigil etappidel saavutatud ajad ning liidetakse juurde võimalikud ajakaristused ja lahutatakse ajaboonused. Väikseima koguajaga rattur juhib üldarvestust ning on Touri lõppedes üldvõitja.<ref name="TDFregulations">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf25-reglement-fr-en.pdf |pealkiri=Tour de France 2025 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Üldarvestuse liider kannab [[kollane särk|kollast särki]] (prantsuse keeles ''maillot jaune'').<ref name="YellowJersey">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-yellow-jersey |pealkiri=The Yellow Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Kollane särk võeti kasutusele 1919. aasta Touril. Särgi kollane värv tuleneb Touri tollase korraldaja ajalehe ''[[L'Auto]]'' kollasest paberist.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2019/la-vie-en-jaune-1/1275991 |pealkiri=La vie en Jaune |väljaanne=Tour de France |kuupäev=25. oktoober 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Etapi järel üldarvestust juhtiv rattur kannab kollast särki järgmisel etapil, pärast viimast etappi saab selle lõplik üldvõitja.<ref name="YellowJersey" /> Kui kahe või enama ratturi koguajad on võrdsed, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks individuaalsetel eraldistardietappidel mõõdetud sajandiksekundeid. Kui ratturid on ka seejärel võrdsed või eraldistarti pole toimunud, võrreldakse nende etapikohtade summat ning viimase võimalusena kohta viimasel etapil.<ref name="TDFregulations" /> === Punktiarvestus === Punktiarvestuses saavad ratturid punkte etappide finišites ja grupisõiduetappidel paiknevates vahefinišites. Punktide arv sõltub etapi liigist ja saavutatud kohast: tasaste etappide finišites jagatakse rohkem punkte kui mägietappidel, mistõttu soosib arvestus eelkõige sprintereid.<ref name="GreenJersey">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-green-jersey |pealkiri=The Green Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Tour de France'il jagati punkte järgmise süsteemi järgi:<ref name="Points2026">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf26-reglement.pdf |pealkiri=Tour de France 2026 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |aasta=2026 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! colspan="2" | Etapi või finiši liik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. ! 7. ! 8. ! 9. ! 10. ! 11. ! 12. ! 13. ! 14. ! 15. |- | [[Pilt:Plainstage.svg|20px]] | Tasase etapi finiš | 70 || 50 || 40 || 35 || 30 || 26 || 24 || 22 || 20 || 18 || 16 || 14 || 12 || 10 || 8 |- | | Künkliku etapi finiš | 50 || 30 || 20 || 18 || 16 || 14 || 12 || 10 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 |- | [[Pilt:Mediummountainstage.svg|20px]] | Keskmise raskusega mägietapi finiš | 30 || 25 || 22 || 19 || 17 || 15 || 13 || 11 || 9 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 |- | [[Pilt:Mountainstage.svg|20px]] | Kõrgmäestikuetapi finiš | 20 || 17 || 15 || 13 || 11 || 10 || 9 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 || 1 |- | [[Pilt:Time Trial.svg|22px]] | Individuaalne eraldistart | 20 || 17 || 15 || 13 || 11 || 10 || 9 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 || 1 |- | | Vahefiniš | 25 || 20 || 16 || 14 || 12 || 10 || 9 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 || 1 |} Punktiarvestuse liider kannab rohelist särki (prantsuse keeles ''maillot vert''). Punktiarvestus ja roheline särk võeti kasutusele 1953. aastal Tour de France'i 50. aastapäeva puhul. Särgi värv tuli selle esimeselt sponsorilt, rõivakaupluste ketilt La Belle Jardinière.<ref name="GreenJersey" /> Touri lõppedes võidab punktiarvestuse kõige rohkem punkte kogunud rattur. Enim võite on [[Peter Sagan]]il, kes võitis rohelise särgi seitsmel korral.<ref name="GreenJersey" /> === Mägede arvestus === Mägede arvestuses saavad ratturid punkte marsruudil paiknevate arvestuslike tõusude tipus. Tõusud jagatakse raskusastme järgi viide kategooriasse: kõrgeim on kategooriaväline ehk ''hors catégorie'' (HC), millele järgnevad esimese, teise, kolmanda ja neljanda kategooria tõusud. Kategooria määramisel arvestatakse muu hulgas tõusu pikkust, keskmist tõusuprotsenti ja asukohta etapil. Mida raskem on tõus, seda rohkem punkte selle tipus jagatakse. Kui kõrgeima kategooria tõusu lõpp asub merepinnast kõrgemal kui 2000 meetrit, jagatavad punktid kahekordistatakse. <ref name="Mountains2026">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf26-reglement.pdf |pealkiri=Tour de France 2026 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |aasta=2026 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Tour de France'il jagati mägede arvestuse punkte järgmise süsteemi järgi.<ref name="Mountains2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! colspan="2" | Tõusu kategooria ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. ! 7. ! 8. |- | [[Pilt:Mountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | Kategooriaväline (HC) | 20 || 15 || 12 || 10 || 8 || 6 || 4 || 2 |- | [[Pilt:Mountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 1. kategooria | 10 || 8 || 6 || 4 || 2 || 1 || || |- | [[Pilt:Mediummountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 2. kategooria | 5 || 3 || 2 || 1 || || || || |- | [[Pilt:Mediummountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 3. kategooria | 2 || 1 || || || || || || |- | [[Pilt:Hillystage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 4. kategooria | 1 || || || || || || || |} Mägede arvestuse liider kannab valget punaste täppidega särki (prantsuse keeles ''maillot blanc à pois rouges''). Mägede arvestus võeti Tour de France'il kasutusele 1933. aastal ning selle esimene võitja oli hispaanlane [[Vicente Trueba]].<ref name="PolkaDot">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-polka-dot-jersey |pealkiri=The Polka Dot Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Punaste täppidega liidrisärk võeti kasutusele 1975. aastal. Esimesena kandis seda [[Joop Zoetemelk]], kuid 1975. aasta mägede arvestuse võitis [[Lucien Van Impe]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/e-leclerc-to-take-polka-dot-jersey-to-new-heights/1275980 |pealkiri=E.Leclerc to take polka-dot jersey to new heights |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. september 2018 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Enim võite on [[Richard Virenque]]'il, kes võitis täpilise särgi seitsmel korral aastatel 1994–2004.<ref name="PolkaDot" /> === Noorratturite arvestus === Noorratturite arvestus põhineb individuaalsel üldarvestusel. Selles osalevad ratturid, kes on võistlusaastal alla 26 aasta vanused, ning arvestust juhib neist üldarvestuses kõige kõrgemal kohal olev rattur. 2026. aasta Tour de France'il võisid noorratturite arvestuses osaleda 1. jaanuaril 2001 või hiljem sündinud ratturid.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/info-with-one-day-to-go-1/1333148 |pealkiri=Info with one day to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=3. juuli 2026 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Noorratturite arvestuse liider kannab [[valge särk|valget särki]] (prantsuse keeles ''maillot blanc''). Valge särk võeti Tour de France'il kasutusele 1968. aastal, kuid esialgu tähistas see kombineeritud arvestuse liidrit. Alates 1975. aastast hakati valget särki andma parimale noorratturile ning esimese noorratturite arvestuse võitis itaallane [[Francesco Moser]].<ref name="WhiteJersey">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-white-jersey |pealkiri=The White Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Mõnel juhul võib sama rattur juhtida korraga nii üld- kui ka noorratturite arvestust. Tour de France'i on nii kollase kui ka valge särgi lõpliku võitjana lõpetanud teiste seas [[Laurent Fignon]], [[Jan Ullrich]], [[Alberto Contador]], [[Andy Schleck]], [[Egan Bernal]] ja [[Tadej Pogačar]].<ref name="WhiteJersey" /> Pogačar võitis noorratturite arvestuse neljal järjestikusel aastal 2020–2023.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2023/four-jerseys-for-four-men/1316750 |pealkiri=Four jerseys for four men |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2023 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> == Eestlased velotuuril == Eestlastest on velotuuril osalenud [[Jaanus Kuum]], [[Lauri Aus]], [[Tanel Kangert]], [[Jaan Kirsipuu]], [[Janek Tombak]] ja [[Rein Taaramäe]]. Kõige rohkem kordi, 10, on velotuuril võistelnud Kirsipuu, kes aga pole kordagi tuuri lõpetanud. Kuid ta on võitnud neli etappi ja 1999. aastal sõitis ta kogu velotuuri esimese poole liidrina. Esimese eestlasena lõpetas velotuuri Jaanus Kuum. Parima kohaga on velotuuri lõpetanud Rein Taaramäe, kes 2011. aastal sai 12. koha ja noorte arvestuses 2. koha. == Vaata ka == * [[Tour de France'i võitjate loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons}} * [http://www.letour.fr/ Tour de France'i koduleht] (prantsuse ja inglise keeles) [[Kategooria:Tour de France| ]] [[Kategooria:Prantsusmaa sport]] cx402io0oio90n7pw5kay68gzxv33op 0 11381 7248430 6583285 2026-10-06T10:19:01Z ~2026-53734-48 239094 /* */ yks sona oli vale 7248430 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Forms of government parliamentary 2021 December.svg|400px|pisi|'''Valitsussüsteemide kaart''']] '''Parlamentaarne vabariik''' on [[parlamentarism]]i vorm, kus [[riigipea]]ks on [[president]] või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis tavaliselt esindusfunktsioon. ==Eesti näide== Eesti oli parlamentaristlik riik aastatel 1920–1933 ja on seda uuesti alates 1992. aastast. Aastatel 1920–1933 Eestil presidenti ei olnud. 1992. aasta [[põhiseadus]]e järgi on Eestil väheste volitustega president. ==Vaata ka== * [[Parlamentaarne monarhia]] * [[Presidentaalne vabariik]] [[Kategooria:Valitsemisvormid]] [[de:Parlamentarisches Regierungssystem#Parlamentarische Republik]] hlvpu8a6k7xaw7qmnx9sneai4a1sei3 7248432 7248430 2026-10-06T10:20:30Z ~2026-53734-48 239094 /* */ 7248432 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Forms of government parliamentary 2021 December.svg|400px|pisi|'''Valitsussüsteemide kaart''']] '''Parlamentaarne vabariik''' on [[parlamentarism]]i vorm, kus [[riigipea]]ks on [[president]] või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis tavaliselt vaid. esindusfunktsioon. ==Eesti näide== Eesti oli parlamentaristlik riik aastatel 1920–1933 ja on seda uuesti alates 1992. aastast. Aastatel 1920–1933 Eestil presidenti ei olnud. 1992. aasta [[põhiseadus]]e järgi on Eestil väheste volitustega president. ==Vaata ka== * [[Parlamentaarne monarhia]] * [[Presidentaalne vabariik]] [[Kategooria:Valitsemisvormid]] [[de:Parlamentarisches Regierungssystem#Parlamentarische Republik]] 7avvifblzovechc34gt40lr7nj65fsq 7248433 7248432 2026-10-06T10:21:05Z ~2026-53734-48 239094 /* */ 7248433 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Forms of government parliamentary 2021 December.svg|400px|pisi|'''Valitsussüsteemide kaart''']] '''Parlamentaarne vabariik''' on [[parlamentarism]]i vorm, kus [[riigipea]]ks on [[president]] või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis tavaliselt vaid esindusfunktsioon. Ei ==Eesti näide== Eesti oli parlamentaristlik riik aastatel 1920–1933 ja on seda uuesti alates 1992. aastast. Aastatel 1920–1933 Eestil presidenti ei olnud. 1992. aasta [[põhiseadus]]e järgi on Eestil väheste volitustega president. ==Vaata ka== * [[Parlamentaarne monarhia]] * [[Presidentaalne vabariik]] [[Kategooria:Valitsemisvormid]] [[de:Parlamentarisches Regierungssystem#Parlamentarische Republik]] g0zea4q68cnhfx5oputjo17xj1f6lnq 7248436 7248433 2026-10-06T10:31:55Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-53734-48|~2026-53734-48]] ([[User talk:~2026-53734-48|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:K6ka|K6ka]]. 6583285 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Forms of government parliamentary 2021 December.svg|400px|pisi|'''Valitsussüsteemide kaart''']] '''Parlamentaarne vabariik''' on [[parlamentarism]]i vorm, kus [[riigipea]]ks on [[president]] või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis tavaliselt vaid esindusfunktsioon. ==Eesti näide== Eesti oli parlamentaristlik riik aastatel 1920–1933 ja on seda uuesti alates 1992. aastast. Aastatel 1920–1933 Eestil presidenti ei olnud. 1992. aasta [[põhiseadus]]e järgi on Eestil väheste volitustega president. ==Vaata ka== * [[Parlamentaarne monarhia]] * [[Presidentaalne vabariik]] [[Kategooria:Valitsemisvormid]] [[de:Parlamentarisches Regierungssystem#Parlamentarische Republik]] f1bvk1qodwneyqrddcmkyxlck7dkw28 0 12024 7248464 7152014 2026-10-06T11:48:01Z Kuriuss 38125 7248464 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Ettevõte | nimi = Husqvarna AB | peakorter = [[Stockholm]] ja [[Huskvarna]], [[Rootsi]] | kodulehekülg = https://www.husqvarna.com/ee/ | tooted = robotniidukid (Automower), [[Mootorsaag|mootorsaed]], [[trimmer]]id, [[võsalõikur]]id, [[murutraktor]]id ja [[kultivaator]]id | valdkonnad = aia-, metsa- ja haljastustehnika tootmine ning arendamine | pilt = Husqvarna logo.svg | tüüp = börsiettevõte | asutamisaeg = {{Algusaeg ja vanus|1689}}, [[Huskvarna]] }} '''Husqvarna''' (''Husqvarna AB'') on aia-, metsa- ja haljastustehnikat tootev [[Rootsi]] [[ettevõte]], mis arenes välja [[Huskvarna]] relvatehasest. Ettevõtte põhitoodeteks on robotniidukid, [[Mootorsaag|mootorsaed]], [[Trimmer (tööriist)|trimmerid]], [[Võsalõikur|võsalõikurid]], [[Murutraktor|murutraktorid]] ja [[Kultivaator|kultivaatorid]]. Endiselt toodeti sama ettevõtte all [[Husqvarna Motorcycles|mootorrattaid]]. Firma kuulus aastatel 1977–2006 [[Electrolux|Electrolux Group]]ile.{{lisa viide}} Firma aktsiad on noteeritud [[Stockholmi börs]]il. Husqvarna Gruppi alla kuulub [[2007]]. aastast aiatoodete kaubamärk GARDENA.<ref>{{Netiviide |pealkiri=GARDENA kohta - GARDENA ajalugu - GARDENA |url=https://www.gardena.com/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.gardena.com |keel=et}}</ref> [[Pilt:Husqvarna motorsagar.jpg|pisi|Husqvarna mootorsaed]] == Ajalugu == '''1689''' – Lõuna-Rootsis asuvas Huskvarna linnas rajati puurimistöökoda, mis pani põhja Husqvarna loomisele. Ettevõtte põhitooteks said tulirevad, mille tootmine kesktis kuni 1989. aastani. '''1872''' – lõppes (Rootsi) kuningakojaga sõlmitud Husqvarna [[Vintpüss|vintpüssi]]<nowiki/>leping. Et ettevõtte tegevust mitmekesistada, hakati looma uusi tooteid, näiteks [[õmblusmasin]]aid, jahirelvi, puupliite, lihahakkimismasinaid, [[kirjutusmasin]]aid ja [[Jalgratas|jalgrattaid]]. '''1903''' – Husqvarna tõi turule mootorrattad. Mootorrattaosakond müüdi maha 1986. aastal ja kuulub nüüd [[Austria]] ettevõtte Pierer AG koosseisu. '''1918''' – Husqvarna omandas ettevõtte Norrahammars Bruk, millega hakati muruniidukeid tootma. '''1947''' – Husqvarna tõi turule esimesed mootorniidukid, kus kodumajapidamisse jõudis alles 1959. aastal. '''1959''' – toodi turule [[Mootorsaag|kettsaag]] Husqvarna 90. Sama kettsae loomise põhjal hiljem töötati välja ehitustööstuse elektritööriistade kategooria. '''1973''' – Husqvarna tõi turule maailma esimese automaatse ketipiduriga kettsae. '''1985''' – töötati välja raider murutraktori esimene prototüüp. Aasta hiljem algas raideri tootmine. '''1995''' – Husqvarna tõi turule oma esimese robotniiduki Solar Mower, mis kasutas päikesepaneele töötamiseks ning oli Automower tootesarja eelkäija. Alates 2013. aastast on kolmanda põlvkonna robotniiduki mudelites sisseehitatud [[GPS]]-süsteem. '''2012''' – Husqvarna tõi turule akutoodete sarja, mis on alternatiiv bensiinimootoriga tööriistadele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Husqvarna ajalugu: Rohkem kui 325 aastat uuendusi |url=https://www.husqvarna.com/ee/uurige-ja-avastage/husqvarna-ajalugu-rohkem-kui-325-aastat-uuendusi/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.husqvarna.com |keel=et-ee}}</ref> ==Vaata ka== * [[Husqvarna mootorrattad]] ==Välislingid== {{commonskat|Husqvarna}} * [https://www.husqvarna.com/ee/ Husqvarna Eesti koduleht] == Viited == {{viited}} {{Tööriistade tootjad}} [[Kategooria:Tööriistade tootjad]] [[Kategooria:Rootsi ettevõtted]] [[Kategooria:Rootsi kuninglikud õukonnavarustajad]] jazxpab3avaoa46wot40ygbtkutalfc 1 12026 7248470 523845 2026-10-06T11:52:21Z Kuriuss 38125 7248470 wikitext text/x-wiki Kas mootorsaage kasutatakse ehituses? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16:52, 26 Aug 2004 (UTC) Samanimeline linn on samuti Rootsis --[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 31. august 2006, kell 18:54 (UTC) :Linn on [[Huskvarna]]. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 31. august 2006, kell 19:24 (UTC) ---- Siia ei viita ükski lehekülg. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22. veebruar 2007, kell 19:16 (UTC) ''Endiselt toodeti sama ettevõtte all mootorrattaid'' – põrandaalune tootmine? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 14:52 (EEST) i1xkt8lt7awyc7xovkr4yqu29pfrr25 0 13956 7248125 7224247 2026-10-05T16:04:52Z Sendrasendra 225202 /* P */ 7248125 wikitext text/x-wiki {{liita|Tallinna koolide loend}} ''Siin on loetletud praegusi ja endisi Eesti üldhariduskoole. ''[[Kutsekool]]e loetletakse [[Eesti kutseõppeasutuste loend]]is ja kõrgkoole [[Eesti kõrgkoolide loend]]is. ---- {{TähestikTOC| algusesse=| align=center| numbrid=| }} ==A== *[[Aa algkool]] (endine) *[[Aakre Lasteaed-Algkool]] (endine) *[[Abja Gümnaasium]] *Abruka Algkool, [[Abruka küla]] *[[Adavere Põhikool]] (endine) *[[Adiste Algkool]] (endine) *[[Aegviidu Kool]] *[[Ahja Kool]] (endine) *[[Ahtme Kool]] *[[Ala Põhikool]] *[[Alatskivi Kool]] *[[Alavere Lasteaed-Põhikool]] *[[Albu Põhikool]] (endine) *[[Albu vaeslastekool]] (endine) *[[Alfred Grassi tütarlastekool]] (endine) *[[Eesti Aleksandri Põllutöö Keskkool]] (endine) *[[Alu Kool]] *[[Ambla-Aravete Kool]] (endine) *[[Andres Kamseni kaubanduskool]] (endine) *[[Antsla Gümnaasium]] *[[Ardu Kool]] *[[Are Kool]] *Arkna Põllutöökool (endine), Rakvere, [[Arkna]] *[[Aru kool]] (endine) *[[Aruküla Põhikool]] *[[Aruküla Vaba Waldorfkool]], erakool *[[Aseri Kool]] *Sillamäe [[Astangu Kool]] *[[Aste Põhikool]] *[[Audentese Erakool]] *[[Audru Kool]] *[[August Kitzbergi nimeline Gümnaasium]] *[[Avatud Kool]] *[[Avanduse Põllutöökool]] (endine) *[[Avinurme Gümnaasium]] ==B== ==C== ==E== *[[Eesti Aleksandri Linnakool]] (endine) *[[Eesti Mereakadeemia Merekool]] *[[Eesti Spordigümnaasium]] (endine) *[[Eidapere Kool]] *[[Elva Gümnaasium]] * [[Elva internaatkool]] (endine) *[[Emili Kool]] *[[Emmaste Põhikool]] *[[Erakool Intellekt]], erakool *[[Eurogümnaasium]], erakool ==F== *[[Fürbergi elementaarkool]] (1875–) ==G== *[[Gustav Blumbergi erakool]] (endine) ==H== *[[Haabneeme Kool]] *[[Haanja Kool]] *[[Haapsalu Linna Algkool]] *[[Haapsalu Gümnaasium]] (endine) *Haapsalu Linna gümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *Haapsalu Rootsi Eragümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *Haapsalu Linna progümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *[[Haapsalu Nikolai Kool]] *[[Haapsalu Põhikool]] *[[Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Haapsalu Vene Gümnaasium]] *[[Haapsalu Viigi Kool]] *[[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]] (HWG; endine) *Haeska Algkool, [[Haeska küla]] (endine) *[[Hagudi Põhikool]] *[[Haljala Kool]] *[[Halliste Põhikool]] *[[Hargla Kool]] *Harjumaa progümnaasium (endine), [[Rapla]] [[Rapla vald]] *[[Harku kool]] *[[Harmi Põhikool]] (endine) *[[Harkujärve Põhikool]] *[[Heimtali Põhikool]] *[[Heinrich Krümmeri erakool]] (endine) *[[Hellamaa Algkool]], [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa küla]] (endine) *Helme Põllutöökool (endine), [[Tõrva]] [[Helme vald]] *[[Helme Sanatoorne Internaatkool]] *[[Hiiu Kool]] *[[Hiiumaa Gümnaasium]] *[[Hiiumaa Vabakool]] *[[Hilariuse Kool]], erakool *[[Himmaste Algkool]] (endine) *[[Holstre Kool]] *[[Hummuli Põhikool]] *[[Häädemeeste Keskkool]] ==I== *[[Iisaku Põhikool]] *[[Illuka Kool]] *[[Ilmatsalu Põhikool]] *[[Ilpla kool]] *[[Imavere Kool]] ==J== *[[Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal]] *[[Joosu kool]] (endine) *[[Juurikaru Põhikool]] *[[Juuru Eduard Vilde Kool]] *[[Jõgevamaa Gümnaasium]] *[[Jõgeva Põhikool]] *[[Jõgeva Täiskasvanute Keskkool]] *[[Jõhvi Gümnaasium]] *Jõhvi progümnaasium (endine), Jõhvi alev *[[Jõhvi Põhikool]] *[[Jõhvi Vene Põhikool]] *[[Jõõpre Kool]] *[[Jäneda Kool]] *[[Jäneda Põllutöökeskkool]] (endine), [[Jäneda]] *[[Järva-Jaani Gümnaasium]] *[[Järvakandi Gümnaasium]] *[[Järvakandi ministeeriumikool]] (endine) *[[Jüri Gümnaasium]] ==K== *[[Kaagvere Kool]] *[[Kaali Kool]] *[[Kaarli Kool]] *[[Kaarma Kool]] (endine) *[[Kabala Lasteaed-Põhikool]] *[[Kabala Kool-Lasteaed]] (endine) *[[Kadrina Keskkool]] *[[Kaelase Kool]] *[[Kaiu Kool]] *[[Kallaste Keskkool]] *[[Kallavere Keskkool]] *[[Kalmetu Kool]] *[[Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool]] *[[Kammeri Kool]] *[[Kanepi Gümnaasium]] *Sillamäe [[Kannuka Kool]] *[[Karepa algkool]] (endine) *[[Kasari Kool]] (endine) *[[Kasti kool]] *[[Kauksi Põhikool]] (endine) *[[Keeni Põhikool]] *[[Kehila kool]] *[[Kehra Gümnaasium]] *[[Kehra Põllutöökeskkool]] (endine), [[Kehra]] [[Anija vald]] *[[Kehtna Põhikool]] *[[Keila Kool]], erakool *[[Keila Ühisgümnaasium]] *[[Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool]] *[[Kernu Põhikool]] *[[Kihelkonna kool]] *[[Kihnu Kool]] *[[Kiigemetsa Kool]] *[[Kiili Gümnaasium]] *[[Kildu Põhikool]] (endine) *[[Kilingi-Nõmme Gümnaasium]] *[[Kiltsi Mõisakool]] *[[Kirivere Kool]] *[[Kivi-Vigala Põhikool]] *[[Kiviõli I Keskkool]] *[[Kiviõli Vene Gümnaasium]] *[[Klooga Kool]] (endine) *[[Kodila Põhikool]] (endine) *[[Koeru Keskkool]] *[[Koeru saksa erakool]] (endine) *[[Kohila Gümnaasium]] *[[Kohila Mõisakool]] *[[Kohtla-Järve Ahtme Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Järve Gümnaasium]] *[[Kohtla-Järve Iidla Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Järve Kool]] *[[Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Maleva Põhikool]] (endine) *[[kohtla-Järve Slaavi Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Tammiku Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Kohtla-Nõmme Kool]] *[[Koigi Kool]] *[[Koila Kool]] *[[Kolepi kool]] (endine) *[[Kolga Keskkool]] *[[Kolga-Jaani Kool]] *[[Kolkja Põhikool]] *[[Koonga Kool]] *[[Koovi kool]] (endine) *[[Kose Gümnaasium]] *[[Kosejõe Kool]] (endine) *[[Kose-Uuemõisa Lasteaed-Algkool]] *[[Kostivere Kool]] *[[Krabi Kool]] (endine) *[[Krabi Põhikool]] (endine) *[[Krootuse Põhikool]] *[[Kuigatsi Eriinternaatkool]] *[[Kukulinna kool]] *[[Kullamaa Keskkool]] *[[Kuldre Kool]] *[[Kunda Ühisgümnaasium]] *Kuremaa Karjakontrollassistentide kool (endine), [[Kuremaa]] [[Palamuse vald]] *[[Kurenurme Algkool]] (endine) *[[Kuressaare Hariduse Kool]] *[[Kuressaare Nooruse Kool]] *[[Kuressaare linnakool]] (endine, 1890–1915), [[Suur-Põllu tänav|Suur Põllu]] 4, Kuressaare *Kuressaare Linna gümnaasium (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare Linna progümnaasium (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare erareaalkool (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare Saksa erareaalkool (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 26 *[[Kuressaare Eramerekool]] (endine), [[Suur-Põllu tänav|Suur Põllu]] 4, Kuressaare *[[Kuressaare Põhikool]] (endine) *[[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]], [[Garnisoni tänav]] 16 *[[Kuressaare Vanalinna Kool]], [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31, Kuressaare *[[Kurtna Kool]] *[[Kuusalu Keskkool]] *Kuusiku Karjakontrollassistentide kool (endine), Rapla [[Kuusiku]] *[[Kuuste Kool]] *Kõljala Põllutöökool (endine) *[[Kõmsi Lasteaed-Algkool]] *[[Kõpu Internaatkool]] *[[Kõpu Põhikool]] *[[Kõrveküla Põhikool]] *[[Käesla Algkool]] (endine) *[[Käina Gümnaasium]] *[[Käo Põhikool]], erakool *[[Kärdla Põhikool]] *Kärdla reaalkool (endine), [[Kärdla]] *[[Kärla Põhikool]]/Kärla 9-kl. Kool, [[Kärla alevik]] *[[Kärstna Kool]] (endine) *[[Käru Põhikool]] *[[Käsmu merekool]] (endine) *[[Kääpa Põhikool]] ==L== *[[Laadjala kool]] (endine) *[[Laagri Kool]], erakool *[[Laekvere Põhikool]] *[[Laeva Põhikool]] *[[Lagedi Põhikool]] *[[Lahu Algkool]] *[[Laimjala kool]] *[[Laiuse Põhikool]] *[[Lasila Põhikool]] *[[Lauka Põhikool]] *[[Laulasmaa Kool]] *[[Laupa Põhikool]] *[[Leedimäe kool]] (endine) *[[Leevi Algkool]] *[[Lehola Kool]] (endine) *[[Lehtse Kool]] *[[Leie Põhikool]] (endine) *[[Leisi Kool]] *[[Leiutajate külakool]] *[[Lepistu Põhikool]] (endine) *[[Lihula Gümnaasium]] *[[Liivimaa Maagümnaasium]] (endine) *[[Lilleoru Põhikool]] *[[Lindi Algkool]] *[[Lodivere Kool]] *[[Lohusuu Kool]] *[[Loksa Gümnaasium]] *[[Loksa Vene Gümnaasium]] (endine) *[[Loo Keskkool]] *[[Luce Kool]] ([[Luce kool]]) *[[Luhamaa Algkool]] (endine) *[[Lustivere Põhikool]] (endine) *[[Luunja Keskkool]] *[[Lõpe Põhikool]] *[[Lähte Ühisgümnaasium]] *[[Läänemaa Ühisgümnaasium]] *[[Lüganuse Keskkool]] *[[Lüllemäe Põhikool]] *[[Lümanda Põhikool]] ==M== *[[Maardu algkool]] (endine) *[[Maardu Põhikool]] *[[J. V. Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool]] *[[Maidla Algkool (Raplamaa)|Maidla Algkool]] (endine) *[[Maidla Kool]] *[[Martna Põhikool]] *[[Mehikoorma Põhikool]] *[[Melliste Kool]] *[[Meremäe Kool]] *[[Metsapoole Põhikool]] *Metsküla Algkool, [[Metsküla (Saaremaa)|Metsküla küla]] (endine) *[[Mihkli Kool]], erakool *[[Mikitamäe Kool]] *[[Misso Kool]] (endine) *[[Mooste Põhikool]] *[[Muhu Põhikool]] *[[Mustjala Kool]] (endine) *[[Mustvee Gümnaasium]] *Mustvee reaalkool (endine), [[Mustvee]] *[[Mustvee Vene Gümnaasium]] *[[Muuga Põhikool]] *[[Mõisaküla Kool-Lasteaed]] *[[Mõniste Kool]] *[[Mõntu algkool]] (endine) *[[Mädapea Algkool]] *[[Mäetaguse Põhikool]] *[[Märjamaa Gümnaasium]] ==N== *[[Naha Algkool]] (endine) *[[Narva Eesti Gümnaasium]] *[[Narva Eesti Põhikool]] *[[Narva Erakaubanduskool]] (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva Gümnaasium]] * [[Narva internaatkool]] (endine) *[[Narva Keeltelütseum]] (endine Narva Humanitaargümnaasium, vene õppekeelega) *[[Narva Joala Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Juhkentali Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Kadastiku Kool]] (vene õppekeelega, endine) *Narva Kaubanduse kool/[[Narva Kaubanduskool]] (endine) *[[Narva 6. Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Kesklinna Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Kreenholmi Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva linnakool]] (endine) *[[Narva triviaalkool]] (endine) *[[Narva Vanalinna Riigikool#Ajalugu|Narva I Gümnaasium]], I progümnaasium (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva linna vene gümnaasium|Narva II Gümnaasium]], II progümnaasium (endine), [[Sepa tänav (Narva)|Sepa tänav]] 24/26 Narva *[[Narva Meesgümnaasium]] (endine) *[[Narva Paju Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Paplimäe Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Peetri Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Poeglaste Gümnaasium]] (endine) *[[Narva Pähklimäe Kool]] (vene õppekeelega) *Narva Saksa erareaalkool (endine), [[Helsingi tänav (Narva)|Helsingi tänav]] 9 Narva *[[Narva Soldino Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Täiskasvanute Kool]] *[[Narva Tütarlaste Gümnaasium]] (endine) *[[Narva Vanalinna Riigikool]] *[[Narva Õigeusu Humanitaarkool]], erakool *[[Narva Ühisgümnaasium]] (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva-Jõesuu Kool]] *[[Nissi Põhikool]] *[[Noarootsi Gümnaasium]] *[[Noarootsi Kool]] *[https://nissikool.ee/wp-content/uploads/2016/10/Nissi-ajatelg.pdf Nurme algkool] *[[Nõmme Erakool]], erakool *[[Nõo Põhikool]] *[[Nõo Reaalgümnaasium]] *[[Nõva Põhikool]] ==O== *[[Orava Põhikool]] *[[Orge kool]] *[[Orissaare Gümnaasium]] *[[Orissaare internaatkool]] (endine) *[[Oru Kool]] *[[Oru Põhikool]] *[[Oskar Lutsu Palamuse Põhikool]] *[[Osula Põhikool]] *[[Otepää Gümnaasium]] *Otepää Haridusseltsi eraprogümnaasium (endine), [[Koolitare tänav]] 13, [[Otepää]] *[[Otepää internaatkool]] (endine) ==P== *[[Paadrema algkool]] (endine) *[[Padise Põhikool]] *[[Paide Gümnaasium]] *Paide Linna gümnaasium (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *Paide Linna progümnaasium (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *Paide Linna Kaubanduskeskkool (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *[[Paide Hammerbecki Põhikool]] *[[Paide Hillar Hanssoo Põhikool]] *Paide Saksa Erakaubanduskool (endine), [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänav]] 53 Paide *[[Paide Slaavi Gümnaasium]] (endine) *[[Paide Täiskasvanute Keskkool]] *[[Paikuse Põhikool]] *[[Paistu kihelkonnakool]] (endine) *[[Paistu Kool]] *[[Anna Haava nimeline Pala Kool]] *[[Palade Põhikool]] *[[Palivere Põhikool]] *[[Palupera Põhikool]] *[[Paldiski Gümnaasium]] *[[Paldiski Vene Gümnaasium]] *Pamma Algkool, [[Pamma|Pamma küla]] (endine) *[[Parasmaa algkool]] (''endine'') *[[Parksepa Keskkool]] *[[Peetri Põhikool (Kareda vald)|Peetri Põhikool]] *[[Peetri Lasteaed-Põhikool]] *[[Pelgulinna Gümnaasium]] *[[Pelguranna Gümnaasium]] (endine) *[[Pelguranna Põhikool]] *Penijõe Põllutöökool (endine), [[Lihula]] [[Penijõe]] *[[Peru kool]] (endine) *[[Petseri Gümnaasium]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri progümnaasium]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri Eragümnaasium]] (endine), [[Jaan Poska tänav (Petseri)|Jaan Poska tänav]] 30, [[Petseri]] *[[Petseri erareaalkool]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri Põllutöökool]] (endine), Petseri Lasarevo *[[Pihtla Kool]] *[[Piiri 8-klassiline Kool]] (endine) *[[Piirissaare kool]] (endine) *[[Piirsalu Algkool]] (endine) *[[Pikakannu Põhikool]] *[[Pikavere Mõisakool]] *[[Pirita Majandusgümnaasium]] *[[Pisisaare Algkool]] *Polli Aiamajanduskool (endine), Nuia Polli *Polli Põllutöökool (endine), Nuia Polli *[[Porkuni Kool]] *[[Pragi kool]] (endine) *[[Prangli Põhikool]] *[[Prohhorovi kool]] (1888–) *[[Prümli vallakool]] (endine) *[[Puhja Kool]] *[[Puiatu Erikool]] *[[Puiga Põhikool]] *[[Puka Kool]] *[[Pumbioja kool]] *[[Purdi Põhikool]] *[[Purila Karjatalitajate kool]] (endine), [[Hageri]] [[Juuru vald]] *[[Puski kool]] (endine) *[[Puurmani Mõisakool]] *Putkaste Põllutöökool (endine), Hiiumaa-Käina Putkaste *[[Põhja-Järva Kool]] *Põltsamaa progümnaasium (endine), [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski tänav]] 9 Põltsamaa *[[Põltsamaa puu- ja rauatööstuskool]] *[[Põltsamaa Põhikool]] *[[Põltsamaa Ühisgümnaasium]] *[[Põlula Kool]] *[[Põlva Gümnaasium]] *[[Põlva Põhikool]] (endine) *[[Põlva kihelkonnakool]] (endine) *[[Põlva Kool]] *[[Põlva Roosi Kool]] *[[Põlva õigeusu kihelkonnakool]] (endine) *[[Põlva Ühisgümnaasium]] (endine) *[[Päinurme Internaatkool]] *[[Pärnjõe Kool]] *[[Pärnu Hansagümnaasium]] (endine) *[[Pärnu internaatkool]] (endine) *[[Pärnu Koidula Gümnaasium]] *[[Pärnu Kuninga Tänava Põhikool]] *[[Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool]] (endine) *Pärnu Linna I Gümnaasium (poegl) (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *Pärnu Linna II Gümnaasium (tütarl) (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *Pärnu Linna I progümnaasium (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *Pärnu Linna II progümnaasium (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *Pärnu Linna Kaubanduskeskkool (endine), [[Rüütli plats|Vabaduse väli]] 1, Pärnu *[[Pärnu Mai Kool]] *[[Pärnu Päikese Kool]] *[[Pärnu Raeküla Gümnaasium]] (endine) *[[Pärnu Raeküla Kool]] *[[Pärnu Linna I Reaalkool]] (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *[[Pärnu Linna II Reaalkool]] (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *[[Pärnu Rääma Põhikool]] *[[Pärnu Saksa Gümnaasium]] (endine), [[Tallinna tänav (Pärnu)|Tallinna tänav]] 1 Pärnu *[[Pärnu Saksa progümnaasium]] (endine), [[Tallinna tänav (Pärnu)|Tallinna tänav]] 1 Pärnu *[[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]], erakool *[[Pärnu Tammsaare Kool]] *[[Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Pärnu Vabakool]], erakool *[[Pärnu Vanalinna Põhikool]] *[[Pärnu Väike Vabakool]] *[[Pärnu Ühisgümnaasium]] *[[Pärnu Ühiskaubanduskool]] *[[Pärnu Ülejõe Algkool]] (endine) *[[Pärnu Ülejõe Põhikool]] *[[Pärnu-Jaagupi Põhikool]] *[[Pöide kool]] *[[Püha Johannese Kool]] *[[Püha Miikaeli Kool]] *[[Pühajärve Põhikool]] *[[Püünsi Kool]] ==R== *[[Raadi Põhikool]] *[[Raasiku Põhikool]] *[[Rae Gümnaasium]] *[[Raikküla Kool]] *[[Raikküla Lasteaed-Algkool]] (endine) *[[Rakke Gümnaasium]] *Rakvere I 7-klassine kool (endine), [[Tööstuse tänav (Rakvere)|J. Barbaruse tänav]] 12, Rakvere *Rakvere II 7-klassine kool (endine), [[Tartu tänav (Rakvere)|Tartu t]]n. 4, Rakvere *Rakvere I keskkool (endine), [[Vabaduse tänav (Rakvere)|V. Kingissepa t]]n. 13, Rakvere * [[Rakvere internaatkool]] (endine) *[[Rakvere elementaarkool]] (endine) *[[Rakvere Eragümnaasium]], erakool *[[Rakvere Erareaalkool]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 35 Rakvere *[[Rakvere kreiskool]] (endine) *[[Rakvere Linna Algkool]] (endine) *[[Rakvere Linna progümnaasium]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 29 Rakvere *[[Rakvere Linna Kaubanduskeskkool]] (endine) *[[Rakvere Põhikool]] *[[Rakvere Reaalgümnaasium]] *[[Rakvere Reaalkool]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 29 Rakvere *Rakvere Saksa Erareaalkool (endine), [[Jüri Vilmsi tänav (Rakvere)|Jüri Vilmsi tänav]] 1 Rakvere *[[Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Rakvere Vabaduse Kool]] *[[Rakvere Vanalinna Kool]] *[[Rakvere Vene Gümnaasium]] (endine) *Rakvere [[Adam Gottliebi Zeeh|Zeehi]] Asutise [[Zeeh' Tütarlaste Kommertsgümnaasium|Gümnaasium]] (tütarl) (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 35 Rakvere *[[Randvere Algkool]] (endine) *[[Randvere Kool]] *[[Ranna kool (Harjumaa)]] *[[Rannu Kool]] *[[Rapla Vesiroosi Gümnaasium]] *[[Rapla Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Rapla Ühisgümnaasium]] *[[Rasina Põhikool]] (endine) *[[Ravila Aianduskool]] (endine), [[Kose]] [[Ravila]] *[[Retla-Kabala Kool]] *[[Ridala Põhikool]] *[[Riidaja Põhikool]] *[[Riisipere internaatkool]] (endine) *[[Risti Põhikool]] (Lõuna 4 Risti alevik Risti vald Lääne maakond) *[[Risti Kool]] (Harju-Risti küla Padise vald Harju maakond) *[[Roela Põhikool]] *[[Roosna-Alliku Põhikool]] *[[Rothi elementaarkool]] (endine) *[[Ruhnu Põhikool]] *[[Ruila Põhikool]] *[[Ruusa Põhikool]] *[[Rõngu Keskkool]] *[[Rõuge Põhikool]] *[[Räpina Aianduskool]] (endine), [[Räpina vald]] *[[Räpina Ühisgümnaasium]] ==S== *[[Saaremaa Toetava Hariduse Keskus|Saaremäe Toetava Hariduse Keskus]] *[[Saarepeedi Põhikool]] *[[Sadala Põhikool]] *[[Saku Gümnaasium]] *[[Salme Põhikool]]/Salme Algkool, [[Salme alevik]] *[[Saue Kool]] *[[Sauga Põhikool]] *[[Saverna Põhikool]] *[[Gustav Max Schmidti Eragümnaasium]] (endine) *[[Sillamäe Eesti Põhikool]] *[[Sillamäe Gümnaasium]] *[[Sillamäe Vanalinna Kool]] *[[Sillaotsa Kool]] *[[Simuna Kool]] *[[Sindi Gümnaasium]] *[[Sinimäe Põhikool]] *[[Sipe kool]] (endine) *[[Sonda Kool]] *[[Soosaare algkool]] (endine) *[[Suislepa Lasteaed-Algkool]] (endine) *[[Surju Põhikool]] *[[Suure-Jaani Gümnaasium]] *[[Suuremõisa Põhikool]] *[[Sõmerpalu Põhikool]] *[[Sõmeru Põhikool]] *[[Sürgavere Põhikool]] ==T== *[[Tabasalu Ühisgümnaasium]] *[[Tabivere Gümnaasium]] *[[Taebla Gümnaasium]] *[[Taevaskoja Algkool]] *[[Tali Põhikool]] *''Vt'' ''[[Tallinna koolide loend]]'' *[[Tallinna merekool]] *[[Tamsalu Gümnaasium]] *[[Tapa erikool]] *[[Tapa Gümnaasium]] *[[Tapa Reaalkool]] (endine) *[[Tapa Keelekümbluskool]] (endine) *''Vt'' [[Tartu koolide loend|''Tartu koolide loend'']] *[[Tarvastu Gümnaasium]] *[[Tihemetsa Põhikool]] (endine) *[[Tiirimetsa Kool]] (endine) *[[Tilsi Põhikool]] *[[Toila Gümnaasium]] *Tooma Sookultuuri ja Maaparanduskool (endine), [[Vägeva]] [[Rakke vald]] *[[Tootsi Põhikool]] *Torgu Algkool internaadiga, [[Torgu (Saaremaa)|Torgu küla]] *[[Tori Põhikool]] *[[Torma Põhikool]] *[[Tsirguliina Keskkool]] *[[Tsäpsi Algkool]] *[[Tudu Põhikool]] *[[Tudulinna põhikool]] (endine) *[[Turba Kool]] *[[Tõrva Gümnaasium]] *Tõrva Linna Gümnaasium (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *Tõrva Linna progümnaasium (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *Tõrva Linna erareaalkool (tütarl) (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *[[Tõstamaa Keskkool]] *[[Tääksi Põhikool]] *(Türi) Aianduskeskkool (endine), Türi *[[Türi Gümnaasium]] (endine, kandis enne [[II maailmasõda|II ms]] ka Türi Majandusgümnaasiumi nime; hiljem Türi 1. Keskkool) *Türi Linna progümnaasium (endine), Türi *Türi Linna erareaalkool (endine), Türi *[[Türi Majandusgümnaasium]] (endine [[Türi 2. Keskkool]], suleti 2011<ref>{{netiviide |Pealkiri=Õppeasutuse üldandmed |Väljaanne=[[Eesti Hariduse Infosüsteem]] (EHIS) |Väljaandja=[[Haridus- ja Teadusministeerium]] |Aeg=2011-09-11 |URL= https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=255 |online=2016-01-24}}</ref>) *[[Türi Põhikool]] *[[Türi Ühisgümnaasium]] ==U== *[[Uderna Algkool]] (endine) *[[Uhtna Põhikool]] *[[Ulila Keskkool]] *[[Ulvi kool]] (endine) *[[Unipiha Algkool]] *[[Urvaste Algkool]] *[[Urvaste Kool]] *[[Uulu Põhikool]] *[[Ungru kool]] (endine) ==V== *[[Vadi kool]] (endine) *[[Vaeküla internaatkool]] (endine) *[[Vaeküla Põllutöökool]] (endine), [[Vaeküla]] *[[Vaeküla Karjatalitajatekool]] (endine), [[Vaeküla]] *[[Vaeküla Kool]] *[[Vahi Aiamajanduskool]] (endine), Tartu *[[Vahi Põllutöökool]] (endine), Tartu *[[Vaida Kool]] *[[Vaimastvere Kool]] *Vaivara Algkool, [[Vaivere|Vaivere küla]] (endine) *[[Vajangu Põhikool]] (endine) *(Valga) Erakaubanduskeskkool (endine), *[[Valga Gümnaasium]] *[[Valga Jaanikese Kool]] *[[Valga Kaugõppegümnaasium]] *[[Valga Linna progümnaasium]] (endine), [[J. Kuperjanovi tänav (Valga)|J. Kuperjanovi tänav]] 10, Valga *[[Valga Linna Reaalkool]] (endine), [[J. Kuperjanovi tänav (Valga)|J. Kuperjanovi tänav]], 10 Valga *[[Valga Läti erareaalkool]] (endine), [[Uus tänav (Valga)|Uus tänav]] 27, Valga *[[Valga Priimetsa Kool]] *[[Valga Põhikool]] *[[Valgjärve Põhikool]] *[[Valgu Põhikool]] *[[Valjala Põhikool]] *[[Valtu Põhikool]] *[[Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium]] (Vana-Kalamaja tänav) 13 *[[Vana-Koiola kool]] (endine) *[[Vana-Vigala Põhikool]] *[[Vara Põhikool]] *[[Varbla Kool]] *[[Varstu Keskkool]] *[[Vasalemma Põhikool]] *[[Vasta Kool]] *[[Vastse-Kuuste Kool]] *[[Vastse-Roosa Algkool]] (endine) *[[Vastseliina Internaatkool]] (endine) *[[Vastseliina Gümnaasium]] *[[Vedu Algkool]] *[[Veeriku kool]] *[[Veltsi Lasteaed-Algkool]] *[[Vene-Balti laevatehase algkool]], [[Kopli]]s (1921) (Eesti ja Vene õppekeelega) *[[Vene Eragümnaasium]] (endine) *[[Vidruka Kool]] *Vigala Põllutöökool (endine), [[Vigala]] [[Vigala vald]] *[[Vihasoo Lasteaed-Algkool]] *[[Viira Kool]] *[[Viimsi Kool]] *[[Viiratsi Kool]] *[[Viljandi Eesti Haridusseltsi eraprogümnaasium]] (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *[[Viljandi Gümnaasium]] *[[Viljandi Jakobsoni Kool]] *[[Viljandi Kaare Kool]] *[[Viljandi Kesklinna Kool]] *[[Viljandi Kreiskool]] (endine) *[[Viljandi Paalalinna Kool]] *[[Viljandi Linna Kaubanduskeskkool]] (endine), [[Uueveski tee]] 1, Viljandi *[[Viljandi Linna Gümnaasium ]](endine), [[Uueveski tee]] 1 Viljandi *[[Viljandi Linna progümnaasium]] (endine), [[Uueveski tee]] 1 Viljandi *[[Viljandi Eesti Haridusseltsi eragümnaasium]] (tütarl) (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *[[Viljandi Saksa erareaalkool]] (endine), [[Väike tänav (Viljandi)|Väike tänav]] 12 Viljandi *[[Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Viljandi Tütarlaste Kaubanduskool]] (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *[[Viljandi Vaba Waldorfkool]] *[[Viljandi Valuoja Põhikool]] (endine) *[[Viljandi Vene Gümnaasium]] *[[Viluste Põhikool]] *[[Vinni-Pajusti Gümnaasium]] *[[Virtsu Põhikool]] *[[Vladimir Kornijenko Eragümnaasium]] (endine) *[[Vodja Põllutöökeskkool]] (endine), [[Vodja]], [[Esna vald]] *[[Vohnja Lasteaed-Algkool]] *[[Volveti Metsakool]] (endine), Volveti, Volveti vald *[[Voore Põhikool]] *[[Vormsi Lasteaed-Põhikool]] *[[Võhma Gümnaasium]] *[[Võhma Kool]] *[[Võnnu Keskkool]] *[[Võru Gümnaasium]] *[[Võru Järve Kool]] *[[Võru internaatkool]] (endine) *[[Võru Kesklinna Kool]] *[[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium]] (endine) *[[Võru Kreutzwaldi Kool]] *[[Võrumaa Rahvaharidusseltsi gümnaasium]] (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võrumaa Rahvaharidusseltsi progümnaasium]] (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võrumaa Rahvaharidusseltsi erareaalkool]] (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võru Täiskasvanute Gümnaasium]] (endine) *[[Võsu Põhikool]] *[[Väike-Lähtru Kool]] (endine) *[[Väike-Maarja Gümnaasium]] *[[Väike-Maarja gümnaasium]] (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *[[Väike-Maarja progümnaasium]] (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *[[Väike-Maarja erareaalkool]] (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *[[Väike-Maarja kihelkonnakool]] (endine) *[[Väimela Põllutöökool]] (endine), [[Väimela]] *[[Väimela Karjatalitajatekool]] (endine), [[Väimela]] *[[Vändra Gümnaasium]] *[[Vändra progümnaasium]] (endine), [[Vana-Vändra vald]] *[[Vändra erareaalkool]] (endine), [[Vana-Vändra vald]] *[[Värska Gümnaasium]] *[[Väätsa Põhikool]] == Õ == *[[Õisu Piimanduskool]] (endine), [[Õisu]] [[Õisu vald]] *[[Õru Lasteaed-Algkool]] == Ä == *[[Ämari Põhikool]] ==Ü== *[[Ülenurme Gümnaasium]] ==Vaata ka== *[[Eesti põhikoolide loend]] *[[Eesti erikoolide loend]] *[[välismaa eesti koolide loend]] *[[Eesti kõrgkoolide loend]] *[[Eesti muusikakoolide loend]] *[[Eesti kunstikoolide loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti koolid| Eesti koolide loend]] [[Kategooria:Eesti hariduse loendid]] 90x90fub9cdwtfs994rvg7lqj6ewcjs 7248266 7248125 2026-10-05T20:41:39Z Sendrasendra 225202 /* P */ 7248266 wikitext text/x-wiki {{liita|Tallinna koolide loend}} ''Siin on loetletud praegusi ja endisi Eesti üldhariduskoole. ''[[Kutsekool]]e loetletakse [[Eesti kutseõppeasutuste loend]]is ja kõrgkoole [[Eesti kõrgkoolide loend]]is. ---- {{TähestikTOC| algusesse=| align=center| numbrid=| }} ==A== *[[Aa algkool]] (endine) *[[Aakre Lasteaed-Algkool]] (endine) *[[Abja Gümnaasium]] *Abruka Algkool, [[Abruka küla]] *[[Adavere Põhikool]] (endine) *[[Adiste Algkool]] (endine) *[[Aegviidu Kool]] *[[Ahja Kool]] (endine) *[[Ahtme Kool]] *[[Ala Põhikool]] *[[Alatskivi Kool]] *[[Alavere Lasteaed-Põhikool]] *[[Albu Põhikool]] (endine) *[[Albu vaeslastekool]] (endine) *[[Alfred Grassi tütarlastekool]] (endine) *[[Eesti Aleksandri Põllutöö Keskkool]] (endine) *[[Alu Kool]] *[[Ambla-Aravete Kool]] (endine) *[[Andres Kamseni kaubanduskool]] (endine) *[[Antsla Gümnaasium]] *[[Ardu Kool]] *[[Are Kool]] *Arkna Põllutöökool (endine), Rakvere, [[Arkna]] *[[Aru kool]] (endine) *[[Aruküla Põhikool]] *[[Aruküla Vaba Waldorfkool]], erakool *[[Aseri Kool]] *Sillamäe [[Astangu Kool]] *[[Aste Põhikool]] *[[Audentese Erakool]] *[[Audru Kool]] *[[August Kitzbergi nimeline Gümnaasium]] *[[Avatud Kool]] *[[Avanduse Põllutöökool]] (endine) *[[Avinurme Gümnaasium]] ==B== ==C== ==E== *[[Eesti Aleksandri Linnakool]] (endine) *[[Eesti Mereakadeemia Merekool]] *[[Eesti Spordigümnaasium]] (endine) *[[Eidapere Kool]] *[[Elva Gümnaasium]] * [[Elva internaatkool]] (endine) *[[Emili Kool]] *[[Emmaste Põhikool]] *[[Erakool Intellekt]], erakool *[[Eurogümnaasium]], erakool ==F== *[[Fürbergi elementaarkool]] (1875–) ==G== *[[Gustav Blumbergi erakool]] (endine) ==H== *[[Haabneeme Kool]] *[[Haanja Kool]] *[[Haapsalu Linna Algkool]] *[[Haapsalu Gümnaasium]] (endine) *Haapsalu Linna gümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *Haapsalu Rootsi Eragümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *Haapsalu Linna progümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *[[Haapsalu Nikolai Kool]] *[[Haapsalu Põhikool]] *[[Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Haapsalu Vene Gümnaasium]] *[[Haapsalu Viigi Kool]] *[[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]] (HWG; endine) *Haeska Algkool, [[Haeska küla]] (endine) *[[Hagudi Põhikool]] *[[Haljala Kool]] *[[Halliste Põhikool]] *[[Hargla Kool]] *Harjumaa progümnaasium (endine), [[Rapla]] [[Rapla vald]] *[[Harku kool]] *[[Harmi Põhikool]] (endine) *[[Harkujärve Põhikool]] *[[Heimtali Põhikool]] *[[Heinrich Krümmeri erakool]] (endine) *[[Hellamaa Algkool]], [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa küla]] (endine) *Helme Põllutöökool (endine), [[Tõrva]] [[Helme vald]] *[[Helme Sanatoorne Internaatkool]] *[[Hiiu Kool]] *[[Hiiumaa Gümnaasium]] *[[Hiiumaa Vabakool]] *[[Hilariuse Kool]], erakool *[[Himmaste Algkool]] (endine) *[[Holstre Kool]] *[[Hummuli Põhikool]] *[[Häädemeeste Keskkool]] ==I== *[[Iisaku Põhikool]] *[[Illuka Kool]] *[[Ilmatsalu Põhikool]] *[[Ilpla kool]] *[[Imavere Kool]] ==J== *[[Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal]] *[[Joosu kool]] (endine) *[[Juurikaru Põhikool]] *[[Juuru Eduard Vilde Kool]] *[[Jõgevamaa Gümnaasium]] *[[Jõgeva Põhikool]] *[[Jõgeva Täiskasvanute Keskkool]] *[[Jõhvi Gümnaasium]] *Jõhvi progümnaasium (endine), Jõhvi alev *[[Jõhvi Põhikool]] *[[Jõhvi Vene Põhikool]] *[[Jõõpre Kool]] *[[Jäneda Kool]] *[[Jäneda Põllutöökeskkool]] (endine), [[Jäneda]] *[[Järva-Jaani Gümnaasium]] *[[Järvakandi Gümnaasium]] *[[Järvakandi ministeeriumikool]] (endine) *[[Jüri Gümnaasium]] ==K== *[[Kaagvere Kool]] *[[Kaali Kool]] *[[Kaarli Kool]] *[[Kaarma Kool]] (endine) *[[Kabala Lasteaed-Põhikool]] *[[Kabala Kool-Lasteaed]] (endine) *[[Kadrina Keskkool]] *[[Kaelase Kool]] *[[Kaiu Kool]] *[[Kallaste Keskkool]] *[[Kallavere Keskkool]] *[[Kalmetu Kool]] *[[Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool]] *[[Kammeri Kool]] *[[Kanepi Gümnaasium]] *Sillamäe [[Kannuka Kool]] *[[Karepa algkool]] (endine) *[[Kasari Kool]] (endine) *[[Kasti kool]] *[[Kauksi Põhikool]] (endine) *[[Keeni Põhikool]] *[[Kehila kool]] *[[Kehra Gümnaasium]] *[[Kehra Põllutöökeskkool]] (endine), [[Kehra]] [[Anija vald]] *[[Kehtna Põhikool]] *[[Keila Kool]], erakool *[[Keila Ühisgümnaasium]] *[[Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool]] *[[Kernu Põhikool]] *[[Kihelkonna kool]] *[[Kihnu Kool]] *[[Kiigemetsa Kool]] *[[Kiili Gümnaasium]] *[[Kildu Põhikool]] (endine) *[[Kilingi-Nõmme Gümnaasium]] *[[Kiltsi Mõisakool]] *[[Kirivere Kool]] *[[Kivi-Vigala Põhikool]] *[[Kiviõli I Keskkool]] *[[Kiviõli Vene Gümnaasium]] *[[Klooga Kool]] (endine) *[[Kodila Põhikool]] (endine) *[[Koeru Keskkool]] *[[Koeru saksa erakool]] (endine) *[[Kohila Gümnaasium]] *[[Kohila Mõisakool]] *[[Kohtla-Järve Ahtme Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Järve Gümnaasium]] *[[Kohtla-Järve Iidla Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Järve Kool]] *[[Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Maleva Põhikool]] (endine) *[[kohtla-Järve Slaavi Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Tammiku Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Kohtla-Nõmme Kool]] *[[Koigi Kool]] *[[Koila Kool]] *[[Kolepi kool]] (endine) *[[Kolga Keskkool]] *[[Kolga-Jaani Kool]] *[[Kolkja Põhikool]] *[[Koonga Kool]] *[[Koovi kool]] (endine) *[[Kose Gümnaasium]] *[[Kosejõe Kool]] (endine) *[[Kose-Uuemõisa Lasteaed-Algkool]] *[[Kostivere Kool]] *[[Krabi Kool]] (endine) *[[Krabi Põhikool]] (endine) *[[Krootuse Põhikool]] *[[Kuigatsi Eriinternaatkool]] *[[Kukulinna kool]] *[[Kullamaa Keskkool]] *[[Kuldre Kool]] *[[Kunda Ühisgümnaasium]] *Kuremaa Karjakontrollassistentide kool (endine), [[Kuremaa]] [[Palamuse vald]] *[[Kurenurme Algkool]] (endine) *[[Kuressaare Hariduse Kool]] *[[Kuressaare Nooruse Kool]] *[[Kuressaare linnakool]] (endine, 1890–1915), [[Suur-Põllu tänav|Suur Põllu]] 4, Kuressaare *Kuressaare Linna gümnaasium (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare Linna progümnaasium (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare erareaalkool (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare Saksa erareaalkool (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 26 *[[Kuressaare Eramerekool]] (endine), [[Suur-Põllu tänav|Suur Põllu]] 4, Kuressaare *[[Kuressaare Põhikool]] (endine) *[[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]], [[Garnisoni tänav]] 16 *[[Kuressaare Vanalinna Kool]], [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31, Kuressaare *[[Kurtna Kool]] *[[Kuusalu Keskkool]] *Kuusiku Karjakontrollassistentide kool (endine), Rapla [[Kuusiku]] *[[Kuuste Kool]] *Kõljala Põllutöökool (endine) *[[Kõmsi Lasteaed-Algkool]] *[[Kõpu Internaatkool]] *[[Kõpu Põhikool]] *[[Kõrveküla Põhikool]] *[[Käesla Algkool]] (endine) *[[Käina Gümnaasium]] *[[Käo Põhikool]], erakool *[[Kärdla Põhikool]] *Kärdla reaalkool (endine), [[Kärdla]] *[[Kärla Põhikool]]/Kärla 9-kl. Kool, [[Kärla alevik]] *[[Kärstna Kool]] (endine) *[[Käru Põhikool]] *[[Käsmu merekool]] (endine) *[[Kääpa Põhikool]] ==L== *[[Laadjala kool]] (endine) *[[Laagri Kool]], erakool *[[Laekvere Põhikool]] *[[Laeva Põhikool]] *[[Lagedi Põhikool]] *[[Lahu Algkool]] *[[Laimjala kool]] *[[Laiuse Põhikool]] *[[Lasila Põhikool]] *[[Lauka Põhikool]] *[[Laulasmaa Kool]] *[[Laupa Põhikool]] *[[Leedimäe kool]] (endine) *[[Leevi Algkool]] *[[Lehola Kool]] (endine) *[[Lehtse Kool]] *[[Leie Põhikool]] (endine) *[[Leisi Kool]] *[[Leiutajate külakool]] *[[Lepistu Põhikool]] (endine) *[[Lihula Gümnaasium]] *[[Liivimaa Maagümnaasium]] (endine) *[[Lilleoru Põhikool]] *[[Lindi Algkool]] *[[Lodivere Kool]] *[[Lohusuu Kool]] *[[Loksa Gümnaasium]] *[[Loksa Vene Gümnaasium]] (endine) *[[Loo Keskkool]] *[[Luce Kool]] ([[Luce kool]]) *[[Luhamaa Algkool]] (endine) *[[Lustivere Põhikool]] (endine) *[[Luunja Keskkool]] *[[Lõpe Põhikool]] *[[Lähte Ühisgümnaasium]] *[[Läänemaa Ühisgümnaasium]] *[[Lüganuse Keskkool]] *[[Lüllemäe Põhikool]] *[[Lümanda Põhikool]] ==M== *[[Maardu algkool]] (endine) *[[Maardu Põhikool]] *[[J. V. Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool]] *[[Maidla Algkool (Raplamaa)|Maidla Algkool]] (endine) *[[Maidla Kool]] *[[Martna Põhikool]] *[[Mehikoorma Põhikool]] *[[Melliste Kool]] *[[Meremäe Kool]] *[[Metsapoole Põhikool]] *Metsküla Algkool, [[Metsküla (Saaremaa)|Metsküla küla]] (endine) *[[Mihkli Kool]], erakool *[[Mikitamäe Kool]] *[[Misso Kool]] (endine) *[[Mooste Põhikool]] *[[Muhu Põhikool]] *[[Mustjala Kool]] (endine) *[[Mustvee Gümnaasium]] *Mustvee reaalkool (endine), [[Mustvee]] *[[Mustvee Vene Gümnaasium]] *[[Muuga Põhikool]] *[[Mõisaküla Kool-Lasteaed]] *[[Mõniste Kool]] *[[Mõntu algkool]] (endine) *[[Mädapea Algkool]] *[[Mäetaguse Põhikool]] *[[Märjamaa Gümnaasium]] ==N== *[[Naha Algkool]] (endine) *[[Narva Eesti Gümnaasium]] *[[Narva Eesti Põhikool]] *[[Narva Erakaubanduskool]] (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva Gümnaasium]] * [[Narva internaatkool]] (endine) *[[Narva Keeltelütseum]] (endine Narva Humanitaargümnaasium, vene õppekeelega) *[[Narva Joala Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Juhkentali Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Kadastiku Kool]] (vene õppekeelega, endine) *Narva Kaubanduse kool/[[Narva Kaubanduskool]] (endine) *[[Narva 6. Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Kesklinna Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Kreenholmi Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva linnakool]] (endine) *[[Narva triviaalkool]] (endine) *[[Narva Vanalinna Riigikool#Ajalugu|Narva I Gümnaasium]], I progümnaasium (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva linna vene gümnaasium|Narva II Gümnaasium]], II progümnaasium (endine), [[Sepa tänav (Narva)|Sepa tänav]] 24/26 Narva *[[Narva Meesgümnaasium]] (endine) *[[Narva Paju Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Paplimäe Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Peetri Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Poeglaste Gümnaasium]] (endine) *[[Narva Pähklimäe Kool]] (vene õppekeelega) *Narva Saksa erareaalkool (endine), [[Helsingi tänav (Narva)|Helsingi tänav]] 9 Narva *[[Narva Soldino Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Täiskasvanute Kool]] *[[Narva Tütarlaste Gümnaasium]] (endine) *[[Narva Vanalinna Riigikool]] *[[Narva Õigeusu Humanitaarkool]], erakool *[[Narva Ühisgümnaasium]] (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva-Jõesuu Kool]] *[[Nissi Põhikool]] *[[Noarootsi Gümnaasium]] *[[Noarootsi Kool]] *[https://nissikool.ee/wp-content/uploads/2016/10/Nissi-ajatelg.pdf Nurme algkool] *[[Nõmme Erakool]], erakool *[[Nõo Põhikool]] *[[Nõo Reaalgümnaasium]] *[[Nõva Põhikool]] ==O== *[[Orava Põhikool]] *[[Orge kool]] *[[Orissaare Gümnaasium]] *[[Orissaare internaatkool]] (endine) *[[Oru Kool]] *[[Oru Põhikool]] *[[Oskar Lutsu Palamuse Põhikool]] *[[Osula Põhikool]] *[[Otepää Gümnaasium]] *Otepää Haridusseltsi eraprogümnaasium (endine), [[Koolitare tänav]] 13, [[Otepää]] *[[Otepää internaatkool]] (endine) ==P== *[[Paadrema algkool]] (endine) *[[Padise Põhikool]] *[[Paide Gümnaasium]] *Paide Linna gümnaasium (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *Paide Linna progümnaasium (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *Paide Linna Kaubanduskeskkool (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *[[Paide Hammerbecki Põhikool]] *[[Paide Hillar Hanssoo Põhikool]] *Paide Saksa Erakaubanduskool (endine), [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänav]] 53 Paide *[[Paide Slaavi Gümnaasium]] (endine) *[[Paide Täiskasvanute Keskkool]] *[[Paikuse Põhikool]] *[[Paistu kihelkonnakool]] (endine) *[[Paistu Kool]] *[[Anna Haava nimeline Pala Kool]] *[[Palade Põhikool]] *[[Palivere Põhikool]] *[[Palupera Põhikool]] *[[Paldiski Gümnaasium]] *[[Paldiski Vene Gümnaasium]] *Pamma Algkool, [[Pamma|Pamma küla]] (endine) *[[Parasmaa algkool]] (''endine'') *[[Parksepa Keskkool]] *[[Peetri Põhikool (Kareda vald)|Peetri Põhikool]] *[[Peetri Lasteaed-Põhikool]] *[[Pelgulinna Gümnaasium]] *[[Pelguranna Gümnaasium]] (endine) *[[Pelguranna Põhikool]] *Penijõe Põllutöökool (endine), [[Lihula]] [[Penijõe]] *[[Peru kool]] (endine) *[[Petseri Gümnaasium]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri progümnaasium]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri Eragümnaasium]] (endine), [[Jaan Poska tänav (Petseri)|Jaan Poska tänav]] 30, [[Petseri]] *[[Petseri erareaalkool]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri Põllutöökool]] (endine), Petseri Lasarevo *[[Pihtla Kool]] *[[Piiri 8-klassiline Kool]] (endine) *[[Piirissaare kool]] (endine) *[[Piirsalu Algkool]] (endine) *[[Pikakannu Põhikool]] *[[Pikavere Mõisakool]] *[[Pirita Majandusgümnaasium]] *[[Pisisaare Algkool]] *Polli Aiamajanduskool (endine), Nuia Polli *Polli Põllutöökool (endine), Nuia Polli *[[Porkuni Kool]] *[[Pragi kool]] (endine) *[[Prangli Põhikool]] *[[Prohhorovi kool]] (1888–) *[[Prümli vallakool]] (endine) *[[Puhja Kool]] *[[Puiatu Erikool]] *[[Puiga Põhikool]] *[[Puka Kool]] *[[Pumbioja kool]] *[[Purdi Põhikool]] *[[Purila Karjatalitajate kool]] (endine), [[Hageri]] [[Juuru vald]] *[[Puski kool]] (endine) *[[Puurmani Mõisakool]] *Putkaste Põllutöökool (endine), Hiiumaa-Käina Putkaste *[[Põhja-Järva Kool]] *Põltsamaa progümnaasium (endine), [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski tänav]] 9 Põltsamaa *[[Põltsamaa puu- ja rauatööstuskool]] *[[Põltsamaa Gümnaasium]] *[[Põltsamaa Põhikool]] *[[Põltsamaa Ühisgümnaasium]] (endine) *[[Põlula Kool]] *[[Põlva Gümnaasium]] *[[Põlva Põhikool]] (endine) *[[Põlva kihelkonnakool]] (endine) *[[Põlva Kool]] *[[Põlva Roosi Kool]] *[[Põlva õigeusu kihelkonnakool]] (endine) *[[Põlva Ühisgümnaasium]] (endine) *[[Päinurme Internaatkool]] *[[Pärnjõe Kool]] *[[Pärnu Hansagümnaasium]] (endine) *[[Pärnu internaatkool]] (endine) *[[Pärnu Koidula Gümnaasium]] *[[Pärnu Kuninga Tänava Põhikool]] *[[Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool]] (endine) *Pärnu Linna I Gümnaasium (poegl) (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *Pärnu Linna II Gümnaasium (tütarl) (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *Pärnu Linna I progümnaasium (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *Pärnu Linna II progümnaasium (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *Pärnu Linna Kaubanduskeskkool (endine), [[Rüütli plats|Vabaduse väli]] 1, Pärnu *[[Pärnu Mai Kool]] *[[Pärnu Päikese Kool]] *[[Pärnu Raeküla Gümnaasium]] (endine) *[[Pärnu Raeküla Kool]] *[[Pärnu Linna I Reaalkool]] (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *[[Pärnu Linna II Reaalkool]] (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *[[Pärnu Rääma Põhikool]] *[[Pärnu Saksa Gümnaasium]] (endine), [[Tallinna tänav (Pärnu)|Tallinna tänav]] 1 Pärnu *[[Pärnu Saksa progümnaasium]] (endine), [[Tallinna tänav (Pärnu)|Tallinna tänav]] 1 Pärnu *[[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]], erakool *[[Pärnu Tammsaare Kool]] *[[Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Pärnu Vabakool]], erakool *[[Pärnu Vanalinna Põhikool]] *[[Pärnu Väike Vabakool]] *[[Pärnu Ühisgümnaasium]] *[[Pärnu Ühiskaubanduskool]] *[[Pärnu Ülejõe Algkool]] (endine) *[[Pärnu Ülejõe Põhikool]] *[[Pärnu-Jaagupi Põhikool]] *[[Pöide kool]] *[[Püha Johannese Kool]] *[[Püha Miikaeli Kool]] *[[Pühajärve Põhikool]] *[[Püünsi Kool]] ==R== *[[Raadi Põhikool]] *[[Raasiku Põhikool]] *[[Rae Gümnaasium]] *[[Raikküla Kool]] *[[Raikküla Lasteaed-Algkool]] (endine) *[[Rakke Gümnaasium]] *Rakvere I 7-klassine kool (endine), [[Tööstuse tänav (Rakvere)|J. Barbaruse tänav]] 12, Rakvere *Rakvere II 7-klassine kool (endine), [[Tartu tänav (Rakvere)|Tartu t]]n. 4, Rakvere *Rakvere I keskkool (endine), [[Vabaduse tänav (Rakvere)|V. Kingissepa t]]n. 13, Rakvere * [[Rakvere internaatkool]] (endine) *[[Rakvere elementaarkool]] (endine) *[[Rakvere Eragümnaasium]], erakool *[[Rakvere Erareaalkool]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 35 Rakvere *[[Rakvere kreiskool]] (endine) *[[Rakvere Linna Algkool]] (endine) *[[Rakvere Linna progümnaasium]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 29 Rakvere *[[Rakvere Linna Kaubanduskeskkool]] (endine) *[[Rakvere Põhikool]] *[[Rakvere Reaalgümnaasium]] *[[Rakvere Reaalkool]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 29 Rakvere *Rakvere Saksa Erareaalkool (endine), [[Jüri Vilmsi tänav (Rakvere)|Jüri Vilmsi tänav]] 1 Rakvere *[[Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Rakvere Vabaduse Kool]] *[[Rakvere Vanalinna Kool]] *[[Rakvere Vene Gümnaasium]] (endine) *Rakvere [[Adam Gottliebi Zeeh|Zeehi]] Asutise [[Zeeh' Tütarlaste Kommertsgümnaasium|Gümnaasium]] (tütarl) (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 35 Rakvere *[[Randvere Algkool]] (endine) *[[Randvere Kool]] *[[Ranna kool (Harjumaa)]] *[[Rannu Kool]] *[[Rapla Vesiroosi Gümnaasium]] *[[Rapla Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Rapla Ühisgümnaasium]] *[[Rasina Põhikool]] (endine) *[[Ravila Aianduskool]] (endine), [[Kose]] [[Ravila]] *[[Retla-Kabala Kool]] *[[Ridala Põhikool]] *[[Riidaja Põhikool]] *[[Riisipere internaatkool]] (endine) *[[Risti Põhikool]] (Lõuna 4 Risti alevik Risti vald Lääne maakond) *[[Risti Kool]] (Harju-Risti küla Padise vald Harju maakond) *[[Roela Põhikool]] *[[Roosna-Alliku Põhikool]] *[[Rothi elementaarkool]] (endine) *[[Ruhnu Põhikool]] *[[Ruila Põhikool]] *[[Ruusa Põhikool]] *[[Rõngu Keskkool]] *[[Rõuge Põhikool]] *[[Räpina Aianduskool]] (endine), [[Räpina vald]] *[[Räpina Ühisgümnaasium]] ==S== *[[Saaremaa Toetava Hariduse Keskus|Saaremäe Toetava Hariduse Keskus]] *[[Saarepeedi Põhikool]] *[[Sadala Põhikool]] *[[Saku Gümnaasium]] *[[Salme Põhikool]]/Salme Algkool, [[Salme alevik]] *[[Saue Kool]] *[[Sauga Põhikool]] *[[Saverna Põhikool]] *[[Gustav Max Schmidti Eragümnaasium]] (endine) *[[Sillamäe Eesti Põhikool]] *[[Sillamäe Gümnaasium]] *[[Sillamäe Vanalinna Kool]] *[[Sillaotsa Kool]] *[[Simuna Kool]] *[[Sindi Gümnaasium]] *[[Sinimäe Põhikool]] *[[Sipe kool]] (endine) *[[Sonda Kool]] *[[Soosaare algkool]] (endine) *[[Suislepa Lasteaed-Algkool]] (endine) *[[Surju Põhikool]] *[[Suure-Jaani Gümnaasium]] *[[Suuremõisa Põhikool]] *[[Sõmerpalu Põhikool]] *[[Sõmeru Põhikool]] *[[Sürgavere Põhikool]] ==T== *[[Tabasalu Ühisgümnaasium]] *[[Tabivere Gümnaasium]] *[[Taebla Gümnaasium]] *[[Taevaskoja Algkool]] *[[Tali Põhikool]] *''Vt'' ''[[Tallinna koolide loend]]'' *[[Tallinna merekool]] *[[Tamsalu Gümnaasium]] *[[Tapa erikool]] *[[Tapa Gümnaasium]] *[[Tapa Reaalkool]] (endine) *[[Tapa Keelekümbluskool]] (endine) *''Vt'' [[Tartu koolide loend|''Tartu koolide loend'']] *[[Tarvastu Gümnaasium]] *[[Tihemetsa Põhikool]] (endine) *[[Tiirimetsa Kool]] (endine) *[[Tilsi Põhikool]] *[[Toila Gümnaasium]] *Tooma Sookultuuri ja Maaparanduskool (endine), [[Vägeva]] [[Rakke vald]] *[[Tootsi Põhikool]] *Torgu Algkool internaadiga, [[Torgu (Saaremaa)|Torgu küla]] *[[Tori Põhikool]] *[[Torma Põhikool]] *[[Tsirguliina Keskkool]] *[[Tsäpsi Algkool]] *[[Tudu Põhikool]] *[[Tudulinna põhikool]] (endine) *[[Turba Kool]] *[[Tõrva Gümnaasium]] *Tõrva Linna Gümnaasium (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *Tõrva Linna progümnaasium (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *Tõrva Linna erareaalkool (tütarl) (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *[[Tõstamaa Keskkool]] *[[Tääksi Põhikool]] *(Türi) Aianduskeskkool (endine), Türi *[[Türi Gümnaasium]] (endine, kandis enne [[II maailmasõda|II ms]] ka Türi Majandusgümnaasiumi nime; hiljem Türi 1. Keskkool) *Türi Linna progümnaasium (endine), Türi *Türi Linna erareaalkool (endine), Türi *[[Türi Majandusgümnaasium]] (endine [[Türi 2. Keskkool]], suleti 2011<ref>{{netiviide |Pealkiri=Õppeasutuse üldandmed |Väljaanne=[[Eesti Hariduse Infosüsteem]] (EHIS) |Väljaandja=[[Haridus- ja Teadusministeerium]] |Aeg=2011-09-11 |URL= https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=255 |online=2016-01-24}}</ref>) *[[Türi Põhikool]] *[[Türi Ühisgümnaasium]] ==U== *[[Uderna Algkool]] (endine) *[[Uhtna Põhikool]] *[[Ulila Keskkool]] *[[Ulvi kool]] (endine) *[[Unipiha Algkool]] *[[Urvaste Algkool]] *[[Urvaste Kool]] *[[Uulu Põhikool]] *[[Ungru kool]] (endine) ==V== *[[Vadi kool]] (endine) *[[Vaeküla internaatkool]] (endine) *[[Vaeküla Põllutöökool]] (endine), [[Vaeküla]] *[[Vaeküla Karjatalitajatekool]] (endine), [[Vaeküla]] *[[Vaeküla Kool]] *[[Vahi Aiamajanduskool]] (endine), Tartu *[[Vahi Põllutöökool]] (endine), Tartu *[[Vaida Kool]] *[[Vaimastvere Kool]] *Vaivara Algkool, [[Vaivere|Vaivere küla]] (endine) *[[Vajangu Põhikool]] (endine) *(Valga) Erakaubanduskeskkool (endine), *[[Valga Gümnaasium]] *[[Valga Jaanikese Kool]] *[[Valga Kaugõppegümnaasium]] *[[Valga Linna progümnaasium]] (endine), [[J. Kuperjanovi tänav (Valga)|J. Kuperjanovi tänav]] 10, Valga *[[Valga Linna Reaalkool]] (endine), [[J. Kuperjanovi tänav (Valga)|J. Kuperjanovi tänav]], 10 Valga *[[Valga Läti erareaalkool]] (endine), [[Uus tänav (Valga)|Uus tänav]] 27, Valga *[[Valga Priimetsa Kool]] *[[Valga Põhikool]] *[[Valgjärve Põhikool]] *[[Valgu Põhikool]] *[[Valjala Põhikool]] *[[Valtu Põhikool]] *[[Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium]] (Vana-Kalamaja tänav) 13 *[[Vana-Koiola kool]] (endine) *[[Vana-Vigala Põhikool]] *[[Vara Põhikool]] *[[Varbla Kool]] *[[Varstu Keskkool]] *[[Vasalemma Põhikool]] *[[Vasta Kool]] *[[Vastse-Kuuste Kool]] *[[Vastse-Roosa Algkool]] (endine) *[[Vastseliina Internaatkool]] (endine) *[[Vastseliina Gümnaasium]] *[[Vedu Algkool]] *[[Veeriku kool]] *[[Veltsi Lasteaed-Algkool]] *[[Vene-Balti laevatehase algkool]], [[Kopli]]s (1921) (Eesti ja Vene õppekeelega) *[[Vene Eragümnaasium]] (endine) *[[Vidruka Kool]] *Vigala Põllutöökool (endine), [[Vigala]] [[Vigala vald]] *[[Vihasoo Lasteaed-Algkool]] *[[Viira Kool]] *[[Viimsi Kool]] *[[Viiratsi Kool]] *[[Viljandi Eesti Haridusseltsi eraprogümnaasium]] (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *[[Viljandi Gümnaasium]] *[[Viljandi Jakobsoni Kool]] *[[Viljandi Kaare Kool]] *[[Viljandi Kesklinna Kool]] *[[Viljandi Kreiskool]] (endine) *[[Viljandi Paalalinna Kool]] *[[Viljandi Linna Kaubanduskeskkool]] (endine), [[Uueveski tee]] 1, Viljandi *[[Viljandi Linna Gümnaasium ]](endine), [[Uueveski tee]] 1 Viljandi *[[Viljandi Linna progümnaasium]] (endine), [[Uueveski tee]] 1 Viljandi *[[Viljandi Eesti Haridusseltsi eragümnaasium]] (tütarl) (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *[[Viljandi Saksa erareaalkool]] (endine), [[Väike tänav (Viljandi)|Väike tänav]] 12 Viljandi *[[Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Viljandi Tütarlaste Kaubanduskool]] (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *[[Viljandi Vaba Waldorfkool]] *[[Viljandi Valuoja Põhikool]] (endine) *[[Viljandi Vene Gümnaasium]] *[[Viluste Põhikool]] *[[Vinni-Pajusti Gümnaasium]] *[[Virtsu Põhikool]] *[[Vladimir Kornijenko Eragümnaasium]] (endine) *[[Vodja Põllutöökeskkool]] (endine), [[Vodja]], [[Esna vald]] *[[Vohnja Lasteaed-Algkool]] *[[Volveti Metsakool]] (endine), Volveti, Volveti vald *[[Voore Põhikool]] *[[Vormsi Lasteaed-Põhikool]] *[[Võhma Gümnaasium]] *[[Võhma Kool]] *[[Võnnu Keskkool]] *[[Võru Gümnaasium]] *[[Võru Järve Kool]] *[[Võru internaatkool]] (endine) *[[Võru Kesklinna Kool]] *[[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium]] (endine) *[[Võru Kreutzwaldi Kool]] *[[Võrumaa Rahvaharidusseltsi gümnaasium]] (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võrumaa Rahvaharidusseltsi progümnaasium]] (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võrumaa Rahvaharidusseltsi erareaalkool]] (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võru Täiskasvanute Gümnaasium]] (endine) *[[Võsu Põhikool]] *[[Väike-Lähtru Kool]] (endine) *[[Väike-Maarja Gümnaasium]] *[[Väike-Maarja gümnaasium]] (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *[[Väike-Maarja progümnaasium]] (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *[[Väike-Maarja erareaalkool]] (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *[[Väike-Maarja kihelkonnakool]] (endine) *[[Väimela Põllutöökool]] (endine), [[Väimela]] *[[Väimela Karjatalitajatekool]] (endine), [[Väimela]] *[[Vändra Gümnaasium]] *[[Vändra progümnaasium]] (endine), [[Vana-Vändra vald]] *[[Vändra erareaalkool]] (endine), [[Vana-Vändra vald]] *[[Värska Gümnaasium]] *[[Väätsa Põhikool]] == Õ == *[[Õisu Piimanduskool]] (endine), [[Õisu]] [[Õisu vald]] *[[Õru Lasteaed-Algkool]] == Ä == *[[Ämari Põhikool]] ==Ü== *[[Ülenurme Gümnaasium]] ==Vaata ka== *[[Eesti põhikoolide loend]] *[[Eesti erikoolide loend]] *[[välismaa eesti koolide loend]] *[[Eesti kõrgkoolide loend]] *[[Eesti muusikakoolide loend]] *[[Eesti kunstikoolide loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti koolid| Eesti koolide loend]] [[Kategooria:Eesti hariduse loendid]] dy3ogdc8s97crka4eux25gdlb3xk0ky 7248375 7248266 2026-10-06T08:48:01Z Sendrasendra 225202 /* L */ 7248375 wikitext text/x-wiki {{liita|Tallinna koolide loend}} ''Siin on loetletud praegusi ja endisi Eesti üldhariduskoole. ''[[Kutsekool]]e loetletakse [[Eesti kutseõppeasutuste loend]]is ja kõrgkoole [[Eesti kõrgkoolide loend]]is. ---- {{TähestikTOC| algusesse=| align=center| numbrid=| }} ==A== *[[Aa algkool]] (endine) *[[Aakre Lasteaed-Algkool]] (endine) *[[Abja Gümnaasium]] *Abruka Algkool, [[Abruka küla]] *[[Adavere Põhikool]] (endine) *[[Adiste Algkool]] (endine) *[[Aegviidu Kool]] *[[Ahja Kool]] (endine) *[[Ahtme Kool]] *[[Ala Põhikool]] *[[Alatskivi Kool]] *[[Alavere Lasteaed-Põhikool]] *[[Albu Põhikool]] (endine) *[[Albu vaeslastekool]] (endine) *[[Alfred Grassi tütarlastekool]] (endine) *[[Eesti Aleksandri Põllutöö Keskkool]] (endine) *[[Alu Kool]] *[[Ambla-Aravete Kool]] (endine) *[[Andres Kamseni kaubanduskool]] (endine) *[[Antsla Gümnaasium]] *[[Ardu Kool]] *[[Are Kool]] *Arkna Põllutöökool (endine), Rakvere, [[Arkna]] *[[Aru kool]] (endine) *[[Aruküla Põhikool]] *[[Aruküla Vaba Waldorfkool]], erakool *[[Aseri Kool]] *Sillamäe [[Astangu Kool]] *[[Aste Põhikool]] *[[Audentese Erakool]] *[[Audru Kool]] *[[August Kitzbergi nimeline Gümnaasium]] *[[Avatud Kool]] *[[Avanduse Põllutöökool]] (endine) *[[Avinurme Gümnaasium]] ==B== ==C== ==E== *[[Eesti Aleksandri Linnakool]] (endine) *[[Eesti Mereakadeemia Merekool]] *[[Eesti Spordigümnaasium]] (endine) *[[Eidapere Kool]] *[[Elva Gümnaasium]] * [[Elva internaatkool]] (endine) *[[Emili Kool]] *[[Emmaste Põhikool]] *[[Erakool Intellekt]], erakool *[[Eurogümnaasium]], erakool ==F== *[[Fürbergi elementaarkool]] (1875–) ==G== *[[Gustav Blumbergi erakool]] (endine) ==H== *[[Haabneeme Kool]] *[[Haanja Kool]] *[[Haapsalu Linna Algkool]] *[[Haapsalu Gümnaasium]] (endine) *Haapsalu Linna gümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *Haapsalu Rootsi Eragümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *Haapsalu Linna progümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *[[Haapsalu Nikolai Kool]] *[[Haapsalu Põhikool]] *[[Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Haapsalu Vene Gümnaasium]] *[[Haapsalu Viigi Kool]] *[[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]] (HWG; endine) *Haeska Algkool, [[Haeska küla]] (endine) *[[Hagudi Põhikool]] *[[Haljala Kool]] *[[Halliste Põhikool]] *[[Hargla Kool]] *Harjumaa progümnaasium (endine), [[Rapla]] [[Rapla vald]] *[[Harku kool]] *[[Harmi Põhikool]] (endine) *[[Harkujärve Põhikool]] *[[Heimtali Põhikool]] *[[Heinrich Krümmeri erakool]] (endine) *[[Hellamaa Algkool]], [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa küla]] (endine) *Helme Põllutöökool (endine), [[Tõrva]] [[Helme vald]] *[[Helme Sanatoorne Internaatkool]] *[[Hiiu Kool]] *[[Hiiumaa Gümnaasium]] *[[Hiiumaa Vabakool]] *[[Hilariuse Kool]], erakool *[[Himmaste Algkool]] (endine) *[[Holstre Kool]] *[[Hummuli Põhikool]] *[[Häädemeeste Keskkool]] ==I== *[[Iisaku Põhikool]] *[[Illuka Kool]] *[[Ilmatsalu Põhikool]] *[[Ilpla kool]] *[[Imavere Kool]] ==J== *[[Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal]] *[[Joosu kool]] (endine) *[[Juurikaru Põhikool]] *[[Juuru Eduard Vilde Kool]] *[[Jõgevamaa Gümnaasium]] *[[Jõgeva Põhikool]] *[[Jõgeva Täiskasvanute Keskkool]] *[[Jõhvi Gümnaasium]] *Jõhvi progümnaasium (endine), Jõhvi alev *[[Jõhvi Põhikool]] *[[Jõhvi Vene Põhikool]] *[[Jõõpre Kool]] *[[Jäneda Kool]] *[[Jäneda Põllutöökeskkool]] (endine), [[Jäneda]] *[[Järva-Jaani Gümnaasium]] *[[Järvakandi Gümnaasium]] *[[Järvakandi ministeeriumikool]] (endine) *[[Jüri Gümnaasium]] ==K== *[[Kaagvere Kool]] *[[Kaali Kool]] *[[Kaarli Kool]] *[[Kaarma Kool]] (endine) *[[Kabala Lasteaed-Põhikool]] *[[Kabala Kool-Lasteaed]] (endine) *[[Kadrina Keskkool]] *[[Kaelase Kool]] *[[Kaiu Kool]] *[[Kallaste Keskkool]] *[[Kallavere Keskkool]] *[[Kalmetu Kool]] *[[Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool]] *[[Kammeri Kool]] *[[Kanepi Gümnaasium]] *Sillamäe [[Kannuka Kool]] *[[Karepa algkool]] (endine) *[[Kasari Kool]] (endine) *[[Kasti kool]] *[[Kauksi Põhikool]] (endine) *[[Keeni Põhikool]] *[[Kehila kool]] *[[Kehra Gümnaasium]] *[[Kehra Põllutöökeskkool]] (endine), [[Kehra]] [[Anija vald]] *[[Kehtna Põhikool]] *[[Keila Kool]], erakool *[[Keila Ühisgümnaasium]] *[[Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool]] *[[Kernu Põhikool]] *[[Kihelkonna kool]] *[[Kihnu Kool]] *[[Kiigemetsa Kool]] *[[Kiili Gümnaasium]] *[[Kildu Põhikool]] (endine) *[[Kilingi-Nõmme Gümnaasium]] *[[Kiltsi Mõisakool]] *[[Kirivere Kool]] *[[Kivi-Vigala Põhikool]] *[[Kiviõli I Keskkool]] *[[Kiviõli Vene Gümnaasium]] *[[Klooga Kool]] (endine) *[[Kodila Põhikool]] (endine) *[[Koeru Keskkool]] *[[Koeru saksa erakool]] (endine) *[[Kohila Gümnaasium]] *[[Kohila Mõisakool]] *[[Kohtla-Järve Ahtme Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Järve Gümnaasium]] *[[Kohtla-Järve Iidla Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Järve Kool]] *[[Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Maleva Põhikool]] (endine) *[[kohtla-Järve Slaavi Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Tammiku Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Kohtla-Nõmme Kool]] *[[Koigi Kool]] *[[Koila Kool]] *[[Kolepi kool]] (endine) *[[Kolga Keskkool]] *[[Kolga-Jaani Kool]] *[[Kolkja Põhikool]] *[[Koonga Kool]] *[[Koovi kool]] (endine) *[[Kose Gümnaasium]] *[[Kosejõe Kool]] (endine) *[[Kose-Uuemõisa Lasteaed-Algkool]] *[[Kostivere Kool]] *[[Krabi Kool]] (endine) *[[Krabi Põhikool]] (endine) *[[Krootuse Põhikool]] *[[Kuigatsi Eriinternaatkool]] *[[Kukulinna kool]] *[[Kullamaa Keskkool]] *[[Kuldre Kool]] *[[Kunda Ühisgümnaasium]] *Kuremaa Karjakontrollassistentide kool (endine), [[Kuremaa]] [[Palamuse vald]] *[[Kurenurme Algkool]] (endine) *[[Kuressaare Hariduse Kool]] *[[Kuressaare Nooruse Kool]] *[[Kuressaare linnakool]] (endine, 1890–1915), [[Suur-Põllu tänav|Suur Põllu]] 4, Kuressaare *Kuressaare Linna gümnaasium (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare Linna progümnaasium (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare erareaalkool (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare Saksa erareaalkool (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 26 *[[Kuressaare Eramerekool]] (endine), [[Suur-Põllu tänav|Suur Põllu]] 4, Kuressaare *[[Kuressaare Põhikool]] (endine) *[[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]], [[Garnisoni tänav]] 16 *[[Kuressaare Vanalinna Kool]], [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31, Kuressaare *[[Kurtna Kool]] *[[Kuusalu Keskkool]] *Kuusiku Karjakontrollassistentide kool (endine), Rapla [[Kuusiku]] *[[Kuuste Kool]] *Kõljala Põllutöökool (endine) *[[Kõmsi Lasteaed-Algkool]] *[[Kõpu Internaatkool]] *[[Kõpu Põhikool]] *[[Kõrveküla Põhikool]] *[[Käesla Algkool]] (endine) *[[Käina Gümnaasium]] *[[Käo Põhikool]], erakool *[[Kärdla Põhikool]] *Kärdla reaalkool (endine), [[Kärdla]] *[[Kärla Põhikool]]/Kärla 9-kl. Kool, [[Kärla alevik]] *[[Kärstna Kool]] (endine) *[[Käru Põhikool]] *[[Käsmu merekool]] (endine) *[[Kääpa Põhikool]] ==L== *[[Laadjala kool]] (endine) *[[Laagri Kool]], erakool *[[Laekvere Põhikool]] *[[Laeva Põhikool]] *[[Lagedi Põhikool]] *[[Lahu Algkool]] *[[Laimjala kool]] *[[Laiuse Põhikool]] *[[Lasila Põhikool]] *[[Lauka Põhikool]] *[[Laulasmaa Kool]] *[[Laupa Põhikool]] *[[Leedimäe kool]] (endine) *[[Leevi Algkool]] *[[Lehola Kool]] (endine) *[[Lehtse Kool]] *[[Leie Põhikool]] (endine) *[[Leisi Kool]] *[[Leiutajate külakool]] *[[Lepistu Põhikool]] (endine) *[[Lihula Gümnaasium]] *[[Liivimaa Maagümnaasium]] (endine) *[[Lilleoru Põhikool]] *[[Lindi Algkool]] *[[Lodivere Kool]] *[[Lohusuu Kool]] *[[Loksa Gümnaasium]] *[[Loksa Vene Gümnaasium]] (endine) *[[Loo Keskkool]] *[[Luce Kool]] ([[Luce kool]]) *[[Luhamaa Algkool]] (endine) *[[Lustivere Põhikool]] (endine) *[[Luunja Gümnaasium]] *[[Lõpe Põhikool]] *[[Lähte Ühisgümnaasium]] *[[Läänemaa Ühisgümnaasium]] *[[Lüganuse Keskkool]] *[[Lüllemäe Põhikool]] *[[Lümanda Põhikool]] ==M== *[[Maardu algkool]] (endine) *[[Maardu Põhikool]] *[[J. V. Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool]] *[[Maidla Algkool (Raplamaa)|Maidla Algkool]] (endine) *[[Maidla Kool]] *[[Martna Põhikool]] *[[Mehikoorma Põhikool]] *[[Melliste Kool]] *[[Meremäe Kool]] *[[Metsapoole Põhikool]] *Metsküla Algkool, [[Metsküla (Saaremaa)|Metsküla küla]] (endine) *[[Mihkli Kool]], erakool *[[Mikitamäe Kool]] *[[Misso Kool]] (endine) *[[Mooste Põhikool]] *[[Muhu Põhikool]] *[[Mustjala Kool]] (endine) *[[Mustvee Gümnaasium]] *Mustvee reaalkool (endine), [[Mustvee]] *[[Mustvee Vene Gümnaasium]] *[[Muuga Põhikool]] *[[Mõisaküla Kool-Lasteaed]] *[[Mõniste Kool]] *[[Mõntu algkool]] (endine) *[[Mädapea Algkool]] *[[Mäetaguse Põhikool]] *[[Märjamaa Gümnaasium]] ==N== *[[Naha Algkool]] (endine) *[[Narva Eesti Gümnaasium]] *[[Narva Eesti Põhikool]] *[[Narva Erakaubanduskool]] (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva Gümnaasium]] * [[Narva internaatkool]] (endine) *[[Narva Keeltelütseum]] (endine Narva Humanitaargümnaasium, vene õppekeelega) *[[Narva Joala Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Juhkentali Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Kadastiku Kool]] (vene õppekeelega, endine) *Narva Kaubanduse kool/[[Narva Kaubanduskool]] (endine) *[[Narva 6. Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Kesklinna Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Kreenholmi Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva linnakool]] (endine) *[[Narva triviaalkool]] (endine) *[[Narva Vanalinna Riigikool#Ajalugu|Narva I Gümnaasium]], I progümnaasium (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva linna vene gümnaasium|Narva II Gümnaasium]], II progümnaasium (endine), [[Sepa tänav (Narva)|Sepa tänav]] 24/26 Narva *[[Narva Meesgümnaasium]] (endine) *[[Narva Paju Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Paplimäe Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Peetri Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Poeglaste Gümnaasium]] (endine) *[[Narva Pähklimäe Kool]] (vene õppekeelega) *Narva Saksa erareaalkool (endine), [[Helsingi tänav (Narva)|Helsingi tänav]] 9 Narva *[[Narva Soldino Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Täiskasvanute Kool]] *[[Narva Tütarlaste Gümnaasium]] (endine) *[[Narva Vanalinna Riigikool]] *[[Narva Õigeusu Humanitaarkool]], erakool *[[Narva Ühisgümnaasium]] (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva-Jõesuu Kool]] *[[Nissi Põhikool]] *[[Noarootsi Gümnaasium]] *[[Noarootsi Kool]] *[https://nissikool.ee/wp-content/uploads/2016/10/Nissi-ajatelg.pdf Nurme algkool] *[[Nõmme Erakool]], erakool *[[Nõo Põhikool]] *[[Nõo Reaalgümnaasium]] *[[Nõva Põhikool]] ==O== *[[Orava Põhikool]] *[[Orge kool]] *[[Orissaare Gümnaasium]] *[[Orissaare internaatkool]] (endine) *[[Oru Kool]] *[[Oru Põhikool]] *[[Oskar Lutsu Palamuse Põhikool]] *[[Osula Põhikool]] *[[Otepää Gümnaasium]] *Otepää Haridusseltsi eraprogümnaasium (endine), [[Koolitare tänav]] 13, [[Otepää]] *[[Otepää internaatkool]] (endine) ==P== *[[Paadrema algkool]] (endine) *[[Padise Põhikool]] *[[Paide Gümnaasium]] *Paide Linna gümnaasium (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *Paide Linna progümnaasium (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *Paide Linna Kaubanduskeskkool (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *[[Paide Hammerbecki Põhikool]] *[[Paide Hillar Hanssoo Põhikool]] *Paide Saksa Erakaubanduskool (endine), [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänav]] 53 Paide *[[Paide Slaavi Gümnaasium]] (endine) *[[Paide Täiskasvanute Keskkool]] *[[Paikuse Põhikool]] *[[Paistu kihelkonnakool]] (endine) *[[Paistu Kool]] *[[Anna Haava nimeline Pala Kool]] *[[Palade Põhikool]] *[[Palivere Põhikool]] *[[Palupera Põhikool]] *[[Paldiski Gümnaasium]] *[[Paldiski Vene Gümnaasium]] *Pamma Algkool, [[Pamma|Pamma küla]] (endine) *[[Parasmaa algkool]] (''endine'') *[[Parksepa Keskkool]] *[[Peetri Põhikool (Kareda vald)|Peetri Põhikool]] *[[Peetri Lasteaed-Põhikool]] *[[Pelgulinna Gümnaasium]] *[[Pelguranna Gümnaasium]] (endine) *[[Pelguranna Põhikool]] *Penijõe Põllutöökool (endine), [[Lihula]] [[Penijõe]] *[[Peru kool]] (endine) *[[Petseri Gümnaasium]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri progümnaasium]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri Eragümnaasium]] (endine), [[Jaan Poska tänav (Petseri)|Jaan Poska tänav]] 30, [[Petseri]] *[[Petseri erareaalkool]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri Põllutöökool]] (endine), Petseri Lasarevo *[[Pihtla Kool]] *[[Piiri 8-klassiline Kool]] (endine) *[[Piirissaare kool]] (endine) *[[Piirsalu Algkool]] (endine) *[[Pikakannu Põhikool]] *[[Pikavere Mõisakool]] *[[Pirita Majandusgümnaasium]] *[[Pisisaare Algkool]] *Polli Aiamajanduskool (endine), Nuia Polli *Polli Põllutöökool (endine), Nuia Polli *[[Porkuni Kool]] *[[Pragi kool]] (endine) *[[Prangli Põhikool]] *[[Prohhorovi kool]] (1888–) *[[Prümli vallakool]] (endine) *[[Puhja Kool]] *[[Puiatu Erikool]] *[[Puiga Põhikool]] *[[Puka Kool]] *[[Pumbioja kool]] *[[Purdi Põhikool]] *[[Purila Karjatalitajate kool]] (endine), [[Hageri]] [[Juuru vald]] *[[Puski kool]] (endine) *[[Puurmani Mõisakool]] *Putkaste Põllutöökool (endine), Hiiumaa-Käina Putkaste *[[Põhja-Järva Kool]] *Põltsamaa progümnaasium (endine), [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski tänav]] 9 Põltsamaa *[[Põltsamaa puu- ja rauatööstuskool]] *[[Põltsamaa Gümnaasium]] *[[Põltsamaa Põhikool]] *[[Põltsamaa Ühisgümnaasium]] (endine) *[[Põlula Kool]] *[[Põlva Gümnaasium]] *[[Põlva Põhikool]] (endine) *[[Põlva kihelkonnakool]] (endine) *[[Põlva Kool]] *[[Põlva Roosi Kool]] *[[Põlva õigeusu kihelkonnakool]] (endine) *[[Põlva Ühisgümnaasium]] (endine) *[[Päinurme Internaatkool]] *[[Pärnjõe Kool]] *[[Pärnu Hansagümnaasium]] (endine) *[[Pärnu internaatkool]] (endine) *[[Pärnu Koidula Gümnaasium]] *[[Pärnu Kuninga Tänava Põhikool]] *[[Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool]] (endine) *Pärnu Linna I Gümnaasium (poegl) (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *Pärnu Linna II Gümnaasium (tütarl) (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *Pärnu Linna I progümnaasium (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *Pärnu Linna II progümnaasium (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *Pärnu Linna Kaubanduskeskkool (endine), [[Rüütli plats|Vabaduse väli]] 1, Pärnu *[[Pärnu Mai Kool]] *[[Pärnu Päikese Kool]] *[[Pärnu Raeküla Gümnaasium]] (endine) *[[Pärnu Raeküla Kool]] *[[Pärnu Linna I Reaalkool]] (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *[[Pärnu Linna II Reaalkool]] (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *[[Pärnu Rääma Põhikool]] *[[Pärnu Saksa Gümnaasium]] (endine), [[Tallinna tänav (Pärnu)|Tallinna tänav]] 1 Pärnu *[[Pärnu Saksa progümnaasium]] (endine), [[Tallinna tänav (Pärnu)|Tallinna tänav]] 1 Pärnu *[[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]], erakool *[[Pärnu Tammsaare Kool]] *[[Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Pärnu Vabakool]], erakool *[[Pärnu Vanalinna Põhikool]] *[[Pärnu Väike Vabakool]] *[[Pärnu Ühisgümnaasium]] *[[Pärnu Ühiskaubanduskool]] *[[Pärnu Ülejõe Algkool]] (endine) *[[Pärnu Ülejõe Põhikool]] *[[Pärnu-Jaagupi Põhikool]] *[[Pöide kool]] *[[Püha Johannese Kool]] *[[Püha Miikaeli Kool]] *[[Pühajärve Põhikool]] *[[Püünsi Kool]] ==R== *[[Raadi Põhikool]] *[[Raasiku Põhikool]] *[[Rae Gümnaasium]] *[[Raikküla Kool]] *[[Raikküla Lasteaed-Algkool]] (endine) *[[Rakke Gümnaasium]] *Rakvere I 7-klassine kool (endine), [[Tööstuse tänav (Rakvere)|J. Barbaruse tänav]] 12, Rakvere *Rakvere II 7-klassine kool (endine), [[Tartu tänav (Rakvere)|Tartu t]]n. 4, Rakvere *Rakvere I keskkool (endine), [[Vabaduse tänav (Rakvere)|V. Kingissepa t]]n. 13, Rakvere * [[Rakvere internaatkool]] (endine) *[[Rakvere elementaarkool]] (endine) *[[Rakvere Eragümnaasium]], erakool *[[Rakvere Erareaalkool]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 35 Rakvere *[[Rakvere kreiskool]] (endine) *[[Rakvere Linna Algkool]] (endine) *[[Rakvere Linna progümnaasium]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 29 Rakvere *[[Rakvere Linna Kaubanduskeskkool]] (endine) *[[Rakvere Põhikool]] *[[Rakvere Reaalgümnaasium]] *[[Rakvere Reaalkool]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 29 Rakvere *Rakvere Saksa Erareaalkool (endine), [[Jüri Vilmsi tänav (Rakvere)|Jüri Vilmsi tänav]] 1 Rakvere *[[Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Rakvere Vabaduse Kool]] *[[Rakvere Vanalinna Kool]] *[[Rakvere Vene Gümnaasium]] (endine) *Rakvere [[Adam Gottliebi Zeeh|Zeehi]] Asutise [[Zeeh' Tütarlaste Kommertsgümnaasium|Gümnaasium]] (tütarl) (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 35 Rakvere *[[Randvere Algkool]] (endine) *[[Randvere Kool]] *[[Ranna kool (Harjumaa)]] *[[Rannu Kool]] *[[Rapla Vesiroosi Gümnaasium]] *[[Rapla Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Rapla Ühisgümnaasium]] *[[Rasina Põhikool]] (endine) *[[Ravila Aianduskool]] (endine), [[Kose]] [[Ravila]] *[[Retla-Kabala Kool]] *[[Ridala Põhikool]] *[[Riidaja Põhikool]] *[[Riisipere internaatkool]] (endine) *[[Risti Põhikool]] (Lõuna 4 Risti alevik Risti vald Lääne maakond) *[[Risti Kool]] (Harju-Risti küla Padise vald Harju maakond) *[[Roela Põhikool]] *[[Roosna-Alliku Põhikool]] *[[Rothi elementaarkool]] (endine) *[[Ruhnu Põhikool]] *[[Ruila Põhikool]] *[[Ruusa Põhikool]] *[[Rõngu Keskkool]] *[[Rõuge Põhikool]] *[[Räpina Aianduskool]] (endine), [[Räpina vald]] *[[Räpina Ühisgümnaasium]] ==S== *[[Saaremaa Toetava Hariduse Keskus|Saaremäe Toetava Hariduse Keskus]] *[[Saarepeedi Põhikool]] *[[Sadala Põhikool]] *[[Saku Gümnaasium]] *[[Salme Põhikool]]/Salme Algkool, [[Salme alevik]] *[[Saue Kool]] *[[Sauga Põhikool]] *[[Saverna Põhikool]] *[[Gustav Max Schmidti Eragümnaasium]] (endine) *[[Sillamäe Eesti Põhikool]] *[[Sillamäe Gümnaasium]] *[[Sillamäe Vanalinna Kool]] *[[Sillaotsa Kool]] *[[Simuna Kool]] *[[Sindi Gümnaasium]] *[[Sinimäe Põhikool]] *[[Sipe kool]] (endine) *[[Sonda Kool]] *[[Soosaare algkool]] (endine) *[[Suislepa Lasteaed-Algkool]] (endine) *[[Surju Põhikool]] *[[Suure-Jaani Gümnaasium]] *[[Suuremõisa Põhikool]] *[[Sõmerpalu Põhikool]] *[[Sõmeru Põhikool]] *[[Sürgavere Põhikool]] ==T== *[[Tabasalu Ühisgümnaasium]] *[[Tabivere Gümnaasium]] *[[Taebla Gümnaasium]] *[[Taevaskoja Algkool]] *[[Tali Põhikool]] *''Vt'' ''[[Tallinna koolide loend]]'' *[[Tallinna merekool]] *[[Tamsalu Gümnaasium]] *[[Tapa erikool]] *[[Tapa Gümnaasium]] *[[Tapa Reaalkool]] (endine) *[[Tapa Keelekümbluskool]] (endine) *''Vt'' [[Tartu koolide loend|''Tartu koolide loend'']] *[[Tarvastu Gümnaasium]] *[[Tihemetsa Põhikool]] (endine) *[[Tiirimetsa Kool]] (endine) *[[Tilsi Põhikool]] *[[Toila Gümnaasium]] *Tooma Sookultuuri ja Maaparanduskool (endine), [[Vägeva]] [[Rakke vald]] *[[Tootsi Põhikool]] *Torgu Algkool internaadiga, [[Torgu (Saaremaa)|Torgu küla]] *[[Tori Põhikool]] *[[Torma Põhikool]] *[[Tsirguliina Keskkool]] *[[Tsäpsi Algkool]] *[[Tudu Põhikool]] *[[Tudulinna põhikool]] (endine) *[[Turba Kool]] *[[Tõrva Gümnaasium]] *Tõrva Linna Gümnaasium (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *Tõrva Linna progümnaasium (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *Tõrva Linna erareaalkool (tütarl) (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *[[Tõstamaa Keskkool]] *[[Tääksi Põhikool]] *(Türi) Aianduskeskkool (endine), Türi *[[Türi Gümnaasium]] (endine, kandis enne [[II maailmasõda|II ms]] ka Türi Majandusgümnaasiumi nime; hiljem Türi 1. Keskkool) *Türi Linna progümnaasium (endine), Türi *Türi Linna erareaalkool (endine), Türi *[[Türi Majandusgümnaasium]] (endine [[Türi 2. Keskkool]], suleti 2011<ref>{{netiviide |Pealkiri=Õppeasutuse üldandmed |Väljaanne=[[Eesti Hariduse Infosüsteem]] (EHIS) |Väljaandja=[[Haridus- ja Teadusministeerium]] |Aeg=2011-09-11 |URL= https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=255 |online=2016-01-24}}</ref>) *[[Türi Põhikool]] *[[Türi Ühisgümnaasium]] ==U== *[[Uderna Algkool]] (endine) *[[Uhtna Põhikool]] *[[Ulila Keskkool]] *[[Ulvi kool]] (endine) *[[Unipiha Algkool]] *[[Urvaste Algkool]] *[[Urvaste Kool]] *[[Uulu Põhikool]] *[[Ungru kool]] (endine) ==V== *[[Vadi kool]] (endine) *[[Vaeküla internaatkool]] (endine) *[[Vaeküla Põllutöökool]] (endine), [[Vaeküla]] *[[Vaeküla Karjatalitajatekool]] (endine), [[Vaeküla]] *[[Vaeküla Kool]] *[[Vahi Aiamajanduskool]] (endine), Tartu *[[Vahi Põllutöökool]] (endine), Tartu *[[Vaida Kool]] *[[Vaimastvere Kool]] *Vaivara Algkool, [[Vaivere|Vaivere küla]] (endine) *[[Vajangu Põhikool]] (endine) *(Valga) Erakaubanduskeskkool (endine), *[[Valga Gümnaasium]] *[[Valga Jaanikese Kool]] *[[Valga Kaugõppegümnaasium]] *[[Valga Linna progümnaasium]] (endine), [[J. Kuperjanovi tänav (Valga)|J. Kuperjanovi tänav]] 10, Valga *[[Valga Linna Reaalkool]] (endine), [[J. Kuperjanovi tänav (Valga)|J. Kuperjanovi tänav]], 10 Valga *[[Valga Läti erareaalkool]] (endine), [[Uus tänav (Valga)|Uus tänav]] 27, Valga *[[Valga Priimetsa Kool]] *[[Valga Põhikool]] *[[Valgjärve Põhikool]] *[[Valgu Põhikool]] *[[Valjala Põhikool]] *[[Valtu Põhikool]] *[[Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium]] (Vana-Kalamaja tänav) 13 *[[Vana-Koiola kool]] (endine) *[[Vana-Vigala Põhikool]] *[[Vara Põhikool]] *[[Varbla Kool]] *[[Varstu Keskkool]] *[[Vasalemma Põhikool]] *[[Vasta Kool]] *[[Vastse-Kuuste Kool]] *[[Vastse-Roosa Algkool]] (endine) *[[Vastseliina Internaatkool]] (endine) *[[Vastseliina Gümnaasium]] *[[Vedu Algkool]] *[[Veeriku kool]] *[[Veltsi Lasteaed-Algkool]] *[[Vene-Balti laevatehase algkool]], [[Kopli]]s (1921) (Eesti ja Vene õppekeelega) *[[Vene Eragümnaasium]] (endine) *[[Vidruka Kool]] *Vigala Põllutöökool (endine), [[Vigala]] [[Vigala vald]] *[[Vihasoo Lasteaed-Algkool]] *[[Viira Kool]] *[[Viimsi Kool]] *[[Viiratsi Kool]] *[[Viljandi Eesti Haridusseltsi eraprogümnaasium]] (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *[[Viljandi Gümnaasium]] *[[Viljandi Jakobsoni Kool]] *[[Viljandi Kaare Kool]] *[[Viljandi Kesklinna Kool]] *[[Viljandi Kreiskool]] (endine) *[[Viljandi Paalalinna Kool]] *[[Viljandi Linna Kaubanduskeskkool]] (endine), [[Uueveski tee]] 1, Viljandi *[[Viljandi Linna Gümnaasium ]](endine), [[Uueveski tee]] 1 Viljandi *[[Viljandi Linna progümnaasium]] (endine), [[Uueveski tee]] 1 Viljandi *[[Viljandi Eesti Haridusseltsi eragümnaasium]] (tütarl) (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *[[Viljandi Saksa erareaalkool]] (endine), [[Väike tänav (Viljandi)|Väike tänav]] 12 Viljandi *[[Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Viljandi Tütarlaste Kaubanduskool]] (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *[[Viljandi Vaba Waldorfkool]] *[[Viljandi Valuoja Põhikool]] (endine) *[[Viljandi Vene Gümnaasium]] *[[Viluste Põhikool]] *[[Vinni-Pajusti Gümnaasium]] *[[Virtsu Põhikool]] *[[Vladimir Kornijenko Eragümnaasium]] (endine) *[[Vodja Põllutöökeskkool]] (endine), [[Vodja]], [[Esna vald]] *[[Vohnja Lasteaed-Algkool]] *[[Volveti Metsakool]] (endine), Volveti, Volveti vald *[[Voore Põhikool]] *[[Vormsi Lasteaed-Põhikool]] *[[Võhma Gümnaasium]] *[[Võhma Kool]] *[[Võnnu Keskkool]] *[[Võru Gümnaasium]] *[[Võru Järve Kool]] *[[Võru internaatkool]] (endine) *[[Võru Kesklinna Kool]] *[[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium]] (endine) *[[Võru Kreutzwaldi Kool]] *[[Võrumaa Rahvaharidusseltsi gümnaasium]] (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võrumaa Rahvaharidusseltsi progümnaasium]] (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võrumaa Rahvaharidusseltsi erareaalkool]] (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võru Täiskasvanute Gümnaasium]] (endine) *[[Võsu Põhikool]] *[[Väike-Lähtru Kool]] (endine) *[[Väike-Maarja Gümnaasium]] *[[Väike-Maarja gümnaasium]] (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *[[Väike-Maarja progümnaasium]] (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *[[Väike-Maarja erareaalkool]] (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *[[Väike-Maarja kihelkonnakool]] (endine) *[[Väimela Põllutöökool]] (endine), [[Väimela]] *[[Väimela Karjatalitajatekool]] (endine), [[Väimela]] *[[Vändra Gümnaasium]] *[[Vändra progümnaasium]] (endine), [[Vana-Vändra vald]] *[[Vändra erareaalkool]] (endine), [[Vana-Vändra vald]] *[[Värska Gümnaasium]] *[[Väätsa Põhikool]] == Õ == *[[Õisu Piimanduskool]] (endine), [[Õisu]] [[Õisu vald]] *[[Õru Lasteaed-Algkool]] == Ä == *[[Ämari Põhikool]] ==Ü== *[[Ülenurme Gümnaasium]] ==Vaata ka== *[[Eesti põhikoolide loend]] *[[Eesti erikoolide loend]] *[[välismaa eesti koolide loend]] *[[Eesti kõrgkoolide loend]] *[[Eesti muusikakoolide loend]] *[[Eesti kunstikoolide loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti koolid| Eesti koolide loend]] [[Kategooria:Eesti hariduse loendid]] esakcpcrvelz004k8iiu5kj1udoz9n2 0 14422 7248185 7247450 2026-10-05T18:32:57Z Heakeel 122460 /* 1950.–1960. aastad */ 7248185 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}} [[Fail:EKI logo, must läbipaistev.png|pisi|EKI logo]] '''Eesti Keele Instituut''' ('''EKI''') on [[Tallinn]]as asuv riigi [[teadus- ja arendusasutus]], mille üldine ülesanne on [[eesti keel]]e hoidmine ja arendamine. EKI kolm peamist tegevusvaldkonda on [[keelekorraldus]], [[sõnaraamat]]ud ja [[keeletehnoloogia]]. EKI-s uuritakse nii tänapäeva kui ka [[vana eesti kirjakeelt]], [[Eesti murded|eesti keele murdeid]] ja [[Soome-ugri keeled|soome-ugri sugulaskeeli]]. EKI üldeesmärk on aidata kaasa eesti keele kestmisele läbi aegade.<ref name="ok-1-2017">{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2017_1/OK-1-2017_12.pdf|pealkiri=OK 1/2017 EKI. Algusaastad PDF lk 73|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> EKI on asutatud 1993. aastal [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudi]] (KKI) ümberkorraldamisel. EKI direktorid on olnud [[Asta Õim]] (1993–2000); [[Urmas Sutrop]] (2000–2015) ja [[Tõnu Tender]] (2015–2020). Septembrist 2020 on direktorina ametis [[Arvi Tavast]]. == Ajalugu == === KKI loomine ja algusaastad === {{Vaata|Keele ja Kirjanduse Instituut}} [[Fail:Tiina Laansalu ja Tõnu Tender.jpg|pisi|Tiina Laansalu (vasakult teine) ja Tõnu Tender (paremalt teine) 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil võtmas vastu teaduse populariseerimise auhinda]] 5. aprillil [[1946]] kinnitas [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] uue [[Eesti NSV Teaduste akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] põhikirja, struktuuri ja isikkoosseisu. Akadeemia instituutide seas oli ka Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI).<ref>{{Raamatuviide|autor=Eeva Ahven|pealkiri=Pilk paberpeeglisse: Keele ja Kirjanduse Instituudi kroonika 1947-1993|aasta=2007|koht=|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=113}}</ref> Seda kuupäeva peetigi pikemat aega instituudi asutamise päevaks. Ent 9. detsembril 1981 avaldati akadeemia ühiskonnateaduste osakonnas arvamust, et instituutide asutamisajaks tuleks pidada nende koosseisude ja struktuuride kinnitamist.<ref name="ok-1-2017" /> Teaduste akadeemia presiidium oli KKI struktuuri koos ametikohtadega kinnitanud 29. jaanuaril 1947. KKI juhtkonna moodustasid direktor, direktori asetäitja teaduslikul alal ja teaduslik sekretär keeleuurimise sektoris.<ref name="ok-1-2017" /> KKI ülesanneteks kavandati akadeemiliste sõnaraamatute ja teadusmonograafiate koostamist, st selliseid aja- ja töömahukaid töid, milleks ülikooli õppejõududel ei jätkunud loengute kõrvalt ei mahti ega süvenemisaega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2017_1/OK-1-2017_12.pdf|pealkiri=OK 1/2017, KKI Tartus, PDF lk 74|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Tartus tosina töötajaga alustanud teadusasutus mahtus koos mitme muu asutusega endisse (ja praegusse) [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] majja [[Riia mägi|Riia mäel]] (toona Riia 60, praegu Riia 12). Instituudi direktoriks sai kirjandusteadlane [[Daniel Palgi]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2017_1/OK-1-2017_12.pdf|pealkiri=OK 1/2017 KKI Tartus PDF lk 73|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> KKI esimesed töötajad olid Aili Univere, [[Mari Must]], [[Helmi Viires]] ja [[Salme Tanning]] keeleuurimise sektoris ning [[Ernst Nurm]], [[Erich Raiet]] ja Kaarel Hermlin sõnaraamatute sektoris.<ref>{{Netiviide|autor=|url=httsp://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2017_1/OK-1-2017_12.pdf|pealkiri=OK 1/2017 PDF lk 74 KKI väljaarendamine Tallinnas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Nagu tol ajal [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] kombeks, uuriti ühes uurimisasutuses koos paljusid [[Filoloogia|filoloogilisi]] suundi. KKI-s oli peale keelte fookus ka [[kirjandus]]el ja [[rahvaluule]]l. === 1950.–1960. aastad === 1952. aastal moodustati Eestis kolm [[oblast (NSVL)|oblastit]]: [[Tallinna oblast|Tallinna]], [[Tartu oblast|Tartu]] ja [[Pärnu oblast]]. Riia mäe majast pidi saama Tartu oblasti keskus ning KKI töötajad ja keelevarad (sh 1,6 miljonit sõnasedelit ja 100 000 lk käsikirju) koliti Tallinna – majja Estonia pst 7.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2017_1/OK-1-2017_12.pdf|pealkiri=OK 1/2017 PDF lk 74 KKI väljaarendamine 1950-1960|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Aastail 1950–1960 koguti usinalt keeleainest ning loodi alfabeetilised koondkartoteegid, millest kujunesid edasiste suurväljaannete materjalid.<ref name="ReferenceA">{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2017_1/OK-1-2017_12.pdf|pealkiri=OK 1/2017 PDF lk 74 KKI väljaarendamine Tallinnas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 1955. aastal hakati sõnaraamatute sektoris (juhataja Ernst Nurm) looma kirjakeele seletussõnaraamatu koostamiseks vajalikku eesti kirjakeele arhiivi. Seletussõnaraamatu kavand ilmus 1960. aastal.<ref name="ReferenceB">{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2017_1/OK-1-2017_12.pdf|pealkiri=OK 1/2017 Instituut 1970.-1980.aastail PDF lk 78|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 1956. aastal algas keeleuurimise sektoris eesti murrete süstemaatiline helilindistamine keeleekspeditsioonidel.<ref name="ReferenceA" /> 1965. aastal rajas [[Georg Liiv]] sektorisse eksperimentaalfoneetika labori.<ref name="ReferenceC">{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2017_1/OK-1-2017_12.pdf|pealkiri=OK 1/2017 Keeleteaduslik tegevus PDF lk 75|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 1957. aastal loodi [[Paul Ariste]] algatusel soome-ugri keelte sektor, mille peaülesanne oli [[vadja keel]]e sõnaraamatu koostamine, hiljem ka soome-ugri keelte uurimine.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2017_1/OK-1-2017_12.pdf|pealkiri=OK 1/2017 PDF lk 74 KKI väjlaarendamine Tallinnas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Soome-ugri keelte sektori esimesed töötajad olid Elna Adler, [[Karl Kont]] ja [[Valmen Hallap]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2017_1/OK-1-2017_12.pdf|pealkiri=OK 1/2017 KKI väljaarendamine Tallinnas 1950-1960.aastatel PDF lk 75|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 1958. aastal hakkas ilmuma ajakiri [[Keel ja Kirjandus]], mis ei olnud küll KKI väljaanne, kuid millele tehti kaastööd.<ref name="ReferenceC" /> 1960. aastal ilmus õigekeelsuse sõnaraamat. 1963. aastaks oli loodud murdekeele üldkartoteek ning asuti murdesõnaraamatu käsikirja koostama. Murrete sõnaraamatu kavand koos näidisartiklitega valmis autorite [[Mari Must]], [[Mart Mäger]] ja [[Valdek Pall]] ühistööna 1968. aastal. 1960. aastal hakkasid tekkima väliskontaktid. Eriti oluline oli side Soome kolleegidega ja eeskätt Helsingi sõsarasutusega Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskus. Näiteks filmiti 1960. aastail keelematerjalide vastastikuse kasutamise hõlbustamiseks murdeainestikku. 1960. aastate tähtsamaid ülesandeid oli anda välja akadeemilist murdetekstide sarja "Eesti murded".<ref>{{Raamatuviide|autor=Eeva Ahven|pealkiri=Pilk paberpeeglisse Keele ja Kirjanduse Instituudi kroonika 1947-1993|aasta=2007|koht=|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=}}</ref> 1969. aastal ilmus proovivihik.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/|pealkiri=Oma Keel 2017 KKI väljaarendamine Tallinnas 1950.-1960. aastail PDF lk 74|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === 1970. aastatest EKI loomiseni === 1973. aastal olid instituudis ümberkorraldused. Keeleuurimise sektorist sai murdesektor. Sõnaraamatute sektor jagunes [[leksikoloogia]]-, [[grammatika]]- ja keelekontaktide sektoriks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2017_1/OK-1-2017_12.pdf|pealkiri=OK 1/2017 Instituut 1970.-1980.aastail PDF lk 77|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 1976. aastal ilmus kauaoodatud "[[Eesti õigekeelsussõnaraamat|Õigekeelsussõnaraamat]]". Teos osutus menukiks ja sellest ilmus kolm kordustrükki (aastail 1979, 1980, 1984) kogutiraažiga 100 000 eksemplari.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2017_1/OK-1-2017_12.pdf|pealkiri=OK 1/2017 Instituut 1970-1980. aastatel, PDF lk 77|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 1977. aastal asutati arvutuslingvistika sektor. 1980. aastaiks oli arvutist saanud keeleteadlase abivahend ning esimese arvutisõnastikuna ilmus "[[Väike murdesõnastik]]". Murdesektoris jätkati sõnaraamatutöö kõrval keeleuurimisega, mille aluseks oli eeskätt keeleekspeditsioonidel kogutud materjal.<ref name="ReferenceB" /> Aastail 1968–1988 oli instituudi direktor sõjaveteran [[Endel Sõgel]]. 1988. aastal valiti uus direktor, mida tollases NSV Liidus polnud varem juhtunud. Uueks juhiks sai [[Tõnu Seilenthal]]. Aastail 1988–1989 oli keelekontaktide sektori töötajate õlul selgitada venekeelsetes asutustes eesti keele kaitse vajadust ning keeleseaduse sätteid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Eeva Ahven|pealkiri=Pilk paberpeeglisse KKI kroonikad 1947-1993|aasta=2007|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> [[Fail:Urmas Sutrop.jpg|pisi|162x162px|EKI teine direktor Urmas Sutrop]] Aastail 1988–2007 ilmusid "Eesti keele seletussõnaraamatu" vihikud (kokku 26 vihikut). [[1993]]. aastal loodi KKI tegevuse ümber korraldamisel Eesti Keele Instituut, mis keskendus riigi keelepoliitika kujundamisele ja keelekorraldusele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2016_2/OK-2-2016_16.pdf|pealkiri=OK 2/2016, keeleteaduslik EKI 1993, PDF lk 113|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Osakonnad == EKI-s on neli osakonda ning kaks keskust: # tänapäeva eesti keele osakond (juhataja [[Sirli Zupping]]); # keeleajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakond (juhataja [[Tiina Laansalu]]); # keele- ja kõnetehnoloogia osakond (juhataja [[Kadri Vare]]); # keeleõppe arendamise osakond (juhataja Pille Pipar-Aksin); # toetavad tegevused (üldosakond, IT osakond, finantsosakond, teadus- ja arendustegevuse korraldamise osakond). <ref>[https://portaal.eki.ee/tegevusvaldkonnad.html Osakonnad], Eesti Keele Instituut</ref> EKI-s töötas 2018. aasta alguse seisuga 67 inimest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2016_2/OK-2-2016_16.pdf|pealkiri=OK 2/2016 EKI tänapäev PDF 114|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Kesksel kohal on sõnaraamatute koostamine, tegevuskavva mahuvad ka teadustööd.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://portaal.eki.ee/|pealkiri=EKI koduleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-01-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180103212438/http://portaal.eki.ee/|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://portaal.eki.ee/|pealkiri=EKI osakonnad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-01-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180103212438/http://portaal.eki.ee/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Praegune tegevus == Eesti Keele Instituut on peamine eesti keele arendamise keskus ning üks kolmest keskusest nii Eestis kui ka maailmas, kus eesti keelt süsteemselt uuritakse. Kuigi EKI-s on esiplaanil sõnaraamatutöö, mahub tegevuskavadesse ka teadusprojekte. Näiteks 2022. aastal juhivad teadusprojekte [[Kristiina Ross]], [[Geda Paulsen]], [[Meelis Mihkla]] ja [[Margit Langemets]].<ref>https://portaal.eki.ee/teadus.html</ref> EKI pakub mitmesuguseid avalikke tasuta teenuseid: telefoni ja e-kirja teel [[keelenõuanne]]t, sõnastike veebiversioone, keele- ja kõnetehnoloogilisi rakendusi, sealhulgas erivajadustega inimestele, näiteks kõnetehnoloogiat vaegnägijatele ja eesti viipekeele sõnastikke vaegkuuljatele. Instituudi järelkasv saab väljaõppe koostöös [[Tartu Ülikool|Tartu]] ja [[Tallinna Ülikool]]iga moodustatud keeleteaduse, [[filosoofia]] ja [[semiootika]] doktorikoolis. Aastail 2008–2015 on doktorantuuri lõpetanud üheksa EKI doktoranti, 2017. aastal said doktorikraadi [[Sven-Erik Soosaar]] ja [[Kairi Tamuri]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/|pealkiri=Doktorikool OK 2/2016 lk 119|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>, 2020. aastal [[Tiina Laansalu]] ja [[Kristina Koppel]], 2022. aastal [[Maria Tuulik]].<ref>[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/43e3bc07-e48b-4fa5-9724-74627476b854 Kristina Koppel, ETIS]</ref> Instituut korraldab ka [[hõimurahvaste programm]]i, [https://terminoloogia.ee/ üleriigilist terminitööd] ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi tegevust.<ref>https://portaal.eki.ee//hoimurahvasteprogramm.html</ref><ref>https://portaal.eki.ee/opikuteprogramm.html</ref> == Kirjakeele norm ja sõnaraamatud == EKI üks ülesandeid on tagada eesti kirjakeele norm, mis on määratud EKI uusima õigekeelsussõnaraamatuga (viimane sõnaraamat on ilmunud 2025. aastal). 1918. aastal alanud ja 1948. aastast instituudis püsinud traditsioon jätkub juba teist sajandit. 2018. aastal oli peale Eesti Vabariigi ka ÕS-il 100. aastapäev. Väärikaks juubeliks valmis ka õigekeelsuskäsiraamat.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/|pealkiri=Keelekorraldus osakond OK 2/2016|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Eesti Keele Instituut|url=http://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html|pealkiri=ÕS´i leht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Sõnaveeb === {{vaata|Sõnaveeb}} Veebruaris 2019 avati sõnastikuportaal [[Sõnaveeb]], kuhu on koondatud keeleinfo paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest.<ref>http://portaal.eki.ee/avalehe-uudised-taisloend/2601-2019-02-11-08-08-51.html</ref> <!---2025. aasta lõpuks on plaanis avaldada uus [[Eesti õigekeelsussõnaraamat|ÕS]] osana Sõnaveebist.<ref>Margit Langemets, [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/sonaveebi-teine-tulemine/ Sõnaveebi teine tulemine], Sirp, 13. märts 2020</ref> Plaanid pole päris samad enam, vt<ref>https://eki.ee/teatmik/jargmine-os/</ref>---> === Veebisõnaraamatud === Pabersõnaraamatutele lisaks on EKI välja töötanud ka veebisõnaraamatuid, mis on tasuta kättesaadavad EKI veebiportaalis http://eki.ee/: * [https://sonaveeb.ee/os "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025"] * [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/ "Eesti keele seletav sõnaraamat"] (2009) * [https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/ "Võõrsõnade leksikon" (2012, veebis 2015)] * [https://arhiiv.eki.ee/dict/ety/ "Eesti etümoloogiasõnaraamat" (2012)] * [https://arhiiv.eki.ee/dict/ametnik/ "Ametniku soovitussõnastik" (2013)] * [https://arhiiv.eki.ee/dict//sp/ "Eesti keele sõnapered (2012)] * [https://arhiiv.eki.ee/dict/fraseoloogia "Fraseoloogiasõnaraamat" (2000)] * [https://arhiiv.eki.ee/dict/synonyymid "Sünonüümisõnastik" (1991)] * [https://arhiiv.eki.ee/dict/antonyymid "Antonüümisõnastik" (1995)] * [https://arhiiv.eki.ee/dict/psv/ õppesõnastik A2/B1: eesti keele põhisõnavara (2014)] * [https://arhiiv.eki.ee/dict/slang "Slängisõnaraamat" (1990)] * [https://arhiiv.eki.ee/dict/asl/ "Alamsaksa laensõnad eesti keeles" (2016)] * [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/ "Eesti kohanimeraamat"] (2018) Lisaks on kättesaadavad kakskeelsed sõnaraamatud: soome-eesti suur sõnaraamat, inglise-eesti sõnastik, eesti-vene sõnaraamat, vene-eesti sõnaraamat, eesti-vene õpilase ÕS, eesti-läti sõnaraamat, läti-eesti sõnaraamat, ungari-eesti sõnaraamat, eesti-norra sõnaraamat, norra-eesti sõnaraamat, eesti viipekeele-eesti keele veebisõnastik, liivi-saksa sõnaraamat ja vadja keele sõnaraamat. Sugulaskeelte veebisõnastike sarjas on ilmunud "Eesti-udmurdi sõnaraamat" (2015), "Eesti-mari sõnaraamat" (2017), "Eesti-ersa sõnaraamat" (2019), "Eesti-komi sõnaraamat" (2021) ja "Eesti-liivi sõnaraamat" (2025). 1994. aastast antakse vihikutena välja "[[Eesti murrete sõnaraamat]]ut". 2022. aastal ilmus selle 34. vihik. Murdesõnastikest on veebivariandid lisaks "Eesti murrete sõnaraamatule" ka "Väikesel murdesõnastikul", seto sõnastikul, kihnu sõnaraamatul, idamurde sõnaraamatul, hiiu sõnaraamatul, mulgi sõnastikul ja "Vanapärase Võru murde sõnaraamatul".<ref>{{Netiviide|autor=Inge Käsi|url=http://www.eki.ee/dict/Voru_murde_sonaraamat.pdf|pealkiri=Võru murde sõnaraamatu PDF-fail|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Aprillis 2022 ilmus eesti-ukraina sõnastik.<ref>https://www.eki.ee/dict/ukraina/</ref> == Keelenõu == Keelenõuandjad annavad keelenõu nii kirjas kui ka kõnes ning on avaldanud keelesoovitusi nii EKI veebiportaalis kui ka kogumikes. 2015. aastal on ilmunud viies kogumik "Keelenõuanne soovitab", sellele eelnenud kogumikud on ilmunud 1996., 2000., 2004. ja 2008 aastal. Neid kogumikke saab lugeda ka veebis. Peale nõustamise on arendatud välja keelenõuande veebikeskkond, kust iga huviline saab vajalikke soovitusi ja nõuandeid ise otsida (http://keeleabi.eki.ee). 2022. aasta mai algul suleti ootamatult aastaid kogutud sadade keelenõuannetega Keelenõuvakk, sest suur osa sealseist nõuandeist olevat muutunud järsku kõlbmatuks. Uus Keelenõuvakk<ref>[https://eki.ee/teatmik/keelenouvakk-uueneb/ Keelenõuvakk uueneb] EKI teatmik, 20.04.2022.</ref>, mis 2022. aasta mai esimesel poolel sisaldas vaid paarkümmend nõuannet ehk mida on hakatud alles koostama, asub aadressil https://eki.ee/teatmik/keelenouvakk/. Tagasisidet saadakse EKI [[Facebook]]i lehelt. Kui varem sai iga soovija telefoni teel tasuta keelenõu küsida esmaspäevast reedeni kogu tööpäeva jooksul, siis 2022. aastast vastatakse keeleküsimustele tööpäeviti kell 9–13 või e-keelenõu [http://kn.eki.ee/ (http://kn.eki.ee/]) kaudu veebivormiga või meilitsi. Keelenõutelefon on endiselt 631 3731. == Sümboolika == [[Fail:EKI logo, must läbipaistev.png|pisi|Eki logo alates 2022. aastast]] [[Fail:Eesti Keele Instituut.png|pisi|EKI endine logo]] Kui varasem EKI logo kujutas paljuharulist keelepuud paljuharulise keelejõestiku taustal, siis [[2022]]. aastast on EKI-l uus logo, millel on kujutatud [[koma]].<ref>https://arvamus.postimees.ee/7425078/eki-keelekool-uhte-koma-teist-komast</ref> 2017. aastast on instituudi tunnuslause "Mis keeles, see meeles".<ref>[https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/eesti-keele-instituudi-tunnuslauseks-sai-mis-keeles-see-meeles/ Eesti Keele Instituudi tunnuslauseks sai "Mis keeles, see meeles"], Sirp, 22. november 2017</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://eki.ee/ Ametlik koduleht] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/120102017002?leiaKehtiv Eesti Keele Instituudi põhimäärus–Riigi Teataja] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/114062011003 Eesti kirjakeele normi rakendamise kord]. Riigi Teataja * [https://www.riigiteataja.ee/akt/862690 Nimeteadusliku usaldusasutuse määramine]. Riigi Teataja * [https://keeleressursid.ee/et/eesti-keeleressursside-keskus Eesti Keeleressursside Keskus] * [https://www.youtube.com/channel/UCo0R0YVguhHoqhQT_YazZFg Eesti Keele Instituut]. [[YouTube]] [[Kategooria:Eesti keel]] [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Eesti keelepoliitika]] [[Kategooria:1993. aasta Eestis]] iksizmqf0lr8kggim36hubqlzcfewuq 0 15884 7248306 7246008 2026-10-05T22:47:12Z Velirand 67997 /* T */ 7248306 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[filminäitleja]]id, sealhulgas [[teleseriaal]]ide näitlejaid''. {{tähed}} == A == [[Andreas Aabel]] - [[Hauk Aabel]] - [[Per Aabel]] - [[Beverly Aadland]] - [[Argo Aadli]] - [[Erik Aaes]] - [[Niels Erik Aaes]] - [[Egon Aagaard]] - [[Enoch Aagaard]] - [[Sebastian Aagaard-Williams]] - [[Aaliyah]] - [[Ott Aardam]] - [[Amanda Aardsma]] - [[Jüri Aarma]] - [[Andre Aarniste]] - [[Kristel Aaslaid]] - [[Loore Aaslav-Kaasik]] - [[Irja Aav]] - [[Tõnu Aav]] - [[Kerttu Aaving]] - [[Maya Ababadjani]] - [[David Abašidze]] - [[Leila Abašidze]] - [[Amanda Abbington]] - [[Shuhrat Abbosov]] - [[Aleksandr Abdulov]] - [[Ervin Abel]] - [[Mari Abel]] - [[Hovhannes Abeljan]] - [[J. J. Abrams]] - [[Amy Acker]] - [[Joss Ackland]] - [[Jensen Ackles]] - [[Amy Adams]] - [[Nick Adams]] - [[Isabelle Adjani]] - [[Raivo Adlas]] - [[Regimantas Adomaitis]] - [[James Adomian]] - [[Enn Adusson]] - [[Rein Aedma]] - [[Ben Affleck]] - [[Casey Affleck]] - [[Ali Afshar]] - [[Bahāreh Afshārī]] - [[Keiko Agena]] - [[Agnes Monica]] - [[Dajan Ahmet]] - [[Ai Xia]] - [[Anouk Aimée]] - [[Chantal Akerman]] - [[Natalja Akimova]] - [[Ellen Alaküla]] - [[Jessica Alba]] - [[Hans Albers]] - [[Alan Alda]] - [[Ginger Alden]] - [[Martin Algus]] - [[Warda Al-Jazairia]] - [[Rudolf Allabert]] - [[Christa B. Allen]] - [[Krista Allen]] - [[Tim Allen]] - [[Woody Allen]] - [[Kirstie Alley]] - [[Elizabeth Álvarez]] - [[Tõnu Alveus]] - [[Mädchen Amick]] - [[Romualds Ancāns]] - [[Ants Ander]] - [[Ago Anderson]] - [[Gillian Anderson]] - [[Jolene Anderson]] - [[Pamela Anderson]] - [[Richard Dean Anderson]] - [[Bibi Andersson]] - [[André the Giant]] - [[Natalja Andreitšenko]] - [[Boriss Andrejev]] - [[Julie Andrews]] - [[Naveen Andrews]] - [[Ingrīda Andriņa]] - [[Asher Angel]] - [[Jack Angel]] - [[Siiri Angerkoski]] - [[Endel Ani]] - [[Hammed Animashaun]] - [[Jennifer Aniston]] - [[Helgi Annast]] - [[Rednar Annus]] - [[Maria Antipp]] - [[Shiri Appleby]] - [[Christina Applegate]] - [[Michael Apted]] - [[Müjde Ar]] - [[Aracely Arámbula]] - [[Taís Araújo]] - [[Sirje Arbi]] - [[Roscoe Arbuckle]] - [[Fanny Ardant]] - [[Eve Arden]] - [[Pierre Arditi]] - [[Rein Aren]] - [[Daniel Arenas]] - [[Geoffrey Arend]] - [[Asia Argento]] - [[Alan Arkin]] - [[Jan Arlazorov]] - [[Ana de Armas]] - [[Tom Arnold]] - [[David Arquette]] - [[Patricia Arquette]] - [[Rosanna Arquette]] - [[Beatrice Arthur]] - [[Vija Artmane]] - [[Jaanika Arum]] - [[Pilou Asbæk]] - [[Simone Ashley]] - [[Ed Asner]] - [[Armand Assante]] - [[Fred Astaire]] - [[Sean Astin]] - [[Hank Azaria]] - [[Erdoğan Atalay]] - [[Essence Atkins]] - [[Rowan Atkinson]] - [[Dave Attell]] - [[Julia Aug]] - [[Herman Avandi]] - [[Märt Avandi]] - [[Maria Avdjuško]] - [[James Avery]] - [[Dan Aykroyd]] == B == [[Bronius Babkauskas]] - [[Lauren Bacall]] - [[Laurence Badie]] - [[G. W. Bailey]] - [[Conrad Bain]] - [[Vivi Bak]] - [[Maria Bakalova]] - [[Rosebud Baker]] - [[Scott Bakula]] - [[Aleksei Balabanov]] - [[Alec Baldwin]] - [[Greg Baldwin]] - [[Christian Bale]] - [[Lucille Ball]] - [[Eric Bana]] - [[Anne Bancroft]] - [[Antonio Banderas]] - [[Donatas Banionis]] - [[Marika Barabanštšikova]] - [[Tony Barbieri]] - [[Antanas Barčas]] - [[Brigitte Bardot]] - [[Sacha Baron Cohen]] - [[Adriana Barraza]] - [[Ina Marija Bartaitė]] - [[Jessica Barth]] - [[Kim Basinger]] - [[Eino Baskin]] - [[Roman Baskin]] - [[Marianne Basler]] - [[Joshua Bassett]] - [[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]] - [[Aleksei Batalov]] - [[Jason Bateman]] - [[Kathy Bates]] - [[Sean Bean]] - [[Amanda Bearse]] - [[Ned Beatty]] - [[Warren Beatty]] - [[Kate Beckinsale]] - [[Ed Begley]] - [[Doris Belack]] - [[Aleksandr Beljavski]] - [[Duncan Bell]] - [[Kristen Bell]] - [[Tobin Bell]] - [[Willam Belli]] - [[Gil Bellows]] - [[Monica Bellucci]] - [[Jean-Paul Belmondo]] - [[James Belushi]] - [[John Belushi]] - [[Dirk Benedict]] - [[Valérie Benguigui]] - [[Roberto Benigni]] - [[Annette Bening]] - [[H. Jon Benjamin]] - [[Jeffrey Bennett]] - [[Peter Benson]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Candice Bergen]] - [[Ingrid Bergman]] - [[Jeff Bergman]] - [[Elizabeth Berkeley]] - [[Peter Berling]] - [[Andy Berman]] - [[Claude Berri]] - [[Halle Berry]] - [[Ken Berry]] - [[Nick Berry]] - [[Jeanette Biedermann]] - [[Jessica Biel]] - [[Gregg Binkley]] - [[Juliette Binoche]] - [[Billie Bird]] - [[Jane Birkin]] - [[Laura Birn]] - [[Cindy Bishop]] - [[Nicholas Bishop]] - [[Irina Björklund]] - [[Hannu-Pekka Björkman]] - [[Claudia Black]] - [[Jack Black]] - [[Honor Blackman]] - [[Gérard Blain]] - [[Susanne Blakeslee]] - [[Selma Blair]] - [[Dominique Blanc]] - [[Cate Blanchett]] - [[Alexis Bledel]] - [[Vaclovas Blėdis]] - [[Corbin Bleu]] - [[Orlando Bloom]] - [[Roberts Blossom]] - [[Betty Blue]] - [[David Blue]] - [[Emily Blunt]] - [[Benedicta Boccoli]] - [[Humphrey Bogart]] - [[Florinda Bolkan]] - [[Matt Bomer]] - [[Samantha Bond]] - [[Natalja Bondartšuk]] - [[Maria Bonnevie]] - [[Claire van der Boom]] - [[Uisenma Borchu]] - [[David Boreanaz]] - [[Ernest Borgnine]] - [[Susanne Bormann]] - [[Alex Borstein]] - [[Carole Bouquet]] - [[Andrea Bowen]] - [[Bruce Boxleitner]] - [[Lombardo Boyar]] - [[John Boyega]] - [[Lucy Boynton]] - [[Lorraine Bracco]] - [[Zach Braff]] - [[Kenneth Branagh]] - [[Russell Brand]] - [[Marlon Brando]] - [[Alexandre Brasseur]] - [[Claude Brasseur]] - [[Jules Brasseur]] - [[Pierre Brasseur]] - [[Andre Braugher]] - [[Ciara Bravo]] - [[Jacques Brel]] - [[Eileen Brennan]] - [[Vasile Brescanu]] - [[Abigail Breslin]] - [[Jeremy Brett]] - [[Paget Brewster]] - [[Pierre Brice]] - [[Beau Bridges]] - [[Jeff Bridges]] - [[Johnny Briggs]] - [[Wilford Brimley]] - [[Matthew Broderick]] - [[Thomas Brodie-Sangster]] - [[Adrien Brody]] - [[Josh Brolin]] - [[Charles Bronson]] - [[Jayne Brook]] - [[Louise Brooks]] - [[Pierce Brosnan]] - [[Ben Browder]] - [[Chris Brown]] - [[Jessica Brown Findlay]] - [[Liina Brunelle]] - [[Daniel Brühl]] - [[Aidy Bryant]] - [[Barbara Brylska]] - [[Richard Bull]] - [[S. Scott Bullock]] - [[Sandra Bullock]] - [[Delta Burke]] - [[Gedeon Burkhard]] - [[George Burns]] - [[Richard Burton]] - [[Steve Buscemi]] - [[Malin Buska]] - [[Ruth Buzzi]] - [[Gerard Butler]] - [[Rolan Bõkov]] - [[Afaq Bəşirqızı]] - [[Christine Böhm]] - [[Gisele Bündchen]] - [[Bill Byrge]] - [[Jim Byrnes]] == C == [[James Caan]] - [[Larry the Cable Guy]] - [[Nicolas Cage]] - [[James Cagney]] - [[Michael Caine]] - [[Northern Calloway]] - [[Sarah Wayne Callies]] - [[Hebe Camargo]] - [[Candace Cameron]] - [[Cody Cameron]] - [[Dove Cameron]] - [[Kirk Cameron]] - [[Glen Campbell]] - [[Neve Campbell]] - [[John Candy]] - [[Éric Cantona]] - [[Peter Capaldi]] - [[Leos Carax]] - [[Claudia Cardinale]] - [[Steve Carell]] - [[George Carlin]] - [[Robert Carlyle]] - [[Ian Carmichael]] - [[Adam Carolla]] - [[Charisma Carpenter]] - [[John Carradine]] - [[Jim Carrey]] - [[Jean-Claude Carrière]] - [[Lisa Nicole Carson]] - [[Dixie Carter]] - [[Helena Bonham Carter]] - [[Nancy Cartwright]] - [[David Caruso]] - [[Maria Casarès]] - [[Vincent Cassel]] - [[Dan Castellaneta]] - [[Nino Castelnuovo]] - [[Irán Castillo]] - [[Verónica Castro]] - [[Kim Cattrall]] - [[Cedric the Entertainer]] - [[Adriano Celentano]] - [[Iga Cembrzyńska]] - [[Noah Centineo]] - [[Lacey Chabert]] - [[Jessica Chaffin]] - [[Timothée Chalamet]] - [[Emma Chambers]] - [[Justin Chambers]] - [[Jackie Chan]] - [[Lon Chaney]] - [[Lon Chaney juunior]] - [[Carol Channing]] - [[Charlie Chaplin]] - [[Mai Charoenpura]] - [[Jessica Chastain]] - [[Christian Chávez]] - [[Michael Che]] - [[Cheeta]] - [[Cher]] - [[Maurice Chevalier]] - [[Priyanka Chopra]] - [[Chun Jung-myung]] - [[Jamie Chung]] - [[Blake Clark]] - [[Emilia Clarke]] - [[Kevin Clash]] - [[André Claveau]] - [[John Cleese]] - [[Jemaine Clement]] - [[Sasha Clements]] - [[Colin Clive]] - [[George Clooney]] - [[Glenn Close]] - [[Angus Cloud]] - [[Martin Clunes]] - [[James Coburn]] - [[Claudette Colbert]] - [[Gary Coleman]] - [[Toni Collette]] - [[Joan Collins]] - [[Misha Collins]] - [[Fernando Colunga]] - [[Jeff Conaway]] - [[Lana Condor]] - [[Michaela Conlin]] - [[Jennifer Connelly]] - [[Sean Connery]] - [[Billy Connolly]] - [[Zack Conroy]] - [[Tim Conway]] - [[Steve Coogan]] - [[Jennifer Coolidge]] - [[Carrie Coon]] - [[Bradley Cooper]] - [[Dominic Cooper]] - [[Gary Cooper]] - [[Sofia Coppola]] - [[John Corbett]] - [[Claire Corlett]] - [[Tara Correa-McMullen]] - [[Emma Corrin]] - [[Miranda Cosgrove]] - [[John Costelloe]] - [[Kevin Costner]] - [[Marion Cotillard]] - [[Courteney Cox Arquette]] - [[Richard Coyle]] - [[Daniel Craig]] - [[Bryan Cranston]] - [[Cindy Crawford]] - [[Steven Cree]] - [[Richard Crenna]] - [[Terry Crews]] - [[Bing Crosby]] - [[David Cross]] - [[Marcia Cross]] - [[Russell Crowe]] - [[Tom Cruise]] - [[Penélope Cruz]] - [[Jon Cryer]] - [[Billy Crystal]] - [[Inma Cuesta]] - [[Macaulay Culkin]] - [[Benedict Cumberbatch]] - [[Constance Cummings]] - [[Jim Cummings]] - [[Robert Cummings]] - [[Kaley Cuoco]] - [[Tim Curry]] - [[Jamie Lee Curtis]] - [[Tony Curtis]] - [[Elisha Cuthbert]] - [[Joan Cusack]] - [[John Cusack]] - [[Zbigniew Cybulski]] - [[John Cygan]] - [[Billy Ray Cyrus]] - [[Miley Cyrus]] - [[Noah Cyrus]] == D == [[Alexandra Daddario]] - [[Willem Dafoe]] - [[Arlene Dahl]] - [[John Francis Daley]] - [[Timothy Dalton]] - [[Matt Damon]] - [[Charles Dance]] - [[Renata Dancewicz]] - [[Eric Dane]] - [[Claire Danes]] - [[Dārta Daneviča]] - [[Ingeborga Dapkūnaitė]] - [[Danielle Darrieux]] - [[Zane Daudziņa]] - [[Dave Dave]] - [[Jack Davenport]] - [[Larry David]] - [[Pete Davidson]] - [[Bette Davis]] - [[Deven Davis]] - [[Don S. Davis]] - [[Geena Davis]] - [[Kristin Davis]] - [[Warwick Davis]] - [[Doris Day]] - [[Josette Day]] - [[Mikey Day]] - [[Daniel Day-Lewis]] - [[Drea de Matteo]] - [[Vittorio De Sica]] - [[Robert De Niro]] - [[Charlbi Dean]] - [[James Dean]] - [[Aleksandr Dedjuško]] - [[Ruby Dee]] - [[Sandra Dee]] – [[André Deed]] - [[Ellen DeGeneres]] - [[Benicio Del Toro]] - [[Dana Delany]] - [[Cara Delevingne]] - [[Alain Delon]] - [[Nathalie Delon]] - [[Patrick Dempsey]] - [[Mathieu Demy]] - [[Gérard Depardieu]] - [[Judi Dench]] - [[James Denton]] - [[Alla Demidova]] - [[Aleksandr Demjanenko]] - [[Catherine Deneuve]] - [[Julie Depardieu]] - [[Johnny Depp]] - [[Pavel Derevjanko]] - [[Laura Dern]] - [[Michael Des Barres]] - [[Emily Deschanel]] - [[Zooey Deschanel]] - [[Jean Despeaux]] - [[Danny DeVito]] - [[Chris Diamantopoulos]] - [[Dustin Diamond]] - [[Cameron Diaz]] - [[Leonardo DiCaprio]] - [[Délfor Dicásolo]] - [[Harris Dickinson]] - [[Vin Diesel]] - [[Julia Dietze]] - [[Viivi Dikson]] - [[Nathalia Dill]] - [[Kevin Dillon]] - [[Peter Dinklage]] - [[Waris Dirie]] - [[Andrew Dismukes]] - [[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]] - [[Nina Dobrev]] - [[Shannen Doherty]] - [[Colman Domingo]] - [[Françoise Dorléac]] - [[Natalie Dormer]] - [[Karen Dotrice]] - [[Donna Douglas]] - [[Kirk Douglas]] - [[Michael Douglas]] - [[Brad Dourif]] - [[Maija Doveika]] - [[Robert Downey juunior]] - [[Milena Dravić]] - [[Fran Drescher]] - [[Richard Dreyfuss]] - [[Minnie Driver]] - [[Sandra Drzymalska]] - [[Medea Džapharidze]] - [[David Duchovny]] - [[Caroline Ducey]] - [[Haylie Duff]] - [[Hilary Duff]] - [[Josh Duhamel]] – [[Jean Dujardin]] - [[Randall Duk Kim]] - [[Olympia Dukakis]] - [[Patty Duke]] - [[Faye Dunaway]] - [[Michael Clarke Duncan]] - [[Jeff Dunham]] - [[Clive Dunn]] - [[Kirsten Dunst]] - [[Jimmy Durante]] - [[Eleonora Duse]] - [[Eliza Dushku]] - [[John Duttine]] - [[Robert Duvall]] - [[Shelley Duvall]] - [[Andres Dvinjaninov]] - [[Vladislav Dvoržetski]] - [[Dick Van Dyke]] == E == [[Clint Eastwood]] - [[Meredith Eaton]] - [[Aaron Eckhart]] - [[Ayo Edebiri]] - [[Lisa Edelstein]] - [[Dean Edwards]] - [[Aleksander Eelmaa]] - [[Taavi Eelmaa]] - [[Ivo Eensalu]] - [[Epp Eespäev]] - [[Zac Efron]] - [[Taron Egerton]] - [[Elle Eha]] - [[Bob Einstein]] - [[Jesse Eisenberg]] - [[Anita Ekberg]] - [[Gösta Ekman seenior]] - [[Hasse Ekman]] - [[Idris Elba]] - [[Dana Elcar]] - [[Carmen Electra]] - [[Erika Eleniak]] - [[Sam Elliott]] - [[Jacob Elordi]] - [[Herta Elviste]] - [[Cary Elwes]] - [[Michael Emerson]] - [[Peg Entwistle]] - [[Kalle Eomois]] - [[Marian Eplik]] - [[Mike Epps]] - [[Omar Epps]] - [[Hande Erçel]] - [[Halit Ergenç]] - [[Andero Ermel]] - [[David Essex]] - [[Susie Essman]] - [[Rob Estes]] - [[Emilio Estévez]] - [[Ramón Estévez]] - [[Renée Estévez]] - [[Marjorie Estiano]] - [[Joseph Estrada]] - [[Justine Ezarik]] - [[Vladimir Etuš]] - [[Chris Evans]] - [[Dale Evans]] - [[Josh Ryan Evans]] - [[Deborah Evelyn]] - [[Ita Ever]] - [[César Évora]] == F == [[Manolo Fábregas]] - [[Harrison Fahn]] - [[Melissa Fahn]] - [[Faizal Yusof]] - [[Cynthia Falabella]] - [[Edie Falco]] - [[Peter Falk]] - [[Fan Bingbing]] - [[Dakota Fanning]] - [[Priscila Fantin]] - [[Semjon Farada]] - [[Dennis Farina]] - [[Anna Faris]] - [[Colin Farrell]] - [[Rainer Werner Fassbinder]] - [[David Faustino]] - [[Anna Favella]] - [[Tom Felton]] - [[Keith Ferguson]] - [[Rebecca Ferguson]] - [[Stacy Ferguson]] - [[Will Ferrell]] - [[America Ferrera]] - [[Tina Fey]] - [[William Fichtner]] - [[Sally Field]] - [[Holly Fields]] - [[Ralph Fiennes]] - [[Katarzyna Figura]] - [[Nathan Fillion]] - [[Albert Filozov]] - [[Chloe Fineman]] - [[Pat Finn]] - [[Christian Finnegan]] - [[Albert Finney]] - [[Colin Firth]] - [[Jonathan Firth]] - [[Peter Firth]] - [[Jenna Fischer]] - [[Laurence Fishburne]] - [[Carrie Fisher]] - [[Isla Fisher]] - [[Joe Flanigan]] - [[Charles Fleischer]] - [[Louise Fletcher]] - [[Calista Flockhart]] - [[Jim Florentine]] - [[Errol Flynn]] - [[Bridget Fonda]] - [[Henry Fonda]] - [[Jane Fonda]] - [[Anne Fontaine]] - [[Harrison Ford]] - [[Antonie Formanová]] - [[John Forsythe]] - [[Jodie Foster]] - [[George Fouracres]] - [[Derek Fowlds]] - [[Matthew Fox]] - [[Megan Fox]] - [[Michael J. Fox]] - [[Jamie Foxx]] - [[Claire Foy]] - [[Philip Franks]] - [[Peter Franzén]] - [[Brendan Fraser]] - [[Eric Freeman]] - [[Martin Freeman]] - [[Morgan Freeman]] - [[Alissa Freindlihh]] - [[Dawn French]] - [[Freddie Frinton]] - [[Žanna Friske]] - [[Warren Frost]] - [[Gert Fröbe]] - [[Stephen Fry]] - [[Dwight Frye]] - [[Ron Funches]] - [[Louis de Funès]] - [[Annette Funicello]] - [[Giacomo Furia]] - [[Mira Furlan]] == G == [[Jean Gabin]] - [[Clark Gable]] - [[Zsa Zsa Gabor]] - [[Gal Gadot]] - [[Leonid Gaidai]] - [[Janusz Gajos]] - [[Michel Galabru]] - [[Vladislav Galkin]] - [[David Gallagher]] - [[Peter Gallagher]] - [[James Gandolfini]] - [[Matthew Garber]] - [[Greta Garbo]] - [[Adam Garcia]] - [[Andy García]] - [[Heidi Gardner]] - [[Andrew Garfield]] - [[John Garfield]] - [[Valeri Garkalin]] - [[Judy Garland]] - [[Jeff Garlin]] - [[James Garner]] - [[Jennifer Garner]] - [[Janeane Garofalo]] - [[Brad Garrett]] - [[David Garrison]] – [[George Gaynes]] - [[Sarah Michelle Gellar]] - [[Claude Gensac]] - [[Brian George]] - [[Heinrich George]] - [[Richard Gere]] - [[Greg Germann]] - [[Estelle Getty]] - [[Paul Giamatti]] - [[Mel Gibson]] - [[Julián Gil]] - [[Elizabeth Gillies]] - [[Shane Gillis]] - [[Peter Gilmore]] - [[Clarence Gilyard]] - [[Annie Girardot]] - [[Bernard Giraudeau]] - [[Lillian Gish]] - [[Nikki Glaser]] - [[Georgie Glen]] - [[Crispin Glover]] - [[Danny Glover]] - [[Paulette Goddard]] - [[Whoopi Goldberg]] - [[Jeff Goldblum]] - [[Aleksandr Goloborodko]] - [[Selena Gomez]] - [[Edith González]] - [[Cuba Gooding noorem]] - [[Mason Gooding]] - [[Omar Gooding]] - [[John Goodman]] - [[Ginnifer Goodwin]] - [[Zachary Gordon]] - [[Joseph Gordon-Levitt]] - [[Christopher Gorham]] - [[Daisuke Gōri]] - [[Irena Górska-Damięcka]] - [[Ryan Gosling]] - [[Gilbert Gottfried]] - [[Dana Gould]] - [[Sofie Gråbøl]] - [[Konstantin Gradopolov]] - [[Jekaterina Gradova]] - [[Lauren Graham]] - [[Kelsey Grammer]] - [[Ariana Grande]] - [[Cary Grant]] - [[Hugh Grant]] - [[Peter Graves]] - [[Brian Austin Green]] - [[Eva Green]] - [[Seth Green]] - [[Ashley Greene]] - [[Eddie Griffin]] - [[Andy Griffith]] - [[Melanie Griffith]] - [[Richard Griffiths]] - [[Rupert Grint]] - [[Margus Grosnõi]] - [[Greg Grunberg]] - [[Matthew Gray Gubler]] - [[Elzė Gudavičiūtė]] - [[Sienna Guillory]] - [[Ljudmila Gurtšenko]] - [[Grant Gustin]] - [[Robert Gutman]] - [[Steve Guttenberg]] - [[Jake Gyllenhaal]] - [[Maggie Gyllenhaal]] == H == [[Liis Haab]] - [[Ville Haapasalo]] - [[Minna Haapkylä]] - [[Raul Haaristo]] - [[Seidi Haarla]] - [[Juss Haasma]] - [[Markus Habakukk]] - [[Olivia Hack]] - [[Buddy Hackett]] - [[Gene Hackman]] - [[Meelis Hainsoo]] - [[Kristiina Halkola]] - [[Arch Hall juunior]] - [[Arch Hall seenior]] - [[Michael C. Hall]] - [[Arvi Hallik]] - [[Annika Hallin]] - [[Steve Halliwell]] - [[Ayumi Hamasaki]] - [[Tšulpan Hamatova]] - [[Jasmin Hamid]] - [[Mark Hamill]] - [[Lisa Gay Hamilton]] - [[Jon Hamm]] - [[Anne Haney]] - [[Roger Hanin]] - [[Tom Hanks]] - [[Alyson Hannigan]] - [[David Harbour]] - [[Max Hardcore]] - [[Brandon Hardesty]] - [[Chris Hardwick]] - [[Neil Hardwick]] - [[Oliver Hardy]] - [[Robert Hardy]] - [[Tom Hardy]] - [[Kit Harington]] - [[Andrei Haritonov]] - [[Leonid Haritonov]] - [[Mark Harmon]] - [[Woody Harrelson]] - [[Danielle Harris]] - [[Ed Harris]] - [[Estelle Harris]] - [[Neil Patrick Harris]] - [[Ian Hart]] - [[Kevin Hart]] - [[Miranda Hart]] - [[Josh Hartnett]] - [[Steve Harvey]] - [[David Hasselhoff]] - [[Teri Hatcher]] - [[Anne Hathaway]] - [[Olivia de Havilland]] - [[Ethan Hawke]] - [[Goldie Hawn]] - [[Salma Hayek]] - [[Helen Hayes]] - [[Sean Hayes]] - [[Rita Hayworth]] - [[Anthony Head]] - [[Lena Headey]] - [[Amber Heard]] - [[John Heard]] - [[Johannes Heesters]] - [[Katherine Heigl]] - [[Riina Hein]] - [[Kersti Heinloo]] - [[Ekke Märten Hekles]] - [[Simon Helberg]] - [[Reino Helismaa]] - [[Liam Hemsworth]] - [[Florence Henderson]] - [[Christina Hendricks]] - [[Sonja Henie]] - [[Barry Shabaka Henley]] - [[Georgie Henley]] - [[Gerd Michael Henneberg]] - [[Jim Henson]] - [[Audrey Hepburn]] - [[Katharine Hepburn]] - [[David Herman]] - [[Edward Herrmann]] - [[Jennifer Love Hewitt]] - [[Steve Higgins]] - [[Dana Hill]] - [[Jonah Hill]] - [[Cheryl Hines]] - [[Barbro Hiort af Ornäs]] - [[Dustin Hoffman]] - [[Philip Seymour Hoffman]] - [[Hal Holbrook]] - [[Laurie Holden]] - [[Tom Holland]] - [[Willa Holland]] - [[Lauren Holly]] - [[Celeste Holm]] - [[John Holmes]] - [[Katie Holmes]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Anthony Hopkins]] - [[Telma Hopkins]] - [[David Horovitch]] - [[Richard Steven Horvitz]] - [[Robert Hossein]] - [[Clarissa House]] - [[Whitney Houston]] - [[Huell Howser]] - [[Hu Die]] - [[Vanessa Hudgens]] - [[Jennifer Hudson]] - [[Kate Hudson]] - [[Felicity Huffman]] - [[Geoffrey Hughes]] - [[Ebba Hultkvist]] - [[Brigitte Susanne Hunt]] - [[Helen Hunt]] - [[Marsha Hunt]] - [[Richard Hunt]] - [[Holly Hunter]] - [[Isabelle Huppert]] - [[Elizabeth Hurley]] - [[John Hurt]] - [[Olivia Hussey]] - [[Aado Hõimre]] - [[Viiu Härm]] - [[Cheril Hynes]] ==I== [[Ice-T]] - [[Osamu Ichikawa]] - [[Andres Ild]] - [[Tiia Ilmanen]] - [[Michael Imperioli]] - [[Villem Indrikson]] - [[Tanel Ingi]] - [[Tino Insana]] - [[Jacques Insermini]] - [[Franco Interlenghi]] - [[Jeremy Irons]] - [[Amy Irving]] - [[Bill Irwin]] - [[Oscar Isaac]] - [[Madison Iseman]] - [[Jessica Iskandar]] - [[Ingrid Isotamm]] - [[Klára Issová]] - [[Eddie Izzard]] - [[Gregory Itzin]] - [[Vera Ivanko]] - [[Aleksandr Ivaškevitš]] - [[Vladimir Ivašov]] == J == [[Margus Jaanovits]] - [[Hugh Jackman]] - [[Glenda Jackson]] - [[Jaafar Jackson]] - [[Samuel L. Jackson]] - [[Danny Jacobs]] - [[Eric Jacobson]] - [[Claude Jade]] - [[Peeter Jakobi]] - [[Maarja Jakobson]] - [[Juri Jakovlev]] - [[Jelena Jakovleva]] - [[Duncan James]] - [[Kevin James]] - [[Mylène Jampanoï]] - [[Jesse Jane]] - [[Oleg Jankovski]] - [[Allison Janney]] - [[Vello Janson]] - [[Famke Janssen]] - [[Kalina Jędrusik]] - [[Julia Jentsch]] - [[Michael Jeter]] - [[Jiřina Jirásková]] - [[Jo Jung-suk]] - [[Bodil Joensen]] - [[Scarlett Johansson]] - [[Glynis Johns]] - [[Dakota Johnson]] - [[Don Johnson]] - [[James Austin Johnson]] - [[Bob Joles]] - [[Angelina Jolie]] - [[Sylvie Joly]] - [[Kevin Jonas]] - [[Alex Jones]] - [[Angus Turner Jones]] - [[Felicity Jones]] - [[Orlando Jones]] - [[Rashida Jones]] - [[Sam J. Jones]] - [[Tamala Jones]] - [[Tommy Lee Jones]] - [[Mait Joorits]] - [[Kathryn Joosten]] - [[Flemming Jørgensen]] - [[Louis Jourdan]] - [[Milla Jovovich]] - [[Odette Joyeux]] - [[Christopher Judge]] - [[Jaanika Juhanson]] - [[Miranda July]] - [[Marilyn Jurman]] - [[Victoria Justice]] - [[Ants Jõgi]] - [[Jõvan Kõrla]] - [[Jüri Järvet]] - [[Ene Järvis]] - [[Merle Jääger]] - [[Peeter Jürgens]] - [[Grete Jürgenson]] - [[Karolin Jürise]] - [[Faime Jürno]] == K == [[Simo Andre Kadastu]] - [[Aleksandr Kaidanovski]] - [[Artuss Kaimiņš]] - [[Piret Kalda]] - [[Hans Kaldoja]] - [[Johannes Kaljola]] - [[Hannes Kaljujärv]] - [[Rasmus Kaljujärv]] - [[Peeter Kaljumäe]] - [[Ülle Kaljuste]] - [[Karl Kalkun]] - [[Madis Kalmet]] - [[Maria Teresa Kalmet]] - [[Rēzija Kalniņa]] - [[Ivars Kalniņš]] - [[Andreas Kangur]] - [[Guido Kangur]] - [[Tõru Kannimäe]] - [[Kareena Kapoor]] - [[Loviise Kapper]] - [[Arttu Kapulainen]] - [[Kalju Karask]] - [[Nikolai Karatšentsov]] - [[Eha Kard]] - [[Peeter Kard]] - [[Kim Kardashian]] - [[Katrin Karisma]] - [[Tõnu Kark]] - [[Boris Karloff]] - [[Alina Karmazina]] - [[Ott Kartau]] - [[Kristjan Kasearu]] - [[Casey Kasem]] - [[Arnold Kasuk]] - [[Igor Kašintsev]] - [[Stana Katic]] - [[Albina Kausi]] - [[Julie Kavner]] - [[Danny Kaye]] - [[Stacy Keach]] - [[Buster Keaton]] - [[Diane Keaton]] - [[Michael Keaton]] - [[Don Keefer]] - [[Sally Kellerman]] - [[David Kelly]] - [[Gene Kelly]] - [[Grace Kelly]] - [[Moira Kelly]] - [[Anna Kendrick]] - [[George Kennedy]] - [[Ireen Kennik]] - [[Tom Kenny]] - [[Patsy Kensit]] - [[Riley Keough]] - [[Annette Kerr]] - [[Deborah Kerr]] - [[Scott Kerr]] - [[Kari Ketonen]] - [[Urmas Kibuspuu]] - [[Nicole Kidman]] - [[Richard Kiel]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Rinko Kikuchi]] - [[Gunnar Kilgas]] - [[Val Kilmer]] - [[Kim Su-an]] - [[Jaune Kimmel]] - [[Jimmy Kimmel]] - [[Richard Kind]] - [[Candice King]] - [[Joey King]] - [[Perry King]] - [[Ben Kingsley]] - [[Nastassja Kinski]] - [[Justin Kirk]] - [[Anne Kirkbride]] - [[Takeshi Kitano]] - [[Eve Kivi]] - [[Elmar Kivilo]] - [[Diana Klas]] - [[Melody Klaver]] - [[Martin Klebba]] - [[Maria Klenskaja]] - [[Kevin Kline]] - [[Enn Klooren]] - [[Mati Klooren]] - [[Heidi Klum]] - [[Milan Kňažko]] - [[Shirley Knight]] - [[T.R. Knight]] - [[Keira Knightley]] - [[Don Knotts]] - [[Beyoncé Knowles]] - [[Bogumił Kobiela]] - [[Anti Kobin]] - [[Momoko Kōchi]] - [[Hülya Koçyiğit]] - [[David Koechner]] - [[Katrin Kohv]] - [[Märt Koik]] - [[Ere Kokkonen]] - [[Sachiko Kokubu]] - [[Linda Kolde]] - [[Eva Koldits]] - [[Todor Kolev]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Aire Koop]] - [[Einari Koppel]] - [[Liisa Koppel]] - [[Martin Kork]] - [[Baltasar Kormákur]] - [[Harvey Korman]] - [[Jarmo Koski]] - [[Barbara Kosmal]] - [[Rein Kotkas]] - [[Enn Kraam]] - [[Jane Krakowski]] - [[Tarvo Krall]] - [[Saveli Kramarov]] - [[John Krasinski]] - [[Liisu Krass]] - [[Peter Krause]] - [[Toomas Kreen]] - [[Věra Křesadlová]] - [[Allan Kress]] - [[Kristin Kreuk]] - [[Sylvia Kristel]] - [[Kris Kristofferson]] - [[Jüri Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]] - [[Nick Kroll]] - [[Kärt Kross]] - [[Ewa Krzyżewska]] - [[Diane Kruger]] - [[Suzanne Krull]] - [[David Krumholtz]] - [[Piret Krumm]] - [[Lisa Kudrow]] - [[Laura Kukk]] - [[Arvo Kukumägi]] - [[Joanna Kulig]] - [[Elle Kull]] - [[Katrin Kumpan]] - [[Helle Kuningas]] - [[Mila Kunis]] - [[Karol Kuntsel]] - [[Ester Kuntu]] - [[Karyn Kupcinet]] - [[Irina Kuptšenko]] - [[Vambola Kurg]] - [[Ravšana Kurkova]] - [[Tinka Kurti]] - [[Anna-Liisa Kurve]] - [[Ashton Kutcher]] - [[Einar Kuusk]] - [[Igor Kvaša]] - [[Barbara Kwiatkowska-Lass]] - [[Alo Kõrve]] - [[Hele Kõrve]] - [[Kirill Käro]] - [[Volli Käro]] - [[Amanda Hermiine Künnapas]] - [[Riho Kütsar]] == L == [[Aare Laanemets]] - [[Paul Laasik]] - [[Lia Laats]] - [[André S. Labarthe]] - [[Shia LaBeouf]] - [[Väino Laes]] - [[Bernadette Lafont]] - [[Mart Laisk]] - [[Maurice LaMarche]] - [[Hedy Lamarr]] - [[Tõnn Lamp]] - [[Burt Lancaster]] - [[Martin Landau]] - [[Michael Landon]] - [[Nathan Lane]] - [[Antti Lang]] - [[Katherine Kelly Lang]] - [[Stephen Lang]] - [[Hope Lange]] - [[Jessica Lange]] - [[Katherine Langford]] - [[Vassili Lanovoi]] - [[Angela Lansbury]] - [[Roland Laos]] - [[Viggo Larsen]] - [[Brie Larson]] - [[Ali Larter]] - [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] - [[Louise Lasser]] - [[George Lazenby]] - [[Charles Laughton]] - [[Cyndi Lauper]] - [[Erki Laur]] - [[Hugo Laur]] - [[Stan Laurel]] - [[Hugh Laurie]] - [[Piper Laurie]] - [[Piret Laurimaa]] - [[Ed Lauter]] - [[Taylor Lautner]] - [[Timo Lavikainen]] - [[Jude Law]] - [[Lucy Lawless]] - [[Jennifer Lawrence]] - [[Martin Lawrence]] - [[Cloris Leachman]] - [[Zarah Leander]] - [[Jean-Pierre Léaud]] - [[Jules LeBlanc]] - [[Matt LeBlanc]] - [[Heath Ledger]] - [[Bruce Lee]] - [[Christopher Lee]] - [[Lee Jun Ki]] - [[Will Lee]] - [[Fatme Helge Leevald]] - [[Rachelle Lefevre]] - [[Marko Leht]] - [[Janet Leigh]] - [[Jennifer Jason Leigh]] - [[Vivien Leigh]] - [[Laura Leighton]] - [[Jack Lemmon]] - [[Liis Lemsalu]] - [[Jay Leno]] - [[Jevgeni Leonov]] - [[Margus Lepa]] - [[Andres Lepik]] - [[Mikko Leppilampi]] - [[Rose Lesley]] - [[Rea Lest]] - [[Jared Leto]] - [[Katie Leung]] - [[Elyse Levesque]] – [[Margarita Levieva]] - [[Charlotte Lewis]] - [[Damian Lewis]] - [[Richard Lewis]] - [[Jet Li]] - [[Ülle Lichtfeldt]] - [[Arnis Līcītis]] - [[Uldis Lieldidžs]] - [[Līga Liepiņa]] - [[Harijs Liepiņš]] - [[Pēteris Liepiņš]] - [[Oskar Liigand]] - [[Arno Liiver]] - [[Mari Lill]] - [[Mari-Liis Lill]] - [[Tiit Lilleorg]] - [[‎Evangeline Lilly]] - [[Oskar Lind]] - [[Gunnel Lindblom]] - [[Max Linder]] - [[Liis Lindmaa]] - [[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]] - [[Hamish Linklater]] - [[Alex D. Linz]] - [[Ray Liotta]] - [[Jaak Lipso]] - [[Eeva Litmanen]] - [[Lucy Liu]] - [[Vassili Livanov]] - [[Blake Lively]] - [[Christopher Lloyd]] - [[Harold Lloyd]] - [[Heather Locklear]] - [[Angel Locsin]] - [[Lindsay Lohan]] - [[Oiva Lohtander]] - [[Vesa-Matti Loiri]] - [[Uno Loit]] - [[Vibeke Løkkeberg]] - [[Gina Lollobrigida]] - [[Loretta Long]] - [[Michael Longfellow]] - [[Eva Longoria]] - [[Michael Lonsdale]] - [[Priit Loog]] - [[Eric Lopez]] - [[Jennifer Lopez]] - [[Sophia Loren]] - [[Peter Lorre]] - [[Susanne Lothar]] - [[Lori Loughlin]] - [[Julia Louis-Dreyfus]] - [[Demi Lovato]] - [[Courtney Love]] - [[Jon Lovitz]] - [[Fabrice Luchini]] - [[Ludacris]] - [[Béla Lugosi]] - [[Lena Barbara Luhse]] - [[Markus Luik]] - [[Sulev Luik]] - [[Terje Luik]] - [[Vilma Luik]] - [[Ned Luke]] - [[Tõnu Lume]] - [[Jüri Lumiste]] - [[Joanna Lumley]] - [[Diego Luna]] - [[Ada Lundver]] - [[Inga Lunge]] - [[Dita Lūriņa]] - [[Masiela Lusha]] - [[Aksella Luts]] - [[Meta Luts]] - [[Ain Lutsepp]] - [[Kristjan Lüüs]] - [[Evanna Lynch]] - [[Sue Lyon]] == M == [[Siim Maaten]] - [[Marcello Macchia]] - [[Andie MacDowell]] - [[Seth MacFarlane]] - [[Fernanda Machado]] - [[Kyle MacLachlan]] - [[Shirley MacLaine]] - [[Peter MacNicol]] - [[William H. Macy]] - [[Mikey Madison]] - [[Madita]] - [[Madonna (laulja)|Madonna]] - [[Pua Magasiva]] - [[Joe Maggard]] - [[Mayssa Maghrebi]] - [[Anna Magnani]] - [[Tobey Maguire]] - [[Riina Maidre]] - [[Aïssa Maïga]] - [[Ally Maki]] - [[Rami Malek]] - [[Wendie Malick]] - [[John Malkovich]] - [[Mona Malm]] - [[Eva Malmsten]] - [[Mait Malmsten]] - [[Heino Mandri]] - [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]] - [[Pirkko Mannola]] - [[J. P. Manoux]] - [[Jayne Mansfield]] - [[Michael Mantenuto]] - [[Karl Mantzius]] - [[Jean Marais]] - [[Sophie Marceau]] - [[Nancy Marchand]] - [[Jerry Maren]] - [[Anne Margiste]] - [[David Margulies]] - [[Ingrid Margus]] - [[Cheech Marin]] - [[Karl Markovics]] - [[James Marsden]] - [[Jason Marsden]] - [[Ben Marshall]] - [[Dean Martin]] - [[Sven Martinek]] - [[Vladimir Jurjevitš Martõnov]] - [[Giulietta Masina]] - [[Elina Masing]] - [[Algimantas Masiulis]] - [[Lea Massari]] - [[Marcello Mastroianni]] - [[Amy Mathews]] - [[Märten Matsu]] - [[Nanako Matsushima]] - [[Marko Matvere]] - [[Gørild Mauseth]] - [[Jenny Maxwell]] - [[Bill Maynard]] - [[Juliette Mayniel]] - [[Rachel McAdams]] - [[Jack McBrayer]] - [[Danny McBride]] - [[David McCallum]] - [[Rue McClanahan]] - [[Edie McClurg]] - [[Matthew McConaughey]] - [[Eric McCormack]] - [[Helen McCrory]] - [[Jennette McCurdy]] - [[Kevin McDonald]] - [[Malcolm McDowell]] - [[Bruce McGill]] - [[Ted McGinley]] - [[Rose McGowan]] - [[Lynne McGranger]] - [[Bob McGrath]] - [[Ewan McGregor]] - [[Joel McHale]] - [[Tim McInnerny]] - [[Daniel McKeague]] - [[Ian McKellen]] - [[Benjamin McKenzie]] - [[Julian McMahon]] - [[Kevin McNally]] - [[Maggie McNamara]] - [[Steve McQueen]] - [[Patricia McPherson]] - [[Ian McShane]] - [[Tim Meadows]] - [[Ray Meagher]] - [[Russell Means]] - [[Anne Meara]] - [[Jaanus Mehikas]] - [[Daniela Melchior]] - [[Eva Mendes]] - [[Natalie Mendoza]] - [[Māra Mennika]] - [[Vladimir Menšov]] - [[Jiří Menzel]] - [[María Mercader]] - [[Tamzin Merchant]] - [[Michèle Mercier]] - [[Getter Meresmaa]] - [[Helena Merzin-Tamm]] - [[Leonhard Merzin]] - [[Paul Mescal]] - [[Laine Mesikäpp]] - [[Jim Meskimen]] - [[Debra Messing]] - [[Märten Metsaviir]] - [[Seth Meyers]] - [[Alyson Michalka]] - [[Lea Michele]] - [[Charles Middleton]] - [[Bette Midler]] - [[Toshirō Mifune]] - [[Nikita Mihhalkov]] - [[Kaie Mihkelson]] - [[Carmen Mikiver]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Tõnu Mikiver]] - [[Mads Mikkelsen]] - [[Ilmar Mikkor]] - [[Stanisław Mikulski]] - [[Alyssa Milano]] - [[Christina Milian]] - [[Cristin Milioti]] - [[Martin Mill]] - [[Ben Miller]] - [[Hal Miller]] - [[Sienna Miller]] - [[Wentworth Miller]] - [[Madis Milling]] - [[Eero Milonoff]] - [[Yvette Mimieux]] - [[Max Minghella]] - [[Liza Minnelli]] - [[Dannii Minogue]] - [[Dan Mintz]] - [[Eugene Mirman]] - [[Andrei Mironov]] - [[Helen Mirren]] - [[Ichirō Mizuki]] - [[Sonoya Mizuno]] - [[Beverley Mitchell]] - [[Radha Mitchell]] - [[Robert Mitchum]] - [[Gojko Mitić]] - [[Margo Mitt]] - [[Maarja Mitt-Pichen]] - [[Andrei Mjagkov]] - [[Ralf Moeller]] - [[Jon Mohr]] - [[Alfred Molina]] - [[Jason Momoa]] - [[Taylor Momsen]] - [[Dominic Monaghan]] - [[Sophie Monk]] - [[Marilyn Monroe]] - [[Yves Montand]] - [[Dacre Montgomery]] - [[Sara Montiel]] - [[Demi Moore]] - [[Dudley Moore]] - [[Julianne Moore]] - [[Mandy Moore]] - [[Mary Tyler Moore]] - [[Roger Moore]] - [[Shemar Moore]] - [[Dylan Moran]] - [[Erin Moran]] - [[Nonna Mordjukova]] - [[Jeanne Moreau]] - [[Jeffrey Dean Morgan]] - [[Tracy Morgan]] - [[Joanna Moro]] - [[María Moscholioú]] - [[Jean Moreau]] - [[Chloë Moretz]] - [[Glenn Morris]] - [[Viggo Mortensen]] - [[Carrie-Anne Moss]] - [[Carlos de la Mota]] - [[Edward Mulhare]] - [[Frankie Muniz]] - [[Matthew J. Munn]] - [[Olivia Munn]] - [[Audrey Munson]] - [[Radner Muratov]] - [[Hilje Murel]] - [[Natalja Murina]] - [[Brittany Murphy]] - [[Cillian Murphy]] - [[Eddie Murphy]] - [[Bill Murray]] - [[Chad Michael Murray]] - [[Don Murray]] - [[Hannah Murray]] - [[Sean Murray]] - [[Ornella Muti]] - [[Outi Mäenpää]] - [[Ain Mäeots]] - [[Karmel Mäesalu]] - [[Lauri Mäesepp]] - [[Laine Mägi]] - [[Maarja Johanna Mägi]] - [[Marin Mägi]] - [[Andres Mähar]] - [[Tarmo Männard]] - [[Regina Männik]] - [[Mike Myers]] == N == [[Mattias Naan]] - [[Samy Naceri]] - [[Tatsuya Nakadai]] - [[Yukie Nakama]] - [[Miki Nakatani]] - [[Marissa Nasution]] - [[Silvia Navarro]] - [[Kunal Nayyar]] - [[Patricia Neal]] - [[Lauri Nebel]] - [[Liam Neeson]] - [[Natalja Negoda]] - [[Sam Neill]] - [[Jerry L. Nelson]] - [[Ricky Nelson]] - [[Corin Nemec]] - [[Evelyn Nesbit]] - [[John Nettles]] - [[Peter New]] - [[Bob Newhart]] - [[Paul Newman]] - [[Richard Newman]] - [[Olivia Newton-John]] - [[Dustin Nguyen]] - [[Jack Nicholson]] - [[Julianne Nicholson]] - [[Leslie Nielsen]] - [[Laura Niils]] - [[Tõnis Niinemets]] - [[Dragan Nikolić]] - [[Juri Nikulin]] - [[Leonard Nimoy]] - [[Cynthia Nixon]] - [[Elvis Nolasco]] - [[Nick Nolte]] - [[Allan Noormets]] - [[Andres Noormets]] - [[Adela Noriega]] - [[Henrik Normann]] - [[Chuck Norris]] - [[Edward Norton]] - [[Jekaterina Novosjolova]] - [[Judy Nunn]] - [[Siti Nurhaliza]] - [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] - [[Lauri Nurkse]] - [[Egon Nuter]] - [[Jeff Nuttall]] - [[Rudolf Nuude]] - [[Miia Nuutila]] - [[Ego Nwodim]] - [[Maris Nõlvak]] - [[Sulev Nõmmik]] - [[Kaili Närep]] - [[Elmo Nüganen]] - [[Saara Nüganen]] - [[Lena Nyman]] - [[Michael Nyqvist]] == O == [[Hugh O'Brian]] - [[Bob Odenkirk]] - [[Rosie O'Donnell]] - [[Sandra Oh]] - [[Michael O'Hare]] - [[Bruno Oja]] - [[Peeter Oja]] - [[Pääru Oja]] - [[Rein Oja]] - [[Tõnu Oja]] - [[Indrek Ojari]] - [[Masi Oka]] - [[Gary Oldman]] - [[Joseph Olita]] - [[Christian Oliver]] - [[Laurence Olivier]] - [[Madis Ollikainen]] - [[Ashley Olsen]] - [[Elizabeth Olsen]] - [[Mary-Kate Olsen]] - [[Timothy Olyphant]] - [[Kate O'Mara]] - [[Ryan O'Neal]] - [[Tatum O'Neal]] - [[Ed O'Neill]] - [[Narda Onyx]] - [[Terry O'Quinn]] - [[Jaanus Orgulas]] - [[Liina Orlova]] - [[Ljubov Orlova]] - [[Roscoe Orman]] - [[Heather O'Rourke]] - [[Kalju Orro]] - [[Kelly Osbourne]] - [[Emily Osment]] - [[Haley Joel Osment]] - [[Marie Osmond]] - [[Patton Oswalt]] - [[Frank Oz]] - [[Madoka Ozawa]] - [[Peter O'Toole]] - [[Andres Ots]] == P == [[Reet Paavel]] - [[Voldemar Paavel]] - [[Coté de Pablo]] - [[Al Pacino]] - [[Jared Padalecki]] - [[Ashley Padilla]] - [[Elliot Page]] - [[Ester Pajusoo]] - [[Rein Pakk]] - [[Mari Palm]] - [[Keke Palmer]] - [[Teresa Palmer]] - [[Chazz Palminteri]] - [[Merle Palmiste]] - [[Külli Palmsaar]] - [[Tauno Palo]] - [[Gwyneth Paltrow]] - [[Anne Paluver]] - [[Hayden Panettiere]] - [[Porntip Papanai]] - [[Anatoli Papanov]] - [[Anna Paquin]] - [[Vanessa Paradis]] - [[Park Bo-gum]] - [[Ed Parker]] - [[Eleanor Parker]] - [[Mary-Louise Parker]] - [[Nate Parker]] - [[Nathaniel Parker]] - [[Sarah Jessica Parker]] - [[Hunter Parrish]] - [[Jim Parsons]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Sergei Paršin]] - [[Spede Pasanen]] - [[Pedro Pascal]] - [[Vivianne Pasmanter]] - [[Raimo Pass]] - [[Nikolai Pastuhhov]] - [[Dev Patel]] - [[Mandy Patinkin]] - [[Robert Pattinson]] - [[Aaron Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Sarah Paulson]] - [[Eduards Pāvuls]] - [[Bill Paxton]] - [[Gregory Peck]] - [[Ildikó Pécsi]] - [[Simon Pegg]] - [[Irina Pegova]] - [[Lauri Pedaja]] - [[Jorge Pedreros]] - [[Amanda Peet]] - [[Ragne Pekarev]] - [[Ines Pellegrini]] - [[Krystin Pellerin]] - [[Sean Penn]] - [[Terje Pennie]] - [[George Peppard]] - [[Piper Perabo]] - [[Richard Peramets]] - [[Ruth Peramets-Püss]] - [[Julija Peresild]] - [[Anthony Perkins]] - [[Elizabeth Perkins]] - [[Pauley Perrette]] - [[Jacques Perrin]] - [[Valerie Perrine]] - [[Luke Perry]] - [[Matthew Perry]] - [[Joe Pesci]] - [[Pirkka-Pekka Petelius]] - [[Russell Peters]] - [[William Petersen]] - [[Agnessa Peterson]] - [[Lembit Peterson]] - [[Maria Peterson]] - [[Laura Peterson-Aardam]] - [[Dieter Pfaff]] - [[Michelle Pfeiffer]] - [[Gérard Philipe]] - [[Michelle Phillips]] - [[River Phoenix]] - [[Robert Picardo]] - [[Mary Pickford]] - [[David Hyde Pierce]] - [[Helle Pihlak]] - [[Silva Pijon]] - [[Rosamund Pike]] - [[Amanda Pilke]] - [[Chris Pine]] - [[Enrique Pinti]] - [[Freida Pinto]] - [[Brad Pitt]] - [[Maiken Pius]] - [[Märt Pius]] - [[Priit Pius]] - [[Saara Pius]] - [[Jeremy Piven]] - [[Aubrey Plaza]] - [[Donald Pleasence]] - [[Amy Poehler]] - [[Kaarel Pogga]] - [[Mirtel Pohla]] - [[Sidney Poitier]] - [[Roman Polański]] - [[Sydney Pollack]] - [[Aleksei Polujan]] - [[Ellen Pompeo]] - [[Pavel Ponomarjov]] - [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] - [[Anna Popplewell]] - [[Mihhail Poretšenkov]] - [[Veiko Porkanen]] - [[Natalie Portman]] - [[Pete Postlethwaite]] - [[Glen Powell]] - [[Jane Powell]] - [[Tyrone Power]] - [[Michael Praed]] - [[Pran]] - [[Gediminas Pranckūnas]] - [[Margus Prangel]] - [[Chris Pratt]] - [[Lox Pratt]] - [[Laura Prepon]] - [[Micheline Presle]] - [[Elvis Presley]] - [[Priscilla Presley]] - [[Vincent Price]] - [[Jason Priestley]] - [[Prince (laulja)|Prince]] - [[Michael Prince]] - [[Žanna Prohhorenko]] - [[Uldis Pūcītis]] - [[Mihhail Pugovkin]] - [[Ieva Puķe]] - [[Liisa Pulk]] - [[Lucy Punch]] - [[Polina Puškaruk]] - [[Üllar Põld]] - [[Dan Põldroos]] - [[Elina Pähklimägi]] - [[Steffi Pähn]] - [[Endel Pärn]] - [[Katrin Pärn]] - [[Jasper Pääkkönen]] - [[Pille Pürg]] - [[Eva Püssa]] == Q == [[Michel Qissi]] - [[Anthony Quinn]] - [[Francesco Quinn]] - [[Molly Quinn]] == R == [[Doris Kristina Raave]] - [[Rita Raave]] - [[Daniel Radcliffe]] - [[Elza Radziņa]] - [[George Raft]] - [[Anneli Rahkema]] - [[Ott-Henrik Raidmets]] - [[Arvo Raimo]] - [[Claude Rains]] - [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] - [[Christopher Rajaveer]] - [[Tereza Ramba]] - [[Sara Ramírez]] - [[Leida Rammo]] - [[Charlotte Rampling]] - [[Bella Ramsey]] - [[Aleksander Randviir]] - [[Faina Ranevskaja]] - [[Noomi Rapace]] - [[Virginia Rappe]] - [[Ksenija Rappoport]] - [[Vjatšeslav Razbegajev]] - [[Ursula Ratasepp]] - [[Melissa Rauch]] - [[Bert Raudsep]] - [[Gert Raudsep]] - [[Evi Rauer]] - [[Piret Rauk]] - [[Mauri Raus]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Charlie Ray]] - [[Stephen Rea]] - [[Nancy Reagan]] - [[Ronald Reagan]] - [[Alfred Rebane]] - [[James Rebhorn]] - [[Robert Redford]] - [[Vanessa Redgrave]] - [[Eddie Redmayne]] - [[Dean Reed]] - [[Donna Reed]] - [[Nikki Reed]] - [[Oliver Reed]] - [[Salme Reek]] - [[Anne Reemann]] - [[Christopher Reeve]] - [[George Reeves]] - [[Keanu Reeves]] - [[Jarmo Reha]] - [[Tara Reid]] - [[Carl Reiner]] - [[Estelle Reiner]] - [[Veljo Reinik]] - [[Jānis Reinis]] - [[Ivo Reinok]] - [[Elina Reinold]] - [[Anti Reinthal]] - [[Külli Reinumägi]] - [[René Reinumägi]] - [[Jaan Rekkor]] - [[Erika Remberg]] - [[Brad Renfro]] - [[Jeremy Renner]] - [[Pierre Renoir]] - [[Paul Reubens]] - [[Fernando Rey]] - [[Burt Reynolds]] - [[Debbie Reynolds]] - [[Ryan Reynolds]] - [[Lana Rhoades]] - [[Patricia Rhomberg]] - [[Matthew Rhys]] - [[Jonathan Rhys-Meyers]] - [[Alfonso Ribeiro]] - [[Giovanni Ribisi]] - [[Christina Ricci]] - [[Cliff Richard]] - [[Pierre Richard]] - [[Dakota Blue Richards]] - [[Denise Richards]] - [[Michael Richards]] - [[Kevin Michael Richardson]] - [[Nicole Richie]] - [[Andy Richter]] - [[Don Rickles]] - [[Alan Rickman]] - [[Daisy Ridley]] - [[Paul Ritter]] - [[Joan Rivers]] - [[AnnaSophia Robb]] - [[Margot Robbie]] - [[Emma Roberts]] - [[John Roberts]] - [[Julia Roberts]] - [[Alex Rocco]] - [[Kali Rocha]] - [[Chris Rock]] - [[James Roday]] - [[Olivia Rodrigo]] - [[Michelle Rodriguez]] - [[Ginger Rogers]] - [[Will Rogers]] - [[Henry Rollins]] - [[Rebecca Romijn]] - [[Saoirse Ronan]] - [[Ago Roo]] - [[Mickey Rooney]] - [[Marga van Rooy]] - [[Helgur Rosental]] - [[Mackenzie Rosman]] - [[Diana Ross]] - [[Gavin Rossdale]] - [[Isabella Rossellini]] - [[Portia de Rossi]] - [[Kim Rossi Stuart]] - [[Emmy Rossum]] - [[Aleksandr Rozenbaum]] - [[Tim Roth]] - [[Teryl Rothery]] - [[Ronda Rousey]] - [[Patricia Routledge]] - [[Kelly Rowland]] - [[Gena Rowlands]] - [[Daniela Ruah]] - [[Ruan Lingyu]] - [[Paul Rudd]] - [[Sara Rue]] - [[Mark Ruffalo]] - [[Johnny Ruffo]] - [[Victoria Ruffo]] - [[José Carlos Ruiz]] - [[Siim Rulli]] - [[Nadežda Rumjantseva]] - [[Geoffrey Rush]] - [[Kurt Russell]] - [[Rene Russo]] - [[Éva Ruttkai]] - [[Paul Ruubel]] - [[Tarmo Ruubel]] - [[Tene Ruubel]] - [[Erik Ruus]] - [[Nikolai Rõbnikov]] - [[Ene Rämmeld]] - [[Kadri Rämmeld]] - [[Meelis Rämmeld]] - [[Maila Rästas]] - [[Tõnis Rätsep]] - [[Rita Rätsepp]] - [[Marika Rökk]] - [[Ken Rüütel]] - [[Debby Ryan]] - [[Jeri Ryan]] - [[Meg Ryan]] - [[Winona Ryder]] - [[Ryu Jun-yeol]] == S == [[Tõnu Saar]] - [[Niko Saarela]] - [[Üllar Saaremäe]] - [[Liisa Saaremäel]] - [[Anneli Saaristo]] - [[Şabāḩ]] - [[Daryl Sabara]] - [[Ernie Sabella]] - [[Katee Sackhoff]] - [[Sadie (saksa lambakoer)|Sadie]] - [[Katey Sagal]] - [[Bob Saget]] - [[Reimo Sagor]] - [[Sylvia Saint]] - [[Elsa Saisio]] - [[Karl Sakrits]] - [[Corso Salani]] - [[Külliki Saldre]] - [[Eduard Salmistu]] - [[Elmar Salulaht]] - [[Inga Salurand]] - [[Indrek Sammul]] - [[Jevgeni Samoilov]] - [[Tatjana Samoilova]] - [[Nadežda Samsonova]] - [[Christoph Sanders]] - [[Adam Sandler]] - [[Thomas Sangster]] - [[Susan Sarandon]] - [[Janek Sarapson]] - [[Sampo Sarkola]] - [[Gailard Sartain]] - [[Kristjan Sarv]] - [[Will Sasso]] - [[Jaan Saul]] - [[Jennifer Saunders]] - [[Larissa Savankova]] - [[Doug Savant]] - [[Ija Savvina]] - [[Erika Sawajiri]] - [[Kristen Schaal]] - [[Rebecca Schaeffer]] - [[Hunter Schafer]] - [[William Schallert]] - [[Maximilian Schell]] - [[Richard Schiff]] - [[Steve Schirripa]] - [[Henessi Schmidt]] - [[Maria Schneider]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[David Schwimmer]] - [[Kaya Scodelario]] - [[Seann William Scott]] - [[Steven Seagal]] - [[Kārlis Sebris]] - [[Amy Sedaris]] - [[Edie Sedgwick]] - [[Kyra Sedgwick]] - [[Oskar Seeman]] - [[Sepo Seeman]] - [[George Segal]] - [[Jason Segel]] - [[Marian Seldes]] - [[Natalja Seleznjova]] - [[Tom Selleck]] - [[Peter Sellers]] - [[Heido Selmet]] - [[Angelina Semjonova]] - [[Sakura Sena]] - [[Rachel Sennott]] - [[Ott Sepp]] - [[Mayra Sérbulo]] - [[Adam Sevani]] - [[Amanda Seyfried]] - [[Tony Shalhoub]] - [[Garry Shandling]] - [[Shangguan Yunzhu]] - [[Michael Shanks]] - [[Omar Sharif]] - [[Keesha Sharp]] - [[William Shatner]] - [[Fiona Shaw]] - [[Wallace Shawn]] - [[John Shea]] - [[Charlie Sheen]] - [[Martin Sheen]] - [[Sherri Shepherd]] - [[Nicollette Sheridan]] - [[Tye Sheridan]] - [[Sarah Sherman]] - [[Lloyd Sherr]] - [[Brooke Shields]] - [[Jackie Shroff]] - [[Tiger Shroff]] - [[James Sie]] - [[Alice Siil]] - [[Arnold Sikkel]] - [[Eili Sild]] - [[Mall Sillandi]] - [[Jay Silverheels]] - [[Sarah Silverman]] - [[Alicia Silverstone]] - [[Victoria Silvstedt]] - [[John Simm]] - [[Endel Simmermann]] - [[J. K. Simmons]] - [[Rain Simmul]] - [[Rosearik Rikki Simons]] - [[William Simons]] - [[Lars Simonsen]] - [[Jessica Simpson]] - [[Frank Sinatra]] - [[Sinbad]] - [[Gary Sinise]] - [[Vjatšeslav Sirin]] - [[Tom Sizemore]] - [[Troye Sivan]] - [[Jon Sivewright]] - [[Bill Skarsgård]] - [[Kaia Skoblov]] - [[Artūrs Skrastiņš]] - [[Jenny Slate]] - [[Christian Slater]] - [[Zinaida Slavina]] - [[Veronika Slowikowska]] - [[Ināra Slucka]] - [[Maisie Sly]] - [[Sharon Small]] - [[Mihkel Smeljanski]] - [[Anna Nicole Smith]] - [[Jaden Smith]] - [[Maggie Smith]] - [[Matt Smith]] - [[Will Smith]] - [[Yeardley Smith]] - [[Innokenti Smoktunovski]] - [[Cobey Smulders]] - [[Wesley Snipes]] - [[Sarah Snook]] - [[André Sogliuzzo]] - [[Sonja Sohn]] - [[Britta Soll]] - [[Vitali Solomin]] - [[Carly Rose Sonenclar]] - [[Brenda Song]] - [[Hilda Sooper]] - [[Ago Soots]] - [[Sophie Sooäär]] - [[Türkân Şoray]] - [[Aarne Soro]] - [[Mira Sorvino]] - [[Sissy Spacek]] - [[Kevin Spacey]] - [[David Spade]] - [[James Spader]] - [[Britney Spears]] - [[Jamie Lynn Spears]] - [[Edward Speleers]] - [[Urassaya Sperbund]] - [[Caroll Spinney]] - [[Eero Spriit]] - [[Cole Sprouse]] - [[Grażyna Szapołowska]] - [[Rūta Staliliūnaitė]] - [[Sylvester Stallone]] - [[Barbara Stanwyck]] - [[Drew Starkey]] - [[Igor Starõgin]] - [[Jason Statham]] - [[Mary Steenburgen]] - [[Shirley Stelfox]] - [[Maury Sterling]] - [[Vladimir Steržakov]] - [[Stella Stevens]] - [[Margot Stevenson]] - [[James Stewart]] - [[Kristen Stewart]] - [[Patrick Stewart]] - [[David Ogden Stiers]] - [[Julia Stiles]] - [[Ben Stiller]] - [[Margo Stilley]] - [[Dean Stockwell]] - [[Fred Stoller]] - [[Emma Stone]] - [[Sharon Stone]] - [[Larry Storch]] - [[Connor Storrie]] - [[Imants Strads]] - [[Glenn Strange]] - [[Meryl Streep]] - [[Barbra Streisand]] - [[René Strickler]] - [[Oleg Striženov]] - [[Bobby Stuart]] - [[Gloria Stuart]] - [[James Patrick Stuart]] - [[Jerzy Stuhr]] - [[Bohdan Stupka]] - [[Melissa Sturm]] - [[David Suchet]] - [[Agnieszka Suchora]] - [[Alar Sudak]] - [[Jason Sudeikis]] - [[Viktor Suhhorukov]] - [[Tiit Sukk]] - [[Nicole Sullivan]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Donald Sutherland]] - [[Kiefer Sutherland]] - [[Jeremy Sumpter]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Toomas Suuman]] - [[Arno Suurorg]] - [[Mena Suvari]] - [[Mihhail Svetin]] - [[Hilary Swank]] - [[Patrick Swayze]] - [[Clive Swift]] - [[Taylor Swift]] - [[Tilda Swinton]] - [[Meeli Sööt]] - [[Olga Syahputra]] - [[Martti Syrjä]] == Š == [[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Vassili Šukšin]] == Z == [[Vladimir Zeldin]] - [[Renée Zellweger]] - [[Vladimir Zemljanikin]] - [[Zendaya]] - [[Ferenc Zenthe]] - [[Catherine Zeta-Jones]] - [[Maddie Ziegler]] - [[Zhang Ziyi]] - [[Valeri Zolotuhhin]] - [[Sten Zupping]] ==Ž== [[Andrejs Žagars]] - [[Bata Živojinović]] - [[Olesja Žurakivska]] == T == [[Indrek Taalmaa]] - [[Oleg Tabakov]] - [[Margus Tabor]] - [[Theodor Tabor]] - [[Andres Tabun]] - [[Tarmo Tagamets]] - [[Sadaf Taherian]] - [[George Takei]] - [[Amir Talai]] - [[Aino Talvi]] - [[Alice Talvik]] - [[Merle Talvik]] - [[Jaak Tamleht]] - [[Katariina Tamm]] - [[Mary Tamm]] - [[Raivo E. Tamm]] - [[Kiiri Tamm]] - [[Karin Tammaru]] - [[Peeter Tammearu]] - [[Ilmar Tammur]] - [[Isamu Tanonaka]] - [[Amanda Tapping]] - [[Georgi Taratorkin]] - [[Ruut Tarmo]] - [[Fred Tatasciore]] - [[Sharon Tate]] - [[Jacques Tati]] - [[Channing Tatum]] - [[Tiina Tauraite]] - [[Audrey Tautou]] - [[Elizabeth Taylor]] - [[Holland Taylor]] - [[Lili Taylor]] - [[Matthew W. Taylor]] - [[Tamara Taylor]] - [[Toni Tecuceanu]] - [[Margo Teder]] - [[Danny Teeson]] - [[Külli Teetamm]] - [[Miles Teller]] - [[Shirley Temple]] - [[Kalmer Tennosaar]] - [[Liina Tennosaar]] - [[Sulev Teppart]] - [[Minori Terada]] - [[Margarita Terehhova]] - [[Thalía]] - [[Charlize Theron]] - [[Emma Thompson]] - [[Kenan Thompson]] - [[Linda Thompson]] - [[Bella Thorne]] - [[Courtney Thorne-Smith]] - [[Uma Thurman]] - [[T. J. Thyne]] - [[Vjatšeslav Tihhonov]] - [[Klaudia Tiitsmaa]] - [[Mihkel Tikerpalu]] - [[Ursel Tilk]] - [[Ashley Tisdale]] - [[Doris Tislar]] - [[Tony Todd]] - [[Jani Toivola]] - [[Pamela Tola]] - [[Andrei Tolubejev]] - [[Kersti Tombak]] - [[Kärt Tomingas]] - [[Villu Tomingas]] - [[Kaarel Toom]] - [[Jaan Tooming]] - [[Harriet Toompere]] - [[Hendrik Toompere juunior]] - [[Gordon Tootoosis]] - [[Heino Torga]] - [[Lolita Torres]] - [[Anna Torv]] - [[Lupita Tovar]] - [[Spencer Tracy]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Karrueche Tran]] - [[Raivo Trass]] - [[John Travolta]] - [[Halka Třešňáková]] - [[Jördis Triebel]] - [[Jean-Louis Trintignant]] - [[Marie Trintignant]] - [[Verne Troyer]] - [[Tõnu Trubetsky]] - [[François Truffaut]] - [[Sofiko Tšiaureli]] - [[Irmena Tšitšikova]] - [[Stanley Tucci]] - [[Tambet Tuisk]] - [[Risto Tuorila]] - [[Aidan Turner]] - [[Lana Turner]] - [[Sophie Turner]] - [[Tina Turner]] - [[Aida Turturro]] - [[Teresa Tuszyńska‎]] - [[Veikko Täär]] - [[Aisha Tyler]] - [[Liv Tyler]] - [[Cicely Tyson]] - [[Beata Tyszkiewicz]] == U == [[Väino Uibo]] - [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Mihhail Uljanov]] - [[Liv Ullmann]] - [[Ernst Umhauer]] - [[Carrie Underwood]] - [[Katariina Unt]] - [[Kate Upton]] - [[Jevgenija Uralova]] - [[Johann Urb]] - [[Toomas Urb]] - [[Jevgeni Urbanski]] - [[Nina Urgant]] - [[Usher]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Pärt Uusberg]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Uku Uusberg]] - [[Jan Uuspõld]] == V == [[Helmut Vaag]] - [[Andrus Vaarik]] - [[Marika Vaarik]] - [[Marta Vaarik]] - [[Marine Vacth]] - [[Annette Vadim]] - [[Rein Vaharo]] - [[Aigi Vahing]] - [[Liina Vahter]] - [[Liina Vahtrik]] - [[Carita Vaikjärv]] - [[Viire Valdma]] - [[Angélica Vale]] - [[Ritva Valkama]] - [[Jean-Claude Van Damme]] - [[Frans Van der Aa]] - [[Kirsten Vangsness]] - [[Helene Vannari]] - [[Sergo Vares]] - [[Natalja Varlei]] - [[Jim Varney]] - [[Ardo Ran Varres]] - [[Michael Vartan]] - [[Fernanda Vasconcellos]] - [[Sofia Vassilieva]] - [[Jekaterina Vassiljeva]] - [[Uldis Vazdiks]] - [[Jussi Vatanen]] - [[Ragne Veensalu]] - [[Kaido Veermäe]] - [[Anne Veesaar]] - [[Juha Veijonen]] - [[Martin Veinmann]] - [[Kaspar Velberg]] - [[Milo Ventimiglia]] - [[Sofía Vergara]] - [[Anne Vernon]] - [[Lidija Vertinskaja]] - [[Jevgeni Vesnik]] - [[Angélico Vieira]] - [[Michelle Vieth]] - [[Juhan Viiding]] - [[Kristo Viiding]] - [[Alicia Vikander]] - [[Sharni Vinson]] - [[Gunta Virkava]] - [[Märt Visnapuu]] - [[Georgi Vitsin]] - [[Monica Vitti]] - [[Marina Vlady]] - [[Jevgeni Vlassov]] - [[Jüri Vlassov]] - [[Jon Voight]] - [[Peeter Volkonski]] - [[Omar Volmer]] - [[Pavel Vorožtsov]] - [[Edgar Vunš]] - [[Evelin Võigemast]] - [[Priit Võigemast]] - [[Hanna-Liina Võsa]] - [[Vladimir Võssotski]] == W == [[Hannah Waddingham]] - [[Mark Wahlberg]] - [[Kari Wahlgren]] - [[Ralph Waite]] - [[Marie Walcamp]] - [[Devon Walker]] - [[Paul Walker]] - [[Eli Wallach]] - [[Kirsti Wallasvaara]] - [[David Walliams]] - [[Kate Walsh]] - [[Julie Walters]] - [[Christoph Waltz]] - [[Zoë Wanamaker]] - [[Denzel Washington]] - [[Mia Wasikowska]] - [[Katherine Waterston]] - [[Barry Watson]] - [[Emma Watson]] - [[Indica Watson]] - [[Siraphun Wattanajinda]] - [[Naomi Watts]] - [[John Wayne]] - [[Michael Weatherly]] - [[Carl Weathers]] - [[Sigourney Weaver]] - [[Hugo Weaving]] - [[Martin Weinek]] - [[Stephnie Weir]] - [[Michael T. Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Rachel Weisz]] - [[Raquel Welch]] - [[Colin Welland]] - [[Tom Welling]] - [[George Wendt]] - [[Rolf Wenkhaus]] - [[Barbara Werle]] - [[Adam West]] - [[Dominic West]] - [[Forest Whitaker]] - [[Betty White]] - [[David A. R. White]] - [[Jaleel White]] - [[Bradley Whitford]] - [[Steve Whitmire]] - [[Jane Wickline]] - [[Olivia Wilde]] - [[Gene Wilder]] - [[Catherine Wilkening]] - [[Laisha Wilkins]] - [[Hudson Williams]] - [[Katt Williams]] - [[Michael K. Williams]] - [[Michelle Williams]] - [[Robin Williams]] - [[Bruce Willis]] - [[Chandra Wilson]] - [[Lambert Wilson]] - [[Luke Wilson]] - [[Rebel Wilson]] - [[Robert Brian Wilson]] - [[Ruth Wilson]] - [[William Windom]] - [[Mick Wingert]] - [[Henry Winkler]] - [[Kate Winslet]] - [[Jonathan Winters]] - [[Shelley Winters]] - [[Jane Withers]] - [[Reese Witherspoon]] - [[Tom Wlaschiha]] - [[Finn Wolfhard]] - [[Won Bin]] - [[Won Ji-an]] - [[Ed Wood]] - [[Elijah Wood]] - [[Evan Rachel Wood]] - [[Jake Wood]] - [[Natalie Wood]] - [[Vivien Wood]] - [[Bambi Woods]] - [[Joanne Woodward]] - [[Bonnie Wright]] - [[Constance Wu]] - [[Noah Wyle]] - [[Patrice Wymore]] ==Õ== [[Rait Õunapuu]] ==Ä== [[Xəlil Əbcəlilev]] ==Ü== [[Aarne Üksküla]] - [[Kristjan Üksküla]] - [[Ako Ülavere]] ==Y== [[Bowen Yang]] - [[Susannah York]] - [[Rudy Youngblood]] ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] [[Kategooria:Filminäitlejad|*Filminäitlejate loend]] 1ea2wt0cdt9p3hqgon35qw3m9hx0a06 0 18740 7248413 7141304 2026-10-06T09:40:04Z Amherst99 15496 /* */ 7248413 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib revolutsioonist Venemaal 1917; samanimeliste sündmuste kohta Serbias vaata artiklit [[Oktoobrirevolutsioon (Serbia)]]; saare kohta vaata artiklit [[Oktoobrirevolutsiooni saar]]}} {{toimeta}} [[pilt:Kustodiyev bolshevik.JPG|pisi|[[Boriss Kustodijev]]. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. [[Moskva]], [[Tretjakovi galerii]]]] '''Oktoobrirevolutsioon''' ehk '''oktoobripööre''', nõukogude aegunud terminiga '''Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon''' oli [[Petrograd]]is 6.–8. novembril ([[vkj]] 24.–26. oktoobril) [[1917]] toimunud [[riigipööre]], mille käigus [[bolševikud]] kukutasid [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutise Valitsuse]]. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolševike võimu kehtestamist kogu [[Venemaa]]l. Sellest sündmusest sai alguse [[Nõukogude Venemaa]] ja seejärel [[Nõukogude Liit]]. Alates [[1927]]. aastast hakati Nõukogude Liidus kasutama nimetust ''Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon''. 31. jaanuaril 1918 toimunud kalendrireformi tõttu tähistati Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva Nõukogude Liidus [[7. november|7. novembril]]. Oktoobrirevolutsiooni aastapäev oli Nõukogude Liidu tähtsaim riigipüha, mida tähistati kahel töövabal päeval 7. ja 8. novembril aastatel 1927–1991. Aastatel 1918–1990 korraldati sündmuse meenutuseks 7. novembril [[Moskva]]s [[Punane väljak|Punasel väljakul]] sõjaväeparaade. == Historiograafia == Oktoobrirevolutsiooni sündmuste käsitlemisel ei pääse mööda historiograafilistest probleemidest. Nõukogude Liidus käsitleti neid sündmusi vastavalt ametlikule [[ideoloogia]]le. [[NLKP Ajaloo Instituut]] ja teisedki asutused hävitasid ja fabritseerisid oktoobrirevolutsiooniga seotud dokumente ja muid materjale. Paljud nõukogude allikad on kaheldava väärtusega, ehkki Lääne ajaloolased ja teatmeteosed sageli tuginevad ka nendele. == Etümoloogia == Algul nimetasid ka bolševikud sündmust Oktoobri riigipöördeks (Октябрьский переворот), siiski hakati ajapikku kasutama terminit "revolutsioon" ehk "oktoobrirevolutsioon". 1927. aastal, kui tähistati sündmuse 10. aastapäeva, võeti Nõukogude Liidus kasutusele ametlik nimetus "suur sotsialistlik oktoobrirevolutsioon". == Taust == [[Veebruarirevolutsioon]]iga oli 1917. aasta alguses Venemaal kukutatud keiser [[Nikolai II]] ja 1. septembril 1917 välja kuulutatud [[Venemaa Vabariik]]. [[Seadusandlik võim]] kuulus [[Riigiduuma]]le ja eelparlamendile ning [[täidesaatev võim]] allus [[Ajutine valitsus (Venemaa)|Ajutisele valitsusele]]. Oktoobrirevolutsiooni ajal oli valitsuse eesotsas [[esseerid|esseer]] [[Aleksandr Kerenski]]. [[Eelparlament]] valmistas ette [[Asutav Kogu (Venemaa)|Asutava Kogu]] tööd, mis pidi valitama 12. novembril 1917 ja võtma vastu [[põhiseadus]]e. Paralleelsete võimuorganitena tegutsesid ka mitme erakonna esindajatest moodustatud, kuid sageli bolševike mõju all olevad esinduskogud ([[nõukogu]]d) ja nende [[täitevkomitee]]d. Venemaa osales jätkuvalt [[1914]]. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. Sõda oli riigi välja kurnanud ning süvendanud sotsiaalseid probleeme. Ajutine Valitsus ei soovinud alustada rahuläbirääkimisi [[Saksamaa]] ja tema liitlastega. Paljude väeosade sõdurite ja madruste hulgas valitsesid allumatuse meeleolud. == Revolutsiooni ettevalmistamine == Idee alguseks on loetud [[Vladimir Lenin]]i poolt 3. aprillil 1917 avaldatud [[Aprilliteesid|aprilliteese]]. Alates [[september|septembri]] lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end [[Soome]]s ning oli hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev [[Lev Trotski]]. Oli selge, et Asutava Kogu valimistel [[bolševikud]] enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. 12. oktoobril asutati [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] juurde [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] eesotsas Lev Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine. Sisuliselt sai sellest 24.–26. oktoobril toime pandud riigipöörde juhtimise staap. 22. oktoobril asutati [[Eesti]]s [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]. See oli [[VSDTP]] Tallinna Komitee juurde moodustatud [[konspiratsioon|konspiratiivne]] revolutsioonikomitee. Selle esimees oli [[Ivan Rabtšinski]] ja aseesimees [[Viktor Kingissepp]]. == Revolutsiooni käik Eestis == Revolutsioon algas [[esmaspäev]]al, 23. oktoobril 1917 [[Tallinn]]as. Seda juhtis [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]. Komitee koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised [[raudtee]]-, [[post]]i- ja [[telegraaf]]i[[komissar]]idele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna [[raudteejaam]]adesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile [[Eestimaa nõukogud]]ele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolševike salgad Tallinnas raudteejaamad ja [[sideteenused|side]]asutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse [[sõdur|soldatid]] ja [[madrus]]ed. [[Peeter Suure Merekindlus|Merekindlus]]e juhtkond ei jõudnud osutada mingit vastupanu. Võimu haaras [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]], mille esimees oli bolševik [[Jaan Anvelt]]. {{vaata|Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee}} Järgmistel päevadel saadi võim ka mujal Eestis ([[Tartu]]s 25. oktoobril, [[Narva]]s 26. oktoobril). == Revolutsiooni käik Petrogradis == 24. oktoobril 1917 kell 9 hommikul Petrogradis saadeti kõigile [[polk|polgu]]komiteedele ja komissaridele [[korraldus nr. 1]], millega kästi polgud lahinguvalmis seada. [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] käsu kohaselt seati kontroll [[Neeva]] [[sild]]ade üle. Kindlustamaks ühendust linnaosade vahel, lasid [[Lev Trotski]] ja [[Vladimir Lenin]] sillavahtidele [[palk]]a maksta. Samal päeval käskis [[Aleksandr Kerenski]] tuua Tallinnast Petrogradi 13. ja 15. [[kasakad|kasakapolgu]] ning ühe [[brigaad]]i 44. [[jalavägi|jalaväe]][[diviis]]ist. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee keelas Petrogradi vägesid saata. Merekindluse komandant sai range käsu mehed paigale jätta. Kindlusest anti siiski Kerenski [[telegramm]]i ärakiri salaja kasakapolkude juhatusele edasi. Ööl vastu 25. oktoobrit võtsid bolševikele alluvad väed endi kontrolli alla sillad, raudteejaamad, [[elektrijaam]]a, telefonikeskjaama, telegraafi, [[Venemaa Telegraafiagentuur]]i ja Venemaa [[Riigipank|Riigipanga]]. Valitsuse residents, [[Talvepalee]], piirati sisse. Ülevõtmised kulgesid enam-vähem rahulikult ja märkamatult. 25. oktoobri hommikul ajas eelparlamendi [[Maria palee]]s laiali palee komandant, endise [[Balti laevastik]]u madrus [[Anatoli Železnjak]]i ([[1895]]–[[1919]]). Pärastlõunal teatas Trotski Petrogradi Nõukogule juba Venemaa Ajutise Valitsuse langemisest. Vastav teade edastati telegraafi teel üle riigi. Ööl vastu 26. oktoobrit hõivati praktiliselt ilma vastupanuta [[Talvepalee vallutamine|Talvepalee]]. Operatsiooni märguandeks oli [[Aurora (laev)|ristleja Aurora]] [[kogupauk]]. Talvepalee ülevõtmist juhtis Petrogradi sõja-revolutsioonikomitee sekretär lipnik Vladimir Antonov-Ovsejenko. Talvepalees viibinud ministrid arreteeriti ja suleti Petropavlovski kindlusse. [[Peaminister]] Aleksandr Kerenski oli selleks ajaks Petrogradist lahkunud abivägede kutsumiseks. Alates 25. oktoobri õhtust oli Petrogradis [[Smolnõi]]s koos [[Nõukogude kongressid|II ülevenemaaline nõukogude kongress]]. Selle oli kokku kutsunud Trotski juba 20. oktoobriks, kuid lükati siis edasi 25. oktoobrile. Polnud kindel, kas kongress nõustub võimu ülevõtmisega Ajutiselt Valitsuselt, sest bolševikel ei olnud kongressil kindlat enamust. Kongressi 670 delegaadist olid 300 bolševikud ning umbes sada vasakpoolsed [[esseerid]], kes samuti toetasid valitsuse kukutamist. [[Menševikud]] ja parempoolsed esseerid heitsid bolševikele ette, et nad on sepitsenud kongressi vastu vandenõu ning revolutsioonile kallale tunginud. Nad kutsusid bolševikke üles nendega võimu jagama ning moodustama [[koalitsioonivalitsus]]e. Kui bolševikud sellest keeldusid, lahkusid paljud menševikud ja parempoolsed esseerid protestiks saalist. Nende lahkumise ajal ütles Trotski: "Jah, minge välja, minge, minge, minge, te lähete ajaloo prügimäele." Kongress koosnes nüüd praktiliselt ainult bolševikest ja vasakpoolsetest esseeridest, kes järgmisel päeval võeti lühiajalisse [[koalitsioon]]ivalitsusse. Et Ajutine Valitsus oli juba arreteeritud, võttis kongress vastu otsuse võimu üleminekust tööliste, soldatite ja talurahva saadikute nõukogude kätte. 26. oktoobril kuulutas kongress Venemaa [[nõukogude vabariik|nõukogude vabariigiks]] ning võttis vastu [[rahudekreet|rahudekreedi]] ja [[maadekreet|maadekreedi]]. Kaks päeva varem oli eelparlament samasisulised otsused juba vastu võtnud, kuid bolševike kontrolli all olev Venemaa Telegraafiagentuur seda ei edastanud. Kongress moodustas ka uue ajutise valitsuse, [[Rahvakomissaride Nõukogu]], mille eesotsas oli Vladimir Lenin ja '''mis pidi valitsema Asutava Kogu kokkutulekuni'''. == Sündmused riigipöörde järel == ===Ülevenemaaline Asutav Kogu=== 12. novembril toimunud Ülevenemaalise [[Asutav Kogu (Venemaa)|Asutava Kogu]] valimistel kogusid Sotsialistliku Revolutsioonipartei (esseeride) kandidaadid 40% häältest ja absoluutse enamuse Ülevenemaalises Asutavas Kogus. Teisele kohale jäid bolševikud 24 protsendiga. Bolševikud võitsid tööstuskeskustes ja pealinnas, Eestis said nad 40% häältest ja läänerinde sõdurite seas koguni kaks kolmandikku, aga valimisvõidu tagas esseeridele laialdane toetus talurahva seas. 5. jaanuaril 1918 kokku tulnud Ülevenemaalise Asutava Kogu istungil tegi [[Jakov Sverdlov]] ettepaneku vastu võtta bolševike otsuse-eelnõud. Kui Asutav Kogu sellest keeldus, lahkusid bolševikud protesti märgiks ja organiseerisid [[nõukogude kongressid|nõukogude III kongress]]i, mis pidi olema õige rahvaesinduskogu. Asutava Kogu ainsaks jäänud istung toimus Petrogradis Tauria palees 5. jaanuari pärastlõunast kella neljast 6. jaanuari varahommikul kella neljani. Järgmisel päeval keeldusid bolševikele alluvad sõdurid Asutava Kogu saadikuid Tauria paleesse lubamast. Asutava Kogu laialiajamist võibki võtta tegelikuks bolševike võimuhaaramise ajaks. ===Sündmused Venemaal ja mujal maailmas=== Riigipööre andis bolševikele võimaluse kindlustada võimu põhiliselt Petrogradis. [[Moskva]]s oli vastupanu bolševikele suur ning nad saavutasid täieliku kontrolli linna üle alles märtsis 1918. Ükski välisriik bolševike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolševikud äärmuslikke meetodeid. Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks, kontrrevolutsionäärideks ja sabotöörideks. Vastupanu mahasurumiseks loodi 6. detsembril 1917. Erakorraline Komisjon ([[Tšekaa]]). Ajutiselt kaasati koalitsiooni vasakpoolsed esseerid, samal ajal arreteeriti parempoolseid esseere, menševikke, konstitutsioonilisi demokraate jt. [[Saksamaa|Saksa]] [[Saksa Armee (Saksa Keisririik)|armee]] oli selleks ajaks jõudnud hõivata suure osa Venemaast, sest Vene sõdurid deserteerusid massiliselt. Valitsesid kaos, [[anarhia]] ja meelevaldne [[punane terror]]. Puhkes [[Venemaa kodusõda]], algas välisriikide interventsioon Venemaale. Bolševike võim stabiliseerus 1920. aasta paiku. ==Sündmused riigipöörde järel Eestis== === Maanõukogu laialisaatmine === Kuna Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu keeldus uut bolševike valitsust tunnustamast saatis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ta 12. novembri otsusega laiali. 15. (28.) novembri pärastlõunal kell 16.00 kogunes Maanõukogu Toompea lossi erakorralisele istungile ja kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestimaal. Istung kestis napilt pool tundi ja aeti siis enamlaste poolt laiali. Lossist lahkuvaid Maanõukogu saadikuid rünnati Toompea lossiplatsil enamlikult meelestatud rahvajõugu poolt. === Baltisakslaste represseerimine === 30. novembril (13. detsembril ukj.) 1917 võttis Eestimaa rüütelkonna komitee vastu salajase otsuse Eestimaa eraldamise kohta Venemaast, paludes Saksamaal võtta Eestimaa oma kaitse alla. 17. (30.) detsembril 1917 tegi samasuguse otsuse Liivimaa rüütelkond. Kuigi baltisakslaste ettevõtmised pidid kuni Saksa vägede kohalejõudmiseni jääma saladuseks, lekkis teave nende salajastest otsustest Stockholmi diplomaatide kaudu Nõukogude valitsuseni. Eestimaa rüütelkonna juhte ei jõutud sellest teavitada, mistõttu nad arreteeriti 15. (28.) jaanuaril 1918. Tekkinud konfliktile valas õli tulle veel ka Haapsalu lähedalt tabatud kolm Saksa agenti baltisaksa aadli ja pastorite palvekirjadega, mis taotlesid Saksa vägedelt võimalikult kiiret Eesti hõivamist. Kõiki neid asjaolusid tõlgendas Eesti Nõukogu Täitevkomitee balti aadli ning eesti kodanluse vandenõuna Nõukogude võimu vastu ning kehtestas 28. jaanuaril (10. veebruaril) 1918 sõjaseisukorra Eesti linnades. Ühtlasi kuulutati kogu aadliseisus [[lindprii]]deks. Kõik üle 17-aastased aadlisoost mehed ja üle 20-aastased naised tuli vahistada, paigutada koonduslaagritesse ning saata lõpuks Siberisse. Kokku arreteeriti umbes 800 mõisnikku, kes saadeti Tallinnast [[Jenissei kubermang]]u. Kõik arreteeritud naised Tallinnas siiski vabastati. === Eesti iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon === Kaksikvõim püsis Eestis 1918. aasta [[24. veebruar|veebruar]]ini, mil Saksamaa okupeeris Eesti. 23. veebruaril kuulutati Pärnus välja Eesti Vabariigi iseseisvus. 24. veebruaril tehti sama Päästekomitee poolt Tallinnas. 25. veebruaril sisenesid Tallinna Saksa armee üksused, algas 1918. aasta novembrini kestnud Saksa okupatsioon. Novembris 1918 algas Saksamaal revolutsioon, 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist, 11. novembril sõlmis Saksamaa Antandi riikidega vaherahu. Samal 11. novembril alustasid tööd Eesti riigiasutused. 19. novembril võttis Eesti Ajutine Valitsus Saksa valitsuse esindajalt [[August Winnig]]ult Eesti valitsemise ametlikult üle. 28. novembril 1918 tungis Nõukogude Venemaa sõda kuulutamata Eestile kallale. Algas [[Vabadussõda]], mis lõppes [[2. veebruar]]il [[1920]] [[Tartu rahu]] sõlmimisega. == Vaata ka == *[[1917. aasta revolutsioonid Venemaal]] == Välislingid == {{commons|Category:Russian Revolution of 1917|1917. aasta revolutsioonid Venemaal}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.ekspress.ee/2009/11/07/fotogalerii/45846-vanad-fotod-suur-sotsialistlik-oktoobrirevolutsioon-eestis Fotod (1980. aastatel): Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Eestis] Eesti Ekspress, 7. oktoober 2009 * [[David Vseviov]]. [[Müstiline Venemaa]]. [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/mustiline-venemaa-talvepalee-vallutamine Talvepalee vallutamine] Vikerraadio, 15. oktoober 2017 [[Kategooria:Oktoobrirevolutsioon| ]] [[Kategooria:Revolutsioonid]] [[Kategooria:1917]] [[Kategooria:1917. aasta Venemaal]] qr3ua9ebszoaimeqlws6337pv9v728p 7248416 7248413 2026-10-06T09:40:35Z Amherst99 15496 /* */ 7248416 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib revolutsioonist Venemaal 1917; samanimeliste sündmuste kohta Serbias vaata artiklit [[Oktoobrirevolutsioon (Serbia)]]; saare kohta vaata artiklit [[Oktoobrirevolutsiooni saar]]}} {{toimeta}} [[pilt:Kustodiyev bolshevik.JPG|pisi|[[Boriss Kustodijev]]. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. [[Moskva]], [[Tretjakovi galerii]]]] '''Oktoobrirevolutsioon''' ehk '''oktoobripööre''', aegunud nõukogude terminiga '''Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon''' oli [[Petrograd]]is 6.–8. novembril ([[vkj]] 24.–26. oktoobril) [[1917]] toimunud [[riigipööre]], mille käigus [[bolševikud]] kukutasid [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutise Valitsuse]]. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolševike võimu kehtestamist kogu [[Venemaa]]l. Sellest sündmusest sai alguse [[Nõukogude Venemaa]] ja seejärel [[Nõukogude Liit]]. Alates [[1927]]. aastast hakati Nõukogude Liidus kasutama nimetust ''Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon''. 31. jaanuaril 1918 toimunud kalendrireformi tõttu tähistati Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva Nõukogude Liidus [[7. november|7. novembril]]. Oktoobrirevolutsiooni aastapäev oli Nõukogude Liidu tähtsaim riigipüha, mida tähistati kahel töövabal päeval 7. ja 8. novembril aastatel 1927–1991. Aastatel 1918–1990 korraldati sündmuse meenutuseks 7. novembril [[Moskva]]s [[Punane väljak|Punasel väljakul]] sõjaväeparaade. == Historiograafia == Oktoobrirevolutsiooni sündmuste käsitlemisel ei pääse mööda historiograafilistest probleemidest. Nõukogude Liidus käsitleti neid sündmusi vastavalt ametlikule [[ideoloogia]]le. [[NLKP Ajaloo Instituut]] ja teisedki asutused hävitasid ja fabritseerisid oktoobrirevolutsiooniga seotud dokumente ja muid materjale. Paljud nõukogude allikad on kaheldava väärtusega, ehkki Lääne ajaloolased ja teatmeteosed sageli tuginevad ka nendele. == Etümoloogia == Algul nimetasid ka bolševikud sündmust Oktoobri riigipöördeks (Октябрьский переворот), siiski hakati ajapikku kasutama terminit "revolutsioon" ehk "oktoobrirevolutsioon". 1927. aastal, kui tähistati sündmuse 10. aastapäeva, võeti Nõukogude Liidus kasutusele ametlik nimetus "suur sotsialistlik oktoobrirevolutsioon". == Taust == [[Veebruarirevolutsioon]]iga oli 1917. aasta alguses Venemaal kukutatud keiser [[Nikolai II]] ja 1. septembril 1917 välja kuulutatud [[Venemaa Vabariik]]. [[Seadusandlik võim]] kuulus [[Riigiduuma]]le ja eelparlamendile ning [[täidesaatev võim]] allus [[Ajutine valitsus (Venemaa)|Ajutisele valitsusele]]. Oktoobrirevolutsiooni ajal oli valitsuse eesotsas [[esseerid|esseer]] [[Aleksandr Kerenski]]. [[Eelparlament]] valmistas ette [[Asutav Kogu (Venemaa)|Asutava Kogu]] tööd, mis pidi valitama 12. novembril 1917 ja võtma vastu [[põhiseadus]]e. Paralleelsete võimuorganitena tegutsesid ka mitme erakonna esindajatest moodustatud, kuid sageli bolševike mõju all olevad esinduskogud ([[nõukogu]]d) ja nende [[täitevkomitee]]d. Venemaa osales jätkuvalt [[1914]]. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. Sõda oli riigi välja kurnanud ning süvendanud sotsiaalseid probleeme. Ajutine Valitsus ei soovinud alustada rahuläbirääkimisi [[Saksamaa]] ja tema liitlastega. Paljude väeosade sõdurite ja madruste hulgas valitsesid allumatuse meeleolud. == Revolutsiooni ettevalmistamine == Idee alguseks on loetud [[Vladimir Lenin]]i poolt 3. aprillil 1917 avaldatud [[Aprilliteesid|aprilliteese]]. Alates [[september|septembri]] lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end [[Soome]]s ning oli hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev [[Lev Trotski]]. Oli selge, et Asutava Kogu valimistel [[bolševikud]] enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. 12. oktoobril asutati [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] juurde [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] eesotsas Lev Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine. Sisuliselt sai sellest 24.–26. oktoobril toime pandud riigipöörde juhtimise staap. 22. oktoobril asutati [[Eesti]]s [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]. See oli [[VSDTP]] Tallinna Komitee juurde moodustatud [[konspiratsioon|konspiratiivne]] revolutsioonikomitee. Selle esimees oli [[Ivan Rabtšinski]] ja aseesimees [[Viktor Kingissepp]]. == Revolutsiooni käik Eestis == Revolutsioon algas [[esmaspäev]]al, 23. oktoobril 1917 [[Tallinn]]as. Seda juhtis [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]. Komitee koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised [[raudtee]]-, [[post]]i- ja [[telegraaf]]i[[komissar]]idele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna [[raudteejaam]]adesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile [[Eestimaa nõukogud]]ele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolševike salgad Tallinnas raudteejaamad ja [[sideteenused|side]]asutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse [[sõdur|soldatid]] ja [[madrus]]ed. [[Peeter Suure Merekindlus|Merekindlus]]e juhtkond ei jõudnud osutada mingit vastupanu. Võimu haaras [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]], mille esimees oli bolševik [[Jaan Anvelt]]. {{vaata|Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee}} Järgmistel päevadel saadi võim ka mujal Eestis ([[Tartu]]s 25. oktoobril, [[Narva]]s 26. oktoobril). == Revolutsiooni käik Petrogradis == 24. oktoobril 1917 kell 9 hommikul Petrogradis saadeti kõigile [[polk|polgu]]komiteedele ja komissaridele [[korraldus nr. 1]], millega kästi polgud lahinguvalmis seada. [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] käsu kohaselt seati kontroll [[Neeva]] [[sild]]ade üle. Kindlustamaks ühendust linnaosade vahel, lasid [[Lev Trotski]] ja [[Vladimir Lenin]] sillavahtidele [[palk]]a maksta. Samal päeval käskis [[Aleksandr Kerenski]] tuua Tallinnast Petrogradi 13. ja 15. [[kasakad|kasakapolgu]] ning ühe [[brigaad]]i 44. [[jalavägi|jalaväe]][[diviis]]ist. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee keelas Petrogradi vägesid saata. Merekindluse komandant sai range käsu mehed paigale jätta. Kindlusest anti siiski Kerenski [[telegramm]]i ärakiri salaja kasakapolkude juhatusele edasi. Ööl vastu 25. oktoobrit võtsid bolševikele alluvad väed endi kontrolli alla sillad, raudteejaamad, [[elektrijaam]]a, telefonikeskjaama, telegraafi, [[Venemaa Telegraafiagentuur]]i ja Venemaa [[Riigipank|Riigipanga]]. Valitsuse residents, [[Talvepalee]], piirati sisse. Ülevõtmised kulgesid enam-vähem rahulikult ja märkamatult. 25. oktoobri hommikul ajas eelparlamendi [[Maria palee]]s laiali palee komandant, endise [[Balti laevastik]]u madrus [[Anatoli Železnjak]]i ([[1895]]–[[1919]]). Pärastlõunal teatas Trotski Petrogradi Nõukogule juba Venemaa Ajutise Valitsuse langemisest. Vastav teade edastati telegraafi teel üle riigi. Ööl vastu 26. oktoobrit hõivati praktiliselt ilma vastupanuta [[Talvepalee vallutamine|Talvepalee]]. Operatsiooni märguandeks oli [[Aurora (laev)|ristleja Aurora]] [[kogupauk]]. Talvepalee ülevõtmist juhtis Petrogradi sõja-revolutsioonikomitee sekretär lipnik Vladimir Antonov-Ovsejenko. Talvepalees viibinud ministrid arreteeriti ja suleti Petropavlovski kindlusse. [[Peaminister]] Aleksandr Kerenski oli selleks ajaks Petrogradist lahkunud abivägede kutsumiseks. Alates 25. oktoobri õhtust oli Petrogradis [[Smolnõi]]s koos [[Nõukogude kongressid|II ülevenemaaline nõukogude kongress]]. Selle oli kokku kutsunud Trotski juba 20. oktoobriks, kuid lükati siis edasi 25. oktoobrile. Polnud kindel, kas kongress nõustub võimu ülevõtmisega Ajutiselt Valitsuselt, sest bolševikel ei olnud kongressil kindlat enamust. Kongressi 670 delegaadist olid 300 bolševikud ning umbes sada vasakpoolsed [[esseerid]], kes samuti toetasid valitsuse kukutamist. [[Menševikud]] ja parempoolsed esseerid heitsid bolševikele ette, et nad on sepitsenud kongressi vastu vandenõu ning revolutsioonile kallale tunginud. Nad kutsusid bolševikke üles nendega võimu jagama ning moodustama [[koalitsioonivalitsus]]e. Kui bolševikud sellest keeldusid, lahkusid paljud menševikud ja parempoolsed esseerid protestiks saalist. Nende lahkumise ajal ütles Trotski: "Jah, minge välja, minge, minge, minge, te lähete ajaloo prügimäele." Kongress koosnes nüüd praktiliselt ainult bolševikest ja vasakpoolsetest esseeridest, kes järgmisel päeval võeti lühiajalisse [[koalitsioon]]ivalitsusse. Et Ajutine Valitsus oli juba arreteeritud, võttis kongress vastu otsuse võimu üleminekust tööliste, soldatite ja talurahva saadikute nõukogude kätte. 26. oktoobril kuulutas kongress Venemaa [[nõukogude vabariik|nõukogude vabariigiks]] ning võttis vastu [[rahudekreet|rahudekreedi]] ja [[maadekreet|maadekreedi]]. Kaks päeva varem oli eelparlament samasisulised otsused juba vastu võtnud, kuid bolševike kontrolli all olev Venemaa Telegraafiagentuur seda ei edastanud. Kongress moodustas ka uue ajutise valitsuse, [[Rahvakomissaride Nõukogu]], mille eesotsas oli Vladimir Lenin ja '''mis pidi valitsema Asutava Kogu kokkutulekuni'''. == Sündmused riigipöörde järel == ===Ülevenemaaline Asutav Kogu=== 12. novembril toimunud Ülevenemaalise [[Asutav Kogu (Venemaa)|Asutava Kogu]] valimistel kogusid Sotsialistliku Revolutsioonipartei (esseeride) kandidaadid 40% häältest ja absoluutse enamuse Ülevenemaalises Asutavas Kogus. Teisele kohale jäid bolševikud 24 protsendiga. Bolševikud võitsid tööstuskeskustes ja pealinnas, Eestis said nad 40% häältest ja läänerinde sõdurite seas koguni kaks kolmandikku, aga valimisvõidu tagas esseeridele laialdane toetus talurahva seas. 5. jaanuaril 1918 kokku tulnud Ülevenemaalise Asutava Kogu istungil tegi [[Jakov Sverdlov]] ettepaneku vastu võtta bolševike otsuse-eelnõud. Kui Asutav Kogu sellest keeldus, lahkusid bolševikud protesti märgiks ja organiseerisid [[nõukogude kongressid|nõukogude III kongress]]i, mis pidi olema õige rahvaesinduskogu. Asutava Kogu ainsaks jäänud istung toimus Petrogradis Tauria palees 5. jaanuari pärastlõunast kella neljast 6. jaanuari varahommikul kella neljani. Järgmisel päeval keeldusid bolševikele alluvad sõdurid Asutava Kogu saadikuid Tauria paleesse lubamast. Asutava Kogu laialiajamist võibki võtta tegelikuks bolševike võimuhaaramise ajaks. ===Sündmused Venemaal ja mujal maailmas=== Riigipööre andis bolševikele võimaluse kindlustada võimu põhiliselt Petrogradis. [[Moskva]]s oli vastupanu bolševikele suur ning nad saavutasid täieliku kontrolli linna üle alles märtsis 1918. Ükski välisriik bolševike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolševikud äärmuslikke meetodeid. Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks, kontrrevolutsionäärideks ja sabotöörideks. Vastupanu mahasurumiseks loodi 6. detsembril 1917. Erakorraline Komisjon ([[Tšekaa]]). Ajutiselt kaasati koalitsiooni vasakpoolsed esseerid, samal ajal arreteeriti parempoolseid esseere, menševikke, konstitutsioonilisi demokraate jt. [[Saksamaa|Saksa]] [[Saksa Armee (Saksa Keisririik)|armee]] oli selleks ajaks jõudnud hõivata suure osa Venemaast, sest Vene sõdurid deserteerusid massiliselt. Valitsesid kaos, [[anarhia]] ja meelevaldne [[punane terror]]. Puhkes [[Venemaa kodusõda]], algas välisriikide interventsioon Venemaale. Bolševike võim stabiliseerus 1920. aasta paiku. ==Sündmused riigipöörde järel Eestis== === Maanõukogu laialisaatmine === Kuna Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu keeldus uut bolševike valitsust tunnustamast saatis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ta 12. novembri otsusega laiali. 15. (28.) novembri pärastlõunal kell 16.00 kogunes Maanõukogu Toompea lossi erakorralisele istungile ja kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestimaal. Istung kestis napilt pool tundi ja aeti siis enamlaste poolt laiali. Lossist lahkuvaid Maanõukogu saadikuid rünnati Toompea lossiplatsil enamlikult meelestatud rahvajõugu poolt. === Baltisakslaste represseerimine === 30. novembril (13. detsembril ukj.) 1917 võttis Eestimaa rüütelkonna komitee vastu salajase otsuse Eestimaa eraldamise kohta Venemaast, paludes Saksamaal võtta Eestimaa oma kaitse alla. 17. (30.) detsembril 1917 tegi samasuguse otsuse Liivimaa rüütelkond. Kuigi baltisakslaste ettevõtmised pidid kuni Saksa vägede kohalejõudmiseni jääma saladuseks, lekkis teave nende salajastest otsustest Stockholmi diplomaatide kaudu Nõukogude valitsuseni. Eestimaa rüütelkonna juhte ei jõutud sellest teavitada, mistõttu nad arreteeriti 15. (28.) jaanuaril 1918. Tekkinud konfliktile valas õli tulle veel ka Haapsalu lähedalt tabatud kolm Saksa agenti baltisaksa aadli ja pastorite palvekirjadega, mis taotlesid Saksa vägedelt võimalikult kiiret Eesti hõivamist. Kõiki neid asjaolusid tõlgendas Eesti Nõukogu Täitevkomitee balti aadli ning eesti kodanluse vandenõuna Nõukogude võimu vastu ning kehtestas 28. jaanuaril (10. veebruaril) 1918 sõjaseisukorra Eesti linnades. Ühtlasi kuulutati kogu aadliseisus [[lindprii]]deks. Kõik üle 17-aastased aadlisoost mehed ja üle 20-aastased naised tuli vahistada, paigutada koonduslaagritesse ning saata lõpuks Siberisse. Kokku arreteeriti umbes 800 mõisnikku, kes saadeti Tallinnast [[Jenissei kubermang]]u. Kõik arreteeritud naised Tallinnas siiski vabastati. === Eesti iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon === Kaksikvõim püsis Eestis 1918. aasta [[24. veebruar|veebruar]]ini, mil Saksamaa okupeeris Eesti. 23. veebruaril kuulutati Pärnus välja Eesti Vabariigi iseseisvus. 24. veebruaril tehti sama Päästekomitee poolt Tallinnas. 25. veebruaril sisenesid Tallinna Saksa armee üksused, algas 1918. aasta novembrini kestnud Saksa okupatsioon. Novembris 1918 algas Saksamaal revolutsioon, 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist, 11. novembril sõlmis Saksamaa Antandi riikidega vaherahu. Samal 11. novembril alustasid tööd Eesti riigiasutused. 19. novembril võttis Eesti Ajutine Valitsus Saksa valitsuse esindajalt [[August Winnig]]ult Eesti valitsemise ametlikult üle. 28. novembril 1918 tungis Nõukogude Venemaa sõda kuulutamata Eestile kallale. Algas [[Vabadussõda]], mis lõppes [[2. veebruar]]il [[1920]] [[Tartu rahu]] sõlmimisega. == Vaata ka == *[[1917. aasta revolutsioonid Venemaal]] == Välislingid == {{commons|Category:Russian Revolution of 1917|1917. aasta revolutsioonid Venemaal}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.ekspress.ee/2009/11/07/fotogalerii/45846-vanad-fotod-suur-sotsialistlik-oktoobrirevolutsioon-eestis Fotod (1980. aastatel): Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Eestis] Eesti Ekspress, 7. oktoober 2009 * [[David Vseviov]]. [[Müstiline Venemaa]]. [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/mustiline-venemaa-talvepalee-vallutamine Talvepalee vallutamine] Vikerraadio, 15. oktoober 2017 [[Kategooria:Oktoobrirevolutsioon| ]] [[Kategooria:Revolutsioonid]] [[Kategooria:1917]] [[Kategooria:1917. aasta Venemaal]] 78arqdevgxoeg3rqn3odc8tarreq0t8 0 19360 7248417 7087272 2026-10-06T09:41:58Z Amherst99 15496 /* */ 7248417 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2016}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Aleksandr Fjodorovitš Kerenski''' ([[vene keel]]es Александр Фёдорович Керенский; [[4. mai]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 22. aprill) [[1881]] [[Simbirsk]], [[Venemaa Keisririik]] – [[11. juuni]] [[1970]] [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli [[Venemaa]] riigitegelane ja poliitik. ==Elulugu== Aleksandr Kerenski sündis Simbirskis. Samast linnast pärines ka [[bolševikud|bolševike]] juht [[Vladimir Uljanov]]. Aleksandri isa Fjodor Kerenski oli Simbirski poeglaste gümnaasiumi ja tütarlaste kooli direktor ning hea tuttav Vladimir Uljanovi isa [[Ilja Uljanov|Ilja Nikolajevitš Uljanov]]iga, kes oli koolide inspektor Simbiskis. Fjodor Kerenski toetuse tulemusel anti Vladimir Uljanovile kooli lõpetamisel kuldmedal heade tulemuste eest<ref name="vremenshch">{{Netiviide |url=http://www.polemics.ru/articles/?articleID=441 |pealkiri=ВРЕМЕНЩИК ИСТОРИЧЕСКОЙ МИНУТЫ |vaadatud=2008-12-30 |arhiivimisaeg=2005-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050114181115/http://www.polemics.ru/articles/?articleID=441 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus Aleksandr Kerenski õppima [[Peterburi Ülikool]]i õigusteaduskonda, mille lõpetas [[1904]]. aastal. [[1905]]. aastal astus ta [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|Sotsialistide-Revolutsionääride Parteisse]] (esseerid) ning andis välja ajalehte [[Burevestnik]]. Esitas ka taotluse, et astuda [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Võitlusorganisatsioon]]i, kuid teda ei võetud vastu. Pärast arreteerimist Võitlusorganisatsiooni kuulumise kahtluse tõttu ja viit kuud vahi all viibimist naasis [[Peterburi]] [[1906]]. aastal ja töötas advokaadina, pälvides tunnustust poliitilistel protsessidel kohtualuste kaitsmisega. Ta kaitses [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta rahutustes]] osalenud ja Tallinna ümbruses mõisu rüüstanud eesti talupoegi<ref>{{Netiviide |url=http://gra.litsa.ru/magazine.php?m=19&a=18 |pealkiri=Второе призвание. В эпицентре истории |vaadatud=2009-06-15 |arhiivimisaeg=2020-11-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201123184913/http://gra.litsa.ru/magazine.php?m=19&a=18 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[http://stepanov01.narod.ru/library/kerensk/chapt05.htm Россия на историческом повороте А.Ф.Керенский]</ref>, armeenia rahvusliku partei [[Dašnaktshuthjun]]i liikmeid, Lõuna-Uraali bolševike partei liikmeid, kes 1909. aastal röövisid partei rahastamiseks postirongi, ja [[IV Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|IV Riigiduuma]] bolševike fraktsiooni liikmeid, keda süüdistati [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal riigireetmises<ref name="vremenshch" />. Oma tegevusega kogus ta suure poliitilise kõlapinna, mida ta suurendas veelgi 1912. aastal Leena kullamaardlas toimunud tööliste rahutuste mahasurumise asjaolusid uurinud komisjoni koosseisus. Kerenski astus Vene Tööparteisse ja valiti [[1912]]. aastal Riigiduumasse. Sotsialistina pööras ta suurt tähelepanu töölisklassile. Samuti mängis Kerenski olulist rolli [[Roman Malinovski]] paljastamisel, kes oli üks bolševike liidreid ning salajane [[Ohranka]] agent. 1917. aasta veebruaris astus Kerenski taas Sotsialistliku Revolutsiooni Parteisse ([[esseerid]]ega), nõudes keiser [[Nikolai II]] tagasiastumist. Kerenski valiti [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|Petrogradi Nõukogu]] aseesimeheks. 13. märtsil moodustati [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutine Valitsus]] eesotsas vürst [[Georgi Lvov]]iga. Kerenski määrati valitsusse kohtuministriks. Ta töötas välja hulga seadusandlikke reforme, muu hulgas surmanuhtluse tühistamise, ajakirjanduse vabaduse, etnilise ja religioosse diskrimineerimise keelustamise jne. 1917. aasta mais määrati Kerenski sõjaministriks. Ta nimetas [[Vene armee]] ülemjuhatajaks kindral [[Aleksei Brussilov]]i, kelle juhtimisel oli toimunud 1916. aasta suvel suur Vene armee rünnak [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] vastu. Edu oli siiski lühiajaline ning sõda muutus rahva hulgas ebapopulaarsemaks. [[21. juuli]]l (8. juulil [[vkj]]) 1917 astus vürst Lvov peaministri kohalt tagasi ning Kerenski sai uueks peaministriks. Pärast uue rünnaku läbikukkumist nimetas Kerenski uueks ülemjuhatajks kindral [[Lavr Kornilov]]i. Kornilovi vaated erinesid järsult Kerenski omadest. Kornilov soovis surmanuhtluse taastamist sõduritele ning tehaste militariseerimist, sõjategevuse edukaks lõpuleviimiseks ning sõja võiduks [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] vastu. 7. septembril nõudis Kornilov Ajutise Valitsuse tagasiastumist ning kogu võimu endale. Kerenski tagandas Kornilovi. Seepeale saatis Kornilov väed kindral Krõmovi juhtimisel [[Petrograd]]i ründama. Kerenski pöördus abi saamiseks [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|Petrogradi Nõukogu]] ja [[Punakaart|Punakaardi]] poole. Mõne päevaga õnnestus bolševikel koondada 25 000 meest Petrogradi kaitseks. Samal ajal saadeti ründavale poolele vastu sõdurite delegatsioone, et veenda neid rünnakust loobuma. Kornilovi väed keeldusidki lõpuks Petrogradi ründamisest. Kindral Krõmov sooritas enesetapu, Kornilov arreteeriti ja paigutati koduaresti. Kerenski sai Vene Armee ülemjuhatajaks. 8. oktoobril 1917 kujundas Kerenski valitsuskabineti ümber, liites sinna vasakpoolseid [[menševikud|menševikke]] ja [[esseerid|esseere]]. [[7. november|7. novembril]] (26. oktoober [[vkj]]) 1917 oli Kerenski informeeritud bolševike riigipöörde kavatsusest. Ta lahkus Petrogradist ja püüdis leida vägesid ohtude tõrjumiseks. [[Oktoobrirevolutsioon|Samal ööl]] tungisid bolševike kontrolli all olevad väed valitsuse residentsi [[Talvepalee]]s ning arreteerisid valitsuse liikmed. Kerenskil õnnestus koguda lojaalseid vägesid Põhjarindelt, kuid [[Pulkovo]] lähedal toimunud kokkupõrkes alistusid need bolševike vägedele. Kerenski varjas ennast algul [[Soome]]s ning 1918. aasta maist asus [[Suurbritannia|Suurbritannias]]. Hiljem elas [[Prantsusmaa]]l, kust ta juhtis meediakampaaniat [[kommunism]]i vastu Venemaal ning andis välja venekeelset ajalehte Dni. Kuigi Kerenski põgenes välismaale, jäi tema naine [[Olga Lvovna Kerenskaja]] ([[1886]]–[[1975]]) koos poegade Olegi ja Glebiga Venemaale ning proovis põgeneda Petrogradist oma sünnikohta [[Ust-Sõssolsk]]isse. Kuid kolme kuu pärast ([[19. august]]il [[1918]]) nõudis [[Kotlas]]e kindlustatud rajooni tribunal nende arreteerimist ja Kotlasesse saatmist. 23. augustil Olga Kerenskaja arreteeriti, kuulati üle tema nõukogudevastase tegevuse kohta ning saadeti Kotlasesse. 1939. aastal nõudis Kerenski lääneriikidelt sekkumist nii [[kommunism]]i vastu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kui ka [[fašism]]i vastu [[Saksamaa]]l. [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal asus Kerenski elama [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus töötas [[Stanfordi Ülikool]]i juures [[Hooveri instituut|Hooveri instituudis]] (''Hoover Institution on War, Revolution, and Peace'') [[California]]s. Ta toetas instituudi juures asuvat mahukat Vene ajaloo arhiivi ning pidas loengukursusi. 1967. aastal avaldas autobiograafia "The Kerensky Memoirs: Russia and History's Turning Point". Aleksandr Kerenski suri 11. juunil 1970 New Yorgis. Vene [[õigeusu kirik]]ud New Yorgis keeldusid teda matmast, pidades teda [[Vabamüürlus|vabamüürlaseks]] ja vastutavaks Venemaa langemise eest bolševike kätte. Kerenski on maetud [[London]]isse. ==Aleksandr Kerenski teoseid== * "The Prelude to Bolshevism" (1919) * "The Catastrophe" (1927) * "The Crucifixion of Liberty" (1934) * "Russia and History's Turning Point" (1966) ==Vaata ka == *[[Kerenski rubla]] *[[Venemaa riigipeade loend]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Neli küsimust A. F. Kerenskile. Võitleja, märts 1954, nr. 3, lk. 1. *Kui Kerenski kaitses Saaremaa mässumehi. [[Meie Maa]], 17. jaanuar 1929, nr. 7, lk. 2. {{JÄRJESTA:Kerenski, Aleksandr}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud‎]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi IV Riigiduuma liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1881]] [[Kategooria:Surnud 1970]] o900uepuvpp3phmg4r7slxi6t3kze6n 0 19374 7248419 6972826 2026-10-06T09:43:11Z Amherst99 15496 /* */ 7248419 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Uljanovsk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Ульяновск | | pilt = The city of Ulyanovsk, Russia.jpg | pildiallkiri = Uljanovski kesklinn | lipp = Flag of Ulyanovsk.svg | lipu_link = [[Uljanovski lipp]] | vapp = Coat of arms of Ulyanovsk.png | vapi_link = [[Uljanovski vapp]] | pindala = 318 | elanikke = | asendikaardi_pilt = [[Pilt:Ulyanovsk in Ulyanovsk Oblast.png|200px|Uljanovski asend Ulyanovski oblastis]] | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Uljanovsk''' ([[vene keel]]es ''Ульяновск'') on linn [[Venemaa]]l [[Volga]] jõe mõlemal kaldal. Ta on [[Uljanovski oblast]]i keskus. Asutatud aastal [[1648]]. Linnaõigused aastal [[1796]]. Kuni [[1924]]. aastani kandis nime '''Simbirsk''' (Симбирск), kuid nimetati siis [[Lenin]]i kodanikunime 'Uljanov' järgi ümber. [[Tatari keel]]es on linna nimi Сембер, [[tšuvaši keel]]es Чĕмпĕр, [[ersa keel]]es Ульянонь ош (varem Симбирь). Uljanovskis toodetakse [[UAZ]] autosid ja seal on [[Aviastar]]i lennukitehas, kus toodetakse muu hulgas [[Tu-204]] lennukeid. Linn jaguneb 4 linnarajooniks. Uljanovskis elas 623 100 (2005) ja 611 700 (2007) inimest. [[Fail:Ulyanovsk P5181888 2200.jpg|pisi|Uljanovsk 2018]] [[Pilt:ParkPatriot2015part8-35.jpg|pisi| Linnas (''Ульяновский механический завод'') ehitatakse [[2K22 Tunguska]]t aastast 1981 ]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Ulyanovsk}} * [http://www.ulmeria.ru/ Linnavalitsuse koduleht] [[Kategooria:Uljanovski oblasti linnad]] 56cg8kpws2o18d96j48o0djm2n03jq1 7248420 7248419 2026-10-06T09:43:37Z Amherst99 15496 /* */ 7248420 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Uljanovsk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Ульяновск | | pilt = The city of Ulyanovsk, Russia.jpg | pildiallkiri = Uljanovski kesklinn | lipp = Flag of Ulyanovsk.svg | lipu_link = [[Uljanovski lipp]] | vapp = Coat of arms of Ulyanovsk.png | vapi_link = [[Uljanovski vapp]] | pindala = 318 | elanikke = | asendikaardi_pilt = [[Pilt:Ulyanovsk in Ulyanovsk Oblast.png|200px|Uljanovski asend Ulyanovski oblastis]] | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Uljanovsk''' ([[vene keel]]es Ульяновск) on linn [[Venemaa]]l [[Volga]] jõe mõlemal kaldal. Ta on [[Uljanovski oblast]]i keskus. Asutatud aastal [[1648]]. Linnaõigused aastal [[1796]]. Kuni [[1924]]. aastani kandis nime '''Simbirsk''' (Симбирск), kuid nimetati siis [[Lenin]]i kodanikunime 'Uljanov' järgi ümber. [[Tatari keel]]es on linna nimi Сембер, [[tšuvaši keel]]es Чĕмпĕр, [[ersa keel]]es Ульянонь ош (varem Симбирь). Uljanovskis toodetakse [[UAZ]] autosid ja seal on [[Aviastar]]i lennukitehas, kus toodetakse muu hulgas [[Tu-204]] lennukeid. Linn jaguneb 4 linnarajooniks. Uljanovskis elas 623 100 (2005) ja 611 700 (2007) inimest. [[Fail:Ulyanovsk P5181888 2200.jpg|pisi|Uljanovsk 2018]] [[Pilt:ParkPatriot2015part8-35.jpg|pisi| Linnas (''Ульяновский механический завод'') ehitatakse [[2K22 Tunguska]]t aastast 1981 ]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Ulyanovsk}} * [http://www.ulmeria.ru/ Linnavalitsuse koduleht] [[Kategooria:Uljanovski oblasti linnad]] f709765nkn6u84vbpd707sbwg03fy7m 0 19537 7248445 7031267 2026-10-06T11:16:53Z ~2026-53552-10 239102 /* */ üleliigne täht 7248445 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}} {{Hoone |nimi = Toompea loss |omakeelne nimi = |pilt = Toompea castle, June 2010.jpg |Pildiallkiri = (vaade kirdest) |asukoht = [[Tallinn]] |stiil = |ehituse algus = |ehituse lõpp = |sissepühitsemine = |avamine = |maksumus = |juurdeehitus = |renoveeritud = |aadress = |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = |omanik = |töövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = pind |veel = }} [[Pilt:Toompea Castle.jpg|pisi|Toompea loss (2016)<br><small>Foto: Stefan Hiienurm</small>]] '''Toompea loss''' on [[Tallinn]]as [[Toompea]]l [[Balti klint|Balti klindi]] [[Toompea klindisaar]]e paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosa kasutab tänapäeval [[Riigikogu|Eesti Vabariigi parlament]], aadressil [[Lossi plats]] 1. Koos lääneküljel asuva varasemast ajast säilinud [[Toompea Väike linnus|Toompea Väikese linnuse]] fassaadiga moodustab kirdetiivas asuv endine [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] kubermanguvalitsuse barokne ja varaklassitsistlik lossihoone eri [[ajastu]]ist pärit eriilmeliste ja -otstarbeliste ehitiste kogumi. == Ajalugu == {{vaata|Toompea Väike linnus|Toompea Suur linnus|Toompea allasum}} [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel seisis [[Toompea Väike linnus]] tühjana, kuni [[Venemaa keisrinna]] (1762–1796) [[Katariina II]] 1764. aasta ringreisini [[Balti kubermangud]]esse, mille järel otsustas keisrinna rajada ajakohasema ja uhkema kubermangu esindushoone Toompeale. Hoone ehitamiseks kehtestati rahvale maks, mis ulatus olenevalt seisusest 1–15 rublani. Aastatel [[1767]]–[[1773]] rekonstrueeriti kompleksi idatiib [[Eestimaa kubermanguvalitsus|kubermanguvalitsuse]] esindushooneks (Toompea loss kitsamas tähenduses; arhitekt [[Jena]]st pärit [[Johann Schultz]]), [[Eestimaa kindralkuberneride loend|Eestimaa kindralkuberner]] (1762–1775) [[Peter August Friedrich|Peter August Friedrich von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Beck]]ile. Lammutati lossi idaosa ja uus vasakpoolne [[tiibhoone]] rajati kindluse idaossa, selle ehitamisel lammutati osa ringmüüri koos [[Stür den Kerl]]i nurgatorniga ning [[Riigisaalihoone]] teine korrus (peakorrus), tasandati ka lossi ees asunud vallikraavid. [[File:Toompea loss1.png|pisi|Kubermanguvalitsuse hoone]] [[File:Toompea lossi esine park., AM 8680-8 F 10584.jpg|pisi|Toompea lossi, [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e hoone ja selle ees asuv park. Umbes 1880–1890, enne [[Aleksander Nevski katedraal]]i ehitamist]] 1792. aastal anti loss [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnalt]] kubermanguvalitsusele. Kubermanguvalitsuse hoone peakorrusel asusid ka [[Eestimaa kubermanguvalitsus]] ja kuberneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja–lõunasuunalise [[anfilaad]]i [[Lossi plats]]i ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlipaleed. 1808. aastal ehitati lossi parempoolne tiibhoone. [[File:Toompea.png|pisi|left|Toompea lossossi lõunakülg, u 1880]] == Kubermanguvalitsuse hoone (Toompea loss) == [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e tarbeks rajati lammutatud idamüüri vundamendile uus hoone. Ruumi tegemiseks ning ehitusmaterjalide hankimiseks lammutati kastelli idamüüri lõik, [[Väike linnus|Väikese kindluse]] peavärav, kagutorn [[Stür den Kerl]] ja [[Riigisaalihoone]]. Ühtlasi täideti kaitsekraav Väikese kindluse ja [[Toompea eeslinnus]]e vahel. Hilis[[barokk|barokne]] paleelik [[fassaad]] on üldjoontes säilinud praeguseni. [[File:RIGBY(1842) Baltic letters, p2.138 REVAL CASTLE (Der lange Herrmann).jpg|thumb|left|Vaade [[Toompea]]le, Toompea lossile ja [[Pikk Hermann|Pikale Hermannile]], 1842. [[Elizabeth Eastlake]] (Elizabeth Rigby)]] Plaanilahenduses domineerib põhikorrusel läbi hoone ulatuv [[Toompea lossi Valge saal|Valge saal]], millele avanevad väljakupoolsel küljel kummagi tiiva ruumide [[anfilaad]]id ja hoovi pool dubleeriv koridor. Algne vara-[[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] sisekujundus hävines [[1930. aastad|1930. aastate]] ümberehitustes. Kubermanguvalitsuse hoone ehitamisega rajati sellele maa-alal avalik park – [[Kuberneri aed]], mis oli üks Tallinna esimesi avalikke parke ning park ulatus ka lossihoone ette, kuid 1890. aastatel ehitati sellele alale õigeusu kirik – [[Nevski katedraal]]. Ümberkujundused jätkusid ka [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il. [[1808]]. aastal ehitati hoone parem tiib ja [[1898]]. aastal ehitati kubermanguvalitsuse hoone põhjaossa kubermanguarhiivi hoone ning kaks juurdeehitust treppide jaoks. 1900. aastaks ehitati kubermanguvalitsuse vastu haljasalale [[Aleksander Nevski katedraal]]. Endises eraldatud [[konvendihoone]] [[tiibhoone]]s asus 1843. aastal [[Eestimaa kubermanguarhitekt]]i Johann Schelbachi (1787–1844) kavandatud [[Eestimaa kubermanguvangla]] (''Вышгородская тюрьма''), kuhu 1847. aastal ehitati kolmas korrus üksikkambritega, 1874. aastal toimus idapoolse tiibhoone ümberehitus, kuhu ehitati 19 üksikkambrit. Etapivangla juures asus ka kirik (vene k. ''Церковь во имя Обновления Храма Воскресенія Христова'') ja 1882. aastal avatud vanglahaigla. 20. sajandi alguses oli [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]i Vanglate peavalitsuse vanglas 200 kinnipidamiskohta. Tallinna 1. kubermanguvangla põletati [[1917]]. aastal [[märtsirevolutsioon]]i käigus maha. [[File:Tallinn. Vaade Toompargist (Schnelli pargist) Toompea linnus, AM N05934.jpg|thumb|left|Toompea ja Toompea loss, 1930/1940, Vaade [[Toompark|Toompar]]gist (Schnelli pargist]] == Riigikogu hoone == Aastatel [[1920]]–[[1922]] lammutati lossiansambli konvendihoone ja selle kohale ehitati [[Riigikogu]] [[Riigikogu hoone|hoone]]. Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde endiste hobusetallide asemele mõned vähem silmapaistvamad utilitaarsed hooned. Kuigi varemed lammutati, jälgib uue hoone põhiplaan [[konvendihoone]]t, sisaldades sisehoovi ja viiteid [[ristikäik]]udele. [[File:Tallinn, Toompea loss, AM N05956.jpg|pisi|Toompea lossi fassaad, 1930/1940. Vaade [[Lossi plats]]ilt]] {{vaata|Riigikogu hoone}} Riigikogu hoone ja ka Riigikogu hoone istungite saali kujundasid [[Eugen Habermann]] ja [[Herbert Johanson]] aastatel 1921–1922. Uusbarokses laadis [[ekspressionism|ekspressionistlikku]] hoonet on viimasel ajal hakatud väärtustama sõdadevahelise aja Eesti arhitektuuri tippsaavutusena, aga selle kaasaegsetele oli see lihtsalt vastuvõetamatult arusaamatu ehitis. [[File:Riigikogu courtyard during meeting for Independence (7954249348).jpg|pisi|Vaade Toompea lossi hoovi, Riigikogu hoone paremal]] Toompea lossi Valget saali kasutati enne teist maailmasõda [[Eesti Valitsus]]e koosolekuteruumina. {{vaata|Toompea lossi Valge saal|Riigikogu istungisaal}}<ref>[https://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/valge-saal/ Valge saal], www.riigikogu.ee</ref> === Toompea lossi lõunatiib === [[File:Inside Riigikogu.jpg|pisi|Lossi lõunakülg, vaade hoovist]] [[Fail:CH-NB - Estland, Tallinn (Reval)- Gebäude - Annemarie Schwarzenbach - SLA-Schwarzenbach-A-5-16-025.jpg|pisi|left|Lossi lõunakülg (1937)]] Toompea lossi lõunatiivas paiknes 20. sajandi alguseni kindluse müür. Lõunatiiva projekti koostasid algselt Teedeministeeriumi arhitektid Konstantin Bölau ja August Tauk, hiljem (1935) muutis seda noor arhitekt [[Alar Kotli]]) [[siseministeerium]]i tarvis endise kameraalhoone ([[1793]]) kohale. Sellega seoses kujundati lossi lõunakülje [[rustika]]alne paekivifassaad ümber samas võtmes lossi idakülje paleeliku stiiliga ning laiendati [[Kuberneri aed]]a lääne suunas kuni [[klindiastang]]uni. 1936. aasta ümberehituste käigus tehti Falgi tee poolsed tugimüürid kõrgemaks ja need tõstsid Kuberneriaia lossiesise platsiga ühele kõrgusele. Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde mõned vähem silmapaistvad utilitaarsed hooned ja ida- ja lõunatiiva ulatusliku ümberehituse käigus 1935. aastal rajati läänemüüri külge ka kitsas kolmekorruseline ametnike elumaja. [[Fail:Pikk Hermann, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|pisi|left|Lossi lõunakülg (2012). Vaade [[Kuberneri aed|Kuberneri aiast]]]] Enne teist maailmasõda tegutsesid Toompea lossiansamblis lisaks Riigikogule ka [[Riiginõukogu]] ja [[Siseministeerium]], [[Riigikantselei]], [[Riikliku Propaganda Talitus]] ning [[Riigiraamatukogu]]<ref>[[Andrus Roolaht]], Nii see oli..., Perioodika, 1990, lk 12</ref>. [[File:Gobierno de Estonia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|left|[[Kuberneri aed]] (august 2012)]] Toompea lossi lõunatiiva teisel korrusel asusid Riikliku Propagandatalituse ja siseministri ning tema käsundusohvitseri kabinetid. Kolmandal korrusel asusid siseministeeriumi ruumid ning hoone mansartkorrusel söökla. [[File:Riigikogu sisehoov1.jpg|thumb|[[Riigikogu hoone]] (2010)]] [[File:Zal Riigikogu1.jpg|pisi|[[Riigikogu istungisaal]]<ref>[https://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/riigikogu-istungisaal/ Riigikogu istungisaal], www.riigikogu.ee</ref>]] [[File:RKesimehekabinet.jpg|pisi|[[Riigikogu esimees|Riigikogu esime]]he kabinet]] 1941. aastal tegutses Toompea lossis [[EK(b)P Keskkomitee]] ja EK(b)P Keskkomitee büroo<ref>[[Daniil Rudnev]], RINDEKORRESPONDENDI MEENUTUSI «PRAVDA» SÜNNIPÄEVA PUHUL, [[Eesti Kommunist]], [https://www.etera.ee/api/oai2/download/25123.pdf 1972 nr 5]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, lk 21</ref> ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]. Lossi lõunatiivas asus pärast teist maailmasõda [[Eesti NSV Välisministeerium]]. ==Tänapäev== Toompea kolmekorruseline, nelja tiivaga hoonelossikompleksil on neli osa ja selle hoovis paikneb Riigikogu hoone. Idaosas asuvad Valge saal, Riigikogu esimehe ning komisjonide ja fraktsioonide ruumid. Lossi lõuna- ja lääneosas on Riigikogu liikmete kabinetid. Riigikogu istungisaal asub Riigikogu hoones. Põhjaosas paiknevad kantselei tööruumid. == Vaata ka == * [[Toompea Väike linnus]] * [[Toompea Suur linnus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Rein Zobel]]. "Tallinn (Reval) keskaegsed kindlustused". Eesti Kunstiakadeemia, ISBN 9789949467129, Tallinn 2011, 287 lk * [[Rein Zobel]], [[Juhan Maiste]], [[Mart Kalm]]. "Toompea loss". Riigikogu Kantselei, ISBN 9789985953167, Tallinn 2009, 165 lk == Välislingid == {{commonskat|}} * [https://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/ Toompea lossi kohta Riigikogu kodulehel] * {{kultuurimälestis}} [[Kategooria:Toompea]] [[Kategooria:Eesti linnused]] [[Kategooria:Eesti lossid]] [[Kategooria:Tallinna vanglad]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Liivi ordu linnused‎]] ffyvmglong6mn4aautp1drd8xrsg9sn 0 22856 7248124 7224252 2026-10-05T16:03:13Z Sendrasendra 225202 /* P */ 7248124 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse Eesti praegusi ja endisi [[põhikool]]e. {{tähed}} ==A== *[[Aaspere Põhikool]] (endine) *[[Adavere Põhikool]] (endine) *[[Aegviidu Kool]] *[[Ala Põhikool]] *[[Alavere Lasteaed-Põhikool]] *[[Albu Põhikool]] (endine) *[[Alu Kool]] *[[Ambla-Aravete Kool]] (endine) *[[Ardu Kool]] *[[Are Kool]] *[[Aruküla Põhikool]] *[[Aruküla Vaba Waldorfkool]] *[[Aseri Kool]] *[[Aste Põhikool]] *[[Audru Kool]] ==E== *[[Eidapere Kool]] *[[Emmaste Põhikool]] ==H== *[[Haabneeme Kool]] *[[Haanja Kool]] *[[Haapsalu Põhikool]] *[[Hagudi Põhikool]] *[[Haljala Kool]] *[[Halliste Põhikool]] *[[Hargla Kool]] *[[Harmi Põhikool]] (endine) *[[Heimtali Põhikool]] *[[Hiiu Kool]] *[[Hilariuse Kool]] *[[Holstre Kool]] *[[Hummuli Põhikool]] ==I== *[[Iisaku Põhikool]] *[[Illuka Kool]] *[[Ilmatsalu Põhikool]] *[[Imavere Kool]] *[[Erakool Intellekt]] ==J== *[[Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal]] *[[Jõgeva Põhikool]] *[[Jõhvi Põhikool]] *[[Jõhvi Vene Põhikool]] *[[Jõõpre Kool]] *[[Jäneda Kool]] ==K== *[[Kaarma Kool]] (endine) *[[Kabala Lasteaed-Põhikool]] *[[Kaiu Kool]] *[[Kalmetu Kool]] *[[Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool]] *[[Karjamaa Põhikool]] *[[Kauksi Põhikool]] (endine) *[[Keeni Põhikool]] *[[Kehtna Põhikool]] *[[Kernu Põhikool]] *[[Kihelkonna kool]] *[[Kildu Põhikool]] (endine) *[[Kiltsi Mõisakool]] *[[Kirivere Kool]] *[[Kivi-Vigala Põhikool]] *[[Kodila Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Järve Ahtme Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Järve Iidla Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Järve Kool]] *[[Kohtla-Järve Maleva Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Järve Tammiku Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Nõmme Kool]] *[[Koigi Kool]] *[[Kolga-Jaani Kool]] *[[Koonga Kool]] *[[Kostivere Kool]] *[[Krabi Kool]] (endine) *[[Krabi Põhikool]] (endine) *[[Krootuse Põhikool]] *[[Kuldre Kool]] *[[Kuressaare Hariduse Kool]] *[[Kuressaare Põhikool]] (endine) *[[Kuressaare Vanalinna Kool]] *[[Kurtna kool]] *[[Kuuste Kool]] *[[Kõpu Põhikool]] *[[Kõrveküla Põhikool]] *[[Kärla Põhikool]] *[[Kärstna Kool]] (endine) *[[Käru Põhikool]] *[[Kääpa Põhikool]] ==L== *[[Laekvere Põhikool]] *[[Laeva Põhikool]] *[[Lagedi Põhikool]] *[[Laimjala kool]] *[[Laiuse Põhikool]] *[[Lasila Põhikool]] *[[Lasnamäe Põhikool]] *[[Lauka Põhikool]] *[[Laulasmaa Kool]] *[[Laupa Põhikool]] *[[Lehmja Põhikool]] *[[Leie Põhikool]] (endine) *[[Leisi Kool]] *[[Lepistu Põhikool]] (endine) *[[Lilleoru Põhikool]] *[[Lodivere Kool]] *[[Luhamaa Põhikool]] (endine) *[[Lustivere Põhikool]] (endine) *[[Lüllemäe Põhikool]] *[[Lümanda Põhikool]] ==M== *[[J. V. Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool]] *[[Maidla Kool]] *[[Martna Põhikool]] *[[Mehikoorma Põhikool]] *[[Meremäe Kool]] *[[Meremäe-Obinitsa Põhikool]] *[[Mikitamäe Kool]] *[[Mooste Põhikool]] *[[Muhu Põhikool]] *[[Mustjala Kool]] (endine) *[[Muuga Põhikool]] *[[Mõniste Põhikool]] *[[Mäetaguse Põhikool]] ==N== *[[Narva Eesti Põhikool]] *[[Narva Joala Kool]] (endine, vene õppekeelega) *[[Narva Kadastiku Kool]] (endine, vene õppekeelega) *[[Narva 6. Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Kadastiku Kool]] (endine, vene õppekeelega) *[[Narva Kesklinna Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Kreenholmi Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Paju Kool]] *[[Narva Peetri Kool]] (endine, vene õppekeelega) *[[Narva Pähklimäe Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Soldino Kool]] (vene õppekeelega) *[[Nissi Põhikool]] *[[Noarootsi Kool]] *[[Nõo Põhikool]] *[[Nõva Põhikool]] ==O== *[[Olustvere Põhikool]] *[[Orava Põhikool]] *[[Oru Põhikool]] *[[Oskar Lutsu Palamuse Põhikool]] *[[Osula Põhikool]] ==P== *[[Padise Põhikool]] *[[Paikuse Põhikool]] *[[Paistu Põhikool]] *[[Anna Haava nimeline Pala Kool]] *[[Palade Põhikool]] *[[Palupera Põhikool]] *[[Peetri Põhikool]] *[[Pikakannu Põhikool]] *[[Pikavere Põhikool]] (endine) *[[Prangli Põhikool]] *[[Puiga Põhikool]] *[[Puurmani Mõisakool]] *[[Põhja-Järva Kool]] *[[Põlgaste Põhikool]] *[[Põltsamaa Põhikool]] *[[Põlula Kool]] *[[Põlva Põhikool]] *[[Pärnu Kuninga Tänava Põhikool]] *[[Pärnu Rääma Põhikool]] *[[Pärnu Vabakool]] *[[Pärnu Vanalinna Põhikool]] *[[Pärnu Ülejõe Põhikool]] *[[Pöide kool]] *[[Pühajärve Põhikool]] *[[Püünsi Kool]] ==R== *[[Raadi Põhikool]] *[[Raasiku Põhikool]] *[[Rakvere Põhikool]] *[[Rakvere Vabaduse Kool]] *[[Randvere Kool]] *[[Rannu Kool]] *[[Rasina Põhikool]] (endine) *[[Retla-Kabala Kool]] *[[Ridala Põhikool]] *[[Riidaja Põhikool]] *[[Risti Kool]] *[[Risti Põhikool]] *[[Ferdinand von Wrangelli nimeline Roela Põhikool]] *[[Roosna-Alliku Põhikool]] *[[Ruhnu Põhikool]] *[[Ruila Põhikool]] *[[Ruusa Põhikool]] *[[Rõuge Põhikool]] ==S== *[[Saarepeedi Põhikool]] *[[Saatse Põhikool]] *[[Sadala Põhikool]] *[[Saduküla Põhikool]] *[[Salme Põhikool]] *[[Sargvere Põhikool]] *[[Saue Kool]] *[[Saverna Põhikool]] *[[Sillamäe Eesti Põhikool]] *[[Sillaotsa Põhikool]] *[[Sinimäe Põhikool]] *[[Sonda Kool]] (endine) *[[Surju Põhikool]] *[[Suuremõisa Põhikool]] *[[Sõle Põhikool]] (endine) *[[Sõmerpalu Põhikool]] *[[Sõmeru Põhikool]] *[[Sürgavere Põhikool]] ==T== *[[Taali Põhikool]] *[[Tali Põhikool]] *[[Tallinna Hiiu Põhikool]] *[[Tallinna Kalamaja Põhikool]] *[[Tallinna Katleri Põhikool]] *[[Tallinna Kivimäe Põhikool]] *[[Tallinna Mahtra Põhikool]] *[[Tallinna Merivälja Põhikool]] *[[Tallinna Nõmme Erakool]] *[[Tallinna Nõmme Põhikool]] *[[Tallinna Rahumäe Põhikool]] *[[Tallinna Ristiku Põhikool]] *[[Tapa Keelekümbluskool]] (endine) *[[Tartu Hansa Kool]] *[[Tartu Jogentaga Kool]] *[[Tartu Karlova Kool]] *[[Tartu Katoliku Kool]] *[[Tartu Kesklinna Kool]] *[[Tartu Kivilinna Kool]] *[[Tartu Raatuse Kool]] *[[Tartu Variku Kool]] *[[Tartu Veeriku Kool]] *[[Tihemetsa Põhikool]] (endine) *[[Tilsi Põhikool]] *[[Torgu Põhikool]] *[[Tori Põhikool]] *[[Torma Põhikool]] *[[Tudu Põhikool]] *[[Tääksi Põhikool]] *[[Türi Põhikool]] *[[Tootsi Põhikool]] ==U== *[[Uhtna Põhikool]] *[[Ulila 8-klassiline Kool]] ==V== *[[Vaida Põhikool]] *[[Vaimastvere Põhikool]] *[[Vajangu Põhikool]] (endine) *[[Valga Priimetsa Kool]] *[[Valga Põhikool]] *[[Valgjärve Põhikool]] *[[Valgu Põhikool]] *[[Valjala Põhikool]] *[[Valtu Põhikool]] *[[Vana-Koiola Kool]] *[[Vana-Vigala Põhikool]] *[[Vara Põhikool]] *[[Varbla Kool]] *[[Varbola Põhikool]] *[[Vasalemma Põhikool]] *[[Vastse-Kuuste Kool]] *[[Viimsi Kool]] *[[Viira Kool]] *[[Viljandi Kesklinna Kool]] *[[Viljandi Valuoja Põhikool]] (endine) *[[Viluste Põhikool]] *[[Voore Põhikool]] *[[Võru I Põhikool]] *[[Võru Kreutzwaldi Kool]] *[[Võsu Põhikool]] *[[Väätsa Põhikool]] [[Kategooria:Eesti koolid| Eesti põhikoolide loend]] [[Kategooria:Eesti hariduse loendid]] 9rou9oatv5j788ac8u9ganvo0mt2qc5 0 27765 7248261 7163911 2026-10-05T20:30:47Z Xx.i.dontknow 230417 /* Haridus */ 7248261 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2021}}{{see artikkel|räägib praegusest vallast, 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit [[Luunja vald (1939)]], veel varasema valla kohta vaata artiklit [[Luunja vald (Tartu-Maarja kihelkond)]].}} {{EestiVald | nimi = Luunja vald | lipp = Luunja valla lipp.svg | lipu_link = [[Luunja valla lipp]] | vapp = Luunja valla vapp.svg | vapi_link = [[Luunja valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Luunja]] | kaart = Eesti Luunja vald 2017.svg | osm = pind }} '''Luunja vald''' on [[omavalitsusüksus]] [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] idaosas, täpsemalt Eesti 2. järgu haldusüksus ([[vald]]) [[Emajõe ürgorg|Emajõe ürgoru]] vasakul kaldal. Luunja vald moodustati 16. mail 1991.<ref name="riigiteataja1991" /> Kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform|Eesti omavalitsuste haldusreformini]] 2017. aastal piirnes Luunja vald läänes [[Tartu]] linnaga, põhjas [[Tartu vald|Tartu]] ja [[Vara vald|Vara vallaga]], lõunas [[Haaslava vald|Haaslava]], [[Ülenurme vald|Ülenurme]] ja [[Mäksa vald|Mäksa vallaga]] ning idas kulges piir mööda [[Emajõe-Suursoo|Emajõe-Suursood]] [[Vara vald|Vara vallaga]]. Alates 2017. aastast piirneb Luunja vald läänes [[Tartu]] linnaga, põhjas [[Tartu vald|Tartu valla]], läänes [[Peipsiääre vald|Peipsiääre valla]] ja lõunas [[Kastre vald|Kastre vallaga]]. Valla üldpindala on 132 ruutkilomeetrit, ulatudes läänest itta 22 kilomeetri ulatuses ning põhjast lõunasse 6 kilomeetri ulatuses<ref name="luunjaksh" />. Valla administratiivkeskus on [[Luunja]] alevik. Alates 2021–2025 aasta detsember oli Luunja vallavanem Aare Anderson. Ta oli vallavanem ka aastatel 2008–2020.<ref>[https://tartu.postimees.ee/7388090/luunja-vallavanemaks-sai-aare-anderson "Luunja vallavanemaks sai Aare Anderson"] Tartu Postimees, 17. november 2021</ref> Luunja vallavanem alates detsember 2025 on [[Annika Pajumaa-Murov.]] == Asustus == === Alevik === [[Luunja]] === Külad === [[Kabina]] – [[Kakumetsa]] – [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] – [[Kikaste]] – [[Kõivu]] – [[Lohkva]] – [[Muri (Luunja)|Muri]] – [[Pajukurmu]] – [[Pilka]] – [[Poksi]] – [[Põvvatu]] – [[Rõõmu]] – [[Sava küla|Sava]] – [[Savikoja]] – [[Sirgu]] – [[Sirgumetsa]] – [[Sääsekõrva]] – [[Sääsküla (Luunja)|Sääsküla]] – [[Veibri]] – [[Viira (Luunja)|Viira]] == Ajalugu == [[Fail:BM09026Am.jpg|pisi|Johann Christoph Brotze ürikutest pärinev Uue-Kastre linnuse joonis]] === Keskaeg === ==== Uue-Kastre piiskopilinnus ==== [[Uue-Kastre piiskopilinnus|Uue-Kastre piiskopilinnust]], mis asub Kavastust allpool jõe põhjakaldal, on ürikuis esmamainitud 1392. aastal. Linnust mainitakse ürikuis muu hulgas nimedega “Warbeck” ning “Werbeke” (“jõe tõke”). Keskajal asus jõel tõke, mida kasutati laevade kinni pidamiseks. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal etendas linnus Tartu kaitsel olulist osa, kui 1704. aastal hävitati linnuse lähedal lahingus kolmeteistkümnest laevast koosnev [[Rootsi]] laevastik; Rootsi laevastiku lipulaeva vrakk asub praegugi jõe põhjas. 1784. aastal alustas linnuse varemetest ehitatud [[Kantsi kõrts]], mis tegutses üle sajandi. Tänapäevani on linnusest säilinud vaid ase. Linnuse asukohas asub [[Emajõe-Suursoo looduskeskus]]<ref name="luunjatutvustus" />. [[Fail:Luunja mõis.jpg|pisi|left|Luunja mõisa härrastemaja esifassaad 19. sajandi lõpul]] ==== Mõisaaeg ==== Tänapäeva Luunja valla territooriumil asusid [[keskaeg|keskajal]] mõisavaldused, neist suurimad [[Luunja mõis|Luunja]] ja [[Kavastu mõis]], lisaks väiksemad [[Kabina mõis|Kabina]], [[Pilka mõis|Pilka]], [[Põvvatu mõis|Põvvatu]], [[Sirgu mõis|Sirgu]], [[Vanamõisa mõis (Tartu-Maarja)|Vanamõisa]] ja [[Veibri mõis|Veibri]] mõis<ref name="arengukava"/>. Esimesed teated on [[Luunja mõis|Luunja (Lunia) mõisast]] pärinevad 1503. aastast. Ajaloolised Luunja mõisa omanikud on olnud <ref name="luunjatutvustus" /> kindralfeldmarssal [[Boriss Šeremetev]] (1652–1719), kindralfeldmarssal krahv [[Burchard Christoph von Münnich]] (1683–1767) ja [[Nolcken|Nolckenite perekond]] (1767. aastast kuni mõisa võõrandamiseni 20. sajandi algul). [[Fail:Kavastu allee.JPG|pisi|Kavastu pärnaallee]] [[Kavastu mõis|Kavastu mõisast]] on esimesi teateid aastast 1544. Kavastu mõisas asutati 1924. aastal vanadekodu. 1944. aasta sügistel hävis [[Kavastu mõisa peahoone]] ja hulk kõrvalhooneid. Tänapäevani on säilinud park ja üksikud kõrvalhooned. Alles on ka [[Tartu]] poole kulgev kahe kilomeetri pikkune pärnaallee<ref name="luunjatutvustus" />. === Eesti Vabariik 1918–1940 === [[Kohalik omavalitsus|Kohalike omavalitsuste]] süsteem Eesti Vabariigi ajal sarnanes olemuselt praegusega, kuid omavalitsusüksuste piirid ja jaotus erinesid nüüdsest ning omavalitsuse ülesannete ja ressursside maht oli oluliselt väiksem. === Nõukogude periood === [[Nõukogude liit|Nõukogude ajal]] oli tänapäevase Luunja valla territooriumi haldusorgan [[Luunja külanõukogu]]. Majandusüksustena tegelesid rida ühismajandeid. Need liideti aja jooksul kaheks suuremaks majandiks: [[Luunja sovhoos]]iks ja [[Emajõe kolhoos]]iks. Luunja sovhoosi lõpuaastatel sai Luunja valla tuntus hoo sisse tänu majandusolude paranemisele. Luunja sovhoos rajas heakorrastatud keskasula, kuhu kuulusid muuseas renoveeritud mõisaaegsed tootmishooned ning mõisaaegses stiilis kultuurikeskus. Vana mõisapark korrastati ja selle juurde rajati roosiaed. Alus pandi hobuste pidamise ja ratsaspordi traditsioonidele, mis kestavad tänapäevani. [[Lohkva|Lohkvale]] rajati kasvuhoonete kompleks ja selle tarbeks suure võimsusega katlamaja; saadud köögivilju ja roose müüdi lisaks Eestile ka Venemaal. === Eesti Vabariigi taasiseseisvumine === Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] taastati omavalitsuste kord sarnaselt sellega, nagu see oli olnud enne Nõukogude aega. Luunja sai vallaõigused 1991. aasta kevadel, millega kaasnesid ülesanded hoolitseda heakorra ja sotsiaalobjektide eest<ref name="riigiteataja1991" />. Majandiaegsed tootmishooned erastati. Kavastus avati 1999. aastal taas parveliiklus, millel on seal pikk traditsioon. == Sümboolika == [[Luunja valla vapp|Luunja valla vapil]] ja [[Luunja valla lipp|lipul]] kasutatud roheline värv ning [[Hakk (viljakoristus)|rukkihakk]] sümboliseerivad põlluharimist ja rukkileiba. Sinine sektsioon ja kuldne lainelõikeline [[varras]] viitavad Emajõele. Vapp ja lipp kinnitati 29. septembril 1994. == Rahvastik == {| class="wikitable" |+Luunja valla elanike arv aastati <ref name="padarh" /> !Aasta !1989 !2000 !2011 !2020 |- |Kavastu küla |389 |407 |368 |383 |- |Luunja alevik |1090 |1074 |1223 |1376 |- |Lohkva küla |739 |1066 |2616 |3241 |- |Luunja vald |2218 |2547 |4207 |5000 |} == Haldus == === Vallavolikogu === [[Luunja vallavolikogu|Luunja Vallavolikogus]] on 17 liiget. Luunja Vallavolikogu esimees Kaimo Keerdo ja aseesimees on Mervi Raudsaar. 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel on volikogus kolme valimisliidu ja kahe erakonna esindajad: * ISAMAA Erakond: Einar Viira, Janek Sõber, [[Kaimo Keerdo]], Kaja Õis, Joosep Pärnalaas * Valimisliit Luunja Hooandjad: Kaire Vahejõe, Aare Anderson, Rait Aviste, Alla Vallades, Küllo Vään, Kadi Kalmus, Rainer Leidik * Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: Madis Märtson * VALIMISLIIT LUUNJA RESTART: Ulvi Hanila, Aivar Karus * Valimisliit Meie Luunja: Mervi Raudsaar, Chris Laas === Vallavalitsus === [[Luunja valla vallavalitsus|Luunja vallavalitsus]] on viieliikmeline. Vallavalitsuses töötab kokku 23 inimest. [[Luunja vallavanem]] on Annika Pajumaa-Murov. ''' Vallavanemad ''' {| class="wikitable" |[[Jaan Õunapuu]] |1991–1993 |- |[[Kaljo Pung]] |1993–1996 |- |[[Aare Songe]] |1996–2008 |- |[[Aare Anderson]] |2008–2020 |- |[[Tõnu Muru]] |2020–2021 |- |[[Aare Anderson]] |2021 – 2025 |- |Annika Pajumaa-Murov |2025– ... |} == Haridus == Luunja vallas on kaks lasteaeda: [[Lohkva lasteaed]]<ref name ="lohkvalasteaed"/> ja [[Luunja Lasteaed Midrimaa]]<ref name ="midrimaalasteaed"/>. 2021. aastal sai Midrimaa lasteaed uue hoone, mille maksumus oli 3,3 miljonit<ref name ="postimeeslasteaed"/>. Samal aastal liideti Midrimaaga Kavastu lasteaed<ref name ="midrimaalasteaedajalugu"/>. Luunja vallas on üks keskkool – [[Luunja Gümnaasium]]. 2020/2021. õppeaastal oli seal 475 õpilast, kellest 66 õppis gümnaasiumiastmes<ref name ="haridusasutused"/>. == Majandus == Luunja valla peamised tuluallikad pärinevad tootmisest ja põllumajandusest, vähemal määral mängivad rolli ka kaubandus, teenindus ja puhkemajandus. Vallas on registreeritud kokku üle 300 ettevõtlusega tegeleva ettevõtte ja organisatsiooni. {| class="wikitable" |+Luunja valla suuremad tööandjad 2020. aasta 30. juuni seisuga <ref name="arengukava" /> !Ettevõte või organisatsioon !Tegevusala !Töötajate arv |- |Grüne Fee Eesti AS |Aastaringne köögiviljade kasvatamine katmikalal |118 |- |Luunja vallavalitsus |Valla juhtimine |65 |- |[[Greif OÜ]] |Raamatute trükkimine |64 |- |Tarmeko Spoon AS |Vineeri tootmine |57 |- |Tarmeko LPD OÜ |Mööblikomponentide tootmine |54 |- |Tatoli AS |Põllumajandustehnika müük ja rent |51 |- |Luunja Keskkool |Keskkool |48 |- |Tarmeko Pehmemööbel OÜ |Mööbli tootmine |37 |} Vallas on kolm toidu- ja esmatarbekaupade kauplust, need asuvad Luunja, Veibri ja Kavastu külas. Majutusasutustest on vallas hotell ja turismitalu. Tegelda saab jõeturismiga: renditakse välja jõesauna, jõelaeva ja paate. Muri külas asub loodusravikeskus. Ratsutamise ja hobuste pidamise teenust osutab Luunja vallas mitu ettevõtet.<ref name="arengukava" /> [[Fail:Lohkva.JPG|pisi|Lohkva kasvuhooned ja katlamaja]] === Tööstus === Luunja vald on tuntud kurgikasvatuse poolest. Lohkva külas tegutseb Eesti suurim katmikaladel värsket kurki ja maitserohelist kasvatav ettevõte<ref name ="luunjakurgid"/>. Viimastel aastakümnetel{{millal}} on valla territooriumile ehitatud mitu suure tootmismahuga ettevõtet. 2009. aastal ehitati [[Fortum Tartu]] soojuse ja elektri koostootmisjaam ([[Tartu elektrijaam]]). Samuti avas 2009. aastal OÜ Greif Luunja vallas uue trükikoja. Mööblitootmisettevõte AS Tarmeko on toonud oma tootmise Luunja valda.<ref name="arengukava"/> == Taristu == === Elekter === Luunja valla tarbijaid varustatakse elektriga Anne 110 kV alajaamast keskpinge jaotusvõrgu kaudu. === Veevarustus ja kanalisatsioon === Lohkva, Veibri, Rõõmu, Pilka ja Kakumetsa külas ning Luunja alevikus osutavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust eraettevõtted. Hajaasustusega piirkondade veevarustus toimub lokaalsete salv- või puurkaevude baasil<ref name="arengukava"/>. Luunja alevikus rekonstrueeriti 2010. aastal ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud; sama projekti raames rajati ka uus reovee puhastusseade ja veetöötlusjaam. Projekti rahastasid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, KIK ja Luunja vald<ref name="arengukava"/>. === Transport === [[Fail:Rõõmu–Viira maantee 2009-10-03.jpg|pisi|Rõõmu–Viira maantee]] Luunja valla haldusterritooriumi läbivad 15,2 kilomeetri ulatuses kaks tugimaanteed: Tartu-Räpina ja Aovere-Luunja. Luunja valla kõrvalteed, kogupikkusega 49 kilomeetrit, on Pilka-Tähemaa, Luunja-Kavastu-Koosa, Luunja-Põvvatu, Lohkva-Kabina-Vanamõisa, Rõõmu-Viira, Põvvatu-Sahkapuu, Haki-Savikoja ja Sava-Sääsküla. Kohalike teede kogupikkus on 143,3 kilomeetrit.<ref name="arengukava"/> Rajatud on kolm kergliiklusteed<ref name="arengukava"/>: * Tartu linna ja Luunja alevikku ühendav kergliiklustee, * Lohkva-Kabina-Vanamõisa alguslõik, * Rõõmu-Viiratee alguslõik. Luunja valla territooriumil asuvad üle Kitseoja kulgevad Vanamõisa ja Kabina sild<ref name="arengukava"/>. 1930. aastatel plaaniti Luunjasse rajada Emajõe-alune tunnel, kuna pikka aega ületati sealkandis jõge parvega. Silla ehitamist ei peetud otstarbekaks, kuna selles piirkonnas oleks talvel tuul sillalt lume ära puhunud, mis muutnuks ajastukohase hobuse ja reega sillaületuse võimatuks<ref name ="tunnel"/>. Sama aasta lõpuks sai aga selgeks, et ka tunnelit pole mõtet ehitada, kuna ka tunnelis sulaks saanitee jaoks vajalik lumi maapinna soojuse tõttu ära; seetõttu jäi tunneli ehitus katki<ref name ="tunnel2"/>. Koostöös Tartu linnaga pandi 2012. aastal tööle esimene ühine bussiliin<ref name="arengukava"/>. === Tervishoid === 1. jaanuarist 2021 on Luunja valla elanikke seni teenindanud perearsti praksis suletud. Seetõttu suleti ka valla velskripunktid. Valla perearsti vastuvõtt toimub Tartus.<ref name ="tervishoid"/> Muri külas asub loodusravikeskus Loodus.<ref name ="tervishoid"/> == Kultuur == [[Luunja kultuuri- ja vabaajakeskus|Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus]] korraldab Luunja vallas kultuuri-, spordi- ja noorsootööd. Keskus avati 1985. aastal Luunja Kultuurimajana, 2013. aastal muudeti keskuse nimi Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuseks. Keskuses toimub igal aastal üle 150 ürituse<ref name ="luunjakultuur"/>. Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses tegutseb 2014. aasta seisuga 19 huviringi, millest 11 on täiskasvanutele ning 8 noorte- ja lasteringid. Raisrahvatantsurühmal Klopandi täitus 2014. aastal 35. tegevusaasta ning laulukoor Jõeõed on 2014. aasta seisuga tegutsenud 10 aastat.<ref name ="arengukavakultuur"/> === Festivalid === Üks suuremaid üritusi Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses on [[Tartu Folklooriklubi Maatasa]] korraldatav [[Tartu Noorte Folkloorifestival]]. Rahvusvaheline muusikafestival [[Luunja Suvekantri]] jõudis Eesti tuntumate suviste traditsiooniliste vabaõhuürituste hulka ning pidas 2016. aastal oma 20. aastapäeva <ref name ="arengukavakultuur"/>. === Noorsootöö === Luunja vallas koordineerib noorsootööd [[Luunja Vallavalitsus]]. Luunja vallas asub kaks noortekeskust, [[Luunja Noortekeskus]] ning [[Kavastu noortekeskus]]. Aastatel 2009–2013 tegutses Luunja vallas [[Luunja Noortevolikogu]], mille eesmärgiks oli ürituste korraldamine, volikogu komisjonide töös osalemine ning nii maakondlikul kui ka riiklikul tasandil noortepoliitika arendamine<ref name ="arengukavakultuur"/>. === Raamatukogud === [[Luunja valla keskraamatukogu|Valla keskraamatukogu]] loodi [[Lohkva raamatukogu]] baasil, harukogudega Luunjas ja Kavastus. Lohkva raamatukogu on suurima teavikukoguga külaraamatukogu Tartumaal. [[Kavastu raamatukogu|Kavastu haruraamatukogu]] asutati 1949. aastal Emajõe raamatukoguna, kuid alates 1996. aastast kannab see harukogu Kavastu raamatukogu nime. [[Luunja raamatukogu|Luunja haruraamatukogu]] asutati 1908. aastal. Raamatukogu ruumidesse rajati 2014. aastal ka [[Jaan Jaago]] tubamuuseum.<ref name ="arengukavakultuur"/> === Meedia === Luunja vallas ilmub kord kuus valla infoleht [[Kodu Uudised]]. Samuti annab vallavalitsus iga aasta lõpus välja seinakalendri järgmise aasta olulisemate sündmustega. === Henrik Visnapuu nimeline kirjandus- ja kultuuriauhind === {{Vaata|Henrik Visnapuu preemia}} Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnas]] [[Luunja vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Luunja vallas]] ja suri 3. aprillil 1951 Ameerika Ühendriikides [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] Long Islandil. Pärast Visnapuu surma hakkas Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts andma välja Visnapuu-nimelise kirjanduspreemiat<ref name="luunjakultuurpress" />. Preemia väljaandmine katkes, kuid 2020. aasta novembris otsustas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides koostöös Luunja vallaga taastada [[Henrik Visnapuu preemia|Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna]], mis kuulutatakse välja igal teisel aastal laureaadi silmapaistva teose, uurimuse või elutöö eest.<ref name ="luunjakultuurpress"/>. == Vaatamisväärsused == [[Fail:Emajõe-Suursoo maastikukaitseala (Peipsiveere looduskaitseala) algus Kavastu poolt 31.05.2014.JPG|pisi|left|Peipsiveere looduskaitseala algus Kavastu poolt]] [[Peipsiveere looduskaitseala]], endise nimega [[Emajõe-Suursoo maastikukaitseala]], kuulub juba 1981. aastast riikliku looduskaitse alla. Ala kuulub Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka ning on pindala suuruselt viies Eesti soostik, ühtlasi Eesti suurim deltasoostik. Looduskaitsealal asub Kantsi kõrtsihoone juurest algav kolme kilomeetri pikkune laudtee <ref name ="looduskaitsepeipsi"/>. [[Fail:LuunjaMõisaPark2.JPG|pisi|Luunja mõisapark]] [[Luunja mõisa park]] asub Luunja aleviku kõrval Emajõe ürgoru serval. Mõisapark on umbes 2,5 hektari suurune ja rajati 19. sajandi alguses. See on arvatud looduskaitsealuste objektide hulka. Märkimist väärib ka [[Luunja sovhoos]]i ajal rajatud Luunja mõisapargi roosiaed.<ref name ="arengukava/> [[Sirgu|Sirgu külas]] [[Urmas Saksa Ratsatalu]]s kasvatatakse võistlushobuseid, korraldatakse treeningulaagreid ja ratsavõistlusi. <ref name ="arengukava/> [[Fail:Kabina Quarry.jpg|pisi|Kabina karjäär]] [[Kabina|Kabina küla]] oli tänu mõisapargile ja männimetsadele populaarne puhkekoht juba 19. sajandil. Tänapäeval on populaarne ka endises [[Kabina karjäär|kruusakarjääris]] olev ujumis- ja puhkekoht. [[Kabina park|Kabina pargis]] asub 1995. aastal avatud mälestuskivi 1870. aastal toimunud esimese ülemaailmse laste laulupeo mälestuseks.<ref name ="arengukava/> [[Fail:Kavastu parv emajõgi o1.jpg|pisi|Kavastu parve asupaik]] [[Fail:Kavastu meierei hoone 2014.jpg|pisi|Kavastu meierei]] [[Kavastu (Luunja)|Kavastu küla]] mõisapark on koos teiste Emajõe-äärsete mõisaparkidega võetud looduskaitse alla. Märkimisväärsed loodusväärtused ja huviväärsused on ka [[Kavastu Kohtukivi]] Koosa maantee ääres ja [[Luunja Suurkivi]] [[Kikaste|Kikaste külas]]. Kavastu mõisakompleksi lähedusse ehitatud maakivist hoones, kus varem tegutses Kavastu meierei, asub majutuskoht Varastatud Parve hotell. Kavastu on tuntuks teinud [[Kavastu parv]]. Parveliiklus seati Kavastus sisse juba 1899. aastal.<ref name ="arengukava/> Kavastust [[Emajõgi|Emajõge]] pidi kolm kilomeetrit allavoolu asub Põhjasõja-aegne [[Kastre jõelahingu paik]], kus 1704. aastal toimunud lahingus uputati Rootsi laevastiku lipulaev [[Carolus]]. Laeva jäänused lebavad tänapäevani Emajõe põhjamudas<ref name ="arengukava/>. [[Kantsi kindlus]] oli sajandeid Tartu linna jaoks oluline valvepost Emajõe veeteel. Esimene märge Kantsi kindluse kohta pärineb juba 1392. aastast Hansa kaupmeeste ja novgorodlaste vahelisest liidulepingust. 1784. aastal rajati kindluse kõrvale [[Kantsi kõrts]], mis tegutses 20. sajandi esimese pooleni. 2004. aastal rajas [[Keskkonnaministeerium]] ajaloolise Kantsi kõrtsi asukohale [[Emajõe-Suursoo looduskeskus|Emajõe-Suursoo looduskeskuse]]. Eesti esimese klaverite püsinäituse ehk [[Eesti Klaverimuuseum]]i Luunja filiaali eesmärk on tähtsustada Luunjas sündinud rahvusvahelise tähtsusega klaverimeistrit [[Ernst Hiis]]i. Püsiekspositsiooni põhiosaks on kaheksa Hiisi valmistatud klaverit. Enamik klavereid pärineb Eesti Klaverimuuseumi kogust. Näitus sündis Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse ja Eesti Klaverimuuseumi koostöös ning filiaali avamist toetas Eesti Kultuurkapital. Klaverinäituse on koostanud [[Alo Põldmäe]].<ref name ="klaver"/> == Religioon == Luunja vallal puudub oma kirik; seetõttu on Luunja valla elanikud eelkõige [[Tartu Maarja kogudus|Tartu Maarja]] ja [[Võnnu Jakobi kogudus|Võnnu koguduse]] liikmed. Kord kuus viib valla buss soovijad Maarja koguduse jumalateenistusele<ref name ="arengukavakultuur"/>. 2013. aasta seisuga on 19% Luunja elanikest usklikud, neist 9% luterlased, 7% õigeusklikud ja 3% muud usku.<ref name ="religioon"/> == Sport == Luunja vallas on kuus registreeritud spordiehitist <ref name ="luunjaspordiehitised"/>: * [[Kavastu jalgpalliväljak]] * [[Kavastu palliväljakud]] * [[Luunja Keskkooli spordisaalid]] * [[Luunja Keskkooli staadion]] * [[Luunja Ratsakooli maneež ja ratsaspordiväljakud]] * [[Urmas Saksa Ratsutamiskompleks]] Luunja alevikus on valgustatud suusarada (pikkusega umbes 1 km).<ref name ="arengukavakultuur"/> Luunja vallas tegutseb korvpallinaiskond.<ref name ="kpnaiskond"/> Aastatel 2005–2016 tegutses Luunja vallas jalgpalliklubi [[JK Luunja]]. Klubi lõpetas tegevuse, kui [[JK Luunja]] ja Tammeka II asemel alustas Esiliiga B-s tegevust [[Tammeka U-21]]. Luunjas toimub ka iga-aastane [[Luunja Triatlon]], mida korraldab Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostöös rahvatantsuseltsiga Trambali.<ref name ="luunjatrialton"/> === Ratsasport === Ratsutamistraditsioon pärineb Luunjas juba Nõukogude ajast. Ratsutamisega tegutsevad Luunjas Liivimaa Ratsaklubi, OÜ Luunja Stud ja Tartumaa Ratsaspordiklubi.<ref name ="arengukavakultuur"/> Tartumaa Ratsaspordiklubi liikmete seast on sirgunud Eesti meistreid <ref name ="arengukavakultuur"/>: * [[Urmas Raag]] (üheksakordne Eesti meister) * [[Tjorven Siiboja]] (Eesti meister noorteklassis 2008) * [[Catlyn Resto]] (Eesti meister juunioride klassis 2011) * [[Stefani Sabrodin]] (Eesti meister noorteklassis 2012) * [[Kristi Luha]] (Eesti meister noorteklassis 2014) Alates 1980. aastast korraldatakse Luunjas ratsavõistlust Luunja Karikas.<ref name ="arengukavakultuur"/> == Loodus == === Kliima === Luunja vald asub parasvöötme mereliselt mandrilisele ülemineku kliimavöötmes. {|class="wikitable" |- | align="center" colspan="15" bgcolor="#CCCCCC" | '''Luunja valla meteoroloogilised andmed'''<ref name ="luunjaksh"/> |- | align="center" colspan="15" | '''Temperatuur (°C)''' |- !width="200" style="background:#efefef;" | !width="80" align="center" style="background:#efefef;" | Aasta |- | Aasta keskmine õhutemperatuur (°C) |bgcolor=FFFF99 align="center"|4,9 |- | Kõrgeim kuu keskmine temperatuur (°C) |bgcolor=FF9900 align="center"|16,6 |- | Madalaim kuu keskmine temperatuur (°C) |bgcolor=508CFF align="center"| –6,0 |- | align="center" colspan="15" | '''Sademete hulk (mm)''' |- | Aasta keskmine (mm) |bgcolor=8CA0FF align="center"|585 |- | Suurim kuu keskmine (mm) |bgcolor=6478FF align="center"|86 |- | Väikseim kuu keskmine (mm) |bgcolor=B4C8FF align="center"|23 |- | align="center" colspan="15" | '''Tuule kiirus (m/s)''' |- | Keskmine (m/s) |bgcolor=63ba57 align="center"|4,1 |- | Suurim kuu keskmine (m/s) |bgcolor=72c767 align="center"|4,6 |- | Väikseim kuu keskmine (m/s) |bgcolor=45943a align="center"|3,2 |- |} === Pinnamood === Luunja vald asub [[Ugandi lavamaa|Ugandi lavamaal]] aluspõhja [[Keskdevon|keskdevoni]] [[Burtnieki lade|Burtnieki]] ja [[Aruküla lade|Aruküla]] [[liivakivi]] lademe avamusalal. Luunja valla piirkonnas domineerivad peamiselt [[Näivleetunud muld|näivleetunud]] (kahkjad leetunud) mullad. Valla idaosas on ka Peipsi soostunud, soo- ja leetunud muldasid. Luunja valla pinnakatte moodustab enamasti kvaternaari moreen, v.a Peipsiäärse madaliku piirkond, kus domineerivad rohkem soosetted. Aluspõhja moodustavad Kesk-Devoni liivakivid. <ref name ="luunjaksh"/> === Veestik === [[Fail:Emajõgi river - panoramio (1).jpg|pisi|Emajõgi]] ''' Jõed ''' * [[Emajõgi]] ''' Järved ''' * [[Sirkjärv]] * [[Koosa järv]] ''' Peakraavid ''' * [[Jürisoo]] * [[Laukasoo (Luunja)|Laukasoo]] * [[Lodu (Luunja)| Lodu]] ''' Ojad ''' * [[Kitseoja]] ''' Tehisjärved ''' * [[Kabina karjäär]] === Kaitsealused alad ja objektid === [[Fail:Kavastu kohtukivi.JPG|pisi|Kavastu kohtukivi]] [[Fail:Luunja suurkivi 1.JPG|pisi|Luunja suurkivi]] Luunja vallas on kaitse all <ref name ="luunjaent"/>: * [[Kavastu mõisa park]] alleedega (13,4 ha) * [[Luunja mõisa park]] alleedega (7,1 ha) * [[Hansi kadakas]] (ümbermõõt 0,7 m ja kõrgus 8 m; Kõivu külas) * [[Kavastu Kohtukivi]] (ümbermõõt 14,1 m; Kavastu külas) * [[Luunja Suurkivi]] (ümbermõõt 28 m; Kikaste külas) * [[Pähklisaare maastikukaitseala]] * [[Peipsiveere looduskaitseala]] == Kuritegevus == Kuritegevus on Luunja vallas aastate jooksul vähenenud. Näiteks 2010. aastal registreeriti Luunja vallas 4937 väärtegu, kuid 2016. aastal vaid 2917 väärtegu <ref name="surm3" />. == Tuntud isikuid == [[Fail:Weltmeister Jaan Jaago c1925.jpg|pisi|Jaan Jaago]] *[[Ernst Hiis]] (1872–1964), klaverimeister ja ettevõtja, Estonia klaverivabriku rajaja; sündis Luunja vallas *[[Jaan Jaago]] (1887–1949), maadleja; sündis Luunja vallas *[[Karl Eduard Sööt]] (1862–1950), luuletaja; sündis Lohkva külas *[[Eduard Sõrmus]] (1878–1940), viiuldaja; sündis Luunja valla Kõivu küla Kure talus *[[Gregor von Berg]] (1765–1838), baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, sündis Luunja mõisas == Sõprussuhted == Luunja valla sõprusvald on [[Jämsänkoski]]. Jämsänkoski on endine linn [[Soome|Soomes]] Lääne-Soome läänis [[Kesk-Soome maakond|Kesk-Soome maakonnas]], praegune [[Jämsä]] linnaosa. 1. jaanuaril 2009 liitus Jämsänkoski linn Jämsä linnaga.<ref name ="sister"/> == Vaata ka == {{veergude loend|laius=25em| * [[Luunja mõis]] * [[Luunja mõisa kalmistu]] * [[Luunja|Luunja alevik]] * [[Kavastu mõis]] * [[Luunja Keskkool]] * [[Luunja vald (1939)]] * [[Luunja raamatukogu]] * [[Luunja Suurkivi]] * [[Luunja kultuuri- ja vabaajakeskus]] * [[Luunja külanõukogu]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="riigiteataja1991">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13070954 Tartu maakonna Elva linna ning Alatskivi, Kambja, Konguta, Luunja, Mäksa, Puhja, Tartu, Tähtvere ja Võnnu valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta]</ref> <ref name ="padarh">[https://web.archive.org/web/20211211125536/https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/6676/Padar_Heidi_MA2021_taistekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y Padar, H. Asutuse muutused ja selle planeerimine Tartu linna lähitagamaal], vaadatud 11.12.2021</ref> <ref name ="luunjatutvustus">[https://web.archive.org/web/20211212100540/https://luunja.ee/tutvustus-ja-asukoht Luunja vald. Tutvustus ja asukoht.], vaadatud 11.12.2021</ref> <ref name="arengukava"> [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4050/1201/9025/64_2018L.pdf Luunja valla arengukava 2019–2027], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="lohkvalasteaed"> [https://www.lohkva.edu.ee/ Lohkva lasteaed], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="midrimaalasteaed"> [midrimaa.luunja.ee Midrimaa lasteaed], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="midrimaalasteaedajalugu"> [https://midrimaa.luunja.ee/ajalugu/ Midrimaa lasteaed. Ajalugu], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="postimeeslasteaed"> [https://haridus.postimees.ee/7327406/luunja-vald-avab-3-3-miljonit-maksnud-uue-lasteaiahoone Luunja vald avab 3.3 miljonit maksnud uue lasteaiahoone]. Postimees, vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="haridusasutused">[https://web.archive.org/web/20200717095643/https://luunja.ee/haridusasutused Luunja vald. Haridusasutused], vaadatud 11.12.2021</ref> <ref name ="luunjaksh"> [ttp://luunja.ee/documents/23601738/24272450/Luunja_KSH_aruanne.doc/639137b5-38ee-42f8-b1eb-b38072e4015e?version=1.0&targetExtension=odt Luunja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 2007], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="luunjakurgid"> [https://grynefee.ee/ AS Grüne Fee Eesti], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="sister"> [http://en.sistercity.info/sister-cities/Luunja%20Parish.html Sister cities], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="klaver"> [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/67013158/fotod-luunjas-avati-esimene-klaverite-pusinaitus-eestis Luunjas avati esimene klaverite püsinäitus Eestis.] Maaleht, vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="valimistulemused">[https://web.archive.org/web/20211212104504/https://www.delfi.ee/leht/valimised2021/tulemused/0432. KOV 2021 valimistulemused.] Delfi, vaadatud 11.12.2021</ref> <ref name ="kontaktid"> [luunja.ee/kontaktid1. Luunja valla kontaktid], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="luunjaent"> [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/luunja_vald Luunja vald], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="luunjakultuur"> [https://luunjakultuur.ee/meist/ Luunja kultuur], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="arengukavakultuur"> [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4040/4201/5044/15_2015_L.pdf Luunja valla kultuuri, sporti ja noorsootöö arengukava 2015–2022], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="surm1"> [https://www.delfi.ee/artikkel/65953786/traagilise-margiga-pajukurmu-kula-teine-tapmine-kuue-aasta-jooksul Traagilise märgiga Pajukurmu küla: teine tapmine kuue aasta jooksul]. Delfi, vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="surm2"> [https://www.delfi.ee/artikkel/65955768/luunja-vallavanem-veretoos-hukka-saanud-pererahvas-hoidis-omaette Luunja vallavanem: veretöös hukka saanud pererahvas hoidis omaette ]. Delfi, vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="surm3"> [https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_est_web_0.pdf Kuritegevus Eestis], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="luunjakultuurpress"> [https://luunjakultuur.ee/uncategorized/pressiteade/ Luunja kultuur. Pressiteade], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="kpnaiskond"> [https://luunjakultuur.ee/luunja-korvpallinaiskond-2/ Luunja korvpallinaiskond], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="luunjaspordiehitised"> [https://www.sport.ee/et/kov/197/index.html#ehitised Luunja spordiehitised], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="luunjatrialton"> [https://luunjakultuur.ee/luunja-triatlon-2021/ Luunja triatlon], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="religioon"> [http://www.eestikirik.ee/uploads/2013/09/Eesti-elanike-suhtumine-usku.pdf Eesti elanike suhtumine usku]. Eesti kirik, vaadatud 12.12.2021 </ref>redirect=https%3A%2F%2Fluunja.ee%2Fkorrakaitse%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_9EbgXBCrdkdy%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D3 Luunja valla korrakaitse], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="looduskaitsepeipsi">[https://web.archive.org/web/20211212130020/https://www.puhkaeestis.ee/et/peipsiveere-looduskaitseala Peipsiveere looduskaitseala], vaadatud 12.12.2021</ref> <ref name ="tunnel"> [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19340825.2.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Luunajs ehitatakse silla asemele Emajõe alla tunnel.] Päewaleht, nr. 233, 25 august 1934, vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="tunnel2"> [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19341102.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Luunja tunnelist ei saa asja] Postimees, nr. 300, 2 november 1934, vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="tervishoid">[https://web.archive.org/web/20200719085253/https://luunja.ee/perearstid-ja-velskrid Luunja vald. Tervishoid], vaadatud 12.12.2021</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Luunja Parish}} * [https://luunja.ee/ Luunja valla koduleht] {{Tartumaa}} {{koord |NS=58.35555556 |EW=26.88055556 |type=adm2nd |region=EE-78}} [[Kategooria:Tartu maakonna vallad]] [[Kategooria:Luunja vald| ]] 040oqq34eii92hth5w7pxtm38jdogp6 0 30002 7248051 7239695 2026-10-05T13:29:07Z Kask 77839 Viited 7248051 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Gregorius XIV |pilt = Roman School – Portrait of Pope Gregory XIV (16th Century).jpg |pildiallkiri=Tundmatu Rooma koolkonna kunstniku maal. XVI sajandi lõpp. Erakogu Roomas. |sünninimi = Niccolò Sfondrati |valitsemisaja algus= [[5. detsember]] [[1590]] |valitsemisaja lõpp= [[16. oktoober]] [[1591]] |eelkäija = [[Urbanus VII]] |järeltulija = [[Innocentius IX]] |vanemad = Francesco Sfondrati,<br />Anna Visconti |sünnikuupäev = [[11. veebruar]] [[1535]] |sünnikoht = [[Somma Lombardo]] |surmakuupäev = [[16. oktoober]] [[1591]] |surmakoht = [[Rooma]] |alma mater = |deviis = |autogramm = Signature of Pope Gregory XIV.svg |vapp = GregorioXIV.svg }} '''Gregorius XIV''' ('''Niccolò Sfondrati'''; [[11. veebruar]] [[1535]] – [[16. oktoober]] [[1591]]) oli [[paavst]] [[5. detsember|5. detsembrist]] [[1590]] kuni elu lõpuni. Ta oli 229. paavst. Niccolò Sfondrati sündis [[Somma Lombardo]]s krahv [[Francesco Sfondrati]] ja Anna Visconti seitsmelapselises peres vanima lapsena. Temast sai krahv ja ta kandis Vallassina, Pusiano, Bosizio, Suella, Mojana, Garbagnate, Borima, Maggiolino, Masnaga, Tregolo, Pettana, Tabiago, Mandello, Bellano ja Devio ''signore'' tiitlit, olles ühtlasi [[Milano]] ja [[Cremona]] [[patriits]]. [[1543]] suri sünnitusel tema ema, mille järel siirdus isa kiriku teenistusse ja temast sai hiljem [[kardinal]]. Sfondrati õppis [[Perugia ülikool]]is ja [[Padova ülikool]]is. Ta kaitses [[Pavia ülikool]]is [[doktorikraad]]i. Sel ajal tutvus ta [[Carlo Borromeo]]ga ja hiljem kujunes nende sõprus ühiste eesmärkide eest võitlemisel üha tugevamaks. [[1551]] sai Sfondrati Civate [[abt]]iks. [[20. juuni]]l [[1552]] määras [[Hispaania kuningas]] [[Felipe II]] ta Milano [[senaator]]iks. Hiljem sai temast [[Siena]] valitsuse [[president]]. [[12. märts]]il [[1560]] määrati ta Cremona [[piiskop]]iks. Sfondrati osales [[Trento kirikukogu]]l, kus ta taunis kirikuametite [[pluralism]]i ja rõhutas piiskoppide resideerimist nende ametipostil. Ta määrati [[17. veebruar]]il [[1562]] komisjoni liikmeks, mis valmistas ette [[Index librorum prohibitorum|keelatud raamatute nimekirja]], ja kinnitati [[21. juuni]]l [[1563]] [[laulatus]]e põhisätteid määratleva komisjoni liikmeks. Hiljem asus ta oma piiskopkonnas teostama Trentos vastu võetud otsuseid. [[12. detsember|12. detsembril]] [[1583]] pühitseti ta [[kardinal|kardinalpreestriks]] ja [[14. jaanuar]]il [[1585]] sai ta Santa Cecilia kardinalpreestriks. Kardinalina toetas ta [[Filippo Neri]] tegevust. Ta osales ajavahemikul 1585–1590 3 [[konklaav]]il. == 1590. aasta teine konklaav== Gregorius XIV valiti paavstiks 5. detsembri pärastlõunal 1590 [[Vatikani paavstipalee]]s ja krooniti [[8. detsember|8. detsembril]]. Ta valis nime [[Gregorius XIII]] järgi. [[8. oktoober|8. oktoobrist]] 5. detsembrini 1590 kestnud konklaavil osales 53 kardinali. Konklaavil tekkis 7 fraktsiooni. Kardinalide tegevust häiris [[Hispaania]] sekkumine. Saadik hertsog Olivares esitas kardinalidele Felipe II koostatud nimekirja 7 isiku kohta, keda kuningas sooviks paavstina näha, kuid kardinalid ei suutnud leida üksmeelt, keda neist valida. Kuninga soosik oli kardinal Girolamo Simoncelli. Mitme vooru järel oli kardinalide võimalik soosik nii Ippolito Aldobrandini (hilisem paavst [[Clemens VIII]]) kui [[Gabriele Paleotti]], kuid siis kaldus nende enamus toetama Sfondratit. "[[Catholic Encyclopedia]]" andmeil tulnud kardinal [[Michele Bonelli]] vahetult enne viimast valimisvooru Sfondrati kongi ja leidnud ta nuttes palvetamas [[krutsifiks]]i ees. Pärast valimisi hüüatanud uus paavst: "Jumal andestagu teile! Mida te olete teinud?" == Välispoliitika ja sisepoliitika== Gregorius XIV välispoliitika oli orienteeritud Hispaania huvidele. Eelkõige toetas ta Hispaania võitlust [[Prantsusmaa]]ga, kus võimule oli saanud [[Henri IV]]. [[1. märts]]il [[1591]] kinnitas ta [[Sixtus V]] otsuse Henri IV [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseerimise]] kohta.<ref name="Henri4" /> Gregorius XIV toetas Katoliiklikku Liigat ja [[Pariis]]i igakuiste subsiidiumitega ning saatis Prantsusmaale oma väed. Tema ajal tabas [[Rooma]]t [[katk]] ja [[Kirikuriik|Kirikuriigis]] valitses suur toidupuudus. == Suhted kiriku institutsioonidega == Gregorius XIV kinnitas [[18. veebruar]]il 1591 [[Francesco Caracciolo]] [[kongregatsioon]]i<ref name="Caracc" /> ja [[21. september|21. septembril]] 1591 tunnustas ta [[Camille de Lellis]]e rajatud kongregatsiooni<ref name="Lellis" />. [[7. märts]]il 1591 tunnustas ta [[Püha Rochuse vennaskond|Püha Rochuse vennaskonna]] privileege.<ref name="Roch" /> Ta kohustas piiskoppe resideerima nende piiskopkondades ja määratles [[15. märts]]il 1591 avaldatud [[bulla]]s "Circumspecta" nõuded piiskopikandidaatidele.<ref name="Noviits" /> Ta keelas eramajades peetavad [[missa]]d. ==Liturgilised otsused== [[File:Cardinal_zucchetto_2003_modified_2008-15-08.jpg|thumb|Gregorius XIV sätestas ordudesse kuuluvatele kardinalidele õiguse kanda ''zucchettot''.]] Gregorius XIV määras [[7. veebruar]]il 1591 ametisse komisjoni, mis revideeriks Sixtus V poolt ametlikuks tõlkeks määratut "[[Vulgatat]]" ja kinnitas [[21. aprill]]il ametisse komisjoni, mille eesmärk oli revideerida [[breviaarium]]i. Ta keelas [[kaputsiinid]]el läbi viia pihisakramenti. [[25. aprill]]il 1591 [[karmeliidid|karmeliitidele]] saadetud kirjas tühistas ta Sixtus V sätted.<ref name="Lobera" /> [[26. aprill]]il 1591 sätestas ta ordudesse kuuluvatele kardinalidele õiguse kanda punast ''birettat'', punast ''galerot'' ja punast ''zucchettot''. Neid peakatteid oli [[Innocentius IV]] [[1245]] kohustanud kandma teistel kardinalidel.<ref name="Kardinal" /> [[9. juuni]]l 1591 andis ta isiklikult ''galerod'' kardinalidele Michele Bonellile, [[Girolamo Bernerio]]le ja [[Gregorio Petrocchini]]le. == Kristlik eetika ja moraal == Gregorius XIV keelustas [[21. märts]]il 1591 avaldatud bullaga "Cogit nos" [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseerimise]] ähvardusel kõik [[kihlvedu|kihlveod]] paavsti valimiste, paavsti valitsemisaja pikkuse ja kardinalide pühitsemise üle. Ta käskis [[18. aprill]]il 1591 vabastada [[Filipiinid]]el kõik orjad. Ta määratles [[24. mai]]l 1591 avaldatud bullas "Cum alias" [[asüül|asüüliõiguse]]. Ta leevendas bullas "Sedes apostolica" Sixtus V otsust [[abort]]ide tegemise kohta.<ref name="Abort" /> == Uus piiskopkond == Gregorius XIV rajas [[8. mai]]l 1591 [[Itaalia]]s [[Oria]] piiskopkonna. == Onupojapoliitika == Gregorius XIV vend [[Paolo Sfondrati]] abiellus Sigismonda d'Estega. Paolo tütar Anna abiellus Saliceto krahvi Ercole Viscontiga, kelle suguvõsast pärines paavst [[Gregorius X]]. Gregorius XIV pühitses Paolo poja [[Paolo Emilio Sfondrati]] oma esimesel [[konsistoorium]]il kardinaliks ja määras ta [[kardinal-riigisekretär]]iks. Paolo teine poeg Ercole Sfondrati abiellus [[26. november|26. novembril]] 1590 Lucrezia Cybo Malaspinaga, kelle suguvõsast pärines [[Innocentius VIII]]. Gregorius XIV teine vend Francesco Sfondrati abiellus Bianca Viscontiga, sai 1591 Montafia [[markii]]ks ja oli 1590–1591 [[Sant' Angelo kindlus]]e [[kastellaan]]. == Kardinalide pühitsemised == Gregorius XIV pühitses oma ametiajal 5 kardinali 2 [[konsistoorium]]il. Esimesel konsistooriumil [[19. detsember|19. detsembril]] 1590 pühitses ta kardinaliks Paolo Emilio Sfondrati. Teisel konsistooriumil [[6. märts]]il 1591 pühitses ta neli kardinali: [[Ottavio Acquaviva d'Aragona]], [[Odoardo Farnese]], [[Ottavio Paravicini]] ja [[Flaminio Piatti]]. Ta olevat soovinud pühitseda kardinaliks ka [[Filippo Neri]]t, kuid Neri ei soovinud tiitlit saada. == Gregorius XIV kultuuriloos == Gregorius XIV usaldas Pietro Arendiuse soovitusel [[Kreeka kolleegium]]i juhtimise taas [[jesuiidid|jesuiitidele]]. Ta nimetas [[28. juuni]]l 1591 avaldatud kirjas Alonso Sánchezet [[Püha Tool]]i kaitsjaks. == Surm == Gregorius XIV suri 56-aastaselt ööl vastu 16. oktoobrit 1591 Roomas [[sapikivid]]e tagajärjel tekkinud tüsistustesse, olles valitsenud 10 kuud ja 11 päeva. Ta maeti [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilikasse]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Abort">{{cite web |last= Coppens|first= Charles|date=1907|title=Abortion. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01046b.htm}}</ref> <ref name="Caracc">{{cite web |last= Paoli|first=Francesco|date=1909|title=St. Francis Caracciolo. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06218a.htm}}</ref> <ref name="Henri4">{{cite web |last= Goyau|first= Georges|date=1910|title= Henry IV. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07225a.htm}}</ref> <ref name="Kardinal">{{cite web |last= Sägmüller|first= Johannes Baptist|date=1908|title=Cardinal. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03333b.htm}}</ref> <ref name="Lobera">{{cite web |last= Zimmerman|first= Benedict|date=1910|title=Ann Lobera. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09318b.htm}}</ref> <ref name="Lellis">{{cite web |last= Campbell|first= Thomas|date=1908|title= St. Camillus de Lellis. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03217b.htm}}</ref> <ref name="Roch">{{cite web |last= Cleary|first= Gregory|date=1912|title= St. Roch. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13100c.htm}}</ref> <ref name="Noviits">{{cite web |last= Vermeersch|first=Arthur |date=1911|title=Novice. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11144a.htm}}</ref> }} == Kirjandus == *[[Artemio Enzo Baldini]]: ''Tre inediti di Francesco Pucci al cardinal nepote e a Gregorio XIV alla vigilia del suo 'rientro' a Roma''. Rinascimento 39, 1999: 157–226. *L. M. Belloni: ''Il nome di San Carlo Borromeo nell'epistolario del vescovo Sfondrati''. "Diocesi di Milano. Terra Ambrosiana", 24, 1983: 354. *D. Bergamaschi: ''Vita di Gregorio XIV per la prima volta raccolta e narrata''. Biblioteca Apostolica Vaticana Vat. lat. 10746, cc. 1–226. *[[Luigi Castano]]: ''Niccolò Sfondrati, vescovo di Cremona, al Concilio di Trento 1561- 63''. Torino, 1939. *Luigi Castano: ''Gregorio XIV, Niccolò Sfondrati 1535–1591''. Torino, 1957. *[[Ivan Cloulas]]: ''L'armée pontificale de Grégoire XIV, Innocent IX et Clément VIII pendant la deuxième campagne en France d'Alexandre Farnèse (1591–1592)''. "Bulletin de la Commission Royale d'Histoire", 126, 1960: 83–102. *[[Maria Facini]]: ''II pontificato di Gregorio XIV''. Roma, 1911. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *E. Veronese Caseracciu: ''Niccolò Sfondrati, papa Gregorio XIV, studente de leggi a Padova (1550–1555)''. "Quaderni per la Storia dell'Università di Padova", 24, 1991: 83–96. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/07004a.htm Artikkel Gregorius XIV kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1583.htm#Sfondrati Gregorius XIV elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvi.htm#1590A 1590. aasta teine konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1590.html 1590. aasta konklaavid.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvi.htm#GregoryXIV Gregorius XIV määratud kardinalid.] *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1590-1591-_Gregorius_XIV.html Gregorius XIV dokumendid.] *[https://www.sardimpex.com Sfondrati suguvõsa.] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Urbanus VII]] | nimi=[[Paavst]] | aeg=[[1590]]–[[1591]] | järgnev=[[Innocentius IX]]}} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Sündinud 1535]] [[Kategooria:Surnud 1591]] rwcgigvrmenkpz1asp991dot9epklgw 0 31976 7248340 7034948 2026-10-06T06:25:53Z ~2026-53550-18 239075 midagi 7248340 wikitext text/x-wiki '''Täisühing''' on [[äriühing]], mille [[osanik]]ud tegutsevad uko ühise [[ärinimi|ärinime]] all ja vastutavad ühingu [[kohustused|kohustuste]] eest võrdselt kogu oma [[vara]]ga. Täisühingu osanik võib olla nii [[füüsiline isik]] kui ka [[juriidiline isik]]. == Vaata ka == *[[Usaldusühing]] *[[Osaühing]] *[[Aktsiaselts]] *[[Tulundusühistu]] == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=834159 Äriseadustik] [[Kategooria:Ühingutüübid]] [[Kategooria:Ärijuhtimine]] 1ox1q8zv60y9jq8otxa3p8qt7as8nc0 7248341 7248340 2026-10-06T06:26:50Z ~2026-53550-18 239075 7248341 wikitext text/x-wiki '''Täisühing''' on [[äriühing]], mille [[osanik]]ud tegutsevad ühise [[ärinimi|ärinime]] all ja vastutavad ühingu [[kohustused|kohustuste]] eest võrdselt kogu oma [[vara]]ga. Täisühingu osanik võib olla nii [[füüsiline isik]] kui ka [[juriidiline isik]]. == Vaata ka == *[[Usaldusühing]] *[[Osaühing]] *[[Aktsiaselts]] *[[Tulundusühistu]] == Välislingid == *[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=834159 Äriseadustik] [[Kategooria:Ühingutüübid]] [[Kategooria:Ärijuhtimine]] a28za3yi9hddtx6cnjhkeokj3azzrnc 0 32436 7248224 7240669 2026-10-05T19:37:08Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Salajanesip|Salajanesip]] ([[User talk:Salajanesip|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]]. 7156810 wikitext text/x-wiki {{Raamatu info | nimi = Kuristik rukkis | orig_tiitel = The Catcher in the Rye | tõlge = [[Valda Raud]] | autor = [[Jerome David Salinger]] | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = [[inglise keel|inglise]] | žanr = romaan | kirjastaja = [[Little, Brown and Company]] | ee_kirjastaja = [[Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus]] | avald_kuup = 1951 | ee_avald_kuup = 1961 | lehekülgi = 176 }} [[File:The Catcher in the Rye (1951, first edition cover).jpg|thumb|right]] '''"Kuristik rukkis"''' on [[Jerome David Salinger]]i [[romaan]]. Teos ilmus esmalt [[USA]]s järjejutuna 1945–1946 ning raamatuna USA-s ja [[Suurbritannia]]s 1951. Tänapäeval peetakse seda romaani üheks tuntumaks teismelise mässumeelsust ja maailmavalu käsitlevaks kirjandusteoseks. Inglise keeleruumis on "Kuristik rukkis" olnud üks koolide kirjandustunnis enim käsitletud, kuid samas enim tsenseeritud ja kritiseeritud romaane. Raamatut on müüdud üle 65 miljoni eksemplari.<ref name="bDsKI" /> Otsetõlkes tähendab originaalpealkiri "The Catcher in the Rye" eesti keeles 'püüdjat rukkis'. Eestikeelne pealkiri jäljendab venekeelse tõlke pealkirja, millega on tahetud esile tõsta elu trööstitust. Tõlkija [[Valda Raud]] ei julgenud tolleaegses nõukogude õhustikus kasutada pealkirja "Püüdja rukkis". Hiljem on ta öelnud, et nüüd ta teeks seda.{{lisa viide}} == Sisukokkuvõte == "Kuristik rukkis" on 16-aastase [[Holden Caulfield]]i minavormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos (me ei tea, kas see on tõsi; võiks ka arvata, et tegu on vaimuhaiglaga), aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Jutustus hõlmab kahe päeva sündmusi ja nendega kaasnenud mõtteid ja tundeid, samuti Holdeni kommentaare, mis on aasta hiljem antud teatavalt distantsilt. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi leukeemiasse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga, mis ulatub luiskamiseni, ja kohati oma vanusest küpsem, vahel aga ajavad häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Pencey kooli vihkab Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud kohanematuse tõttu lahkuma. Viimasel koolipäeval on ta tagasi jõudnud New Yorgist, kus ta pidi olema vehklemisvõistkonna kapten, kuid kaotas varustuse metroosse, nii et tagasiteel kogu võistkond ignoreeris teda. Ta otsustab teha hüvastijätuvisiidi ajalooõpetajale hr Spencerile, kes teeb talle halva õppeedukuse pärast etteheiteid ja tuletab meelde, et elu on mäng, mida tuleb mängida reeglite järgi. Holden aga tunnetab, et ta on ebavõrdses mängus kaotajate poolel. Ühiselamus tekib tal konflikt koolikaaslasega, kes läheb kohtama tüdrukuga, kellega Holden on kunagi sõbrustanud, paludes Holdenil vahepeal enda eest valmis kirjutada kirjeldav kirjand. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Kohtamiselt naasev poiss pole kirjandiga rahul ja Holden omakorda süüdistab teda lugupidamatus suhtumises tüdrukusse. Nad lähevad kaklema. Holden on rahutu ja masenduses ning otsustab koolist kohe lahkuda. Ta sõidab rongiga New Yorki, võtab hotellis toa, mõtleb, kellele tuttavatest võiks helistada. Lõpuks läheb ta baari ja tantsib paari provintslannaga, siis läheb ööklubisse muusikat kuulama ja lõpuks naaseb hotelli, kus liftimees sokutab talle prostituudi. Holden on aga liiga närvis ja masenduses ning vahekord prostituudiga jääb ära; tasu pärast tekib tal tüli liftimehega, kes teda lööb ja raha ära võtab. Järgmisel hommikul helistab Holden oma kallimale Sallyle ja kutsub ta välja teatrisse. Raudteejaamas, kus ta oma kohvreid hoiukappi paneb, tekib tal südamlik vestlus kahe nunnaga, kellele ta korjanduskarbi jaoks raha annetab. Ta ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi lükata, kuid ta tahaks kohtuda oma õe Phoebega, kes on mõneti eluterve mõistuse ja tasakaalu sümbol. Holden on ostnud talle kingituseks plaadi. Phoebet ei ole pargis ja Holden läheb Sallyga teatrisse ja sealt uisutama. Holden pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju. Lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas. Holden räägib Phoebega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga palju teesklust ja alatust. Phoebe süüdistab Holdenit, et too on kõigega rahulolematu, ja küsib, kelleks vend tahaks saada. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal keerleb peas üks tänaval kuuldud šlaagrikatke ("Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad"), siis ütleb ta, et ta tahaks saada valvuriks, kes püüab rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks. Holden lahkub kodust, olles otsustanud paariks päevaks öömaja küsida oma endise õpetaja hr Antolini juures. Endine õpetaja võtab Holdeni sõbralikult vastu ja küsib, mis talle koolis ei meeldinud. Antolini püüab Holdenit veenda, et noore-ea rahulolematusest tuleb välja kasvada, et oma ideede nimel ei tule õilsat surma surra vaid tagasihoidlikult elada, et haridus õpetab inimest oma võimeid tundma ja ilukirjandus näitab, et tema hämmeldus ja tülgastus elu tundma õppides ei ole erandlikud. Öömajale jäänud Holden ärkab aga öösel selle peale, et õpetaja tema pead silitab, ja ta põgeneb kiiruga, kuna peab seda homoseksuaalseks lähenemiskatseks. Alles hiljem tänaval turgatab talle pähe, et inimene võib magava lapse pead silitada ka mitteseksuaalsel ajendil. Holden on tujust ära ja läheb kooli Phoebet otsima. Koolimajas pahandab teda seinale soditud ropp sõna, mis tema kujutluses puhtaid lapsi määrib, kuid ta mõistab, et ka miljoni aastaga ei jõuaks ta kõiki roppusi seintelt kustutada. See on tema leppimise algus. Phoebe tuleb kohvritega ja teatab, et tahab koos Holdeniga põgeneda. Holden pole sellega nõus ja nad tülitsevad. Phoebe on nõus põgenemisplaanist loobuma, kui Holden ta loomaaeda viib. Pärast loomaaias käiku lähevad nad parki, kus Phoebe sõidab karusselliga ja teda vaadates tunneb Holden äkki oma kibedust lahtuvat. Lõpetuseks märgib Holden, et nüüd (st aasta hiljem) tunneb ta puudust kõikidest, kellest on jutustanud, ning et sügisel läheb ta arvatavasti uude kooli, aga see ei valmista talle erilist muret. Sündmuste vahele jäävad Holdeni kõrvalepõikelised mõtisklused muusikast, filmidest, kirjandusest, religioonist, sõprusest, armastusest, sõjast jms – erinevad episoodid ja detailid vallandavad assotsiatsioonide ja mälestuste ridu. Tekst on antud Holdeni jutustusega kujuteldavale kuulajale, kasutab kõnekeelt ja slängi. Kriitikud on öelnud, et Holden ei arene romaani käigus ning see eristab "Kuristikku rukkis" tavalistest nooruki eneseleidmise romaanidest. Teine tõlgendusvõimalus on, et romaani lõpp on siiski optimistlik ning segadus ja võõrandumine oli vaid üks periood tema noorusest. Pealkiri viitab Holdeni unistusele olla püüdja, kes hoiatab mängivaid lapsi rukkipõllu sisse peitunud kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (''to hold'' – 'hoidma') on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest. == Kultuuris == Raamat "Kuristik rukkis" oli [[Mark Chapman]]il taskus, kui too mõrvas inglise [[rokkmuusika|rokitähe]] [[John Lennon]]i 1980. aastal. Raamatut on seostatud ka teiste mõrvaritega. Ulmefilmis "[[Conspiracy Theory]]" väidetakse seetõttu, et inimestele, keda USA valitsus kahtlustab riigivastasuses, sisendatakse kompulsiivne soov osta "Kuristik rukkis", et nad valvekaamerate alla sattudes jälitatavad oleks. Prantsuse ajaleht [[Le Monde]] valis selle [[Le Monde'i sajandi 100 raamatut|sajandi 100 parima raamatu hulka]]. Samuti oli teos ajakirja [[Time]] 100 parima pärast 1923. aastat kirjutatud ingliskeelse romaani nimekirjas.<ref name="tbqbH" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="bDsKI">[http://www.economist.com/news/books-and-arts/21586817-fascinating-unsubtle-look-complicated-man-stranger The life of J.D. Salinger : The stranger] The Economist, 28. september 2013</ref> <ref name="tbqbH">[https://web.archive.org/web/20120729162224/http://entertainment.time.com/2005/10/16/all-time-100-novels/ All-TIME 100 Novels] Time, 2010</ref> }} == Kirjandus == * [[Joachim Scholl]]. "Romaanid. 20. sajand: sajandi suurimad romaanid". [[TEA Kirjastus]]. [[Tallinn]] 2005. Lk 162–165 == Välislingid == * [https://www.err.ee/337641/kuristik-rukkis-kaob-usa-koolide-oppekavast "Kuristik rukkis" kaob USA koolide õppekavast]. err.ee, 10. detsember 2012 [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide romaanid]] [[Kategooria:1951. aasta kirjandusteosed]] galbwl9wc00nlagt2yplkiuxexpj8ek 0 36042 7248059 7235987 2026-10-05T13:42:51Z Kask 77839 Toim 7248059 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Innocentius IX |pilt = Portrait of Pope Innocent IX (Fidenza Cathedral Museum - Museo del Duomo di Fidenza, Fidenza) – edited.jpg |sünninimi = Giovanni Antonio Facchinetti |valitsemisaja algus= [[29. oktoober]] [[1591]] |valitsemisaja lõpp= [[30. detsember]] [[1591]] |eelkäija = [[Gregorius XIV]] |järeltulija = [[Clemens VIII]] |vanemad = Antonio Facchinetti<br>Francesca Cini |sünnikuupäev = [[20. juuli]] [[1519]] |sünnikoht = [[Bologna]] |surmakuupäev = [[30. detsember]] [[1591]] |surmakoht = [[Rooma]] |alma mater = |deviis = |autogramm = Signature of Cardinal Giovanni Antonio Facchinetti (later Pope Innocent IX).svg |vapp = C o a Inocentius IX.svg |maetud = [[Vatikani grotid]] }} '''Innocentius IX''' ('''Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce''' või '''Giovanni Antonio Facchinetti''', [[20. juuli|20.]] või [[22. juuli]] [[1519]] – [[30. detsember]] [[1591]]) oli [[paavst]] 1591 aastal. Ta oli 230. paavst.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Innocent IX |url=https://www.vatican.va/content/vatican/en/holy-father/innocenzo-ix.html |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=Vatican.va}}</ref> == Elulugu == Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce sündis [[Bologna]]s Antonio Facchinetti ja Francesca Cini peres ainsa pojana. Hiljem kolisid tema vanemad [[Verona]]sse. Giovanni Antonio teenis esmalt elatist pakikandjana. Kuigi Fachinettide perekond polnud rikas, oli Giovanni Antoniol võimalus minna õppima [[Bologna ülikool]]i [[õigusteadus]]t. [[11. märts]]il [[1544]] omandas ta [[doktorikraad]]i [[tsiviilõigus|tsiviil]]- ja [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] alal, olles eelnevalt [[ordinatsioon|ordineeritud]] [[preester|preestriks]].<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=The Cardinals of the Holy Roman Church: Biographical Dictionary Pope:Gregory XIII (1572-1585): Consistory of December 12, 1583 (VII) |url=https://cardinals.fiu.edu/bios1583.htm#Facchinetti |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=Cardinals.fiu.edu |täpsustus=(15) 1. FACCHINETTI DE NUCE, seniore, Giovanni Antonio (1519-1591)}}</ref> Õpingute järel siirdus Facchinetti [[Rooma]], kus ta oli esmalt [[kardinal]] [[Niccolò Ardinghelli]] ja seejärel [[Alessandro Farnese (kardinal)|Alessandro Farnese]] teenistuses<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Pope Innocent IX |url=https://www.newadvent.org/cathen/08020a.htm |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=New Advent}}</ref>. Farnese saatis Facchinetti 1547. aastal oma peapiiskopkonda [[Avignon|Avignonis]]. Facchnetti teenis seal neli aastat vikaari ja administraatorina. 1558. aastal oli ta [[Parma]] kuberner.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pizzorusso |eesnimi=Giovanni |url=https://www.treccani.it/enciclopedia/papa-innocenzo-ix_(Dizionario-Biografico)/ |pealkiri=Dizinario biografico degli Italiani |aasta=2004 |köide=62 |täpsustus=Innocenzo IX, Papa}}</ref> 1560. aastal pühitseti Facchinetti [[Calabria|Calabrias]] asuva [[Nicastro]] [[Lamezia Terme piiskopkond|piiskopkonna]] (tänapäeval [[Lamezia Terme]]). Ta suhtus reformidesse soosivalt ja oli hiljem oma piiskopkonnas pärast 30-aastast vahet esimene [[piiskop]], kes resideeris oma ametikohal.<ref name=":1" /> 1562. aastal osales ta piiskopina [[Trento kirikukogu|Trento kirikukogul]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Innocent IX |url=https://www.britannica.com/biography/Innocent-IX |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=Britannica}}</ref>, kus seisis paavsti autoriteeti kaitsvate ettepanekute eest. Õpetlasena kirjutas ta [[teoloogia|teoloogilisi]] ja [[filosoofia|filosoofilisi]] töid, nagu "''Moralia quædam theologica''", "''Adversus Machiavellem''" ja "''De recta gubernandi ratione''", kuid need jäid avaldamata<ref name=":2" />. Piiskopina hoidis Facchnetti häid suhteid teiste Calabria piiskopidega, jutlustas ning tegi regulaarseid visitatsioone.<ref name=":3" /> 1566. aastal määrati Facchinetti paavst [[Pius V]] poolt [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[Apostellik nuntsius Veneetsias|nuntsiuseks]]. Selles ametis kehtestas ta Veneetsias Trento kirikukogu reforme. Lisaks tegutses ta diplomaadina ning aitas kaasa Veneetsia, [[Habsburgide Hispaania|Hispaania]] ja [[Kirikuriik|Paavstiriikide]] vahel sõjalise liidu loomiseni [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastu.<ref name=":2" /> Facchinetti oli Veneetsia õukonnas mõjuvõimas isik, kes pärast [[Lepanto merelahing]]us saavutatud võitu unistas laiema protestantide vastase ning paavsti juhatuse all oleva liiga moodustamisest. Kui Veneetsia aga 7. märtsil 1573 Osmanitega eraldi rahu tegi, põhjustas see paavst [[Gregorius XIII]] õukonnas suurt pahameelt, kuna Facchinetti polnud neid sealsete poliitiliste muudatustega piisavalt kursis hoidnud. Seepärast kutsuti ta 15. juunil tagasi.<ref name=":3" /> 1575. aastal loovutas ta tervislikel põhjustel oma piiskopkonna, kuid pühitseti järgmise aasta 4. novembril [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] titulaarpatriarhiks. Selles ametis oli ta kuni 1583. aastani, sama aasta 12. detsembril pühitseti ta [[Kardinal|kardinal-preestriks]] ning [[Santi Quattro Coronati]] titulaarpiiskopiks. Samal ajal töötas ta [[Inkvisitsioon|inkvisitsioonis]] ning võttis osa kardinalide komisjonist, mis pidi uurima [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Henri III]] osalust kardinal [[Louis de Guise|Louis de Lorraine de Guise]]'i tapmises. Komisjoni töö aga vilja ei kandnud, kuna kuningas mõrvati 1589. aastal. Facchinetti osales kardinalina neljal konklaavil, millest viimases osutus ta valituks.<ref name=":1" /> Kardinalina kaitses Facchinetti Bologna linna huve ning oli nii Gregorius XIII, [[Sixtus V]] kui ka [[Gregorius XIV]] õukondades mõjuvõimsatel kohtadel<ref name=":3" />. [[Fail:Innocentius IX, PA04268.jpg|vasakul|pisi|Innocentius IX paavstikrooniga]] === Ametid === *[[1547]] Domodossola Santi Gervasio e Protasio kiriku [[kanoonik]] *[[1552]]–1556 [[kardinal]] Alessandro Farnese [[vikaar]] ja [[administraator]] [[Avignon]]is *[[1556]]–1558 [[Parma]] [[kuberner]] *[[1558]] [[abbreviaator]] *[[1559]] ''Signatura gratiae'' referent *[[26. jaanuar]] [[1560]] – [[23. september]] 1575 Nicastro [[piiskop]] *[[1566]] – [[15. juuni]] 1573 nuntsius [[Veneetsia]]s *[[1575]] [[Rooma inkvisitsioon]]i konsultant *[[1576]]–[[1587]] San Andrea di Carmignano kloostri [[prior]] ''commendatario'' *[[12. detsember|12.]] või [[14. detsember]] 1576 – [[29. oktoober]] [[1591]] [[Jeruusalemm]]a [[titulaarpatriarh]] *[[12. detsember]] [[1583]] – 29. oktoober 1591 [[kardinalpreester]] *[[9. jaanuar]] [[1584]] – 29. oktoober 1591 Santi Quattri Coronati kardinalpreester *[[Gregorius XIII]] administraator *[[19. november]] [[1586]] – 29. oktoober 1591 Rooma inkvisitsiooni peainkvisiitor *[[Gregorius XIV]] ajal oli ta ''Signatura apostolicae'' tribunali eesistuja *Ta oli [[benediktlased|benediktlaste]] San Elia di Galatro, San Filareto di Seminara ja Santa Maria di Merola [[klooster|kloostrite]] [[abt commendatario]]. === Konklaav === {{Vaata|1591. aasta konklaav}} Gregorius XIV surma järel kutsuti 16. oktoobril 1591 kokku [[konklaav]], mis kestis kokku neliteist päeva. Kardinalide arvates pidi uus paavst kindlakäeliselt läbi viima Trento kirikukogu reforme ning seisma vastu [[Hugenotid|hugenottide]] levikule [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaal]]<ref name=":3" />. 29. oktoobril toimus [[Vatikani paavstipalee]]s viimane valimisvoor, kus Facchinetti saavutas Hispaania fraktsiooni mõjul 28 häälega vajaliku enamuse ning sai seega järgmiseks paavstiks. Facchinetti võttis [[Innocentius III]] auks<ref name=":3" /> enda paavstinimeks Innocentius IX. Ta krooniti 3. novembril [[kardinal-diakon]] [[Andreas von Habsburg]]i poolt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=SEDE VACANTE 1591 |url=https://www.csun.edu/~hcfll004/SV1591.html |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=Csun.edu}}</ref> Tegu oli ühe viimase konklaaviga, kus avalikkus mingi paavstikandidaadi valimise peale kihla vedas<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hunt |eesnimi=John M. |url=https://oasis.library.unlv.edu/occ_papers/22/ |pealkiri=Betting on the Papal Election in Sixteenth-Century Rome |aasta=2015 |koht=Las Vegas |lehekülg=5}}</ref>. Innocentius oli küll 72-aastane ning haiglane mees (kannatas ka [[Neerukivi|neerukivide]] ja [[podagra]] all<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Retief |eesnimi=Francois P. |perekonnanimi2=Cilliers |eesnimi2=Louise |kuupäev=2005 |pealkiri=Diseases and Causes of Death amoung Popes |url=https://journals.ufs.ac.za/index.php/at/issue/view/225 |ajakiri=Acta Theologica Supplementum |üksiknumber=7 |lehekülg=244}}</ref>), kuid siiski teiste seas austatud vaimulik<ref name=":3" />. === Valitsemisaeg === Innocentius IX toetas [[Hugenotisõjad|Prantsuse ususõdade]] ajal Hispaania kuningat [[Felipe II]] ja [[Katoliku Liiga (Prantsusmaa)|Prantsuse Katoliku Liigat]] võitluses [[Henri IV]] vastu<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Innocent IX |url=https://www.thecathedra.com/popes/innocent-ix |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=Thecathedra.com}}</ref>. Oma kroonimispäeval tegi ta ettepaneku luua [[Sant' Angelo kindlus]]esse reservfond vältimatute kulude tarbeks. [[4. november|4. novembril]] kinnitas ta [[Bulla|bullas]] "Quae ab haec" [[Pius V]] otsust kirikuvarade võõrandamise kohta, mis on karistatav [[ekskommunikatsioon]]iga.<ref name=":2" /> Ta kavatses paavstliku riigisekretariaadi töö jaotada kolme osakonna vahel: üks osakond oleks tegelenud [[Prantsusmaa]] ja [[Poola]]ga, teine [[Itaalia]] ja Hispaaniaga, kolmas [[Saksamaa]]ga<ref name=":4" />. Innocentius IX tegeles kuritegevuse ohjeldamisega [[Kirikuriik|Kirikuriigis]], ta soovis reguleerida [[Tiber]]i jõe voolu ja parandada [[Borgo]]s sanitaarseid tingimusi. Ta otsustas vaeste abistamiseks alandada Roomas [[leib|leiva]] hinda.<ref name=":4" /> Peatselt pärast paavstiks valimist asutas ta ka kongregatsiooni, mille ülesandeks oli Rooma linnas vajaminevate reformide kavad koostada (näiteks Rooma [[prostituut]]ide tegevuse reguleerimine ja preestriseminaride tarbeks uute hoonete leidmine). Üks kongregatsiooni nõunikest oli ka [[Liivimaa]]l tegutsenud jesuiit [[Antonio Possevino]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Donnelly |eesnimi=John Patrick |kuupäev=1986 |pealkiri=To Close a Giant Eye: The Pantheon, 1591 |url=https://www.jstor.org/stable/23564206 |ajakiri=Archivum Historiae Pontifici |aastakäik=24 |via=JSTOR}}</ref> Bullas "Inter Felices" toetas Innocentius IX jesuiidipaatri [[Alonzo Sánchez|Alonzo Sáncheze]] misjonitööd Aasias<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alonzo Sánchez |url=https://www.newadvent.org/cathen/13426b.htm |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=New Advent}}</ref>. Innocentius IX oli paavstina väga töökas ja vähenõudev, süües vaid korra päevas. 6. märtsil 1591 pühitses ta kardinaliks Alessandro Farnese venna pojapoja [[Odoardo Farnese (kardinal)|Odoardo]]. Innocentius osales pühitsuse järel tänutäheks tema karjääri algul saadud abi eest Farnesede perekonna pidustustel.<ref name=":3" /> Innocentius IX külmetus [[18. detsember|18. detsembril]], kuid pühitses samal päeval oma ainsal [[konsistoorium]]il kardinalideks oma õe Antonia pojapoja [[Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce (kardinal)|Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce]] ja [[Piacenza]] piiskopi [[Filippo Sega]]<ref name=":3" />. === Surm === [[Image:Tomb_of_pope_Innocent_IX.jpg|thumb|Innocentius IX haud]] Kehvast tervisest ja halvast ilmast hoolimata otsustas Innocentius 21. detsembril jalgsi läbi teha Rooma seitsme kiriku palverännaku. Ta haigestus järgmisel päeval ning oli sunnitud oma audientsid ära jätma. Innocentius IX suri 1591. aasta 30. detsembri varahommikul Roomas arvatavasti [[kopsupõletik]]ku, olles valitsenud 62 päeva. Pärast teda on veel vähem valitsenud ainult [[Leo XI]] ja [[Johannes Paulus I]]. Ta maeti [[8. jaanuar]]il [[1592]] [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilika]]sse. Tema matusetseremoonia viis läbi jesuiit Benedetto Giustiniani.<ref name=":3" /> Innocentius IX haud asub Vatikani grottides. 1606. aasta 25. septembril tema haud avati ning säilmed paigutati uude sarkofaagi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Tomb of Innocent IX: Vatican Grottoes |url=https://stpetersbasilica.info/Grottoes/Innocent%20IX/Tomb%20of%20Innocent%20IX.htm |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=Stpetersbasilica.info}}</ref> == Viited == <references /> == Kirjandus == *D. Bergamaschi: ''Della patria e del pontificato di Innocenzo IX''. "Arte e Storia", 26, 1906: 151. *[[Ivan Cloulas]]: ''L'armée pontificale de Grégoire XIV, Innocent IX et Clément VIII pendant la deuxième campagne en France d'Alexandre Farnèse (1591–1592)''. "Bulletin de la Commission Royale d'Histoire", 126, 1960: 83–102. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Luigi Pellanda]]: ''Il papa Innocenzo IX è oriundo di Nogara (Verona) oppure della diocesi di Novara?'' "Bollettino Storico per la Provincia di Novara", 44, 1953: 1–13. *[[Maria Simona Pezzica]]: ''La devoluzione di Ferrara in una lettera inedita di Giulio Cortese a papa Innocenzo IX''. "Atti e Memorie della Deputazione Provinciale Ferrarese di Storia Patria", 7, 1984–1988: 217–236. *[[Ugo Rozzo]]: ''La biblioteca 'ideale' del nunzio Facchinetti (1568). Biblioteche italiane del Cinquecento tra Riforma e Controriforma''. Udine, 1994: 191–234. *[[Domenico Maria Valensise]]: ''Il Vescovo di Nicastro poi Papa Innocenzo IX e la Lega contro il Turco. Cenni biografici e lettere inedite''. Nicastro, 1898. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/08020a.htm Artikkel Innocentius IX kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1583.htm#Facchinetti Innocentius IX elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvi.htm#1591 1591. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1591.html 1591. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvi.htm#InnocentIX Innocentius IX määratud kardinalid.] *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1591-1591-_Innocentius_IX.html Innocentius IX dokumendid.] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Gregorius XIV]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1591]] |järgnev = [[Clemens VIII]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Bologna ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1519]] [[Kategooria:Surnud 1591]] b92gh33x9awe8ehcnvdk70qb0t4hgg2 0 36519 7248099 6882234 2026-10-05T15:07:14Z Kask 77839 Viited 7248099 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Clemens VIII |pilt = Papst Clemens VIII Italian 17th century.jpg |sünninimi = Ippolito Aldobrandini |valitsemisaja algus= [[30. jaanuar]] [[1592]] |valitsemisaja lõpp= [[3. märts]] [[1605]] |eelkäija = [[Innocentius IX]] |järeltulija = [[Leo XI]] |sünnikuupäev = [[24. veebruar]] [[1536]] |sünnikoht = [[Fano]] |surmakuupäev = [[3. märts]] [[1605]] |surmakoht = [[Rooma]] |alma mater = |deviis = |autogramm = Signature of Pope Clement VIII.svg |vapp = C o a Clementem VIII.svg }} '''Clemens VIII''' (kodanikunimega '''Ippolito Aldobrandini'''; [[24. veebruar]] [[1536]] – [[3. märts]] [[1605]]) oli [[paavst]] aastatel [[1592]]–1605. Ta oli 231. paavst. Ippolito Aldobrandini sündis [[Fano]]s [[advokaat]] Silvestro Aldobrandini ja Lisa Donati kaheksalapselise pere noorima lapsena ning [[ristimine|ristiti]] [[4. märts]]il Fano [[katedraal]]is. Tema isa elas varem [[Firenze]]s, kuid pidi [[Medici]]te eest põgenema Fanosse, kus ta määrati [[kuberner]]iks. Ippolito Aldobrandini õppis [[Padova ülikool|Padova]], [[Perugia ülikool|Perugia]] ja [[Bologna ülikool]]is [[õigusteadus]]t. Tema õpetaja oli [[Gabriele Paleotti]] ja tema õpinguid toetas [[kardinal]] [[Alessandro Farnese (kardinal)|Alessandro Farnese]]. Tema perekonna [[protektor]] oli [[Pius V]], kes pühitses [[1570]] kardinaliks tema venna [[Giovanni Aldobrandini]]. Ippolito Aldobrandini töötas pärast ülikooli lõpetamist advokaadina, [[1569]] määrati ta [[Rota Romana]] [[audiitor]]iks ja [[1571]]–[[1572]] lähetati ta kardinal [[Michele Bonelli]] juhitava delegatsiooni koosseisus [[Prantsusmaa]]le. [[1580]] [[ordinatsioon|ordineeriti]] Aldobrandini [[preester|preestriks]], [[15. mai]]l [[1585]] määrati ta ''[[datarius]]''<nowiki>'</nowiki>eks ja [[18. detsember|18. detsembril]] 1585 pühitseti San Pancrazio kardinalpreestriks. [[1588]]–[[1589]] viibis ta [[legaat|legaadina]] [[Poola]]s, kus lahendas [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt III]] ja [[Habsburgid]]e vahel puhkenud tüli Poola kuningatrooni pärast. Ta oli 30 aasta jooksul [[Filippo Neri]] parim sõber. Ta osales neljal [[konklaav]]il [[1590]]–1592. ==1592. aasta konklaav== Clemens VIII valiti paavstiks [[30. jaanuar|30. jaanuaril]] 1592 [[Vatikani paavstipalee]]s ja krooniti [[9. veebruar]]il kardinal [[Francesco Sforza]] poolt, kuid pühitseti enne seda [[2. veebruar]]il kardinal [[Alfonso Gesualdo]] poolt [[piiskop]]iks. Ta võttis paavstiks saades nime Filippo Neri soovitusel. [[10. jaanuar|10.]]–30. jaanuarini 1592 toimunud konklaavil osales 54 kardinali. Sellel konklaavil lõhenesid kardinalid [[Hispaania]] pooldajateks ja kardinal [[Alessandro Damasceni Peretti|Montalto]] juhitavaks fraktsiooniks, kes soovis kardinal [[Giulio Antonio Santorio]] valimist. Santorio olekski [[11. jaanuar]]il valituks osutunud, sest tema poolt nõustuti andma vähemalt 35 häält, kuid kardinalide [[Mark Sittich von Hohenems]]i, [[Ascanio Colonna]] ja Alfonso Gesualdo mõjul sai Santorio 5 häält vähem. Pärast seda siirdus Montalto fraktsioon [[Vatikan]]i [[Cappella Paolina kabel]]isse. Olukorra muutis keerulisemaks eakamate kardinalide keeldumine hääletamast. Kardinalid päästis tekkinud olukorrast [[Marco Antonio Colonna]], kes saatis kirja kardinal Colonnale. Too teatas pärast kirja läbilugemist, et ei toeta Santorio valimist paavstiks, kuna Santorio pole Jumala poolt valituks osutunud. Mitme kandidaadi vaagimisel osutus lõpuks valituks kardinal Aldobrandini. ==Välispoliitika== ===Suhted Prantsusmaaga=== [[Pilt:Henry4-A.jpg|pisi|Paavst vabastas [[ekskommunikatsioon]]ist [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Henri IV]]]] [[15. aprill]]il 1592 saatis paavst [[Prantsusmaa]]le [[legaat|legaadiks]] kardinal [[Filippo Sega]], kes teatas, et [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] langetatud [[ekskommunikatsioon]] on endiselt jõus ja kuningat saab sellest vabastada vaid paavst. [[25. juuli]]l [[1593]] sai Prantsusmaa kuningas [[Henri IV]] katoliku kiriku liikmeks. Clemens VIII tunnustas kuninga otsust ja vabastas ta [[17. september|17. septembril]] [[1595]] kirikuvandest.<ref name="Henri4" /> Kui [[1598]] avaldati [[Nantes'i edikt]], saatis paavst kõikidele piiskoppidele apostelliku konstitutsiooni "Dives in misericordia", milles ta kutsus neid üles jääma kindlaks kiriku tunnustatud usule. Paavsti vahendusel sõlmiti 1598 [[Vervins' rahu]] Prantsusmaa ja [[Hispaania]] vahel. Nende otsuste langetamisel sai väga oluliseks kardinal [[Leo XI|Medici]] tegevus, kes saadeti Prantsusmaale legaadiks pärast Sega surma. [[1597]] pöördus [[Lortringi hertsog]] paavsti poole [[Nancy]] pärast tekkinud probleemi lahendamiseks, kavatsedes Nancy's moodustada piiskopkonna. Sellele plaanile oli vastu Henri IV saadik Roomas [[Arnaud d'Ossat]]. Paavst otsustas, et Nancy jääb [[primaatkirik]]uks ja selle [[prelaat]]i tuleks nimetada Lorraine'i [[priimas]]eks, kuid tal puuduvad piiskopi volitused. ===Ferrara pärilussõda=== [[27. oktoober|27. oktoobril]] 1597 suri [[Ferrara hertsog]] [[Alfonso II d'Este]] pärijateta. Clemens VIII soovis [[Este]] suguvõsa valdused liita [[Kirikuriik|Kirikuriigiga]], kuid [[Saksa-Rooma keiser]] ja Hispaania soovisid uue hertsogina näha [[Cesare d'Este]]t. Vältimaks sõda Prantsusmaaga, ei toetanud nad Cesaret sõjaliselt, mistõttu paavsti armee sisenes [[24. jaanuar]]il [[1598]] [[Pietro Aldobrandini]] juhtimisel vastupanu kohtamata Ferrarasse. Clemens VIII kuulutas [[Ferrara]] bullas "Sanctissimus" Kirikuriigi osaks, kusjuures Ferrara omandas privileegina oma esindaja lähetamise Rooma saadikuks.<ref name="Ferrara" /> ===Suhted teiste riikidega=== 1598 määras Clemens VIII pärast kardinal [[William Allen]]'i surma [[Inglismaa]] ülempreestriks [[George Blackwell]]'i. See otsus tekitas rahulolematust Inglismaa vaimulikkonnas, kes saatis Rooma kaebuse. [[1602]] kinnitas paavst oma otsust, kuid vabastas kirikuvandest kõik need, keda Blackwell oli sellega ähvardanud. Pärast [[Johan III]] surma sai [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningaks]] tema poeg [[Zygmunt III|Sigismund]]. Paavst lootis, et Sigismund muudab [[Rootsi]] katoliiklikuks riigiks, kuid Sigismund sai [[Karl IX]] käest lüüa ja pidi Rootsi troonist loobuma. Katoliiklike valitsejate liidu loomine [[ristisõda|ristisõjaks]] türklaste vastu kukkus Clemens VIII ajal läbi. ==Sisepoliitika== 1598 korraldas [[Beatrice Cenci]] koos vendade ja võõrasemaga vandenõu oma isa vastu, kes kohtles oma lapsi väga jõhkralt. Pärast vana Cenci tapmist ei andnud paavst vandenõulastele armu ja nad hukati. ==Suhted kiriku institutsioonidega== ===Kuuria=== [[8. juuni]]l 1592 sätestas Clemens VIII [[kardinalvikaar]]i õigused. ===Jesuiidid=== Clemens VIII andis 1596 [[San Vitale kirik]]u [[jesuiidid|jesuiitidele]]. Kuna see oli ühtlasi titulaarkirik, otsustas ta arusaamatuste vältimiseks kaotada San Vitale kardinali tiitli ja rajas San Cesareo in Palatio [[kardinaldiakon]]i tiitli. ===Karmeliidid=== Ta tunnustas [[20. detsember|20. detsembril]] 1593 avaldatud bullas "Pastoralis officii" paljasjalgseid [[karmeliidid|karmeliite]] [[kerjusordu]]na. ===Üldkiriklikud otsused=== [[25. juuni]]l [[1599]] avaldas ta dekreedi "Nullus omnino", milles määratleti ordude meesorduliikmete [[klausuur]]i tingimused [[Itaalia]]s.<ref name="Klausuur" /> Clemens VIII toetas [[José Calasanza]] tegevust. [[19. märts]]il [[1603]] avaldas ta apostelliku konstitutsiooni "Cum ad regularem", mille järgi ei tohi [[klooster|kloostrisse]] vastu võtta nooremaid kui 19-aastaseid liikmeid.<ref name="Vanus" /><ref name="Noviits" /> ==Liturgilised reformid== [[Pilt:Franz_von_Sales_Bischofspruefung.jpg|pisi|Clemens VIII ja [[Franciscus Salesist|Salesi Franciscus]]]] Clemens VIII rõhutas [[Trento kirikukogu]] otsuste tunnustamist katoliiklikes riikides. 1592 avaldati tema üleskutsel redigeeritud "[[Vulgata]]", mis asendas 1590 avaldatud [[Sixtus V]] oma ja jäi katoliku kirikus kasutatavaks ametlikuks piiblitõlkeks [[20. sajand]]ini.<ref name="Raamat" /> 1596 avaldati teenistusraamat "Pontificale Romanum", mille kasutamise kuulutas Clemens VIII apostellikus konstitutsioonis "Ex quo" kohustuslikuks, keelates [[missa]]l kasutamast teisi teenistusraamatuid ja keelates sellesse igasuguste muudatuste tegemise ilma paavsti loata. Samal aastal avaldati ka uus [[Index librorum prohibitorum|keelatud raamatute nimekiri]]. 1602 avaldati redigeeritud [[breviaarium]] ja 1604 redigeeritud [[missaal]]. Ta sätestas "Quarantore" [[palve]] [[25. november|25. novembril]] 1592 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Graves et diuturnae". 1598 avaldati "Liber septimus". 1600. aastat tähistati [[juubeliaasta]]na. 1600 saadeti paavstile [[Maarja Magdaleena]] [[reliikvia]].<ref name="Magdal" /> [[1601]] saatis ta Hispaania printsidele ja printsessidele pühitsetud riiet. ==Bresti unioon ja misjon== [[12. juuni]]l [[1595]] saatsid [[Vladimir]]i, [[Lutsk]]i ja [[Pinsk]]i piiskopid paavstile ja [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Zygmunt III]] palvekirja, milles nõustuti [[gregoriuse kalender|uue kalendri]] tunnustamisega, kuid sooviti säilitada oma [[riitus]]ed. [[November|Novembris]] saabusid piiskopid [[Adam Pociej]] ja [[Kirill Terletski]] Rooma. Roomas peetud läbirääkimistel lepiti kokku mitmes punktis, näiteks selles, et uniaadid ei lisa "[[Filioque]]t" [[usutunnistus]]se. [[23. detsember|23. detsembril]] 1595 toetas Clemens VIII läbirääkimiste pidamist [[ukrainlased|ukrainlastega]]. 1596 peeti [[Brest-Litovski sinod]] ja [[Vatikan]]is kuulutati bullaga "Magnus dominus" välja [[Bresti unioon]].<ref name="Brest" /> Clemens VIII ajal saabusid Rooma [[Aleksandria patriarh]]i saadikud, kes tunnustasid usutunnistust ja paavsti primaati. Ta võimaldas [[misjon]]eerida igal kerjusordu liikmel. Tema ajal läksid misjonärid [[Pärsia]]sse ja [[Abessiinia]]sse. [[1596]] konfiskeeris [[Toyomi Hideyoshi]] Hispaania laeva "San Felipe", millega algas [[misjonär]]ide tagakiusamine [[Jaapan]]is. ==Vahendajaroll teoloogilises vaidluses== [[1588]] ilmus [[jesuiidid|jesuiidi]] [[Luis de Molina]] teos "Concordia", mis käsitles [[arm]]u ja [[vaba tahe]]t. See oli esimene süstemaatiline katse nende teoloogiliste probleemide selgitamiseks pärast [[Trento kirikukogu]]. Molina kinnitas oma teoses, et [[pärispatt]] pole hävitanud [[tahtevabadus]]t ja jääb kahjustamatuks jumaliku armu läbi.<ref name="Arm" /><ref name="Molina" /> Hispaania inkvisitsioon asus saadud süüdistuste järel uurima teose vastavust katoliikliku teoloogiaga. Uurimise käigus puhkes jesuiitide ja [[dominiiklased|dominiiklaste]] vahel vaidlus, mis keskendus pigem arusaamatustele teose raskepärase stiili, sisu keerukuse ja mõistetavuse üle. 1596 nõudis Clemens VIII Hispaania inkvisitsioonilt Molinat puudutavate dokumentide saatmist Vatikani ja määras 1598 juhtumit uurima vastava [[kongregatsioon]]i (''Congregatio de auxiliis'').<ref name="Kongre" /> [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1600 esitas kongregatsioon ettekande paavstile samal päeval surnud Molina vaadetest. 1602 määras Clemens VIII Molina vaateid uurima 8 [[teoloog]]i, kes kuulutasid Molina 60 väidet ekslikeks. Jesuiitide mõjul vähendati ekslike väidete arvu järgnevatel aastatel 20-ni. [[Paulus V]] otsustas [[1607]] "Congregatio de auxiliise" laiali saata. ==Kristlik eetika ja moraal== {{Vaata|Kristlik eetika}} Clemens VIII mõistis [[17. august]]il 1592 karmilt hukka [[duell]]ide pidamise ja ähvardas [[interdikt]]iga piirkondi, kus lubatakse duelle pidada. [[12. jaanuar]]il 1597 avaldatud bullas "Suspecti muneris" leevendas ta [[Pius V]] otsust [[härjavõitlus]]te pidamise kohta. Bulla järgi ei tohi härjavõitlust pidada kiriklikel [[suurpüha]]del ja sellel ei tohi osaleda [[vaimulik]]ud. ==Suhtumine juutidesse== [[28. veebruar]]il 1592 avaldatud bullas "Cum saepe accidere" keelas Clemens VIII [[juudid|juutidel]] müüa [[Avignon]]is uusi kaupu. [[25. veebruar]]il 1593 avaldatud bullas "Caeca et obdurata" oli juutidel keelatud Kirikuriigile kuuluvatel aladel elada väljaspool Roomat, [[Ancona]]t ja Avignoni. 28. veebruaril 1593 avaldatud bullas "Cum haebraerum malitia" keelas ta [[Talmud]]i lugemise ja lasi [[Index librorum prohibitorum|keelatud raamatute indeksisse]] lisada juutide teosed, kuid ei soovinud juutide [[represseerimine|represseerimist]], mistõttu avaldas dekreetide kogu nende kaitseks. ==Uued piiskopkonnad== *[[9. veebruar]]il 1592 ühendati Itaalias [[Loreto piiskopkond]] ja Recanati piiskopkond Recanati-Loreto piiskopkonnaks. *[[15. aprill]] 1592 Itaalias [[Fossano]] piiskopkond *[[5. juuni]]l 1592 Itaalias [[Colle di Val d'Elsa]] piiskopkond *[[19. juuli]]l 1593 Hispaanias Solsona piiskopkond *[[14. august]]il 1595 [[Filipiinid]]el [[Manila]] peapiiskopkond ja Nueva Caceresi, [[Cebu]] ja Nueva Segovia piiskopkonnad *[[25. september|25. septembril]] 1595 Hispaanias Valladolidi piiskopkond *1596 [[Angola]]s Angola ja [[Kongo]] piiskopkond *1599 [[India]]s Angamalé peapiiskopkond, mis järgmisel aastal muudeti Cranganore peapiiskopkonnaks *25. septembril 1600 Itaalias [[Città della Pieve]] piiskopkond *[[12. veebruar]]il 1601 Itaalias [[Borgo San Donnino]] piiskopkond ==Kanoniseerimised== Clemens VIII kanoniseeris [[17. aprill]]il 1594 [[Jacynthe]] ja [[29. aprill]]il 1601 [[Raymond Peñafortist|Peñaforti Raymond]]'i. Ta kuulutas oma valitsemisajal õndsaks kaks isikut: #[[Juan de Sahagún]] [[19. juuni]] 1601 #[[Carlo Borromeo]] [[16. september]] 1602 Ta sätestas 1592 [[Katariina Bolognast|Bologna Katariina]], 1602 Rudolfi, 1603 [[Cardena märtrid|Cardena märtrite]] ja 1604 [[Colette (pühak)|Colette]] 1604 austamise ning tituleeris [[Gregorio de Valencia]] ''doctor doctorum''<nowiki>'</nowiki>iks. ==Onupojapoliitika== Clemens VIII venna Pietro poeg Pietro Aldobrandini sai kardinaliks. Clemens VIII õde Giulia abiellus Aurelio Passeriga, nende poeg [[Cinzio Passeri Aldobrandini]] sai kardinaliks. ==Kardinalide pühitsemised== Clemens VIII pühitses oma valitsemisajal 53 kardinali 6 [[konsistoorium]]il. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst [[Paulus V]]. Lisaks itaallastele sai kardinalideks 5 hispaanlast, 4 prantslast, 2 sakslast ja 1 poolakas. ==Clemens VIII kultuuriloos== === Giordano Bruno hukkamõistmine=== Clemens VIII ajal mõistis [[inkvisitsioon]] tulesurma 30 süüdistatavat, kellest tuntuim oli endine [[dominiiklased|dominiiklane]] [[Giordano Bruno]], kes põletati [[17. veebruar]]il [[1600]] Piazza dei Fioril Roomas. [[1583]] avaldas Bruno oma traktaadi "Il spaccio della bestia trionfante", mis ründas katoliku kiriku õpetust. [[Veebruar]]is 1593 andis [[Veneetsia]] inkvisitsioon Bruno välja [[Rooma inkvisitsioon]]ile ja ta viibis mitu aastat Roomas vangis. Bruno mõisteti süüdi, kuid teda ei hukatud tema [[astronoomia|astronoomiliste]] arvamuste, vaid [[teoloogia|teoloogiliste]] vaadete pärast, mis mõisteti [[jaanuar]]is 1600 hukka. Inkvisitsiooni süüdistuste järgi nõudis Bruno kloostrite varade konfiskeerimist, pidas [[Kristus]]t ainult õpetlaseks ja väitis, et [[Saatan]] võib saada päästetud. Bruno anti [[8. veebruar]]il 1600 üle tsiviilkohtule ja hukati. === Kolleegiumite rajamine=== 1600 rajas ta Šoti kolleegiumi<ref name="Šoti" /> ja Clemensi kolleegiumi. === Naispaavsti kuju kõrvaldamine=== Clemens VIII nõudel kõrvaldati [[naispaavst Johanna]] kuju [[Siena]] katedraalist.<ref name="Johanna" /> === Residentsid=== Tema ajal valmis Vatikani palee praegusel kujul. Ta omandas [[Castel Gandolfo]], millest sai paavsti suveresidents. === Tubaka taunimine=== 1600 ähvardas Clemens VIII [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseerida]] kõik, kes suitsetavad pühapaikades [[tubakas (aine)|tubakat]]. Seevastu lubas ta [[kohv]]i tarbida ja legendi järgi kuulutas selle koguni kristlaste joogiks. === Clemens VIII kujutavas kunstis=== Paavsti hauamonumendi rajas 1611 skulptor [[Silla di Viggiù]]. === Clemens VIII näitekirjanduses=== Ungari näitekirjanik [[Lajos Maróti]] on paavsti kujutanud [[1972]] esietendunud näidendis "Pärast viimast ööd". [[Ago-Endrik Kerge]] samanimelises telelavastuses [[1978]] oli paavsti osas [[Kalju Orro]] <ref>Rait Avestik, "Urmas Kibuspuu" Tänapäev, 2009.</ref>. ==Surm== Clemens VIII suri 3. märtsil 1605 Roomas kella 5 paiku hommikul, olles põdenud aastaid [[podagra]]t ja maeti [[Santa Maria Maggiore kirik]]usse. Ta ei surnud [[5. märts]]il, nagu väidavad mõned mõjukad allikad, sest Salvador Miranda andmetel<ref>Salvador Miranda, [https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvii.htm#1605 1605. aasta I konklaav.]</ref> algas järgmine konklaav [[14. märts]]il ja konklaav ei tohtinud tollal alata enne 10 päeva möödumist paavsti surmast. ==Hinnang== Clemens VIII ajal vabanes [[paavstlus]] Hispaania mõjusfäärist. Kirikuloolane [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]] on oma teoses "The Oxford Dictionary of Popes" iseloomustanud teda piinlikult kohusetruu, tööka, vaga ja rangena. Ta [[paastumine|paastus]], [[Meditatsioon|mediteeris]], pidas missasid, käis pihil. Tema [[pihiisa]] oli [[Cesare Baronio]] ja igal kuul käis paavst jalgsi [[palverännak]]ul. Tema soov pidevalt elukohta vahetada andis aga hoobi Kirikuriigi [[rahandus]]ele. "Catholic Encyclopedia" andmeil võrreldi teda [[apostel]] [[Filippus]]ega. Clemens VIII [[visitatsioon|visiteeris]] usinasti kirikuid. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Henri4">{{cite web |last= Goyau|first= Georges|date=1910|title= Henry IV. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07225a.htm}}</ref> <ref name="Arm">{{cite web |last= Pohle|first= Joseph|date=1909|title=Controversies on Grace. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06710a.htm}}</ref> <ref name="Brest">{{cite web |last= Palmieri|first= Aurelio|date=1912|title= Union of Brest. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15130a.htm}}</ref> <ref name="Noviits">{{cite web |last= Vermeersch|first=Arthur |date=1911|title=Novice. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11144a.htm}}</ref> <ref name="Ferrara">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1909|title=Ferrara. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06046a.htm}}</ref> <ref name="Vanus">{{cite web |last= Rock|first= P.M.J.|date=1907|title= Canonical Age. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01206c.htm}}</ref> <ref name="Kongre">{{cite web |last= Astrain|first= Antonio|date=1908|title= Congregatio de Auxiliis. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04238a.htm}}</ref> <ref name="Molina">{{cite web |last= Pohle|first=Joseph|date=1911|title=Luis de Molina. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10436a.htm}}</ref> <ref name="Šoti">{{cite web |last= Hunter-Blair|first= Oswald|date=1912|title=Scotland. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13613a.htm}}</ref> <ref name="Klausuur">{{cite web |last= Vermeersch|first= Arthur|date=1908|title= Cloister. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04060a.htm}}</ref> <ref name="Raamat">{{cite web |last= Fortescue|first= Adrian|date=1910|title=Liturgical Books. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09296a.htm}}</ref> <ref name="Johanna">{{cite web |last=Kirsch|first= Johann Peter|date=1910|title=Popess Joan. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08407a.htm}}</ref> <ref name="Magdal">{{cite web |last= Pope|first= Hugh|date=1910|title= St. Mary Magdalen. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09761a.htm}}</ref> }} == Kirjandus == *[[Morton Colp Abromson]]: ''Clement VIII's Patronage of the Brothers Alberti''. "The Art Bulletin" 60, 1978: 531–547. *Morton Colp Abromson: ''Painting in Rome during the papacy of Clement VIII (1592–1605)''. New York, 1981. *[[Carlos Alonso]]: ''Clemente VIII y la fundación de las misiones católicas en Persia''. "La Ciudad de Dios" 171, 1958: 196–240. *Carlos Alonso: ''Una embajada de Clemente VIII a Persia (1600–1609)''. "Archivum Historiae Pontificiae" 34, 1996: 7–126 *Carlos Alonso: ''Una visita de Clemente VIII al Convento Romano de San Agustín y unos decretos de reforma para toda la Orden''. "Analecta Augustiniana" 60, 1997: 341–356. *[[Fridolin Amann]]: ''Die Vulgata sixtina von 1590''. Freiburg, 1912. *[[Bemard Barbiche]]: ''La politique de Clément VIII à l'égard de Ferrare''. "Mélanges d'Archéologie et d'Histoire" 74, 1962: 289–328. *Bernard Barbiche: ''Lettres originales de Henri IV à Clément VIII''. Miscellanea in onore di monsignor Martino Giusti, I. Città del Vaticano, 1978: 35–71. *[[Peter Bartl]]: ''"Marciare verso Costantinopoli". Zur Türkenpolitik Klemens' VIII''. "Saeculum" 20, 1969: 44–56. *[[Paul Maria Baumgarten]]: ''Die Vulgata sixtina von 1590 und ihre Einführungs bulle''. Münster, 1911. *[[Diego Beggiao]]: ''La visita pastorale di Clemente VIII''. Roma, 1978. *[[Marcello Beltramme]]: ''La teoriche del Paleotti e il riformismo dell'Accademia di San Luca nella politica artistica di Clemente VIII (1592–1605)''. "Storia dell'Arte" 69, 1990: 201–233. *[[Agostino Borromeo]]: ''España y el problema de la elección papal de 1592''. "Cuadernos de Investigación Histórica" 2, 1978: 175–200. *[[Vincenzo Buri]]: ''L'unione della Chiesa copta con Roma sotto Clemente VIII''. Roma, 1931. *[[Dominik Burkhard]]: ''Clemens VIII., Bellarmin und Augustinus. Zur Valenz der Augustinus-Rezeption in den Gnadenstreitigkeiten des 16. und 17. Jahrhunderts''. G. Förster, "Spiritus et Littera. Beiträge zur Augustinus-Forschung. Festschrift zum 80. Geburtstag von Cornelius Petrus Mayer". Würzburg, 2009: 459–528. *[[Domenico Caccamo]]: ''La diplomazia della Controriforma e la crociata: dai piani del Possevino alla "lunga guerra" di Clemente VIII''. "Archivio Storico Italiano" 128, 1970: 255–281. *[[Miles L. Chappell]], [[W. Chandler Kirwin]]: ''A Petrine Triumph: The Decoration of the Navi Piccole in San Pietro under Clement VIII''. "Storia dell'Arte" 21, 1974: 119–170. *[[Michail Chatzidakis]]: ''"Imagines Pietatis Burghesianae". Die Papstgrabmäler Pauls V. und Clemens' VIII. in der Cappella Paolina in S. Maria Maggiore''. H. Bredekamp, "Totenkult und Wille zur Macht. Die unruhigen Ruhestätten der Päpste in St. Peter". Darmstadt, 2004: 159–178. *[[Ivan Cloulas]]: ''L'armée pontificale de Grégoire XIV, Innocent IX et Clément VIII pendant la deuxième campagne en France d'Alexandre Farnèse (1591–1592)''. "Bulletin de la Commission Royale d'Histoire", 126, 1960: 83–102. *[[Anna Maria Corbo]]: ''Fonti per la storia artistica romana al tempo di Clemente VIII''. Roma, 1975. *[[Fidel Elizondo]]: ''Comentario inédito de Victorio de Appeltern a un rescripto de Clemente VIII sobre la regla franciscana''. "Lateranium" 21, 1980: 27–69. *[[Maria Teresa Fattori]]: ''Clemente VIII e il suo tempo negli studi storici''. "Cristianesimo nella storia" 22, 2001: 23–64. *[[José Manuel Floristán Imízcoz]]: ''Cartas del papa Clemente VIII al rey Simón I de Kartli y al'católico' Demetrio de Mtskheta''. "Orientalia christiana periodica" 66, 2000: 373–394. *[[Angelica Frezza]]: ''Documenti Fiorentini per il parato di Clemente VIII''. "Paragone" 33, 391 (1982): 57–75. *[[Alberto Gasparini]]: ''Cesare d'Este e Clemente VIII''. Modena, 1960. *[[Alvar González-Palacios]]: ''Jacopo Ligozzi e il ritratto in commesso di Clemente VIII''. "Paragone" 43, 505–507 (1992): 31–37. *P. van Isacker: ''Notes sur l'intervention militaire de Clément VIII en France à la fin du XVIe siècle''. "Revue d'histoire ecclésiastique" 12, 1911: 702–713. *[[Klaus Jaitner]]: ''De officio primario Summi Pontificis. Eine Denkschrift Kardinal Bellarmins für Papst Clemens VIII. (Sept.-Okt. 1600)''. E. Gatz, "Römische Kurie. Kirchliche Finanzen. Vatikanisches Archiv. Studien zu Ehren von Hermann Hoberg". I, Roma, 1979: 377–403. *Klaus Jaitner: ''Die Hauptinstruktionen Clemens' VIII. für die Nuntien und Legaten an den europäischen Fürstenhöfen, 1592–1603''. I-II Tübingen 1984. *Klaus Jaitner: ''Il nepotismo di Clemente VIII (1592–1605): il dramma del cardinale Cinzio Aldobrandini''. "Archivio Storico Italiano" 146, 1988: 57–93. *[[Helmut Jaschke]]: ''Das "persönliche Regiment" Clemens' VIII. Zur Geschichte des päpstlichen Staatssekretariats''. "Römische Quartalschrift für Christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 65, 1970: 133–144. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[León Lopetegui]]: ''Felipe III y la residencia de los obispos. Intervención del nuncio Camilo Caetani y breve de Clemente VIII''. "Estudios Eclesiásticos" 18, 1944: 233–256. *[[Armand Louant]]: ''L'intervention de Clément VIII dans le traité de Vervins''. "Bulletin de L'Institut Historique Belge de Roms" 12, 1932: 127–186. *[[Georg Lutz]]: ''Das Papsttum, die Christenheit und die Staaten Europas, 1592–1605. Forschungen zu den Hauptinstruktionen Clemens' VIII''. Tübingen, 1994. *[[Stefania Macioce]]: ''Undique splendent. Aspetti della pittura sacra nella Roma di Clemente VIII Aldobrandini (1592–1605)''. Roma, 1990. *[[Josef Martin]]: ''Clemente VIII et Jacques Stuart''. "Revue d'histoire diplomatique" 25, 1911: 279–307. *L. Mathaus-Voltolini: ''Die Beteiligung des Papstes Clemens VIII. an der Bekämpfung der Türken in den Jahren 1592–1595''. "Römische Quartalschrift für christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 15, 1901: 303. *L. Mathaus-Voltolini: ''Die Legation des Cardinals Hippolyt Aldobrandini nach Polen''. "Bessarione", 8, 1904–1905: 294–310. *[[Walerian Meysztowicz]]: ''Antonii Martinelli relatio de Hippolyti Aldobrandini legatione in Polonia''. "Antemurale", 12, 1968: 29–42. *[[Arnold Oskar Meyer]]: ''Clemens VIII und Jakob I. von England''. "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 7, 1904: 268–308. *[[Elisabeth Oy-Marra]]: ''Profane Repräsentationskunst in Rom von Clemens VIII. Aldobrandini bis Alexander VII. Chigi''. München, 2005. *[[Sergio M. Pagano]]: ''L'edizione delle istruzioni generali di Clemente VIII''. "Benedictina" 33, 1986: 183–198. *[[Fausto Parente]]: ''The Index, the Holy Office, the Condemnation of the Talmud and Publication of Clement VIII's Index''. G. Fragnito, "Church, censorship and culture in early modern Italy". Cambridge, 2001: 163–193. *[[Burkhard Roberg]]: ''Türkenkrieg und Kirchenpolitik. Die Sendung Kardinal Madruzzos an den Kaiserhof und zum Reichstag von 1594''. "Quellen und Forschungen aus Italienischen Archiven und Bibliotheken" (QFIAB), 65, 1985: 192–305; QFIAB 66, 1986: 192–268. *Rossi: ''Di una controversia tra la republica di Venezia e Clemente VIII''. Archivio Veneto. 1889. *[[Joseph Schmidlin]]: ''Eine Vorläuferin der Propaganda unter Klemens VIII''. "Zeitschrift für Missionswissenschaft" 11, 1921: 232–234. *I. Sicard: ''La reforma de los religiosos intentada por Clemente VIII''. Bogotá, 1954. *[[Lino Sighinolfi]]: ''Il possesso di Cento e delle Pieve e la legazione di Cesare Cremonino a Clemente VIII in Ferrara''. "Atti e memorie (Romagna)" 25 (1906–1907): 423–467. *[[Paolo Simoncelli]]: ''Clemente VIII e alcuni provvedimenti del Sant'Uffizio''. "Critica Storica" 13, 1976: 129–172. *[[Elisabeth Springer]]: ''Kaiser Rudolf II., Papst Clemens VIII. und die bosnischen Christen. Taten und Untaten des Cavaliere Francesco Antonio Bernucci in kaiserlichen Diensten in den Jahren 1594–1602''. "Mitteilungen des Österreichischen Staatsarchivs" 33, 1980: 77–105. *[[José Ignacio Tellechea Idígoras]]: ''Clemente VIII y el episcopado español en las postrimerías del reinado de Felipe II''. "Anthologica Annua" 44, 1997: 205–380. *[[Fabio Vecchi]]: ''La "derogatio amplissima", replica di Clemente VIII sulle controversie giurisdizionali tra fori speciali in Portogallo''. "Antonianum" 84, 2009: 323–346. *Wadding: ''Vita Clementis VIII''. Roma, 1723. *[[J. W. Wos]]: ''La legazione diplomatica in Polonia del cardinale I. Aldobrandini in una lettera di Emilio Pucci''. "Rinascimento" 10, 1970: 219–234. ==Välislingid== *[http://www.newadvent.org/cathen/04027a.htm Artikkel Clemens VIII kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1585-ii.htm#Aldobrandini Clemens VIII elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvi.htm#1592 1592. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1592.html 1592. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvi.htm#ClementVIII Clemens VIII määratud kardinalid.] *[http://www.sardimpex.com Aldobrandini suguvõsa.] *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1592-1605-_Clemens_VIII.html Clemens VIII dokumendid.] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Innocentius IX]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1592]]–[[1605]] |järgnev = [[Leo XI]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Sündinud 1536]] [[Kategooria:Surnud 1605]] [[Kategooria:Paavstid]] pmyq3ng7oxxt1aj8c9fvnp23o5rrb82 0 36575 7248100 7094607 2026-10-05T15:08:31Z Kask 77839 /* Välislingid */ 7248100 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Leo XI |pilt = Pope Leo XI - Portrait.jpg |sünninimi = Alessandro di Ottaviano de' Medici di Ottajano |valitsemisaja algus= [[1. aprill]] [[1605]] |valitsemisaja lõpp= [[27. aprill]] [[1605]] |eelkäija = [[Clemens VIII]] |järeltulija = [[Paulus V]] |vanemad = Ottaviano de Médici,<br />Francesca Salviati |sünnikuupäev = [[2. juuni]] [[1535]] |sünnikoht = [[Firenze]] |surmakuupäev = [[27. aprill]] [[1605]] |surmakoht = [[Rooma]] |alma mater = |deviis = |autogramm = Signature of Pope Leo XI.svg |vapp = Medici popes.svg |maetud = [[Vatikani grotid]] }} '''Leo XI''' ('''Alessandro Ottaviano de' Medici'''; [[2. juuni]] [[1535]] – [[27. aprill]] [[1605]]) oli [[paavst]] 1605. Ta oli 232. paavst. Tema hüüdnimi oli ''Papa Lampo''. Alessandro Ottaviano de' Medici sündis [[Firenze]]s Ottaviano de' Medici ja Francesca Salviati neljalapselise pere noorima pojana. Sellest suguvõsast pärinesid paavstid [[Leo X]] ja [[Clemens VII]], kuid ta pole nime sarnasusele vaatamata [[Pius IV]] sugulane. Tema ema oli Leo X õetütar. Medici sai haridusalased algteadmised [[dominiiklased|dominiiklase]] Vincenzo Ercolanolt ja hiljem olid tal dominiiklastega, eriti San Marco [[klooster|kloostriga]] tihedad sidemed. Ta ihaldas saada [[vaimulik]]uks, kuid pärast isa ([[1546]]) ja vanema venna surma sai temast oma ema peamine toetaja, kes ei soovinud oma ainsa poja siirdumist kiriku teenistusse. Alessandro löödi oma sugulase, [[Toscana suurhertsog]]i [[Cosimo I]] poolt San Stefano [[rüütel|rüütliks]]. Ta külastas [[1560]] [[Rooma]]t, kus ta kohtus [[Filippo Neri]]ga, kes olevat talle ennustanud, et ta saab paavstiks, kuid valitseb lühikest aega. Neriga suhtles ta hiljem väga tihti. Pärast ema surma [[ordinatsioon|ordineeriti]] Medici [[22. juuli]]l [[1567]] [[preester|preestriks]]. Ta rõhutas [[piiskop]]ina [[Trento kirikukogu]] otsuste sätestamist oma piiskopkondades ja toetas Rooma kirikute ning [[Villa Medici]] restaureerimist. Kardinal Medici eestkostel vabastas [[Clemens VIII]] [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Henri IV]] kirikuvandest ja hiljem [[legaat|legaadina]] [[Prantsusmaa]]l tegutsedes vahendas ta [[2. mai]]l [[1598]] [[Vervins'i rahu]] sõlmimist Prantsusmaa ja [[Hispaania]] vahel, kuid ta ei suutnud Prantsusmaa kuningat veenda tunnustama Trento otsuseid. [[Kardinal]] Medici osales 6 [[konklaav]]il [[1585]]–1605. == Ametid == *[[10. juuni]] [[1569]] – [[1584]] [[Toscana suurhertsog]]i [[Cosimo I]] suursaadik Roomas *[[9. märts]] [[1573]] – [[15. jaanuar]] [[1574]] [[Pistoia]] [[piiskop]] *15. jaanuar 1574 – [[3. aprill]] [[1596]] [[Firenze]] [[peapiiskop]] *[[12. detsember]] [[1583]] [[kardinalpreester]] *[[9. jaanuar]] 1584 – [[14. jaanuar]] [[1591]] San Ciriaco kardinalpreester *14. jaanuar 1591 – [[14. veebruar]] [[1592]] Santi Giovanni e Paolo kardinalpreester *14. veebruar 1592 – [[27. aprill]] [[1594]] San Pietro in Vincoli kardinalpreester *27. aprill 1594 – [[21. veebruar]] [[1600]] Santa Prassede kardinalpreester *3. aprill 1596 – [[10. november]] 1598 [[legaat]] Prantsusmaal *Piiskoppide [[kongregatsioon]]i [[kardinalprefekt]] *21. veebruar 1600 – [[30. august]] 1600 Santa Maria in Trastevere kardinalpreester *30. august 1600 – [[17. juuni]] [[1602]] Albano kardinalpiiskop *17. juuni 1602 – [[1. aprill]] [[1605]] Palestrina kardinalpiiskop == 1605. aasta esimene konklaav == Leo XI valiti paavstiks [[1. aprill]]il 1605 [[Vatikani paavstipalee]]s ja krooniti [[ülestõusmispühad|esimesel ülestõusmispühal]] [[10. aprill]]il kardinal [[Francesco Sforza]] poolt. Ta võttis nime oma sugulase Leo X järgi. Leo XI oli 4. ja viimane [[Gregorius XIII]] pühitsetud kardinal, kes valiti paavstiks. [[14. märts]]ist 1. aprillini 1605 toimunud konklaavi viimases voorus osales 60 kardinali, sest konklaavilt lahkus 2 kardinali. Sellel konklaavil olid peamised soosikud kardinal [[Cesare Baronio]], kardinal Medici ja kardinal [[Paolo Emilio Zacchia]]. Henri IV oli kardinalidele saatnud 300 000 [[Eküü (Prantsuse münt)|eküü]]d, et mõjutada neid toetama oma abikaasa [[Maria de' Medici]] sugulast kardinal Medicit. Kardinalide koguhulka arvestades oli valituks osutumiseks vaja saada 40 häält. Baronio sai ühes voorus 37 häält, kuid tema vastu asus [[Hispaania]] fraktsioon. Leo XI osutus [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe III]] vastuseisust hoolimata valituks, sest teda toetasid valdavalt prantslastest ja itaallastest kardinalid. Kardinal [[Francisco de Ávila]] kavatses esitada tema vastu [[veto]], kuid veto esitati niivõrd hilja, et see ei jõustunud. ==Valitsemisaeg== Leo XI valitses 26 päeva, mis oli lühim valitsemisaeg [[Urbanus VII]] järel. Pärast Leod pole ükski paavst nii vähe valitsenud. Ta kavatses toetada [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Rudolf II (Saksa-Rooma keiser)|Rudolf II]] võitlust türklastega. Oma kroonimispäeval 10. aprillil sekkus ta [[jesuiidid|jesuiitide]] vaidlusse [[Kastiilia]] ja [[Leóni provints|León]]i vaimulikkonnaga. Pühapäeval [[17. aprill]]il peeti Lateraani palees tseremoonia. Leo XI määras ametisse komisjoni, mis pidi reformima konklaavi hääletussüsteemi. Ta vabastas roomlased mõnedest [[maksud]]est. Vastuseisust onupojapoliitikale keeldus ta järgimast soovitusi pühitseda kardinaliks oma sugulast. Seetõttu tagandas Leo XI oma [[pihiisa]] ja määras uue pihiisa. Ta tõstis aadliseisusse [[Della Genga]] suguvõsa, kust hiljem pärines paavst [[Leo XII]]. ==Surm== [[Image:LeoXI-algardi-vatican.jpg|thumb|Leo XI haud]] Leo XI suri 27. aprillil 1605 Roomas, olles Lateraani palees toimunud tseremoonia järel külmetunud. Ta maeti [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilikasse]]. Tema hauamonumendi valmistas [[Alessandro Algardi]]. == Kirjandus == *Anonüümne: ''Relazione della solenne cavalcata fatta in Roma il dì 17 aprile 1605 per l'andata di N.S. Leone XI a pigliare il possesso in S. Giovanni in Laterano''. Roma, Firenze, 1605. *Anonüümne: ''Vita del cardinale di Firenze, che fu papa Leone XI''. Roma, Biblioteca Casanatense, ms. 4201. *[[Matteo Baccellini]]: ''Orazione dell'allegrezze per la creazione di N.S. papa Leone undecimo''. Paris, 1605. *[[Bernard Barbiche]]: ''Un légat en voyage: le cardinal de Florence (1596–1598)''. R. Delort, "Milieux naturels, espaces sociaux. Études offertes à Robert Delort". Paris, 1997: 605–620. *Bernard Barbiche: ''Le grand artisan du traité de Vervins: Alexandre de Médicis, cardinal de Florence, légat ex latere''. C. Vidal, F. Pilleboue, "La paix de Vervins 1598". Vervins, 1998: 65–72. *[[Francesco Bocchi]]: ''Oratio de laudibus Leonis Undecimi''. Firenze, 1605. *G. Calvello: ''Lacrymae in obitu Clementis VIII, et gaudia in assumptione Leonis XI''. Paris, 1605. *[[Matteo Cuttini]]: ''Oratio funebris de laudibus Leonis XI''. 1605. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Alessandro Macchia]]: ''Relatione del viaggio fatto da N.S. PP. Leone XI nel pigliare il possesso in S. Giovanni in Laterano''. Roma, 1605. *O. Poncet: ''Correspondance de la légation d'Alexandre de Médicis (1596–1598) et de l'intérim de Giovanni Bandini (1598–1599)''. Roma. *[[Camillo Rinuccini]]: ''Descrizione dell'essequie di papa Lione XI''. Firenze, 1605. *[[Harriet F. Senie]]: ''The Tomb of Leo XI by Alessandro Algardi''. "The Art Bulletin" 60, 1978: 90–95. *[[Francesco Venturi]]: ''Oratio habita in maiori ecclesia fiorentina in solemni funere Leonis XI''. Firenze, 1605. *A. del Vita: ''Di alcune lettere di Leone XI''. "Rivista di Biblioteche e Archivi", II, 1924: 220–222. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/09166a.htm Artikkel Leo XI kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1583.htm#Medici Leo XI elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvii.htm#1605 1605. aasta esimene konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1605.html 1605. aasta esimene konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://www.sardimpex.com Medici suguvõsa.] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Clemens VIII]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1605]] |järgnev = [[Paulus V]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Medicid]] [[Kategooria:Sündinud 1535]] [[Kategooria:Surnud 1605]] le5gprk29setty3uxmshmpzvqo18lna 10 37341 7248206 7244813 2026-10-05T19:08:16Z Pikne 13803 esialgu senine kood tagasi, vt ka liivakasti 7248206 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | kehastiil = border: 1px solid rgba(113,145,177,0.5); background:#f5fbff; color:black; width:250px; font-size: 90%; | ülemine = {{#if:{{{nimi|}}} | {{{nimi}}} | {{#invoke:Wikidata|labelOf}} }} | alapealkirjareaklass = nomobile | alapealkiri = <hr style="margin:auto; width:75%;"> | alapealkiri2 ={{#if:{{{hääldus|}}} | <span style="color:#666; font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">'''[''' {{{hääldus}}} ''']'''</span> }} | alapealkiri3 = {{{omakeelsed_nimed|}}} | alapealkiri4 = {{#if:{{{nimi1|}}}{{{omakeelne_nimi_1|}}} | <span style="color:#666;">{{{nimi1_keel|{{{omakeelne_nimi_1}}}}}}</span> {{{nimi1|{{{1|}}}}}}<div>{{{nimi1_latin|{{{2|}}}}}}</div> }} | alapealkiri5 = {{#if:{{{nimi2|}}}{{{omakeelne_nimi_2|}}} | <span style="color:#666;">{{{nimi2_keel|{{{omakeelne_nimi_2}}}}}}</span> {{{nimi2|{{{3|}}}}}}<div>{{{nimi2_latin|{{{4|}}}}}}</div> }} | alapealkiri6 = {{#if:{{{nimi3|}}}{{{omakeelne_nimi_3|}}} | <span style="color:#666;">{{{nimi3_keel|{{{omakeelne_nimi_3}}}}}}</span> {{{nimi3|{{{5|}}}}}}<div>{{{nimi3_latin|{{{6|}}}}}}</div> }} | alapealkiri7 = {{#if:{{{nimi4|}}}{{{omakeelne_nimi_4|}}} | <span style="color:#666;">{{{nimi4_keel|{{{omakeelne_nimi_4}}}}}}</span> {{{nimi4|{{{7|}}}}}}<div>{{{nimi4_latin|{{{8|}}}}}}</div> }} | alapealkiri8 = {{#if:{{{nimi5|}}}{{{omakeelne_nimi_5|}}} | <span style="color:#666;">{{{nimi5_keel|{{{omakeelne_nimi_5}}}}}}</span> {{{nimi5|{{{9|}}}}}}<div>{{{nimi5_latin|{{{10|}}}}}}</div> }} | alapealkirjareaklass9 = nomobile | alapealkiri9 = {{#if:{{{nimi1|}}}{{{omakeelne_nimi_1|}}}{{{nimi2|}}}{{{omakeelne_nimi_2|}}}{{{omakeelsed_nimed|}}}|<hr style="margin:4px auto; width:75%;">}} | andmed1 = {{#if:{{{vapp|{{{vapi_pilt|}}}}}}{{{lipp|{{{lipu_pilt|}}}}}}| <div style="display:table; table-layout:fixed; width:100%;"><div style="display:table-row"> {{#if:{{{lipp|{{{lipu_pilt|}}}}}} | <div style="display:table-cell;vertical-align:middle; text-align:center;">[[Fail:{{{lipp|{{{lipu_pilt}}}}}}|100x80px|ääris|Lipp]]</div> }}{{#if:{{{vapp|{{{vapi_pilt|}}}}}} | <div style="display:table-cell;vertical-align:middle; text-align:center;">[[Fail:{{{vapp|{{{vapi_pilt}}}}}}|90x90px|Vapp]]</div> }} </div><div style="display:table-row"> {{#if:{{{lipp|{{{lipu_pilt|}}}}}} | <div style="display:table-cell; text-align:center; border-right: 7px solid transparent;">{{{lipu_link|}}}</div> }} {{#if:{{{vapp|{{{vapi_pilt|}}}}}} | <div style="display:table-cell; text-align:center;">{{{vapi_link|}}}</div> }} </div></div> <hr class="nomobile" style="margin:4px auto; width:75%;"> }} | andmed2 = {{#if:{{{pindala|}}}| Pindala: {{#iferror:{{#expr:{{formatnum:{{{pindala}}}|R}}}}|{{{pindala}}}|{{formatnum:{{formatnum:{{{pindala}}}|R}}}} }} km²{{#if:{{{pindala_seis|}}}|&#32;<span style="font-size:90%">({{{pindala_seis}}})</span>}}{{{pindala_viide|}}} | {{#invoke:Infobox/geo|area|header=Pindala:}} }} | andmed3 = {{#if:{{{elanikke|}}}| Elanikke: {{#iferror:{{#expr:{{formatnum:{{{elanikke}}}|R}}}}|{{{elanikke}}}|{{formatnum:{{formatnum:{{{elanikke}}}|R}}}}{{#if:{{#omadus:P1082}}|[[Kategooria:Rahvaarv mallis ja ka Wikidatas]]}} }}{{#if:{{{elanikke_seis|}}}|&#32;<span style="font-size:90%">({{{elanikke_seis}}})</span>}}{{{elanikke_viide|}}} |{{#if:{{#omadus:P1082}}| Elanikke: {{formatnum:{{#invoke:Wikidata|claim|P1082}}}}[[Kategooria:Wikidata rahvaarvu kasutavad artiklid]] {{#if:{{#invoke:Wikidata|claim|P1082|qualifier=P585}} |<span style="font-size:90%">({{#invoke:Wikidata|claim|P1082|qualifier=P585}})</span>{{#ifexpr:{{#invoke:Wikidata|claim|P1082|qualifier=P585|parameter=time:Y}}<2000|[[Kategooria:Rahvaarvu aasta varasem kui 2000]]}}|[[Kategooria:Wikidata rahvaarvul puudub kuupäev]]}}{{#invoke:Wikidata|claim|P1082|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{elanikke|}}}|pid=P1082}} }} }} | andmed4 = {{#invoke:Infobox/geo|popDensity| pop={{{elanikke|}}} | area={{{pindala|}}} | header= Rahvastikutihedus:}} | andmed5 = {{{lisa_info|}}} | andmed6 = {{#if:{{{keskuse_nimi|}}}| {{{keskuse_nimetus|Keskus}}}: {{{keskuse_nimi}}} }} | andmed7 = {{#if:{{{ametlik_keel|}}}| Ametlikud keeled: {{{ametlik_keel}}} }} | andmed8 = {{#if:{{{lühendid|}}}| Lühendid: {{{lühendid}}} }} | andmed9 = {{#if:{{{asendikaardi_pilt|}}}|{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{asendikaardi_pilt}}}|size={{{asendikaardi_pilt_laius|}}}|maxsize=250x300px}}<div>{{{asendikaardi_pilt_seletus|}}}</div>}} | andmed10 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 250 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#B82D3A|paksus=1|täitevärv=#B82D3A|täitevärvi läbipaistvus=0.1|pealkiri={{#invoke:Wikidata|labelOf}}}} }} |{{#if:{{{asendikaart|}}}| {{#if:{{{haldusüksuse tüüp|}}}{{#ifeq:{{#titleparts:{{#invoke:Wikidata|claim|P31|list=/}}||2}}||0}}| {{#ifexist: Template:Asendikaart_{{{asendikaart}}} | {{#iferror: {{#expr: {{Asendikaart {{{asendikaart}}}|alumine}} + {{Asendikaart {{{asendikaart}}}|ülemine}} + {{Asendikaart {{{asendikaart}}}|vasak}} + {{Asendikaart {{{asendikaart}}}|parem}} }} | <span class="error">Asendikaardi mallis puuduvad piirkoordinaadid: [[Mall:Asendikaart {{{asendikaart}}}]]</span> | {{kaart | min_lat={{Asendikaart {{{asendikaart}}}|alumine}} | max_lat={{Asendikaart {{{asendikaart}}}|ülemine}} | min_long={{Asendikaart {{{asendikaart}}}|vasak}} | max_long={{Asendikaart {{{asendikaart}}}|parem}} | pealkiri={{{nimi|{{PAGENAME}}}}} | laius=300 | kõrgus=250 | max_height=400 | raamita=jah | kaardistiil=osm | align=center | allikad= {{#if: {{#omadus:P131}} | {{Kaart/OSM|Q{{#invoke:Wikidata|claim|P131|parameter=numeric-id}}|täitevärv=#574240|läbipaistvus=0.4|täitevärvi läbipaistvus=0.05}} | {{Kaart/OSM|Q{{#invoke:Wikidata|claim|P17|parameter=numeric-id}}|täitevärv=#574240|läbipaistvus=0.4|täitevärvi läbipaistvus=0.04}} }} {{Kaart/Päring| SELECT DISTINCT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) WHERE { ?id (wdt:P31/wdt:P279*) wd:{{#if:{{{haldusüksuse tüüp|}}}|{{{haldusüksuse tüüp}}}|Q{{#invoke:Wikidata|claim|P31|parameter=numeric-id}}}} . ?id wdt:P131 wd:Q{{#invoke:Wikidata|claim|P131|parameter=numeric-id}} . SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } |läbipaistvus=0.3 |täitevärvi läbipaistvus=0.1 |paksus=1 }} {{Kaart/OSM|värv=#B82D3A|paksus=1|täitevärv=#B82D3A|pealkiri={{#invoke:Wikidata|labelOf}} }} }} }} | <span class="error">Asendikaardi mall puudub: [[Mall:Asendikaart {{{asendikaart}}}]]</span>[[Kategooria:Asendikaardimall puudub]]}} | <span class="error">Lisa haldusüksuse tüüp.[[Kategooria:Haldusüksuse tüübi lisamist ootavad provintsimallid]]</span> }} }} }} | andmed11 = }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> 8mzsn1cw5fadao9fhorht9ato14oeul 11 37342 7248213 7247920 2026-10-05T19:13:50Z Pikne 13803 7248213 wikitext text/x-wiki vaata ka: * [[Moodul:Mall:Provints]] * [[:Kategooria:Parameetrite vead]] ---- ---- === piltide suurused ette määrata === Äkki näidata juba kohe mallis asendikaardi, lipu ja vapi pildi suurused ette, puuduva korral saaks ju panna automaatselt näitama panna seda mis need olidki (Pilt:Sin bandera.svg ja Sin escudo.svg) ja ka et siia lipu pilt ja siia vapi pilt... (probleem muidugi siis kui mõnda on mitu) - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 28. veebruar 2006, kell 12.24 (UTC) : ei poolda seda, suurused võivad olla erinevad ja on ka kohti kus ei olegi lippu/vappi jne (+ mainitud mitu sümboolika elementi) samuti leian et on selgem kui parameetri väärtus on wiki kood mida ise näha soovib selle asemel et panna mingi väärtus ja siis vaadata kuidas see selle malliga toimib. --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 28. veebruar 2006, kell 14.30 (UTC) :: mitme lipu, vapi probleemi tegelt ei teki sellesama hiddenstructurega... ainult ma ei kujuta ette mitu vappi võib olla eri üksustel... Eesti puhul on vist ainuke mitme vapiga koht Tallinn (ja neid ju lausa 3)... ja suuruste puhul ma ei saa aru, mida sa sellega mõtled (infokasti ju nii ehk naa kirjutad sa miski ümmarguse arvu ette kas siis 150 või 200... ma hästi ei usu et seal oleks vaja miskit spetsiifilist lähenemist, pealegi saaks sellegi vajaduse tekkides parameetrina sisse lugeda) ... aga jah vaikimisi lipu-vapipildi võib vist jah ära jätta, ning asukoha kaartidega on vist küll see jama et nad on suhtkoht eri suurustes, (aga miks nad peavad olema ?)... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 28. veebruar 2006, kell 15.29 (UTC) ::: mitu lippu/vappi: selles see ongi et kui plaju neid peaks olema ei ole selge ja niisama heast peast teha ilmatu suur mall, mis peaks oskama arvestada igasuguste erijuthtumitega ei ole kõikse mõtekam, keerukam üleval pidada + tekitab kasutajale rohkem segadust et mida ja kuidas kasutada. ::: kuid suurem miinus on tegelikult pildi suuruses. lipud/vapid on erinevate suhetega, näiteks Šveitsi lipp või läti lipp, lippude suhted on erinevad ja kui määrata neile mingi fikseeritud suurus siis visuaalselt need paistavad eri suurustena, jah on võimalus mängida wiki koodiga, kuid jään arvamuse juurde et ei ole mõtekas tekitada uusi asju kasutajale õppimiseks kui saab piirduda juba olemasoleva teadmistega. ::: asendikaarte on väga raske/kui mitte võimatu panna sama suurusteks, võrdle skandinaavia riike või Jaapanit ja näteks Venemaad, ühed on püstisuunas välja venitatud, teine laius suunas ja sellepärast ongi parem jätta selle määramine malli lisajale. ja lisaparameetrid ... juba sai mainitud miks ei ole hea ::: lisaks ka veel see, et malli koodi on hea hoida võimalikult minimaalne, vähendab tarkvara töö mahtu (teemast natuke kõrvale minnes, mallide kasutamis tekstid on sellepärast ka hea viia arutelu lehele, mitte panna malli sisse "peidetud" tekstina, samuti on malli koodi lugemine sedasi selgem) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 1. märts 2006, kell 08.23 (UTC) ===Provints9=== Tegin ka malli "Provints9", mida osade LAV provintside ja Dagestani juures vaja läks. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 28. veebruar 2006, kell 17.11 (UTC) === asendikaardi peitmine === tegelt vist võiks ka asendikaart varjatud olla, alati ei ole seda ju kuskilt võtta... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 11. märts 2006, kell 13.45 (UTC) :Jah, võiks küll. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 11. märts 2006, kell 14.18 (UTC) :: :o) ... kui asendikaarti ei ole antud siis seda ju ei tulnud ka, nii et peita seda mida ei ole ...? (või on mul midagi kahe silma vahele jäänud?) ::: ilmselt siis miski tarkvara kala, aga kui see unustada määramata näitas vähemalt minul küll selles reas nimelt järgmist {{{asendikaardi_pilt}}} - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] :::: huvitav, peaks teine päev vaatama seda. --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 14. märts 2006, kell 11.11 (UTC) :::: Proovisin järele, see malli kood tuleb siis nähtavale kui selle parameetri nimi puudub mallist, kui see on olemas kuid tühjaks jäetud siis ei tule lehele midagi, nii et paistab et toodud juhtumil oli lihtsalt malli kutsumiskood puudulik --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 15. märts 2006, kell 12.44 (UTC) :: selliseid peitmis koode on vaja juhtumitel kui näiteks pildi järel on reavahetus ja seda ei taha lehele, kui pilti ennast ei ole, praegusel juhul lihtsalt tekitab mall lehele lisa koodi --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 14. märts 2006, kell 09.11 (UTC) ::: muide... tegelt tundub et siin infoboksis peaks olema veel üks lahter... nimelt võimalike lisamärkuste jaoks... [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] :::: vt. näiteks [[Espoo]]. Et saab neid märkusi ka praegu lisada, kuigi ega see vist kõikse lihtsamini ei ole tehtud --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 14. märts 2006, kell 11.11 (UTC) ::::: nu samamoodi võiks ju selle varjatud struktuuriga rea tabelisse juurde lisada... siis olemasolevaid artikleid muutma ei pea, aga kui vaja lisada märkuselahter oleks see ju suhtkoht lihtsalt teostatav... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 14. märts 2006, kell 12.59 (UTC) :::::: seda küll, kuid üldiselt püüaks viia miinimumini sellised parameetrid mida võib jätta malli kutsumisest välja, pikemas persepktiivis tekitab see rohkem segadust, eriti uutele kasutajatele, nähes eri artiklites mitut erinevat malli kasutamise moodust --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 15. märts 2006, kell 12.44 (UTC) ::::::: Võimalik, et selline nüanss nati segadust tekitab, samas võib ju selle lahti kirjutada... ja pealegi, ei saa me ju välistada, et kunagi tulevikus tekib tahtmine nendesse boksidesse veel miskeid lisaandmeid panna, siis ootab ju ees põhimõtteliselt kõikide selliste mallide kasutamiskohtade ülevaatamine, samas kui sisuline vajadus selle järgi puudub - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 16. märts 2006, kell 07.39 (UTC) === Keskuse nimetus === väike üllatus ootas mind ees, kui ma teadmatusest jätsin muutujale 'Keskuse nimetus' väärtuse andmata... siis ei ilmu ju keskuse nimetusega rida üldse nähtavale... äkki õnnestuks see kuidagi nii ümber teha, et kui 'Keskuse nimi' on määratud... siis see rida ikkagi ilmuks ja siis näiteks kuidagi Keskus: 'Keskuse nimi' - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 20. august 2006, kell 19:58 (UTC) : ehk võiks proovida, kui teinepäev viitsimist on. Kuid teisalt ei ole ju konti murdev kirjutada see keskuse nimetus ja ei tuleks see üllatusena ka kui lugeda "kasutamise" -lõigus olevat teksti :o) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 10. september 2006, kell 10:16 (UTC) === ajaloolied "provintsid" === Märkasin nüüd Urmase tehtud muudatust mis "eemaldab"/peidab pindala ja rahavaarvu et ''saaks kasutada ajalooliste puhul''. Minu arust ei ole see hea muutus. Tulemuseks võib nüüd olla et artiklis on infotabel vaid pealkirjaga ja ilma sisuta -> muudab infotabeli mõtetuks. Ja teisalt kui on vaja ajaloolistele "provintsidele" siis oleks vast mõistlikum teha oma mall, kus oleks siis näiteks ka info millal see "provints" eksisteeris ja pindala ja rahvaarv teistmoodi toodud (näiteks min/max) jne. Ei maksaks ühte malli väänata selliseks et seda saaks kõikides variatsioonides kasutada mis on enamvähem samas valdkonnas. --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 10. september 2006, kell 11:45 (UTC) === koordinaadid === Kas sellele mallile on võimalik lisada võimalus kasutada geograafilisi koordinaate? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 10. aprill 2009, kell 09:26 (UTC) === Teeb katki === See mall teeb praegu seda pruukivatest artiklitest suure osa katki. Mina üle viie minuti temaga maadlemisele preagu ei kavatse kulutada. --[[Kasutaja:Ker|Ker]] 17. september 2009, kell 00:17 (UTC) Ja täiesti inimvaenulik süntaks, muide. tuleks parser tekitada. --[[Kasutaja:Ker|Ker]] 17. september 2009, kell 00:43 (UTC) : oli siiski ajutine probleem, praeguseks on artiklid jälle korras. Ehk viga polnud mallis vaid andmebaasis (või tarkvaras) --[[Kasutaja:Ker|Ker]] 17. september 2009, kell 20:40 (UTC) ---- Kui mall juba rahvastikutihedust arvutab, peaks saama seda arvutada ka Vikiandmetest võetud rahvaarvuga. Mitte ei tuleks rahvastikutihedusest lihtsalt loobuda nagu [[Eri:Diff/3981673|siin]]. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 30. august 2014, kell 22:24 (EEST) == Malli uuendus == Tekst infokastis läks natuke liiga väikseks. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 28. mai 2019, kell 21:55 (EEST) : See on veidike väiksem küll, aga sama suur kui enamikus infokastides, mis kasutavad malli [[Mall:Infokast|Infokast]]. Minu poolest võib ka suuremaks tagasi teha. Teisesed omakeelsed nimed olid ka enne suuremad, sama suured nagu kasti pealkiri. Neid ma pigem sama suureks tagasi ei teeks, nad ei pea nii palju ruumi võtma ja olema sama palju esile tõstetud kui esimene nimi pealkirjas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. mai 2019, kell 22:17 (EEST) :: Nüüd kiri suurem. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. mai 2019, kell 22:39 (EEST) :::Ainuküsimus: kas Sa püüdled tegevuses ka selle poole, et ladina tähti kasutavad vikid (v.a. lõunanaabrid, sest Kuu tagaveerandiku firmast tellitud teleskoop³prillid ei ole IKKA veel kohale jõudnud) oleksid enam-vähemgi „harmoniseeruvad“?, kujundite suuruselt jm?<br />Ainuküsimuse kaasa küsib: miks ei tohi (loe: puudub eristamisvõimalus) nt hieroglüüfide, kiilkirja jne edastamisel neid algvormi jätta (vt nt <nowiki>| italic title = {{{italic title|no}}} </nowiki>) (source: [[:en:Template:Infobox game|Template:Infobox game]])°—°&#160;Pietadè 31. mai 2019, kell 05:39 (EEST) Font võiks olla sama suur kui sisukorras (13,3 px). Praegu on sellest veidi väiksem (12,6 px). --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 9. juuni 2019, kell 19:16 (EEST) : Selle 12,6 px (90%) ma panin viimati inglise viki asulate infokasti järgi (seal on suurem kiri kui enamikus infokastides, tuleb kaasa klassiga "geography"). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuni 2019, kell 20:02 (EEST) ---- Samas võiks uuendada nt ka päise (pilt/vapp/lipp) vasema veeru "kooditundlikkust" (praegu on nii, et 10+ aastat tagasi kirjutatud „"P", ei olegi enam 'p'“), kaedes samas, kus see mall kasutusel on (huupvalikuga jäi esimesena sõelale 2. november 2003, kell 23:59‎ alustatud [[Vaasa]])..., küllaltki «pudru ja kapsad»...<br>Lisan et mall linn sündis '24. veebruar 2006, kell 17:35‎'...°—°&#160;Pietadè 21. juuni 2019, kell 14:56 (EEST) : Milline "P"? Kus? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2019, kell 20:46 (EEST) ::Oli vist «Pilt/pilt», nt kui tahad provintsi alla pandud linna linnaks teha, siis vanad asjad ei sobinud (koduarvutis saaks nt Homesite'i abil find/replace käsuga vasema veeru ühtlustada), kogu "kupatus" tuleks ehk siis ühtlustada, et 2002, 2012, 2022, 2032 jne kirjutatu "koos jookseks".°—°&#160;Pietadè 21. juuni 2019, kell 20:57 (EEST)<!--samuti Pildilaius/pildilaius malli 'laevad' all--> ::Näide ka: mallis [[mall:Laevad|Laevad]] ei toimi "|pildisuurus=" suure P-ga (kui keegi on loonud artikli nt 300px pildilaiusega (laevad kipuvad olema pikemad kui kõrgemad), siis kes olen mina, et seda muuta...); provintsi kohta ei ole hetkel aega otsida.°—°&#160;Pietadè 21. juuni 2019, kell 21:16 (EEST) ::: Siin mallis ei ole parameetrit "pilt" ja linnamalli lisati see hiljuti (väikese tähega). Kaheldav, kas seda ka linnamalli tarvis oli: on ettepanek asula infokasti pilte mitte lisada, vt [[Arutelu:Thessaloníki]]. Muidu on linna- ja haldusüksuste mall ikka põhjusega erinevad mallid, neil on veel erinevusi, mida silmas pidada.<!--mõnes wikis on infokasti pildid ekstra "laiaks ja madalaks" (st, kujutise laius kordades kujutise kõrgusest suurem); rohkem maitse küsimus, ja, maitse on inimeseti/sooti/ajati erinev, IMHO--> ::: Laevamallis on ka "pildisuurus" selle parameetri lisamisest peale väikese tähega. Seal, kus vanemad parameetrid on jäänud veel suure tähega, tuleks need parandada (nii nagu malli dokumentatsioonis näidatud). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2019, kell 21:21 (EEST) ::::Mulle jäi silma Kategooria:Leheküljed, mis kasutavad [[:et:Kategooria:Leheküljed, mis kasutavad aegunud pildisüntaksiga infokasti malli|aegunud pildisüntaksiga infokasti mall]]i (hetkel 6436 liiget), ja mõtlesin, et nt W juurde jõudmiseks oleks parem mahtu vähendada...;-)°—°&#160;Pietadè 21. juuni 2019, kell 21:27 (EEST) :::::Hetkenäide: [[Åmåli vald]], mis oli provintsi malli all...°—°&#160;Pietadè 21. juuni 2019, kell 21:46 (EEST) :::::Hetke2näide: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Lingid_siia/Mall:Provints&hideredirs=1&hidelinks=1&limit=500 nt Holland] — miks?°—°&#160;Pietadè 21. juuni 2019, kell 21:52 (EEST) == Asendikaart == Asendikaardina on dünaamiline kaart hulgal põhjustel hädapärane (vt [[Malli arutelu:Kaart]]). Vähemasti siis, kui Commonsis on saadaval korrektselt vormistatud asendikaart, ei tohiks olla erilist põhjust kasutada selle asemel dünaamilist kaarti. Näiteks kui olemas on [[:Fail:Elstertrebnitz in L.svg]], siis palun kasutame ikka seda, mitte automaatselt genereeritud kribu ja muidu viletsa vormistusega dünaamilist kaardi, mis on praegu artiklis [[Eri:Püsilink/5444346|Elstertrebnitzi vald]]. Ma lisasin siia parameetri "osm", millega saab vajadusel näidata asendikaardi all dünaamilist kaarti, millel on esile tõstetud asjakohase haldusüksuse OSM-ist pärit piir (näide artiklis [[Sēja piirkond]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. september 2019, kell 11:18 (EEST) :Aga kas saaks midagi ette võtta, et dünaamilisel kaardil näitaks kohe väiksemat ala ja objekt oleks ülesleitav? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 9. november 2019, kell 16:36 (EET) :: Pead vist silmas Prantsuse valdu, mille puhul enamasti haldusüksusest ja asulast eraldi artiklit ei ole. Ma kasutaks neis artiklites provintsimalli asemel linnamalli. Seal saab ka vajadusel parameetriga "osm" eraldi dünaamilise kaardi lisada, näiteks nagu praegu artiklis [[Tori]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. november 2019, kell 17:23 (EET) : Seda ka, et Wikimedial on juba aastaid kaardiandmebaasis mingi probleem, mille tõttu mõned objektid pole vahepeal pikemat aega saadaval. Praegu on näiteks Saksamaa ja Leedu dünaamilistel kaartidel on mitme 1. järgu haldusüksuse kohal auk. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2021, kell 17:18 (EET) == Foto päises == Kas mallile oleks võimalik lisada võimalust lisada nime(de) alla fotot? Midagi sarnast nagu Mall:EestiAsula all. [[Kasutaja:Nielander|Nielander]] ([[Kasutaja arutelu:Nielander|arutelu]]) 6. aprill 2022, kell 20:33 (EEST) : Ma ei lisaks. Asula puhul võib leiduda asulale kui sellisele iseloomulik üldvaade (vt ka [[Malli arutelu:Linn#Pilt]]), aga suurema territoorimi puhul kujutab pilt üldiselt pigem mingit väiksemat kohta või muud objekti selle territooriumi piires. Muud infokastis leiduvad andmed ei läheks siis pildil kujutatud objektiga üldse kokku. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. aprill 2022, kell 19:35 (EEST) == teha == pindala puhul vaja lisada ka kehtivusosa kontroll: https://www.wikidata.org/wiki/Q1945263?uselang=et#P2046 [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 15. jaanuar 2024, kell 21:05 (EET) : Vahest siis teha abimall või -moodul nii, et seda saaks kasutada ka teistes infokastimallides, mis kasutavad sama Wikidata omadust (või samu omadusi). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2024, kell 20:16 (EET) nullini ümardamisel vaja ka nulli näidata: [[Kavandi]] 7,03 -> 7,0 --[[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 7. veebruar 2024, kell 17:29 (EET) == eelisjärgu märkimine Wikidatas == [[pilt:Eelisjärgu märkimine Wikidatas.png|pisi|eelisjärgu märkimine Wikidatas]] kui Wikidatas on kõik rahvaarvu väärtused vaikimisi lisatava tavajärguga, siis tuleks infokasti sobivale rahvaarvule märkida Wikidatas eelisjärk. [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 25. november 2024, kell 10:55 (EET) == Uued parameetrid == Viimaste muudatustega läks malli kood üsna kohmakaks ja segaseks. Kahtlen ka lisatud parameetritest osa vajalikkuses. Arvan, et praegusel kujul võiks muudatused tühistada ning võiks kõigepealt arutada, milliseid parameetreid lisada. Kui kõigi nende div-ide eesmärk on lihtsalt kuvada tekst kahes veerus, siis nende asemel tuleks kasutada malli {{tl|infokast}} vastavaid parameetreid. Siin olid tekstiväljad jäänud seni ühte veergu vist seetõttu, et nii on kompaktsem ja paari järjestikuse välja puhul veerud eriti midagi juurde ei anna. Kui lisada rohkem välju, siis küllap on parem proovida lisada tavapärasemad veerud. Omakeelsed ametlikud nimed samas võiks minu meelest jääda senisele kompaktsemale kujule. Lisatud parameetritest on minu meelest ebavajalik "osa" (riik), kuna see info on niigi kõigis artiklites avalauses esile tõstetud (v.a Eesti haldusüksuste puhul). Või kui see tõesti peab olema, siis parameetri nimi võikski olla selgemini "riik". Samal põhjusel tundub ebavajalik parameeter "tüüp". Kas parameeter "lühinimi" on lihtsalt ilma liigisõnata nime jaoks? Suurema osa välismaa haldusüksuste puhul on võimalik liigisõna ära jätta. Seda iga nime juures eraldi parameetriga näidata tundub mulle seetõttu asjatu. Ma kõhkleksin lisamast ka valitsusjuhi parameetrit, kuna mõne (väiksema) haldusüksuse puhul on meil varem kurdetud, et andmed kipuvad kiiresti vananema, artikleid ei jõuta hoida ajakohasena ning seetõttu ehk poleks seda infot artiklisse üldse vaja lisada. Teatud suuremate haldusüksuste puhul on see väiksem probleem, aga kui mallis on juba parameeter olemas, siis julgustab see lisama neid andmeid kõigi haldusüksuste artiklitesse. Kui "juht2" on valitsusorgani jaoks, siis jälle võikski parameetri nimi olla selgemini "valitsusorgan" vmt. Sõna "asutatud" asemel tundub haldusüksuse puhul mulle sobilikum "moodustatud". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. oktoober 2026, kell 21:39 (EEST) : Ma ei nõustu, et lisandused on ebavajalikud. Meie asula- ja haldusyksuste mallid on kehvas seisus ja sealt on puudu hulgaliselt olulisi parameetreid, mis nt enwikis on ammu vastavates mallides olemas. Tõsi kyll, siinne mall vajaks paremat vormistust, täpsemalt infokastilikumaks muutmist. Vana vormistus uute parameetritega kõige parem tõesti pole. : Lisaks võiks likvideerida imeliku seisu, kus Eesti asulate jmt jaoks on vaja eraldi malle ({{t1|EestiAsula}}), mis niigi ebavajalikult raskendab juba mallide haldamist. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 10:55 (EEST) :: Ma ei öelnudki, et kõik lisatud parameetrid on ebavajalikud. Aga konkreetsete parameerite lisamist võiks siiski põhjendada ja võiks püüda jõuda konsensusele. Me ei pea teatud parameetrit lisama lihtsalt sellepärast, et inglise vikis või mõnes teises vikis on see lisatud. Vastan sellele täpsemalt allpool. Eesti malli kohta vastasin enne siin: [[Malli arutelu:EestiAsula#Praktilisus]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. oktoober 2026, kell 22:13 (EEST) :Nõus kujunduse osas. Nägin ka seda muutes, et tegelikult saab luua ekstra lehe, kus kujundus on, aga ei tahtnud veel sellega ise nullist tegelema hakata. Aga kui selle ära ühtlustaks, poleks mul midagi selle vastu, praegune kood muutus sellest tõesti väga pikaks ja segaseks. Põhimõtteliselt pole ka selle vastu, et omakeelsed nimed võiks olla endises kujunduses. Eelistan küll praegust, aga ei saanud seda väga ilusalt käima ja [[Kabardi-Balkaaria|siin]] on näha, kuivõrd mõttetult palju ruumi praegune versioon võtab. :"Lühinimi" oleks tõesti sageli, nagu sa välja tõid, nimi ilma haldusüksuseta, aga selleks see sisse ei saanud. Lisasin selle, sest olen haldusüksuste puhul kohanud olukordi, et lühinimi on erinev ametlikust nimest, mida ka kasutatakse. Näidetena oskan kohe tuua välja [[Komimaa]], [[Neenetsimaa]] ja [[Baski autonoomne piirkond|Baskimaa]]. Kui see on samasugune, siis minu meelest ei peagi lühinime välja tooma, aga see lisab võimaluse seda teha kohtades, kus see erineb. :"Tüübi" lisasin selleks, et oleks võimalik välja tuua, mis haldusüksusega tegemist on. Ideaalis lingitav, link võiks viia haldusüksuse tutvustuseni, näiteks Oregon puhul oleks tüüp [[Ameerika Ühendriikide osariik]], Haut-Rhin oleks [[Departemang (Prantsusmaa)|Prantsuse departemang]]. :"Osa" jätsin sisse, et saaks ära märkida kõrgemat haldusüksust, mille koosseisu piirkond kuulub. Näiteks Toila puhul "Ida-Viru maakond" või Nassau maakonna puhul "New Yorgi osariik". Meie praeguses näites on kahjuks välja toodud 1. astme haldusüksus, mistõttu ei saanud selle potentsiaali hästi näidata. Kuigi ma ei ütleks ka, et riik peab olema vale kasutus, sest ka praeguse näite puhul on see ainus koht mallis, mis lingib riigi enda juurde. :See, et me ei suuda alati ajakohastada asju, ei tohiks olla põhjuseks, miks mitte anda võimalust seda infot välja tuua. Valitsusjuhi kohast olen kõige rohkem puudust tundnud asula mallidega toimetades. :Nagu ka parameetrites välja tõin, said "juht1" ja "juht2" hetkel loodud paindlikud, et saaks välja tuua vajadusel nii inimesi (näiteks Tatarstanis on nii "riigipea" (endine president) kui ka peaminister) kui asutusi (valitsus, vallavalitsus). Kui see on oluline, et need eraldi oleks, siis võib lisada ka eraldi "valitsusorgani". :Ega haldusüksuste juhte Wikidatast kätte kuidagi ei saaks? Kuigi Venemaa näitel ei oleks nad seal alati eesti keeles õigesti kirjutatud. Aga seal on nad tavaliselt ajakohastatud. :"Moodustatud" vastu mul midagi ei ole. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 11:04 (EEST) ::Minu meelest ei saa "Rais" ega "Glava" tõlkida "riigipeaks". --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 12:14 (EEST) ::: Kui juhi rida lisada, siis saab reapäist igas artiklis kohandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. oktoober 2026, kell 22:13 (EEST) :: Taastasin siin esialgu senise koodi ning tegin lehe [[Mall:Infokast provints/liivakast]], et näidata, kuidas veerge saaks teha. :: Jah, sain aru, milleks tüübi parameetrit saaks kasutada, aga tüüp ning ka riik ja kõrgema taseme haldusüksus (harilikult just selles järjekorras) on niigi avalauses esile tõstetud ja niigi hõlpsasti leitavad. Seega, ikkagi, miks neid infokastis korrata? Mulle tunduvad need asjad infokastis mürana. Mida rohkem andmeid infokasti lisada, seda raskem on sealt kokkuvõttes midagi leida. Sellepärast oleks hea hoolega läbi mõelda, mida ja miks infokastis esile tõsta. :: Olgu, kui "lühinimi" on selliste nimede jaoks nagu "Baskimaa", siis ma saan selle mõttest paremini aru. Siis saaks ehk dokumentatsioonis kuidagi täpsemini ütelda, milleks parameeter on. Samas see ei pruugi olla piisav, ka omakeelsete nimede puhul on algusest peale olnud kirjas täpsustus, et parameetrid on ametlike nimede jaoks, aga sageli on dokumentatsiooni vaatamata lisatud ka nimesid muudes keeltes. Kuna sellised lühinimed on samuti artikli alguses niigi rasvas kirjas esile tõstetud ja vastavale malliparameetrile oleks vististi vähe kasutust, siis ma kaldun arvama, et selle veaohtliku parameetri lisamine pole ikkagi seda väärt. :: Võimalus juhi nime ära tuua on ja oli ka ilma mallita. Meil on juhi nimetamist enne juttu olnud näiteks seoses teatud vallavanematega. Need on inimesed, kelle kohta pole arvatavasti teada paljut muud peale nime, kes võivad olla ametis lühikest aega. Siis on juhi nimi lisaks kiiresti vananevale infole ka kõrvalisepoolne info. Võime leida, et seda pole tekstis otstarbekas ära tuua, aga kui mallis on selline lahter siis samas julgustaksime ikkagi selle info lisamist. :: Wikidatas on haldusüksuse juures mõnikord ära toodud valitsusjuhi nimi, aga ka seal minu meelest andmeid kuigi süstemaatiliselt ei uuendata, eriti väiksemate haldusüksuste andmeid. Ja selle juures on keeruline automaatselt õiget ametikoha nimetust leida, üldine "Juht" või "Valitsusjuht" tundub enamikul juhtudel liiga ebamäärasena. :: Kui ka siia juhi lahter lisada, siis arvan, et asulamalli on see parem lisamata jätta, sest juht käib kokku ikkagi just haldusüksustega. Kui on vaja pigem haldusüksustega seotud välju, siis võiks asulamalli asemel kasutada seda malli. :: Kui on vaja nimetada mitme juhi nimi ja lisaks valitsusorgani nimi või ka riik ja teine haldusüksus, siis saab põhimõtteliselt lisada nende jaoks eraldi parameetrid, millel on selgemad nimed ja selgem otstarve. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. oktoober 2026, kell 22:13 (EEST) == Lühendid == Siia on 2023. aasta jaanuaris lisatud parameeter "lühendid". Kasutatud on seda seni vaid kahes artiklis, millest ma järeldan, et parameeter ei ole kuigi vajalik või seda ei osata kasutada. Ma arvan, et vabas vormistuses suvaliste lühendite parameetri asemel oleks parem teha parameetrid konkreetsete lühendite jaoks. Aga millised lühendid need oleks? Üks universaalsem lühendilaadne asi, mille lisamist kaaluda, oleks vist [[ISO 3166]] kood, aga see on sageli tuletatud teisest (kohalikust) koodist, mis võib olla olulisem. Lühendeid on haldusüksuste artiklitesse seni lisatud ka väljaspoole infokasti vist harva. Seetõttu on samas ikkagi küsitav, kas lühendeid kui üsna kõrvalist infot siiski on põhjust infokastis esile tõsta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. oktoober 2026, kell 22:13 (EEST) n5cvf9mjsf0eahs0lqkelkplhyxrgmk 0 42574 7248128 6782866 2026-10-05T16:18:59Z CMBGAMER 2018 230886 /* Huvi- ja vaatamisväärsused */ 7248128 wikitext text/x-wiki {{see Artikkel|linnast USA California osariigis}} {{linn | nimi = San Francisco | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = {{nowrap|The City and County of San Francisco}} | pilt = Sausalito visit - March 2018 (5153).jpg | pildiallkiri = Linna silueti silmapaistvamad ehitised [[Salesforce Tower]], [[Transamerica Pyramid]], [[555 California Street]] ja [[Coit Tower]] | lipp = Flag of San Francisco, California.svg | lipu_link = Lipp | vapp = Seal of San Francisco.png | vapi_link = Pitsat | pindala = 600,6 km², millest maismaa 121,5 | elanikke = | asendikaardi_pilt = California county map (San Francisco County enlarged).svg }} '''San Francisco''' (ametlikult '''City and County of San Francisco''') on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis. San Francisco on [[San Francisco laht|San Francisco lahe]] piirkonna (''[[Bay Area]]'') kultuuri- ja finantskeskus. San Francisco paikneb [[San Francisco poolsaar]]e põhjatipus 121,5 km² suurusel alal, kus [[asustustihedus]] on 7272 in/km². See on kõige tihedama asustusega suurlinn Californias ja [[New York|New Yorgi]] järel USA-s teine. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 873 965. 2010. aastal oli elanikke 805 235.<ref>[https://www.census.gov/quickfacts/table/PST045215/06075 San Francisco County, California]. census.gov. Vaadatud 30.8.2019</ref> See on elanike arvult osariigi neljas linn ja USA-s 17. kohal. San Francisco linnastus elab üle 4,7 miljoni inimese. Algselt eksisteerisid San Francisco linn ja maakond eraldi. 1856. aastal moodustati San Francisco maakonna lõunaosast [[San Mateo maakond]], misjärel San Francisco linn ja maakond ühendati. Praegu katab San Francisco linn kogu San Francisco maakonna. San Francisco maakond on pindalalt osariigi väiksem maakond, kuid elanike arvult kaheteistkümnes. 2019. aastal oli San Francisco maakond sisemajanduse kogutoodangult 11. kohal. == Ajalugu == San Francisco ([[hispaania keel]]es '[[Franciscus Assisist|püha Franciscus]]') asutati 29. juunil [[1776]]. [[California kullapalavik]]u ajal, [[1849]]. aastal, kasvas linn kiiresti, olles sel ajal Ameerika Ühendriikide lääneranniku suurim linn. San Francisco sai linnaõigused 15. aprillil [[1850]]. Kolmveerand linnast hävis [[1906. aasta San Francisco maavärin|1906. aasta maavärinas]] ja sellele järgnenud tulekahjus, kuid linn ehitati kiiresti üles. [[1945]]. aastal toimus linnas [[San Francisco konverents]], kus asutati [[ÜRO]] ning sõlmiti [[1951]]. aastal [[San Francisco rahuleping]]. San Francisco oli 1950. ja 1960. aastatel [[biitnikud|biitnike]] ja [[hipid|hipiliikumise]] keskus. == Majandus == San Francisco [[sisemajanduse koguprodukt]] oli 2019. aastal 203,5 miljardit [[USA dollar]]it.<ref>https://www.bea.gov/data/gdp/gdp-county-metro-and-other-areas</ref> San Francisco suurlinnapiirkonna sisemajanduse koguprodukt oli samal aastal 593,6 miljardit dollarit, millega oli see maailmas 21. ja USA-s neljandal kohal. San Franciscos asuvad selliste ettevõtete nagu [[Wells Fargo]], [[Twitter]], [[Block, Inc.]], [[Airbnb]], [[Levi Strauss & Co.]], [[Gap Inc.]], [[Salesforce]], [[Dropbox]], [[Pacific Gas and Electric Company]], [[Uber]] ja [[Lyft]] peakorterid. San Franciscost lõunas paikneb paljude tehnoloogiafirmade asukoht [[Silicon Valley]]. == Transport == [[San Francisco rahvusvaheline lennujaam]] asub San Francisco kesklinnast 21 km kaugusel lõunas [[San Mateo maakond|San Mateo maakonnas]]. == Haridus == Linnas asuvad [[California Ülikool San Franciscos]], mis kuulub California ülikoolide süsteemi, [[San Francisco State University]] ja [[San Francisco Ülikool]], mis on [[jesuiidid|jesuiitide]] ülikool. == Huvi- ja vaatamisväärsused == [[Fail:A Trip Down Market Street (1906).webm|pisi|Film Market Streetist 1906. aastal]] San Francisco on populaarne turismisihtkoht. 1873. aastal võeti San Franciscos kasutusele maailma esimesed trossiga veetavad [[kaabeltramm|trammid]]. San Francisco ees paikneval [[Alcatraz]]i saarel paikneb kurikuulus endine [[Alcatrazi vangla]]. Teiste vaatamisväärsuste seas on muuhulgas [[Kuldvärava sild]], [[Transamerica Pyramid]], [[Coit Tower]] ja [[San Francisco Chinatown]]. Linnas asuvad [[De Youngi muuseum]] (kaunite kunstide muuseum), [[San Francisco moodsa kunsti muuseum]] ja [[California Teaduste Aakadeemia]], lisaks tegutsevad linnas [[California sümfooniaorkester|sümfooniaorkester]], [[San Francisco ooper]] ja [[San Francisco Ballett|balletikollektiiv]]. Linnas toimub [[San Francisco rahvusvaheline filmifestival]]. == Sport == San Franciscos tegutsevad [[pesapall]]iklubi [[San Francisco Giants]], mis mängib profiliigas [[MLB]]-s ja mis kolis New Yorgist San Franciscosse 1958. aastal, [[ameerika jalgpall|Ameerika jalgpalli klubi]] [[San Francisco 49ers]], mis mängib [[NFL]]-is, ning [[korvpall]]iklubi [[Golden State Warriors]], mis mängib [[NBA]]-s. {{Panoraam |San_Francisco_with_two_bridges_and_the_low_fog.jpg|900px|San Francisco, esiplaanil [[Kuldvärava sild]], taamal [[San Francisco – Oakland Bay Bridge]]}} == Vaata ka == * [[Kuldvärava park]] * [[Mount Davidson]] * [[Presidio of San Francisco]] * [[San Francisco Lastekool]] * [[San Francisco kogudus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|San Francisco}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.ci.sf.ca.us/ San Francisco koduleht] {{USAsuurimadlinnad}} [[Kategooria:California linnad]] [[Kategooria:San Francisco| ]] qg9v7yhz93tujpu1inwnyq052k7ycmt 0 43104 7248326 7237797 2026-10-06T03:21:38Z Sendrasendra 225202 7248326 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == [[Pilt:Nervous system diagram unlabeled.svg|pisi|Inimese närvisüsteem: kollane: [[kesknärvisüsteem]]; sinine: [[piirdenärvisüsteem]]]] ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 4.</ref> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb infot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ====Närviringid ja nende süsteemid==== [[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust "[[Traité de l'homme]]" ("Traktaat inimesest"; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. "[[Loomsed vaimud]]" pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]] Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.<ref name=Sherrington1906/> Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.<ref name=Descartes>René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.</ref> [[Charles Sherrington]] arendas raamatus "[[The Integrative Action of the Nervous System]]" (1906)<ref name=Sherrington1906>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.</ref> stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.<ref name=Baum>W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.</ref> 20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.<ref name=Piccolino>M. Piccolino. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.</ref> Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.<ref name=Johnston>Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.</ref> Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.<ref name=Dayan>P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.</ref> Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus. <ref name=Simmons>P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9, Ch 1.: Introduction.</ref> ===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid ===== [[Närviring]]i lihtsaim tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.<ref name=KandelCh36>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.</ref> Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi. [[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]] Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale. Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.<ref name=KandelCh36/> Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada. Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.<ref name=KandelCh38>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.</ref> Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].<ref name=KandelCh39>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.</ref> Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni.<ref name=KandelCh21>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 21: Coding of sensory information.</ref> Näiteks võrkkesta üksikud sensoorsed retseptorid tajuvad ainult välismaailma "valguspunkte".<ref name=KandelCh25>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 25: Constructing the visual image.</ref> Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia. Igal etapil eraldatakse signaalide kogumist oluline informatsioon, jättes ebaolulise informatsiooni kõrvale. Protsessi lõpuks on "valguspunkte" esindavad sisendsignaalid muundatud keskkonna objektide ja nende omaduste neuraalseks kujutiseks. Kõige keerulkam sensoorne töötlus toimub peaajus, kuid keerukas informatsiooni eraldamine toimub ka seljaajus ja perifeersetes meeleelundites, näiteks võrkkestas. ===== Isetekkeline mustrite genereerimine ===== Kuigi stiimuli-reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem organismi juhtida ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljudest tüüpidest neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks. Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid une mustreid on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm, mis puudutab bioloogilisi protsesse, mis toimuvad ligikaudu 24-tunnise perioodiga. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi, mis juhivad une ja ärkveloleku tsüklit. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab "geneetiline kell", mis seisneb sellees, et teatud [[geen]]ide avaldumise tase ööpäeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kell on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed "kellad", kuid nende rütme sünkroonib [[hüpotalamus]]es paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]]. === Areng === {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Varajases arengujärgus kujuneb [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi [[epiteel]] või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.<ref name=SanesCh1>D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.</ref> [[Pilt:Gray17.png|pisi|Inimese embrüo [[neuraalvagu|neuraalvaoga]]]] [[Pilt:Development of the neural tube.png|pisi|[[Neuraaltoru]] arengu neli staadiumi inimese embrüos]] Närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. [[Närvikude|Närvikoe]] kujunemise ehk [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] molekulaarne mehhanism jäi tundmatuks kuni 1990ndateni, mil seda hakati selgitama geneetiliste uurimismeetodite abil. Närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Mesodermist pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad ektodermi [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks. Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.<ref name=KandelCh53>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.</ref> Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud. Närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.<ref name=KandelCh52>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.</ref> === Närvisüsteemi haigused === {{Vaata ka|Närvihaigused}} [[Neuroloogia]] hõlmab kõigi kesk- ja perifeerse närvisüsteemiga seotud seisundite ja [[haigus]]te diagnoosimist ja [[ravi]]. [[Närvisüsteemi talitluse häire]]id võivad põhjustada [[geneetilised tegurid]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[vananemisega seotud muutused]], [[autoimmuunprotsessid]], [[veresoonkonna haigused]] ja [[mürgine aine|mürgised ained]]. [[neuroloogilised haigused|Neuroloogilisi haigusi]] võib liigitada närvisüsteemi kahjustatud osa, häire olemuse või [[haigus]]e põhjuse järgi. [[Neuroloogilised häired|Neuroloogiliste häirete]] hulka kuuluvad kesk- ja piirdenärvisüsteemi mõjutavad haigused, sealhulgas [[epilepsia]], [[peavaluhäired]], [[neurodegeneratiivsed haigused]], [[ajuveresoonkonna haigused]], [[neuroinfektsioossed haigused]], [[neuroimmunoloogilised haigused]], [[neuromuskulaarsed haigused]], [[neuroarengulised häired]], traumaatilised pea- ja seljaajukahjustused ning [[närvisüsteemi kasvajad]]. Kesknärvisüsteemi kaitsevad tugevad füüsilised ja keemilised barjäärid. Füüsiliselt ümbritsevad pea- ja seljaaju [[ajukelmed]] ning kolju ja lülide luud, mis moodustavad koos tugeva füüsilise kaitsekihi. Keemiliselt isoleerib pea- ja seljaaju [[hematoentsefaalbarjäär]], mis takistab enamikul keemilistel ainetel vereringest kesknärvisüsteemi sisemusse liikumist. Selle kaitse tõttu on kesknärvisüsteem mitmeti vähem haavatav kui piirdenärvisüsteem, kuid teisest küljest on kesknärvisüsteemi kahjustustel raskemad tagajärjed. Kuigi närvid paiknevad tavaliselt sügaval naha all, välja arvatud mõned erandid, nagu [[küünarluunärv]], on nad siiski üsna avatud füüsilistele kahjustustele, mille tagajärjeks võib olla [[valu]] ning tundlikkuse või lihaste kontrolli kadumine. Närvikahjustusi võivad põhjustada ka [[turse]] ja [[muljumisvigastus]]ed kohtades, kus närv kulgeb läbi kitsa luulise kanali, nagu [[randmekanalisündroom]]i korral. Kui närv lõigatakse täielikult läbi, degenereerub see sageli, kuid pikkade närvide korral võib protsessi lõpulejõudmine võtta kuid. Lisaks füüsilistele kahjustustele võivad perifeerset neuropaatiat põhjustada paljud muud haigusseisundid, sealhulgas geneetilised seisundid, metaboolsed seisundid, nagu [[diabeet]], põletikulised seisundid, nagu [[polüradikuliit]], [[vitamiinipuudus]], sellised haigused nagu [[pidalitõbi]] ja [[vöötohatis]] või [[mürgistus]] selliste ainetega nagu [[raskmetallid]]. Paljudel juhtudel ei ole põhjust teada ja neid nimetatakse idiopaatilisteks. Närvid võivad ka ajutiselt oma talitluse kaotada, põhjustades [[tuimus]]t. Seda võivad eelkõige põhjustada mehaaniline surve, temperatuuri langus või keemiline koostoime teatud [[paikne anesteetikum|paiksete anesteetikumidega]]. Seljaaju füüsiline kahjustus võib põhjustada [[halvatus]]t, mis võib olla püsiv. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et seljaaju närvikiud püüavad tagasi kasvada samamoodi nagu teised närvikiud, kuid seljaajus moodustub koekahjustuse korral tavaliselt [[armkude]], millest tagasikasvavad närvid ei suuda läbi tungida. * Peaaju haigused ja kahjustused ** Peaaju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** [[Peaaju düsfunktsioonid]] vastavalt häire tüübile *** [[Afaasia]] (keelehäire) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamishäire) *** [[Düsartria]] (kõnehäire) *** [[Apraksia]] (liikumismustrite sooritamise häire) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide äratundmise häire) *** [[Amneesia]] (mäluhäire) * [[Seljaaju haigused]] * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud [[piirdenärvisüsteemi haigused]] * [[Kraniaalnärvide haigused]], näiteks k[[olmiknärvineuralgia]] * Autonoomse närvisüsteemi haigused, näiteks [[autonoomne neuropaatia]] ja [[multisüsteemne atroofia]] * [[Epilepsia]] ja muud [[peaaju elektrilise aktiivsuse häired]] * Kesk- ja piirdenärvisüsteemi kahjustustest tingitud liikumishäired, näiteks [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]] ja [[Tourette'i sündroom]] * [[Unehäired]], näiteks [[narkolepsia]] * [[Migreen]] ja muud [[peavaluhaigused]], näiteks [[kobarpeavalu]] * [[Seljavalu]]d ja [[kaelavalu]]d * [[Neuroarengulised häired]], näiteks [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire]] ja [[autism]] * [[Deliirium]] ja [[dementsus]], näiteks [[Alzheimeri tõbi]] * [[Pearinglus]] ja [[vertiigo]] * [[Uimasus]] ja [[kooma]] * [[Peatrauma]] * [[Insult]] * [[Närvisüsteemi kasvajad]], sealhulgas vähk * [[Hulgiskleroos]] ja muud [[demüeliniseerumishaigused]] * Pea- ja seljaaju infektsioonid, näiteks [[meningiit|meningiidid]] * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * [[Komplekssed regionaalsed valusündroomid]] ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on [[difuusne närvivõrk]], mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (näiteks aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> [[Närvikude]] tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2016.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju. [[Keelikloomad|Keelikloomadel]] areneb aju embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks; teistel kahekülgsetel, näiteks [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja usjatel, kujuneb aju ganglionide liitumisel ning keelikloomadele omane kolmeosaline jaotus puudub.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562.</ref>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kõigil [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] kujuneb varajases arengujärgus [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi epiteel või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.<ref name=SanesCh1>D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.</ref> Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[keelikloomad]] (sealhulgas [[selgroogsed]]), [[okasnahksed]] ja [[poolkeelikloomad]]. Mõnikord on teissuuste hulka arvatud ka [[ksenoturbelliidid]] ja laiemalt rühm ''[[Xenacoelomorpha]]'' (kuhu kuuluvad ka [[akoolid]]), tuginedes 2000ndate molekulaarsetele uuringutele,<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> kuid põhjalikumad fülogenoomilised andmed toetavad pigem seisukohta, et 'Xenacoelomorpha on kõigi teiste kahekülgsete (''[[Nephrozoa]]'', st esmassuuste ja teissuuste ühise rühma) [[sõsartakson]], mitte teissuuste hulka kuuluv rühm.<ref>Johanna Taylor Cannon, Bruno Cossermelli Vellutini, Julian Smith III, Fredrik Ronquist, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Xenacoelomorpha is the sister group to Nephrozoa. – ''Nature'', 2016, 530 (7588): 89–93.</ref> Esmassuused, mis on mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Lülijalgsete ja selgroogsete vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: lülijalgsetel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, selgroogsetel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et nende kahe rühma kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid, ja seda on hiljem toetatud geneetiliste andmetega.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. Insights into the urbilaterian brain: conserved genetic patterning mechanisms in insect and vertebrate brain development. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> Hüpotees eeldab mõlemal rühmal ühtlustatud, [[BMP-kordiini signaalisüsteem]]i kaudu kujundatud tsentraalset närvijuhet ega kohaldu samal kujul enamikule teistele kahekülgsetele, sealhulgas rühmale ''Xenacoelomorpha'', kellel selline ühine mustristamissüsteem puudub või kujunes välja alles hiljem. Lisaks on hilisem võrdlev uuring näidanud, et mitme kahekülgsete rühma (sealhulgas ''Xenacoelomorpha'', [[keriloomad]], [[kärssussid]], [[käsijalgsed]] ja [[rõngussid]]) närvijuhtmed on evolutsioonis tekkinud üksteisest sõltumatult, mis seab kahtluse alla inversioonihüpoteesi aluseks oleva eelduse ühest ühiselt päritud tsentraalsest närvijuhtmest.<ref>João M. Gaspar Martín-Durán, et al. Convergent evolution of bilaterian nerve cords. – ''Nature'', 2018, 553 (7686): 45–50.</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. [[Närvikude|Närvikoe]] kujunemise ehk [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] molekulaarne mehhanism jäi tundmatuks kuni 1990ndateni, mil seda hakati selgitama geneetiliste uurimismeetodite abil. Närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Mesodermist pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad ektodermi [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks. Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Samalaadne molekulaarne mehhanism toimib väga erinevates loomarühmades [[lülijalgsed|lülijalgsetest]] selgroogseteni. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.<ref name=KandelCh53>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.</ref> Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud. [[Selgroogsed|Selgroogsete]] närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.<ref name=KandelCh52>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.</ref> ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> ==Vaata ka== *[[Meeleelundkond]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. ==Välislingid== {{commonskat|Nervous system}} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] bxxixn30asyxn7aj3944xxezvp55q5r 7248330 7248326 2026-10-06T04:44:43Z Sendrasendra 225202 7248330 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == [[Pilt:Nervous system diagram unlabeled.svg|pisi|Inimese närvisüsteem: kollane: [[kesknärvisüsteem]]; sinine: [[piirdenärvisüsteem]]]] ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 4.</ref> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu ja transpordivad närvikoesse [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Nad suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüüdid võivad glükoosi [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadik]]s (laktaatioon, piimhappe anioon) muuta ning laktaati rakuvälisesse keskkonda vabastada. Seda nähtust kirjeldab [[astrotsüüt-neuron-laktaadisüstiku hüpotees]], mille kohaselt võivad neuronid intensiivse aktiivsuse ajal kasutada astrotsüütidelt saadud laktaati täiendava energiaallikana, muutes selle laktaadi [[dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]] ja oksüdeerides seda mitokondrites. Hüpoteesi kasuks räägivad mitmed eksperimentaalsed tõendid, kuid laktaadiülekande üldine või oluline roll täiskasvanud peaaju energiavarustuses on jätkuvalt vaieldav: osa uurimusi pole saanud olulist laktaadivoogu astrotsüütidest neuronitesse kinnitada või on leidnud, et laktaadi üldine panus aju glükoosiainevahetusse on nii väike, et selle suund ja tähtsus jäävad vaieldavaks.<ref>L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk proposal: An important astrocyte-neuron lactate shuttle couples neuronal activity to glucose utilisation in the brain. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 351–353; L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk opposing view: Lack of evidence supporting an important role of astrocyte-to-neuron lactate shuttling in brain energy metabolism. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 355–357.</ref> Glükoosi ja teiste energiaallikate oksüdatsiooni teel sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse muu hulgas [[närviimpulss]]ide tekkeks ja levimiseks vajalike ioonigradientide säilitamiseks ja taastamiseks ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb infot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ====Närviringid ja nende süsteemid==== [[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust "[[Traité de l'homme]]" ("Traktaat inimesest"; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. "[[Loomsed vaimud]]" pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]] Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.<ref name=Sherrington1906/> Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.<ref name=Descartes>René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.</ref> [[Charles Sherrington]] arendas raamatus "[[The Integrative Action of the Nervous System]]" (1906)<ref name=Sherrington1906>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.</ref> stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.<ref name=Baum>W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.</ref> 20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.<ref name=Piccolino>M. Piccolino. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.</ref> Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.<ref name=Johnston>Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.</ref> Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.<ref name=Dayan>P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.</ref> Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus. <ref name=Simmons>P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9, Ch 1.: Introduction.</ref> ===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid ===== [[Närviring]]i lihtsaim tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.<ref name=KandelCh36>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.</ref> Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi. [[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]] Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale. Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.<ref name=KandelCh36/> Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada. Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.<ref name=KandelCh38>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.</ref> Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].<ref name=KandelCh39>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.</ref> Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni.<ref name=KandelCh21>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 21: Coding of sensory information.</ref> Näiteks võrkkesta üksikud sensoorsed retseptorid tajuvad ainult välismaailma "valguspunkte".<ref name=KandelCh25>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 25: Constructing the visual image.</ref> Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia. Igal etapil eraldatakse signaalide kogumist oluline informatsioon, jättes ebaolulise informatsiooni kõrvale. Protsessi lõpuks on "valguspunkte" esindavad sisendsignaalid muundatud keskkonna objektide ja nende omaduste neuraalseks kujutiseks. Kõige keerulkam sensoorne töötlus toimub peaajus, kuid keerukas informatsiooni eraldamine toimub ka seljaajus ja perifeersetes meeleelundites, näiteks võrkkestas. ===== Isetekkeline mustrite genereerimine ===== Kuigi stiimuli-reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem organismi juhtida ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljudest tüüpidest neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks. Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid une mustreid on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm, mis puudutab bioloogilisi protsesse, mis toimuvad ligikaudu 24-tunnise perioodiga. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi, mis juhivad une ja ärkveloleku tsüklit. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab "geneetiline kell", mis seisneb sellees, et teatud [[geen]]ide avaldumise tase ööpäeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kell on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed "kellad", kuid nende rütme sünkroonib [[hüpotalamus]]es paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]]. === Areng === {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Varajases arengujärgus kujuneb [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi [[epiteel]] või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.<ref name=SanesCh1>D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.</ref> [[Pilt:Gray17.png|pisi|Inimese embrüo [[neuraalvagu|neuraalvaoga]]]] [[Pilt:Development of the neural tube.png|pisi|[[Neuraaltoru]] arengu neli staadiumi inimese embrüos]] Närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. [[Närvikude|Närvikoe]] kujunemise ehk [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] molekulaarne mehhanism jäi tundmatuks kuni 1990ndateni, mil seda hakati selgitama geneetiliste uurimismeetodite abil. Närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Mesodermist pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad ektodermi [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks. Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.<ref name=KandelCh53>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.</ref> Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud. Närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.<ref name=KandelCh52>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.</ref> === Närvisüsteemi haigused === {{Vaata ka|Närvihaigused}} [[Neuroloogia]] hõlmab kõigi kesk- ja perifeerse närvisüsteemiga seotud seisundite ja [[haigus]]te diagnoosimist ja [[ravi]]. [[Närvisüsteemi talitluse häire]]id võivad põhjustada [[geneetilised tegurid]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[vananemisega seotud muutused]], [[autoimmuunprotsessid]], [[veresoonkonna haigused]] ja [[mürgine aine|mürgised ained]]. [[neuroloogilised haigused|Neuroloogilisi haigusi]] võib liigitada närvisüsteemi kahjustatud osa, häire olemuse või [[haigus]]e põhjuse järgi. [[Neuroloogilised häired|Neuroloogiliste häirete]] hulka kuuluvad kesk- ja piirdenärvisüsteemi mõjutavad haigused, sealhulgas [[epilepsia]], [[peavaluhäired]], [[neurodegeneratiivsed haigused]], [[ajuveresoonkonna haigused]], [[neuroinfektsioossed haigused]], [[neuroimmunoloogilised haigused]], [[neuromuskulaarsed haigused]], [[neuroarengulised häired]], traumaatilised pea- ja seljaajukahjustused ning [[närvisüsteemi kasvajad]]. Kesknärvisüsteemi kaitsevad tugevad füüsilised ja keemilised barjäärid. Füüsiliselt ümbritsevad pea- ja seljaaju [[ajukelmed]] ning kolju ja lülide luud, mis moodustavad koos tugeva füüsilise kaitsekihi. Keemiliselt isoleerib pea- ja seljaaju [[hematoentsefaalbarjäär]], mis takistab enamikul keemilistel ainetel vereringest kesknärvisüsteemi sisemusse liikumist. Selle kaitse tõttu on kesknärvisüsteem mitmeti vähem haavatav kui piirdenärvisüsteem, kuid teisest küljest on kesknärvisüsteemi kahjustustel raskemad tagajärjed. Kuigi närvid paiknevad tavaliselt sügaval naha all, välja arvatud mõned erandid, nagu [[küünarluunärv]], on nad siiski üsna avatud füüsilistele kahjustustele, mille tagajärjeks võib olla [[valu]] ning tundlikkuse või lihaste kontrolli kadumine. Närvikahjustusi võivad põhjustada ka [[turse]] ja [[muljumisvigastus]]ed kohtades, kus närv kulgeb läbi kitsa luulise kanali, nagu [[randmekanalisündroom]]i korral. Kui närv lõigatakse täielikult läbi, degenereerub see sageli, kuid pikkade närvide korral võib protsessi lõpulejõudmine võtta kuid. Lisaks füüsilistele kahjustustele võivad perifeerset neuropaatiat põhjustada paljud muud haigusseisundid, sealhulgas geneetilised seisundid, metaboolsed seisundid, nagu [[diabeet]], põletikulised seisundid, nagu [[polüradikuliit]], [[vitamiinipuudus]], sellised haigused nagu [[pidalitõbi]] ja [[vöötohatis]] või [[mürgistus]] selliste ainetega nagu [[raskmetallid]]. Paljudel juhtudel ei ole põhjust teada ja neid nimetatakse idiopaatilisteks. Närvid võivad ka ajutiselt oma talitluse kaotada, põhjustades [[tuimus]]t. Seda võivad eelkõige põhjustada mehaaniline surve, temperatuuri langus või keemiline koostoime teatud [[paikne anesteetikum|paiksete anesteetikumidega]]. Seljaaju füüsiline kahjustus võib põhjustada [[halvatus]]t, mis võib olla püsiv. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et seljaaju närvikiud püüavad tagasi kasvada samamoodi nagu teised närvikiud, kuid seljaajus moodustub koekahjustuse korral tavaliselt [[armkude]], millest tagasikasvavad närvid ei suuda läbi tungida. * Peaaju haigused ja kahjustused ** Peaaju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** [[Peaaju düsfunktsioonid]] vastavalt häire tüübile *** [[Afaasia]] (keelehäire) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamishäire) *** [[Düsartria]] (kõnehäire) *** [[Apraksia]] (liikumismustrite sooritamise häire) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide äratundmise häire) *** [[Amneesia]] (mäluhäire) * [[Seljaaju haigused]] * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud [[piirdenärvisüsteemi haigused]] * [[Kraniaalnärvide haigused]], näiteks k[[olmiknärvineuralgia]] * Autonoomse närvisüsteemi haigused, näiteks [[autonoomne neuropaatia]] ja [[multisüsteemne atroofia]] * [[Epilepsia]] ja muud [[peaaju elektrilise aktiivsuse häired]] * Kesk- ja piirdenärvisüsteemi kahjustustest tingitud liikumishäired, näiteks [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]] ja [[Tourette'i sündroom]] * [[Unehäired]], näiteks [[narkolepsia]] * [[Migreen]] ja muud [[peavaluhaigused]], näiteks [[kobarpeavalu]] * [[Seljavalu]]d ja [[kaelavalu]]d * [[Neuroarengulised häired]], näiteks [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire]] ja [[autism]] * [[Deliirium]] ja [[dementsus]], näiteks [[Alzheimeri tõbi]] * [[Pearinglus]] ja [[vertiigo]] * [[Uimasus]] ja [[kooma]] * [[Peatrauma]] * [[Insult]] * [[Närvisüsteemi kasvajad]], sealhulgas vähk * [[Hulgiskleroos]] ja muud [[demüeliniseerumishaigused]] * Pea- ja seljaaju infektsioonid, näiteks [[meningiit|meningiidid]] * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * [[Komplekssed regionaalsed valusündroomid]] ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on [[difuusne närvivõrk]], mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (näiteks aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> [[Närvikude]] tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2016.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju. [[Keelikloomad|Keelikloomadel]] areneb aju embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks; teistel kahekülgsetel, näiteks [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja usjatel, kujuneb aju ganglionide liitumisel ning keelikloomadele omane kolmeosaline jaotus puudub.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562.</ref>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kõigil [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] kujuneb varajases arengujärgus [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi epiteel või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.<ref name=SanesCh1>D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.</ref> Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[keelikloomad]] (sealhulgas [[selgroogsed]]), [[okasnahksed]] ja [[poolkeelikloomad]]. Mõnikord on teissuuste hulka arvatud ka [[ksenoturbelliidid]] ja laiemalt rühm ''[[Xenacoelomorpha]]'' (kuhu kuuluvad ka [[akoolid]]), tuginedes 2000ndate molekulaarsetele uuringutele,<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> kuid põhjalikumad fülogenoomilised andmed toetavad pigem seisukohta, et 'Xenacoelomorpha on kõigi teiste kahekülgsete (''[[Nephrozoa]]'', st esmassuuste ja teissuuste ühise rühma) [[sõsartakson]], mitte teissuuste hulka kuuluv rühm.<ref>Johanna Taylor Cannon, Bruno Cossermelli Vellutini, Julian Smith III, Fredrik Ronquist, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Xenacoelomorpha is the sister group to Nephrozoa. – ''Nature'', 2016, 530 (7588): 89–93.</ref> Esmassuused, mis on mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Lülijalgsete ja selgroogsete vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: lülijalgsetel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, selgroogsetel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et nende kahe rühma kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid, ja seda on hiljem toetatud geneetiliste andmetega.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. Insights into the urbilaterian brain: conserved genetic patterning mechanisms in insect and vertebrate brain development. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> Hüpotees eeldab mõlemal rühmal ühtlustatud, [[BMP-kordiini signaalisüsteem]]i kaudu kujundatud tsentraalset närvijuhet ega kohaldu samal kujul enamikule teistele kahekülgsetele, sealhulgas rühmale ''Xenacoelomorpha'', kellel selline ühine mustristamissüsteem puudub või kujunes välja alles hiljem. Lisaks on hilisem võrdlev uuring näidanud, et mitme kahekülgsete rühma (sealhulgas ''Xenacoelomorpha'', [[keriloomad]], [[kärssussid]], [[käsijalgsed]] ja [[rõngussid]]) närvijuhtmed on evolutsioonis tekkinud üksteisest sõltumatult, mis seab kahtluse alla inversioonihüpoteesi aluseks oleva eelduse ühest ühiselt päritud tsentraalsest närvijuhtmest.<ref>João M. Gaspar Martín-Durán, et al. Convergent evolution of bilaterian nerve cords. – ''Nature'', 2018, 553 (7686): 45–50.</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. [[Närvikude|Närvikoe]] kujunemise ehk [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] molekulaarne mehhanism jäi tundmatuks kuni 1990ndateni, mil seda hakati selgitama geneetiliste uurimismeetodite abil. Närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Mesodermist pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad ektodermi [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks. Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Samalaadne molekulaarne mehhanism toimib väga erinevates loomarühmades [[lülijalgsed|lülijalgsetest]] selgroogseteni. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.<ref name=KandelCh53>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.</ref> Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud. [[Selgroogsed|Selgroogsete]] närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.<ref name=KandelCh52>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.</ref> ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> ==Vaata ka== *[[Meeleelundkond]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. ==Välislingid== {{commonskat|Nervous system}} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] j9fruwe78g3odwh69uociv8i0w13d2n 7248472 7248330 2026-10-06T11:53:24Z Sendrasendra 225202 7248472 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == [[Pilt:Nervous system diagram unlabeled.svg|pisi|Inimese närvisüsteem: kollane: [[kesknärvisüsteem]]; sinine: [[piirdenärvisüsteem]]]] ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 4.</ref> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]] ütleb algupärasel kujul, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides sama virgatsainete komplekti. Hilisem, levinud lihtsustatud tõlgendus ("üks neuron — üks virgatsaine") on osutunud ekslikuks: neuronid vabastavad sageli üheaegselt mitut virgatsainet ([[kotransmissioon]]), sealhulgas kombinatsioone "klassikalisest" väikese molekuliga virgatsainest ja peptiidsest [[kaastransmitter]]ist.<ref>Gabrielle J. Gutierrez, Natasha Baas-Thomas, Eve Marder. What Dale never said: multiple incarnations of Dale's Law from the birth of pharmacology to modeling brain circuits. – ''Journal of Neurophysiology'', 2026, 136(2):702–708. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC13556283/ Täistekst.]</ref> Hiljem on leitud, et ka algupärane, "sama virgatsainete komplekti" versioon ei kehti alati universaalselt: eri virgatsained ja kaastransmitterid, eriti peptiidid, võivad vabaneda neuroni eri rakupiirkondadest ja erineda sõltuvalt sellest, millisesse sihtmärki konkreetne terminal projitseerub.<ref>D. W. Golding. Patterns of peptide discharge — implications for Dale's principle. – B. Krisch, R. Mentlein (toim). ''The Peptidergic Neuron'', Birkhäuser Verlag: Basel 1996, lk 7–12.</ref> Dale'i printsiip ei tähenda, nagu neuron avaldaks kõigile sihtrakkudele sama toimet, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glutamaat mõjub kesknärvisüsteemis valdavalt ergastavalt. Gamma-aminovõihape (GABA) on täiskasvanud kesknärvisüsteemi peamine pärssiv virgatsaine, kuid varajases arengus, mil neuronite rakusisene [[kloriidioon]]ide tase on kõrgem, mõjub see sageli hoopis ergastavalt. Pärssiva toime kujunemine on seotud rakusisese kloriidikontsentratsiooni langusega arengu käigus.<ref>Y. Ben-Ari. Excitatory actions of gaba during development: the nature of the nurture. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2002, 3 (9): 728–739.</ref> Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu ja transpordivad närvikoesse [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Nad suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüüdid võivad glükoosi [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadik]]s (laktaatioon, piimhappe anioon) muuta ning laktaati rakuvälisesse keskkonda vabastada. Seda nähtust kirjeldab [[astrotsüüt-neuron-laktaadisüstiku hüpotees]], mille kohaselt võivad neuronid intensiivse aktiivsuse ajal kasutada astrotsüütidelt saadud laktaati täiendava energiaallikana, muutes selle laktaadi [[dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]] ja oksüdeerides seda mitokondrites. Hüpoteesi kasuks räägivad mitmed eksperimentaalsed tõendid, kuid laktaadiülekande üldine või oluline roll täiskasvanud peaaju energiavarustuses on jätkuvalt vaieldav: osa uurimusi pole saanud olulist laktaadivoogu astrotsüütidest neuronitesse kinnitada või on leidnud, et laktaadi üldine panus aju glükoosiainevahetusse on nii väike, et selle suund ja tähtsus jäävad vaieldavaks.<ref>L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk proposal: An important astrocyte-neuron lactate shuttle couples neuronal activity to glucose utilisation in the brain. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 351–353; L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk opposing view: Lack of evidence supporting an important role of astrocyte-to-neuron lactate shuttling in brain energy metabolism. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 355–357.</ref> Glükoosi ja teiste energiaallikate oksüdatsiooni teel sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse muu hulgas [[närviimpulss]]ide tekkeks ja levimiseks vajalike ioonigradientide säilitamiseks ja taastamiseks ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb infot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ====Närviringid ja nende süsteemid==== [[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust "[[Traité de l'homme]]" ("Traktaat inimesest"; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. "[[Loomsed vaimud]]" pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]] Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.<ref name=Sherrington1906/> Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.<ref name=Descartes>René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.</ref> [[Charles Sherrington]] arendas raamatus "[[The Integrative Action of the Nervous System]]" (1906)<ref name=Sherrington1906>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.</ref> stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.<ref name=Baum>W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.</ref> 20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.<ref name=Piccolino>M. Piccolino. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.</ref> Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.<ref name=Johnston>Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.</ref> Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.<ref name=Dayan>P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.</ref> Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus. <ref name=Simmons>P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9, Ch 1.: Introduction.</ref> ===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid ===== [[Närviring]]i lihtsaim tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.<ref name=KandelCh36>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.</ref> Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi. [[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]] Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale. Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.<ref name=KandelCh36/> Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada. Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.<ref name=KandelCh38>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.</ref> Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].<ref name=KandelCh39>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.</ref> Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni.<ref name=KandelCh21>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 21: Coding of sensory information.</ref> Näiteks võrkkesta üksikud sensoorsed retseptorid tajuvad ainult välismaailma "valguspunkte".<ref name=KandelCh25>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 25: Constructing the visual image.</ref> Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia. Igal etapil eraldatakse signaalide kogumist oluline informatsioon, jättes ebaolulise informatsiooni kõrvale. Protsessi lõpuks on "valguspunkte" esindavad sisendsignaalid muundatud keskkonna objektide ja nende omaduste neuraalseks kujutiseks. Kõige keerulkam sensoorne töötlus toimub peaajus, kuid keerukas informatsiooni eraldamine toimub ka seljaajus ja perifeersetes meeleelundites, näiteks võrkkestas. ===== Isetekkeline mustrite genereerimine ===== Kuigi stiimuli-reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem organismi juhtida ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljudest tüüpidest neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks. Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid une mustreid on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm, mis puudutab bioloogilisi protsesse, mis toimuvad ligikaudu 24-tunnise perioodiga. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi, mis juhivad une ja ärkveloleku tsüklit. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab "geneetiline kell", mis seisneb sellees, et teatud [[geen]]ide avaldumise tase ööpäeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kell on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed "kellad", kuid nende rütme sünkroonib [[hüpotalamus]]es paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]]. === Areng === {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Varajases arengujärgus kujuneb [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi [[epiteel]] või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.<ref name=SanesCh1>D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.</ref> [[Pilt:Gray17.png|pisi|Inimese embrüo [[neuraalvagu|neuraalvaoga]]]] [[Pilt:Development of the neural tube.png|pisi|[[Neuraaltoru]] arengu neli staadiumi inimese embrüos]] Närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. [[Närvikude|Närvikoe]] kujunemist [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] teel on uuritud alates 1920ndatest ([[Spemanni-Mangoldi organisaator]]i katsed), kuid selle aluseks olevad molekulaarsed mehhanismid jäid pikka aega lahtiseks küsimuseks. 1990ndatel hakati neid kiiresti täpsustama. Geneetiliste uurimismeetodite abil selgus, et närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Organisaatori piirkonnast ([[suur-kannuskonn]]a puhul peamiselt [[mesendoderm]]i rakkudest, kuid osaliselt ka eesmisest endodermist) pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad [[ektoderm]]i [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks.<ref>S. Piccolo jt. Dorsoventral patterning in Xenopus: inhibition of ventral signals by direct binding of chordin to BMP-4. – ''Cell'', 1996, 86 (4): 589–598.</ref> BMP-signaalide pärssimise allikas ja mehhanism on selgroogsete eri rühmadel ja ja eri arenguetappidel oluliselt erinev: näiteks koduhiirel osaleb eesmine vistseraalne endoderm ja kanal on ainult BMP-antagonism ebapiisav ning vajalikud on lisaks [[FGF]]-signaalid.<ref>K. G. Stern. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 2005, 132 (9): 2007–2021.</ref> Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.<ref name=KandelCh53>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.</ref> Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud. Närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.<ref name=KandelCh52>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.</ref> === Närvisüsteemi haigused === {{Vaata ka|Närvihaigused}} [[Neuroloogia]] hõlmab kõigi kesk- ja perifeerse närvisüsteemiga seotud seisundite ja [[haigus]]te diagnoosimist ja [[ravi]]. [[Närvisüsteemi talitluse häire]]id võivad põhjustada [[geneetilised tegurid]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[vananemisega seotud muutused]], [[autoimmuunprotsessid]], [[veresoonkonna haigused]] ja [[mürgine aine|mürgised ained]]. [[neuroloogilised haigused|Neuroloogilisi haigusi]] võib liigitada närvisüsteemi kahjustatud osa, häire olemuse või [[haigus]]e põhjuse järgi. [[Neuroloogilised häired|Neuroloogiliste häirete]] hulka kuuluvad kesk- ja piirdenärvisüsteemi mõjutavad haigused, sealhulgas [[epilepsia]], [[peavaluhäired]], [[neurodegeneratiivsed haigused]], [[ajuveresoonkonna haigused]], [[neuroinfektsioossed haigused]], [[neuroimmunoloogilised haigused]], [[neuromuskulaarsed haigused]], [[neuroarengulised häired]], traumaatilised pea- ja seljaajukahjustused ning [[närvisüsteemi kasvajad]]. Kesknärvisüsteemi kaitsevad tugevad füüsilised ja keemilised barjäärid. Füüsiliselt ümbritsevad pea- ja seljaaju [[ajukelmed]] ning kolju ja lülide luud, mis moodustavad koos tugeva füüsilise kaitsekihi. Keemiliselt isoleerib pea- ja seljaaju [[hematoentsefaalbarjäär]], mis takistab enamikul keemilistel ainetel vereringest kesknärvisüsteemi sisemusse liikumist. Selle kaitse tõttu on kesknärvisüsteem mitmeti vähem haavatav kui piirdenärvisüsteem, kuid teisest küljest on kesknärvisüsteemi kahjustustel raskemad tagajärjed. Kuigi närvid paiknevad tavaliselt sügaval naha all, välja arvatud mõned erandid, nagu [[küünarluunärv]], on nad siiski üsna avatud füüsilistele kahjustustele, mille tagajärjeks võib olla [[valu]] ning tundlikkuse või lihaste kontrolli kadumine. Närvikahjustusi võivad põhjustada ka [[turse]] ja [[muljumisvigastus]]ed kohtades, kus närv kulgeb läbi kitsa luulise kanali, nagu [[randmekanalisündroom]]i korral. Kui närv lõigatakse täielikult läbi, degenereerub see sageli, kuid pikkade närvide korral võib protsessi lõpulejõudmine võtta kuid. Lisaks füüsilistele kahjustustele võivad perifeerset neuropaatiat põhjustada paljud muud haigusseisundid, sealhulgas geneetilised seisundid, metaboolsed seisundid, nagu [[diabeet]], põletikulised seisundid, nagu [[polüradikuliit]], [[vitamiinipuudus]], sellised haigused nagu [[pidalitõbi]] ja [[vöötohatis]] või [[mürgistus]] selliste ainetega nagu [[raskmetallid]]. Paljudel juhtudel ei ole põhjust teada ja neid nimetatakse idiopaatilisteks. Närvid võivad ka ajutiselt oma talitluse kaotada, põhjustades [[tuimus]]t. Seda võivad eelkõige põhjustada mehaaniline surve, temperatuuri langus või keemiline koostoime teatud [[paikne anesteetikum|paiksete anesteetikumidega]]. Seljaaju füüsiline kahjustus võib põhjustada [[halvatus]]t, mis võib olla püsiv. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et seljaaju närvikiud püüavad tagasi kasvada samamoodi nagu teised närvikiud, kuid seljaajus moodustub koekahjustuse korral tavaliselt [[armkude]], millest tagasikasvavad närvid ei suuda läbi tungida. * Peaaju haigused ja kahjustused ** Peaaju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** [[Peaaju düsfunktsioonid]] vastavalt häire tüübile *** [[Afaasia]] (keelehäire) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamishäire) *** [[Düsartria]] (kõnehäire) *** [[Apraksia]] (liikumismustrite sooritamise häire) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide äratundmise häire) *** [[Amneesia]] (mäluhäire) * [[Seljaaju haigused]] * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud [[piirdenärvisüsteemi haigused]] * [[Kraniaalnärvide haigused]], näiteks k[[olmiknärvineuralgia]] * Autonoomse närvisüsteemi haigused, näiteks [[autonoomne neuropaatia]] ja [[multisüsteemne atroofia]] * [[Epilepsia]] ja muud [[peaaju elektrilise aktiivsuse häired]] * Kesk- ja piirdenärvisüsteemi kahjustustest tingitud liikumishäired, näiteks [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]] ja [[Tourette'i sündroom]] * [[Unehäired]], näiteks [[narkolepsia]] * [[Migreen]] ja muud [[peavaluhaigused]], näiteks [[kobarpeavalu]] * [[Seljavalu]]d ja [[kaelavalu]]d * [[Neuroarengulised häired]], näiteks [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire]] ja [[autism]] * [[Deliirium]] ja [[dementsus]], näiteks [[Alzheimeri tõbi]] * [[Pearinglus]] ja [[vertiigo]] * [[Uimasus]] ja [[kooma]] * [[Peatrauma]] * [[Insult]] * [[Närvisüsteemi kasvajad]], sealhulgas vähk * [[Hulgiskleroos]] ja muud [[demüeliniseerumishaigused]] * Pea- ja seljaaju infektsioonid, näiteks [[meningiit|meningiidid]] * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * [[Komplekssed regionaalsed valusündroomid]] ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on [[difuusne närvivõrk]], mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (näiteks aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> [[Närvikude]] tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2016.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju. [[Keelikloomad|Keelikloomadel]] areneb aju embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks; teistel kahekülgsetel, näiteks [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja usjatel, kujuneb aju ganglionide liitumisel ning keelikloomadele omane kolmeosaline jaotus puudub.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562.</ref>[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kõigil [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] kujuneb varajases arengujärgus [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi epiteel või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.<ref name=SanesCh1>D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.</ref> Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[keelikloomad]] (sealhulgas [[selgroogsed]]), [[okasnahksed]] ja [[poolkeelikloomad]]. Mõnikord on teissuuste hulka arvatud ka [[ksenoturbelliidid]] ja laiemalt rühm [[siuglejad]] (kuhu kuuluvad ka [[akoolid]]), tuginedes 2000ndate molekulaaruuringutele,<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> kuid põhjalikumad fülogenoomilised andmed toetavad pigem seisukohta, et siuglejad on esmassuuseid ja teissuuseid hõlmava rühma ''[[Nephrozoa]]'' [[sõsartakson]], mitte teissuuste hulka kuuluv rühm.<ref>Johanna Taylor Cannon, Bruno Cossermelli Vellutini, Julian Smith III, Fredrik Ronquist, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Xenacoelomorpha is the sister group to Nephrozoa. – ''Nature'', 2016, 530 (7588): 89–93.</ref> Esmassuused, mis on mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Lülijalgsete ja selgroogsete vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: lülijalgsetel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, selgroogsetel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et nende kahe rühma kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid, ja seda on hiljem toetatud geneetiliste andmetega.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. Insights into the urbilaterian brain: conserved genetic patterning mechanisms in insect and vertebrate brain development. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> Hüpotees eeldab mõlemal rühmal ühtlustatud, [[BMP-kordiini signaalisüsteem]]i kaudu kujundatud tsentraalset närvijuhet ega kohaldu samal kujul enamikule teistele kahekülgsetele, sealhulgas rühmale ''Xenacoelomorpha'', kellel selline ühine mustristamissüsteem puudub või kujunes välja alles hiljem. Lisaks on hilisem võrdlev uuring näidanud, et mitme kahekülgsete rühma (sealhulgas ''Xenacoelomorpha'', [[keriloomad]], [[kärssussid]], [[käsijalgsed]] ja [[rõngussid]]) närvijuhtmed on evolutsioonis tekkinud üksteisest sõltumatult, mis seab kahtluse alla inversioonihüpoteesi aluseks oleva eelduse ühest ühiselt päritud tsentraalsest närvijuhtmest.<ref>João M. Gaspar Martín-Durán, et al. Convergent evolution of bilaterian nerve cords. – ''Nature'', 2018, 553 (7686): 45–50.</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. [[Närvikude|Närvikoe]] kujunemise ehk [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] molekulaarne mehhanism jäi tundmatuks kuni 1990ndateni, mil seda hakati selgitama geneetiliste uurimismeetodite abil. Närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Mesodermist pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad ektodermi [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks. Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Samalaadne molekulaarne mehhanism toimib väga erinevates loomarühmades [[lülijalgsed|lülijalgsetest]] selgroogseteni. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.<ref name=KandelCh53>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.</ref> Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud. [[Selgroogsed|Selgroogsete]] närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.<ref name=KandelCh52>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.</ref> ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> ==Vaata ka== *[[Meeleelundkond]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. ==Välislingid== {{commonskat|Nervous system}} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] mixcbu8j7wavy0tf8yq6e8bld0rsami 0 48229 7248160 7200889 2026-10-05T17:45:25Z ~2026-53696-39 239053 Täiendatud fakte 7248160 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Heiko Leesment 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Heiko Leesment 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]] '''Heiko Leesment''' (sündinud 2. novembril [[1985]] [[Pärnu]]s) on eesti [[politoloogia|politoloog]], [[muusika|muusik]] ja [[luule]]taja. Tema varjunimed on '''Herbert Roogmaa''', '''Albert Marginal''', '''Albmerty Marginal'''. Ta on ansambli [[Sibyl Vane]] asutajaliige, bassist ja [[mänedžer]]. Tema elukaaslane on muusik [[Haldi Välimäe]] ja nad kasvatavad ühist poega.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1143211/tipptasemel-nugija-heiko-leesment-see-pole-manipulatsioon-vaid-peen-psuhholoogia/ Tipptasemel nügija Heiko Leesment: see pole manipulatsioon, vaid peen psühholoogia! Naisteleht, 9.11.2025]</ref> == Elukäik == Heiko Leesment lõpetas [[2005]]. aastal [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i, kus õppis sotsiaalkallakuga klassis. Tema akadeemilise uurimishuvi fookuses on [[libertaarne paternalism]] ja [[nügimise teooria]], mille kohta on avaldanud artikleid ja kaitsnud lõputööd [[Tartu Ülikool]]is [[filosoofia]] erialal (BA, [[2019]]) ja [[Tallinna Ülikool]]is [[politoloogia]] erialal (MA, [[2021]]). Tema lõputööde teemad olid vastavalt "Kas libertaarne paternalism on rakendatav Robert Nozicki kontseptsioonina minimaalsest riigist?" ja "Nügimine kui võimu ja valitsemise tehnoloogia". Ta on [[1999]]. aastast tegelenud muusikaga ja [[2001]]. aastast osalenud mitmes ansamblis, millest tuntuim on Pärnu alternatiivroki bänd [[Sibyl Vane]]. Esimesed luulekatsetused pärinevad 1999. aastast ja 2001. aastast on ta [[Eesti Luuleliit|Eesti Luuleliidu]] liige. Alates [[2005]]. aastast kasutab ta luuletajana pseudonüümi Herbert Roogmaa ja muusikuna Albert (või Albmerty) Marginal. Alates [[2007]]. aastast on ta [[Eesti Autorite Ühing]]u liige. Aastatel [[2010]]–[[2017]] töötas ta [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i kommunikatsioonibüroos. Aastatel 2010–[[2014]] juhtis ta Pärnu [[Päikeseraadio]]s iganädalast kohalikku muusikaelu kajastavat saadet "Äikeseraadio". Aastatel [[2018]]–[[2022]] töötas ta [[Häirekeskus]]es meediasuhete juhi ja [[112 (hädaabinumber)|112]] teenuse juhina. [[Häirekeskus]]e 112 teenuse juhina oli Heiko Leesment 2001. aastal esimene, kes tõstatas Eestis riikliku sotsiaalse kiirabi vajaduse.<ref>[https://www.err.ee/1608316013/heiko-leesment-sotsiaalne-kiirabi-voimalus-paasta-inimesi-ja-saasta-raha] ERR, 24.08.2021.</ref> == Haridus == *1993–1998 [[Pärnu Kuninga tänava Põhikool]] *1998–2005 [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]] *1999–2001 Pärnu kunstikool *2005–2019 Tartu Ülikool, BA filosoofia<ref>{{Netiviide|url=https://www.flfi.ut.ee/et/oppetoo/kaitstud-32-bakalaureusetood|pealkiri=Kaitstud 3+2 bakalaureusetööd|vaadatud=2021-07-30|arhiivimisaeg=2019-08-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190827105544/https://www.flfi.ut.ee/et/oppetoo/kaitstud-32-bakalaureusetood|url-olek=ei tööta}}</ref> *2019–2021 Tallinna Ülikool, MA politoloogia<ref>{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Heiko_Leesment/est|pealkiri=CV: Heiko Leesment|väljaanne=ETIS}}</ref> *Alates 2022 Tallinna Ülikool, PhD poliitika- ja riigiteadused ==Muusika== === Ansamblid === *God Fucked The Churchill (vokaal, detsember 2000 – juuni 2001) *KGB (vokaal, juuni – september 2001) *Defekt (vokaal ja kitarr, oktoober 2001 – aprill 2003) *Loominguline Ühendus 6. klassi nali (trummid, mai 2002), (bass ja vokaal, aprill 2005) *Defect (vokaal, mai 2003 – aprill 2004) *[[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Mill]] (trummid, jaanuar – juuni 2005), (kitarr, alates juuni 2005) *[[Deltähead]] (kitarrist, detsember 2006 – juuli 2007) *[[Chasper Kazparovich and The Deltahead]] (vokaal ja kitarr, juuli 2007 – veebruar 2008) *[[Sibyl Vane]] (bassist ja mänedžer, alates märts 2010) *3 põrsakest ja Metssiga (kitarrist, 2010–2017) *The Sims (kitarrist 2011–2012) === Helisalvestised === *[[God Fucked the Churchill]] (2001, CDR) *[[Defekt (album)|Defekt]] (nimetud demolindistused) (2001, MC) *[[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Milli]] lugu "[[Moskva Neegrid]]" (muusika Albert Marginal, sõnad [[Boris Slutsky]] (kogumikul "Keep off there is nothing to listen...") (2005, CD, Unabomber Records) *John Stuart Milli singel "Elutarbed" (muusika Albert Marginal, sõnad [[Manivald Kesamaa]]) *[[Chasper Kazparovich and the Deltahead]] singel "Rivo Kingi hoiab Teie nibud pringid" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2007) *John Stuart Milli EP "[[Steriilne särk, revolverkülmad prillid]]" (2007, CD, Shitsounds Co) *Chasper Kazparovich and the Deltaheadi singel "Avely, Vändra hästi hoitud saladus" (muusika Albert Marginal, sõnad Hebert Roogmaa) (2008) *John Stuart Milli singel "Meie aja kangelased" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2008) *John Stuart Milli album "Live in Tartu" (2009) *John Stuart Milli singel "Maestro" (muusika Albert Marginal, sõnad Herbert Roogmaa) (2010) *John Stuart Milli singel "Tavalised inimesed" (muusika Albert Marginal, sõnad Marie Arouet) (2010) *John Stuart Milli singel "Vabanduseks 2" (muusika Albert Marginal, sõnad Jaan Paavle) (2010) *John Stuart Milli album "Panoptikon" (2010) *Sibyl Vane'i singel "Diamond Dust" (muusika ja sõnad Helena Randlaht) (2010) *Sibyl Vane'i singel "What's my name" (muusika ja sõnad Helena Randlaht) (2011) *John Stuart Milli EP "Mao tee kalju peal" (2011) *Sibyl Vane'i singel "Get Out of Town" (2012) *John Stuart Milli singel "Mao tee kalju peal" (2012) *Sibyl Vane'i singel "Supersonic" (2012) *John Stuart Milli kogumik "Klaasmaja keldri lapsed (2012) *Sibyl Vane'i singel "Honey Tree" (2012) *Sibyl Vane'i album "Love, Holy Water & TV" (2012) *Sibyl Vane'i singel "On 'til Dawn" (2014) *Sibyl Vane'i singel "Slowdance" (2015) *Sibyl Vane'i singel "Never Let Me Down" ([[Depeche Mode]]'i cover) (2017) *Sibyl Vane'i singel "Bomber" (2017) *Sibyl Vane'i singel "No. 44" (2017) *Sibyl Vane'i album "Sibyl Vane" (2017) *Sibyl Vane'i singel "Thousand Words" (2017) *Sibyl Vane'i singel "I Don't Drive" (2018) *Sibyl Vane'i singel "I Want You" (2020) *Sibyl Vane'i album "Duchess" (2020) *Sibyl Vane'i singel "Go Baby Go" (2020) *Sibyl Vane'i singel "Love Department" (2020) *Sibyl Vane'i album "Live" (2022) == Kirjatöö == === Luuletused === *Kogumikus "Pärnu romanss" – luuletused (2001) *Kogumikus "Sõnaga näkku" – luuletused (2012) === Artikleid === *2011 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_9 Eiffeli torni valvurid] *2012 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_11 Inimestele lähemale] *2013 [https://parnu.postimees.ee/1277884/heiko-leesment-kui-valjult-motleb-linnaametnik Kui valjult mõtleb linnaametnik?] *2013 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_17 Audru kaksikmõrv, külaveidriku tumedam pool] *2014 [https://parnu.postimees.ee/3028137/metro-luminali-lugu-ehk-kartke-kiitust-kui-laitust Metro Luminali lugu ehk kartke kiitust nagu laitust] *2015 [https://www.rada7.ee/muusikatoostusele-luuakse-hingekella-nagu-alati/ Muusikatööstusele lüüakse hingekella… nagu alati.] *2015 [https://parnu.postimees.ee/3166929/heiko-leesment-laiema-pildi-ahenemine-ametkonnas Laiema pildi ahenemine ametkonnas] *2016 [https://parnu.postimees.ee/3660355/heiko-leesment-tasuta-motted-millega-uletada-madalseise Tasuta mõtted, millega ületada madalseise] *2016 [https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kellest-me-raagime-ja-kellele-moju-avaldame Kellega me räägime ja kellele mõju avaldame] *2018 [https://parnu.postimees.ee/6400102/postuumselt-rehabiliteeritud Postuumselt rehabiliteeritud] *2019 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_2019_01_issuu Abistamine peab astuma ühte jalga.] *2019 [https://issuu.com/ajakiri_radar/docs/radar_2019_02_issuu_150__1_ Kiire ja tark abi algab kliendi tundmisest.] *2019 [https://parnu.postimees.ee/6858312/the-belka-25-ehk-veerand-sajandit-parnu-muusikalist-tuviteksti The Belka 25 ehk veerand sajandit Pärnu muusikalist tüviteksti] *2020 [https://parnu.postimees.ee/6888377/heiko-leesment-templi-kadumisega-astub-parnu-mitu-sammu-tagasi Templi kadumisega astub Pärnu mitu sammu tagasi] *2021 [https://parnu.postimees.ee/7282943/heiko-leesment-kes-ja-millal-vajab-nugimist Kes ja millal vajab nügimist?] *2021 [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/koike-ei-saa-nugida-ja-koik-ei-ole-nugimine/ Kõike ei saa nügida ja kõik ei ole nügimine.] *2021 [https://arvamus.postimees.ee/7379144/heiko-leesment-nugimine-teeb-inimesest-objekti Heiko Leesment: nügimine teeb inimesest objekti.] *2021 [https://haridus.postimees.ee/7377897/heiko-leesment-nugimine-millal-seda-kasutama-peaks Ekspert eetris: Heiko Leesment "Nügimine – millal seda kasutama peaks?"] == [[Taskuhääling]]usaated == *2020 „Nietzsche“ - podcast [[Jaanus Sooväli]]ga Tartu ülikoolist - https://filotsoon.wordpress.com/tag/heiko-leesment/ ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *http://www.imdb.com/name/nm2825580/ – Heiko Leesment Internet Movie Database'is *[https://www.researchgate.net/project/Nuegimine-kui-voimu-ja-valitsemise-tehnoloogia Heiko Leesment "Nügimine kui võimu ja valitsemise tehnoloogia"] {{JÄRJESTA:Leesment, Heiko}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Eesti basskitarristid]] [[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] a16vq02t91cyu6zq8cjdfodf0gojfj8 0 50571 7248344 5460714 2026-10-06T06:32:27Z Estopedist1 278 intervikid on Wikidata 7248344 wikitext text/x-wiki '''Lähiajalugu''' on mõiste ajalooteaduses, millega enamasti tähistatakse tänapäevaga lõppevat ajalooperioodi. Selle ajalised piirid sõltuvad vaatleja käsitlusviisist. ==Ajalistest piiridest== Ida-Euroopas, ka [[Eesti]]s, on suhteliselt tavaline eristada lähiajalugu, mis algab [[1918]]. või [[1944]]/[[1945]]. aastaga ja lõpeb [[1991]]. aastal, ning sellele järgnevat tänapäeva (ajalugu). Enamasti samastatakse tänapäeval vähemalt Euroopas lähiajalugu kas [[Esimene maailmasõda|esimese]] või [[Teine maailmasõda|teise maailmasõjaga]] algava ajastuga. Et [[uusaeg|uusaja]] lõpuks on üldtunnustatult võetud esimene sündmus ([[1914]]), siis sõltub lähiajaloo algdaatum sellest, kas periodiseeringus kasutatakse eraldi uusima aja mõistet või mitte. Esimesel juhul võib lähiajaloo algus liikuda isegi [[1991]]. aastasse. Levinuim näib siiski olevat lähiajaloo alguse paigutamine [[1914]]. aastasse. Lähiajaloo periodiseerimine sõltub väga tuntavalt ka riikidest ja isiksustest. [[Prantsusmaa]]l peetakse moodsa ajaloo alguseks väga tihti juba [[Prantsuse revolutsioon]]i ([[1789]]–[[1799]]), [[USA]]-s aga [[USA kodusõda|kodusõda]] ([[1861]]–[[1865]]). [[Mart Laar]] on välja pakkunud, et Eesti lähiajaloo alguseks võiks olla [[19. sajand]]i algus, mil eestlased vabanesid pärisorjusest. Teised eesti ajaloolased on lähiajaloo alguseks üldiselt pidanud siiski kas 1918. või 1944. aastat. [[Kategooria:Lähiajalugu| ]] mrxc0pq83pgp5h3xywkp9pwvwru5khi 7248345 7248344 2026-10-06T06:33:25Z Estopedist1 278 liita 7248345 wikitext text/x-wiki {{Liita|Uusim aeg}} '''Lähiajalugu''' on mõiste ajalooteaduses, millega enamasti tähistatakse tänapäevaga lõppevat ajalooperioodi. Selle ajalised piirid sõltuvad vaatleja käsitlusviisist. ==Ajalistest piiridest== Ida-Euroopas, ka [[Eesti]]s, on suhteliselt tavaline eristada lähiajalugu, mis algab [[1918]]. või [[1944]]/[[1945]]. aastaga ja lõpeb [[1991]]. aastal, ning sellele järgnevat tänapäeva (ajalugu). Enamasti samastatakse tänapäeval vähemalt Euroopas lähiajalugu kas [[Esimene maailmasõda|esimese]] või [[Teine maailmasõda|teise maailmasõjaga]] algava ajastuga. Et [[uusaeg|uusaja]] lõpuks on üldtunnustatult võetud esimene sündmus ([[1914]]), siis sõltub lähiajaloo algdaatum sellest, kas periodiseeringus kasutatakse eraldi uusima aja mõistet või mitte. Esimesel juhul võib lähiajaloo algus liikuda isegi [[1991]]. aastasse. Levinuim näib siiski olevat lähiajaloo alguse paigutamine [[1914]]. aastasse. Lähiajaloo periodiseerimine sõltub väga tuntavalt ka riikidest ja isiksustest. [[Prantsusmaa]]l peetakse moodsa ajaloo alguseks väga tihti juba [[Prantsuse revolutsioon]]i ([[1789]]–[[1799]]), [[USA]]-s aga [[USA kodusõda|kodusõda]] ([[1861]]–[[1865]]). [[Mart Laar]] on välja pakkunud, et Eesti lähiajaloo alguseks võiks olla [[19. sajand]]i algus, mil eestlased vabanesid pärisorjusest. Teised eesti ajaloolased on lähiajaloo alguseks üldiselt pidanud siiski kas 1918. või 1944. aastat. [[Kategooria:Lähiajalugu| ]] 6vnx9vvggpd1oc2dpi594vhwq3sj0u2 0 54805 7248005 7123262 2026-10-05T12:33:04Z Kuriuss 38125 7248005 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on raamatust; etnograafia mõiste kohta vaata [[Hõbevalge (etnograafia)]]; värvuse kohta vaata artiklit [[Hõbevalge (värvus)]]}} "'''Hõbevalge''': Reisikiri tuulest ja muinasluulest" on Eesti kirjaniku ja poliitiku [[Lennart Meri]] raamat, mis ilmus [[1976]]. aastal. Meri arutles teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt [[eestlased|eestlaste]] ning teiste [[läänemeresoomlased|läänemeresoomlaste]] mineviku üle. Raamatu esimese trüki illustreeris [[Heinz Valk]]. Autori žanrimääratluse järgi on tegu [[reisikiri|reisikirjaga]], ent enamiku raamatust täidavad siiski visioonid elust muistse [[Läänemeri|Läänemere]] kallastel, reisikirjeldused puuduvad peaaegu sootuks. Raamatu läbivate teemade seas on meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija, [[Kaali meteoriit|Kaali meteoriidiga]] seostuv problemaatika, mis seotakse antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldustega, [[Tallinn]]a kaugem minevik ja merenduse areng [[Läänemeri|Läänemere]] kallastel läbi aegade. Enamiku raamatust moodustab [[Etnoloogia|etnoloogiline]] materjal (põhiliselt [[eesti rahvalaulud]] ja tavandid) ning autori tõlgendused nende alusel. Muuhulgas esitab Meri mitu rahva seas populaarseks kujunenud, kuid teaduses vaidlusalust hüpoteesi, nagu [[Revala]]/[[Rävala]] nime [[etümoloogia]] sõnast [[Rebu|"rebu"]], [[Kaali meteoriit|Kaali meteoriidi]] ulatuslik mõju Euroopa rahvaste mütoloogiale (sh kajastus kreeka müüdis [[Phaethon]]i päikesevankri maalekukkumisest), vanakreeka ränduri [[Pytheas]]e kirjeldatud [[Thule]] samasus [[Saaremaa|Saaremaaga]], araabia ränduri [[al-Idrisi]] reisikirjas mainitud linna samasus [[Tallinn|Tallinnaga]] jne. Raamatu pealkiri viitab eestlaste kombele ohverdada allikatele hõbedakaapeid, mida nimetati "[[Hõbevalge (etnograafia)|hõbevalgeks]]". 1983. aastal ilmus "Hõbevalget" täiendav raamat "[[Hõbevalgem]]", mida autor ise nimetas mitte järjeks, vaid sissejuhatuseks ja esimeseks peatükiks oma eelnevale teosele. Selle illustreeris [[Kaljo Põllu]]. [[2008]]. aastal avaldas Lennart Meri Euroopa Sihtasutus akadeemilise väljaande "Hõbevalge. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest" ([[Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast]]. Klassikavaramu.) Selles raamatus on "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" ühendatud tervikuks. Väljaande algatas Lennart Meri, kuid see ilmus postuumselt. Sama raamat avaldati kohe ka [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] raamatusarja "[[Eesti lugu (raamatusari)|Eesti lugu]]" avaraamatuna. ==Tõlked== "Hõbevalge" ilmus [[soome keel]]es [[1983]]. aastal pealkirjaga [[Hopeanvalkea|"Hopeanvalkea"]]. 2016. aasta septembris ilmus teosest [[Itaalia keel|itaaliakeelne]] tõlge. Raamatu tõlkis [[Daniele Monticelli]] ja avaldas [[kirjastus Gangemi]]. Eessõna kirjutas [[Rooma]] [[Rooma La Sapienza Ülikool|La Sapienza ülikooli]] [[prorektor]] [[Antonello Biagini]], tõlkeprojekti kuraator oli [[Gianni Glinni]].<ref>[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/81e16223-f18b-4fd9-b654-252fec728cbe/roomas-tutvustatakse-hobevalge-itaaliakeelset-tolget Roomas tutvustatakse "Hõbevalge" itaaliakeelset tõlget] ERR 17.09.2016</ref> 2020. aastal tõlgiti "Hõbevalge" [[Vene keel|vene keelde]]. Teose venekeelne tõlge oli ärimees [[Alexander Tsihilov|Alexander Tsihilovi]] heategevusprojekt. Raamatu andis välja [[kirjastus Alexandra]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Neeme Raud {{!}} |kuupäev=2020-10-12 |pealkiri="Hõbevalge" vene keelde tooja: tähtis on üksteisele kasvõi millimeetri jagu lähemal olla |url=https://kultuur.err.ee/1146074/hobevalge-vene-keelde-tooja-tahtis-on-uksteisele-kasvoi-millimeetri-jagu-lahemal-olla |vaadatud=2025-10-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, kirjastaja oli [[Nelli Abašina-Melts]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. september 2020 |pealkiri=Lennart Meri "Hõbevalge" sai venekeelse tõlke |url=https://fennougria.ee/lennar-meri-hobevalge-sai-venekeelse-tolke/ |vaadatud=24. oktoobril 2025 |väljaanne=Fenno-Ugria Asutus}}</ref> 2025. aasta mais ilmus "Hõbevalge" [[Inglise keel|ingliskeelsena]]. Teose tõlkis [[Adam Cullen]] ning andis välja [[London|Londoni]] kirjastus [[Hurst Publishers]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kaspar Viilup {{!}} |kuupäev=2024-12-11 |pealkiri=Lennart Meri "Hõbevalge" ilmub tuleval aastal inglise keeles |url=https://kultuur.err.ee/1609548112/lennart-meri-hobevalge-ilmub-tuleval-aastal-inglise-keeles |vaadatud=2025-10-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Film == 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses tuleb välja "Hõbevalge" film, mille režissöör on [[Martti Helde]]. Film keskendub kuuele [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]] perekonnale, nende armastuse- ja jumalaotsinguile ning [[Läänemere maad|Läänemere kaldale]] jõudmisele. Võtted algasid 2025. aastal ning võtteperiood on kaks aastat.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-11-19 |pealkiri=Režissöör Martti Helde toob Lennart Meri "Hõbevalge" ekraanile |url=https://kultuur.err.ee/1609525534/rezissoor-martti-helde-toob-lennart-meri-hobevalge-ekraanile |vaadatud=2025-10-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://vp1992-2001.president.ee/est/vp/Kuusi.asp Professor Matti Kuusi ülevaade Lennart Meri teostest] * [[Heinz Valk]] (raamatu illustreerija), [http://www.epl.ee/artikkel/364235 „Kõndides Lennartiga “Hõbevalge” teedel“ (30 aastat raamatu ilmumisest)] (Eesti Päevaleht 27. november 2006) * [http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=h%C3%B5bevalge&F=ALL&O=0&E=0 Hõbe ohvriannina @ ÕS2006] * [[Tiiu Laks]]. [http://www.epl.ee/artikkel/442267 Mart Meri: tegelikult ei lahkunud Lennart Meri “hõbevalgetelt” radadelt kunagi], Eesti Päevaleht, 20. september 2008 * 2008 ilmus raamat kahes väljaandes: ISBN 9789949159239 ja ISBN 9789949431427 (sari 9789949431410) * [https://kultuur.err.ee/1146074/hobevalge-vene-keelde-tooja-tahtis-on-uksteisele-kasvoi-millimeetri-jagu-lahemal-olla Neeme Raud, ""Hõbevalge" vene keelde tooja: tähtis on üksteisele kasvõi millimeetri jagu lähemal olla"] , ERR, 12. oktoober 2020 * [https://fennougria.ee/lennar-meri-hobevalge-sai-venekeelse-tolke/ Lennart Meri "Hõbevalge" sai venekeelse tõlke], Fenno-Ugria Asutus, 23. september 2020 * [https://kultuur.err.ee/1609548112/lennart-meri-hobevalge-ilmub-tuleval-aastal-inglise-keeles Kaspar Viilup, "Lennart Meri "Hõbevalge" ilmub tuleval aastal inglise keeles"], ERR, 11. detsember 2024 * [https://kultuur.err.ee/1609525534/rezissoor-martti-helde-toob-lennart-meri-hobevalge-ekraanile Režissöör Martti Helde toob Lennart Meri "Hõbevalge" ekraanile], ERR, 19. november 2024 {{Lennart Meri}} [[Kategooria:Lennart Meri teosed]] [[Kategooria:1976. aasta kirjandusteosed]] 00hyh1izbl0hohusejnfokhh7dho502 0 57504 7248383 5336128 2026-10-06T09:10:38Z Estopedist1 278 viitamata 7248383 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} '''Eesti NSV järglasriik''' on mõiste, mida kasutavad praeguse [[Eesti]] Vabariigi kohta need, kes leiavad, et [[1991]]. aastal ei taastatud [[1918]]. aastal loodud Eesti Vabariiki, vaid loodi uus riik, millel puudub [[õigusjärglus]] 1918. aastal loodud Eesti Vabariigiga. Seda mõistet kasutavad peamiselt registreerimata [[Eesti Kodanike Keskerakond|Eesti Kodanike Keskerakonna]] liikmed ja selle loodud tunnustamata nn [[Nõmme valitsus]]e toetajad. ==Vaata ka== *[[Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus]] [[Kategooria:Eesti NSV]] 226mhwdf5cxvlcsuk137csgkf0l09ah 0 60688 7248376 5354339 2026-10-06T08:49:56Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7248376 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Luunja | pindala = | elanikke = | maakond = Tartu }} '''Luunja''' on [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Luunja vald|Luunja valla]] keskus. ==Vaata ka== *[[JK Luunja]] *[[Luunja mõis]] *[[Luunja mõisa park]] *[[Luunja mõisa kalmistu]] *[[Luunja Gümnaasium]] ==Viited== {{viited}} {{Luunja vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Luunja vald]] bst2135idaexbk1h9794a1epkkh2ykt 0 67945 7248412 6796001 2026-10-06T09:38:17Z Amherst99 15496 /* */ 7248412 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Autonoomne Sotsialistlik Nõukogude Mägivabariik | nimi1_keel = vene | nimi1 = Горская Автономная Социалистическая Советская Республика | lipp = | lipu_link = [[Mägilaste ANSV lipp]] | vapp = | vapi_link = [[Mägilaste ANSV vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Vladikavkaz]] | asendikaardi_pilt = Map of Mountain ASSR.png }} '''Autonoomne Sotsialistlik Nõukogude Mägivabariik''' (1920–1924; [[vene keel]]es Горская АССР) oli aastatel 1921–1924 [[Vene NFSV]]-sse kuulunud [[autonoomne vabariik]] [[Põhja-Kaukaasia]]s. Algselt oli tegemist 1917. aasta [[Vene revolutsioon]]ide järel endiste [[Kubani oblast|Kubani]] ja [[Tereki oblast]]ite aladel elanud põliselanike asutatud [[Mägivabariik|Mägivabariigiga]], kuid [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] ajal vallutas selle [[Punaarmee]] ja riigis kehtestati Nõukogude võim. 20. jaanuaril 1921 inkorporeeriti piirkond Vene NFSV koosseisu. Riigi pindala oli 73 000 km² ning selles elas ligikaudu 800 000 inimest. Selle pealinn oli [[Vladikavkaz]]. Halduslikult oli see jaotatud kuueks autonoomseks ringkonnaks: [[Balkaaria autonoomne ringkond|Balkaaria]], [[Tšetšeeni autonoomne ringkond|Tšetšeeni]], [[Karatšai autonoomne ringkond|Karatšai]], [[Kabardi autonoomne ringkond|Kabardi]], [[Inguši autonoomne ringkond|Inguši]] ja [[Osseedi autonoomne ringkond|Osseedi]]. Autonoomiaga [[Tereki kasakad|tereki kasakatele]] loodi eraldi autonoomne ringkond [[Sunža kasakate autonoomne ringkond|Sunžas]]. 1. septembril eraldati Mägivabariigist Kabardi autonoomne ringkond, mis allutati [[autonoomne oblast|autonoomse oblastina]] VNFSV-le. 12. jaanuaril 1922 tehti sama Karatšai autonoomse ringkonnaga, mis muudeti [[Karatšai-Tšerkessi autonoomne oblast|Karatšai-Tšerkessi autonoomseks oblastiks]]. 16. aprillil liideti Kabardi oblastiga ka Balkaaria autonoomne ringkond, misjärel organiseeriti senine haldusüksus ümber [[Kabardi-Balkaaria autonoomne oblast|Kabardi-Balkaaria autonoomseks oblastiks]]. 30. novembril loodi endisest autonoomsest ringkonnast samuti [[Tšetšeeni autonoomne oblast]]. [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee]] otsusega 7. juulist 1924 jaotati ülejäänud ASNMV territoorium [[Põhja-Osseedi autonoomne oblast|Põhja-Osseedi]] ja [[Inguši autonoomne oblast|Inguši autonoomseteks oblastiks]]. Sunža ringkond ja Vladikavkaz allusid otse Kesktäitevkomiteele kuni [[Põhja-Kaukaasia krai]] moodustamiseni 17. oktoobril 1924. == Riigipea (Kesktäitevkomitee Presiidiumi esimees) == * 1920–1924 [[T. E. Evdarhanov]] == Valitsusjuht (RKN-i esimees) == * 1920–1924 [[S. G. Mamsurov]] == Vaata ka == * [[Mägivabariik]] == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mägivabariik]] 1917–1920|nimi=Autonoomne Sotsialistlik Nõukogude Mägivabariik |aeg=1920–1924|järgnev=[[Põhja-Osseetia autonoomne oblast]]<br>[[Inguši autonoomne oblast]]<br>[[Tšetšeenia autonoomne oblast]]}} {{lõpp}} {{ANSV}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu autonoomsed vabariigid]] bxoh8eianjacmog87vg797p2i9l7mn7 0 70619 7248175 6293684 2026-10-05T18:18:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248175 wikitext text/x-wiki {{Järv | järve_nimi = Rautina järv | pildi_nimi = Rautina järv 2011.jpg | pildi_link = | valgala_riigid = [[Eesti]], [[Läti]] | suubuvad = | voolab_välja = [[Rautina oja]] | järve_pindala = 14 ha | kõrgus_merepinnast = 59,1 m | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = 3,3 m | suurim_sügavus = 4,9 m | vee_maht = }} '''Rautina järv''' (ka '''Kaagjärv''' ja '''Rautite järv''') on [[järv]] [[Valga maakond|Valgamaal]] [[Valga vald|Valga vallas]] [[Pugritsa|Pugritsa külas]], [[Valga]]st 8 km ida pool. Järve [[pindala]] on 14 ha, suurim sügavus on 4,9 m ja keskmine sügavus 3,3 m.<ref>[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE2132300&mount=view Rautina järv Keskkonnaregistris] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Asub 59,1 m kõrgusel merepinnast. Järve kaldad on soostunud ja läbivool on nõrk, sisse voolavad mõned kraavid ja esineb [[allikas|allikaid]]. Väljavool toimub [[Rautina oja]] kaudu [[Pedeli jõgi|Pedeli jõkke]]. Legendi järgi tekkis järv kui lähedal asunud kirikus laulatatud vend ja õde, mille järel kirik künkalt alla vajus ja tekkinud järve uppus.<ref>[http://www.valgark.ee/Kohamuistendid.htm#_Toc203377507 Rautine järve sünd]</ref> Oletatakse, et Rautina järve on esmamainitud [[Henriku Liivimaa kroonika|Henriku Liivimaa kroonikas]], kus kahel korral nimetatakse järve, mille juures [[Liivimaa]]lt [[Ugandi]]sse suundusid sõjaväed 1217. ([[Otepää piiramine]]) ja 1224. aastal ([[Tartu piiramine (1224)|Tartu piiramine]]) peatusid. Järve nimi on esimesel korral esitatud kujul ''Rastegerwe'' ja teisel korral kujul ''Rastigerwe''. Kuna Rautina järve [[saksa keel|saksakeelne]] nimi on olnud ''Röstjerw'', siis on arvatud, et tegemist ongi kroonikas mainitud järvega.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XX 7, kommentaar 15, lk 176–177, XXVIII 5, lk 248–249</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE2132300&mount=view Rautina järv Keskkonnaregistris] [[Kategooria:Valga valla järved]] rz918klfsso0to066lteyaqpuhl2jc8 0 71583 7248029 7234722 2026-10-05T12:58:48Z ~2026-53567-36 239027 /* Viited */ 7248029 wikitext text/x-wiki '''Ann Marksoo''' ([[20. september]] [[1930]] [[Tartu]] – [[5. aprill]] [[2023]]) oli eesti [[geograaf]], TÜ geograafia instituudi emeriitprofessor. Aastal [[1954]] lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Aastast 1954 oli ta samas õppejõud, hiljem [[dotsent]] ja [[1984]]–[[1992]] majandusgeograafia kateedri juhataja. Ta on peamiselt uurinud Eesti asustuse süsteemset arengut ja [[linnastumine|linnastumist]]. Aastail [[1985]]–[[1990]] oli ta [[Eesti Geograafia Selts]]i asepresident. Ta oli [[Õpetatud Eesti Selts]]i (ÕES) liige. ==Tunnustus== *1996 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> *2005 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> *2008 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] ==Pere== Ann Marksoo on [[Aliise Moora]] ja [[Harri Moora]] tütar. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Marksoo, Ann}} [[Kategooria:Eesti geograafid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2023]] hksv75qxbzps39gkisbe1dqarzmvvwi 0 76685 7248335 6850335 2026-10-06T06:15:45Z Amherst99 15496 /* */ 7248335 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Karin Luts | Pilt = Karin Luts rannas lähi.tif | Pildisuurus = 176px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[29. aprill]] [[1904]] | Sünnikoht = [[Riidaja vald]], [[Viljandimaa]] | Surmaaeg = [[14. mai]] [[1993]] | Surmakoht = [[Stockholm]] | Tegevusala = maalikunstnik, graafik | Kunsti õppinud = [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Mõjutatud = }} '''Karin Luts-Arumaa''' ([[29. aprill]] [[1904]] [[Riidaja vald]], [[Viljandimaa]] – [[14. mai]] [[1993]] [[Stockholm]]) oli eesti [[maalikunstnik]] ja [[graafik (kunstnik)|graafik]]. ==Elukäik== Karin Luts sündis õpetaja perekonnas. Ta õppis 1922. aastani [[Pärnu Ühisgümnaasium|Pärnu Eesti Kooliseltsi Progümnaasium]]is, kus tema joonistusõpetaja oli kunstnik [[Konstantin Süvalo]]. Luts külastas usinasti näitusi, mida korraldas kohalik kunstnik [[Peeter Akberg]] ning kuulas suviti õpetajate kursustel oma kunstiõpetaja ja [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] loenguid Eesti kunstist.<ref name="Talvistu, 2005" /> Süvalo soovitusel astus ta [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemasse Kunstikooli Pallas]] [[Tartu]]s, kus õppis esmalt [[Konrad Mägi|Konrad Mäe]] juures maalimist ning pärast viimase surma [[Ado Vabbe]] ateljees. 1923. aastal tuli Pallasesse õppejõuks kunstnik [[Magnus Zeller]], kelle juures ta õppis [[kuivnõel]]a-, [[ofort|ofordi]]- ja [[lito]]tehnikat.<ref name="Talvistu, 2005" /> Luts lõpetas Pallase [[1928]]. aastal. Lõpetamisel saadud stipendiumiga täiendas ta end aastatel 1928–1929 [[Pariis]]is ''[[Académie de la Grande Chaumière]]''<nowiki>'</nowiki>s, kus tema juhendajaks oli [[André Lhote]]. 1929. aasta sügisel naasis Luts kodumaale, kus töötas vabakunstnikuna [[Tallinn]]as. Ta tegi kostüümikavandeid ning illustreeris näiteks [[Eduard Visnapuu]] lasteraamatu "Loomade talu" (1933). 1935. aastal alustas ta tekstiilikavandite tegemist ning joonistas üliõpilasseltsile [[Liivika]] sõrmuse ja märgi kavandi. Samal aastal käis ta [[Soome]]s ning külastas koos kunstnik [[Andrus Johani]]ga [[Taani]]t. 1938. aastal avaldas ta [[Varamu]]s oma esimese kunstialase artikli, arvustades Itaalia naiskunstnike näitust Tallinnas 1937. aasta lõpul.<ref name="Talvistu, 2005" /> 1939. aastal võeti Karin Luts koos [[Aino Bach]]i ja [[Salome Trei]]ga kunstiühingu [[Pallas]] liikmeks, samuti kuulus ta [[EKKKÜ]] ja [[RaKü]] liikmeskonda. Sama aasta kevadel viibis ta [[Tallinna Naisklubi]] stipendiaadina [[Rooma]]s ''Studio di Via Margutta''<nowiki>'</nowiki>s. Kunstnik reisis läbi [[Viin|Viini]], [[Veneetsia]], [[Firenze]], [[Genova]], [[Rooma]], [[Napoli]] ja [[Capri]], kus peatus kuu aega. Roomas tutvus ta itaalia kunstnikkonnaga ning töötas itaalia naiskunstniku krahvinna Mola ateljees. Milanos vaatas ta [[Leonardo da Vinci]] näitust ja Roomas moodsa kunsti nelja aasta näitust. Kunstnikul oli plaanis sügisel Itaaliasse naasta, kuid sõda tuli vahele.<ref name=":0">Kunstnike suurparaadi eel - Uus Eesti, 24.09.1939</ref> Õppeaastal 1940–1941 oli ta Tartus [[Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool|Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli]] õppejõud. [[1944]]. aastal [[Suur põgenemine|põgenes]] Karin Luts koos abikaasa filoloogiaprofessor [[Peeter Arumaa]]ga [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] eest [[Rootsi]]. ==Looming== [[Fail:Karl Ristikivi romaan "Hingede öö".jpg|pisi|Karin Luts on [[Karl Ristikivi]] 1953. aastal Rootsis ilmunud teose "[[Hingede öö]]" kaanekujunduse autor]] Karin Lutsu omanäoline maalilooming on üks huvitavamaid ja intrigeerivamaid 1920.–1930. aastate Eesti kunstis. Luts oli Draamateatri kostüümimeister ning illustreeris mitu noorteraamatut. Tema illustreeritud on "Tom Sawyeri imelikud juhtumised" (1924), Eduard Visnapuu "Loomade talu" (1934) jt. 1937. aastal tellis majandusministeerium Karin Lutsult [[gobelään]]ikavandi [[1937. aasta Pariisi maailmanäitus|Pariisi maailmanäituse]] Eesti paviljoni jaoks. Gobelääni kudus kangur Friedeman<ref>Päevaleht, 26.03.1937</ref>. 1939. aasta Itaalia-reisil valmis kunstniku pintsli all rida Capri ja Veneetsia maastikke [[tempera]]tehnikas. 1939. aasta oktoobris toimunud esimesel naiskunstnike ülevaatenäitusel esitles ta esimest korda oma temperatehnikas töid ja maastikke. Väljas oli ka mitu [[Kuivnõel|kuivnõela]]tehnikas graafilist lehte.<ref name=":0" /> [[Pagulus]]es olles pühendus Luts jäägitult kunstile. 1950. aastate keskel leidis ta maalimise kõrval uue väljakutse [[graafika]]s, millega pälvis suurema tähelepanu ja rahvusvahelise tunnustuse. Ta oli paguluses üks aktiivsemaid eesti kunsti näituste organiseerijaid ja kunstist kirjutajaid. Luts otsis oma loomingus kontakte toonase moodsa kunstiga, töötades nii [[abstraktsionism|abstraktsionistlikus]] kui ka [[sürrealism|sürrealistlikus]] laadis. [[1963]]. aastast oli Karin Luts Rootsi Naiskunstnike Ühingu ja [[1964]]. aastast [[Rootsi Kunstnike Ühing]]u liige. [[1960]]. aastatest, pärast graafikakursustel osalemist, tegeles ta innukalt ka graafikaga ning esines näitustel koos Rootsi kunstnikega. Ta pärandas oma maali- ja graafikaloomingu [[Tartu Kunstimuuseum]]ile ning mahuka kirjaliku pärandi (päevikud, kirjavahetus) [[Eesti Kirjandusmuuseum]]ile, kus talletatakse ka tema mehe Peeter Arumaa fondi. Testamendi üks tingimusi oli ülevaatenäituse korraldamine ja [[monograafia]] avaldamine. <gallery> Karin Luts "Kompositsioon. Õnnesaar", 1927. Tartmus.jpg|"Kompositsioon. Õnnesaar", 1927 Karin Luts "Aednik", 1928. Tartmus.tif|"Aednik", 1928 Karin Luts "Süüta laste tapmine", 1928. Tartmus.tif|"Süüta laste tapmine", 1928 Karin Luts "Leerilapsed", 1936. Tartmus.tif|"Leerilapsed", 1936 Karin Luts "Kaluritüdruk rannal", 1943. Tartmus.tif|"Kaluritüdruk rannal", 1943 </gallery> ==Isiklikku== Tuntud näitleja [[Meta Luts]] ja õpetaja Lonny Huik (28.7.1902-29.10.1997) oli tema õed ning kunstnik [[Julius Gentalen]] tema emapoolne onupoeg. Tema abikaasa oli keeleteadlane [[Peeter Arumaa]], kellega ta abiellus 21. märtsil 1944. ==Mälestuse jäädvustamine== *[[Tartu Kunstimuuseum]]i suurprojekt "Karin Luts. Konfliktid ja pihtimused" (2004) *Karin Lutsu 1939. aasta maali "Comédie-Française" on kujutatud Eesti 2018. aasta postmargil, mis ilmus sarjas "Eesti maalikunsti klassikud".<ref>https://pood.omniva.ee/et/margid-uele-maailma/2327-eesti-maalikunsti-klassikud.html</ref> ==Artiklid== <!-- seda pole enam: *[http://www.narvamuuseum.ee/kunstigalerii/vostavki/karinluts/karinlutsest [[Narva muuseum]]i kunstigalerii] --> *[http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=8141 Sarv, T. 2004. Karin Luts jõudis koju tagasi] *[http://www.sakala.ajaleht.ee/131004/esileht/5012842.php Sarv, T. 2004. Sakala: Eesti kuulsaima naiskunstniku näitus sai teoks] ==Viited== {{viited| <ref name="Talvistu, 2005">Mare Joonsalu, Tiiu Talvistu, Karin Lutsu elulugu, Konfliktid ja pihtimused, Karin Luts 1904-1993, Näitus Tartu Kunstimuuseumis 08.10.2004–01.05.2005, kataloog, Tartu Kunstimuuseum, 2005</ref>}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/?_page=1&_count_all=22&searchtype=simple&searchtext=karin%20luts Karin Lutsu looming EKM-i digikogus] {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Luts Karin}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti graafikud]] [[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased (1919–1940)]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1993]] ntepy9jz3m68wbkwks8nhdf2p59dws9 0 77292 7248132 7230906 2026-10-05T16:42:34Z Lõunaküla 115266 Täitsin lünga tema eluloos (1949. a). 7248132 wikitext text/x-wiki '''Elar Kuus''' (kodanikunimega '''Elmar Kuusik'''; [[17. november]] [[1899]] [[Keeri mõis]], [[Meeri vald]], [[Tartumaa]] – [[6. november]] [[1988]] [[Tallinn]]) oli eesti lastekirjanik. 1930. aastail kasutas ta ka pseudonüümi '''Elmar Ramla'''. ==Elukäik== Elar Kuus õppis Peterburi kubermangus Sudela (Volkovo) külakoolis ja aastail 1911–1916 [[Narva-Jõesuu]] Eesti Haridusseltsi koolis. Jätkas õpinguid 1916–1918 [[Rakvere Õpetajate Seminar]]is, lõpetas 1925 [[Hugo Treffneri gümnaasium]]i Tartus eksternina ja hiljem [[Tartu Õpetajate Seminar]]i. Aastatel 1926–1930 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas ajalugu ja majandusteadust. Selle kõrvalt õppis ka [[Heino Elleri Muusikakool|Tartu Konservatooriumis]]. Ta töötas aastail 1918–1927 algkooliõpetajana [[Narva-Jõesuu]]s, [[Kaarepere]]s ja Tartus, 1928–1929 [[Tartu Õpetajate Seminar]]is, 1930–1940 [[Viljandi Poeglaste Gümnaasium]]is ja 1940–1944 [[Tallinna Pedagoogium]]is. Aastail 1944–1945 oli ta [[Tallinna 1. Tööstustehnikum]]is ajalooõpetaja. Aastail 1946–1948 töötas ta noorsooteatri ja 1948–1949 Estonia teatri kirjandusala juhatajana. Aastal 1949 kuni arreteerimiseni töötas ta Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kunstide Valitsuse juhataja asetäitjana. Aastail 1950–1954 kandis Elar Kuus [[Narva vangilaager|Narva vangilaagris]] karistust enda kirjutatud ajalooõpikute eest. Hiljem keskendus ta kirjandusloomele. ==Loominguline tegevus== Pidades ligi 30 aastat õpetajaametit, jõudis ta eesti lastekirjandusse tänu kirjastuse Loodus lastekirjanduse võistlustele. 1936 pälvis ta preemia teosega "Lugu pöialpoisist, kotkast ja sitikast" (ilmus samal aastal sarjas "Looduse Lasteraamat"). Jutustus "Kodukäijad seiklevad: kolm väikest inimest erapooletul ribal suvel 1918" ilmus lugejani 1937 sarjas "Rahvaraamat". 1938. aastal sai ta Looduse lastekirjanduse võistlusel taas auhinna. Seekord muinasjutu "Jänesepoeg, kes luuletas" eest. Elar Kuusi kõige tuntum teos "Memme musi" ilmus ajakirjas Täheke 1966. aastal. Tema jutukesi ilmus kogumikes, ajakirjades [[Täheke]], [[Pioneer]] ja [[Nõukogude Naine]] ning ajalehes [[Säde]]. === Raamatud === * "Lugu pöialpoisist, kotkast ja sitikast" ([[1936]] [[Loodus]], sari [[Looduse Lasteraamat]] nr 26; [[2003]] [[Steamark]]; *märkus: piraatväljaanne, autoritasu maksmata) * "Kodukäijad seiklevad" ([[1937]] [[Noor-Eesti]], sari [[Rahvaraamat]] nr 3/4) * "Jänesepoeg, kes luuletas" ([[1938]] [[Loodus]], sari [[Targad tähed]] nr 7, [[1948]] [[Ilukirjandus ja Kunst]], [[1982]] [[Eesti Raamat]], [[2008]] [[TEA Kirjastus]]) * "Meie Ott" ([[1959]] [[Eesti Riiklik Kirjastus]]; koos [[Aino Tigane|Aino Tigasega]]) * "Purgaa" ([[1961]] [[Eesti Riiklik Kirjastus]]) * "Päikese perekond" ([[1974]] [[Eesti Raamat]], [[1975]] [[Eesti Raamat]]); inglise keeles "The sand dragon" ([[1983]] [[Perioodika]], tõlkija A. Jõgi); saksa keeles "Die Weltgucker" ([[1983]] [[Perioodika]], tõlkija [[Aivo Kaidja]]) * "Seiklusi noorusmaalt" ([[1975]] [[Eesti Raamat]], [[1984]] [[Eesti Raamat]]) * "Kui vanaisa poisike oli" ([[1977]] [[Eesti Raamat]]) * "Kilgi võti" ([[1978]] [[Eesti Raamat]]) * "Memme musi" ([[1978]] [[Eesti Raamat]], [[1989]] [[Eesti Raamat]]); saksa keeles "Die Häschen und ihr Kohlkopf" ([[1981]] [[Perioodika]], [[1986]] [[Perioodika]], [[1987]] [[Perioodika]], tõlkija [[Aivo Kaidja]]); inglise keeles "Mummy's kiss" ([[1985]] [[Perioodika]], tõlkija [[Kristi Tarand]]); poola keeles "Cudowna bron" ([[1986]] [[Perioodika]], tõlkija [[Teresa Kärmas]]); rootsi keeles "Mammas puss" ([[1986]] [[Perioodika]], tõlkija K. Korv); slovaki keeles "Mamin bozk" ([[1987]] [[Perioodika]], tõlkija V. Hegerová), tšehhi keeles "Mamincin polibek" ([[1987]] [[Perioodika]], tõlkija Jaroslav M. Piskâček) * "Välek vibulane" ([[1978]] [[Eesti Raamat]]) * "Nupumees Ati" ([[1980]] [[Eesti Raamat]]) * "Loomarahva keskel" ([[1981]] [[Eesti Raamat]]) * "Sabaga sugulased" ([[1981]] [[Eesti Raamat]]); inglise keeles "Our feathered relatives"([[1986]] [[Perioodika]], tõlkija [[Epp Velner]]) * "Teopoiss Tiit ja lalulilu" ([[1982]] [[Eesti Raamat]]) * "Südame võti" ([[1982]] [[Eesti Raamat]]) * "Verevennad" ([[1986]] [[Eesti Raamat]]) * "Sip-sip" ([[1988]] [[Eesti Raamat]]) === Jutud kogumikes === * "Laste sõna 1" ([[1960]] ja [[1965]] Tallinn; "Vanker ja regi: Vanaisa jutt") * "Jutupaunik" ([[1962]] Tallinn; "Tõrelev sõbrake") * "Jutupaunik" ([[1965]] Tallinn; "Mu sõber Akei") * "Matk läbi aastate" ([[1967]] Tallinn; "Kajakas") * "Jutupaunik 1969" ([[1969]] [[Eesti Raamat]], koostaja [[Heino Väli]]; Kaks lugu isade noorusmaalt: "Kuidas ma härradega võistlesin", "Prints Valdemar ja pime moosekant", "Memme musi") * "Kirju-Mirju" ([[1969]] [[Eesti Raamat]], koostaja [[Eno Raud]]; "Mure-Mikk ja kangemees", "Maailma vaatajad") * "Tänased muinaslood" ([[1969]] [[Eesti Raamat]], koostaja [[Olivia Saar]]; "Hernehirmutis", "Võlukirves", "Kuidas Kõverik kõndima õppis") * "Kirju-Mirju II" ([[1974]] [[Eesti Raamat]], koostaja [[Eno Raud]]; "Täna ja homme", "Jäämemm", "Pidu-tidu") * "Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul" ([[2007]] [[TEA Kirjastus]], koostaja [[Olivia Saar]]; "Võlukirves", "Hernehirmutis") * "Eesti muinasjuttude kuldraamat" ([[2009]] [[TEA Kirjastus]], koostaja [[Reet Krusten]]; "Kilgi võti", "Kakluste loss") * "Eesti lastejuttude kuldraamat" ([[2010]] [[TEA Kirjastus]], koostaja [[Olivia Saar]]; "Haruldused") * "Eesti muistendite kuldraamat" ([[2010]] [[TEA Kirjastus]], koostaja [[Reet Krusten]]; "Päikese perekond", "Lehed ja okkad") * "Vene muinasjuttude kuldraamat" ([[2010]] [[TEA Kirjastus]], koostaja [[Boriss Baljasnõi]]; "Muinasjuut kuldsest kukest", Muinasjutt papist ja tema sulasest Baldaast") * "Laste rõõm 1" ([[2010]] [[Tammerraamat]], koostajad [[Ülle Väljataga]], [[Anu Kehman]]; "Memme musi") * "Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamat" ([[2011]] [[TEA Kirjastus]], koostaja [[Olivia Saar]]; "Pidu-tidu") === Tõlked === * [[Samuil Maršak]] "Kassi maja ja teisi lastelugusid" (vene keelest; 1948 [[Ilukirjandus ja Kunst]]) * [[Sergei Mihhalkov]] "Punane kaelarätt" (vene keelest; 1948 [[Ilukirjandus ja Kunst]]; noorsoonäidend) * "Lühinäidendeid" (vene keelest; 1948 [[Ilukirjandus ja Kunst]]) * Raffi "Samuel" (vene keelest; 1948 [[Ilukirjandus ja Kunst]]; tõlkija [[Eugen Hange]], värsid tõlkinud Elar Kuus) * [[Sergei Mihhalkov]] "Erisülesanne" (vene keelest; [[1949]] [[Ilukirjandus ja Kunst]]; komöödia) * [[Aleksandr Puškin]] "Muinasjutud" (vene keelest; [[1949]] [[Ilukirjandus ja Kunst]]; [[2001]] [[Kirjastuskeskus]]; tõlkijad [[Felix Kotta]] ja Elar Kuus) * [[Samuil Maršak]] "Kassi-Liisu söögituba" (vene keelest; [[1960]] [[Tallinn]]; kogumikust "Laste sõna"; katkend näidendist "Kassi maja") * P.-M. Fontaine "Valevorst" (prantsuse keelest; [[1966]] [[Pioneer]] nr 4) === Nukunäidendid === * "Nupumees Ati" (esietendus 30.04.1966; [[Eesti NSV Riiklik Nukuteater]]; lavastaja [[Ferdinand Veike]]; muusikaline kujundaja [[Harri Otsa]]; kunstnik [[Raivo Laidre]]) * "Memme musi" (esietendus 09.11.1968; [[Eesti NSV Riiklik Nukuteater]]; lavastaja [[Ferdinand Veike]]; muusikaline kujundaja [[Arvo Pärt]]; kunstnik [[Jutta Maisaar]]) * "Memme musi" (esietendus 08.04.2004; [[Nukuteater]]; lavastaja [[Reeda Toots]]; helilooja [[Olav Ehala]]; kunstnikud [[Rosita Raud]], [[Kalju Kivi]]; *märkus: Elar Kuusi pärijale autoritasu maksmata) === Lavastused === * "Välek" (esietendus juulis 2010; [[Kalevipoja Koda]]; lavastaja [[Veikko Täär]]; muusikaline kujundaja [[Ott Kartau]]; kunstnik [[Mario Raja]]; koreograaf [[Elina Lõhmus]]; kostüümikunstnik [[Triin Napa]]; *märkus: Elar Kuusi pärijale autoritasu maksmata) === Õpikud === * "Ajalugu Algkooli VI klassile" ([[1942]] [[Eesti Kirjastus]], kaasautorid [[Toomas Algma]], [[Elmar Kuusik]] ja [[Jüri Parijõgi]]) * "Ajalugu gümnaasiumile. Vanaaeg. I klass" (1942 [[Eesti Kirjastus]], autor Elmar Kuusik) * "Eesti keele õpik 4. klassile. II osa" ([[2011]] [[Avita]]; koostajad [[Kaja Sarapuu]], [[Liisi Piits]], [[Kristiina Orgla]], [[Kati Lepp]], [[Lauri Vanamölder]], [[Jaak Urmet]]; sisaldab Elar Kuusi juttu "Masina jalad") * 1. klassi emakeeleõpik "Lotte lugemik" ([[2014]] [[Maurus]], koostajad [[Janno Põdma]], [[Heiki Ernits]], [[Heli Prii]], [[Loone Ots]]; sisaldab Elar Kuusi lugemispalu "Kuldnokkade elamu", "Hirmus naaber") ===Filmid=== * Nukufilm "Beebi ja must mask" ([[vene keel]]es "Малышок и Чёрная маска", näidendi "Memme Musi" adaptsioon) ([[Loominguline ühendus Ekraan|Ekraan]] 1970; režissöör ''Georgi Sinelnikov''; käsikiri ''L. Brik'') * Nukufilm "Liigub? Liigub!" ("Kuidas Kõverik kõndima õppis" adaptsioon) ([[Tallinnfilm]] 1977; režissöör [[Aarne Ahi]]; käsikiri [[Priit Pärn]]; muusika [[Sven Grünberg]]) * Nukufilm "Välek Vibulane" ([[Tallinnfilm]] 1980; režissöör [[Heino Pars]]; käsikiri [[Silvia Kiik]], Heino Pars; muusika [[Ülo Vinter]]) ==Isiklikku== Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Nõo]] kihelkonnas [[Keeri]] mõisas mõisa puusepa Kustav Kuusiku (sündinud [[Kudina mõis]]as [[Maarja-Magdaleena]] kihelkonnas [[Põhja-Tartumaa]]l) ja Leena Kuusiku (sündinud Rätsep) viienda, noorima lapsena. 1905. aastal põgenes pere mustsajalaste eest ingeri külla [[Sudela]]sse ([[Volkovo]]) Peterburi kubermangu. Lapsepõlv möödus [[Prillitsa]] mõisas. 1910 kolis pere tagasi Eestisse [[Narva-Jõesuu]]sse. 1926. aastal abiellus Elmar Kuusik Narva-Jõesuus arsti haridusega Alma Rohdega (lõpetas [[Tartu Ülikool]]i [[1926]]). Nende abielust sündisid tütar [[Ene Kuusik Helaia]] (arst) ja poeg [[Aare Kuusik]] (bioloog-entomoloog). Pärast sõda algas pikk kooselu lastekirjaniku [[Aino Tigane|Aino Tigasega]], kellega koos ilmus 1959 lasteraamat "Meie Ott". Maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le oma elukaaslase Aino Tigase kõrvale. Olles väga andekas, valdas ta ka vene, prantsuse, saksa, inglise, soome ja esperanto keelt. Soome keel oli tema lapsepõlves kodune keel. Armastas klaverimängu ja unistas saada muusikuks. Harjutas [[Rakvere Õpetajate Seminar]]is olles õhtuti viiulimängu ja harmooniumi. Mängis seminari orkestris flööti, klarnetit, saksofoni ja muid pille. ==Allikad== * [[Eerik Teder]], Vanima lastekirjaniku juubeliks, Keel ja Kirjandus, 1969, nr 11, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193417/142717/page/47 lk 685] * [[Endel Priidel]]. "Viljandi ja kirjamehed"; 1971 Tallinn, Eesti Raamat, lk 64, 109, 110 * [[Anu Kehman]]. "Elar Kuus". Kirjandusnimestik; 1982 Tallinn; ENSV Kultuuriministeerium, ENSV Riiklik Laste- ja Noorteraamatukogu * [[Maimo Kalmet]]. "Külas lastekirjanikel Aino Tigasel ja Elar Kuusil", Nõukogude Õpetaja 1984 * [[Reet Krusten]]. "Elar Kuusi mälestuseks"; Sirp ja Vasar; 11.11.1988, nr 46, lk 15 * "[[Eesti entsüklopeedia]]. KONJ-LÕUNA"; [[1990]] Valgus; lk 258 == Välislingid == * {{ISIK|1693}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=Kuusik&q=1 TÜ üliõpilased] * [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15277/annus_2010_vka_loputoo.pdf?sequence=1 Kirjastus "Loodus" trükiste bibliograafia] Age Annus; Lõputöö; Viljandi 2010; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Infohariduse osakond {{JÄRJESTA:Kuus, Elar}} [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1988]] 0blwjmif0yby56534f2cvq7mupmgz29 0 80476 7248007 7247656 2026-10-05T12:35:41Z Eulander 95378 /* Ajaluu */ 7248007 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on ettevõttest; Eesti posti ajaloo kohta vaata [[Eesti posti ajalugu]]; väliseesti väljaannete kohta vaata [[Eesti Post (ajaleht, 1945)]] ja [[Eesti Post (ajaleht, 1950)]].}} {{toimetaAeg}} {{ettevõte | nimi = AS Eesti Post | logo = Omniva lockup horizontal orange.svg | tüüp = [[aktsiaselts]] | börsil = | asutamisaeg = 1638 (osana Rootsi riiklikust ''Kungliga Postverket'' postisüsteemist) | lõpetatud = | asutaja = | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]] | piirkond = [[Eesti]] | võtmeisikud = | valdkonnad = | tooted = | teenused = posti-, logistika, infologistikateenused, sh rahvusvahelised ja riigisisesed kullerteenused | käive = 135,6 mln eurot (2020)<ref name="dv03032021">[https://www.dv.ee/novosti/2021/03/03/nahodivshajasja-na-grani-bankrotstva-eesti-post-otchitalas-o-rekordnyh-rezultatah Находившаяся на грани банкротства Eesti Post завершила 2020 год с рекордным оборотом и самой высокой прибылью в истории компании.] Деловые ведомости, 03.03.2021</ref> | tegevuskasum = 9,6 mln eurot (2020)<ref name="dv03032021"/> | puhaskasum = | vara = | omakapital = | omanik = [[Eesti Vabariik]] (100%) | töötajaid = | emafirma = | allüksused = | tütarfirmad = [[Maksekeskus AS]], [[Omniva LT UAB]] (Leedu), [[Omniva SIA]] (Läti), [[Post11]] | tunnuslause = | kodulehekülg = https://www.omniva.ee | märkused = }}'''Aktsiaselts Eesti Post''' (kaubamärk '''Omniva''') on [[Eesti]] suurim [[post]]iteenuste ettevõte ja ühtlasi rahvusvaheline logistikaettevõte. Eesti Post kuulub täielikult Eesti riigile, kuuludes [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium|Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi]] haldusalasse. ==Ajalugu== {{Vaata|Eesti posti ajalugu}} === Varasem ajalugu === Riikliku postiteenuse järglasena võib Eesti Post oma ajalugu jälgida kuni [[1636]]. aastal asutatud [[Posten AB|Rootsi riikliku postisüsteemini]], mis juurutati Eesti- ja Liivimaal [[1638]]. aastal kuninganna [[Kristiina]] eestkostevalitsuse postimääruse alusel.<ref name="ajalugu">[http://www.post.ee/ajalugu AS Eesti Post ajalugu] (vaadatud 6. augustil 2011)</ref> Enne [[1917]]. aastat oli Eesti Vabariigi territooriumil 157 postiasutust, lisaks kolm iseseisvat riigi telefonikeskjaama.<ref name="ajalugu" /> 25. veebruaril [[1918]] võtsid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi.<ref name="ajalugu" /> Esimesed Eesti [[postmark|postmargid]] ilmusid müügile 22. novembril 1918 – [[Lillemustriga postmargid|lillemuster]] (5 kopikat) ja 30. novembril lillemuster (15 kopikat).<ref name="ajalugu" /> === Taasiseseisvunud Eestis === Eesti Post on varem Eesti aladel tegutsenud riikliku postiteenistuse järeltulija, seepärast kuulus Eesti Postile enne Eesti postituru avamist postiteenuste [[monopol]]. 1997. aastal võttis valitsus vastu korralduse, mille alusel kujundati senine [[riigiettevõte]] Eesti Post, ümber aktsiaseltsiks Eesti Post. Ettevõte pakub posti-, [[logistika]]- ja [[infologistika]]teenuseid, sealhulgas rahvusvahelisi ja riigisiseseid [[kullerteenus]]eid.<ref name="tutvustus">[http://www.post.ee/ettevottest AS Eesti Post tutvustus] (vaadatud 6. augustil 2011)</ref> Oma teenindusvõrgu kaudu vahendab firma koostöös teiste ettevõtetega muidki teenuseid. Alates juunist 2014 on Eesti Post koondanud enamiku oma teenuseid Eestis ja välismaal kaubamärgi Omniva alla. 2025. aasta novembris andis Eesti valitsus sisulise heakskiidu Eesti Posti erastamiseks ja suunise alustada ettevalmistusi võõrandamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsus andis heakskiidu Eesti Posti erastamise ettevalmistusele {{!}} Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |url=https://www.agri.ee/uudised/valitsus-andis-heakskiidu-eesti-posti-erastamise-ettevalmistusele |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=www.agri.ee |keel=et}}</ref> Ametlik valitsuse otsus selle kohta tuli 2026. aasta aprillis, millega anti suunis võõrandada kogu ettevõte aktsiate avaliku enampakkumise teel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsuskabinet otsustas alustada Omniva aktsiate võõrandamise ettevalmistamist {{!}} Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |url=https://www.agri.ee/uudised/valitsuskabinet-otsustas-alustada-omniva-aktsiate-voorandamise-ettevalmistamist |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=www.agri.ee |keel=et}}</ref> Septembris 2026 algatas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aktsiate võõrandamise, mis kestab sama aasta novembrini. Ettevõtte müügi alghind on 52 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Algab Eesti Posti erastamine läbi aktsiate avaliku enampakkumise {{!}} Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |url=https://www.agri.ee/uudised/algab-eesti-posti-erastamine-labi-aktsiate-avaliku-enampakkumise |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=www.agri.ee |keel=et}}</ref> === Postimuuseum === 20. mail 1935 loodi Eesti Postimuuseum, mis suleti aga 1947 ja varad anti üle Ajaloomuuseumile, kust osad varad jõudsid ka Leningradi A. S. Popovi nimelisse Side Keskmuuseumi. 1994. aastal taastas Eesti Post Tartu Postkontori struktuuris Postimuuseumi. Alates 2009. aastast allub Eesti Postimuuseum [[Eesti Rahva Muuseum]]ile ja selle nimi on [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum]]. == Posti- ja jaotusvõrk == {{vaata|Postkontor|Postipunkt}} [[Fail:Omniva postkontor Kuressaares.jpg|pisi|250x250px|Omniva Kuressaare postkontor]] [[Fail:Omniva kirjakast Kuressaares.jpg|pisi|Omniva kirjakast]] [[Fail:Omniva pakiautomaat Kuressaares.jpg|pisi|Omniva pakiautomaat]] [[Omniva]] haldab Eestis postkontorite võrgustikku. Igas Eesti maakonnas on vähemalt üks postkontor. 2006. aastal hakkas Eesti Post looma postipunktide süsteemi. [[Postipunkt|Postipunktid]] olid postiasutused, mis osutasid postkontoritega võrdväärseid postiteenuseid Eesti Posti nimel. Neid loodi väljaspool suuremaid linnu kohalikku kaubandus- või teenindusasutusse või muusse ühiskondlikku hoonesse.<ref name="omniva.ee22">https://www.omniva.ee/index.php?article_id=474&page=580&action=article& Eesti Posti koduleht</ref> Esimene postipunkt pandi tööle 1. augustil 2006 [[Põlva maakond|Põlvamaal]] [[Leevaku]] [[A ja O (kauplus)|A ja O kaupluses]].<ref name="omniva.ee3">https://www.omniva.ee/index.php?article_id=474&page=580&action=article& Eesti Posti koduleht</ref> 2011. aasta augusti seisuga oli Eestis 398 postiasutust.<ref name="ajalugu" /> 2016. aasta seisuga oli Eestis 163 postkontorit ja 159 postipunkti.<ref name="omniva.ee">https://www.omniva.ee/index.php?article_id=474&page=580&action=article& Eesti Posti koduleht</ref> 2020. aasta augusti seisuga oli Eestis 96 postkontorit ja 167 postipunkti.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=24. august 2020 |pealkiri=Postkontorite, postipunktide ja Baltikumi pakiautomaatide asukohad (CSV arendajale) |url=https://www.omniva.ee/locations.csv |vaadatud=26.08.2020 |väljaanne=Omniva koduleht}}</ref> 2021. aasta novembri seisuga oli Eestis 265 postiasutust.<ref>[https://www.err.ee/1608416858/eesti-post-plaanib-kahjumlikku-postiteenuseari-koomale-tommata "Eesti Post plaanib kahjumlikku postiteenuseäri koomale tõmmata"] ERR, 26. november 2021</ref> 2022. aasta novembri seisuga oli Eestis 182 postiasutust.<ref>[https://www.err.ee/1608700903/omniva-sulgeb-sugisel-ule-70-postiasutuse "Omniva sulgeb sügisel üle 70 postiasutuse"] ERR, 31. august 2022</ref> 2025. aasta novembri seisuga oli Eestis 35 postkontorit ja mõnikümmend postipunkti.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev=2025-11-28 |pealkiri=Omniva plaanib 2026. aastal viia Eesti postivõrgu vastavusse tegeliku tarbimisega |url=https://www.omniva.ee/uudised/omniva-plaanib-2026-aastal-viia-eesti-postivorgu-vastavusse-tegeliku-tarbimisega/ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=Omniva |keel=et}}</ref> Samal kuul teavitas Eesti Post, et plaanib 2026. aastal viia Eesti postivõrgu vastavusse tegeliku tarbimisega, mille tulemusena jääks Eestisse minimaalselt üks postkontor igasse maakonda ning täiendavad postkontor Tallinnasse ja Tartusse. Plaani kohaselt suleti kõik postipunktid.<ref name=":2" /> Viimane postipunkt Mandri-Eestis oli Kiviõli postipunkt, mis suleti 30. septembril 2026<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-16 |pealkiri=Ida-Virumaalt kaob viimane postipunkt |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8545501/ida-virumaalt-kaob-viimane-postipunkt |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=Põhjarannik |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rämmal |eesnimi=Grete |kuupäev=2026-09-15 |pealkiri=Omniva sulgeb 1. oktoobrist Kiviõli postkontori |url=https://www.omniva.ee/uudised/omniva-sulgeb-1-oktoobrist-kivioli-postkontori/ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=Omniva |keel=et}}</ref>. 2026. aasta oktoobri seisuga oli Eestis 27 postkontorit ja üks [[postipunkt]] Ruhnul (suletakse või korraldatakse ümber tõenäoliselt samuti 2026. aasta lõpuks<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Omniva sulges Mandri-Eesti viimase postipunkti |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120607686/omniva-sulges-mandri-eesti-viimase-postipunkti |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref>).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Omniva asukohad |url=https://www.omniva.ee/asukohad/ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=Omniva |keel=et}}</ref> ==Majandusnäitajad == Käive oli 2019. aastal 126,3 mln eurot ja kahjum 3,2 mln eurot.<ref name="dv25092020">[https://www.dv.ee/novosti/2020/09/25/glava-eesti-post-ansi-arumejel-otpravlen-v-otstavku Глава Eesti Post Анси Арумеэль отправлен в отставку] Деловые ведомости, 25.09.2020</ref> ==Tütarettevõtted== [[Kontsern]]i kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post ning tütarettevõtetena Eestis Maksekeskus AS ja Finbite OÜ, Leedus Omniva LT UAB ja Lätis Omniva SIA. Samuti kuulub sinna sidusettevõte Post11 OÜ.<ref>[https://web.archive.org/web/20220831145954/https://www.omniva.ee/meie Omniva kontsern] Omniva (vaadatud 31. augustil 2022)</ref> Eesti Posti kontserni kuulus varem tütarettevõtetena ka AS [[Eesti Elektronpost]], kus AS Eesti Post osalus moodustas 50,86%, ning Eesti E-arvete Keskus OÜ,<ref name="tutvustus" /> mis alustas tegevust 3. juunil 2009.<ref name="siseneb">[http://www.post.ee/?id=7960 "Eesti Post siseneb jõuliselt e-arvete turule" Eesti Posti pressiteade, 03.06.2009 (vaadatud 6. augustil 2011)]</ref> AS-ile Eesti Elektronpost kuulus omakorda osa firmast [[Kasahstani Elektronpost]].<ref name="tutvustus" /> == Liikmesus == Eesti Post on [[PostEurop]]i (1994), [[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit|Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu]] ning [[Balti Postiliit|Balti Postiliidu]] (1994) liige. Eesti Vabariik on [[Ülemaailmne Postiliit|Ülemaailmse Postiliidu]] liige (alates 1922, liikmestaatus taastati 1992).<ref name="tutvustus" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Mailboxes in Estonia}} * [https://www.omniva.ee/ Eesti Posti koduleht] * [https://www.postimees.ee/62505/eesti-post-lubab-ponevat-margiaastat "Eesti Post lubab põnevat margiaastat"] Postimees, 27. detsember 2008 * [[Ulvar Käärt]]. [https://arileht.delfi.ee/artikkel/51154386/eesti-post-napsas-selilt-kolm-miljonit "Eesti Post napsas Selilt kolm miljonit"] Ärileht.ee, 6. jaanuar 2009 *[https://www.inforegister.ee/10328799-EESTI-POST-AS Ettevõtte taustainfo - Inforegister] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/PostiS?leiaKehtiv eRT, Postiseadus], riigiteataja.ee * [https://www.aripaev.ee/uudised/2024/02/06/suusad-ristis-omniva-tahab-borsile-minister-seisab-vastu "Suusad ristis: Omniva tahab börsile, minister seisab vastu"] Äripäev, 6. veebruar 2024 [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] [[Kategooria:Post Eestis]] [[Kategooria:Eesti taristu]] [[Kategooria:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] [[Kategooria:Riigi osalusega äriühingud Eestis]] no275mq0m4pnltljio44kdg527ndi0b 0 80882 7248343 5367496 2026-10-06T06:28:34Z Estopedist1 278 mallid 7248343 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|parem juba otsast alustada}} {{Liita|Kirikulugu}} {{vikinda}} *[[Kristlus]]e algmõjud ja eestlaste ristiusustamine. *[[Reformatsioon]]. *Luterlik ortodoksia, [[pietism]], ratsionalism. *[[Kirik (institutsioon)|Kirik]] rahvusliku identiteedi murdeajal 19.sajandil. *Liitumine [[õigeusu kirik]]uga, uued usuliikumised ja vabakoguduste sünd. *[[Eesti]] vaba rahvakiriku rajamine. *[[EELK]] pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. {{pooleli}} [[Kategooria:Eesti ajalugu]] [[Kategooria:Kristlus Eestis]] 73vmkwd2iqmil70h7t120wi9y1qkovl 0 86344 7248075 6757808 2026-10-05T14:07:31Z Neptuunium 58653 + liita (Sellist dubleerimist pole tarvis) 7248075 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}} {{ajakohasta|detsember 2015}} {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Ämari lennuväli | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = Lennubaas large.jpg | pildikirjeldus = Ämari Lennubaasi embleem | IATA = | ICAO = EEEI | lennujaama_tyyp = sõjaväelennuväli | valdaja = [[Eesti Kaitsevägi|Kaitsevägi]] | asukoht = 30 km Tallinnast edelas | avati = 1945 | suleti = | ülem = [[Kolonelleitnant|kol-ltn]] Roman Timofejev | üksused = Ämari Lennubaas<br>[[Õhuseiredivisjon]] | kõrgus_merepinnast = 20 | laiuskoord = 59/15/36 | pikkuskoord = 24/12/30 | asendikaart = Eesti | rada 1_suund = 07/25 | rada 1_pikkus = 2750 | rada 1_laius = 55 | rada 1_kate = betoon | stat_aasta = | stat1_nimi = | stat1_väärtus = <!-- kuni stat5 --> | allmärkused = }} {{Liita|Ämari lennubaas}} '''Ämari lennuväli''' on sõjaväe[[lennuväli]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]. ==Ajalugu== [[15. mai]]l [[1940]] allkirjastati [[Moskva]]s [[Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel]]. Lepingus oli 23 artiklit ja 45 punktist koosnenud lisa. Sellega otsustati ka praegu Lääne-Harju valda jääva [[Ämari mõis]]a tulevik. Ämarisse kavandati Suurküla lennuvälja, kokku 240 hektarile. Kõik maa-alad tuli [[Punaarmee]]le üle anda 1. juuniks 1940. ===Suurküla lennuväli=== Ämaril asuva sõjaväe[[lennuväli|lennuvälja]] väljaehitamist jätkati [[1945]]. aastal; [[NSV Liidu Kaitseministeerium]] rajas sinna [[Balti laevastik]]u mereväe varulennuvälja, kus hakkasid baseeruma 69. kaugmaa luurelennupolgu amfiibsed [[vesilennuk]]id Catalina PBY-5A ja saate-hävituslennukid [[Jakovlev Jak-9|Jak-9P]]. Ämaris asunud üksuste põhilennuväljaks muutus see [[1952]]. aastal. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal oli see tuntud eeskätt '''Suurküla lennuvälja''' ([[vene keel]]es ''аэродром Сууркюль'', ''aerodrom Suurkjul'') nime all, Vene sõjaväelaste hulgas levinult ka kui ''Sirgulii''. Ulatuslikum lennuvälja laiendamine algas [[1956]]. aastal, kui rajati 2450 m pikkune [[lennurada]]. 20. sajandi viimasel veerandil hakkas Ämari lennuvälja baasina kasutama [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväe]] [[Balti laevastik]]u pommituslennuvägi. Algul baseerusid lennuväljal reaktiivhävituslennukid [[Mikojan-Gurevitš MiG-15|MiG-15]], [[Mikojan-Gurevitš MiG-17|MiG-17]], hiljem ka [[Mikojan-Gurevitš MiG-21|MiG-21]], [[Mikojan-Gurevitš MiG-27|MiG-27]] (1979–1984) ning keskmaa pommitus- ja ründelennukid [[Su-24]], ajuti ka transpordilennukid [[An-12]] ja [[An-26]]. ([[NSV Liit|NSV Liidu]] 321. hävitus-pommituslennuväe polk, sõjaväeosa nr 21180 loodi 1977. aastal). Ämari õhutõrjelennuväepolgu kütuse vaheladu asus [[Vasalemma]]s, laod [[Valkse]]s ning raadiomajakad [[Karilepa]]l ja [[Maeru]]s ([[Lehola]]s). === Lennuväli taasiseseisvnud Eestis === Pärast [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] taastamist ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] lagunemist 1991. aastal oli lennuväli aastatel 1991–1994 NSV Liidu õigusjärglase [[Venemaa Föderatsioon]]i lennuväe valduses, seal asunud 170. merelennuväepolk viidi üle [[Tšernjahhovsk]]i (endine [[Insterburg]] [[Preisimaa|Ida-Preisimaa]]l) linna külje all asuvasse lennuväebaasi. [[Pilt:A-10 from Michigan Air National Guard lands in Estonia.jpg|pisi|Ämari lennuväli]] [[Eesti Vabariik]] võttis Ämari lennuvälja [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]udelt üle 1994. aastal ning andis selle transpordi- ja sideministeeriumi haldusse. [[3. aprill]]il [[1996]] läks Ämari lennuväli [[Eesti Kaitseministeerium]]i haldusse, 19. detsembril 1996 andis Eesti valitsus selle Õhuväe Staabi valdusse. [[15. mai]]l [[1997]] asutati Ämaris lennuväljaväeosa [[lennubaas]], mis kujunes hiljem rahvusvahelise kaaluga ühisõppuste ja lennuoperatsioonide läbiviimise paigaks.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/ulevaade-ajakirjast-sodur-kas-amari-lennubaas-on-valmis?id=69802635 Kas Ämari lennubaas on valmis?] Delfi, 24. september 2014.</ref> Oktoobris [[2000]] lisandus Ämari lennubaasile [[radar|radarjaam]]. Eesti [[Õhuseire]]keskus(!?) (õhuruumi jälgimiskeskus) Ämaris lülitus kohe Balti riikide õhuruumi jälgivasse seirevõrku [[BALTNET]] ning aprillis 2004 ka NATO riikide õhuruumi kaitsevõrku [[NATINEADS]] (''NATO Integrated Extended Air Defence System''); viimane hõlmab peale [[radar]]ite ka õhuruumi kaitset ja juhtimiskeskusi. Juulis [[2004]] avati Ämari lennubaasis monument kõigile Eesti eest langenud lennuväelastele ([[Kalju Reitel]]i skulptuur "Viimane lend"). [[2010]]. aastaks rekonstrueeriti Ämari kõvakattega lennuväli, mis sai [[NATO]] nõudeid arvestava 2750 m pikkuse maandumisraja, et vajaduse korral Eesti pinnalt sõjaväelisi õhuturbeoperatsioone teostada. 2024. aastal viidi läbi lennuliiklusala remont, mis läks maksma ligikaudu 18,5 miljonit eurot (millest 12 miljonit panustas [[Luksemburg]]).<ref>[https://www.err.ee/1609225302/amari-lennurada-laheb-sugiseni-remonti "Ämari lennurada läheb sügiseni remonti"] ERR, 18. jaanuar 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609516489/galerii-amari-lennuraja-taasavamine "Galerii: Ämari lennuraja taasavamine"] ERR, 8. november 2024</ref> == Vaata ka == * [[Ämari lennubaas]] ==Viited== {{viited}} {{commonskat}} {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Eesti lennuväljad]] [[Kategooria:Eesti õhuvägi]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu õhuväed Eestis]] [[Kategooria:Lennundusvaldkonnas tegutsevad Eesti ettevõtted ja organisatsioonid]] akj9r9cje2dvs7ybjyvib8c1ikl9gct 0 87915 7248359 7205773 2026-10-06T07:38:40Z Kuuskinen 33651 /* Iseseisvas Eestis */ 7248359 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2009}} {{Lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = Approach lighting system of Tartu Airport.jpg | pildikirjeldus = Lähenemistulede süsteem Tartu Ülenurme lennuväljal | linn = Tartust 10 km lõunas | lennujaama_tyyp = tsiviillennuväli | omand = AS Tallinna Lennujaam | avatud = 15. mai 1946 | kaart = pind | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 1799 | rada1_laius = 31 | rada1_kate = asfalt <!-- kuni rada8 --> | stat_aasta = 2025 | stat1_nimi = Reisijaid | stat1_väärtus = 44 489 | stat2_nimi = Kaupu | stat2_väärtus = 0 kg | stat3_nimi = Lennuoperatsioone | stat3_väärtus = <!-- kuni stat5 --> }} '''Tartu lennujaam''' ([[Ülenurme]] lennuväli); [[IATA lennuväljakood|IATA]]: '''TAY''', [[ICAO lennuväljakood|ICAO]]: '''EETU''') asub [[Tartu]] linnast 10 km lõuna pool [[Kambja vald|Kambja vallas]], omanik on [[AS Tallinna Lennujaam]] Lennujaama [[Lennuväli|lennuväljal]] on üks asfaltkattega rada pikkusega 1800 m ja laiusega 31 m (sobib kuni 75-tonniste lennukite vastuvõtuks) suunaga 08/26 (kursid 80° ja 260°). Lennujaama lähedalt läheb mööda [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] (E263). == Ajalugu == === Nõukogude perioodil === [[1946]]. aastal rajatud Ülenurme lennuväli avati [[15. mai]]l [[meditsiinilennuväli|meditsiinilennuväljana]]. Lennujaamahoonena kasutati aastal 1924 ehitatud taluhoonet, eraldi hoones asetses lennujuhtimistorn, ilmajaam ja raadiojaam. Omavahel lõikuvad lennurajad (700 meetrine rada suunaga 60/240 ning 850 meetri pikkune rada suunaga 120/300 kraadi) olid murukattega<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tappel |eesnimi=Anti |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=43 |keel=Eesti}}</ref>. Lennukitena olid kasutusel algul Po-2 ja Jak-12, hiljem Li-2 ning An-2 . [[Asfaltkattega rada]] (mõõtmetega 1100×35 m) valmis [[1975]]. aastal. 10.06.[[1977]] maandus Tartus esimest korda reaktiivlennuk Jak-40. [[1978]] pikendati [[lennurada]] 1379 meetrini ja rajati [[ruleerimisrada]] ning [[perroon]]. Uue [[reisiterminal]]i [[nurgakivi]] pandi paika [[9. november|9. novembril]] [[1976]] ning terminal avati [[14. august]]il [[1981]]. ==== Lennuliinid Nõukogude Liidus ==== * Kohalikud liinid lennukiga [[Antonov An-2|An-2]]: ** [[Tartu]]-[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi]]-[[Narva lennuväli|Narva]]-[[Pulkovo lennujaam|Leningrad]] ** [[Tartu]]-[[Põltsamaa]]-[[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinn]] ** [[Tartu]]-[[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinn]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kihnu lennuväli|Kihnu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]]-[[Kärdla lennujaam|Kärdla]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Ruhnu lennuväli|Ruhnu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Piirissaare lennuväli|Piirissaare]] ** [[Tartu]]-[[Valga lennuväli|Valga]] ** [[Tartu]]-[[Võru]] ** [[Tartu]]-[[Põltsamaa]]-[[Jõhvi lennuväli|Jõhvi]] ** [[Tartu]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]] ** [[Tartu]]-[[Viljandi lennuväli|Viljandi]]-[[Pärnu lennujaam|Pärnu]]-[[Kuressaare lennujaam|Kingissepa]]-[[Kärdla lennujaam|Kärdla]] * Kaugliinid lennukiga [[Jakovlev Jak-40|Jak-40]]: ** [[Tartu]]-[[Kiievi Borõspili lennujaam|Kiiev]]-[[Simferopoli lennujaam|Simferopol]] (1981–1989) ** [[Tartu]]-[[Moskva]] (1978–1989) ** [[Tartu]]-[[Pulkovo lennujaam|Leningrad]] (1978–1989) ** [[Tartu]]-[[Pihkva]] ** [[Tartu]]-[[Minsk]]-[[Odessa]] (1982–1983) === Iseseisvas Eestis === 2. detsembril [[1994]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] lennukiga [[Let L-410]] liini Tartu-Tampere. Pärast viiendat korda lennud katkesid, kuna sõitjaid oli vähe<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=15}}</ref>. 20. mail [[1995]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] liinid Tallinn-Tartu-Tallinn ning Tartu-Helsingi-Tartu, kasutades lennukit [[Let L-410]]<ref name=":0" />. Reisjate vähesuse tõttu lõpetas liin tegevuse 30. oktoobril [[1995]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=21. september 1995 |pealkiri=Tartu-Helsingi regulaarlennuliin töötab oktoobri lõpuni |lehekülg=2 |väljaanne=Post |url=https://dea.digar.ee/page/postrahvatoelinehaal/1995/09/21/2 |vaadatud=16. juunil 2025}}</ref>. 17.–18. mail [[1996]] tähistati lennujaama 50. juubelit lennunduspäevadega "Tartu taevas".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Korv |eesnimi=Neeme |kuupäev=15. mai 1996 |pealkiri=Tartu lennujaam seisab 50. sünnipäeval eksistentsiaalsete küsimuste ees |lehekülg=5 |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref> Järgmised lennupäevad toimusid 20.–21. juunil [[1997]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=1997-06-26 |pealkiri=Pidu Tartu taevas |url=https://tartu.postimees.ee/2511751/pidu-tartu-taevas |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 19.–20. juunil [[1999]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lühidalt |url=https://www.ohtuleht.ee/58403/luhidalt |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>, 17.–18. juunil [[2000]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=16. juuni 2000 |pealkiri=Sündmused |lehekülg=6 |väljaanne=Äripäeva nädalalõpulisa |url=https://dea.digar.ee/article/aripaev/2000/06/16/42.10.1.1 |vaadatud=16. juunil 2025}}</ref>, 16.–17. juunil [[2001]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-06-10 |pealkiri=Teated |url=https://tartu.postimees.ee/1872569/teated |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 15.–16. juunil [[2002]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002-06-17 |pealkiri=Maailmameister näitas Ülenurme taevas lennutrikke |url=https://tartu.postimees.ee/1946443/maailmameister-naitas-ulenurme-taevas-lennutrikke |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 14.–15. juunil [[2003]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-29 |pealkiri=Tartumaa suvesündmused 2003 |url=https://tartu.postimees.ee/2024433/tartumaa-suvesundmused-2003 |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>, 19.-20. juunil [[2004]], 19.–20. augustil [[2005]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-05-27 |pealkiri=Tartumaa suvesündmused 2005 |url=https://www.postimees.ee/1478265/tartumaa-suvesundmused-2005 |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ja 19.-20. augustil [[2006]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-08-21 |pealkiri=Lennupäevalised kõrgust ei kartnud |url=https://www.postimees.ee/1570061/lennupaevalised-korgust-ei-kartnud |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. [[7. juuli]]l [[2000]] avas [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinide AS|ELK]] lennuliini Tartust [[Helsingi]]sse. Algul kasutati lennukit [[Let L-410]], alates augustist [[Jetstream 31/32|Jetstream 31]]. Reisijate vähesuse tõttu liin suleti aasta lõpus <ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Kogumik Ülenurme lennujaam 70 |kirjastus=Eesti Lennuakadeemia |aasta=2016 |koht=Tartu |lehekülg=20}}</ref>. Sügisel [[2008]] pikendati [[maandumisrada]] 1799 meetrini. [[10. detsember|10. detsembril]] [[2009]] avati renoveeritud reisiterminal. Ülenurme lennuväljal maandus esimest korda [[Estonian Air]]i [[Boeing 737|Boeing 737–500]] (ES-ABH). "Tartu Taevas 2003" lendas esimest korda [[Estonian Air]]i [[Fokker 50]] (ES-AFM). [[9. mai|9. mail]] [[2001]] maandus Tartu lennuväljal [[Malta]] riigipea [[Guido de Marco]] eralennuk. 2. ja 6. juunil [[2001]] maandus esimest korda Tartu lennuväljal neljamootoriline transpordilennuk [[C-130 Hercules|C-130]]. [[20. juuni|20. juunil]] [[2001]] maandus Tartu lennuväljal [[dalai-laama]] [[Tenzin Gyatso]] eralennuk. [[6. november|6. novembril]] [[2001]] maandus esimest korda Tartu lennuväljal [[BAe 146|BAe 146-100 Statesman]] (omanik [[Charles, Walesi prints|prints Charles]]). [[8. september|8. septembril]] [[2022]] muudeti seoses läheneva [[irdtorn]]ile üleminekuga Tartu lennuvälja [[kontrollitav õhuruum]] (klass D) [[mittekontrollitav õhuruum|mittekontrollitavaks õhuruumiks]] (klass G, lennuinfotsoon FIZ). Alates [[20. aprill|20. aprillist]] [[2023]] pakutakse [[lennuvälja infoteenus]]t [[AFIS]] Tallinnas asuvast [[irdtornikeskus]]est.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alates tänasest pakutakse Tartu lennuvälja lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest {{!}} EANS |url=https://eans.ee/uudised/alates-tanasest-pakutakse-tartu-lennuvalja-lennuinfoteenust-tallinnas-asuvast |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250422004431/https://eans.ee/uudised/alates-tanasest-pakutakse-tartu-lennuvalja-lennuinfoteenust-tallinnas-asuvast |arhiivimisaeg=2025-04-22 |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=www.eans.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> [[29. mai|29. mail]] [[2024]] lahkus Eestis riigivisiidil viibinud [[Soome president]] [[Alexander Stubb]] koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]i ning kaaskonnaga Soome kaitseväe helikopteriga Eestist Ülenurme lennuväljalt kohe pärast ürituse lõppu. 8. mail 2025 maandus Tartu lennuväljal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[transpordilennuk]] [[Boeing C-17 Globemaster III]]. [[9. märts|9. märtsil]] [[2026]] toimus kolm tellimuslendu [[Joensuu lennujaam]]ast Tartu lennujaama. Nende hulgas tegi [[airBaltic]] esmakordselt lennu reisilennukiga [[Airbus A220|Airbus A220-300]] (registreerimisnumber YL-CSG), mis lendas kaks korda reisinumbritega BT7701 ja BT7702. Kolmanda lennu tegi lennuk registreerimisnumbriga YL-ABH reisinumbriga BT7703. Pärast reisijate toomist lendasid lennukid tagasi oma kodubaasi [[Riia lennujaam]]a. Nende reisijate eesmärk oli osaleda [[BMW IBU World Cup]] etapil Otepääl.<ref>{{ERR uudised|kuupäev=2026-03-10 |pealkiri=FOTOD | Tartu lennujaamas tervitati Otepää MK-etapi võistlejaid |url=https://sport.err.ee/1609963103/fotod-tartu-lennujaamas-tervitati-otepaa-mk-etapi-voistlejaid |vaadatud=2026-03-10 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> [[9. märts|16. mail]] [[2026]] toimus [[Jettime]]'i esimene eritellimuslend [[Billundi lennujaam]]ast ning tagasilend [[Kopenhaageni lennujaam]]asse. Lennu teenindas [[Boeing 737|Boeing 737-800]] (registreerimisnumber OY-JYH), mis lendas lennunumbritega JP45 ja JP9046. [[21. mai|21. mail]] [[2026]] saabus [[Suurbritannia kaitseminister]] [[John Healey]] [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|Kuningliku Õhuväe]] riigilennukiga [[Dassault Falcon 900|Dassault Falcon 900LX]] (G-ZABH), mis lendas lennunumbriga KRF30 [[Tallinna lennujaam]]ast. Pärast väljalendu häiriti lennuki GPS-signaale kolmetunnise lennu ajal Tartu lennujaamast [[RAF Waddingtoni sõjaväelennuväli|RAF Waddingtoni sõjaväelennuväljale]].<ref>{{ERR uudised|kuupäev=2026-05-25 | Venemaa segas Eestist kodumaale naasnud Briti kaitseministri lennuki GPS-signaali |url=https://www.err.ee/1610035885/venemaa-segas-eestist-kodumaale-naasnud-briti-kaitseministri-lennuki-gps-signaali|vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> [[9. märts|23. mail]] [[2026]] teostas [[Enter Air]] teise lennu Boeing 737-800ga [[Wrocław'i lennujaam]]ast ning jätkas lendu [[Karupi lennujaam]]asse. Lennuk kandis registreerimisnumbrit SP-ESD ning lendas lennunumbritega ENT552P ja ENT9PJ. [[28. mai|28. mail]] [[2026]] hommikul saabus Eestisse riigivisiidile [[Petr Pavel]] koos abikaasa [[Eva Pavlová]]ga Tartu lennujaama, kus võttis kaasa Eesti presidendi [[Alar Karis]] koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega. Nad saabusid [[Tšehhi õhuvägi|Tšehhi õhujõudude]] riigilennukiga [[Airbus A319|Airbus A319-115X CJ]] (registreerimisnumber 2801) Tallinna lennujaamast ning lahkusid samal õhtul umbes kell seitse Tartu lennujaamast.<ref>{{Tartu Postimees|kuupäev=2026-05-29 | VIDEO ⟩ Tšehhi presidendipaar lahkus Tartust oma maa õhujõudude lennukiga |url=https://tartu.postimees.ee/8480327/video-tsehhi-presidendipaar-lahkus-tartust-oma-maa-ohujoudude-lennukiga|vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> [[15. juuli|15. juulil]] [[2026]] lõunal maandus Saksa esimene elektrilennuk [[Elektra Trainer]] Tartu lennuväljakul. Lennuk kandis registreerimisnumbrit D-MESO, kus saabus Soomest ja lahkus Lätti. <ref>{{Tartu Postimees|kuupäev=2026-07-15 | Tartu Postimees ⟩ GALERII ⟩ Tartu lennuväljal maandus esimest korda elektrilennuk |url=https://tartu.postimees.ee/8509546/galerii-tartu-lennuvaljal-maandus-esimest-korda-elektrilennuk|vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{ERR|kuupäev=2026-07-15 | ERR ⟩ uudised ⟩ Tartu lennuväljal maandus täielikult elektril töötav lennuk |url=https://www.err.ee/1610078314/tartu-lennuvaljal-maandus-taielikult-elektril-tootav-lennuk|vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=ERR uudised |keel=et}}</ref> Üle 90% lennujaama lennuväljal toimuvatest lendudest moodustavad [[Eesti Lennuakadeemia]] õppelennud. == Lennuliinid == {| class="wikitable" |- | style="background-color: #FFE6BD"| | Endine sihtpunkt |- | style="background-color: #FFFF99"| | Hooajaline |- | style="background-color: #DDFFDD"| | Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable sortable" |+ '''Tartust (Tartu lennujaam)''' ! Linn ! Riik ! IATA ! ICAO ! Lennujaam ! Lennufirma ! Alates ! Kuni ! Lennu tüüp |- | rowspan="7" | [[Helsingi]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="7" | HEL || rowspan="7" | EFHK || rowspan="7" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. mai 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Let L-410]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | detsember 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR-42 või ATR-72]] |- | rowspan="4" | [[Nordic Regional Airlines]] (operaator [[Finnair]]) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-42 või ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2024 (häiri GPS-signaali tõttu) || style="background-color: #FFE6BD" | ATR-72 |- | 2. juunist 2024 || - || ATR-72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Riia]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || style="background-color: #FFE6BD" | RIX || style="background-color: #FFE6BD" | EVRA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[airBaltic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 50]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholm]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | ARN || style="background-color: #FFE6BD" | ESSA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Tallinn]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || style="background-color: #FFE6BD" | TLL || style="background-color: #FFE6BD" | EETN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | TMP || style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere-Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | ELK || style="background-color: #FFE6BD" | 2. detsember 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | detsember 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 |- |} '''Peale lisatud talvine 2025/2026''' == Lennuliikluse statistika == {| class="wikitable" |+ '''Tartu lennujaam'''a reisijateveo statistika ! Aasta !! Reisijaid kokku !! Lennuoperatsioone !! Lasti kokku (tonnides) |- ! 1992 | 2 045 || 400 || 15 |- ! 1993 | 917 || 284 || 12 |- ! 1994 | 460 || 320 || 9 |- ! 1995 | 822 || 8 631 || 8 |- ! 1996 | 613 || 12 750 || 8 |- ! 1997 | 544 || 4 960 || 7 |- ! 1998 | 603 || 4 582 || 2 |- ! 1999 | 1 360 || 4 112 || 2 |- ! 2000 | 2 738 || 3 688 || 2 |- ! 2001 | 1 865 || 2 605 || 0 |- ! 2002 | 1 534 || 5 474 || 5 |- ! 2003 | 1 608 || 4 558 || 0 |- ! 2004 | 1 268 || 4 342 || 0,6 |- ! 2005 | 902 || 3 201 || 0 |- ! 2006 | 1 638 || 4 586 || 0 |- ! 2007 | 1 182 || 5 170 || 0 |- ! 2008 | 826 || 5 638 || 0 |- ! 2009 | 9 707 || 4 597 || 0 |- ! 2010 | 23 504 || 4 809 || 0 |- ! 2011 | 18 583 || 4 971 || 0,02 |- ! 2012 | 20 302 || 6 356 || 0,3 |- ! 2013 | 13 690 || 5 159 || 0 |- ! 2014 | 14 493 || 5 173 || 0 |- ! 2015 | 21 117 || 5 052 || 0 |- ! 2016 | 29 594 || 4 727 || 0 |- ! 2017 | 30 296 || 4 916 || 0 |- ! 2018 | 26 092 || 4 788 || 0 |- ! 2019 | 28 322 || 5 520 || 0 |- ! 2020 | 5 869 || 4 206 ||0 |- !2021 | 497 || 4 468 || 0 |- !2022 | 8 653 || 4 805 || 0 |- !2023 | 1 080 || 3 896 || 0 |- !2024 | 27 270 || 4 109 || 0 |- !2025 | 44 489 || 2 569 || 0 |} <center> {| style="border:solid 0px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+ ''' ''' |- | <timeline> ImageSize = width:auto height:250 barincrement:30 PlotArea = left:100 bottom:15 top:30 right:30 AlignBars = late Period = from:0 till:50000 TimeAxis = orientation:vertical Colors = id:gray value:gray(0.5) id:line1 value:gray(0.9) id:line2 value:gray(0.7) ScaleMajor = start:0 increment:10000 gridcolor:line2 PlotData= color:blue width:15 bar:1992 from:start till:2045 bar:1993 from:start till:917 bar:1994 from:start till:460 bar:1995 from:start till:822 bar:1996 from:start till:613 bar:1997 from:start till:544 bar:1998 from:start till:603 bar:1999 from:start till:1360 bar:2000 from:start till:2738 bar:2001 from:start till:1865 bar:2002 from:start till:1534 bar:2003 from:start till:1608 bar:2004 from:start till:1268 bar:2005 from:start till:902 bar:2006 from:start till:1638 bar:2007 from:start till:1182 bar:2008 from:start till:826 bar:2009 from:start till:9707 bar:2010 from:start till:23504 bar:2011 from:start till:18583 bar:2012 from:start till:20302 bar:2013 from:start till:13690 bar:2014 from:start till:14493 bar:2015 from:start till:21117 bar:2016 from:start till:29594 bar:2017 from:start till:30296 bar:2018 from:start till:26092 bar:2019 from:start till:28322 bar:2020 from:start till:5869 bar:2021 from:start till:497 bar:2022 from:start till:8653 bar:2023 from:start till:1080 bar:2024 from:start till:27270 bar:2025 from:start till:44489 </timeline> |- | |} </center> == Õnnetused == * 12. mail 1996 tegi õppelennul kahemootoriline Piper PA-23 OH-PST hädamaandumise lennuraja kõrvale. Lennuki parempoolne telik murdus ning parempoolse mootori propeller paindus kõveraks. Lendu sooritanud [[Nõo Reaalgümnaasium]]<nowiki/>i lennundusklassi abiturient ja instruktor vigastada ei saanud. <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Väljaots |eesnimi=Ain |kuupäev=14. mai 1996 |pealkiri=Hädamaandumine lõppes põllul |väljaanne=Postimees}}</ref> * 24. novembril 2006 kukkus peale starti Dresdenisse lennuväljast 700 m kaugusel alla Piper PA-46-500TP OE-KDM. Piloot ja kaks reisijat said vigastada, lennuk hävis täielikult.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Final Report. Aircraft Accident Investigation. Piper PA-46 500TP, OE-KDM Tartu-Ülenurme, 24.11.2006.a. |url=http://www.mkm.ee/public/Final_Report_OE-KDM_24.11.2006.pdf |vaadatud=22. märts 2010 |väljaanne=www.mkm.ee }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 4. mail 2012 seiskus õppelendu tegeval Piper PA-28-235 YL-MED õlivooliku ühenduse katkemise tõttu mootor ning instruktor sooritas hädamaandumise Aardla küla juures põllul.<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. august 2013 |pealkiri=Mootori rike ja seiskumine, põrkumine maapinnaga treeninglennul |url=https://ojk.ee/mootori-rike-ja-seiskumine-porkumine-maapinnaga-treeninglennul |vaadatud=6. juuni 2025 |väljaanne=Ohutusjuurdluse Keskus}}</ref> == Vaata ka == * [[Raadi sõjaväelennuväli]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.tartu-airport.ee Koduleht] * [[Rein Raudvere]]. [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=24321497 Tartu saab taas püsilennuühenduse] Maaleht.ee, 2. juuli 2009 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Kambja vald]] [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] 4c7uxj5rme36wq5uoh4ve5zkmouzxz6 0 88246 7248387 7247529 2026-10-06T09:22:14Z Amherst99 15496 /* */ 7248387 wikitext text/x-wiki '''Oblast''' ([[vene keel]]es область) on [[haldusüksus]]e ([[föderatsiooni subjekt]]i) tüüp Venemaal. [[Venemaa]] koosneb 83 föderatsiooni subjektist ([[1. järgu haldusüksus]]est), millest 46 on oblastid. Oblastitel on samasugune õiguslik staatus nagu [[krai|kraidel]]. [[Fail:Oblasts of Russia.png|keskel|700px]] {{veergude loend|laius=15em|stiil=margin:auto; max-width:47em| # [[Amuuri oblast]] # [[Arhangelski oblast]] # [[Astrahani oblast]] # [[Belgorodi oblast]] # [[Brjanski oblast]] # [[Tšeljabinski oblast]] # <s>[[Tšita oblast]]</s> # [[Irkutski oblast]] # [[Ivanovo oblast]] # [[Kaliningradi oblast]] # [[Kaluga oblast]] # [[Kemerovo oblast]] # [[Kirovi oblast]] # [[Kostroma oblast]] # [[Kurgani oblast]] # [[Kurski oblast]] # [[Leningradi oblast]] # [[Lipetski oblast]] # [[Magadani oblast]] # [[Moskva oblast]] # [[Murmanski oblast]] # [[Nižni Novgorodi oblast]] # [[Novgorodi oblast]] # [[Novosibirski oblast]] # [[Omski oblast]] # [[Orenburgi oblast]] # [[Orjoli oblast]] # [[Penza oblast]] # [[Pihkva oblast]] # [[Rostovi oblast]] # [[Rjazani oblast]] # [[Sahhalini oblast]] # [[Samara oblast]] # [[Saratovi oblast]] # [[Smolenski oblast]] # [[Sverdlovski oblast]] # [[Tambovi oblast]] # [[Tomski oblast]] # [[Tveri oblast]] # [[Tula oblast]] # [[Tjumeni oblast]] # [[Uljanovski oblast]] # [[Vladimiri oblast]] # [[Volgogradi oblast]] # [[Vologda oblast]] # [[Voroneži oblast]] # [[Jaroslavli oblast]] }} '''Märkus'''. Järjekorranumber 7 on nimekirjas vahele jäetud seetõttu, et varem oli kaardil selle numbriga tähistatud [[Tšita oblast]], mille ühinemisel [[Aga Burjaadi autonoomne ringkond|Aga Burjaadi autonoomse ringkonnaga]] moodustati 1. märtsil 2008 [[Taga-Baikali krai]]. == Vaata ka == * [[Venemaa haldusjaotus]] [[Kategooria:Venemaa oblastid| ]] [[Kategooria:Haldusüksused]] jx12l5oldywab95oysk9iucz2sdd7f7 0 92365 7248392 6892320 2026-10-06T09:24:11Z Amherst99 15496 /* */ 7248392 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Kamtšatka krai | nimi1_keel = vene | nimi1 = Камчатский край | nimi1_latin = (Kamtšatski krai) | lipp = Flag of Kamchatka Krai.svg | lipu_link = [[Kamtšatka krai lipp]] | vapp = Coat of Arms of Kamchatka Krai.svg | vapi_link = [[Kamtšatka krai vapp]] | pindala = 472300 | elanikke = 288200 | elanikke_seis = 2025 | keskuse_nimi = [[Petropavlovsk-Kamtšatski]] | asendikaardi_pilt = Kamchatka in Russia.svg }} '''Kamtšatka krai''' on [[krai]] [[Venemaa]]l [[Kaug-Ida föderaalringkond|Kaug-Ida föderaalringkonnas]]. Hõlmab [[Kamtšatka poolsaar]]e ja sellega piirneva mandriosa. Moodustati [[1. juuli]]l [[2007]] [[Kamtšatka oblast]]i ja [[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki autonoomse ringkonna]] liitmise teel. Suuremad asulad on [[Petropavlovsk-Kamtšatski]], [[Jelizovo]], [[Viljutšinsk]], [[Milkovo]], [[Kljutši (alev)|Kljutši]], [[Ust-Kamtšatsk]] ja [[Palana]]. Kamtšatka krai kuberner on [[Vladimir Solodov]]. == Haldusjaotus == Krais on 11 rajooni ja 3 rajooni õigustega linna. Rajoonid: # [[Aleuudi rajoon]] # [[Bõstraja rajoon]] # [[Jelizovo rajoon]] # [[Karaga rajoon]] # [[Milkovo rajoon]] # [[Oljutori rajoon]] # [[Penžina rajoon]] # [[Sobolevo rajoon]] # [[Tigili rajoon]] # [[Ust-Bolšeretski rajoon]] # [[Ust-Kamtšatski rajoon]] == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{RUS-KaugIda}} {{koord |NS=56.0 |EW=159.0 |type=adm1st }} [[Kategooria:Venemaa kraid]] [[Kategooria:Kamtšatka krai| ]] b1nlig3jxeogh206rly9rvbv48q45th 0 92684 7248046 7232412 2026-10-05T13:20:29Z Kuriuss 38125 7248046 wikitext text/x-wiki {{suunamine|ERR}} {{Mitte segi ajada|[[Riigi Ringhääling]]uga.}} {{keeletoimeta}}{{toimeta}} {{Ringhäälingu info |nimi = Eesti Rahvusringhääling (ERR) |logo = ERR (Eesti Rahvusringhääling) logo.svg |tüüp = [[televisioon]], [[raadio]], [[veebiportaal]] |edastamise_kuupäev = |riik = {{pisiLipp|Eesti}} |leviala = Eesti |asutatud = |asutaja = |loosung = |motto = |turuosa = |litsentsi_ala = |omanik = Eesti riik |toetus = |käive = |tähtsad_isikud = [[Sulev Valner]] (Ringhäälingunõukogu esimees), [[Erik Roose]] (Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees) |loomiskuupäev = [[1. juuni]] [[2007]] |lõpetamise_kuupäev = |kodulehekülg = [http://www.err.ee koduleht] |märkused = }} '''Eesti Rahvusringhääling''' ('''ERR''') on Eesti riiklik meediaasutus. See tegutseb [[avalik-õiguslik juriidiline isik|avalik-õigusliku juriidilise isikuna]], mis loodi [[Eesti Rahvusringhäälingu seadus]]ega [[1. juuni]]l 2007 [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] ühendamisel.<ref name="seadus" /><ref name="err_info" /><ref name="err_ajalugu" /> ERR-i koosseisu kuuluvad kolm telekanalit ([[Eesti Televisioon|ETV]], [[ETV2]], [[ETV+]]), viis raadiokanalit ([[Vikerraadio]], [[Raadio 2]], [[Klassikaraadio]], [[Raadio 4]], [[Raadio Tallinn]]), veebipõhised uudisportaalid ([[ERR uudisteportaal|Uudised]], [[ERR Sport|Sport]], [[ERR Kultuur|Kultuur]], [[ERR Novaator|Novaator]], [[ERR Menu|Eeter]]) ning kaks voogedastusteenust ([[ERR Jupiter|Jupiter]] ning [[ERR Lasteekraan|Lasteekraan]]). == Ajalugu == ===Eesti Raadio=== {{vaata|Eesti Raadio}} [[Eesti Raadio]] oli avalik-õiguslik [[ringhääling|ringhäälinguasutus]]. Eesti Raadio tootis viit raadioprogrammi: [[Vikerraadio]], [[Raadio 2]], [[Klassikaraadio]], [[Raadio 4]] (venekeelne) ja [[Raadio Tallinn]] (mitmekeelne). 2007. aastast, kui loodi Eesti Rahvusringhääling, lakkas Eesti Raadio omaette asutusena eksisteerimast. === Eesti Televisioon === {{vaata|Eesti Televisioon}} [[Fail:Margit Sutrop 2017. aastal rektorivalimise järel intervjuul. Vasemal ERR-i ajakirjanik Susann Kivi..jpg|pisi|Eesti Rahvusringhäälingu reporter Susann Kivi intervjueerib 2017. aasta Tartu ülikooli rektorikandidaati Margit Sutroppi]] Eesti Televisioon on Eesti Rahvusringhäälingu [[televisioon|televisiooni]]organisatsioon. Eesti Televisioon näitab saateid kolmel telekanalil: [[ETV]], [[ETV2]] ja [[ETV+]]. Seni on Eesti Televisioon peamiselt eestikeelne telekanal, mis edastab ka muid võõrkeelseid hankesaateid, mis seaduse kohaselt tuleb varustada eestikeelse tõlkega. Peale enda toodetud eestikeelsete päevauudiste edastab Eesti Televisioon uudiseid ka vene keeles (ETV+), mis on reeglina eestikeelse tõlketa. [[8. august]]il [[2008]] alustas tööd Eesti Rahvusringhäälingu teine telekanal ETV2. ETV2 näitab kultuuriürituste, spordivõistluste ja poliitikafoorumite ülekandeid, ERR-i uudiseid, lastesaateid ning varem ETV põhiprogrammis olnud saadete ja filmide kordusi. [[28. september|28. septembril]] [[2015]] läks eetrisse rahvusringhäälingu kolmas telekanal – venekeelne [http://etvpluss.err.ee/ ETV+]. Kanali eesmärk on vahendada objektiivset informatsiooni maailmas toimuva kohta, kajastada kohalikku elu vene keeles ning kaasata venekeelset elanikkonda paremini Eesti ühiskonda. [[1. veebruar|1. veebruarist]] [[2019]] jõuavad ERR-i telekanalid HD-kvaliteedis vabalevi vaatajateni üle Eesti. SD-formaadi paralleeledastus jätkub vähemalt järgmised kolm kuud. ERR loodab leida lisarahastust selle perioodi pikendamiseks kuni 2021. aasta lõpuni.<ref name="ERR HD">Mirjam Mäekivi, [https://www.err.ee/907646/vabalevi-kanaleid-saab-nuud-hd-formaadis-vaadata-ule-eesti "Vabalevi kanaleid saab nüüd HD-formaadis vaadata üle Eesti"] ERR veebileht, 05.02.2019</ref> === ERR-i loomine === Eesti Raadio (ER) ja Eesti Televisiooni (ETV) ühendamiseks hakati ettevalmistusi tegema juba 2000. aastate alguses.<ref name="1Aq2T" /><ref name="XRmPY" /> 2006. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti Rahvusringhäälingu loomise ETV ja ER-i õigusjärglasena.<ref name="r321G" /> Eesti Rahvusringhäälingu seadus võeti vastu 18. jaanuaril 2007, kohal olnud Riigikogu 78 liikmest hääletas seaduse poolt 76, vastu oli üks ja hääletamata jättis üks Riigikogu liige.<ref name="965 hääletus" /> == Juhtkond == {{Vaata|Ringhäälingunõukogu}} ERR-i kõrgeim juhtimisorgan on eelkõige poliitikuist koosnev<ref name="ei ole sõltumatu2" /><ref name="Riigikogu 08.05.2007 otsus" /> nõukogu. Nõukogu planeerib ERR-i tegevust, korraldab ERR-i juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu esitab kord aastas [[Riigikogu]] [[Riigikogu komisjonid|kultuurikomisjonile]] kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest. Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jäävad Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed nõukogusse Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse jõustumiseni.<ref name="seadus" /> == Hooned ja asukoht == [[Pilt:Tallinn, uus Raadiomaja Gonsiori 21, 1972.jpg|pisi|Gonsiori 21, [[Eesti Raadio]] maja]] [[Pilt:ETV hoone.JPG|pisi|Gonsiori 27, Eesti Televisiooni maja]] Eesti Rahvusringhääling asub neljas hoones, mis on kahe kaupa omavahel ühendatud. Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio hooned asuvad lähestikku Tallinna kesklinnas aadressidel [[Gonsiori tänav|Gonsiori]] 21 ja 27, [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi]] 14 ja [[Faehlmanni tänav|Faehlmanni]] 12. Eesti Rahvusringhääling kavatses ehitada uue maja 24 000-ruutmeetrisele krundile [[Järve (Tallinn)|Järve]]l [[Tuisu tänav]] 21, kuid majandusraskused panid projekti seisma. Hoone projekti võistluse võitis Nobel Arkitekter A/S (Taani) arhitekt [[Erik Nobel]]. Projekti nimi oli "Ring-Hääl-Hing".<ref name="GMnjs" /> Uue maja ehitusest loobumise järel remonditi aastail 2013–2014 kapitaalselt nn uus raadiomaja Gonsiori 21. [[ERR]]-i uudistetoimetus koliti [[12. veebruar]]il [[2017]] nn vanasse [[Raadiomaja|raadiomajja]] (aadressil Kreutzwaldi 14), sai hoonest. Veidi varem olid [[ERR]]-i raadiotoimetused koondatud renoveeritud raadiomajja aadressil Gonsiori 21. [[2019]]. aasta aprillis teatas Eesti Rahvusringhääling, et eeldatavalt [[2023]]. aastal valmiva uue telemaja ideekonkursi võitis [[Kadarik Tüür Arhitektid]] oma kavandiga. Samal kuul alustati 15 kuud kestnud projekteerimist. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Uue Telemaja arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ {{!}} pressiteated {{!}} ERR |url=https://info.err.ee/985425/uue-telemaja-arhitektuurikonkursi-voitis-arhitektuuriburoo-kadarik-tuur-arhitektid-ou |vaadatud=2026-02-21 |väljaanne=info.err.ee}}</ref> Eesti Rahvusringhääling kavatseb [[2022]]. või 2023. aastal müüa aadressidel Faehlmanni 12, Faehlmanni 10 ja Gonsiori 27 asuvad hooned [[Amortisatsioon|amortiseerumise]] tõttu. Telemaja Gonsiori tänava poolsel seinal on dekoratiivne silm.<ref>{{Netiviide|autor=[[Karin Koppel]]|url=https://www.err.ee/931240/tulevane-omanik-voib-telemaja-kompleksi-soovi-korral-lammutada|pealkiri=Tulevane omanik võib telemaja kompleksi soovi korral lammutada|väljaanne=|aeg=20. aprill 2019 12:36|vaadatud=|väljaandja=ERR|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190419120435/https://www.err.ee/931240/tulevane-omanik-voib-telemaja-kompleksi-soovi-korral-lammutada|arhiivimisaeg=2019-04-19}}</ref> Uut telemaja hakkas ehitama aastal [[2024]] [[Nordecon]] ja see valmib plaani järgi aastal [[2027]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie ehitusprojektid läbi ajaloo |url=https://nordecon.com/meie-tood/ |vaadatud=2026-02-21 |väljaanne=Nordecon |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Uue telemaja ehitushankele tegi parima pakkumuse Nordecon AS {{!}} pressiteated {{!}} ERR |url=https://info.err.ee/1609492594/uue-telemaja-ehitushankele-tegi-parima-pakkumuse-nordecon-as |vaadatud=2026-02-21 |väljaanne=info.err.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Rahvusringhäälingu uus Telemaja - büroohoone |url=https://citify.eu/et/eesti-rahvusringhaalingu-uus-telemaja/ |vaadatud=2026-02-21 |väljaanne=citify.eu |keel=et}}</ref> == Rahastamine == Eesti Rahvusringhäälingu 2011. aasta eelarve tulud on 28 053 211 eurot, millest 25 328 314 eurot tuleb riigieelarvest.<ref name="ERR eelarve 2011" /> Eesti Rahvusringhäälingu 2011. aasta eelarve kulud on 27 090 390 eurot.<ref name="ERR eelarve 2011" /> Lisaks riigieelarvest saadavatele tuludele on Rahvusringhäälingul suhteliselt väiksemas mahus muid tulusid, sh omatulud ja sihtotstarbelised eraldised. Omatulud annavad eelarvesse 1 694 488 eurot.<ref name="ERR eelarve 2011" /> Omatulude kategooriatena on eelarves näidatud rent jm hoonetulud, teenused, omatoodete müük ning õiguste litsentseerimine ja müük.<ref name="ERR eelarve 2011" /> Suurimaks omatulude allikaks on teenused (1 086 266 eurot).<ref name="ERR eelarve 2011" /> Sihtotstarbelised eraldised annavad eelarvesse 1 022 739 eurot.<ref name="ERR eelarve 2011" /> Suurimaks sihtotstarbeliste eraldiste kategooriaks on sihtotstarbelised projektitoetused (734 376 eurot).<ref name="ERR eelarve 2011" /> Rahvusringhäälingu omatuludest osa pärineb teiste riigieelarveliste asutuste eelarvetest.<ref name="kõrvaltrahastamine" /> Rahvusringhäälingu rahastamiseks on korduvalt kaalutud telerimaksu (nimetatud ka loamaksuks) kehtestamist.<ref name="telekamaks1" /><ref name="telekamaks2" /><ref name="telekamaks3" /><ref name="telekamaks4" /><ref name="telekamaks5" /><ref name="ei ole sõltumatu2" /> [[Pilt:Arvamusfestival 2014, ERR lava.jpg|pisi|ERR-i lava 2014. aasta [[Arvamusfestival]]il]] == Kriitika == {{Täienda}} == Vaata ka == *[[Raadio Ringhääling]] *[[Riigi Ringhääling]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="seadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014020?leiaKehtiv "Eesti Rahvusringhäälingu seadus"] Riigi Teataja 18.01.2007 (vaadatud 14. jaanuaril 2016)</ref> <ref name="err_info">[http://info.err.ee/ ERR-i Üldinfo], err.ee (vaadatud 14. jaanuaril 2016)</ref> <ref name="err_ajalugu">[http://info.err.ee/l/ajalugu ERR ajalugu]</ref> <ref name="ei ole sõltumatu2">Eve Tisler [https://web.archive.org/web/20131023055506/http://www.ajakiri.ut.ee/752035 "Rahvusringhäälingu võiks päästa loamaks"] Tartu Ülikooli ajakiri, 5.03.2010 (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="965 hääletus">[http://www.riigikogu.ee/?op=ems&content_type=text/html&page=haaletus&dt=18.01.2007&nr=4 "Eelnõu: 965 Eesti Rahvusringhäälingu seadus lõpphääletuse tulemused"] Riigikogu veebileht 18.01.2007 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="Riigikogu 08.05.2007 otsus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13326879 "Riigikogu 08.05.2007 otsus: Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine"] Riigi Teataja 8.05.2007 (vaadatud 9. oktoobril 2011)</ref> <ref name="ERR eelarve 2011">[http://err.ee/files/ERR_EELARVE2011_kinnitatud2112.pdf "Eesti Rahvusringhäälingu eelarve 2011"] ERR veebileht 21.12.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="kõrvaltrahastamine">[https://meie.err.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=10016&tid=354659 "Sihtotstarbelised projektitoetused"] ERR veebileht (vaadatud 17. oktoobril 2011)</ref> <ref name="telekamaks1">Tiina Kangro [http://www.postimees.ee/78820/tiina-kangro-rahvusringhaaling-tuleks-uuesti-luua/ "Tiina Kangro: rahvusringhääling tuleks uuesti luua"] Postimees 6.02.2009 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="telekamaks2">Indrek Nüüd [https://web.archive.org/web/20111129013722/https://www.osale.ee/ideed/idea/view/2703 "Osalusveebi ettepanek telekamaksu kehtestamiseks"] Osalusveeb 30.06.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="telekamaks3">Raigo Neudorf [http://www.postimees.ee/323776/soomes-touseb-telerimaks-245-euroni-aastas/ "Soomes tõuseb telerimaks 245 euroni aastas"] Postimees 8.10.2010 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="telekamaks4">Kristi Malmberg [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=1610/uud_uudidx_161001 "Televisioon maksu alla"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Äripäev 20.01.2000 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="telekamaks5">Riivo Riismaa, Marko Liibak [http://www.ohtuleht.ee/69538 "Telerimaks võtab pildituks"] Õhtuleht 21.01.2000 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> <ref name="1Aq2T">[http://www.epl.ee/news/majandus/kultuuriministeerium-ei-loobu-rahvusringhaalingu-loomisest.d?id=50898625 "Kultuuriministeerium ei loobu rahvusringhäälingu loomisest"] Eesti Päevaleht, 16. oktoober 2001</ref> <ref name="XRmPY">[http://uudised.err.ee/index.php?0544074 "Rahvusringhäälingu loomine üksmeelne"] ERR, 9.10.2004</ref> <ref name="r321G">[http://uudised.err.ee/index.php?0561923 "Valitsus kiitis heaks Rahvusringhäälingu loomise"] ERR, 29.06.2006</ref> <ref name="GMnjs">[https://web.archive.org/web/20101123032506/http://err.ee/sisu.aspx?s=21&a=25 "Arhitektuurse ideekonkursi võidutöö Ring-Hääl-Hing"] ERR, 20. november 2009</ref> }} == Välislingid == *[https://www.err.ee Rahvusringhäälingu koduleht] *[http://www.telekraat.ee Teleajaloo ja teleteaduse andmebaas Telekraat] === Uudislood === *[[Mari Kodres]]. [http://www.epl.ee/artikkel/455228 Rahvusringhäälingule plaanitakse Euroopa Komisjonis kabelimatsu]. Eesti Päevaleht, 16. jaanuar 2009 *[[Sven Randlaid]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06153507 Ennet: ERR-i uus portaal on abimeheks igale teadushuvilisele]. ERR Uudised, 4. veebruar 2009 *[[Tiina Kangro]]. [http://www.postimees.ee/?id=78820 Rahvusringhääling tuleks uuesti luua]. Postimees, 6. veebruar 2009 *[[Marju Himma]]. [https://novaator.err.ee/1136036/analuus-err-i-portaali-uudistest-vahem-kui-seitse-protsenti-on-veebiajakirjanike-originaaltoo "Analüüs: ERR-i portaali uudistest vähem kui seitse protsenti on veebiajakirjanike originaaltöö"] ERR Novaator, 17. september 2020 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120257531/taismahus-kinoteater-teeb-erri-juhtladviku-otsused-maatasa-loe-millest-raagiti-eetrikeelu-saanud-saates "Täismahus | Kinoteater teeb ERRi juhtladviku otsused maatasa! Loe, millest räägiti eetrikeelu saanud saates"] Eesti Päevaleht, 22. detsember 2023 * [https://www.muurileht.ee/kuidas-err-aitas-transinimesi-vaenata/ Kuidas ERR aitas transinimesi vaenata] Müürileht, 11. november 2025 [[Kategooria:Eesti meedia]] [[Kategooria:Televisioon Eestis]] [[Kategooria:Raadio Eestis]] [[Kategooria:Avalik-õiguslikud ringhäälingud]] [[Kategooria:Eesti Rahvusringhääling| ]] [[Kategooria:2007. aasta Eestis]] oed2jqjuyvepwotzxwa2gnw1jwqoaxx 1 95419 7248130 5958260 2026-10-05T16:29:34Z Sendrasendra 225202 7248130 wikitext text/x-wiki Ämaris oli ka Nõukogude Liidu radarijaam, kus jälgiti Nõukogude õhuruumile lähenevaid ja seda läbivaid lennumasinaid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. juuli 2007, kell 13:18 (UTC) ---- Kui on midagi valesti, siis paranda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. juuli 2007, kell 18:12 (UTC) ---- == Ämari Lennubaas vs Ämari lennuväli == Vajaks selgitamist, mida kujutab endast Ämari Lennubaas. Kas see on õhuväe alluvusse kuuluv üksus, mis haldab Ämari lennuvälja? Või on kogu kompleks (lennuväli + personal) kokku Lennubaas? Kui lennubaasi all mõeldakse lennuvälja koos personali ja rajatistega, siis kas ei peaks lennubaasideks nimetama ka Raadit ja Haapsalut? - [[Kasutaja:Paavo|Paavo]] 13. juuli 2008, kell 13:50 (UTC) ---- Võib-olla neid spordisaavutusi pole tarvis, aga vikindamist artikkel vajab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. aprill 2009, kell 04:39 (UTC) ---- Varasem ülem major Arvo Palumäe. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. märts 2010, kell 19:03 (UTC) ---- Venekeelsed nimed on välja jäetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. november 2013, kell 16:41 (EET) ---- Mulle tundub, et artiklite eraldihoidmine on ülevaatlikum. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:29 (EEST) 2db2osyapt66q7xinhqzilqfejk7lbi 7248140 7248130 2026-10-05T16:58:50Z Neptuunium 58653 7248140 wikitext text/x-wiki Ämaris oli ka Nõukogude Liidu radarijaam, kus jälgiti Nõukogude õhuruumile lähenevaid ja seda läbivaid lennumasinaid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. juuli 2007, kell 13:18 (UTC) ---- Kui on midagi valesti, siis paranda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. juuli 2007, kell 18:12 (UTC) ---- == Ämari Lennubaas vs Ämari lennuväli == Vajaks selgitamist, mida kujutab endast Ämari Lennubaas. Kas see on õhuväe alluvusse kuuluv üksus, mis haldab Ämari lennuvälja? Või on kogu kompleks (lennuväli + personal) kokku Lennubaas? Kui lennubaasi all mõeldakse lennuvälja koos personali ja rajatistega, siis kas ei peaks lennubaasideks nimetama ka Raadit ja Haapsalut? - [[Kasutaja:Paavo|Paavo]] 13. juuli 2008, kell 13:50 (UTC) ---- Võib-olla neid spordisaavutusi pole tarvis, aga vikindamist artikkel vajab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. aprill 2009, kell 04:39 (UTC) ---- Varasem ülem major Arvo Palumäe. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. märts 2010, kell 19:03 (UTC) ---- Venekeelsed nimed on välja jäetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. november 2013, kell 16:41 (EET) ---- Mulle tundub, et artiklite eraldihoidmine on ülevaatlikum. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:29 (EEST) : Ma ei nõustu. Ämari kogu tänane toimimine on seotud eksklusiivselt just selle konkreetse väeosaga ja vastupidi. Varasemast lennuväljal toimunud tegevusest võib rääkida "Ajaloo" peatyki all. Pealkirjaks peaks seejuures jääma justnimelt "Ämari lennubaas". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:58 (EEST) 80zyxobwyxzt357xsex7dyfzgfu144w 7248194 7248140 2026-10-05T19:00:33Z Sendrasendra 225202 7248194 wikitext text/x-wiki Ämaris oli ka Nõukogude Liidu radarijaam, kus jälgiti Nõukogude õhuruumile lähenevaid ja seda läbivaid lennumasinaid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. juuli 2007, kell 13:18 (UTC) ---- Kui on midagi valesti, siis paranda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. juuli 2007, kell 18:12 (UTC) ---- == Ämari Lennubaas vs Ämari lennuväli == Vajaks selgitamist, mida kujutab endast Ämari Lennubaas. Kas see on õhuväe alluvusse kuuluv üksus, mis haldab Ämari lennuvälja? Või on kogu kompleks (lennuväli + personal) kokku Lennubaas? Kui lennubaasi all mõeldakse lennuvälja koos personali ja rajatistega, siis kas ei peaks lennubaasideks nimetama ka Raadit ja Haapsalut? - [[Kasutaja:Paavo|Paavo]] 13. juuli 2008, kell 13:50 (UTC) ---- Võib-olla neid spordisaavutusi pole tarvis, aga vikindamist artikkel vajab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. aprill 2009, kell 04:39 (UTC) ---- Varasem ülem major Arvo Palumäe. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. märts 2010, kell 19:03 (UTC) ---- Venekeelsed nimed on välja jäetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. november 2013, kell 16:41 (EET) ---- Mulle tundub, et artiklite eraldihoidmine on ülevaatlikum. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:29 (EEST) : Ma ei nõustu. Ämari kogu tänane toimimine on seotud eksklusiivselt just selle konkreetse väeosaga ja vastupidi. Varasemast lennuväljal toimunud tegevusest võib rääkida "Ajaloo" peatyki all. Pealkirjaks peaks seejuures jääma justnimelt "Ämari lennubaas". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:58 (EEST) ::Kas see, mis seal nõukogude ajal toimus, kuulub praeguse lennubaasi ajalukku? Ma ei väida ka, et tollane väeosa või mis iganes seal oli, oleks lennuväljaga samastatav. Mina sattusin nõukogude ajal Ämaris asuvasse radarijaama. Võib-olla see ei olnudki lennuväljaga seotud, ma ei tea. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 22:00 (EEST) 1hrqdedh6bjxnp4kro9vgra8lzn27ix 7248209 7248194 2026-10-05T19:09:22Z Sendrasendra 225202 7248209 wikitext text/x-wiki Ämaris oli ka Nõukogude Liidu radarijaam, kus jälgiti Nõukogude õhuruumile lähenevaid ja seda läbivaid lennumasinaid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. juuli 2007, kell 13:18 (UTC) ---- Kui on midagi valesti, siis paranda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. juuli 2007, kell 18:12 (UTC) ---- == Ämari Lennubaas vs Ämari lennuväli == Vajaks selgitamist, mida kujutab endast Ämari Lennubaas. Kas see on õhuväe alluvusse kuuluv üksus, mis haldab Ämari lennuvälja? Või on kogu kompleks (lennuväli + personal) kokku Lennubaas? Kui lennubaasi all mõeldakse lennuvälja koos personali ja rajatistega, siis kas ei peaks lennubaasideks nimetama ka Raadit ja Haapsalut? - [[Kasutaja:Paavo|Paavo]] 13. juuli 2008, kell 13:50 (UTC) ---- Võib-olla neid spordisaavutusi pole tarvis, aga vikindamist artikkel vajab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. aprill 2009, kell 04:39 (UTC) ---- Varasem ülem major Arvo Palumäe. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. märts 2010, kell 19:03 (UTC) ---- Venekeelsed nimed on välja jäetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. november 2013, kell 16:41 (EET) ---- Mulle tundub, et artiklite eraldihoidmine on ülevaatlikum. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:29 (EEST) : Ma ei nõustu. Ämari kogu tänane toimimine on seotud eksklusiivselt just selle konkreetse väeosaga ja vastupidi. Varasemast lennuväljal toimunud tegevusest võib rääkida "Ajaloo" peatyki all. Pealkirjaks peaks seejuures jääma justnimelt "Ämari lennubaas". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:58 (EEST) ::Kas see, mis seal nõukogude ajal toimus, kuulub praeguse lennubaasi ajalukku? Ma ei väida ka, et tollane väeosa või mis iganes seal oli, oleks lennuväljaga samastatav. Mina sattusin nõukogude ajal Ämaris asuvasse radarijaama. Võib-olla see ei olnudki lennuväljaga seotud, ma ei tea. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 22:00 (EEST) ::See oli just seda tüüpi seirekeskus, nagu artiklis on kirjeldatud. Aga vastavalt pealkirjale peaks siin rääkima puhtalt lennuväljast, siis ei ole ka dubleerimist. Meil on iga Eesti lennuvälja kohta artikkel. Aga lennubaas on väeosa. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 22:09 (EEST) thd5or87u2bb3jkkzwuixrcykxe8oaq 7248267 7248209 2026-10-05T20:43:38Z Kuuskinen 33651 7248267 wikitext text/x-wiki Ämaris oli ka Nõukogude Liidu radarijaam, kus jälgiti Nõukogude õhuruumile lähenevaid ja seda läbivaid lennumasinaid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. juuli 2007, kell 13:18 (UTC) ---- Kui on midagi valesti, siis paranda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. juuli 2007, kell 18:12 (UTC) ---- == Ämari Lennubaas vs Ämari lennuväli == Vajaks selgitamist, mida kujutab endast Ämari Lennubaas. Kas see on õhuväe alluvusse kuuluv üksus, mis haldab Ämari lennuvälja? Või on kogu kompleks (lennuväli + personal) kokku Lennubaas? Kui lennubaasi all mõeldakse lennuvälja koos personali ja rajatistega, siis kas ei peaks lennubaasideks nimetama ka Raadit ja Haapsalut? - [[Kasutaja:Paavo|Paavo]] 13. juuli 2008, kell 13:50 (UTC) ---- Võib-olla neid spordisaavutusi pole tarvis, aga vikindamist artikkel vajab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. aprill 2009, kell 04:39 (UTC) ---- Varasem ülem major Arvo Palumäe. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. märts 2010, kell 19:03 (UTC) ---- Venekeelsed nimed on välja jäetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. november 2013, kell 16:41 (EET) ---- Mulle tundub, et artiklite eraldihoidmine on ülevaatlikum. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:29 (EEST) : Ma ei nõustu. Ämari kogu tänane toimimine on seotud eksklusiivselt just selle konkreetse väeosaga ja vastupidi. Varasemast lennuväljal toimunud tegevusest võib rääkida "Ajaloo" peatyki all. Pealkirjaks peaks seejuures jääma justnimelt "Ämari lennubaas". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:58 (EEST) ::Kas see, mis seal nõukogude ajal toimus, kuulub praeguse lennubaasi ajalukku? Ma ei väida ka, et tollane väeosa või mis iganes seal oli, oleks lennuväljaga samastatav. Mina sattusin nõukogude ajal Ämaris asuvasse radarijaama. Võib-olla see ei olnudki lennuväljaga seotud, ma ei tea. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 22:00 (EEST) ::See oli just seda tüüpi seirekeskus, nagu artiklis on kirjeldatud. Aga vastavalt pealkirjale peaks siin rääkima puhtalt lennuväljast, siis ei ole ka dubleerimist. Meil on iga Eesti lennuvälja kohta artikkel. Aga lennubaas on väeosa. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 22:09 (EEST) :::Ma ei näe samuti põhjust neid artikleid eraldi hoida. "Ämari lennubaas" saab ära katta nii ajaloo kui ka tänapäeva õhuväebaasi. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:43 (EEST) oghw2s27mdcso1p8e3alwuc8mrm3f8a 0 98462 7248444 977150 2026-10-06T11:14:12Z Estopedist1 278 {{Viitamata}} 7248444 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Majarühm''' ehk '''hoonerühm''' ehk ([[talu]] puhul) '''üksikõu''' ([[inglise keel]]es ''[[hamlet (asustusüksus)|hamlet]]'') on [[asula]] algüksus. [[Kategooria:Ehitised]] 7igo9v2kg8emkn3d8b7nfy58jl9gksb 4 101354 7248129 7247907 2026-10-05T16:24:12Z Sendrasendra 225202 /* Bussiliinide artiklid */ Vastus 7248129 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 65 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) :Üks samm sinna suunda võiks olla, et sa oma ettepaneku veidi ümber sõnastad. Need "koodijukusid" on inimesed ja neid ei saa "korrale kutsuda", neid saab motiveerida konkreetsete ideedega. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 21. juuli 2026, kell 09:24 (EEST) == Isiku nime muutmine == Kuidas saab siin keskkonnas muuta isiku nime, kui see on peale abiellumist muutunud? Aitäh! [[Kasutaja:Kessetaja|Kessetaja]] ([[Kasutaja arutelu:Kessetaja|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 16:37 (EEST) :Artikli peal ribas on sakk "Veel" ja selle all "Teisalda", mille abil saab artikli teisaldada uue pealkirja alla, sh isikuartikli puhul uue nime alla. Artikli tekstis sees saab teha muudatusi, sh isiku nime muuta sakkide "Redigeeri" või "Muuda lähteteksti" abil. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 21:57 (EEST) == Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklid == [[Vikipeedia arutelu:Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklite reeglid|Siin]] saab alustada arutelu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 19:47 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Ettepanek: artikli „AI nähtavuse optimeerimine" neutraalne ümberkirjutamine == Artikkel [[AI nähtavuse optimeerimine]] tugineb praegu peamiselt ühele tarnija allikale. Olen selles valdkonnas tegutseva ettevõtte kaasasutaja (huvide konflikt), mistõttu ma ei muuda artiklit ise, vaid esitasin arutelulehel [[Arutelu:AI nähtavuse optimeerimine]] ettepaneku ja mustandi neutraalseks, sõltumatutel allikatel põhinevaks ümberkirjutuseks. Kas mõni sõltumatu toimetaja saaks selle üle vaadata ja soovi korral ellu viia? Tänan. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 7. august 2026, kell 22:36 (EEST) : Praegune variant ilmselgelt ei kõlba ning ka see ainus allikas on suhteliselt kehv ja sobimatu. Minu meelest võite mustandi sisse viia. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. august 2026, kell 23:56 (EEST) ::Tänan tagasiside eest. Viisin arutelulehel esitatud mustandi artiklisse sisse — neutraalne ::ümberkirjutus sõltumatute allikate põhjal. Kui midagi vajab veel parandamist, andke teada. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 8. august 2026, kell 08:23 (EEST) == Mahukad failid on muutunud üliaeglaseks == Annan teada, et umbes viimase 1,5 kuu jooksul on mul Vikipeedia suurema failimahuga artiklite parandamine muutunud peaaegu võimatuks, kuna sellised failid reageerivad millegipärast nüüd üliaeglaselt. Minu arvuti süü see ilmselt ei ole (hooldan regulaarselt, ka kõvaketas pole liiga täis), sest muud keerukamad rakendused töötavad endise headusega, probleem on ainult Vikipeedia vähegi mahukamate artiklitega. Kas oleks võimalik taastada selliste failide paari kuu tagune reageerimiskiirus? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. august 2026, kell 04:21 (EEST) :Küllap on on WMF muutnud kuskil mingeid serveriseadeid. Wikimedia serverid on juba pikemalt üsna suure surve all tulenevalt AI päringute suuremast hulgast, millest tulenevalt on sagenenud häired serverite töös ning erinevaid asju on kinni keeratud (nt API päringute limiite piiratud), et süsteemi toimimas hoida. :Võib-olla teab küll [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] mõnda kohta, kus ka teised selle üle kaevanud, sest vaevalt on eestikeelne Vikipeedia sel juhul ainus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:38 (EEST) == Matmiskoht on "unnecessary links or spam"? == Lisasin artiklile inimese matmiskoha info ja lingi Kalmistuportaali. Mõne minuti pärast see juba eemaldati märkega "unnecessary links or spam". Miks ei tohi enam sellist infot artiklisse lisada? Väga paljudes artiklites on eraldi lausega välja toodud, kuhu kalmistule isik maetud on.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-43922-71|&#126;2026-43922-71]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-43922-71|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:25 (EEST) :Siis on nähtavasti silmas peetud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harald_Lepik&diff=next&oldid=7212194 seda muudatust]. Pöörasin selle tagasi. Lühidalt kokku võttes paistab põhjuseks olevat lihtne inimlik viga. Praktikas on reklaamlinkide lisamine mõneti levinud ja seega on ka ilmne vajadus neid muudatusi tühistada. Vahel võib selle käigus aga eksitusi ette tulla. Muudatuste tegemine kasutajakonto alt on üldiselt ka usaldusväärsem, sest suur osa vandalismist laekub ilma kontota muutjatelt, kuigi muudatuste koguarvust on kasutajakontota tehtud muudatusi üsna vähe. Seepärast võib kergesti juhtuda mõningast ülereageerimist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:32 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) kj6z8dixglwalderpziojz5uh856zks 7248135 7248129 2026-10-05T16:53:37Z Neptuunium 58653 /* Bussiliinide artiklid */ 7248135 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 65 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) :Üks samm sinna suunda võiks olla, et sa oma ettepaneku veidi ümber sõnastad. Need "koodijukusid" on inimesed ja neid ei saa "korrale kutsuda", neid saab motiveerida konkreetsete ideedega. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 21. juuli 2026, kell 09:24 (EEST) == Isiku nime muutmine == Kuidas saab siin keskkonnas muuta isiku nime, kui see on peale abiellumist muutunud? Aitäh! [[Kasutaja:Kessetaja|Kessetaja]] ([[Kasutaja arutelu:Kessetaja|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 16:37 (EEST) :Artikli peal ribas on sakk "Veel" ja selle all "Teisalda", mille abil saab artikli teisaldada uue pealkirja alla, sh isikuartikli puhul uue nime alla. Artikli tekstis sees saab teha muudatusi, sh isiku nime muuta sakkide "Redigeeri" või "Muuda lähteteksti" abil. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 21:57 (EEST) == Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklid == [[Vikipeedia arutelu:Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklite reeglid|Siin]] saab alustada arutelu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 19:47 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Ettepanek: artikli „AI nähtavuse optimeerimine" neutraalne ümberkirjutamine == Artikkel [[AI nähtavuse optimeerimine]] tugineb praegu peamiselt ühele tarnija allikale. Olen selles valdkonnas tegutseva ettevõtte kaasasutaja (huvide konflikt), mistõttu ma ei muuda artiklit ise, vaid esitasin arutelulehel [[Arutelu:AI nähtavuse optimeerimine]] ettepaneku ja mustandi neutraalseks, sõltumatutel allikatel põhinevaks ümberkirjutuseks. Kas mõni sõltumatu toimetaja saaks selle üle vaadata ja soovi korral ellu viia? Tänan. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 7. august 2026, kell 22:36 (EEST) : Praegune variant ilmselgelt ei kõlba ning ka see ainus allikas on suhteliselt kehv ja sobimatu. Minu meelest võite mustandi sisse viia. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. august 2026, kell 23:56 (EEST) ::Tänan tagasiside eest. Viisin arutelulehel esitatud mustandi artiklisse sisse — neutraalne ::ümberkirjutus sõltumatute allikate põhjal. Kui midagi vajab veel parandamist, andke teada. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 8. august 2026, kell 08:23 (EEST) == Mahukad failid on muutunud üliaeglaseks == Annan teada, et umbes viimase 1,5 kuu jooksul on mul Vikipeedia suurema failimahuga artiklite parandamine muutunud peaaegu võimatuks, kuna sellised failid reageerivad millegipärast nüüd üliaeglaselt. Minu arvuti süü see ilmselt ei ole (hooldan regulaarselt, ka kõvaketas pole liiga täis), sest muud keerukamad rakendused töötavad endise headusega, probleem on ainult Vikipeedia vähegi mahukamate artiklitega. Kas oleks võimalik taastada selliste failide paari kuu tagune reageerimiskiirus? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. august 2026, kell 04:21 (EEST) :Küllap on on WMF muutnud kuskil mingeid serveriseadeid. Wikimedia serverid on juba pikemalt üsna suure surve all tulenevalt AI päringute suuremast hulgast, millest tulenevalt on sagenenud häired serverite töös ning erinevaid asju on kinni keeratud (nt API päringute limiite piiratud), et süsteemi toimimas hoida. :Võib-olla teab küll [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] mõnda kohta, kus ka teised selle üle kaevanud, sest vaevalt on eestikeelne Vikipeedia sel juhul ainus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:38 (EEST) == Matmiskoht on "unnecessary links or spam"? == Lisasin artiklile inimese matmiskoha info ja lingi Kalmistuportaali. Mõne minuti pärast see juba eemaldati märkega "unnecessary links or spam". Miks ei tohi enam sellist infot artiklisse lisada? Väga paljudes artiklites on eraldi lausega välja toodud, kuhu kalmistule isik maetud on.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-43922-71|&#126;2026-43922-71]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-43922-71|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:25 (EEST) :Siis on nähtavasti silmas peetud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harald_Lepik&diff=next&oldid=7212194 seda muudatust]. Pöörasin selle tagasi. Lühidalt kokku võttes paistab põhjuseks olevat lihtne inimlik viga. Praktikas on reklaamlinkide lisamine mõneti levinud ja seega on ka ilmne vajadus neid muudatusi tühistada. Vahel võib selle käigus aga eksitusi ette tulla. Muudatuste tegemine kasutajakonto alt on üldiselt ka usaldusväärsem, sest suur osa vandalismist laekub ilma kontota muutjatelt, kuigi muudatuste koguarvust on kasutajakontota tehtud muudatusi üsna vähe. Seepärast võib kergesti juhtuda mõningast ülereageerimist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:32 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST) ldn0vr02bem41qouczb3l7v7qazqwcc 7248264 7248135 2026-10-05T20:37:54Z Sendrasendra 225202 /* Bussiliinide artiklid */ 7248264 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 65 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) :Üks samm sinna suunda võiks olla, et sa oma ettepaneku veidi ümber sõnastad. Need "koodijukusid" on inimesed ja neid ei saa "korrale kutsuda", neid saab motiveerida konkreetsete ideedega. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 21. juuli 2026, kell 09:24 (EEST) == Isiku nime muutmine == Kuidas saab siin keskkonnas muuta isiku nime, kui see on peale abiellumist muutunud? Aitäh! [[Kasutaja:Kessetaja|Kessetaja]] ([[Kasutaja arutelu:Kessetaja|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 16:37 (EEST) :Artikli peal ribas on sakk "Veel" ja selle all "Teisalda", mille abil saab artikli teisaldada uue pealkirja alla, sh isikuartikli puhul uue nime alla. Artikli tekstis sees saab teha muudatusi, sh isiku nime muuta sakkide "Redigeeri" või "Muuda lähteteksti" abil. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 21:57 (EEST) == Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklid == [[Vikipeedia arutelu:Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklite reeglid|Siin]] saab alustada arutelu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 19:47 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Ettepanek: artikli „AI nähtavuse optimeerimine" neutraalne ümberkirjutamine == Artikkel [[AI nähtavuse optimeerimine]] tugineb praegu peamiselt ühele tarnija allikale. Olen selles valdkonnas tegutseva ettevõtte kaasasutaja (huvide konflikt), mistõttu ma ei muuda artiklit ise, vaid esitasin arutelulehel [[Arutelu:AI nähtavuse optimeerimine]] ettepaneku ja mustandi neutraalseks, sõltumatutel allikatel põhinevaks ümberkirjutuseks. Kas mõni sõltumatu toimetaja saaks selle üle vaadata ja soovi korral ellu viia? Tänan. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 7. august 2026, kell 22:36 (EEST) : Praegune variant ilmselgelt ei kõlba ning ka see ainus allikas on suhteliselt kehv ja sobimatu. Minu meelest võite mustandi sisse viia. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. august 2026, kell 23:56 (EEST) ::Tänan tagasiside eest. Viisin arutelulehel esitatud mustandi artiklisse sisse — neutraalne ::ümberkirjutus sõltumatute allikate põhjal. Kui midagi vajab veel parandamist, andke teada. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 8. august 2026, kell 08:23 (EEST) == Mahukad failid on muutunud üliaeglaseks == Annan teada, et umbes viimase 1,5 kuu jooksul on mul Vikipeedia suurema failimahuga artiklite parandamine muutunud peaaegu võimatuks, kuna sellised failid reageerivad millegipärast nüüd üliaeglaselt. Minu arvuti süü see ilmselt ei ole (hooldan regulaarselt, ka kõvaketas pole liiga täis), sest muud keerukamad rakendused töötavad endise headusega, probleem on ainult Vikipeedia vähegi mahukamate artiklitega. Kas oleks võimalik taastada selliste failide paari kuu tagune reageerimiskiirus? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. august 2026, kell 04:21 (EEST) :Küllap on on WMF muutnud kuskil mingeid serveriseadeid. Wikimedia serverid on juba pikemalt üsna suure surve all tulenevalt AI päringute suuremast hulgast, millest tulenevalt on sagenenud häired serverite töös ning erinevaid asju on kinni keeratud (nt API päringute limiite piiratud), et süsteemi toimimas hoida. :Võib-olla teab küll [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] mõnda kohta, kus ka teised selle üle kaevanud, sest vaevalt on eestikeelne Vikipeedia sel juhul ainus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:38 (EEST) == Matmiskoht on "unnecessary links or spam"? == Lisasin artiklile inimese matmiskoha info ja lingi Kalmistuportaali. Mõne minuti pärast see juba eemaldati märkega "unnecessary links or spam". Miks ei tohi enam sellist infot artiklisse lisada? Väga paljudes artiklites on eraldi lausega välja toodud, kuhu kalmistule isik maetud on.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-43922-71|&#126;2026-43922-71]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-43922-71|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:25 (EEST) :Siis on nähtavasti silmas peetud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harald_Lepik&diff=next&oldid=7212194 seda muudatust]. Pöörasin selle tagasi. Lühidalt kokku võttes paistab põhjuseks olevat lihtne inimlik viga. Praktikas on reklaamlinkide lisamine mõneti levinud ja seega on ka ilmne vajadus neid muudatusi tühistada. Vahel võib selle käigus aga eksitusi ette tulla. Muudatuste tegemine kasutajakonto alt on üldiselt ka usaldusväärsem, sest suur osa vandalismist laekub ilma kontota muutjatelt, kuigi muudatuste koguarvust on kasutajakontota tehtud muudatusi üsna vähe. Seepärast võib kergesti juhtuda mõningast ülereageerimist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:32 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST) :::Sõiduplaani ei ole, on marsruudi kirjeldus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:37 (EEST) d6bjwgc3gjtbeeqxh98sr6vn8ew05j7 0 101514 7248275 7244118 2026-10-05T20:49:07Z Amherst99 15496 7248275 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib arhitektuurist; rahva kohta vaata artiklit [[Friisid]]}} [[Pilt:Friis-karniis orderites.jpg|pisi|Friisi ja karniisi kujunduse variandid. Meyers Kleines Konversationslexikon, tahvel artikli "Baukunst" juures, lk. 194. Tõlge lisatud]] [[Pilt:Frieze at Erechtheum 5th century BCE.jpg|pisi|Anteemionfriis, munavööt ja astragaal. Erechtheioni friis 5. sajandist eKr]] [[Pilt:Tower_of_the_Winds_frieze_detail.jpg|pisi|Ateena Tuulte torni friisil on kujutatud 8 [[tuul]]t]] [[Pilt:Decorative emblems The Circus Bath.jpg|pisi|Historitsistlik friis Circus'e fassaadil Bathis]] [[Pilt:Meyers b6 s0728 b1.png|pisi|Friise keskaja ehitistelt: ümar[[kaarfriis]], [[ristkaarfriis]] ja [[täringfriis]], ja kaks varianti inglise romaanikale iseloomulikest nn 'nokkpeadest' (''beak-head ornament''). Meyers Kleines Konversationslexikon, joonis artikli "Fries" juures]] '''Friis''' (sõna oletatav päritolu [[Ladina keel|ladina]] ''Phrygium'' 'früügia tikand'<ref name="ReferenceA">Eesti arhitektuur: Oskussõnastik, lk 9. 1993</ref>, üle [[Itaalia keel|itaalia]] ''fregio'' ja [[Prantsuse keel|prantsuse]] ''frise''<ref>https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Frieze</ref>, [[Saksa keel|saksa]] sõnast ''Fries'') kõige üldisemas tähenduses on horisontaalne, kogu ulatuses muutumatu laiusega lame (erinevalt eenduvast [[Simss|sims]]ist või [[karniis]]ist) ehisriba. Termin, mis antiikarhitektuuri kontekstis tähistab üht kindlat ehitusdetaili, on laiemas mõistes hakanud märkima igasugust horisontaalset korduva kujundusega [[dekoor]]ielementi. [[Arhitektuur]]is, [[sisekujundus]]es ja [[tarbekunst]]is leiab friis kasutust liigendava ja kaunistava elemendina. === Friis antiikarhitektuuris === Antiikarhitektuuris on friis rõhtne ehitusdetail, mis asetseb ehitise [[talastik]]u alumise tala [[arhitraav]]i ja pärgsimsi ehk [[karniis]]i vahel<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 115</ref>. Friis on kas sile või kaunistatud reljeefiga<ref name=Tehnikaleksikon/>. Arhitraavi suhtes on friis samas tasapinnas või väga kergelt eenduv, friisi kohal asetsev karniis eendub friisi suhtes tugevalt. [[Vana-Kreeka arhitektuur]]is friisi kujundus sõltub [[order]]ist<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 1. kd., lk. 158</ref>. [[Dooria order]]i friisis vahelduvad [[triglüüf]]id ja [[metoop|metoob]]id. [[Joonia order]]is on friis kogu ulatuses [[reljeef]]idega kaetud ühtlane riba, kuid võib ka üldse puududa. [[Korintose order]]is on friisi kasutus varieeruv. Reljeefidega riba võis kaunistada ka arhitraavi, sel juhul oli ta juba friis dekoorielemendi tähenduses. Sarnased friisitüübid on olemas ka [[Vana-Rooma arhitektuur]]is. Hellenistlikul perioodil leidis skulptuurfriis kasutust peale ehitiste talastiku ka mujal. See võis liigendada ja kaunistada ka [[Tempel|templi]] [[cella]] seinu, nagu [[Bassae friis]], [[sarkofaag]]e või [[altar]]eid, nagu [[Pergamoni altar]]<ref name="ReferenceA"/>. Friisi laius võis ulatuda kitsast ribast tervet seina katva pinnani. Antiigist pärit friisi- ja ehisliistutüübid: * [[triglüüf]]-[[metoop]]friis * skulptuurfriis * [[bukranionfriis]] * [[munavööt]] ehk ''kymation'' * [[lehtvööt]] ehk Lesbose ''kymation'' * [[Hammaslõige|hammasfriis]] ehk [[hammaslõige]] * [[pärlvööt]] ehk [[astragaal]] * [[palmett]]friis * [[anteemion]]friis * [[akantus (kunst)|akantusfriis]] * [[meander (kunst)|meanderfriis]] * [[spiraalmeander]]friis ehk [[Vitruviuse laine]] ehk 'jooksev koer' === Friis antiigijärgses arhitektuuris === [[Lääne-Euroopa]] [[Keskaeg|keskaja]] arhitektuuris tekkisid uued, ülekaalukalt abstraktse või geomeetrilise ruumilise kujundusega friisitüübid, mille peamine eesmärk oli lagedat seinapinda liigendada ja kaunistada, ja mis võisid paikneda seinal igasugusel kõrgusel. Keskaja arhitektuuri kontekstis võib friisiks nimetada ka diagonaalselt katuseviilu kallet järgivat kaunistusriba. Nimetuse on nad saanud enamjaolt ornamendi järgi, nagu rombfriis, teemantfriis, kuulfriis jne. Uue elemendina leiab [[romaani kunst]]is laialdast kasutamist ümarkaarfriis, millele hiljem gootikas lisandub teravkaar- ja kolmiksiirkaarfriis. Kaarfriis esineb ka [[islamimaad]]e ehituskunstis. Lihtsustatud kujul elasid [[romaani kunst]]is edasi palmeti- ja akantusemotiivid. [[Gooti kunst]] toob friisikujundusse tagasi realistlikud taimemotiivid. Väga gootipärane on [[ehisraamistik]]u elementidega friis. [[Renessanssarhitektuur]] taaselustab antiiksed orderiga seotud friisitüübid ning täiendab ja varieerib neid, sama protsess toimub edasi [[barokk]]-kunstis ja [[Klassitsism|klassitsist]]likus arhitektuuris. Väga armastatud on hammasfriis, akantusmotiivid ja pärlvööt. [[Historitsism|Historitsist]]lik ehituskunst kopeerib ja kasutab kõigi varasemate ehitusperioodide friisitüüpe. Veel ka [[juugend]]arhitektuuris on friis oluline kujunduselement, hilisemas arhitektuuris on see oma tähtsuse kaotanud ja seda kasutatakse vaid erandjuhtudel. Keskajal tekkinud friisi- ja ehisliistutüübid: * [[põimornament]] (pr ''entrelac'', sks ''flechtband'') ja [[näpitsfriis]] on varaseimad, rahvasterännuaegse kunsti päritolu * [[ruutfriis]] või rombvööt (sks ''Rautenfries'') * [[köisfriis]] * [[teemantfriis]] või [[teemantliist]] * [[täringfriis]] * [[soomusfriis]] * [[siksakfriis]] või siksakvööt * [[ketasfriis]] * [[kuulfriis]] * [[saehammasfriis]] või [[saehammasliist]] * [[sakkfriis]], nn saksa ehisvööt (saksa keeles ''deutsches Band''<ref>http://www.rdklabor.de/wiki/Deutsches_Band</ref>, ''Stromschicht''<ref>[https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/51444/kunstiajaloo_oskussynastik_2_1927_ocr.pdf?sequence=1&isAllowed=y Kunstiajaloo oskussõnastik. 1927]</ref>) * [[koerahambafriis]] ehk [[angeviini vööt]] * [[kaarfriis]] * [[ristkaarfriis]] * [[ehisraamistikfriis]] === Friis tarbekunstis ja sisearhitektuuris === Sisearhitektuuris nimetatakse friisiks seina, rõdu jm liigendavat ornamenteeritud või figuraalset kaunistusriba, nimetatuna ka ehisvöödiks või ehisliistuks. See võib paikneda lae lähedal seina ülaosas, silma kõrgusel või ka põranda lähedal.<br> Tarbekunstis nimetatakse friisiks [[Mööbel|mööbli]], näiteks kapi, altari[[retaabel|retaabli]], [[orel]]i või [[kahhelahi|kahhelahj]]u horisontaalset [[ehisliist]]u. Nagu arhitektuuris, võivad kaunistused olla nii reljeefsed kui ka maalitud, või isegi kalligraafilised. == Vaata ka == * [[order]] * [[ehisliist]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.math.uni-bielefeld.de/~sek/linalg/friese.htm Valik friise. Illustratsioon lineaarse algebra õppematerjalist] {{orderid}} [[Kategooria:Arhitektuursed kaunistused]] [[Kategooria:Orderi osad]] [[Kategooria:Ornamendid]] rlf4v3hbuaoqx30gy0nmp00r5fczhq9 0 108951 7248067 7071126 2026-10-05T14:02:51Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7248067 wikitext text/x-wiki {{liita|Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Karskusring}} {{Kool |Nimi = Põltsamaa Ühisgümnaasium |Pilt = Põltsamaa Ühisgümnaasium.jpg |Pildiallkiri = Põltsamaa Ühisgümnaasiumi [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski tänav]] 5 koolihoone |Asutatud = |Koolitüüp = gümnaasium |Direktor = Annela Ojaste |Õpilaste arv = |Klassikomplekte = |Õpetajate arv = |Koolipersonal = |Linn = |Maakond = Jõgeva maakond |Vald = Põltsamaa vald |Asula = [[Põltsamaa]], [[Adavere]], [[Lustivere]], [[Vägari]] |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg = [https://poltsamaa.edu.ee Põltsamaa Ühisgümnaasiumi veebisait] |Moto = |Koordinaadid = |Logo = }} '''Põltsamaa Ühisgümnaasium''' oli [[gümnaasium]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]. Alates 1. septembrist 2021 loodi kooli neli õppekohta (Põltsamaal, Adaveres, Lustiveres ja Aidul) ja see oli valla suurim kool. Kooli viimane direktor oli [[Annela Ojaste]]. # september 2026. loodi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi baasil [[Põltsamaa Gümnaasium]] ja [[Põltsamaa Põhikool]]. === Põltsamaa õppekoht === [[Pilt:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Lille tn koolihoone.JPG|pisi|Põltsamaa Ühisgümnaasiumi [[Lille tänav (Põltsamaa)|Lille tänav]] 2 koolihoone]] Põltsamaal toimub 1.–6. klassi õppetöö [[Lille tänav (Põltsamaa)|Lille tänava]] koolihoones ja 7.–12. klasside õppetöö [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski tänav]] 5 koolihoones. === Adavere õppekoht === [[Pilt:Adavere mõisa peahoone 1.jpg|pisi|[[Adavere mõisa peahoone]], Kooli tänav 1]] Adaveres toimub õppetöö [[Adavere mõis|Adavere mõisa]] peahoones, kus varem tegutses eraldiseisva õppeasutusena [[Adavere Põhikool]]. === Lustivere õppekoht === [[Pilt:Lustivere mõisa meierei 1.JPG|pisi|[[Lustivere mõis]]a meierei]] Lustiveres toimub õppetöö [[Lustivere mõis|Lustivere mõisa]] meiereis, kus varem tegutses eraldiseisva õppeasutusena [[Lustivere Põhikool]], Kooli tee 6, [[Lustivere]]. === Aidu õppekoht === Aidul toimub õppetöö [[Vägari]] külas, kus varem tegutses eraldiseisva õppeasutusena [[Aidu Lasteaed-Algkool]]. Kool on neljaklassiline ja majas tegutseb edasi ka lasteaed.<ref>[https://www.poltsamaa.edu.ee/ajalugu-0 Aidu.] Põltsamaa Ühisgümnaasiumi veebisait.</ref> == Ajalugu == Põltsamaa koolide ajalugu ulatub enam kui kolmesaja aasta taha. 1638–1806 töötas seal [[Põltsamaa Saksa Kool]], kus õppisid vaid saksa lapsed. Aastatel 1786–1797 tegutses kool alamrahvakoolina, mis oli kaheklassiline, ühe õpetajaga ja saksa õppekeelega. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist ja usuõpetust ning ladina keelt. Lisaks sai õppida geograafiat, ajalugu ja looduslugu.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20240330151034/https://poltsamaa.edu.ee/ajalugu-2 Ajalugu.] Põltsamaa Ühisgümnaasiumi veebisait.</ref> Põltsamaale keskkooli loomise mõtte algatajate esimene koosolek toimus 24. juunil 1917. 26. augustil moodustati [[Põltsamaa Keskkooli Selts]]. Kool avati 17. detsembril 1917. Direktor oli tol ajal ajutiselt [[Jaan Peterson]]. Aastatel 1917–1924 oli kooli nimi '''Põltsamaa Reaalgümnaasium'''. Õppetööd alustati III ja IV klassiga. Koolis töötas neli õpetajat.<ref name=":0" /> Kool tegutses algul Pajusi mnt 1 koolimajas. 1921. aastal kolis kool aga riigistatud [[Uue-Põltsamaa mõis|Uue-Põltsamaa mõisahoonesse]]. Aastatel 1924–1938 kandis oli kooli nimi '''Põltsamaa Ühisgümnaasium'''. Gümnaasiumiosas oli reaal- ja humanitaarklass. Nõukogude ajal kandis kool nime '''Põltsamaa Keskkool'''.<ref name=":0" /> 1967. aastal valmis koolimaja aadressil [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski]] 5. Alates 1994. aasta sügisest kannab kool taas '''Põltsamaa Ühisgümnaasiumi''' nime.<ref name=":0" /> Pärast Põltsamaa valla haridusvõrgu ümberkorraldamist on Põltsamaa Ühisgümnaasium alates 1. septembrist 2021 nelja õppekohaga (Põltsamaa, Adavere, Lustivere ja Aidu) Põltsamaa valla suurim kool. == Põltsamaa Ühisgümnaasiumi juhatajad/direktorid == * 1917/1918 [[Jaan Peterson]] * 1918/1919 – 1919/1920 [[Friedrich Sauer]] * 1920/2021 – märts 1935 [[August Schulzenberg]] * märts-august 1935 [[Paul Pedoson-Pedoste]] (kt) * 1935/1936 – detsember 1940 [[Hartvig Reinvald-Reinvalla]] * detsember 1940 – juuli 1941 [[Paul Pedoste]] (kt) * 1941/1942 – 1943/1944 [[Hartvig Reinvalla]] * 1944/1945 [[Robert Kurg]] * 1945/1946 – detsember 1950 [[Theodor Rõigas]] * jaanuar 1951 – november 1990 [[Kalju Teras]] * november 1990 – juuni 1999 [[Helle Rümmel]] * juuni 1999 – juuni 2023 [[Aimar Arula]] * alates juuli 2023 [[Annela Ojaste]] == Kooli nimed == * 1917 – Põltsamaa reaalgümnaasium (era) * 1918 sept-nov – kaks kooli: Põltsamaa era-reaalgümnaasium / Põltsamaa tütarlaste keskkool     * 1919 – Põltsamaa reaalgümnaasium (riiklik) * 1922 – Põltsamaa avalik ühis-reaalgümnaasium * 1923 – Põltsamaa ühisgümnaasium * 1934 – kaks kooli: Põltsamaa keskkool/ Põltsamaa ühisgümnaasium * 1937 – kolm kooli: Põltsamaa progümnaasium/Põltsamaa eragümnaasium/Põltsamaa ühisgümnaasium * 1938 – kaks kooli: Põltsamaa progümnaasium/Põltsamaa eragümnaasium * 1940 – Põltsamaa keskkool ja täienduskool ühes * 1941 august – Põltsamaa progümnaasium * 1941 oktoober – Põltsamaa gümnaasium * 1944 – Põltsamaa keskkool * 1951 – ühendati mittetäielik keskkool Põltsamaa keskkooliga * 1994 – Põltsamaa ühisgümnaasium == Kooli maskott == Põltsamaa Ühisgümnaasiumi [[maskott]] on Helesinine Unistus. Maskoti idee lõi 2005. aastal Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tollane [[abiturient]] [[Kaarel Kõrv]]. ==Vaata ka== *[[Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Karskusring]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://poltsamaa.edu.ee/ Põltsamaa Ühisgümnaasiumi veebisait] {{koord|NS=58/39/25|EW=25/58/14|tüüp=maamärk}} [[Kategooria:Jõgeva maakonna koolid]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasium| ]] jdvoafyld5uhmi40ee8w70c6r01l6c0 0 110289 7248031 7056451 2026-10-05T13:00:02Z ~2026-53567-36 239027 /* Kirjandus */ 7248031 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Toomas Frey''' ([[13. detsember]] [[1937]] [[Põltsamaa]] – [[23. september]] [[2020]] [[Tartu]]) oli eesti [[ökoloogia|ökoloog]], [[geobotaanika|geobotaanik]] ja [[metsateadus|metsateadlane]]. Aastatel 1990–1991 oli ta keskkonnaminister. == Elukäik ja teadustöö == [[1961]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] metsamajandusinsenerina. 1968. aastal kaitses ta bioloogiadoktori väitekirja. Aastatel 1961–1963 ja 1966–1983 töötas ta [[EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut|ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis]]. 1979. aastal sai temast professor. Aastatel 1983–1990 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli ja 1991–1993 [[Tartu Ülikool]]i ökosüsteemide labori juhataja. 1995–2003 oli Frey [[Eesti Maaülikool]]i korraline professor, 2003. aastast emeriitprofessor. Ta oli aastatel 1988–1990 [[Eesti Roheline Liikumine|Eesti Rohelise Liikumise]] esimees. Aastatel 1990–1991 oli ta [[Eesti keskkonnaminister]], 1990–1992 [[Eesti Kongress]]i ja [[Eesti Komitee]] liige. Ta oli [[Eesti Ökoloogiakogu]] juhatuse esimees ja üks asutajaid, [[TA Looduskaitse Komisjon]]i liige, [[Eesti Ökoloogiakonverentsid]]e ja [[Ökoloogiapäevad]]e initsiaator ja peamisi korraldajaid. Tema algatusel rajati [[Vooremaa metsaökoloogia jaam]]. Ta on uurinud [[produktsioonibioloogia]]t, ökoloogia teoreetilisi ja [[keskkonnakaitse]] praktilisi küsimusi. ==Artikleid== *[http://www.eestiloodus.ee/artikkel1906_1901.html Pilk üle Carl Linné koduläve]. [[Eesti Loodus]], 5/2007 *[https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde]. [[Maaleht]], 3. veebruar 2017 *[http://www.pealinn.ee/tagid/koik/okoloog-ja-metsateadlane-toomas-frey-riigikogus-meie-metsanduse-n191189 Ökoloog ja metsateadlane Toomas Frey riigikogus: meie metsanduse olukord on keeruline ja murettekitav]. [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]], 13. aprill 2017 ==Tunnustus== *[[1987]] [[Eesti Eluteaduse Hoidja]] *[[1987]] [[Suur looduskaitsemärk]] *[[1988]] [[Karl Ernst von Baeri mälestusmedal]] *[[2003]] [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i auliige *[[2006]] [[Eesti Maaülikooli teenetemedal]] ==Pere== Tema abikaasa oli [[Jane Frey]]. ==Kirjandus== *[[Kalevi Kull]], [[Andres Koppel]] (toim). [https://www.academia.edu/43210317/Vooremaa_metsaökoloogia_jaam_ja_Toomas_Frey Vooremaa metsaökoloogia jaam ja Toomas Frey]. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2017. [Sisaldab T. Frey bibliograafia] *[[Andres Põld]]. [https://www.ohtuleht.ee/862792/metsateadlane-toomas-frey-me-oleme-oma-metsa-juba-seitse-aastat-ette-ara-raiunud Metsateadlane Toomas Frey: me oleme oma metsa juba seitse aastat ette ära raiunud!]. [[Õhtuleht]], 5. märts 2018 (intervjuu) {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Frey, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ökoloogid]] [[Kategooria:Eesti geobotaanikud]] [[Kategooria:Eesti metsateadlased]] [[Kategooria:Eesti keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli professorid]] [[Kategooria:Zooloogia ja Botaanika Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli metsanduse ja maaparanduse teaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Põltsamaa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 8m4f4wqg90r99ihymcwwylqtetcfptn 0 112011 7248148 5428903 2026-10-05T17:08:49Z Svencapoeira 67038 7248148 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Soo-maakeel | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = ''Ascomycetes'' | alamklass = ''Leotiomycetidae'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = [[Maakeelelised]] ''Geoglossaceae'' | perekond = [[Maakeel (perekond)|Maakeel]] ''Geoglossum'' | liik = '''Soo-maakeel''' | binaarne = ''Geoglossum glabrum'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Soo-maakeel''' (''Geoglossum glabrum'') on maakeeleliste sugukonda kuuluv [[kottseened|kottseen]]. Eestis esineb harva. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kottseened]] [[Kategooria:Maakeelelised]] aagp8sak0bfyfd7fov59yux5rc3ljcg 0 112260 7248411 7037769 2026-10-06T09:36:52Z Amherst99 15496 /* */ 7248411 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Autonoomne oblast''' ([[vene keel]]es автономная область) on [[1. järgu haldusüksus]]e tüüp [[Venemaa]]l ning endises [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja [[Nõukogude Venemaa]]l ja endises [[Jugoslaavia]]s. ==Venemaa Föderatsioon== [[2008]]. aastal oli Venemaal üks autonoomne oblast – [[Juudi autonoomne oblast]]. [[Venemaa põhiseadus]]e järgi autonoomne oblast: * omab oma [[põhiseadus]]t (artikkel 5 §.2); * kuulub Venemaa Föderatsiooni koosseisu ainsuses arvuses (artikkel 5 § 1); * võib olla kinnitatud föderaalne seadus autonoomse oblasti kohta (artikkel 66 § 3); * ei saa kuuluda teiste Venemaa Föderatsiooni osade koosseisu (artikkel 66 § 4); * teised Venemaa Föderatsiooni osad ei saa kuuluda autonoomse oblasti koosseisu (artikkel 66 § 4). ==Nõukogude Liit ja Nõukogude Venemaa== Endises [[NSV Liit|NSV Liidus]] oli [[Adõgee autonoomne oblast]] (1922–1991, sh 1928. aastast [[Krasnodari krai]] koosseisus), [[Mägi-Altai autonoomne oblast]] (1922–1990 [[Altai krai]] koosseisus, kuni 1948 [[Oiroti autonoomne oblast]]), [[Karatšai-Tšerkessi autonoomne oblast]] (1922–1943, 1957–1990 [[Stavropoli krai]] koosseisus), [[Hakassia autonoomne oblast]] (1930–1992 [[Krasnojarski krai]] koosseisus). Nüüdisaegsete Venemaa vabariikide suurim osa oli moodustatud nagu autonoomsed oblastid, mis hiljem muudeti autonoomseteks vabariikideks. Aastatel 1920–1925 oli Vene NFSV koosseisus [[Tšuvaši autonoomne oblast]], hiljem [[Tšuvaši ANSV]], praegu [[Tšuvaši Vabariik]]. Aastatel 1920–1934 oli Vene NFSV koosseisus [[Udmurdi autonoomne oblast]] (kuni 1932 [[Voti autonoomne oblast]], hiljem [[Udmurdi ANSV]], praegu [[Udmurdi Vabariik]]. Aastatel 1920–1935 oli Vene NFSV koosseisus [[Kalmõkkia autonoomne oblast]], hiljem [[Kalmõkkia ANSV]], praegu [[Kalmõkkia Vabariik]]. Aastatel 1920–1936 oli Vene NFSV koosseisus [[Mari autonoomne oblast]], hiljem [[Mari ANSV]], praegu [[Mari Eli Vabariik]]. Aastatel 1921–1936 oli Vene NFSV koosseisus [[Autonoomne oblast Komi (Zõrjan)]], hiljem [[Komi ANSV]], praegu [[Komi Vabariik]]. Aastatel 1922–1923 oli Vene NFSV koosseisus [[Burjaatia-Mongoolia autonoomne oblast|Burjaati-Mongooli autonoomne oblast]], hiljem [[Burjaati-Mongooli ANSV]] ja [[Burjaati ANSV]], praegu [[Burjaati Vabariik]]. Aastal 1921 moodustatud [[Kabardi autonoomne oblast]] liideti 1922. aastal Balkaariaga ja tekkis [[Kabardiini-Balkaari autonoomne oblast]], mis 1936. aastal muudeti [[Kabardi-Balkaari ANSV|Kabardiini-Balkaari ANSV-]]ks. Praegu see on [[Kabardi-Balkaari Vabariik]]. Aastal 1922 moodustati [[Mägilaste ANSV]] koosseisus [[Tšetšeeni autonoomne oblast]], aastal 1924. Mägilaste ANSV lagunemisel moodustati [[Inguši autonoomne oblast|Inguši autonoomset oblastit]], aastal 1934. nende asemel moodustati [[Tšetšeeni-Inguši autonoomne oblast|Tšetšeeni-Inguši autonoomset oblastit]], mis 1936. aastal muudeti [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]]ks. Praegu tema asemel on [[Tšetšeeni Vabariik]] ja [[Inguši Vabariik]]. Aastal 1922 moodustati Mägilaste ANSV koosseisust Karatšai-Tšerkessi autonoomne oblast [[Kagu krai|Kagu]] (1924. aastast [[Põhja-Kaukasuse krai]]) koosseisus, mis oli jagatud 1926. aastal [[Karatšai autonoomne oblast|Karatšai autonoomseks oblastiks]] ja teisteks osadeks. 1943. aastal Karatšai autonoomset oblastit likvideeriti ja taastati seda 1957. aastal nagu Karatšai-Tšerkessi autonoomne oblast Stavropoli krai koosseisus, kus ta oli kuni 1990. aastani. Samuti aastal 1924 Mägilaste ANSV lagunemisel moodustati [[Põhja-Osseetia autonoomne oblast]], mis 1936. aastal muudeti [[Põhja-Osseetia ANSV]]-ks, praegu [[Põhja-Osseetia Alaania Vabariik]]. Aastatel 1944–1961 oli [[Vene NFSV]] koosseisus [[Tuva autonoomne oblast]], hiljem [[Tuva ANSV]], praegu [[Tõva Vabariik]]. Aastatel 1918–1924 oli Vene NFSV koosseisus [[Volgasakslaste ANSV]]. Samuti oli moodustatud autonoomsed oblastid teistel NSVL vabariikides. Aastatel 1923–1991 oli [[Mägi-Karabahhi autonoomne oblast]] [[Aserbaidžaan]]i koosseisus. [[Lõuna-Osseetia autonoomne oblast]] oli aastatel 1921–1990 [[Gruusia]] koosseisus. [[Karakalpakkia autonoomne oblast]] moodustati 1924. aastal [[Kirgiizi ANSV]] koosseisus, aastatel 1930–1932 Vene NFSV koosseisus. Praegu see on [[Karakalpakkia]] autonoomne vabariik [[Usbekistan]]is. [[Mägi-Badahšan|Mägi-Badahšani autonoomne oblast]] (praegu [[autonoomne vilajett]]) moodustati 1925. aastal [[Tadžikistan]]i koosseisus. Aastatel 1924–1926 nimetati [[Kõrgõzstan]]i [[Kara-Kõrgõzi autonoomne oblast|Kara-Kõrgõzi autonoomseks oblastiks]] ja ta oli Vene NFSV koosseisus. [[Kategooria:Haldusüksused]] 1lv0x0qsjpen5cbf8ek1jf3mvl03eb9 0 113309 7248342 5610826 2026-10-06T06:26:52Z Estopedist1 278 liita 7248342 wikitext text/x-wiki {{Liita|Muinasjutt}} '''Eesti muinasjuttude''' varamus on esindatud [[loomamuinasjutt|loomamuinasjutud]], [[Imemuinasjutt|imemuinasjutud]], legendilaadsed muinasjutud, novellilaadsed muinasjutud ja muinasjutud [[vanapagan]]ast. Eesti muinasjuturepertuaar sarnaneb üldjoontes teiste Euroopa rahvaste muinasjuturepertuaariga. Muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis [[vaeslaps]], tige [[võõrasema]], tõrjutud noorem vend, mets- ja koduloomad. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma [[19. sajand]]i teisel poolel [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] innustusel. Üks Eesti tuntumaid muinasjutu-uurijaid oli [[Uku Masing]]. ==Vaata ka== * [[Muinasjutt]] * [[Muinasjututüüp]] ==Välislingid== *[http://www.folklore.ee/pubte/muina/antoloogia/ Eesti rahva muinasjutud. Antoloogia] *[http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/ Eesti loomamuinasjutte] *[http://haldjas.folklore.ee/UTfolkl/mj/AT.htm Eesti imemuinasjuttude tüübiloend] [[Kategooria:Eesti muinasjutud| ]] 8ehehncakzj50nv6qae4ahzbmzo5xfr 0 113795 7248028 7239317 2026-10-05T12:57:53Z ~2026-53567-36 239027 7248028 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ülo Mander.jpg|pisi|Ülo Mander 2007. aastal esinemas rahvusvahelisel konverentsil "Märgalade reoainete dünaamika ja kontroll"]] '''Ülo Mander''' (sündinud [[11. jaanuar]]il [[1954]] [[Tartu]]s) on eesti loodusteadlane ([[maastikuökoloog]]), bioloogiakandidaat (1983), [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 2024). Aastatel 1977–1991 töötas Mander [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s ning aastatel [[1992]]–[[2019]] oli [[Tartu Ülikool]]is geograafia osakonna juhataja, edaspidi korraline [[professor]]. Mander lõpetas 1977. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsilise geograafia erialal ''cum laude''. Aastast [[1998]] on ta [[Eesti Maastikuökoloogia Assotsiatsioon]]i juhatuse esimees. Ta on muu hulgas uurinud põllumajanduses kasutavate [[biogeenid|biogeensete]] ühendite [[aineringe]]t ja nende mõju [[valgla]]tele ning pikemaajalisi [[maastik]]ustruktuuri muutusi ja viimaste mõju maastike ainete ringkäigule. ==Tunnustus== *2008 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> *2009 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] *2011 [[Karl Ernst von Baeri medal]] *2013 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}</ref> *2015 valiti [[Academia Europaea]] liikmeks *2019 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Ülo Mander}} * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Mander, Ülo}} [[Kategooria:Eesti ökoloogid]] [[Kategooria:Eesti geograafid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Academia Europaea liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] i0j8kn1p5ffatq6jxx5nn4abb89f1lc 0 123329 7248024 6065939 2026-10-05T12:55:34Z Kuriuss 38125 7248024 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=märts|aasta=2019}}{{ heli | failinimi = Vivaldi - Four Seasons 1 Spring mvt 1 Allegro - John Harrison violin.oga | pealkiri = Kevad 1. osa: Allegro | kirjeldus = John Harrison viiulil | failinimi2 = 02 - Vivaldi Spring mvt 2 Largo - John Harrison violin.ogg | pealkiri2 = Kevad 2. osa: Largo | failinimi3 = 03 - Vivaldi Spring mvt 3 Allegro - John Harrison violin.ogg | pealkiri3 = Kevad. 3. osa: Allegro }} {{heli | failinimi =04 - Vivaldi Summer mvt 1 Allegro non molto - John Harrison violin.ogg | pealkiri =Suvi 1. osa: Allegro non molto | failinimi2 =05 - Vivaldi Summer mvt 2 Adagio - John Harrison violin.ogg | pealkiri2 =Suvi 2. osa: Adagio | failinimi3 =06 - Vivaldi Summer mvt 3 Presto - John Harrison violin.ogg | pealkiri3 =Suvi 3. osa: Presto }} {{heli | failinimi =07 - Vivaldi Autumn mvt 1 Allegro - John Harrison violin.ogg | pealkiri =Sügis 1. osa:Allegro | failinimi2 =08 - Vivaldi Autumn mvt 2 Adagio molto - John Harrison violin.ogg | pealkiri2 =Sügis 2. osa: Adagio molto | failinimi3 =09 - Vivaldi Autumn mvt 3 Allegro - John Harrison violin.ogg | pealkiri3 =Sügis 3. osa: Allegro }} {{heli | failinimi =10 - Vivaldi Winter mvt 1 Allegro non molto - John Harrison violin.ogg | pealkiri =Talv 1. osa: Allegro non molto | failinimi2 =11 - Vivaldi Winter mvt 2 Largo - John Harrison violin.ogg | pealkiri2 =Talv 2. osa: Largo | failinimi3 =12 - Vivaldi Winter mvt 3 Allegro - John Harrison violin.ogg | pealkiri3 =Talv 3. osa: Allegro }} '''"Neli aastaaega"''' ([[itaalia keel|itaaliakeelne]] originaalpealkiri "Le quattro stagioni") on [[Antonio Vivaldi]] tsükkel neljast [[viiulikontsert|viiulikontserdist]], mis on pealkirjastatud aastaaegade nimetuste järgi. Ta lõi need [[1723]]. aastal oma esimeste viiulikontsertidena. Tsüklit peetakse Vivaldi teoste seas tuntuimaks ja parimaks. "Neli aastaaega" ilmus 1725. aastal kahtteist kontserti sisaldavas kogumikus "Il cimento dell'armonia e dell'inventione" (''op.'' 8; "võistlus harmoonia ja leidlikkuse vahel"). Tsükli iga kontserdi [[tekstuur (muusika)|muusikaline tekstuur]] on erinev vastavalt kujutatavale aastaajale. ''Pizzicato'' "Talve" taustal on [[itaalia]]pärase jäise vihma krabin. ''Forte'', mis on "Suve" keskmises osas ''Piano'''de vahel, kujutab [[äike]]st. Pärast "Kevade" algusosa tuleb vaikne triller, mis kujutab linnulaulu. Suve 3. osa alapealkiri ongi "Torm" (ingl ''storm''). Kõik neli kontserti on kolmeosalised ning aeglase tempoga osa paikneb kahe kiire vahel. Ajal, kui Vivaldi selle tsükli kirjutas, polnud veel välja kujunenud tänapäevane [[soolokontsert]] (soolopill orkestri saatel). "Neli aastaaega" on kirjutatud sooloviiulile [[keelpillikvartett|keelpillikvarteti]] ja ''[[basso continuo]]'' saatel, mis aitas kaasa selle vormi arengule. ==Kontserdid ja osad== *Kontsert nr 1 [[E-duur]], ''op.'' 8, [[Ryom Verzeichnis|RV]] 269, "La primavera" ("Kevad") *#''Allegro'' *#''Largo'' *#''Allegro Pastorale'' *Kontsert nr 2 [[g-moll]], ''op.'' 8, RV 315, "L'estate" ("Suvi") *#''Allegro non molto'' *#''Adagio e piano - Presto e forte'' *#''Presto'' *Kontsert nr 3 [[F-duur]], ''op.'' 8, RV 293, "L'autunno" ("Sügis") *#''Allegro'' *#''Adagio molto'' *#''Allegro'' *Kontsert nr 4 [[f-moll]], ''op.'' 8, RV 297, "L'inverno" ("Talv") *#''Allegro non molto'' *#''Largo'' *#''Allegro'' ==Sonetid== Nelja kontserti saadavad neli [[sonett]]i, mille autor on teadmata, kuid oletatakse, et see võis olla Vivaldi ise. Iga sonett on jaotatud kolmeks osaks, mis vastavad täpselt iga kontserdi kolmele osale. [[Kategooria:Muusikateosed]] 2ameszt8zkxapzl188is1w10m7xn0c4 0 123419 7248094 7237093 2026-10-05T14:53:29Z NOSSER 8097 7248094 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2024}} {{teekaart|laius=300}} '''Narva maantee''' on üks [[Tallinn]]a peamagistraaltänavaid{{lisa viide}}. See läbib [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]] ja [[Lasnamäe linnaosa]]. Ajalooline Tallinnast [[Narva]] kulgev tee algas kunagise [[Tallinna linnamüür]]i juures asuva [[Viru värav]]a kohalt ning kulges sealt itta. Tänapäeval saab Narva maantee ametlikult alguse [[Viru väljak]]ult, kulgeb läbi [[Kadriorg|Kadrioru]], kus ristub [[Pirita tee]]ga, kulgeb seejärel [[Tallinna lauluväljak|lauluväljakust]] lõuna poolt nõlvast üles, kus jõuab Lasnamäele, kulgeb mööda [[pankrannik]]ut ja jõuab üle [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] viiva Iru silla taga Tallinna piirini. Edasi kulgeb see [[Vana-Narva maantee]]na. Nüüdisajal Narva suunduv [[Tallinna–Narva maantee]] algab [[Peterburi tee]]lt. [[Pilt:Tsentr tallina.JPG|pisi|Narva maantee algus. Paremal [[Viru keskus]]]] == Asukoht ja ümbrus == Narva maantee algab [[Viru väljak]]ult, kulgeb läbi Kadrioru, kus ristub [[Pirita tee]]ga, seejärel [[lauluväljak]]ust lõuna poolt nõlvast üles, kus jõuab [[Lasnamäe]]le, kulgeb mööda pankrannikut ja jõuab [[Iru sild|Iru silla]] taga Tallinna piirini. Edasi kulgeb see [[Vana-Narva maantee]]na. Tänapäevane Narva suunduv [[Tallinna–Narva maantee]] algab [[Peterburi tee]]lt. Algusest lõpu poole minnes ristub Narva maantee [[Ants Laikmaa tänav]]aga (paremalt), [[Hobujaama tänav]]aga (vasakult), [[Maneeži tänav]]aga (paremalt), [[Villem Reimani tänav]]aga (paremalt), [[Parda tänav]]aga (vasakult), [[Pronksi tänav]]aga (paremalt), [[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe tänavaga]] (vasakult), [[Aedvilja tänav]]aga (vasakult), [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi tänavaga]] (paremalt), [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänavaga]] (paremalt), [[Jüri Vilmsi tänav]]aga (paremalt), [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Lydia Koidula tänavaga]] (paremalt), [[A. Weizenbergi tänav]]aga (paremalt), [[Petrooleumi tänav]]aga (vasakult), [[Tormi tänav]]aga (paremalt), [[Filmi tänav]]aga (vasakult), [[Bensiini tänav]]aga (vasakult), [[Lahe tänav (Tallinn)|Lahe tänavaga]] (paremalt), [[Jaan Poska tänav]]aga (paremalt), [[Reidi tee]]ga (vasakult), [[Pirita tee]]ga (vasakult), [[Oru tänav (Tallinn)|Oru tänavaga]] (paremalt), [[Kuristiku tänav]]aga (paremalt), [[Võidujooksu tänav]]aga (paremalt), [[Turba tänav]]aga (paremalt), [[Mäe tänav (Tallinn)|Mäe tänavaga]] (vasakult), [[J. Smuuli tee]]ga (paremalt), [[Vana-Kuuli tänav]]aga (paremalt), [[Lavamaa tänav]]aga (paremalt), [[Meeliku tänav]]aga (paremalt), [[Kiviriku tänav]]aga (paremalt), [[Puju tänav]]aga (paremalt), [[Martsa tänav]]aga (paremalt), [[Jussikalda tänav]]aga (vasakult), [[Tondiraba tänav]]aga (paremalt), [[Mustakivi tee]]ga (paremalt), [[Kihnu tänav]]aga (paremalt), [[Saaremaa puiestee]]ga (paremalt), [[Kose tee (Tallinn)|Kose teega]] (vasakult), [[Vormsi tänav]]aga (paremalt), [[Kelluka tee]]ga (vasakult), [[Priisle tee]]ga (paremalt), [[Lõosilma tee]]ga (vasakult), [[Kuukressi tee]]ga (vasakult), [[Vabaõhukooli tee]]ga (vasakult), [[Ussimäe tee]]ga (paremalt), [[Irusilla tänav]]aga (vasakult), [[Linnuse tee]]ga (paremalt) ja [[Pärnamäe tee]]ga (vasakult). Viimane ristmik asub ühtlasi Tallinna, [[Viimsi vald|Viimsi valla]] ja [[Jõelähtme vald|Jõelähtme valla]] kolmikpunktis. [[File:Narwa Road Tallinn 17042009.jpg|pisi|Narva maantee 1, Postimaja ja hotell Forum (Viru väljak 3) 2009. aastal]] == Hoonestus == * Narva maantee 1, [[Hobujaama tänav]]a Viru väljaku poolsel nurgal [[Viru keskus]]e vastas paikneb ajalooline [[Tallinna Postimaja|Postimaja]] (Tallinna peapostkontori hoone, endine [[Eesti Post]]i peakontor). Selle arhitektid on [[Raine Karp]] ja [[Mati Raigna]]. Hoone valmis [[1980]]. 2013. aastal lõpetatud ümberehituste tulemusel valmis ajaloolises Postimajas linna kaubanduskeskus, kus on 7100 ruutmeetrit kaubanduspinda. * Narva maantee 1a, aadressil Narva mnt 1a // [[Viru väljak]] 2a (Postimajast [[Tallinna vanalinn|vanalinna]] pool [[Viru hotell]]i vastas) on [[Nordic Hotels]]i hotell [[Forum]]. Hoone arhitekt on [[Indrek Allmann]]. Hoone valmis [[2007]]. Varem olid seal parkla ja taksopeatus. [[File:Foorum.JPG|pisi|[[Foorumi Keskus]], Narva maantee 5]] * Narva maantee 2 asub kuuekorruseline kivist kortermaja äripindadega alumisel korrusel. Hoones tegutsevad äriettevõtted ja tegutses [[Tallinn (kauplus)|kauplus Tallinn]]. Enne Teist maailmasõda kavandati kinnistule Narva mnt 2 (toonase aadressiga Narva mnt 10) kindlustusselts [[Eesti Lloyd]]i hoonet. * Narva maantee 4 hoone projekteeris arhitekt [[Jüri Karu]] Eesti NSV [[Eesti NSV Teenindusministeerium|Teenindusministeerium]]ile. Tänapäeval asub hoones [[Coop Pank]] ning tegutsesid [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] ja raamatupood. [[Pilt:Triumph Plaza.JPG|pisi|Triumph Plaza, Narva maantee 7]] * Narva maantee 5 kinnistul (algselt Narva mnt 13) asub [[Foorumi Keskus]].<ref name="FOoTW" /> Narva maantee 3 asus bensiinijaam ja puumaja, mis lammutati 1979. aastal. Foorumi Keskus, mis ehitati 2007. aastal, sisaldab äripindu ja kortereid. Hoone esimesel korrusel on kauplused ja restoranid. Büroohoone esimesel korrusel on kaubandustänav, mis ühendab [[Hobujaama tänav]]at ja Narva maanteed. Ülemistel korrustel asuvad büroopinnad. 2022. aastast on Foorumi Keskuse omanik [[Urmas Sõõrumaa]]le kuuluv [[US Real Estate]].<ref>[https://www.err.ee/1608693766/soorumaa-ostab-rotermanni-korval-asuva-foorumi-keskuse-tallinnas Sõõrumaa ostab Rotermanni kõrval asuva Foorumi Keskuse Tallinnas], www.err.ee, 24.08.2022</ref> * Narva maantee 7 asub äri- ja eluhoone [[Triumph Plaza]].<ref name="r9boY" /> Triumph Plaza ärikeskuse hoone on ehitatud 1980. aastal ja täielikult renoveeritud 2006. aastal. Hoonet hakati ehitama 1977. aastal ja see valmis 1980. aastatel. Kolmest korpusest koosnev hoone oli varem [[ETKVL]]-i haldus- ja tootmishoone. * Narva maantee 7b asub kaheksakorruseline [[Zenith Ärimaja]]. * Narva maantee 7c asub hotell [[Park Inn by Radisson Central]]. Algselt ETKVL ühiselamu. * Narva maantee 8 asub 1956. aastal ehitatud hoone, arhitekt [[Paul Härmson]]. Kuni 1991. aastani tegutses hoones Nõukogude armee [[Eesti NSV Sõjakomissariaat|sõjakomissariaadi]] Eesti NSV osakond, pärast Eesti taasiseseisvumist [[Eesti Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaap]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1998/02/11/4.9 Kaitsejõudude peastaap soovib kolida], Sõnumileht: SL, nr. 40, 11 veebruar 1998</ref> ja hilisem [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] kontor. [[Pilt:Tram 171 in front of Narva maantee 9 Building Tallinn 16 April 2015.JPG|pisi|Narva maantee 9]] * Narva maantee 9 on elamu-koolihoone. Arhitektid [[Mart Port]] ja [[Heili Härmson-Volberg]], valmis 1956. aastal. Hoone ehitati ETKVL-i elamuks ja kaubanduskooliks. Hoone on valminud 1953. aasta Narva maantee hoonestuskava järgi, mis nägi ette tänavaosa väljaehitamise klassitsistliku ansamblina. Maja arhitektuurivorm on tuletatud stalinistliku ansamblikujunduse tüüpvõttest: püloonimotiiv ehk tänavaseinast eenduv tornipaar, millega kujundati linnades laiematelt tänavalõikudelt üleminekut kitsamatele. Elamu on ehitatud üleliidulise tüüpsektsiooni alusel, fassaad on kaunistatud kaarakende, portaalide, lodžade ja eklektilise ornamendiga. Tänavatasandil asusid ühiselamu, arstikabinet ja töökojad, ülemistel korrustel korterid. Eenduvas osas oli koolihoone klassiruumide, võimla ja abiruumidega. Tänapäeval on koolihoone kasutusel büroohoonena. * Narva maantee 9a (algselt Narva mnt 27) on kinnistu, kuhu [[ETK]] kavatses 1939. aastal ehitada viiekorruselise kivimaja ETK-ga seotud ühistegevuse organisatsioonide ja ettevõtete tegevuseks. Taastatud pärast teist maailmasõda 1956. aastal. [[File:Bigbanki hoone Tallinnas, Narva mnt 11.jpg|pisi|Narva maantee 11 [[Bigbank]]i hoone]] *Narva mnt 9j, 2018. aastal renoveeritud majutusasutus City Yard Inn Hotel. Eelnevalt [[Maksu- ja Tolliamet]]i kasutuses olnud hoone. * Narva maantee 10 (algselt Narva mnt 30) viiekorruseline [[Ernst Aring]]u maja valmis [[1939]]. aastal, arhitekt [[Eugen Sacharias]]. Hoones asusid Eesti Ühistute Liit ja ajalehe Ühistegelised Uudised ning IV ja V korrusel [[Sotsiaalministeerium]]i Tervishoiu ja Hoolekande Talitus, mis enne hoone valmimist asusid [[Toompea]]l [[Toomkooli tänav]] 7.<ref name="43lTC" /> Narva mnt 30 ja [[Reimani tänav]]a nurgal asus M. Laas ja J. Kullamaa pagari- ja kondiitriäri.<ref name="KmVFo" /> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja ajal]] põles hoone [[Märtsipommitamine|1944. aasta 9. märtsi suurpommitamise ajal]] seest tühjaks. Hoone taastati pärast sõda, [[Narva kohvik]]u maja. * Narva maantee 11 hoone. 1935. aastal asutatud Raadio-Elektrotehnika Tehase ([[RET]]), [[Mart Port]]i ja [[Roman Urb]]i projekteeritud Punase RETi suur uus tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal. Aastal 1993 lõpetas ettevõte tegevuse ja pärast seda tehase kvartal Narva maantee 11 avati. Selles renoveeritud hoonetesse kolisid [[Eesti Ekspress]] ja [[Eesti Maapank]], hiljem tegutses selles hoones [[Hüvitusfond]]. Tehase peahoone ehitati 1997. aastal ümber pangamajaks (arhitektid [[Jüri Okas]] ja [[Marika Lõoke]]).<ref>{{Netiviide|autor=Piret Lindpere|url=https://dea.digar.ee/page/sirp/1997/12/12/13|pealkiri=Forekspanga hoone|väljaanne=Sirp|aeg=12.12.1997|vaadatud=1.10.2019}}</ref> Esmalt paiknes seal [[Forekspank]], seejärel [[Optiva Pank]], siis [[Sampo Pank]] ja [[Danske Bank]], ajutine [[Eesti Rahvusraamatukogu]] hoone<ref>[https://kultuur.err.ee/1608220795/rahvusraamatukogu-kolib-tuleval-aastal-ajutiselt-endisesse-danske-panga-majja Rahvusraamatukogu kolib tuleval aastal ajutiselt endisesse Danske panga majja], kultuur.err.ee, 21.05.2021</ref>, 2023. aastast AS [[Bigbank]]i hoone. [[Fail:Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13, 13. august 2011.jpg|pisi|Narva maantee 13, [[Pro Kapitali ärikeskus]]]] * Narva maantee 12, korterelamu (algselt Narva mnt 16). * Narva maantee 13 // [[Aedvilja tänav|Aedvilja]] 1, kaubandus-/teeninduspinnaga [[AS Ekspress Grupp|AS Ekspress Grupi]] [[Delfi Meedia|AS Delfi Meedia]] [[Eesti Ekspress]]i [[Ekspressi Maja]], endine [[Pro Kapitali ärikeskus]].<ref>[http://www.prokapital.com/prokapital_projects/pro-kapital-business-centre/ Pro Kapital Business Centre]</ref> Algselt 1962. aastal ehitatud [[Eesti Kaabel|Eesti Kaabli]] tootmishoonena, arhitektid [[Uno Rosme]], [[Ülo Ilves]] ja [[Enno Treiberg]]. * Narva maantee 14 (algselt Narva mnt 36), korterelamu. * Narva maantee 15 // Aedvilja 2 (algselt Narva mnt 45/Aiavilja 2), Anton Suklese maja, arhitekt [[Alfred Kehva]]. Algselt neljakorruselisele majale (1933) on hiljem peale ehitatud viies korrus. * Narva maantee 16, korterelamu. * Narva maantee 17, äri- ja elamuhoone. 1940. aastal valminud [[Eugen Sacharias]]e projekti järgi ehitatud algne üürimaja.<ref name=":0">Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://www.tallinn.ee/et/media/307356 Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 37</ref> * Narva maantee 18, korterelamu. 1939. aastal valminud [[Eugen Sacharias]]e projekti järgi ehitatud algne Johannes Freybachi üürimaja.<ref name=":0" /> * Narva maantee 19 // 21 // 23, elamu-ärihoone. Narva mnt 19 hoone aadress oli algselt Narva mnt 49 ning Narva mnt 21 oli aastatel 1904–1965 Narva mnt 53 ja 1965–1976 Narva mnt 37. Eesti NSV Riikliku Projekteerimisinstituudi/[[Eesti Projekt]]i arhitekt [[Paul Madalik]], valmis 1982. aastal. [[Tallinna Tööstuskaubastu]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28784 Erastatavate majandusobjektide nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 12. juulist 1991.a. nr.221-k</ref> [[Kodutarve (kauplus)|Kaupluse Kodutarve]] hoonena tuntud elamurühm on üks [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta olümpiamängude]] eelsel ajal projekteeritud ehitistest, mis pidid [[Pirita]] poole suunduva Narva maantee ilmet kaasaegsemaks ja esinduslikumaks muutma. Hoone esindab [[Tallinna kesklinn]]a kohta harvaesinevalt pikka ühtset hoonefronti. [[Dolomiit]]plaatidega kaetud [[fassaad]] kõlab kokku kõrval asuva [[Tallinna Ülikool]]i peahoonega. Hoonekompleks koosneb kahest eraldi vertikaalliigendusega elamust, neid ühendab ühekorruseline plokk kohviku (algselt lastekohvik [[Vigri (kohvik)|Vigri]]) ja äriruumidega.<ref> [[Epp Lankots]], [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. Sajandi arhitektuuri kaitse programm. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 31.</ref> * Narva maantee 20/1, korterelamu. Ehitusaeg 1903 ja 1934, arhitektid [[Konstantin Wilcken]] ja neljas korrus [[Boris Tšernov]] (1904–1973). Kinnistu hooviosas asuvad ka puidust hooned 20/2 ja 20/3. * Narva maantee 24 ja[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)| Kreutzwaldi tänav]] 2 nurgahoone, [[Center Hotel]]i hoone * Narva maantee 25. Narva maantee ja [[Uus-Sadama tänav]]a vahel asuvad [[Tallinna Ülikool]]i [[ülikoolilinnak]]u<ref name="HROab" /> hooned. Tallinna Ülikooli kõige vanem hoone Narva maantee 25 ehitati 1938. aastal [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikuks Inglise Kolledžiks]] ning see on muinsuskaitse all.<ref name="Z2kyw" /> Maja on hästi säilinud 1930. aastate lõpule iseloomuliku arhitektuuriga hoone (arhitektid [[Alar Kotli]] ja [[Erika Nõva]]). * Narva maantee 26 – esimene praeguse F. R. Kreutzwaldi ja Narva maantee nurgakrundi omanik oli [[Aleksei Epinatjev]]. 1856. aasta linnaplaanil on nurgakinnistul loetavad mitu hoonet, 1880. aastate linnaplaanil on nurgakinnistu Narva maantee poolsel osal näidatud kolm hoonet. Arvatavasti on sealne suurem (idapoolne) hoone praeguse aadressiga Narva mnt 26. 1886. aastal tehti hoones ümberehitused arhitekt [[Nikolai Thamm vanem|Nikolai Thamme]] projekti järgi. Hoone on 1997. aastal tunnistatud kultuurimälestiseks.<ref name="8cbmd" /> * Narva maantee 27 on [[Tallinna Ülikool]]i Silva hoone,<ref name="qMeJy" /> kus asuvad Tallinna Ülikooli bio- ja materjalitehnoloogiate, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, infoühiskonna, keskkonnateadustega) tegelevad instituudid: matemaatika ja loodusteaduste instituut, informaatika instituut, ökoloogia instituut, psühholoogia instituut, riigiteaduste instituut, rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut ning kommunikatsiooni instituut. Senise Narva mnt 27 hoone täieliku ümberehitamise ja Narva mnt 29 laiendamise projekti autor on [[Ignar Fjuk]]. Vanas Narva maantee 27 hoones asus Teise maailmasõja ajal sõjavangide [[hospidal]] ja pärast sõda Tallinna Sadama haigla. [[Pilt:Tallinn, elamu Narva mnt 28, 1903 (1).jpg|pisi|Narva maantee 28]] * Narva maantee 28 (algselt Narva mnt 46) hoones, mis ehitati [[1903]]. aastal arhitekt [[Nikolai Thamm noorem]]a projekti järgi, asub [[Tallinna Muusikakool]]. Hoone on 1997. aastal tunnistatud [[kultuurimälestis]]eks.<ref name="JRC7P" /> [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal asus hoones Tallinna II Sõjaväehaigla. Aastatel 1932–1940 tegutses selles majas [[Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž]], kus õppis teiste seas näiteks [[Sulev Nõmmik]].<ref>[http://muusikakool.haridus.ee/Index.php?id=10605 Pisut Tallinna Muusikakooli ajaloost.] Tallinna Muusikakooli veebisait.</ref> * Narva maantee 30 (algselt Narva mnt 48) asuv juugendvilla valmis 1912–1913 ehitustehnik N. Sapošnikovi allkirjaga projekti järgi. Kompaktse põhiplaaniga villa on oma välisilmelt üsna tagasihoidlik, mõjudes paviljonilaadsena. Eramu keskmes on läbi kahe korruse ulatuv kaminaga trepihall, nn [[Inglise hall]]. Esimesel korrusel ümbritsevad seda avalikud ruumid – söögituba, väärispuidust seinatahveldisega esinduskabinet jt. Ülakorrusel paiknesid magamistoad ja avar, aknaga vannituba. Maja välisilme on terviklikuna säilinud. Hoone on 1997. aastal tunnistatud kultuurimälestiseks.<ref name="6tEjz" /> Hoones asub [[Türgi suursaatkond Tallinnas]]. * Narva maantee 31 korterelamu arhitekt on [[Miia Masso]], elamu valmis 1987. aastal. Hoone ehitati [[Eesti Merelaevandus]]e tellimusel korterelamuks, majja projekteeriti lisaks korteritele ka haldusruumid, kaupluseruumid ja söökla. Hoone on [[Pirita]] poolt tulles efektne sissejuhatus kesklinna tihedalt hoonestatud alale. Fassaadikujundus meenutab kaasaegsete kruiisilaevade arhitektuuri. Maja põhiosa on viimistletud heleda [[dolomiit]]plaadiga. Elamu hooviosa on kujundatud terrassidena. Trepikojad, köögid ja elutoad on tänava pool, magamistoad hoovi pool. Hoone on üks jõulisemaid ja efektsemaid 1980. aastate postmodernismist mõjutatud korterelamuid Tallinna kesklinnas.<ref> [[Epp Lankots]], [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 32</ref> [[Pilt:Tallinn elamu Narva mnt 32, 19.-20. saj vahetus (1).jpg|pisi|Narva maantee 32]] * Narva maantee 32 asub kahekorruseline historitsistlik puitelamu, mis on ilmselt üks vanemaid säilinud [[kultuurimälestis]]eks tunnistatud<ref name="MQvwJ" /> kahekorruselisi puitmaju Tallinnas. Hoone täpne ehitusaeg ei ole teada, [[1865]]. aasta Tallinna kinnisvarade inventariseerimise ajal oli seal kahekorruseline puitelamu juba olemas. Hoone praegune ilme pärineb 1875. aastast, ümberehituse projekti tegi arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]], kes hiljemalt sellest ajast oli ise selle maja omanik. Hoone sisemist ruumijaotust on korduvalt muudetud, hoovis asunud puidust teenijatemaja (Narva mnt 34) lammutati Nõukogude ajal. * Narva maantee 33/37, elamu koos äripindadega esimesel korrusel * Narva maantee 36, Nõukogude ajal paiknes hoones [[Balti Laevastiku muuseum]]. * Narva maantee 38, 1982. aastal ehitatud seitsmekorruseline äri- ja elamuhoone, äripindadega esimesel korrusel. * Narva maantee 40, algelt Maria von [[Stenbock]] üürimaja. Renoveeritud, üürimaja Avangard. * Narva maantee 44, korterelamu. Hoone on ehitatud 1911. aastal ja projekteeritud arhitekt [[Aleksandr Jaron]]i poolt * Narva maantee 48 asuvas 1910. aasta paiku ehitatud, arhitekt [[Otto Schott]]i projekteeritud hoones, asus 1981. aastast [[Sotsiaalministeerium]]i [[Tallinna Tervisekaitsetalitus]]. [[Pilt:Tallinn, maja, kus alates 1873. aastast asub apteek (1).jpg|pisi|Narva maantee 50, [[Kadrioru apteek|Kadrioru apteegi]] hoone]] * Narva maantee 50 ja [[Vilmsi tänav]]a nurgal asub ajalooline klassitsistlikus stiilis ühekorruseline [[Kadrioru apteek|Kadrioru apteegi]] hoone, mis valmis [[kubermanguarhitekt]] [[Christoph August Gabler]]i projekti järgi aastail 1844–1845. 1873. aastal avas proviisor Georg Heinrich Haetge hoones apteegi, rahuldamaks Kadriorus suvitava Peterburi koorekihi vajadusi.<ref name="2OgP1" /> 1989. aastal võttis Tallinn hoone muinsuskaitse alla ja 1997. aastal kanti see riiklike kultuurimälestiste nimekirja.<ref name="zxdua" /> [[Fail:MustLuik1.JPG|pisi|Endine [[Kohvik Kadriorg]] Narva maantee 92 hoone]] * Narva maantee 51, [[Eesti Metodisti Kirik]]u kirikuhoone. Narva maantee ja [[Petrooleumi tänav]]a ristmikul asus varem 1910. aastal konsul [[Erik Gahlnbäck|Erik]] [[Gahlnbäck]]i tellimusel ehitatud paekivist kaubahoone (arhitekt [[Otto Schott]]) eri kaupluste-äride-kontoritega, mis rahvasuus on teadmata põhjustel omandanud hoopis [[Tallinna-Viljandi raudteeliin|kitsarööpmelise raudtee]] jaamavahi-valvurimajakese kuulsuse; hoone lammutati 1990. aastatel. * Narva maantee 55, hilis[[juugend]]i ja ''[[art déco]]'' sugemetega kahekorruseline esinduslik korterelamu, kultuurimälestis nr 8497.<ref name="3e1F5" /> Arhitekt [[Aleksander Wladovsky]]. * Narva maantee 57, ''[[art déco]]'' ja hilis[[Juugendstiil|juugendlike]] mõjutustega [[Funktsionalism|funktsionalistlikus]] stiilis esinduslik korterelamu, kultuurimälestis nr 8174.<ref name="mmLUT" /> Arhitekt [[Aleksander Wladovsky]]. * Narva maantee 57, [[Olive Spa]]<ref name="PpnRW" /> * Narva maantee 61 eramu * Narva maantee 63, [[Kadrioru Ärikeskus]]es, Narva maantee, [[Bensiini tänav]]a ja [[Filmi tänav]]ate nurgal, mis valmis 2015.–2016. aastal, asub neli neljakorruselist äri- ja kontorihoonet ning kvartal koosneb neljast ilmakaarte järgi nime saanud ärihoonest (South, West, North ja East) ning ühtsest maa-alusest parklast. Arhitektuurilise lahenduse koostas [[Meelis Press]]i [[M. Pressi Arhitektuuribüroo AS|Arhitektuuribüroo AS]].o Narva mnt 63/1 tegutseb [[AS Citadele banka Eesti filiaal]], SIA Citadele Leasing Eesti filiaal ja OÜ Citadele Factoring. Narva mnt 63/2, Kadrioru ärikeskuse WEST hoones tegutseb [[Kadrioru raamatukogu]]. Enne ärikeskuse rajamist asus kinnistul stalinistliku arhitektuuri näitena hoone, kus asus [[Kuku Raadio|raadio KUKU]] kauaaegne kodumaja<ref>[[Urmas Tooming]], [https://www.postimees.ee/50356/stalinistliku-arhitektuuri-uks-kujukaid-naiteid-lammutatakse Stalinistliku arhitektuuri üks kujukaid näiteid lammutatakse], Tallinna Postimees, 20. november 2008</ref>. * Narva maantee 65 asus ETKVL-i Tallinna Spordiklubi staadion * Narva maantee 65A asus Kadrioru lõbustuspark ja Kadrioru tivoli<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50726628/kadriorus-avati-tivoli? Kadriorus avati tivoli], epl.delfi.ee, 20.05.1996</ref> * Narva maantee 67, endise Kadrioru lõbustuspargi alal on uusehitised: viiekorruselised korterelamud ja viiekorruselised äripindadega korterelamud,<ref>[https://www.postimees.ee/1677511/kadrioru-tivoli-alale-kerkivad-viiekorruselised-elamud Kadrioru tivoli alale kerkivad viiekorruselised elamud], www.postimees.ee, 29. juuni 2007</ref><ref>[https://kodustiil.elu24.ee/3342763/kadriorgu-tivoli-elurajooni-kerkib-veel-rohkem-kortermaju Kadriorgu Tivoli elurajooni kerkib veel rohkem kortermaju], kodustiil.elu24.ee, 28. september 2015</ref> *Narva maantee 70, (algselt Narva mnt 78), kolmekorruseline korterelamu, Anton Alfred Rei maja, arhitekt [[Karl Tarvas]] *Narva maantee 72 // [[Tormi tänav]]a// [[August Alle tänav]] 1 nurgahoone * Narva maantee 76, kahekorruseline kortermaja * Narva maantee 77, endise [[Põhja Paberi- ja Puupapivabrik]]u direktori [[Emil Fahle]] suvemaja majandushoone<ref>[http://www.eestigiid.ee/?CatID=152&ItemID=4957 Narva mnt 77], www.eestigiid.ee</ref> * Narva maantee 78, kolmekorruseline kortermaja, kus aastatel 1940–1941 ja 1944–1952 elanud kirjanik [[August Alle]] ja rahvakunstnik näitleja [[Paul Pinna]]. 1950. aastail elasid selles majas ka luuletajad [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]].<ref>[http://www.eestigiid.ee/?CatID=152&ItemID=4959 Narva mnt 78], www.eestigiid.ee</ref> * Narva maantee 80 asusid<ref>[https://www.err.ee/1609388585/kadriorus-algasid-muinsuskaitsealuse-supelsalongi-lammutustood Kadriorus algasid muinsuskaitsealuse supelsalongi lammutustööd], err.ee, 04.07.2024</ref> 1813. aastal rajatud [[Kadriorg#Suvituspiirkonna periood|Kadrioru]] raehärra [[Benedict Georg Witte]] (1746–1816) [[Georg Witte supelsalong|supelsalong]]i juurde kuulunud nn vannimaja ehk vesiravila (ehitismälestis nr 8175<ref>{{kultuurimälestis|8175|Georg Witte supelsalongi vannimaja, 1870. a.}}</ref>) ja [[Georg Witte supelsalongi majandushoone|majandushoone]] (ehitismälestis nr 8176<ref>{{kultuurimälestis|8176|Georg Witte supelsalongi majandushoone, 1870. a.}}</ref>). :Narva maantee ääres, [[Lahe tänav (Tallinn)|Lahe tänav]] 6 asub [[Ukraina Suursaatkond Eestis]] * Narva maantee 81, endine Tannenhofi või [[Julius Pfaff|Julius]] [[Pfaffi suvemõis]].<ref>[https://web.archive.org/web/20211229070507/https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/trykised/muinsuskaitse_aastaraamat_2010-1.pdf Pfaffi suvemõisa häärber], MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 lk 34</ref> [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a staabi hoone * Narva maantee 82/ / [[Lahe täanav]]a nurgahoone, mis kuulus kuni [[Umsiedlung|ümberasumiseni]] Bruno ja Käthe Meyerile. Vt. ka Narva mnt 92, Villa [[Mon Repos (Tallinn)|Mon Repos]]. * Narva maantee 84 / / [[Lahe täanav]] 6 nurgahoone, [[Ukraina saatkond Eestis]] [[Pilt:Villa Mon Repos..JPG|pisi|Villa Mon Repos, Narva mnt 92]] * Narva maantee 90 asus [[Voldemar Herkel]]i projekteeritud [[kohvik Kadriorg]] ehk [[Must Luik]], mille kohale ehitati uus kolmekorruseline külaliskorteritega hoone.<ref name="6B5BZ" /> Kinnistul asub taastatud<ref name="jFx0g" /> [[Villa Mon Repos]], mis ehitati suvitusvillaks, kuid kus on hiljem olnud ka restoran. Hoone tunnistati 1997. aastal kultuurimälestiseks.<ref name="SApJw" /> * Narva maantee 91, endine 19. sajandi II poolel ehitatud [[Burchardi suvemõis]]a hoone * Narva maantee 92, Villa [[Mon Repos (Tallinn)|Mon Repos]] * [[Kadrioru park]], mälestussammas [[Russalka (monument)|Russalka]], [[Amandus Adamson]], 1902. * Narva maantee 95, [[Tallinna Lauluväljak]] * Narva maantee 98, [[Hiina suursaatkond Tallinnas]] * Narva maantee 108, [[Hiina suursaatkond Tallinnas|Hiina suursaadiku]] residents, endine [[Ernst Boustedt]]i projekteeritud [[Villa Favorita]]. Alates 1940. aastatest olid hooned Narva maantee 108/108a Nõukogude armee valduses<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13101823 Vabariigi Valitsuse 20. juuli 1993. a korraldus nr 432-k], RT I 1993, 53, 741</ref> [[Pilt:Narva mnt 128 During Metallica Concert in Tallinn.jpg|pisi|Narva mnt 128|pisi|]] * Narva maantee 112, villa - enne teist maailmasõda Rotermanni suvila * Narva maantee 116, asus [[Oru (kauplus)|Oru kauplusehoone]] * Narva maantee 122, korterelamu * Narva maantee 126, [[Georg Eggers]]i 1843–1844 rajatud [[Hundikuristiku lubjatehas]]e varemed (tunnistatud 1997. a kultuurimälestiseks)<ref>{{kultuurimälestis|8498|Georg Eggersi lubjaahju varemed, 19. saj. algus)}} (vaadatud 9. veebruaril 2025)</ref> * Narva maantee 128, korterelamu. == Galerii == <gallery> Narva maantee - panoramio.jpg|Vaade Narva mnt 2, 4, 6 Fail:Büroohoone Narva maantee 8 Tallinnas, Reservohvitseride kogu kontor, 13. august 2011.jpg|Narva mnt 8 File:BUS lane Pronksi.JPG|Narva mnt 10 ja 8 Tallinn, elamu Narva mnt 22, 1923 (2).jpg|Narva mnt 22 Tallinn, elamu Narva mnt 26, 19. saj lõpp (1).jpg|Narva mnt 26 Tallinn, elamu Narva mnt 30, 1912.jpg|Narva mnt 30 20050722narvamnt43er.jpg|Narva mnt 43 Balti Metodista Teológiai Főiskola (2014).JPG|Narva maantee 51, [[Eesti Metodisti Kirik]]u kirikuhoone Tallinn, elamu Narva mnt 55, 1928 (2).jpg|Elamu Narva mnt 55 (1928) Tallinn, elamu Narva mnt 57, 1931.jpg|Elamu Narva mnt 57 (1931) <!--vananenud fotod aastast? Tallinn, Georg Witte supelsalongi vannimaja, 1870 (1) .jpg Georg Witte supelsalongi vannimaja, Narva mnt 80 ja teine vana foto: Tallinn, Georg Witte supelsalongi majandushoone, 1870 .jpg Georg Witte supelsalongi majandushoone, Narva mnt 80--> TLA 1465 1 8788 Die Irusche Brücke Pirita jõel asuv paekivist sammastega Iru sild 18 07 1899 fotogr August Sakaria (Sakarias).jpg|Narva maanteel üle Pirita jõe viiv Iru sild (1899) </gallery> == Ajalugu == [[File:Tallinna vaade Narva maanteelt, August Matthias Hagen, EKM j 153-54 M 48.jpg|pisi|Tallinna vaade Narva maanteelt (praeguse lauluväljaku juurest) [[August Matthias Hagen]] (1831)]] [[File:TLA 1465 1 4401 repro maalist Vene turg, Vana Viru tänav, Rotermanni maja.jpg|pisi|left|Vaade [[Vana-Viru tänav]]ale, Narva maantee algusele (praeguse [[Viru ring]]i kohal) kunagise Rotermanni kaubamaja kõrval (pärast 1849. aastat, repro maalist, autor teadmata)]] [[File:Vaade Tallinnale Narva maantee, Ernst Hermann Schlichting, EKM j 190-114 M 551.jpg|pisi|Vaade Tallinnale ja Narva maanteele ([[Ernst Hermann Schlichting]])]] [[File:TLA 1465 1 98 Vene turg 1882 1890 fotogr Charles Borchardt.jpg|pisi|left|Vasakul [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]]i hoone ja vaade Narva maanteele [[Vene turg|Vene turule]] (1882/1890). [[Charles Borchardt]]i foto]] [[Pilt:TLA 1465 1 6693 Vaade linnale arvatavasti villa Favorita (Narva mnt 108) katuselt. Pirita teest paremale jääb mälestussammas Russalka, vasakule Kadrioru park. Taamal supelmajad, sadam.jpg|pisi|Vaade linnale arvatavasti villa Favorita (Narva mnt 108) katuselt (1908)]] [[File:IX üldlaulupeo rongkäik Narva maanteel Tallinn 1928.jpg|pisi|left|Vaade [[Vene turg|Vene turule]] ja Narva maanteele 1928. aastal [[IX üldlaulupidu|IX üldlaulupeo]] rongkäiguga]] [[Pilt:TLA 1465 1 1569 konka Narva mnt fotogr A Hansoff.jpg|pisi|[[Hobutramm]] Narva maanteel (enne 1918. aastat)]] [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|Narva maantee ja [[Tallinna sadam]], 1914]]] Narva maantee (varasemas kirjapildis ka Narvamaantee) ja selle osad Tallinnas on kaugemas minevikus kandnud ka nime Viru maantee, saksa keeles ''Wierscher Weg'' (1743), ''Wesenbergsche Straße'' (1801), ''Narvsche Straße, Narwsche Straße'', ''St. Peterburgsche Straße, Catharinenthalsche Straße'', vene keeles ''Петербургская дорога, Нарвская улица''.<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005754&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Narva maantee], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 04.07.2021)</ref> [[Tallinna ajalugu|Ajalooline]] Tallinnast Narva kulgev tee algas linnamüüri juurest [[Viru värav]]a kohalt, läks praeguse [[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe tänava]] kohal üle [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] viiva silla ning kulges sealt edasi mööda mere randa ida poole. 19. sajandi algul nimetati endise [[Vene turg|Vene turu]] (praeguse Viru väljaku) ja Narva maantee alguse piirkonda Narva eeslinnaks. Narva maantee sillutati munakividega [[1852]]. aastal.<ref>[[Robert Nerman]], [https://www.postimees.ee/1611875/vanalinna-tanavad-said-kivikatte-eeslinnade-elanikud-neelasid-tolmu Vanalinna tänavad said kivikatte, eeslinnade elanikud neelasid tolmu], Postimees, 21. detsember 2006</ref> [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal 17. oktoobrist 1941 kuni 22. septembrini 1944 kandis osa tänavast Viru väljakust kuni Pirita tee alguseni [[Adolf Hitler]]i nime (saksa keeles ''Adolf-Hitler-Straße'').{{lisa viide}} Aastatel 1849–1850 ehitati Vene turu põhjaküljele arhitekt I. Jefimovi projekti järgi kahekorruseline [[Christian Abraham Rotermann]]ile kuulunud kivihoone ([[Rotermanni kaubamaja]]), mille teisel korrusel asusid eluruumid ja esimesel korrusel kauplused. [[1871]]. aastal müüdi kaubamaja hoone Tallinna linnale ja algses Narva maantee 1 hoones (tänapäeval [[Viru väljak]] 2) alustas 31. mail 1871 tegevust [[1872]]–[[1917]] [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium|Tallinna Aleksander I Gümnaasium]] ning seejärel [[Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium]], Tallinna III Gümnaasium, III Reaalkool ja Tallinna III keskkool.<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.302/unitid/TLA.302.1.43;jsessionid=7D250649A44A56783846DEB544D952CF Tallinna 3. Gümnaasium, 1916–1944. TLA.302], Tallinn City Archives</ref> Narva maantee 2 hoone hävines [[1944]]. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamisel]]. Narva maantee 2 ja 4 varemed lammutati pärast sõda ning nende kohale rajati väljak. Narva maantee 2 number (maantee algus) liikus edasi Narva maantee 6. Narva maantee 3 asus bensiinijaam ja puumaja, mis lammutati 1979. aastal. Avati 1923. aasta kevadel [[AS Silva]] poolt, pärast Silva pankrotti (1931) [[Shell]]i bensiinijaam. Narva mnt 4 asus aastatel 1917–1929 [[Kohvik Linden]]<ref>Andres Klemet. [http://kultuur.elu.ee/ke498_kohvikud.htm Tallinna vanad kohvikud]. [[Kultuur ja Elu]], 4/2009</ref> ja aastatel 1929–1944 [[Eesti Kunstimuuseum]], hoone hävines [[1944]]. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamisel]]. Narva maantee 5 asunud kaks 19. sajandi lõpus ehitatud kivimaja, kus asus Lasnamäe linnaosavalitsus, lammutati enne [[Foorumi Ärikeskus]]e ehitust 2000. aastate keskel. Narva mnt 6 asus OÜ Tarmo ja/või Baltonafta bensiinijaam aastatel 1929–1932. Narva maanteel nr 6 maja ees asunud bensiinijaam suleti [[Tallinna Linnavalitsus]]e otsusega 1. aprillist 1933.<ref>[http://eag.vanatehnika.ee/ewtarvikud.html Eesti autajaloo leheküljed]. http://eag.vanatehnika.ee/ (vaadatud 10.09.2020)</ref> Aadressil Narva mnt 6a asus [[Beljajevi Tütarlaste Gümnaasium]], 1923–1931 [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium|Vene õppekeelega Tallinna linna ühendatud humanitaar- ja reaalgümnaasium]] ja seltsi [[Vene kool Eestis]] Vene eraühishumanitaargümnaasium. [[Pilt:TLA_1465_1_559_Narva_mnt_15_1937_fotogr_E_Brockner.jpg|pisi|left|Narva maantee 15 (1937)]] [[Fail:TLA 1465 1 550 Narva mnt 39 43 2 04 1939 fotogr E Brockner.jpg|pisi|left|Narva maantee 39 (1939)]] 1931 ehitati hoone ümber, siia lisati juurdeehitis ning sellest tehti erahaigla (arhitekt [[Johann Ostrat]]). Esimene lastenõuandla avati Tallinnas aadressil [[Liivalaia tänav]] 6 [[Ameerika Punane Rist|Ameerika Punase Risti]] poolt 1921. aastal. 1940. aasta 1. novembril avati esimene lastehaigla [[Tallinna I Sünnitusmaja]] juures [[Sakala tänav]] 32 ja 1941. aastal koliti lastehaigla [[Pärnu maantee]] 67, kus oli juba 75 voodikohta. 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitami]]sel sai lastehaigla kannatada ning viidi ajutiselt Saue valla ühte koolimajja. Septembris 1944 jätkati 50 kohaga tööd Diakoonia Haiglas [[Pärnu maantee]] 102. Pärast sõda sai hoone aadressiks Narva maantee 2. 1946. aastal viidi [[Diakonisside Asutis|Diakoonia Haiglast]] aadressil Pärnu maantee 102 I Lastehaigla ja [[Tallinna Linna Lastehaigla]] üle majja aadressil Narva mnt 2.<ref>[https://web.archive.org/web/20221211133730/https://www.lastehaigla.ee/ajalugu/ LASTETERVISHOIUASUTUSTE ARENG TALLINNAS. Ajalugu]. www.lastehaigla.ee, (vaadatud 11.12.2022)</ref><ref>Kalender-märkmik. Eesti NSV Ajalehtede-ajakirjade kirjastus. Tallinn, lk 130</ref> 1973. aastal ühendati II ja III Lastepolikliinik Kesklinna Lastepolikliinikuks asukohaga Narva mnt 2, 1979. aastal kolis Kesklinna Lastepolikliinik aadressile [[Ravi tänav]] 2 (uus hoone Ravi tänav 27 valmis 1986. aastal). Lammutati 1979. aastal. Narva maantee 9 ja [[Hobujaama tänav|Jaama tänav]] (nüüd [[Hobujaama tänav]]a) nurgal asus bensiini- ja hooldejaam, mille avas juunis 1924 Caucasian Oil Company, hiljem omanik AS Eesti Petrol. Tuntud ka kui "Standard bensiinijaam". [[Pilt:TLA_1465_1_547_Narva_mnt_21_12_04_1939_fotogr_E_Brocknor.jpg|pisi|Narva maantee 21 ja hotell Room (Narva mnt 20) (1939)]] 1930. aastail asus Vene turu põhjapoolsel küljel, Narva maantee alguses liini[[autobuss]]ide lõpp-peatus, kahe maailmasõja vahel oli [[Rotermanni kaubamaja]] hoone kaugbussiliinide oote- ja alguspaik. Narva mnt 20 asus hotell Room (nimetatud [[Rooma]] järgi)<ref>[https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/82309/fd2011-pp00001879-pdf001.pdf?sequence=1&isAllowed=y Tallinnan opas, YLEISEN SANOMALEHTITOIMISTON (G. PAJUN) KUSTANTAMA TALLINN, HARJU TANAV 43. TEL. 444-21. R. Tohver & Ko trükk, Tallinna 1937], lk 7</ref>, mis hävines [[1944]]. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamisel]]. Narva mnt 24 algses hoones asus Narva mnt apteek.<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Narva mnt. apteek, A. Hitleri 24 (tel. 304-27)]. Eesti Sõna nr 298, 28. detsember 1942</ref> 2015. aastal leiti [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] naabruses Tivoli elurajooni rajamise käigus keskaegsete [[koge]]de vrakid,<ref>[https://moodnekodu.delfi.ee/news/ehitus/tivoli-elamukvartali-ehitus-pakkus-ehitajale-palju-ullatusi?id=79210370 Tivoli elamukvartali ehitus pakkus ehitajale palju üllatusi], moodnekodu.delfi.ee, 17.08.2017</ref> mis asusid 200 meetri kaugusel tänapäevasest merepiirist. Üks laevavrakk toimetati Tallinna [[Lennusadam]]asse rekonstrueerimiseks ning teine uputati ajutiselt [[Tallinna laht]]e, et selle seisukord säiliks. Üks koge on välja pandud<ref>[https://meremuuseum.ee/paksmargareeta/ajaloo-ja-merehuvilisele/koge/ Koge], meremuuseum.ee (vaadatud 20.12.2020)</ref> [[Eesti Meremuuseum]]i [[Paks Margareeta]] muuseum-külastuskeskuse sisehoovis.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-tallinna-lennusadamas-algasid-tood-keskaegse-laevavraki-viimiseks-paksu-margareeta-sisehoovi?id=85826765 Tallinna Lennusadamas algasid tööd keskaegse laevavraki viimiseks Paksu Margareeta sisehoovi]. www.delfi.ee, 5. aprill 2019</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="FOoTW">[http://www.foorumkeskus.ee/ Foorumi ostukeskuse koduleht]</ref> <ref name="r9boY">{{Netiviide |url=http://www.triumphplaza.ee/index.php/et |pealkiri=Triumph Plaza |vaadatud=2015-03-07 |arhiivimisaeg=2015-03-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150311141329/http://www.triumphplaza.ee/index.php/et |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="43lTC">[[Uus Eesti]], 23.09.1939 lk 9</ref> <ref name="KmVFo">[[Päevaleht (1905)|Päevaleht]], 3.11.1939 lk 1</ref> <ref name="HROab">{{Netiviide |url=http://www.tlu.ee/et/ylikool/ylikoolilinnak |pealkiri=Ülikoolilinnak |vaadatud=2014-11-11 |arhiivimisaeg=2014-11-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141111114126/http://www.tlu.ee/et/ylikool/ylikoolilinnak |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Z2kyw">{{kultuurimälestis|8495|8495 Koolihoone Narva mnt. 25, 1939. a.}}</ref> <ref name="8cbmd">{{kultuurimälestis|8688|8688 Elamu Narva mnt. 26, 19. saj. lõpp}}</ref> <ref name="qMeJy">[http://www.tlu.ee/?LangID=4&CatID=3480&ArtID=6037&action=article Algab Silva hoone ümberehitusprojekti koostamine], Tallinna Ülikooli uudiskiri, 11.09.09</ref> <ref name="JRC7P">{{kultuurimälestis|8689|8689 Elamu Narva mnt. 28, 1903. a.}}</ref> <ref name="6tEjz">{{kultuurimälestis|8690|8690 Elamu Narva mnt. 30, 1912. a.}}</ref> <ref name="MQvwJ">{{kultuurimälestis|8691|8691 Elamu Narva mnt. 32, 19./20. saj. vahetus}}</ref> <ref name="2OgP1">[http://www.arhliit.ee/uudised/3831/ Ajalooline Kadrioru apteek sünnib ümber barokseks sigaritoaks], 12.01.2006</ref> <ref name="zxdua">{{kultuurimälestis|1188|1188 Maja, kus alates 1873. aastast asub apteek}}</ref> <ref name="3e1F5">{{kultuurimälestis|8497|8497 Elamu Narva mnt. 55, 1928. a.}}</ref> <ref name="mmLUT">{{kultuurimälestis|8174|8174 Elamu Narva mnt. 57, 1931. a.}}</ref> <ref name="PpnRW">[http://olivespa.eu/ Olive Spa]</ref> <ref name="6B5BZ">Urmas Tooming, [https://web.archive.org/web/20120109210648/http://www.tallinnapostimees.ee/695666/must-luik-ja-villa-mon-repos-arkavad-taas-ellu/ Must Luik ja villa Mon Repos ärkavad taas ellu], Postimees, 09.01.2012</ref> <ref name="jFx0g">[https://web.archive.org/web/20111007035819/http://www.tallinnapostimees.ee/588390/villa-mon-repos-pakub-moodujatele-taas-silmaroomu/ Villa Mon Repos pakub möödujatele taas silmarõõmu], Postimees, 5.10.2011</ref> <ref name="SApJw">{{kultuurimälestis|8177|8177 Villa "Mon Repos", 19. saj.}}</ref> }} == Välislingid == {{commonscat|Narva maantee (Tallinn)}} * [[Askur Alas]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27684011/tallinna-isehavinevad-majad-ii-osa-tragoodia-kadriorus-fotod Tallinna isehävinevad majad, II OSA: Tragöödia Kadriorus]; Eesti Ekspress, 10. detsember 2008 {{Kadrioru asumi tänavad}} {{Sadama asumi tänavad}} {{Südalinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa tänavad]] hm30p39t82sur4sunaxqxmq95xa1iax 0 128661 7248032 6262915 2026-10-05T13:01:13Z ~2026-53567-36 239027 /* Välislingid */ 7248032 wikitext text/x-wiki '''Madis Rubel''' ([[2. juuli]] [[1935]] – [[13. detsember]] [[2011]]) oli eesti [[paleontoloogia|paleontoloog]] ja [[stratigraafia|stratigraaf]]. Ta lõpetas [[1958]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] geoloogina ja töötas seejärel pikka aega [[TA Geoloogia Instituut|TA Geoloogia Instituudis]]. Ta oli [[Tartu Ülikool]]i paleontoloogia ja stratigraafia professor (1992–2000), seejärel emeriitprofessor. Ta töötas muu hulgas numbrilise (kvantitatiivse) stratigraafia alal ning uuris [[brahhiopood]]ide paleontoloogiat. ==Tunnustus== * 2000 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> * 2005 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> ==Isiklikku== Tema vanemad olid entomoloog [[Salme Rubel]] ja põllumajandusteadlane [[Peter Heinrich Rubel]].<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref> Tema õde oli keemik [[Mall Reeben]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETBL|3}} *[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=fd35253cf6dd4778a80a48c08f738e81&marker=26.72880461922763%2C58.39411123010965%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22RAD%3AP42%3A55%22%2C%22longitude%22%3A26.72880461922763%2C%22latitude%22%3A58.39411123010965%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=10 Haud Tartu Vana-Jaani kalmistul] {{ETBL}} {{DEFAULTSORT:Rubel, Madis}} [[Kategooria:Eesti geoloogid]] [[Kategooria:Eesti paleontoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2011]] mmoov94fnccixhoxekyu5nsphir8upp 0 130189 7248012 7085929 2026-10-05T12:43:33Z Eulander 95378 /* Vaata ka */ 7248012 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|taimeperekonnast}} {{Taksonitabel | nimi = Tarn | värvus = taimed | pilt = Illustration Carex gynomane0.jpg | pildi_seletus = ''Carex gynomane'' | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida'' | selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales'' | sugukond = [[Lõikheinalised]] ''Cyperaceae'' | perekond = '''Tarn''' ''Carex'' | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Tarn''' (''Carex'') on [[kõrreliselaadsed|kõrreliselaadsete]] seltsi kuuluva [[lõikheinalised|lõikheinaliste]] sugukonna liigirikkaim [[perekond (bioloogia)|perekond]]. == Ajalugu == Esimesena kirjeldas tarnu teaduslikult [[Carl von Linné]] (Linnaeus) oma 1753. aastal ilmunud teoses "[[Species plantarum]]". Sellega pani ta aluse tarnade uurimise teadusele ehk [[karikoloogia]]le. Esimesed üksnes karikoloogiateemalised teosed olid saksa botaaniku [[Carl Ludwig Willdenow]]i 1805 avaldatud 107-leheküljeline raamat "Caricologia, sive descriptiones omnium specierum caricis, in usum excursionum botanicarum pro amicis seorsim impressa..." ja saksa botaaniku [[Carl Heinrich Hoppe]] 1826 avaldatud 104-leheküljeline raamat "Caricologia germanica oder Aufzahlung der in Deutschland wildwachsenden Riedgraser". Tarnaliikide arvuks on pakutud 1100–2000. Eestis on loendatud 77 tarnaliiki.<ref>"Botaanika" II osa (Süstemaatika). Koostaja A. Kalda. Tallinn, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1970, lk 638.</ref> == Levila ja kasvukohad == Tarnad on [[Kosmopoliidid (bioloogia)|kosmopoliitsed]], kuid kõige rohkem on neid [[parasvööde|parasvöötmes]]. Neid leidub kõikjal [[igijää]]ga katmata aladel, välja arvatud [[Amazonas]]e [[suue|suudmest]] kagusse jääv ala, [[Araabia poolsaar]], [[Thari kõrb]] ja põhiosa [[Aafrika]]st. Aafrikas leidub tarnu vaid [[Põhja-Aafrika]]s, [[Lõuna-Aafrika]]s, [[Madagaskar]]il, [[Niilus]]e orus ja [[Etioopia]]s. Enamik tarnu, kuid mitte nad kõik, kasvab [[märgala]]del, eriti [[padur]]atel, [[soo]]des ja [[raba]]des, [[tiik]]ide ja [[vooluveekogu]]de [[kallas]]tel ning isegi [[kraav]]ides, kus nad sageli moodustavad [[taimestik]]u põhiosa. == Kirjeldus == Tarna [[leht]] moodustub [[lehelaba]]st ja [[lehetupp|-tupest]]. Lehetupe üleminekukohas lehelabaks asub väike kilejas keeleke. Tarna [[õis|õied]] moodustavad [[pähik]]u. Erinevail liikidel saab eristada [[androgeensus|androgüünset]] ja [[günekandria|günekandrilist]] pähikut. Esimesel juhul on [[isasõis|isasõied]] pähiku tipus, [[emasõis|emasõied]] aga alusel. Emasõitest areneb hiljem [[põisik]], mille morfoloogia on tähtis liigimääramistunnus. == Kasutamine == Tarnad on kasutusel [[taimekasvatus]]es, sealhulgas [[maastikuarhitektuur]]is ja era[[aed]]ades. Looduslikult kasvavad liigid on levinud looduskeskkonna taastamise projektides ja jätkusuutlikus maastikukujunduses. Ehkki nad armastavad vett, taluvad nad hästi kuivust, mistõttu neid kasutatakse [[aas]]adel ja [[muru]] asemel seal, kus ei taheta kulutada vett kastmise peale. Mõnda tarnaliiki kasutatakse aianduses [[ilutaim]]ena. Paljud tarnade ilutaimena kasvatatavad [[sort|sordid]] on aretatud [[Jaapan]]is. == Eesti tarnad == [[Pilt:CarexArenaria.jpg|pisi|püsti|[[Liivtarn]] ''C. arenaria'']] [[Pilt:Carex limosa 1.jpg|pisi|püsti|[[Mudatarn]] ''C. limosa'']] [[Pilt:CarexViridula1.jpg|pisi|[[Ojatarn]] ''C. viridula'']] Eestis kasvab 77 liiki tarnu. {{veergude loend|laius=20em| * [[alsstarn]] – ''Carex chordorrhiza'' * [[eristarn]] – ''Carex appropinquata'' * [[gallia tarn]] – ''Carex ligerica'' * [[hallikas tarn]] – ''Carex canescens'' * [[harilik tarn]] – ''Carex nigra'' * [[hirsstarn]] – ''Carex panicea'' * [[jalgtarn]] – ''Carex rhizina'' * [[jõhvtarn]] – ''Carex capillaris'' * [[jänestarn]] – ''Carex leporina'' * [[kahekojane tarn]] – ''Carex dioica'' * [[kahkjas tarn]] – ''Carex pallescens'' * [[kallastarn]] – ''Carex riparia'' * [[karvane tarn]] – ''Carex hirta'' * [[keratarn]] – ''Carex globularis'' * [[kevadtarn]] – ''Carex caryophyllea'' * [[kirptarn]] – ''Carex pulicaris'' * [[klibutarn]] – ''Carex glareosa'' * [[kollane tarn]] – ''Carex flava'' * [[kraavtarn]] – ''Carex pseudocyperus'' * [[lakktarn]] – ''Carex spicata'' * [[liivtarn]] – ''Carex arenaria'' * [[lodutarn]] – ''Carex loliacea'' * [[luhttarn]] – ''Carex elata'' * [[läänetarn]] – ''Carex distans'' * [[lünktarn]] – ''Carex disticha'' * [[metstarn]] – ''Carex sylvatica'' * [[mudatarn]] – ''Carex limosa'' * [[mägitarn]] – ''Carex montana'' * [[mätastarn]] – ''Carex cespitosa'' * [[niidutarn]] – ''Carex lepidocarpa'' * [[niitjas tarn]] – ''Carex lasiocarpa'' * [[nokktarn]] – ''Carex rhynchophysa'' * [[nõmmtarn]] – ''Carex ericetorum'' * [[ohtene tarn]] – ''Carex aristata'' * [[ojatarn]] – ''Carex viridula'' * [[padutarn]] – ''Carex buxbaumii'' * [[pikk tarn]] – ''Carex elongata'' * [[pudeltarn]] – ''Carex rostrata'' * [[põhjatarn]] – ''Carex mackenziei'' * [[põistarn]] – ''Carex vesicaria'' * [[põngastarn]] – ''Carex pilulifera'' * [[pööristarn]] – ''Carex paniculata'' * [[randtarn]] – ''Carex extensa'' * [[raudtarn]] – ''Carex davalliana'' * [[rebastarn]] – ''Carex vulpina'' * [[rulltarn]] – ''Carex hartmanii'' * [[sagristarn]] – ''Carex irrigua'' * [[sale tarn]] – ''Carex acuta'' * [[salutarn]] – ''Carex brizoides'' * [[siiltarn]] – ''Carex muricata'' * [[sirptarn]] – ''Carex demissa'' * [[sootarn]] – ''Carex acutiformis'' * [[sõrmtarn]] – ''Carex digitata'' * [[tihe tarn]] – ''Carex otrubae'' * [[tupptarn]] – ''Carex vaginata'' * [[turvastarn]] – ''Carex heleonastes'' * [[tõmmukas tarn]] – ''Carex brunnescens'' * [[tähttarn]] – ''Carex echinata'' * [[varane tarn]] – ''Carex praecox'' * [[varjutarn]] – ''Carex remota'' * [[varvastarn]] – ''Carex ornithopoda'' * [[vesihaljas tarn]] – ''Carex flacca'' * [[vesitarn]] – ''Carex aquatilis'' * [[villtarn]] – ''Carex tomentosa'' * [[õievähene tarn]] – ''Carex pauciflora'' * [[õrn tarn]] – ''Carex disperma'' * [[ääristarn]] – ''Carex hostiana'' * [[ümartarn]] – ''Carex diandra'' }} == Vaata ka == * [[Pokumaa|Poku]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Tarn| ]] 8c318zx36mh1akegsup1d8hpe9212c3 0 147549 7248449 7181532 2026-10-06T11:19:48Z Makenzis 95198 * {{LTU|#}} Edgaras Jankauskas (2023–2026)<ref>[https://www.sportas.lt/naujiena/550403/edgaras-jankauskas-palieka-lietuvos-vyru-rinktines-vyriausiojo-trenerio-posta Edgaras Jankauskas palieka Lietuvos vyrų rinktinės vyriausiojo trenerio postą]</ref> 7248449 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = | jalgpalliliit = [[Leedu Jalgpalli Liit]] | liit_asutatud = 1922 | konföderatsioon = [[UEFA]] | peatreener = ? | abitreener = | kapten = [[Fedor Černych]] | rekordinternatsionaal = [[Fedor Černych]] | rekord_mänge = 103 | parim väravakütt = [[Tomas Danilevičius]] | parim_väravaid = 19 | noorim koondislane = | kodustaadion = [[S. Dariuse ja S. Girėnase staadion]] | FIFA edetabeli koht = 149. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 37. | FIFA kõrgeima aeg = oktoober 2008 | FIFA madalaim koht = 149. | FIFA madalaima aeg = juuni 2026 | muster_la1=_Lituania11Home|muster_b1=_Lituania11Home|muster_ra1=_Lituania11Home | vasakkäsi1= FFDE00 |kere1= FFDE00 |paremkäsi1= FFDE00 |püksid1= 007564 |sokid1= FFDE00 | muster_la2=_Lituania11Away |muster_b2=_Lituania11Away |muster_ra2=_Lituania11Away | vasakkäsi2= 007564 |kere2= 007564 |paremkäsi2= 007564 |püksid2= 007564 |sokid2= 007564 | esimene kohtumine = '''Leedu''' – [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 0:5 | esimene koht- ja aeg = [[Kaunas]], 24. juuni 1923 | suurim võit = '''Leedu''' – [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 7:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Riia]], 20. mai 1995 | suurim kaotus = [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] – '''Leedu''' 10:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Pariis]], 1. juuni 1924 | MM-ile kvalifitseerunud = | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = | parim tulemus MM-il = | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} '''Leedu jalgpallikoondis''' on [[Leedu Jalgpalli Liit|Leedu Jalgpalli Liidu]] esindusmeeskond, mis esindab [[Leedu]]t rahvusvahelistel [[jalgpall|jalgpallivõistlustel]]. Leedu koondis pidas oma esimese mängu 1923. aastal. 1940. aastal okupeeris riigi [[Nõukogude Liit]]. Järgmine rahvuskoondise mäng toimus alles 1990. aastal, kui vabaneti Nõukogude okupatsiooni alt ning mängiti 27. mail [[Gruusia jalgpallikoondis]]e vastu. == Lähiajalugu == 1990. aastatel olid Leedu jalgpallikoondise tulemused oma kvalifikatsioonigruppides head. [[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] jäädi grupis kolmandaks, sama koht võideldi välja ka [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta maailmameistrivõistluste]] grupis. Head mängu suudeti näidata ka [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] kvalifikatsioonigrupis: viiki mängiti [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]ga ja kodus võideti [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]]d, kuid Leedu võimalused edasipääsuks rikkus 1:0 kaotus Šotimaale viimases valikmängus. 2008. aasta EM-i kvalifikatsioonimängus [[Napoli]]s õnnestus Leedul mängida viiki maailmameistri [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]]ga 1:1. 6. septembril 2008 alistas Leedu [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] 3:0 [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta]] MM-valikmängus. Seda peeti koondise ajalooliseks võiduks. Sellele järgnes ka teine õnnestunud etteaste: 2:0 võit [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] üle. == Mängijad == === Praegune koosseis === Leedu jalgpallikoondise koosseis 2021. aastal [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniir]]il ja sõprusmängus [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] vastu: *'''Väravavahid''': [[Tomas Švedkauskas]], [[Titas Krapikas]], [[Deividas Mikelionis]] *'''Kaitsjad''': [[Saulius Mikoliūnas]] (''[[kapten (jalgpall)|kapten]]''), [[Egidijus Vaitkūnas]], [[Edvinas Girdvainis]], [[Rolandas Baravykas]], [[Markas Beneta]], [[Vytas Gašpuitis]], [[Linas Mėgelaitis]], [[Sigitas Olberkis]] *'''Poolkaitsjad''': [[Arvydas Novikovas]], [[Donatas Kazlauskas]], [[Ovidijus Verbickas]], [[Justas Lasickas]], [[Deimantas Petravičius]], [[Domantas Šimkus]], [[Martynas Dapkus]], [[Paulius Golubickas]], [[Tautvydas Eliošius]], [[Karolis Šilkaitis]] *'''Ründajad''': [[Fedor Černych]], [[Karolis Laukžemis]], [[Edgaras Dubickas]] === Parimad väravakütid === {| class="wikitable" cellpadding="3" style="text-align: center;" |- !Nr !Mängija !Karjäär !Väravad (mängud) !Väravaid mängu peale |- |1. |style="text-align:left;"| [[Tomas Danilevičius]] |1998–2012 |19 (71) |0,275 |- |2. |style="text-align:left;"|[[Antanas Lingis]] |1928–1938 |12 (33) |0,36 |- |3. |style="text-align:left;"|[[Edgaras Jankauskas]] |1991–2008 |10 (56) |0,18 |- |4. |style="text-align:left;"|[[Virginijus Baltušnikas]] |1990–1997 |9 (42) |0,21 |- |rowspan="4"|5. |style="text-align:left;"|[[Jaroslavas Citavičius]] |1926–1933 |8 (24) |0,33 |- |style="text-align:left;"|[[Valdas Ivanauskas]] |1990–2000 |8 (28) |0,29 |- |style="text-align:left;"|[[Darius Maciulevičius]] |1991–2005 |8 (38) |0,22 |- |style="text-align:left;"|[[Robertas Poškus]] |1999–2011 |8 (48) |0,17 |- |rowspan="3"|9. |style="text-align:left;"|[[Artūras Fomenka]] |1996–2003 |7 (23) |0,3 |- |style="text-align:left;"|[[Tomas Ražanauskas]] |nowrap|1995–2011 |7 (41) |0,19 |- |style="text-align:left;"|[[Igoris Morinas]] |1996–2004 |7 (51) |0,14 |} === Kõige enam koondisemänge === {| class="wikitable" cellpadding="3" style="text-align: center;" |- !Nr !Mängija !Karjäär !Mängud !Väravad |- |1. |align="left"|[[Andrius Skerla]] |1996–2011 |84 |1 |- |2. |align="left"|[[Deividas Šemberas]] |1996–2013 |82 |0 |- |3. |align="left"|[[Saulius Mikoliūnas]] |2004–2015 |73 |5 |- |4. |align="left"|[[Tomas Danilevičius]] |1998–2012 |71 |19 |- |5. |align="left"|[[Žydrūnas Karčemarskas]] |2002–2013 |66 |0 |- |rowspan="2"|6. |align="left"|[[Aurelijus Skarbalius]] |1991–2005 |65 |5 |- |align="left"|[[Marius Stankevičius]] |2001–2013 |65 |5 |- |rowspan="2"|8. |align="left"|[[Gintaras Staučė]] |1992–2004 |61 |0 |- |align="left"|[[Deividas Česnauskis]] |2001–2015 |61 |4 |- |rowspan="3"|10. |align="left"|[[Edgaras Jankauskas]] |1991–2008 |56 |10 |- |align="left"|[[Andrius Tereškinas]] |1991–2000 |56 |3 |- |align="left"|[[Tomas Žvirgždauskas]] |1998–2011 |56 |0 |} == Peatreenerid == {| class="wikitable" style="text-align: center" |- !Nimi !Rahvus !Ametiaeg |- |align=left|[[Benjaminas Zelkevičius]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|1990–1991 |- |align=left|[[Algimantas Liubinskas]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|1992–1994 |- |align=left|[[Benjaminas Zelkevičius]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|1995–1997 |- |align=left|[[Kęstutis Latoža]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|1998–1999 |- |align=left|[[Robertas Tautkus]] (abitreener) |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|1999–1999 |- |align=left|[[Stasys Stankus]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|1999–2000 |- |align=left|[[Julius Kvedaras]] (abitreener) |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|2000–2000 |- |align=left|[[Benjaminas Zelkevičius]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|2000–2003 |- |align=left|[[Algimantas Liubinskas]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|2003–2008 |- |align=left|[[José Couceiro]] |{{Riigi ikoon|Portugal}} |align=left|2008–2010 |- |align=left|[[Raimondas Žutautas]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|2010–2011 |- |align=left|[[Csaba László]] |{{Riigi ikoon|Ungari}} |align=left|2012–2013 |- |align=left|[[Igoris Pankratjevas]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|2013–2015 |- |align=left|[[Edgaras Jankauskas]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|2016–2018 |- |align=left|[[Valdas Urbonas]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|2019– |} == Mängud Eesti koondise vastu == 2021. aasta mai seisuga on [[Eesti jalgpallikoondis]] Leeduga kohtunud 49 korda, millest Leedu on võitnud 21 korda ja Eesti 20 korda ning kaheksa korda on mäng lõppenud viigiga.<ref>https://eu-football.info/_matches.php?id=234&oppo=123 (vaadatud 1.6.2021)</ref> Leedu oli neljas [[FIFA]] liikmesriik, kellega Eesti koondis ametliku kohtumise pidas. {| class="wikitable" |- !width="15px"| !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Tulemus !width="250px"|Väravalööjad |- <!-- |41. |[[31. mai]] [[2008]] |[[Jūrmalas Stadions]], [[Jūrmala]] |[[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniir]] |Leedu-[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 1:0 (0:0) |89. [[Valerijus Mizigurskis|Mizigurskis]] |- |42. |[[22. november]] [[2008]] |[[Kuressaare linnastaadion]], [[Kuressaare]] |sõprusturniir |[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]-Leedu 1:1 (1:1) |6. [[Sander Puri|S. Puri]] – 35. [[Vitalijus Kavaliauskas|Kavaliauskas]] --> |49. |[[7. oktoober]] [[2020]] |[[Tallinn]] |[[sõprusmäng]] |Eesti-Leedu 1:3 |{{nowrap|[[Arvydas Novikovas]] (2), [[Gratas Sirgėdas]]}} |- |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.fifa.com/associations/association/LTU/ Leedu Jalgpalli Liit FIFA.com lehel] * [https://eu-football.info/_matches.php?id=234 Leedu jalgpallikoondise ametlikud kohtumised] {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Leedu jalgpall]] ehol0ivxzlghr07rfjzkubu0uyuzje5 7248450 7248449 2026-10-06T11:20:27Z Makenzis 95198 /* Peatreenerid */ 7248450 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = | jalgpalliliit = [[Leedu Jalgpalli Liit]] | liit_asutatud = 1922 | konföderatsioon = [[UEFA]] | peatreener = ? | abitreener = | kapten = [[Fedor Černych]] | rekordinternatsionaal = [[Fedor Černych]] | rekord_mänge = 103 | parim väravakütt = [[Tomas Danilevičius]] | parim_väravaid = 19 | noorim koondislane = | kodustaadion = [[S. Dariuse ja S. Girėnase staadion]] | FIFA edetabeli koht = 149. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 37. | FIFA kõrgeima aeg = oktoober 2008 | FIFA madalaim koht = 149. | FIFA madalaima aeg = juuni 2026 | muster_la1=_Lituania11Home|muster_b1=_Lituania11Home|muster_ra1=_Lituania11Home | vasakkäsi1= FFDE00 |kere1= FFDE00 |paremkäsi1= FFDE00 |püksid1= 007564 |sokid1= FFDE00 | muster_la2=_Lituania11Away |muster_b2=_Lituania11Away |muster_ra2=_Lituania11Away | vasakkäsi2= 007564 |kere2= 007564 |paremkäsi2= 007564 |püksid2= 007564 |sokid2= 007564 | esimene kohtumine = '''Leedu''' – [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 0:5 | esimene koht- ja aeg = [[Kaunas]], 24. juuni 1923 | suurim võit = '''Leedu''' – [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 7:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Riia]], 20. mai 1995 | suurim kaotus = [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] – '''Leedu''' 10:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Pariis]], 1. juuni 1924 | MM-ile kvalifitseerunud = | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = | parim tulemus MM-il = | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} '''Leedu jalgpallikoondis''' on [[Leedu Jalgpalli Liit|Leedu Jalgpalli Liidu]] esindusmeeskond, mis esindab [[Leedu]]t rahvusvahelistel [[jalgpall|jalgpallivõistlustel]]. Leedu koondis pidas oma esimese mängu 1923. aastal. 1940. aastal okupeeris riigi [[Nõukogude Liit]]. Järgmine rahvuskoondise mäng toimus alles 1990. aastal, kui vabaneti Nõukogude okupatsiooni alt ning mängiti 27. mail [[Gruusia jalgpallikoondis]]e vastu. == Lähiajalugu == 1990. aastatel olid Leedu jalgpallikoondise tulemused oma kvalifikatsioonigruppides head. [[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] jäädi grupis kolmandaks, sama koht võideldi välja ka [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta maailmameistrivõistluste]] grupis. Head mängu suudeti näidata ka [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] kvalifikatsioonigrupis: viiki mängiti [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]ga ja kodus võideti [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]]d, kuid Leedu võimalused edasipääsuks rikkus 1:0 kaotus Šotimaale viimases valikmängus. 2008. aasta EM-i kvalifikatsioonimängus [[Napoli]]s õnnestus Leedul mängida viiki maailmameistri [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]]ga 1:1. 6. septembril 2008 alistas Leedu [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] 3:0 [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta]] MM-valikmängus. Seda peeti koondise ajalooliseks võiduks. Sellele järgnes ka teine õnnestunud etteaste: 2:0 võit [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] üle. == Mängijad == === Praegune koosseis === Leedu jalgpallikoondise koosseis 2021. aastal [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniir]]il ja sõprusmängus [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] vastu: *'''Väravavahid''': [[Tomas Švedkauskas]], [[Titas Krapikas]], [[Deividas Mikelionis]] *'''Kaitsjad''': [[Saulius Mikoliūnas]] (''[[kapten (jalgpall)|kapten]]''), [[Egidijus Vaitkūnas]], [[Edvinas Girdvainis]], [[Rolandas Baravykas]], [[Markas Beneta]], [[Vytas Gašpuitis]], [[Linas Mėgelaitis]], [[Sigitas Olberkis]] *'''Poolkaitsjad''': [[Arvydas Novikovas]], [[Donatas Kazlauskas]], [[Ovidijus Verbickas]], [[Justas Lasickas]], [[Deimantas Petravičius]], [[Domantas Šimkus]], [[Martynas Dapkus]], [[Paulius Golubickas]], [[Tautvydas Eliošius]], [[Karolis Šilkaitis]] *'''Ründajad''': [[Fedor Černych]], [[Karolis Laukžemis]], [[Edgaras Dubickas]] === Parimad väravakütid === {| class="wikitable" cellpadding="3" style="text-align: center;" |- !Nr !Mängija !Karjäär !Väravad (mängud) !Väravaid mängu peale |- |1. |style="text-align:left;"| [[Tomas Danilevičius]] |1998–2012 |19 (71) |0,275 |- |2. |style="text-align:left;"|[[Antanas Lingis]] |1928–1938 |12 (33) |0,36 |- |3. |style="text-align:left;"|[[Edgaras Jankauskas]] |1991–2008 |10 (56) |0,18 |- |4. |style="text-align:left;"|[[Virginijus Baltušnikas]] |1990–1997 |9 (42) |0,21 |- |rowspan="4"|5. |style="text-align:left;"|[[Jaroslavas Citavičius]] |1926–1933 |8 (24) |0,33 |- |style="text-align:left;"|[[Valdas Ivanauskas]] |1990–2000 |8 (28) |0,29 |- |style="text-align:left;"|[[Darius Maciulevičius]] |1991–2005 |8 (38) |0,22 |- |style="text-align:left;"|[[Robertas Poškus]] |1999–2011 |8 (48) |0,17 |- |rowspan="3"|9. |style="text-align:left;"|[[Artūras Fomenka]] |1996–2003 |7 (23) |0,3 |- |style="text-align:left;"|[[Tomas Ražanauskas]] |nowrap|1995–2011 |7 (41) |0,19 |- |style="text-align:left;"|[[Igoris Morinas]] |1996–2004 |7 (51) |0,14 |} === Kõige enam koondisemänge === {| class="wikitable" cellpadding="3" style="text-align: center;" |- !Nr !Mängija !Karjäär !Mängud !Väravad |- |1. |align="left"|[[Andrius Skerla]] |1996–2011 |84 |1 |- |2. |align="left"|[[Deividas Šemberas]] |1996–2013 |82 |0 |- |3. |align="left"|[[Saulius Mikoliūnas]] |2004–2015 |73 |5 |- |4. |align="left"|[[Tomas Danilevičius]] |1998–2012 |71 |19 |- |5. |align="left"|[[Žydrūnas Karčemarskas]] |2002–2013 |66 |0 |- |rowspan="2"|6. |align="left"|[[Aurelijus Skarbalius]] |1991–2005 |65 |5 |- |align="left"|[[Marius Stankevičius]] |2001–2013 |65 |5 |- |rowspan="2"|8. |align="left"|[[Gintaras Staučė]] |1992–2004 |61 |0 |- |align="left"|[[Deividas Česnauskis]] |2001–2015 |61 |4 |- |rowspan="3"|10. |align="left"|[[Edgaras Jankauskas]] |1991–2008 |56 |10 |- |align="left"|[[Andrius Tereškinas]] |1991–2000 |56 |3 |- |align="left"|[[Tomas Žvirgždauskas]] |1998–2011 |56 |0 |} == Peatreenerid == {| class="wikitable" style="text-align: center" |- !Nimi !Rahvus !Ametiaeg |- |align=left|[[Benjaminas Zelkevičius]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|1990–1991 |- |align=left|[[Algimantas Liubinskas]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|1992–1994 |- |align=left|[[Benjaminas Zelkevičius]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|1995–1997 |- |align=left|[[Kęstutis Latoža]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|1998–1999 |- |align=left|[[Robertas Tautkus]] (abitreener) |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|1999–1999 |- |align=left|[[Stasys Stankus]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|1999–2000 |- |align=left|[[Julius Kvedaras]] (abitreener) |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|2000–2000 |- |align=left|[[Benjaminas Zelkevičius]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|2000–2003 |- |align=left|[[Algimantas Liubinskas]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|2003–2008 |- |align=left|[[José Couceiro]] |{{Riigi ikoon|Portugal}} |align=left|2008–2010 |- |align=left|[[Raimondas Žutautas]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|2010–2011 |- |align=left|[[Csaba László]] |{{Riigi ikoon|Ungari}} |align=left|2012–2013 |- |align=left|[[Igoris Pankratjevas]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|2013–2015 |- |align=left|[[Edgaras Jankauskas]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|2016–2018 |- |align=left|[[Valdas Urbonas]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} |align=left|2019– |- |- | Edgaras Jankauskas || || (2023–2026)<ref>[https://www.sportas.lt/naujiena/550403/edgaras-jankauskas-palieka-lietuvos-vyru-rinktines-vyriausiojo-trenerio-posta Edgaras Jankauskas palieka Lietuvos vyrų rinktinės vyriausiojo trenerio postą]</ref> |} == Mängud Eesti koondise vastu == 2021. aasta mai seisuga on [[Eesti jalgpallikoondis]] Leeduga kohtunud 49 korda, millest Leedu on võitnud 21 korda ja Eesti 20 korda ning kaheksa korda on mäng lõppenud viigiga.<ref>https://eu-football.info/_matches.php?id=234&oppo=123 (vaadatud 1.6.2021)</ref> Leedu oli neljas [[FIFA]] liikmesriik, kellega Eesti koondis ametliku kohtumise pidas. {| class="wikitable" |- !width="15px"| !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Tulemus !width="250px"|Väravalööjad |- <!-- |41. |[[31. mai]] [[2008]] |[[Jūrmalas Stadions]], [[Jūrmala]] |[[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniir]] |Leedu-[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 1:0 (0:0) |89. [[Valerijus Mizigurskis|Mizigurskis]] |- |42. |[[22. november]] [[2008]] |[[Kuressaare linnastaadion]], [[Kuressaare]] |sõprusturniir |[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]-Leedu 1:1 (1:1) |6. [[Sander Puri|S. Puri]] – 35. [[Vitalijus Kavaliauskas|Kavaliauskas]] --> |49. |[[7. oktoober]] [[2020]] |[[Tallinn]] |[[sõprusmäng]] |Eesti-Leedu 1:3 |{{nowrap|[[Arvydas Novikovas]] (2), [[Gratas Sirgėdas]]}} |- |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.fifa.com/associations/association/LTU/ Leedu Jalgpalli Liit FIFA.com lehel] * [https://eu-football.info/_matches.php?id=234 Leedu jalgpallikoondise ametlikud kohtumised] {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Leedu jalgpall]] 8vaeya695adqnd5bct92iqlxk9uxln5 0 150108 7248054 7073217 2026-10-05T13:30:44Z Funktsionalism-modernism 231916 Tuleks liita Narva Aleksander Nevski kirikuga, kuna jutt on samast kirikust 7248054 wikitext text/x-wiki {{Liita|Narva Aleksander Nevski kirik}} '''Nikolai sõjaväekirik-maneež''' rajati [[Narva Hermanni linnus]]e lääne-eeshoovi 1860. aastatel. Hoonet kasutas kodukirikuna Hermanni ja [[Jaani linnus]]es paiknev [[92. Petšora jalaväepolk]], mis oli formeeritud 1863. aastal ning paiknes esialgu [[Jamburg]]is, seejärel viidi üle [[Narva]]sse ning siis rajati ka kirik. Hoone oli puidust ning selle [[kellatorn]] paiknes ebaharilikult [[nelitis]]est kirdes. Hoonet kasutati peamiselt [[maneež]]ina, kuid pühapäeviti ja pühiti korrastati ning muudeti ajutise [[ikonostaas]]iga kirikuks. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] esimesel perioodil kasutas Hermanni linnust sõjavägi. Kirik lõpetas 1920. aastal oma tegevuse ning kirikuvara anti üle [[Jaanilinna Ivironi Jumalaema klooster|Ivironi Jumalaema kloostrile]] (ehitatud 1913–1934) [[Jaanilinn]]as. Hoonet kasutati sõjaväelaste võimlana. Kellatorn lammutati 1931. aastal. Hoone põles [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal 1944. aastal. [[Kategooria:Narva endised kirikud]] [[Kategooria:Narva ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Virumaa õigeusu kirikud]] 9igqfyydbsk42n76w280p8pmm41vkvq 0 161625 7248014 7236743 2026-10-05T12:48:38Z Teaduste Akadeemia 114769 7248014 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mart Saarma 2026.jpg|pisi|Mart Saarma (2026)]] '''Mart Saarma''' (sündinud [[29. juuni]]l [[1949]] [[Tartu]]s) on eesti [[molekulaarbioloogia|neurobioloog]], [[Eesti Teaduste Akadeemia]] president (alates 2024. aastast).<ref name="ETBL" /> == Haridus == Ta on lõpetanud 1967. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i keemiakallakuga klassi ning 1972. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] bioloogia-geograafiateaduskonna biokeemia erialal. 1975. aastal<ref name="ETBL" /> kaitses ta [[Artur Lind|Artur Linnu]] ja [[Richard Villems]]i juhendamisel bioloogiakandidaadi väitekirja "Исследование структуры и функции поверхности 80-S рибосом", milles käsitles [[loomarakk]]ude [[valgusüntees]]i organelli – [[ribosoom]]i [[RNA]] struktuuri.<ref name=":0">Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 114-115.</ref> 1987. aastal kaitses ta NSVL TA Molekulaarbioloogia Instituudis bioloogiadoktori väitekirja "Низкомолекулярные рРНК и их белковые комплексы эукариотической рибoсомы" (loomsete ribosoomide RNA-valgu interaktsioonidest).<ref name="ETBL" /> 1988. aastal sai professorikutse. Mart Saarma on täiendanud end 1969. aastal Novosibirski Orgaanilise Keemia Instituudis, 1971. aastal Moskva Molekulaarbioloogia Instituudis ja 1982. aastal Friedrich Miescheri Instituudis Baselis. == Töökäik == Aastatel 1971–1972 oli ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] biokeemia labori abi- ja nooremteadur, 1974–1977 molekulaarbioloogia labori nooremteadur, 1977–1980 [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Füüsika Instituudi]] ja 1980–1990 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi]] molekulaargeneetika labori juhataja, 1990–2005 juhtivteadur, 1986–1990 ka (kohakaaslusega) Tartu Ülikooli geneetika ja tsütoloogia osakonna professor.<ref name="ETBL" /> 1990. aastal valiti ta [[Helsingi Ülikool]]i vastloodud biotehnoloogia instituudi direktoriks ja professoriks. 1990–1996 oli ta ka [[Tartu Ülikool]]i raku- ja molekulaarbioloogia instituudi molekulaarbioloogia professor.<ref name=":1">[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/05/ta_aastaraamat_veebi__2019.pdf Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXV (52) 2019] Tallinn, 2020, lk 104.</ref> [[Tallinna Tehnikaülikool]]is töötas Mart Saarma aastatel 1997–2015: geenitehnoloogia keskuse molekulaardiagnostika professor 1997–2002; geenitehnoloogia instituudi molekulaardiagnostika õppetooli bioeetika erakorraline professor 2002–2011; matemaatika-loodusteaduskonna geenitehnoloogia instituudi molekulaardiagnostika õppetooli bioeetika külalisprofessoriks 2011–2015.<ref name="ETBL" /> Aastatel 2008–2009 juhatas Mart Saarma Soome Biokeskust.<ref name=":1" /> 2010. aastast on ta [[Soome Akadeemia]] professor ja 2019. aastast Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi teadusdirektor.<ref>[https://web.archive.org/web/20211121184606/https://www.ut.ee/et/mart-saarma Mart Saarma. Tartu Ülikooli audoktorid] Tartu Ülikooli veebisait.</ref> 1971–1972 oli ta NSVL TA [[Novosibirski Orgaanilise Keemia Instituut|Novosibirski Orgaanilise Keemia Instituudi]], 1974–1976 [[Moskva]]s Molekulaarbioloogia Instituudi, 1982 [[Basel]]is [[Friedrich Miescheri Instituut|Friedrich Miescheri Instituudi]], 1984 Soomes [[Valtion Teknillinen Tutkimuskeskus]]e biotehnoloogia labori külalisteadur.<ref name="ETBL" /> Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Mart Saarma 1990. aastal molekulaarbioloogia alal. Ta kuulub akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda. 9. oktoobril 2024 valiti Saarma Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks, tema viieaastane ametiaeg algas 8. detsembril 2024. == Teadustöö == Mart Saarma peamised uurimisvaldkonnad on olnud [[ribosoom]]i [[madalmolekulaarsed ribonukleiinhapped]] ja nende valkkompleksid, taimede viirused ja [[viirusresistentsus]] (viiruste ja taimede vastastikuse mõju molekulaarsed mehhanismid), [[närvisüsteem]]i areng ja [[närvirakk]]ude surma mehhanismid ning [[närvikasvufaktor]]ite kasutamise võimalused [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haiguste]] raviks.<ref name="ETBL" /> Koos kaastöötajatega avastas ta 2007. aastal uue [[närvirakkude kasvufaktor]]i CDNF.<ref name="dBSiG" /> === Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne töö === Aastatel 1988–2002 oli Saarma ajakirjade [[Molecules and Cells]], [[Molecular Biology]], [[International Journal of Purine and Pyrimidine Research]], [[International Journal of Developmental Neuroscience]] ja [[Journal of General Virology]] ning (aastast 2002) [[Annales of Neurology]] toimetuskolleegiumi liige. Ta on olnud paljude kodu- ja välismaiste teadusseltside ja -organisatsioonide liige, sh [[Eesti Biokeskus]]e juhatuse liige (1986–1997), [[Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu]] nõukogu (aastast 2000), [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu]] (2001–2021), [[Euroopa Bioloogilise Keemia Seltside Föderatsioon]]i juhatuse liige (1985–1990), [[Helsingi Biokeskus]]e juhatuse aseesimees (1994–2006), [[Heidelbergi ülikool]]i Neurobioloogia Keskuse nõukogu esimees (aastast 2002), [[Göttingeni ülikool]]i Neuroteaduste Keskuse rahvusvahelise nõukogu liige (aastast 2002) jm.<ref name="ETBL" /> Mart Saarma on [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu|Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu]] liige.<ref>https://taltech.ee/noukogu#p28584</ref> === Publikatsioone === Saarma on avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni, tal on umbes 30 patenti ja patenditaotlust.<ref name="ETBL" /> * Dependence of kidney morphogenesis on the expression of nerve growth factor receptor (kaasautor). // Sci. 254 (1991) 5031 * Brain-derived neurotrophic factor and neurotrophin 3 in the peripheral target fields of developing inner ear ganglia (kaasautor). // Proc. Natl. Acad. Sci., USA 89 (1992) 20 * Neurotrophins and their receptors in rat peripheral trigeminal system during maxillary nerve growth (kaasautor). // J. Cell. Biol. 122 (1993) 5 * Functional receptor for GDNF encoded by the c-ret proto-oncogene (kaasautor). // Nature 381 (1996) 6585 * A K+/Cl- co-transporter KCC2 renders GABA hyperpolarizing during neuronal maturation (kaasautor). // Nature 397 (1999) 6716 * Retarded growth and deficits in the enteric and parasympathetic nervous system in mice lacking GFRa2, a functional neurturin receptor (kaasautor). // Neuron 22 (1999) 2 * Regulation of cell fate decision of undifferentiated spermatogonia by GDNF (kaasautor). // Sci. 287 (2000) * GDNF family neurotrophic factors: receptor mechanisms, biological functions and therapeutic utility (kaasautor M. S. Airaksinen). // Nature Rev. Neurosci. 3 (2002) 5 * BDNF-induced TrkB activation down-regulates the K+–Cl- cotransporter KCC2 and impairs neuronal Cl- extrusion (kaasautor). // J. Cell Biol. 159 (2002) 5 * The structure of GFRЯ1 domain 3 reveals a novel fold and new insights into GDNF binding and RET activation (kaasautor). // EMBO J. 23 (2004) 7 * Mart Saarma ja [[Eero Castrén]], [http://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/lahkus-naervikasvufaktori-avastaja-rita-levi-montalcini Lahkus närvikasvufaktori avastaja Rita Levi-Montalcini], Sirp nr 2, 11. jaanuar 2013, veebiversioon (vaadatud 17. mai 2019) == Tunnustus == * 1980 [[Nõukogude Eesti preemia]] (kollektiivi koosseisus) * 1990 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige molekulaarbioloogia alal<ref name=":0" /> * 1999 {{kas|Soome [[Valge Roosi Rüütelkond|Valge Roosi Rüütelkonna]] I klassi rüütel}} * 1999 [[Helsingi Ülikooli medal|Helsingi Ülikooli hõbemedal]] * 1999 [[Soome Kultuurifondi teaduspreemia]] * 2000 [[Soome Teaduste Akadeemia]] välisliige * 2000 [[Soome innovatsioonipreemia]] * 2001 [[Valgetähe teenetemärk|Eesti Vabariigi Valgetähe II klassi teenetemärk]] * 2001 Soome [[Tanneri Akadeemia]] liige * 2001 [[Väino Tanneri Fond]]i teaduspreemia * 2002 Helsingi linna kuldne medal * 2002 [[Soome Tehnikateaduste Akadeemia]] liige * 2003 [[Soome Arstiteadlaste Selts]]i [[Runebergi meditsiinipreemia]] * 2004 [[Karl Schlossmanni medal]]<ref name="ETBL" /> * 2005 [[Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioon]]i (EMBO) liige<ref name="ETBL" /> * 2009 [[Põhjamaade teaduspreemia]]<ref name="ETBL" /> * 2013 [[Alfred Kordelini Sihtasutus|Alfred Kordelini]] auhind * 2021 [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli audoktor]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> * 2021 [[Rootsi Kuninglik Akadeemia|Rootsi Kuningliku Akadeemia]] välisliige * 2021 [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * 2026 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i audoktor 2010. aastal sai instituudi direktori Mart Saarma juhitud töörühm [[Helsingi Ülikool]]i biotehnoloogia instituudis [[Hollywood]]i filminäitlejalt [[Michael J. Fox]]ilt [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] uue ravimi väljatöötamiseks 400 000 euro suuruse annetuse.<ref name="6m4Kx" /> == Isiklikku == Mart Saarma vanemad olid [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna professorid [[Valve Erika Saarma]] ja [[Jüri Saarma]]. Ta on [[Märt Saarma]] onupoeg ja [[Helle Simm]]i õepoeg.<ref name="ETBL" /> Noorpõlves on Mart Saarma tegelenud [[korvpall]]iga ja mänginud aastaid Eesti koolinoorte meeskonnas. Hiljem on tema harrastuste hulka kuulunud pigem [[tennis]]emäng, teatrikülastused ja ilukirjandus.<ref name=":1" /> Saarmal on tütar [[Kaari Saarma|Kaari]]<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Sildnik |eesnimi=Sven |autor-link=Sven Sildnik |kuupäev=2025-02-20 |pealkiri=EKRE fraktsioon kohtus Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Mart Saarmaga |url=https://uueduudised.ee/ekre-fraktsioon-kohtus-eesti-teaduste-akadeemia-presidendi-mart-saarmaga/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250222111858/https://uueduudised.ee/ekre-fraktsioon-kohtus-eesti-teaduste-akadeemia-presidendi-mart-saarmaga/ |arhiivimisaeg=2025-02-22 |vaadatud=2025-02-22 |väljaanne=uueduudised.ee |keel=et}}</ref> ja poeg [[Jüri Saarma (ettevõtja)|Jüri]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref> <ref name="dBSiG">[[Mark Saarma]], [https://web.archive.org/web/20160306042757/http://www.tartu.ee/sygisfoorum/2013/Mart_Saarma_2013.pdf Ajud – Eesti tähtsaim loodusvara], Tartu, 27. augustil, 2013 aastal, veebiversioon (vaadatud 19.06.2014)</ref> <ref name="6m4Kx">[https://web.archive.org/web/20101010043122/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/eestlase-juhitud-tooruhm-sai-kuulsalt-naitlejalt-suure-annetuse.d?id=33722915 Eestlase juhitud töörühm sai kuulsalt näitlejalt suure annetuse], Eesti Ekspress, 8. oktoober 2010</ref> }} == Kirjandus == * Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu, 1987. 1. köide, lk 125; 2. köide, lk 157 * Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 114–115 * Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 450 * Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn 1982. 3. köide, lk 258, 260 * Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn 2008, lk 371–372 * Molekulaarbioloog Mart Saarma. – Horisont, 1999 2, lk 22–23 * Postimees, 16. veebruar 2009 * Margus Maidla. Akadeemik Mart Saarma huvitub närvirakkude elust ja toimimisest. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 271-279. == Välislingid == * {{ETIS}} * {{ETBL|3}} * [https://www.akadeemia.ee/member/saarma/ Mart Saarma] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel * Lindholm P, Voutilainen MH, Laurén J, Peränen J, Leppänen VM, Andressoo JO, Lindahl M, Janhunen S, Kalkkinen N, Timmusk T, Tuominen RK, Saarma M. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17611540 Novel neurotrophic factor CDNF protects and rescues midbrain dopamine neurons in vivo. Lülikokkuvõte]. Nature. 2007 Jul 5;448(7149):73-7., veebiversioon (vaadatud 19. juuni 2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * [http://www.postimees.ee/?id=82897 Põhjamaade teaduspreemia läks professor Mart Saarmale]. Postimees, 16. veebruar 2009 * Lindholm P, Saarma M., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20186704 Novel CDNF/MANF family of neurotrophic factors.Lühikokkuvõte], Dev Neurobiol. 2010 Apr;70(5):360-71. doi: 10.1002/dneu.20760., veebiversioon (vaadatud 19.juuni 2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * [http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/mart-saarma "Püramiidi tipus". ETV saade 15. jaanuar 2011] * [https://www.akadeemia.ee/akadeemia-presidendi-mart-saarma-kohtumisest-ekre-fraktsiooniga/ Akadeemia presidendi Mart Saarma kohtumisest EKRE fraktsiooniga, 21. veebruar 2025] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Saarma, Mart}} [[Kategooria:Eesti molekulaarbioloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] 14ao8ifxyckdndxp1lhdsbb86ijei0z 7248023 7248014 2026-10-05T12:55:25Z ~2026-53567-36 239027 /* Välislingid */ 7248023 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mart Saarma 2026.jpg|pisi|Mart Saarma (2026)]] '''Mart Saarma''' (sündinud [[29. juuni]]l [[1949]] [[Tartu]]s) on eesti [[molekulaarbioloogia|neurobioloog]], [[Eesti Teaduste Akadeemia]] president (alates 2024. aastast).<ref name="ETBL" /> == Haridus == Ta on lõpetanud 1967. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i keemiakallakuga klassi ning 1972. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] bioloogia-geograafiateaduskonna biokeemia erialal. 1975. aastal<ref name="ETBL" /> kaitses ta [[Artur Lind|Artur Linnu]] ja [[Richard Villems]]i juhendamisel bioloogiakandidaadi väitekirja "Исследование структуры и функции поверхности 80-S рибосом", milles käsitles [[loomarakk]]ude [[valgusüntees]]i organelli – [[ribosoom]]i [[RNA]] struktuuri.<ref name=":0">Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 114-115.</ref> 1987. aastal kaitses ta NSVL TA Molekulaarbioloogia Instituudis bioloogiadoktori väitekirja "Низкомолекулярные рРНК и их белковые комплексы эукариотической рибoсомы" (loomsete ribosoomide RNA-valgu interaktsioonidest).<ref name="ETBL" /> 1988. aastal sai professorikutse. Mart Saarma on täiendanud end 1969. aastal Novosibirski Orgaanilise Keemia Instituudis, 1971. aastal Moskva Molekulaarbioloogia Instituudis ja 1982. aastal Friedrich Miescheri Instituudis Baselis. == Töökäik == Aastatel 1971–1972 oli ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] biokeemia labori abi- ja nooremteadur, 1974–1977 molekulaarbioloogia labori nooremteadur, 1977–1980 [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Füüsika Instituudi]] ja 1980–1990 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi]] molekulaargeneetika labori juhataja, 1990–2005 juhtivteadur, 1986–1990 ka (kohakaaslusega) Tartu Ülikooli geneetika ja tsütoloogia osakonna professor.<ref name="ETBL" /> 1990. aastal valiti ta [[Helsingi Ülikool]]i vastloodud biotehnoloogia instituudi direktoriks ja professoriks. 1990–1996 oli ta ka [[Tartu Ülikool]]i raku- ja molekulaarbioloogia instituudi molekulaarbioloogia professor.<ref name=":1">[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/05/ta_aastaraamat_veebi__2019.pdf Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXV (52) 2019] Tallinn, 2020, lk 104.</ref> [[Tallinna Tehnikaülikool]]is töötas Mart Saarma aastatel 1997–2015: geenitehnoloogia keskuse molekulaardiagnostika professor 1997–2002; geenitehnoloogia instituudi molekulaardiagnostika õppetooli bioeetika erakorraline professor 2002–2011; matemaatika-loodusteaduskonna geenitehnoloogia instituudi molekulaardiagnostika õppetooli bioeetika külalisprofessoriks 2011–2015.<ref name="ETBL" /> Aastatel 2008–2009 juhatas Mart Saarma Soome Biokeskust.<ref name=":1" /> 2010. aastast on ta [[Soome Akadeemia]] professor ja 2019. aastast Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi teadusdirektor.<ref>[https://web.archive.org/web/20211121184606/https://www.ut.ee/et/mart-saarma Mart Saarma. Tartu Ülikooli audoktorid] Tartu Ülikooli veebisait.</ref> 1971–1972 oli ta NSVL TA [[Novosibirski Orgaanilise Keemia Instituut|Novosibirski Orgaanilise Keemia Instituudi]], 1974–1976 [[Moskva]]s Molekulaarbioloogia Instituudi, 1982 [[Basel]]is [[Friedrich Miescheri Instituut|Friedrich Miescheri Instituudi]], 1984 Soomes [[Valtion Teknillinen Tutkimuskeskus]]e biotehnoloogia labori külalisteadur.<ref name="ETBL" /> Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Mart Saarma 1990. aastal molekulaarbioloogia alal. Ta kuulub akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda. 9. oktoobril 2024 valiti Saarma Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks, tema viieaastane ametiaeg algas 8. detsembril 2024. == Teadustöö == Mart Saarma peamised uurimisvaldkonnad on olnud [[ribosoom]]i [[madalmolekulaarsed ribonukleiinhapped]] ja nende valkkompleksid, taimede viirused ja [[viirusresistentsus]] (viiruste ja taimede vastastikuse mõju molekulaarsed mehhanismid), [[närvisüsteem]]i areng ja [[närvirakk]]ude surma mehhanismid ning [[närvikasvufaktor]]ite kasutamise võimalused [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haiguste]] raviks.<ref name="ETBL" /> Koos kaastöötajatega avastas ta 2007. aastal uue [[närvirakkude kasvufaktor]]i CDNF.<ref name="dBSiG" /> === Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne töö === Aastatel 1988–2002 oli Saarma ajakirjade [[Molecules and Cells]], [[Molecular Biology]], [[International Journal of Purine and Pyrimidine Research]], [[International Journal of Developmental Neuroscience]] ja [[Journal of General Virology]] ning (aastast 2002) [[Annales of Neurology]] toimetuskolleegiumi liige. Ta on olnud paljude kodu- ja välismaiste teadusseltside ja -organisatsioonide liige, sh [[Eesti Biokeskus]]e juhatuse liige (1986–1997), [[Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu]] nõukogu (aastast 2000), [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu]] (2001–2021), [[Euroopa Bioloogilise Keemia Seltside Föderatsioon]]i juhatuse liige (1985–1990), [[Helsingi Biokeskus]]e juhatuse aseesimees (1994–2006), [[Heidelbergi ülikool]]i Neurobioloogia Keskuse nõukogu esimees (aastast 2002), [[Göttingeni ülikool]]i Neuroteaduste Keskuse rahvusvahelise nõukogu liige (aastast 2002) jm.<ref name="ETBL" /> Mart Saarma on [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu|Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu]] liige.<ref>https://taltech.ee/noukogu#p28584</ref> === Publikatsioone === Saarma on avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni, tal on umbes 30 patenti ja patenditaotlust.<ref name="ETBL" /> * Dependence of kidney morphogenesis on the expression of nerve growth factor receptor (kaasautor). // Sci. 254 (1991) 5031 * Brain-derived neurotrophic factor and neurotrophin 3 in the peripheral target fields of developing inner ear ganglia (kaasautor). // Proc. Natl. Acad. Sci., USA 89 (1992) 20 * Neurotrophins and their receptors in rat peripheral trigeminal system during maxillary nerve growth (kaasautor). // J. Cell. Biol. 122 (1993) 5 * Functional receptor for GDNF encoded by the c-ret proto-oncogene (kaasautor). // Nature 381 (1996) 6585 * A K+/Cl- co-transporter KCC2 renders GABA hyperpolarizing during neuronal maturation (kaasautor). // Nature 397 (1999) 6716 * Retarded growth and deficits in the enteric and parasympathetic nervous system in mice lacking GFRa2, a functional neurturin receptor (kaasautor). // Neuron 22 (1999) 2 * Regulation of cell fate decision of undifferentiated spermatogonia by GDNF (kaasautor). // Sci. 287 (2000) * GDNF family neurotrophic factors: receptor mechanisms, biological functions and therapeutic utility (kaasautor M. S. Airaksinen). // Nature Rev. Neurosci. 3 (2002) 5 * BDNF-induced TrkB activation down-regulates the K+–Cl- cotransporter KCC2 and impairs neuronal Cl- extrusion (kaasautor). // J. Cell Biol. 159 (2002) 5 * The structure of GFRЯ1 domain 3 reveals a novel fold and new insights into GDNF binding and RET activation (kaasautor). // EMBO J. 23 (2004) 7 * Mart Saarma ja [[Eero Castrén]], [http://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/lahkus-naervikasvufaktori-avastaja-rita-levi-montalcini Lahkus närvikasvufaktori avastaja Rita Levi-Montalcini], Sirp nr 2, 11. jaanuar 2013, veebiversioon (vaadatud 17. mai 2019) == Tunnustus == * 1980 [[Nõukogude Eesti preemia]] (kollektiivi koosseisus) * 1990 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige molekulaarbioloogia alal<ref name=":0" /> * 1999 {{kas|Soome [[Valge Roosi Rüütelkond|Valge Roosi Rüütelkonna]] I klassi rüütel}} * 1999 [[Helsingi Ülikooli medal|Helsingi Ülikooli hõbemedal]] * 1999 [[Soome Kultuurifondi teaduspreemia]] * 2000 [[Soome Teaduste Akadeemia]] välisliige * 2000 [[Soome innovatsioonipreemia]] * 2001 [[Valgetähe teenetemärk|Eesti Vabariigi Valgetähe II klassi teenetemärk]] * 2001 Soome [[Tanneri Akadeemia]] liige * 2001 [[Väino Tanneri Fond]]i teaduspreemia * 2002 Helsingi linna kuldne medal * 2002 [[Soome Tehnikateaduste Akadeemia]] liige * 2003 [[Soome Arstiteadlaste Selts]]i [[Runebergi meditsiinipreemia]] * 2004 [[Karl Schlossmanni medal]]<ref name="ETBL" /> * 2005 [[Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioon]]i (EMBO) liige<ref name="ETBL" /> * 2009 [[Põhjamaade teaduspreemia]]<ref name="ETBL" /> * 2013 [[Alfred Kordelini Sihtasutus|Alfred Kordelini]] auhind * 2021 [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli audoktor]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> * 2021 [[Rootsi Kuninglik Akadeemia|Rootsi Kuningliku Akadeemia]] välisliige * 2021 [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * 2026 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i audoktor 2010. aastal sai instituudi direktori Mart Saarma juhitud töörühm [[Helsingi Ülikool]]i biotehnoloogia instituudis [[Hollywood]]i filminäitlejalt [[Michael J. Fox]]ilt [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] uue ravimi väljatöötamiseks 400 000 euro suuruse annetuse.<ref name="6m4Kx" /> == Isiklikku == Mart Saarma vanemad olid [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arstiteaduskonna professorid [[Valve Erika Saarma]] ja [[Jüri Saarma]]. Ta on [[Märt Saarma]] onupoeg ja [[Helle Simm]]i õepoeg.<ref name="ETBL" /> Noorpõlves on Mart Saarma tegelenud [[korvpall]]iga ja mänginud aastaid Eesti koolinoorte meeskonnas. Hiljem on tema harrastuste hulka kuulunud pigem [[tennis]]emäng, teatrikülastused ja ilukirjandus.<ref name=":1" /> Saarmal on tütar [[Kaari Saarma|Kaari]]<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Sildnik |eesnimi=Sven |autor-link=Sven Sildnik |kuupäev=2025-02-20 |pealkiri=EKRE fraktsioon kohtus Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Mart Saarmaga |url=https://uueduudised.ee/ekre-fraktsioon-kohtus-eesti-teaduste-akadeemia-presidendi-mart-saarmaga/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250222111858/https://uueduudised.ee/ekre-fraktsioon-kohtus-eesti-teaduste-akadeemia-presidendi-mart-saarmaga/ |arhiivimisaeg=2025-02-22 |vaadatud=2025-02-22 |väljaanne=uueduudised.ee |keel=et}}</ref> ja poeg [[Jüri Saarma (ettevõtja)|Jüri]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref> <ref name="dBSiG">[[Mark Saarma]], [https://web.archive.org/web/20160306042757/http://www.tartu.ee/sygisfoorum/2013/Mart_Saarma_2013.pdf Ajud – Eesti tähtsaim loodusvara], Tartu, 27. augustil, 2013 aastal, veebiversioon (vaadatud 19.06.2014)</ref> <ref name="6m4Kx">[https://web.archive.org/web/20101010043122/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/eestlase-juhitud-tooruhm-sai-kuulsalt-naitlejalt-suure-annetuse.d?id=33722915 Eestlase juhitud töörühm sai kuulsalt näitlejalt suure annetuse], Eesti Ekspress, 8. oktoober 2010</ref> }} == Kirjandus == * Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu, 1987. 1. köide, lk 125; 2. köide, lk 157 * Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 114–115 * Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 450 * Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn 1982. 3. köide, lk 258, 260 * Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn 2008, lk 371–372 * Molekulaarbioloog Mart Saarma. – Horisont, 1999 2, lk 22–23 * Postimees, 16. veebruar 2009 * Margus Maidla. Akadeemik Mart Saarma huvitub närvirakkude elust ja toimimisest. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 271-279. == Välislingid == * {{ETIS}} * {{ETBL|3}} * [https://www.akadeemia.ee/member/saarma/ Mart Saarma] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel * Lindholm P, Voutilainen MH, Laurén J, Peränen J, Leppänen VM, Andressoo JO, Lindahl M, Janhunen S, Kalkkinen N, Timmusk T, Tuominen RK, Saarma M. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17611540 Novel neurotrophic factor CDNF protects and rescues midbrain dopamine neurons in vivo. Lülikokkuvõte]. Nature. 2007 Jul 5;448(7149):73-7., veebiversioon (vaadatud 19. juuni 2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * [http://www.postimees.ee/?id=82897 Põhjamaade teaduspreemia läks professor Mart Saarmale]. Postimees, 16. veebruar 2009 * Lindholm P, Saarma M., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20186704 Novel CDNF/MANF family of neurotrophic factors.Lühikokkuvõte], Dev Neurobiol. 2010 Apr;70(5):360-71. doi: 10.1002/dneu.20760., veebiversioon (vaadatud 19.juuni 2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * [http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/mart-saarma "Püramiidi tipus". ETV saade 15. jaanuar 2011] * [https://www.akadeemia.ee/akadeemia-presidendi-mart-saarma-kohtumisest-ekre-fraktsiooniga/ Akadeemia presidendi Mart Saarma kohtumisest EKRE fraktsiooniga, 21. veebruar 2025] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Saarma, Mart}} [[Kategooria:Eesti molekulaarbioloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] cr3a3w7z26nhczpxk49a11z6j7083fy 0 164097 7248237 7143655 2026-10-05T20:01:31Z Funktsionalism-modernism 231916 Lisasin infot mälestusmärgi kohta. Tuleks uurida/eemaldada imelik lause peatüki "Tsiviilelanike tapmine dessantlaste poolt" lõpus. 7248237 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Meriküla dessant | osa = [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõja]]<br> [[Sõjategevus Eestis (1944)|sõjategevusest Eestis]] ja [[Narva lahing (1944)|Narva lahingust]] | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 14.-15. veebruar 1944 | koht = [[Meriküla]] | tulemus = Saksa tõrjevõit | osaline1 = [[Pilt:Flag of Germany 1935.svg|27px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] | väejuht1 = [[Korvetikapten]] Hohenschildt | väejuht2 = Major Stepan Maslov | väeüksused1 = [[Pilt:War Ensign of Germany (1935–1938).svg|27px]] [[Armeegrupp Narwa]] {{Lihtloend| * [[Pilt:War Ensign of Germany (1935–1938).svg|27px]] 929. rannikusuurtükidivisjoni patarei * [[Pilt:War Ensign of Germany (1935–1938).svg|27px]] 532. mereväe suurtükidivisjoni patarei * [[Pilt:War Ensign of Germany (1935–1938).svg|27px]] [[227. jalaväediviis]]i staap * [[Pilt:War Ensign of Germany (1935–1938).svg|27px]] võitlusgrupp ''Küste'' * [[File:11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nordland“.svg|27px]] [[11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland"]]i 11. luurepataljoni 5. kompanii * [[Pilt:War Ensign of Germany (1935–1938).svg|27px]] [[Eesti Piirikaitserügement Tallinn|Revali rügemendi]] 3. pataljon * [[Pilt:War Ensign of Germany (1935–1938).svg|27px]] [[502. rasketankipataljon]]}} | väeüksused2 = [[File:Naval Ensign of the Soviet Union (1935–1950).svg|27px]] [[Punalipuline Balti Laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 260. üksiku merejalaväebrigaadi 3. pataljon | jõud1 = {{Lihtloend| * ? sõdurit * 3 [[Tiger I|Tiiger]]-tanki * 2 suurtükipatareid}} | jõud2 = 517 sõdurit | kaotused1 = ~70 langenut | kaotused2 = 464–471 langenut<br>8–12 vangilangenut }} '''Meriküla dessant''' oli 14. veebruaril 1944. aastal [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Sõjategevus Eestis (1944)|Eesti vallutamisoperatsiooni]] [[Narva lahing (1944)|Narva lahingu käigus]] toimunud Nõukogude [[Punalipuline Balti Laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] 260. merejalaväe brigaadi [[dessant]]operatsioon [[Meriküla]]s (tänapäeva [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]). [[Merejalavägi|Merejalaväe]] brigaadi dessant korraldati [[Krivasoo kott|Krivasoo kotist]] [[Auvere]]st põhja poole ründavate Punaarmee üksuste toetamiseks. Merikülas maabus 517 Nõukogude võitlejat [[major]] [[Stepan Maslov]]i juhatusel, kellel oli ülesanne murda läbi [[Auvere raudteejaam]]a ja ühineda sealsete [[Punaarmee]] üksustega ning läbi lõigata [[Narva jõgi|Narva jõe]] joonel võitlevate Saksa vägede taganemistee. == Lahingueelne olukord == Punaarmee ületas 2. veebruaril 1944 Narvast lõuna pool jõe [[122. laskurkorpus]]e [[314. laskurdiviis]]i jõududega [[Ust-Žerdjanka]] juures. [[1078. laskurpolk]] tungis samal päeval üle jõe [[Vääska]] küla juures. Neil seisis Saksa poolel vastas [[29. Eesti Politseipataljon]] [[major]] [[Karl Anti]] juhtimisel, kes ei suutnud ülekaaluka vaenlase massiga tulla toime ja taandus. 29. Eesti politseipataljoni 1. kompanii taandus [[Putki]] küla ja [[Auvere raudteejaam]]a suunas. [[Krivasoo]]s kaitsel olnud 2. kompanii suutis oma positsioone hoida kuni taandumiskäsuni. Punaarmee 314. laskurdiviis tungis juurde antud [[125. laskurdiviis]]i kahe polgu toetusel hoolimata vastupanule ja kaotustele edasi ning jõudsid 6. veebruariks põhjas välja Auvere jaamani, lõigates Auvere–Krivasoo maantee raudteeülesõidu kohal Tallinna–Narva raudteeliini läbi, läänes aga Putki, [[Sirgala]] ja [[Vaivara]] külani. Tänu rannikusuurtükkide tapvale tõkketulele õnnestus sakslastel punaväelased taas raudtee taha tõrjuda ning nende pealetung seisma panna. Punaarmee uus pealetung algas 11. veebruaril kogu Narva rinde ulatuses. [[30. kaardiväe laskurkorpus]] hõivas kõigepealt sakslaste poolt Krivasoo vastas Narva jõe idakaldale jäetud sillapea ning tungis seejärel üle jõe, ühinedes Auvere platsdarmil võitlevate üksustega. Saksa 227. ja [[170. jalaväediviis]] jäänused ei suutnud rinnet hoida ja taganesid. 13. veebruaril vallutas Punaarmee Auvere. 191. kaardiväe laskurpolgu üksused jõudsid jaamast pool kilomeetrit läänes raudteeni ja lõikasid selle läbi. Sakslaste tankide toel ette võetud vasturünnak tulemusi ei andnud. 13. veebruaril kell 22.50 sai 30. kaardiväe laskurkorpuse komandör kindralmajor [[Nikolai Simonjaki]] käsu viia 14. veebruari õhtuks lõpule vastase Narva grupeeringu sissepiiramise.<ref name="zXO2i" /> Mereni oli jäänud 4 kilomeetrit ja rünnakukiiluni Narva linnast põhja pool 5–6 kilomeetrit. == Dessandi ettevalmistus == Leningradi rinde juhatusel oli plaan maandada dessant sakslaste tagalasse juba veebruari alguses, 260. üksiku merejalaväe brigaadi tugevdatud pataljon viidi [[Lavassaare]]le 1. veebruaril, kuid käsk rünnakuks saabus alles 13. veebruari keskpäevaks.<ref name="NXd5b" /> Pataljonile oli juurde antud üks laskurrood, üks automaaturite rühm, luurerühm, sapöörirühm, tankitõrjujate rühm, kaks sanitari ja kaheksa radisti,<ref name="24QWd" /> relvastus oli 413 püstolkuulipildujat, 55 vintpüssi, 12 14,5 mm tankitõrjepüssi, 19 kuulipildujat ja kolm miinipildujat. Dessandi eesmärk oli murda läbi nõrgast Saksa rannikukaitsest ja jõuda välja lõunast pealetungivate Punaarmee vägedeni. Dessandi esimene rood pidi hõivama raudtee ja Auvere jaama, teine rood pidi hõivama Tallinna–Narva raudtee Auverest idas ning kolmas rood katma pataljoni vasakut tiiba ja õhkima raudteesilla Auverest idas. Ka pidi nende järel maabuma kolm pataljoni 115. merejalaväe üksikust brigaadist.<ref name="FPtWU" /> Samuti oli neile antud korraldus kohelda kohalike inimesi kui vaenlasi, põletada kõik hooned ja tappa kõik vene keelt mitterääkivad inimesed. Saksa väejuhatus suhtus dessandiohtu täie tõsidusega. Et [[Eesti sõjavägi]] oli 1939. aastal valmistunud Punaarmee dessandiks Meriküla piirkonda, siis seati paljud [[rannapatarei]]d üles juba 1939. aastal ette valmistatud positsioonidele.{{lisa viide}} Ranniku kaitse põhiraskus langes kolmele suurtükipatareile: 507. suurtükiväe patarei asus [[Narva-Jõesuu]]st lõunas, 929. rannikusuurtükidivisjoni patarei Merikülas ja 532. mereväe suurtükiväedivisjoni patarei Merikülast veidi läänes, [[227. jalaväediviis]]i hinnangul oli viimane eriti tugev tugipunkt. 5. veebruaril asus rannikule umbes 13 kilomeetri pikkusele lõigule kaitsesse võitlusgrupp ''Küste'' ''SS-Brigadeführer'' Kyssringi juhtimisel. Kaitselõik jaotati kahte ossa, millest parempoolset kattis umbes 150-meheline merejalaväe pataljon korvetikapten Hohenschildi juhtimisel, vasakpoolset sadakond meest Eesti [[31. Eesti Politseipataljon|31.]] ja [[32. Eesti Politseipataljon|32. politseipataljonist]]. Reservidena kavatseti kasutada Meriküla piirkonnas olevate staapide ja [[voor]]ide meeskondi. Kuigi loodi ka liikuvaid reserve, oli peamine eesmärk võimaliku dessandi hävitamine juba merel ning seetõttu paigutati rannikule laiali helgiheitjatega varustatud valvepostid. == Lahingu käik == [[Punalipuline Balti Laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] dessant lahkus [[Lavassaare]]elt 13. veebruaril Eesti aja järgi umbes kell kolm päeval. Konvoisse kuulus 32 laeva<ref name="24QWd" /> (teistel andmeil 26 laeva<ref name="QY2aA" />), nende hulgas 4 [[suurtükipaat]]i, mis pidid oma 100 mm kahuritest andma dessandile tuletoetust. Umbes poole kuue ajal õhtul jäi konvoile ette suur triivjäälaam, millest kaasatulnud kaatertraalerid ei suutnud läbi sõita ja need saadeti Lavansaarele tagasi. Allesjäänud laevad jõudsid uuesti vabasse vette alles kella üheteistkümneks õhtul. Et faarvaatri otsimisele oleks kulunud liiga palju aega, otsustas laevasalga komandör 2. järgu kapten G. Korbatšov, et nii suurtükipaadid kui ka traalerid saadetakse tagasi. Teekonda Meriküla poole jätkasid ainult allveelaevahävitajad ja soomuskaatrid – otsesed dessandi kandjad, kuna nende süvis oli nii madal ja võis loota, et miinid neid ei ohusta. 14. veebruaril kell 2.30 jõudsid allesjäänud laevad Meriküla randa. Sakslased avastasid Nõukogude maabumiskatse umbes kell 2.55, hetkel, mil esimesed võitlejad olid juba randa jõudnud. Kohe alarmeeriti kaitsel olevaid üksuseid ning sakslaste Meriküla klindiserval asuv 532. mereväe suurtükidivisjoni 105 mm suurtükipatarei võttis maabuvad merejalaväelased ägeda tule alla. Saksa suurtükitules uppus allveelaevahävitaja BMO-511<ref name="Hanno Ojalo 1945" /> (M. Laari andmeil BMO-177) ning allveelaevahävitaja BMO-501 (M. Laari andmeil BMO-176) sõitis madalikule ning purustati seal. Ülejäänud laevad taandusid, viies tagasi 9 langenut ja 53 haavatud dessantlast ning ka 41 meest, keda ei õnnestunudki maale saata. Laevadele jäid või said maabumisel märjaks ka kõik dessandil kaasas olnud 8 raadiojaama, seega jäi dessant kohe ilma igasuguse sideta.<ref name="Hanno Ojalo 1945" /><ref name="v46547" /> Maabunud merejalaväe üksused lõid kohe taganema rannikukaitsel olnud 45 meest leitnant Alfred Kohlhase juhtimisel, kes taganesid [[Auga]] külas asuva võitlusgrupi ''Küste'' staabi juurde. Edasi asusid merejalaväelased ründama Merikülas asuvat Saksa [[227. jalaväediviis]]i staapi ja otserünnakuga prooviti vallutada 532. mereväe suurtükidivisjoni [[Patarei (sõjandus)|patareid]], mis pommitas merel olevaid laevu. Ära võtta ei suudetud kumbagi: 227. jalaväediviisi staap oli moodustanud ringkaitse ning suurtükiväelased pöörasid torud pealetormavate merejalaväelaste poole ja purustasid ründajad. Sakslaste andmeil langes suurtükiväe patarei juures sadakond dessantlast, nõukogude andmeil paarkümmend meest rünnaku algataja leitnant Innokenti Goboleviga eesotsas. Et maabunud dessantlastel ei õnnestunud hävitada sakslaste sidet, jõudis teade dessandist [[armeegrupp Narwa]] staapi juba kell 5.17 hommikul ning kiiresti paisati Meriküla piirkonda lisajõude. Esimesena jõudsid kohale sadakond Saksa merejalaväelast major Engelhardti juhtimisel ning nad lõid Meriküla ründavad [[Punalipuline Balti Laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] dessantüksused tagasi ja vabastasid umbes pool seitsme ajal hommikul 227. jalaväediviisi staabi piiramisrõngast. Sakslaste rünnak dessandi hävitamiseks jätkus umbes kella kümne ajal hommikul, mil Narva-Jõesuu poolt tungisid peale Saksa merejalaväelased major Engelhardti juhtimisel, toetatuna kolmest [[Tiger I|Tiiger]]-tankist ning [[Puhkova]] poolt liikusid edasi [[11. SS luurepataljon]]i 5. kompanii mehed toetatuna [[rünnaksuurtükk]]idest. Dessandi peajõud olid selleks ajaks välja jõudnud [[Kivisaare]] küla kandis [[Tallinna–Narva maantee]]ni, kus nad sakslaste surve tulemusena jagunesid mitmesse gruppi. Meriküla puhastati Punalipulise Balti laevastiku dessantüksusetest pärastlõunaks, Kivisaare küla juures olevad peajõud hävitati erinevail andmeil kas 14. veebruari õhtuks või 15. veebruari hommikuks peamiselt raskerelvade tulega. Väiksemate dessantrühmade hävitamine võttis veel aega mitu päeva. Dessandi põhigrupi likvideerimisel osalesid ka [[Eesti Piirikaitserügement Tallinn|Revali rügemendi]] 3. pataljon kapten [[Mats Mölder]]i juhtimisel ning [[20. eesti diviis]]i töökojakompanii ja veokolonni mehed ''SS-Hauptsturmführer'' [[Verner Metsakond]]i juhtimisel.<ref name="046gW" /> == Tagajärg == Dessandi purustamist kajastati ulatuslikult ajakirjanduses ja propagandas. Vaatamata dessandi edukale purustamisele, ei jäänud Saksa väejuhatus rahule. [[Armeegrupp Narva]] arvates ei oleks tohtinud dessant üldse maale jõuda ning seetõttu korraldati dessandi asjaolude põhjalik uurimine. Puudusteks toodi kergete patrull-laevade puudumise, mis andnuks dessandist õigeaegselt teada ja rannikukaitsejõudude vähesuse.<ref name="IHida" /> Punalipulise Balti laevastiku dessantväelastel ei õnnestunud jõuda Auvere kandis samal ajal rünnanud 30. kaardiväe laskurkorpuse osadeni. Samuti kukkusid läbi Nõukogude väejuhatuse katsed võtta dessandiga ühendust lennuväe või luurerühmade abil. 15. veebruaril visati Auvere piirkonnas langevarjuga alla Saksa mundrisse riietatud luuraja, kellel oli kaasas raadiojaam dessandi jaoks. Et dessandi põhijõud olid selleks ajaks juba löödud puruks, ei leidnud luurajagi mitte kedagi. Järgmisel päeval kadus side temagagi. Nõukogude väejuhatus lõpetas dessandi otsimise 19. veebruaril. Järgnenud päevade jooksul jõudsid siiski läbi rinde omadeni kuus dessantlast, tuues kaasa ka teate täielikust hävingust. == Tsiviilelanike tapmine dessantlaste poolt == Punalipulise Balti laevastiku dessantlased tapsid [[Meriküla]]s kohaliku elaniku, 30-aastase Meeta Süvalepa koos 1,5-aastase pojaga<ref name="mY6Ye" /> ning [[Auvere]]s kolm naist ja haavasid kolme inimest (üks [[Venelased|vene rahvusest]] tüdruk, 11-aastane tüdruk ja 7-aastane poiss).<ref name="PQWqQ" /> Avaldati ka vangilangenud dessantlaste tunnistusi, et neil oli käsk mitte võtta vange ning seega ka hävitada ettejuhtuvad [[tsiviilisik]]ud – seda enam, et "seal pole vene elanikkonda".<ref name="64Lk0" /> Selline propaganda suurendas veelgi hirmu Punaarmee sissetungi vastu Eestisse.<ref name="8sUzz" /> Teatas Saksa propagandaleht "Eesti sõna". Tõenäoliselt on see {{Kas|tekst=vale|kuupäev=oktoober 2026}}, kuna dessantvägi ei jõudnud Meriküla külla.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-12 |pealkiri=Мерикюлаский десант |url=https://znanierussia.ru/articles/%D0%9C%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%BA%D1%8E%D0%BB%D0%B0%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%B4%D0%B5%D1%81%D0%B0%D0%BD%D1%82 |vaadatud=2024-07-14 |väljaanne=Знание.Вики |keel=ru}}</ref>{{Lisa viide}}[[Fail:Soviet memorial at Meriküla3.jpg|thumb|Meriküla dessandi mälestusmärk]] == Meriküla dessandi Nõukogude mälestusmärk == [[Meriküla patarei nr 1|Meriküla tsaariaegse patarei nr 1]] kõrvale, selle kesklaskemoonalao ja [[Meriküla pank|klindi]] vahele hakati 1972. aastal rajama mälestuskompleksi 14. veebruaril 1944 tehtud Meriküla dessandile. Lao ja [[Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee|Hiiemetsa – Narva-Jõesuu maantee]] vahele rajati mälestuspark, tee ja klindi vahele mälestusmärk (kujur [[Peeter Somelar]], kes sel ajal töötas [[Kohtla-Järve Lastekunstikool]]i direktorina).<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Berelkovski |eesnimi=V. |kuupäev=16 juuni 1972 |pealkiri=Kunstnik P. Somelari maalinäitusest |lehekülg=2 |väljaanne=Leninlik Lipp |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=leninliklipp19720616.2.11&srpos=5&e=------197-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Merik%c3%bcla+dessandi+m%c3%a4lestusm%c3%a4rk------------}}</ref> Mälestusmärk avati 8. mail 1972. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Künnap |eesnimi=E. |kuupäev=7 mai 1972 |pealkiri=Kangelasi ei unustata |lehekülg=2 |väljaanne=Leninlik Lipp |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=leninliklipp19720507.2.5&srpos=1&e=------197-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Merik%c3%bcla+dessandi+m%c3%a4lestusm%c3%a4rk------------}}</ref> Pargi ja kogu kompleksi üldkavatise autorit pole teada.{{lisa viide}} Mälestusmärgi ümber istutasid põlevkivibasseini kaevurid 1980-ndatel 517 puud 517 surnud sõduri eest, kuid 1988. aastaks oli puudest elus vaid umbes sada.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Laipaik |eesnimi=Päivu |kuupäev=13 juuli 1988 |pealkiri=Mis saab Narva-Jõesuust? |lehekülg=1 |väljaanne=Rahva Hääl |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=rahvahaal19880713.2.4&srpos=7&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Merik%c3%bcla+dessandi+m%c3%a4lestusm%c3%a4rk------------}}</ref> 16. augustil 2022 mälestusmärk demonteeriti valitsuse otsuse alusel.<ref>[https://valitsus.ee/node/29690 Nõukogude sõjasümbolitega monumendid Narvas on teisaldatud]</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Hanno Ojalo 1945">Mati Õun, Hanno Ojalo. Võitlused Läänemerel 1943–1945. Tallinn 2010. Lk 75</ref> <ref name="zXO2i">[[Mart Laar]]. Sinimäed 1944. Tallinn 2006. Lk. 87</ref> <ref name="NXd5b">Mart Laar. Sinimäed 1944. Tallinn 2006. Lk 100</ref> <ref name="24QWd">[[Mati Õun]], [[Hanno Ojalo]]. Võitlused Läänemerel 1943–1945. Tallinn 2010. Lk 74</ref> <ref name="FPtWU">Estonia 1940–1945. Lk 1051</ref> <ref name="QY2aA">Mart Laar. Sinimäed 1944. Tallinn 2006. Lk 101</ref> <ref name="v46547">Mart Laar. Sinimäed 1944. Tallinn 2006. Lk 105</ref> <ref name="046gW">Marek Nisuma. Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal. Lk 21</ref> <ref name="IHida">Mart Laar. Sinimäed 1944. Tallinn 2006. Lk 110</ref> <ref name="mY6Ye">"Enamlaste veretööohvrid Merikülas". [[Eesti Sõna]] nr 48, 27. veebruar 1944. Lk 3</ref> <ref name="PQWqQ">"Enamlased tapsid Auveres naisi ja lapsi". [[Eesti Sõna]] nr 48, 27. veebruar 1944. Lk 3</ref> <ref name="64Lk0">Harald Peter Guthers. "Mõrvavägede veretöö Merikülas. Punajõugud tapsid jälgilt noore eesti ema koos väikese lapsega". [[Meie Maa]] nr 26, 2. märts 1944. Lk 4</ref> <ref name="8sUzz">Mart Laar. "Sinimäed 1944". Tallinn 2006. Lk 109</ref> }} {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal]] [[Kategooria:Dessandid]] l42atl9yyoo2mfc43rbfnvbh6qq51i9 0 164314 7248026 7213562 2026-10-05T12:56:42Z Eulander 95378 7248026 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti ministeeriumist; üldmõiste ning teiste riikide ministeeriumide kohta vaata artiklit [[Põllumajandusministeerium (üldmõiste)]]}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Regionaal- ja Põllumajandusministeerium | lühend = REM | embleem = Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi logo.png | embleemisuurus = 250px | pilt = Ühisministeeriumi hoone.jpg | pildiallkiri = Ministeeriumide ühishoone (2017) | asutatud = 12. novembril 1918 | tüüp = | peakorter = [[Suur-Ameerika tänav|Suur-Ameerika]] 1, Tallinn | juht_nimetus = [[Eesti regionaal- ja põllumajandusminister|Regionaal- ja põllumajandusminister]] | juht_nimi = [[Hendrik Johannes Terras]] | juht2_nimetus = Kantsler | juht2_nimi = [[Triin Kõrgmaa]] | allorg = [[Põllumajandus- ja Toiduamet|PTA]]</br>[[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet|PRIA]]</br>[[Maaelu Teadmuskeskus|METK]]</br>[[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus|REMITK]]</br>[[Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus|LABRIS]]</br> | eelarve = 794 miljonit [[Euro|€]] (2025) | töötajad = 294 <small> ([[2025]])</small> }} '''Regionaal- ja Põllumajandusministeerium''' on [[Eesti]] [[valitsusasutus]], mille eesmärk on kavandada ja viia ellu Eesti regionaalarengu, maaelu, ühistranspordi, põllumajanduse ja kalanduse poliitikat. Ajalooliselt on kandnud ministeerium '''Põllutööministeeriumi''' ja '''Põllumajandusministeeriumi''' nime. 1. septembrist 2015 kuni 30. juunini 2023 oli ministeeriumi nimi '''Maaeluministeerium'''.<ref name="kwAxz" /> 2023. aasta 1. juulist on ministeeriumi ametlik nimi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=03.07.2023 |pealkiri=1. juulil alustasid tööd Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |väljaanne=Raamatupidaja.ee |url=https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2023/07/03/1-juulil-alustasid-tood-kliimaministeerium-ning-regionaal-ja-pollumajandusministeerium}}</ref> Ministeeriumi juhib [[Eesti regionaal- ja põllumajandusminister|regionaal- ja põllumajandusminister]]. [[25. märts|25. märtsist]] [[2025]] on minister [[Hendrik Johannes Terras]]. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarve on 2025. aastal 794 miljonit [[Euro|eurot]]. Enamiku valitsemisala eelarvest moodustab [[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet|Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti]] eelarve (54% valitsemisala eelarvest).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigieelarved {{!}} Rahandusministeerium |url=https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigieelarved#2025-aasta-riigieel |vaadatud=2025-03-19 |väljaanne=www.fin.ee |keel=et}}</ref> == Põhiülesanded == Ministeeriumi põhiülesanded on: * välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine; * osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega; * välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesandeid; * korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/128062023004 |vaadatud=27.08.2023 |väljaanne=Riigi Teataja}}</ref> == Struktuur == Ministeeriumi struktuuriüksuste (välja arvatud siseauditi osakonna) tööd juhib kantsler. Kantsler koordineerib ka valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja riigiasutuste tegevust. Alates [[19. veebruar|19. veebruarist]] [[2026]] on ministeeriumi kantsler [[Triin Kõrgmaa]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsus kinnitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsleriks Triin Kõrgmaa {{!}} Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |url=https://agri.ee/uudised/valitsus-kinnitas-regionaal-ja-pollumajandusministeeriumi-kantsleriks-triin-korgmaa |vaadatud=2026-02-23 |väljaanne=agri.ee |keel=et}}</ref> Kantslerile alluvad asekantslerid, kes juhivad osakonnajuhatajate kaudu endale alluvate osakondade tööd. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koosseisus on neli asekantslerit:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juhtkond {{!}} Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |url=https://agri.ee/ministeerium-uudised-kontakt/ministeerium/juhtkond |vaadatud=2025-10-22 |väljaanne=agri.ee |keel=et}}</ref> * biomajanduse asekantsler * innovatsiooni ja strateegia asekantsler * regionaalarengu asekantsler * toiduohutuse asekantsler. === Allasutused === Ministeerium haldab mitut asutust. Need on 2025. aasta seisuga järgmised:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsemisala |url=https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium/valitsemisala |vaadatud=27.08.2023}}</ref> * [[Põllumajandus- ja Toiduamet]] (PTA) * [[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet]] (PRIA) * [[Maaelu Teadmuskeskus]] (METK) * [[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus]] (REMITK) * [[Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus]] (LABRIS) * [[Eesti Maaelumuuseumid|SA Eesti Maaelumuuseumid]] (MEMU) * [[Ida-Viru Investeeringute Agentuur|SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur]] (IVIA) * [[Maaelu Edendamise Sihtasutus]] (MES) * [[Pokumaa Sihtasutus|Pokumaa SA]] * [[AS Eesti Liinirongid]] (Elron) * [[AS Eesti Post]] (Omniva) * [[Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll|Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS]] (EPJ) * [[AS Vireen]] == Ajalugu == {{Asutus | Nimi = Põllutööministeerium | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = Tallinn, pangahoone Wismari 7, 1869, 1914 (1).jpg | Pildiallkiri = Wismari tn 7 hoone | lühend = | moodustatud = 1918 | likvideeritud = | tüüp = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Wismari tänav]] 7<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/12/04/13.2 Ministeeriumite aadressid], Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918</ref>, [[Tallinn]] | piirkond = [[Eesti Vabariik]] | juhtkond = [[Eesti põllutööminister]] | kõrgemalseisev_asutus = [[Eesti Vabariigi Valitsus]] | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = }} Tänase ministeeriumi eelkäija, Põllutööministeerium loodi [[12. november|12. novembril]] [[1918]] [[Tallinn|Tallinnas]]. Ministeerium asus algul aadressil [[Wismari tänav|Wismari]] 7. Ministeeriumi juhtis [[Eesti põllutööminister|põllutööminister]]. === 1918 === Ministeerium koosnes 1918. aastal järgmistest valitsustest ja osakondadest (hiljem peavalitsustest): * katastri- ja maakorraldusosakond, * põllumajandusosakond, põllutöö ja maakorralduse osakonna juhataja [[Johannes Lehtmann]], * loomatervishoiuosakond, loomakasvatuse osakonna juhataja [[Johannes Zimmermann]], * [[riigimaade ja -metsade valitsus]]<ref>{{EEvana|6|1195}}</ref>, kroonumaade valitsemise osakonna juhataja [[Henno Leik]] *metsaosakond, juhataja [[Julius Kitsing]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/03/12/14 III. Siseministerium teatab], Riigi Teataja, nr. 15, 12 märts 1919</ref>, *tehnika osakond, juhataja [[Ferdinand Peterson]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/01/18/13 III. Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 3, 18 jaanuar 1919</ref>, *veterinaarosakond, juhataja [[August Arras]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/02/22/21 III. Siseministerium teatab], Riigi Teataja, nr. 11, 22 veebruar 1919</ref>. === 1928 === Põllutööministeeriumi koosseisus olid 1928. aastal: * Põllumajanduse peavalitsus ([[Rahukohtu tänav]] 5), **[[Riigimõis]]ade [[Riigimõisade valitsus|valitsus]] * Maakorralduse ja Metsade peavalitsus ([[Wismari tänav]] 7), **Riigimaade valitsus **Maakorralduse valitsus **Administratiiv - ja majandusosakond **Riigimetsade valitsus * Loomatervishoiu peavalitsus ([[Rahukohtu tänav]] 5). === 1929 === Pärast reorganiseerimisi oli 1929. a põllutööministeeriumi koosseisus: * Katastri ja maakorralduse osakond, **maakorralduse amet, ** maaparanduse amet **katastri amet *Põllumajanduse osakond, *Loomatervishoiu osakond, *Riigimaade ja -metsade valitsus. === 1938 === Põllutööministeeriumi koosseisus olid 1938. aastal<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 66], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref>: * Üldosakond; * Katastri ja Maakorralduse Osakond, mille ülesandeks oli [[Kataster|katastri]] ja [[Maamõõtmine|maamõõdu-]], maakorraldus-, [[maaparandus]]- ning asundustööde korraldamine ja teostamine<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 67], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref>; * Põllumajandusosakond, mille ülesandeks oli [[Eesti põllumajandus|põllumajandus]]e ja [[Eesti kalandus|kalanduse]] edendamine ning neil aladel katse- ja uurimistegevuse korraldamine; [[hobusekasvatus]]e juhtimine ja taimekaitse korraldamine; [[põllumajandussaadused|põllumajandussaadus]]te töötlemise ja turustamise arendamine; põllumajandustarvete ja -saaduste kvaliteedi kontrolli teostamine, välja arvatud kontroll, mida teostab Veterinaarosakond; [[riigimõis]]ade majandamise järelevalve teostamine<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 68], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref>. * Riigimetsade Talitus. Riigimetsade Talituse ülesandeks oli: riiklikku maatagavarasse kuuluvate maade ja metsade valitsemine; kogukonna- ja erametsade järelevalve; metsanduse ja jahinduse edendamine<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 69], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref>; * Varade ja Arveosakond, mille ülesandeks oli ministeeriumi eelarveettepanekute ettevalmistamine, arvepidamine ja aruandmine; kohapealsete asutiste arvepidamise korraldamine ja järelevalve; ministeeriumi majapidamise korraldamine ja asutiste ning riigiteenijate tarvetega varustamine; eriülesandeliste kapitalide asjaajamine<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 70], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref>; * Veterinaartalitus, mille ülesandeks oli: loomatervishoiu ja loomaarstliku abi andmise korraldamine ja edendamine; loomataudide vastu võitlemine; tapamajade ala korraldamine; elusloomade, liha ja lihasaaduste sisseja väljaveo kontrolli teostamine; järelevalve loomatoorsaadusi töötlevais asutistes<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 71], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref>. == Vaata ka == * [[Eesti regionaal- ja põllumajandusminister]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kwAxz">[https://www.riigiteataja.ee/akt/111082015002 Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264 „Põllumajandusministeeriumi põhimäärus” muutmine], RT I, 11.08.2015, 2</ref> }} == Välislingid == * [http://www.agri.ee/ Ametlik koduleht] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/121112023017?leiaKehtiv Ministeeriumi põhimäärus] {{Eesti Vabariigi ministeeriumid}} [[Kategooria:Eesti ministeeriumid]] [[Kategooria:Regionaal- ja Põllumajandusministeerium| ]] htu0fj9ekd75me0ri7o1ybafgi8f8uw 7248034 7248026 2026-10-05T13:02:28Z Eulander 95378 /* Struktuur */ toiduvaldkonna asekantsler 7248034 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti ministeeriumist; üldmõiste ning teiste riikide ministeeriumide kohta vaata artiklit [[Põllumajandusministeerium (üldmõiste)]]}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Regionaal- ja Põllumajandusministeerium | lühend = REM | embleem = Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi logo.png | embleemisuurus = 250px | pilt = Ühisministeeriumi hoone.jpg | pildiallkiri = Ministeeriumide ühishoone (2017) | asutatud = 12. novembril 1918 | tüüp = | peakorter = [[Suur-Ameerika tänav|Suur-Ameerika]] 1, Tallinn | juht_nimetus = [[Eesti regionaal- ja põllumajandusminister|Regionaal- ja põllumajandusminister]] | juht_nimi = [[Hendrik Johannes Terras]] | juht2_nimetus = Kantsler | juht2_nimi = [[Triin Kõrgmaa]] | allorg = [[Põllumajandus- ja Toiduamet|PTA]]</br>[[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet|PRIA]]</br>[[Maaelu Teadmuskeskus|METK]]</br>[[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus|REMITK]]</br>[[Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus|LABRIS]]</br> | eelarve = 794 miljonit [[Euro|€]] (2025) | töötajad = 294 <small> ([[2025]])</small> }} '''Regionaal- ja Põllumajandusministeerium''' on [[Eesti]] [[valitsusasutus]], mille eesmärk on kavandada ja viia ellu Eesti regionaalarengu, maaelu, ühistranspordi, põllumajanduse ja kalanduse poliitikat. Ajalooliselt on kandnud ministeerium '''Põllutööministeeriumi''' ja '''Põllumajandusministeeriumi''' nime. 1. septembrist 2015 kuni 30. juunini 2023 oli ministeeriumi nimi '''Maaeluministeerium'''.<ref name="kwAxz" /> 2023. aasta 1. juulist on ministeeriumi ametlik nimi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=03.07.2023 |pealkiri=1. juulil alustasid tööd Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |väljaanne=Raamatupidaja.ee |url=https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2023/07/03/1-juulil-alustasid-tood-kliimaministeerium-ning-regionaal-ja-pollumajandusministeerium}}</ref> Ministeeriumi juhib [[Eesti regionaal- ja põllumajandusminister|regionaal- ja põllumajandusminister]]. [[25. märts|25. märtsist]] [[2025]] on minister [[Hendrik Johannes Terras]]. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarve on 2025. aastal 794 miljonit [[Euro|eurot]]. Enamiku valitsemisala eelarvest moodustab [[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet|Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti]] eelarve (54% valitsemisala eelarvest).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigieelarved {{!}} Rahandusministeerium |url=https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigieelarved#2025-aasta-riigieel |vaadatud=2025-03-19 |väljaanne=www.fin.ee |keel=et}}</ref> == Põhiülesanded == Ministeeriumi põhiülesanded on: * välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine; * osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega; * välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesandeid; * korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/128062023004 |vaadatud=27.08.2023 |väljaanne=Riigi Teataja}}</ref> == Struktuur == Ministeeriumi struktuuriüksuste (välja arvatud siseauditi osakonna) tööd juhib kantsler. Kantsler koordineerib ka valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja riigiasutuste tegevust. Alates [[19. veebruar|19. veebruarist]] [[2026]] on ministeeriumi kantsler [[Triin Kõrgmaa]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsus kinnitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsleriks Triin Kõrgmaa {{!}} Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |url=https://agri.ee/uudised/valitsus-kinnitas-regionaal-ja-pollumajandusministeeriumi-kantsleriks-triin-korgmaa |vaadatud=2026-02-23 |väljaanne=agri.ee |keel=et}}</ref> Kantslerile alluvad asekantslerid, kes juhivad osakonnajuhatajate kaudu endale alluvate osakondade tööd. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koosseisus on neli asekantslerit:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Juhtkond {{!}} Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |url=https://agri.ee/ministeerium-uudised-kontakt/ministeerium/juhtkond |vaadatud=2025-10-22 |väljaanne=agri.ee |keel=et}}</ref> * biomajanduse asekantsler * innovatsiooni ja strateegia asekantsler * regionaalarengu asekantsler * toiduvaldkonna asekantsler. === Allasutused === Ministeerium haldab mitut asutust. Need on 2025. aasta seisuga järgmised:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsemisala |url=https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium/valitsemisala |vaadatud=27.08.2023}}</ref> * [[Põllumajandus- ja Toiduamet]] (PTA) * [[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet]] (PRIA) * [[Maaelu Teadmuskeskus]] (METK) * [[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus]] (REMITK) * [[Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus]] (LABRIS) * [[Eesti Maaelumuuseumid|SA Eesti Maaelumuuseumid]] (MEMU) * [[Ida-Viru Investeeringute Agentuur|SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur]] (IVIA) * [[Maaelu Edendamise Sihtasutus]] (MES) * [[Pokumaa Sihtasutus|Pokumaa SA]] * [[AS Eesti Liinirongid]] (Elron) * [[AS Eesti Post]] (Omniva) * [[Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll|Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS]] (EPJ) * [[AS Vireen]] == Ajalugu == {{Asutus | Nimi = Põllutööministeerium | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = Tallinn, pangahoone Wismari 7, 1869, 1914 (1).jpg | Pildiallkiri = Wismari tn 7 hoone | lühend = | moodustatud = 1918 | likvideeritud = | tüüp = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Wismari tänav]] 7<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/12/04/13.2 Ministeeriumite aadressid], Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918</ref>, [[Tallinn]] | piirkond = [[Eesti Vabariik]] | juhtkond = [[Eesti põllutööminister]] | kõrgemalseisev_asutus = [[Eesti Vabariigi Valitsus]] | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = }} Tänase ministeeriumi eelkäija, Põllutööministeerium loodi [[12. november|12. novembril]] [[1918]] [[Tallinn|Tallinnas]]. Ministeerium asus algul aadressil [[Wismari tänav|Wismari]] 7. Ministeeriumi juhtis [[Eesti põllutööminister|põllutööminister]]. === 1918 === Ministeerium koosnes 1918. aastal järgmistest valitsustest ja osakondadest (hiljem peavalitsustest): * katastri- ja maakorraldusosakond, * põllumajandusosakond, põllutöö ja maakorralduse osakonna juhataja [[Johannes Lehtmann]], * loomatervishoiuosakond, loomakasvatuse osakonna juhataja [[Johannes Zimmermann]], * [[riigimaade ja -metsade valitsus]]<ref>{{EEvana|6|1195}}</ref>, kroonumaade valitsemise osakonna juhataja [[Henno Leik]] *metsaosakond, juhataja [[Julius Kitsing]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/03/12/14 III. Siseministerium teatab], Riigi Teataja, nr. 15, 12 märts 1919</ref>, *tehnika osakond, juhataja [[Ferdinand Peterson]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/01/18/13 III. Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 3, 18 jaanuar 1919</ref>, *veterinaarosakond, juhataja [[August Arras]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/02/22/21 III. Siseministerium teatab], Riigi Teataja, nr. 11, 22 veebruar 1919</ref>. === 1928 === Põllutööministeeriumi koosseisus olid 1928. aastal: * Põllumajanduse peavalitsus ([[Rahukohtu tänav]] 5), **[[Riigimõis]]ade [[Riigimõisade valitsus|valitsus]] * Maakorralduse ja Metsade peavalitsus ([[Wismari tänav]] 7), **Riigimaade valitsus **Maakorralduse valitsus **Administratiiv - ja majandusosakond **Riigimetsade valitsus * Loomatervishoiu peavalitsus ([[Rahukohtu tänav]] 5). === 1929 === Pärast reorganiseerimisi oli 1929. a põllutööministeeriumi koosseisus: * Katastri ja maakorralduse osakond, **maakorralduse amet, ** maaparanduse amet **katastri amet *Põllumajanduse osakond, *Loomatervishoiu osakond, *Riigimaade ja -metsade valitsus. === 1938 === Põllutööministeeriumi koosseisus olid 1938. aastal<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 66], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref>: * Üldosakond; * Katastri ja Maakorralduse Osakond, mille ülesandeks oli [[Kataster|katastri]] ja [[Maamõõtmine|maamõõdu-]], maakorraldus-, [[maaparandus]]- ning asundustööde korraldamine ja teostamine<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 67], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref>; * Põllumajandusosakond, mille ülesandeks oli [[Eesti põllumajandus|põllumajandus]]e ja [[Eesti kalandus|kalanduse]] edendamine ning neil aladel katse- ja uurimistegevuse korraldamine; [[hobusekasvatus]]e juhtimine ja taimekaitse korraldamine; [[põllumajandussaadused|põllumajandussaadus]]te töötlemise ja turustamise arendamine; põllumajandustarvete ja -saaduste kvaliteedi kontrolli teostamine, välja arvatud kontroll, mida teostab Veterinaarosakond; [[riigimõis]]ade majandamise järelevalve teostamine<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 68], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref>. * Riigimetsade Talitus. Riigimetsade Talituse ülesandeks oli: riiklikku maatagavarasse kuuluvate maade ja metsade valitsemine; kogukonna- ja erametsade järelevalve; metsanduse ja jahinduse edendamine<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 69], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref>; * Varade ja Arveosakond, mille ülesandeks oli ministeeriumi eelarveettepanekute ettevalmistamine, arvepidamine ja aruandmine; kohapealsete asutiste arvepidamise korraldamine ja järelevalve; ministeeriumi majapidamise korraldamine ja asutiste ning riigiteenijate tarvetega varustamine; eriülesandeliste kapitalide asjaajamine<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 70], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref>; * Veterinaartalitus, mille ülesandeks oli: loomatervishoiu ja loomaarstliku abi andmise korraldamine ja edendamine; loomataudide vastu võitlemine; tapamajade ala korraldamine; elusloomade, liha ja lihasaaduste sisseja väljaveo kontrolli teostamine; järelevalve loomatoorsaadusi töötlevais asutistes<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/14/6 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 71], Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938</ref>. == Vaata ka == * [[Eesti regionaal- ja põllumajandusminister]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kwAxz">[https://www.riigiteataja.ee/akt/111082015002 Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264 „Põllumajandusministeeriumi põhimäärus” muutmine], RT I, 11.08.2015, 2</ref> }} == Välislingid == * [http://www.agri.ee/ Ametlik koduleht] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/121112023017?leiaKehtiv Ministeeriumi põhimäärus] {{Eesti Vabariigi ministeeriumid}} [[Kategooria:Eesti ministeeriumid]] [[Kategooria:Regionaal- ja Põllumajandusministeerium| ]] a7bb0xt95oolwylu7tz80dxvpimq6xn 0 166586 7248001 7128046 2026-10-05T12:22:12Z Kuriuss 38125 7248001 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} [[Pilt:Fedor Bucholtz.jpg|pisi|Fedor Bucholtz]] '''Fedor Bucholtz''' ([[29. oktoober]] [[1872]] [[Varssavi]] – [[30. aprill]] [[1924]] [[Tartu]]) oli baltisaksa [[mükoloog]] ja [[fütopatoloog]]. == Elukäik == Fedor oli kollegiaalnõuniku, arstiteaduse doktori ja Varssavi sõjahaigla ordinaatori, Woldemar Bucholtzi († 1876) ja Hedwig Amalie poeg (sündinud Adelmann). Fedor Bucholtzi ema oli kirurgi ja ülikooli õppejõu Georg von Adelmanni (1811–1888) tütar. 1898. aastal abiellus ta Moskvast pärit Klavdija Aleksandrovna Aleksejevaga. Abielust sündisid pojad Vladimir, Aleksander, Claudius, Boriss ja Feodor Bucholtz, kes kõik sündisid enne 1906. aastat. Osa lapselaste ja lapselapselaste põlvkonnast elab tänapäeval Münchenis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Familie Bucholtz- Muenchen |url=http://www.bucholtz.de/ |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=www.bucholtz.de}}</ref> == Töökäik == Bucholtz elas alates 1876. aastast Riias, kus ta käis eelkoolis ning õppis aastatel 1883–1891 [[Riia Linnagümnaasium|Riia linnagümnaasium]]is. Aastatel 1891–1895 õppis ta [[Moskva ülikool]]is botaanikat füüsika ja matemaatika [[Kateeder (kõrgkool)|kateedris]] ning valmistus seejärel aastatel 1895–1897 professoritööks Ivan Gorožankini juhendamisel. 1896. aasta sügisest läbis ta aastase praktika Šveitsis ja Saksamaal, töötades Bernis kuulsa mükoloogi Eduard Fischeri juures ning seejärel Münchenis fütopatoloogide Robert Hartigi ja [[Karl von Tubeuf]]i juures.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Feodor [Fedor] Vladimirovic Bucholtz |url=http://www.cybertruffle.org.uk/people/0003205_.htm |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=www.cybertruffle.org.uk}}</ref> Kuni 1897. aastani töötas ta Moskva ülikoolis ja selle aja jooksul rajas ta [[Moskva kubermang]]u [[Mihhailovskoje mõis|Mihhailovskoje]]sse krahv Dmitri Nikolajevitš [[Šeremetjev|Šeremetev]]i tütre krahvinna Jekaterina Pavlovna Šeremeteva (1849–1929) loodusmuuseumi. Sealsetest seenekogudest kirjeldas ta kuus uut liiki.<ref>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/justsbotanischer3801berl/page/110/mode/2up |pealkiri=Just's botanischer jahresbericht. Systematisch geordnetes repertorium der botanischen literatur aller länder |kuupäev=1910 |kirjastus=Berlin, Gebr. Borntraeger, Leipzig, Gebr. Borntraeger |teised=MBLWHOI Library}}</ref> Septembris 1897 sai ta [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilise Instituu]]di põllumajandusosakonnas [[zooloogia]] ja [[botaanika]] [[Dotsent|dotsendi]] ametikoha professori [[Woldemar von Knieriem|Johann Karl Woldemar von Knieriem]] juhendamisel. Selles ametis oli ta kuni 1903. aastani. 1900. aastal töötas ta Firenzes koos mükoloogiaprofessor [[Oreste Mattirolo]]ga. Pärast magistritöö kaitsmist Moskvas 1903. aastal nimetati ta Riia Polütehnikumi adjunkt- ehk abiprofessoriks, kus ta õpetas teoreetilise botaanika ja fütopatoloogia kursusi. 1907. aastal sai temast aseprofessor ning 1912. aastal korraline botaanikaprofessor. Selles ametis töötas ta [[Riia Polütehnikum]]is kuni 1918. aastani. Aastatel 1910–1913 oli ta ka asedirektor, 1912. aastal põllumajandusosakonna dekaan ning 1917. aastal nõukogu sekretär. Doktorikraadi botaanikas omandas ta 1912. aastal Moskvas. Vastavalt [[Venemaa keiser]] [[Nikolai II]] 3. juuli 1914. aasta määrusele, millega eraldati 7000 rubla ülikooli valduste „Peterhof“ tarbeks – sealhulgas 3000 rubla Riia Polütehnilise Instituudi põllumajandusosakonna väljaande „Teated ja tööd“ (vene keeles ''Известия и труды сельскохозяйственного отделения Рижского Политехнического института'') kirjastamiseks –, toimetas ta seda teadusväljaannet aastatel 1915–1917. 1915. aasta sügisel evakueeriti instituut Moskvasse (Petrovsko-Razumovskojesse) ning hiljem viidi üle [[Ivanovo-Voznessensk|Ivanovo-Voznessenski]]sse. Seal jätkas Bucholtz oma õppejõutööd. 1918. aastal naasis F. V. Bucholtz Riiga ja 1919. aasta sügisel siirdus ta Riia instituudist [[Tartu Ülikool]]i botaanikakateedrisse. Tartus osales ta aktiivselt [[Tartu Ülikooli botaanikaaed|botaanikaa]]ia sõjajärgses taastamises ning määrati selle direktoriks. Aastatel 1919–1924 oli ta korraline botaanikaprofessor Tartu Ülikoolis, kus ta ühtlasi juhtis [[Tartu Ülikooli botaanikaaed|Tartu botaanikaaed]]a. Ta andis olulise panuse Eesti looduskaitsesse ning oli üks [[Vaika looduskaitseala]] taastajaid pärast I maailmasõda.<ref>Kongo, Linda 2003. Eesti Looduseuurijate Seltsi 150 tegevusaastat: 1853–2003. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk. 258–260.</ref> Lisaks õppe-, teadus- ja haldustööle ülikoolides osales F. V. Buchholtz teadusseltside tegevuses ning tegi toimetustööd. Arvatavasti alates 1897. aastast oli ta [[Riia Loodusteadlaste Selts]]i liige ning 17 aasta vältel selle seltsi presiidiumi liige. Alates 1898. aastast oli ta Moskva looduseuurijate seltsi tegevliige. Tartus osales Buchholtz samuti ülikooli looduseuurijate seltsi töös ja oli selle president. Aastatel 1914–1917 oli ta väljaannete „Известия…” („Teated...“) ja „Riia Polütehnilise Instituudi põllumajandusosakonna toimetised” toimetaja ning Tartus looduseuurijate seltsi protokollide toimetaja. Tema ametlik botaanilise autori lühend on “Bucholtz”.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bucholtz, Feodor (Fedor) Vladimirovic {{!}} International Plant Names Index |url=https://www.ipni.org/a/1249-1 |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=www.ipni.org}}</ref> == Panus teadusse == Moskvas õppimise ajal tegeles Bucholtz loodusloomuuseumi korraldamisega Mihhailovskoje mõisas. Misjärel säilitas Bucholtz muuseumiga teaduslikud sidemed ja Šeremeteva (Mihhailovskoje mõisavalitsejanna) avaldas mõned oma olulisemad tööd. Bucholtz oli oma esimese teadusjuhi – Gorozankini – morfoloogilise koolkonna järgija, kuid pärast välispraktikat Fischeri ja Mattirologa valis ta uurimisobjekti, mis erines vetikatest ja eostaimedest, millega tegelesid Gorozankini teised õpilased. Üheks tema peamiseks uurimisobjektiks said trühvlid ja teised maa-alused seened, hiljem hakkas ta uurima ka Balti riikide seenefloorat. Mõlemad teadussuunad olid tollal vähe uuritud. Bucholtzist sai üks esimesi mükoloog-floriste Venemaal. Ta sai kokku ulatusliku kogu, mis aga hävis peaaegu täielikult Riia Polütehnilise Instituudi evakueerimise ajal 1915. aastal. 1902. aastal avaldati Bucholtzi uurimuste põhjal maa-aluste seente kohta töö „Materjalid maa-aluste seente morfoloogia ja süstemaatika kohta“, mille alusel kaitses ta 24. aprillil 1903. aastal Moskva Ülikoolis oma magistritöö. Töö kinnitas Eduard Fisheri ideed maa-alustest seentest, kes pidas neid heterogeenseks rühmaks. Töö sisaldab ka kokkuvõtet kõigist selleks ajaks Venemaalt leitud maa-alustest kott- ja kandseentest ning Bucholtzi avastatud puguseene [[Secotium krjukowense|''Secotium krjukowense'']] (tänapäevane nimetus – ''Macowanites krjukowensis'') kirjeldus. Aastatel 1908–1909 toimetas Bucholtz E. P. Šeremetjeva välja antud „Keskmise Venemaa seente illustreeritud määraja“, mis oli A. Engleri ja K. Prantli „Die Natürlichen Pflanzenfamilien“ seente osa tõlge ja töötlus koos Vene liikide lisandustega. 1911. aastal ilmus töö “Uusi andmeid maa-aluste seente morfoloogiast ja tsütoloogiast” [''Новые данные к морфологии и цитологии подземных грибов''], mille kohta kaitsti doktoriväitekiri 14. mail 1912. Käesolevas töös käsitletakse perekonda [[Endogone]]. Nende seente elutsüklit ja arengut uuriti üksikasjalikult. Aastatel 1915–1918 andis ta koos A. S. Bondartseviga välja kvaliteetsed Vene seente eksikaadid (''Fungi rossici exsiccati''), mis koosnesid kahest sarjast – tavalistest ja haruldastest liikidest. Bucholtz ei olnud fütopatoloogia spetsialist, kuid ta pööras ka sellele teadusalale tähelepanu. Ta kirjutas artikleid taimehaigustest ja asutas esimese fütopatoloogilise jaama Venemaa Baltikumis. Bucholtzi õpilane ja kolleeg oli A. S. Bondartsev, kellest sai hiljem kandseente taksonoomia, torikseente morfoloogia ja fütopatoloogia põhispetsialist. ==Teoseid== Bucholtz kirjutas palju ja sageli vene keeles mükoloogiast, eriti maa-aluste seente morfoloogiast, evolutsiooniloost ja süstemaatikast, käsitlusi. Allpool on vaid mõned tema saksakeelsed väljaanded: * ''Uebersicht aller bis jetzt angetroffenen und beschriebenen Pilzarten des Moskauer Gouvernements'', 1897: eesti keeles: "Ülevaade kõigist Moskva kubermangus seni leitud ja kirjeldatud seeneliikidest", 1897 * ''Hypogaeen aus Russland – Hedwigia'' 1901; eesti keeles: "Hüpogea Venemaalt" – Hedwigia 1901 * ''Zur Morphologie und Systematik der Fungi hypogaei'', 1903; eesti keeles: "Maa-aluste seente morfoloogia ja süstemaatika", 1903 * ''Die Puccinia Arten der Ostzeeprovinzen Russlands. Vorstudie zu einer baltischen Pilzflora'', 1905; eesti keeles: "Puccinia liik Venemaa Läänemere provintsides. Läänemere seentaimestiku eeluuring", 1905 * ''Zur Entwicklung der Choiromyces – Fruchtkörper'', 1908; eesti keeles: "Choiromycese viljakehade arengust", 1908 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://dspace.ut.ee/handle/10062/42978 Материалы к флоре грибов острова Эзеля] [1916] {{JÄRJESTA:Bucholtz, Fedor}} [[Kategooria:Eesti mükoloogid]] [[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]] [[Kategooria:Baltisaksa teadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli botaanikaaia koosseis]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Surnud 1924]] 3w1j4s322fablkuiyztdgcnu3nd9qv5 0 168532 7248384 6434555 2026-10-06T09:11:07Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Teatmeteosed]]; lisatud [[Kategooria:Eesti teatmeteosed]] 7248384 wikitext text/x-wiki "'''Eesti NSV floora'''" on 11-köiteline teaduslik teos [[Eesti taimestik]]ust. See on kõige täielikum ülevaade Eestis kasvavate [[soontaimed]]e liikide kohta. Koguteos haarab nii [[pärismaine elustik|pärismaiseid]] kui ka [[võõrliik]]e. Klassifikatsioon kasutab [[Cronquisti süsteem]]i. Ilmus aastail [[1953]]–[[1984]], koostaja oli [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudi]] botaanika osakond, mille juures on ka Eesti suurim Eestist kogutud taimede teaduslik [[herbaarium]] (asub nüüd [[Eesti Maaülikool]]is). Hakkas ilmuma [[August Vaga]] initsiatiivil, hiljem oli eestvedaja [[Liivia Laasimer]]. Eraldi raamatuna on ilmunud "Eesti floora registrid" (toimetanud [[Vilma Kuusk]] ja [[Toomas Kukk]]) 1998. aastal. Köiteid on illustreerinud [[Eduard Maaser]] (kd. 1 2.tr., 2, 3, 4, 7, 10), [[Guara Muuga]] (kd. 4, 6, 8, 9, 11), [[Vambola Maavara]] (kd. 2, 8), [[Eevart Arrak]] (kd. 4, 5, 8), [[Melanie Arrak]] (kd. 4, 5, 10), [[Albert Üksip]] (kd. 7), [[Salme Lill]] (kd. 3, 7) ''alias'' [[Salme Tuulse]] (kd. 4, 5, 8). ==Köidete sisu== *'''I köide''' – [[sõnajalgtaimed]], [[okaspuud]]. Koostanud [[August Vaga]], [[Karl Eichwald]]. Ilmus 1953, 2. trükk 1960. *'''II köide''' – [[tulikalised]], [[kukerpuulised]], [[vesiroosilised]], [[kardheinalised]], [[paksulehelised]], [[kivirikulised]], [[roosõielised]]. Koostanud [[Karl Eichwald]], [[Silvia Talts]], [[August Vaga]], [[Endel Varep]]. Ilmus 1956, 2. trükk 1962. *'''III köide''' – [[liblikõielised]], [[pärnalised]], [[kassinaerilised]], [[linalised]], [[jänesekapsalised]], [[kurerehalised]], [[mungalillelised]], [[piimalillelised]], [[pukspuulised]], [[näsiniinelised]], [[hõbepuulised]], [[kukesabalised]], [[pajulillelised]], [[vesikuuselised]], [[ruudilised]], [[vahulillelised]], [[vahtralised]], [[hobukastanilised]], [[lemmaltsalised]], [[türnpuulised]], [[viinapuulised]], [[kikkapuulised]]. Koostanud [[Karl Eichwald]], [[Maret Kask]], [[Silvia Talts]], [[August Vaga]], [[Endel Varep]]. Ilmus 1959. *'''IV köide''' – [[araalialised]], [[sarikalised]], [[kontpuulised]], [[kuslapuulised]], [[madaralised]], [[palderjanilised]], [[uniohakalised]], [[muskuslillelised]], [[tobiväädilised]], [[kaselised]], [[pöögilised]], [[porsalised]], [[pähklipuulised]], [[õlipuulised]], [[emajuurelised]], [[ubalehelised]], [[koerakoolulised]], [[angervarrelised]], [[kassitapulised]], [[siniladvalised]], [[vesilehelised]], [[karelehelised]], [[maavitsalised]], [[mailaselised]]. Koostanud [[Karl Eichwald]], [[Jaan Eilart]], [[Aino Kalda]], [[Maret Kask]], [[Aleksei Paivel]], [[Silvia Talts]], [[Linda Viljasoo]]. Ilmus 1969. *'''V köide''' – [[vesihernelised]], [[raudürdilised]], [[huulõielised]], [[keraslillelised]], [[võrmilised]], [[soomukalised]], [[teelehelised]], [[kuuskheinalised]], [[vesitähelised]], [[magunalised]], [[ristõielised]], [[reseedalised]], [[kuldkannilised]], [[kannikeselised]], [[begoonialised]], [[vesipipralised]], [[kõrvitsalised]], [[kellukalised]], [[lobeelialised]]. Koostanud [[Jaan Eilart]], [[Maret Kask]], [[Vilma Kuusk]], [[Liivia Laasimer]], [[Elli Lellep]], [[Visolde Puusepp]], [[Silvia Talts]], [[Linda Viljasoo]]. Ilmus 1973. *'''VI köide''' – [[korvõielised]]. Koostanud [[Karl Eichwald]], [[Maret Kask]], [[Vilma Kuusk]], [[Liivia Laasimer]], [[Elli Lellep]], [[Erna Peikel]], [[Haide-Ene Rebassoo]], [[Aliide Remmel]], [[Alli Süvalepp]], [[Silvia Talts]], [[Helmi Võsamäe|Helve Võsamäe]], [[Albert Üksip]]. Ilmus 1978. *'''VII köide''' – [[hunditubakad]]. Koostanud [[Albert Üksip]]. Ilmus 1961. *'''VIII köide''' – [[naistepunalised]], [[kanarbikulised]], [[mustikalised]], [[uibulehelised]], [[seenlillelised]], [[kukemarjalised]], [[huulheinalised]], [[linalehikulised]], [[ööõielised]], [[rebasheinalised]], [[maltsalised]], [[reiarohulised]], [[nelgilised]], [[portulakilised]], [[mooruselised]], [[kanepilised]], [[nõgeselised]], [[jalakalised]], [[tatralised]], [[tinajuurelised]], [[nurmenukulised]], [[pajulised]]. Koostanud [[Karl Eichwald]], [[Kuulo Kalamees]], [[Maret Kask]], [[Heljo Krall]], [[Vilma Kuusk]], [[Viktor Masing]], [[Aleksei Paivel]], [[Visolde Puusepp]], [[Aliide Remmel]], [[Silvia Talts]], [[Ülo Tamm]], [[Linda Viljasoo]]. Ilmus 1971. *'''IX köide''' – [[konnarohulised]], [[luigelillelised]], [[kilbukalised]], [[rabakalised]], [[õisluhalised]], [[penikeelelised]], [[heinmudalised]], [[haneheinalised]], [[meriheinalised]], [[näkirohulised]], [[liilialised]], [[amarüllilised]], [[võhumõõgalised]], [[loalised]], [[käpalised]]. Koostanud [[Karl Eichwald]], [[Erich Kukk]], [[Vilma Kuusk]], [[Elli Lellep]], [[Aime Mäemets]], [[Haide-Ene Rebassoo]], [[Rein Sander]], [[Silvia Talts]], [[Tiiu Trei]], [[Linda Viljasoo]]. Ilmus 1984. *'''X köide''' – [[lõikheinalised]]. Koostanud [[Karl Eichwald]]. Ilmus 1966. *'''XI köide''' – [[kommeliinilised]], [[kõrrelised]], [[võhalised]], [[lemlelised]], [[jõgitakjalised]], [[hundinuialised]]. Koostanud [[Vilma Kuusk]], [[Silvia Talts]], [[Linda Viljasoo]]. Ilmus 1979. ==Trükiarv== Köiteid trükiti järgmisel arvul: I – 2000, I (2. tr.) – 2500, II – 2000, II (2. tr.) – 2000, III – 4000, IV – 2500, V – 2500, VI – 2000, VII – 4000, VIII – 2500, IX – 1300, X – 3000, XI – 1500. ==Vaata ka== *[[floora]] *[[Eesti taimestik]] [[Kategooria:Eesti teatmeteosed]] [[Kategooria:Eesti taimed| ]] 2ui65brjrxpe459rrohicecyo7g8l2y 0 168790 7247990 7189060 2026-10-05T12:01:01Z Kuuskinen 33651 7247990 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Lennubaas| Eesti esimese iseseisvusaja väeosa| Lennubaas (1927–1940)}} {{toimeta}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=oktoober}} [[Pilt:Lennubaas large.jpg|pisi|Ämari lennubaasi embleem]] [[Pilt:120608-Z-NQ307-023 (7173200961).jpg|thumb|[[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] [[Boeing C-17 Globemaster III]] transpordilennuk maandumas Ämari lennubaasi [[Saber Strike]] 2012 käigus.]] '''Ämari lennubaas''' on [[Eesti õhuvägi|Eesti õhuväe]] väeosa, mis opereerib [[Ämari lennuväli|Ämari lennuvälja]]. Lennubaasi ülem on alates 2022. aastast [[kolonel]] [[Maanus Nigul]].{{lisa viide}} Lennuväljale ei ole vaba ligipääsu.<ref name=":1">Sõjaväe langevarjuklubi. [http://www.slk.ee/892.html Ämari lennuväli.] Vaadatud 08.05.2015</ref> Lennubaasi keskne osa on lennuväli, lisaks kuulub baasi koosseisu hulk muid elemente.<ref name=":0">Eesti Kaitsevägi. [https://web.archive.org/web/20190122022341/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/ohuvagi/lennubaas Ämari lennubaas]. Vaadatud 08.05.2015</ref> Lennubaasi koosseisu kuulub staap koordineeriva ja plaaniva allüksusena toetades baasi juhtimist; lennuvälja eskadrill, mis teostab lennuvälja käitamist; ning õhuväe toetuseskadrill, mis sidealaselt ja logistiliselt toetab kogu õhuväge. Samuti kuulub baasi koosseisu lennueskadrill, õhutoetuseskadrill ja baasikaitse eskadrill. Alates 1. maist 2014 on Ämaril [[NATO]] [[Balti õhukaitsemissioon]]i ühe lennusalga baas. Ühtlasi on see üks Eesti KV ja NATO liitlaste põhibaase Balti regioonis. ==Ülesanne== Baasi olulisim ülesanne on liitlaste [[õhusõiduk]]ite vastuvõtmine rahu-, kriisi- ja sõjaajal ning kogu lennundustegevuse tagamine [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]]. Lennubaasi olemasolu on Eestile hädavajalik, sest Eesti peab olema valmis tegutsema sõjalist abi vastuvõtva NATO riigina.<ref name=":0" /> Lennubaasis on loodud tingimused raja, ruleerimisradade ja õhusõidukite seisuperroonide nõuetekohaseks hoolduseks, õhusõidukite tankimiseks, lasti käitlemiseks ja jäätõrjeks, navigatsiooni ja lennuliikluse [[NATO]] standardite ning Euroopa ühiste lennundusnõuete kohaseks teenuste osutamiseks. == Ajalugu == Praegune lennubaas paikneb aastail 1940–1941 [[NSV Liit|NSV Liidu]] rajatud militaarlennuväljal, mis pärast [[II maailmasõda]] oli varulennuväli ja võeti 1952. aastal kasutusele tegevlennuväljana.<ref name=":0" /> 1970. ja 1980. aastatel baseerusid sellel lennuväljal [[Suhhoi Su-24|SU-24]] (''Fencer'') keskmaapommitajad, [[Antonov An-12|An-12]] (''Cub'') ja [[Antonov An-26|An-26]] (''Curl'') transpordilennukid.<ref name=":1" /> 1994. aastal sai Eesti Vabariik [[Ämari lennuväli|Ämari lennuvälja]] oma valdusse. Kahe aasta pärast läks lennuväli Eesti [[Kaitseministeerium]]i haldusse. 1997. aasta kevadel asutati lennubaas kui Eesti lennuväe üksus. 2004. aastani asus lennubaasis ka ajateenijate väljaõppekeskus ning ajateenijad moodustasid lennubaasi sõjaväepolitsei üksuse, mille ülesanne oli baasi julgeoleku ja kaitse tagamine. Praegu moodustavad baasi isikkoosseisu ainult tegevteenistuses olevad kaadrikaitseväelased ja tsiviilteenistujad.<ref name=":0" /> == Nüüdisaegne lennubaas == [[Pilt:C-17 Globemaster at Amari Air Base, Estonia.jpg|thumb|left|Liitlasvägede saabumine Ämari lennubaasi]] Nüüdisaegne lennubaas on lisaks lennuvälja käitamisele ja liitlaste baseerumiseks toetusbaas ka õhuseire ja õhukaitseüksustele ning maaväe diviisi üksustele. Aastail 2008–2012 ehitati Ämarisse uus lennuliiklusala vajalike sõiduteede, baasi kaitserajatiste ning uute hoonetega: angaaride, töökodade, ladude, staabihoonete, meditsiinikeskuse, söökla, ühiselamu, sportimisrajatiste ja muu sellisega. Sellega on Ämaril olemas nüüdisaegse lennubaasi talitlemiseks vajalik taristu. On olemas ka autotranspordipark, lennuvälja hooldusseadmed, kütuseteenistuseks vajalikud masinad, pääste- ja tuletõrjetehnika, tõste- ja transpordivahendid transpordilennukite teenindamiseks – kogu lennubaasi tegutsemiseks vajalik tehniline varustus. On olemas tänapäevased raadioelektroonilised side- ja navigatsioonisüsteemid.<ref name=":0" /> 2015. aasta suvel saab Ämari lennubaas omale uudse täppislähenemisradari, mille hange läks maksma 7,1 miljonit eurot. Täppislähenemisradari abil saadakse informatsiooni maanduma tuleva lennuki asukohast. Radar võimaldab Ämari lennubaasis maanduda igat tüüpi lennukitel, praegu saavad seal maanduda ainult tsiviillennunduses kasutatavate navigatsioonivahenditega lennukid.<ref>[https://web.archive.org/web/20150527194934/http://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/amari-lennubaas-saab-nato-sojalennukite-vastuvotmiseks-vajaliku-radari Kaitseministeerium]. Ämari lennubaas saab NATO sõjalennukite vastuvõtmiseks vajaliku radari. Vaadatud 27.05.2015</ref> Kõigi nende võimaluste ja tehnika kasutamiseks on olemas kohapeal kvalifitseeritud spetsialistid. Lennubaasil on oma lennujuhtimisteenistus, lennumeteoroloogid ja lennuohutuse spetsialistid, side- ja raadionavigatsiooni üksus, pääste- ja tuletõrjeteenistus, kütuseteenistus, lennuvälja hoolduse/teeninduse üksus, perrooniteenistus ja paljud muud vajalikud allüksused ja teenistused – mis näitab seda, et Ämari lennubaas on võimeline tegutsema täiesti kaasaegse lennubaasina. Ämari lennubaasis on olemas peaaegu kõik võimalused [[õhusõiduk]]ite vastuvõtuks ja [[last]]i käitlemiseks. Seal on ka võimalused sõdurite vastuvõtuks ja majutamiseks, mis aitab muuta saabunud liitlassõjaväelaste lennubaasis viibimist kodusemaks.<ref name=":0" /> Alates 2014. aasta 1. maist paikneb Ämari lennubaasis NATO õhuturbe lennusalk.<ref name=":0" /> Kõik baasi saabunud liitlaste sõjaväelased majutatakse hotelli tüüpi majadesse või konteinerlinnakutesse. Väiksemad grupid saavad öömaja baasi tööruumides. Lennubaasis asub ka söökla, mis tagab praegu suuremate õppuste puhul kõigi õppustel osalejate toitlustamise.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/ulevaade-ajakirjast-sodur-kas-amari-lennubaas-on-valmis?id=69802635 Delfi: Kas Ämari lennubaas on valmis?] Vaadatud: 27.05.2015</ref> == Väljaõpe ja tegevus väeosas == Pidevalt toimuvad kaadrikaitseväelaste erialased täiendkoolitused nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Tsiviilkoostööd tehakse tsiviillennujuhtimiskeskustega, vallavalitsuste, [[piirivalve]]ga. Maantee liiklushuligaanide tabamiseks on sõlmitud koostööleping lennubaasi ja [[politsei]] eriüksuse vahel. NATO õhuturbesalga hävituslennukite lennud on muutunud igapäevaseks. Enamasti iga päev, isegi nädalavahetustel, toimuvad Eesti õhuväe enda lennukite treening- ja tellimuslennud, millest mõned treeninglennud võivad toimuda ka öösel. Lendude hulk suureneb õppuste perioodil, mil seal baseeruvate õhusõidukite arv on märgatavalt suurem. Tänapäeval toimub igal aastal NATO liitlaste õhusõidukite osalusel hulk õppusi ja harjutusi. Rahvusvahelistest või olulise rahvusvahelise komponendiga iga-aastastest Eesti õppustest, mille käigus on lennubaasis maandunud ka [[Rootsi]] ja [[Soome]] hävituslennukid, tuleks kindlasti ära märkida õppust [[Kevadtorm]], Eesti-USA õppust [[Saber Strike]] ning NATO õhuturbeharjutust BRTE.<ref name=":0" /> Ämari lennubaasis maanduvad ka mitme riigi transpordilennukid.<ref name=":0" /> Järjest enam riike soovib kasutada nüüdisaegse lennuvälja, toetava taristu, [[modernne|modernse]] tehnika ning asjatundlike spetsialistidega Ämari lennubaasi õppuste ja treeningute korraldamiseks, mis suurendab muidugi lennubaasi töötempot.<ref name=":0" /> == Struktuur<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-09 |pealkiri=Lennubaas |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/lennubaas/ |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * Staap * Lennugrupp ** 1. Eskadrill ** 2. Eskadrill * Lennujuhtimisteenistus * Side- ja Raadionavigatsiooni eskadrill * Pääste- ja tuletõrjeteenistus * Lennuvälja eskadrill * Baasikaitse eskadrill * õhuväe toetuseskadrill * Õhutuletoetuse eskadrill (TACP) * Kütuseteenistus * Perrooniteenistus * Lennumeteoroloogia- ja lennuohutuseteenistus == Lennuvahendid == Eestil on oma lennugrupp koos hulga lennuvahenditega. Nende esmane ülesanne on Kaitseväe üksuste, sealhulgas ka õhuväe enda väljaõppe toetamine. Igat liiki väikesemahuline lennutransport: meditsiiniline evakuatsioon, vaatlus- ja luurelennud, tsiviilstruktuuride (politsei, päästeameti jt) abistamine on samuti lennugrupi ülesanded.<ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+Aktiivne lennuroster (2026) !Mudel !Päritolu !Tüüp !Arv kasutuses !Märkmed |- |[[PZL M28 Skytruck|PZL M-28 Skytruck]] |[[Poola]] |[[Transpordilennuk]] |2 |[[Merevägi|Mereväe]] toetamiseks [[Seire|mereseirel]], langevarjurite treenimiseks, õhupatrulliks, ning erioperatsioonideks |- |[[Aero L-39]] |[[Tšehhi]] |[[Reaktiivlennuk|Õppereaktiivlennuk]] |2 |Eesti, ning Läti [[Õhutulejuht|JTAC-ide]] treeninguks Renditud Aerohooldus OÜ-lt. |} [[Fail:Estonian Air Force, 14, Aero L-39C Albatros.jpg|vasakul|pisi|Eesti Õhuväe L-39 "14"]] Reaktiivlennukeid L-39 kasutatakse kahel peamisel eesmärgil. Nendest esimene on õhuväe sihitajate väljaõpe: õhuturbes etendavad olulist osa nii [[Leedu|Leedus]] [[Karmėlava]] juhtimis- ja teatamiskeskuses kui ka Eesti lennuoperatsioonide juhtimiskeskuses Ämaris teenivad sihitajad, kelle ülesanne on suunata maalt õhus olevatele sihtmärkidele lendavaid hävituslennukeid. Tänapäeval on Eesti õhuvägi suuteline ise sihitajaid välja koolitama. Sihitajate väljaõpe ja õppused on mõeldamatud reaktiivlennukiteta.<ref name=":0" /> [[Fail:M28 Skytruck (52253542903).jpg|vasakul|pisi|Eesti Õhuväe M28 Skytruck "44"]] Teiseks ülesandeks on õhuväe taktikaliste tulejuhtide väljaõpe: õhuväe koosseisus on taktikalised tulejuhid, kelle ülesanne on tuua õigel ajal ja õigesse kohta tuletoetus õhust. Meie tulejuhid on osalenud korduvalt [[Afganistan|Afganistani]] missioonil. Tulejuhtide väljaõpe toimub liitlasvägede juures, aga kvalifikatsiooni säilitamiseks peavad nad pidevalt harjutama. Reaktiivlennukiteta oleks tulejuhtide harjutused võimatud ja nad kaotaksid kiiresti oma kvalifikatsiooni.<ref name=":0" /> Eestis koolitatakse sihitajaid ka [[Läti]] lennuväele ning ka Läti tulejuhid kasutavad Eesti reaktiivlennukite abi oma õppuste korraldamisel.<ref name=":0" /> Transportlennukit M-28 kasutatakse merepatrulliks, õhutranspordiks, [[CASEVAC|CASEVAC-iks]], ning erioperatsioonideks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-09 |pealkiri=Transpordilennuk M-28 Skytruck |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/lennuvahendid/transpordilennuk-m-28-skytruck/ |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> 2024 aastal kanti aktiivses rosterist maha kõik [[Robinson R44|Robinson R-44]] kopterid, ning [[Antonov An-2|An-2 transportlennukid]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Ragnar Kond {{!}} |kuupäev=2024-12-18 |pealkiri=Viimane õhuväe teenistuses olnud helikopter jõudis Valga militaarteemaparki |url=https://www.err.ee/1609555186/viimane-ohuvae-teenistuses-olnud-helikopter-joudis-valga-militaarteemaparki |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Olmetingimused== Lennubaasi töötingimused on head. 1999. aastal renoveeriti [[kasarmu]]hoone, kus asuvad saun, õppeklassid ja meditsiinipunkt koos tänapäevase hambaravikabinetiga. 2003. aastal renoveeriti [[kopter]]ite angaarid koos tehnika ja varustuse hoiu- ja hooldusruumidega. Renoveeritud on ka staabi- ja kasarmuhoone ning lennujuhtimistorn. Puhkeajal on võimalik sõdurikodus aega veeta: mängida [[piljard]]it, surfata internetis, vaadata televiisorit, lugeda raamatuid, ajakirju, ajalehti. Võimalik on kasutada [[staadion]]i täismõõtmetes [[jalgpalliväljak]]uga ja [[rannavõrkpall]]iplatsi ning proovida jõudu ja osavust sõdurite abiga ehitatud [[takistusriba]]l. Kasarmus saab mängida [[lauatennis]]t ja treenida raskejõustikunurgas. ==Ülemad== '''Lennubaasi ülemad''' *[[23. august]] [[1997]] – [[28. veebruar]] [[2001]] [[major]] [[Roman Timofejev]] *[[1. märts]] 2001 – [[30. juuni]] [[2007]] major [[Arvo Palumäe]] *[[1. juuli]] 2007 – [[31. juuli]] [[2008]] major [[Kalev Koit]] (kohusetäitja) *[[1. august]] 2008 – 2012 [[kolonelleitnant]] Roman Timofejev *[[2012]]–[[2016]] kolonelleitnant [[Rauno Sirk]] *4. juuli 2016 – 2019 kolonelleitnant Ülar Lõhmus *17. juuli 2019 – 31. juuli 2022 kolonelleitnant Mark Trubok *01. august 2022 - ... kolonel Maanus Nigul '''Staabiülemad''' *[[18. märts]] [[1998]] – [[4. detsember]] [[2000]] [[leitnant]] [[Ervin Kool]] *4. detsember 2000 – [[31. märts]] [[2001]] [[nooremleitnant]] [[Mark Trubok]] *[[1. aprill]] 2001 – [[31. juuli]] [[2002]] [[kapten]] [[Igor Kaldoja]] *[[1. august]] 2002 – [[20. juuni]] [[2003]] nooremleitnant [[Einar Genrihov]] *[[21. juuni]] 2003 – 30. november [[2004]] kapten Igor Kaldoja *[[1. detsember]] 2004 – [[30. november]] [[2007]] major [[Aivar Tuvik]] *[[1. detsember|1. detsembrist]] 2007 – 31. juuli 2011 major [[Toomas Susi]] *1. august 2011 – 31. juuli 2014 major [[Maanus Nigul]] *01.jaanuar 2023 - 31.oktoober 2023 major Tanel Rattiste *01.november 2023 - 31.juuli 2025 major Pille Joala *01.august 2025 - ... major Kalle Oruaas ==Embleem== [[Kotkas]] sümboliseerib kodumaa kaitseks valmis olevat ja kõrgustesse tõusvat õhujõudu ning tähendab lendamist. [[Mõõk]] sümboliseerib kaitseväge. Kotkast tahapoole jääb [[lennurada]], mille ülemises osas on must [[lennuk]]i siluett. == Viited == {{viited}} == [https://issuu.com/sodur/docs/sodur_01/28 Saber Strike 2012 oli Ämari lennubaasile vaheeksamiks] == * [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/ohuvagi/lennubaas Lennubaas] ''mil.ee'' * [http://www.postimees.ee/mobile/?id=140317& Riik lammutab Ämari lennubaasis 85 ehitist]. Postimees, 9. juuli 2009. [[Kategooria:Eesti õhuvägi]] [[Kategooria:Harju maakonna militaarehitised]] [[Kategooria:Lennundusvaldkonnas tegutsevad Eesti ettevõtted ja organisatsioonid]] 7tidyz96noxke09mvrb9pq0t8sjkok4 7248078 7247990 2026-10-05T14:08:25Z Neptuunium 58653 + liita (Sellist dubleerimist pole tarvis) 7248078 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Lennubaas| Eesti esimese iseseisvusaja väeosa| Lennubaas (1927–1940)}} {{toimeta}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=oktoober}} [[Pilt:Lennubaas large.jpg|pisi|Ämari lennubaasi embleem]] [[Pilt:120608-Z-NQ307-023 (7173200961).jpg|thumb|[[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] [[Boeing C-17 Globemaster III]] transpordilennuk maandumas Ämari lennubaasi [[Saber Strike]] 2012 käigus.]] {{Liita|Ämari lennuväli}} '''Ämari lennubaas''' on [[Eesti õhuvägi|Eesti õhuväe]] väeosa, mis opereerib [[Ämari lennuväli|Ämari lennuvälja]]. Lennubaasi ülem on alates 2022. aastast [[kolonel]] [[Maanus Nigul]].{{lisa viide}} Lennuväljale ei ole vaba ligipääsu.<ref name=":1">Sõjaväe langevarjuklubi. [http://www.slk.ee/892.html Ämari lennuväli.] Vaadatud 08.05.2015</ref> Lennubaasi keskne osa on lennuväli, lisaks kuulub baasi koosseisu hulk muid elemente.<ref name=":0">Eesti Kaitsevägi. [https://web.archive.org/web/20190122022341/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/ohuvagi/lennubaas Ämari lennubaas]. Vaadatud 08.05.2015</ref> Lennubaasi koosseisu kuulub staap koordineeriva ja plaaniva allüksusena toetades baasi juhtimist; lennuvälja eskadrill, mis teostab lennuvälja käitamist; ning õhuväe toetuseskadrill, mis sidealaselt ja logistiliselt toetab kogu õhuväge. Samuti kuulub baasi koosseisu lennueskadrill, õhutoetuseskadrill ja baasikaitse eskadrill. Alates 1. maist 2014 on Ämaril [[NATO]] [[Balti õhukaitsemissioon]]i ühe lennusalga baas. Ühtlasi on see üks Eesti KV ja NATO liitlaste põhibaase Balti regioonis. ==Ülesanne== Baasi olulisim ülesanne on liitlaste [[õhusõiduk]]ite vastuvõtmine rahu-, kriisi- ja sõjaajal ning kogu lennundustegevuse tagamine [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]]. Lennubaasi olemasolu on Eestile hädavajalik, sest Eesti peab olema valmis tegutsema sõjalist abi vastuvõtva NATO riigina.<ref name=":0" /> Lennubaasis on loodud tingimused raja, ruleerimisradade ja õhusõidukite seisuperroonide nõuetekohaseks hoolduseks, õhusõidukite tankimiseks, lasti käitlemiseks ja jäätõrjeks, navigatsiooni ja lennuliikluse [[NATO]] standardite ning Euroopa ühiste lennundusnõuete kohaseks teenuste osutamiseks. == Ajalugu == Praegune lennubaas paikneb aastail 1940–1941 [[NSV Liit|NSV Liidu]] rajatud militaarlennuväljal, mis pärast [[II maailmasõda]] oli varulennuväli ja võeti 1952. aastal kasutusele tegevlennuväljana.<ref name=":0" /> 1970. ja 1980. aastatel baseerusid sellel lennuväljal [[Suhhoi Su-24|SU-24]] (''Fencer'') keskmaapommitajad, [[Antonov An-12|An-12]] (''Cub'') ja [[Antonov An-26|An-26]] (''Curl'') transpordilennukid.<ref name=":1" /> 1994. aastal sai Eesti Vabariik [[Ämari lennuväli|Ämari lennuvälja]] oma valdusse. Kahe aasta pärast läks lennuväli Eesti [[Kaitseministeerium]]i haldusse. 1997. aasta kevadel asutati lennubaas kui Eesti lennuväe üksus. 2004. aastani asus lennubaasis ka ajateenijate väljaõppekeskus ning ajateenijad moodustasid lennubaasi sõjaväepolitsei üksuse, mille ülesanne oli baasi julgeoleku ja kaitse tagamine. Praegu moodustavad baasi isikkoosseisu ainult tegevteenistuses olevad kaadrikaitseväelased ja tsiviilteenistujad.<ref name=":0" /> == Nüüdisaegne lennubaas == [[Pilt:C-17 Globemaster at Amari Air Base, Estonia.jpg|thumb|left|Liitlasvägede saabumine Ämari lennubaasi]] Nüüdisaegne lennubaas on lisaks lennuvälja käitamisele ja liitlaste baseerumiseks toetusbaas ka õhuseire ja õhukaitseüksustele ning maaväe diviisi üksustele. Aastail 2008–2012 ehitati Ämarisse uus lennuliiklusala vajalike sõiduteede, baasi kaitserajatiste ning uute hoonetega: angaaride, töökodade, ladude, staabihoonete, meditsiinikeskuse, söökla, ühiselamu, sportimisrajatiste ja muu sellisega. Sellega on Ämaril olemas nüüdisaegse lennubaasi talitlemiseks vajalik taristu. On olemas ka autotranspordipark, lennuvälja hooldusseadmed, kütuseteenistuseks vajalikud masinad, pääste- ja tuletõrjetehnika, tõste- ja transpordivahendid transpordilennukite teenindamiseks – kogu lennubaasi tegutsemiseks vajalik tehniline varustus. On olemas tänapäevased raadioelektroonilised side- ja navigatsioonisüsteemid.<ref name=":0" /> 2015. aasta suvel saab Ämari lennubaas omale uudse täppislähenemisradari, mille hange läks maksma 7,1 miljonit eurot. Täppislähenemisradari abil saadakse informatsiooni maanduma tuleva lennuki asukohast. Radar võimaldab Ämari lennubaasis maanduda igat tüüpi lennukitel, praegu saavad seal maanduda ainult tsiviillennunduses kasutatavate navigatsioonivahenditega lennukid.<ref>[https://web.archive.org/web/20150527194934/http://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/amari-lennubaas-saab-nato-sojalennukite-vastuvotmiseks-vajaliku-radari Kaitseministeerium]. Ämari lennubaas saab NATO sõjalennukite vastuvõtmiseks vajaliku radari. Vaadatud 27.05.2015</ref> Kõigi nende võimaluste ja tehnika kasutamiseks on olemas kohapeal kvalifitseeritud spetsialistid. Lennubaasil on oma lennujuhtimisteenistus, lennumeteoroloogid ja lennuohutuse spetsialistid, side- ja raadionavigatsiooni üksus, pääste- ja tuletõrjeteenistus, kütuseteenistus, lennuvälja hoolduse/teeninduse üksus, perrooniteenistus ja paljud muud vajalikud allüksused ja teenistused – mis näitab seda, et Ämari lennubaas on võimeline tegutsema täiesti kaasaegse lennubaasina. Ämari lennubaasis on olemas peaaegu kõik võimalused [[õhusõiduk]]ite vastuvõtuks ja [[last]]i käitlemiseks. Seal on ka võimalused sõdurite vastuvõtuks ja majutamiseks, mis aitab muuta saabunud liitlassõjaväelaste lennubaasis viibimist kodusemaks.<ref name=":0" /> Alates 2014. aasta 1. maist paikneb Ämari lennubaasis NATO õhuturbe lennusalk.<ref name=":0" /> Kõik baasi saabunud liitlaste sõjaväelased majutatakse hotelli tüüpi majadesse või konteinerlinnakutesse. Väiksemad grupid saavad öömaja baasi tööruumides. Lennubaasis asub ka söökla, mis tagab praegu suuremate õppuste puhul kõigi õppustel osalejate toitlustamise.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/ulevaade-ajakirjast-sodur-kas-amari-lennubaas-on-valmis?id=69802635 Delfi: Kas Ämari lennubaas on valmis?] Vaadatud: 27.05.2015</ref> == Väljaõpe ja tegevus väeosas == Pidevalt toimuvad kaadrikaitseväelaste erialased täiendkoolitused nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Tsiviilkoostööd tehakse tsiviillennujuhtimiskeskustega, vallavalitsuste, [[piirivalve]]ga. Maantee liiklushuligaanide tabamiseks on sõlmitud koostööleping lennubaasi ja [[politsei]] eriüksuse vahel. NATO õhuturbesalga hävituslennukite lennud on muutunud igapäevaseks. Enamasti iga päev, isegi nädalavahetustel, toimuvad Eesti õhuväe enda lennukite treening- ja tellimuslennud, millest mõned treeninglennud võivad toimuda ka öösel. Lendude hulk suureneb õppuste perioodil, mil seal baseeruvate õhusõidukite arv on märgatavalt suurem. Tänapäeval toimub igal aastal NATO liitlaste õhusõidukite osalusel hulk õppusi ja harjutusi. Rahvusvahelistest või olulise rahvusvahelise komponendiga iga-aastastest Eesti õppustest, mille käigus on lennubaasis maandunud ka [[Rootsi]] ja [[Soome]] hävituslennukid, tuleks kindlasti ära märkida õppust [[Kevadtorm]], Eesti-USA õppust [[Saber Strike]] ning NATO õhuturbeharjutust BRTE.<ref name=":0" /> Ämari lennubaasis maanduvad ka mitme riigi transpordilennukid.<ref name=":0" /> Järjest enam riike soovib kasutada nüüdisaegse lennuvälja, toetava taristu, [[modernne|modernse]] tehnika ning asjatundlike spetsialistidega Ämari lennubaasi õppuste ja treeningute korraldamiseks, mis suurendab muidugi lennubaasi töötempot.<ref name=":0" /> == Struktuur<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-09 |pealkiri=Lennubaas |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/lennubaas/ |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> == * Staap * Lennugrupp ** 1. Eskadrill ** 2. Eskadrill * Lennujuhtimisteenistus * Side- ja Raadionavigatsiooni eskadrill * Pääste- ja tuletõrjeteenistus * Lennuvälja eskadrill * Baasikaitse eskadrill * õhuväe toetuseskadrill * Õhutuletoetuse eskadrill (TACP) * Kütuseteenistus * Perrooniteenistus * Lennumeteoroloogia- ja lennuohutuseteenistus == Lennuvahendid == Eestil on oma lennugrupp koos hulga lennuvahenditega. Nende esmane ülesanne on Kaitseväe üksuste, sealhulgas ka õhuväe enda väljaõppe toetamine. Igat liiki väikesemahuline lennutransport: meditsiiniline evakuatsioon, vaatlus- ja luurelennud, tsiviilstruktuuride (politsei, päästeameti jt) abistamine on samuti lennugrupi ülesanded.<ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+Aktiivne lennuroster (2026) !Mudel !Päritolu !Tüüp !Arv kasutuses !Märkmed |- |[[PZL M28 Skytruck|PZL M-28 Skytruck]] |[[Poola]] |[[Transpordilennuk]] |2 |[[Merevägi|Mereväe]] toetamiseks [[Seire|mereseirel]], langevarjurite treenimiseks, õhupatrulliks, ning erioperatsioonideks |- |[[Aero L-39]] |[[Tšehhi]] |[[Reaktiivlennuk|Õppereaktiivlennuk]] |2 |Eesti, ning Läti [[Õhutulejuht|JTAC-ide]] treeninguks Renditud Aerohooldus OÜ-lt. |} [[Fail:Estonian Air Force, 14, Aero L-39C Albatros.jpg|vasakul|pisi|Eesti Õhuväe L-39 "14"]] Reaktiivlennukeid L-39 kasutatakse kahel peamisel eesmärgil. Nendest esimene on õhuväe sihitajate väljaõpe: õhuturbes etendavad olulist osa nii [[Leedu|Leedus]] [[Karmėlava]] juhtimis- ja teatamiskeskuses kui ka Eesti lennuoperatsioonide juhtimiskeskuses Ämaris teenivad sihitajad, kelle ülesanne on suunata maalt õhus olevatele sihtmärkidele lendavaid hävituslennukeid. Tänapäeval on Eesti õhuvägi suuteline ise sihitajaid välja koolitama. Sihitajate väljaõpe ja õppused on mõeldamatud reaktiivlennukiteta.<ref name=":0" /> [[Fail:M28 Skytruck (52253542903).jpg|vasakul|pisi|Eesti Õhuväe M28 Skytruck "44"]] Teiseks ülesandeks on õhuväe taktikaliste tulejuhtide väljaõpe: õhuväe koosseisus on taktikalised tulejuhid, kelle ülesanne on tuua õigel ajal ja õigesse kohta tuletoetus õhust. Meie tulejuhid on osalenud korduvalt [[Afganistan|Afganistani]] missioonil. Tulejuhtide väljaõpe toimub liitlasvägede juures, aga kvalifikatsiooni säilitamiseks peavad nad pidevalt harjutama. Reaktiivlennukiteta oleks tulejuhtide harjutused võimatud ja nad kaotaksid kiiresti oma kvalifikatsiooni.<ref name=":0" /> Eestis koolitatakse sihitajaid ka [[Läti]] lennuväele ning ka Läti tulejuhid kasutavad Eesti reaktiivlennukite abi oma õppuste korraldamisel.<ref name=":0" /> Transportlennukit M-28 kasutatakse merepatrulliks, õhutranspordiks, [[CASEVAC|CASEVAC-iks]], ning erioperatsioonideks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-09 |pealkiri=Transpordilennuk M-28 Skytruck |url=https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/lennuvahendid/transpordilennuk-m-28-skytruck/ |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}</ref> 2024 aastal kanti aktiivses rosterist maha kõik [[Robinson R44|Robinson R-44]] kopterid, ning [[Antonov An-2|An-2 transportlennukid]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Ragnar Kond {{!}} |kuupäev=2024-12-18 |pealkiri=Viimane õhuväe teenistuses olnud helikopter jõudis Valga militaarteemaparki |url=https://www.err.ee/1609555186/viimane-ohuvae-teenistuses-olnud-helikopter-joudis-valga-militaarteemaparki |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Olmetingimused== Lennubaasi töötingimused on head. 1999. aastal renoveeriti [[kasarmu]]hoone, kus asuvad saun, õppeklassid ja meditsiinipunkt koos tänapäevase hambaravikabinetiga. 2003. aastal renoveeriti [[kopter]]ite angaarid koos tehnika ja varustuse hoiu- ja hooldusruumidega. Renoveeritud on ka staabi- ja kasarmuhoone ning lennujuhtimistorn. Puhkeajal on võimalik sõdurikodus aega veeta: mängida [[piljard]]it, surfata internetis, vaadata televiisorit, lugeda raamatuid, ajakirju, ajalehti. Võimalik on kasutada [[staadion]]i täismõõtmetes [[jalgpalliväljak]]uga ja [[rannavõrkpall]]iplatsi ning proovida jõudu ja osavust sõdurite abiga ehitatud [[takistusriba]]l. Kasarmus saab mängida [[lauatennis]]t ja treenida raskejõustikunurgas. ==Ülemad== '''Lennubaasi ülemad''' *[[23. august]] [[1997]] – [[28. veebruar]] [[2001]] [[major]] [[Roman Timofejev]] *[[1. märts]] 2001 – [[30. juuni]] [[2007]] major [[Arvo Palumäe]] *[[1. juuli]] 2007 – [[31. juuli]] [[2008]] major [[Kalev Koit]] (kohusetäitja) *[[1. august]] 2008 – 2012 [[kolonelleitnant]] Roman Timofejev *[[2012]]–[[2016]] kolonelleitnant [[Rauno Sirk]] *4. juuli 2016 – 2019 kolonelleitnant Ülar Lõhmus *17. juuli 2019 – 31. juuli 2022 kolonelleitnant Mark Trubok *01. august 2022 - ... kolonel Maanus Nigul '''Staabiülemad''' *[[18. märts]] [[1998]] – [[4. detsember]] [[2000]] [[leitnant]] [[Ervin Kool]] *4. detsember 2000 – [[31. märts]] [[2001]] [[nooremleitnant]] [[Mark Trubok]] *[[1. aprill]] 2001 – [[31. juuli]] [[2002]] [[kapten]] [[Igor Kaldoja]] *[[1. august]] 2002 – [[20. juuni]] [[2003]] nooremleitnant [[Einar Genrihov]] *[[21. juuni]] 2003 – 30. november [[2004]] kapten Igor Kaldoja *[[1. detsember]] 2004 – [[30. november]] [[2007]] major [[Aivar Tuvik]] *[[1. detsember|1. detsembrist]] 2007 – 31. juuli 2011 major [[Toomas Susi]] *1. august 2011 – 31. juuli 2014 major [[Maanus Nigul]] *01.jaanuar 2023 - 31.oktoober 2023 major Tanel Rattiste *01.november 2023 - 31.juuli 2025 major Pille Joala *01.august 2025 - ... major Kalle Oruaas ==Embleem== [[Kotkas]] sümboliseerib kodumaa kaitseks valmis olevat ja kõrgustesse tõusvat õhujõudu ning tähendab lendamist. [[Mõõk]] sümboliseerib kaitseväge. Kotkast tahapoole jääb [[lennurada]], mille ülemises osas on must [[lennuk]]i siluett. == Viited == {{viited}} == [https://issuu.com/sodur/docs/sodur_01/28 Saber Strike 2012 oli Ämari lennubaasile vaheeksamiks] == * [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/ohuvagi/lennubaas Lennubaas] ''mil.ee'' * [http://www.postimees.ee/mobile/?id=140317& Riik lammutab Ämari lennubaasis 85 ehitist]. Postimees, 9. juuli 2009. [[Kategooria:Eesti õhuvägi]] [[Kategooria:Harju maakonna militaarehitised]] [[Kategooria:Lennundusvaldkonnas tegutsevad Eesti ettevõtted ja organisatsioonid]] ssmp0gyzp1ni2sbpftiimqsvdn9hn2z 0 173016 7248355 7110847 2026-10-06T07:34:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248355 wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi = Siim Valmar Kiisler | pilt = Siim-Valmar Kiisler, 2011.jpg | amet = [[Eesti]] [[Eesti keskkonnaminister|keskkonnaminister]] | ametiajaalgus = 12. juuni 2017 | ametiajalõpp = 29. aprill 2019 | eelmine = [[Marko Pomerants]] | järgmine = [[Rene Kokk]] | amet2 = [[Eesti]] [[Eesti regionaalminister|regionaalminister]] | ametiajaalgus2 = 23. jaanuar 2008 | ametiajalõpp2 = 26. märts 2014 | eelmine2 = [[Vallo Reimaa]] | järgmine2 = [[Hanno Pevkur]] | amet3 = [[XIV Riigikogu|XIV Riigikogu koosseisu liige]] | ametiajaalgus3 = 3. juuni 2019 | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = [[Mart Nutt]] | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Siim-Valmar Kiisler | sünniaeg = 6. november 1965 | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]] (1996–2022) <br/> [[Erakond Parempoolsed]] (2022–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }} '''Siim Valmar Kiisler''' (sünninimi '''Siim-Valmar Kiisler'''; sündinud [[6. november|6. novembril]] [[1965]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[poliitik]]. Ta oli [[Eesti keskkonnaminister|keskkonnaminister]] [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]]. Kiisler oli aastatel [[2008]]–[[2014]] regionaalminister [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises]] ja [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|kolmandas valitsuses]]. Ta oli [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige ning IRLi Tallinna piirkonna esimees. ==Haridus== Lõpetas [[1984]] [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkool]]i kuldmedaliga ja [[1991]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Automaatika kateeder|automatiseeritud juhtimissüsteemide]] erialal. Siim Valmar Kiisler on [[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|korporatsiooni Fraternitas Liviensis]] vilistlane. ==Töökäik== Aastatel 1995–2003 [[Glacier Eesti AS]]-i nõukogu esimees. 1999–2001 [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]] vanem. Kesklinna vanemana lõpetas aastaid kestnud linnaametnike ebaseadusliku korteriäri kesklinnas.{{lisa viide}} 2003–2005 ja 2006–2007 oli ta [[X Riigikogu]] liige. Aastatel 2003–2005 juhtis Riigikogu Res Publica fraktsiooni, 2007–2008 oli [[Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium]]i [[abiminister]]. 23. jaanuarist 2008 kuni 26. märtsini 2014 oli ta regionaalminister. == Valimistulemused == Ta kandideeris ka [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] (Mustamäe ja Nõmme), sai 556 häält, kuid valituks ei osutunud.<ref>[http://rk2015.vvk.ee/detailed-3.html VALIMISRINGKOND NR 3, Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa, Andmed seisuga 20.03.2015 10:17:10]</ref><ref>[http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html Mandaatide omandamise viis, Andmed seisuga 20.03.2015 10:17:00]</ref> 1. septembrist 2015 sai ta [[XIII Riigikogu]] liikmeks seoses [[Jaak Aaviksoo]] valimisega Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks ning seoses Riigikogu liikme [[Sven Sester]]i volituste peatumisega tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks. 2019. aastal Ida-Virumaal kandideerides sai ta 379 häält ja Riigikokku valituks ei osutunud.<ref>https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-7-voting-result.html</ref> Kiislerist sai pärast [[Mart Nutt|Mart Nuti]] surma [[XIV Riigikogu]] liige.<ref>{{Netiviide|Autor=Riigikogu|URL=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/kiisler-asub-riigikogu-liikmeks/|Pealkiri=Kiisler asub Riigikogu liikmeks|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190604133023/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/kiisler-asub-riigikogu-liikmeks/|arhiivimisaeg=2019-06-04|url-olek=ei tööta}}</ref> Pärast [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teise valitsuse]] tagasiastumist taastusid [[Urmas Reinsalu]] Riigikogu liikme volitused ning Kiisler pidi Riigikogust lahkuma, saades hüvitiseks peaaegu 26 000 eurot.<ref>{{Netiviide|autor=Tammesalu, Hans-Martin|url=https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/rahanumbrid-teada-kui-palju-said-lahkuvad-riigikogulased-maksumaksjalt-huvitist/|pealkiri=Rahanumbrid teada: kui palju said lahkuvad riigikogulased maksumaksjalt hüvitist|väljaanne=Geenius.ee|aeg=28. jaanuar 2021|vaadatud=19.07.2022}}</ref> Märtsis 2022 heitis Isamaa juhatus Kiisleri erakonnast välja.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525131/isamaa-juhatus-arvas-erakonnast-valja-neli-parempoolset|pealkiri=Isamaa juhatus arvas erakonnast välja neli parempoolset|väljaanne=ERR|aeg=8. märts 2022|vaadatud=19.07.2022}}</ref> Seoses Reinsalu siirdumisega [[Kaja Kallase teine valitsus|Kaja Kallase teise valitsuse]] liikmeks sai nüüd juba erakonnatust Kiislerist taas Riigikogu liige.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608660292/kiisler-laheb-reinsalu-asendusliikmena-riigikokku-parempoolseid-esindama|pealkiri=Kiisler läheb Reinsalu asendusliikmena riigikokku Parempoolseid esindama|väljaanne=ERR|aeg=18. juuli 2022|vaadatud=19.07.2022}}</ref> Siim Valmar Kiisler on alates 2022. aastast [[Erakond Parempoolsed]] liige. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 531 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Nõmme linnaosas, kogus 1158 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 11. veebruar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Tunnustus== * 2020 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19941}}</ref> ==Isiklikku== Siim Valmar Kiisleri abikaasa on Merly Kiisler. Nende lapsed on Taavi Kalle, Heiki Rein, Mati Kalev, Mari Helmi ja Arti Tanel. ==Vaata ka== *[[Tõmbekeskuste Eesti]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} * [http://www.kiisler.ee Siim Kiisleri ajaveeb] * [http://www.valitsus.ee/et/valitsus/peaminister-ja-ministrid/siim-valmar-kiisler Siim Valmar Kiisler. Eesti Vabariigi Valitsus] * [http://www.ekspress.ee/2008/01/22/eesti-uudised/723-saage-tuttavaks-uus-regionaalminister-siim-valmar-kiisler Saage tuttavaks: uus regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.] / Eesti Ekspress 22. jaanuar 2008 * [http://arvamus.postimees.ee/1163894/print/vaikevenna-voimatu-missioon/ Nädala näod: Väikevenna võimatu missioon] / Postimees 09. märts 2013 {{JÄRJESTA:Kiisler, Siim Valmar}} [[Kategooria:Eesti regionaalministrid]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 55ro3xqygqfv0kutr3eujvhddl4f6tm 0 173887 7248455 7223776 2026-10-06T11:31:53Z Kuriuss 38125 7248455 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Infokast telesaade|nimi="Rooside sõda",<br>varem "Suur lotokolmapäev – Rooside sõda"|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus<br>telemäng|riik=Eesti|esimene_saade=8. november 2004<br>(pealkirjaga "Rooside sõda")<br> 4. september 2013<br>(pealkirjaga "Suur lotokolmapäev – Rooside sõda")<br> 2. märts 2026<br>(pealkirjaga "Rooside sõda")|viimane_saade=31. detsember 2025<br>(pealkirjaga "Suur lotokolmapäev – Rooside sõda")<br> – (pealkirjaga "Rooside sõda")|eetris olnud=2004–<br>2004, [[TV3]]<br>2005–2019, [[Kanal 2]]<br>2019–, [[TV3]]|saatejuhid=[[Kristjan Jõekalda]],<br>kaassaatejuht [[Liina Randpere]] (2019–2025)|produtsent=[[Teet Margna]]|eetriaeg=E–R kell 19.55 TV3-s (2026–)<br> Varasemad eetriajad:<br>Kolmapäeviti, 20.00 TV3-s ("Suur lotokolmapäev–Rooside sõda", 2019–2025)<br>Kolmapäeviti ja ka reedeti olnud eetris õhtutundidel Kanal 2-s<br>("Suur lotokolmapäev–Rooside sõda", 2013–2019)|telekanal=[[TV3]]<br>[[Kanal 2]]|režissöörid=[[Villem Tarvas]]}} '''"Rooside sõda"''' (varem '''"Suur lotokolmapäev – Rooside sõda"''') on telekanalil [[TV3]] 2004. aastal näidatud ja uuesti alates 2019. aastast näidatav (2005–2019 telekanalil [[Kanal 2]] näidatud) telemängu vormis telesaade. Saatejuht on Kristjan Jõekalda, režissöör [[Villem Tarvas]] ja produtsent [[Teet Margna]]. Telemäng põhineb produktsioonifirma [[Wanderlust Productions]] formaadil "[[Family Feud]]". Eestis on selles formaadis telesaadet tootnud [[Teet Margna]] alates 2004. aastast. ==Telemängu ülevaade== "Rooside sõda" on koguperemäng, kus võistkonnad peavad ära arvama küsimuste kõige populaarsemad vastused. Saade on aastatega aga teinud läbi uuenduskuure. ==== "Rooside sõda" vana formaat (2019–2025) ==== * Saate esimeses pooles arvavad kaks eesti neljaliikmelist perekonda ära Eesti rahva poolt pakutud kõige populaarsemaid vastuseid küsimustele. Esimese küsimuse puhul arvatakse ära kuut, teisel viit ja kolmandal nelja populaarsemat vastust. Teisele küsimusele õigesti vastanud perekond saab endale auhinnaks kiirloterii. Teises saatepooles läheb enim punkte teeninud perekond lõpumängu. * Lõpumängu pääsenud perekonnal on võimalik loosirattaga keerutada välja summa 1000, 2000, 3000, 5000 või 10 000 euro väärtuses. Pärast seda peab kaks liiget perekonnast vastama lõpumängus viiele küsimusele. Võitmiseks peab perekond 10 vastusega täis saama 200 punkti. Võitmise korral liidetakse väljakeerutatud võidusummale eelneva mängu jooksul kogutud raha. ==== "Rooside sõda" uuendatud formaat (2026–) ==== * Saade koosneb kolmest voorust ehk populaarseima vastuse pakkumisest saateosas "Pihtas, põhjas", tavalisest küsimuste voorust ja lõpuks ka lõpumängust. * Esimeses voorus ehk "Pihtas, põhjas" tulevad igast neljaliikmelisest eesti perekonnast liikmed ükshaaval ära arvama küsitud küsimuse kõige populaarsemat vastust. Kokku on neli küsimust, sest perekonnas ongi neli liiget saates. Esimese küsimuse eest on võimalik saada 10 punkti, teise eest 20 punkti, kolmanda eest 30 punkti ja lõpuks neljanda eest 40 punkti. * Teises voorus arvavad neljaliikmelised perekonnad ära Eesti rahva poolt pakutud kõige populaarsemaid vastuseid küsimustele. Esimese küsimuse puhul arvatakse ära kuut, teisel viit ja kolmandal nelja populaarsemat vastust, veel ka korrutatakse viimase küsimuse vastused neljaga. Teisele küsimusele õigesti vastanud perekond saab endale auhinna. * Lõpumängu pääseb perekond, kes on mängu jooksul kõige rohkem punkte kogunud. Võrreldes varasema formaadiga ei keerutata enam loosiratast, vaid mängu jooksul kogutud punktide arv korrutatakse kahega. Lõpumängus peavad vastama kaks liiget perekonnast viiele küsimusele. Võitmiseks peab perekond saama kümne vastusega täis 200 punkti. Seejärel korrutataksegi mängu jooksul kogutud punktide arv kahega ja perekond saab veel lisaauhinnad. Perekond, kes ei pääsenud lõpumängu, saab samuti auhinnad. * Uuendatud formaadis jätkab võitnud perekond võistlemist ka järgmises saates. == Formaadid ja saatejuhid == {| class="wikitable" ! colspan="2" rowspan="2" |Telesaade ! colspan="3" |Telekanal ! rowspan="2" |Saatejuht ! rowspan="2" |Saadet juhtinud |- !TV3 ! colspan="2" |Kanal 2 |- ! rowspan="9" | |"Rooside sõda" |2004, 2026– | colspan="2" |2005–2013 |[[Kristjan Jõekalda]] |2004–2013, 2026– |- |"Suur lotokolmapäev – Rooside sõda" |2019–2025 | colspan="2" |2013–2019 |[[Kristjan Jõekalda]] |2013–2025 |- | rowspan="2" |"Suur lotokolmapäev" | rowspan="2" |polnud kavas | colspan="2" rowspan="2" |2011–2013 |[[Kristjan Jõekalda]] |2012–2013 |- |[[Mart Sander]] |2011–2012 |- ! rowspan="2" |Telesaade ! colspan="3" |Telekanal ! rowspan="2" |Saatejuht ! rowspan="2" |Saadet juhtinud |- !ETV !ETV2 !Kanal 2 |- |"Lotokolmapäev" |2009–2011 |polnud kavas |polnud kavas |[[Helen Sürje]] |2009–2011 |- |"Meie bingo!" |polnud kavas |märts 2026–september 2026 |polnud kavas |[[Anne Mari Saks]], [[Christopher Rajaveer]] |märts–september 2026 |- |"Suur lotokolmapäev: Sellised me oleme!" |polnud kavas |polnud kavas |september 2026– |[[Piret Laos]] |september 2026– |} "[[Rooside sõda (telesaade)|Rooside sõda]]" läks Kristjan Jõekalda ja Teet Margna formaadi all [[TV3]] telekanalil esimest korda eetrisse 8. novembril 2004. [[Eesti Loto]] tegi oma formaadi loto loosimissaateks ja [[ETV]] telekanalil läks esimest korda eetrisse 2. septembril 2009 esialgne lotosaade "Lotokolmapäev". 2011. aastal lõpetas [[Eesti Loto]] ETV-ga saate lepingu ja saade koliti uue pealkirjaga telekanalisse [[Kanal 2]]. Eesti Loto tegi uue formaadi ja telekanalis Kanal 2 läks esimest korda eetrisse 7. septembril 2011 uus lotosaade "Suur lotokolmapäev". Samal ajal, kui toimusid lotosaadetega muudatused, oli Kanal 2-s eetris "Rooside sõda", mis oli kolinud 2005. aastal TV3-st üle telekanalisse Kanal 2. Kanal 2-s näidati paralleelselt "Suurt lotokolmapäeva" (2011–2013) ja "Rooside sõda" (2005–2013), kuni 2013. aasta septembris teatati, et "Suur lotokolmapäev" ja "Rooside sõda" liidetakse üheks saateks "Suur lotokolmapäev – Rooside sõda". Uus saade läks telekanalil Kanal 2 esimest korda eetrisse 4. septembril 2013. 2019. aastal hakkas saadet "Suur lotokolmapäev – Rooside sõda" näitama TV3, kus sai alguse telemäng "Rooside sõda". "Suurt lotokolmapäeva – Rooside sõda" näitas TV3 aastatel 2019–2025. Paar kuud enne 2025. aasta lõppu teatas [[Eesti Loto]], et seni "Suure lotokolmapäeva" osana saatekavva kuulunud telemängu "Rooside sõda" viimaseks saateks jääb saade 2025. aasta lõpus<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Suur lotokolmapäev“ läheb hingusele, Eesti Loto ja TV3 leping lõppeb |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120412653/suur-lotokolmapaev-laheb-hingusele-eesti-loto-ja-tv3-leping-loppeb |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref>, kuid siis teatas TV3, et "Rooside sõda" jätkab hoopis iseseisva meelelahutussaatena ja naaseb teleekraanile 2026. aasta kevadel. See tähendas, et saade jätkub, kuigi nüüd jälle iseseisvana nagu saate algusaastatel. Uuendatud formaadiga "Rooside sõda" läks TV3-s esimest korda eetrisse 2. märtsil 2026. "Suur lotokolmapäev" või ajutiselt "Bingo loto" koliti 7. jaanuaril 2026 üle veebi, kuid ajutiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bingo loto loosimine kolib ajutiselt veebi |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120427826/bingo-loto-loosimist-saab-enne-uue-saate-tulekut-vaadata-eesti-loto-veebilehel |vaadatud=2026-01-09 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> "Meie bingo!" esimest saadet näitas [[ETV2]] 4. märtsil 2026. Saates on keskne roll Bingo loto mängijatel. Stuudiosalvestusega saates osalevad mängijad, kes loositakse igasse saatesse Bingo loto piletitel olevate TV-märkide alusel. TV-märgid avatakse mängijatele taas veebruaris. Igas saates osaleb üks TV-märgi saaja koos oma tiimiga. Mängude vahel toimuvad bingopallide loosimised tavapäraste reeglite järgi – mängus on nurgad, diagonaalid, keskruut, täismäng ja ''jackpot''. See oli ETV2-s eetris igal kolmapäeval kell 21.30.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Meie bingo!“ Eesti Loto telesaade kolib ETV2 eetrisse ja tuleb uue formaadiga |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120433275/eesti-loto-telesaade-kolib-etv-2-eetrisse-ja-tuleb-uue-formaadiga-saatejuhtideks-saavad-christopher-rajaveer-ja-anne-mari-saks |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=Kroonika}}</ref> [[Eesti Loto]] teatas 12. augustil, et viimane "Meie bingo!" formaadis saade läheb telekanalil [[ETV2]] eetrisse kolmapäeval, 16. septembril 2026.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MEIE BINGO! |url=https://www.eestiloto.ee/meiebingo/ |vaadatud=2026-08-28 |väljaanne=www.eestiloto.ee}}</ref> "Suur lotokolmapäev: Sellised me oleme!" esimene saade läks eetrisse 23. septembril telekanalil [[Kanal 2]]. Saade on eetris kolmapäeviti kell 20.30.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=“Suur lotokolmapäev” on tagasi ja uues kuues – alates 23. septembrist! |url=https://www.eestiloto.ee/et/info/news/Suur-lotokolmapaeev-on-tagasi-ja-uues-kuues--alates-23.-septembrist/ |vaadatud=2026-08-28 |väljaanne=www.eestiloto.ee |keel=et}}</ref> Saates võistlevad kaks kaheliikmelist võistkonda. Mõlemasse võistkonda kuuluvad Bingo Loto TV-märgiga pileti omanike seast saatesse loositud mängija ja tema valitud paariline. Võistkonnad asuvad püüdma kuni 10 000 euro suurust peavõitu. Stuudiomäng koosneb kolmest voorust, kus võistlejad hakkavad ära arvama, kuidas on vastanud samadele küsimustele enamik varem küsitletud Eesti inimesi. Küsimused põhinevad saate jaoks korraldatud rahvaküsitlusel ning puudutavad eestlaste igapäevaseid harjumusi ja valikuid. Uue stuudiomängu kõrval on saates olulisel kohal Bingo Loto, SuperSummi ja Vikinglotto loosimised. Vanaviisi loositakse saates välja Bingo Loto eri mänguosade võidunumbrid: nurkade-, keskruudu-, diagonaalide- jackpoti või täismängu võidunumbrid. Uues telesaates on tagasi ka SuperSummi ratta keerutamine. Lisaks kuvatakse saates teleekraanil Vikinglotto võidunumbrid, mis loositakse saate ajal Norras.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.tv3.ee/tv3/saade/rooside-soda/ "Rooside sõda"] TV3 kodulehel [[Kategooria:Eesti telesaated]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] [[Kategooria:Kanal 2 telesaated]] 738tf90lwaap4tsygugzmjxfkt36dis 0 184326 7248167 7111626 2026-10-05T17:58:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248167 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib asumist; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Raudalu (perekonnanimi)]]}} {{linn | nimi = Raudalu | pilt = Raudalu asumi kaart.png | pindala = 1,8<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017</ref> | elanikke = 749 (01.01.2017)<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> | asendikaardi_pilt = Tallinn raudalu asum.png }} '''Raudalu''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. Asum paikneb linnapiiri ääres, külgnedes [[Ülemistejärve]], [[Liiva (Tallinn)|Liiva]] ja [[Männiku asum|Männiku]] asumiga. Raudalu asum piirneb ka [[Rae vald|Rae]], [[Kiili vald|Kiili]] ja [[Saku vald|Saku]] vallaga. Asumi pindala on 1,8 km².<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> == Ajalugu == Kõige vanemad andmed Raudalu (vanema nimega Raudaru) kohta pärinevad 17. sajandist. 1689. aastal välja antud Holmbergi kaardil märgiti ära Raudarro kõrts ([[rootsi keel]]es ''Raudarro krog''), mille nime on kirjutatud ka Raudaro kujul.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Raudalu asumit läbis vana kaubatee, mis viis [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudmes asunud kaubitsemiskohale, haruteega [[Sakala|Sakalasse]]. 1949. aastast on selle tee ametlik nimi olnud [[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi maantee]].<ref name=":0" /> Kõrtsi juurde tekkis hiljem samanimeline küla, mille täpne tekkeaeg pole teada. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse sõjaväekaartidel on kõrtsi lähedale märgitud ära talu, mida kutsuti Raudtaluks. Ilmselt on asumi tänapäevane nimi tekkinud selle talu nime ja koha varasema nime (Raudaru) sümbioosina.<ref name=":0" /> Üks osa Raudalu asumist on [[Raku (allasum)|Raku]] allasum, mis tekkis kunagise karusloomakasvanduse juurde. See asutus oli varem paiknenud [[Pirita-Kose|Pirita-Kosel]], kuid kolis hiljem ümber Raudalusse. Nõukogude ajal kandis asutus nime Raku karusloomakasvatuse sovhoos ning sellel oli filiaal ka [[Keila]] lähedal.<ref name=":0" /> Raudalu küla põhjaosa liideti Tallinnaga 1958. aastal ning samal ajal hakati seal ka tänavanimesid määrama.<ref name=":0" /> == Rahvastik == {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik rahvaarv<ref>[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017" /> <ref>https://statistika.tallinn.ee/</ref> |- |2023 |716 |- |2017 |749 |- |2016 |784 |- |2015 |794 |- |2014 |794 |- |2013 |768 |- |2012 |748 |- |2011 |715 |} 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22% ja üle 68aastased 10–19%, eestlaste osakaal asumi elanikkonnas oli 50–79%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38</ref> == Olulisemad objektid == Asumi territooriumile jääb Balbiino jäätisemuuseum, mis avati 2014. aastal. [[File:Raudalu kivid.jpg|thumb|Raudalu kivid]] == Loodus == Suure osa asumi territooriumist võtab enda alla [[Raudalu mets]], millest kulgeb läbi Viljandi maantee. Asumi territooriumil asuvad [[Raudalu kivid]], mis kuuluvad kaitstavate loodusobjektide hulka.<ref>[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?mount=view&reg_kood=KLO4000140#HTTPGivs6UjGinRfL3mkaUlHESvWdoShTn Raudalu kivid] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Keskkonnainfo koduleht. Kasutatud 27.07.2017</ref> == Raudalu asumi tänavad == Mitu tänavat sai nime endise [[Raku karusloomakasvandus]]e järgi: [[Hõberebase tänav]], [[Karuse tänav]], [[Piibri tänav]], [[Sinirebase tänav]].<ref name=":0" /> Asumis on veel [[Halu tänav]], [[Hao tänav]], [[Hiidtamme tänav]], [[Kaarla tänav]], [[Kume tänav]], [[Kura tänav]], [[Kõnnu tänav]], [[Mustika tänav (Tallinn)|Mustika tänav]], [[Pinu tänav]], [[Riida tänav]] ja [[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi maantee]]. ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41144 Raudalu (Raku).] Nõmme veebileht * [http://www.balbiino.ee/huvitavat/jaatisemuuseum/ Jäätisemuuseum]. Balbiino koduleht {{Tallinna asumid}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Nõmme linnaosa]] [[Kategooria:Tallinna asumid]] sr5t90wy21ddaitaerovwk4r1lok8xf 0 191763 7248317 6926358 2026-10-05T23:57:25Z Rulakarbes 164113 7248317 wikitext text/x-wiki '''Biotehnoloogia''' on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel. Biotehnoloogia on tänapäevane viis lahendada keerukaid probleeme odavalt ja keskkonda säästvalt.<ref name="7epSa" /> Biotehnoloogias on ühendatud [[geneetika]], [[rakubioloogia]], [[embrüoloogia]] ja [[mikrobioloogia]] teadmised. Seejuures põhinevad biotehnoloogia teadmised geenide, valkude, rakkude ja isegi tervete elusorganismidega manipuleerimisel. Biotehnoloogia abil otsitakse lahendusi probleemidele [[Põllumajandus|põllumajanduses]], [[bioenergeetika]]s, [[materjaliteadus]]es, [[nanotehnoloogia]]s, [[meditsiin]]is ja [[regeneratiivne meditsiin|regeneratiivses meditsiinis]]. [[Biomeditsiin]] kasutab biotehnoloogilisi teadmisi muteerunud geenide, denatureerunud ja funktsiooni kaotanud valkude ja patoloogiliste kudede eristamisel.<ref name="vNXJT" /> Biotehnoloogilised saavutused võimaldavad seejuures kiiremat diagnoosi, paremat ravi ja haigusi ennetavat praktikat.<ref name="CBRlS" /> Biotehnoloogia alustala on [[DNA]] ja valdav osa manipulatsioone viiakse läbi [[nukleiinhape]]te tasandil. DNA olulisus põhineb molekuli universaalsusel. Kõik elusorganismid ükskõik kui varieeruvad kodeerivad eluks vajalikku teavet DNA molekuli kujul. Seetõttu on võimalik manipuleerida näiteks pärmirakku tootma inimese insuliini molekule.<ref name="Biotech Guide 2008" /> Biotehnoloogia hõlmab lisaks palju varieeruvaid tehnikaid ja manipulatsioone. Esmased võtted biotehnoloogia valdkonnas, sh [[selektiivne paljundamine]] ja [[kunstlik valik]], ilmnesid loomade kodustamisel ja algse põlluharimise käigus. Maailma suurenenud nõudlus energia järgi on põhjustanud bioenergeetika valdkonna laienemist, sealjuures eriti [[biokütus]]te kasutamise vallas. Biokütuste tootmine toimub üha enam [[Geenmuundatud taimed|GMO-taimede]] baasil. [[USA]] valitsus on seadnud eesmärgiks suurendada aastaks 2017 bioetanooli tootmist 35 miljardi gallonini aastas. USA naftapõhine energiasektor kasutab bioetanooli mootorikütuse lisandina, seejuures väheneb sõltuvus välismaisest naftast.<ref name="z4rB2" /> == Biotehnoloogia kasutusalad == Biotehnoloogia on leidnud kasutust igas suuremas tööstusvaldkonnas. Valdkonnad hõlmavad meditsiini, biomaterjalide ja -kütuste tootmist, [[keskkonnatehnoloogia]]t, [[Põllumajandus|põllumajandust]] ning [[merendus]]t. Laialivalgunud kasutusalade klassifitseerimisel kasutatakse värvkoodi. * Punane biotehnoloogia on seotud meditsiiniga. Selle hulka kuuluvad [[vaktsiin]]ide, [[antikeha]]de ja [[ravimiarendus]]; [[molekulaarne diagnostika]], regeneratiivne meditsiin ja [[geeniteraapia]]. * Valge biotehnoloogia ehk tööstuslik biotehnoloogia hõlmab tööstusega seotut. Võrreldes traditsioonilise tööstusega püüdleb valge biotehnoloogia vähem energiat ja ressursse nõudvate tehnoloogiate poole. Esmajoones on välja kujunenud loodussäästlikumate materjalide kasutamine ja keemiliste meetodite asendamine ensümaatilistega. Rõhku pannakse taaskasutatavatele energiaallikatele, näiteks biokütuste kasutamisele fossiilsete asemel. * Hall biotehnoloogia on seotud keskkonnaga. Vastavalt on välja kujunenud kaks haru: [[biodiversiteet|elurikkuse (loodusliku mitmekesisuse)]] säilitamine ja saastunud keskkonna taastamine. Elurikkuse säilitamisel kasutatakse näiteks elujõuliste populatsioonide [[modelleerimine|modelleerimist]] elujõuetute vastu. Seejuures suurendatakse ohustatud liikide [[Elumus|elumust]] ja säilitatakse neid [[biopank]]ades. Saastuse eemaldamiseks kasutatakse [[Biotervendus|biotervendust]] – enamasti taimede või bakterite võimet siduda keskkonnast või kahjutustada saasteaineid. Keskkonnast on võimalik sellise akumulatsiooni korral eemaldada [[Raskmetallid|raskmetalle]], süsivesinikke ja muid keemilisi ühendeid. * Roheline biotehnoloogia on keskendunud põllumajandusele. Seotud taimede aretamise, [[bioväetis]]te ja [[biopestitsiid]]ide kasutamise ning taimede kloonimisega. Selle hulka kuulub ka GMO [[taime insenergeneetika|taimede insenergeneetika]], mis on ühiskonnas enim vastukaja leidnud valdkond. Valdkonna eesmärk on välja töötada paremaid haiguskindlamaid kultuure suurenenud toiteväärtusega. [[Transgeenne organism|Transgeensed]] taimed leiavad praegu kasutust biokütuste ja -materjalide tootmisel. * Sinine biotehnoloogia on seotud veekogude ja nendes peituvate ressursside kasutamisega. Veekogudes peitub määramatu [[liigirikkus]], mis on sinise biotehnoloogia võimaluste alus. Teadus ja meditsiin kasutavad juba praegu makromolekule ja ensüüme, mis pärinevad veeorganismidelt. Samas on sinine biotehnoloogia varajases arengujärgus ja enamik teaduslikke avastusi veel tegemata.<ref name="Biotech Guide 2008" /><ref name="gNdVT" /> == Biotehnoloogia ajalugu == {{Vaata ka|Biotehnoloogia ajalugu}} [[Pilt:The Brewer designed and engraved in the Sixteenth. Century by J Amman.png|pisi|Varajasest biotehnoloogiast saab rääkida ajast, kui hakati õlut villima]] Biotehnoloogia praktiseerimine sai alguse [[antiikaeg|antiikajal]] – enne kui inimene oli avastanud [[mikroorganism]]id. Algul kasutati mikroorganisme toidu käitlemisel. [[Alkohol]]i kääritamine suhkrust oli üks esimesi meetodeid ja kasutuses juba 6000 aastat tagasi nii [[Sumer]]is kui ka [[Babüloonia]]s. Suhkru kääritamine võimaldas [[õlu]] villimist. [[Egiptus]]es võeti samal ajal kasutusele leiva kääritamine [[pagaripärm]]i abil. Seejuures põhjustab pagaripärmi elutegevus CO₂ teket, mis ongi leivataina kerkimise põhjus. Umbes 5500 aastat tagasi valmistasid assüürlased veini ja [[Aasia]]s säilitati piima ''[[Kluyveromyces]]''<nowiki/>'i perekonna bakteritega hapendades. Piima hapendamisel saadi [[jogurt]]it, [[keefir]]i ja [[kumõss]]i. Piimast tehti bakterite ja hallituse abil ka [[juustu]].<ref name="raamat" /> Babüloonias õpiti [[datlipalm]]e selektiivselt paljundama. Kui algselt kasutati biotehnoloogias kääritamisprotsesse alkohoolsete jookide valmistamisel, siis hiljem levisid erinevad toidu säilitamise viisid [[fermentatsioon]]iga.<ref name="Biotech Guide 2008" /> 2500 aastat tagasi kasutati [[Hiina]]s esimest antibiootikumi, kusjuures tegemist oli hallitanud [[sojauba]]dega, millega raviti [[koeranael]]a. Koeranaela ehk furunkuli näol on tegemist mädase karvanääpsupõletikuga, mida põhjustab rasunäärmest sisenenud [[stafülokokk]]. Hiinas pärineb ka teadolevalt esimene [[insektitsiid]], mis koosnes jahvatatud [[krüsanteem]]ist.<ref name="Biotech Guide 2008" /> Inimesed on tuhandeid aastaid kasutanud selektiivset ristamist nii taimede tolmeldamisel kui ka loomade viljastamisel. 1322. aastal kasutas araabia sõjapealik [[kunstlik seemendamine|kunstlikku seemendamist]] superioorse hobusetõu aretamisel.<ref name="Biotech Guide 2008" /> Tuhandeid aastaid kasutasid inimesed rahvameditsiinis hallitanud juustu, leiba ja liha. Kuid alles 1870. aastatel avastasid [[Tyndell]], [[Pasteur]] ja [[William Roberts]] ühe mikroorganismi [[antagonistlik]]u mõju teisele. Pasteur oli piisavalt ettenägelik, et loota sellest terapeutilist kasu. Kuid läbimurre ei tulnud enne, kui [[Alexander Fleming]] avastas [[penitsilliin]]i.<ref name="raamat" /> Penitsilliini tööstusliku tootmiseni kulus ka siiski veel aastakümneid, kuni 1941–1943 [[Moyer]], [[Coghill]] ja [[Raper]] isoleerisid kõrge penitsilliinitootlusega tüved. Edasi täiendasid nad tööstuslikke tootmismehhanisme niivõrd, et tööstuslik penitsilliini tootmine sai reaalsuseks.<ref name="VPMLG" /> Biotehnoloogia arengule aitas märkimisväärselt kaasa 1944. aastal [[bakterioloog]] [[Oswald Avry]] ja tema kolleegide avastus. Nimelt avastasid nad, et [[DNA]] kannab edasi pärilikku infot. 1953 avaldasid [[James Watson]] ja [[Francis Crick]] manuskripti DNA bihelikaalsest struktuurist.<ref name="ncbi" /> Edasised avastused üha kiirendasid biotehnoloogia arengut ja 1960. aastatel avastati [[RNA]] ja seletati lahti [[koodon]]ikasutus. 1970. aastal avastati [[restriktsioonilised nukleaasid]], mis teevad võimalikuks nukleiinhapete rekombinantse manipulatsiooni.<ref name="Biotech Guide 2008" /> Tõeline võidujooks biotehnoloogias sai alguse 1980 [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus|Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu]] otsusega lubada patenteerida elusorganisme. Selle tulemusena patenteeris [[Exxon Mobil]] naftat lagundava mikroorganismi. Patenteerimine elavdas biotehnoloogiat ja sellesse valdkonda hakkas voolama rohkesti [[riskikapital]]i.<ref name="Biotech Guide 2008" /> 2003. aastal lõppes 13 aastat väldanud [[Inimese Genoomi Projekt|inimgenoomiprojekt]] ([[Human Genome Project]]), mis tuvastas inimesel 20 000 – 25 000 [[geen]]i.<ref name="G48NL" /> Esialgne mustand inimese genoomist sai valmis juba 26. juunil 2000.<ref name="ncbi" /> Hiljutine areng biotehnoloogias võimaldab tuhandeid geene samaaegselt uurida, nende transkripte tuvastada, üksikindiviidi [[genoomi sekveneerimine|genoomi sekveneerida]], kus seejuures seostatakse haigusele omaseid geene ja [[üksiku nukleotiidi polümorfism]]e inimese haiguste ja käitumuslike eripäradega. ==Vaata ka== * [[Biotehnika]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Biotech Guide 2008">{{Netiviide |url=http://www.bio.org/sites/default/files/BiotechGuide2008.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-30 |arhiivimisaeg=2012-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120402084653/http://www.bio.org/sites/default/files/BiotechGuide2008.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="raamat">http://books.google.ee/books?id=SrW8_sVbSTEC&printsec=frontcover&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false</ref> <ref name="ncbi">http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK19861/</ref> <ref name="7epSa">http://www.innovation.gov.au/Industry/Biotechnology/Pages/default.aspx</ref> <ref name="vNXJT">{{Netiviide |url=http://www.ncbiotech.org/biotech-basics/what-is-biotechnology |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-30 |arhiivimisaeg=2012-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120530144959/http://www.ncbiotech.org/biotech-basics/what-is-biotechnology |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="CBRlS">{{Netiviide |url=http://www.ncbiotech.org/biotech-basics/fighting-disease |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-30 |arhiivimisaeg=2012-05-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120502075100/http://www.ncbiotech.org/biotech-basics/fighting-disease |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="z4rB2">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.bio-medicine.org/biology-technology-1/The-Recession-List---Top-10-Industries-to-Fly-and-Flop-in-2008-4076-3/ |vaadatud=2012-04-30 |arhiivimisaeg=2008-06-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080602160516/http://www.bio-medicine.org/biology-technology-1/The-Recession-List---Top-10-Industries-to-Fly-and-Flop-in-2008-4076-3/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="gNdVT">{{Netiviide |url=http://www.biotech-world.com/en/topic.cfm?iid=colores_biotecnologia |pealkiri=The colors of biotechnology |vaadatud=2012-07-21 |arhiivimisaeg=2012-07-21 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120721082119/http://www.biotech-world.com/en/topic.cfm?iid=colores_biotecnologia |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="VPMLG">http://botit.botany.wisc.edu/toms_fungi/nov2003.html</ref> <ref name="G48NL">{{Netiviide |url=http://www.ornl.gov/sci/techresources/Human_Genome/home.shtml |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-30 |arhiivimisaeg=2008-03-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080315062131/http://www.ornl.gov/sci/techresources/Human_Genome/home.shtml |url-olek=ei tööta }}</ref> }} [[Kategooria:Biotehnoloogia| ]] gdluoy6m4ounifbydtzg64ab8v7s4gl 0 200918 7248085 7246301 2026-10-05T14:24:23Z ~2026-53750-35 239042 7248085 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sven Grünberg, Budismi Instituudi direktor (2011).jpg|pisi|Sven Grünberg 2011. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Sven Grünberg''' (sündinud [[24. november|24. novembril]] [[1956]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[helilooja]] ja klahvpillimängija. Ta on elektroonilise muusika teerajaja Eestis<ref name="sven" /> ning esimene, kes võttis Eestis kasutusele [[süntesaator]]i.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120322716/raamat-saab-olema-ebatraditsiooniline-sest-selline-on-olnud-ka-minu-elu-sven-grunberg-kirjutab-elulooraamatut „Raamat saab olema ebatraditsiooniline, sest selline on olnud ka minu elu.“ Sven Grünberg kirjutab elulooraamatut.] kroonika.delfi.ee, 20.september 2024</ref> == Elukäik == 1976. aastal lõpetas [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] muusikateooria alal. Grünberg töötab stuudiomuusikuna, olles üheaegselt helilooja, laulja, instrumentalist ja helirežissöör. Helipildi rikastamiseks on ta lisanud süntesaatorile nii lääne- kui idamaiseid naturaalseid pille. Grünberg on töötanud [[Ugala]]s (1977–1978), [[Rakvere Teater|Rakvere teatris]] (1978) ja [[Vene Teater|Riiklikus Vene Draamateatris]] (1980–1981) muusikaala juhatajana. 1993. aastast on ta õpetanud oma loodud õppeainet (muusika ja heli filmidramaturgia kujundajana) mitmes Soome ja Eesti kõrgkoolis ([[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is, [[Eesti Kunstiakadeemia]]s, [[Eesti Muusikaakadeemia]]s). Ta on [[Eesti Akadeemiline Orientaalselts|Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi]] juhatuse liige, aastast 2002 [[Eesti Budismi Instituut|Eesti Budismi Instituudi]] direktor.<ref name="sven">[https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=15&lang=est&action=view&method=biograafia Sven Grünberg.] Eesti Muusika Infokeskus.</ref> Ta on olnud [[Wellesto]] liige. Grünberg on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige alates 1980. [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] liige alates 1983. aastast.<ref name="sven" /> == Loominguline töö == Muusikutegevust alustas Grünberg [[1970. aastad|1970. aastate]] algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites [[Mikronid]] ja [[Ornament (ansambel)|Ornament]]. Aastail 1974–1976 juhtis progressiivse roki ansamblit [[Mess (ansambel)|Mess]], olles helilooja, laulja ja instrumentalist. Mess oli esimene omalaadne nii Eestis kui ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]. 1980. aastal ilmus ansamblilt [[EP]] "Mess" (Меlodija). Ansamblile Mess loodud teostest on tähtsaim kantaat "Küsi eneselt" (1976). Selle ettekandele oli kaasatud lisainstrumente, segakoor [[Tõnu Kaljuste]] juhatusel ning [[Rolf Uusväli]] orelil. 1981. aastal valminud [[LP]] "Hingus" oli esimene elektroonilise muusika plaat terves Nõukogude Liidus. Muusika salvestati Moskvas tollal maailmas üliharuldasel tubasüntesaatoril EMS Synthi 100, Eesti kirikuorelitel, Riiast toodud süntesaatoril ARP Omni II ja teistel pillidel.<ref>[[Priit Hõbemägi]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93783529/sven-grunbergi-uus-teos-hingus-2021-on-nagu-kosmiline-plahvatus Sven Grünbergi uus teos “Hingus 2021” on nagu kosmiline plahvatus.] ekspress.delfi.ee, 19. juuni 2021</ref> Grünbergi elektroonilised teosed on väljendanud tema huvi idamaade kultuuride vastu, mis tekkis tal 1970. aastatel. Ta kasutab sealsele muusikale iseloomulikke meloodiad ja rütme, lisades naturaalhelisid nii lääne instrumentidelt kui ka vanadelt idamaistelt rahvapillidelt, saavutades sel viisil väga isikupärase koloriidi.<ref>[https://efis.ee/person/475 Sven Grünberg.] Eesti filmi andmebaas.</ref> 1993. aastal ilmunud albumil "Milarepa" on salvestatud [[Tiibet]]i filosoofi, poeedi ja pühaku [[Milarepa]] (1040-1123) tekstidele loodud laulud. Grünbergi loodud on [[Esindamata Rahvaste Organisatsioon]]i hümn (1997).<ref> [[Margit Kilumets]]. [https://eeter.err.ee/1609693931/sven-grunberg-mu-elu-olukorrad-ja-kohtumised-on-suuremad-kui-mina-ise Sven Grünberg: mu elu olukorrad ja kohtumised on suuremad kui mina ise.] eeter.err.ee, 14. mai 2025</ref> Festivalil "Eesti muusika päevad" on esitatud akustilistele pillidele kirjutatud "Idam" (2001) ja "Mõeldes Tiibetile" (2008). Suure osa Grünbergi muusikast moodustab filmimuusika – rohkem kui sajale filmile kirjutatud muusika on talle toonud ka laiema tuntuse.<ref>[https://www.helilooja.ee/en/members/sven-grunberg/ Sven Grünberg.] Estonian Music Information Centre</ref> Ta on loonud näiteks muusika filmidele "[["Hukkunud Alpinisti" hotell (film)|Hukkunud Alpinisti hotell]]", "[[Naksitrallid I|Naksitrallid]]", "[[Madude oru needus]]", "[[Leiutajateküla Lotte]]", "[[Detsembrikuumus]]", "[[Wikmani poisid]]", #Täna öösel me ei maga", "Sügisball" jt. Grünberg loonud muusika veel Poola, USA, Saksa, Läti, Jaapani, Soome, Venemaa jt. maade autorite filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi preemiaid.<ref name="sven" /> == Albumid == * 1981 – "Hingus" (Melodija) * 1981 – "OM" (Melodija) * 1993 – "Milarepa" (Erdenklang) * 1995 – "Prana Symphony" (Erdenklang) * 2001 – "Hukkunud Alpinisti Hotell" (hyper.records) CD-l "Mess" (Bella Musica, 1995) ning duubelplaadil "Küsi eneselt" (Strangiato Records, 2004) on Grünbergi juhitud ansambli Mess 1970. aastate salvestused. == Isiklikku == Sven Grünbergi abikaasa on Annela, tal on kaks tütart. Tema õde on endine laulja Anne Grünberg (Matteus).<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/918766/helilooja-sven-grunberg-naised-on-mu-elus-vaga-olulist-rolli-manginud- Helilooja Sven Grünberg: "Naised on mu elus väga olulist rolli mänginud."] ohtuleht.ee, 16. jaanuar 2019</ref> ==Tunnustus== * 1980 – I preemia [[Nõukogude Eesti filmifestival|I Nõukogude Eesti filmifestivalil]]<ref name="sven" /> * 1989 – [[Eesti NSV muusika aastapreemia]]<ref name="sven" /> * 1994 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (CD salvestamise eest)<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestisonumid19940628.2.2&e= Jagati Eesti Vabariigi teadus-ja kultuuripreemiad.] digar, Eesti Sõnumid, nr. 74, 28 juuni 1994</ref> * 2006 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (uute suundade avamise eest Eesti muusikaelus)<ref>[https://www.sirp.ee/eesti-kultuurkapitali-aastapreemiad-2006/ Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad 2006.] sirp.ee, 2. veebruar 2007</ref> * 2010 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|17688}}</ref> * 2013 – [[Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/548282/sven-grunberg-ma-olen-tahelepanust-vaga-liigutatud Sven Grünberg: ma olen tähelepanust väga liigutatud!] ohtuleht.ee, 2. oktoober 2013</ref> * 2015 – [[Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival]]i elutööpreemia<ref>[https://kultuur.err.ee/305468/sven-grunberg-saab-hoffilt-elutoopreemia Sven Grünberg saab HÕFFilt elutööpreemia.] kultuur.err.ee, 26. märts 2015</ref> * 2017 – [[Eesti Akadeemiline Orientaalselts]], auliige<ref>[https://www.eao.ee/liikmed/auliikmed/ Auliikmed.] Eesti Akadeemiline Orientaalselts</ref> * 2017 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/314022017006 Riigi kultuuripreemiate määramine.] Riigi Teataja. 10. veebruar 2017</ref> * 2020 – [[stipendium "Ela ja sära"]]<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid "Ela ja sära" stipendium.] kulka.ee/</ref> * 2021 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] nominatsioon filmihelilooja kategoorias ("Viimased")<ref>[https://www.efis.ee/page/efta-filmivaldkonnna-nominendid-ja-auhinnavoitjad EFTA filmivaldkonna nominendid ja auhinnavõitjad.] efis.ee</ref> * 2023 – Eesti filmi- ja teleauhindade nominatsioon filmihelilooja kategoorias ("Kõne taevast")<ref>[https://kultuur.postimees.ee/7732024/efta-nominendid-selgunud-vaata-kes-kandideerivad-tanavu-eesti-filmi-ja-teleauhinnale EFTA NOMINENDID SELGUNUD.] kultuur.postimees.ee, 14. märts 2023</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Vilja Kiisler]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/94960029/sven-grunberg-maailma-ei-saa-tema-enda-kaest-paasta-kogu-siinne-aegruum-on-vagivaldne Sven Grünberg: maailma ei saa tema enda käest päästa. Kogu siinne aegruum on vägivaldne.] epl.delfi.ee, 12.november 2021 * Lennart Käämer. [https://kultuur.postimees.ee/7904960/nadala-vastaja-helilooja-sven-grunberg-inspiratsioon-tuleb-nende-juurde-kes-kovasti-pingutavad Helilooja Sven Grünberg: inspiratsioon tuleb nende juurde, kes kõvasti pingutavad.] kultuur.postimees.ee, 25. november 2023 * [https://arvamus.postimees.ee/8243289/mis-meist-saab-sven-grunberg-eestis-ei-tohi-olla-moskvale-alluvaid-asutusi Sven Grünberg: Eestis ei tohi olla Moskvale alluvaid asutusi.] arvamus.postimees.ee, 6. mai 2025 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{MusicBrainz nimi|id=cb0eb8bf-f83d-4547-b047-1b0dd6a58fba|nimi=Sven Grünberg}} *[https://efis.ee/person/475 Sven Grünberg Eesti filmi andmebaasis.] * [https://www.imdb.com/name/nm0345066/ Sven Grünberg IMDb andmebaasis.] ===Raadiosaated=== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/hallo-kosmos-hallo-kosmos-sven-grunberg/similar-52293 "Hallo, kosmos! Sven Grünberg" (ERR 2011)] *[https://vikerraadio.err.ee/802364/ooulikool-sven-grunberg-mottemaastikke Vikerraadio ööülikool. 2013)] * [https://kultuur.err.ee/1609375817/sven-grunberg-elu-keeb-hetkel-taiega Sven Grünberg: elu keeb hetkel täiega.] Muusika, 20. juuni 2024 {{JÄRJESTA:Grünberg, Sven}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti NSV Heliloojate Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti klahvpillimängijad]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] py6ckv68bkpoacvaw0psvcfc23k71hf 0 201079 7248050 4099002 2026-10-05T13:28:15Z Kuriuss 38125 ERR-i töötajate nimekirjas teda igatahes pole, nii et kui ta seal kunagi töötas, siis ilmselt enam mitte. 7248050 wikitext text/x-wiki '''Tiiu Laks''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1984]]) on [[eestlased|eesti]] [[ajakirjanik]]. Tiiu Laks on õppinud{{millal}} [[Tartu Ülikool]]is [[ajakirjandus]]t ja kommunikatsiooni ning kõrvalainena teatriteadust.{{lisa viide}} Ta on avaldanud teatri- ja tantsukirjutisi [[ajaleht|ajalehes]] [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ning [[ajakiri|ajakirjas]] [[Teater. Muusika. Kino]]. Ta on töötanud{{millal}} ajakirjanikuna [[Eesti Rahvusringhääling]]us.{{lisa viide}} {{JÄRJESTA:Laks, Tiiu}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] migthl34vslzc7pd9miopr7i95h4d76 7248053 7248050 2026-10-05T13:30:19Z Neptuunium 58653 7248053 wikitext text/x-wiki '''Tiiu Laks''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1984]]) on [[eestlased|eesti]] [[ajakirjanik]]. == Haridus == Tiiu Laks on õppinud{{millal}} [[Tartu Ülikool]]is [[ajakirjandus]]t ja kommunikatsiooni ning kõrvalainena teatriteadust.{{lisa viide}} == Töökäik == Ta on avaldanud teatri- ja tantsukirjutisi [[ajaleht|ajalehes]] [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ning [[ajakiri|ajakirjas]] [[Teater. Muusika. Kino]]. Ta on töötanud{{millal}} ajakirjanikuna [[Eesti Rahvusringhääling]]us.{{lisa viide}} {{JÄRJESTA:Laks, Tiiu}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] qbt2ydtn32o9l3cft8aph9vyhh4f48k 7248061 7248053 2026-10-05T13:49:16Z Kuriuss 38125 7248061 wikitext text/x-wiki '''Tiiu Laks''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1984]]) on [[eestlased|eesti]] [[ajakirjanik]]. == Haridus == Tiiu Laks on õppinud{{millal}} [[Tartu Ülikool]]is [[ajakirjandus]]t ja kommunikatsiooni ning kõrvalainena teatriteadust.{{lisa viide}} == Töökäik == Tema kultuuriteemalisi artikleid on ilmunud [[ajaleht]]edes [[Eesti Päevaleht]] ja [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ning [[ajakiri|ajakirjas]] [[Teater. Muusika. Kino]]. Ta on töötanud{{millal}} ajakirjanikuna [[Eesti Rahvusringhääling]]us.{{lisa viide}} {{JÄRJESTA:Laks, Tiiu}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] hpq1gv4pe0olb6pqqts73g5hnufdihv 7248077 7248061 2026-10-05T14:08:15Z Kuriuss 38125 7248077 wikitext text/x-wiki '''Tiiu Laks''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1984]]) on [[eestlased|eesti]] [[ajakirjanik]]. Tiiu Laks on õppinud{{millal}} [[Tartu Ülikool]]is [[ajakirjandus]]t ja kommunikatsiooni ning kõrvalainena teatriteadust.{{lisa viide}} Tema kultuuriteemalisi artikleid on ilmunud [[ajaleht]]edes [[Eesti Päevaleht]] ja [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ning [[ajakiri|ajakirjas]] [[Teater. Muusika. Kino]]. Ta on töötanud [[Eesti Rahvusringhääling]]us ning olnud peamiselt saadete "[[Terevisioon]]" ja "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]" toimetaja. 2015. aasta alguse seisuga oli ta ERR-i portaalide multimeediatoimetuse vastutav toimetaja.<ref>[https://www.err.ee/527740/tiiu-laks-jesuischarlie-ehk-kuidas-marksona-meid-lohutab Tiiu Laks: #JeSuisCharlie ehk kuidas märksõna meid lohutab]. ERR Uudised, 09.01.2015.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Laks, Tiiu}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] s2n13dmcdlb4qzile6lqwmirb7mw1sj 0 206949 7248452 7134995 2026-10-06T11:22:54Z Kuriuss 38125 7248452 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon |Nimi = Mäeinstituut |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moto = |asutatud = |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = Tallinn [[Ehitajate tee]] 5, VII korpus, teine korrus |piirkond = |liikmed = |keeled = |juhtkond = |peaorgan = [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskond|energeetikateaduskond]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = [http://www.ttu.ee/maeinstituut/11485/ TTÜ Mäeinstituut] }} '''Mäeinstituut''' oli [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskond|energeetikateaduskonna]] struktuuriüksus, kus õpetati, arendati ja uuriti mäendust ehk [[maavara]]de uurimist, kaevandamist ja maavaraäri. Mäeinstituudis õpetatava õppekava nimetus oli [[geotehnoloogia]]. Mäeinstituut asus aadressil [[Ehitajate tee]] 5, VII korpus, teine korrus. 2016. aastal liideti mäeinstituut seni iseseisva üksusena toiminud [[TTÜ Geoloogia Instituut|geoloogia instituudiga]] TTÜ [[Tallinna Tehnikaülikooli Loodusteaduskond|loodusteaduskonna]] koosseisus. Mäeinstituudist sai geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakond.<ref>[https://taltech.ee/geoloogia-instituut/ajaloost Ajaloost], Geoloogia instituudi koduleht, vaadatud 19.04.2026</ref> Mäenduse õpet jätkab geoloogia instituut bakalaureuseõppekavas "Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogia" ning magistriõppekavas "Maa süsteemid ja geotehnoloogia".<ref>[https://taltech.ee/geoloogia-instituut/oppekavad Õppekavad], Geoloogia instituudi koduleht, vaadatud 19.04.2026</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://taltech.ee/geoloogia-instituut/maenduse-ja-maavaratehnoloogia-osakond Geoloogia instituudi Mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna tutvustusleht] [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikool]] jwj1yrb4o7ede91po0hnf2ib8oeqwk0 0 207355 7248252 7106825 2026-10-05T20:20:23Z Funktsionalism-modernism 231916 Haapsalu märgi saatus 7248252 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel, 2015.JPG|pisi|Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel, 2015]] [[Pilt:Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel.JPG|thumb|Juuli 2006]] [[Pilt:Osmussaar8.jpg|thumb|Juuni 2003]] '''Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel''' on [[Osmussaar]]e kaitsmisel langenud [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] sõduritele püstitatud [[mälestusmärk]]. Osmussaarel paikneva mälestusmärgi [[geograafilised koordinaadid]] on {{Coordinate|article=/|text=/|NS=59.293611|EW=23.377778|type=landmark|region=EE}}. Seoses [[Kolmas Riik|Saksamaa]] vägede pealetungiga [[1941]]. aastal tuli asuda saart kaitsma. Osmussaare kangelaslik kaitsmine Nõukogude vägede poolt on siiski ainult [[legend]], sest tegelikult ei pakkunud Osmussaare vallutamine sakslastele suuremat huvi ja venelaste tegevus piirdus ainult saarelt põgenemisega. Siiski pommitasid sakslased piirkonda mitu päeva ja selle käigus hukkus ka saarel viibinud Nõukogude sõdureid. Hiljem pühendati põgenemise käigus mahajäänud venelastele mälestusmärk. Nimelt ei olnud kõik Nõukogude sõdurid põgenedes laevale mahtunud ja üleliigsed sõdurid kas lasti maha või suleti patarei ruumidesse. Ühtlasi oli Osmussaart [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kaitsnud sõdurite mälestusmärk ka [[Haapsalu]]s. Sealne mälestuskivi avati [[27. juuni]]l [[1975]] Jaama tänava ja Kalda tänava nurgal oleval haljasalal, mida hakati ametlikult nimetama [[Osmussaare väljak]]uks.<ref>Ülla Paras: [https://web.archive.org/web/20081208165228/http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?aasta=19&lk=40 Kronoloogia] [[Läänemaa Muuseum]]</ref> Haapsalus olnud mälestusmärk eemaldati 2022. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kaie |eesnimi=Ilves |kuupäev=15 september 2022 |pealkiri=Haapsalu teisaldas Osmussaare mälestuskivi |väljaanne=Lääne Elu |url=https://online.le.ee/2022/09/15/haapsalu-teisaldas-osmussaare-malestuskivi/ |vaadatud=5 oktoober 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Osmussaare kaitsjate mälestuskivi - Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |url=https://db.esap.ee/object/la-0010 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=db.esap.ee}}</ref> Likvideeritud 2023. aasta suvel. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Osmussaar]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]] sydccti7uqro2yoqrk10zwtjak1yn6s 7248422 7248252 2026-10-06T09:50:00Z Funktsionalism-modernism 231916 7248422 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel, 2015.JPG|pisi|Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel, 2015]] [[Pilt:Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel.JPG|thumb|Juuli 2006]] [[Pilt:Osmussaar8.jpg|thumb|Juuni 2003]] '''Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel''' oli [[Osmussaar]]e kaitsmisel langenud [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] sõduritele püstitatud [[mälestusmärk]]. Osmussaarel paikneva mälestusmärgi [[geograafilised koordinaadid]] on {{Coordinate|article=/|text=/|NS=59.293611|EW=23.377778|type=landmark|region=EE}}. Seoses [[Kolmas Riik|Saksamaa]] vägede pealetungiga [[1941]]. aastal tuli asuda saart kaitsma. Osmussaare kangelaslik kaitsmine Nõukogude vägede poolt on siiski ainult [[legend]], sest tegelikult ei pakkunud Osmussaare vallutamine sakslastele suuremat huvi ja venelaste tegevus piirdus ainult saarelt põgenemisega. Siiski pommitasid sakslased piirkonda mitu päeva ja selle käigus hukkus ka saarel viibinud Nõukogude sõdureid. Hiljem pühendati põgenemise käigus mahajäänud venelastele mälestusmärk. Nimelt ei olnud kõik Nõukogude sõdurid põgenedes laevale mahtunud ja üleliigsed sõdurid kas lasti maha või suleti patarei ruumidesse.{{Lisa viide}} Ühtlasi oli Osmussaart [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kaitsnud sõdurite mälestusmärk ka [[Haapsalu]]s. Sealne mälestuskivi avati [[27. juuni]]l [[1975]] Jaama tänava ja Kalda tänava nurgal oleval haljasalal, mida hakati ametlikult nimetama [[Osmussaare väljak]]uks.<ref>Ülla Paras: [https://web.archive.org/web/20081208165228/http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?aasta=19&lk=40 Kronoloogia] [[Läänemaa Muuseum]]</ref> Haapsalus olnud mälestusmärk eemaldati 2022. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kaie |eesnimi=Ilves |kuupäev=15 september 2022 |pealkiri=Haapsalu teisaldas Osmussaare mälestuskivi |väljaanne=Lääne Elu |url=https://online.le.ee/2022/09/15/haapsalu-teisaldas-osmussaare-malestuskivi/ |vaadatud=5 oktoober 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Osmussaare kaitsjate mälestuskivi - Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |url=https://db.esap.ee/object/la-0010 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=db.esap.ee}}</ref> Likvideeritud 2023. aasta suvel.{{Lisa viide}} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Osmussaar]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]] oyh8dy14fttdnhbpn9p8ivvhjjpq97m 0 208962 7248149 7246157 2026-10-05T17:10:07Z Raamaturott 56450 /* Juuli */ 7248149 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1986]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1986}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Ally Maki]], Ameerika Ühendriikide näitleja *1. jaanuar – [[Viktorija Amelina]], ukraina kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Hsieh Su-wei]], Taiwani tennisist *4. jaanuar – [[James Milner]], Inglismaa jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Laura Kõrgemäe]], eesti modell ja Eesti Miss 2005 *[[6. jaanuar]] – [[Petter Northug]], norra suusataja *[[8. jaanuar]] – [[David Silva]], hispaania jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Abigail Clancy]], inglise modell * 10. jaanuar – [[Mirjam Dede]], eesti laulja *[[14. jaanuar]] – [[Romed Baumann]], Austria mäesuusataja *14. jaanuar – [[Yohan Cabaye]], Prantsusmaa jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Marija Abakumova]], Venemaa odaviskaja *[[16. jaanuar]] – [[Aija Andrejeva]], Läti laulja *[[18. jaanuar]] – [[Maarja Kivi|Maarja Meriste-Kivi]], eesti laulja *18. jaanuar – [[Senad Lulić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[19. jaanuar]] – [[Claudio Marchisio]], Itaalia jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[Sandro Viletta]], Šveitsi mäesuusataja *[[24. jaanuar]] – [[Mischa Barton]], inglise näitleja *[[26. jaanuar]] – [[Gerald Green]], USA korvpallur *26. jaanuar – [[Sten Villmann]], Eesti sõudja *[[31. jaanuar]] – [[Tarmo Riitmuru]], eesti kümnevõistleja * 31. jaanuar – [[Janno Puusepp]], näitekirjanik, luuletaja, lavastaja, koomik, näitleja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Johann Vonlanthen]], šveitsi jalgpallur *[[6. veebruar]] – [[Amanda Ammar]], kanada murdmaasuusataja *[[10. veebruar]] – [[Radamel Falcao]], Colombia jalgpallur * 10. veebruar – [[Josh Akognon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[11. veebruar]] – [[Jaanus Saks]], eesti räppar ja ansambli Põhja-Tallinn asutajaliige *[[13. veebruar]] – [[Jüri Butšakov]], eesti ajakirjanik ja telesaatejuht *[[14. veebruar]] – [[Joosep Pokla]], eesti korvpallur *[[18. veebruar]] – [[Omid Haji Noroozi]], Iraani Kreeka-Rooma maadleja * 18. veebruar – [[Rene Aljas]], eesti jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Roberts Misāns]], läti kabetaja *19. veebruar – [[Jayde Nicole]], kanada modell *[[22. veebruar]] – [[Rajon Rondo]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[24. veebruar]] – [[Carolina Pihelgas]], eesti luuletaja ja tõlkija *[[25. veebruar]] – [[Justin Berfield]], USA filminäitleja * 25. veebruar – [[Danny Saucedo]], rootsi popartist, laulja ja laulukirjutaja * 25. veebruar – [[Andrus Sabiin]], eesti sõudja * 25. veebruar – [[Mihkel Allikmäe]], eesti maadleja ja treener *[[27. veebruar]] – [[Arnbjørn Hansen]], Fääri saarte jalgpallur *27. veebruar – [[Nicole Linkletter]], USA modell *27. veebruar – [[Kristel Pärna]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja ning iluvõimlemistreener *[[28. veebruar]] – [[Kazimieras Gnedojus]], leedu jalgpallur * 28. veebruar – [[Kevin Renno]], eesti võitlussportlane ==Märts== *[[2. märts]] – [[Petr Jiráček]], Tšehhi jalgpallur *[[6. märts]] – [[Markus Puusepp]], Eesti orienteeruja *[[7. märts]] – [[Natko Zrnčić-Dim]], Horvaatia mäesuusataja *[[12. märts]] – [[Danny Jones]], laulja ja kitarrist *[[14. märts]] – [[Margot Võsokov]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja * 14. märts – [[Mirvet Võsokov]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja *[[15. märts]] – [[Priit Pikker]], eesti jalgpallur *[[16. märts]] – [[Bernard Parker]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur *[[17. märts]] – [[Edin Džeko]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur * 17. märts – [[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja *[[18. märts]] – [[Alo Toom]], eesti maadleja *[[19. märts]] – [[Tõnis Kaukvere]], eesti jalgpallur *[[22. märts]] – [[Kamila Lićwinko]], poola kõrgushüppaja *[[24. märts]] – [[Kaur Riismaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik ja näitleja *[[25. märts]] – [[Maarja Merivoo-Parro]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik *[[26. märts]] – [[Jessica Hart (modell)|Jessica Hart]], Austraalia modell * 26. märts – [[Emma Laine]], soome tennisist ja treener *[[27. märts]] – [[Manuel Neuer]], Saksamaa jalgpallur *[[28. märts]] – [[Lady Gaga]], USA laulja *[[31. märts]] – [[Mari Suursalu]], Eesti golfimängija ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Ibrahim Afellay]], Hollandi jalgpallur (poolkaitsja) * 2. aprill – [[Léo Matos]], Brasiilia jalgpallur * 2. aprill – [[Andris Biedriņš]], Läti endine elukutseline korvpallur *[[3. aprill]] – [[Amanda Bynes]], ameerika näitleja *[[5. aprill]] – [[Hayley Jean Blackburn]], Inglismaalt pärit balletiartist *[[8. aprill]] – [[Oliver Koit]], eesti rokkmuusik *[[9. aprill]] – [[Jevgeni Kazakov]], vene marodöör * 9. aprill – [[Luca Marin]], Itaalia ujuja * 9. aprill – [[Leighton Meester]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja *[[10. aprill]] – [[Vincent Kompany]], Belgia jalgpallur *10. aprill – [[Fernando Gago]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener *[[11. aprill]] – [[Tatjana Kossintseva]], vene maletaja *11. aprill – [[Stephanie Pratt]], USA telepersoon *11. aprill – [[Margus Välling]], Eesti allveesportlane *11. aprill – [[Dany Nounkeu]], Kameruni jalgpallur *[[16. aprill]] – [[Paul di Resta]], Suurbritannia vormelisõitja * 16. aprill – [[Andres Olvik]], eesti ujuja *[[18. aprill]] – [[Asso Prii]], eesti ühiskonnategelane * 18. aprill – [[Danilo Rinaldi]], San Marino jalgpallur *[[19. aprill]] – [[Henrik Kalmet]], eesti näitleja ja saatejuht *[[21. aprill]] – [[Kristjan Kasearu]], eesti laulja *[[22. aprill]] – [[Amber Heard]], USA näitleja *22. aprill – [[Rasmus Kütt]], eesti ujuja *[[23. aprill]] – [[Sven Kramer]], Hollandi kiiruisutaja *[[24. aprill]] – [[Sandra Uusberg]], eesti näitleja *[[27. aprill]] – [[Dinara Safina]], Venemaa tennisist *[[30. aprill]] – [[Mihkel Järveoja]], Eesti orienteeruja *30. aprill – [[Martten Kaldvee]], Eesti laskesuusataja ==Mai== *[[3. mai]] – [[Erik Paartalu]], eesti juurtega Austraalia jalgpallur * 3. mai – [[Melanie South]], Briti tennisist * 3. mai – [[Lauri Hirvesaar]], eesti toote- ja tööstusdisainer *[[9. mai]] – [[Martin Pärtelpoeg]], Eesti motosportlane *9. mai – [[Vladimir Sidorkin]], Eesti ujuja *[[11. mai]] – [[Abou Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. mai]] – [[Im Dong-hyun]], Lõuna-Korea vibulaskja * 12. mai – [[Anna Hõbemäe]], eesti kunstnik *[[13. mai]] – [[Alexander Rybak]], Norra laulja * 13. mai – [[Ellen Pettitt]], Austraalia kõrgushüppaja * 13. mai – [[Robert Pattinson]], inglise näitleja, modell ja muusik *[[14. mai]] – [[Karel Koplimets]], eesti kunstnik *[[16. mai]] – [[Megan Fox]], USA näitleja *[[17. mai]] – [[Timo Simonlatser]], eesti murdmaasuusataja *[[21. mai]] – [[Mario Mandžukić]], Horvaatia jalgpallur *[[22. mai]] – [[Anders Gløersen]], Norra murdmaasuusataja *[[23. mai]] – [[Natalja Matvejeva]], Venemaa murdmaasuusataja *[[23. mai]] – [[Hendrik Rikand]], Eesti ''indiaca''-mängija ja treener *[[27. mai]] – [[Bamba Fall]], Senegali elukutseline korvpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Ruslan Zubets]], Eesti sambomaadleja *[[3. juuni]] – [[Rafael Nadal]], hispaania tennisist *[[5. juuni]] – [[Anet Kaasik]], Eesti tennisist *[[6. juuni]] – [[Uota Ale]], Tuvalu jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Shia LaBeouf]], Ameerika näitleja ja režissöör *[[13. juuni]] – [[Mary-Kate Olsen|Mary-Kate]] ja [[Ashley Olsen]], ameerika näitlejad *[[16. juuni]] – [[Kristjan Liivamägi]], eesti majandusteadlane *[[18. juuni]] – [[Jaanus Riibe]], Eesti poliitik * 18. juuni – [[Andri Volokitin]], ukraina maletaja * 18. juuni – [[Edgars Eriņš]], läti kümnevõistleja *[[19. juuni]] – [[Michelle McLaughlin]], USA modell * 19. juuni – [[Sjoerd Huisman]], hollandi kiiruisutaja * 19. juuni – [[Ragnar Sigurðsson]], Islandi jalgpallur *[[21. juuni]] – [[Lana Del Rey]], Ameerika laulja, laulude kirjutaja ja modell *[[25. juuni]] – [[Erik Abner]], eesti geneetik *[[27. juuni]] – [[Antoine Dodson]], USA muusik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Agnes Monica]], Indoneesia laulja ja näitleja *[[2. juuli]] – [[Lindsay Lohan]], ameerika näitleja ja laulja * 2. juuli – [[Maarja Pärtna]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija * 2. juuli – [[Aatif Chahechouhe]], Maroko jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Ola Toivonen]], Rootsi jalgpallur *[[5. juuli]] – [[Adam Young]], USA muusik * 5. juuli – [[Piermario Morosini]], itaalia jalgpallur *[[6. juuli]] – [[Luigi Di Maio]], Itaalia poliitik * 6. juuli – [[Jacinta Ngobese-Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi aktivist ja endine raadiosaatejuht *[[11. juuli]] – [[Jean-Christophe Napoléon]], Napoléoni keiserliku perekonna pea *[[12. juuli]] – [[Hannaliis Jaadla]], Eesti jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Yakup Kılıç]], Türgi endine poksija *[[18. juuli]] – [[Deniss Karpak]], Eesti purjetaja *[[20. juuli]] – [[Andreas Kümmert]], saksa laulja *[[22. juuli]] – [[Julia Kurbat]], Eesti ujuja *[[24. juuli]] – [[Kelly Carrington]], USA modell ja rõivadisainer *[[25. juuli]] – [[Maria Pietilä-Holmner]], Rootsi mäesuusataja *[[30. juuli]] – [[Arthur Abele]], saksa kümnevõistleja *[[31. juuli]] – [[Svetlana Sleptsova]], Venemaa laskesuusataja ==August== *[[3. august]] – [[Darja Domratševa]], Valgevene laskesuusataja *[[5. august]] – [[Kathrin Zettel]], Austria mäesuusataja *[[7. august]] – [[Ardo Kreek]], eesti võrkpallur *7. august – [[Paul Biedermann]], Saksa ujuja *7. august – [[Ilja Tšernoussov]], Venemaa murdmaasuusataja *[[12. august]] – [[Johannes Veski]], eesti lavastaja ja teatrijuht *[[13. august]] – [[Daniil Steptšenko]], Eesti laskesuusataja * 13. august – [[Merilin Kirbits]], eesti näitleja *[[18. august]] – [[Diana Legušs]], Eesti ''squash'''i-mängija *[[19. august]] – [[Christina Perri]], USA laulja * 19. august – [[Dmitri Kordas]], Eesti näitleja *[[21. august]] – [[Brooks Wheelan]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[23. august]] – [[Roman Krõlov]], Eesti ujuja *[[25. august]] – [[Rona Nishliu]], Kosovo-Albaania laulja ja raadiosaatejuht *[[26. august]] – [[Colin Kâzım-Richards]], Türgi jalgpallur *28. august – [[Gilad Shalit]], Iisraeli kaitseväelane *30. august – [[Carla Giraldo]], Colombia näitleja, laulja ja modell *[[30. august]] – [[Ryan Ross]], USA muusik *[[31. august]] – [[Martti Himma]], eesti suusataja *31. august – [[Feng Tianwei]], Singapuri lauatennisist ==September== *[[3. september]] – [[OMI]], Jamaica reggaelaulja * 3. september – [[Julija Mendel]], Ukraina ajakirjanik *[[4. september]] – [[Stefano Gross]], Itaalia mäesuusataja *[[7. september]] – [[Alice Zeniter]], prantsuse kirjanik *[[11. september]] – [[Valeri Bortšin]], Venemaa kergejõustiklane * 11. september – [[Johann Lents]], Eesti rendžumängija *[[12. september]] – [[Emmy Rossum]], ameerika näitleja *[[13. september]] – [[Kamui Kobayashi]], jaapani vormelisõitja *[[16. september]] – [[Leon Best]], Iirimaa jalgpallur * 16. september – [[Sally Pearson]], Austraalia tõkkejooksja *[[18. september]] – [[René Puura]], eesti klahvpillimängija *[[19. september]] – [[Leon Best]], Iirimaa jalgpallur *[[24. september]] – [[Birgit Varjun]], eesti laulja *[[27. september]] – [[Aile Alveus-Krautmann]], eesti laulja *[[28. september]] – [[Siret Luik]], Eesti vibulaskur *[[30. september]] – [[Olivier Giroud]], Prantsusmaa jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Tiiu Ivanova]], Eesti koorijuht *[[2. oktoober]] – [[Adam Vojtěch]], Tšehhi jurist ja poliitik *[[3. oktoober]] – [[Liis Lass]], eesti seltskonnategelane *[[13. oktoober]] – [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[Carlo Janka]], Šveitsi mäesuusataja *15. oktoober – [[Andrei Ozdoba]], Eesti laulja ning trummar *[[16. oktoober]] – [[Inna]], rumeenia tantsumuusikaartist *[[17. oktoober]] – [[Janne Saar]], eesti laulja *[[18. oktoober]] – [[Loúkas Giórkas]], Küprose päritolu kreeka laulja *[[25. oktoober]] – [[Aleksandr Latin]], Eesti triatleet *[[27. oktoober]] – [[Mari Matjus]], eesti vandeadvokaat *[[28. oktoober]] – [[Roland Laos]], eesti näitleja *[[30. oktoober]] – [[Thomas Morgenstern]], Austria suusahüppaja ==November== *[[1. november]] – [[Ksenija Balta]], eesti kergejõustiklane *[[11. november]] – [[Eirik Brandsdal]], Norra murdmaasuusataja *[[12. november]] – [[Ignazio Abate]], Itaalia jalgpallur *[[15. november]] – [[Sania Mirza]], India tennisist *[[17. november]] – [[Nani]], Portugali jalgpallur *[[18. november]] – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja * 18. november – [[Kadri Voorand]], eesti džässlaulja ja helilooja *[[19. november]] – [[Dayron Robles]], Kuuba kergejõustiklane *[[23. november]] – [[Vladõslav Krõkli]], Ukraina riigiametnik *[[26. november]] – [[Aleksandr Šeps]], Venemaa selgeltnägija *[[27. november]] – [[Jeanelle]] (Jaanika Odes), eesti laulja ja modell *[[28. november]] – [[Georg Allikas]], eesti motokrossisõitja *[[30. november]] – [[Julia Reda]], Saksamaa poliitik ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Gintas Podelis]], Leedu jalgpallur *[[7. detsember]] – [[Jakov Milatović]], Montenegro poliitik *[[9. detsember]] – [[Martin Taska]], eesti jalgpallur *[[13. detsember]] – [[Mikael Lustig]], Rootsi jalgpallur *[[15. detsember]] – [[Erjon Tola]], Albaania mäesuusataja *[[17. detsember]] – [[Vanessa Zima]], USA filminäitleja *[[18. detsember]] – [[Kaspar Kurve]], Eesti poliitik *[[24. detsember]] – [[Theodor Gebre Selassie]], Tšehhi jalgpallur * 24. detsember – [[Ana Brenda Contreras]], Mehhiko näitleja ja laulja *[[26. detsember]] – [[Hugo Lloris]], Prantsusmaa jalgpallur *[[27. detsember]] – [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], Jamaica sprinter nw80w6x722c3fanxxay9uvqtxxvg0oo 0 213158 7248325 7073559 2026-10-06T02:21:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248325 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{liita| Kommunismiehitaja}} {{See artikkel| räägib tänapäeval ilmuvast väljaandest; varem ilmunud lehtede kohta vaata artiklitest [[Saarte Hääl (1940–1950)]] ja [[Saarte Hääl (1988–1992)]]}} '''Saarte Hääl''' on eesti [[päevaleht]], mis ilmub iseseisva ajalehena 2006. aasta 8. detsembrist ja mida levitatakse peamiselt [[Saare maakond|Saare maakonnas]]. Lehe väljaandja on [[Raadio Kadi|OÜ Raadio Kadi]]. Kuni 4. maini 2010 kandis leht nime '''Oma Saar'''.{{lisa viide}} 2006.-2008. aastani ilmus Oma Saare kuus korda nädalas, esmapäevast laupäevani. {{lisa viide}} 2010. aastal oli ajalehe tiraaž 4500 ning ajaleht ilmus viis korda nädalas (teisipäevast laupäevani).<ref>[https://web.archive.org/web/20230812110016/http://vana.meedialiit.ee/uudised/2010/04_05_10.html Ajaleht Oma Saar kannab tänasest nime Saarte Hääl] Eesti Ajalehtede Liidu koduleht. 04.05.2010.</ref> 2011. aastal sai Saarte Hääl kaks Eesti ajakirjanduspreemiat. Päevaleht oli [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] žürii valikul parima kujundusega ajaleht alla 20 000 tiraažiga lehtede seas ning lisaks pälvis ajaleht aasta kujundusuuenduse preemia<ref>[http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=30572&sec=1 "Saarte Hääl on Eesti parima kujundusega maakonnaleht"] Saarte Hääl, 3. märts 2012</ref>. Ajalehe esimene peatoimetaja oli Tiina Luks<ref>Mele Pesti. [https://saartehaal.postimees.ee/7403279/intervjuu-esimene-peatoimetaja-tiina-luks-saarte-haal-on-vaga-ilus-leht Intervjuu ⟩ Esimene peatoimetaja Tiina Luks: “Saarte Hääl on väga ilus leht!”] Saarte Hääl, 08.12.2021.</ref>, seejärel oli ametis Merike Pitk. 2021. aasta sügisel sai [[Gunnar Siiner]]i asemel peatoimetajaks [[Mele Pesti]], kes töötas seal neli kuud, kuni koondati. Saarte Hääle peatoimetaja kohusetäitjaks määrati siis tegevtoimetaja [[Andres Sepp]]. <ref name="Pesti">[https://www.err.ee/1608320789/saarte-haal-ja-kadi-raadio-saavad-uue-peatoimetaja "Saarte Hääl ja Kadi raadio saavad uue peatoimetaja"] ERR Uudised, 28.08.2021.</ref> 2020. aastast ilmub Saarte Hääl kolm korda nädalas, teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval, keskmise tiraažiga 4100 eksemplari. Saarte Hääle digiväljaandel on 2025. aasta veebruari seisuga 2600 tellijat.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.saartehaal.ee Saarte Hääle koduleht] [[Kategooria:Saare maakonna ajalehed]] jjgq3z2l4cdi270je297oe8kowzll8d 0 215114 7248377 6984748 2026-10-06T08:50:02Z ~2026-53659-21 239088 /* */ 7248377 wikitext text/x-wiki '''Ants Aader''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1970]]) on eesti bioloog ja informaatik. Aastatel 1989–1995 läbis ta [[Tartu Ülikool]]is bakalaureuseõppe ja 1995–1997 samas magistriõppe.<ref name="etis">{{ETIS}} (vaadatud 1. juunil 2015)</ref> Aastatel 1997–1999 töötas ta [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis]] insenerina, 2003–2004 [[Eesti Biokeskus]]es biostatistikuna, 2004–2005 Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudis biostatistikuna. Alates 2008. aastast on ta Bitikodo OÜ juhatuse liige.<ref name="etis"/> Alates 2014 [[Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu valimised 2006|Rootsi Eestlaste Liidu]] 16. Esinduskogu saadik. Alates 2026 on Tabivere Põhikoolis Geograafia, Bioloogia, Keemia ning füüsika õpetaja. Tööga ta ikka ültse hakkama ei saa! ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.aader.com/ Antsu virtuaalmaailm/küberkodu] {{JÄRJESTA:Aader, Ants}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 37x136h774qvo2l6f6tnpamm9qwi4w6 7248380 7248377 2026-10-06T08:57:30Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7248377|7248377]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-53659-21|~2026-53659-21]] ([[User talk:~2026-53659-21|arutelu]]) 7248380 wikitext text/x-wiki '''Ants Aader''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1970]]) on eesti bioloog ja informaatik. Aastatel 1989–1995 läbis ta [[Tartu Ülikool]]is bakalaureuseõppe ja 1995–1997 samas magistriõppe.<ref name="etis">{{ETIS}} (vaadatud 1. juunil 2015)</ref> Aastatel 1997–1999 töötas ta [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis]] insenerina, 2003–2004 [[Eesti Biokeskus]]es biostatistikuna, 2004–2005 Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudis biostatistikuna. Alates 2008. aastast on ta Bitikodo OÜ juhatuse liige.<ref name="etis"/> Alates 2014 [[Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu valimised 2006|Rootsi Eestlaste Liidu]] 16. Esinduskogu saadik. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.aader.com/ Antsu virtuaalmaailm/küberkodu] {{JÄRJESTA:Aader, Ants}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 718gplh3h3z18lttt6zk0e3azdudgtv 0 230417 7248025 7205655 2026-10-05T12:56:36Z ~2026-53567-36 239027 /* Välislingid */ 7248025 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Martin Zobel.jpg|pisi|Martin Zobel, 2009]] '''Martin Zobel''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1957]] [[Tallinn]]as) on eesti bioloog ja ökoloog, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (2010. aastast). ==Haridus== Ta lõpetas [[1975]]. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna 1. Keskkooli]] ning [[1980]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]], kus õppis [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond|bioloogia-geograafiateaduskonna]] bioloogiaosakonnas. 1984. aastal kaitses Tartu Riikliku Ülikooli juures bioloogiakandidaadi väitekirja "Eesti rannalähedaste loopealsete taimekoosluste ökoloogia ja dünaamika”. ==Töökäik== 1980. aastatel töötas Zobel Tartu Riikliku Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudis (endises taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris) inseneri, vaneminseneri, assistendi, vanemõpetaja ja dotsendina. 1992. aastast on ta [[Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut|Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi]] botaanika osakonna taimeökoloogia korraline professor, aastatel 2008–2015 oli ta [[bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus]]e FIBIR juhataja.<ref>[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/04/zobel_2021.pdf Martin Zobel CV]</ref> Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 2010. aastal ökoloogia alal.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06220537 "Teaduste akadeemia valis kümme uut akadeemikut"] ERR Uudised, 8. detsember 2010.</ref> Ta kuulub akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. Ta on Eesti TA polaaruuringute komisjoni liige.<ref>[https://web.archive.org/web/20230605023100/https://www.akadeemia.ee/akadeemia/noukogud-ja-komisjonid/ Nõukogud ja komisjonid] Eesti TA kodulehel</ref> ==Teadustöö== Uurimistöö põhisuunad: liikide kooseksisteerimise teooria kui bioloogilise mitmekesisuse varieeruvuse seletaja; liigirikkust mõjutavate ökoloogiliste mehhanismide eksperimentaalne uurimine; abbuskulaar-mükoriissete seente bioloogiline mitmekesisus ja selle varieerumise põhjused globaalsel ja lokaalsel tasandil; liigirikaste niidu- ja metsakoosluste dünaamika ja eksperimentaalne taastamine. Zobel kuulub enim viidatud tänapäeva Eesti teadlaste sekka<ref>{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/en/research/field-rankings |pealkiri=Field rankings for scientists of the University of Tartu |vaadatud=2015-02-03 |arhiivimisaeg=2017-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170512023707/http://www.ut.ee/en/research/field-rankings |url-olek=ei tööta }}</ref> ja ühtlasi oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka<ref>[https://novaator.err.ee/1004643/maailma-mojukaimate-kolleegide-sekka-joudis-uheksa-eesti-teadlast "Maailma mõjukaimate kolleegide sekka jõudis üheksa Eesti teadlast"] ERR Novaator, 19. november 2019.</ref>. ==Ühiskondlik tegevus== 1992. aastast on ta IAVS (International Association for Vegetation Science) nõukogu liige, sh 2007–2011 asepresident; 1994–2006 ja 2009–2016 Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige; 2003–2009 Haridus- ja Teadusministeeriumi Teaduskompetentsi Nõukogu esimees. Alates 2000. aastast on ta mitmesuguste teadust rahastavate institutsioonide (nt [[Euroopa Komisjon]], [[Soome Teaduste Akadeemia]], Šveitsi Riiklik Teadusfond jt) ekspert. ==Tunnustus== * [[1995]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] geo- ja bioteaduste ning põllumajandusteaduste alal (kollektiivi liige) * [[1998]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] geo- ja bioteaduste alal (kollektiivi juht) * [[2007]] [[Valgetähe IV klassi teenetemärk|Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * [[2007]] [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> * [[2016]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] geo- ja bioteaduste alal (kollektiivi juht) * [[2017]] [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> * [[2022]] [[Karl Ernst von Baeri medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.akadeemia.ee/selgusid-karl-ernst-von-baeri-ja-teaduste-akadeemia-medalite-laureaadid/|pealkiri=Selgusid Karl Ernst von Baeri ja teaduste akadeemia medalite rauleaadid|väljaanne=Eesti Teaduste Akadeemia|aeg=7. detsember 2022}}</ref> * [[2025]] [[100 semestrit Tartu Ülikoolis|teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis" |url=https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nu_Pani |vaadatud=1. novembril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> == Isiklikku == Tema isa oli arhitekt ja arhitektuuriajaloolane [[Rein Zobel]], vend on bioloog [[Kristjan Zobel]]. ==Viited== {{Viited}} == Kirjandus == * Margus Maidla. Akadeemik Martin Zobel, ökoloogia laiendaja. - Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 577–584 ==Välislingid== * {{ETIS}} * [https://www.akadeemia.ee/member/zobel/ Martin Zobel] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel * [http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/taimede-liigirikkus/ "Püramiidi tipus"], ETV teadussaade, 24. jaanuar 2013 {{JÄRJESTA:Zobel, Martin}} [[Kategooria:Eesti ökoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Zooloogia ja Botaanika Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] mvcc2u2gdvimavw5p00w5m4t96q81oa 0 249797 7248307 7119931 2026-10-05T23:01:27Z Velirand 67997 7248307 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''George Fenton''' (õieti '''George Howe'''; [[19. oktoober]] [[1950]] – [[5. oktoober]] [[2026]]) oli Briti [[helilooja]], keda tuntakse peamiselt [[filmimuusika]] autorina. Ta on muusikat kirjutanud ka teleseriaalidele ja teatrile. {{JÄRJESTA:Fenton, George}} [[Kategooria:Suurbritannia heliloojad]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] ble35ogtlw4dt9ry92dw66jyz81iswm 7248308 7248307 2026-10-05T23:02:23Z Velirand 67997 + kategooria 7248308 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''George Fenton''' (õieti '''George Howe'''; [[19. oktoober]] [[1950]] – [[5. oktoober]] [[2026]]) oli Briti [[helilooja]], keda tuntakse peamiselt [[filmimuusika]] autorina. Ta on muusikat kirjutanud ka teleseriaalidele ja teatrile. {{JÄRJESTA:Fenton, George}} [[Kategooria:Suurbritannia heliloojad]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 76xmxe5tf7qjijkx04xd5f01dghwrhw 7248309 7248308 2026-10-05T23:03:18Z Velirand 67997 7248309 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''George Richard Ian Howe Fenton''' (õieti '''George Howe'''; [[19. oktoober]] [[1950]] – [[5. oktoober]] [[2026]]) oli Briti [[helilooja]], keda tuntakse peamiselt [[filmimuusika]] autorina. Ta on muusikat kirjutanud ka teleseriaalidele ja teatrile. {{JÄRJESTA:Fenton, George}} [[Kategooria:Suurbritannia heliloojad]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 4wp9rkx1quvmdjlticzjl0f0uxrtmwr 7248310 7248309 2026-10-05T23:04:21Z Velirand 67997 7248310 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''George Richard Ian Howe Fenton''' (õieti '''George Howe'''; [[19. oktoober]] [[1949]] – [[5. oktoober]] [[2026]]) oli Briti [[helilooja]], keda tuntakse peamiselt [[filmimuusika]] autorina. Ta on muusikat kirjutanud ka teleseriaalidele ja teatrile. {{JÄRJESTA:Fenton, George}} [[Kategooria:Suurbritannia heliloojad]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 8v8azrftvifkzcy4wg7db966abqwdc6 0 266450 7248353 7209963 2026-10-06T07:27:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248353 wikitext text/x-wiki [[Pilt:IRL Siim Kabrits.jpg|pisi|Siim Kabrits 2011. aastal]] '''Siim Kabrits''' (sündinud [[4. juuli]]l [[1979]] [[Tartu]]s<ref name="VVK1999"/>) on Eesti ettevõtja ja endine poliitik, [[XII Riigikogu]] liige (2011–2014). ==Hariduskäik== Siim Kabrits on lõpetanud 1997. aastal [[Tõrva Gümnaasium]]i<ref name="TG" />, 2000. aastal [[Tallinna Majanduskool]]i majandusõiguse erialal{{lisa viide}} ja 2007. aastal bakalaureuseõppes [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli Õigusinstituudi]].<ref name="VVK2009-167" /><ref name="Sakala27.03.2011"/> ==Tegevus ettevõtjana== Siim Kabrits on [[Arengufond]]i 2015. aasta [[Eesti Arenguidee konkurss|Eesti Arenguidee konkursi]] võitnud idee "[[Organic Estonia]]" üks autoritest.<ref name="Hiiu Leht" /><ref name="Maaelu22112018" /> === Marjad === Kabrits oli [[Eesti Maasikakasvatajate Liit|Eesti Maasikakasvatajate Liidu]] loomise eestvedaja 2005. aastal. Tema eestvedamisel korraldati 2006. aastal esimene [[Eesti maasikafestival]].<ref name="PM2006" /> Kabrits lahkus liidu juhatusest 2011. aastal.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/80231771/Eesti-Maasikakasvatajate-Liit Eesti Maasikakasvatajate Liit], Äriregister (vaadatud 27.12.2024)</ref> Ta on juhtinud marjade müügiga tegelenud firmat OÜ Conesco Eesti<ref name="Õhtuleht2008" /><ref name="EWR" />, samuti olnud müügidirektor marjade ja seente ekspordiga tegutsenud ettevõttes OÜ Berry Group.<ref name="Delfi01.03.2016" /><ref name="Ekspress25.01.2017" /> 2015. aastal esines Kabrits Paide [[Arvamusfestival]]il Eesti maitsete ekspordi arutelul [[mustikas|mustikakasvataja]] ning -eksportöörina.<ref>Ester Vaitmaa, [https://www.delfi.ee/artikkel/72207187/arvamusfestival-mis-on-eesti-maitsed-arutelu-juhib-evelin-ilves "ARVAMUSFESTIVAL: Mis on Eesti maitsed? Arutelu juhib Evelin Ilves!"], Delfi, 14.08.2015 (vaadatud 27.12.2024)</ref> === Õunad === 2016. aastal pälvis tähelepanu Eesti maheõunte ekspordiprojekt, mille käigus eksportis Siim Kabritsa osalusega ettevõte [[Saksamaa]]le ja [[Poola]] üle 700 tonni mahlatootmiseks mõeldud maheõunu.<ref name="Sakala27.10.2016" /><ref name="ERR27.10.2016" /><ref name="Äripäev10.04.2017" /> Selle ettevõtmise eest valis ajaleht [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] Siim Kabritsa 2016. aasta Viljandimaa aasta eksportööriks.<ref name="Sakala31122016" /> 2017. aasta suvel omandas ettevõte lisaks olemasolevale 13 hektari suurusele õunaaiale [[Halliste vald|Halliste vallas]] ka osaluse osaühingus Mulgi Õun, millele kuulus 35-hektariline õunaaed ja 60 hektarit mustsõstraaedasid.<ref name="Sakala14.09.2017" />[[File:Shroomwell 27 09 2024-82.jpg|thumb|left|Siim Kabrits 2024. aastal tutvustamas külalistele Shroomwelli tehast]]2017. aasta lõpul algatati OÜ Mulgi Õun suhtes kriminaalmenetlus seoses müüdavate õunte ebaselge päritoluga.<ref name="ERR12.12.2017" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Mulkide uueks vanemaks määrati õunasortidega skeemitanud Siim Kabrits |url=https://www.delfi.ee/artikkel/84600937/fotod-mulkide-uueks-vanemaks-maarati-ounasortidega-skeemitanud-siim-kabrits |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> [[Veterinaar- ja toiduamet]] tegi firmale ettekirjutuse õunte müük täielikult lõpetada, mida ettevõte täitma ei kiirustanud.<ref>Kristiina Viiron, [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/81640627/mulgi-ounal-keelati-igasugune-ounte-muuk "Mulgi Õunal keelati igasugune õunte müük"], Maaleht, 04.04.2018 (vaadatud 27.12.2024)</ref> Kabrits müüs hiljem osaluse ettevõttes.<ref name="Sakala29.11.2018" /> === Seened === 2014. aastal asutas Siim Kabrits [[OÜ Shroomwell]] (2023. aastani nimega OÜ Chaga)<ref name="ÄriregisterShroomwell" /><ref name="muutus2023">[https://tervis.postimees.ee/7863756/chaga-health-muutus-shroomwelliks "Chaga Health muutus Shroomwelliks"], Postimees (sisuturundus), 27. september 2023 (vaadatud 27.12.2024)</ref>, mis tegeleb tervisetoodete tootmise ja müügi<ref name="Delfi01.03.2016" /><ref name="Maaelu08112018" /><ref name="Delfi13.02.2019" /><ref name="Postimees11.11.2021" /><ref name="Tööstusuudised30.05.2023" />, [[meditsiiniseen]]te uurimise ja kasvatamisega ning mükotehnoloogiate arendamise ja rakendamisega metsanduses, reostuse tõrjes ning keskkonnakahjude taastamises{{lisa viide}}. Ettevõtte tegevus sai alguse Tõrva lähedal rajatud seenekasvandusest<ref>Артур Тюленев, [https://rus.err.ee/1609517072/v-jestonii-est-mesta-gde-griby-rastut-kruglyj-god "В Эстонии есть места, где грибы растут круглый год"], ERR/ETV+ "Кофе+", 09.11.2024 (vaadatud 27.12.2024)</ref>. === Kinnisvara === Novembris 2011 avalikustati ETV saates "Pealtnägija", et Siim Kabritsa ettevõttele OÜ Alistar Consult kuulus osa korterist, mis oli seotud [[elamislubade skandaal]]iga.<ref name="Delfi30.11.2011" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-12-15 |pealkiri=Siim Kabrits tegi väidetavalt äritehingu elamislubade afääri osalisega |url=https://lounapostimees.postimees.ee/669904/siim-kabrits-tegi-vaidetavalt-aritehingu-elamislubade-afaari-osalisega |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kabrits eitas oma seotust elamislubade äriga ning Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjon ei leidnud, et ta oleks korruptsioonivastast seadust rikkunud.<ref name="Sakala07.02.2012" /> 2012. aastal müüs Siim Kabrits osaluse kõnealuses kinnisvaras.<ref name="ERR07.02.2012" /> Skandaaliga seoses püüdis ajakirjanduses tähelepanu ka Siim Kabritsa katse eemaldada oma elulooartiklist eestikeelses Vikipeedias lõik elamislubade skandaali teemal.<ref>Madis Filippov: [http://www.postimees.ee/990318/kabrits-kustutas-vikipeedia-artiklist-elamislubade-skandaali "Kabrits kustutas Vikipeedia artiklist elamislubade skandaali"] Postimees, 30. september 2012</ref><ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/siim-kabritsa-vikipeedia-artiklist-kadus-viide-elamislubade-skandaalile?id=65039346 "Siim Kabritsa Vikipeedia artiklist kadus viide elamislubade skandaalile"] Delfi, 30. september 2012</ref><ref>[http://sakala.postimees.ee/991546/kabrits-kustutas-vikipeediast-elamis-lubade-skandaali "Kabrits kustutas Vikipeediast elamislubade skandaali"] Sakala, 2. oktoober 2012</ref> ==Poliitiline tegevus== Siim Kabrits oli alates 14. maist 1999 kuni 15. märtsini 2022 [[Isamaa Erakond|Isamaa erakonna]] (ja selle eelkäijate) liige.<ref name="Äriregister"/> Ta kandideeris [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Karksi vald|Karksi vallas]] valimisliidus Mulgimaa, kogus 98 häält ja osutus valituks Karksi vallavolikogu liikmeks.<ref name="VVKKarksi" /> Toonane vallavanem Arvo Maling Kabritsa kampaaniameeskonna liiget häälte ostmises. Uurimine Malingu väiteid ei kinnitanud ning valimistulemus jäeti kehtima.<ref name="Sakala1999"/> Muuhulgas oli ta Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisuse liige ning Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna Kesklinna osakonna esimees.{{lisa viide}} Alates 8. oktoobrist 2022 kuulub ta [[Erakond Parempoolsed|erakonda Parempoolsed]].<ref name="Äriregister"/> [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Tallinnas, kogus 56 häält<ref name="VVK2009" /> ja pääses asendusliikmena volikokku (2009–2011).<ref name="Ekspress27.10.2009" /> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Siim Kabrits Tallinnas [[Valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]], kogus 89 häält ning osutus valituks linnavolikokku.<ref name="VVK2013"/> 6. novembril 2013 kinnitati ta ka Tallinna [[Kesklinna halduskogu]] liikmeks.<ref name="Postimees06.11.2013"/> Tallinna linnavolikogu liikmena jätkas Kabrits kuni 2017. aasta kohalike valimisteni. ===Riigikogus=== [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 980 häält ning pääses Riigikokku [[Helir-Valdor Seeder]]i asendusliikmena.<ref name="Sakala27.03.2011"/> Ta oli 6. aprillist 2011 kuni 26. märtsini 2014 [[XII Riigikogu]] liige.<ref name="XIIRiigikogu" /> Ta oli Riigikogu õiguskomisjoni liige ja komisjoni juhtivmenetleja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (462 SE)<ref name="462SE" />, politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse (158 SE)<ref name="158SE" />, samuti abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse (308 SE) puhul.<ref name="308SE"/> Ta oli Riigikogu Mulgimaa toetusgrupi esimees<ref name="Sakala2011"/>, mille raames aitas kaasa Mulgikuu toimumisele Tallinnas<ref name="Maaleht2011" />, Tallinnas tegutseva Mulkide seltsi tööle, tööle [[mulgi keel]]e ja kultuuri eest seismisel ning Oma Mulgimaa arenguprogrammile.<ref name="KarksiSõna" /> Detsembris 2013 võttis Riigikogu 48 poolt- ja 23 vastuhäälega vastu seaduseelnõu 493 SE, mille kohaselt peavad kõik käibemaksukohustuslased hakkama alates 2014. aasta juulist deklareerima käibedeklaratsiooni lisas kõiki müügi- ja ostuarveid, kui arvete summa ühe tehingupartneri kohta on vähemalt 1000 eurot. Ainsa koalitsioonisaadikuna hääletas eelnõu vastu IRL-i liige Siim Kabrits.<ref name="EML"/> Seitse päeva hiljem teatas Eesti Vabariigi president [[Toomas Hendrik Ilves]] otsusest jätta seadus välja kuulutamata, kuna sellise kohustuse panemine ettevõtjatele polevat piisavalt motiveeritud ehk seaduse eelnõus tuleb põhjendada, miks antud piirang sobib eesmärgi saavutamiseks ning kas on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärasem.<ref name="VabariigiPresident" /> Pärast seaduseelnõus tehtud muudatusi kuulutas president seaduse välja 2014. aasta mais.<ref name="Äripäev20.05.2014/> ==Liikmesus== * 2007–2012 sihtasutuse [[KredEx]] nõukogu liige<ref name="ÄriregisterKredEx" /> * 2011. aasta maist [[Hasartmängumaksu Nõukogu]]<ref name="RiigiTeataja30.05.2011"/> liige * 2011–2014 – [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]]e<ref name="RiigiTeataja12.05.2011"/><ref name="ÄriregisterKIK"/> nõukogu liige * 2014. aastal asutatud ajaloo- ja kultuuriklubi [[Barclay de Tolly sõprade klubi]] idee ellukutsujaid<ref name="EPL03.02.2017"/> * 2018-2019 – [[Eesti Vehklemisliit|Eesti Vehklemisliidu]] juhatuse liige<ref name="Vehklemisliit"/><ref name="LEPM06.07.2018"/><ref name="ÄriregisterEVL"/> * 2018 – [[Mulgi vanem]]<ref name="ERR2018" /><ref name="Lõunaeestlane2018" /> ==Isiklikku== Siim Kabritsa isa [[Agu Kabrits]] oli Tõrva linnavolikogu esimees (2005–2009) ja linnapea (2009–2013).{{lisa viide}} Tema vanaema [[Õnne-Eha Kabrits]] oli [[Haapsalu koduloomuuseum]]i direktor (1974–1992) ja [[Eesti Kongress]]i liige (1990–1992); vanaisa Aksel Kabrits oli [[Haapsalu rajoon]]i peaveterinaararst (1964–1990). [[Haapsalu raekoda|Haapsalu raekoja]] ees asub Haapsalu Linnavolikogu tänuavaldusena paigaldatud nimeline pink Haapsalus pikka aega töötanud Kabritsatele.<ref name="LääneElu18.08.2013"/> Siim Kabritsa täditütar on filmirežissöör [[Anna Hints]].{{lisa viide}} ==Arvamusartikleid== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120323590/siim-kabrits-oordi-raba-taastamisel-hukkus-elujouline-mets-ja-edasi „Siim Kabrits: Öördi raba taastamisel hukkus elujõuline mets. Ja edasi?“]. Eesti Päevaleht, 22. september 2024 * [https://www.postimees.ee/7643817/siim-kabrits-meie-ellujaamise-kunst-on-moelda-arksamalt-aga-uheskoos „Siim Kabrits: Meie Ellujäämise Kunst on mõelda ärksamalt, aga üheskoos“]. Postimees, 9. november 2022 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="VVK1999">[http://www.vvk.ee/varasemad/k99/kandidaadid/2308.html Kandidaat nr 167 Siim Kabrits]</ref> <ref name="ÄriregisterShroomwell">[https://ariregister.rik.ee/est/company/12670125/Shroomwell-O%C3%9C?search_id=da2c871&pos=11 Shroomwell OÜ (12670125). Äriregister]</ref> <ref name="TG">{{Netiviide |url=https://www.torva.edu.ee/uldinfo/ajalugu/vilistlased/ |pealkiri=Tõrva Gümnaasiumi vilistlased |vaadatud=2024-10-08 |arhiivimisaeg=2023-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230609083539/http://www.torva.edu.ee/uldinfo/ajalugu/vilistlased/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="VVK2009-167">[http://www.vvk.ee/arhiiv/kov09/kandidaadid/?code=0784&dcode=2&cid=3659 Kandidaat nr 678 Siim Kabrits]</ref> <ref name="RiigiTeataja12.05.2011">[https://www.riigiteataja.ee/akt/312052011005?tegevus=salvesta-link Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine]. Riigi Teataja, 12. mai 2011</ref> <ref name="RiigiTeataja30.05.2011">[https://www.riigiteataja.ee/akt/330052011001 Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu moodustamine]. Riigi Teataja, 30. mai 2011</ref> <ref name="PM2006">Mirjam Mäekivi. [https://www.postimees.ee/1558679/tallinnas-tuleb-esimene-maasikafestival „Tallinnas tuleb esimene Maasikafestival“] Postimees, 4. juuli 2006</ref> <ref name="Sakala1999">[https://sakala.postimees.ee/2453371/komisjon-ei-tuhista-karksi-valla-eelhaaletuse-tulemusi „Komisjon ei tühista Karksi valla eelhääletuse tulemusi“]</ref> <ref name="VVKKarksi">[http://www.vvk.ee/varasemad/k99/tulemus/1406000000.html Valimistulemus: Karksi vald]</ref> <ref name="VVK2009">[http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0784_1.html Valimistulemus valdades ja linnades : Tallinn : Valimisringkond nr 2]</ref> <ref name="Sakala27.03.2011">Marko Suurmägi: [https://sakala.postimees.ee/409420/helir-valdor-seeder-jatkab-ministrina"Helir-Valdor Seeder jätkab ministrina"]. Sakala, 27. märts 2011</ref> <ref name="XIIRiigikogu">[http://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/xii-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/ Juhatus ja liikmed : XII Riigikogu liikmed] Riigikogu</ref> <ref name="462SE">[http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bb3ae807-c425-4e93-aa0e-66fda4aa904e/Korteriomandi-%20ja%20korteriühistuseadus/ Korteriomandi- ja korteriühistuseadus 462 SE]. riigikogu.ee</ref> <ref name="158SE">[http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7073b8f4-442d-494e-bf3b-3afc3032d8ce/ Politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus 158 SE]. riigikogu.ee</ref> <ref name="308SE">[https://web.archive.org/web/20161108134322/http://www.riigikogu.ee/komisjonide-teated/oiguskomisjon/12-11-15-11-2012-oiguskomisjonis/ 12.11–15.11.2012 õiguskomisjonis]. riigikogu.ee</ref> <ref name="Maaleht2011">[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/46725826/mulgimaa-tutvustab-end-tallinnas "Mulgimaa tutvustab end Tallinnas"]. Maaleht/Karksi valla pressiteade, 28. mai 2011</ref> <ref name="KarksiSõna">[https://www.karksi.ee/documents/3582762/8914309/Ajaleht+Karksi+Sona+detsember+2012.pdf/6bae98cd-c311-4495-8a97-9c229c26a3d9 Oma Mulgimaa arenguprogramm]. Karksi Sõna, detsember 2012</ref> <ref name="EML">[https://web.archive.org/web/20161108195322/http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=1470 Nad tegid selle ära! EML, Riigikogu stenogramm]. Eesti Maksumaksjate Liit</ref> <ref name="VabariigiPresident">[https://www.riigiteataja.ee/akt/321122013001 Vabariigi Presidendi 18.12.2013 otsus nr 348 "Käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse väljakuulutamata jätmine"]</ref> <ref name="Äripäev20.05.2014">[http://www.aripaev.ee/uudised/2014/05/20/ilves-kuulutas-valja-kaibemaksuseaduse-muutmise-seaduse "1000euroste arvete seadus sai teoks"]. Äripäev, 20. mai 2014</ref> <ref name="Delfi01.03.2016">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/aasias-tegutsev-toiduarimees-eesti-trump-on-puhas-loodus?id=73816149 "Aasias tegutsev toiduärimees: Eesti trump on puhas loodus"]. Delfi Ärileht, 1. märts 2016</ref> <ref name="Maaelu08112018">[https://maaelu.postimees.ee/6448428/chaga-uhendab-vanavanemate-tarkuse-teadlaste-tooga "Chaga ühendab vanavanemate tarkuse teadlaste tööga"] maaelu.postimees.ee, 8. november 2018</ref> <ref name="Hiiu Leht">Harda Roosna. [https://hiiuleht.ee/mahedast-eestist-paar-sammu-ees/ „Mahedast Eestist paar sammu ees“]. Hiiu Leht </ref> <ref name="Maaelu22112018">Toomas Šalda. [https://maaelu.postimees.ee/6459317/organic-estonia-kinnitusel-istub-eesti-kullahunniku-otsas "Organic Estonia kinnitusel istub Eesti kullahunniku otsas"] maaelu.postimees.ee, 22. november 2018</ref> <ref name="Õhtuleht2008">Karoliina Vasli [https://www.ohtuleht.ee/283897/eesti-maasikad-mullusest-kumme-korda-kallimad „Eesti maasikad mullusest kümme korda kallimad“] Õhtuleht, 17. juuni 2008</ref> <ref name="EWR"> [https://www.eesti.ca/evea-president-nimetati-kredexaetmi-noukogusse/article34102 EVEA president nimetati KredEx’i nõukogusse ] Estonian World Review, 18. november 2011</ref> <ref name="Sakala27.10.2016">Sigrid Koorep: [http://sakala.postimees.ee/3887979/mitusada-tonni-mulgimaa-ounu-soitis-vastuvoolu "Mitusada tonni Mulgimaa õunu sõitis vastuvoolu"]. Sakala, 27. oktoober 2016</ref> <ref name="ERR27.10.2016">[https://www.err.ee/576314/ounu-poola-eksportiv-arimees-eelarvamuste-murdmine-vottis-aega "Õunu Poola eksportiv ärimees: eelarvamuste murdmine võttis aega"]. ERR, 27. oktoober 2016 (vaadatud 27.12.2024)</ref> <ref name="Sakala31122016">Marko Suurmägi. [http://sakala.postimees.ee/3963507/loppenud-aastal-lendas-auto-valiti-veekeskuse-direktor-kaidi-latis-poes "Lõppenud aastal lendas auto, valiti veekeskuse direktor, käidi Lätis poes"]. Sakala, 31. detsember 2016</ref> <ref name= "Äriregister">[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000000878?return_page=search&person_name=kabrits&page=1 Siim Kabrits.] Äriregister.</ref> <ref name="Delfi14.08.2015">Ester Vaitmaa: [http://www.delfi.ee/archive/arvamusfestival-mis-on-eesti-maitsed-arutelu-juhib-evelin-ilves?id=72207187 "ARVAMUSFESTIVAL: Mis on Eesti maitsed? Arutelu juhib Evelin Ilves!"]. Delfi, 14. august 2015</ref> <ref name="Kylauudis">Urmas Saard: [http://www.kylauudis.ee/2016/10/24/organic-estonia-panustab-tervislikule-mahetoidule "Organic Estonia" panustab tervislikule mahetoidule]. kylauudis.ee, 24. oktoober 2016</ref> <ref name="AasiaKeskus">Aasia Uuringute Koda Eestis (AUKE), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja Tartu Ärinõuandla, [https://aasiakeskus.ut.ee/et/sisu/kagu-aasia-voimalused Seminar „Kagu-Aasia võimalused“] 29.09.2016</ref> <ref name="LääneElu18.08.2013">[http://online.le.ee/2013/08/18/homme-avatakse-pink-onne-eha-ja-aksel-kabritsale/ "Homme avatakse pink Õnne-Eha ja Aksel Kabritsale"]. Lääne Elu, 18. august 2013</ref> .<ref name="ERR2018">[https://www.err.ee/880978/mulgimaa-vanemaks-sai-siim-kabrits "Mulgimaa vanemaks sai Siim Kabrits"] ERR, 29. november 2018</ref> <ref name="Lõunaeestlane2018">[https://lounaeestlane.ee/galerii-torvakast-sai-mulkide-vanem/ "GALERII: Tõrvakast sai mulkide vanem"] lounaeestlane.ee, 29. november 2018</ref> <ref name="Sakala2011">[https://sakala.postimees.ee/417935/riigikogus-loodi-mulgimaa-toetusruhm "Riigikogus loodi Mulgimaa toetusrühm"] Sakala/pressiteade, 12. aprill 2011</ref> <ref name="EPL03.02.2017">[http://epl.delfi.ee/news/lp/varvikam-elu-ajalugu-vaartustades-ja-eestit-suuremaks-tehes?id=77108954 "Värvikam elu ajalugu väärtustades ja Eestit suuremaks tehes"] Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2017</ref> <ref name="Vehklemisliit">[https://vehklemisliit.ee/saame-tuttavaks-uus-evli-juhatuse-liige-siim-kabrits/ "Saame tuttavaks – uus EVLi juhatuse liige Siim Kabrits"]</ref> <ref name="LEPM06.07.2018">[https://lounapostimees.postimees.ee/4544008/valgamaa-juurtega-mehed-suunavad-eesti-vehklemist „Valgamaa juurtega mehed suunavad Eesti vehklemist“] Lõuna-Eesti Postimees, 6. juuli 2018</ref> <ref name="ÄriregisterKredEx">[https://ariregister.rik.ee/est/company/90006012/Lihtkonto:-ETTEV%C3%95TLUSE-JA-INNOVATSIOONI-SIHTASUTUS Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (90006012), Äriregister]</ref> <ref name="ÄriregisterEVL">[https://ariregister.rik.ee/est/company/80044804/Eesti-Vehklemisliit Eesti Vehklemisliit (80044804), Äriregister]</ref> <ref name="ÄriregisterKIK">[https://ariregister.rik.ee/est/company/90005946 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (90005946), Äriregister]</ref> <ref name="Sakala29.11.2018">Marko Suurmägi: [https://sakala.postimees.ee/6464757/mulgi-ouna-skandaali-sattunud-ettevotja-saab-mulkide-vanemaks „Mulgi Õuna skandaali sattunud ettevõtja saab mulkide vanemaks“]. Sakala, 29. november 2018</ref> <ref name="ERR12.12.2017"> [https://www.err.ee/648211/politsei-algatas-mulgi-ouna-suhtes-kriminaaluurimise „Politsei algatas Mulgi Õuna suhtes kriminaaluurimise“]. ERR, 12. detsember 2017</ref> <ref name="Sakala07.02.2012">Karl-Eduard Salumäe: [https://sakala.postimees.ee/730812/kabrits-seadust-ei-rikkunud „Kabrits seadust ei rikkunud“]. Sakala, 7. veebruar 2012</ref> <ref name="ERR07.02.2012">Karl-Eduard Salumäe: [https://www.err.ee/364223/kabrits-muus-oma-osaluse-kooli-tanava-majas-raudsele-ja-stelmachile „Kabrits müüs oma osaluse Kooli tänava majas Raudsele ja Stelmachile“]. ERR, 7. veebruar 2012</ref> <ref name="Delfi30.11.2011">Karl-Eduard Salumäe: [https://www.delfi.ee/artikkel/62528218/pealtnagija-irl-i-poliitikud-pidasid-elamislubade-vabrikut "Pealtnägija": IRL-i poliitikud pidasid elamislubade vabrikut“]. Delfi, 30.11.2011</ref> <ref name="Ekspress25.01.2017">[[Sulev Vedler]]: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/76993946/siim-kabrits-tahab-eestist-teha-maailma-esimese-maheriigi „Siim Kabrits tahab Eestist teha maailma esimese maheriigi“]. Eesti Ekspress, 25.01.2017</ref> <ref name="Ekspress27.10.2009">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27692607/tallinna-uue-volikogu-liikmete-pingerida-valimistel-saadud-haalte-jargi „Tallinna uue volikogu liikmete pingerida valimistel saadud häälte järgi“] Eesti Ekspress, 27.10.2009</ref> <ref name="Postimees06.11.2013">[https://www.postimees.ee/2588198/selgusid-linnaosade-halduskogude-koosseisud „Selgusid linnaosade halduskogude koosseisud“] Postimees, 6. november 2013</ref> <ref name="VVK2013">[http://kov2013.vvk.ee/district_0784_2.html Valimistulemus valdades ja linnades : Tallinn : Valimisringkond nr 2]</ref> <ref name="Tööstusuudised30.05.2023">Toomas Kelt: [https://www.toostusuudised.ee/uudised/2023/05/30/siim-kabrits-seente-potentsiaal-tervisetoodetes-on-alahinnatud „Siim Kabrits: seente potentsiaal tervisetoodetes on alahinnatud“] Tööstusuudised, 30. mai 2023</ref> <ref name="Postimees11.11.2021">[https://majandus.postimees.ee/7383293/eesti-seenekasvataja-laiendab-ari-skandinaaviasse „Eesti seenekasvataja laiendab äri Skandinaaviasse“] Postimees Majandus, 11. november 2021</ref> <ref name="Delfi13.02.2019">[https://naistekas.delfi.ee/artikkel/85294059/chaga-ehk-must-passik-vallutab-eestlaste-abil-maailma „Chaga ehk must pässik vallutab eestlaste abil maailma“] Postimees Majandus (sisuturundus), 13. veebruar 2019</ref> <ref name="Äripäev10.04.2017">[https://www.kaubandus.ee/uudised/2017/04/10/eesti-turg-on-nii-vaike-et-ellu-jaada-tuleb-vaadata-valjapoole „Eesti turg on nii väike, et ellu jääda, tuleb vaadata väljapoole“] Äripäev Kaubandus, 10. aprill 2017</ref> <ref name="Sakala14.09.2017">Sigrid Koorep: [https://sakala.postimees.ee/4242633/mulgi-ounad-ampsas-endale-pollist-ulisuure-aialisa „Mulgi Õunad ampsas endale Pollist ülisuure aialisa“] Sakala, 14. september 2019</ref> <ref name="Postimees25.08.2023">Teele Üprus: [https://maaelu.postimees.ee/7841605/torvas-avati-pohja-euroopa-suurim-meditsiiniseente-sisekasvatus „Tõrvas avati Põhja-Euroopa suurim meditsiiniseente sisekasvatus“] Postimees: Maa Elu/Shroomwelli pressiteade, 25. august 2023</ref> <ref name="Maaleht25.01.2023">Silja Lättemäe: [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120132948/eesti-mehed-hakkasid-usas-musta-passikut-kasvatama-huvi-on-erakordne-kaasasime-kolm-miljonit-eurot „Eesti mehed hakkasid USAs musta pässikut kasvatama: huvi on erakordne, kaasasime kolm miljonit eurot“] Maaleht, 25. jaanuar 2023</ref> <ref name="Rohegeenius01.03.2023">Silja Lättemäe: [https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-roheettevottest-sai-maailma-suurim-meditsiiniseente-kasvataja/ „Eesti roheettevõttest sai maailma suurim meditsiiniseente kasvataja“] Rohegeenius, 1. märts 2023</ref> <ref name="LEPM26.08.2023">[https://dea.digar.ee/?a=d&d=lounaestpostimees20230826.2.7.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- „Tõrvas alustas tegevust hiiglaslik seente sisekasvatus“] Lõuna-Eesti Postimees, 26. august 2023</ref> }} {{JÄRJESTA:Kabrits, Siim}} [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] gbcpk483s07mqofmfrms6ik49fbnc02 0 275688 7248131 7059722 2026-10-05T16:42:11Z Amherst99 15496 /* */ 7248131 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Sooidentiteet''' ehk '''sooline identiteet''' ehk '''sooline enesemääratlus''' ehk '''tunnetuslik sugu''' (inglise keeles ''gender identity'') annab edasi inimese enesemääratlust, mis on igale indiviidile isiklik. Sooidentiteet väljendab inimese enda tunnetust oma seksuaalsete aspektide ja kehataju suhtes.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Greaton |pealkiri=Sooline identiteet ja seksuaalne orientatsioon - Hiv |url=https://www.hiv.ee/seksuaalsus/seksuaalne-identiteet-ja-orientatsioon/ |vaadatud=2024-03-13 |väljaanne=www.hiv.ee |keel=et}}</ref> Vaid inimene ise saab oma sooidentiteeti tunnetada ja määrata.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sugu - Seksuaaltervis {{!}} Seksuaaltervisest ausalt ja avatult |url=https://seksuaaltervis.ee/info/sugu |vaadatud=2024-03-13 |väljaanne=Seksuaaltervis |keel=et}}</ref> Samas võib inimene tunnetada korraga ühte või mitut sooidentiteeti või ka hoiduda enda soolisest identifitseerimisest.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Sõnastik {{!}} Eesti LGBT Ühing |url=https://www.lgbt.ee/sonastik |vaadatud=2024-03-13 |väljaanne=LGBT Ühing |keel=et}}</ref> Kaks peamist aktsepteeritud sookategooriat on naine ja mees.<ref name="Carlson">{{citation|last1=Carlson|first1=Neil R.|last2=Heth|first2=C. Donald|contribution=Sensation|editor-last1=Carlson|editor-first1=Neil R.|editor-last2=Heth|editor-first2=C. Donald|title=Psychology: the science of behaviour|pages=140–141|publisher=Pearson|location=Toronto, Canada|year=2009|isbn=9780205645244|edition=4th|postscript=.}}</ref> {{Sisukord numbriteta}} == Sooline binaarsus == [[Sooline binaarsus]] on paljudes ühiskondades sügavalt juurdunud mõiste, kus isikud liigitatakse bioloogiliste sootunnuste alusel tavaliselt kas meesteks või naistele. Sooline binaarsus toimib sotsiaalse struktuurina, mis kujundab antud kultuuris sooga seotud ootusi, käitumist ja identiteete.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=WEST |eesnimi=CANDACE |perekonnanimi2=ZIMMERMAN |eesnimi2=DON H. |kuupäev=1987 |pealkiri=Doing Gender |url=http://dx.doi.org/10.1177/0891243287001002002 |ajakiri=Gender &amp; Society |aastakäik=1 |üksiknumber=2 |lehekülg=125–151 |doi=10.1177/0891243287001002002 |issn=0891-2432}}</ref> == Mittebinaarne sooidentiteet == {{vaata|Mittebinaarne sooidentiteet}} Sooidentiteedid, mis jäävad väljapoole mehe ja naise sookategooriatest, nimetatakse [[Mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarseteks sooidentiteetideks]] (ingl ''nonbinary''). Mittebinaarsed inimesed võivad end seostada mitme erineva või ka mitte ühegi sooga. Sooidentiteet võib ajas muutuda. Mittebinaarsed sooidentiteedid kuuluvad [[Transsoolisus|transsoolisuse]] spektrumisse<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=mittebinaarne sooidentiteet |url=https://feministeerium.ee/dictionary/mittebinaarne-sooidentiteet/ |vaadatud=2024-03-13 |väljaanne=Feministeerium |keel=et}}</ref> ning inimene võib end nimetada transsooliseks, sest tema sünnil määratud sugu ei ühti tema tunnetusliku sooga.<ref name=":0" /> Mittebinaarset sooidentiteeti ei ole võimalik tuvastada kehakeelest või riietusest tulenevalt, sest sooidentiteet ei võrdu [[Sooväljendus|sooväljendusega]]. Keeltes, milles [[Asesõna|asesõnad]] on soolised, võivad mittebinaarsed isikud eelistada kasutada enda suunas [[Sooneutraalsus|sooneutraalseid]] asesõnu.<ref name=":1" /> ==Sooidentiteedi kujunemine== Bioloogilised tegurid mängivad soolise identiteedi kujunemisel olulist rolli. Hormonaalsed mõjud sünnieelse arengu ajal on seotud soolise identiteedi kujundamisega. Näiteks teatud androgeenide (nt testosterooni) tasemega kokkupuudet emakas on seostatud meestele tüüpilise käitumise ja eelistuste kujunemisega. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leckman |eesnimi=James F. |kuupäev=2005 |pealkiri=Book Reviews: BRAIN GENDER. By Melissa Hines. New York: Oxford University Press, 2004, 307 pp., $49.50 |url=http://dx.doi.org/10.1177/00030651050530021801 |ajakiri=Journal of the American Psychoanalytic Association |aastakäik=53 |üksiknumber=2 |lehekülg=634–636 |doi=10.1177/00030651050530021801 |issn=0003-0651}}</ref> Neuroloogilised uuringud näitavad, et aju struktuuri ja funktsioonide erinevused võivad kaasa aidata soolise identiteedi kujunemise erinevustele. Uuringud on leidnud erinevusi aju anatoomias ja aktivatsioonimustrites erineva soolise identiteediga isikute vahel, mis näitab, et bioloogilised tegurid võivad soodustada isikut samastuma teatud sooga.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Savic |eesnimi=Ivanka |pealkiri=Sexual differentiation of the human brain in relation to gender identity and sexual orientation |kuupäev=2010 |url=http://dx.doi.org/10.1016/b978-0-444-53630-3.00004-x |väljaanne=Sex Differences in the Human Brain, their Underpinnings and Implications |lehekülg=41–62 |väljaandja=Elsevier |vaadatud=2024-03-29 |perekonnanimi2=Garcia-Falgueras |eesnimi2=Alicia |perekonnanimi3=Swaab |eesnimi3=Dick F.}}</ref> Soolise identiteedi kujunemisel mängivad otsustavat rolli ka psühholoogilised tegurid. Psühhodünaamilised teooriad viitavad sellele, et varases lapsepõlves saadud kogemused, eriti suhtlemine hooldajatega ja kokkupuude soolise sotsialiseerumispraktikatega, kujundavad soolise identiteedi arengut.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bermant |eesnimi=Gordon |kuupäev=1973 |pealkiri=Human Sexual Development: Man and Woman, Boy and Girl. The Differentiation and Dimorphism of Gender Identity from Conception to Maturity. |url=http://dx.doi.org/10.1126/science.180.4086.586 |ajakiri=Science |aastakäik=180 |üksiknumber=4086 |lehekülg=586–588 |doi=10.1126/science.180.4086.586 |issn=0036-8075}}</ref> Kultuurilised tõekspidamised ja ühiskonna hoiakud soolise mitmekesisuse suhtes mõjutavad seda, kuidas inimesed mõistavad ja väljendavad oma soolist identiteeti.<ref>{{Raamatuviide |url=http://dx.doi.org/10.1002/9781118901731 |pealkiri=The International Encyclopedia of Communication Research Methods |kuupäev=2017-04-24 |kirjastus=Wiley |isbn=978-1-118-90176-2 |toimetaja-perekonnanimi=Matthes |toimetaja-eesnimi=Jörg |toimetaja2-perekonnanimi=Davis |toimetaja2-eesnimi=Christine S. |toimetaja3-perekonnanimi=Potter |toimetaja3-eesnimi=Robert F.}}</ref> Sooline identiteet kujuneb välja tavaliselt kolmandaks eluaastaks, hiljem on selle muutumine ebatõenäoline.<ref name="Kalbfleisch and Cody">{{cite book|author=Pamela J. Kalbfleisch, Michael J. Cody|year=1995|title=Gender, power, and communication in human relationships|publisher=Psychology Press|isbn=0805814043|pages=366 pages|accessdate=01.06.2015|url=http://books.google.com/books?id=up1SCh52NP8C&pg=PA333&dq=#v=onepage&q=Biology%20of%20femininity%20gender&f=false}}{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref><ref name="Gallagher">{{cite book|author=Ann M. Gallagher, James C. Kaufman|year=2005|title=Gender differences in mathematics: An integrative psychological approach|publisher=[[Cambridge University Press]]|isbn=0-521-82605-5|page=}}</ref> Sooline formatsioon lõpeb üldiselt nelja- kuni kuueaastastel lastel.<ref name="cbWy7">Stein MT, Zucker KJ, Dixon SD. December, 1997. "Gender Identity", ''The Nurse Practitioner''. Vo. 22, No. 12, P. 104</ref> Soolisusest arusaamise etapid: # soolisuse kontseptsiooni mõistmine; # soorollide standardite ja [[stereotüüp]]ide õppimine; # oma vanematega samastumine; # soolise eelistuse väljakujunemine.<ref name="Newmann">{{cite book|last=Newmann|first=Barbara|title=Development Through Life: A Psychosocial Approach|publisher=Cengage Learning|isbn=9781111344665|page=243|url=http://books.google.com/books?id=oTY_7osGmqUC}}</ref> Sooline identiteet on laste puhul väga muutlik. Uuringud näitavad, et sooline identiteet kujuneb kolmes etapis: väikelaste ja koolieelikutena õpivad lapsed ära kindlaksmääratud soopõhised omadused, vanuses 5–7 toimub [[konsolidatsioon]], kus identiteet muutub jäigaks. Peale ''jäikuse tippu'' muutub identiteet jälle rohkem voolavaks ja sotsiaalselt määratletud soorollid vähem oluliseks.<ref name="8xgAB">{{cite journal|last1=Martin|first1=C.|url=https://archive.org/details/sim_current-directions-in-psychological-science_2004-04_13_2/page/67|title=Children's Search for Gender Cues Cognitive Perspectives on Gender Development|journal=Current Directions in Psychological Science|volume=13|issue=2|pages=67–70|year=2004|last2=Ruble|first2=D.|doi=10.1111/j.0963-7214.2004.00276.x|issn=0963-7214}}</ref> ==Sooline düsfooria== {{Vaata|Sooline düsfooria}} Kui inimene on oma soolise identiteedi järgi ühest [[Sugu (bioloogia)|soost]], kuid tema genitaalid ja sekundaarsed soo tunnused viitavad teisele soole, siis võib ta kogeda [[Sooline düsfooria|soolist düsfooriat]].<ref name="J6MhP">[https://web.archive.org/web/20100306075726/http://www.genderdysphoria.org/genderdysphoria_medical.html Gender Dysphoria Organization Research and Education – About Gender Dysphoria<!-- Bot generated title -->]</ref> Sooline düsfooria on ametlik diagnoos, millega kirjeldatakse inimesi, kes kogevad olulist [[düsfooria]]t või rahulolematust oma sünnijärgselt määratud sooga ning sellega kaasnevate soorollidega. <ref>{{Netiviide |pealkiri=What is Gender Dysphoria? |url=https://www.psychiatry.org/patients-families/gender-dysphoria/what-is-gender-dysphoria |vaadatud=5. mail 2023 |väljaandja=American Psychiatric Association}}</ref> ==Läänevälised sooidentiteedid== ===Fa’afafiine=== [[Fa'fafiine]] (ingl ''fa'fafine'') on [[Samoa]] kultuuris ainulaadne sooline identiteet. Fa'afafiine tunnistatakse Samoa ühiskonnas ''kolmanda soo'' kategooriana, kes on midagi traditsiooniliste mehe- ja naiserollide vahelist. Neil on sageli segu mehelikest ja naiselikest omadustest, osaledes tegevustes ja käitumises, mis ei järgi rangelt tavalisi soonorme.<ref>{{Raamatuviide |url=http://dx.doi.org/10.1525/9780520341388 |pealkiri=Ritualized Homosexuality in Melanesia |kuupäev=1984-12-31 |kirjastus=University of California Press |isbn=978-0-520-34138-8 |toimetaja-perekonnanimi=Herdt |toimetaja-eesnimi=Gilbert H.}}</ref> Fa'afafiinid mängivad Samoa kogukondades olulist sotsiaalset rolli. Sageli on nad seotud hooldamise, kasvatamise ja kogukonna juhirollidega, panustades Samoa ühiskonna sotsiaalsesse struktuuri tähendusrikkal viisil.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vasey |eesnimi=Paul L |perekonnanimi2=Bartlett |eesnimi2=Nancy H |kuupäev=2007 |pealkiri=What Can the Samoan "Fa'afafine" Teach Us about the Western Concept of Gender Identity Disorder in Childhood? |url=http://dx.doi.org/10.1353/pbm.2007.0056 |ajakiri=Perspectives in Biology and Medicine |aastakäik=50 |üksiknumber=4 |lehekülg=481–490 |doi=10.1353/pbm.2007.0056 |issn=1529-8795}}</ref> Fa'afafine indiviidid seavad kahtluse alla tavapärased lääne arusaamad soolise binaarsuse kohta, rõhutades kultuurilise mitmekesisuse ja mõistmise tähtsust soo ja identiteedi aruteludes.<ref name=":2" /> ===Hidžra=== [[India|Indias]] on transsooliste naiste kogukond nimega ''[[hijira]]<nowiki/>d. Hijirade'' kogukond on üle 4000 aasta vana.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2017-01-01 |pealkiri=A Brief History Of Hijra Indias Third Gender |url=https://theculturetrip.com/asia/india/articles/a-brief-history-of-hijra-indias-third-gender |vaadatud=2024-03-28 |väljaanne=Culture Trip |keel=en |arhiivimisaeg=2024-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240329092430/https://theculturetrip.com/asia/india/articles/a-brief-history-of-hijra-indias-third-gender |url-olek=ei tööta }}</ref> ''Hijirasid'' võib võrrelda [[transvestiit]]ide või ''[[drag queen]]<nowiki/>idega'' tänapäeva lääneühiskonnas.<ref name="Qecl3">Lorber, Judith. Paradoxes of Gender. Yale University Press:Yale, 1994. pp. 92–93.</ref> Kui Indias tunnistatakse transsoolisi inimesi kolmanda soona, sealhulgas ''hijrasid'', siis osad Lõuna-Aasia riigid, nagu Bangladesh ja Pakistan, on tunnistanud kolmandaks sooks ainult ''hijrasid''.<ref name=":3" /> Kuigi Indias üldiselt tunnistatakse ''hijrade'' kogukonda, siis nad langevad tihtipeale diskrimineerimise ohvriteks. Valitsus on püüdnud seda probleemi lahendada, kehtestades transsooliste inimeste kaitseks seaduseelnõud, mille rikkujatele määratakse vangla- ja muud karistused.<ref name=":3" /> ===Khanith=== ''Khanith'' on selgelt määratletud sooroll, mida leidub mõnes araabia ühiskonnas, eriti Araabia poolsaarel. ''Khanith''<nowiki/>'id määratakse sünnihetkel meesteks, kuid nad käituvad ja näevad hilisemas elus traditsioonilisest mehe-naise binaarsusest erinevalt välja.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Axon |eesnimi=Anthony |pealkiri=1993 |kuupäev=2019-05-27 |url=http://dx.doi.org/10.1163/9789004408265_019 |väljaanne=United Arab Emirates 1975/76-2018 |lehekülg=275–283 |väljaandja=BRILL |isbn=978-90-04-40825-8 |vaadatud=2024-03-28 |perekonnanimi2=Hewitt |eesnimi2=Susan}}</ref> Nad riietuvad sageli stereotüüpselt naiselikult ja tegelevad tavaliselt naistega seotud tegevustega.<ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Deshmukh |eesnimi=Rashmi |perekonnanimi2=Rajan |eesnimi2=Madhavan |kuupäev=2021-04-29 |pealkiri=Persistent iris vessels in a case of aniridia |url=http://dx.doi.org/10.52768/2766-7820/1083 |ajakiri=Journal of Clinical Images and Medical Case Reports |aastakäik=2 |üksiknumber=2 |doi=10.52768/2766-7820/1083 |issn=2766-7820}}</ref> ''Khanith''<nowiki/>'ide sotsiaalne tähtsus on erinevates kontekstides erinev. Näiteks Omaanis mängivad nad ühiskonnas tunnustatud rolli<ref name=":4" />, samas kui teistes ühiskondades võivad nad silmitsi seista diskrimineerimise või marginaliseerimisega<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rispler-Chaim |eesnimi=Vardit |kuupäev=1992 |pealkiri=Nušuz Between Medieval and Contemporary Islamic Law: the Human Rights Aspect |url=http://dx.doi.org/10.1163/157005892x00030 |ajakiri=Arabica |aastakäik=39 |üksiknumber=3 |lehekülg=315–327 |doi=10.1163/157005892x00030 |issn=0570-5398}}</ref>. ''Khanith'i''de olemasolu ei piirdu ainult Araabia poolsaarega, ''khanith''<nowiki/>'i mõiste on kasutusel ka teistes moslemiühiskondades.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=BOELLSTORFF |eesnimi=TOM |kuupäev=2005 |pealkiri=Between Religion and Desire: Being Muslim and <i>Gay</i> in Indonesia |url=http://dx.doi.org/10.1525/aa.2005.107.4.575 |ajakiri=American Anthropologist |aastakäik=107 |üksiknumber=4 |lehekülg=575–585 |doi=10.1525/aa.2005.107.4.575 |issn=0002-7294}}</ref> Akadeemiliste ja etnograafiliste uuringute kaudu on teadlased püüdnud mõista ''khanith''<nowiki/>'ide sotsiaalset tähendust ja tähtsust araabia kultuuris ja ühiskonnas.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Thorbojrnsrud |eesnimi=Bent |kuupäev=1996-01-01 |pealkiri=A Trade Like Any Other |url=http://dx.doi.org/10.35632/ajis.v13i4.2289 |ajakiri=American Journal of Islam and Society |aastakäik=13 |üksiknumber=4 |lehekülg=572–576 |doi=10.35632/ajis.v13i4.2289 |issn=2690-3741}}</ref> ==Vaata ka== *[[GDPR-ist tulenevad õigused seoses isiku soolise identiteediga]] *[[Soovoolavus]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Seksuoloogia]] 9v1q3joa8scq0cfimf2lujccbq3i0xe 0 279672 7248443 7244557 2026-10-06T11:09:33Z ~2026-53599-35 239101 vahetasin vale õigeks 7248443 wikitext text/x-wiki '''Videomäng''' on elektrooniline [[mäng]], mis annab mängijale tagasisidet video[[ekraan]]i kaudu. Videomänge mängitakse tavaliselt tarmo taksos, samal ajal kui antoni paneb ona fucking pede. Neid juhitakse ühe või mitme [[mängukontroller]]i abil, milleks võib olla näiteks [[juhtkang]], [[mängupult]], [[arvutihiir|hiir]] või [[Sõrmistik|klaviatuur]]. Hiire ja klaviatuuri kombinatsioon on levinud just arvutimängude puhul. Lisaks videopildile võivad videomängud mängijale tagasisidet anda ka [[heli]]de või mängukontrolleri vibratsiooni abil. ==Vaata ka== * [[Videomängude loend]] * [[Videomängu arendus]] * [[Videomängu mootor]] * [[Mängujämm]] * [[APT Game Generator]] * [[Video-rollimäng]] * [[Seiklusmäng]] * [[Seiklusmärulimäng]] [[Kategooria:Videomängud| ]] n9jddi2vxrtwr6um7zoni6d8279v9qt 7248446 7248443 2026-10-06T11:18:00Z ~2026-53599-35 239101 panin vale õigeks 7248446 wikitext text/x-wiki '''Videomäng''' on elektrooniline [[mäng]], mis annab mängijale tagasisidet video[[ekraan]]i kaudu. Videomänge mängitakse tavaliselt tarmo taksos, samal ajal kui antoni paneb ona fucking pede. Neid juhitakse ühe või mitme GLAASIST peenise abil, milleks võib olla näiteks [[juhtkang, aka tra munn]], [[mängupult]], [[arvutihiir|hiir]] või [[Sõrmistik|klaviatuur]]. glaasi ja meistri kombinatsioon on levinud just arvutimängude puhul. Lisaks videopildile võivad videomängud mängijale tagasisidet anda ka [[heli]]de või mängukontrolleri vibratsiooni abil. ==Vaata ka== * [[Videomängude loend]] * [[Videomängu arendus]] * [[Videomängu mootor]] * [[Mängujämm]] * [[APT Game Generator]] * [[Video-rollimäng]] * [[Seiklusmäng]] * [[Seiklusmärulimäng]] [[Kategooria:Videomängud| ]] livwo0lpkkg1kvkmmwogdnf37pjjjol 7248454 7248446 2026-10-06T11:31:14Z Morkoz 232161 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-53599-35|~2026-53599-35]] ([[User talk:~2026-53599-35|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Sendrasendra|Sendrasendra]]. 7244557 wikitext text/x-wiki '''Videomäng''' on elektrooniline [[mäng]], mis annab mängijale tagasisidet video[[ekraan]]i kaudu. Videomänge mängitakse tavaliselt [[mängukonsool]]il või [[arvuti]]l (vt. [[arvutimäng]]). Neid juhitakse ühe või mitme [[mängukontroller]]i abil, milleks võib olla näiteks [[juhtkang]], [[mängupult]], [[arvutihiir|hiir]] või [[Sõrmistik|klaviatuur]]. Hiire ja klaviatuuri kombinatsioon on levinud just arvutimängude puhul. Lisaks videopildile võivad videomängud mängijale tagasisidet anda ka [[heli]]de või mängukontrolleri vibratsiooni abil. ==Vaata ka== * [[Videomängude loend]] * [[Videomängu arendus]] * [[Videomängu mootor]] * [[Mängujämm]] * [[APT Game Generator]] * [[Video-rollimäng]] * [[Seiklusmäng]] * [[Seiklusmärulimäng]] [[Kategooria:Videomängud| ]] c1sviuj2uwzedrvd6bu1kgdky61b0mx 0 280042 7247998 7148608 2026-10-05T12:13:38Z Kuriuss 38125 7247998 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} [[Tšehhia]] okupeeriti Saksamaa poolt [[1939]]. aastal ning [[Tšehhoslovakkia]] aladel moodustati [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] kaitse all olev [[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]] ja [[Slovaki vabariik (1939–1945)|Slovaki Vabariik]]. {{Sisukord paremale}} ==Tšehhoslovakkia kriisid== [[Pilt:Edvard_Beneš.jpg|pisi|left|[[Tšehhoslovakkia president]] (1935–1938) [[Edvard Beneš]]]] Esimene Tšehhoslovakkia kriis suhetes [[Saksa Riik|Saksa riigiga]] toimus mais 1938. Teine kriis oli 1938. aasta septembris, pärast [[autonoomia]] nõudmist sudeedisakslaste poolt, 1938. aastal kuulutati [[Tšehhoslovakkia president|Tšehhoslovakkia presidendi]] [[Edvard Beneš]]i poolt välja 26. septembril [[mobilisatsioon]] 400 000 mehele ja [[Sudeedimaa]]l kehtestati [[sõjaseadus]]. [[Pilt:Sudetendeutsche gebiete.svg|pisi|Mustaga on märgitud alad kujutavad piirkondi, kus sõdadevahelisel ajal elas sakslaste enamus ja mida nimetati [[Sudeedimaa]]ks (''Sudetenland'')]] ==Müncheni konverents == {{vaata|Müncheni konverents}}, ''[[Teine Tšehhoslovakkia Vabariik]]'' [[Pilt:Munich Agreement Bundesarchiv Bild 183-R69173.jpg|pisi|left|Vasakult: [[Neville Chamberlain]],[[ Édouard Daladier]], [[Adolf Hitler]], [[Benito Mussolini]] ja Itaalia välisminister [[Galeazzo Ciano]] [[Müncheni konverents]]il]] [[Itaalia Kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] vahendusel toimus 29.-30. septembril 1938 [[Müncheni konverents]], mis lõppes sudeedisakslastega asustatud alade eraldamisega. [[1938]]. aasta [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] ja [[Müncheni konverents]]i kohaselt [[Tšehhoslovakkia]] loovutas sudeedisakslastega asustatud alad ([[Sudeedimaa]]) Saksamaale. Müncheni kokkuleppe tulemusena Tšehhoslovakkia kaotas 1/3 territooriumist ja 1/2 tootmisvõimsusest. Tšehhoslovakkia kaotas ka kõik oma küllaltki hästi väljaaerendatud piirikindlustised ([[Beneši liin]]). Selle tulemusena muutus riik vastupanuvõimetuks, senini oli Tšehhoslovakkia sõjaliselt tugevaim väikeriik Euroopas. [[File:Czechoslovakia 1939.SVG|pisi|Tšehhia ja [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovakkia]] 1938. ja 1939. aastal]] [[Tšehhoslovakkia]] okupeerimise järel taandus osa Tšehhoslovakkia vastupanuliikumisest [[II Rzeczpospolita|Poola]], kus osa langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud [[Punaarmee]] kätte vangi, interneeriti ja viidi [[Nõukogude Liit]]u ning osa taganes [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]] ja sealt [[Lähis-Ida|Lähis-Itta]]. [[Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus]] tegutses aga [[London]]is ja seda juhtis riigi viimane juht [[Edvard Beneš]]. [[Eksiilvalitsus]]t tunnustasid Ühendkuningriik, USA ja teised liitlased, pärast Saksamaa sissetungi NSV Liitu ka [[NSV Liit]]. ==Slovaki Vabariik== {{vaata|Slovaki vabariik (1939–1945)}} Saksamaa kasutas ära slovakkide rahvusliikumist ning kallutas Slovakkiat kuulutama välja iseseisvuse, andes mõista, et muidu annab ta nende territooriumi tagasi Ungarile. Nii oli enne 1918. aastat, kui tšehhide ala kuulus Austriasse ja slovakkide ala Ungarisse, mis mõlemad moodustasid lõdva konföderatsiooni ([[Austria-Ungari keisririik]]). Slovakid moodustasidki [[14. märts]]il [[1939]] oma riigi, mille etteotsa sai president [[Jozef Tiso]]. Slovaki Vabariigi territoorium vastas ligikaudu tänapäeva [[Slovakkia]] territooriumile, kuid ilma lõuna- ja idaosata. Riik piirnes Saksamaa, [[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat|Böömi- ja Määrimaa protektoraadi]], [[Kindralkomissariaat|Kindralkomissariaadi]] (Saksamaa okupeeritud [[Poola]] alade) ning [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigiga]]. Slovaki Vabariigi olemasolu tühistasid Teise maailmasõja võitjad tagasiulatuvalt koos [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] ja kõigi selle tagajärgede tühistamisega. Slovakkiast sai taas [[Tšehhoslovakkia]] osa. ==Tšehhia okupeerimine== [[File:Protectorate Of Bohemia and Moravia.png|thumb|[[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]]]] {{vaata|Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat}} 1939. aasta [[15. märts]]il okupeerisid Saksa väed Tšehhi lõplikult. [[16. märts]]il 1939 kuulutati välja [[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]]. [[Adolf Hitler]] määras [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i juhi [[Reinhard Heydrich]]i 27. septembril 1941 kohakaasluse alusel juhtima [[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]]i. Võrreldes oma eelkäija [[Konstantin von Neurath]]iga oli Heydrichi poliitika palju karmim ja resoluutsem. Kuid teisest küljest viis ta läbi osavat sotsiaalpoliitikat, mis võimaldas elanikkonnal jätkata oma igapäevaelu ning selle tulemusena puudus Tšehhoslovakkias arvestatav relvastatud vastupanu [[Saksa okupatsioon Tšehhis|Saksa okupatsioon]]ile. ==Tšehhoslovakkia väed idarindel== [[Tšehhoslovakkia]] okupeerimise järel määrati Poolas asuvate Tšehhoslovakkia väeosade juhatajaks [[Ludvík Svoboda]], kes langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud [[Punaarmee]] kätte vangi, interneeriti ja viidi [[Nõukogude Liit]]u. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] alguse järel, [[1942]]. aastast asus [[kolonelleitnant]] Svoboda [[Buzuluk]]is korraldama [[Tšehhoslovakkia]] päritoluga Nõukogude Liidus asuvatest sõjavangidest ([[russiinid]], [[tšehhid]], [[slovakid]] jt) väeüksust, mille juhatajaks ta sai. 1. Üksik Tšehhoslovakkia pataljon osales [[Kolmas Harkovi lahing|Kolmanda Harkovi lahingu]] [[Sokolovo lahing]]us. 1943. aastal osales 1. Üksik Tšehhoslovakkia brigaad [[Kiievi lahing (1943)|Kiievi lahingus]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)#Dnepri lahing|ja linna vabastamises]]. 1944. aasta aprillis moodustunud [[Tšehhoslovakkia armeekorpus]] osales lahingutes [[Taga-Karpaatia]]s, [[Slovakkia]]s ja [[Morava]]. ==Atentaat Heydrichile ja kättemaksuaktsioonid== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1969-054-16, Reinhard Heydrich.jpg|thumb|left|[[Reinhard Heydrich]] (1940)]] [[File:Protectorate of Bohemia and Moravia (1942).svg|pisi|[[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]] 1942. aastal]] [[Tšehhoslovakkia]] eksiilvalitsus (''Prozatímní státní zřízení''), mida juhtis [[Edvard Beneš]], plaanis Heydrichile [[Operatsioon Anthropoid|atentaati]]. Briti eriteenistus [[Special Operations Executive]] (SOE) toimetas Briti lennuväe abil [[Jan Kubiš]]i ja [[Jozef Gabčík]]i langevarju teel okupeeritud Tšehhoslovakkiasse. 27. mail 1942 korraldati [[Praha]] eeslinnas [[Kobylisy]]s varitsus, Heydrich ja Kubiš said plahvatuses haavata. Ründajatel õnnestus põgeneda. Reinhard Heydrich langes koomasse, ei tulnud enam teadvusele ja suri [[4. juuni]]l 1942. Kättemaksuks lasi Himmler 10. juunil tappa [[Lidice]] ja [[Ležáky]] küla üle 16-aastased meessoost isikud. Asulad põletati maha ja varemed kõrvaldati. ==Tšehhia ja Slovakkia vabastamine== [[File:Пражская операция.jpg|pisi|Punaarmee [[Praha pealetungioperatsioon]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] 6.–11. mai 1945]] {{Vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)#Lääne-Karpaadi pealetungioperatsioon}} {{Vaata|Slovaki vabariik (1939–1945)#Slovakkia ülestõus}} {{Vaata|Praha pealetungioperatsioon}} ''6.–11. mai 1945'' ==Praha ülestõus== {{Vaata|Praha ülestõus}}, ''5.–[[8. mai]] 1945'', ''[[Venemaa vabastusarmee]] 1. jalaväediviis'' {{pooleli}} ==Vaata ka== *[[Teine maailmasõda]] *[[Poola Teises maailmasõjas]] *[[Praha ülestõus]] {{commonskat|Czechoslovakia in World War II}} [[Kategooria:Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Slovakkia Teises maailmasõjas]] k15z2cuxotv9bsufn1jl7ut5043yle1 0 284901 7248358 7175788 2026-10-06T07:37:01Z Finnist 71860 /* Tunnustus */ 7248358 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata |fetchwikidata=ALL |noicon=on |image=Ragnar Nurkse kivi.jpg |caption=Ragnar Nurkse mälestuskivi [[Käru alevik]]us }} '''Ragnar Wilhelm Nurkse''' ([[5. oktoober]] [[1907]] [[Käru mõis]], [[Pärnumaa]] – [[6. mai]] [[1959]] [[Mont Pèlerin]], [[Šveits]]) oli eesti päritolu USA majandusteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24</ref> ==Elulugu== Ragnar Wilhelm Nurkse oli metsavahi poeg.<ref name="ETBL" /> 1926. aastal lõpetas Nurkse [[Tallinna Toomkool]]i, seejärel õppis 1926–28 [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]]. Kuna pere emigreerus Eestist, jätkas 1929–32 õpinguid [[Edinburghi Ülikool]]is majandusteaduse alal, täiendas end 1932–34 ([[Carnegie fond]]i stipendiaadina) [[Viini Ülikool]]is.<ref name="ETBL" /> Nurkse töötas 1934–45 majandusteadlasena [[Rahvasteliidu Sekretariaat|Rahvasteliidu Sekretariaadi]] rahandusgrupis ning Majandusliku Informatsiooni Ametis. Ta oli 1945–58 [[New Yorgi Columbia Ülikool]]i majandusprofessor, ühtlasi stažeeris 1954–55 [[Oxfordi Ülikool]]is. 1958–59 sai [[Fordi fond]]i professuuristipendiumi uurimistööks Genfis. 1959 nimetati [[Princetoni Ülikool]]i professoriks ja rahvusvahelise rahanduse osakonna direktoriks, sinna ta aga ei jõudnudki. Pidas külalisprofessorina loenguid paljudes maailma ülikoolides, sh vahetult enne surma nn [[Wickselli mälestusloengud|Wickselli mälestusloenguid]] [[Stockholmi Ülikool]]is.<ref name="ETBL" /><ref>Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk. 449</ref> Tema poeg [[Dennis Nurkse]] on luuletaja. ==Teadustöö== Ragnar Wilhelm Nurkse alustas enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] maailma rahandusprobleemide, samuti [[maailmakaubandus]]e küsimuste uurimist. Ka pärast sõda ilmunud tööd olid pühendatud rahvusvahelise rahandustasakaalu, sh riikide maksebilansside tasakaalustamise küsimustele. Viimastel eluaastatel uuris [[arengumaad|arenevate maade]] majandusliku kasumi ja kapitali kujunemise probleeme ning viimistles [[arenguökonoomika]] teoreetikuna oma [[tasakaalustatud majanduskasv]]u kontseptsiooni. Seni ainus eestlasest majandusteadlane, kelle uurimused on saanud laialdase rahvusvahelise tunnustuse. Eriti tema kolmele klassikaks kujunenud uurimusele (ilmunud 1944, 1946 ja 1953) viidatakse nüüdisajani. 1962 avaldas Harvardi Ülikool postuumselt Nurkse artiklite ja loengute mälestuskogumiku koos tööde bibliograafiaga.<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== 5. oktoobril 2007 avati [[Käru alevik|Kärus]] [[Ragnar Wilhelm Nurkse mälestuskivi]], ilmus talle pühendatud Eesti [[postmark]] ja esimese päeva ümbrik<ref name="ETBL" /><ref>http://post.ee/index.php?id=1595&product_id=5303&c_tpl=1019{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Tema järgi on nimetatud [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|üks TTÜ instituut]] ning [https://kodu.postimees.ee/7682135/kova-sona-ulemiste-linnaku-kolmiktornid-said-korge-rahvusvahelise-sertifikaadi Lõõtsa 8a hoone Ülemiste City's]. ==Teoseid== * The Schematic Representation of the Structure of Production, 1934. * Internationale Kapitalbewegungen: Beiträge zur Konjunkturforschung. Wien, 1935 (1938 ka jaapani keeles) * International Currency Experience. Lessons of the Inter-War Period. Princeton, 1944 (autori nimi on märgitud teose eessõnas; ilmunud ka pr, hispaania ja jaapani keeles) * Conditions of International Monetary Equilibrium, 1945. * The Course and Control of Inflation. Review of Monetary Experience Europe after World War I (kaasautor). Princeton, 1946 * Domestic and international equilibrium. // The New Economics. New York, 1947 (eesti keeles: Akadeemia (2004) 5) * Problems of Capital Formation in Underdeveloped Countries. Oxford, 1953 (ilmunud ka hispaania, portugali, poola, itaalia, tšehhi, prantsuse ja jaapani keeles, eesti keeles 2026 "Kapitali moodustumise probleeme vähearenenud riikides") * Patterns of Trade and Development. The Wicksell Lectures 1959. Stockholm, 1959 * Equilibrium and Growth in the World Economy. Economic Essays by Ragnar Nurkse. Cambridge, 1961 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide * Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. Trt, 1994, II, 449 * Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 82 * Eesti entsüklopeedia 6, 685; 14, 329 * Eestlane rahvasteliidu teenistuses. Kaja, 6. august 1935, nr. 183, lk 3 * Ragnar Nurkse – rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Eestist. // Majandusteadus ja rahvamajandus 1967/1968. Tallinn, 1969, 343–345 * Endres, A. M., Fleming, G. A. Ragnar Nurkse rule-based approach to international monetary relations. // Complementarities with Chicago. The University of Aicland. Working Paper Series 183. Aicland, 1998 * The new palgrave. // A Dictionary of Economics 3. London, New York, 1987, 687–688 * Who’s Who in Economics. A biographical dictionary of major economists 1700–1986. Cambridge, 1986 * Who’s Who in Economics. A biographical dictionary of major economists. 3rd ed. 1999, 842–843 * K. Kukk. Kes oli ja on Ragnar Nurkse. // Akad. (2004) 5, 1007–1017 * [[Kalev Kukk|Kukk, Kalev]] (2004). [http://www.bankofestonia.info/pub/en/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/kroon_majandus/_2004/_2004_1/_8.pdf?objId=928824 (Re)discovering Ragnar Nurkse]. ''Kroon & Economy'' No. 1, 2004 * Kukk, K. Ragnar Nurkse – suur ja Eestile tundmatu eestlane. // Sirp (2007) 9. X * Kukk, K. ja K. Professor Ragnar Nurkse (1907–1959) – der ungekrönte König unter den estnischen Wirtschaftwissenschaftlern. // Eesti majanduspoliitilised väitlused. Estnische Gespräche über Wirtshaftspolitik. Discussions on Estonian Economic Policy XVI. Berlin, Tallinn, 2008, 103–108 * Nurkse, Ragnar. ''Trade and Development.'' [[Rainer Kattel]], Jan A. Kregel and [[Erik S. Reinert]], eds. London – New York: Anthem, 2009. (ISBN 1843317877) * Kattel, Rainer, Jan A. Kregel and [[Erik S. Reinert]], eds. ''Ragnar Nurkse (1907-2007): Classical Development Economics and its Relevance for Today.'' London – New York: Anthem, 2009. (ISBN 1843317869) ==Välislingid== * http://isik.tlulib.ee/index.php?id=624 * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=12128&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlZJfaVF2cSqIY2ilVAilDZWsa2sBTmYZog%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Nurkse, Ragnar Wilhelm}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide majandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Toomkooli vilistlased]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 1959]] d5xzj6imirolgz6n0rtf6u83p8sw3sl 0 287210 7248334 6964112 2026-10-06T06:12:55Z Amherst99 15496 /* Isiklikku */ 7248334 wikitext text/x-wiki '''Raimond Otsman''' (aastani 1941 '''Raimond Otsmann'''; [[5. oktoober]] [[1916]] [[Gattšina]], [[Venemaa]] – [[18. detsember]] [[2002]] [[Tallinn]]) oli eesti tehnikateadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Raimond Otsman oli vedurijuhi poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1935 [[Tallinna Reaalkool]]i. Õppis 1935 ja 1936 [[Tallinna Konservatoorium]]is (ühtlasi mängis orkestris [[Kuldne Seitse]]) ja [[Riigi Kunsttööstuskool]]is [[skulptuur]]i. 1936–1937 oli [[ajateenistus]]es Eesti kaitseväes, lõpetas [[Tallinna sõjakool]]i aspirantide kursuse, 1937–1941 õppis TTÜ-s. 1941 mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse, lõpetas 1943 leitnandina [[suurtükiväekool]]i. Tema sõjatee lõppes 1945 [[Eesti Laskurkorpus]]e suurtükiväedivisjoni staabiülemana. Lõpetas 1947 TPI ehitusteaduskonna, tehnikakandidaat (1955, TPI), väitekiri "[[Kukersiitpõlevkivi]] [[tolmküte|tolmkütte]] [[tsükloontuhk|tsükloontuha]] kasutamine vastutusrikkamate ehitusdetailide tootmisel". Oli 1947–1951 TPI vanemlaborant, nooremteadur ja assistent, 1951–1975 TPI [[ehituskonstruktsioon]]ide kateedri vanemõpetaja ja dotsent, 1975–1981 ehitusmaterjalide kateedri dotsent.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[ehitusmaterjalid]], peamiselt tolmpõlevkivituhk ja sellest valmistatavad tooted. [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e pronks- (1963) ja hõbemedal (1965), [[Nõukogude Eesti preemia]] (1972, kollektiivis). 30 teaduspublikatsiooni, 3 autoritunnistust.<ref name="ETBL" /> ==Isiklikku== Raimond Otsman harrastas [[skulptuur]]i. ==Teoseid== * Ehitusmaterjalid 2. Laboratoorsete tööde katsemetoodika. Tallinn, 1966 * Ehitusmaterjalid. Tallinn, 1976 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Ehitusinsenerid TPI-st. Tallinn, 1986, 218 * Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn, 1986, 148, 191, 243, 456, 458, 497 * TTÜ aastaraamat 2003. Tallinn, 2004, 394–395 * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Otsman, Raimond}} [[Kategooria:Eesti skulptorid]] [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2002]] d9a75g04txryo5o2bybbzi7xvxng031 0 291825 7248141 7195120 2026-10-05T16:59:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248141 wikitext text/x-wiki '''"Rakett 69"''' on [[Eesti Televisioon]]is alates 2011. aasta kevadhooajast näidatav noorte teadussaatesari.<ref name="Rakett">[http://www.rakett69.ee Saatesarja "Rakett 69" koduleht]</ref><ref name="IMDB">[http://www.imdb.com/title/tt2143560/ IMDb andmebaas]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://etv.err.ee/index.php?0560921 |pealkiri="Rakett 69" saated Eesti Rahvusringhäälingu kodulehel |vaadatud=2012-07-02 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601213533/http://etv.err.ee/index.php?0560921 |url-olek=ei tööta }}</ref> Saatesarja tellis ja rahastas aastatel 2010–2012 [[Sihtasutus Archimedes]], 2012. aastast teeb seda [[Eesti Teadusagentuur]]. Saadet toodab stuudio [[Vesilind]]. Saates esitatavad ülesanded koostab ja täitmise korraldab KVARK{{lisa viide}} (Teadusteater OÜ){{lisa viide}}. Alates 2021. aasta kevadhooajast salvestatakse saadet [[Rakett69 Teadusstuudiod|Rakett 69 Teadusstuudiotes]]. Saate põhjal on loodud ka sarnane sari "Take Off" [[Luksemburg]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609162756/rakett-69-ulesandeid-asuvad-lahendama-ka-luksemburgi-noored ""Rakett 69" ülesandeid asuvad lahendama ka Luksemburgi noored"] ERR, 12. november 2023</ref> == Saate formaat== "Rakett 69" kasutab rahvusvahelist "eduka esineja otsimise" formaati kohandatud kujul, kus osalejad peavad esialgu võistkondlikult ja hiljem individuaalselt lahendama erinevaid nuputamisülesandeid. Võistlejate tulemusi hindab kolmeliikmeline [[kohtunik]]e [[žürii]]. Igas saates langeb välja üks osaleja. Saate võitja pälvib 15 000-eurose stipendiumi.<ref name="Rakett"/> === Saatesse saamise reeglid === "Rakett 69" saatesse saavad kandideerida Eestis õppivad noored vanuses 15–21 eluaastat. Et "Rakett 69" eelvoorus (hooaja esimene saade) valituks saada, peavad kõik osalejad läbima teaduslabürindi, kus esineb mitmes kategoorias ülesandeid. Järgmistesse voorudesse võetakse reeglina kohe kuus kõige kiiremat raja läbijat. Ülejäänud kuus osalejat valivad kohtunikud ise.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Reeglid |url=https://rakett69.ee/reeglid |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Rakett69 |keel=en-gb}}</ref> Alates "Rakett 69" 13. hooajast (2023) võistleb 15 osaleja asemel ainult 12 osalejat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://rakett69.ee/ajalugu |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=Rakett69 |keel=en-gb}}</ref> === Finaal === "Rakett 69" finaalis peavad kaks viimast võistlejat looma kohtunike määratud finaali asukohas (tavaliselt hoones) Rube Goldbergi masina. Masin peab edukalt lõpetama oma töö ning oma ülesande etteantud ajaga. Iga finalist saab võtta endale neli senist osalejat, kes olid varasemates osades välja kukkunud.<ref name=":0" /> Kui võistluse ajal mõlema finalisti masinad lähevad raja läbimisel katki, siis antakse mõlemale osalejale teine võimalus, et masin ära parandada. == Kohtunikud, saatejuhid ja osalejad == === 2011. aasta kevadhooaeg === Saatejuhid [[Jüri Muttika]] ja [[Marta Piigli]].<ref name="Rakett"/> Saate kohtunikud [[Andres Juur]], [[Rein Kuresoo]], [[Aigar Vaigu]] ja [[Erik Puura]].<ref name="Rakett"/> Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Juhan Koppel]] (võitja), [[Jaan-Eerik Past]], [[Sandhra Mirella Valdma]], [[Riinu Ots]], [[Sarah Aaspõllu]], [[Kärt Üpraus]], [[Uku-Laur Tali]], [[Henri Reeder]], [[Eerik Martma]], [[Erik Mänd]], [[Mart Seger]], [[Madle Sirel]].<ref name="Rakett"/> === 2012. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Mart Noorma]] ja [[Aigar Vaigu]].<ref name="Rakett"/><ref name="IMDB"/> Külaliskohtunikud [[Juhan Koppel]], [[Eike Abel]], [[Sven Andresen]], [[Erik Puura]], [[Uno Mäeorg]], [[Jaak Kikas]], [[Alvo Aabloo]], [[Toomas Noorem]], [[Hannes Tomusk]], [[Andres Anvelt]], [[Aire Olesk]], [[Olev Raju]], [[Nerva (kunstnik)|Nerva]] ja [[Aare Ristikivi]].<ref name="Rakett"/> Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Timothy Henry Charles Tamm]] (võitja), [[Kristiina Tüür]], [[Siim Kurvits]], [[Simo Jarek Zaranek]], [[Mats Mikkor]], [[Riinu Ansper]], [[Andreas Ragen Ayal]], [[Madis Ollikainen]], [[Ann-Leen Mahhov]], [[Taavi Simson]], [[Ove-Liis Mahhov]], [[Erki Lomp]], [[Reet Rosar]], [[Aleksander Vdovets]] ja [[Kristjan Kalve]].<ref name="Rakett"/> === 2013. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Mart Noorma]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Reigo Kebja]] (võitja), [[Roland Matt]], [[Eva-Maria Tõnson]], [[Raid Vellerind]], [[Stella Veski]], [[Karoliina Rebane]], [[Kaarel Türkson]], [[Ainika Adamson]], [[Tarvo Nippolainen]], [[Matis Averin]], [[Luise Tiks]], [[Liis Kuusik]], [[Markus Loide]], [[Leemet Samel]], [[Rainer Eluri]].<ref name="Rakett"/> Saate võtted toimusid valdavalt 2012. aasta sügisel Tartus Ahhaa teaduskeskuses.<ref>{{Netiviide |url=http://www.tartuekspress.eu/?page=1&id=1188 |pealkiri=Tartu Ekspress, Eesti otsib Tartus teadussuperstaari, 31. oktoober 2012 |vaadatud=2012-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131212014501/http://www.tartuekspress.eu/?page=1&id=1188 |arhiivimisaeg=2013-12-12 |url-olek=ei tööta}}</ref> === 2014. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Mart Noorma]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Thorny Valk]] (võitja), Janeli Õun, Kaur Karus, Aksel Part, Kaspar Koolmeister, Oliver Hellaste, Jüri Lääs, Taivo Pungas, Kaisa Orgusaar, Kaisa Kuhi, Egle Truska, Jaana Lilloja, Andres Anissimov, Mihkel Veski, Allan-Cristjan Puks. === 2015. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Mart Noorma]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Karl Reinkubjas]] (võitja), Kaarel Siimut, Jan-Erik Aruvald, Arnold Rein Tatunts, Markus Rene Pae, Tiit Hendrik Piibeleht, Daniel Kütt, Joosep Sild, Maria Pibilota Murumaa, Karl Marti Toots, Kelli Randmäe, Mart Piirimees, Madis Kaspar Nigol, Uku-Kaspar Uustalu, Helene Puusep. === 2016. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Heli Lukner]], [[Riin Tamm]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): [[Frida Laigu]] (võitja), Gregor Randla, Knuth Helekivi, Katariina Inno, Markus Nuut, Helmi Ulrika Kirm, Karoliina Inno, Edward Erelt, Erik Mänd, Anni Kasikov, Hans Daniel Kaimre, Carel Kuusk, Carmen Oroperv, Katrin Helen Kasvandik, Gregor Eesmaa. === 2017. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Mart Noorma]], [[Riin Tamm]], Kaja Pae ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): Karl Vilhelm Valter (võitja), Gert Lees, Alex Savolainen, [[Miina Solveig Muru]], Marel Jaama, Karoliine Kurvits, Hannaliina Rakovitš, Markus Ausmeel, Margus Reintam, Hannes Kuslap, Taavi Karvanen, Risto Künnapas, Leonid Zinatullin, Jaan Roop, Karl Lõbus. === 2018. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]]. Põhikohtunikud [[Mart Noorma]], [[Riin Tamm]], [[Heli Lukner]], Kaja Pae ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad (alates võitjast väljalangemise järjekorras): Kadi Siigur (võitja), Viktoria Siigur, Kristiina Naber, Oskar Saarepera, Silver-Toomas Ant, Leonid Zinatullin, Ott Kärner, Rimmo Rõõm, Kenneth Tuul, Merili Konik, Anna Talas, Angelika Anette Antsmäe, Kristo Karl Aedma, Artur Nikitchuk, Sten Arthur Laane. === 2019. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu. Osalejad: Tiago Golub (võitja), Annika Jaakson, Heili Aavola, Calista Krass, Karl Paul Parmakson, Verner Sääsk, Telver Objärtel, Villem Susi, Merilin Radvilavicius, Kristjan Lõhmus, Kaspar Marcus Paukson, Brita Kärt Vähejaus, Richard Erelt, Kristi Koitla, Lars Tristan Lepik. === 2020. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu. Osalejad: Siim Ilves, Saale Pärn, Riko Piirisild, Liis Siigur, [[Uku Andreas Reigo]] (võitja), Stein-Marten Pool, Laura Martinson, Helena Jäe, Kaur Veere, Toomas Roosma, Ott-Kaarel Vään, Ilona Tamm, Vootele Mets, Darja Gužovskaja, Kaarel Vesilind. === 2021. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu. Põhikohtunikud [[Mart Noorma]], [[Riin Tamm]], [[Heli Valtna]] (eelnevalt Heli Lukner), [[Kaja Pae]], [[Taavi Kotka]] ja [[Aigar Vaigu]]. Osalejad: Karl Mell (võitja), Kaspar Saakpakk, Jaan Kristjan Kaasik, Karolin Laud, Richard Lätt, Kevin Reisenbuk, Marten Vainult, Kaur Reidma, Mariliis Pärn, Katre-Maris Veskimägi, Eva-Maria Raudsepp, Martin Rahe, Armin Mere, Lii Urb, Kristjan Tropp. === 2022. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu. Põhikohtunikud Mart Noorma, Riin Tamm, Heli Valtna, Kaja Pae, Taavi Kotka ja Aigar Vaigu Osalejad: Mattias Timm Rast (võitja), Grete Paat, Johannes Murre, Saskia Põldmaa, Leana Jete Korb, Annabel Lokna, Karl Erich Sooaru, Arto Reinik, Kevin Akkermann/Ralf Marcus Veedler, Kaisa Talts, Joosep Ress, Jarmo Tambaum, Kerstin Üksvärav, Hannes Vau. Esimest korda saate ajaloos kukkusid duallis välja mõlemad duellandid. Kevin Akkermann ja Ralf Marcus Veedler ei suutnud duellis ohutult jääd sulatada, seega kohtunikud langetasid otsuse mõlemad võistlejad välja visata. === 2024. aasta kevadhooaeg === Saatejuht Aigar Vaigu Põhikohtunikud [[Kaja Pae]], [[Riin Tamm]], [[Taavi Kotka]] Osalejad: Andri Türkson (võitja), Ants Erik Nõmper, Jaagup Jagomägi, Kai Urb, Juljus Putrinš, Aaron Unt, Anette Kipso, Rudolf Kivi, Mari Ann Marran, Andri Türkson, Oskar Pukk, Violeta Jürgens, Mihkel Rannut === 2025. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]] Põhikohtunikud [[Kaja Pae]], [[Riin Tamm]], [[Taavi Kotka]], [[Liis Koser]] Osalejad: Robin Õunamägi (võitja), Uku Märt Raasik, Oskar Hurt, Gloria Luisa Eberle, Tambet Parm, Helena Mai Lannes, Jan Hendrik Järvemets, Lukas Müürsepp, Ralf Lamp, Kärt Pürn, Tuuli Hanson, Hendrik Pärli === 2026. aasta kevadhooaeg === Saatejuht [[Aigar Vaigu]] Põhikohtunikud [[Liis Koser]], ... Osalejad: Madis Roosma (võitja), Kristjan Lepp, Armin Ruul, Elis Lukner, Emma Marie Ots, Indrek Karja, Kaarel Toomet, Kristofer Torokoff, Ralf Maapalu, Roosmarii Villems, Sigrid Siinmaa, Timofey Goshka == Tunnustus == * 2012 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]], peapreemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil"<ref> [http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/K%C3%A4skkiri-2012.-a-ETPA-tulemuste-kinnitamise-kohta.pdf Haridusministri käskkiri 2012. a. teaduse populariseerimise auhinna konkursi tulemuste kinnitamise kohta, 16. november 2012.] </ref> * 2012 – [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] valis "Rakett 69" Euroopa aasta parimaks haridussaateks<ref> [http://www.elu24.ee/824070/rakett-69-on-euroopa-parim-haridussaade/ "Rakett 69" on Euroopa parim haridussaade] </ref> == Vaata ka == * "[[Rakett Juunior]]" == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://rakett69.ee/ "Rakett 69" koduleht] * [https://www.facebook.com/Rakett69 "Rakett 69" Facebooki fännileht] * [https://www.imdb.com/title/tt2143560 "Rakett 69" IMDb leht] [[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]] [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti teadus]] 0ekc0cdlrwl2of1yjxw8f2h6l27h3bs 0 296070 7248329 7129181 2026-10-06T04:05:18Z Lojwe 148427 7248329 wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Ardila | pildi_nimi = Rio Ardila, Moura, Portugal.jpg | pildi_link = Ardila jõgi. [[Moura]], Portugal | jõe_lähe = Serra de Tentúdia <!-- 38° 3′ 17″ N, 6° 20′ 3″ W --> | suue = [[Guadiana]] jõkke | valgala_maad = {{PisiLipp|Hispaania}}<br />{{PisiLipp|Portugal}} | pikkus = 166 km | valgala_pindala = kokku 1821 km²<br />1043&nbsp;km² on Portugalis | jõe_langus = 1100 m | jõe_lang = <!-- m/km --> | äravool = 6,7 m³/s | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} '''Ardila jõgi''' ([[hispaania keel]]es ''Río Ardila'') on [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i jõgi, [[Guadiana]] vasakpoolne lisajõgi. Üks lõik Ardila jõest on ühtlasi ka Hispaania ja Portugali piirijõgi. Jõe pikkus on 166 km ja valgala pindala 1821 km². == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Hispaania jõed]] [[Kategooria:Portugali jõed]] f4u28ot3qpff3xbtqnxhv771u5bcjhp 0 297053 7248137 6808591 2026-10-05T16:55:26Z Svencapoeira 67038 7248137 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Purpur-maakeel | värvus = seened | seisund = | pilt = Purpur-maakeel.jpg | pildi_seletus = Purpur-maakeel ''Thuemenidium atropurpureum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Leotiales]]'' | sugukond = ''[[Leotiaceae]]'' | perekond = ''[[Thuemenidium]]'' | liik = '''Purpur-maakeel''' | binaarne = ''Thuemenidium atropurpureum'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Purpur-maakeel''' (''Thuemenidium atropurpureum''), ka purpur-pisikeel '' Microglossum atropurpureum'', on [[seen]]eliik. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012). Eestis võib teda leida paljudest [[metsatüüp]]idest ja ka [[aruniit]]udelt<ref name="eElurikkus"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="eElurikkus">{{Elurikkus}} (vaadatud 24.08.2012)</ref>}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:II kaitsekategooria seeneliigid]] [[Kategooria:Maakeelelised]] 4mtmrovhmwxdsect5zc11scwphd1pre 7248138 7248137 2026-10-05T16:55:41Z Svencapoeira 67038 7248138 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Purpur-maakeel | värvus = seened | seisund = | pilt = Purpur-maakeel.jpg | pildi_seletus = Purpur-maakeel ''Thuemenidium atropurpureum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Leotiales]]'' | sugukond = ''[[Leotiaceae]]'' | perekond = ''[[Thuemenidium]]'' | liik = '''Purpur-maakeel''' | binaarne = ''Thuemenidium atropurpureum'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Purpur-maakeel''' (''Thuemenidium atropurpureum''), ka purpur-pisikeel '' Microglossum atropurpureum'', on [[seen]]eliik. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012). Eestis võib teda leida paljudest [[metsatüüp]]idest ja ka [[aruniit]]udelt<ref name="eElurikkus"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="eElurikkus">{{Elurikkus}} (vaadatud 24.08.2012)</ref>}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:II kaitsekategooria seeneliigid]] 4sd9yfw0s0vsx1tnzgjrjmwyr8mrjcg 0 297216 7248165 6949196 2026-10-05T17:55:19Z Svencapoeira 67038 7248165 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Haavanääts | värvus = seened | seisund = | pilt = Haavanääts2.jpg | pildi_seletus = Haavanääts ''Steccherinum pseudozilingianum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Steccherinaceae]]'' | perekond = [[Oganahkis]] ''Steccherinum'' | liik = '''Haavanääts''' | binaarne = ''Steccherinum pseudozilingianum'' | binaarse_autor = }} '''Haavanääts''' (''Steccherinum pseudozilingianum'') on sugukonda ''[[Steccherinaceae]]'' kuuluv [[seen]]eliik. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012). Eestis võib teda leida [[palumets|palu]]-, [[lammimets|lammi]]-, [[laanemets|laane]]- ja [[salumets]]adest<ref name="eElurikkus"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="eElurikkus">{{Elurikkus}} (vaadatud 25.08.2012)</ref> }} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] 1y1rqzm1dc41jzpdnuo1m1zfkefnjus 0 306154 7248256 7022604 2026-10-05T20:25:48Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7248256 wikitext text/x-wiki {{Kool | nimi = Luunja Gümnaasium | pilt = Luunja Keskkool.jpg | pildiallkiri = Luunja Gümnaasium | asutatud = [[1978]] | koolitüüp = [[keskkool]] | direktor = Ave Kikas | klassikomplekte = 27 (2022/2023) | õpilaste arv = 482 (2021/2022) | õpetajate arv = 62 | koolipersonal = 8 | asukoht = [[Tartumaa]], [[Luunja vald]] | aadress = [[Puiestee 28, Luunja alevik]] | laiuskoord = 58.35474980474586 | pikkuskoord = 26.873257770890906 | kooli ajaleht = Luunja kooli ajaleht }} '''Luunja Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Tartu maakond|Tartumaa]]l [[Luunja vald|Luunja vallas]] [[Luunja]] alevikus. Kooli direktor on 2025. aastast Ave Kikas. == Ajalugu == [[Kategooria:Tartu maakonna koolid]] [[Kategooria:Luunja vald]] 1736. aastal tegutses [[Liivimaa]]l [[Tartu kihelkond|Tartu kihelkonnas]] nelja mõisakooli hulgas Luunja [[mõisakool]]. 1765. aastast oli Luunjas külakool, mille esimeseks õpetajaks oli [[Jüri Rekko]]. Kursus oli üheaastane ja koolis käisid ka tütarlapsed. Õppetöö algas mardipäeval ja lõppes kaks nädalat enne kevadpühi.<ref name=":0" /> 1893. aastal ehitati ehitusmeister [[Mihkel Pikson]]i juhatusel uus koolimaja maksumusega 2600 rubla.<ref name=":0" /> 25. septembril 1925. aastal põles koolimaja teadmata põhjustel maha ja uus koolimaja ehitati 1932. aastal. Koolimaja juurde rajati kooliaed botaanik [[Jaan Port|Jaan Pordi]] plaani järgi. 20. sajandi algul töötas Luunja koolis õpetajana kirjanik [[Villem Buk]]. Luunja koolist on saanud oma algteadmised kunagine Tartumaal tuntud haridusosakonna juhataja ja koolijuht [[Valter Johanson]].<ref name=":0" /> Teist korda hävis koolimaja 1944. aastal ning õppetöö jätkus ümbruskonna taludes ja vallamajas. 1948. aastal muudeti Luunja kool [[algkool]]iks. [[Kabina]] kaheksaklassilise kooli direktori [[Endla Roo]] initsiatiivil ehitati Luunja keskusse uus koolimaja, kus 1964. aastal alustas tööd '''Luunja 8-klassiline kool''' ning ühendati Kabina kool ja Luunja Algkool.<ref name=":0" /> 1978. aastal ehitati täienduseks kolmekorruseline koolimaja ja kool muudeti '''Luunja Keskkooliks''', kuhu asusid õppima [[Võnnu Keskkool]]i keskkooliosa, Aru ja [[Võõpste]] põhikooli ning [[Kavastu]] ja [[Lohkva]] Algkooli õpilased. 1981/82. õppeaastal oli kooli õpilaste arv kooli ajaloo suurim – 497.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Luunja Keskkool |url=https://luunja.edu.ee/ |vaadatud=22.02.2023}}</ref> == Direktorid<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Solba |eesnimi=Agne |pealkiri=Luunja kool 250 |kirjastus=Tarmest Oü |aasta=2015 |koht=Luunja |leheküljed=5 |keel=eesti keel}}</ref> == [[Fail:Ave Kikas portree.jpg|pisi|Luunja Keskkooli direktor Ave Kikas]] * 1765-? [[Jüri Rekko]] * 1865–1891 [[Paap Rööpson]] * 1891–1914 [[Märt Teder]] * 1914–1944 [[Gustav Laurson]] * 1944–1948 [[Akto Laidla]] * 1948–1964 [[Maire Laidla]] * 1964–1967 [[Kaljula Eensalu]] * 1967–1969 [[August Kärstna]] * 1969–1996 [[Leenart Rooma]] * 1996–2002 [[Aare Treial]] * 2002–2008 [[Kaarel Kalmet]] * 2008–2014 [[Ardi Küünal]] * 2014–2018 [[Ants Serk]] * 2018–2025 [[Toomas Liivamägi]] * 2025 – Ave Kikas == Traditsioonid == * 1. septembril kooliaasta avaaktus * Sügisene spordinädal (rattamatk) * Õpetajate päeva tähistamine * Ball (lemmik õpetaja ja õpilase valimine) * Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine (rongkäik ja miiting) * Päästepäev, tervisepäev * Viimase lõpukellaga eksamitele saatmine (puu istutamine) * Lõpuaktused roosiaias * 2022. aasta sügisest hakati 1. ja 10. klassi õpilastele kinkima tekleid == Projektid == Kool osaleb projektides:<ref name=":0" /> * Steps towards a healthy school – Teel tervislikuma kooli poole * Erasmus + YETDKA – Noored eurooplased mõtlevad, teevad, teavad, hindavad * Luunja Keskkooli õpilaste õppeprogrammid looduskeskustes 2022/2023. õppeaastal * “KLASS+ Nutikas Digipööre" * eTwinning projekt "MusicLexis: The most fun dictionary ever“ II * eTwinningu multiprojekt "Linnulennul läbi kooli" * Luunja Keskkooli õpilaste õppeprogrammid looduskeskustes 2019/2020. õppeaastal * eTwinningu multiprojekt "Tvinnime keeletunnid põnevamaks" * eTwinningu projekt "Caring for our forest, caring for our future" * Erasmus + 21st century skills – Individuelles Lehren und Lernen im digitalen Wandel * Euroscola * Noorte kohtumised “Connected by art" == Viited == {{viited}} rdt9whsibhbxt9kg77rufpzs1o1hcls 7248257 7248256 2026-10-05T20:26:29Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7248257 wikitext text/x-wiki {{Kool | nimi = Luunja Gümnaasium | pilt = Luunja Keskkool.jpg | pildiallkiri = Luunja Gümnaasium | asutatud = [[1978]] | koolitüüp = [[keskkool]] | direktor = Ave Kikas | klassikomplekte = 27 (2022/2023) | õpilaste arv = 482 (2021/2022) | õpetajate arv = 62 | koolipersonal = 8 | asukoht = [[Tartumaa]], [[Luunja vald]] | aadress = [[Puiestee 28, Luunja alevik]] | laiuskoord = 58.35474980474586 | pikkuskoord = 26.873257770890906 | kooli ajaleht = Luunja kooli ajaleht }} '''Luunja Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Tartu maakond|Tartumaa]]l [[Luunja vald|Luunja vallas]] [[Luunja]] alevikus. Kooli direktor on 2025. aastast Ave Kikas. == Ajalugu == [[Kategooria:Tartu maakonna koolid]] [[Kategooria:Luunja vald]] 1736. aastal tegutses [[Liivimaa]]l [[Tartu kihelkond|Tartu kihelkonnas]] nelja mõisakooli hulgas Luunja [[mõisakool]]. 1765. aastast oli Luunjas külakool, mille esimeseks õpetajaks oli [[Jüri Rekko]]. Kursus oli üheaastane ja koolis käisid ka tütarlapsed. Õppetöö algas mardipäeval ja lõppes kaks nädalat enne kevadpühi.<ref name=":0" /> 1893. aastal ehitati ehitusmeister [[Mihkel Pikson]]i juhatusel uus koolimaja maksumusega 2600 rubla.<ref name=":0" /> 25. septembril 1925. aastal põles koolimaja teadmata põhjustel maha ja uus koolimaja ehitati 1932. aastal. Koolimaja juurde rajati kooliaed botaanik [[Jaan Port|Jaan Pordi]] plaani järgi. 20. sajandi algul töötas Luunja koolis õpetajana kirjanik [[Villem Buk]]. Luunja koolist on saanud oma algteadmised kunagine Tartumaal tuntud haridusosakonna juhataja ja koolijuht [[Valter Johanson]].<ref name=":0" /> Teist korda hävis koolimaja 1944. aastal ning õppetöö jätkus ümbruskonna taludes ja vallamajas. 1948. aastal muudeti Luunja kool [[algkool]]iks. [[Kabina]] kaheksaklassilise kooli direktori [[Endla Roo]] initsiatiivil ehitati Luunja keskusse uus koolimaja, kus 1964. aastal alustas tööd '''Luunja 8-klassiline kool''' ning ühendati Kabina kool ja Luunja Algkool.<ref name=":0" /> 1978. aastal ehitati täienduseks kolmekorruseline koolimaja ja kool muudeti '''Luunja Keskkooliks''', kuhu asusid õppima [[Võnnu Keskkool]]i keskkooliosa, Aru ja [[Võõpste]] põhikooli ning [[Kavastu]] ja [[Lohkva]] Algkooli õpilased. 1981/82. õppeaastal oli kooli õpilaste arv kooli ajaloo suurim – 497.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Luunja Keskkool |url=https://luunja.edu.ee/ |vaadatud=22.02.2023}}</ref> 2026. aastal nimetati Luunja Keskkool Luunja Gümnaasiumiks. == Direktorid<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Solba |eesnimi=Agne |pealkiri=Luunja kool 250 |kirjastus=Tarmest Oü |aasta=2015 |koht=Luunja |leheküljed=5 |keel=eesti keel}}</ref> == [[Fail:Ave Kikas portree.jpg|pisi|Luunja Keskkooli direktor Ave Kikas]] * 1765-? [[Jüri Rekko]] * 1865–1891 [[Paap Rööpson]] * 1891–1914 [[Märt Teder]] * 1914–1944 [[Gustav Laurson]] * 1944–1948 [[Akto Laidla]] * 1948–1964 [[Maire Laidla]] * 1964–1967 [[Kaljula Eensalu]] * 1967–1969 [[August Kärstna]] * 1969–1996 [[Leenart Rooma]] * 1996–2002 [[Aare Treial]] * 2002–2008 [[Kaarel Kalmet]] * 2008–2014 [[Ardi Küünal]] * 2014–2018 [[Ants Serk]] * 2018–2025 [[Toomas Liivamägi]] * 2025 – Ave Kikas == Traditsioonid == * 1. septembril kooliaasta avaaktus * Sügisene spordinädal (rattamatk) * Õpetajate päeva tähistamine * Ball (lemmik õpetaja ja õpilase valimine) * Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine (rongkäik ja miiting) * Päästepäev, tervisepäev * Viimase lõpukellaga eksamitele saatmine (puu istutamine) * Lõpuaktused roosiaias * 2022. aasta sügisest hakati 1. ja 10. klassi õpilastele kinkima tekleid == Projektid == Kool osaleb projektides:<ref name=":0" /> * Steps towards a healthy school – Teel tervislikuma kooli poole * Erasmus + YETDKA – Noored eurooplased mõtlevad, teevad, teavad, hindavad * Luunja Keskkooli õpilaste õppeprogrammid looduskeskustes 2022/2023. õppeaastal * “KLASS+ Nutikas Digipööre" * eTwinning projekt "MusicLexis: The most fun dictionary ever“ II * eTwinningu multiprojekt "Linnulennul läbi kooli" * Luunja Keskkooli õpilaste õppeprogrammid looduskeskustes 2019/2020. õppeaastal * eTwinningu multiprojekt "Tvinnime keeletunnid põnevamaks" * eTwinningu projekt "Caring for our forest, caring for our future" * Erasmus + 21st century skills – Individuelles Lehren und Lernen im digitalen Wandel * Euroscola * Noorte kohtumised “Connected by art" == Viited == {{viited}} 1357ne7izv5n3o8rg969x0c7bmx8cf1 7248258 7248257 2026-10-05T20:27:29Z Xx.i.dontknow 230417 7248258 wikitext text/x-wiki {{Kool | nimi = Luunja Gümnaasium | pilt = Luunja Keskkool.jpg | pildiallkiri = Luunja Gümnaasium | asutatud = [[1978]] | koolitüüp = [[keskkool]] | direktor = Ave Kikas | klassikomplekte = 27 (2022/2023) | õpilaste arv = 482 (2021/2022) | õpetajate arv = 62 | koolipersonal = 8 | asukoht = [[Tartumaa]], [[Luunja vald]] | aadress = [[Puiestee 28, Luunja alevik]] | laiuskoord = 58.35474980474586 | pikkuskoord = 26.873257770890906 | kooli ajaleht = Luunja kooli ajaleht }} '''Luunja Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Tartu maakond|Tartumaa]]l [[Luunja vald|Luunja vallas]] [[Luunja]] alevikus. Kooli direktor on 2025. aastast Ave Kikas. Kuni 2026. aastani kandis kool nime '''''Luunja Keskkool'''''. == Ajalugu == [[Kategooria:Tartu maakonna koolid]] [[Kategooria:Luunja vald]] 1736. aastal tegutses [[Liivimaa]]l [[Tartu kihelkond|Tartu kihelkonnas]] nelja mõisakooli hulgas Luunja [[mõisakool]]. 1765. aastast oli Luunjas külakool, mille esimeseks õpetajaks oli [[Jüri Rekko]]. Kursus oli üheaastane ja koolis käisid ka tütarlapsed. Õppetöö algas mardipäeval ja lõppes kaks nädalat enne kevadpühi.<ref name=":0" /> 1893. aastal ehitati ehitusmeister [[Mihkel Pikson]]i juhatusel uus koolimaja maksumusega 2600 rubla.<ref name=":0" /> 25. septembril 1925. aastal põles koolimaja teadmata põhjustel maha ja uus koolimaja ehitati 1932. aastal. Koolimaja juurde rajati kooliaed botaanik [[Jaan Port|Jaan Pordi]] plaani järgi. 20. sajandi algul töötas Luunja koolis õpetajana kirjanik [[Villem Buk]]. Luunja koolist on saanud oma algteadmised kunagine Tartumaal tuntud haridusosakonna juhataja ja koolijuht [[Valter Johanson]].<ref name=":0" /> Teist korda hävis koolimaja 1944. aastal ning õppetöö jätkus ümbruskonna taludes ja vallamajas. 1948. aastal muudeti Luunja kool [[algkool]]iks. [[Kabina]] kaheksaklassilise kooli direktori [[Endla Roo]] initsiatiivil ehitati Luunja keskusse uus koolimaja, kus 1964. aastal alustas tööd '''Luunja 8-klassiline kool''' ning ühendati Kabina kool ja Luunja Algkool.<ref name=":0" /> 1978. aastal ehitati täienduseks kolmekorruseline koolimaja ja kool muudeti '''Luunja Keskkooliks''', kuhu asusid õppima [[Võnnu Keskkool]]i keskkooliosa, Aru ja [[Võõpste]] põhikooli ning [[Kavastu]] ja [[Lohkva]] Algkooli õpilased. 1981/82. õppeaastal oli kooli õpilaste arv kooli ajaloo suurim – 497.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Luunja Keskkool |url=https://luunja.edu.ee/ |vaadatud=22.02.2023}}</ref> 2026. aastal nimetati Luunja Keskkool Luunja Gümnaasiumiks. == Direktorid<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Solba |eesnimi=Agne |pealkiri=Luunja kool 250 |kirjastus=Tarmest Oü |aasta=2015 |koht=Luunja |leheküljed=5 |keel=eesti keel}}</ref> == [[Fail:Ave Kikas portree.jpg|pisi|Luunja Keskkooli direktor Ave Kikas]] * 1765-? [[Jüri Rekko]] * 1865–1891 [[Paap Rööpson]] * 1891–1914 [[Märt Teder]] * 1914–1944 [[Gustav Laurson]] * 1944–1948 [[Akto Laidla]] * 1948–1964 [[Maire Laidla]] * 1964–1967 [[Kaljula Eensalu]] * 1967–1969 [[August Kärstna]] * 1969–1996 [[Leenart Rooma]] * 1996–2002 [[Aare Treial]] * 2002–2008 [[Kaarel Kalmet]] * 2008–2014 [[Ardi Küünal]] * 2014–2018 [[Ants Serk]] * 2018–2025 [[Toomas Liivamägi]] * 2025 – Ave Kikas == Traditsioonid == * 1. septembril kooliaasta avaaktus * Sügisene spordinädal (rattamatk) * Õpetajate päeva tähistamine * Ball (lemmik õpetaja ja õpilase valimine) * Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine (rongkäik ja miiting) * Päästepäev, tervisepäev * Viimase lõpukellaga eksamitele saatmine (puu istutamine) * Lõpuaktused roosiaias * 2022. aasta sügisest hakati 1. ja 10. klassi õpilastele kinkima tekleid == Projektid == Kool osaleb projektides:<ref name=":0" /> * Steps towards a healthy school – Teel tervislikuma kooli poole * Erasmus + YETDKA – Noored eurooplased mõtlevad, teevad, teavad, hindavad * Luunja Keskkooli õpilaste õppeprogrammid looduskeskustes 2022/2023. õppeaastal * “KLASS+ Nutikas Digipööre" * eTwinning projekt "MusicLexis: The most fun dictionary ever“ II * eTwinningu multiprojekt "Linnulennul läbi kooli" * Luunja Keskkooli õpilaste õppeprogrammid looduskeskustes 2019/2020. õppeaastal * eTwinningu multiprojekt "Tvinnime keeletunnid põnevamaks" * eTwinningu projekt "Caring for our forest, caring for our future" * Erasmus + 21st century skills – Individuelles Lehren und Lernen im digitalen Wandel * Euroscola * Noorte kohtumised “Connected by art" == Viited == {{viited}} c718w5qfknqrsgb8lmyley4utd88np0 7248259 7248258 2026-10-05T20:29:29Z Xx.i.dontknow 230417 Xx.i.dontknow teisaldas lehekülje [[Luunja Keskkool]] pealkirja [[Luunja Gümnaasium]] alla: Koolinime muudeti. 7248258 wikitext text/x-wiki {{Kool | nimi = Luunja Gümnaasium | pilt = Luunja Keskkool.jpg | pildiallkiri = Luunja Gümnaasium | asutatud = [[1978]] | koolitüüp = [[keskkool]] | direktor = Ave Kikas | klassikomplekte = 27 (2022/2023) | õpilaste arv = 482 (2021/2022) | õpetajate arv = 62 | koolipersonal = 8 | asukoht = [[Tartumaa]], [[Luunja vald]] | aadress = [[Puiestee 28, Luunja alevik]] | laiuskoord = 58.35474980474586 | pikkuskoord = 26.873257770890906 | kooli ajaleht = Luunja kooli ajaleht }} '''Luunja Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Tartu maakond|Tartumaa]]l [[Luunja vald|Luunja vallas]] [[Luunja]] alevikus. Kooli direktor on 2025. aastast Ave Kikas. Kuni 2026. aastani kandis kool nime '''''Luunja Keskkool'''''. == Ajalugu == [[Kategooria:Tartu maakonna koolid]] [[Kategooria:Luunja vald]] 1736. aastal tegutses [[Liivimaa]]l [[Tartu kihelkond|Tartu kihelkonnas]] nelja mõisakooli hulgas Luunja [[mõisakool]]. 1765. aastast oli Luunjas külakool, mille esimeseks õpetajaks oli [[Jüri Rekko]]. Kursus oli üheaastane ja koolis käisid ka tütarlapsed. Õppetöö algas mardipäeval ja lõppes kaks nädalat enne kevadpühi.<ref name=":0" /> 1893. aastal ehitati ehitusmeister [[Mihkel Pikson]]i juhatusel uus koolimaja maksumusega 2600 rubla.<ref name=":0" /> 25. septembril 1925. aastal põles koolimaja teadmata põhjustel maha ja uus koolimaja ehitati 1932. aastal. Koolimaja juurde rajati kooliaed botaanik [[Jaan Port|Jaan Pordi]] plaani järgi. 20. sajandi algul töötas Luunja koolis õpetajana kirjanik [[Villem Buk]]. Luunja koolist on saanud oma algteadmised kunagine Tartumaal tuntud haridusosakonna juhataja ja koolijuht [[Valter Johanson]].<ref name=":0" /> Teist korda hävis koolimaja 1944. aastal ning õppetöö jätkus ümbruskonna taludes ja vallamajas. 1948. aastal muudeti Luunja kool [[algkool]]iks. [[Kabina]] kaheksaklassilise kooli direktori [[Endla Roo]] initsiatiivil ehitati Luunja keskusse uus koolimaja, kus 1964. aastal alustas tööd '''Luunja 8-klassiline kool''' ning ühendati Kabina kool ja Luunja Algkool.<ref name=":0" /> 1978. aastal ehitati täienduseks kolmekorruseline koolimaja ja kool muudeti '''Luunja Keskkooliks''', kuhu asusid õppima [[Võnnu Keskkool]]i keskkooliosa, Aru ja [[Võõpste]] põhikooli ning [[Kavastu]] ja [[Lohkva]] Algkooli õpilased. 1981/82. õppeaastal oli kooli õpilaste arv kooli ajaloo suurim – 497.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Luunja Keskkool |url=https://luunja.edu.ee/ |vaadatud=22.02.2023}}</ref> 2026. aastal nimetati Luunja Keskkool Luunja Gümnaasiumiks. == Direktorid<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Solba |eesnimi=Agne |pealkiri=Luunja kool 250 |kirjastus=Tarmest Oü |aasta=2015 |koht=Luunja |leheküljed=5 |keel=eesti keel}}</ref> == [[Fail:Ave Kikas portree.jpg|pisi|Luunja Keskkooli direktor Ave Kikas]] * 1765-? [[Jüri Rekko]] * 1865–1891 [[Paap Rööpson]] * 1891–1914 [[Märt Teder]] * 1914–1944 [[Gustav Laurson]] * 1944–1948 [[Akto Laidla]] * 1948–1964 [[Maire Laidla]] * 1964–1967 [[Kaljula Eensalu]] * 1967–1969 [[August Kärstna]] * 1969–1996 [[Leenart Rooma]] * 1996–2002 [[Aare Treial]] * 2002–2008 [[Kaarel Kalmet]] * 2008–2014 [[Ardi Küünal]] * 2014–2018 [[Ants Serk]] * 2018–2025 [[Toomas Liivamägi]] * 2025 – Ave Kikas == Traditsioonid == * 1. septembril kooliaasta avaaktus * Sügisene spordinädal (rattamatk) * Õpetajate päeva tähistamine * Ball (lemmik õpetaja ja õpilase valimine) * Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine (rongkäik ja miiting) * Päästepäev, tervisepäev * Viimase lõpukellaga eksamitele saatmine (puu istutamine) * Lõpuaktused roosiaias * 2022. aasta sügisest hakati 1. ja 10. klassi õpilastele kinkima tekleid == Projektid == Kool osaleb projektides:<ref name=":0" /> * Steps towards a healthy school – Teel tervislikuma kooli poole * Erasmus + YETDKA – Noored eurooplased mõtlevad, teevad, teavad, hindavad * Luunja Keskkooli õpilaste õppeprogrammid looduskeskustes 2022/2023. õppeaastal * “KLASS+ Nutikas Digipööre" * eTwinning projekt "MusicLexis: The most fun dictionary ever“ II * eTwinningu multiprojekt "Linnulennul läbi kooli" * Luunja Keskkooli õpilaste õppeprogrammid looduskeskustes 2019/2020. õppeaastal * eTwinningu multiprojekt "Tvinnime keeletunnid põnevamaks" * eTwinningu projekt "Caring for our forest, caring for our future" * Erasmus + 21st century skills – Individuelles Lehren und Lernen im digitalen Wandel * Euroscola * Noorte kohtumised “Connected by art" == Viited == {{viited}} c718w5qfknqrsgb8lmyley4utd88np0 0 306164 7248319 3310513 2026-10-06T01:04:40Z Xqbot 13355 Robot: Fixing double redirect from [[Luunja Keskkool]] to [[Luunja Gümnaasium]] 7248319 wikitext text/x-wiki #suuna [[Luunja Gümnaasium]] npig8cml56lbqoy0o43okoacbqvkbw1 0 308839 7248225 7000282 2026-10-05T19:37:44Z ~2026-53654-82 239060 /* Konverentside loend */ 7248225 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} '''Gatherings in Biosemiotics''' on peamine [[biosemiootika]] alaste aastakonverentside seeria. Need konverentsid said alguse [[Kopenhaageni-Tartu koolkond|Tartu ja Kopenhaageni]] biosemiootikute ühistööst. Esimene konverents toimus [[Kopenhaagen]]is, teine [[Tartu]]s, järgnevad erinevates paikades üle maailma. Selle konverentsiseeria iseäraks on, et puuduvad kutsutud esinejad, paralleelsektsioone pole, kõigil esinejatel on võrdne esinemisaeg. Alates [[Rahvusvaheline Biosemiootika Ühing|Rahvusvahelise Biosemiootika Ühingu]] loomisest koordineerib neid konverentse selle ühingu juhatus, samuti peetakse seal ühingu aastakonverents. ==Konverentside loend== *2001 (24.–27.05) [[Kopenhaagen]] *2002 (14.–17.06) [[Tartu]] *2003 (11.–14.07) Kopenhaagen *2004 (1.–5.07) [[Praha]] *2005 (20.–24.07) [[Urbino]] *2006 (5.–9.07) [[Salzburg]] *2007 (6.–9.06) [[Groningen]] *2008 (23.–28.06) [[Syros]] *2009 (30.06–5.07) Praha *2010 (22.–27.06) [[Braga]] *2011 (21.–25.06) [[New York]] *2012 (16–21.07) Tartu *2013 (4.–8.06) [[Castiglioncello]] *2014 (30.06–4.07) [[London]] *2015 (30.06–4.07) Kopenhaagen *2016 (4.–8.07) Praha *2017 (6.–10.06) [[Lausanne]] *2018 (17.–20.06) [[Berkeley]] *2019 (1.–5.07) [[Moskva]] *2020 (27.–29.11) [[Olomouc]] *2021 (26.–29.07) [[Stockholm]] *2022 (27.6–1.07) [[Olomouc]] *2023 (31.07.–04.08) [[Kopenhaagen]] *2024 (16.–22.06) [[Bloemfontein]] *2025 (25.–29.08) [[Rotterdam]] *2026 (27.–31.07) [[Sheffield]] ([https://sites.google.com/sheffield.ac.uk/biosemiotics-gathering-26?usp=sharing Koduleht]) *2027 [[Okinawa]] *2028 [[Torino]] ==Vaata ka== * ajakiri ''[[Biosemiotics]]'' * raamatusari ''[[Biosemiotics (raamatusari)|Biosemiotics]]'' ==Kirjandus== *[[Silver Rattasepp|Rattasepp, Silver]]; Bennett, Tyler (eds.) 2012. ''Gatherings in Biosemiotics''. ([[Tartu Semiotics Library]] 11.) Tartu: [[University of Tartu Press]]. *Lacková, Ľudmila; Rodríguez H., Claudio J.; [[Kull, Kalevi]] (eds.) 2020. ''Gatherings in Biosemiotics XX''. (Tartu Semiotics Library 20.) Tartu: University of Tartu Press. [[Kategooria:Biosemiootika]] [[Kategooria:Konverentsid]] 2ejvuay4oz67gey7yly20ah7be3e3ex 0 312609 7248161 7133303 2026-10-05T17:46:52Z ~2026-53696-39 239053 Täiendatud liikmeid 7248161 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Sibyl Vane | taust = grupp_või_bänd | alias = | pilt = |thumb|<nowiki>Sibyl Vane]]</nowiki> | pildiallkiri = Sibyl Vane (Foto: Danel Rinaldo) | päritolu = {{pisiLipp|Eesti}}, [[Pärnu]] | stiil = ''[[indie rock]]'', [[alternatiivrokk]], [[bluus]], [[popmuusika]] | tegev = 2010– | plaadifirma = [[I Love You Records]] | seotud_esitajad = [[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Mill]], [[The Nymph]] | URL = http://www.sibylvane.ee | koosseis = [[Helena Randlaht]]<br> [[Heiko Leesment]] <br> [[Kristo Otter]] <br> [[Meelis Tauk]] | endised_liikmed = [[Mark Kostrov]] – trummid (2010–2013) <br> [[Erkki-Siim Kalbus]] – trummid (2014) <br> [[Siim Jõgioja]] – trummid (2014–2015) <br> [[Hendrik Liivik]] - trummid (2015-2022) <br> [[Kristjan Kaasik]] – kitarr (2020–2022) }} [[Fail:Sibyl Vane.IMG 0695.JPG|pisi|Sibyl Vane 2012]] {{allikad}} '''Sibyl Vane''' on [[2010]]. aastal [[Pärnu]]s loodud ''indie''-/alternatiivroki trio, kuhu kuuluvad [[Helena Randlaht]] (vokaal, kitarr), [[Heiko Leesment]] (bass) ja [[Kristo Otter]] (trummid). Muusikaliselt paigutub Sibyl Vane [[alternatiivrokk|alternatiivroki]], bluusi ja popi piirile, seda iseloomustab melanhoolne ekspressiivne helipilt. Bändi esimesed kaks albumit "Love, Holy Water & TV" ja "Sibyl Vane" avaldati [[Läti]] plaadifirma [[I Love You Records]] poolt. 2020. aastal avaldati album "Duchess". 2018. aastal sai ansambel lauluga "Thousand Words" [[Eesti Laul]]u konkursil neljanda koha. Bänd on olnud mitme sotsiaalse probleemi eestkõneleja <ref>[https://parnu.postimees.ee/7914559/viies-okas-laks-tuntud-bandile-raju-loo-eest] Pärnu Postimees, 8.12.2023.</ref> ja andnud heategevuskontserte<ref>[https://kultuur.postimees.ee/7443740/sibyl-vane-kogub-kontserdiga-toetust-parnu-naiste-tugikeskusele] Postimees, 01.02.2022.</ref> <ref>[https://parnu.postimees.ee/6729842/sibyl-vane-kogus-tanavakontserdiga-raha-koduta-loomade-heaks] Pärnu Postimees, 14.06.2019.</ref> Oma kodulinna Pärnu eestkõnelejatena{{lisa viide}} avaldas bänd 2019. aastal spetsiaalse interaktiivse turistikaardi.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/85835987/fotod-ansambel-sibyl-vane-tutvustas-alternatiivset-parnu-kaarti] Delfi, 06.04.2019.</ref> == Ajalugu == === Loomine ja debüütalbum "Love, Holy Water & TV" === Ansambel sündis ühekordse projektina kontserdi jaoks, kus pidi mängima ansambel [[John Stuart Mill]]. Kuna laulja ei saanud osaleda, kutsusid John Stuart Millis osalenud Helena Randlaht ja Heiko Leesment trumme mängima Mark Kostrovi. Uuele koosseisule andis Randlaht nime [[Oscar Wilde]]'i romaani "[[Dorian Gray portree]]" tegelase Sibyl Vane'i järgi.<ref name="oscar">[https://www.kitarr.ee/sibyl-vane-salvestab/ Noortebänd 2011 võitja Sibyl Vane salvestab esimest plaati] Kitarr, 30.09.2012.</ref> 2011. aastal salvestas bänd oma esimese stuudiosingli "What's My Name". Samal aastal osales Sibyl Vane konkursil [[Noortebänd 2011]], kus võideti lisaks peaauhinnale ka mitu eriauhinda.<ref name="oscar" /> 2012. aastal sõlmis Sibyl Vane Läti plaadifirmaga I Love You Records plaadilepingu, mille tulemusel ilmus 5. novembril 2012 ansambli debüütalbum "Love, Holy Water & TV". Sellele järgnes turnee, kus kolme aasta jooksul anti Baltimaades, Rootsis, Soomes, Ukrainas, Suurbritannias ja Poolas ligi üle 100 kontserti. Teiste hulgas esines ansambel Baltikumi suurematel muusikafestivalidel [[Positivus]] ja [[Summer Sound]] ning astus üles Riias koos USA alternatiivrokiansambliga [[Garbage]]. Detsembris salvestas Sibyl Vane Kaunases esimese Eesti bändina oma loo "Sugar High" rahvusvahelisele veebimuusikakanalile [[Balcony TV]], mis avaldati 18. jaanuaril 2013.<ref>[https://elu24.postimees.ee/1109826/sibyl-vane-astus-esimese-eesti-bandina-ules-balcony-tvs] Elu24, 21.01.2013.</ref> Esimese Balti regiooni artistina valiti Helena Randlaht 2013. aasta mais Rootsi kitarritootja Hagström esindusartistide nimistusse.<ref>[https://intro.lv/zinas/sibyl_vane_sak_sadarbibu_ar_gitaru_razotaju_hagstrom], intro.lv, 04.06.2013.</ref> 2014. aastal ilmus Sibyl Vane'i singel "Supersonic" Los Angeleses paikneva plaadifirma Cleopatra Records rahvusvahelisel kogumikul "Indie Rock Girls With Guitars". Samal aastal ilmus bändi esimene muusikavideo loole "On 'til Dawn". === Teine album "Sibyl Vane" === [[2015]]. aasta kevadel avaldas bänd esimese loo uue albumi materjali hulgast. Varasemast erineva kõlaga "Slow Dance" ilmus 20. aprillil [[2015]]. Järgneva aasta jooksul andis bänd üksikuid kontserte, pühendudes peamiselt tööle stuudios. 2016. aasta 15. septembril avaldas Sibyl Vane singli "Clusterfuck". 28. märtsil 2017 avaldas I Love You Records oma veebikanalites bändi kolmanda singli ja muusikavideo loole "Bomber". 21. aprillil 2017 andis sama firma Eestis, Lätis ja Leedus välja bändi teise stuudioalbumi "Sibyl Vane". Minimalistliku disainiga mustvalge omanimeline album on bändi enda sõnul pretensioonitu, andes kuulajatele vabad käed tähenduste andmisele. Ühtlasi märgib mustvalge kujundus muutust bändi helikeeles.<ref>[https://www.muurileht.ee/sibyl-vane-sibyl-vane-i-love-you-records-2017/] Müürileht, 22.09.2017.</ref> === Eesti laul 2018 ja kolmas album "Duchess" === Sibyl Vane osales konkursil [[Eesti Laul 2018|Eesti laul 2018]] looga "Thousand Words". Bänd jõudis finaali kümne parema sekka, kus žürii häältega saavutati 2. ja rahva häälte liitmisel 4. koht. "Thousand Words" oli esimene lugu, mille bänd avaldas oma kolmandalt albumilt. 20. juunil 2018 avaldas bänd singli "I Don't Drive". Suvel 2018 astus bänd üles väljamüüdud kontserdil 10 000 inimese ees [[Haapsalu]] lossihoovis, kus soojendati [[Two Cellos]]t.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/887804/seksikas-tselloduo-2cellos-toob-haapsalu-rokipeol-lavale-oma-suurimad-hitid] Õhtuleht, 18.07.2018.</ref> 2020. aasta märtsis avaldas ansambel muusikavideo loole "I Want You" plaadilt "Duchess", mille ilmumine on kavandatud aprilli. Plaadi salvestas bänd [[Eesti Rahvusringhääling]]u ja [[Sonic Media]] stuudiotes 2019. aastal, salvestas ja miksis [[Siim Mäesalu]].<ref>[https://menu.err.ee/1068983/sibyl-vane-avaldas-muusikavideo-uuele-singlile-i-want-you Sibyl Vane avaldas muusikavideo uuele singlile "I Want You"] ERR, 26.03.2020.</ref> Eesti Muusikaauhindadel oli "Duchess" nomineeritud aasta rokkalbumi auhinnale. === Heategevuslik kontsertalbum "Live" ja "Love, Holy Water and TV" 10. sünnipäev === 2022. aasta alguses astus Sibyl Vane üles Botik Live Sessionil ja andis veebikontserdi, millega toetati Pärnu naiste tugikeskust. <ref>[https://parnu.postimees.ee/7442986/sibyl-vane-toetab-kontserdiga-kohalikku-naiste-tugikeskust] Pärnu Postimees, 01.02.2022.</ref> 22. juunil 2022 valiti Sibyl Vane soojendama briti alternatiivroki legendi [[Placebo]] [[Läti]]s [[Sigulda]] lossivaremetes. Väljamüüdud kontserdil osales üle 5000 inimese.<ref>[https://menu.err.ee/1608625996/placebo-lati-kontserdi-soojendajaks-valiti-sibyl-vane] ERR, 10.06.2022.</ref> 2022. aasta augustis liitub bändiga trummar [[Kristo Otter]]. 2022. aasta 4. novembril avaldas Sibyl Vane koostöös [[Läti]] plaadifirmaga I Love You Records välja 2012. aastal ilmunud debüütalbumi "Love, Holy Water and TV" 10. sünnipäevaversiooni. <ref>[https://kultuur.postimees.ee/7637986/sibyl-vane-tahistab-debuutalbumi-sunnipaeva-tuuri-ja-albumi-erivaljaannetega Sibyl Vane tähistab debüütalbumi sünnipäeva tuuri ja albumi eriväljaannetega] Postimees, 31.10.2022.</ref> Album ilmus esmakordselt vinüülil, 150 nummerdatud koopiana kassetil ja duubel-CDna. Remasterdatud albumile lisati eraldi CD, millel on 11 erinevat seni avaldamata demo ja miksi. Albumi sünnipäevatuuri raames anti kontserdid Eestis ja Lätis. 2023. aasta kevadel astusid Pärnu Kontserdimajas üles Sibyl Vane ja [[Pärnu linnaorkester]]. Esmakordselt toimunud Pärnu levimuusikapäeval esitasid nad koostöös pala "White Trash", mille seade tegi [[Indrek Palu]]. Loo salvestus avaldati muusikavideona. <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=t-dReUHGZT8] YouTube, 01.10.2023.</ref> 2023. aasta naistepäeval vägivalla temaatikale keskendunud eestindus 2020. aasta stuudioalbumi loost "Duchess". Eestikeelde tõlgituna kandis pala nime "Hertsoginna" ja selles astus külalissolistina üles [[Kaisa Ling]]. Sibyl Vane´i panus Pärnus naiste tugikeskuse toetuseks ja laiemalt vägivallaennetusse tõi neile 2023. aasta detsembris president [[Kersti Kaljulaid]]i fondi ja tugikeskuse auhinna "Okas". <ref>[https://parnu.postimees.ee/7914559/viies-okas-laks-tuntud-bandile-raju-loo-eest] Pärnu Postimees, 08.12.2023.</ref> === Neljas album Vortex === 28. novembril 2025 avaldas Sibyl Vane pärast viie aastast pausi esimese uue stuudiosalvestuse "Circuits of Desire" koos muusikavideoga, mille autoriks on [[Peeter Paaver]]. Ühtlasi andis bänd teada, et 2026. aastal ilmub nende neljas stuudioalbum pealkirjaga "Vortex". <ref>[https://muusikaplaneet.ee/2025/11/28/circuitsofdesire/] MuusikaPlaneet, 28.11.2025.</ref> == Diskograafia == === LP-d === *"Love, Holy Water and TV" (I Love You Records, 2012) - CD *"Sibyl Vane" (I Love You Records, 2017) - CD ja LP *"Duchess" (2020) - CD, LP ja MC *"Live" (2022) - LP *"Love, Holy Water and TV" 10th Anniversary edition (2022) - CD, LP ja MC *"Vortex" (2026) - CD, LP ja MC === Singlid === *"What's My Name" (2011) *"Get Out of Town" (2012) *"Supersonic" (2012) *"Honey Tree" (2012) *"Slow Dance" (2015) *“Clusterfuck” (2016) *"Never Let Me Down Again (Depeche Mode cover)" (2017) *“Bomber” (2017) *"No 44" (2017) *"Thousand Words" (2017) *"I Don't Drive" (2018) *"Go Baby Go" (2020) *"I Want You" (2020) *"White Trash" koos Pärnu linnaorkestriga (2022) *"Krishna Sisters" (2022) *"Hertsoginna" koos [[Kaisa Ling Thing]]iga (2023) *"Circuits of Desire" (2025) *"Vortex" (2026) === Muusikavideod === * "Door In The Floor" (2012) * "On 'til Dawn" (2014) * "Bomber" (2017) * "No 44" (2017) * "A Time To Breathe In" (2017) *"I Want You" (2020) *"Love Department" (2020) *"White Trash"(LIVE) (2022) *"Krishna Sisters (2022) *"White Trash" koos Pärnu linnaorkestriga (2023) *Circuits of Desire (2025) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.sibylvane.ee Bändi koduleht] *[http://www.facebook.com/sibylvaneband Ansambli leht] [[Facebook]]is *[http://www.soundcloud.com/sibylvaneband Ansambli leht] [[Soundcloud]]is *[http://www.youtube.com/sibylvaneofficial Ansambli kanal] [[Youtube]]'is [[Kategooria:Eesti ansamblid]] rjci6yck2lben86yzm8b13ejldk3xms 7248215 7248161 2026-10-05T19:14:55Z ~2026-53696-39 239053 Lisatud Vortex albumi osa 7248215 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Sibyl Vane | taust = grupp_või_bänd | alias = | pilt = |thumb|<nowiki>Sibyl Vane]]</nowiki> | pildiallkiri = Sibyl Vane (Foto: Danel Rinaldo) | päritolu = {{pisiLipp|Eesti}}, [[Pärnu]] | stiil = ''[[indie rock]]'', [[alternatiivrokk]], [[bluus]], [[popmuusika]] | tegev = 2010– | plaadifirma = [[I Love You Records]] | seotud_esitajad = [[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Mill]], [[The Nymph]] | URL = http://www.sibylvane.ee | koosseis = [[Helena Randlaht]]<br> [[Heiko Leesment]] <br> [[Kristo Otter]] <br> [[Meelis Tauk]] | endised_liikmed = [[Mark Kostrov]] – trummid (2010–2013) <br> [[Erkki-Siim Kalbus]] – trummid (2014) <br> [[Siim Jõgioja]] – trummid (2014–2015) <br> [[Hendrik Liivik]] - trummid (2015-2022) <br> [[Kristjan Kaasik]] – kitarr (2020–2022) }} [[Fail:Sibyl Vane.IMG 0695.JPG|pisi|Sibyl Vane 2012]] {{allikad}} '''Sibyl Vane''' on [[2010]]. aastal [[Pärnu]]s loodud ''indie''-/alternatiivroki trio, kuhu kuuluvad [[Helena Randlaht]] (vokaal, kitarr), [[Heiko Leesment]] (bass) ja [[Kristo Otter]] (trummid). 2025. aastast astub nendega üles ka kitarrist [[Meelis Tauk]]. Muusikaliselt paigutub Sibyl Vane [[alternatiivrokk|alternatiivroki]], bluusi ja popi piirile, seda iseloomustab melanhoolne ekspressiivne helipilt. Bändi esimesed kaks albumit "Love, Holy Water & TV" ja "Sibyl Vane" avaldati [[Läti]] plaadifirma [[I Love You Records]] poolt. 2020. aastal avaldati album "Duchess". 2018. aastal sai ansambel lauluga "Thousand Words" [[Eesti Laul]]u konkursil neljanda koha. Bänd on olnud mitme sotsiaalse probleemi eestkõneleja <ref>[https://parnu.postimees.ee/7914559/viies-okas-laks-tuntud-bandile-raju-loo-eest] Pärnu Postimees, 8.12.2023.</ref> ja andnud heategevuskontserte<ref>[https://kultuur.postimees.ee/7443740/sibyl-vane-kogub-kontserdiga-toetust-parnu-naiste-tugikeskusele] Postimees, 01.02.2022.</ref> <ref>[https://parnu.postimees.ee/6729842/sibyl-vane-kogus-tanavakontserdiga-raha-koduta-loomade-heaks] Pärnu Postimees, 14.06.2019.</ref> Oma kodulinna Pärnu eestkõnelejatena{{lisa viide}} avaldas bänd 2019. aastal spetsiaalse interaktiivse turistikaardi.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/85835987/fotod-ansambel-sibyl-vane-tutvustas-alternatiivset-parnu-kaarti] Delfi, 06.04.2019.</ref> == Ajalugu == === Loomine ja debüütalbum "Love, Holy Water & TV" === Ansambel sündis ühekordse projektina kontserdi jaoks, kus pidi mängima ansambel [[John Stuart Mill]]. Kuna laulja ei saanud osaleda, kutsusid John Stuart Millis osalenud Helena Randlaht ja Heiko Leesment trumme mängima Mark Kostrovi. Uuele koosseisule andis Randlaht nime [[Oscar Wilde]]'i romaani "[[Dorian Gray portree]]" tegelase Sibyl Vane'i järgi.<ref name="oscar">[https://www.kitarr.ee/sibyl-vane-salvestab/ Noortebänd 2011 võitja Sibyl Vane salvestab esimest plaati] Kitarr, 30.09.2012.</ref> 2011. aastal salvestas bänd oma esimese stuudiosingli "What's My Name". Samal aastal osales Sibyl Vane konkursil [[Noortebänd 2011]], kus võideti lisaks peaauhinnale ka mitu eriauhinda.<ref name="oscar" /> 2012. aastal sõlmis Sibyl Vane Läti plaadifirmaga I Love You Records plaadilepingu, mille tulemusel ilmus 5. novembril 2012 ansambli debüütalbum "Love, Holy Water & TV". Sellele järgnes turnee, kus kolme aasta jooksul anti Baltimaades, Rootsis, Soomes, Ukrainas, Suurbritannias ja Poolas ligi üle 100 kontserti. Teiste hulgas esines ansambel Baltikumi suurematel muusikafestivalidel [[Positivus]] ja [[Summer Sound]] ning astus üles Riias koos USA alternatiivrokiansambliga [[Garbage]]. Detsembris salvestas Sibyl Vane Kaunases esimese Eesti bändina oma loo "Sugar High" rahvusvahelisele veebimuusikakanalile [[Balcony TV]], mis avaldati 18. jaanuaril 2013.<ref>[https://elu24.postimees.ee/1109826/sibyl-vane-astus-esimese-eesti-bandina-ules-balcony-tvs] Elu24, 21.01.2013.</ref> Esimese Balti regiooni artistina valiti Helena Randlaht 2013. aasta mais Rootsi kitarritootja Hagström esindusartistide nimistusse.<ref>[https://intro.lv/zinas/sibyl_vane_sak_sadarbibu_ar_gitaru_razotaju_hagstrom], intro.lv, 04.06.2013.</ref> 2014. aastal ilmus Sibyl Vane'i singel "Supersonic" Los Angeleses paikneva plaadifirma Cleopatra Records rahvusvahelisel kogumikul "Indie Rock Girls With Guitars". Samal aastal ilmus bändi esimene muusikavideo loole "On 'til Dawn". === Teine album "Sibyl Vane" === [[2015]]. aasta kevadel avaldas bänd esimese loo uue albumi materjali hulgast. Varasemast erineva kõlaga "Slow Dance" ilmus 20. aprillil [[2015]]. Järgneva aasta jooksul andis bänd üksikuid kontserte, pühendudes peamiselt tööle stuudios. 2016. aasta 15. septembril avaldas Sibyl Vane singli "Clusterfuck". 28. märtsil 2017 avaldas I Love You Records oma veebikanalites bändi kolmanda singli ja muusikavideo loole "Bomber". 21. aprillil 2017 andis sama firma Eestis, Lätis ja Leedus välja bändi teise stuudioalbumi "Sibyl Vane". Minimalistliku disainiga mustvalge omanimeline album on bändi enda sõnul pretensioonitu, andes kuulajatele vabad käed tähenduste andmisele. Ühtlasi märgib mustvalge kujundus muutust bändi helikeeles.<ref>[https://www.muurileht.ee/sibyl-vane-sibyl-vane-i-love-you-records-2017/] Müürileht, 22.09.2017.</ref> === Eesti laul 2018 ja kolmas album "Duchess" === Sibyl Vane osales konkursil [[Eesti Laul 2018|Eesti laul 2018]] looga "Thousand Words". Bänd jõudis finaali kümne parema sekka, kus žürii häältega saavutati 2. ja rahva häälte liitmisel 4. koht. "Thousand Words" oli esimene lugu, mille bänd avaldas oma kolmandalt albumilt. 20. juunil 2018 avaldas bänd singli "I Don't Drive". Suvel 2018 astus bänd üles väljamüüdud kontserdil 10 000 inimese ees [[Haapsalu]] lossihoovis, kus soojendati [[Two Cellos]]t.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/887804/seksikas-tselloduo-2cellos-toob-haapsalu-rokipeol-lavale-oma-suurimad-hitid] Õhtuleht, 18.07.2018.</ref> 2020. aasta märtsis avaldas ansambel muusikavideo loole "I Want You" plaadilt "Duchess", mille ilmumine on kavandatud aprilli. Plaadi salvestas bänd [[Eesti Rahvusringhääling]]u ja [[Sonic Media]] stuudiotes 2019. aastal, salvestas ja miksis [[Siim Mäesalu]].<ref>[https://menu.err.ee/1068983/sibyl-vane-avaldas-muusikavideo-uuele-singlile-i-want-you Sibyl Vane avaldas muusikavideo uuele singlile "I Want You"] ERR, 26.03.2020.</ref> Eesti Muusikaauhindadel oli "Duchess" nomineeritud aasta rokkalbumi auhinnale. === Heategevuslik kontsertalbum "Live" ja "Love, Holy Water and TV" 10. sünnipäev === 2022. aasta alguses astus Sibyl Vane üles Botik Live Sessionil ja andis veebikontserdi, millega toetati Pärnu naiste tugikeskust. <ref>[https://parnu.postimees.ee/7442986/sibyl-vane-toetab-kontserdiga-kohalikku-naiste-tugikeskust] Pärnu Postimees, 01.02.2022.</ref> 22. juunil 2022 valiti Sibyl Vane soojendama briti alternatiivroki legendi [[Placebo]] [[Läti]]s [[Sigulda]] lossivaremetes. Väljamüüdud kontserdil osales üle 5000 inimese.<ref>[https://menu.err.ee/1608625996/placebo-lati-kontserdi-soojendajaks-valiti-sibyl-vane] ERR, 10.06.2022.</ref> 2022. aasta augustis liitub bändiga trummar [[Kristo Otter]]. 2022. aasta 4. novembril avaldas Sibyl Vane koostöös [[Läti]] plaadifirmaga I Love You Records välja 2012. aastal ilmunud debüütalbumi "Love, Holy Water and TV" 10. sünnipäevaversiooni. <ref>[https://kultuur.postimees.ee/7637986/sibyl-vane-tahistab-debuutalbumi-sunnipaeva-tuuri-ja-albumi-erivaljaannetega Sibyl Vane tähistab debüütalbumi sünnipäeva tuuri ja albumi eriväljaannetega] Postimees, 31.10.2022.</ref> Album ilmus esmakordselt vinüülil, 150 nummerdatud koopiana kassetil ja duubel-CDna. Remasterdatud albumile lisati eraldi CD, millel on 11 erinevat seni avaldamata demo ja miksi. Albumi sünnipäevatuuri raames anti kontserdid Eestis ja Lätis. 2023. aasta kevadel astusid Pärnu Kontserdimajas üles Sibyl Vane ja [[Pärnu linnaorkester]]. Esmakordselt toimunud Pärnu levimuusikapäeval esitasid nad koostöös pala "White Trash", mille seade tegi [[Indrek Palu]]. Loo salvestus avaldati muusikavideona. <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=t-dReUHGZT8] YouTube, 01.10.2023.</ref> 2023. aasta naistepäeval vägivalla temaatikale keskendunud eestindus 2020. aasta stuudioalbumi loost "Duchess". Eestikeelde tõlgituna kandis pala nime "Hertsoginna" ja selles astus külalissolistina üles [[Kaisa Ling]]. Sibyl Vane´i panus Pärnus naiste tugikeskuse toetuseks ja laiemalt vägivallaennetusse tõi neile 2023. aasta detsembris president [[Kersti Kaljulaid]]i fondi ja tugikeskuse auhinna "Okas". <ref>[https://parnu.postimees.ee/7914559/viies-okas-laks-tuntud-bandile-raju-loo-eest] Pärnu Postimees, 08.12.2023.</ref> === Neljas album Vortex === 28. novembril 2025 avaldas Sibyl Vane pärast viie aastast pausi esimese uue stuudiosalvestuse "Circuits of Desire" koos muusikavideoga, mille autoriks on [[Peeter Paaver]]. Ühtlasi andis bänd teada, et 2026. aastal ilmub nende neljas stuudioalbum pealkirjaga "Vortex". <ref>[https://muusikaplaneet.ee/2025/11/28/circuitsofdesire/] MuusikaPlaneet, 28.11.2025.</ref> Naistepäeval, 8. märtsil andis bänd välja videosingli "Can´t Keep It Together". Muusikavideo režii eest vastutas [[Marta Pulk]], kaameratöö eest [[Taavi Arus (Zbanski Kino).]] Video kunstilise poole eest vastutas [[Flo Kasearu]]. Video filmiti bändi kodulinnaks olevas Pärnus mitmes paigas: [[Pärnu Uue Kunsti Muuseum]]<nowiki/>is, karaokebaaris Cocoloco, kaubanduskeskuses Port Artur. Lisaks näeb videos Valgerannas asuvat Eesti arhitektuuri suurkuju [[Raine Karp]]<nowiki/>i projekteeritud [[Villa Andropoff]]<nowiki/>i. Muusikaliselt muutis pala erilise see, et see tutvustas kuulajatele albumi mitmes palas kaasa tegevat Jaapani süntesaatorit [[Suzuki Omnichord]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=MUUSIKAVIDEO &#10217; Sibyl Vane küsib naistepäeval: kuidas koos püsida, kui kõik laguneb? |url=https://parnu.postimees.ee/8429241/muusikavideo-sibyl-vane-kusib-naistepaeval-kuidas-koos-pusida-kui-koik-laguneb |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> 27. märtsil 2026 ilmus Sibyl Vane´i kümnelooline album "Vortex". Digitaalselt, kasseti, CD ja kolme erinevat värvi vinüülina ilmunud albumil löövad lisaks bändile kaasa täiendava elektroonikaga [[Mattias Tirmaste]] ja [[Tarvi Kull]]. Albumit esitleti kevadel nelja kontserdiga Eestis ja Lätis. Lisaks sellele andis bänd teada, et astub lavale üle aastate taas neljaliikmelisena ja nendega on liitunud kitarrist [[Meelis Tauk.]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-02 |pealkiri=Keerisesse kistud Sibyl Vane: me tahame muusikat teha ka siis, kui elekter on ära |url=https://kultuur.postimees.ee/8444232/keerisesse-kistud-sibyl-vane-me-tahame-muusikat-teha-ka-siis-kui-elekter-on-ara |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> Meediale antud intervjuudes<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-27 |pealkiri=Sibyl Vane avaldas albumi "Vortex" |url=https://kultuur.err.ee/1609979724/sibyl-vane-avaldas-albumi-vortex |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> rääkisid bändi asutajad [[Heiko Leesment]] ja [[Helena Randlaht]] sellest, et Vortex on ennekõike nende omavaheline loominguline dialoog, mitte kompromiss. Just see omavaheline dialoog kujundas nende sõnul albumi helilise ja sisulise selgroo. "Meie jaoks ei ole see lihtsalt lugude kogum. See on olnud pikk ja põhjalik protsess, kus paljud emotsioonid on leidnud endale muusikalise vormi. Meie tandem toimib nii, et emb-kumb meist toob algseks impulsiks saava algmaterjali, mille peale hakkame ühiselt looma tervikut. Helena on alati loonud sõnad ja vokaalipartiid. Aja jooksul on kujunenud minu rolliks nende ideede ja ühiste täienduste tervikuks muutmine, aga samas ka see, kuidas me oma kunstilisi otsuseid teeme või bändina edasi liigume," selgitas bändi [[Heiko Leesment]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref> Oma intervjuudes täpsustas bänd, et salvestusprotsessile läheneti tavalisele vastupidiselt. "Me ei ehitanud lugusid enam valmis instrumentaalsele vundamendile, nagu rokkmuusikas kombeks on, vaid peamiseks fookuses oligi Helena hääl, selle nüansid ja emotsionaalne kandvus." Albumi vokaaliseadete ja nende salvestamise eest vastutas [[Haldi Välimäe]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-02 |pealkiri=Keerisesse kistud Sibyl Vane: me tahame muusikat teha ka siis, kui elekter on ära |url=https://kultuur.postimees.ee/8444232/keerisesse-kistud-sibyl-vane-me-tahame-muusikat-teha-ka-siis-kui-elekter-on-ara |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> == Diskograafia == === LP-d === *"Love, Holy Water and TV" (I Love You Records, 2012) - CD *"Sibyl Vane" (I Love You Records, 2017) - CD ja LP *"Duchess" (2020) - CD, LP ja MC *"Live" (2022) - LP *"Love, Holy Water and TV" 10th Anniversary edition (2022) - CD, LP ja MC *"Vortex" (2026) - CD, LP ja MC === Singlid === *"What's My Name" (2011) *"Get Out of Town" (2012) *"Supersonic" (2012) *"Honey Tree" (2012) *"Slow Dance" (2015) *“Clusterfuck” (2016) *"Never Let Me Down Again (Depeche Mode cover)" (2017) *“Bomber” (2017) *"No 44" (2017) *"Thousand Words" (2017) *"I Don't Drive" (2018) *"Go Baby Go" (2020) *"I Want You" (2020) *"White Trash" koos Pärnu linnaorkestriga (2022) *"Krishna Sisters" (2022) *"Hertsoginna" koos [[Kaisa Ling Thing]]iga (2023) *"Circuits of Desire" (2025) *"Vortex" (2026) === Muusikavideod === * "Door In The Floor" (2012) * "On 'til Dawn" (2014) * "Bomber" (2017) * "No 44" (2017) * "A Time To Breathe In" (2017) *"I Want You" (2020) *"Love Department" (2020) *"White Trash"(LIVE) (2022) *"Krishna Sisters (2022) *"White Trash" koos Pärnu linnaorkestriga (2023) *Circuits of Desire (2025) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.sibylvane.ee Bändi koduleht] *[http://www.facebook.com/sibylvaneband Ansambli leht] [[Facebook]]is *[http://www.soundcloud.com/sibylvaneband Ansambli leht] [[Soundcloud]]is *[http://www.youtube.com/sibylvaneofficial Ansambli kanal] [[Youtube]]'is [[Kategooria:Eesti ansamblid]] 0l124cy2ikxomej9lxru24lorqq30l6 7248221 7248215 2026-10-05T19:35:20Z ~2026-53696-39 239053 /* Muusikavideod */ 7248221 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Sibyl Vane | taust = grupp_või_bänd | alias = | pilt = |thumb|<nowiki>Sibyl Vane]]</nowiki> | pildiallkiri = Sibyl Vane (Foto: Danel Rinaldo) | päritolu = {{pisiLipp|Eesti}}, [[Pärnu]] | stiil = ''[[indie rock]]'', [[alternatiivrokk]], [[bluus]], [[popmuusika]] | tegev = 2010– | plaadifirma = [[I Love You Records]] | seotud_esitajad = [[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Mill]], [[The Nymph]] | URL = http://www.sibylvane.ee | koosseis = [[Helena Randlaht]]<br> [[Heiko Leesment]] <br> [[Kristo Otter]] <br> [[Meelis Tauk]] | endised_liikmed = [[Mark Kostrov]] – trummid (2010–2013) <br> [[Erkki-Siim Kalbus]] – trummid (2014) <br> [[Siim Jõgioja]] – trummid (2014–2015) <br> [[Hendrik Liivik]] - trummid (2015-2022) <br> [[Kristjan Kaasik]] – kitarr (2020–2022) }} [[Fail:Sibyl Vane.IMG 0695.JPG|pisi|Sibyl Vane 2012]] {{allikad}} '''Sibyl Vane''' on [[2010]]. aastal [[Pärnu]]s loodud ''indie''-/alternatiivroki trio, kuhu kuuluvad [[Helena Randlaht]] (vokaal, kitarr), [[Heiko Leesment]] (bass) ja [[Kristo Otter]] (trummid). 2025. aastast astub nendega üles ka kitarrist [[Meelis Tauk]]. Muusikaliselt paigutub Sibyl Vane [[alternatiivrokk|alternatiivroki]], bluusi ja popi piirile, seda iseloomustab melanhoolne ekspressiivne helipilt. Bändi esimesed kaks albumit "Love, Holy Water & TV" ja "Sibyl Vane" avaldati [[Läti]] plaadifirma [[I Love You Records]] poolt. 2020. aastal avaldati album "Duchess". 2018. aastal sai ansambel lauluga "Thousand Words" [[Eesti Laul]]u konkursil neljanda koha. Bänd on olnud mitme sotsiaalse probleemi eestkõneleja <ref>[https://parnu.postimees.ee/7914559/viies-okas-laks-tuntud-bandile-raju-loo-eest] Pärnu Postimees, 8.12.2023.</ref> ja andnud heategevuskontserte<ref>[https://kultuur.postimees.ee/7443740/sibyl-vane-kogub-kontserdiga-toetust-parnu-naiste-tugikeskusele] Postimees, 01.02.2022.</ref> <ref>[https://parnu.postimees.ee/6729842/sibyl-vane-kogus-tanavakontserdiga-raha-koduta-loomade-heaks] Pärnu Postimees, 14.06.2019.</ref> Oma kodulinna Pärnu eestkõnelejatena{{lisa viide}} avaldas bänd 2019. aastal spetsiaalse interaktiivse turistikaardi.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/85835987/fotod-ansambel-sibyl-vane-tutvustas-alternatiivset-parnu-kaarti] Delfi, 06.04.2019.</ref> == Ajalugu == === Loomine ja debüütalbum "Love, Holy Water & TV" === Ansambel sündis ühekordse projektina kontserdi jaoks, kus pidi mängima ansambel [[John Stuart Mill]]. Kuna laulja ei saanud osaleda, kutsusid John Stuart Millis osalenud Helena Randlaht ja Heiko Leesment trumme mängima Mark Kostrovi. Uuele koosseisule andis Randlaht nime [[Oscar Wilde]]'i romaani "[[Dorian Gray portree]]" tegelase Sibyl Vane'i järgi.<ref name="oscar">[https://www.kitarr.ee/sibyl-vane-salvestab/ Noortebänd 2011 võitja Sibyl Vane salvestab esimest plaati] Kitarr, 30.09.2012.</ref> 2011. aastal salvestas bänd oma esimese stuudiosingli "What's My Name". Samal aastal osales Sibyl Vane konkursil [[Noortebänd 2011]], kus võideti lisaks peaauhinnale ka mitu eriauhinda.<ref name="oscar" /> 2012. aastal sõlmis Sibyl Vane Läti plaadifirmaga I Love You Records plaadilepingu, mille tulemusel ilmus 5. novembril 2012 ansambli debüütalbum "Love, Holy Water & TV". Sellele järgnes turnee, kus kolme aasta jooksul anti Baltimaades, Rootsis, Soomes, Ukrainas, Suurbritannias ja Poolas ligi üle 100 kontserti. Teiste hulgas esines ansambel Baltikumi suurematel muusikafestivalidel [[Positivus]] ja [[Summer Sound]] ning astus üles Riias koos USA alternatiivrokiansambliga [[Garbage]]. Detsembris salvestas Sibyl Vane Kaunases esimese Eesti bändina oma loo "Sugar High" rahvusvahelisele veebimuusikakanalile [[Balcony TV]], mis avaldati 18. jaanuaril 2013.<ref>[https://elu24.postimees.ee/1109826/sibyl-vane-astus-esimese-eesti-bandina-ules-balcony-tvs] Elu24, 21.01.2013.</ref> Esimese Balti regiooni artistina valiti Helena Randlaht 2013. aasta mais Rootsi kitarritootja Hagström esindusartistide nimistusse.<ref>[https://intro.lv/zinas/sibyl_vane_sak_sadarbibu_ar_gitaru_razotaju_hagstrom], intro.lv, 04.06.2013.</ref> 2014. aastal ilmus Sibyl Vane'i singel "Supersonic" Los Angeleses paikneva plaadifirma Cleopatra Records rahvusvahelisel kogumikul "Indie Rock Girls With Guitars". Samal aastal ilmus bändi esimene muusikavideo loole "On 'til Dawn". === Teine album "Sibyl Vane" === [[2015]]. aasta kevadel avaldas bänd esimese loo uue albumi materjali hulgast. Varasemast erineva kõlaga "Slow Dance" ilmus 20. aprillil [[2015]]. Järgneva aasta jooksul andis bänd üksikuid kontserte, pühendudes peamiselt tööle stuudios. 2016. aasta 15. septembril avaldas Sibyl Vane singli "Clusterfuck". 28. märtsil 2017 avaldas I Love You Records oma veebikanalites bändi kolmanda singli ja muusikavideo loole "Bomber". 21. aprillil 2017 andis sama firma Eestis, Lätis ja Leedus välja bändi teise stuudioalbumi "Sibyl Vane". Minimalistliku disainiga mustvalge omanimeline album on bändi enda sõnul pretensioonitu, andes kuulajatele vabad käed tähenduste andmisele. Ühtlasi märgib mustvalge kujundus muutust bändi helikeeles.<ref>[https://www.muurileht.ee/sibyl-vane-sibyl-vane-i-love-you-records-2017/] Müürileht, 22.09.2017.</ref> === Eesti laul 2018 ja kolmas album "Duchess" === Sibyl Vane osales konkursil [[Eesti Laul 2018|Eesti laul 2018]] looga "Thousand Words". Bänd jõudis finaali kümne parema sekka, kus žürii häältega saavutati 2. ja rahva häälte liitmisel 4. koht. "Thousand Words" oli esimene lugu, mille bänd avaldas oma kolmandalt albumilt. 20. juunil 2018 avaldas bänd singli "I Don't Drive". Suvel 2018 astus bänd üles väljamüüdud kontserdil 10 000 inimese ees [[Haapsalu]] lossihoovis, kus soojendati [[Two Cellos]]t.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/887804/seksikas-tselloduo-2cellos-toob-haapsalu-rokipeol-lavale-oma-suurimad-hitid] Õhtuleht, 18.07.2018.</ref> 2020. aasta märtsis avaldas ansambel muusikavideo loole "I Want You" plaadilt "Duchess", mille ilmumine on kavandatud aprilli. Plaadi salvestas bänd [[Eesti Rahvusringhääling]]u ja [[Sonic Media]] stuudiotes 2019. aastal, salvestas ja miksis [[Siim Mäesalu]].<ref>[https://menu.err.ee/1068983/sibyl-vane-avaldas-muusikavideo-uuele-singlile-i-want-you Sibyl Vane avaldas muusikavideo uuele singlile "I Want You"] ERR, 26.03.2020.</ref> Eesti Muusikaauhindadel oli "Duchess" nomineeritud aasta rokkalbumi auhinnale. === Heategevuslik kontsertalbum "Live" ja "Love, Holy Water and TV" 10. sünnipäev === 2022. aasta alguses astus Sibyl Vane üles Botik Live Sessionil ja andis veebikontserdi, millega toetati Pärnu naiste tugikeskust. <ref>[https://parnu.postimees.ee/7442986/sibyl-vane-toetab-kontserdiga-kohalikku-naiste-tugikeskust] Pärnu Postimees, 01.02.2022.</ref> 22. juunil 2022 valiti Sibyl Vane soojendama briti alternatiivroki legendi [[Placebo]] [[Läti]]s [[Sigulda]] lossivaremetes. Väljamüüdud kontserdil osales üle 5000 inimese.<ref>[https://menu.err.ee/1608625996/placebo-lati-kontserdi-soojendajaks-valiti-sibyl-vane] ERR, 10.06.2022.</ref> 2022. aasta augustis liitub bändiga trummar [[Kristo Otter]]. 2022. aasta 4. novembril avaldas Sibyl Vane koostöös [[Läti]] plaadifirmaga I Love You Records välja 2012. aastal ilmunud debüütalbumi "Love, Holy Water and TV" 10. sünnipäevaversiooni. <ref>[https://kultuur.postimees.ee/7637986/sibyl-vane-tahistab-debuutalbumi-sunnipaeva-tuuri-ja-albumi-erivaljaannetega Sibyl Vane tähistab debüütalbumi sünnipäeva tuuri ja albumi eriväljaannetega] Postimees, 31.10.2022.</ref> Album ilmus esmakordselt vinüülil, 150 nummerdatud koopiana kassetil ja duubel-CDna. Remasterdatud albumile lisati eraldi CD, millel on 11 erinevat seni avaldamata demo ja miksi. Albumi sünnipäevatuuri raames anti kontserdid Eestis ja Lätis. 2023. aasta kevadel astusid Pärnu Kontserdimajas üles Sibyl Vane ja [[Pärnu linnaorkester]]. Esmakordselt toimunud Pärnu levimuusikapäeval esitasid nad koostöös pala "White Trash", mille seade tegi [[Indrek Palu]]. Loo salvestus avaldati muusikavideona. <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=t-dReUHGZT8] YouTube, 01.10.2023.</ref> 2023. aasta naistepäeval vägivalla temaatikale keskendunud eestindus 2020. aasta stuudioalbumi loost "Duchess". Eestikeelde tõlgituna kandis pala nime "Hertsoginna" ja selles astus külalissolistina üles [[Kaisa Ling]]. Sibyl Vane´i panus Pärnus naiste tugikeskuse toetuseks ja laiemalt vägivallaennetusse tõi neile 2023. aasta detsembris president [[Kersti Kaljulaid]]i fondi ja tugikeskuse auhinna "Okas". <ref>[https://parnu.postimees.ee/7914559/viies-okas-laks-tuntud-bandile-raju-loo-eest] Pärnu Postimees, 08.12.2023.</ref> === Neljas album Vortex === 28. novembril 2025 avaldas Sibyl Vane pärast viie aastast pausi esimese uue stuudiosalvestuse "Circuits of Desire" koos muusikavideoga, mille autoriks on [[Peeter Paaver]]. Ühtlasi andis bänd teada, et 2026. aastal ilmub nende neljas stuudioalbum pealkirjaga "Vortex". <ref>[https://muusikaplaneet.ee/2025/11/28/circuitsofdesire/] MuusikaPlaneet, 28.11.2025.</ref> Naistepäeval, 8. märtsil andis bänd välja videosingli "Can´t Keep It Together". Muusikavideo režii eest vastutas [[Marta Pulk]], kaameratöö eest [[Taavi Arus (Zbanski Kino).]] Video kunstilise poole eest vastutas [[Flo Kasearu]]. Video filmiti bändi kodulinnaks olevas Pärnus mitmes paigas: [[Pärnu Uue Kunsti Muuseum]]<nowiki/>is, karaokebaaris Cocoloco, kaubanduskeskuses Port Artur. Lisaks näeb videos Valgerannas asuvat Eesti arhitektuuri suurkuju [[Raine Karp]]<nowiki/>i projekteeritud [[Villa Andropoff]]<nowiki/>i. Muusikaliselt muutis pala erilise see, et see tutvustas kuulajatele albumi mitmes palas kaasa tegevat Jaapani süntesaatorit [[Suzuki Omnichord]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=MUUSIKAVIDEO &#10217; Sibyl Vane küsib naistepäeval: kuidas koos püsida, kui kõik laguneb? |url=https://parnu.postimees.ee/8429241/muusikavideo-sibyl-vane-kusib-naistepaeval-kuidas-koos-pusida-kui-koik-laguneb |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> 27. märtsil 2026 ilmus Sibyl Vane´i kümnelooline album "Vortex". Digitaalselt, kasseti, CD ja kolme erinevat värvi vinüülina ilmunud albumil löövad lisaks bändile kaasa täiendava elektroonikaga [[Mattias Tirmaste]] ja [[Tarvi Kull]]. Albumit esitleti kevadel nelja kontserdiga Eestis ja Lätis. Lisaks sellele andis bänd teada, et astub lavale üle aastate taas neljaliikmelisena ja nendega on liitunud kitarrist [[Meelis Tauk.]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-02 |pealkiri=Keerisesse kistud Sibyl Vane: me tahame muusikat teha ka siis, kui elekter on ära |url=https://kultuur.postimees.ee/8444232/keerisesse-kistud-sibyl-vane-me-tahame-muusikat-teha-ka-siis-kui-elekter-on-ara |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> Meediale antud intervjuudes<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-27 |pealkiri=Sibyl Vane avaldas albumi "Vortex" |url=https://kultuur.err.ee/1609979724/sibyl-vane-avaldas-albumi-vortex |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> rääkisid bändi asutajad [[Heiko Leesment]] ja [[Helena Randlaht]] sellest, et Vortex on ennekõike nende omavaheline loominguline dialoog, mitte kompromiss. Just see omavaheline dialoog kujundas nende sõnul albumi helilise ja sisulise selgroo. "Meie jaoks ei ole see lihtsalt lugude kogum. See on olnud pikk ja põhjalik protsess, kus paljud emotsioonid on leidnud endale muusikalise vormi. Meie tandem toimib nii, et emb-kumb meist toob algseks impulsiks saava algmaterjali, mille peale hakkame ühiselt looma tervikut. Helena on alati loonud sõnad ja vokaalipartiid. Aja jooksul on kujunenud minu rolliks nende ideede ja ühiste täienduste tervikuks muutmine, aga samas ka see, kuidas me oma kunstilisi otsuseid teeme või bändina edasi liigume," selgitas bändi [[Heiko Leesment]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref> Oma intervjuudes täpsustas bänd, et salvestusprotsessile läheneti tavalisele vastupidiselt. "Me ei ehitanud lugusid enam valmis instrumentaalsele vundamendile, nagu rokkmuusikas kombeks on, vaid peamiseks fookuses oligi Helena hääl, selle nüansid ja emotsionaalne kandvus." Albumi vokaaliseadete ja nende salvestamise eest vastutas [[Haldi Välimäe]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-02 |pealkiri=Keerisesse kistud Sibyl Vane: me tahame muusikat teha ka siis, kui elekter on ära |url=https://kultuur.postimees.ee/8444232/keerisesse-kistud-sibyl-vane-me-tahame-muusikat-teha-ka-siis-kui-elekter-on-ara |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> == Diskograafia == === LP-d === *"Love, Holy Water and TV" (I Love You Records, 2012) - CD *"Sibyl Vane" (I Love You Records, 2017) - CD ja LP *"Duchess" (2020) - CD, LP ja MC *"Live" (2022) - LP *"Love, Holy Water and TV" 10th Anniversary edition (2022) - CD, LP ja MC *"Vortex" (2026) - CD, LP ja MC === Singlid === *"What's My Name" (2011) *"Get Out of Town" (2012) *"Supersonic" (2012) *"Honey Tree" (2012) *"Slow Dance" (2015) *“Clusterfuck” (2016) *"Never Let Me Down Again (Depeche Mode cover)" (2017) *“Bomber” (2017) *"No 44" (2017) *"Thousand Words" (2017) *"I Don't Drive" (2018) *"Go Baby Go" (2020) *"I Want You" (2020) *"White Trash" koos Pärnu linnaorkestriga (2022) *"Krishna Sisters" (2022) *"Hertsoginna" koos [[Kaisa Ling Thing]]iga (2023) *"Circuits of Desire" (2025) *"Vortex" (2026) === Muusikavideod === * "Door In The Floor" (2012) * "On 'til Dawn" (2014) * "Bomber" (2017) * "No 44" (2017) * "A Time To Breathe In" (2017) *"I Want You" (2020) *"Love Department" (2020) *"White Trash"(LIVE) (2022) *"Krishna Sisters (2022) *"White Trash" koos Pärnu linnaorkestriga (2023) *"Circuits of Desire" (2025) *"Can´t Keep It Together" (2026) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.sibylvane.ee Bändi koduleht] *[http://www.facebook.com/sibylvaneband Ansambli leht] [[Facebook]]is *[http://www.soundcloud.com/sibylvaneband Ansambli leht] [[Soundcloud]]is *[http://www.youtube.com/sibylvaneofficial Ansambli kanal] [[Youtube]]'is [[Kategooria:Eesti ansamblid]] bjc1b169m8g42i5l3q40fstncjtfsab 7248222 7248221 2026-10-05T19:35:51Z ~2026-53696-39 239053 /* Singlid */ 7248222 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Sibyl Vane | taust = grupp_või_bänd | alias = | pilt = |thumb|<nowiki>Sibyl Vane]]</nowiki> | pildiallkiri = Sibyl Vane (Foto: Danel Rinaldo) | päritolu = {{pisiLipp|Eesti}}, [[Pärnu]] | stiil = ''[[indie rock]]'', [[alternatiivrokk]], [[bluus]], [[popmuusika]] | tegev = 2010– | plaadifirma = [[I Love You Records]] | seotud_esitajad = [[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Mill]], [[The Nymph]] | URL = http://www.sibylvane.ee | koosseis = [[Helena Randlaht]]<br> [[Heiko Leesment]] <br> [[Kristo Otter]] <br> [[Meelis Tauk]] | endised_liikmed = [[Mark Kostrov]] – trummid (2010–2013) <br> [[Erkki-Siim Kalbus]] – trummid (2014) <br> [[Siim Jõgioja]] – trummid (2014–2015) <br> [[Hendrik Liivik]] - trummid (2015-2022) <br> [[Kristjan Kaasik]] – kitarr (2020–2022) }} [[Fail:Sibyl Vane.IMG 0695.JPG|pisi|Sibyl Vane 2012]] {{allikad}} '''Sibyl Vane''' on [[2010]]. aastal [[Pärnu]]s loodud ''indie''-/alternatiivroki trio, kuhu kuuluvad [[Helena Randlaht]] (vokaal, kitarr), [[Heiko Leesment]] (bass) ja [[Kristo Otter]] (trummid). 2025. aastast astub nendega üles ka kitarrist [[Meelis Tauk]]. Muusikaliselt paigutub Sibyl Vane [[alternatiivrokk|alternatiivroki]], bluusi ja popi piirile, seda iseloomustab melanhoolne ekspressiivne helipilt. Bändi esimesed kaks albumit "Love, Holy Water & TV" ja "Sibyl Vane" avaldati [[Läti]] plaadifirma [[I Love You Records]] poolt. 2020. aastal avaldati album "Duchess". 2018. aastal sai ansambel lauluga "Thousand Words" [[Eesti Laul]]u konkursil neljanda koha. Bänd on olnud mitme sotsiaalse probleemi eestkõneleja <ref>[https://parnu.postimees.ee/7914559/viies-okas-laks-tuntud-bandile-raju-loo-eest] Pärnu Postimees, 8.12.2023.</ref> ja andnud heategevuskontserte<ref>[https://kultuur.postimees.ee/7443740/sibyl-vane-kogub-kontserdiga-toetust-parnu-naiste-tugikeskusele] Postimees, 01.02.2022.</ref> <ref>[https://parnu.postimees.ee/6729842/sibyl-vane-kogus-tanavakontserdiga-raha-koduta-loomade-heaks] Pärnu Postimees, 14.06.2019.</ref> Oma kodulinna Pärnu eestkõnelejatena{{lisa viide}} avaldas bänd 2019. aastal spetsiaalse interaktiivse turistikaardi.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/85835987/fotod-ansambel-sibyl-vane-tutvustas-alternatiivset-parnu-kaarti] Delfi, 06.04.2019.</ref> == Ajalugu == === Loomine ja debüütalbum "Love, Holy Water & TV" === Ansambel sündis ühekordse projektina kontserdi jaoks, kus pidi mängima ansambel [[John Stuart Mill]]. Kuna laulja ei saanud osaleda, kutsusid John Stuart Millis osalenud Helena Randlaht ja Heiko Leesment trumme mängima Mark Kostrovi. Uuele koosseisule andis Randlaht nime [[Oscar Wilde]]'i romaani "[[Dorian Gray portree]]" tegelase Sibyl Vane'i järgi.<ref name="oscar">[https://www.kitarr.ee/sibyl-vane-salvestab/ Noortebänd 2011 võitja Sibyl Vane salvestab esimest plaati] Kitarr, 30.09.2012.</ref> 2011. aastal salvestas bänd oma esimese stuudiosingli "What's My Name". Samal aastal osales Sibyl Vane konkursil [[Noortebänd 2011]], kus võideti lisaks peaauhinnale ka mitu eriauhinda.<ref name="oscar" /> 2012. aastal sõlmis Sibyl Vane Läti plaadifirmaga I Love You Records plaadilepingu, mille tulemusel ilmus 5. novembril 2012 ansambli debüütalbum "Love, Holy Water & TV". Sellele järgnes turnee, kus kolme aasta jooksul anti Baltimaades, Rootsis, Soomes, Ukrainas, Suurbritannias ja Poolas ligi üle 100 kontserti. Teiste hulgas esines ansambel Baltikumi suurematel muusikafestivalidel [[Positivus]] ja [[Summer Sound]] ning astus üles Riias koos USA alternatiivrokiansambliga [[Garbage]]. Detsembris salvestas Sibyl Vane Kaunases esimese Eesti bändina oma loo "Sugar High" rahvusvahelisele veebimuusikakanalile [[Balcony TV]], mis avaldati 18. jaanuaril 2013.<ref>[https://elu24.postimees.ee/1109826/sibyl-vane-astus-esimese-eesti-bandina-ules-balcony-tvs] Elu24, 21.01.2013.</ref> Esimese Balti regiooni artistina valiti Helena Randlaht 2013. aasta mais Rootsi kitarritootja Hagström esindusartistide nimistusse.<ref>[https://intro.lv/zinas/sibyl_vane_sak_sadarbibu_ar_gitaru_razotaju_hagstrom], intro.lv, 04.06.2013.</ref> 2014. aastal ilmus Sibyl Vane'i singel "Supersonic" Los Angeleses paikneva plaadifirma Cleopatra Records rahvusvahelisel kogumikul "Indie Rock Girls With Guitars". Samal aastal ilmus bändi esimene muusikavideo loole "On 'til Dawn". === Teine album "Sibyl Vane" === [[2015]]. aasta kevadel avaldas bänd esimese loo uue albumi materjali hulgast. Varasemast erineva kõlaga "Slow Dance" ilmus 20. aprillil [[2015]]. Järgneva aasta jooksul andis bänd üksikuid kontserte, pühendudes peamiselt tööle stuudios. 2016. aasta 15. septembril avaldas Sibyl Vane singli "Clusterfuck". 28. märtsil 2017 avaldas I Love You Records oma veebikanalites bändi kolmanda singli ja muusikavideo loole "Bomber". 21. aprillil 2017 andis sama firma Eestis, Lätis ja Leedus välja bändi teise stuudioalbumi "Sibyl Vane". Minimalistliku disainiga mustvalge omanimeline album on bändi enda sõnul pretensioonitu, andes kuulajatele vabad käed tähenduste andmisele. Ühtlasi märgib mustvalge kujundus muutust bändi helikeeles.<ref>[https://www.muurileht.ee/sibyl-vane-sibyl-vane-i-love-you-records-2017/] Müürileht, 22.09.2017.</ref> === Eesti laul 2018 ja kolmas album "Duchess" === Sibyl Vane osales konkursil [[Eesti Laul 2018|Eesti laul 2018]] looga "Thousand Words". Bänd jõudis finaali kümne parema sekka, kus žürii häältega saavutati 2. ja rahva häälte liitmisel 4. koht. "Thousand Words" oli esimene lugu, mille bänd avaldas oma kolmandalt albumilt. 20. juunil 2018 avaldas bänd singli "I Don't Drive". Suvel 2018 astus bänd üles väljamüüdud kontserdil 10 000 inimese ees [[Haapsalu]] lossihoovis, kus soojendati [[Two Cellos]]t.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/887804/seksikas-tselloduo-2cellos-toob-haapsalu-rokipeol-lavale-oma-suurimad-hitid] Õhtuleht, 18.07.2018.</ref> 2020. aasta märtsis avaldas ansambel muusikavideo loole "I Want You" plaadilt "Duchess", mille ilmumine on kavandatud aprilli. Plaadi salvestas bänd [[Eesti Rahvusringhääling]]u ja [[Sonic Media]] stuudiotes 2019. aastal, salvestas ja miksis [[Siim Mäesalu]].<ref>[https://menu.err.ee/1068983/sibyl-vane-avaldas-muusikavideo-uuele-singlile-i-want-you Sibyl Vane avaldas muusikavideo uuele singlile "I Want You"] ERR, 26.03.2020.</ref> Eesti Muusikaauhindadel oli "Duchess" nomineeritud aasta rokkalbumi auhinnale. === Heategevuslik kontsertalbum "Live" ja "Love, Holy Water and TV" 10. sünnipäev === 2022. aasta alguses astus Sibyl Vane üles Botik Live Sessionil ja andis veebikontserdi, millega toetati Pärnu naiste tugikeskust. <ref>[https://parnu.postimees.ee/7442986/sibyl-vane-toetab-kontserdiga-kohalikku-naiste-tugikeskust] Pärnu Postimees, 01.02.2022.</ref> 22. juunil 2022 valiti Sibyl Vane soojendama briti alternatiivroki legendi [[Placebo]] [[Läti]]s [[Sigulda]] lossivaremetes. Väljamüüdud kontserdil osales üle 5000 inimese.<ref>[https://menu.err.ee/1608625996/placebo-lati-kontserdi-soojendajaks-valiti-sibyl-vane] ERR, 10.06.2022.</ref> 2022. aasta augustis liitub bändiga trummar [[Kristo Otter]]. 2022. aasta 4. novembril avaldas Sibyl Vane koostöös [[Läti]] plaadifirmaga I Love You Records välja 2012. aastal ilmunud debüütalbumi "Love, Holy Water and TV" 10. sünnipäevaversiooni. <ref>[https://kultuur.postimees.ee/7637986/sibyl-vane-tahistab-debuutalbumi-sunnipaeva-tuuri-ja-albumi-erivaljaannetega Sibyl Vane tähistab debüütalbumi sünnipäeva tuuri ja albumi eriväljaannetega] Postimees, 31.10.2022.</ref> Album ilmus esmakordselt vinüülil, 150 nummerdatud koopiana kassetil ja duubel-CDna. Remasterdatud albumile lisati eraldi CD, millel on 11 erinevat seni avaldamata demo ja miksi. Albumi sünnipäevatuuri raames anti kontserdid Eestis ja Lätis. 2023. aasta kevadel astusid Pärnu Kontserdimajas üles Sibyl Vane ja [[Pärnu linnaorkester]]. Esmakordselt toimunud Pärnu levimuusikapäeval esitasid nad koostöös pala "White Trash", mille seade tegi [[Indrek Palu]]. Loo salvestus avaldati muusikavideona. <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=t-dReUHGZT8] YouTube, 01.10.2023.</ref> 2023. aasta naistepäeval vägivalla temaatikale keskendunud eestindus 2020. aasta stuudioalbumi loost "Duchess". Eestikeelde tõlgituna kandis pala nime "Hertsoginna" ja selles astus külalissolistina üles [[Kaisa Ling]]. Sibyl Vane´i panus Pärnus naiste tugikeskuse toetuseks ja laiemalt vägivallaennetusse tõi neile 2023. aasta detsembris president [[Kersti Kaljulaid]]i fondi ja tugikeskuse auhinna "Okas". <ref>[https://parnu.postimees.ee/7914559/viies-okas-laks-tuntud-bandile-raju-loo-eest] Pärnu Postimees, 08.12.2023.</ref> === Neljas album Vortex === 28. novembril 2025 avaldas Sibyl Vane pärast viie aastast pausi esimese uue stuudiosalvestuse "Circuits of Desire" koos muusikavideoga, mille autoriks on [[Peeter Paaver]]. Ühtlasi andis bänd teada, et 2026. aastal ilmub nende neljas stuudioalbum pealkirjaga "Vortex". <ref>[https://muusikaplaneet.ee/2025/11/28/circuitsofdesire/] MuusikaPlaneet, 28.11.2025.</ref> Naistepäeval, 8. märtsil andis bänd välja videosingli "Can´t Keep It Together". Muusikavideo režii eest vastutas [[Marta Pulk]], kaameratöö eest [[Taavi Arus (Zbanski Kino).]] Video kunstilise poole eest vastutas [[Flo Kasearu]]. Video filmiti bändi kodulinnaks olevas Pärnus mitmes paigas: [[Pärnu Uue Kunsti Muuseum]]<nowiki/>is, karaokebaaris Cocoloco, kaubanduskeskuses Port Artur. Lisaks näeb videos Valgerannas asuvat Eesti arhitektuuri suurkuju [[Raine Karp]]<nowiki/>i projekteeritud [[Villa Andropoff]]<nowiki/>i. Muusikaliselt muutis pala erilise see, et see tutvustas kuulajatele albumi mitmes palas kaasa tegevat Jaapani süntesaatorit [[Suzuki Omnichord]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=MUUSIKAVIDEO &#10217; Sibyl Vane küsib naistepäeval: kuidas koos püsida, kui kõik laguneb? |url=https://parnu.postimees.ee/8429241/muusikavideo-sibyl-vane-kusib-naistepaeval-kuidas-koos-pusida-kui-koik-laguneb |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> 27. märtsil 2026 ilmus Sibyl Vane´i kümnelooline album "Vortex". Digitaalselt, kasseti, CD ja kolme erinevat värvi vinüülina ilmunud albumil löövad lisaks bändile kaasa täiendava elektroonikaga [[Mattias Tirmaste]] ja [[Tarvi Kull]]. Albumit esitleti kevadel nelja kontserdiga Eestis ja Lätis. Lisaks sellele andis bänd teada, et astub lavale üle aastate taas neljaliikmelisena ja nendega on liitunud kitarrist [[Meelis Tauk.]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-02 |pealkiri=Keerisesse kistud Sibyl Vane: me tahame muusikat teha ka siis, kui elekter on ära |url=https://kultuur.postimees.ee/8444232/keerisesse-kistud-sibyl-vane-me-tahame-muusikat-teha-ka-siis-kui-elekter-on-ara |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> Meediale antud intervjuudes<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-27 |pealkiri=Sibyl Vane avaldas albumi "Vortex" |url=https://kultuur.err.ee/1609979724/sibyl-vane-avaldas-albumi-vortex |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> rääkisid bändi asutajad [[Heiko Leesment]] ja [[Helena Randlaht]] sellest, et Vortex on ennekõike nende omavaheline loominguline dialoog, mitte kompromiss. Just see omavaheline dialoog kujundas nende sõnul albumi helilise ja sisulise selgroo. "Meie jaoks ei ole see lihtsalt lugude kogum. See on olnud pikk ja põhjalik protsess, kus paljud emotsioonid on leidnud endale muusikalise vormi. Meie tandem toimib nii, et emb-kumb meist toob algseks impulsiks saava algmaterjali, mille peale hakkame ühiselt looma tervikut. Helena on alati loonud sõnad ja vokaalipartiid. Aja jooksul on kujunenud minu rolliks nende ideede ja ühiste täienduste tervikuks muutmine, aga samas ka see, kuidas me oma kunstilisi otsuseid teeme või bändina edasi liigume," selgitas bändi [[Heiko Leesment]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref> Oma intervjuudes täpsustas bänd, et salvestusprotsessile läheneti tavalisele vastupidiselt. "Me ei ehitanud lugusid enam valmis instrumentaalsele vundamendile, nagu rokkmuusikas kombeks on, vaid peamiseks fookuses oligi Helena hääl, selle nüansid ja emotsionaalne kandvus." Albumi vokaaliseadete ja nende salvestamise eest vastutas [[Haldi Välimäe]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-02 |pealkiri=Keerisesse kistud Sibyl Vane: me tahame muusikat teha ka siis, kui elekter on ära |url=https://kultuur.postimees.ee/8444232/keerisesse-kistud-sibyl-vane-me-tahame-muusikat-teha-ka-siis-kui-elekter-on-ara |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> == Diskograafia == === LP-d === *"Love, Holy Water and TV" (I Love You Records, 2012) - CD *"Sibyl Vane" (I Love You Records, 2017) - CD ja LP *"Duchess" (2020) - CD, LP ja MC *"Live" (2022) - LP *"Love, Holy Water and TV" 10th Anniversary edition (2022) - CD, LP ja MC *"Vortex" (2026) - CD, LP ja MC === Singlid === *"What's My Name" (2011) *"Get Out of Town" (2012) *"Supersonic" (2012) *"Honey Tree" (2012) *"Slow Dance" (2015) *“Clusterfuck” (2016) *"Never Let Me Down Again (Depeche Mode cover)" (2017) *“Bomber” (2017) *"No 44" (2017) *"Thousand Words" (2017) *"I Don't Drive" (2018) *"Go Baby Go" (2020) *"I Want You" (2020) *"White Trash" koos Pärnu linnaorkestriga (2022) *"Krishna Sisters" (2022) *"Hertsoginna" koos [[Kaisa Ling Thing]]iga (2023) *"Circuits of Desire" (2025) *"Vortex" (2026) *"Can´t Keep It Together" === Muusikavideod === * "Door In The Floor" (2012) * "On 'til Dawn" (2014) * "Bomber" (2017) * "No 44" (2017) * "A Time To Breathe In" (2017) *"I Want You" (2020) *"Love Department" (2020) *"White Trash"(LIVE) (2022) *"Krishna Sisters (2022) *"White Trash" koos Pärnu linnaorkestriga (2023) *"Circuits of Desire" (2025) *"Can´t Keep It Together" (2026) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.sibylvane.ee Bändi koduleht] *[http://www.facebook.com/sibylvaneband Ansambli leht] [[Facebook]]is *[http://www.soundcloud.com/sibylvaneband Ansambli leht] [[Soundcloud]]is *[http://www.youtube.com/sibylvaneofficial Ansambli kanal] [[Youtube]]'is [[Kategooria:Eesti ansamblid]] rkenjc2gzonhweb0vkshhxeffqvmmtg 7248223 7248222 2026-10-05T19:36:05Z ~2026-53696-39 239053 /* Singlid */ 7248223 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Sibyl Vane | taust = grupp_või_bänd | alias = | pilt = |thumb|<nowiki>Sibyl Vane]]</nowiki> | pildiallkiri = Sibyl Vane (Foto: Danel Rinaldo) | päritolu = {{pisiLipp|Eesti}}, [[Pärnu]] | stiil = ''[[indie rock]]'', [[alternatiivrokk]], [[bluus]], [[popmuusika]] | tegev = 2010– | plaadifirma = [[I Love You Records]] | seotud_esitajad = [[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Mill]], [[The Nymph]] | URL = http://www.sibylvane.ee | koosseis = [[Helena Randlaht]]<br> [[Heiko Leesment]] <br> [[Kristo Otter]] <br> [[Meelis Tauk]] | endised_liikmed = [[Mark Kostrov]] – trummid (2010–2013) <br> [[Erkki-Siim Kalbus]] – trummid (2014) <br> [[Siim Jõgioja]] – trummid (2014–2015) <br> [[Hendrik Liivik]] - trummid (2015-2022) <br> [[Kristjan Kaasik]] – kitarr (2020–2022) }} [[Fail:Sibyl Vane.IMG 0695.JPG|pisi|Sibyl Vane 2012]] {{allikad}} '''Sibyl Vane''' on [[2010]]. aastal [[Pärnu]]s loodud ''indie''-/alternatiivroki trio, kuhu kuuluvad [[Helena Randlaht]] (vokaal, kitarr), [[Heiko Leesment]] (bass) ja [[Kristo Otter]] (trummid). 2025. aastast astub nendega üles ka kitarrist [[Meelis Tauk]]. Muusikaliselt paigutub Sibyl Vane [[alternatiivrokk|alternatiivroki]], bluusi ja popi piirile, seda iseloomustab melanhoolne ekspressiivne helipilt. Bändi esimesed kaks albumit "Love, Holy Water & TV" ja "Sibyl Vane" avaldati [[Läti]] plaadifirma [[I Love You Records]] poolt. 2020. aastal avaldati album "Duchess". 2018. aastal sai ansambel lauluga "Thousand Words" [[Eesti Laul]]u konkursil neljanda koha. Bänd on olnud mitme sotsiaalse probleemi eestkõneleja <ref>[https://parnu.postimees.ee/7914559/viies-okas-laks-tuntud-bandile-raju-loo-eest] Pärnu Postimees, 8.12.2023.</ref> ja andnud heategevuskontserte<ref>[https://kultuur.postimees.ee/7443740/sibyl-vane-kogub-kontserdiga-toetust-parnu-naiste-tugikeskusele] Postimees, 01.02.2022.</ref> <ref>[https://parnu.postimees.ee/6729842/sibyl-vane-kogus-tanavakontserdiga-raha-koduta-loomade-heaks] Pärnu Postimees, 14.06.2019.</ref> Oma kodulinna Pärnu eestkõnelejatena{{lisa viide}} avaldas bänd 2019. aastal spetsiaalse interaktiivse turistikaardi.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/85835987/fotod-ansambel-sibyl-vane-tutvustas-alternatiivset-parnu-kaarti] Delfi, 06.04.2019.</ref> == Ajalugu == === Loomine ja debüütalbum "Love, Holy Water & TV" === Ansambel sündis ühekordse projektina kontserdi jaoks, kus pidi mängima ansambel [[John Stuart Mill]]. Kuna laulja ei saanud osaleda, kutsusid John Stuart Millis osalenud Helena Randlaht ja Heiko Leesment trumme mängima Mark Kostrovi. Uuele koosseisule andis Randlaht nime [[Oscar Wilde]]'i romaani "[[Dorian Gray portree]]" tegelase Sibyl Vane'i järgi.<ref name="oscar">[https://www.kitarr.ee/sibyl-vane-salvestab/ Noortebänd 2011 võitja Sibyl Vane salvestab esimest plaati] Kitarr, 30.09.2012.</ref> 2011. aastal salvestas bänd oma esimese stuudiosingli "What's My Name". Samal aastal osales Sibyl Vane konkursil [[Noortebänd 2011]], kus võideti lisaks peaauhinnale ka mitu eriauhinda.<ref name="oscar" /> 2012. aastal sõlmis Sibyl Vane Läti plaadifirmaga I Love You Records plaadilepingu, mille tulemusel ilmus 5. novembril 2012 ansambli debüütalbum "Love, Holy Water & TV". Sellele järgnes turnee, kus kolme aasta jooksul anti Baltimaades, Rootsis, Soomes, Ukrainas, Suurbritannias ja Poolas ligi üle 100 kontserti. Teiste hulgas esines ansambel Baltikumi suurematel muusikafestivalidel [[Positivus]] ja [[Summer Sound]] ning astus üles Riias koos USA alternatiivrokiansambliga [[Garbage]]. Detsembris salvestas Sibyl Vane Kaunases esimese Eesti bändina oma loo "Sugar High" rahvusvahelisele veebimuusikakanalile [[Balcony TV]], mis avaldati 18. jaanuaril 2013.<ref>[https://elu24.postimees.ee/1109826/sibyl-vane-astus-esimese-eesti-bandina-ules-balcony-tvs] Elu24, 21.01.2013.</ref> Esimese Balti regiooni artistina valiti Helena Randlaht 2013. aasta mais Rootsi kitarritootja Hagström esindusartistide nimistusse.<ref>[https://intro.lv/zinas/sibyl_vane_sak_sadarbibu_ar_gitaru_razotaju_hagstrom], intro.lv, 04.06.2013.</ref> 2014. aastal ilmus Sibyl Vane'i singel "Supersonic" Los Angeleses paikneva plaadifirma Cleopatra Records rahvusvahelisel kogumikul "Indie Rock Girls With Guitars". Samal aastal ilmus bändi esimene muusikavideo loole "On 'til Dawn". === Teine album "Sibyl Vane" === [[2015]]. aasta kevadel avaldas bänd esimese loo uue albumi materjali hulgast. Varasemast erineva kõlaga "Slow Dance" ilmus 20. aprillil [[2015]]. Järgneva aasta jooksul andis bänd üksikuid kontserte, pühendudes peamiselt tööle stuudios. 2016. aasta 15. septembril avaldas Sibyl Vane singli "Clusterfuck". 28. märtsil 2017 avaldas I Love You Records oma veebikanalites bändi kolmanda singli ja muusikavideo loole "Bomber". 21. aprillil 2017 andis sama firma Eestis, Lätis ja Leedus välja bändi teise stuudioalbumi "Sibyl Vane". Minimalistliku disainiga mustvalge omanimeline album on bändi enda sõnul pretensioonitu, andes kuulajatele vabad käed tähenduste andmisele. Ühtlasi märgib mustvalge kujundus muutust bändi helikeeles.<ref>[https://www.muurileht.ee/sibyl-vane-sibyl-vane-i-love-you-records-2017/] Müürileht, 22.09.2017.</ref> === Eesti laul 2018 ja kolmas album "Duchess" === Sibyl Vane osales konkursil [[Eesti Laul 2018|Eesti laul 2018]] looga "Thousand Words". Bänd jõudis finaali kümne parema sekka, kus žürii häältega saavutati 2. ja rahva häälte liitmisel 4. koht. "Thousand Words" oli esimene lugu, mille bänd avaldas oma kolmandalt albumilt. 20. juunil 2018 avaldas bänd singli "I Don't Drive". Suvel 2018 astus bänd üles väljamüüdud kontserdil 10 000 inimese ees [[Haapsalu]] lossihoovis, kus soojendati [[Two Cellos]]t.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/887804/seksikas-tselloduo-2cellos-toob-haapsalu-rokipeol-lavale-oma-suurimad-hitid] Õhtuleht, 18.07.2018.</ref> 2020. aasta märtsis avaldas ansambel muusikavideo loole "I Want You" plaadilt "Duchess", mille ilmumine on kavandatud aprilli. Plaadi salvestas bänd [[Eesti Rahvusringhääling]]u ja [[Sonic Media]] stuudiotes 2019. aastal, salvestas ja miksis [[Siim Mäesalu]].<ref>[https://menu.err.ee/1068983/sibyl-vane-avaldas-muusikavideo-uuele-singlile-i-want-you Sibyl Vane avaldas muusikavideo uuele singlile "I Want You"] ERR, 26.03.2020.</ref> Eesti Muusikaauhindadel oli "Duchess" nomineeritud aasta rokkalbumi auhinnale. === Heategevuslik kontsertalbum "Live" ja "Love, Holy Water and TV" 10. sünnipäev === 2022. aasta alguses astus Sibyl Vane üles Botik Live Sessionil ja andis veebikontserdi, millega toetati Pärnu naiste tugikeskust. <ref>[https://parnu.postimees.ee/7442986/sibyl-vane-toetab-kontserdiga-kohalikku-naiste-tugikeskust] Pärnu Postimees, 01.02.2022.</ref> 22. juunil 2022 valiti Sibyl Vane soojendama briti alternatiivroki legendi [[Placebo]] [[Läti]]s [[Sigulda]] lossivaremetes. Väljamüüdud kontserdil osales üle 5000 inimese.<ref>[https://menu.err.ee/1608625996/placebo-lati-kontserdi-soojendajaks-valiti-sibyl-vane] ERR, 10.06.2022.</ref> 2022. aasta augustis liitub bändiga trummar [[Kristo Otter]]. 2022. aasta 4. novembril avaldas Sibyl Vane koostöös [[Läti]] plaadifirmaga I Love You Records välja 2012. aastal ilmunud debüütalbumi "Love, Holy Water and TV" 10. sünnipäevaversiooni. <ref>[https://kultuur.postimees.ee/7637986/sibyl-vane-tahistab-debuutalbumi-sunnipaeva-tuuri-ja-albumi-erivaljaannetega Sibyl Vane tähistab debüütalbumi sünnipäeva tuuri ja albumi eriväljaannetega] Postimees, 31.10.2022.</ref> Album ilmus esmakordselt vinüülil, 150 nummerdatud koopiana kassetil ja duubel-CDna. Remasterdatud albumile lisati eraldi CD, millel on 11 erinevat seni avaldamata demo ja miksi. Albumi sünnipäevatuuri raames anti kontserdid Eestis ja Lätis. 2023. aasta kevadel astusid Pärnu Kontserdimajas üles Sibyl Vane ja [[Pärnu linnaorkester]]. Esmakordselt toimunud Pärnu levimuusikapäeval esitasid nad koostöös pala "White Trash", mille seade tegi [[Indrek Palu]]. Loo salvestus avaldati muusikavideona. <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=t-dReUHGZT8] YouTube, 01.10.2023.</ref> 2023. aasta naistepäeval vägivalla temaatikale keskendunud eestindus 2020. aasta stuudioalbumi loost "Duchess". Eestikeelde tõlgituna kandis pala nime "Hertsoginna" ja selles astus külalissolistina üles [[Kaisa Ling]]. Sibyl Vane´i panus Pärnus naiste tugikeskuse toetuseks ja laiemalt vägivallaennetusse tõi neile 2023. aasta detsembris president [[Kersti Kaljulaid]]i fondi ja tugikeskuse auhinna "Okas". <ref>[https://parnu.postimees.ee/7914559/viies-okas-laks-tuntud-bandile-raju-loo-eest] Pärnu Postimees, 08.12.2023.</ref> === Neljas album Vortex === 28. novembril 2025 avaldas Sibyl Vane pärast viie aastast pausi esimese uue stuudiosalvestuse "Circuits of Desire" koos muusikavideoga, mille autoriks on [[Peeter Paaver]]. Ühtlasi andis bänd teada, et 2026. aastal ilmub nende neljas stuudioalbum pealkirjaga "Vortex". <ref>[https://muusikaplaneet.ee/2025/11/28/circuitsofdesire/] MuusikaPlaneet, 28.11.2025.</ref> Naistepäeval, 8. märtsil andis bänd välja videosingli "Can´t Keep It Together". Muusikavideo režii eest vastutas [[Marta Pulk]], kaameratöö eest [[Taavi Arus (Zbanski Kino).]] Video kunstilise poole eest vastutas [[Flo Kasearu]]. Video filmiti bändi kodulinnaks olevas Pärnus mitmes paigas: [[Pärnu Uue Kunsti Muuseum]]<nowiki/>is, karaokebaaris Cocoloco, kaubanduskeskuses Port Artur. Lisaks näeb videos Valgerannas asuvat Eesti arhitektuuri suurkuju [[Raine Karp]]<nowiki/>i projekteeritud [[Villa Andropoff]]<nowiki/>i. Muusikaliselt muutis pala erilise see, et see tutvustas kuulajatele albumi mitmes palas kaasa tegevat Jaapani süntesaatorit [[Suzuki Omnichord]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=MUUSIKAVIDEO &#10217; Sibyl Vane küsib naistepäeval: kuidas koos püsida, kui kõik laguneb? |url=https://parnu.postimees.ee/8429241/muusikavideo-sibyl-vane-kusib-naistepaeval-kuidas-koos-pusida-kui-koik-laguneb |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> 27. märtsil 2026 ilmus Sibyl Vane´i kümnelooline album "Vortex". Digitaalselt, kasseti, CD ja kolme erinevat värvi vinüülina ilmunud albumil löövad lisaks bändile kaasa täiendava elektroonikaga [[Mattias Tirmaste]] ja [[Tarvi Kull]]. Albumit esitleti kevadel nelja kontserdiga Eestis ja Lätis. Lisaks sellele andis bänd teada, et astub lavale üle aastate taas neljaliikmelisena ja nendega on liitunud kitarrist [[Meelis Tauk.]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-02 |pealkiri=Keerisesse kistud Sibyl Vane: me tahame muusikat teha ka siis, kui elekter on ära |url=https://kultuur.postimees.ee/8444232/keerisesse-kistud-sibyl-vane-me-tahame-muusikat-teha-ka-siis-kui-elekter-on-ara |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> Meediale antud intervjuudes<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-27 |pealkiri=Sibyl Vane avaldas albumi "Vortex" |url=https://kultuur.err.ee/1609979724/sibyl-vane-avaldas-albumi-vortex |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> rääkisid bändi asutajad [[Heiko Leesment]] ja [[Helena Randlaht]] sellest, et Vortex on ennekõike nende omavaheline loominguline dialoog, mitte kompromiss. Just see omavaheline dialoog kujundas nende sõnul albumi helilise ja sisulise selgroo. "Meie jaoks ei ole see lihtsalt lugude kogum. See on olnud pikk ja põhjalik protsess, kus paljud emotsioonid on leidnud endale muusikalise vormi. Meie tandem toimib nii, et emb-kumb meist toob algseks impulsiks saava algmaterjali, mille peale hakkame ühiselt looma tervikut. Helena on alati loonud sõnad ja vokaalipartiid. Aja jooksul on kujunenud minu rolliks nende ideede ja ühiste täienduste tervikuks muutmine, aga samas ka see, kuidas me oma kunstilisi otsuseid teeme või bändina edasi liigume," selgitas bändi [[Heiko Leesment]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref> Oma intervjuudes täpsustas bänd, et salvestusprotsessile läheneti tavalisele vastupidiselt. "Me ei ehitanud lugusid enam valmis instrumentaalsele vundamendile, nagu rokkmuusikas kombeks on, vaid peamiseks fookuses oligi Helena hääl, selle nüansid ja emotsionaalne kandvus." Albumi vokaaliseadete ja nende salvestamise eest vastutas [[Haldi Välimäe]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-02 |pealkiri=Keerisesse kistud Sibyl Vane: me tahame muusikat teha ka siis, kui elekter on ära |url=https://kultuur.postimees.ee/8444232/keerisesse-kistud-sibyl-vane-me-tahame-muusikat-teha-ka-siis-kui-elekter-on-ara |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> == Diskograafia == === LP-d === *"Love, Holy Water and TV" (I Love You Records, 2012) - CD *"Sibyl Vane" (I Love You Records, 2017) - CD ja LP *"Duchess" (2020) - CD, LP ja MC *"Live" (2022) - LP *"Love, Holy Water and TV" 10th Anniversary edition (2022) - CD, LP ja MC *"Vortex" (2026) - CD, LP ja MC === Singlid === *"What's My Name" (2011) *"Get Out of Town" (2012) *"Supersonic" (2012) *"Honey Tree" (2012) *"Slow Dance" (2015) *“Clusterfuck” (2016) *"Never Let Me Down Again (Depeche Mode cover)" (2017) *“Bomber” (2017) *"No 44" (2017) *"Thousand Words" (2017) *"I Don't Drive" (2018) *"Go Baby Go" (2020) *"I Want You" (2020) *"White Trash" koos Pärnu linnaorkestriga (2022) *"Krishna Sisters" (2022) *"Hertsoginna" koos [[Kaisa Ling Thing]]iga (2023) *"Circuits of Desire" (2025) *"Vortex" (2026) *"Can´t Keep It Together" (2026) === Muusikavideod === * "Door In The Floor" (2012) * "On 'til Dawn" (2014) * "Bomber" (2017) * "No 44" (2017) * "A Time To Breathe In" (2017) *"I Want You" (2020) *"Love Department" (2020) *"White Trash"(LIVE) (2022) *"Krishna Sisters (2022) *"White Trash" koos Pärnu linnaorkestriga (2023) *"Circuits of Desire" (2025) *"Can´t Keep It Together" (2026) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.sibylvane.ee Bändi koduleht] *[http://www.facebook.com/sibylvaneband Ansambli leht] [[Facebook]]is *[http://www.soundcloud.com/sibylvaneband Ansambli leht] [[Soundcloud]]is *[http://www.youtube.com/sibylvaneofficial Ansambli kanal] [[Youtube]]'is [[Kategooria:Eesti ansamblid]] bztm6h2495vj86e24tnjiq696vsuzye 7248232 7248223 2026-10-05T19:55:04Z ~2026-53696-39 239053 /* Eesti laul 2018 ja kolmas album "Duchess" */ 7248232 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Sibyl Vane | taust = grupp_või_bänd | alias = | pilt = |thumb|<nowiki>Sibyl Vane]]</nowiki> | pildiallkiri = Sibyl Vane (Foto: Danel Rinaldo) | päritolu = {{pisiLipp|Eesti}}, [[Pärnu]] | stiil = ''[[indie rock]]'', [[alternatiivrokk]], [[bluus]], [[popmuusika]] | tegev = 2010– | plaadifirma = [[I Love You Records]] | seotud_esitajad = [[John Stuart Mill (ansambel)|John Stuart Mill]], [[The Nymph]] | URL = http://www.sibylvane.ee | koosseis = [[Helena Randlaht]]<br> [[Heiko Leesment]] <br> [[Kristo Otter]] <br> [[Meelis Tauk]] | endised_liikmed = [[Mark Kostrov]] – trummid (2010–2013) <br> [[Erkki-Siim Kalbus]] – trummid (2014) <br> [[Siim Jõgioja]] – trummid (2014–2015) <br> [[Hendrik Liivik]] - trummid (2015-2022) <br> [[Kristjan Kaasik]] – kitarr (2020–2022) }} [[Fail:Sibyl Vane.IMG 0695.JPG|pisi|Sibyl Vane 2012]] {{allikad}} '''Sibyl Vane''' on [[2010]]. aastal [[Pärnu]]s loodud ''indie''-/alternatiivroki trio, kuhu kuuluvad [[Helena Randlaht]] (vokaal, kitarr), [[Heiko Leesment]] (bass) ja [[Kristo Otter]] (trummid). 2025. aastast astub nendega üles ka kitarrist [[Meelis Tauk]]. Muusikaliselt paigutub Sibyl Vane [[alternatiivrokk|alternatiivroki]], bluusi ja popi piirile, seda iseloomustab melanhoolne ekspressiivne helipilt. Bändi esimesed kaks albumit "Love, Holy Water & TV" ja "Sibyl Vane" avaldati [[Läti]] plaadifirma [[I Love You Records]] poolt. 2020. aastal avaldati album "Duchess". 2018. aastal sai ansambel lauluga "Thousand Words" [[Eesti Laul]]u konkursil neljanda koha. Bänd on olnud mitme sotsiaalse probleemi eestkõneleja <ref>[https://parnu.postimees.ee/7914559/viies-okas-laks-tuntud-bandile-raju-loo-eest] Pärnu Postimees, 8.12.2023.</ref> ja andnud heategevuskontserte<ref>[https://kultuur.postimees.ee/7443740/sibyl-vane-kogub-kontserdiga-toetust-parnu-naiste-tugikeskusele] Postimees, 01.02.2022.</ref> <ref>[https://parnu.postimees.ee/6729842/sibyl-vane-kogus-tanavakontserdiga-raha-koduta-loomade-heaks] Pärnu Postimees, 14.06.2019.</ref> Oma kodulinna Pärnu eestkõnelejatena{{lisa viide}} avaldas bänd 2019. aastal spetsiaalse interaktiivse turistikaardi.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/85835987/fotod-ansambel-sibyl-vane-tutvustas-alternatiivset-parnu-kaarti] Delfi, 06.04.2019.</ref> == Ajalugu == === Loomine ja debüütalbum "Love, Holy Water & TV" === Ansambel sündis ühekordse projektina kontserdi jaoks, kus pidi mängima ansambel [[John Stuart Mill]]. Kuna laulja ei saanud osaleda, kutsusid John Stuart Millis osalenud Helena Randlaht ja Heiko Leesment trumme mängima Mark Kostrovi. Uuele koosseisule andis Randlaht nime [[Oscar Wilde]]'i romaani "[[Dorian Gray portree]]" tegelase Sibyl Vane'i järgi.<ref name="oscar">[https://www.kitarr.ee/sibyl-vane-salvestab/ Noortebänd 2011 võitja Sibyl Vane salvestab esimest plaati] Kitarr, 30.09.2012.</ref> 2011. aastal salvestas bänd oma esimese stuudiosingli "What's My Name". Samal aastal osales Sibyl Vane konkursil [[Noortebänd 2011]], kus võideti lisaks peaauhinnale ka mitu eriauhinda.<ref name="oscar" /> 2012. aastal sõlmis Sibyl Vane Läti plaadifirmaga I Love You Records plaadilepingu, mille tulemusel ilmus 5. novembril 2012 ansambli debüütalbum "Love, Holy Water & TV". Sellele järgnes turnee, kus kolme aasta jooksul anti Baltimaades, Rootsis, Soomes, Ukrainas, Suurbritannias ja Poolas ligi üle 100 kontserti. Teiste hulgas esines ansambel Baltikumi suurematel muusikafestivalidel [[Positivus]] ja [[Summer Sound]] ning astus üles Riias koos USA alternatiivrokiansambliga [[Garbage]]. Detsembris salvestas Sibyl Vane Kaunases esimese Eesti bändina oma loo "Sugar High" rahvusvahelisele veebimuusikakanalile [[Balcony TV]], mis avaldati 18. jaanuaril 2013.<ref>[https://elu24.postimees.ee/1109826/sibyl-vane-astus-esimese-eesti-bandina-ules-balcony-tvs] Elu24, 21.01.2013.</ref> Esimese Balti regiooni artistina valiti Helena Randlaht 2013. aasta mais Rootsi kitarritootja Hagström esindusartistide nimistusse.<ref>[https://intro.lv/zinas/sibyl_vane_sak_sadarbibu_ar_gitaru_razotaju_hagstrom], intro.lv, 04.06.2013.</ref> 2014. aastal ilmus Sibyl Vane'i singel "Supersonic" Los Angeleses paikneva plaadifirma Cleopatra Records rahvusvahelisel kogumikul "Indie Rock Girls With Guitars". Samal aastal ilmus bändi esimene muusikavideo loole "On 'til Dawn". === Teine album "Sibyl Vane" === [[2015]]. aasta kevadel avaldas bänd esimese loo uue albumi materjali hulgast. Varasemast erineva kõlaga "Slow Dance" ilmus 20. aprillil [[2015]]. Järgneva aasta jooksul andis bänd üksikuid kontserte, pühendudes peamiselt tööle stuudios. 2016. aasta 15. septembril avaldas Sibyl Vane singli "Clusterfuck". 28. märtsil 2017 avaldas I Love You Records oma veebikanalites bändi kolmanda singli ja muusikavideo loole "Bomber". 21. aprillil 2017 andis sama firma Eestis, Lätis ja Leedus välja bändi teise stuudioalbumi "Sibyl Vane". Minimalistliku disainiga mustvalge omanimeline album on bändi enda sõnul pretensioonitu, andes kuulajatele vabad käed tähenduste andmisele. Ühtlasi märgib mustvalge kujundus muutust bändi helikeeles.<ref>[https://www.muurileht.ee/sibyl-vane-sibyl-vane-i-love-you-records-2017/] Müürileht, 22.09.2017.</ref> === Eesti laul 2018 ja kolmas album "Duchess" === Sibyl Vane osales konkursil [[Eesti Laul 2018|Eesti laul 2018]] looga "Thousand Words". Bänd jõudis finaali kümne parema sekka, kus žürii häältega saavutati 2. ja rahva häälte liitmisel 4. koht. "Thousand Words" oli esimene lugu, mille bänd avaldas oma kolmandalt albumilt. 20. juunil 2018 avaldas bänd singli "I Don't Drive". Suvel 2018 astus bänd üles väljamüüdud kontserdil 10 000 inimese ees [[Haapsalu]] lossihoovis, kus soojendati [[Two Cellos]]t.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/887804/seksikas-tselloduo-2cellos-toob-haapsalu-rokipeol-lavale-oma-suurimad-hitid] Õhtuleht, 18.07.2018.</ref> 2020. aasta märtsis avaldas ansambel muusikavideo loole "I Want You" plaadilt "Duchess", mille ilmumine on kavandatud aprilli. Plaadi salvestas bänd [[Eesti Rahvusringhääling]]u ja [[Sonic Media]] stuudiotes 2019. aastal, salvestas ja miksis [[Siim Mäesalu]].<ref>[https://menu.err.ee/1068983/sibyl-vane-avaldas-muusikavideo-uuele-singlile-i-want-you Sibyl Vane avaldas muusikavideo uuele singlile "I Want You"] ERR, 26.03.2020.</ref> Eesti Muusikaauhindadel oli "Duchess" nomineeritud 2020. aasta rokkalbumi auhinnale. 9. aprillil 2020 ilmus bändi kolmas stuudioalbum "Duchess", mille esitlustuur tuli tulenevalt [[COVID-19]] pandeemia levikule tühistada. Bänd avas fännidele eksklusiivselt kodulehe koos veebipoega, mille vahendusel oli võimalik albumit tellida.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> Bändi sõnul oli album pühendatud nende emadele. „Selle albumi ühendavaks teemaks on iseendaga leppimine. Kuigi muusikaliselt on see tempokas ja pigem rõõmsameelne album, on nende lugude sisu sügavam ja keerulisem,“ selgitas Õhtulehele<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sibyl Vane´i uus album on pühendatud bändiliikmete emadele |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/998131/sibyl-vanei-uus-album-on-puhendatud-bandiliikmete-emadele |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> antud intervjuus bändi laulja Helena Randlaht. „Neid laule ühendav teema on, et need on väga tugevalt seotud minu pere naisliini esindajate lugudega. Ilmselgelt saame olla tänulikud oma emadele, et oleme just need, kes me täna oleme. Albumi esitlustuur stardib Vana-Vigalas festivalil [[Hard Rock Laager]], kus teise päeva avabändina tutvustatakse esimest korda bändi uut kitarristi [[Kristjan Kaasik]]<nowiki/>ut. Albumi esitlused jätkuvad Eestis, Lätis ja Soomes. Sügisel 2020 katkestab bänd esitlustuuri taaskord tulenevalt uuest haigestumiste lainest. 2021. aastal annab bänd vaid ühe kontserdi Soomes Salos asuval [[Astrum Areena]]<nowiki/>l.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sibyl Vane |url=https://www.bandsintown.com/a/121782-sibyl-vane?utm_medium&utm_source&utm_campaign&came_from=251 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Bandsintown |keel=en}}</ref> === Heategevuslik kontsertalbum "Live" ja "Love, Holy Water and TV" 10. sünnipäev === 2022. aasta alguses astus Sibyl Vane üles Botik Live Sessionil ja andis veebikontserdi, millega toetati Pärnu naiste tugikeskust. <ref>[https://parnu.postimees.ee/7442986/sibyl-vane-toetab-kontserdiga-kohalikku-naiste-tugikeskust] Pärnu Postimees, 01.02.2022.</ref> Bändist lahkub aasta alguses kitarrist [[Kristjan Kaasik]] ja bänd jätkab kolmeliikmelisena. 22. juunil 2022 valiti Sibyl Vane soojendama briti alternatiivroki legendi [[Placebo]] [[Läti]]s [[Sigulda]] lossivaremetes. Väljamüüdud kontserdil osales üle 5000 inimese.<ref>[https://menu.err.ee/1608625996/placebo-lati-kontserdi-soojendajaks-valiti-sibyl-vane] ERR, 10.06.2022.</ref> 2022. aasta augustis lahkub bändist trummar [[Hendrik Liivik]] ja tema asemel liitub bändiga trummar [[Kristo Otter]]. 4. novembril avaldas Sibyl Vane koostöös [[Läti]] plaadifirmaga I Love You Records 2012. aastal ilmunud debüütalbumist "Love, Holy Water and TV" 10. sünnipäevaversiooni. <ref>[https://kultuur.postimees.ee/7637986/sibyl-vane-tahistab-debuutalbumi-sunnipaeva-tuuri-ja-albumi-erivaljaannetega Sibyl Vane tähistab debüütalbumi sünnipäeva tuuri ja albumi eriväljaannetega] Postimees, 31.10.2022.</ref> Album ilmus esmakordselt vinüülil, 150 nummerdatud koopiana kassetil ja duubel-CDna. Remasterdatud albumile lisati eraldi CD, millelt leiab 11 erinevat seni avaldamata demo, albumilt välja jäänud lugu ja alternatiivse miksi loost "Get Out of Town". Albumi sünnipäevatuuri raames anti kontserdid Eestis ja Lätis. 2023. aasta kevadel astusid Pärnu Kontserdimajas üles Sibyl Vane ja [[Pärnu linnaorkester]]. Esmakordselt toimunud Pärnu levimuusikapäeval esitasid nad koostöös pala "White Trash", mille seade tegi [[Indrek Palu]]. Loo salvestus avaldati muusikavideona. <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=t-dReUHGZT8] YouTube, 01.10.2023.</ref> 2023. aasta naistepäeval vägivalla temaatikale keskendunud eestindus 2020. aasta stuudioalbumi loost "Duchess". Eestikeelde tõlgituna kandis pala nime "Hertsoginna" ja selles astus külalissolistina üles [[Kaisa Ling]]. Sibyl Vane´i panus Pärnus naiste tugikeskuse toetuseks ja laiemalt vägivallaennetusse tõi neile 2023. aasta detsembris president [[Kersti Kaljulaid]]i fondi ja tugikeskuse auhinna "Okas". <ref>[https://parnu.postimees.ee/7914559/viies-okas-laks-tuntud-bandile-raju-loo-eest] Pärnu Postimees, 08.12.2023.</ref> === Neljas album Vortex === 28. novembril 2025 avaldas Sibyl Vane pärast viie aastast pausi esimese uue stuudiosalvestuse "Circuits of Desire" koos muusikavideoga, mille autoriks on [[Peeter Paaver]]. Ühtlasi andis bänd teada, et 2026. aastal ilmub nende neljas stuudioalbum pealkirjaga "Vortex". <ref>[https://muusikaplaneet.ee/2025/11/28/circuitsofdesire/] MuusikaPlaneet, 28.11.2025.</ref> Naistepäeval, 8. märtsil andis bänd välja videosingli "Can´t Keep It Together". Muusikavideo režii eest vastutas [[Marta Pulk]], kaameratöö eest [[Taavi Arus (Zbanski Kino).]] Video kunstilise poole eest vastutas [[Flo Kasearu]]. Video filmiti bändi kodulinnaks olevas Pärnus mitmes paigas: [[Pärnu Uue Kunsti Muuseum]]<nowiki/>is, karaokebaaris Cocoloco, kaubanduskeskuses Port Artur. Lisaks näeb videos Valgerannas asuvat Eesti arhitektuuri suurkuju [[Raine Karp]]<nowiki/>i projekteeritud [[Villa Andropoff]]<nowiki/>i. Muusikaliselt muutis pala erilise see, et see tutvustas kuulajatele albumi mitmes palas kaasa tegevat Jaapani süntesaatorit [[Suzuki Omnichord]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=MUUSIKAVIDEO &#10217; Sibyl Vane küsib naistepäeval: kuidas koos püsida, kui kõik laguneb? |url=https://parnu.postimees.ee/8429241/muusikavideo-sibyl-vane-kusib-naistepaeval-kuidas-koos-pusida-kui-koik-laguneb |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> 27. märtsil 2026 ilmus Sibyl Vane´i kümnelooline album "Vortex". Digitaalselt, kasseti, CD ja kolme erinevat värvi vinüülina ilmunud albumil löövad lisaks bändile kaasa täiendava elektroonikaga [[Mattias Tirmaste]] ja [[Tarvi Kull]]. Albumit esitleti kevadel nelja kontserdiga Eestis ja Lätis. Lisaks sellele andis bänd teada, et astub lavale üle aastate taas neljaliikmelisena ja nendega on liitunud kitarrist [[Meelis Tauk.]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-02 |pealkiri=Keerisesse kistud Sibyl Vane: me tahame muusikat teha ka siis, kui elekter on ära |url=https://kultuur.postimees.ee/8444232/keerisesse-kistud-sibyl-vane-me-tahame-muusikat-teha-ka-siis-kui-elekter-on-ara |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> Meediale antud intervjuudes<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-27 |pealkiri=Sibyl Vane avaldas albumi "Vortex" |url=https://kultuur.err.ee/1609979724/sibyl-vane-avaldas-albumi-vortex |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> rääkisid bändi asutajad [[Heiko Leesment]] ja [[Helena Randlaht]] sellest, et Vortex on ennekõike nende omavaheline loominguline dialoog, mitte kompromiss. Just see omavaheline dialoog kujundas nende sõnul albumi helilise ja sisulise selgroo. "Meie jaoks ei ole see lihtsalt lugude kogum. See on olnud pikk ja põhjalik protsess, kus paljud emotsioonid on leidnud endale muusikalise vormi. Meie tandem toimib nii, et emb-kumb meist toob algseks impulsiks saava algmaterjali, mille peale hakkame ühiselt looma tervikut. Helena on alati loonud sõnad ja vokaalipartiid. Aja jooksul on kujunenud minu rolliks nende ideede ja ühiste täienduste tervikuks muutmine, aga samas ka see, kuidas me oma kunstilisi otsuseid teeme või bändina edasi liigume," selgitas bändi [[Heiko Leesment]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref> Oma intervjuudes täpsustas bänd, et salvestusprotsessile läheneti tavalisele vastupidiselt. "Me ei ehitanud lugusid enam valmis instrumentaalsele vundamendile, nagu rokkmuusikas kombeks on, vaid peamiseks fookuses oligi Helena hääl, selle nüansid ja emotsionaalne kandvus." Albumi vokaaliseadete ja nende salvestamise eest vastutas [[Haldi Välimäe]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-02 |pealkiri=Keerisesse kistud Sibyl Vane: me tahame muusikat teha ka siis, kui elekter on ära |url=https://kultuur.postimees.ee/8444232/keerisesse-kistud-sibyl-vane-me-tahame-muusikat-teha-ka-siis-kui-elekter-on-ara |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> == Diskograafia == === LP-d === *"Love, Holy Water and TV" (I Love You Records, 2012) - CD *"Sibyl Vane" (I Love You Records, 2017) - CD ja LP *"Duchess" (2020) - CD, LP ja MC *"Live" (2022) - LP *"Love, Holy Water and TV" 10th Anniversary edition (2022) - CD, LP ja MC *"Vortex" (2026) - CD, LP ja MC === Singlid === *"What's My Name" (2011) *"Get Out of Town" (2012) *"Supersonic" (2012) *"Honey Tree" (2012) *"Slow Dance" (2015) *“Clusterfuck” (2016) *"Never Let Me Down Again (Depeche Mode cover)" (2017) *“Bomber” (2017) *"No 44" (2017) *"Thousand Words" (2017) *"I Don't Drive" (2018) *"Go Baby Go" (2020) *"I Want You" (2020) *"White Trash" koos Pärnu linnaorkestriga (2022) *"Krishna Sisters" (2022) *"Hertsoginna" koos [[Kaisa Ling Thing]]iga (2023) *"Circuits of Desire" (2025) *"Vortex" (2026) *"Can´t Keep It Together" (2026) === Muusikavideod === * "Door In The Floor" (2012) * "On 'til Dawn" (2014) * "Bomber" (2017) * "No 44" (2017) * "A Time To Breathe In" (2017) *"I Want You" (2020) *"Love Department" (2020) *"White Trash"(LIVE) (2022) *"Krishna Sisters (2022) *"White Trash" koos Pärnu linnaorkestriga (2023) *"Circuits of Desire" (2025) *"Can´t Keep It Together" (2026) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.sibylvane.ee Bändi koduleht] *[http://www.facebook.com/sibylvaneband Ansambli leht] [[Facebook]]is *[http://www.soundcloud.com/sibylvaneband Ansambli leht] [[Soundcloud]]is *[http://www.youtube.com/sibylvaneofficial Ansambli kanal] [[Youtube]]'is [[Kategooria:Eesti ansamblid]] j5jq305p04mj8107q4vo0egnz2aesqj 0 316019 7248088 7232425 2026-10-05T14:36:35Z Kuriuss 38125 7248088 wikitext text/x-wiki '''Raadioteater''' on [[Eesti Raadio]] juures tegutsev üksus, mis muu hulgas vahendab [[kuuldemäng]]e.<ref name="EE"/> Raadioteater sai alguse 24. veebruaril 1928, mil tollases [[Raadio Ringhääling|Raadio Ringhäälingus]] läks eetrisse esimene raadioseades kuuldemäng – "Koidikul" ([[August Tamman]]i näidend).<ref name="raadioteater.err.ee">http://raadioteater.err.ee/raadioteater/info/raadioteatrist (vaadatud 13.02.2013)</ref> Raadioteater on osalenud mitmel rahvusvahelisel raadioteatrite festivalil.<ref name="raadioteater.err.ee"/> 2016. aastal tunnistati üleeuroopalisel konkursil raadiodraama kategoorias parimaks [[Andres Noormets|Andres Noormetsa]] kuuldemäng "Asjad".<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://klassikaraadio.err.ee/734271/raadioteater-voitis-uleeuroopalisel-konkursil-parima-raadiodraama-preemia|pealkiri=Raadioteater võitis üleeuroopalisel konkursil parima raadiodraama preemia|väljaanne=Klassikaraadio|aeg=22. oktoober 2016|vaadatud=27.01.2021}}</ref> Raadioteater vahendab ka saatesarja "[[Ööülikool]]".<ref name="raadioteater.err.ee"/> 2020. aastast on raadioteatri etendused kuulatavad [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingu]] [[audiovideo]][[Portaal (infotehnoloogia)|portaalis]] [[ERR Jupiter|Jupiter]]. Raadioteatri loominguline juht on alates 2023. aasta sügisest [[Laura Võigemast]]. ==Raadioteatri korraldatavad võistlused ja antavad auhinnad== Alates 1957. aastast on Raadioteater korraldanud algupäraste kuuldemängude võistlusi, kus jagatakse rahalisi preemiaid Eesti autoritele uute tekstide kirjutamise eest. 1998. aastal asutati [[Raadioteatri näitlejaauhind]], mille eesmärk on kanda edasi kuuldemängude traditsiooni eesti kultuuris ja väärtustada avalikkuse silmis näitlejate tööd kunstilise sõnaga raadios (kuuldemängudes, järjejuttude lugemisel jne).<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1608384761/raadioteatri-ajalugu-ja-naitlejapreemiad Raadioteatri ajalugu ja näitlejapreemiad] Vikerraadio, 28.10.2021.</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 455.</ref>}} ==Välislingid== *[http://raadioteater.err.ee/raadioteater/ Raadioteatrist Eesti Raadio kodulehel] (vaadatud 13.02.2013) [[Kategooria:Eesti teater]] [[Kategooria:Raadio]] fdxuubtdtddo3f2bzw1slqj0cxzbnvg 0 317132 7248437 7193131 2026-10-06T10:41:15Z ~2026-53683-21 239099 /* */ 7248437 wikitext text/x-wiki [[File:Circle K logo 2015.svg|pisi|Ettevõtte logo]] '''Circle K Eesti''' (varem AS '''Statoil Fuel & Retail Eesti''' 1997–2016 a. ja AS '''Eesti Statoil''' 1991–1997 a.) on [[Circle K]] [[kontsern]]i [[tütarettevõte]] Eestis, mis tegeleb muu hulgas [[mootorikütus]]te [[jaemüük|jaemüügiga]]. Eestis asutati ettevõte 1991. aastal.<ref name="EE"/> {{Coordinate |NS=59/24/05.6/N |EW=24/42/59.2/E |type=waterbody |region=EE-N}} Ettevõttel oli 2013. aasta seisuga Eestis 25 [[autopesula]]ga Eesti suurim automaatpesulate kett ning Statoili [[kaubamärk|kaubamärgi]] all 46 tanklat-teenindusjaama ja Statoil 1-2-3 kaubamärgi all kuus automaatjaama (-tanklat).<ref name="statoil.ee">https://web.archive.org/web/20130217222038/http://www.statoil.ee/et_EE/pg1332347172802/Statoil.html (vaadatud 23.02.2013)</ref> 2017. aasta seisuga oli ettevõttel 56 täisteenindus- ja 19 automaatjaama ning üks tanklapood.<ref name="rebrand" /> Ettevõtte [[majandusaasta]] kestab 1. maist kuni 30. aprillini. 2018. aastal oli majandusaasta käive 318,5 miljoni eurot ja kasum 10,3 miljonit eurot. Ettevõttes töötas 680 inimest.<ref>[https://www.err.ee/998550/circle-k-kasvatas-kaibe-pea-319-miljonini-kuid-kaotas-kasumit "Circle K kasvatas käibe pea 319 miljonini, kuid kaotas kasumit"] ERR, 1. november 2019.</ref> == Ajalugu == [[File:Statoil KlaraKarlstad.JPG|pisi|]] Aktsiaselts Eesti Statoil registreeriti 27. märtsil 1991 ning esimene Statoili bensiinijaam avati 1. aprillil 1992 Tallinnas. [[22. september|22. septembril]] [[2015]] teatati, et [[Statoil]]i [[bränd]] asendatakse [[Kanada]]s, [[USA]]-s, [[Skandinaavia]]s ning Kesk- ja Ida-Euroopas kaubamärgiga [[Circle K]].<ref>{{cite news | url=http://corpo.couche-tard.com/wp-content/uploads/2015/09/2015-09-15-Global-Circle-K-Brand.pdf | work=Alimentation Couche-Tard Inc. | title=Couche-Tard Launches Global Circle K Brand | date=22. september 2015 | access-date=2015-09-22 | archive-date=2015-09-22 | archive-url=https://web.archive.org/web/20150922154700/http://corpo.couche-tard.com/wp-content/uploads/2015/09/2015-09-15-Global-Circle-K-Brand.pdf | url-status=dead }}</ref> Aprillis 2017 alustati Eestis Statoili teenindusjaamade kaubamärgivahetust Circle K vastu.<ref name="rebrand">[https://www.err.ee/610320/circle-k-viis-lopule-statoili-kaubamargi-valjavahetamise "Circle K viis lõpule Statoili kaubamärgi väljavahetamise"] ERR, 31. juuli 2017</ref> == Juhtimine == Kuni 1996. aastani juhtis ettevõtet [[Gunnar Okk]] ja aastatel 2005–2016 [[Kai Realo]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200806075504/https://www.circlek.ee/circle-k-eesti-as-juhatuse-liikmed Circle K Eesti AS juhatuse liikmed] Circle K Eesti (vaadatud 14.08.2020)</ref><ref>[https://www.dv.ee/novosti/2021/07/27/kaj-realo-pokidaet-dolzhnost-generalnogo-direktora-circle-k Кай Реало покидает должность генерального директора Circle K] Деловые Ведомости, 27.07.2021 (vaadatud 28.07.2021)</ref> Kuni 19. augustini 2021 oli Kai Realo peadirektori ülesannetes.<ref>{{Netiviide |kuupäev=Kaubandus.ee 27. juuli 2021 |pealkiri=Kai Realo lahkub Circle-K juhi kohalt. Uus juht loodetakse leida ettevõttesiseselt |url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/07/27/kai-realo-lahkub-circle-k-juhi-kohalt |väljaanne=https://www.kaubandus.ee/}}</ref> 11. oktoobrist 2021 kuni 22. märtsini 2023 juhtis Circle K Eestit Yuri Bryantsev, kes varem juhtis Circle K Venemaa haru.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pärli |eesnimi=Merilin |kuupäev=29.09.2021 |pealkiri=Circle K uus juht on Yuri Bryantsev |url=https://www.err.ee/1608354053/circle-k-uus-juht-on-yuri-bryantsev |väljaanne=Err.ee Uudised}}</ref> Aprillis 2023 kinnitati sellesse ametisse Circle K Eesti senine personalidirektor Piret Kask.<ref>Tõnu Tramm. [https://www.logistikauudised.ee/uudised/2023/04/03/circle-k-eesti-sai-uue-juhi Circle K Eesti sai uue juhi] Äripäev/Logistikauudised, 03.04.23.</ref> 2023. aastal korraldas Circle K kontsern Eesti, Läti ja Leedu äriüksused ühe Balti-ülese juhtkonna alla, mida juhib leedulane Skirmantas Mačiukas. 2024. aasta juunis nimetati Piret Kask kogu Circle K Baltikumi kaubandusdirektoriks.<ref>[https://www.kaubandus.ee/uudised/2024/06/12/circle-k-juhatuse-liige-piret-kask-asus-kogu-baltikumi-kaubandusdirektoriks Circle K juhatuse liige Piret Kask asus kogu Baltikumi kaubandusdirektoriks] Äripäev/Kaubandus, 12.06.24.</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 99.</ref>}} ==Välislingid== *[https://www.circlek.ee/ Ettevõtte koduleht] [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] [[Kategooria:Kütusefirmad]] sbcq1m83zu3sofli5lk7ptgslk9c8zb 7248440 7248437 2026-10-06T10:43:27Z ~2026-53683-21 239099 /* */ 7248440 wikitext text/x-wiki [[File:Circle K logo 2015.svg|pisi|Ettevõtte logo]] '''Circle K Eesti''' (varem AS '''Eesti Statoil''' 1991–1997 a. ja AS '''Statoil Fuel & Retail Eesti''' 1997–2016 a.) on [[Circle K]] [[kontsern]]i [[tütarettevõte]] Eestis, mis tegeleb muu hulgas [[mootorikütus]]te [[jaemüük|jaemüügiga]]. Eestis asutati ettevõte 1991. aastal.<ref name="EE"/> {{Coordinate |NS=59/24/05.6/N |EW=24/42/59.2/E |type=waterbody |region=EE-N}} Ettevõttel oli 2013. aasta seisuga Eestis 25 [[autopesula]]ga Eesti suurim automaatpesulate kett ning Statoili [[kaubamärk|kaubamärgi]] all 46 tanklat-teenindusjaama ja Statoil 1-2-3 kaubamärgi all kuus automaatjaama (-tanklat).<ref name="statoil.ee">https://web.archive.org/web/20130217222038/http://www.statoil.ee/et_EE/pg1332347172802/Statoil.html (vaadatud 23.02.2013)</ref> 2017. aasta seisuga oli ettevõttel 56 täisteenindus- ja 19 automaatjaama ning üks tanklapood.<ref name="rebrand" /> Ettevõtte [[majandusaasta]] kestab 1. maist kuni 30. aprillini. 2018. aastal oli majandusaasta käive 318,5 miljoni eurot ja kasum 10,3 miljonit eurot. Ettevõttes töötas 680 inimest.<ref>[https://www.err.ee/998550/circle-k-kasvatas-kaibe-pea-319-miljonini-kuid-kaotas-kasumit "Circle K kasvatas käibe pea 319 miljonini, kuid kaotas kasumit"] ERR, 1. november 2019.</ref> == Ajalugu == [[File:Statoil KlaraKarlstad.JPG|pisi|]] Aktsiaselts Eesti Statoil registreeriti 27. märtsil 1991 ning esimene Statoili bensiinijaam avati 1. aprillil 1992 Tallinnas. [[22. september|22. septembril]] [[2015]] teatati, et [[Statoil]]i [[bränd]] asendatakse [[Kanada]]s, [[USA]]-s, [[Skandinaavia]]s ning Kesk- ja Ida-Euroopas kaubamärgiga [[Circle K]].<ref>{{cite news | url=http://corpo.couche-tard.com/wp-content/uploads/2015/09/2015-09-15-Global-Circle-K-Brand.pdf | work=Alimentation Couche-Tard Inc. | title=Couche-Tard Launches Global Circle K Brand | date=22. september 2015 | access-date=2015-09-22 | archive-date=2015-09-22 | archive-url=https://web.archive.org/web/20150922154700/http://corpo.couche-tard.com/wp-content/uploads/2015/09/2015-09-15-Global-Circle-K-Brand.pdf | url-status=dead }}</ref> Aprillis 2017 alustati Eestis Statoili teenindusjaamade kaubamärgivahetust Circle K vastu.<ref name="rebrand">[https://www.err.ee/610320/circle-k-viis-lopule-statoili-kaubamargi-valjavahetamise "Circle K viis lõpule Statoili kaubamärgi väljavahetamise"] ERR, 31. juuli 2017</ref> == Juhtimine == Kuni 1996. aastani juhtis ettevõtet [[Gunnar Okk]] ja aastatel 2005–2016 [[Kai Realo]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200806075504/https://www.circlek.ee/circle-k-eesti-as-juhatuse-liikmed Circle K Eesti AS juhatuse liikmed] Circle K Eesti (vaadatud 14.08.2020)</ref><ref>[https://www.dv.ee/novosti/2021/07/27/kaj-realo-pokidaet-dolzhnost-generalnogo-direktora-circle-k Кай Реало покидает должность генерального директора Circle K] Деловые Ведомости, 27.07.2021 (vaadatud 28.07.2021)</ref> Kuni 19. augustini 2021 oli Kai Realo peadirektori ülesannetes.<ref>{{Netiviide |kuupäev=Kaubandus.ee 27. juuli 2021 |pealkiri=Kai Realo lahkub Circle-K juhi kohalt. Uus juht loodetakse leida ettevõttesiseselt |url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/07/27/kai-realo-lahkub-circle-k-juhi-kohalt |väljaanne=https://www.kaubandus.ee/}}</ref> 11. oktoobrist 2021 kuni 22. märtsini 2023 juhtis Circle K Eestit Yuri Bryantsev, kes varem juhtis Circle K Venemaa haru.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pärli |eesnimi=Merilin |kuupäev=29.09.2021 |pealkiri=Circle K uus juht on Yuri Bryantsev |url=https://www.err.ee/1608354053/circle-k-uus-juht-on-yuri-bryantsev |väljaanne=Err.ee Uudised}}</ref> Aprillis 2023 kinnitati sellesse ametisse Circle K Eesti senine personalidirektor Piret Kask.<ref>Tõnu Tramm. [https://www.logistikauudised.ee/uudised/2023/04/03/circle-k-eesti-sai-uue-juhi Circle K Eesti sai uue juhi] Äripäev/Logistikauudised, 03.04.23.</ref> 2023. aastal korraldas Circle K kontsern Eesti, Läti ja Leedu äriüksused ühe Balti-ülese juhtkonna alla, mida juhib leedulane Skirmantas Mačiukas. 2024. aasta juunis nimetati Piret Kask kogu Circle K Baltikumi kaubandusdirektoriks.<ref>[https://www.kaubandus.ee/uudised/2024/06/12/circle-k-juhatuse-liige-piret-kask-asus-kogu-baltikumi-kaubandusdirektoriks Circle K juhatuse liige Piret Kask asus kogu Baltikumi kaubandusdirektoriks] Äripäev/Kaubandus, 12.06.24.</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 99.</ref>}} ==Välislingid== *[https://www.circlek.ee/ Ettevõtte koduleht] [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] [[Kategooria:Kütusefirmad]] r4iap8ykiez955xnx2ft3fqn8swl3l5 0 317586 7248381 3465168 2026-10-06T08:59:27Z Estopedist1 278 liita 7248381 wikitext text/x-wiki {{Liita|Muusikaleht}} '''Eesti Muusika Almanak I''' oli [[Muusikaleht|Muusikalehe]] lisaväljaandena ilmunud [[muusikateadus]]like artiklite kogumik, mis ilmus vaid ühe korra – aastal 1934<ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 77.</ref>}} [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:Muusikateadus]] 88gl611clcaiy1h2cfhlb6q1j03zuad 0 336692 7248009 7223386 2026-10-05T12:42:01Z Eulander 95378 antakse hallata sihtasutusele Pokukoda 7248009 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pokumaa hooned.JPG|pisi|Pokumaa hooned]] '''Pokumaa''' on [[Antsla vald|Antsla vallas]] [[Võrumaa]]l [[teemapark]], mis loodi kunstnik [[Edgar Valter]]i (1929–2006) idee põhjal. Selle aluseks on Valteri raamat "[[Pokuraamat]]", mille tegelasteks on väljamõeldud olevused – [[pokud]]. Pokude prototüüpideks on [[Tarn|tarnamättad]]. Teemapark loodi pärast Valteri surma. Pokumaad haldab 23. mail 2000 loodud '''Pokumaa Sihtasutus''', mis kuulub [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium|Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi]] haldusalasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsemisala {{!}} Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |url=https://agri.ee/ministeerium-uudised-kontakt/ministeerium/valitsemisala |vaadatud=2025-02-05 |väljaanne=agri.ee |keel=et}}</ref> Sihtasutuse kaasasutajad riigi kõrval olid [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]], [[Urvaste vald]], [[Eestimaa Looduse Fond]], [[Eesti Post]], [[Võro Selts VKKF]] ning kunstnik Edgar Valter ise.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sihtasutusest |url=https://www.pokumaa.ee/sihtasutusest/ |vaadatud=2025-02-05 |väljaanne=Pokumaa |keel=et |arhiivimisaeg=2025-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250325213209/https://www.pokumaa.ee/sihtasutusest/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2026. aastal teatati, et riik ja teised osapooled annavad Pokumaa hallata [[Antsla vald|Antsla valla]] '''sihtasutusele Podukoda'''.<ref>[https://www.err.ee/1609921298/asutajad-annavad-raskustes-pokumaa-ule-antsla-vallale "Asutajad annavad raskustes Pokumaa üle Antsla vallale"] ERR, 25. jaanuar 2026</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-10-02 |pealkiri=Rahahädas Pokumaa loodab metsaraie abil ellu jääda |url=https://www.postimees.ee/8556858/rahahadas-pokumaa-loodab-metsaraie-abil-ellu-jaada |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.pokumaa.ee/ Pokumaa koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Eesti lõbustuspargid]] [[Kategooria:Antsla vald]] [[Kategooria:Eesti meelelahutus]] 6mn0axdqf6gjodelggylt9pp2evhnzy 7248011 7248009 2026-10-05T12:42:54Z Eulander 95378 7248011 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pokumaa hooned.JPG|pisi|Pokumaa hooned]] '''Pokumaa''' on [[Antsla vald|Antsla vallas]] [[Võrumaa]]l [[teemapark]], mis loodi kunstnik [[Edgar Valter]]i (1929–2006) idee põhjal. Selle aluseks on Valteri raamat "[[Pokuraamat]]", mille tegelasteks on väljamõeldud olevused – [[pokud]]. Pokude prototüüpideks on [[Tarn|tarnamättad]]. Teemapark loodi pärast Valteri surma. Pokumaad haldab 23. mail 2000 loodud '''Pokumaa Sihtasutus''', mis kuulub [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium|Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi]] haldusalasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsemisala {{!}} Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |url=https://agri.ee/ministeerium-uudised-kontakt/ministeerium/valitsemisala |vaadatud=2025-02-05 |väljaanne=agri.ee |keel=et}}</ref> Sihtasutuse kaasasutajad riigi kõrval olid [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]], [[Urvaste vald]], [[Eestimaa Looduse Fond]], [[Eesti Post]], [[Võro Selts VKKF]] ning kunstnik Edgar Valter ise.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sihtasutusest |url=https://www.pokumaa.ee/sihtasutusest/ |vaadatud=2025-02-05 |väljaanne=Pokumaa |keel=et |arhiivimisaeg=2025-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250325213209/https://www.pokumaa.ee/sihtasutusest/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2026. aastal teatas riik plaanist anda Pokumaa täielikult hallata [[Antsla vald|Antsla valla]] '''sihtasutusele Podukoda'''.<ref>[https://www.err.ee/1609921298/asutajad-annavad-raskustes-pokumaa-ule-antsla-vallale "Asutajad annavad raskustes Pokumaa üle Antsla vallale"] ERR, 25. jaanuar 2026</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-10-02 |pealkiri=Rahahädas Pokumaa loodab metsaraie abil ellu jääda |url=https://www.postimees.ee/8556858/rahahadas-pokumaa-loodab-metsaraie-abil-ellu-jaada |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.pokumaa.ee/ Pokumaa koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Eesti lõbustuspargid]] [[Kategooria:Antsla vald]] [[Kategooria:Eesti meelelahutus]] ie4wdkvsa3g7u98mtkwyux2klrz9hyv 7248013 7248011 2026-10-05T12:48:35Z Eulander 95378 7248013 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pokumaa hooned.JPG|pisi|Pokumaa hooned]] '''Pokumaa''' on [[Antsla vald|Antsla vallas]] [[Võrumaa]]l [[teemapark]], mis loodi kunstnik [[Edgar Valter]]i (1929–2006) idee põhjal. Selle aluseks on Valteri raamat "Pokuraamat", mille tegelasteks on väljamõeldud olevused – [[pokud]]. Pokude prototüüpideks on [[Tarn|tarnamättad]]. Teemapark loodi pärast Valteri surma. Pokumaad haldab 23. mail 2000 loodud '''Pokumaa Sihtasutus''', mis kuulub [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium|Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi]] haldusalasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsemisala {{!}} Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |url=https://agri.ee/ministeerium-uudised-kontakt/ministeerium/valitsemisala |vaadatud=2025-02-05 |väljaanne=agri.ee |keel=et}}</ref> Sihtasutuse kaasasutajad riigi kõrval olid [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]], [[Urvaste vald]], [[Eestimaa Looduse Fond]], [[Eesti Post]], [[Võro Selts VKKF]] ning kunstnik Edgar Valter ise.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sihtasutusest |url=https://www.pokumaa.ee/sihtasutusest/ |vaadatud=2025-02-05 |väljaanne=Pokumaa |keel=et |arhiivimisaeg=2025-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250325213209/https://www.pokumaa.ee/sihtasutusest/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2026. aastal teatas riik plaanist anda teemapark rahastamise ja külastatavuse parandamiseks täielikult hallata [[Antsla vald|Antsla valla]] '''sihtasutusele Podukoda'''.<ref>[https://www.err.ee/1609921298/asutajad-annavad-raskustes-pokumaa-ule-antsla-vallale "Asutajad annavad raskustes Pokumaa üle Antsla vallale"] ERR, 25. jaanuar 2026</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-10-02 |pealkiri=Rahahädas Pokumaa loodab metsaraie abil ellu jääda |url=https://www.postimees.ee/8556858/rahahadas-pokumaa-loodab-metsaraie-abil-ellu-jaada |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.pokumaa.ee/ Pokumaa koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Eesti lõbustuspargid]] [[Kategooria:Antsla vald]] [[Kategooria:Eesti meelelahutus]] gotgbqqgq7ztrnwtms2ddou23n3fzmn 0 348400 7248453 6881467 2026-10-06T11:26:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248453 wikitext text/x-wiki [[File:Stellar Classification Chart.png|thumb|upright=1.75|Lihtne joonis tähtede liigitamiseks Harvardi klassifikatsiooni järgi]] '''Tähtede spektriklassid''' on astronoomias kasutatav jaotus, mis klassifitseerib tähed [[Spektroskoopia|spektraalsete]] tunnuste alusel. Peamiseks tunnuseks on [[Elektromagnetspekter|kiirgusspektri]] maksimumi asukoht [[lainepikkus]]te skaalas, mis analoogselt [[Absoluutselt must keha|absoluutselt musta keha]] [[kiirgus]]ega sõltub seda kiirgust iseloomustavast keskmisest "efektiivsest" temperatuurist. Seega on spektriklass füüsikaliselt [[temperatuur]]i iseloomustav suurus. Spektriklass kui termin kirjeldab [[Täht (astronoomia)|tähte]] selle õhukese väliskihi ehk [[fotosfäär]]i pinnalt kiirgunud valguse, aga teisalt ka aatomite [[ionisatsioon]]i kaudu, iseloomustades [[aatom]]ite ja [[molekul]]ide olekut seal kihis. Fotosfääri all asub peaaegu [[Termodünaamika|termodünaamilises]] tasakaalus olev aine – [[täheplasma]] –, mis moodustab välispinnale kiirgumisel absoluutselt musta keha kiirgusspektrile lähedase profiili – [[Pidev spekter|pideva spektri]]. Selle maksimum vastab kindlale temperatuurile, andes ettekujutuse konkreetse tähe summaarsest [[Kiirgusvoog|kiirgusvoost]]. Klassifitseeritud tähtede järgi on kiirgusprofiilid järjestatud kõrge temperatuuriga "sinistest" tähtedest, mille kiirgusmaksimum asub [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolett]]piirkonnas, kuni madala temperatuuriga "punaste" tähtedeni, mille maksimum on kauges punases ja [[Infrapunakiirgus|infrapunases]] spektripiirkonnas. Vahepealsete temperatuuridega tähtede, nagu näiteks [[Päike|Päikese]], kiirguslik maksimum paikneb inimsilmale [[Valgus|nähtavas spektripiirkonnas]]. Spektriklass määrab ühtlasi ka tähe [[Efektiivne temperatuur|efektiivse temperatuuri]], mis on sarnase kiirgusprofiili kuju ning maksimumiga absoluutselt musta keha temperatuur. Täpsemalt on tähe efektiivne temperatuur sellise absoluutselt musta keha temperatuur, mille üle kõigi lainepikkuste integreeritud [[Kiirgusvoog|koguvoog]] on võrdne tähekiirguse samal viisil leitud koguvooga. Fotosfääri kohal olevas täheatmosfääris tähendab suund avakosmose poole temperatuuri vähenemist, seda põhjustab tähelt väljakiiratav energia. Kiirgusülekanne täheatmosfääris tähendab [[footon]]ite pidevat neeldumist ja kiirgumist. Kirjeldatavas sügavusest sõltuva temperatuuriga keskkonnas eksisteerivad erinevate keemiliste elementide aatomid ja [[Ioon|ioonid]], millel on [[kvantfüüsika]]st teada olevatel põhjustel omadus [[Valguse neeldumine|neelata]] ja kiirata [[Footon|footoneid]] ainult neile iseloomulikel lainepikkustel, nii et sel viisil tekivad ülalmainitud pidevasse spektrisse neile aatomitele ja ioonidele ainuomased [[Spektrijoon|spektrijooned]]. ==Ajalugu== Tähespektrite tõlgendamise alguseks võib pidada [[Joseph von Fraunhofer|Joseph Fraunhofer]]i 1817. aastal tehtud vaatlusi nii [[Päike]]sest kui ka mitmest heledast tähest. Spektrite uurimisel tuvastas ta Päikese spektris 574 tumedat joont – [[Neeldumisspekter|neeldumisjooned]], mida ka tänapäeval nimetatakse Fraunhoferi joonteks.<ref name="o6Yzm" /> Esimese spektroskoopilise katse tegid [[Gustav Kirchhoff]] ja [[Robert Bunsen]] aastal 1860, mis viis tähtedes leiduvate [[Keemiline element|keemiliste elementide]] olemasolu demonstreerimiseni. Katses kõrvutati vaatluslikult saadud spektrijooned kunstlikult saadud laboratoorsete joontega.<ref name="ofS5e" /> Esimene Päikese kui tähe spektrijooni koondav atlas (Photographic Map of the Normal Solar Spectrum) valmis 1888. aastal Henry Rowlandi tööna, milles ta kasutas omavalmistatud spektrograafi, saades tulemiks üle 20 000 neeldumisjoonega kompositsiooni.<ref name="damsP" /> Tähespektrite kategoriseerimise idee esitas esimesena 1860. aastatel Itaalia astronoom Angelo Secci, pakkudes välja nelja kategooria kasutamise. 1885. aastal algatati [[Harvardi ülikool|Harvardi Ülikooli]] observatooriumis projekt, mis päädis spektriklasside tänapäevase nomenklatuuri loomisega. Selleks võeti kasutusele tähestiku tähed O, B, A, F, G, K ja M.<ref name="9rb3i" /> Ingliskeelses maailmas kasutatakse tähtede spektriklasside meelde jätmiseks [[Mnemoonika|mnemoonilist]] lauset "Oh Be a Fine Girl/Guy, Kiss Me". 20. sajandi alguses reastati spektriklassid "õigesti", kasutades teadmist tähtede kiirgusvõimsusest ja pinnatemperatuurist. Tulemust teatakse [[Hertzsprung-Russelli diagramm|Hertzsprungi-Russelli diagrammi]] nime all. Temperatuuri vähenemise põhjal järjestatud tähespektrite süsteem tunnistati standardina [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon|Rahvusvahelises Astronoomialiidus]] aastal 1922.<ref name="p5iyH" /> ==Spektriklasside tähistusest== ===Harvardi klassifikatsioon=== Enamik tähti on klassifitseeritud spektriklassidesse tähistusega O, B, A, F, G, K, M. Seejuures järgib selline jada tähtede atmosfääritemperatuuri vähenemist: O-klassi tähed on kõige kuumemad ning M-klassi tähed külmimad. Ühtlasi on spektriklassidele omistatud ka "värvused", mis ei kirjelda tähte ennast, vaid annavad hinnangu kiirgusmaksimumi asukohale elektromagnetilises lainealas. On kujunenud traditsioon, et O-klassi kuuluvad tähed on "sinised", B-klassi "sinakas-valged", A-klassi "valged", F-klassi "kollakas-valged", G-klassi "kollased", K-klassi "oranžid" ning M-klassi kuuluvad "punased" tähed. Kui arvestada asjaolu, et tähekiirgus avaldub suuremal või vähemal määral terves lainealas, on "spektri värviks" alati mingi heledam toon, sest summaarselt annab spekter kokku "valge" valguse. ===Morgani-Keenani-Kellmanni klassifikatsioon (MKK)=== Harvardi süsteem sisaldab infot tähe pinnatemperatuuri kohta. MKK-süsteem taandab klassikalise jaotuse omakorda kümnendike täpsusele, lisades igale spektriklassile araabia numbri (kümme numbrit järjestuses 0–9, esimest poolt nimetatakse varasteks alamtüüpideks, järgmist poolt hilisteks). Lõplik versioon nimetatud süsteemist, mis loodi 1943. aastal, kirjeldab lisaks ka tähe kiirgusvõimsust. Füüsikaliselt on see oluline, sest olukorras, kus kahe erineva tähe pinnatemperatuurid on võrreldavad, võivad leiduda erinevused atmosfääris oleva gaasi tiheduses ning pinnale avalduvas rõhus. Tähe sisemuses genereeritav kiirgusvõimsus, mis võib erineda mitu suurusjärku, määrab oluliselt atmosfääri tiheduse ja rõhu taseme, mis omakorda avaldub spektrijoonte intensiivsuses ja profiili kujus, samas kui vaadeldava kiirguse efektiivne temperatuur on võrdne. ====Heledusklassid==== Heledusklasside kirjeldamiseks kasutatakse Rooma numbreid. * '''I''' ülihiiud ** [[Hüperhiid|hüperhiiud]]/üliheledad [[Ülihiid|ülihiiud]] (Ia-0) ** heledad ülihiiud (Ia) ** ülihiiud (Iab) ** vähem heledad ülihiiud (Ib) * '''II''' heledad [[Hiidtäht|hiiud]] * '''III''' hiiud * '''IV''' allhiiud * '''V''' [[Kääbustähed|kääbused]] (ehk peajada tähed) ** üliheledad kääbused (Va) ** heledad kääbused (Vab) ** tavalised kääbused (Vb) ** Suure Magalhãesi Pilve kääbused (Vz) * '''VI''' allkääbused * '''VII''' [[Valge kääbus|valged kääbused]] ==Spektriklasside kirjeldused== ===O-spektriklass=== [[Pilt:O5v-spectre.png|pisi|O-klassi (O5 V) tähe spekter]] Sellesse spektriklassi kuuluvad üliheledad ning väga kuumad tähed, mille kiirgusest suurem osa liigitub ultravioletsesse piirkonda. Ühtlasi kuuluvad O-klassi kõige suurema massiga tähed, olles samas peajada haruldasimad tähed. Tähtede spekter näitab tugevat kiirgust ultraviolettpiirkonnas, esinevad ioniseeritud heeliumi, He&nbsp;II, jooned, samas neutraalse [[Heelium|heeliumi]], He&nbsp;I, jooned on nõrgad või neid ei esine üldse. Samuti ilmneb N&nbsp;III ja N&nbsp;IV joonte (kahe- ja kolmekordselt ioniseeritud [[lämmastik]]) ning Si&nbsp;III joonte (kahekordselt ioniseeritud [[räni]]) olemasolu.<ref name="iRkCS" /> O-spektriklassi tähed lahkuvad [[Peajada|peajadalt]] kõige kiiremini, kuna nende tuumas valitsevad kõrged temperatuurid soodustavad seal energia tekitamisel "põletatava" vesiniku kiiret ammendumist. ===B-spektriklass=== Nimetatud klassi iseloomustavad tugevad He&nbsp;I (neutraalne heelium) ja [[Vesinik|vesiniku]] Balmeri seeria jooned, lisaks Si&nbsp;II ja Si&nbsp;III jooned, O&nbsp;I (neutraalse [[Hapnik|hapniku]]) ning Mg&nbsp;II (ühekordselt ioniseeritud [[Magneesium|magneesiumi]]) jooned. Nii B- kui ka O-spektriklassi tähtede kiirgusvõimsus on väga suur, mistõttu nende eluiga on suhteliselt lühike. ===A-spektriklass=== Üldises spektripildis kajastuvad antud klassi tähtede puhul tugevad vesiniku Balmeri seeria jooned, olles maksimaalse intensiivsusega vahemikus A1–A2. Esineb rohkesti ka nõrgemaid mitmete neutraalsete metallide jooni, nt [[Raud|Fe]]&nbsp;I, [[Kroom|Cr]]&nbsp;I, [[Magneesium|Mg]]&nbsp;I, [[Kaltsium|Ca]]&nbsp;I. A-klassi kuuluvate tähte puhul esineb mitmeid tähepinnaga seotud anomaaliaid, mis väljenduvad mitmete metalliliste elementide üle- või alakülluses. Lisaks on mitmete objektide puhul eriliseks nüansiks väga suur pöörlemiskiirus, ent see on omane üldiselt kuumematele tähtedele, ka B- ja O-klassi kuuluvaile. ===F-spektriklass=== Peamiseks karakteristikaks on tugevad vesiniku Balmeri seeria jooned, mis nõrgenevad jahedamate F-spektriklassi tähtedes, samaaegse neutraalsete metallide joonte (Fe&nbsp;I, Cr&nbsp;I, Mg&nbsp;I, Ca&nbsp;I) tugevnemisel. Ühtlasi ilmneb ka molekulide olemasolu (põhiliselt [[Tsüaan|CH]]-ühend). Klassifitseerimiseks kasutatakse peamiselt Balmeri seeria vesinikujoonte laiuse ja intensiivsuse infot, nende väärtused nõrgenevad spektriklassi hilisemates alamtüüpides. ===G-spektriklass=== Sellesse spektriklassi kuuluvaid objekte (sealhulgas Päikest) on uuritud kõige põhjalikumalt. Paljud F- kuni K-spektriklassidesse kuuluvad objektid moodustavad grupi, mida nimetatakse päikesesarnasteks tähtedeks. Vesiniku Balmeri seeria jooned on selles kategoorias oluliselt nõrgenenud, samas metallide ning CH-molekulide jooned on tugevnenud. Spektrites domineerivad neutraalsete metallide neutraalsete aatomite ja ioonide spektrijooned. ===K-spektriklass=== Protsessid, mis leiavad aset G-klassis, jätkavad tendentsi K-klassis: vesiniku Balmeri seeria jooned nõrgenevad ning neutraalsete metallide jooned (peamiselt [[Mangaan|Mn]]&nbsp;I, Fe&nbsp;I, Si&nbsp;I) tugevnevad. Hilises alamtüübis olevate K-klassi tähtede puhul tulevad spektrites nähtavale [[Titaanoksiidid|titaanoksiidi]] (TiO) neeldumisribad. Hüpoteesi kohaselt peaksid K-klassi tähtede [[Planeet|planeetide]] seas olema enim elu teket võimaldavaid objekte. ===M-spektriklass=== Selle klassi objektid on [[Universum|Universumis]] kõige levinumad, moodustades ligi 80% [[Päikesesüsteem|Päikesesüsteemile]] lähematest peajada tähtedest. M-klassi hilistesse alamtüüpidesse kuuluvad ka pruunid kääbused. Madala kiirgusvõimsuse tõttu ei ole ühtegi peajadal olevat M-klassi tähte võimalik palja silmaga näha. Tähespektrites domineerivad paljud neutraalsete metallide ning kaheaatomiliste molekulide jooned. Ühtlasi tuvastatakse sageli vesiniku emissiooni, mis on põhjustatud kromosfääri ehk atmosfääri kohal asuva kihi tugevatest [[protuberants]]idest.<ref name="LsaVz" /> ===L-, T- ja Y-spektriklass=== Nendesse spektriklassidesse kuuluvad [[Pruun kääbus|pruunid kääbused]] on oma tunnusjoontelt väikese massiga tähtede ning hiidplaneetide nn vahelülilks. Nii L-, T- kui ka Y-klassi tähtede spektri kiirgusenergia maksimum asub lähedases [[Infrapunakiirgus|infrapunapiirkonnas]]. Ühiseks nimetajaks on siinkohal nende [[Täheevolutsioon|tähtede evolutsiooni]] etappide kirjeldamine nii tähe- kui planeeditekke kategooriates. L-klassi moodustavad (võrreldes nende kolme klassi teiste objektidega) kõige kõrgema temperatuuriga pruunid kääbused. Spektris ilmneb titaanoksiidi (TiO) joonte nõrgenemine ja karakteersete molekulaarjoonte esiletulek, mida põhjustab [[Hüdriidid|metallhüdriidide]] (FeH, CaH) ning [[Leelismetallid|leelismetallide]] sisaldus. Lähedases infrapunapiirkonnas mõõdetud spekter näitab nende objektide puhul [[Süsinikoksiid|süsinikoksiidi]] (CO) ja [[Vesi|vee]] (H₂O) neeldumisjooni. T-klassi kuuluvad madala pinnatemperatuuriga pruunid kääbused, mille spektris domineerivad [[Metaan|metaani]] (CH₄) ja vee jooned, hüdriidide jooned praktiliselt puuduvad. Spektriklassidest uusim on Y-klass, kuhu kuuluvad "jahedad" T-klassi pruunid kääbused. Vaatluslikult on avastatud kaksiksüsteeme, mille üheks komponendiks on madala efektiivse temperatuuriga (500–600 K) Y-klassi objekt. Samas määrati 2011. aastal avastatud valge kääbuse kaaslase temperatuuriks ligikaudu 300 K. [[NASA]] [[kosmoseteleskoop]] [[WISE]] (''Wide-field Infrared Survey Explorer'') on detekteerinud viimastel aastatel sadu erinevaid pruune kääbuseid, mitmed neist (Y-klassi kuuluvad) evivad atmosfäärides ülimadalaid, inimkehale omaseid temperatuure.<ref name="LgS7v" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="o6Yzm">Bruce MacEvoy, [https://www.handprint.com/ASTRO/specclass.html#luminositycodes Spectral Classification of Stars], www.handprint.com, 06.02.2025</ref> <ref name="ofS5e">J. C. Poggendorff, [https://www.chemteam.info/Chem-History/Kirchhoff-Bunsen-1860.html Chemical Analysis by Observation of Spectra],www.chemteam.info, 06.02.2025</ref> <ref name="damsP">[https://web.archive.org/web/20150907133751/https://www.aip.org/history/cosmology/tools/tools-spectroscopy.htm Spectroscopy and the Birth of Astrophysics]. American Institute of Physics, www.aip.org, 09.10.13</ref> <ref name="9rb3i">[https://web.archive.org/web/20100814200204/http://www.chara.gsu.edu/lab/CLEAlabs/Spectral.doc The Classification of Stellar Spectra]. Gettysburg College Dept. of Physics, www.chara.gsu.edu, 05.02.2025</ref> <ref name="p5iyH">[https://web.archive.org/web/20131031154417/https://www.iau.org/public/themes/naming/ Naming Astronomical Objects]. International Astronomical Union, www.iau.org, 06.02.2025</ref> <ref name="iRkCS"> {{ajakirjaviide | perekonnanimi = Negueruela | eesnimi = I. | kuupäev = 2004-05-24 | pealkiri = A search for luminous Be stars | ajakiri = Astronomische Nachrichten | aastakäik = 325 | üksiknumber = 5 | url = https://onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.1002/asna.200410245 | leheküljed = 380-392 | doi = 10.1002/asna.200410245 | vaadatud = 2025-02-06 | keel = ''inglise'' }}</ref> <ref name="LsaVz">{{ajakirjaviide | perekonnanimi = LeDrew | eesnimi = G. | kuupäev = February 2001 | pealkiri = The Real Starry Sky | ajakiri = Journal of the Royal Astronomical Society of Canada | aastakäik = 95 | url = https://articles.adsabs.harvard.edu/pdf/2001JRASC..95...32L | leheküljed = 32-33 | vaadatud = 2025-02-06 | keel = ''inglise'' }} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="LgS7v"> {{ajakirjaviide | perekonnanimi = Burgasser | eesnimi = A. J. | kuupäev = 2008-06-01 | pealkiri = Brown Dwarfs: Failed stars, super jupiters | ajakiri = Physics Today | aastakäik = 61 | url = https://pubs.aip.org/physicstoday/article/61/6/70/931935/Brown-dwarfs-Failed-stars-super-jupitersThe | leheküljed = 70-71 | doi = 10.1063/1.2947658 | vaadatud = 2025-02-06 | keel = ''inglise'' }}</ref> }} ==Välislingid== *[https://ned.ipac.caltech.edu/level5/Gray/frames.html A digital spectral classification atlas] – R. O. Gray (''inglise keeles'') [[Kategooria:Astronoomia]] cwnmpwt837xlc073s342ou9uz826f55 0 353709 7248415 5836163 2026-10-06T09:40:31Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti orkestrid]] 7248415 wikitext text/x-wiki '''Tartu sümfooniaorkester'''{{lisa viide}} oli aastal [[1900]] [[Tartu]]s asutatud [[sümfooniaorkester]]; ühtlasi esimene eestlastest asjaarmastajate sümfooniaorkester<ref name="A&O Eesti, 2007"/>. Orkestri kutsus 1900. aastal ellu [[Aleksander Läte]]<ref name="emic.ee">http://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&id=175&lang=est&action=view&method=biograafia (vaadatud 06.12.2013)</ref>. Orkestri töö võttis 1907. aastal üle [[Samuel Lindpere]]<ref name="emic.ee" />. ==Vaata ka== *[[Vanemuise sümfooniaorkester]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 353</ref>}} [[Kategooria:Sümfooniaorkestrid]] [[Kategooria:Tartu organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti orkestrid]] k0kjz1mqdpaizl6o4n9c3v33y2hfee5 0 353888 7248379 6663405 2026-10-06T08:56:17Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti orkestrid]] 7248379 wikitext text/x-wiki '''Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester''' (lühendatult '''EMTA sümfooniaorkester'''; varem ''Tallinna Konservatooriumi sümfooniaorkester'') on [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] juures tegutsev [[sümfooniaorkester]].<ref name="A&O Eesti, 2007"/> Orkester moodustati arvatavasti 1921. aastal.<ref name="A&O Eesti, 2007"/> 1940. aastal orkestri tegevus soikus.<ref name="A&O Eesti, 2007"/> Orkestri tegevus hoogustus jälle 1980. aastatel.<ref name="A&O Eesti, 2007"/> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 353</ref>}} [[Kategooria:Sümfooniaorkestrid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] [[Kategooria:Eesti orkestrid]] 07j4g4y36idy9f9d641nmqotba5265c 0 355214 7248004 6972303 2026-10-05T12:29:31Z Raamaturott 56450 /* 5. oktoober */ 7248004 wikitext text/x-wiki '''Oktoober 2014''', kroonika [[2014]]. aasta oktoober algas [[kolmapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva pärast [[reede]]l. {{KuupäevadIndeks31|oktoober}} ==[[1. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] astus ametist tagasi [[Ameerika Ühendriikide Salateenistus]]e direktor [[Julia Pierson]]. Otsuse tingis [[September 2014#19. september|19. septembril]] toimunud vahejuhtum, kus noaga relvastatud isikul õnnestus tungida [[Valge Maja|Valgesse Majja]]. * [[Gröönimaa]]l lahkus uurimise ajaks ametist raha väärkasutamises kahtlustatav peaminister [[Aleqa Hammond]]. Peaministri kohustusi asus täitma [[Kim Kielsen]]. * [[NATO]] peasekretärina alustas tööd [[Norra]] endine peaminister [[Jens Stoltenberg]]. * [[San Marino]] kaptenregentidena astusid ametisse [[Gianfranco Terenzi]] ja [[Guerrino Zanotti]]. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Donetsk]]is tulistati raskerelvadest koolihoonet ja autobussi. Tulistamises hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 9 inimest. * [[Eesti]] haridus- ja teadusminister [[Jevgeni Ossinovski]] pani [[Võru]]s nurgakivi riigigümnaasiumi hoonele. * Eestit külastas [[Holland]]i kaitseminister [[Jeanine Hennis-Plasschaert]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Sven Mikser]]iga. Ministrid allkirjastasid lepingu Hollandi armeelt 44 jalaväe lahingumasina [[CV90]] ostmiseks. * Eesti siseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et Eesti loob idapiiri paremaks kaitsmiseks piirivalve eriüksuse, millele luuakse staabid [[Narva]]sse ja [[Piusa]]sse. * Eesti sotsiaalkaitseminister [[Helmen Kütt]] avas [[Tallinn]]as [[Salme kultuurikeskus]]es "[[Eakate festival]]i". * Endised kaitseväe juhatajad [[Ants Laaneots]] ja [[Johannes Kert]] astusid [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonda]]. * [[Eesti Energia]] osalusega ettevõte [[Attarat Power Company]] sõlmis [[Jordaania]] valitsusega elektri ostu-müügilepingu 30 aastaks ja muud vajalikud projektilepingud Jordaaniasse põlevkivielektrijaama rajamiseks. ==[[2. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid]] tühistasid osaliselt kauaaegse [[embargo]], mille kohaselt oli keelatud müüa [[Vietnam]]i mereväele surmavat relvastust. * [[Austria]] valitsus avalikustas seaduseelnõu, mis keelustab Austrias tegutsevate islamiorganisatsioonide rahastamise välismaalt ja näeb ette [[koraan]]i standardiseeritud saksakeelsete tõlgete kasutuselevõtu. * [[Prantsusmaa]]l [[Lille]]'is algas üleeuroopaline kutsevõistlus [[Euroskills]], kus osalesid 25 riigi võistkonnad, teiste seas ka Eesti võistkond. * [[Rootsi]] parlament toetas häältega 132:49 [[Stefan Löfven]]i kandidatuuri peaministri ametikohale. * [[Eesti]] siseminister [[Hanno Pevkur]] külastas [[Viljandi maakond]]a. * [[Eesti Energia]] nõukogu valis ettevõtte tegevjuhiks [[Hando Sutter]]i. * [[Tartu]]s peeti [[Tartu avavangla|avavangla]] sarikapidu, millel osales ka justiitsminister [[Andres Anvelt]]. ==[[3. oktoober]]== * [[Austraalia]] peaminister [[Tony Abbott]] teatas, et tema valitsus on otsustanud saata [[Iraak]]i eriüksused, mis hakkavad osalema äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastu korraldatavatel operatsioonidel. * [[Hispaania]]s moodustas [[Kataloonia]] president [[Artur Mas]] komisjoni, mis hakkab jälgima novembrisse kavandatud iseseisvusreferendumi läbiviimist. Kataloonia võimud on otsustanud referendumi ettevalmistamist jätkata vaatamata Hispaania valitsuse katsele see põhiseadusevastaseks kuulutada. * [[Kanada]] peaminister [[Stephen Harper]] teatas, et Kanada õhuväed liituvad õhuoperatsioonidega islamistliku äärmusliikumise Islamiriik vastu. * [[Mali]]s [[Gao piirkond|Gao piirkonnas]] toimunud rünnakus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i rahuvalvekonvoile hukkus 9 [[Niger]]ist pärit rahuvalvajat. * [[Rootsi]]s astus ametisse peaminister [[Stefan Löfven]]i valitsuskabinet. Välisministriks sai endine [[Euroopa Komisjon]]i volinik [[Margot Wallström]]. Ühe esimese välispoliitilise otsusena teatas peaminister Löfven kavast tunnustada [[Palestiina]] riiki. * [[Suurbritannia]] valitsev [[Konservatiivne Partei (Suurbritannia)|Konservatiivne Partei]] teatas, et Suurbritannia kavatseb edaspidi loobuda koostööst [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtuga]], kui [[Suurbritannia parlament]] ei saa õigust kohtu otsuseid vajaduse korral vetostada. * [[Suurbritannia]] peaminister [[David Cameron]] tegi üllatusvisiidi [[Afganistan]]i, kus kohtus Afganistani uue valitsuse liikmete ja president [[Ashraf Ghani]]ga. * [[Süüria]]s ja [[Iraak|Iraagis]] tegutsev äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] postitas internetti video [[Suurbritannia]] humanitaarabitöötaja Alan Henningi pea maharaiumisest. Henning oli teine Islamiriigi poolt hukatud Briti kodanik. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kolmepäevast visiiti [[Rootsi]]s, et osaleda ja esineda [[Visby]]s toimunud rahvusvahelisel välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil. * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] viibis ametlikul ringsõidul [[Võru maakond|Võru maakonnas]]. ==[[4. oktoober]]== * [[Läti]]s toimusid [[2014. aasta Läti parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis sotsiaaldemokraatlik erakond [[Koosmeel]], mis pälvis 23,13% valijate toetuse ja 100-kohalises parlamendis 24 kohta. Valimiste tegelikuks võitjaks kujunes aga siiski senine valitsuskoalitsioon, mille kolm liikmesparteid said parlamendis kokku 61 kohta. Valimisaktiivsus oli 58,8%. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Ukraina]] valitsusväed teatasid 12 mässulise tapmisest [[Donetski lennujaam]]a pärast peetud tulevahetuses. * [[Eesti]]s toimus [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] volikogu, kus erakonna esimees [[Sven Mikser]] kinnitas erakonna soovi võita [[2015. aasta Riigikogu valimised]] ja lubas tõsta Eestis alampalga järgmise viie aastaga 800 euroni. * [[Tapa]]le saabus rongiešelon, mis tõi kohale [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] maaväe 1. ratsaväediviisi tehnika ja varustuse, muuhulgas ka jalaväe lahingumasinad ja soomustransportöörid. * [[Tartu]]s [[Vanemuise kontserdimaja]]s anti üle [[aasta õpetaja]] aunimetused. ==[[5. oktoober]]== * [[Brasiilia]]s toimusid [[2014. aasta Brasiilia üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Presidendivalimistel ei kogunud ükski kandidaatidest võitmiseks vajalikku häälteenamust: teise valimisvooru pääsesid edasi 41,6% häältest saanud [[Dilma Rousseff]] ja 33,5% häältest saanud [[Aécio Neves]]. Valimisaktiivsus oli 80,6%. Ühtlasi toimusid samal päeval ka osariikide kuberneride valimised. * [[Bulgaaria]]s toimusid [[2014. aasta Bulgaaria parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis parempoolne erakond [[GERB]], mis kogus 32,67% antud häältest ja sai 240-kohalises parlamendis 84 kohta. Paremuselt teise tulemuse sai [[Bulgaaria Sotsialistlik Partei]], mis kogus 15,4% antud häältest ja sai 39 kohta. Valimisaktiivsus oli 51%. * [[Somaalia]]s vallutasid Somaalia ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] väeüksused islamistliku äärmusorganisatsiooni [[al-Shabaab]] olulise tugipunkti, sadamalinna [[Baraawe]]. * [[Venemaa]]l [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenia]] pealinnas [[Groznõi]]s tappis enesetaputerrorist 5 politseiametnikku ja haavas veel 12 inimest. * [[Eesti]] sotsiaalkaitseminister [[Helmen Kütt]] alustas neli päeva kestnud visiiti [[Moldova]]s. * [[Tallinn]]as [[Toompea loss]]i ees toimus [[Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks|SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks]] korraldatud meeleavaldus [[kooseluseadus]]e vastuvõtmise vastu. Üritusele oli kohale toodud tasuta bussidega inimesi üle Eesti, mitmetes kogudustes jäeti inimeste meeleavaldusel osalemise võimaldamiseks ära jumalateenistused. * [[2014. aasta Jaapani Grand Prix|Jaapani Grand Prix]]'l sattus [[Vormel 1]] piloot [[Jules Bianchi]] raskesse õnnetusse, mille käigus sai raskelt vigastada ja langes koomasse, millest enam välja ei tulnud. Bianchi suri üheksa kuud hiljem. ==[[6. oktoober]]== * [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia]]: [[Hispaania]] tervishoiuministeerium teatas, et ühel Lääne-Aafrikast Hispaaniasse tagasi pöördunud meditsiiniõel on diagnoositud [[Ebola viirushaigus]]. * [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] ei võtnud menetlusse kaebusi, millega taotleti [[samasooliste abielu]] keelustamist [[Indiana]], [[Oklahoma]], [[Utah]]', [[Virginia]] ja [[Wisconsin]]i osariigis. * [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] kultuuri- ja hariduskomisjon lükkas tagasi [[Ungari]] poliitiku [[Tibor Navracsics]]i kandidatuuri [[Euroopa Komisjon]]i hariduse, kultuuri, noorte ja kodakondsuse voliniku ametikohale. Komisjoni otsus ei välista Navracsicsi tööleasumist mõnel muul volinikukohal [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]]. * [[Hongkong]]is lõppesid nädalaid kestnud meeleavaldused, millega nõuti senisest laiemat demokraatiat piirkonna juhtide valimisel. Tänavatele jäi veel vaid mõnisada meeleavaldajat, pärast nädalast pausi avati ka Hongkongi koolid. * [[Läti]] peaminister, erakonda [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] esindav [[Laimdota Straujuma]] välistas teleintervjuus koalitsiooni moodustamise venemeelse sotsiaaldemokraatliku erakonnaga [[Koosmeel]]. * [[NATO]] uus peasekretär [[Jens Stoltenberg]] külastas oma esimese töövisiidi raames [[Poola]]t. * [[Rootsi]]s otsustas peaminister [[Stefan Löfven]]i valitsus tõsta tulumaksumäära kuus üle 50 000 [[Rootsi kroon]]i teenivatele inimestele. Ühtlasi leppis valitsus kokku pensionäride maksusoodustuste kehtestamises. * [[Eesti]] kandidaat [[Euroopa Komisjon]]i voliniku ametikohale [[Andrus Ansip]] läbis [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] toimunud ristküsitluse. * Eesti peaminister [[Taavi Rõivas]] avas [[Lääne maakond|Läänemaal]] [[Roosta puhkeküla]]s 31. kõrgemad riigikaitsekursused. * Eestisse saabus kahepäevasele visiidile [[Norra]] kaitseväe juhataja admiral [[Haakon Bruun-Hanssen]]. Ta kohtus oma Eesti kolleegi [[Riho Terras]]e, kaitseminister [[Sven Mikser]]i ja [[XII Riigikogu]] riigikaitsekomisjoni esimehe [[Mati Raidma]]ga. Admiral külastas ka kaitseväe üksusi ja õppeasutusi [[Tapa]]l, [[Tartu]]s ja [[Võru]]s. * [[Harju Maakohus]] lõpetas endise poliitiku [[Mart Opmann]]i süüasja selle aegumistähtaja möödumise tõttu. Opmanni süüdistati usalduse kuritarvitamises ja ettevõtte maksejõuetuse põhjustamises. * [[Tallinn]]as algas Eesti majandusdiplomaatide ja konsulaarametnike viiepäevane konverents, millel osalesid ka välisminister [[Urmas Paet]] ning ettevõtlus- ja väliskaubandusminister [[Anne Sulling]]. ==[[7. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] 9. föderaalkohturingkonna apellatsioonikohus tühistas [[Idaho]] ja [[Nevada]] osariigis kehtestatud keelu [[samasooliste abielu]]le, tunnistades selles põhiseadusega vastuolus olevaks. * [[Belgia]]s saavutasid neli erakonda kokkuleppe valitsuse moodustamiseks, mida peaks asuma juhtima [[valloonid|valloonist]] [[Charles Michel]], kes esindab erakonda [[Mouvement Réformateur]]. Esimest korda pärast 26 aastat ei kuulu koalitsiooni [[Sotsialistlik Partei (Belgia)|Sotsialistlik Partei]]. Ametisse kinnitamise järel sai 39-aastasest Michelist Belgia ajaloo noorim peaminister. * [[Jeemen]]i president [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] nimetas riigi peaministriks [[Aḩmad ‘Awād ibn Mubārak]]i. * [[Kanada]]s astus [[New Brunswick]]i kubernerina ametisse [[Brian Gallant]]. * [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] transpordiministrite kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindas majandus- ja taristuminister [[Urve Palo]]. * [[Nepal]]i lääneosas sõitis teelt välja kuristikku ülerahvastatud buss. Õnnetuses hukkus 29 inimest, veel kümned inimesed said eri raskusastmega vigastusi. * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] viibis ringkäigul [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]. * Eestit külastas [[Soome]] siseminister [[Päivi Räsänen]], kes kohtus Eesti siseministri [[Hanno Pevkur]]iga ning tutvus [[eu-LISA]] ja häirekeskusega. * Eesti haridus- ja teadusminister [[Jevgeni Ossinovski]] allkirjastas koos [[Paide]] linnapea [[Priit Värk|Priit Värgiga]] ühiste kavatsuste protokolli Paidesse riigigümnaasiumi asutamiseks. * Eesti suursaadik [[Hispaania]]s [[Rasmus Lumi]] andis [[Madrid]]is kuningas [[Felipe VI]] üle oma volikirja. * [[XII Riigikogu]]s oli esimesel lugemisel [[kooseluseadus]]e eelnõu. Kolm tundi kestnud arutelu keskendus peamiselt [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] kavale panna eelnõu rahvahääletusele ja tööaja lõppemise tõttu ei jõutud isegi selles küsimuses mingi otsuseni. * [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] registriosakond registreeris ametlikult uue erakonnana [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]]. * [[Tallinn]]as algasid [[Euroopa meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]]. Meistrivõistluste avatseremoonia toimus [[Tallinna raekoda|Tallinna raekojas]], kus esines sõnavõtuga ka Eesti kultuuriminister [[Urve Tiidus]]. ==[[8. oktoober]]== * [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Dallas]]es suri esimene inimene, kellel oli Ameerika Ühendriikides diagnoositud [[Ebola viirushaigus]]. Thomas Eric Duncanil diagnoositi haigus septembris pärast tema saabumist [[Libeeria]]st. * [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus|Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu]] kohtunik [[Anthony Kennedy]] peatas vastavalt osariigi võimude taotlusele ajutiselt [[samasooliste abielu]] sõlmimise [[Idaho]] osariigis. * [[Itaalia]]s [[Milano]]s toimus tööhõivealane konverents, kus osales ka [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]]. * [[Saksamaa]]l [[Frankfurt|Frankfurdis]] algas [[Oktoober 2014#12. oktoober|12. oktoobrini]] kestev [[Frankfurdi raamatumess]], mille fookuses on sel aastal [[Soome kirjandus]]. * [[Sloveenia]] endine peaminister [[Alenka Bratušek]] taandas oma kandidatuuri [[Euroopa Komisjon]]i voliniku ja asepresidendi ametikohale. Bratušek tegi otsuse pärast seda, kui selgus, et teda peetakse nõrgaks kandidaadiks ja hääletusel kukuks tema kandidatuur suure tõenäosusega läbi. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] peaminister [[Aleksandr Zahhartšenko]] teatas, et esitas tagasiastumispalve. Uudisteagentuuridel sellele teatele kinnitust saada ei õnnestunud. * [[Uus-Meremaa]]l astus ametisse peaminister [[John Key]]' uus valitsuskabinet. * [[Venemaa]]l astus [[Murmanski oblast]]i kubernerina ametisse [[Marina Kovtun]]. * [[Eesti]]t külastas [[Rootsi]] välisminister [[Margot Wallström]], kes kohtus Tallinnas oma Eesti kolleegi [[Urmas Paet]]iga. * [[XII Riigikogu]] lükkas tagasi [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] fraktsiooni ettepaneku panna [[kooseluseadus]]e eelnõu rahvahääletusele, lõpetas selle teise lugemise ja saatis eelnõu edasi lõpphääletusele. ==[[9. oktoober]]== * [[Hongkong]]i võimud loobusid läbirääkimistest kaks nädalat linnas demokraatia laiendamise nimel protesteerinud üliõpilastega. * [[Jeemen]]is loobus [[šiiidid|šiiitide]] survel ametist vaid kaks päeva varem peaministrikandidaadiks nimetatud [[Aḩmad ‘Awād ibn Mubārak]]. Samal päeval, vaid mõni tund hiljem toimusid riigis kaks suurt enesetapurünnakut, neist üks pealinnas [[Sanaa]]s. Kahes rünnakus kokku hukkus vähemalt 67 inimest. * [[Liibanon]]i parlamendis toimus [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidendivalimiste]] 13. voor. Kvoorumi puudumise tõttu kukkus ka see voor läbi, järgmine presidendivalimiste voor määrati [[Oktoober 2014#29. oktoober|29. oktoobrile]]. * [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] justiits- ja siseasjade nõukogu kahepäevane istung, kus [[Eesti]]t esindab justiitsminister [[Andres Anvelt]]. * Luksemburgis algas [[Oktoober 2014#26. oktoober|26. oktoobrini]] kestev VII Kesk- ja Ida-Euroopa filmide festival [[CinEast]]. * [[Palestiina]]s [[Gaza tsoon]]is toimus peaminister [[Rāmī Ḩamd Allāh]]' juhitava ühtsusvalitsuse esimene istung. * [[Süüria]]s saavutas äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] pärast mitu päeva kestnud lahinguid ja hoolimata nende vastu korraldatud õhurünnakutest kontrolli enam kui ühe kolmandiku [[‘Ayn al-‘Arab]]i linna üle. * [[Venemaa]]l valis [[Kabardi-Balkaaria]] parlament vabariigi juhiks seni ajutiselt samu ülesandeid täitnud [[Juri Kokov]]i. Ühtlasi valiti [[Krimm|Krimmi Vabariigi]] juhiks tagasi [[Sergei Aksjonov]] ja [[Sevastopol]]i kuberneriks [[Sergei Menjailo]]. Kõik kolm valiti oma ametikohale ühehäälselt. * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as toimus ettevõtluse auhindade gala "Eesti parimad ettevõtted 2014", millel osalesid ka peaminister [[Taavi Rõivas]], välisminister [[Urmas Paet]], kultuuriminister [[Urve Tiidus]], majandus- ja taristuminister [[Urve Palo]] ning ettevõtlus- ja väliskaubandusminister [[Anne Sulling]]. Aasta ettevõtteks valiti osaühing [[Top Marine]], mille põhitoodangu moodustavad [[ujuk]]id. * [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Eesti valitsus]] otsustas rahuldada [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] valitsuse palve võtta vastu üks [[Guantánamo vangilaager|Guantánamo vangilaagri]] kinnipeetavast. Tegemist on isikuga, keda pole üheski kuriteos süüdi mõistetud ja kes ei saa naasta oma kodumaale, sest seal oleks tal oht langeda repressioonide ohvriks. * [[XII Riigikogu]] võttis häältega 40:38 vastu [[kooseluseadus]]e. Seaduse vastuvõtmisega sai Eestist esimene endise NSV Liidu koosseisu kuulunud riik, mis on legaliseerinud sooneutraalse partnerluse. Samal päeval kuulutas president [[Toomas Hendrik Ilves]] ka seaduse välja. Vastavate rakendusseaduste vastuvõtmise korral jõustub uus seadus [[2016]]. aastast. * [[Riigikohus]] jättis menetlusse võtmata [[Kaitsepolitseiamet]]i kaebuse [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu]] otsuse peale, millega kohustati Kaitsepolitseiametit kustutama või katma kinni oma 2012. aasta aastaraamatus need laused, kus nimetati [[Yana Toom]]i vastutavaks Eesti vene koolide eestikeelsele õppele ülemineku vastase tegevuse eest. ==[[10. oktoober]]== * [[Belgia]] valitsusjuhikandidaat [[Charles Michel]] tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu. * [[Hongkong]]i kesklinnas hakkasid taas kogunema tuhanded meeleavaldajad, keda oli vihastanud kohalike võimude otsus mitte alustada nendega läbirääkimisi. [[Saksamaa]]l ametlikul visiidil viibinud [[Hiina]] peaminister [[Li Keqiang]] teatas samal päeval, et Hiina keskvalitsus ei kavatse Hongkongi senises autonoomias mingeid muudatusi teha. * [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaatideks kuulutati laste õiguste eest võitlejad, [[Pakistan]]i päritolu koolitüdruk [[Malala Yousafzai]] ja [[India]] inimõiguste aktivist [[Kailash Satyarthi]]. * [[Prantsusmaa]] parlamendi alamkoda kiitis heaks kava vähendada riigi energiaportfellis järgmise 10 aasta jooksul tuumaenergia osakaalu praeguselt enam kui 75 protsendilt 50 protsendile. * [[Sloveenia]] valitsus nimetas riigi esindavaks [[Euroopa Komisjon]]i voliniku kandidaadiks arengu ja strateegiliste projektide ministri [[Violeta Bulc]]i. Eelmine kandidaat [[Alenka Bratušek]] taandas oma kandidatuuri mõni päev varem, kui selgus, et ta ei saavutaks [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] toimuval hääletusel vajalikku toetust. * [[Suurbritannia]] osades valimisringkondades toimunud parlamendi vahevalimistel sai euroskeptiline [[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] oma esimese koha Suurbritannia parlamendi alamkojas. Erakonna kandidaat [[Douglas Carswell]] võitis [[Clacton-on-Sea]] linnas 60% antud häältest. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] vabastas ametist [[Donetski oblast]]i kuberneri [[Sergi Taruta]], kes oli omal initsiatiivil saatnud [[Venemaa]] presidendile [[Vladimir Putin]]ile viimase sünnipäeval pöördumise. * [[Venemaa]]l valis [[Udmurtia]] parlament Udmurtia valitsusjuhiks [[Viktor Saveljev]]i. * [[Eesti]] kaitseminister [[Sven Mikser]] osales [[Lääne maakond|Läänemaal]] [[Roosta puhkeküla]]s 31. kõrgemate riigikaitsekursuste lõputseremoonial. * Eesti kultuuriminister [[Urve Tiidus]] külastas [[Paide]]t. * Eesti majandus- ja taristuminister [[Urve Palo]] oli ametlikul ringsõidul [[Saare maakond|Saare maakonnas]]. * [[Tallinn]]as [[Nordea kontserdimaja]]s avati vene teatri festival "[[Kuldne Mask]]". Festivali avatseremoonial osales ka kultuuriminister Urve Tiidus. ==[[11. oktoober]]== * [[Belgia]]s vannutati ametisse peaminister [[Charles Michel]]i valitsuskabinet. * [[Kreeka]] parlamendis toimus peaminister [[Antónis Samarás]]i valitsuse usaldushääletus. Valitsuse jätkamist toetas 155 parlamendiliiget, vastu oli 131. * [[Venemaa]]l nimetati [[Kabardi-Balkaaria]] peaministriks [[Ali Mussukov]]. * [[Eesti]] tuntud zooloog [[Aleksei Turovski]] teatas, et kandideerib [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas. * [[Tallinn]]as toimus [[Konservatiivne Rahvaerakond|Konservatiivse Rahvaerakonna]] valimiskonverents, kus arutati ettevalmistusi 2015. aasta Riigikogu valimisteks. * [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] algas [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] nädalane suurõppus "[[Kotkalend]]". ==[[12. oktoober]]== * [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] tervishoiuametnikud kinnitasid, et [[Texas]]e osariigis [[Dallas]]e haiglas [[Ebola viirushaigus|Ebola viirushaigusse]] surnud meest ravinud tervishoiutöötajatest on üks naine ka ise haigestunud ebolasse. Tegemist on esimese registreeritud ebolasse haigestumise juhuga Ameerika Ühendriikide territooriumil. * [[Boliivia]]s toimusid [[2014. aasta Boliivia üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Presidendivalimised võitis ametis olev president [[Evo Morales]], kes sai juba esimeses valimisvoorus 61% häältest. * [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] toimusid [[2014. aasta Bosnia ja Hertsegoviina üldvalimised|parlamendi- ja presidentuurivalimised]]. * [[Brasiilia]] [[2014. aasta Brasiilia üldvalimised|presidendivalimiste]] esimeses voorus kolmandaks jäänud kandidaat [[Marina Silva]] teatas oma toetusest teiseks jäänud [[Aécio Neves]]ile ja kutsus oma poolehoidjaid üles tema poolt hääletama. * [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s toimus Gaza ülesehitamise teemaline rahvusvaheline doonorite konverents, kus arutati võimalusi [[Palestiina omavalitsus]]e toetamiseks ning [[Gaza tsoon]]i ülesehitamiseks. Eestit esindas konverentsil välisminister [[Urmas Paet]]. * [[São Tomé ja Príncipe]]l toimusid [[2014. aasta São Tomé ja Príncipe parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel saavutas absoluutse võidu erakond [[Sõltumatu Demokraatlik Aktsioon]], mis sai 55-kohalises parlamendis 33 kohta. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] rahuldas kaitseminister [[Valeri Geletei]] tagasiastumispalve. ** [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] andis Ukraina piiri lähistel [[Rostovi oblast]]is sõjalistel õppustel osalenud 17 000 sõjaväelasele korralduse pöörduda tagasi oma alalistesse sõjaväeosadesse. * [[Ungari]]s toimusid [[2014. aasta Ungari kohalikud valimised|kohalike omavalitsuste valimised]]. * [[Eesti]] piirilt saadeti talle kehtiva reisikeelu tõttu tagasi Venemaa endine rahvusküsimuste minister [[Valeri Tiškov]], kes saabus Eestisse meediaklubi "[[Impressum (meediaklubi)|Impressum]]" kutsel ettekannet pidama. * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] juhatus kinnitas erakonna peaministrikandidaadiks [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] erakonna esimehe [[Edgar Savisaar]]e. ==[[13. oktoober]]== * [[Afganistan]]is [[Sar-e Poli provints]]is korraldasid islamiliikumise [[Ţālebān]] võitlejad rünnaku valitsusvägede konvoile. Rünnakus hukkus 22 sõdurit ja politseinikku. * [[Jeemen]]i president [[‘Abd Rabbuh Manşūr Al-Hādī]] nimetas valitsusjuhi kandidaadiks [[Ḩālid Bāḩah]]'. * [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kalandus- ja põllumajandusnõukogu kahepäevane istung. [[Eesti]] ministrid [[Keit Pentus-Rosimannus]] ja [[Ivari Padar]] osalesid vaid istungi esimesel päeval. Peamiselt arutati [[sigade Aafrika katk]]u ja [[Venemaa]] kehtestatud impordipiirangutega seotud küsimusi. * [[Läti]]s leppisid senisesse valitsuskoalitsiooni kuulunud erakond [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]], [[Roheliste ja Talurahva Liit]] ning [[Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK"]] kokku, et moodustavad ka uue valitsuskoalitsiooni täpselt samas koosseisus. * Luksemburgis algas Euroopa Liidu ja [[euroala]] rahandusministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti rahandusminister [[Jürgen Ligi]]. * [[Rootsi Pank]] kuulutas 2014. aasta [[Nobeli majandusauhind|Nobeli majandusauhinna]] laureaadiks [[Prantsusmaa]] majandusteadlase [[Jean Tirole]]'i tema välja töötatud [[Tirole'i ühendteooria|ühendteooria]] eest. * [[Suurbritannia]] parlamendi alamkoda otsustas häältega 274:12 tunnustada [[Palestiina]] iseseisvust. Parlamendi otsus ei ole Suurbritannia valitsusele siduv. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] nimetas kaitseministriks [[Stepan Poltorak]]i. ** [[Donetski oblast]]is tulistati öösel venemeelsete separatistide ühe juhi [[Pavel Gubarev]]i autot. Sõiduk kaotas juhitavuse ja rammis teepervel asunud posti, õnnetuses vigastada saanud ja teadvuse kaotanud Gubarev toimetati ravile [[Venemaa]]le. * [[Vatikan]]is avaldas pereväärtuste küsimusi käsitlev [[katoliku kirik]]u piiskoppide sinod oma töö vahearuande, milles kutsuti üles kirikut suhtuma senisest leebemalt ja mõistvamalt homoseksuaalsetesse, lahutatud ja vabalt koos elavatesse inimestesse. * [[Eesti]] siseminister [[Hanno Pevkur]] alustas viiepäevast visiiti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] pealinnas [[Washington]]is, kus ta kohtus nädala kestel sisejulgeoleku- ja justiitsministeeriumi ning Föderaalse Juurdlusbüroo esindajatega. * Eesti välisminister [[Urmas Paet]] kohtus [[Kairo]]s [[Egiptus]]e välisministri [[Sameh Hassan Shoukri]]ga. * [[Tallinna Lennujaam]]as toimus kolmanda [[Priit Pärna animafilmifestival]]i avatseremoonia. Festivali avas kultuuriminister [[Urve Tiidus]]. ==[[14. oktoober]]== * [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia]]: [[Saksamaa]]l suri esimene inimene [[Ebola viirushaigus|Ebola viirushaigusse]]. Tegemist oli [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i tervishoiuametnikuga, kes oli toodud [[Leipzig]]isse ravile viiruse peamisest levikupiirkonnast Lääne-Aafrikas. * [[Kataloonia]] võimud teatasid ametlikult, et loobuvad novembrisse kavandatud iseseisvusreferendumi läbiviimisest. * [[Norra]] parlament võttis vastu seaduse, millega kehtestatakse alates [[2016]]. aastast kohustuslik ajateenistus ka riigi naissoost kodanikele. Ajateenistuse kestuseks on 19 kuud, selle on kohustatud läbima kõik naised vanusevahemikus 19–44 eluaastat. Seaduse jõustumisel saab Norrast esimene Euroopa riik, kus naistele kehtib kohustuslik kaitseväeteenistus. * [[Tšehhi]]s [[Žďár nad Sázavou]] linna koolis pussitas 26-aastane naine surnuks kooli 16-aastase õpilase ja vigastas veel kahte sama kooli õpilast. Tema kinnipidamisel sai noahaava ka üks politseinikest. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kolmepäevast visiiti [[Belgia]]s [[Brüssel]]is, mille raames kohtub ta mitmete [[Euroopa Komisjon]]i, [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ja [[Euroopa Liidu Nõukogu]] esindajatega, et kinnitada Eesti valmisolekut anda oma panus Euroopa Liidu digiarengusse ja toetust Euroopa digitaalse ühisturu loomisele. * [[Eesti]] ettevõtlus- ja väliskaubandusminister [[Anne Sulling]] külastas koos äridelegatsiooniga [[Saksamaa]]l asuvat [[Potsdam]]i linna, kus ta kohtus muuhulgas [[Brandenburg]]i liidumaa majandus- ja Euroopa Liidu asjade ministri [[Ralf Christoffers]]iga. * Eesti tervise- ja tööminister [[Urmas Kruuse]] oli visiidil [[Valga maakond|Valga maakonnas]], kus ta kohtus muuhulgas kohaliku puuetega inimeste koja esindajatega ja külastas [[Valga haigla]]t. * Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutas [[Rohuküla]]–[[Heltermaa]] ja [[Kuivastu]]–[[Virtsu]] liinidel parvlaevaühenduse korraldamiseks toimunud riigihanke võitjaks riigile kuuluva ettevõtte [[Tallinna Sadam]]. ==[[15. oktoober]]== * [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Dallas]]e presbüteriaanlikus haiglas diagnoositi juba teisel meditsiiniõel [[Ebola viirushaigus]]. * [[Itaalia]]s [[Rooma]]s algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide väliskaubandusministrite mitteametlik kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindab ettevõtlus- ja väliskaubandusminister [[Anne Sulling]]. * [[Kõrgõzstan]]i parlament võttis esimesel lugemisel häältega 79:7 vastu seaduse, mis keelab riigis "[[homoseksuaalsus]]e propaganda", homoseksuaalsete isikute kogunemised ja homoseksuaalsete inimeste õiguste kaitseks ühingute moodustamise. * [[Mosambiik|Mosambiigis]] toimusid [[2014. aasta Mosambiigi üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Presidendiks valiti erakonna [[FRELIMO]] kandidaat [[Filipe Nyussi]], kes sai 57,1% antud häältest. Ka parlamendivalimistel sai FRELIMO 57,1% häältest ja 142 kohta 250-kohalises parlamendis. Opositsiooniline erakond [[RENAMO]] süüdistas valitsuserakonda tulemuste võltsimises. * [[Nepal]]is [[Thorung La]] mäekurus puhkenud lumetormis hukkus vähemalt 43 inimest, peamiselt mägironijad. Veel kümned inimesed on kadunud, üle 370 inimese õnnestus päästa. * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas neli päeva kestvat visiiti [[Itaalia]]s, et osaleda [[Milano]]s toimuval [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja Aasia riikide tippkohtumisel. * [[Eesti Teaduste Akadeemia]] valis presidendiks [[Tallinna Tehnikaülikool]]i küberneetika instituudi lainetuse dünaamika labori juhataja [[Tarmo Soomere]]. * [[Tartu Maakohus]] mõistis [[Kallaste]] endise linnapea [[Viktor Nukka]] koos linnavalitsuse kahe raamatupidajaga süüdi linna vara suures ulatuses omastamises. Nukkat karistati tingimisi ühe aasta ja kuue pikkuse vangistusega kuue kuu pikkuse katseajaga. ==[[16. oktoober]]== * [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia]]: [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] andis loa vajadusel [[Ebola viirushaigus]]ega võitlemiseks rakendada ja teenistusse kutsuda reservväelasi. * [[Belgia]] peaministri [[Charles Michel]]i valitsus võitis parlamendis toimunud usaldushääletuse. Valitsuse ametis jätkamist toetas 84, selle vastu oli 58 parlamendiliiget. * [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] saadeti laiali neli kuud varem moodustatud euroskeptiline [[Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon]], sest seoses [[Läti]]st pärit [[Iveta Grigule]] väljaastumisega fraktsioonist ei vastanud see enam fraktsioonidele kehtestatud nõuetele. * [[Itaalia]]s [[Milano]]s algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja Aasia riikide kahepäevane tippkohtumine. * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] oli ametlikul visiidil [[Serbia]]s, et osaleda Serbia natsionaalsotsialistide okupatsioonist vabastamise 70. aastapäeva üritustel. ==[[17. oktoober]]== * [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia]]: ** [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] nimetas president [[Barack Obama]] [[Ebola viirushaigus]]ega võitlemise eest vastutavaks kõrgeks ametnikuks ehk nn Ebola tsaariks asepresident [[Joe Biden]]i endise personaliülema, jurist [[Ron Klain]]i. ** [[Maailma Terviseorganisatsioon]] teatas, et [[Senegal]]i territoorium on Ebola viirushaigusest vaba. * Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium teatas, et föderaalametkonnad tunnustavad nüüdsest [[samasooliste abielu]], mis on sõlmitud [[Indiana]], [[Oklahoma]], [[Utah]]', [[Virginia]], [[Wisconsin]]i, [[Nevada]] ja [[Colorado]] osariigis. Föderaalvalitsuse otsus järgnes föderaalkohtunike otsustele tunnistada samasooliste abielu neis osariikides seaduslikeks. * Ameerika Ühendriikides kuulutas föderaalne ringkonnakohtunik John Sedwick põhiseadusega vastuolus olevaks [[Arizona]] osariigi seaduse, mis takistas samasooliste abielu sõlmimist. Kohtuniku otsus jõustus kohe. Sarnase otsuse langetas ka föderaalne ringkonnakohtunik [[Wyoming]]i osariigis, mille kuberner [[Matt Mead]] teatas, et ta ei kavatse otsust vaidlustada. * [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] keeldus menetlusse võtmast [[Alaska]] osariigi taotlust peatada kohtuotsuse rakendamine, mis oli tunnistanud osariigi keelu samasooliste abielu sõlmimiseks põhiseadusega vastuolus olevaks. Alaska kuberneri [[Sean Parnell]]i kantselei oli sunnitud teatama, et osariik alustab samasoolistele paaridele abielutunnistuste väljastamist [[Oktoober 2014#20. oktoober|20. oktoobrist]]. * [[Hiina]]s [[Hongkong]]is vabastas politsei varahommikul üllatusrünnakuga demokraatlikke valimisi nõudvate meeleavaldajate kontrolli all olnud olulise ristmiku [[Mong Kok]]i piirkonnas. Kui õhtul meeleavaldajad sama ala taas enda kontrolli alla saada püüdsid, puhkesid kokkupõrked, milles politsei kasutas kumminuiasid ja pipragaasi. * [[Holland]]i välisministrina astus ametisse [[Bert Koenders]]. * [[Itaalia]]s [[Milano]]s toimusid [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], selle liikmesriikide, [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] riigijuhtide läbirääkimised [[Ukraina kriis]]i lahendamiseks. * [[Lõuna-Korea]]s toimunud vabaõhukontserdil kukkus 27 inimest 10 meetri sügavusse ventilatsioonišahti, millel kaanel nad seisid. 16 inimest hukkus, ülejäänud 11 said eri raskusastmega vigastusi. * [[Nigeeria]] võimud teatasid, et on saavutanud kokkuleppe islamistliku organisatsiooniga [[Boko Haram]] vaherahu sõlmimiseks ja kuus kuud tagasi röövitud 200 koolitüdruku vabastamiseks. * [[Rootsi]] kaitsejõud alustasid [[Stockholm]]i skäärides otsinguid seoses "kahtlase veealuse tegevusega". Väidetavalt oli sealsetes vetes nähtud teadmata päritolu välismaist objekti, millega seotud üksikasju kaitsejõud ei avalikustanud. * [[Eesti]]s mõistis [[Harju Maakohus]] [[Eesti Keskerakond]]a kuuluvad [[XII Riigikogu]] liikmed [[Priit Toobal]]i ja [[Lauri Laasi]] süüdi eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises. Toobal mõisteti lisaks süüdi ka dokumendi võltsimises. Toobalit karistati tingimisi üheaastase vangistusega kolmeaastase katseajaga ning Laasit tingimisi üheksa kuu pikkuse vangistusega sama pika katseajaga. Mõlemad teatasid pärast otsust, et ei kavatse Riigikogust lahkuda ja kaebavad kohtuotsuse edasi. * [[Tallinn|Tallinna]] saabus kolmepäevasele visiidile neljast laevast koosnev [[Holland]]i mereväeeskaader, mis osales eelnevalt Eesti mereväe ja õhuväe üksustega [[Naissaar]]e lähistel toimunud õppusel. ==[[18. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] juhitud koalitsiooni õhuväed korraldasid vähemalt kuus õhurünnakut äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] positsioonidele [[Süüria]]s peamiselt kurdidega asustatud [[‘Ayn al-‘Arab]]i linnas ja selle ümbruses. * [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] keeldus tõkestamast [[Texas|Texase osariigis]] vastu võetud seadust, mille kohaselt on valijatel valimistel osalemiseks kohustus esitada isikut tõendav dokument. Vasakpoolsed oponendid, sealhulgas paljud [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] esindajad on pidanud selliseid seadusi diskrimineerivateks ja püüdnud saavutada nende kehtetuks tunnistamist. * [[Hiina]]s [[Hongkong]]is õnnestus meeleavaldajatel relvastatud politseinikke trotsides enda kontrolli alla tagasi võtta olulise tähtsusega tänavad [[Mong Kok]]i piirkonnas. * [[Itaalia]]s tunnistas [[Rooma]] linnapea [[Ignazio Marino]] kehtivaks 16 samasoolise paari välismaal sõlmitud [[samasooliste abielu|abielu]]. Siseminister [[Angelino Alfano]] nimetas linnapea tegevust vaid autogrammide jagamiseks. Terava kriitilise avalduse tegi ka Itaalia piiskoppide konverents. * [[Saksamaa]]l valis [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] [[Berliin]]i piirkond ennetähtaegselt ametist lahkuva [[Klaus Wowereit]]i asemel Berliini linnapeaks [[Michael Müller]]i. * Saksamaal algas kohaliku aja järgi kell 14.00 vedurijuhtide 50-tunnine streik, millega nõuti töönädala lühendamist 37 tunnini ja viieprotsendilist palgatõusu. Raudteefirma [[Deutsche Bahn]] teatas, et suudab streigi ajal tagada vaid ühe kolmandiku kaugrongide opereerimise. * [[Tšehhi]]s toimusid parlamendi ülemkoja vahevalimised. Valitsuskoalitsioonil õnnestus säilitada kontroll senati üle. * [[Venemaa]] gaasifirma [[Gazprom]] juht [[Aleksei Miller]] teatas, et [[Ukraina]] nõustus kõigi Venemaa esitatud tingimustega oma gaasivõla tasumiseks ja gaasitarnete jätkumiseks. Ühtlasi nõustus Ukraina ostma edaspidi Gazpromilt maagaasi viimase pakutud hinnaga ehk 385 USA dollariga 1000 kuupmeetri gaasi eest. Hiljem selgus, et ühest kokkulepet kõnelustel siiski ei saavutatud ja need jätkusid ka järgmistel päevadel. * [[Eesti]] põllumajandusminister [[Ivari Padar]] alustas koos äridelegatsiooniga neli päeva kestvat visiiti [[Moldova]]s. ==[[19. oktoober]]== * [[Austraalia]] võimud teatasid, et jõudsid [[Iraak|Iraagi]] valitsusega kokkuleppele oma eriüksuste Iraaki saatmise osas. * [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s nõudsid kümned tuhanded katalaanid ennetähtaegseid regionaalse parlamendi valimisi, protesteerides nii [[Kataloonia]] võimude otsuse vastu jätta ära novembrisse kavandatud iseseisvusreferendum. * [[Horvaatia]]s vahistas politsei pealinna [[Zagreb]]i linnapea [[Milan Bandić]]i, keda kahtlustatakse korruptsioonis ja ametiseisundi kuritarvitamises. ==[[20. oktoober]]== * [[Austraalia]]s astus [[Lääne-Austraalia]] kubernerina ametisse [[Kerry Sanderson]]. * [[Bangladesh]]is [[Baraigram]]is põrkasid maanteel kokku kaks bussi. Õnnetuses hukkus vähemalt 32 inimest, veel kümned inimesed said vigastada. * [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] [[Poola]]st pärit liige [[Robert Jarosław Iwaszkiewicz]] teatas, et liitub [[Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon]]iga, mis võimaldab sellel euroskeptilisel fraktsioonil pääseda likvideerimisest. * Ametisse vannutati [[Indoneesia]] president [[Joko Widodo]]. Tseremoonial osales ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]]. * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite kohtumine, kus osales ka Eesti välisminister [[Urmas Paet]]. Kohtumisel arutati olukorda [[Ukraina]]s, [[Gaza tsoon]]is, [[Liibüa]]s ja [[Iraak|Iraagis]]. Samuti arutati lisavõimalusi [[Ebola viirushaigus]]e leviku tõkestamiseks. * [[Panama]]s võeti vahi alla ja paigutati koduaresti ülemkohtu kohtunik [[Alejandro Moncada Luna]], keda kahtlustatakse korruptsioonis, rahapesus ja illegaalses rikastumises. * [[Saksamaa]] lennufirma [[Lufthansa]] piloodid alustasid kahepäevast streiki, mille tulemusel oli lennufirma sunnitud tühistama 1511 lendu ehk umbes 65% kõigist lennuplaanis olnud lendudest. * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s [[Vnukovo lennujaam]]as toimunud õnnetuses hukkus [[Prantsusmaa]] suurima kütusefirma [[Total]] tegevjuht [[Christophe de Margerie]]. Tema eralennuk [[Dassault Falcon]] põrkas õhkutõusmisel kokku lumekoristusmasinaga, mille juht oli joobes. Lisaks de Margerie'le hukkusid õnnetuses lennuki kolm meeskonnaliiget ja lumekoristusmasina juht. * [[Eesti]]s [[Rapla Kultuurikeskus]]es avas kultuuriminister [[Urve Tiidus]] 25. üleriigilised raamatukogupäevad. ==[[21. oktoober]]== * [[Burkina Faso]] valitsus teatas otsusest esitada parlamendile seaduseelnõu, mis likvideeriks presidendi ametiaegadele kehtestatud piirangud. Seaduse vastuvõtmisel saaks president [[Blaise Compaoré]] ametisse kandideerida ka kolmandaks ametiajaks järjest. * [[Hiina]]s [[Hongkong]]is algasid läbirääkimised kohalike võimude ja demokraatlikke valimisi nõudvate üliõpilastest meeleavaldajate esindajate vahel. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Pretoria]]s mõistis kohus kergejõustiklase [[Oscar Pistorius]]e oma tüdruksõbra [[Reeva Steenkamp]]i tahtmatu tapmise eest viieks aastaks vangi. Karistusest tuleb Pistoriusel reaalselt vanglas ära kanda 10 kuud. * [[Põhja-Korea]] võimud vabastasid ootamatult Jeffrey Fowle'i, ühe nende käes vangis olevast kolmest [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kodanikust. * [[Sudaan]]i valitsev [[Rahvuskongressi Partei]] valis oma kandidaadiks [[2015. aasta Sudaani presidendivalimised|2015. aasta presidendivalimistel]] ametis oleva presidendi [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]i. * [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] allkirjastas seaduse, mis võimaldab Ukraina võimudel tema eelkäija [[Viktor Janukovõtš]]i üle kohut mõista ka tagaselja. * [[Eesti]]t külastas [[Rootsi]] peaminister [[Stefan Löfven]], kes kohtus [[Tallinn]]as oma Eesti kolleegi [[Taavi Rõivas]]ega. * Eestit külastas [[Norra]] Euroopa asjade minister [[Vidar Helgesen]], kes kohtus visiidi raames Eesti välisministri [[Urmas Paet]]iga. ==[[22. oktoober]]== * [[Egiptus]]es [[Kairo Ülikool]]i juures plahvatas pomm. Rünnakus sai vigastada 11 inimest, teiste seas ka mitu politseiametnikku. * [[Euroopa Parlament]] kiitis häältega 423:209 heaks [[Jean-Claude Juncker]]i juhitava [[Euroopa Komisjon]]i koosseisu. Niinimetatud [[Junckeri komisjon]]i volitused algavad [[November 2014#1. november|1. novembril]]. * [[Iraak|Iraagi]] Kurdistani parlament kiitis heaks otsuse saata [[Süüria]] [[‘Ayn al-‘Arab]]i linna kurdidele appi oma väeüksused. Linna on juba nädalaid rünnanud äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] väeüksused. * [[Kanada]] pealinnas [[Ottawa]]s toimus kaks tulistamist. Esimeses vahejuhtumis tappis relvastatud mees rahvusliku sõjamemoriaali juures sõduri. Hiljem tungis relvastatud isik Kanada parlamendihoonesse, kus viibis sel ajal ka peaminister [[Stephen Harper]]. Mees avas parlamendihoones tule, üks turvameestest sai vigastada. Politsei lasi sissetungija maha. Võimud kahtlustasid rünnakute korraldamises islamiäärmuslasi. * [[Pakistan]]is [[Naudero]]s teatas [[Pakistani Rahvapartei]] esimees [[Bilawal Bhutto Zardari]], et ta kavatseb korraldada rea meeleavaldusi peaminister [[Nawaz Sharif]]i valitsuse vastu ja kindlustada Rahvapartei naasmise võimule. * [[Uruguay]] opositsiooni presidendikandidaat [[Luis Alberto Lacalle Pou]] teatas, et kavatseb valimisvõidu korral anda endast parima, et tühistada suurem osa seadustest, mis lubavad riigis [[marihuaana]] tootmist ja müüki. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Rwanda]] suursaadiku [[Jean Pierre Karabaranga]], [[Kuveit|Kuveidi]] suursaadiku [[Monther Bader Sulaiman Al-Eissa]], [[Etioopia]] suursaadiku [[Teshome Toga]] ja [[Jordaania]] suursaadiku [[Ahmad Mufleh]]' volikirjad. * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas kolmepäevast visiiti [[Belgia]]s, et osaleda [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] istungil. * Eesti sotsiaalkaitseminister [[Helmen Kütt]] alustas kolmepäevast visiiti [[Itaalia]]s, et osaleda [[Rooma]]s toimuval soolise võrdõiguslikkuse konverentsil. * Eestis puhkes poliitiline skandaal, kui rahandusminister [[Jürgen Ligi]] nimetas haridus- ja teadusminister [[Jevgeni Ossinovski]]t oma Facebooki lehel "sisserändaja pojaks roosast erakonnast". ==[[23. oktoober]]== * [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] diagnoositi [[Ebola viirushaigus]] 33-aastasel arstil Criag Spenceril, kes oli äsja kodumaale naasnud [[Guinea]]st. Esimesest Ebola viirushaigusse nakatumisest teatati ka Aafrikas [[Mali]]s. Seal oli tegemist 2-aastase tüdrukuga, kes oli samuti viibinud Guineas ja kes peatselt pärast haiguse diagnoosimist ka suri. * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Ülemkogu]] kahepäevane kohtumine. * [[Eesti]]sse saabus õhtul kahepäevasele ametlikule visiidile [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]], kes kohtus Eesti presidendi [[Toomas Hendrik Ilves]]e, [[XII Riigikogu]] esimehe [[Eiki Nestor]]i ja välisminister [[Urmas Paet]]iga. * [[Tallinn]]as algas [[Balti Assamblee]] ja [[Balti Ministrite Nõukogu]] kahepäevane ühisistung, millel Eesti valitsust esindas välisminister [[Urmas Paet]]. * [[XII Riigikogu]] võttis vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt peab Eesti kandidaat [[Euroopa Komisjon]]i voliniku ametikohale edaspidi saama eelnevalt ka Riigikogu heakskiidu. * XII Riigikogu [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] fraktsioon teatas, et alustab allkirjade kogumist rahandusminister [[Jürgen Ligi]]le umbusalduse avaldamiseks. * XII Riigikogu õiguskomisjon toetas ühehäälselt justiitsminister [[Andres Anvelt]]i ettepanekut nimetada uueks riigi peaprokuröriks [[Lavly Perling]]. * Tallinnas [[Estonia kontserdisaal]]is anti üle Balti Assamblee kultuuri- ja teadusauhinnad. Tseremoonial osalesid Eesti kultuuriminister [[Urve Tiidus]], [[Läti]] kultuuriminister [[Dace Melbārde]] ja [[Leedu]] kultuuriminister [[Šarunas Birutis]]. * Tallinnas anti üle moeloojate auhinnad [[Kuldnõel|Kuld-]] ja [[Hõbenõel]]. Kuldnõela pälvis [[Kriss Soonik-Käärmann]], kelle kõrval olid nominendid [[Lilli Jahilo]] ja [[Kristina Viirpalu]]. Hõbenõela võitis [[Triinu Pungits]]. Moemootori auhinna pälvis [[Tanel Veenre]]. * [[Pärnu]] linnapea [[Toomas Kivimägi]] teatas, et astub [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]] ja kandideerib [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]]. ==[[24. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Marysville]]'is toimunud koolitulistamises tappis 14-aastane poiss oma klassiõe ja haavas veel kuut kaasõpilast. Lõpuks tappis tulistaja ka iseenda. Mitu päeva hiljem suri haiglas veel üks haavata saanud õpilastest, millega koolitulistamises hukkunute arv tõusis kolme inimeseni. * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimunud [[Euroopa Ülemkogu]]l saavutati kokkulepe Euroopa Liidu kliimapoliitika alal 2030. aastani. Järgmise 15 aasta jooksul tuleb vähendada [[kasvuhoonegaasid]]e eraldumist 40% võrra. * [[Botswana]]s toimusid [[2014. aasta Botswana parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis ka seni võimul olnud [[Botswana Demokraatlik Partei]], mis sai 46,7% häältest ja 37 kohta 57 otse valitavast parlamendikohast. * [[Egiptus]]es [[Siinai poolsaar]]el julgeolekujõududele korraldatud kahes rünnakus hukkus kokku 33 sõdurit. * [[Euroopa Liit]] esitas [[Suurbritannia]]le arve, nõudes täiendava 2,1 miljardi euro suuruse sissemakse tegemist Euroopa Liidu eelarvesse. Arve esitati seoses Suurbritannia majandusnäitajate olulise paranemisega. Suurbritannia peaminister [[David Cameron]] teatas, et tema valitsus keeldub arvet maksmast. * [[Rootsi]]s [[Stockholm]]i lähistel skäärides lõpetati nädal aega kestnud sõjaväeoperatsioon, mille eesmärgiks oli kindlaks teha ja leida Rootsi ranniku lähistel tegutsenud võimalik võõrriigi objekt. Väidetavalt võis objekti puhul tegemist olla [[Venemaa]] allveelaevaga, mingit kinnitust selle kohta Rootsi kaitsejõud ei andnud. Küll teatati, et tundmatu objekt on Rootsi vetest lahkunud. * [[Eesti]] kultuuriminister [[Urve Tiidus]] viibis ringsõidul [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]]. * Eestis teatas ajakirjanik [[Andrei Hvostov]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] astumisest. ==[[25. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] justiitsminister [[Eric Holder]] teatas, et föderaalametkonnad tunnistavad edaspidi [[Alaska]], [[Arizona]], [[Idaho]], [[Põhja-Carolina]], [[Lääne-Virginia]] ja [[Wyoming]]i osariigis sõlmitud [[samasooliste abielu]]. Kõigis neis osariikides tunnistasid föderaalkohtunikud samasooliste abielu keelu põhiseadusega vastuolus olevaks. * [[Hiina]]s algas [[Baltimaad]]e esimene muusikafestival, mis leiab aset eri linnades ja kestab kuni [[November 2014#14. november|14. novembrini]]. * [[Itaalia]] pealinnas [[Rooma]]s osalesid tuhanded inimesed meeleavaldusel, millega protesteeriti peaminister [[Matteo Renzi]] tööturureformide vastu. Reformide eesmärk on suurendada Itaalia tööturu paindlikkust, muutes muuhulgas lihtsamaks ka töötajate koondamise. * [[Läti]] välisminister [[Edgars Rinkēvičs]] teatas, et keelas rahvusliku vihkamise õhutamise tõttu riiki sissesõidu [[Venemaa]] näitlejale [[Ivan Ohlobõstin]]ile. * [[Mali]]s [[Kidal]]i linna lähistel plahvatas [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i rahuvalvekonvoi läheduses pomm. Plahvatuses sai vigastada kolm [[Senegal]]ist pärit rahuvalvajat. ==[[26. oktoober]]== * [[Brasiilia]]s toimus [[2014. aasta Brasiilia üldvalimised|presidendivalimiste]] teine voor. * [[Tuneesia]]s toimusid [[2014. aasta Tuneesia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel osutus edukaimaks sekulaarne erakond [[Kogu Tuneesia]], mis sai 217-kohalises parlamendis 85 kohta. Senine valitsev erakond, mõõdukat islamit esindav [[Taassünd (Tuneesia partei)|Taassünd]] (''Ḩarakat an-Nahḑah'') sai 69 kohta. Valimisaktiivsus oli umbes 69%. * [[Ukraina]]s toimusid [[2014. aasta Ukraina parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Uruguay]]s toimusid [[2014. aasta Uruguay üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. * [[Eesti]]s teatas oma tagasiastumisest poliitilise skandaali keskmesse sattunud rahandusminister [[Jürgen Ligi]]. [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] tervitas rahandusministri sammu ja leidis, et see tagab võimaluse valitsuskoalitsiooni töö jätkumiseks. ==[[27. oktoober]]== * [[Kanada]]s [[Toronto]]s toimunud linnapea valimistel kaotas oma ameti senine skandaalne linnapea, narkootikumide tarvitamisega vahele jäänud [[Rob Ford]]. Läbi kukkus ka tema venna [[Doug Ford (juunior)|Doug Fordi]] kandidatuur. Uueks linnapeaks valiti [[John Tory]]. * [[Venemaa]] välisminister [[Sergei Lavrov]] kinnitas, et Venemaa võimud tunnistavad [[Ukraina]] [[2014. aasta Ukraina parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] tulemusi. Ukraina president [[Petro Porošenko]] alustas aga kõnelusi poliitiliste jõududega uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks. * [[Eesti]]s esitas [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] juhatus rahandusministri kandidaadiks peaministri senise majandusnõuniku [[Maris Lauri]]. Samal päeval teatas Lauri ka Reformierakonda astumisest ja kavast kandideerida [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]]. * [[Eesti välisminister]] [[Urmas Paet]] teatas, et jätkab tööd välisministrina ega võta vastu talle [[Andrus Ansip]]i [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] volinikuks suundumise tõttu vabaks jäänud asenduskohta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]]. Paeti asendusliikmena pidi [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamenti]] minema [[Igor Gräzin]]. [[November 2014#3. november|3. novembril]] Paet siiski muutis oma otsust ja teatas, et läheb ikkagi ise [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamenti]]. * Eestisse saabus kolmepäevasele visiidile [[Gruusia]] kaitseväe juhataja kindralmajor [[Vahtang Kapanadze]], kes kohtus kaitseminister [[Sven Mikser]]i, kaitseväe juhataja [[Riho Terras]]e ja [[XII Riigikogu]] riigikaitsekomisjoni esimehe [[Mati Raidma]]ga. * [[Tallinn]]as [[Miinisadam]]as algas Eesti, [[Läti]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] miinituukrite ühisoperatsioon, millega püütakse leida veel seni avastamata veealuseid lõhkekehasid. * [[Viljandi koolitulistamine]]: Eesti esimeses koolitulistamises [[Viljandi Paalalinna Kool]]is lasi sama kooli 15-aastane õpilane klassis maha oma saksa keele õpetaja [[Ene Sarap]]i. ==[[28. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Virginia]] osariigis plahvatas kohaliku aja järgi kell 18.22 veidi pärast starti ettevõttele [[Orbital Sciences Corporation]] kuulunud mehitamata kanderakett [[Antares (rakett)|Antares]], mis pidi toimetama varustust [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelisse Kosmosejaama]]. * [[Botswana]]s vannutati teiseks ametiajaks presidendiks [[Ian Khama]]. * [[Burkina Faso]] pealinnas [[Ouagadougou]]s avaldasid tuhanded inimesed meelt võimude kava vastu tühistada presidendi ametiaegadele kehtestatud piirangud ja võimaldada sellega president [[Blaise Compaoré]]l uuesti presidendiks kandideerida. Kui meeleavaldus muutus vägivaldseks ja meeleavaldajad hakkasid kive loopima, kasutas politsei nende vastu pisargaasi. * [[India]] terrorismivastase võitluse agentuur teatas, et paljastas äärmusislamistide kavandatud vandenõu, mille eesmärk oli tappa [[Bangladesh]]i peaminister [[Hāsinā Oyājed]]. * India pealinnas [[New Delhi]]s kohtusid India peaminister [[Narendra Modi]] ja [[Vietnam]]i peaminister [[Nguyễn Tấn Dũng]]. Kohtumise tulemusel lubas India hakata tarnima [[Hiina]]ga merepiiri pärast vaidlustesse sattunud Vietnamile mereväe patrull-laevu. * [[Jaapan]]is [[Satsumasendai]] linnas taaskäivitati kahereaktoriline tuumaelektrijaam. Tegemist on esimese taas tööd alustanud tuumaelektrijaamaga pärast seda, kui [[Fukushima I AEJ tuumaõnnetus]]e järel peatati kõigi Jaapani tuumaelektrijaamade töö. * [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s allkirjastati [[Rail Baltic]]u ühisettevõtte asutamisleping. Eesti nimel kirjutas lepingule alla majandus- ja taristuminister [[Urve Palo]]. * Lätis sõlmisid kolm senisesse valitsuskoalitsiooni kuulunud erakonda lõpliku kokkuleppe uue valitsuse moodustamiseks. * [[Poola]] kaitseministeerium kinnitas, et töötab välja pikaajalist plaani, mille kohaselt paigutatakse edaspidi riigi idapiirile senisest enam väeüksusi. Plaan teostub etappidena alates 2017. aastast ja selle väljatöötamist mõjutas Venemaa sissetung Ukrainasse. * [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is algas [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i kahepäevane maksufoorum, kus Eestit esindas rahandusminister [[Jürgen Ligi]]. * [[Suurbritannia]]s [[London]]is suri seal ravil viibinud [[Sambia]] president [[Michael Sata]]. * [[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is avaldas ligi 100 000 inimest meelt peaminister [[Viktor Orbán]]i valitsuse kava vastu kehtestada maks internetis toimuvale andmevahetusele. Meeleavaldajad nõudsid lisaks maksu tühistamisele ka peaministri tagasiastumist. * [[Venezuela]] kutsus koju konsultatsioonidele oma suursaadiku [[Hispaania]]s. Venezuela võimude samm tuli reaktsioonina Hispaania peaministri [[Mariano Rajoy]] avaldusele, millega viimane nõudis Venezuela vangistatud opositsiooniaktivisti [[Leopoldo López|Leopoldo Lópeze]] vabastamist. * [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]] hääletas 23. korda Ameerika Ühendriikide [[Kuuba]]le kehtestatud majandusembargo tühistamise poolt. Seni ei ole Ameerika Ühendriigid ÜRO Peaassamblee vastavat otsust endale siduvaks pidanud. * [[Eesti]]sse saabus kahepäevasele visiidile [[Rootsi]] kroonprintsess [[Victoria (Rootsi kroonprintsess)|Victoria]] koos abikaasa prints [[Daniel (Rootsi prints)|Danieliga]]. Neid saatis visiidil ka Rootsi kõrgharidus- ja teadusminister [[Helene Hellmark Knutsson]]. Esimesel päeval kohtusid külalised muuhulgas Eesti presidendi [[Toomas Hendrik Ilves]]ega, visiidi teise päeva veetsid peamiselt [[Tartu]]s. * [[Riigikohus]] tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks olukorra, kus riik on kohustanud kohalikke omavalitsusi rahastama erakoolide tegevust, kuid ei ole selleks eraldanud täiendavat raha. Vastava kaebuse oli Riigikohtule esitanud [[Tallinna Linnavolikogu]]. * [[Kaitsepolitseiamet]]i endine peadirektor, õiguskantsleri nõunik [[Raivo Aeg]] teatas [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liitu]] astumisest ning osalemisest kandidaadina [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]]. * [[Tallinn]]as anti [[Aasta põllumees|aasta põllumehe 2014]] aunimetus [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] põllumajandusettevõtte [[Vändra OÜ]] asutajale ja juhile [[Ilmar Teevet]]ile. * Tallinnas põhjustas õhtul [[liiklusõnnetus]]e [[Tallinna Tehnikaülikool]]i rektor [[Andres Keevallik]], kellel tuvastati alkoholijoove. Pärast toimunut teatas Keevallik, et astub rektori ametikohalt tagasi. ==[[29. oktoober]]== * [[Burkina Faso]] pealinnas [[Ouagadougou]]s jätkusid teist päeva tuhandete osavõtjatega meeleavaldused kava vastu kaotada presidendi ametiaegadele kehtivad piirangud. * [[Liibanon]]i parlamendis toimus [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidendivalimiste]] järjekordne voor, mis kukkus kvoorumi puudumise tõttu jälle läbi. * [[Läti]]s algas [[November 2014#7. november|7. novembrini]] kestev sõjaline õppus Red Knight, millel osaleb [[Taani]] diviisi koosseisus ka Eesti 1. jalaväebrigaadi staap. * [[Nigeeria]] presidendi [[Goodluck Jonathan]]i kantselei kinnitas, et ta kavatseb kandideerida 2015. aastal presidendiks ka teiseks ametiajaks. * Nigeerias vallutas äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]] riigi kirdeosas asuva [[Mubi]] linna. Linnast põgenesid islamistide eest tuhanded inimesed. * [[Sambia]]s vannutati eelmisel päeval surnud [[Michael Sata]] asemel presidendiks senine asepresident [[Guy Scott]]. Temast sai pärast [[1994]]. aastat esimene europiidsesse rassi kuuluv president [[Must Aafrika|Mustas Aafrikas]]. * [[Singapur]]i ülemkohus jättis jõusse seaduse, mis kriminaliseerib seksuaalsuhted meeste vahel. Ülemkohus jättis rahuldamata kaks seaduse tühistamist nõudnud apellatsioonkaebust ja tunnistas seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks. * [[Sri Lanka]]l, pealinnast [[Colombo]]st 192&nbsp;km kaugusel asuvas Haldummulla külas toimunud maalihkes hävis 140 elamut ja hukkus üle 100 inimese. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] kutsus tagasi Eesti suursaadiku [[Usbekistan]]is [[Simmu Tiik|Simmu Tiigi]] ja nimetas tema asemel suursaadikuks [[Tõnis Nirk|Tõnis Nirgi]]. * [[Eesti]]s sai teatavaks laevandusettevõtte [[Tallink]] [[emaettevõte|emaettevõtte]] [[Infortar]] kava omandada enamusosalus rahvuslikus lennufirmas [[Estonian Air]]. ==[[30. oktoober]]== * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is allkirjastasid [[Ukraina]], [[Venemaa]] ja [[Euroopa Liit]] kolmepoolse kokkuleppe, mille kohaselt kindlustab Venemaa riiklik gaasiettevõte [[Gazprom]] Ukraina maagaasiga varustamise kuni märtsini 2015. Gazprom nõustus müüma Ukrainale gaasi soodushinnaga 365–378 USA dollarit 1000 kuupmeetri kohta, Ukraina kohustus aga tasuma 2014. aasta lõpuks 3,1 miljardit USA dollarit, mis on riigi võlg varasemate gaasitarnete eest. * [[Burkina Faso]] rahutused: ** Pealinnas [[Ouagadougou]]s põletas kolmandat päeva meelt avaldanud rahvamass maha riigi parlamendihoone. Põlema süüdati ka linnavalitsuse ja valitsuspartei hoone. Meeleavaldajate viha ei vaigistanud ka valitsuse otsus seaduseelnõud president [[Blaise Compaoré]] ametiaegade piirangute kaotamiseks menetlusse mitte anda. ** President Blaise Compaoré saatis laiali peaminister [[Luc-Adolphe Tiao]] valitsuse ja kuulutas välja erakorralise seisukorra, kutsudes ühtlasi üles meeleavaldajaid tänavatelt lahkuma. ** Burkina Faso armee viis läbi riigipöörde, saatis laiali riigi parlamendi ja teatas üleminekuvalitsuse moodustamisest. Ühtlasi kehtestas armee komandanditunni. Seda, kas president Compaoré jääb võimule edasi või mitte, keeldus armee juhataja [[Honoré Traoré]] kommenteerimast. * [[Iraak|Iraagist]] pärit esimesed kurdi võitlejad sisenesid [[Türgi]] kaudu [[Süüria]] territooriumile, et suunduda appi [[‘Ayn al-‘Arab]]i linna äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] võitlejate eest kaitsvatele kohalike kurdide üksustele. * [[Rootsi]]s tunnustas peaminister [[Stefan Löfven]]i valitsus ametlikult [[Palestiina]] iseseisvust. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] kutsus ametist tagasi suursaadiku [[Rootsi]]s [[Jaak Jõerüüt|Jaak Jõerüüdi]]. * [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Eesti valitsus]] nimetas riigi peaprokuröriks [[Lavly Perling|Lavly Perlingu]]. Tema volitused selles ametis algavad [[Oktoober 2014#31. oktoober|31. oktoobril]]. * [[Eesti]] kaitseminister [[Sven Mikser]] oli ühepäevasel visiidil [[Itaalia]] pealinnas [[Rooma]]s, kus ta kohtus Itaalia kaitseministriga ja esines rahvusvahelisel küberkaitseseminaril. * Eesti vehkleja, seni [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liitu]] kuulunud [[Nikolai Novosjolov]] teatas [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]] astumisest ning [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideerimisest. * [[Tallinn]]as võitis [[Aasta kokk|aasta koka 2014]] tiitli restorani [[RIBE]] kokk [[Dmitri Fjodorov]]. ==[[31. oktoober]]== *[[2014. aasta Virgin Galacticu õnnetus]]: [[katselend|katselennul]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Mojave kõrb]]e kohal kukkus [[California]] osariigis [[Kerni maakond|Kerni maakonnas]] alla esimene [[SpaceShipTwo]] klassi [[kosmoselennuk]] [[VSS Enterprise]]. * [[Austraalia]] välisministeerium tühistas kaheksa aastat tagasi sõjaväelise riigipöörde tõttu [[Fidži]] suhtes kehtestatud majandussanktsioonid. * [[Burkina Faso]] pealinnas [[Ouagadougou]]s jätkusid meeleavaldused, millel nõuti president [[Blaise Compaoré]] tagasiastumist. Hiljem samal päeval pani Compaoré ameti maha ja ajutiseks riigipeaks sai armee juhataja brigaadikindral [[Honoré Traoré]]. * [[Itaalia]] välisministriks sai [[Euroopa Komisjon]]i volinikuks suunduva [[Federica Mogherini]] asemel [[Paolo Gentiloni]]. * [[Jeemen]]i pealinna [[Sanaa]]d kontrollivad [[šiiidid|šiiidi]] mässulised esitasid riigi presidendile ultimaatumi, nõudes, et ta moodustaks uue valitsuse 10 päeva jooksul. [[Oktoober 2014#13. oktoober|13. oktoobril]] peaministriks nimetatud [[Ḩālid Bāḩah]] ei olnud seni valitsuskabinetti kokku saanud. * [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] teatas, et toetab [[Arseni Jatsenjuk]]i kandidatuuri peaministri ametikohale. * [[Ungari]] peaminister [[Viktor Orbán]] teatas, et tema valitsus loobub ajutiselt rahva hulgas ulatuslikku pahameelt tekitanud internetimaksu kehtestamisest. * [[Eesti]] väliskaubandus- ja ettevõtlusminister [[Anne Sulling]] oli visiidil [[Saare maakond|Saare maakonnas]]. * Eestis teatasid seni [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liitu]] kuulunud poliitikud [[Eerik-Niiles Kross]] ja [[Yoko Alender]] [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]] astumisest. * Eesti ühiskonnategelane [[Sergei Metlev]] teatas [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonda]] astumisest ja [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] kandideerimisest. * [[Eesti Rahvusraamatukogu|Rahvusraamatukogus]] toimus [[Marju Lauristin]]i eestvedamisel [[konverents]] "Õigus väärikusele – euroopaliku sotsiaalpoliitika nurgakivi". Konverentsil võtsid sõna mõlemad sotsiaalministrid – [[sotsiaalkaitseminister]] [[Helmen Kütt]] ja [[tervise- ja tööminister]] [[Urmas Kruuse]]. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2014| 2014-10]] epuihnq1nucn2ebegqwadnzj292ftdv 0 368088 7248282 6834811 2026-10-05T20:53:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248282 wikitext text/x-wiki '''Riigikogu teine aseesimees''' on [[Riigikogu juhatus]]e liige. Riigikogu II aseesimehel on üks palgaline abi.<ref name=RK-ee"/> Vastavalt Riigikogu juhatuse otsusele on aseesimehel õigus ka nõunikule ja sekretärile.<ref name="RK-struktuur-2018"/> Alates 15. juulist 2024 on Riigikogu teine aseesimees [[Arvo Aller]]. == Riigikogu II aseesimeeste loend (alates [[IX Riigikogu|IX Riigikogu koosseisust]]) == {| class="wikitable" |- ! Järk !! Nimi !! Ametiaeg !! Erakond |- | 1. || [[Siiri Oviir]] || 18. märts 1999 – 8. märts 2001|| [[Eesti Keskerakond]] |- | 2. || [[Peeter Kreitzberg]] || 8. märts 2001 – 28. veebruar 2002 || Eesti Keskerakond |- | 3. || [[Tunne-Väldo Kelam]] || 28. veebruar 2002 – 31. märts 2003 || [[Isamaaliit]] |- | 4. || [[Peeter Kreitzberg]] || 31. märts 2003 – 24. märts 2005 || Eesti Keskerakond |- | 5. || [[Toomas Varek]] || 24. märts 2005 – 13. juuni 2005 || Eesti Keskerakond |- | 6. || [[Taavi Veskimägi]] || 13. juuni 2005 – 23. märts 2006 || [[Erakond Res Publica]] |- | 7. || [[Ene Ergma]] || 23. märts 2006 – 2. aprill 2007 || [[Isamaa ja Res Publica Liit]] |- | 8. || [[Jüri Ratas]] || 2. aprill 2007 – 5. detsember 2016 || Eesti Keskerakond |- | 9. || [[Taavi Rõivas]] || 5. detsember 2016 – 23. oktoober 2017 || [[Eesti Reformierakond]] |- | 10.|| [[Hanno Pevkur]] || 23. oktoober 2017 – 22. märts 2018 || Eesti Reformierakond |- | 11. || [[Kalle Laanet]] ||22. märts 2018 – 4. aprill 2019|| Eesti Reformierakond |- |12. |[[Siim Kallas]] |4. aprill 2019 – 8. veebruar 2021 |Eesti Reformierakond |- |13. |[[Helir-Valdor Seeder]] |8. veebruar 2021 – 18. märts 2021 |[[Isamaa Erakond]] |- |14. |[[Martin Helme]] |18. märts 2021 – 31. märts 2023 |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |- |15. |[[Jüri Ratas]] |10. aprill 2023 – 1. juuli 2024 |Eesti Keskerakond{{Ref|a|[a]}} |- |16. |[[Arvo Aller]] |15. juuli 2024 – |Eesti Konservatiivne Rahvaerakond |} [[Kategooria:Riigikogu]] === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}} 29. jaanuaril 2024 liitus [[Isamaa Erakond|Isamaaga]] ==Vaata ka== *[[Riigikogu esimene aseesimees]] *[[Riigikogu esimees]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=RK-ee">[https://www.riigikogu.ee/kontaktid/ Riigikogu koduleht (riigikogu.ee). "Kontaktid".]</ref> <ref name="RK-struktuur-2018">[https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Struktuur-ja-koosseis-1.-jaanuar-2018-terviktekst-2.pdf Riigikogu juhatuses 12.12.2017 otsus nr 174 "Riigikogu Kantselei struktuur ja teenistuskohtade koosseis".] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} [[Kategooria:Riigikogu]] 8ew83xyqjhc5vgspqu01hf3jpoqvoxo 0 368277 7248410 4186957 2026-10-06T09:36:18Z Amherst99 15496 /* */ 7248410 wikitext text/x-wiki '''Autonoomne ringkond''' ([[vene keel]]es автономный округ) on [[Venemaa]] [[1. järgu haldusüksus]]. Neid on kokku 4: *[[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond]] (''Ханты-Мансийский автономный округ – Югра''), nimirahvused [[handid]] ja [[mansid]]. *[[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond]] (''Ямало-Ненецкий автономный округ''), nimirahvus [[neenetsid]]. *[[Neenetsi autonoomne ringkond]] (''Ненецкий автономный округ''), nimirahvus neenetsid. *[[Tšuktši autonoomne ringkond]] (''Чукотский автономный округ (Чукотка)''), nimirahvus [[tšuktšid]]. 2005. aastani oli Venemaal ka [[Permikomi autonoomne ringkond]], 2007. aastani [[Korjaki autonoomne ringkond]], [[Evengi autonoomne ringkond]] ja [[Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomne ringkond]] ning 2008. aastani [[Aga Burjaadi autonoomne ringkond]] ja [[Ust-Orda Burjaadi autonoomne ringkond]]. [[Kategooria:Venemaa haldusjaotus]] [[Kategooria:Haldusüksused]] 6rcxfsn63c1af8wpv6uxdb6jczg2f0m 0 369514 7248033 6920812 2026-10-05T13:02:05Z ~2026-53567-36 239027 7248033 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ain Heinaru 2010.jpg|pisi|Ain Heinaru 2010. aastal]] '''Ain Heinaru''' ([[3. oktoober]] [[1943]] [[Tallinn]] – [[30. aprill]] [[2022]]) oli eesti [[geneetik]]. ==Töökäik== Aastatel 1990–1995 oli Heinaru [[Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut|Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi]] juhataja, 1992. aastast geneetikaprofessor, 1995–1998 [[Haridusministeerium|Haridusministeeriumi]] teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja ning 1998–2002 [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond|Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna]] [[dekaan]]. Aastatel 2002–2007 töötas Heinaru [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Teadusprorektor|teadusprorektorina]] ning 2009. aastast oli ta [[Kaitseväe Akadeemia|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] teadus- ja arendusnõunik. == Teadustöö == Professor Ain Heinaru on oma tööga aluse pannud biodegradatiivsete [[plasmiid]]ide uurimise suunale Eestis ning kasvatanud sellega tegeleva uue teadlaste põlvkonna. Ta saavutas edu teadustulemuste rakendamisel keskkonnasaaste vähendamiseks.<ref>[http://www.hm.ee/index.php?0513877 2014. aasta riigi teaduspreemiate laureaatide lühitutvustus]</ref> Üks tema hilisemaid projekte oli [[bakterid|bakterite]] [[keskkonnastress]]iga kohastumise molekulaarsete mehhanismide uurimine. Ain Heinaru koostas esimese eestikeelse üldgeneetika õpiku "Geneetika", mis sisaldab eestikeelset geneetikasõnastikku, mis on leitav ka veebilehelt [http://geneetika.ee/ geneetika.ee] ja [https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.geneticsPR.gendi Androidi rakendusest GenDi]. 2020. aastal ilmus Ain Heinaru ja [[Sulev Kuusk|Sulev Kuuse]] täiendatud eesti-inglise-eesti geneetikasõnastik. == Tunnustus == * 1992 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] bio- ja keskkonnateaduste vallas (kollektiivi liikmena) * 2003 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> * 2004 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4354}}</ref> * 2007 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2008 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal |vaadatud=3.12.2022 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> * 2011 [[Tartu medal]] * 2012 [[Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing]]u auliige * 2012 [[auhind "Elutöö geneetikuna"]] * 2014 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] elutöö eest * 2020 [[100 semestrit Tartu Ülikoolis|teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis|pealkiri=Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> == Teosed == * 2020 – "Geneetika sõnastik", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 541 lk, (koos [[Sulev Kuuse|Sulev Kuusega]]), ISBN 978-9949-03-302-7 * 2018 – "Üks meeter elu. 100 müüti geneetikast: midagi sinust ja sulle", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 368 lk, ISBN 978-9949-77-757-0 * 2012 – "Geneetika", õpik kõrgkoolile, Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 1135 lk, ISBN 978-9949-32-171-1 * 1992 – "Geneetika ülesanded", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 158 lk (koos [[Mart Viikmaa]]ga) == Isiklikku == Ain Heinaru abikaasa oli mikrobioloog [[Eeva Heinaru]] ning tütred [[Piret Kusche]] ja [[Maris Heinaru]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Ain Heinaru}} * {{ETIS}} * [http://www.uttv.ee/naita?id=2878&keel=eng Loeng "Kas me peame kartma oma geene?"] UTTV, 29. oktoober 2010 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/67707023 Ain Heinaru: Õpime õpetama] Maaleht, 30. jaanuar 2014 * [http://teadus.err.ee/v/teaduselu/9991549b-ab10-4b24-bcdc-9aa98fae7504 Ain Heinaru: preemia tekitab uhkust riigi üle] ERR teadus, 13. veebruar 2014 * [http://opleht.ee/14359-ain-heinaru-eestlased-on-sageli-teistest-targemad-see-on-paris-meeldiv/ Ain Heinaru: "Eestlased on sageli teistest targemad. See on päris meeldiv"] Õpetajate Leht, 21. märts 2014 * Ain Heinaru. [http://geneetika.ee/lexicon/ Geneetika // S&otilde;nastik geneetikahuvilistele {{!}} Geneetika õpik] {{JÄRJESTA:Heinaru, Ain}} [[Kategooria:Eesti geneetikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli prorektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] [[Kategooria:Surnud 2022]] cj9swvnma6a3irl0aiwwa1ft74rsmpk 0 370196 7248066 7247974 2026-10-05T14:02:39Z Kruusamägi 1530 7248066 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Eesti Majandusjuhtide Instituut''' ([[lühend]] '''EMI''') oli aastatel 1978–1998 Tallinnas töötanud koolitamis-, konsulteerimis- ja uurimis[[instituut]]. Aastatel 1978–1989 kandis nime ''Eesti NSV Rahvamajanduse Juhtivate Töötajate ja Spetsialistide Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituut''. EMI-t on juhtinud [[Georgi Oserov]], [[Jaak Leimann]] ja [[Jüri Truusa]]<ref name="TEA"/>. == Ajalugu == Instituut avati 1978. aasta 21. märtsil [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrusega. See asus Tallinnas Mustamäel, aadressil [[Sütiste tee]] 21. Instituudi 10-korruselise hoone kavand valmis Tööstusprojektis. Selle autor oli arhitekt [[Mall Krigul]], projekti peainsener oli [[Rein Kadarik]] ja sisekujundus pärines [[Ülo Sirp|Ülo Sirbilt]] ning teostus kunstikombinaadilt "[[Ars]]". Administratiivselt allus instituut kuni 1990. aastani Eesti NSV Ministrite Nõukogule, metoodiliselt aga NSV Liidu Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi Rahvamajanduse Juhtivate Töötajate ja Spetsialistide Kvalifikatsiooni Tõstmise Õppe- ja Metoodilisele Valitsusele. Alates 1990. aastast kuni instituudi tegevuse lõpetamiseni allus EMI administratiivselt Eesti Vabariigi Valitsusele. Esimesed sada kursuslast alustasid õpinguid instituudis 1978. aasta 1. juunil. Sama aasta lõpuks kutsuti oma kvalifikatsiooni tõstma juba 750 juhti ja spetsialisti. Õppetööd korraldasid neli kateedrit: * Rahvamajanduse juhtimise kateeder – kateedri juhataja oli [[Madis Habakuk]]; * Rahvamajanduse plaanimise kateeder – kateedri juhataja oli [[Raul Renter]]; 1985. aastal sai kateedri juhatajaks [[Hans Jalasto]]; * Tehnoökonoomika ja informaatika kateeder – kateedri juhataja oli [[Heino Levald]]; * Ühiskonnateaduste kateeder – kateedri juhataja oli [[Kalev Koger]]. Instituudi organiseerijaks ja esimeseks direktoriks oli aastatel 1978–1987 [[Georgi Oserov]] (1921–1991). 1987. aasta kevadel valiti konkursi korras instituudi uueks direktoriks [[Jaak Leimann]]. Otsus vormistati Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Samal aastal otsustati direktori initsiatiivil ja struktuuriüksuste kollegiaalsel otsusel reorganiseerida instituut: muuta asutuse nimi, struktuur ja personali koosseis.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/et/akt/23999?leiaKehtiv Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi ümbernimetamise kohta] Riigi Teataja (vastu võetud 10.04.1989 nr 75)</ref> Eesti Majandusjuhtide Instituudi uus juhtkond kinnitati 1987. aastal ja see koosnes kolmest liikmest: õppe- ja teadusdirektor 1986–1989 [[Tõnis Kaasik]], instituudi direktor 1987–1990 Jaak Leimann ja direktori asetäitja majandusalal / haldusdirektor 1987–1994 [[Arvo Pihl]]. Instituudi eesmärgipäraseks tegevuseks oli koolitada lääne teadmiste baasil uus põlvkond keskastme- ja tippjuhte Eestis. EMI oli isemajandav juhtimisalaste uuringute keskus, rahvusvaheliste majanduslike, juhtimis- ja informatsiooniliste sidemete looja ja vahendaja. Instituudi uue struktuuri moodustasid alljärgnevad struktuuriüksused: * Juhtimise kateeder – juhataja [[Valdek Tomson]]; * Majanduse kateeder – juhataja Hans Jalasto; * Sotsiaalteaduste kateeder – juhataja Kalev Koger; * Rahvusvahelise juhtimise osakond, 1991. aastast EMI - INTERNATIONAL – juhataja [[Tiit Elenurm]]; * EMI keelekeskus – juhataja [[Anu Kaarneem]]; * Teadusuuringute osakond – juhataja [[Anne Randmer]]; * EMI-EWT – üksuse juht [[Tiit Tammemägi]]; * Infoökonoomika osakond ning ajakirja "EMI Teataja" toimetus (osakonna juhataja T. Läll); * Konsultatsiooni osakond – [[Ain Veskiväli]], [[Tiiu Saks]], [[Krista Loogma]] ja [[Eesti Diplomaatide Kool]]. EMI teenindusüksused olid õppeosakond, raamatukogu, kantseleitalitus ja raamatupidamine ning EMI haldusteenistuse alla kuulusid EMI hotell, kohvik-söökla ja materiaal-tehnilise varustuse osakond. Eesti Majandusjuhtide Instituut korraldas umbes 50 000 õppepäeva aastas. 1989. aastal lahutati EMI-s õppe- ja teadusdirektori ametikoht: instituudi teadusdirektoriks kinnitati majandusdoktor [[Raoul Üksvärav]] ja õppedirektoriks tehnikakandidaat [[Jüri Truusa]]. Raoul Üksvärav töötas Eesti Majandusjuhtide Instituudis aastatel 1989–1992. 1990. aastal määrati Jaak Leimann majandusministriks Eesti Vabariigi Valitsuses. Samal aastal kinnitati EMI tegevdirektoriks Jüri Truusa, kes juhtis instituuti kuni EMI tegevuse lõpetamiseni. Eesti Majandusjuhtide Instituudi tegevus lõpetati Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusega 1. novembriks 1998.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/et/akt/76037?leiaKehtiv Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1998. a määruse nr 123 «Eesti Majandusjuhtide Instituudi tegevuse lõpetamine» muutmine] Riigi Teataja (vastu võetud 25.08.1998 nr 184)</ref> == Õppejõud == Instituudis töötas ja õpetas mitmeid akadeemilises ajaloos tunnustatud ja tuntud Eesti majandusteadlasi ja professoreid. Õppetöösse ja konsultatsioonitegevusse – ainuüksi 1991. aastal – oli kaasatud 400 spetsialisti, sh 98 professorit ja dotsenti ning 174 teaduste doktorit ja teaduste kandidaati. Eesti Majandusjuhtide Instituudi õppejõudude ja professorite sekka kuulusid teiste seas: * [[Tiit Elenurm]] – juhtimisteadlane, EMI rahvusvahelise juhtimise osakonna koosseisuline teadur ja juhtimiskonsultant; * [[Vello Volt]] – majanduse kateedri koosseisuline professor 1983–1998; * [[Erik Terk]] – juhtimise kateedri koosseisuline vanemteadur ja juhtimiskonsultant 1989–1992; * [[Hannes Tamjärv]] – juhtimise kateedri koosseisuline nooremteadur 1987–1988; * [[Andres Saame]] – juhtimise kateedri koosseisuline nooremteadur 1987–1998; * [[Ülo Vooglaid]] – rahvamajanduse juhtimise kateedri koosseisuline teadur 1978–1986; * [[Aleksander-Henn Schipai]] – rahvamajanduse plaanimise kateedri koosseisuline teadur, dotsent ja õppetoolijuhataja 1978–1998. == Eesti Diplomaatide Kool == {{Vaata|Eesti Diplomaatide Kool}} Eesti Diplomaatide Kool asutati valitsuse 1990. aasta 10. septembri määrusega nr 190 ning asutus töötas kuni 1998. aastani Eesti Majandusjuhtide Instituudi juures, pärast mida reorganiseeriti kool eraõiguslikuks sihtasutuseks. Kooli asutaja ja esimene direktor oli [[Mati Lukas]]. 1993. aastal kinnitati asutuse direktoriks [[Ekke Nõmm]]. == Rahvusvaheline koostöö == Instituudi töötajad tegutsesid konsultandina [[Ungari]]s, [[Tšehhoslovakkia]]s, [[Kuuba]]s, [[Etioopia]]s, [[Mongoolia]]s ja [[Bulgaaria]]s. Juhtimise konsulteerimise liinis peeti aastate viisi põhipartneriks olnud Soome konsultatsioonifirma Mec-Rastoriga üheskoos Tallinnas, Helsingis ja Moskvas üle kümne ürituse, kus vahetati juhtimise konsulteerimise alast teavet. Tallinnas korraldati USA professor Peter Marshall Fitzgeraldiga koostöös organisatsiooni juhtidele mitmeid kursusi. Aastal 1985–1986 stažeeris Helsingi Kõrgemas Majanduskoolis dotsent Tiit Elenurm. Rahvusvahelise lepingu alusel töötas 1987. aastal [[Genf]]is Madis Habakuk (teemaks Euroopa haridus-süsteemi täiustamine kõrgtehnoloogia vajadusi silmas pidades). Instituudi õppejõududele ning tippjuhtidele ķorraldati erialaseid kursusi regulaarselt nii Soomes kui Rootsis. EMI arengule aitasid kaasa (sh materiaaltehnilise baasi loomisel) mitmed koostööpartnerid välismaalt: [[Turu Kõrgem Majanduskool]] ja juhtimisinstituut [[LIFIM]] Soomest, [[Stockholmi Majandusülikool]] Rootsist ning teised. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="TEA">[[TEA entsüklopeedia]] 6. köide, 2011. Lk 100–101</ref>}} == Kirjandus == * ''Eesti Majandusjuhtide Instituut : [lühiülevaade tegevusest]''. Tallinn : Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1989. ISBN 9789916540787 == Välislingid == * [https://ajapaik.ee/photo/881750/tallinna-vaated-pikk-herman/ ENSV Rahvamajanduse Juhtivate Töötajate ja Spetsialistide Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi maja] Ajapaik [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] 1n0vhtlma1we8zd16zg53lplw9h3el9 0 372843 7248276 6782048 2026-10-05T20:50:11Z Juhan242 213253 /* Isiklikku */ 7248276 wikitext text/x-wiki '''Jaak Karu''' (sündinud [[16. mai]]l [[1946]] [[Tartu]]s) on eesti majandusteadlane. Ta lõpetas aastal [[1964]] [[Tartu 1. Keskkool]]i ja aastal [[1971]] [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]]. Aastal [[1974]] lõpetas samas aspirantuuri ja kaitses [[majandusteaduse kandidaat|majandusteaduse kandidaadi]] väitekirja; väitekirjas käsitles majandustegevuse analüüsi stohhastiliste meetodite täiustamist tööpingiehitustööstuse andmetel. Ta oli aastatel [[1974]]–[[1975]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusküberneetika ja statistika kateedri assistent, aastatel [[1975]]–[[1977]] ja [[1980]]–[[1983]] sama kateedri vanemõpetaja. Aastatel [[1978]]–[[1980]] oli ta vanemteadur. Aastatel [[1980]]–[[1982]] oli ta majandusküberneetika ja statistika kateedri dotsent; lisaks oli ta aastatel [[1976]]–[[1977]] TRÜ majandusteaduskonna prodekaan ja aastatel [[1984]]–[[1989]] majandusküberneetika ja statistika kateedri juhataja. Aastatel [[1987]]–[[1989]] oli ta Eesti NSV kõrgkoolide rektorite nõukogu teadussekretär. Aastast [[1993]] on ta tegutsenud eraettevõtluses (ta on olnud hulgikaubandus-, investeerimis- ja väärtpaberifirmade juht). Tema uurimisaladeks on analüüs, statistika ja infotehnoloogia rakenduslikes majandusvaldkondades (ettevõttemajanduses, tervishoiuökonoomikas ja mujal). Tal on üle 90 teadusliku töö, seejuures on ta 7 monograafia autor või kaasautor. == Isiklikku == Ta on aastast [[1981]] abielus kardioloog [[Külliki Karu]]ga (neiuna Külliki Kangro; professor [[Gunnar Kangro]] ja pulmonoloog [[Hilja Kangro]] tütar). Tema isa oli psühhiaatriaprofessor [[Elmar Karu]], vanem vend oli arstiteadlane ja spordiarst [[Toomas Karu]], noorem vend oli arstiteadlane ja poliitik [[Laur Karu]] (1942–1996). == Kirjandus == * [[Eesti teaduse biograafiline leksikon]] 1. köide {{JÄRJESTA:Karu, Jaak}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 5ol7wtwa8ql7riows1ecbi70uppn3ds 7248277 7248276 2026-10-05T20:51:26Z Juhan242 213253 /* */ 7248277 wikitext text/x-wiki '''Jaak Karu''' (sündinud [[16. mai]]l [[1946]] [[Tartu]]s) on eesti [[majandusteadlane]]. Ta lõpetas aastal [[1964]] [[Tartu 1. Keskkool]]i ja aastal [[1971]] [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]]. Aastal [[1974]] lõpetas samas aspirantuuri ja kaitses [[majandusteaduse kandidaat|majandusteaduse kandidaadi]] väitekirja; väitekirjas käsitles majandustegevuse analüüsi stohhastiliste meetodite täiustamist tööpingiehitustööstuse andmetel. Ta oli aastatel [[1974]]–[[1975]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusküberneetika ja statistika kateedri assistent, aastatel [[1975]]–[[1977]] ja [[1980]]–[[1983]] sama kateedri vanemõpetaja. Aastatel [[1978]]–[[1980]] oli ta vanemteadur. Aastatel [[1980]]–[[1982]] oli ta majandusküberneetika ja statistika kateedri dotsent; lisaks oli ta aastatel [[1976]]–[[1977]] TRÜ majandusteaduskonna prodekaan ja aastatel [[1984]]–[[1989]] majandusküberneetika ja statistika kateedri juhataja. Aastatel [[1987]]–[[1989]] oli ta Eesti NSV kõrgkoolide rektorite nõukogu teadussekretär. Aastast [[1993]] on ta tegutsenud eraettevõtluses (ta on olnud hulgikaubandus-, investeerimis- ja väärtpaberifirmade juht). Tema uurimisaladeks on analüüs, statistika ja infotehnoloogia rakenduslikes majandusvaldkondades (ettevõttemajanduses, tervishoiuökonoomikas ja mujal). Tal on üle 90 teadusliku töö, seejuures on ta 7 monograafia autor või kaasautor. == Isiklikku == Ta on aastast [[1981]] abielus kardioloog [[Külliki Karu]]ga (neiuna Külliki Kangro; professor [[Gunnar Kangro]] ja pulmonoloog [[Hilja Kangro]] tütar). Tema isa oli psühhiaatriaprofessor [[Elmar Karu]], vanem vend oli arstiteadlane ja spordiarst [[Toomas Karu]], noorem vend oli arstiteadlane ja poliitik [[Laur Karu]] (1942–1996). == Kirjandus == * [[Eesti teaduse biograafiline leksikon]] 1. köide {{JÄRJESTA:Karu, Jaak}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] dv1h1rwagwgqhd8of2f4bw0zlfa93tc 7248281 7248277 2026-10-05T20:53:57Z Juhan242 213253 /* */ 7248281 wikitext text/x-wiki '''Jaak Karu''' (sündinud [[16. mai]]l [[1946]] [[Tartu]]s) on eesti [[majandusteadlane]]. Ta lõpetas aastal [[1964]] [[Tartu 1. Keskkool]]i ning aastal [[1971]] [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]]. Aastal [[1974]] lõpetas samas aspirantuuri ja kaitses [[majandusteaduse kandidaat|majandusteaduse kandidaadi]] väitekirja; väitekirjas käsitles ta majandustegevuse analüüsi stohhastiliste meetodite täiustamist tööpingiehitustööstuse andmetel. Ta oli aastatel [[1974]]–[[1975]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[majandusküberneetika]] ja [[statistika]] kateedri assistent, aastatel [[1975]]–[[1977]] ja [[1980]]–[[1983]] sama kateedri vanemõpetaja. Aastatel [[1978]]–[[1980]] oli ta vanemteadur. Aastatel [[1980]]–[[1982]] oli ta majandusküberneetika ja statistika kateedri dotsent; lisaks oli ta aastatel [[1976]]–[[1977]] TRÜ majandusteaduskonna prodekaan ning aastatel [[1984]]–[[1989]] majandusküberneetika ja statistika kateedri juhataja. Aastatel [[1987]]–[[1989]] oli ta [[Eesti NSV]] kõrgkoolide rektorite nõukogu teadussekretär. Aastast [[1993]] on ta tegutsenud eraettevõtluses (ta on olnud hulgikaubandus-, investeerimis- ja väärtpaberifirmade juht). Tema uurimisaladeks on analüüs, statistika ja [[infotehnoloogia]] rakenduslikes majandusvaldkondades (ettevõttemajanduses, tervishoiuökonoomikas ja mujal). Tal on üle 90 teadusliku töö, seejuures on ta 7 [[monograafia]] autor või kaasautor. == Isiklikku == Ta on aastast [[1981]] abielus kardioloog [[Külliki Karu]]ga (neiuna Külliki Kangro; professor [[Gunnar Kangro]] ja pulmonoloog [[Hilja Kangro]] tütar). Tema isa oli psühhiaatriaprofessor [[Elmar Karu]], vanem vend oli arstiteadlane ja spordiarst [[Toomas Karu]], noorem vend oli arstiteadlane ja poliitik [[Laur Karu]] (1942–1996). == Kirjandus == * [[Eesti teaduse biograafiline leksikon]] 1. köide {{JÄRJESTA:Karu, Jaak}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] n5i24bfxzammjbuhqs6elscno9egutu 0 373034 7248285 7247961 2026-10-05T20:57:36Z Juhan242 213253 /* */ 7248285 wikitext text/x-wiki '''Toomas Karu''' ([[22. august]]il [[1935]] [[Tartu]] – [[4. oktoober]] [[2026]]) oli eesti [[arstiteadlane]] ja [[spordiarst]]. Ta lõpetas [[1953]]. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja [[1959]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonna]]. Aastatel [[1961]]–[[1964]] oli ta Moskva Kehakultuuri Keskinstituudi aspirant; kaitses seal aastal [[1967]] väitekirja "Приложение корреляционного анализа при изучении воздействия повторных силовых нагрузок на гемодинамику у юных спортсменов" ja sai [[meditsiinikandidaat|meditsiinikandidaadi]] kraadi. Aastal [[1975]] kaitses ta Tartu Riiklikus Ülikoolis väitekirja "Automatiseeritud arstliku kontrolli süsteem treenitusseisundi komponentaalse struktuuri hindamiseks kõrge kvalifikatsiooniga sportlastel" ja sai [[meditsiinidoktor]]i kraadi. Ta oli aastatel [[1959]]–[[1961]] Tartu Arstliku Kehakultuuri Dispanseri spordiarst. Aastatel [[1964]]–[[1968]] oli ta Tartu Riikliku Ülikooli spordimeditsiini kateedri vanemõpetaja, [[1964]]–[[1973]] ja [[1975]]–[[1979]] sama kateedri dotsent; [[1973]]–[[1975]] oli ta vanemteadur ning [[1979]]–[[1992]] sama kateedri professor; lisaks oli ta [[1971]]–[[1990]] spordimeditsiini kateedri juhataja. Aastatel [[1992]]–[[1998]] oli Karu [[Tartu Ülikool]]i spordimeditsiini ja taastusravi erakorraline professor; lisaks oli ta [[1989]]. aastast [[Kuopio Ülikool]]i [[dotsent]]. [[1998]]. aastast oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Ta on uurinud [[hemodünaamika]]t ning automatiseeritud analüüsi abil füsioloogiliste näitajate dünaamikat kehaliste koormuste korral, spordivigastuste ravi ning treenitusseisundi määramist labori- ja treeningutingimustes. Ta on avaldanud uurimusi ka [[röntgenkardiomeetria]] alalt ning spordimeditsiini üldküsimuste kohta. Ta on olnud Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni liige ning aastatel [[1970]]–[[1996]] selle aseesimees. Aastast [[1992]] oli ta Balti Spordimeditsiini Assotsiatsiooni president. Temalt on ilmunud üle 120 teaduspublikatsiooni. ==Tunnustus== * 1998 – [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> * 2015 – Leedu Olümpiakomitee medal == Isiklikku == Tema isa oli psühhiaatriaprofessor [[Elmar Karu]], tema vend oli arstiteadlane ja poliitik [[Laur Karu]] (1942–1996), teine vend on majandusteadlane [[Jaak Karu]] ning õde oli suusataja ja taastusraviarst [[Ann Tamm]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.esbl.ee/biograafia/Toomas_Karu Biograafia] [[ESBL]]-is {{JÄRJESTA:Karu, Toomas}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Eesti spordiarstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2026]] m8tivk4t5pxgbq2ov10o3irenjgras9 0 373690 7248062 7182782 2026-10-05T13:52:38Z Gert7 7706 Tavaline pilt 7248062 wikitext text/x-wiki {{Kirjanik | Nimi = Maiken Pius | Pilt = Tõde ja õigus KROOT Maiken Pius.jpg | Pildi_suurus = | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = Maiken Pius filmis "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" | Alt_tekst = <!-- --> | Sünninimi = Maiken Schmidt | Sünniaeg = {{süv|1985|4|17}} | Sünnikoht = [[Eesti]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Puhkepaik = | Pseudonüüm = | Rahvus = eestlane | Kodakondsus = | Haridus = | Elukutse = [[näitleja]] | Tunnustused = | Tegutsemisaastad = <!-- --> | Abikaasa = [[Priit Pius]] | Elukaaslane = | Lapsed = 2 | Sugulased = <!-- --> | Allkiri = | Koduleht = | Portaal = }} '''Maiken Pius''' (kuni [[2019]]. aastani '''Maiken Schmidt'''; sündinud [[17. aprill]]il [[1985]]) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud [[2003]]. aastal [[Kilingi-Nõmme Gümnaasium]]i,<ref>[http://www.kilingi.edu.ee/huvitavat/vilistlased/55-lend-2003-a 55. lend 2003. a] Kilingi-Nõmme Gümnaasium</ref> [[2006]]. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal ning [[2012]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (25. lend). Ta on [[2012]]. aastast [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] näitleja. == Rollid teatris == === Linnateatris === {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Autor ! Lavastaja ! class="unsortable" | Märkused |- | 2008 | "[[Arbuusisuhkrus]]" | Margarethe | [[Richard Brautigan]] | [[Jaanus Rohumaa]] | |- | 2010 | "Jumala Narride Vennaskond" | Kelluke | [[Peter Barnes]] | [[Elmo Nüganen]] | diplomilavastus |- | rowspan="3" | 2011 | "Vaata, ma kukun" | Donna | [[Johanna Emanuelsson]] | [[Diana Leesalu]] | |- | "Scapini kelmused" | Zerbinette | [[Molière]] | [[Elmo Nüganen]] | |- | "Gizzelle" | Gizzelle | [[Aleksandr Pepeljajev]] | Aleksandr Pepeljajev | diplomilavastus |- | rowspan="3" | 2012 | "Tõde ja õigus. Teine osa" | Molli | [[A. H. Tammsaare]], Elmo Nüganen | Elmo Nüganen | |- | "Lantimiskunstnikud" | Ema, ilus tüdruk, kolleeg | [[Diana Leesalu]], [[Paavo Piik]] | Diana Leesalu, [[Paavo Piik]] | |- | "Eesti filmi laulud" | Laulja | [[Riina Roose]] | | |- | rowspan="2" | 2013 | "Kolm vihmast päeva" | Nan Janeway, Lina | Richard Greenberg | Diana Leesalu | |- | "Offline" | Elis | Diana Leesalu | Diana Leesalu | |- | rowspan="2" | 2014 | "Igatsus" | Nataša | [[William Boyd]] | Elmo Nüganen | |- | "Hiirtest ja inimestest" | Curley naine | [[John Steinbeck]] | [[Vallo Kirs]] | |- | rowspan="2" | 2015 | "Krabat" | Eeslaulja | [[Otfried Preußler]] | Diana Leesalu | |- | "Melujanu" | Osatäitja | | Maiken Schmidt, Paavo Piik, [[Henrik Kalmet]], [[Priit Võigemast]] | |- | rowspan="3" | 2016 | "See hetk" | Agnes | Michael Cristofer | [[Alo Kõrve]] | |- | "[[Suveöö unenägu]]" | Hermia | [[William Shakespeare]] | [[Jaanus Rohumaa]] | suvelavastus |- | "Inimesed, kohad ja asjad" | Dublant, Meredith, Arst, Näitlejanna | Duncan Macmillan | Diana Leesalu | |- | 2017 | "[[Macbeth]]" | Leedi Macduff, Nõid | [[William Shakespeare]], Antti Mikkola | Antti Mikkola | |- | rowspan="2" | 2021 | "Abel Sánchez. Ühe kire lugu" | Helena | [[Miguel de Unamuno]], Roos Lisette Parmas | Margaret Sarv | |- | "Põhjas" | Nataša | [[Maksim Gorki]] | [[Uku Uusberg]] | |- |2022 |"Kalaranna 28" |Susanna Soost |[[Uku Uusberg]] |Uku Uusberg | |- |2022 |"Osnap" |osatäitja | |[[Riina Roose]] |esietendus 2020, rollis alates 2022 |- |2022 |"Revident" |Linnapealiku tütar |[[Nikolai Gogol]] |[[Markus Helmut Ilves]] | |- | 2022 | "451° Fahrenheiti" | tegelane videos | Ray Bradbury / Diana Leesalu | Diana Leesalu | |- | 2023 | "Suur veeuputus" | trupi liige | Priit Võigemast / [[Laura Kalle]] / trupp | Priit Võigemast |suvelavastus |- |2023 |"Seitsmemagajapäev" |esitaja | |[[Riina Roose]] ja trupp | |- |2023 |"Nõusolek" |Saara |Nina Raine |Taago Tubin | |- |2024 |"Kolemees" |Fanny |[[Marius von Mayenburg]] |[[Jan Ehrenberg]] | |- |2024 |"Õpetatud naised" |Armande, tütar |[[Molière]] |[[Priit Strandberg]] | |- |2025 |"Krum" |Dupa |Hanoh Levin |[[Marta Aliide Jakovski]] | |- |2025 |"Karussell" |Marie |Florian Zeller |[[Anu Lamp]] | |- | |} === Mujal === {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Autor ! Lavastaja ! Teater |- | rowspan="2" | 2012 | "Mõõt mõõdu vastu" | Isabella | [[William Shakespeare]] | [[Ingo Normet]] | [[Ugala]] |- | "Lõikuspeo tantsud" | Maggie | [[Brian Friel]] | [[Priit Pedajas]] | [[Eesti Draamateater]] |- | 2013 | "Electronic city" | | Falk Richter | Kristjan Rohioja | [[VAT Teater]] |- | rowspan="2" | 2014 | "NO52,5 Aktsioon: Tantsulaager" | | | Maiken Schmidt, [[Märt Agu]], Oliver Soomets | [[Teater NO99]] |- | "Testamenditäitjad" | Riina | [[Indrek Hargla]] | [[Peeter Tammearu]] | [[Kuressaare Teater]] |- |} ==Filmid== ===Filmirollid=== {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Pealkiri ! Roll ! class="unsortable" | Märkused |- | 2012 | "[[Deemonid (film)|Deemonid]]" | Klienditeenindaja | |- | 2015 | "[[1944 (film)|1944]]" | Aino Tammik | |- | 2017 | "[[Keti lõpp]]" | Teenindaja | |- | 2018 | "Mihkel" | Veera | |- | 2019 | "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" | Krõõt | |- | 2023 | "[[Kuulsuse narrid (film)|Kuulsuse narrid]]" | Agnes | |- |2023 |"Pr Chatterjee vs Norra" |Maria Møller | |- |2026 |"Täiuslikud võõrad" |Eva | |} ===Telesarjarollid=== {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Pealkiri ! Roll ! class="unsortable" | Märkused |- | 2011–2012 | "Päikese poole" | Älis | telesari, peaosa |- | 2018 | "[[Pank (seriaal)|Pank]]" | Nordpanga teller | telesari |- | 2010–2019 | "[[ENSV (seriaal)|ENSV]]" | Kaire | telesari |- | 2020– | "EnsV" | Kaire | telesari |- | 2022–2023 | "[[Uus algus (telesari)|Uus algus]]" | Piret | telesari |- | 2023–2024 | "Elu võimalikkusest maal" | Mari | telesari |} == Tunnustus == * 2013 – parima naisnäitleja eripreemia filmifestivalil "Blue Sea Baltic Herring" (Soome) osatäitmise eest lühifilmis "Kevad á la carte" * 2014 – AS-i ESPAK näitlejapreemia * 2017 – Eesti Päevalehe eripreemia * 2023 – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] (osatäitmised: Kelluke – „Jumala narride vennaskond“ (2010); Donna – „Vaata, ma kukun“ (2011, mõlemad Tallinna Linnateater ja EMTA lavakunstikool); Nan Janeway ja Lina – „Kolm vihmast päeva“ (2013, Tallinna Linnateater); Riina – „Testamenditäitjad“ (2014, Kuressaare Linnateater); Curley naine – „Hiirtest ja inimestest“ (2014); Agnes – „See hetk“ (2016); Meredith, Dublant, Arst ja Näitlejanna – „Inimesed, kohad ja asjad“ (2016); Helena – „Abel Sánchez. Ühe kire lugu“ (2021); osatäitja – „Osnap“ (2022); Linnapealiku tütar – „Revident“ (2022, kõik Tallinna Linnateater); Krõõt – „Tõde ja õigus“ (2019, Allfilm)) * 2026 - naiskõrvalosatäitja auhind, Dupa lavastuses "Krum", (Tallinna Linnateater) * 2026 - Leida Rammo fondi stipendaat ===Teatrisisesed auhinnad=== * 2013 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naiskõrvalosatäitjale rollide eest lavastuses "Lantimiskunstnikud" * 2014 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale ==Isiklikku== Tema abikaasa on näitleja [[Priit Pius]], nad abiellusid juulis 2019.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/klops-palju-onne-priit-pius-ja-maiken-schmidt-soudsid-abieluranda?id=86869613 Palju õnne! Priit Pius ja Maiken Schmidt sõudsid abieluranda!]</ref> Neil on poeg (2018)<ref>[http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-priit-pius-ja-maiken-schmidt-said-lapsevanemateks?id=81680383 Palju õnne! Priit Pius ja Maiken Schmidt said lapsevanemateks]. Kroonika/Delfi, 06.04.2018.</ref> ja tütar (2020).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/klops-kaks-emandat-saara-pius-onnitles-maiken-ja-priit-piusi-imearmsate-piltidega?id=89304133 KLÕPS | Kaks emandat! Saara Pius õnnitles Maiken ja Priit Piusi imearmsate piltidega]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://linnateater.ee/person/maiken-pius/ Maiken Pius (Linnateatri kodulehel)] * [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9676 Maiken Schmidt Eesti filmi andmebaasis] * {{imdb nimi|id=5759964}} * [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/schmidt_maiken1 Maiken Pius Eesti Entsüklopeedia veebiversioonis] {{JÄRJESTA:Pius, Maiken}} [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 2cl2w473f5w8gwt62dp7iora2xlir3d 0 374086 7248352 7200810 2026-10-06T07:16:13Z ~2026-53874-55 239080 /* */ 7248352 wikitext text/x-wiki '''Tartu Alik''' kavandati [[Tartu kindlus]]e [[muldkindlustus]]tena [[Rootsi aeg|Rootsi Alik gei ajal]] 1660. aastate lõpul, igale kavandatud [[bastion]]idest anti hiljem Rootsi valitsejate nimed. Enne [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algust saadi kaheksast bastionist valmis vaid neli, veel mõnda jõuti alustada. Nelja bastioni asendit võib linnaplaanilt tänapäeval hinnata [[Vallikraavi tänav]]a kontuuri järgi.<ref name="Jalutaja">"17. ja 18. sajandi muldkindlustused", Rmt: Mart Siilivask, Tõnis Kimmel "Jalutaja teejuht. Tartu I. Südalinn ja toometagune" Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2009, lk 24-25</ref> [[File:BM09185Am.jpg|pisi|[[Johann Christoph Brotze]] (1742-1823) plaan Tartust 18. sajandi lõpus.]] Tartu varasemad kindlustused olid rajatud [[suurtükk]]ide eelsel ajal ning sõdades hävinud, suurekaliibriliste tulirelvade kasutuselevõtt muutis aga kaitserajatiste ehitamist täielikult. 1653. aastal kaebas [[Tartu komandant]] [[Andreas Koskull]] tollasele [[Liivimaa kindralkuberner]]ile [[Gustav Horn]]ile, et linna kindlustused on täiesti lagunenud ning tornide vilets seisund ei luba kasutada neis asuvaid suurtükke. See oli tõenäoliselt üks põhjustest, miks [[Tartu piiramine (1656)|Tartu 1656. aasta juulis venelaste piiramisele]] alistus.<ref name="Jalutaja" /> Uute bastionide plaanid telliti saksa päritolu [[fortifikatsioon]]iinsenerilt [[Jacob Stael von Holstein]]ilt. 1660. aastate lõpul alustati kindlustusvööndi ehitust, mis katkes aga sõja tõttu.<ref name="Jalutaja" /> Ehkki 1708. aastal Tartu [[Peeter I]] käsul laastati, tehti [[Katariina II]] valitsemisajal plaane Rootsi-aegsete Tartu kindlustuste taastamiseks ja laiendamiseks ning alustati ka selleks tarvilikke ehitustöid. Poliitilise olukorra muutudes tundis [[Vene keisririik]] end siiski üha kindlamalt ning 1782. aastal kustutati Tartu kui sisemaine asula [[kindluslinn]]ade nimekirjast. Sellega seoses lubas Katariina II 18. sajandi vältel korduvalt tulekahjudest laastatud linna elanikel kasutada kindlustuste, nii bastionide kui ka linnamüüri materjali tsiviilehituseks.<ref>Malle Salupere "Tuhandeaastane Tartu" Tartu: Vanemuise Seltsi kirjastus, 2011, lk 24</ref> ==Bastionid== [[Fail:Dorpat 1696 nach L. Nörlingh, mit Ergänzungen von K. v. Löwis 1914.png|pisi|433x433px|L. Nörlingh'i Tartu plaan aastast 1696, täiendas [[Karl von Löwis of Menar]] aastal 1914. Suurtähtedega on märgitud järgmised (projekteeritud) bastionid: '''A.''' Karl IX bastion; '''B.''' Karl X Gustavi bastion; '''C.''' Gustav II Adolfi bastion; '''D.''' Karl XI bastion; '''E.''' Gustav I Vasa bastion; '''F.''' Ulrika Eleonora bastion; '''G.''' Kristiina bastion; '''H.''' Hedwig Eleonora bastion.]] [[File:Karl XI bastion.jpg|pisi|300px|Karl XI bastion, Toomemäel]] Tartu bastionid said nimed Rootsi kuningate ja kuningannade järgi. *'''[[Karl IX]] bastion''' ([[Saksa keel|saksa keeles]] ''Bastion Carl IX'') (kaardil '''A.''') paiknes [[Toomemägi|Toomemäe]] kaguservas [[Riia värav]]a ja [[Piiskopitorn]]i vahel, nüüdse Vallikraavi ja [[Ülikooli tänav]]a nurgal. Osa bastionist kasutasid linnaelanikud 18. sajandil ehitusmaterjalina, säilinud on [[Vallikraavi tänav|Vallikraavi]] 1 ja [[Ülikooli tänav|Ülikooli]] 8 hoonete tagune osa. 19. sajandil ehitati [[Vallikraavi tänav]]a äärse nõlva kaitseks tugimüür. *'''[[Karl X Gustav]]i bastion''' (saksa keeles ''Bastion Carl Gustav'') (kaardil '''B.''') rajati Toomemäe lõunaküljele. 1803–1805 ehitati sellele [[Vana anatoomikum|Vana Anatoomikum]] (koordinaadid: {{koord|tekst=/|NS=58/22/40/N|EW=26/43/2/E|nimi=Karl X Gustavi bastion}}). *'''[[Gustav II Adolf]]i bastion''' (saksa keeles ''Bastion Gustav Adolph'') (kaardil '''C.''') asus Toomemäe edelaküljel, [[Kiek in de Kök (Tartu)|Kiek in de Kök]]i ja [[Pikk Hermann (Tartu)|Pika Hermanni]] torni vahel, hilisema [[Tartu Ülikooli haavakliinik]]u taga. 1913. aastal püstitati sellele kirurg [[Ernst Bergmanni monument]] ({{koord|tekst=/|NS=58/22/44/N|EW=26/42/47/E|nimi=Gustav II Adolfi bastion}}). *'''[[Karl XI]] bastion''' (saksa keeles ''Bastion Carl XI'') (kaardil D.) oli Toomemäe loodeküljel, kuhu 19. sajandil rajati [[Musumägi (Tartu)|Musumägi]]. See oli viimane bastion, mis enne Põhjasõda enam-vähem valmis sai, ehkki idaosas jäid mullatööd pooleli ({{koord|tekst=/|NS=58/22/52/N|EW=26/42/50/E|nimi=Karl XI bastion}}). *'''[[Gustav I Vasa]] bastioni''' (saksa keeles ''Bastion Gustavus Primus'') (kaardil '''E.''') hakati ehitama nüüdse [[Kloostri tänav]]a ja [[Tartu Kesklinna Kool]]i vahele. Muldkehade osi on säilinud sealtkandi hoovides. *'''[[Ulrika Eleonora]] bastion''' (saksa keeles ''Bastion Ulrika Eleonora'') (kaardil '''F.''') paikneb Tartu ajaloolisest südamest põhjas, praeguses [[Tartu Ülikooli botaanikaaed|Tartu Ülikooli botaanikaaias]]. *'''[[Kristiina]] bastion''' (saksa keeles ''Bastion Christina'') (kaardil '''G.''') pidi rajatama [[Tartu linnamüür]]i ja [[Emajõgi|Emajõe]] vahele linna idakülje keskel, seda piiranuks [[Munga tänav (Tartu)|Munga]] ja [[Küütri tänav]]. Enne sõja algust ei jõutud seda isegi alustada. *'''[[Hedwig Eleonora]] bastioni''' (saksa keeles ''Bastion Hedwig Eleonora'') (kaardil '''H.''') muldkeha oli linnast kagus nüüdse [[Poe tänav]]a jõepoolse osa kohal. 18. sajandil kasutati seda ehitusmaterjalina ning 19. sajandil tehti tasandatud bastioni kohale haljasala. Hiljem paiknes seal [[Tartu Kaubahoov]] ja tänapäeval [[Keskpark]].<ref name="Jalutaja" /> ({{koord|tekst=/|NS=58/22/44/N|EW=26/43/32/E|nimi=Hedwig Eleonora bastion}}) ==Vaata ka== *[[Tallinna bastionid]], [[Tallinna muldkindlustusvöönd]] *[[Tartu linnamüür]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Siilvask, Mart; Kimmel, Tõnis (2009). ''17. ja 18. sajandi muldkindlustused''. Raamatus: ''Jalutaja teejuht. Tartu I. Südalinn ja toometagune''. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 24-25. * von Löwis of Menar, Karl (1922). ''[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Burgenlexikon für Alt-Livland]'' (PDF) (saksa). Riga: Verlag der Aktiengesellschaft Walters und Rapa. Lk 50-53. ==Välislingid== *[http://www.horisont.ee/node/1881 Kalle Kroon. Käsu Hansu aegne Tartu Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis. Horisont 4/ 2012] *[http://www.dorpat.ru/fort/bastions/ Dorpat.ru: Бастионы] [[Kategooria:Eesti militaarehitised]] [[Kategooria:Eesti linnakindlustused]] [[Kategooria:Tartu ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:17. sajand Tartus]] __SISUKORRATA__ dr2f48hcy86aks1lgi3xpebc4vmfqun 0 374109 7248339 7168615 2026-10-06T06:25:39Z Amherst99 15496 /* */ 7248339 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kalev Kallemets 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Kalev Kallemets 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]] '''Kalev Kallemets''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1979]] [[Haapsalu]]s) on [[Eesti]] ettevõtja ja poliitik, [[Fermi Energia|Fermi Energia OÜ]] juhatuse esimees. Ta oli [[XII Riigikogu]] liige. Ta on lõpetanud [[1997]]. aastal [[Taebla Gümnaasium]]i. [[2002]]. aastal lõpetas ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i majandusteaduskonna rahvamajanduse bakalaureuseõppes ja [[2008]]. aastal [[Estonian Business School]]i finantsjuhtimise magistrikraadiga. [[2009]]. aastast oli ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i doktorant (juhendaja [[Üllas Ehrlich]]). 27. augustil 2019 kaitses ta doktoritöö "Development of Resource Regime of Oil Shale Industry: A Case of Estonia" ("Põlevkivitööstuse ressursipoliitika arendamine Eesti näitel").<ref>https://www.ttu.ee/instituut/arikorralduse-instituut/uudised-64/195170/</ref>Ta on [[Korporatsioon Vironia|Vironia korporatsiooni]] liige. Ta töötas aastatel [[2001]]–[[2002]] [[Justiitsministeerium]]is siseaudiitorina. [[2002]]–[[2003]] oli [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]] peasekretär. [[2003]]–[[2008|2016]] OÜ Gutsch juhatuse liige, [[2008]]–[[2011]] MTÜ Eesti Tuumajaam tegevjuht, [[2011]]–[[2014]] töötas ta [[Viru Keemia Grupp]] AS-is. 2019. aastal asutas ta ettevõtte [[Fermi Energia]], mille eesmärgiks on arendada võimalust võtta Eestis kasutusele uue põlvkonna väike [[moodulreaktor]]. Tal on ettevõttes 40% osalus.<ref>https://majandus24.postimees.ee/6553993/energiaettevote-tahab-eestisse-rajada-uue-polvkonna-tuumareaktorit</ref> == Poliitiline tegevus == Ta kuulus aastatel 1998–2016 ning kuulub uuesti aastast 2019 [[Eesti Reformierakond]]a.<ref>https://www.postimees.ee/3955257/kalev-kallemets-astus-reformierakonnast-valja</ref> Kandideeris [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1999.]] ja [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Haapsalu linnavolikokku Reformierakonna nimekirjas (sai 1999. aastal kolm häält ja 2005. aastal kaks häält; kummalgi korral ei osutunud ta valituks); samuti kandideeris ta [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009.]] ja [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Tallinna linnavolikokku (sai 2009. aastal 62 häält ja 2013. aastal 24 häält; kummalgi korral ei osutunud ta valituks (Reformierakonna nimekirjas)). Ta kandideeris [[Riigikogu]] valimistel aastatel [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]] ja [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] (sai 2003. aastal 245 häält ja 2007. aastal 353 häält; kummalgi korral ei osutunud ta valituks (Reformierakonna nimekirjas)). [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 469 häält. Ta ei osutunud valituks, kuid pääses [[18. juuni]]st [[2014]] asendusliikmena [[XII Riigikogu]] koosseisu. Ta kandideeris ka [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kuid ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ja sai 423 häält, kuid ei osutunud valituks. <ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-2.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html</ref> Kallemets kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Saue vald|Saue vallas]], kogus 50 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 7. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kalev%20kallemets Kalev Kallemetsa osalemine valimistel 1999–2017] {{JÄRJESTA:Kallemets, Kalev}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] l6sk8ca8ub7hhv527j5xkoxs8z2rhh8 0 374842 7248102 7148745 2026-10-05T15:20:15Z CristianNX 32692 7248102 wikitext text/x-wiki {{Spordiliiga | nimi = Svenska Hockeyligan | pilt = Swedish_Hockey_League.png | pildisuurus = 210px | pildiallkiri = | praegune hooaeg = | viimane hooaeg = | järgmine hooaeg = | endine nimi = '''Elitserien''' (1975–2013) | sport = [[Jäähoki]] | asutatud = [[1975]] | asutaja = | moto = | võistkondi = 14 | esimene hooaeg = | riik = {{PisiLipp|Rootsi}} | regioon = | lõpetatud = | komissar = Michael Marchal | peakontor = | meister = [[Skellefteå AIK]] (2026) | enim meistritiitleid = [[Djurgårdens IF Hockey|Djurgårdens IF]] (16 tiitlit) | kvalifikatsioon = | TV = [[TV4 AB]] <br> [[C More]] | koduleht = [https://www.shl.se/p/ SHL.se] | kõrgem liigaaste = | madalam liigaaste = [[HockeyAllsvenskan]] | seotud võistlused = | märkused = }} [[Pilt:Le Mat Trophy.svg|pisi|Rootsi jäähokiliiga võitnud klubile antav karikas [[Le Mati karikas]]]] '''Svenska Hockeyligan''' ('''SHL''') on [[Rootsi]] klubi[[jäähoki]] kõrgeim liiga. Svenska Hockeyligan loodi 1975. aastal. Liiga põhihooaeg kestab tavaliselt septembrist aprillini. Põhihooaja kuus parimat klubi pääsevad otse väljalangemismängude veerandfinaali. Kohtadele 7.–10. jäänud klubid selgitavad omavahel välja veel kaks edasipääsejat. Väljalangemismängude võitjast saab Rootsi meister. Võitjaklubi pälvib Le Mat’ karika. Alates 1976. aastast on Rootsi meistriks tulnud kolmteist klubi. Kõige edukamad klubid on [[Djurgårdens IF Hockey]], mis on võitnud 16 korral, [[Brynäs IF]], mis on võitnud 13 korral, ja [[Färjestad BK]], mis on võitnud 10 korral. Rootsi SHL-i peetakse Euroopa üheks kõige tugevamaks jäähokiliigaks Venemaa [[KHL]]-i järel ning Soome [[Liiga]], Šveitsi [[National League (Šveits)|National League]]’i ja Saksamaa [[Deutsche Eishockey-Liga|DEL]]-i kõrval. == Klubid hooajal 2025–2026 == {| class="wikitable" |- ! style="background:white; align=center" |Klubi ! style="background:white; align=center" |Linn ! style="background:white; align=center" |Koduväljak ! style="background:white; align=center" |Mahutavus ! style="background:white; align=center" |Asutatud |- | [[Brynäs IF]] | [[Gävle]] | [[Monitor ERP Arena]] | align=center | 7 909 | align=center | 1912 |- | [[Djurgårdens IF Hockey]] | [[Stockholm]] | [[Hovet]] | align=center | 8 094 | align=center | 1922 |- | [[Frölunda HC]] | [[Göteborg]] | [[Scandinavium]] | align=center | 12 044 | align=center | 1938 |- | [[Färjestad BK]] | [[Karlstadi vald|Karlstadi]] | [[Löfbergs Arena]] | align=center | 8 647 | align=center | 1932 |- | [[HV71]] | [[Jönköping]] | [[Husqvarna Garden]] | align=center | 7 000 | align=center | 1971 |- | [[Leksands IF]] | [[Leksand]] | [[Tegera Arena]] | align=center | 7 650 | align=center | 1938 |- | [[Linköping HC]] | [[Linköping]] | [[Saab Arena]] | align=center | 8 500 | align=center | 1976 |- | [[Luleå HF]] | [[Luleå]] | [[Coop Norrbotten Arena]] | align=center | 6 300 | align=center | 1977 |- | [[Malmö Redhawks]] | [[Malmö]] | [[Malmö Arena]] | align=center | 13 000 | align=center | 1972 |- | [[Rögle BK]] | [[Ängelholm]] | [[Catena Arena]] | align=center | 5 150 | align=center | 1932 |- | [[Skellefteå AIK]] | [[Skellefteå]] | [[Skellefteå Kraft Arena]] | align=center | 6 001 | align=center | 1921 |- | [[Timrå IK]] | [[Timrå]] | [[NHC Arena]] | align=center | 6 000 | align=center | 1928 |- | [[Växjö Lakers]] | [[Växjö]] | [[Vida Arena]] | align=center | 5 700 | align=center | 1997 |- | [[Örebro HK]] | [[Örebro]] | [[Behrn Arena]] | align=center | 5 150 | align=center | 1990 |- |} == Meistrid == {{veergude loend|laius=20em| *1976 – [[Brynäs IF]] *1977 – Brynäs IF *1978 – [[Skellefteå AIK]] *1979 – [[Modo Hockey|Modo AIK]] *1980 – Brynäs IF *1981 – [[Färjestad BK]] *1982 – [[AIK IF|AIK]] *1983 – [[Djurgårdens IF Hockey|Djurgårdens IF]] *1984 – AIK *1985 – [[Södertälje SK]] *1986 – Färjestad BK *1987 – [[IF Björklöven]] *1988 – Färjestad BK *1989 – Djurgårdens IF *1990 – Djurgårdens IF *1991 – Djurgårdens IF *1992 – [[Malmö Redhawks|Malmö IF]] *1993 – Brynäs IF *1994 – Malmö IF *1995 – [[HV71]] *1996 – [[Luleå HF]] *1997 – Färjestad BK *1998 – Färjestad BK *1999 – Brynäs IF *2000 – Djurgårdens IF *2001 – Djurgårdens IF *2002 – Färjestad BK *2003 – [[Frölunda HC|Västra Frölunda HC]] *2004 – HV71 *2005 – [[Frölunda HC]] *2006 – Färjestad BK *2007 – [[Modo Hockey]] *2008 – HV71 *2009 – Färjestad BK *2010 – HV71 *2011 – Färjestad BK *2012 – Brynäs IF *2013 – Skellefteå AIK *2014 – Skellefteå AIK *2015 – [[Växjö Lakers HC]] *2016 – Frölunda HC *2017 – HV71 *2018 – Växjö Lakers HC *2019 – Frölunda HC *2020 – ei peetud [[Koroonapandeemia Rootsis|koroonapandeemia]] tõttu Rootsis *2021 – Växjö Lakers HC *2022 – Färjestad BK *2023 – Växjö Lakers HC *2024 – Skellefteå AIK *2025 – Luleå HF *2026 – Skellefteå AIK }} == Vaata ka == *[[Le Mati karikas]] == Välislingid == {{Commonscat|Swedish Hockey League}} [[Kategooria:Jäähokiliigad]] [[Kategooria:Rootsi jäähoki]] 7wnh53gqr6yiymn4mnp46c8xhzxh5pg 0 377762 7248262 7106818 2026-10-05T20:32:51Z Funktsionalism-modernism 231916 Oli määratud asendamisele 2022.a monumendi töörühma poolt, kuid peale facebooki postituse pole leidnud allikat 2023. aasta eemaldamise kohta 7248262 wikitext text/x-wiki [[Pilt:II maailmasõjas hukkunute ühishaud Paldiskis.jpg|pisi|II maailmasõjas hukkunute ühishaud Paldiskis]] '''Paldiski II maailmasõja matmispaik''' paikneb [[Paldiski õigeusu kalmistu]] [[Põhi|põhjapoolses]] osas, kuid ei moodusta omaette kalmistut. Matmispaik asub [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise kihelkonnas]], praeguse haldusjaotuse järgi [[Paldiski]] linnas. Kalmistuosale on praeguste mälestustahvlite järgi maetud 6 inimest. Teiste andmete järgi on sinna maetud 12 inimest, kuid osa neist võivad olla ümber maetud.<ref>[[Elga Vainu]]. Paldiski vennashaud. - Harju rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Kaitstavad mälestised. [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1988. Lk 190</ref> Paldiski II maailmasõja matmispaik tunnistati 1995. aastal kultuurimälestiseks.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=20 Paldiski II maailmasõja matmispaik Muinsuskaitseameti kodulehel]</ref> 2023. aastal asendati mälestusärk neutraalse hauatähisega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Monumentide töörühm |kuupäev=23 november 2022 |pealkiri=Monumentide töörühma kokkuvõte |url=https://riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2022-11/Monumentide%20koond%C3%BClevaade_23_11_2022.pdf |vaadatud=5 oktoober 2026 |lehekülg=218}}</ref>{{Lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{kultuurimälestis}} *[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=19 Kultuurimälestis nr 19 "Paldiski linnakalmistu"] {{Coordinate|NS=59.3437611111111|EW=24.06525|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Paldiski õigeusu kalmistu]] [[Kategooria:Paldiski kalmistud]] [[Kategooria:Nõukogude sõjaväekalmistud Eestis]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]] 4tot8tdzogx27r2tvdvbecyik0pnroc 0 379191 7248284 7106831 2026-10-05T20:56:43Z Funktsionalism-modernism 231916 Mälestusmärgi eemaldamine 7248284 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Varbla kirikaia mälestusmärk.jpg|pisi|Ühishaua juurde püstitatud mälestusmärk]] '''Varbla II maailmasõjas hukkunute ühishaud''' on [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Helmküla]]s [[Varbla kirikuaed|Varbla kirikuaias]] asuv [[II maailmasõda|II maailmasõjas]] hukkunute [[ühishaud]]. Ühishaua keskel on 1950. aastal püstitatud mälestussammas<ref>{{kultuurimälestis|8350}} (vaadatud 24.09.2014)</ref>. Ühishaud on arvele võetud [[kultuurimälestis]]ena. Mälestusmärk asendati neutraalse tähisega 2022. aastal. Algne mälestusmärk teisaldati [[Virtsu muuseum|Virtsu muuseumisse]], ning on seal hoiul.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hepner |eesnimi=Juhan |kuupäev=30 august 2022 |pealkiri=Lääneranna vald teisaldas viis punamonumenti |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/1608699760/laaneranna-vald-teisaldas-viis-punamonumenti |vaadatud=5 oktoober 2026}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Ilves |eesnimi=Kaie |kuupäev=21 august 2026 |pealkiri=Vallavanem pakub võimalust viia Lihula sammas muuseumisse |väljaanne=Lääne Elu |url=https://online.le.ee/2026/08/21/vallavanem-pakub-voimalust-viia-lihula-sammas-muuseumisse/ |vaadatud=5 oktoober 2026}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|8350}} [[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]] q3ueuyglz5afo9r4yvn7lb1d48rb2u8 7248288 7248284 2026-10-05T21:00:55Z Funktsionalism-modernism 231916 7248288 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Varbla kirikaia mälestusmärk.jpg|pisi|Ühishaua juurde püstitatud mälestusmärk]] '''Varbla II maailmasõjas hukkunute ühishaud''' on [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Helmküla]]s [[Varbla kirikuaed|Varbla kirikuaias]] asuv [[II maailmasõda|II maailmasõjas]] hukkunute [[ühishaud]]. Ühishaua keskel oli 1950. aastal püstitatud mälestussammas<ref>{{kultuurimälestis|8350}} (vaadatud 24.09.2014)</ref>. Ühishaud on arvele võetud [[kultuurimälestis]]ena. Mälestusmärk asendati neutraalse tähisega 2022. aastal. Algne mälestusmärk teisaldati [[Virtsu muuseum|Virtsu muuseumisse]], ning on seal hoiul.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hepner |eesnimi=Juhan |kuupäev=30 august 2022 |pealkiri=Lääneranna vald teisaldas viis punamonumenti |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/1608699760/laaneranna-vald-teisaldas-viis-punamonumenti |vaadatud=5 oktoober 2026}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Ilves |eesnimi=Kaie |kuupäev=21 august 2026 |pealkiri=Vallavanem pakub võimalust viia Lihula sammas muuseumisse |väljaanne=Lääne Elu |url=https://online.le.ee/2026/08/21/vallavanem-pakub-voimalust-viia-lihula-sammas-muuseumisse/ |vaadatud=5 oktoober 2026}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|8350}} [[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]] qggff82xu54l3n2cc13358lx82rz89r 0 379648 7248192 7106827 2026-10-05T18:56:01Z Funktsionalism-modernism 231916 Tänapäev 7248192 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas|Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussambaga Narvas]]}} [[Pilt:II Maailmasõjas hukkunute ühishaud 47.jpg|pisi|Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas (2011)]] '''Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas''' on [[Narva]] linnas [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja [[Viktoria bastion]]i vahelisel alal asuv [[ühishaud]]. See on arvele võetud [[ajaloomälestis]]ena. Monumendil oli [[kunstmarmor]]ist plaat tekstiga: Au langenud kangelastele ning aastaarvud 1941-1945, selle all sama venekeelne tekst.<ref name="KRR" /> Ühishauale püstitati mälestussammas 1947. aastal ja seda restaureeriti 2009. aastal.<ref name="KRR">{{kultuurimälestis|47}} (vaadatud 01.10.2014)</ref> Monumendi plaat asendati 2022. aasta 16. augustil neutraalse tähisega.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lomp |eesnimi=Loora-Elisabet |kuupäev=16 august 2022 |pealkiri=Nõukogude sõjasümbolitega monumendid Narvas on teisaldatud |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/7585709/noukogude-sojasumbolitega-monumendid-narvas-on-teisaldatud |vaadatud=5 oktoober 2026}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Krjukov |eesnimi=Aleksander |kuupäev=16 august 2022 |pealkiri=Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti |vaadatud=5 oktoober 2026}}</ref> [[File:II Maailmasõjas hukkunute ühishaud 47-1.jpg|pisi|left]] == Vaata ka == *[[Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narva-Jõesuus]]<ref>{{kultuurimälestis|48}}</ref>, [[Narva-Jõesuu kalmistu]]l [[Jaan Poska tänav (Narva-Jõesuu|J. Poska tänav]] 94 . ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|47}} *[http://www.postimees.ee/1751849/narvas-uuendatakse-omavoliliselt-muinsuskaitse-all-olevat-malestusmarki Narvas uuendatakse omavoliliselt muinsuskaitse all olevat mälestusmärki], www.postimees.ee, 25. jaanuar 2008 *Jüri Tõnisson, [http://kultuur.elu.ee/ke501_narva.htm Kellele püstitati obelisk?], Kultuur ja Elu 3/2010 {{Coordinate|NS=59.382715|EW=28.203495|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Narva kultuurimälestised]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]] g9jm1ywfbthnzt9tdnmjrqqyngyv5ln 7248424 7248192 2026-10-06T10:01:15Z Funktsionalism-modernism 231916 7248424 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas|Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussambaga Narvas]]}} [[Pilt:II Maailmasõjas hukkunute ühishaud 47.jpg|pisi|Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas (2011)]] '''Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas''' on [[Narva]] linnas [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja [[Viktoria bastion]]i vahelisel alal asuv [[ühishaud]]. See on arvele võetud [[ajaloomälestis]]ena. Monumendil oli [[kunstmarmor]]ist plaat tekstiga: Au langenud kangelastele ning aastaarvud 1941-1945, selle all sama venekeelne tekst.<ref name="KRR" /> Ühishauale püstitati mälestussammas 1947. aastal ja seda restaureeriti 2009. aastal.<ref name="KRR">{{kultuurimälestis|47}} (vaadatud 01.10.2014)</ref> Monumendi plaat asendati 2022. aasta 16. augustil neutraalse tähisega.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lomp |eesnimi=Loora-Elisabet |kuupäev=16 august 2022 |pealkiri=Nõukogude sõjasümbolitega monumendid Narvas on teisaldatud |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/7585709/noukogude-sojasumbolitega-monumendid-narvas-on-teisaldatud |vaadatud=5 oktoober 2026}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Krjukov |eesnimi=Aleksander |kuupäev=16 august 2022 |pealkiri=Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti |vaadatud=5 oktoober 2026}}</ref> [[File:II Maailmasõjas hukkunute ühishaud 47-1.jpg|pisi|left]] == Vaata ka == *[[Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narva-Jõesuus]]<ref>{{kultuurimälestis|48}}</ref>, [[Narva-Jõesuu kalmistu]]l [[Jaan Poska tänav (Narva-Jõesuu|J. Poska tänav]] 94 . ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|47}} *[http://www.postimees.ee/1751849/narvas-uuendatakse-omavoliliselt-muinsuskaitse-all-olevat-malestusmarki Narvas uuendatakse omavoliliselt muinsuskaitse all olevat mälestusmärki], www.postimees.ee, 25. jaanuar 2008 *Jüri Tõnisson, [http://kultuur.elu.ee/ke501_narva.htm Kellele püstitati obelisk?], Kultuur ja Elu 3/2010 {{Coordinate|NS=59.382715|EW=28.203495|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Narva kultuurimälestised]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]] [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] pskj5irvt4n0esp0o0glqsksz5albkq 0 381424 7248299 7124328 2026-10-05T21:30:37Z Velirand 67997 7248299 wikitext text/x-wiki {{surnud oktoobris}} ''Siin loetletakse [[5. oktoober|5. oktoobril]] surnud tuntud isikuid.'' * [[1056]] – [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]], Saksa-Rooma keiser * [[1285]] – [[Philippe III]], Prantsusmaa kuningas 1270–1285 * [[1565]] – [[Lodovico Ferrari]], itaalia matemaatik * [[1606]] – [[Philippe Desportes]], prantsuse luuletaja * [[1880]] – [[Jacques Offenbach]], Prantsuse helilooja * [[1918]] – [[Roland Garros]], prantsuse lendur * [[1926]] – [[Mari Jászai]], ungari näitleja * [[1930]] – [[Stina Berg]], rootsi näitleja * [[1933]] – [[Nikolai Judenitš]], Vene sõjaväelane * 1933 – [[Renée Adorée]], Prantsuse ja USA näitleja * [[1934]] – [[Jean Vigo]], prantsuse filmirežissöör * [[1940]] – [[Silvestre Revueltas]], Mehhiko helilooja ja muusik * [[1941]] – [[Hugo Reimann]], eesti advokaat * 1941 – [[Rudolf Lesta]], eesti kohtunik * 1941 – [[Gustav Talts (linnapea)|Gustav Talts]], eesti jurist ja omavalitsustegelane * [[1943]] – [[Ole Olsen (režissöör)|Ole Olsen]], Taani kineast, [[Nordisk Film]]i asutaja * 1943 – [[Stasys Šimkus]], leedu helilooja * [[1945]] – [[Riho Hoolma]], eesti teatritegelane * [[1946]] – [[István Bethlen]], Ungari poliitik * [[1955]] – [[Jelena Roerich]], vene kirjanik, filosoof ja kultuuriloolane * 1956 – [[Mihkel Uudla]], Eesti sõjaväelane * [[1962]] – [[Sylvia Beach]], USA raamatukaupmees ja kirjastaja * [[1970]] – [[Vladimir Vladislavski]], vene näitleja * [[1971]] – [[Gustav Sergo]], eesti meremees * [[1972]] – [[Aleksander Valsiner]], eesti haridustegelane * [[1973]] – [[Johannes Piiper (zooloog)|Johannes Piiper]], eesti zooloog * 1973 – [[Mieczysław Stoor]], poola näitleja * [[1976]] – [[Lars Onsager]], Norra keemik ja füüsik, [[Nobeli keemiaauhind]] [[1968]] * 1976 – [[Artur Värik]], eesti viiuldaja * [[1977]] – [[Alfred Tooming]], [[EELK]] peapiiskop [[1967]]–[[1977]] * 1977 – [[Vilhelm Reiman]], eesti ajaloolane * [[1989]] – [[Ernesto Formenti]], Itaalia poksija * [[1991]] – [[Elmar Luhats]], eesti rahvamuusik * 1991 – [[Hillar Heinsalu]], eesti karikaturist ja toimetaja * [[1993]] – [[Aleksandr Štein]], Vene kirjanik ja stsenarist * [[1994]] – [[Aili Univere]], eesti keeleteadlane * 1994 – [[Jüri Põldoja]], eesti tennisetreener * [[1999]] – [[Silva Jaanberg]], eesti keraamik * [[2003]] – [[Sid McMath]], USA Arkansase osariigi kuberner * [[2004]] – [[Maurice Wilkins]], inglise biofüüsik * 2004 – [[Liia Leetmaa]], eesti baleriin * 2004 – [[Rein Pähkla]], eesti farmakoloog * [[2006]] – [[Liao Hansheng]], Hiina sõjaväelane ja poliitik * 2006 – [[Friedrich Karl Flick]], saksa-austria tööstur ja investor * 2006 – [[Don Thompson]], briti kiirkõndija, olümpiavõitja 1960 * 2006 – [[Hiljar Pärn]], eesti loomaarstiteadlane * 2006 – [[Jennifer Moss]], briti näitleja * [[2007]] – [[Walter Kempowski]], saksa kirjanik ja arhivaar * 2007 – [[Vladimir Kuzin]], NSV Liidu suusataja, olümpiavõitja (1956) * 2007 – [[Heljo Tassa]], eesti tarbekunstnik * [[2008]] – [[Hans Richter (näitleja)|Hans Richter]], saksa näitleja ja lavastaja * 2008 – [[Leopoldo Elia]], Itaalia jurist ja poliitik * 2008 – [[Lloyd Thaxton]], USA telesaatejuht * 2008 – [[Ernest Beutler]], USA arstiteadlane * 2008 – [[Ken Ogata]], jaapani näitleja * [[2009]] – [[Heidi Oetinger]], saksa kirjastaja * 2009 – [[Izrail Gelfand]], Nõukogude Liidu ja USA matemaatik * 2009 – [[Hugh Lloyd-Jones]], Briti filoloog * 2009 – [[Giselher Klebe]], saksa helilooja * 2009 – [[Johnny Williams]], Briti ragbimängija * 2009 – [[Leon Clarke]], USA jalgpallur * 2009 – [[Suzanne Fiol]], USA fotograaf * 2009 – [[Tim Wheatley]], USA ajakirjanik * 2009 – [[Brian Powell]], USA pesapallur * 2009 – [[Mike Alexander]], Briti muusik * 2009 – [[Kevin McGee]], Briti teleprodutsent * [[2010]] – [[Roy Ward Baker]], inglise režissöör * 2010 – [[Bernard Clavel]], prantsuse kirjanik * 2010 – [[Georges Salomon]], Prantsusmaa ettevõtja * 2010 – [[Jānis Klovāns]], läti maletaja * 2010 – [[Steve Lee]], Šveitsi laulja *[[2011]] – [[Steve Jobs]], USA infotehnoloog ja ettevõtja *[[2012]] – [[Claude Pinoteau]], prantsuse filmilavastaja ja -produtsent * 2012 – [[Eduard Mirzojan]], armeenia helilooja *[[2013]] – [[Carlo Lizzani]], itaalia filmirežissöör * 2013 – [[Robert Herman]], eesti munitsipaalpoliitik *[[2014]] – [[Juri Ljubimov]], vene teatrilavastaja, näitleja ja pedagoog * 2014 – [[Geoffrey Holder]], Trinidadi ja Tobago näitleja ja koreograaf * 2014 – [[Andrea de Cesaris]], itaalia vormelisõitja *[[2015]] – [[Henning Mankell]], rootsi kirjanik *[[2016]] – [[Georges Balandier]], prantsuse sotsioloog, antropoloog ja etnoloog * 2016 – [[Michal Kováč]], Slovakkia poliitik, riigi president 1993–1998 * 2016 – [[György Márkus]], ungari filosoof *[[2017]] – [[Helju Mikkel]], eesti tantsulooja ja rahvatantsujuht *[[2018]] – [[Kaljo Jõekalda]], Eesti tele- ja filmioperaator *[[2019]] – [[Henry Keizer]], Hollandi ettevõtja ja poliitik * 2019 – [[Marcello Giordani]], itaalia ooperilaulja *[[2020]] – [[Mari Tarand]], eesti raadioajakirjanik ja keelenaine *[[2023]] – [[Risto Näätänen]], soome psühholoogiateadlane *[[2025]] – [[Tiit Tralla]], eesti laulja *[[2026]] – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Oktoober, 05.]] cdcumnz61kgrpavaefs58fltg6x4u3x 7248312 7248299 2026-10-05T23:07:32Z Velirand 67997 7248312 wikitext text/x-wiki {{surnud oktoobris}} ''Siin loetletakse [[5. oktoober|5. oktoobril]] surnud tuntud isikuid.'' * [[1056]] – [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]], Saksa-Rooma keiser * [[1285]] – [[Philippe III]], Prantsusmaa kuningas 1270–1285 * [[1565]] – [[Lodovico Ferrari]], itaalia matemaatik * [[1606]] – [[Philippe Desportes]], prantsuse luuletaja * [[1880]] – [[Jacques Offenbach]], Prantsuse helilooja * [[1918]] – [[Roland Garros]], prantsuse lendur * [[1926]] – [[Mari Jászai]], ungari näitleja * [[1930]] – [[Stina Berg]], rootsi näitleja * [[1933]] – [[Nikolai Judenitš]], Vene sõjaväelane * 1933 – [[Renée Adorée]], Prantsuse ja USA näitleja * [[1934]] – [[Jean Vigo]], prantsuse filmirežissöör * [[1940]] – [[Silvestre Revueltas]], Mehhiko helilooja ja muusik * [[1941]] – [[Hugo Reimann]], eesti advokaat * 1941 – [[Rudolf Lesta]], eesti kohtunik * 1941 – [[Gustav Talts (linnapea)|Gustav Talts]], eesti jurist ja omavalitsustegelane * [[1943]] – [[Ole Olsen (režissöör)|Ole Olsen]], Taani kineast, [[Nordisk Film]]i asutaja * 1943 – [[Stasys Šimkus]], leedu helilooja * [[1945]] – [[Riho Hoolma]], eesti teatritegelane * [[1946]] – [[István Bethlen]], Ungari poliitik * [[1955]] – [[Jelena Roerich]], vene kirjanik, filosoof ja kultuuriloolane * 1956 – [[Mihkel Uudla]], Eesti sõjaväelane * [[1962]] – [[Sylvia Beach]], USA raamatukaupmees ja kirjastaja * [[1970]] – [[Vladimir Vladislavski]], vene näitleja * [[1971]] – [[Gustav Sergo]], eesti meremees * [[1972]] – [[Aleksander Valsiner]], eesti haridustegelane * [[1973]] – [[Johannes Piiper (zooloog)|Johannes Piiper]], eesti zooloog * 1973 – [[Mieczysław Stoor]], poola näitleja * [[1976]] – [[Lars Onsager]], Norra keemik ja füüsik, [[Nobeli keemiaauhind]] [[1968]] * 1976 – [[Artur Värik]], eesti viiuldaja * [[1977]] – [[Alfred Tooming]], [[EELK]] peapiiskop [[1967]]–[[1977]] * 1977 – [[Vilhelm Reiman]], eesti ajaloolane * [[1989]] – [[Ernesto Formenti]], Itaalia poksija * [[1991]] – [[Elmar Luhats]], eesti rahvamuusik * 1991 – [[Hillar Heinsalu]], eesti karikaturist ja toimetaja * [[1993]] – [[Aleksandr Štein]], Vene kirjanik ja stsenarist * [[1994]] – [[Aili Univere]], eesti keeleteadlane * 1994 – [[Jüri Põldoja]], eesti tennisetreener * [[1999]] – [[Silva Jaanberg]], eesti keraamik * [[2003]] – [[Sid McMath]], USA Arkansase osariigi kuberner * [[2004]] – [[Maurice Wilkins]], inglise biofüüsik * 2004 – [[Liia Leetmaa]], eesti baleriin * 2004 – [[Rein Pähkla]], eesti farmakoloog * [[2006]] – [[Liao Hansheng]], Hiina sõjaväelane ja poliitik * 2006 – [[Friedrich Karl Flick]], saksa-austria tööstur ja investor * 2006 – [[Don Thompson]], briti kiirkõndija, olümpiavõitja 1960 * 2006 – [[Hiljar Pärn]], eesti loomaarstiteadlane * 2006 – [[Jennifer Moss]], briti näitleja * [[2007]] – [[Walter Kempowski]], saksa kirjanik ja arhivaar * 2007 – [[Vladimir Kuzin]], NSV Liidu suusataja, olümpiavõitja (1956) * 2007 – [[Heljo Tassa]], eesti tarbekunstnik * [[2008]] – [[Hans Richter (näitleja)|Hans Richter]], saksa näitleja ja lavastaja * 2008 – [[Leopoldo Elia]], Itaalia jurist ja poliitik * 2008 – [[Lloyd Thaxton]], USA telesaatejuht * 2008 – [[Ernest Beutler]], USA arstiteadlane * 2008 – [[Ken Ogata]], jaapani näitleja * [[2009]] – [[Heidi Oetinger]], saksa kirjastaja * 2009 – [[Izrail Gelfand]], Nõukogude Liidu ja USA matemaatik * 2009 – [[Hugh Lloyd-Jones]], Briti filoloog * 2009 – [[Giselher Klebe]], saksa helilooja * 2009 – [[Johnny Williams]], Briti ragbimängija * 2009 – [[Leon Clarke]], USA jalgpallur * 2009 – [[Suzanne Fiol]], USA fotograaf * 2009 – [[Tim Wheatley]], USA ajakirjanik * 2009 – [[Brian Powell]], USA pesapallur * 2009 – [[Mike Alexander]], Briti muusik * 2009 – [[Kevin McGee]], Briti teleprodutsent * [[2010]] – [[Roy Ward Baker]], inglise režissöör * 2010 – [[Bernard Clavel]], prantsuse kirjanik * 2010 – [[Georges Salomon]], Prantsusmaa ettevõtja * 2010 – [[Jānis Klovāns]], läti maletaja * 2010 – [[Steve Lee]], Šveitsi laulja *[[2011]] – [[Steve Jobs]], USA infotehnoloog ja ettevõtja *[[2012]] – [[Claude Pinoteau]], prantsuse filmilavastaja ja -produtsent * 2012 – [[Eduard Mirzojan]], armeenia helilooja *[[2013]] – [[Carlo Lizzani]], itaalia filmirežissöör * 2013 – [[Robert Herman]], eesti munitsipaalpoliitik *[[2014]] – [[Juri Ljubimov]], vene teatrilavastaja, näitleja ja pedagoog * 2014 – [[Geoffrey Holder]], Trinidadi ja Tobago näitleja ja koreograaf * 2014 – [[Andrea de Cesaris]], itaalia vormelisõitja *[[2015]] – [[Henning Mankell]], rootsi kirjanik *[[2016]] – [[Georges Balandier]], prantsuse sotsioloog, antropoloog ja etnoloog * 2016 – [[Michal Kováč]], Slovakkia poliitik, riigi president 1993–1998 * 2016 – [[György Márkus]], ungari filosoof *[[2017]] – [[Helju Mikkel]], eesti tantsulooja ja rahvatantsujuht *[[2018]] – [[Kaljo Jõekalda]], Eesti tele- ja filmioperaator *[[2019]] – [[Henry Keizer]], Hollandi ettevõtja ja poliitik * 2019 – [[Marcello Giordani]], itaalia ooperilaulja *[[2020]] – [[Mari Tarand]], eesti raadioajakirjanik ja keelenaine *[[2023]] – [[Risto Näätänen]], soome psühholoogiateadlane *[[2025]] – [[Tiit Tralla]], eesti laulja *[[2026]] – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur * 2026 – [[George Fenton]], Briti helilooja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Oktoober, 05.]] 1r012y10y0t8kcc0wzxmjd5dtv6whms 0 381442 7248474 6991391 2026-10-06T11:57:13Z Velirand 67997 7248474 wikitext text/x-wiki {{surnud oktoobris}} ''Siin loetletakse [[6. oktoober|6. oktoobril]] surnud tuntud isikuid.'' * {{tühik}}[[877]] – [[Charles Paljaspea]], Frangi keiser * [[1660]] – [[Paul Scarron]], prantsuse luuletaja ja proosakirjanik * [[1851]] – [[Vassili Perevoštšikov]], vene keeleteadlane * [[1889]] – [[Jules Dupré]], prantsuse maalikunstnik * [[1892]] – [[Alfred Tennyson]], inglise luuletaja * [[1912]] – [[Auguste Beernaert]], Belgia jurist ja poliitik * [[1916]] – [[Jakob Pärn]], eesti kirjanik * [[1932]] – [[Hans Kann]], eesti koorijuht ja laulja * [[1937]] – [[Elviine Sõster]], eesti agronoom * [[1938]] – [[Aleksander Tshertkoff]], Eesti õpetaja * [[1942]] – [[Herbert Brede]], Eesti sõjaväelane * 1942 – [[Vello Muruma]], Eesti sõjaväelane * [[1944]] – [[Paula Neumann]], eesti laulja * 1944 – [[Robert Livländer]], eesti astronoom ja geodeet * [[1945]] – [[Leonardo Conti]], Reichi Tervisejuht ja SS-''Obergruppenführer'' * [[1947]] – [[Leevi Madetoja]], soome helilooja ja muusik * [[1951]] – [[Otto Fritz Meyerhof]], saksa arst ja biokeemik * 1951 – [[Gunnar Lindström]], rootsi odaviskaja * [[1953]] – [[Vera Muhhina]], vene skulptor * [[1957]] – [[Rudolf Reiman]], eesti kirjanik ja pedagoog * [[1963]] – [[Erich Vadi]], Eesti kohtunik * [[1971]] – [[Viliam Široký]], Tšehhoslovakkia kommunistlik riigitegelane * [[1973]] – [[Dennis Price]], inglise filminäitleja * [[1979]] – [[Leo Soonpää]], eesti kunstiteadlane ja pedagoog * [[1981]] – [[Anwar Sadat]], Egiptuse poliitik ja sõjaväelane * [[1985]] – [[Bernhard Lõhmus]], eesti sporditegelane * [[1988]] – [[Eduard Kull]], eesti majandusteadlane ja pedagoog * [[1989]] – [[Bette Davis]], USA filminäitleja * [[1991]] – [[Igor Talkov]], vene laulja * [[1993]] – [[Erika Torger]], eesti näitleja * [[1996]] – [[Ilme Soonsein]], eesti akvarellist ja metallikunstnik * 1996 – [[Georgi Kunitsõn]], vene kirjandus- ja kunstiteadlane ning filosoof * [[1998]] – [[Rolan Bõkov]], vene näitleja * [[1999]] – [[Amilia Rodrigues]], portugali laulja * [[2000]] – [[Karl Jaanus]], Vabadussõja veteran * [[2005]] – [[Ralf Toming]], eesti kirjastustöötaja ja tõlkija * [[2006]] – [[Wilson Tucker]], USA ulmekirjanik * 2006 – [[Heinz Sielmann]], saksa zooloog * 2006 – [[Eduardo Mignogna]], Argentina filmirežissöör * [[2007]] – [[Terence Wilmot Hutchison]], Briti majandusteadlane * 2007 – [[Rodney Diak]], Briti näitleja * 2007 – [[Robert W. Bussard]], USA tuumafüüsik * 2007 – [[Tom Murphy]], iiri näitleja * [[2008]] – [[Peter Avery]], Briti orientalist * 2008 – [[Paavo Haavikko]], soome kirjanik * 2008 – [[Glenister Sheil]], Austraalia poliitik * 2008 – [[Janaka Perera]], Sri Lanka sõjaväelane ja poliitik * 2008 – [[Larry Belcher]], USA poliitik *[[2009]] – [[Pamela Blake]], USA näitleja * 2009 – [[Douglas Campbell]], šoti päritolu Kanada näitleja * 2009 – [[Pyarelal Khandelwal]], India poliitik * 2009 – [[Tony Fein]], USA jalgpallur *[[2010]] – [[Roy Ward Baker]], Briti filmirežissöör * 2010 – [[Jean Debuf]], prantsuse tõstja * 2010 – [[Colette Renard]], prantsuse laulja ja näitleja *[[2011]] – [[Diane Cilento]], Austraalia filminäitleja * 2011 – [[Ada Lundver]], eesti näitleja * 2011 – [[Igor Šmakov]], vene teatri- ja filminäitleja *[[2012]] – [[Chadli Bendjedid]], Alžeeria poliitik *[[2014]] – [[Pavlo Muravskõi]], ukraina dirigent ja pedagoog * 2014 – [[Marian Seldes]], USA näitleja * 2014 – [[Igor Mitoraj]], poola skulptor *[[2015]] – [[Árpád Göncz]], Ungari poliitik, kirjanik ja tõlkija *[[2016]] – [[Mart Uudla]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht *[[2017]] – [[Ralphie May]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja näitleja *[[2018]] – [[Montserrat Caballé]], katalaani ooperilaulja * 2018 – [[Michel Vovelle]], prantsuse ajaloolane * 2018 – [[William Fisher]], Suurbritannia poksija * 2018 – [[Scott Wilson]], USA näitleja *[[2019]] – [[Uku Annus]], eesti orienteeruja * 2019 – [[Ginger Baker]], inglise trummar *[[2020]] – [[Eddie Van Halen]], USA laulja * 2020 – [[Johnny Nash]], Ameerika Ühendriikide ''reggae''-laulja * 2020 – [[Toomas Niit]], eesti psühholoog *[[2021]] – [[Juhan Aare]], Eesti ajakirjanik ja poliitik *[[2022]] – [[Hans Küüts]], eesti põllumajandusteadlane, akadeemik *[[2024]] – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur *[[2025]] – [[Theo Jörgensmann]], saksa klarnetist ja helilooja *[[2026]] – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Oktoober, 06.]] 5ruyhbjefyztwtjvo0in3ns81z9l32z 0 382603 7248038 7229386 2026-10-05T13:05:00Z Kuriuss 38125 7248038 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=detsember}} [[Pilt:SiRNAvitro wiki.png|pisi|RNA interferents looma rakus]] '''Väike interfereeriv''' ehk '''sekkuv [[RNA]]''' ('''siRNA'''), mida tuntakse ka nimetustega lühike interfereeruv RNA ja vaigistav RNA, on kaheahelaline RNA [[molekul]], mille pikkuseks on 20–25 [[aluspaar]]i. siRNA-l on mitmeid rolle, kuid peamiselt osaleb ta [[RNA interferents]]i (RNAi) rajas, kus ta sekkub kindla [[nukleotiid]]se järjestusega [[geeniekspressioon|geenide ekspressiooni]]. siRNA põhjustab [[mRNA]] lagundamise pärast [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]], mille tulemusel ei toimu [[translatsioon]]i.<ref name="KYotm" /> Lisaks on siRNA kasutuses RNA interferentsiga seotud radades, näiteks käitub siRNA viirusevastastes mehhanismides või [[genoom]]is [[kromatiin]]i struktuuri kujundades. Alles praegu{{millal}} on alustatud eelmainitud radade uurimist. siRNA-de roll post-transkriptsioonilisel [[geen]]ivaigistamisel [[taim]]edes avastati [[David Baulcombes]]i uurimisgrupis Sainsbury laboris [[Norwich]]is [[Inglismaa]]l ning sellest teatati ajakirjas [[Science]] aastal 1999.<ref name="LHzzO" /> Peatselt teatas [[Thomas Tuschl]] koos kolleegidega ajakirjas [[Nature]], et sünteetilist siRNA-d saab kasutada ka [[imetaja]]te rakkudes RNA interferentsi rajal.<ref name="JBLDb" /> Selle avastuse tulemusena suurenes huvi kasutada siRNA-d ravimite arendamises ja biomeditsiinilistes uuringutes. == Struktuur == siRNA-del on hästi defineeritud struktuur: see on lühike (enamasti 20–24 aluspaari), kaheahelaline RNA ([[dsRNA]]), millel on 5’ ots [[Fosforüülumine|fosforüülitud]] ning 3’ ots [[Hüdroksülatsioon|hüdroksüülitud]] kahe üleliigse nukleotiidiga. siRNA-d toodetakse pikast kaheahelalisest RNA-st ja väikesest juuksenõela RNA-st ja seda protsessi katalüüsib [[Diceri ensüüm]].<ref name="sfp0W" /> siRNA-d saab rakkudesse ka [[transfektsioon|transfekteerida]]. Teoreetiliselt on võimalik vaigistada kõiki geene sünteetilise siRNA-ga, millel on [[komplementaarne]] järjestus. Seetõttu on siRNA-d olulised geeni funktsionaalsuse määramisel ja [[ravim]]i [[spetsiifilisus]]el transkriptsiooni järgsel ajal. == RNAi induktsioon kasutades siRNA-sid või nende biosünteetilisi prekursoreid == [[Pilt:2ffl-by-domain.png|pisi|Diceri ensüüm]] Geenide vaigistamine kasutades genoomivälist siRNA-d, mis on viidud rakkudesse transfekteerides, ei ole väga efektiivne, sest siRNA pakutud efekt on lühiaegne, eriti kui tegemist on kiiresti jagunevate [[rakk]]udega. Seda saab vältida, kui luua siRNA jaoks ekspressiooni [[vektor]]. siRNA järjestust muudetakse nii, et luuakse kaheahelaline rõngas. Tulemuseks on lühike juuksenõela RNA ([[shRNA]]), mida Dicer ensüüm on võimeline töötlema uuesti funktsionaalseks siRNA-ks. Tavaliselt kasutatakse RNA polümeraas III [[promootor]]it (näiteks U6, mis on seotud geeni splaissimisega või H1, mis on [[Rnaas]]i komponent) transkriptsiooni kassetis, mis on mõeldud väikeste [[rakutuum|tuuma]] RNA-de ([[snRNA]]) transkriptsioonideks. Arvatakse, et snRNA-dest on samuti Diceri ensüüm võimeline tootma funktsionaalseid siRNA-sid. Geeni vaigistamise efektiivsust saab suurendada ka ''[[Cell Squeeze]]'i'' (raku pigistamise) tehnikaga, mis on vektorivaba [[platvorm]] rakusiseseks transpordiks. Selle käigus muudetakse rakkude kuju mehaaniliselt, viies neid läbi takistuse, mille [[diameeter]] on väiksem kui raku diameeter. Mehaanilise töötluse tulemusel tekivad kanalid, mille kaudu on siRNA-l võimalik rakku siseneda.<ref name="0nMS9" /> siRNA aktiivsus RNAi rajas sõltub suuresti sellest, kuidas on võimeline seonduma RNA-indutseeritud geenivaigistamiskompleks (RISC). Kui siRNA on seondunud [[RNA-indutseeritud geenivaigistamiskompleks|RISC]]-ga, toimub siRNA lahti keerdumine ja [[senssahel|senss-]] ehk kodeeriva [[ahel]]a hävitamine [[endonukleaas]]idega. Allesjäänud [[antisenssahel|antisess-]] ehk matriitsahela – RISC kompleks seondub sihtmärk mRNA-ga ning algab transkriptsiooniline vaigistamine.<ref name="VhReL" /> == RNA aktivatsioon == Hiljuti avastati, et kaheahealine RNA võib lisaks geeni vaigistamisele ka geene aktiveerida. Seda mehhanismi kutsutakse "väikeseks RNA-indutseeritud geeni aktiveerimiseks" ehk [[RNAa]]-ks. On näidatud, et dsRNA sihtmärk geeni promootorid indutseerivad tugevat transkriptsiooni aktiveerimisega seotud geenidel. RNAa töötamist on näidatud inimese rakkudes, kasutades sünteetilist dsRNA-d ning seda nimetati "väikeseks aktiveerivaks RNA-ks ([[saRNA]]). Veel ei ole teada, kas RNAa toimib ka teistes [[organism]]ides.<ref name="LiLC" /> ==Väljakutse: ebaspetsiifiliste efektide vältimine== Kuna RNAi sekkub ka mitmetesse teistesse signaali radadesse, võib juhtuda, et siRNA võib vahel põhjustada ebaspetsiifilisi efekte. Imetaja rakk võib kaheahelalist RNA-d, nagu on siRNA, pidada viiruse kõrvalproduktiks ning lasta [[immuunsüsteem]]il see hävitada. Veel enam, kuna mikroRNA sarnaneb struktuurilt siRNA-ga ning mikroRNA reguleerib geeni ekspressiooni suuresti tänu ebatäielikule [[komplementaarsus]]ele aluspaaride vahel sihtmärk mRNA-ga, siis võib siRNA rakku viimine põhjustada vale geeni vaigistamise. ===Kaasasündinud immuunsus=== Kui viia rakkudesse korraga liiga palju siRNA-d, võib juhtuda, et aktiveerub kaasasündinud immuunsus ning juhtub mitmeid ebaspetsiifilisi sündmusi.<ref name="iEMjJ" /> Viimaste uurimuste järgi arvatakse, et selle põhjuseks on kaheahelalise RNA sensor [[PKR]], kuid põhjuseks võib olla ka [[retinoid]]happega indutseeritav geen I ([[RIG-I]]). Protsessis on kirjeldatud ka [[tsütokiin]]i aktiveerimist [[toll-sarnane retseptor|Toll-sarnase retseptor]] seitsme (TLR7) vahendusel. Üheks lahenduseks ebaspetsiifiliste efektide vähendamiseks on muuta siRNA [[mikroRNA]]-ks. MikroRNA-sid leidub organismis loomulikult ning kasutades nende endogeenseid radu, peaks olema võimalik saavutada samasugune geeni vaigistamise efekt oluliselt madalama kontsentratsiooni juures võrreldes siRNA-ga. Kasutades mikroRNA-d peaks vähenema ebaspetsiifiliste efektide arv. ===Möödasihtimine=== siRNA kasutamisel geeni vaigistamiseks on probleemiks möödasihtimine. Sel juhul geenid, mis ei ole täielikult komplementaarsed, võidakse kogemata vaigistada siRNA abil (sest siRNA käitub kui miRNA) ning see võib viia andmete valele tõlgendamisele ja potentsiaalsele [[toksilisus]]ele. Seda [[probleem]]i saab osaliselt vähendada, korraldades sobilikke kontrolleksperimente ning samuti arendatakse jõudsalt siRNA [[algoritm]]e, mis oleksid vabad mööda sihtimisest. Kasutades kogu genoomi ekspressiooni uuringuid, näiteks mikrokiipide abil, on võimalik kontrollida uute siRNA-de töötamist ning arendada algoritme veelgi. 2006. aastal avaldatud uurimus Dr. Khvorova laborist näitas, et siRNA-des 6–7 aluspaari pikkused jupid alates teisest positsioonist kattuvad valesti vaigistatud geenide [[3’UTR]] regioonidega.<ref name="Hxqoa" /> == Terapeutiline rakendamine == Teoorias on võimalik vaigistada igat geeni RNAi raja kaudu, kasutades siRNA-sid. Seetõttu on siRNA-de vastu suur huvi nii elementaar- kui ka rakendusbioloogias.<ref name="3MJ6Y" /> Järjest enam jälgitakse suuremõõtmelisi RNAi radu, et teha kindlaks, millised on olulised geenid erinevates bioloogilistes protsessides. Eeldatakse, et kuna [[haigus]]ed sõltuvad tihti mitmest geenist, siis ühe geeni vaigistamist siRNA-ga võiks kasutada teraapiana. Samas, kui rakendada RNAi siRNA-de vahendusel elavates organismides, eriti inimestes, tekivad mitmed takistused. Katsed on näidanud, et siRNA efektiivsus sõltub raku tüübist, kuid põhjust veel ei mõisteta. Mõned rakutüübid vastavad siRNA-le hästi ning toimub geeni vaigistamine, samas teistes rakutüüpides puudub geeni vaigistamine täielikult (kuigi on toimunud tõhus transfektsioon). I faasi tulemused aastal 2005 kahele esimesele RNAi katsetele (mis olid vananemisega seotud kollatähni degeneratsiooni ehk AMD vastu) näitasid, et siRNA-d on hea kasutada ning sellel on [[farmakokineetika|farmakokineetilised]] omadused.<ref name="H8FU6" /> Teise eksperimendi esimese faasi kliinilistel katsetel oli 41 patsienti, kellel olid vähi metastaasid jõudud maksa. Neile manustati RNAi-d [[lipiid]]sete [[nanopartikkel|nanopartiklite]] vahendusel. RNAi sihtmärgiks olid kaks geeni, mis kodeerivad vähi rakkude kasvamiseks vajalikke valke. Need valgud on vaskulaarse endoteeli kasvufaktor ([[VEGF]]) ja kääviniidi kinesiini valk ([[KSP]]). Tulemused olid kliinilisest vaatepunktist kasulikud, vähk stabiliseerus pärast kuut kuud või mõne patsiendi puhul vähenesid metastaasid. Farmakodünaamilised biopsia analüüsid näitasid, et patsientidelt võetud kudedes olid RNAi kompleksid. See tõestas, et molekulid jõudsid ettenähtud sihtmärk-rakkudesse.<ref name="HuceZ" /> Kontseptsiooni uuringud on näidanud, et [[Ebola viirus]]ele suunatud siRNA-d võivad olla inimestel efektiivsed kokkupuutejärgsed profülaktikavahendid. Katses elasid kõik osalenud ahvilised üle surmava koguse [[Zaire Ebola viirus]]t (ZEBOV), mis on kõige ohtlikum ebola tüvi.<ref name="koV9g" /> == Vaata ka == * [[Oligonukleotiidide süntees]] * [[EsiRNA]] * [[NatsiRNA]] * [[Viroid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="KYotm">{{cite journal |author= Agrawal N, Dasaradhi P. V. N., Mohmmed A, Malhotra P, Bhatnagar R K, and Mukherjee S K |title= RNA Interference: Biology, Mechanism, and Applications|url= https://archive.org/details/sim_microbiology-and-molecular-biology-reviews_2003-12_67_4/page/657 |journal= Microbiol Mol Biol Reviews |volume=67 |issue=4 |pages= 657-685 |year=2003 |pmid= PMC309050 |doi= 10.1128/MMBR.67.4.657-685.2003}}</ref> <ref name="LHzzO">{{cite journal |author=Hamilton A, Baulcombe D |title=A species of small antisense RNA in posttranscriptional gene silencing in plants |url=https://archive.org/details/sim_science_1999-10-29_286_5441/page/950 |journal=Science |volume=286 |issue=5441 |pages= 950–2 |year=1999 |pmid= 10542148 |doi=10.1126/science.286.5441.950}}</ref> <ref name="JBLDb">{{cite journal |author= Elbashir S, Harborth J, Lendeckel W, Yalcin A, Weber K, Tuschl T |title=Duplexes of 21-nucleotide RNAs mediate RNA interference in cultured mammalian cells |url= https://archive.org/details/sim_nature-uk_2001-05-24_411_6836/page/494 |journal=Nature |volume=411 |issue=6836 |pages= 494-988 |year=2001 |pmid= 11373684 |doi=10.1038/35078107}}</ref> <ref name="sfp0W">{{cite journal |author=Bernstein E, Caudy A, Hammond S, Hannon G |title=Role for a bidentate ribonuclease in the initiation step of RNA interference |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2001-01-18_409_6818/page/362 |journal=Nature |volume=409 |issue=6818 |pages=363–6 |year=2001 |pmid=11201747 |doi=10.1038/35053110}}</ref> <ref name="0nMS9">{{cite journal | author = Armon Sharei, Janet Zoldan, Andrea Adamo, Woo Young Sim, Nahyun Cho, Emily Jackson, Shirley Mao, Sabine Schneider, Min-Joon Han, Abigail Lytton-Jean, Pamela A. Basto, Siddharth Jhunjhunwala, Jungmin Lee, Daniel A. Heller, Jeon Woong Kang, George C. Hartoularos, Kwang-Soo Kim, Daniel G. Anderson, Robert Langer, and Klavs F. Jensen | title = A vector-free microfluidic platform for intracellular delivery | journal = PNAS | date = 2013 | doi = 10.1073/pnas.1218705110}}</ref> <ref name="VhReL">{{cite journal |author=Daneholt, B. |title=Advanced Information: RNA interference |journal=The Novel Prize in Physiology or Medicine |year=2006}}</ref> <ref name="LiLC">{{cite book|chapter-url=http://www.horizonpress.com/rnareg|author=Li LC|year=2008|chapter=Small RNA-Mediated Gene Activation|title=RNA and the Regulation of Gene Expression: A Hidden Layer of Complexity|publisher=Caister Academic Press |isbn=978-1-904455-25-7|access-date=2014-10-29|archive-date=2012-01-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20120102091412/http://www.horizonpress.com/rnareg|url-status=dead}}</ref> <ref name="iEMjJ">{{cite journal | author = Whitehead, K. A.; Dahlman, J. E.; Langer, R. S.; Anderson, D. G | title = Silencing or Stimulation? SiRNA Delivery and the Immune System | journal = Annual Review of Chemical and Biomolecular Engineering |volume=2 |pages=77-96| date = 2011 |pmid= 22432611 | doi = 10.1146/annurev-chembioeng-061010-114133}}</ref> <ref name="Hxqoa">{{cite journal |author=Birmingham A, Anderson E, Reynolds A, Ilsley-Tyree D, Leake D, Fedorov Y, Baskerville S, Maksimova E, Robinson K, Karpilow J, Marshall W, Khvorova A |title=3' UTR seed matches, but not overall identity, are associated with RNAi off-targets |journal=Nat Methods |volume=3 |issue=3 |pages=199–204 |year=2006 |doi= 10.1038/nmeth854 |pmid=16489337}}</ref> <ref name="3MJ6Y">{{cite journal | pmid = 19439102 | doi=10.1186/1477-7827-7-45 | volume=7 | year=2009 | pages=45 | author=Alekseev OM, Richardson RT, Alekseev O, O'Rand MG | pmc=2686705 | title = Analysis of gene expression profiles in HeLa cells in response to overexpression or siRNA-mediated depletion of NASP | journal = Reproductive Biology and Endocrinology}}</ref> <ref name="H8FU6">{{cite journal |author= Kaiser PK, Symons RC, Shah SM, Quinlan EJ, Tabandeh H, Do DV, Reisen G, Lockridge JA, Short B, Guerciolini R, Nguyen QD;|title= RNAi-based treatment for neovascular age-related macular degeneration by Sirna-027 |url= https://archive.org/details/sim_american-journal-of-ophthalmology_2010-07_150_1/page/33|journal= Am J Ophthalmol. |volume=150 |issue=1 |pages= 33-39 |year=2010 |pmid= 20609706}}</ref> <ref name="HuceZ">{{cite journal |author= Tabernero J, Shapiro G I, LoRusso P M, Cervantes A, Schwartz G K, Weiss G J, Paz-Ares L, Cho D C, Infante J R, Alsina M, Gounder M M, Falzone R , Harrop J, Seila White A C, Toudjarska I, Bumcrot D, Meyers R E, Hinkle G E, Svrzikapa N, Hutabarat R M, Clausen V A, Cehelsky J, Nochur S V, Gamba-Vitalo C, Vaishnaw A K, Sah D W Y, Gollob J A, Burris III H A |title= First-in-Man Trial of an RNA Interference Therapeutic Targeting VEGF and KSP in Cancer Patients with Liver Involvement |journal= Cancer Discovery |year=2013 |pmid=23358650 |doi= 10.1158/2159-8290.CD-12-0429}}</ref> <ref name="koV9g">Prof Thomas W Geisbert PhD, Amy CH Lee MSc, Marjorie Robbins PhD, Joan B Geisbert, Anna N Honko PhD, Vandana Sood MSc, Joshua C Johnson BSc, Susan de Jong PhD, Iran Tavakoli BSc, Adam Judge PhD, Lisa E Hensley PhD, Ian MacLachlan PhD, [http://jid.oxfordjournals.org/content/193/12/1650.full "Postexposure protection of non-human primates against a lethal Ebola virus challenge with RNA interference: a proof-of-concept study"], J Infect Dis. (2006) 193 (12): 1650-1657.</ref> }} [[Kategooria:RNA]] pofzd1ilak4xf21agbt05uhiw5f2ht1 0 387553 7248265 7106819 2026-10-05T20:41:30Z Funktsionalism-modernism 231916 Eemaldamine 7248265 wikitext text/x-wiki [[File:Pilistvere II maailmasõja matmispaik.JPG|thumb|Mälestusmärk matmispaigal.<br>Foto: [[Robert Treufeldt]], 9. august 2014]] '''Pilistvere II maailmasõja matmispaik''' oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne [[matmispaik]] [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] [[Viljandimaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Pilistvere]] külas [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]]. Väidetavalt on Pilistverre maetud Teises maailmasõjas Nõukogude poolel 1941. aastal langenud 26 sõjameest. Matmispaik on 1997. aastast riiklik ajaloomälestis.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8430 Kultuurimälestis nr 8430 "II maailmasõjas hukkunute ühishaud"]</ref> 2022. aastal mälestusmärk eemaldati ning maeti ümber ka jäänused, leiti 24 punaarmeelase säilmed. Säilmed maeti ümber [[Suure-Jaani]] [[Suure-Jaani kalmistu|Pihlaka puiestee kalmistule]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Muinsuskaitseamet |pealkiri=K8430 II maailmasõjas hukkunute ühishaud |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8430 |vaadatud=5 oktoober 2026}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{kultuurimälestis}} {{Coordinate|NS=58.6628083333333|EW=25.7471305555556|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Pilistvere kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Põhja-Sakala vald]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Nõukogude sõjaväekalmistud Eestis]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]] ocd2yj6oxt96egluvzu8o434lv1xye2 0 391203 7248338 6217199 2026-10-06T06:21:02Z Amherst99 15496 /* */ 7248338 wikitext text/x-wiki '''Jüri Nisumaa''' (sündinud [[10. juuni]]l [[1986]]) on Eesti maadleja<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/88338/juri_nisumaa |vaadatud=2015-02-13 |arhiivimisaeg=2015-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150213143705/http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/88338/juri_nisumaa |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Vigala valla volikogu]] liige<ref>[http://www.vigala.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=108&Itemid=95 Vigala vallavolikogu koosseis]</ref>. Ta töötab kehalise kasvatuse õpetajana [[Vana-Vigala Põhikool]]is <ref>{{Netiviide |pealkiri=Vana-Vigala PK Õpetajad |url=http://www.vana-vigala.edu.ee/opetajad |vaadatud=2015-02-13 |arhiivimisaeg=2015-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150213090433/http://www.vana-vigala.edu.ee/opetajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ja maadlustreenerina [[Kivi-Vigala]]s <ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.mkjuhan.ee/kalender/menu |vaadatud=2015-06-30 |arhiivimisaeg=2018-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180322204848/http://www.mkjuhan.ee/kalender/menu |url-olek=ei tööta }}</ref>. =Viited= {{viited}} {{JÄRJESTA: Nisumaa, Jüri}} [[Kategooria:Eesti maadlejad]] [[Kategooria:Eesti maadlustreenerid]] [[Kategooria:Eesti kehalise kasvatuse õpetajad]] [[Kategooria:Vigala inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] b7yiop8fnjrom1ja0xrgb4cki0sp3ns 0 392022 7248010 7055861 2026-10-05T12:42:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248010 wikitext text/x-wiki '''Pähkinäsaari rahu''' (tuntud ka: '''Nöteborgi rahu''' ja '''Orešeki rahu''') oli [[1323]]. aasta [[12. august]]il, tänapäeva [[Schlüsselburg]]is ([[Rootsi keel|rootsi]]: ''Nöteborg'', [[Soome keel|soome]]: ''Pähkinäsaari'') sõlmitud rahuleping, millega määrati esimest korda ära [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja [[Rootsi]] vaheline idapiir. [[Fail:Pähkinäsaaren rauha.png|thumb|Rootsi ja Novgorodi valduste piirijoon [[Pähkinäsaari rahu]]lepingu alusel]] ==Nimi== Rahulepingul ei olnud algul eraldi nime – seda nimetati sõlmimise ajal lihtsalt poolte "alaliseks rahuks". Paljudes keeltes on lepingu nimi Nöteborgi rahu, sest sellist nimekuju kasutati rootsikeelsetes ürikutes. Venelased nimetavad lepingut Orešeki rahuks. Nii Nöteborg kui ka Orešek on Schlüsselburgis asuva kindluse nimi vastavalt rootsi ja vene keeles. Rahulepingut on nimetatud ka Pähkinäsaari rahuks, sest Pähkinäsaariks kutsusid soomlased saart, mille peale kindlus oli ehitatud. ==Sisu== [[Pilt: 1323 Treaty of Orekhov.svg|200 px|thumb|Piir Pähkinäsaari rahu järgi]] Lepingu originaaltekst on hävinud. Lepingust on alles osalised koopiad vene, rootsi ja [[ladina keel]]es, kuid nende sisu ei ole täpselt sama<ref>{{Netiviide |url=http://www.historisktidsskrift.dk/summary/97_186.html |pealkiri=Nöteborgsfreden och Finlands medeltida östgräns. Andra delen. |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070610043208/http://www.historisktidsskrift.dk/summary/97_186.html |arhiivimisaeg=2007-06-10 |url-olek=ei tööta}}</ref>. Lepingu sõlmimisel olid abiks [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] vahemehed, et lõpetada [[Rootsi-Novgorodi sõjad]]. Vürst [[Moskva vürstiriik|Juri Danilovitš]] loovutas Rootsile kolm [[Karjala]] kihelkonda ja vastutasuks lubas Rootsi mitte sekkuda [[Novgorod]]i ja [[Narva]] vahel asetleidvatesse konfliktidesse. Mõlemad osapooled lubasid ka, et ei ehita piiri lähedusse kindlusi. Lepingu järgi hakkas piir jooksma [[Viiburi]] kindlusest ida ja põhja pool, kulgedes mööda Sestra (sm k Rajajoki, Sestarjoki) ja Voltšja (sm k Saijanjoki) jõge, poolitades Karjala maakitsuse ning seejärel läbides Savo maakonna ja lõpuks jõudes [[Pyhäjoki jõgi|Pyhäjoki jõe]] juures [[Botnia laht|Botnia laheni]] välja. Lepingu sõlmimisel peeti Viiburi kindluse tõttu tähtsaks lõunapoolse piirilõigu paiknemist. Läbi kõnnumaa kulgevat piirilõiku peeti Karjala piirilõigust vähem tähtsaks. Ajaloolased on arvamusel, et leping oleks nii Rootsile kui ka Novgorodile andnud ühise kontrolli [[Pohjanmaa]] ja [[Lapi maakond|Lapi maakonna]] üle. ==Järelm== [[File:Sweden 1323.png|pisi|Pähkinäsaari rahulepingujärgsed keskaegse Rootsi kuningriigi alad]] [[Läänemeresoomlased|Läänemeresoome]] hõimudele, kelleks olid [[Kanta-Häme|hämelased]], [[karjalased]] ja [[soomlased]] ning kes jäid kummalegi poole piiri elama, rahu sõlmimisel sõnaõigust ei antud. Rahuleping ei kehtinud kuigi kaua, sest Rootsi hakkas Põhjalahe põhjakalda vastu huvi tundma ja kahtlustatakse, et rootslased võisid selle nimel paar aastat hiljem lepingut võltsida, et oma tahtmine saavutada. Lisaks ehitas Rootsi [[Oulu linnus|Uleåborgi]] (sm k [[Oulu linn|Oulu]]) ja [[Olavinlinna|Olofsborgi]] (sm k [[Olavinlinna]]) kindlused, mis asusid lepingu kohaselt Novgorodile kuulunud maa-alal. [[Pilt:Olavinlinna Savonlinna Finland.jpg|pisi|left|Olavinlinna linnus]] Vastaspool keeldus kuni [[1595]]. aastani lepingu Rootsi versiooni tunnustamast, aga [[Täyssinä rahu]]ga tunnistati Rootsi versioon lepingutekstist õigeks. Siiski olid rootslased ammu enne lepet võtnud üle suured alad Novgorodi poolel ja sealhulgas ka Pohjanmaa ja Lapi maakonna. Tänapäeval asub [[Soome Vabariik]] suurel osal Pähkinäsaari rahuga Rootsile määratud territooriumil, millele lisanduvad põhjapoolsed alad. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Rahulepingud]] [[Kategooria:Novgorodi Vabariik]] [[Kategooria:Soome keskaeg]] [[Kategooria:Rootsi keskaeg]] [[Kategooria:Rootsi sõjanduse ajalugu]] [[Kategooria:Karjala ajalugu]] 0q8i0lwixen4hnm5pxrpz9h7w4fh5bk 0 401849 7248036 7247926 2026-10-05T13:03:51Z Volodymyr Palamar 169266 Lisatud registrijärgne aadress 7248036 wikitext text/x-wiki '''Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis''' (UOAE; ukraina keeles ''Асоціація українських організацій в Естонії'') on Eestis registreeritud mittetulundusühing ning Ukraina ühenduste katusorganisatsioon.<ref>https://integratsioon.ee/node/7623</ref> Ühing kanti Eesti registrisse 30. mail 2000 ning selle registrikood on 80127690.<ref>https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis</ref> Assotsiatsiooni registrijärgne aadress on Nafta tn 6-2, 10120 Tallinn.<ref>https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis</ref> <gallery> Former logo of the Association of Ukrainian Organizations in Estonia.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 2.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 3.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 4.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 5.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 6.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 7.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 8.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://ukraine.ee/ UOAE ametlik veebileht] * [https://integratsioon.ee/node/7623 Integratsiooni Sihtasutus – Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis] * [https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat Eesti Kultuuriministeerium – Kuidas toetame Ukrainat] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti-Ukraina suhted]] [[Kategooria:Ukraina organisatsioonid]] [[Kategooria:Diasporaade organisatsioonid Eestis]] l99mjbvm8aomhda784eqwt3d1hexw0h 7248082 7248036 2026-10-05T14:15:02Z Volodymyr Palamar 169266 Lisatud uus ametlik logo ja märgitud endine logo 7248082 wikitext text/x-wiki '''Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis''' (UOAE; ukraina keeles ''Асоціація українських організацій в Естонії'') on Eestis registreeritud mittetulundusühing ning Ukraina ühenduste katusorganisatsioon.<ref>https://integratsioon.ee/node/7623</ref> Ühing kanti Eesti registrisse 30. mail 2000 ning selle registrikood on 80127690.<ref name="ariregister">https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis</ref> Assotsiatsiooni registrijärgne aadress on Nafta tn 6-2, 10120 Tallinn.<ref name="ariregister"/> [[File:Logo of Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis.svg|thumb|250px|Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis logo]] <gallery> Former logo of the Association of Ukrainian Organizations in Estonia.jpg|Endine logo Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 2.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 3.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 4.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 5.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 6.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 7.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 8.jpg </gallery> == Organisatsioon == Registri andmetel on ühingu põhitegevusala rahvusvähemuste ühenduste ja kultuuriseltside tegevus. Lisategevusaladena on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning muu kunsti- ja kultuuriõpe.<ref name="ariregister"/> Ühingu kehtiva põhikirja redaktsioon kinnitati 20. jaanuaril 2019 ning see jõustus 18. novembril 2019.<ref name="ariregister"/> 2026. aasta registriandmete järgi kuuluvad ühingu juhatusse Vladimir Palamar ja Liubov Laur.<ref name="ariregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://ukraine.ee/ UOAE ametlik veebileht] * [https://integratsioon.ee/node/7623 Integratsiooni Sihtasutus – Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis] * [https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat Eesti Kultuuriministeerium – Kuidas toetame Ukrainat] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti-Ukraina suhted]] [[Kategooria:Ukraina organisatsioonid]] [[Kategooria:Diasporaade organisatsioonid Eestis]] ti2t44gk2afvotq5p9tp4x0kog2rc66 7248084 7248082 2026-10-05T14:23:06Z Volodymyr Palamar 169266 Täpsustatud organisatsiooni registriandmed ja eemaldatud kordused 7248084 wikitext text/x-wiki '''Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis''' (UOAE; ukraina keeles ''Асоціація українських організацій в Естонії'') on Eestis registreeritud mittetulundusühing ning Ukraina ühenduste katusorganisatsioon.<ref>https://integratsioon.ee/node/7623</ref> Ühing kanti Eesti registrisse 30. mail 2000 ning selle registrikood on 80127690.<ref name="ariregister">https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis</ref> Assotsiatsiooni registrijärgne aadress on Nafta tn 6-2, 10120 Tallinn.<ref name="ariregister"/> [[File:Logo of Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis.svg|thumb|250px|Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis logo]] <gallery> Former logo of the Association of Ukrainian Organizations in Estonia.jpg|Endine logo Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 2.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 3.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 4.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 5.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 6.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 7.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 8.jpg </gallery> == Organisatsioon == Ühingu õiguslik vorm on mittetulundusühing (MTÜ).<ref name="ariregister"/> Registri andmetel on ühingu põhitegevusala rahvusvähemuste ühenduste ja kultuuriseltside tegevus. Lisategevusaladena on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning muu kunsti- ja kultuuriõpe.<ref name="ariregister"/> Ühingu kehtiva põhikirja redaktsioon kinnitati 20. jaanuaril 2019 ning see jõustus 18. novembril 2019.<ref name="ariregister"/> 2026. aasta registriandmete järgi kuuluvad ühingu juhatusse Vladimir Palamar ja Liubov Laur.<ref name="ariregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://ukraine.ee/ UOAE ametlik veebileht] * [https://integratsioon.ee/node/7623 Integratsiooni Sihtasutus – Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis] * [https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat Eesti Kultuuriministeerium – Kuidas toetame Ukrainat] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti-Ukraina suhted]] [[Kategooria:Ukraina organisatsioonid]] [[Kategooria:Diasporaade organisatsioonid Eestis]] 0kprz73dhkppki5qhlslyhfhv5dfrwp 7248089 7248084 2026-10-05T14:41:15Z Volodymyr Palamar 169266 Täpsustatud 2022. aasta tegevuse kirjeldust ja eemaldatud korduv sõnastus 7248089 wikitext text/x-wiki '''Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis''' (UOAE; ukraina keeles ''Асоціація українських організацій в Естонії'') on Eestis registreeritud mittetulundusühing ning Ukraina ühenduste katusorganisatsioon.<ref>https://integratsioon.ee/node/7623</ref> Ühing kanti Eesti registrisse 30. mail 2000 ning selle registrikood on 80127690.<ref name="ariregister">https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis</ref> Assotsiatsiooni registrijärgne aadress on Nafta tn 6-2, 10120 Tallinn.<ref name="ariregister"/> [[File:Logo of Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis.svg|thumb|250px|Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis logo]] <gallery> Former logo of the Association of Ukrainian Organizations in Estonia.jpg|Endine logo Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 2.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 3.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 4.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 5.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 6.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 7.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 8.jpg </gallery> == Organisatsioon == Ühingu õiguslik vorm on mittetulundusühing (MTÜ).<ref name="ariregister"/> Registri andmetel on ühingu põhitegevusala rahvusvähemuste ühenduste ja kultuuriseltside tegevus. Lisategevusaladena on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning muu kunsti- ja kultuuriõpe.<ref name="ariregister"/> Ühingu kehtiva põhikirja redaktsioon kinnitati 20. jaanuaril 2019 ning see jõustus 18. novembril 2019.<ref name="ariregister"/> 2026. aasta registriandmete järgi kuuluvad ühingu juhatusse Vladimir Palamar ja Liubov Laur.<ref name="ariregister"/> == Tegevus alates 2022. aastast == Pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal kujunes assotsiatsioonist abistamisstaap ja ööpäevaringne kõnekeskus, mis aitas korraldada Ukrainast saabuvate sõjapõgenike transporti ning jagas neile vajalikku teavet.<ref>https://www.svoboda.org/a/odni-ubivayut-drugie-obnimayut-estoniya-prinimaet-bezhentsev-/31962556.html</ref> == Ukraina filmiklubi == Assotsiatsioon käivitas 2023. aasta veebruaris Ukraina filmiklubi Eesti Ukraina saatkonna toetusel. ERR-i andmetel toimusid filmiklubi seansid esimese tegevusaasta jooksul vähemalt üheksas Eesti linnas.<ref>https://news.err.ee/1609948373/ukrainian-film-club-showing-movie-about-war-veterans-on-anniversary-of-full-scale-invasion</ref> == Kultuuritegevus == Assotsiatsioon korraldab koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga festivali „Võšõvanka ühendab“, mille eesmärk on tutvustada Ukraina kultuuri ja toetada Eesti ning Ukraina kogukondade omavahelist suhtlust.<ref>https://news.err.ee/1609347162/feature-a-symbol-of-ukrainian-spirit-vyshyvanka-day-in-tallinn</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://ukraine.ee/ UOAE ametlik veebileht] * [https://integratsioon.ee/node/7623 Integratsiooni Sihtasutus – Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis] * [https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat Eesti Kultuuriministeerium – Kuidas toetame Ukrainat] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti-Ukraina suhted]] [[Kategooria:Ukraina organisatsioonid]] [[Kategooria:Diasporaade organisatsioonid Eestis]] tgfbnlolggdmc0qb4a6gi5i3c28uvvj 0 405979 7248227 7199567 2026-10-05T19:45:02Z Kuriuss 38125 7248227 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tamm, Reigo.IMG 8086.JPG|pisi|Reigo Tamm esinemas [[Tallinna päev]]al Vabaduse väljakul.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. mai 2015</small>]] '''Reigo Tamm''' (sündinud [[22. detsember|22. detsembril]] [[1988]] [[Rakvere]]s) on [[eestlased|eesti]] ooperilaulja ([[tenor]]) ja meelelahutaja. 2024. aasta sügishooajal võitis ta [[TV3]] meelelahutussaate "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]".<ref name="galerii-te">[https://www.ohtuleht.ee/melu/1120129/galerii-terassudamega-mees-naosaate-voidukarikast-joob-sampanjat-vallatu-ooperilaulja-reigo-tamm Galerii | Terassüdamega mees! Näosaate võidukarikast joob šampanjat vallatu ooperilaulja Reigo Tamm] Õhtuleht.ee, 09.12.2024.</ref> 2025. aastal pälvis ta [[Kroonika (ajakiri)|ajakirja Kroonika]] Aasta Meelelahutaja auhinna.<ref name="liigutavad">[https://sky.ee/liigutavad-sonad-meelelahutusauhindade-tanukonedes-oli-tunda-piiritut-armastust Liigutavad sõnad! Meelelahutusauhindade tänukõnedes oli tunda piiritut armastust!]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sky.ee, 06.06.2025.</ref> ==Haridus== Reigo Tamm on lõpetanud 2008. aastal [[Tapa Gümnaasium]]i ning õppinud ühe kursuse [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is näitleja erialal. Aastatel 2009–2016 õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s ([[Taavi Tampuu]] klassis).<ref name="reigo-tamm">Brita-Liis Oruste. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/reigo-tamm-ootamatult-armastatud-lauljaks Reigo Tamm - ootamatult armastatud lauljaks] Ajakiri Muusika, 08.04.2022.</ref> Ta on osalenud [[Jenny Anvelt]]i, [[Giacomo Aragalli]], [[Virgilijus Noreika]], [[Jeffrey Goldberg]]i, [[Jon Thorsteinsson]]i ja [[Caroline Dowdle|Caroline Dowdle'i]] meistrikursustel. Näitlemise alal on ta end täiendanud Rose Bruford College'is [[London]]is.<ref name="ReferenceA">[https://opera.ee/et/persoon/reigo-tamm/ Reigo Tamm] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 21.10.2024.</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 2014–2017 töötas ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] ooperisolistina.<ref name="reigo-tamm" /><ref>"[https://web.archive.org/web/20150913075555/http://www.vanemuine.ee/people/reigo-tamm/ Teater Vanemuine. Reigo Tamm"].</ref> Alates 2017. aastast on ta [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] ooperisolist.<ref name="ReferenceA" /> Esimese solistirolli kutselises teatris tegi ta Vanemuises 2011. aastal [[Ferenc Lehár|Lehári]] [[operett|operetis]] "[[Lõbus lesk]]" Camille de Rossillonina. Hea hoo sai tema lavakarjäär sisse aga 2014. aastal, kui ta soleeris [[Tartu laulupidu|Tartu laulupeol]], tegi Vanemuise teatris esimese peaosa, esines esimest korda [[Estonia teatrisaal]]is ja [[Soome Rahvusooper]]i laval ("[[Rehepapp (ooper)|Rehepapi]]" gastrolliga) ning sai oma esimese kultuuripreemia (Tartu linna noore kultuurikandja auhinna). Lisaks õnnestus tal siis proovida kätt [[libretist]]i ja [[lavastaja]]na: ta kirjutas ja tõi koos [[Rasmus Kull]]iga Vanemuise Kollase Kassi Suvekoolis lavale laulumängu "Nooremuine", mis esietendus 2015. aastal.<ref>Aarne Mäe. [https://virumaateataja.postimees.ee/3240967/reigo-tamm-ooper-ei-pea-tolmune-olema Reigo Tamm: “Ooper ei pea tolmune olema”] Virumaa Teataja, 01.07.2015.</ref> Kriitik Aare Tool on 2025. aastal Estonias esietendunud [[Johann Strauss noorem|Straussi]] opereti "[[Nahkhiir (operett)|Nahkhiir]]" peategelase kehastaja kohta öelnud: "Reigo Tamme (Eisenstein) ampluaa on lai, aga kõige ehedamalt avaneb tema tüpaaž just sellistes tegelaskujudes, kelle elurõõmu küllusekarikas vahutab kerge sarkasmiga üle ääre."<ref>Aare Tool. [https://www.sirp.ee/nahkhiir-kes-lendab-eralennukiga/ Nahkhiir, kes lendab eralennukiga] Sirp.ee, 06.06.2025.</ref> ===Rolle Estonia teatri lavastustes ja kontserdikavades=== <table><tr valign=top><td> * Tüürimees (Wagneri "Lendav hollandlane", 2016) * Rätsep Motel (Bocki "Viiuldaja katusel", 2016) * Adam (Zelleri "Linnukaupleja", 2017) * Heinrich (Wagneri "Tannhäuser", 2017) * Kalev (Puuri "Pilvede värvid", 2017) * Nick (Puccini "Tütarlaps kuldsest läänest", 2018) * Pierrot (Ehala "Buratino", 2018) * Solist (Gounod' "Püha Cecilia missa", 2018) * Ivan Lõkov (Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja", 2019) * Politseinik Krupke (Bernsteini "West Side Story", 2019) * Krahv Albert ja Gaston (Korngoldi "Surnud linn", 2019) * René von Luxemburg (Lehári "Krahv Luxemburg", 2020) <td> * Camille de Rossillon (Lehári "Lõbus lesk", 2021) * Danilo (Lehári "Lõbus lesk", 2021) * Teekannu vari (Raveli lühiooperid "Ravel : Ravel", 2021) * Neptunuse (Poseidon) ülempreester (Mozarti "Idomeneo", 2021) * Monostatos (Mozarti "Võluflööt", 2022) * Kingpool (Kaumanni/Kelleri "Naksitrallid", 2022) * Aristaios/Pluto (Offenbachi "Orpheus põrgus", 2022) * Pinkerton (Puccini "Madama Butterfly", 2023) * Le Dancaïre (Bizet' "Carmen", 2024) * Torquemada (Raveli "Hispaania tund", 2024/2025) * Eisenstein (Straussi "Nahkhiir", 2025) </table> ===Rolle Vanemuise teatri lavastustes=== * Nekrut (Lille "Tulleminek") * Schmidt (Massenet’ "Werther", 2012) * Kubjas Hans (Aintsi "Rehepapp", 2013) * Jonas Kempe ja Henn (Tubina "Reigi õpetaja", 2014) * Ruiz (Verdi "Trubaduur") * Sõnumitooja (Verdi "Aida") * Härra Vogelsang (Mozarti "Teatridirektor") * Cacoblethes (Mederi "Kindlameelne Argenia") * Ubaldo Piangi (Lloyd Webberi "Ooperifantoom", 2014) * Vanaema (Aintsi "Guugelmuugelpunktkomm", 2017) ===Töö muudes teatrites ja muusikaprojektides=== 2013. aasta suvel laulis ta [[Prantsusmaa]]l [[Aix-en-Provence'i ooperifestival]]i kooris.<ref name="ReferenceA" /> Ta on laulnud solistina Vanemuise teatri kontsertlavastustes "Õhtu Straussiga" (2012) ja "Õhtu Kálmániga" (2015) ning mänginud [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] muusikalides "Kevadine ärkamine" (2012) ja "Shrek" (2013) ning [[Ugala]] teatri lavastuses "Toru. Krossides läbi elu" (2019) ja [[Emajõe Suveteater|Emajõe Suveteatri]] lavastuses "Tagahoovish" (2017). 2010. aastal laulis ja mängis ta [[Veljo Tormis]]e 80. sünnipäeva tähistavas kontsertlavastuses "Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis". 2011. aastal oli tal kandev roll (Heinz Liebling) Beneši operetis "Haljal aasal", mille lavastusega tähistati [[Lehtse kammerkoor]]i 30. aastapäeva.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/46479557/fotod-varvikas-operett-lehtse-kammerkoori-esituses Fotod: Värvikas operett Lehtse kammerkoori esituses] Maaleht.ee, 23.05.2011.</ref> 2006. aastal laulis ja mängis ta sama muusikakollektiivi etendatud [[Richard Rodgers|Rodgersi]] muusikalis "Oklahoma" Curlyt.<ref>Marina Loštšina. [https://virumaateataja.postimees.ee/2285589/kultuur-lehtse-kammerkoorib-laval-oklahomat Kultuur: Lehtse kammerkoorib laval “Oklahomat”] Virumaa Teataja, 26.04.2006.</ref> 2014. aastal oli ta [[Rudolf Tobias]]e [[kantaat|kantaadi]] "Johannes Damaskusest" (mis 1897. aastal valminuna oli esimene professionaalne kantaat Eesti muusikas) ettekandel tenoripartiid esitanud vokaalsolist. Suurvormi kandsid ette [[Vanemuise sümfooniaorkester]], [[Tartu Ülikooli Kammerkoor]], [[Tartu Noortekoor]] ja [[Vanemuise teatri ooperikoor|Vanemuise ooperikoor]], dirigeeris [[Lauri Sirp]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/725588/klassikaraadio.err.ee Kontserdisaalis. Johannes Damaskusest] ERR Klassikaraadio, 21.08.2014.</ref> 2016. aastal laulis ja mängis ta Eesti esimeses algupärases lõõtsamuusikalis "Lõõtspillihullus" (autorid [[Tiit Kikas]] ja Jan Rahman).<ref>[https://kultuur.err.ee/312994/polvas-esietendub-eesti-esimene-alguparane-lootsamuusikal Põlvas esietendub Eesti esimene algupärane lõõtsamuusikal] ERR Kultuur, 14.07.2016.</ref> 2019. aastal mängis ta tenorilauljat Komöödiateatri lavastuses "[[Maria Callas]]e meistriklass" (lavastaja [[Andrus Vaarik]]). 2021. aastal mängis ta [[Tiit Kikas]]e ja [[Jaagup Kreem]]i lühiooperi "Ööbik ja üliõpilane" esiettekandel Üliõpilast.<ref>[https://concert.ee/kontsert/luhiooper-oobik-ja-uliopilane-tartu-linna-paeva-galakontsert-2021/ Lühiooper „Ööbik ja üliõpilane“. Tartu linna päeva galakontsert 2021] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 29.12.2024.</ref> 2024. aasta novembris esietendunud muusikalis "Vanamehe muušikal" mängis ta Priidikut.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609503901/galerii-algasid-vanamehe-muusikali-lavaproovid Galerii: algasid "Vanamehe Muušikali" lavaproovid] ERR Kultuur, 27.10.2024.</ref> 2025. aastast esineb ta teatri Impeerium improkomöödias "Laval koos Reigo Tammega ehk Koomiliste sketšide õhtu".<ref>[https://improimpeerium.ee/etendused/laval-koos-reigo-tammega-ehk-koomiliste-sketside-ohtu-tamsalus/ Laval koos Reigo Tammega ehk koomiliste sketšide õhtu] Teatri Impeerium koduleht. Vaadatud 29.02.2025.</ref> ===Tegevus kontsertartistina=== Kontsertartistina on Reigo Tamm esinenud temaatiliste kavadega Eesti eri paigus nii tavakontsertidel kui ka [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] korraldatavatel muusikahariduslikel üritustel. Tema sagedasemad lavapartnerid on olnud [[Maria Listra]], [[Hanna-Liina Võsa]], [[Koit Toome]] ja [[Johan Randvere]]. Näiteid tema osalusega uuematest kontserdikavadest: * 2020 – "Unustamatu Mister X – [[Georg Ots]]" koos [[Katrin Karisma]], [[Lauri Liiv]]i, Hanna-Liina Võsa ja Johan Randverega<ref>[https://web.archive.org/web/20250416093414/https://www.kultuurikava.ee/event/unustamatu-mister-x-georg-ots-katrin-karisma-hanna-liina-vosa-reigo-tamm-lauri-liiv-ja-johan-randvere Unustamatu Mister X - Georg Ots Katrin Karisma, Hanna-Liina Võsa, Reigo Tamm Lauri Liiv ja Johan Randvere] Kultuurikava.ee. Vaadatud 18.11.2024.</ref>; * 2022 – [[Zonta Klubi]] korraldatud heategevuslik kontserdikava "Pikantne klassika" koos [[Elina Netšajeva]]ga<ref>[https://www.piletimaailm.com/performances/124755-elina-nechayeva-ja-reigo-tamm-pikantne-klassika Elina Nechayeva ja Reigo Tamm "Pikantne klassika"] Piletimaailm.ee. Vaadatud 18.11.2024.</ref>; * 2023 – Vasalemma lossikontsertide sari, näiteks kontserdikava "Jõuluoopus" (2023, 2024) koos Maria Listraga; * 2023/2024/2025 – Eesti Kontserdi koolikontsertide sarjas klassikalist muusikat ja muusikateatri tegemist tutvustav kontserdikava "Teatrimaagia" koos pianist Johan Randverega;<ref>[https://concert.ee/wp-content/uploads/2023/08/Koolikontserdid-2023-Plakatid-Teatrimaagia.pdf Koolikontserdid 2023] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 18.11.2024.</ref><ref>[https://concert.ee/koolikontserdid/ Koolikontserdid 2024/2025] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 18.11.2024.</ref> * 2025 – üks soliste X Otepää talveöölaulupeol „Talveöös sädelevad meloodiad“;<ref>[https://ruutfm.treraadio.ee/uudised/50256/otepaa-talveoolaulupeol-lauldakse-lemmiklaule-labi-aegade Otepää Talveöölaulupeol lauldakse lemmiklaule läbi aegade] Tre Raadio koduleht, 22.01.2025.</ref> * 2025 – kontserdisari "Legendide laulud" [[Georg Ots]]a, [[Luciano Pavarotti]] ja [[Frank Sinatra]] loomingust – koos [[Marko Matvere]], [[Jassi Zahharov]]i, [[Kalle Sepp|Kalle Sepa]] ja [[Oliver Kuusik]]uga;<ref>Legendide Laulud 2025. Tutvustus Eesti Kontserdi kodulehel. Vaadatud 22.06.2025.</ref> * 2025 – kontserdisari "Kammermuusika Rahvusooperis" ("Eesti helid" [[Mart Saar]]e, [[Eduard Tubin]]a ja [[Heino Eller]]i heliloomingust).<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=syndmus&mid=209&id=24570&lang=est/ Kammermuusika Rahvusooperis] Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 28.02.2025.</ref> * 2026 – kontserdikava "O Sole Mio" koos Ooper-Kvartetiga (klassikalise ooperi- ja operetimuusika pärleid) ===Tegevus kultuurikorraldajana=== Reigo Tamm korraldas 2010. aastatel kaheksa aasta jooksul kunstilise juhina [[Tartu linna päev]]a ning sisustas alates 2016. aastast seal muusikaprogrammi "Ooperisümbioos".<ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/884695/ooperilaulja-reigo-tamm-tahtsin-vaga-et-tartu-linna-paev-muutuks-miniooperifestivaliks Ooperilaulja Reigo Tamm: „Tahtsin väga, et Tartu linna päev muutuks miniooperifestivaliks!"] Õhtuleht.ee, 28.06.2018.</ref><ref>[https://tartulinnapaev.ee/kontakt/ Reigo Tamm] Tartu linna päeva kodulehel aastate kaupa. Vaadatud 21.10.2024.</ref><ref>Rainer Kerge. [https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/1125551/kerge-uurib-elu-reigo-tamm-teater-ja-poliitika-on-vaga-sarnased-lavad-on-erinevad-aga-mangureeglid-ja-emotsioonid-on-upris-samasugused- Kerge uurib elu | Reigo Tamm: „Teater ja poliitika on väga sarnased – lavad on erinevad, aga mängureeglid ja emotsioonid on üpris samasugused.“] Õhtuleht.ee, 26.02.2025.</ref> Alates 2024. aastast on ta augustis toimuva [[Põltsamaa veinipäev]]a ja galakontserdi kunstiline juht.<ref name="ooperisoli">Silja Felt. [https://web.archive.org/web/20250416092035/https://keskeesti.treraadio.ee/uudised/43776/ooperisolist-rego-tamm-kohalik-raadio-on-muutnud-jarvamaa-mulle-vaga-koduseks Ooperisolist Reigo Tamm: kohalik raadio on muutnud Järvamaa mulle väga koduseks] Tre Raadio koduleht. 17.06.2024.</ref> Ta oli 31. detsembril 2024 rahvusooperis Estonia toimunud aastavahetuse balli "Suurlinnade tuled" kunstiline juht (koos Jaan Otsaga) ning ka õhtujuht (koos [[Janne Ševtšenko]]ga).<ref>Estonia ball – "Suurlinnade tuled". Estoonlane. Rahvusooperi Estonia ajakiri. Sügis 2024. Lk 24. Vaadatud 22.06.2025.</ref> Estonia teatri aastavahetuse balli kunstiline juht oli ta ka 2025. aastal. ===Muu meelelahutus- ja heategevus=== 2019. aastal osales ta külalisesinejana meelelahutussaate "Su nägu kõlab tuttavalt" finaalis, kus toetas ansambli [[Paradoks (ansambel)|Paradoks]] basskitarristiks kehastunult finalist [[Karmo Nigula]]t tema võistlusetteastes – veidi hiljem koroonaaja hümniks<ref>Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/999850/paradoksi-hittloo-sonade-autor-vahel-mulle-helistatakse-tee-raadio-lahti-sinu-laul-tuleb Paradoksi hittloo sõnade autor: Vahel mulle helistatakse: „Tee raadio lahti, sinu laul tuleb!“] Õhtuleht.ee, 01.05.2020.</ref> saanud laulu "Ära möödu must lähedalt" ettekandel.<ref> Silja Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/melu/998004/ooperilaulja-reigo-tamm-praegu-on-aeg-tehtu-ule-jarele-moelda-ja-uusi-sihte-seada- Ooperilaulja Reigo Tamm: „Praegu on aeg tehtu üle järele mõelda ja uusi sihte seada.“] Õhtuleht.ee, 16.04.2020.</ref> Alates 2021. aastast on ta mitmel hooajal mänginud [[Elisa Eesti|Elisa]] ja [[Kanal 2]] huumorisarjas "[[Alo (telesari)|Alo]]" Ahtit.<ref name="ooperilaul">[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93174591/ooperilaulja-reigo-tamm-kui-ikka-priit-voigemast-tuleb-stseenis-vastu-siis-tombab-haale-varisema-ja-jala-all-tudisema-kull Ooperilaulja Reigo Tamm: kui ikka Priit Võigemast tuleb stseenis vastu, siis tõmbab hääle värisema ja jala all tudisema küll] Kroonika/Delfi, 19.04.2021.</ref> 2024. aasta sügishooajal võitis ta [[TV3]] meelelahutussaate "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]".<ref name="galerii-te" /> Enne seda oli ta võitnud sarja viienda saate, kus oli kehastanud [[Riho Sibul]]at laulmas laulu "Kassitapp".<ref>[https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/su-nagu-kolab-tuttavalt/kuhu-jai-nali-reigo-tamm-selgitab-miks-tema-seekordne-paroodia-tosine-oli/ Kuhu jäi nali? Reigo Tamm selgitab, miks tema seekordne paroodia tõsine oli] TV3 koduleht, 03.11.2024.</ref> Saatesarja üldvõiduga kaasnenud [[heategevus]]liku auhinnaraha 10 000 eurot annetas ta MTÜ-le Koos Laste Heaks, millest pool läks Hiiumaa ja teine pool Tapa valla vähekindlustatud peredele<ref>Kärolyn Kivistik. [https://hiiuleht.ee/toetus-reigo-tamm-andis-voiduraha-hiiumaale/ Toetus | Reigo Tamm andis võiduraha Hiiumaale] Hiiu Leht, 18.02.2025.</ref>, üksiksaate auhinnaraha 1000 euroga toetas ta Tapa lapsi.<ref>[https://www.tv3.ee/tv3-telekanal/su-nagu-kolab-tuttavalt/sudamlik-reigo-tamm-annetas-naosaates-voidetud-summa-lastekaitsele/ Südamlik! Reigo Tamm annetas näosaates võidetud summa lastekaitsele] TV3.ee, 03.11.2024.</ref> Lisaks tegi ta 2024. aastal ühe osalisena kaasa [[ETV]] tervise- ja elustiilisaates "[[Mehed, hakkame elama!]]"<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Mehed,%20hakkame%20elama!%20Reigo%20TAmm Sarja "Mehed, hakkame elama!" saateid] ERR Arhiiv. Vaadatud 22.10.2024.</ref> ning oli noorte teatrisaate "Laske mind lavale" žüriis.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609585676/galerii-vanemuise-laval-selgub-laske-mind-lavale-teise-hooaja-voitja Galerii: Vanemuise laval selgub "Laske mind Lavale" teise hooaja võitja] ERR Kultuur, 24.01.2025.</ref> 2025. aastal osales ta GO3 dokumentaalsarjas "Rannakeha"<ref name="ReferenceB">[https://www.ohtuleht.ee/melu/1124164/reigo-tamm-heitis-piinlikkuse-korvale-dieedid-olid-ara-proovitud-kaalusust-tundus-loogilise-sammuna Reigo Tamm heitis piinlikkuse kõrvale: dieedid olid ära proovitud, kaalusüst tundus loogilise sammuna] Õhtuleht.ee, 06.02.2025.</ref> ja kuulus TV3 meelelahutussaate "[[Maskis laulja]]" detektiivide hulka.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120359752/selgusid-maskis-laulja-kaks-viimast-detektiivi-menusaates-votavad-koha-sisse-armastatud-lauljad Selgusid „Maskis laulja“ kaks viimast detektiivi! Menusaates võtavad koha sisse armastatud lauljad] Kroonika/Delfi, 26.02.2025.</ref> 2026. aasta sügishooajal on ta Tapa valla koori kapten ja solist [[Kanal 2]] meelelahutussaates "Laululahing 2026". Koor võitis sarja avasaate lauluga "Vana vaksal".<ref>Helen Heidemann. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120615355/otsefotod-staarkaptenid-ja-koorid-astuvad-voistlustulle-tv3-eetris-stardib-hitte-tais-laululahing Fotod | Esimese saate võitja teada! „Laululahing“ alustas menukate hittide esitustega] Kroonika, 04.10.2026.</ref> ==Poliitiline tegevus== Reigo Tamm kuulub alates [[24. juuli]]st [[2008]] [[Eesti Reformierakond]]a. Tamm on pärit Tapalt ning annab siiani märkimisväärse panuse sealse kogukonna elu arendamisse. Alates 2009. aastast on ta kuulunud [[Tapa vald|Tapa vallavolikokku]] ning olnud eri aastatel selle esimees, aseesimees või kultuurikomisjoni esimees. Ta on korraldanud kontserdisarju ("Noored muusikud" ja "Rosaarium"<ref>Reigo Tamm. [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/kontsertsari-qrosaariumq/ Kontsertsari "Rosaarium"] Sirp.ee, 08.06.2009.</ref>), aidanud välja töötada Tapa Vaksali teatri idee jne.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/3712293/tapa-volikogu-hakkab-juhtima-vanemuise-ooperilaulja Tapa volikogu hakkab juhtima senine aseesimees Reigo Tamm] Virumaa Teataja. 29. mai 2016.</ref><ref name="naosaate-s">Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120330847/naosaate-staar-reigo-tamm-elas-lavakoolist-valjaviskamist-valusalt-ule-motlesin-et-joon-end-surnuks Näosaate staar Reigo Tamm elas lavakoolist väljaviskamist valusalt üle: mõtlesin, et joon end surnuks] Kroonika/Delfi, 26.10.2024.</ref> == Tunnustus == * 2015 – [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind noore kultuurikandja kategoorias<ref>[https://kultuur.err.ee/304730/tartu-linn-tunnustas-kultuuripreemiatega-loovisikuid-ja-aasta-tahtsundmusi Tartu linn tunnustas kultuuripreemiatega loovisikuid ja aasta tähtsündmusi] ERR Kultuur. 18.02.2015.</ref> * 2015 – [[Tapa vald|Tapa valla]] aasta tegija auhind kategoorias "Isiku tegu"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://virumaateataja.postimees.ee/3597229/tapa-vald-jagas-vabariigi-aastapaeval-tunnustust|Pealkiri=Tapa vald jagas vabariigi aastapäeval tunnustust|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * 2016 – [[Norra]] [[Vest-Agderi maakond|Vest-Agderi maakonna]] stipendium<ref>Liisi Kanna. [https://www.kuulutaja.ee/ooperilaulja-reigo-tamm-kujutles-end-naitlejana-juba-lasteaias/ Ooperilaulja Reigo Tamm kujutles end näitlejana juba lasteaias] Kuulutaja. 16.11.2016.</ref> * 2018 – [[Kristallkingakese auhind]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/teatri-aastaauhindade-laureaadid-2017-aasta-loomingu-eest/|Pealkiri=Teatri aastaauhindade laureaadid 2017. aasta loomingu eest|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * 2019 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i stipendium * 2025 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Aasta Meelelahutaja auhind]]<ref name="liigutavad" /> * 2026 – koht Tapa linna kuulsuste alleel<ref>Grete Kaio. [http://kroonika.delfi.ee/artikkel/120594625/reigo-tamm-sai-kodulinnas-uhke-tunnustuse-tema-pilt-joudis-kuulsuste-alleele Reigo Tamm sai kodulinnas uhke tunnustuse: tema pilt jõudis kuulsuste alleele] Kroonika, 03.07.2026.</ref> ===Teatrisisesed auhinnad=== * 2020 – rahvusooperi Estonia publiku lemmiku preemia (SEB publikupreemia) * 2024 – rahvusooperi Estonia publiku lemmiku preemia (SEB publikupreemia) ===Nominatsioonid=== * 2023 – [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind|Eesti Teatriliidu muusikaauhinna]] nominent ==Isiklikku== Tema ema on õpetaja Erika Tamm. Tema elukaaslane on õpetaja Kaili Terask<ref>Anu Viita-Neuhaus. [https://virumaateataja.postimees.ee/7085175/palju-onne-reigo-tamm-kastab-titevarbaid Palju õnne! Reigo Tamm kastab titevarbaid] Virumaa Teataja, 13.10.2020.</ref>, paaril on kaks poega (sündinud 2020 ja 2025).<ref name="ooperilaul" /><ref name="naosaate-v">Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120340956/naosaate-voitja-reigo-tamm-kui-mind-poleks-teatrikoolist-valja-visatud-ei-oleks-seda-koike-juhtunud Näosaate võitja Reigo Tamm: kui mind poleks teatrikoolist välja visatud, ei oleks seda kõike juhtunud] Maaleht.ee, 08.12.2024.</ref><ref>Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120377581/palju-onne-reigo-tamm-sai-teise-lapse-isaks-beebile-pandi-kaunis-nimi Palju õnne! Reigo Tamm sai teise lapse isaks. Beebile pandi kaunis nimi] Kroonika/Delfi, 15.05.2025.</ref> Reigo Tamm on öelnud, et tema üks kodu asub [[Tallinn]]as [[Kalamaja]]s ja teine [[Tapa]]l, juured on aga [[Tamsalu]]s ja kõik suved veedab ta [[Hiiumaa]]l.<ref name="naosaate-s" /> ===Harrastused=== Noorpõlves on ta harrastanud [[rahvatants]]u, õppinud [[muusikakool]]is [[eufoonium]]i<ref>[[Maire Aunaste]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120340956/naosaate-voitja-reigo-tamm-kui-mind-poleks-teatrikoolist-valja-visatud-ei-oleks-seda-koike-juhtunud Näosaate võitja Reigo Tamm: kui mind poleks teatrikoolist välja visatud, ei oleks seda kõike juhtunud] Maaleht.ee, 08.12.2024.</ref>, mänginud [[puhkpilliorkester|puhkpilliorkestris]], laulnud koorides ning käinud Järvamaa [[Kuma raadio]]s saateid tegemas.<ref name="ooperisoli" /><ref name="naosaate-s" /><ref name="reigo-tamm" /> Enda kooliaegset aktiivsust on ta meenutanud nii: {{Tsitaat|Ühel aastal osalesin ma laulu- ja tantsupeol seitsme kollektiiviga! Laulsin Tapa kammerkooris, [[Lehtse kammerkoor]]is, [[Virumaa poistekoor]]is, [[Virumaa noorte meeskoor]]is, [[Üle-eestiline Poistekoor Kalev|üle-eestilises poistekooris Kalev]], tantsisin Tapa gümnaasiumi rahvatantsurühmas ning mängisin Tapa linna puhkpilliorkestris. Mul ei olnud mõtetki laulukaare alt ära minna. Ainult lastekooride ajal ei olnud mind laval.|Reigo Tamm<ref name="naosaate-v" />}} 2024. aastast tantsib ta lauljate ja muusikalinäitlejate rahvatantsurühmas [[Mullaketrajad]].<ref>[[Aigi Viira]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1113793/kamp-taienes-tahtede-rahvatantsutrupiga-mullaketrajad-liitus-ooperitenor-reigo-tamm Kamp täienes! Tähtede rahvatantsutrupiga Mullaketrajad liitus ooperitenor Reigo Tamm!] Õhtuleht.ee, 02.09.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://opera.ee/et/persoon/reigo-tamm/ Reigo Tamm] rahvusooperi Estonia kodulehel * Jaan Olmaru. [https://tartu.postimees.ee/3048183/reigo-tamm-ooper-on-seksikas Reigo Tamm: ooper on seksikas] Tartu Postimees, 9. jaanuar 2015 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/jutusaade-reigo-tamm/similar-257652 Jutusaade. Reigo Tamm] Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 1. märts 2015 * Aarne Mäe. [https://virumaateataja.postimees.ee/3240967/reigo-tamm-ooper-ei-pea-tolmune-olema Reigo Tamm: "Ooper ei pea tolmune olema"] Virumaa Teataja, 1. juuli 2015 * [https://reporter.postimees.ee/3557891/saage-tuttavaks-multitalent-reigo-tammele-ennustatakse-suurt-tulevikku Saage tuttavaks: multitalent Reigo Tammele ennustatakse suurt tulevikku!] Reporter.ee, 7. oktoober 2015 * Ave-Marleen Rei. [https://issuu.com/vanemuine/docs/ramp_2015_2016_veebi Mitte ainult noored ja ilusad] Ajakiri Ramp 2015/2016, lk 44–49 * Eve Klaas. [https://virumaateataja.postimees.ee/3727455/reigo-tamm-volikogu-esimehe-amet-pole-hirmutav Reigo Tamm: "Volikogu esimehe amet pole hirmutav"] Virumaa Teataja, 10. juuni 2016 * Liisi Kanna. [http://www.kuulutaja.ee/ooperilaulja-reigo-tamm-kujutles-end-naitlejana-juba-lasteaias/ Ooperilaulja Reigo Tamm kujutles end näitlejana juba lasteaias] Kuulutaja.ee, 16. november 2016 * Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/820505/kuulsus-kutsub-kulla-reigo-tamm-soovitab-mida-teha-tapal Kuulsus kutsub külla | Reigo Tamm soovitab: mida teha Tapal?] Õhtuleht.ee, 5. august 2017 * [https://poliitika.postimees.ee/4275579/videosari-valimisjaoskond-tapal-kandideeriv-ooperilaulja-loodab-et-ei-pea-valima-poliitika-ja-teatri-vahel Videosari «Valimisjaoskond»: Tapal kandideeriv ooperilaulja loodab, et ei pea valima poliitika ja teatri vahel] Postimees.ee, 14. oktoober 2017 * Inna Grünfelt. [https://virumaateataja.postimees.ee/4297927/tenor-ja-poliitik-reigo-tamm-hakkas-vanaemaks Tenor ja poliitik Reigo Tamm hakkas ... vanaemaks] Virumaa Teataja, 3. november 2017 * Raimu Hanson. [https://tartu.postimees.ee/4310585/reigo-tamm-ma-pole-sildu-tartuga-poletanud Reigo Tamm: ma pole sildu Tartuga põletanud] Tartu Postimees, 15. november 2017 * Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/884695/ooperilaulja-reigo-tamm-tahtsin-vaga-et-tartu-linna-paev-muutuks-miniooperifestivaliks Ooperilaulja Reigo Tamm: "Tahtsin väga, et Tartu linna päev muutuks miniooperifestivaliks!"] Õhtuleht.ee, 28. juuni 2018 * Ruth Alaküla. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120087680/arvustus-orpheus-porgus-sarav-maailm-kus-armastusel-pole-kohta Arvustus | "Orpheus põrgus". Särav maailm, kus armastusel pole kohta] Eesti Päevaleht / LP, 25. oktoober 2022 * [https://menu.err.ee/1609020680/elina-nechayeva-ja-reigo-tamm-mangisid-lauldes-aliast Elina Nechayeva ja Reigo Tamm mängisid lauldes "Aliast"] ERR Menu, 29. juuni 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1609524317/intervjuu-9-15-reigo-tamm-naosaates-osalemine-on-toonud-palju-uusi-pakkumisi-ja-kontakte Reigo Tamm: näosaates osalemine on toonud palju uusi pakkumisi ja kontakte] ERR Vikerraadio, 18. november 2024 * Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120340956/naosaate-voitja-reigo-tamm-kui-mind-poleks-teatrikoolist-valja-visatud-ei-oleks-seda-koike-juhtunud Näosaate võitja Reigo Tamm: kui mind poleks teatrikoolist välja visatud, ei oleks seda kõike juhtunud] Maaleht.ee, 8. detsember 2024 {{JÄRJESTA:Tamm, Reigo}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] mmaov289yu4zskxmqi65760zamyk3no 7248228 7248227 2026-10-05T19:49:06Z Kuriuss 38125 7248228 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tamm, Reigo.IMG 8086.JPG|pisi|Reigo Tamm esinemas [[Tallinna päev]]al Vabaduse väljakul.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. mai 2015</small>]] '''Reigo Tamm''' (sündinud [[22. detsember|22. detsembril]] [[1988]] [[Rakvere]]s) on [[eestlased|eesti]] ooperilaulja ([[tenor]]) ja meelelahutaja. 2024. aasta sügishooajal võitis ta [[TV3]] meelelahutussaate "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]".<ref name="galerii-te">[https://www.ohtuleht.ee/melu/1120129/galerii-terassudamega-mees-naosaate-voidukarikast-joob-sampanjat-vallatu-ooperilaulja-reigo-tamm Galerii | Terassüdamega mees! Näosaate võidukarikast joob šampanjat vallatu ooperilaulja Reigo Tamm] Õhtuleht.ee, 09.12.2024.</ref> 2025. aastal pälvis ta [[Kroonika (ajakiri)|ajakirja Kroonika]] Aasta Meelelahutaja auhinna.<ref name="liigutavad">[https://sky.ee/liigutavad-sonad-meelelahutusauhindade-tanukonedes-oli-tunda-piiritut-armastust Liigutavad sõnad! Meelelahutusauhindade tänukõnedes oli tunda piiritut armastust!]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sky.ee, 06.06.2025.</ref> ==Haridus== Reigo Tamm on lõpetanud 2008. aastal [[Tapa Gümnaasium]]i ning õppinud ühe kursuse [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is näitleja erialal. Aastatel 2009–2016 õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s ([[Taavi Tampuu]] klassis).<ref name="reigo-tamm">Brita-Liis Oruste. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/reigo-tamm-ootamatult-armastatud-lauljaks Reigo Tamm - ootamatult armastatud lauljaks] Ajakiri Muusika, 08.04.2022.</ref> Ta on osalenud [[Jenny Anvelt]]i, [[Giacomo Aragalli]], [[Virgilijus Noreika]], [[Jeffrey Goldberg]]i, [[Jon Thorsteinsson]]i ja [[Caroline Dowdle|Caroline Dowdle'i]] meistrikursustel. Näitlemise alal on ta end täiendanud Rose Bruford College'is [[London]]is.<ref name="ReferenceA">[https://opera.ee/et/persoon/reigo-tamm/ Reigo Tamm] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 21.10.2024.</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 2014–2017 töötas ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] ooperisolistina.<ref name="reigo-tamm" /><ref>"[https://web.archive.org/web/20150913075555/http://www.vanemuine.ee/people/reigo-tamm/ Teater Vanemuine. Reigo Tamm"].</ref> Alates 2017. aastast on ta [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] ooperisolist.<ref name="ReferenceA" /> Esimese solistirolli kutselises teatris tegi ta Vanemuises 2011. aastal [[Ferenc Lehár|Lehári]] [[operett|operetis]] "[[Lõbus lesk]]" Camille de Rossillonina. Hea hoo sai tema lavakarjäär sisse aga 2014. aastal, kui ta soleeris [[Tartu laulupidu|Tartu laulupeol]], tegi Vanemuise teatris esimese peaosa, esines esimest korda [[Estonia teatrisaal]]is ja [[Soome Rahvusooper]]i laval ("[[Rehepapp (ooper)|Rehepapi]]" gastrolliga) ning sai oma esimese kultuuripreemia (Tartu linna noore kultuurikandja auhinna). Lisaks õnnestus tal siis proovida kätt [[libretist]]i ja [[lavastaja]]na: ta kirjutas ja tõi koos [[Rasmus Kull]]iga Vanemuise Kollase Kassi Suvekoolis lavale laulumängu "Nooremuine", mis esietendus 2015. aastal.<ref>Aarne Mäe. [https://virumaateataja.postimees.ee/3240967/reigo-tamm-ooper-ei-pea-tolmune-olema Reigo Tamm: “Ooper ei pea tolmune olema”] Virumaa Teataja, 01.07.2015.</ref> Kriitik Aare Tool on 2025. aastal Estonias esietendunud [[Johann Strauss noorem|Straussi]] opereti "[[Nahkhiir (operett)|Nahkhiir]]" peategelase kehastaja kohta öelnud: "Reigo Tamme (Eisenstein) ampluaa on lai, aga kõige ehedamalt avaneb tema tüpaaž just sellistes tegelaskujudes, kelle elurõõmu küllusekarikas vahutab kerge sarkasmiga üle ääre."<ref>Aare Tool. [https://www.sirp.ee/nahkhiir-kes-lendab-eralennukiga/ Nahkhiir, kes lendab eralennukiga] Sirp.ee, 06.06.2025.</ref> ===Rolle Estonia teatri lavastustes ja kontserdikavades=== <table><tr valign=top><td> * Tüürimees (Wagneri "Lendav hollandlane", 2016) * Rätsep Motel (Bocki "Viiuldaja katusel", 2016) * Adam (Zelleri "Linnukaupleja", 2017) * Heinrich (Wagneri "Tannhäuser", 2017) * Kalev (Puuri "Pilvede värvid", 2017) * Nick (Puccini "Tütarlaps kuldsest läänest", 2018) * Pierrot (Ehala "Buratino", 2018) * Solist (Gounod' "Püha Cecilia missa", 2018) * Ivan Lõkov (Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja", 2019) * Politseinik Krupke (Bernsteini "West Side Story", 2019) * Krahv Albert ja Gaston (Korngoldi "Surnud linn", 2019) * René von Luxemburg (Lehári "Krahv Luxemburg", 2020) <td> * Camille de Rossillon (Lehári "Lõbus lesk", 2021) * Danilo (Lehári "Lõbus lesk", 2021) * Teekannu vari (Raveli lühiooperid "Ravel : Ravel", 2021) * Neptunuse (Poseidon) ülempreester (Mozarti "Idomeneo", 2021) * Monostatos (Mozarti "Võluflööt", 2022) * Kingpool (Kaumanni/Kelleri "Naksitrallid", 2022) * Aristaios/Pluto (Offenbachi "Orpheus põrgus", 2022) * Pinkerton (Puccini "Madama Butterfly", 2023) * Le Dancaïre (Bizet' "Carmen", 2024) * Torquemada (Raveli "Hispaania tund", 2024/2025) * Eisenstein (Straussi "Nahkhiir", 2025) </table> ===Rolle Vanemuise teatri lavastustes=== * Nekrut (Lille "Tulleminek") * Schmidt (Massenet’ "Werther", 2012) * Kubjas Hans (Aintsi "Rehepapp", 2013) * Jonas Kempe ja Henn (Tubina "Reigi õpetaja", 2014) * Ruiz (Verdi "Trubaduur") * Sõnumitooja (Verdi "Aida") * Härra Vogelsang (Mozarti "Teatridirektor") * Cacoblethes (Mederi "Kindlameelne Argenia") * Ubaldo Piangi (Lloyd Webberi "Ooperifantoom", 2014) * Vanaema (Aintsi "Guugelmuugelpunktkomm", 2017) ===Töö muudes teatrites ja muusikaprojektides=== 2013. aasta suvel laulis ta [[Prantsusmaa]]l [[Aix-en-Provence'i ooperifestival]]i kooris.<ref name="ReferenceA" /> Ta on laulnud solistina Vanemuise teatri kontsertlavastustes "Õhtu Straussiga" (2012) ja "Õhtu Kálmániga" (2015) ning mänginud [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] muusikalides "Kevadine ärkamine" (2012) ja "Shrek" (2013) ning [[Ugala]] teatri lavastuses "Toru. Krossides läbi elu" (2019) ja [[Emajõe Suveteater|Emajõe Suveteatri]] lavastuses "Tagahoovish" (2017). 2010. aastal laulis ja mängis ta [[Veljo Tormis]]e 80. sünnipäeva tähistavas kontsertlavastuses "Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis". 2011. aastal oli tal kandev roll (Heinz Liebling) Beneši operetis "Haljal aasal", mille lavastusega tähistati [[Lehtse kammerkoor]]i 30. aastapäeva.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/46479557/fotod-varvikas-operett-lehtse-kammerkoori-esituses Fotod: Värvikas operett Lehtse kammerkoori esituses] Maaleht.ee, 23.05.2011.</ref> 2006. aastal laulis ja mängis ta sama muusikakollektiivi etendatud [[Richard Rodgers|Rodgersi]] muusikalis "Oklahoma" Curlyt.<ref>Marina Loštšina. [https://virumaateataja.postimees.ee/2285589/kultuur-lehtse-kammerkoorib-laval-oklahomat Kultuur: Lehtse kammerkoorib laval “Oklahomat”] Virumaa Teataja, 26.04.2006.</ref> 2014. aastal oli ta [[Rudolf Tobias]]e [[kantaat|kantaadi]] "Johannes Damaskusest" (mis 1897. aastal valminuna oli esimene professionaalne kantaat Eesti muusikas) ettekandel tenoripartiid esitanud vokaalsolist. Suurvormi kandsid ette [[Vanemuise sümfooniaorkester]], [[Tartu Ülikooli Kammerkoor]], [[Tartu Noortekoor]] ja [[Vanemuise teatri ooperikoor|Vanemuise ooperikoor]], dirigeeris [[Lauri Sirp]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/725588/klassikaraadio.err.ee Kontserdisaalis. Johannes Damaskusest] ERR Klassikaraadio, 21.08.2014.</ref> 2016. aastal laulis ja mängis ta Eesti esimeses algupärases lõõtsamuusikalis "Lõõtspillihullus" (autorid [[Tiit Kikas]] ja Jan Rahman).<ref>[https://kultuur.err.ee/312994/polvas-esietendub-eesti-esimene-alguparane-lootsamuusikal Põlvas esietendub Eesti esimene algupärane lõõtsamuusikal] ERR Kultuur, 14.07.2016.</ref> 2019. aastal mängis ta tenorilauljat Komöödiateatri lavastuses "[[Maria Callas]]e meistriklass" (lavastaja [[Andrus Vaarik]]). 2021. aastal mängis ta [[Tiit Kikas]]e ja [[Jaagup Kreem]]i lühiooperi "Ööbik ja üliõpilane" esiettekandel Üliõpilast.<ref>[https://concert.ee/kontsert/luhiooper-oobik-ja-uliopilane-tartu-linna-paeva-galakontsert-2021/ Lühiooper „Ööbik ja üliõpilane“. Tartu linna päeva galakontsert 2021] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 29.12.2024.</ref> 2024. aasta novembris esietendunud muusikalis "Vanamehe muušikal" mängis ta Priidikut.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609503901/galerii-algasid-vanamehe-muusikali-lavaproovid Galerii: algasid "Vanamehe Muušikali" lavaproovid] ERR Kultuur, 27.10.2024.</ref> 2025. aastast esineb ta teatri Impeerium improkomöödias "Laval koos Reigo Tammega ehk Koomiliste sketšide õhtu".<ref>[https://improimpeerium.ee/etendused/laval-koos-reigo-tammega-ehk-koomiliste-sketside-ohtu-tamsalus/ Laval koos Reigo Tammega ehk koomiliste sketšide õhtu] Teatri Impeerium koduleht. Vaadatud 29.02.2025.</ref> ===Tegevus kontsertartistina=== Kontsertartistina on Reigo Tamm esinenud temaatiliste kavadega Eesti eri paigus nii tavakontsertidel kui ka [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] korraldatavatel muusikahariduslikel üritustel. Tema sagedasemad lavapartnerid on olnud [[Maria Listra]], [[Hanna-Liina Võsa]], [[Koit Toome]] ja [[Johan Randvere]]. Näiteid tema osalusega uuematest kontserdikavadest: * 2020 – "Unustamatu Mister X – [[Georg Ots]]" koos [[Katrin Karisma]], [[Lauri Liiv]]i, Hanna-Liina Võsa ja Johan Randverega<ref>[https://web.archive.org/web/20250416093414/https://www.kultuurikava.ee/event/unustamatu-mister-x-georg-ots-katrin-karisma-hanna-liina-vosa-reigo-tamm-lauri-liiv-ja-johan-randvere Unustamatu Mister X - Georg Ots Katrin Karisma, Hanna-Liina Võsa, Reigo Tamm Lauri Liiv ja Johan Randvere] Kultuurikava.ee. Vaadatud 18.11.2024.</ref>; * 2022 – [[Zonta Klubi]] korraldatud heategevuslik kontserdikava "Pikantne klassika" koos [[Elina Netšajeva]]ga<ref>[https://www.piletimaailm.com/performances/124755-elina-nechayeva-ja-reigo-tamm-pikantne-klassika Elina Nechayeva ja Reigo Tamm "Pikantne klassika"] Piletimaailm.ee. Vaadatud 18.11.2024.</ref>; * 2023 – Vasalemma lossikontsertide sari, näiteks kontserdikava "Jõuluoopus" (2023, 2024) koos Maria Listraga; * 2023/2024/2025 – Eesti Kontserdi koolikontsertide sarjas klassikalist muusikat ja muusikateatri tegemist tutvustav kontserdikava "Teatrimaagia" koos pianist Johan Randverega;<ref>[https://concert.ee/wp-content/uploads/2023/08/Koolikontserdid-2023-Plakatid-Teatrimaagia.pdf Koolikontserdid 2023] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 18.11.2024.</ref><ref>[https://concert.ee/koolikontserdid/ Koolikontserdid 2024/2025] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 18.11.2024.</ref> * 2025 – üks soliste X Otepää talveöölaulupeol „Talveöös sädelevad meloodiad“;<ref>[https://ruutfm.treraadio.ee/uudised/50256/otepaa-talveoolaulupeol-lauldakse-lemmiklaule-labi-aegade Otepää Talveöölaulupeol lauldakse lemmiklaule läbi aegade] Tre Raadio koduleht, 22.01.2025.</ref> * 2025 – kontserdisari "Legendide laulud" [[Georg Ots]]a, [[Luciano Pavarotti]] ja [[Frank Sinatra]] loomingust – koos [[Marko Matvere]], [[Jassi Zahharov]]i, [[Kalle Sepp|Kalle Sepa]] ja [[Oliver Kuusik]]uga;<ref>Legendide Laulud 2025. Tutvustus Eesti Kontserdi kodulehel. Vaadatud 22.06.2025.</ref> * 2025 – kontserdisari "Kammermuusika Rahvusooperis" ("Eesti helid" [[Mart Saar]]e, [[Eduard Tubin]]a ja [[Heino Eller]]i heliloomingust).<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=syndmus&mid=209&id=24570&lang=est/ Kammermuusika Rahvusooperis] Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 28.02.2025.</ref> * 2026 – kontserdikava "O Sole Mio" koos Ooper-Kvartetiga (klassikalise ooperi- ja operetimuusika pärleid) ===Tegevus kultuurikorraldajana=== Reigo Tamm korraldas 2010. aastatel kaheksa aasta jooksul kunstilise juhina [[Tartu linna päev]]a ning sisustas alates 2016. aastast seal muusikaprogrammi "Ooperisümbioos".<ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/884695/ooperilaulja-reigo-tamm-tahtsin-vaga-et-tartu-linna-paev-muutuks-miniooperifestivaliks Ooperilaulja Reigo Tamm: „Tahtsin väga, et Tartu linna päev muutuks miniooperifestivaliks!"] Õhtuleht.ee, 28.06.2018.</ref><ref>[https://tartulinnapaev.ee/kontakt/ Reigo Tamm] Tartu linna päeva kodulehel aastate kaupa. Vaadatud 21.10.2024.</ref><ref>Rainer Kerge. [https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/1125551/kerge-uurib-elu-reigo-tamm-teater-ja-poliitika-on-vaga-sarnased-lavad-on-erinevad-aga-mangureeglid-ja-emotsioonid-on-upris-samasugused- Kerge uurib elu | Reigo Tamm: „Teater ja poliitika on väga sarnased – lavad on erinevad, aga mängureeglid ja emotsioonid on üpris samasugused.“] Õhtuleht.ee, 26.02.2025.</ref> Alates 2024. aastast on ta augustis toimuva [[Põltsamaa veinipäev]]a ja galakontserdi kunstiline juht.<ref name="ooperisoli">Silja Felt. [https://web.archive.org/web/20250416092035/https://keskeesti.treraadio.ee/uudised/43776/ooperisolist-rego-tamm-kohalik-raadio-on-muutnud-jarvamaa-mulle-vaga-koduseks Ooperisolist Reigo Tamm: kohalik raadio on muutnud Järvamaa mulle väga koduseks] Tre Raadio koduleht. 17.06.2024.</ref> Ta oli 31. detsembril 2024 rahvusooperis Estonia toimunud aastavahetuse balli "Suurlinnade tuled" kunstiline juht (koos Jaan Otsaga) ning ka õhtujuht (koos [[Janne Ševtšenko]]ga).<ref>Estonia ball – "Suurlinnade tuled". Estoonlane. Rahvusooperi Estonia ajakiri. Sügis 2024. Lk 24. Vaadatud 22.06.2025.</ref> Estonia teatri aastavahetuse balli kunstiline juht oli ta ka 2025. aastal. ===Muu meelelahutus- ja heategevus=== 2019. aastal osales ta külalisesinejana meelelahutussaate "Su nägu kõlab tuttavalt" finaalis, kus toetas ansambli [[Paradoks (ansambel)|Paradoks]] basskitarristiks kehastunult finalist [[Karmo Nigula]]t tema võistlusetteastes – veidi hiljem koroonaaja hümniks<ref>Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/999850/paradoksi-hittloo-sonade-autor-vahel-mulle-helistatakse-tee-raadio-lahti-sinu-laul-tuleb Paradoksi hittloo sõnade autor: Vahel mulle helistatakse: „Tee raadio lahti, sinu laul tuleb!“] Õhtuleht.ee, 01.05.2020.</ref> saanud laulu "Ära möödu must lähedalt" ettekandel.<ref> Silja Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/melu/998004/ooperilaulja-reigo-tamm-praegu-on-aeg-tehtu-ule-jarele-moelda-ja-uusi-sihte-seada- Ooperilaulja Reigo Tamm: „Praegu on aeg tehtu üle järele mõelda ja uusi sihte seada.“] Õhtuleht.ee, 16.04.2020.</ref> Alates 2021. aastast on ta mitmel hooajal mänginud [[Elisa Eesti|Elisa]] ja [[Kanal 2]] huumorisarjas "[[Alo (telesari)|Alo]]" Ahtit.<ref name="ooperilaul">[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93174591/ooperilaulja-reigo-tamm-kui-ikka-priit-voigemast-tuleb-stseenis-vastu-siis-tombab-haale-varisema-ja-jala-all-tudisema-kull Ooperilaulja Reigo Tamm: kui ikka Priit Võigemast tuleb stseenis vastu, siis tõmbab hääle värisema ja jala all tudisema küll] Kroonika/Delfi, 19.04.2021.</ref> 2024. aasta sügishooajal võitis ta [[TV3]] meelelahutussaate "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]".<ref name="galerii-te" /> Enne seda oli ta võitnud sarja viienda saate, kus oli kehastanud [[Riho Sibul]]at laulmas laulu "Kassitapp".<ref>[https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/su-nagu-kolab-tuttavalt/kuhu-jai-nali-reigo-tamm-selgitab-miks-tema-seekordne-paroodia-tosine-oli/ Kuhu jäi nali? Reigo Tamm selgitab, miks tema seekordne paroodia tõsine oli] TV3 koduleht, 03.11.2024.</ref> Saatesarja üldvõiduga kaasnenud [[heategevus]]liku auhinnaraha 10 000 eurot annetas ta MTÜ-le Koos Laste Heaks, millest pool läks Hiiumaa ja teine pool Tapa valla vähekindlustatud peredele<ref>Kärolyn Kivistik. [https://hiiuleht.ee/toetus-reigo-tamm-andis-voiduraha-hiiumaale/ Toetus | Reigo Tamm andis võiduraha Hiiumaale] Hiiu Leht, 18.02.2025.</ref>, üksiksaate auhinnaraha 1000 euroga toetas ta Tapa lapsi.<ref>[https://www.tv3.ee/tv3-telekanal/su-nagu-kolab-tuttavalt/sudamlik-reigo-tamm-annetas-naosaates-voidetud-summa-lastekaitsele/ Südamlik! Reigo Tamm annetas näosaates võidetud summa lastekaitsele] TV3.ee, 03.11.2024.</ref> Lisaks tegi ta 2024. aastal ühe osalisena kaasa [[ETV]] tervise- ja elustiilisaates "[[Mehed, hakkame elama!]]"<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Mehed,%20hakkame%20elama!%20Reigo%20TAmm Sarja "Mehed, hakkame elama!" saateid] ERR Arhiiv. Vaadatud 22.10.2024.</ref> ning oli noorte teatrisaate "Laske mind lavale" žüriis.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609585676/galerii-vanemuise-laval-selgub-laske-mind-lavale-teise-hooaja-voitja Galerii: Vanemuise laval selgub "Laske mind Lavale" teise hooaja võitja] ERR Kultuur, 24.01.2025.</ref> 2025. aastal osales ta GO3 dokumentaalsarjas "Rannakeha"<ref name="ReferenceB">[https://www.ohtuleht.ee/melu/1124164/reigo-tamm-heitis-piinlikkuse-korvale-dieedid-olid-ara-proovitud-kaalusust-tundus-loogilise-sammuna Reigo Tamm heitis piinlikkuse kõrvale: dieedid olid ära proovitud, kaalusüst tundus loogilise sammuna] Õhtuleht.ee, 06.02.2025.</ref> ja kuulus TV3 meelelahutussaate "[[Maskis laulja]]" detektiivide hulka.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120359752/selgusid-maskis-laulja-kaks-viimast-detektiivi-menusaates-votavad-koha-sisse-armastatud-lauljad Selgusid „Maskis laulja“ kaks viimast detektiivi! Menusaates võtavad koha sisse armastatud lauljad] Kroonika/Delfi, 26.02.2025.</ref> 2026. aasta sügishooajal on ta Tapa valla koori kapten ja solist [[TV 3]] meelelahutussaates "Laululahing 2026". Koor võitis sarja avasaate lauluga "Vana vaksal".<ref>Helen Heidemann. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120615355/otsefotod-staarkaptenid-ja-koorid-astuvad-voistlustulle-tv3-eetris-stardib-hitte-tais-laululahing Fotod | Esimese saate võitja teada! „Laululahing“ alustas menukate hittide esitustega] Kroonika, 04.10.2026.</ref> ==Poliitiline tegevus== Reigo Tamm kuulub alates [[24. juuli]]st [[2008]] [[Eesti Reformierakond]]a. Tamm on pärit Tapalt ning annab tänini märkimisväärse panuse sealse kogukonna elu arendamisse. Alates 2009. aastast on ta kuulunud [[Tapa vald|Tapa vallavolikokku]] ning olnud eri aastatel selle esimees, aseesimees või kultuurikomisjoni esimees. Ta on korraldanud kontserdisarju ("Noored muusikud" ja "Rosaarium"<ref>Reigo Tamm. [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/kontsertsari-qrosaariumq/ Kontsertsari "Rosaarium"] Sirp.ee, 08.06.2009.</ref>), aidanud välja töötada Tapa Vaksali teatri idee jne.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/3712293/tapa-volikogu-hakkab-juhtima-vanemuise-ooperilaulja Tapa volikogu hakkab juhtima senine aseesimees Reigo Tamm] Virumaa Teataja. 29. mai 2016.</ref><ref name="naosaate-s">Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120330847/naosaate-staar-reigo-tamm-elas-lavakoolist-valjaviskamist-valusalt-ule-motlesin-et-joon-end-surnuks Näosaate staar Reigo Tamm elas lavakoolist väljaviskamist valusalt üle: mõtlesin, et joon end surnuks] Kroonika/Delfi, 26.10.2024.</ref> == Tunnustus == * 2015 – [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind noore kultuurikandja kategoorias<ref>[https://kultuur.err.ee/304730/tartu-linn-tunnustas-kultuuripreemiatega-loovisikuid-ja-aasta-tahtsundmusi Tartu linn tunnustas kultuuripreemiatega loovisikuid ja aasta tähtsündmusi] ERR Kultuur. 18.02.2015.</ref> * 2015 – [[Tapa vald|Tapa valla]] aasta tegija auhind kategoorias "Isiku tegu"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://virumaateataja.postimees.ee/3597229/tapa-vald-jagas-vabariigi-aastapaeval-tunnustust|Pealkiri=Tapa vald jagas vabariigi aastapäeval tunnustust|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * 2016 – [[Norra]] [[Vest-Agderi maakond|Vest-Agderi maakonna]] stipendium<ref>Liisi Kanna. [https://www.kuulutaja.ee/ooperilaulja-reigo-tamm-kujutles-end-naitlejana-juba-lasteaias/ Ooperilaulja Reigo Tamm kujutles end näitlejana juba lasteaias] Kuulutaja. 16.11.2016.</ref> * 2018 – [[Kristallkingakese auhind]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/teatri-aastaauhindade-laureaadid-2017-aasta-loomingu-eest/|Pealkiri=Teatri aastaauhindade laureaadid 2017. aasta loomingu eest|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * 2019 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i stipendium * 2025 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Aasta Meelelahutaja auhind]]<ref name="liigutavad" /> * 2026 – koht Tapa linna kuulsuste alleel<ref>Grete Kaio. [http://kroonika.delfi.ee/artikkel/120594625/reigo-tamm-sai-kodulinnas-uhke-tunnustuse-tema-pilt-joudis-kuulsuste-alleele Reigo Tamm sai kodulinnas uhke tunnustuse: tema pilt jõudis kuulsuste alleele] Kroonika, 03.07.2026.</ref> ===Teatrisisesed auhinnad=== * 2020 – rahvusooperi Estonia publiku lemmiku preemia (SEB publikupreemia) * 2024 – rahvusooperi Estonia publiku lemmiku preemia (SEB publikupreemia) ===Nominatsioonid=== * 2023 – [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind|Eesti Teatriliidu muusikaauhinna]] nominent ==Isiklikku== Tema ema on õpetaja Erika Tamm. Tema elukaaslane on õpetaja Kaili Terask<ref>Anu Viita-Neuhaus. [https://virumaateataja.postimees.ee/7085175/palju-onne-reigo-tamm-kastab-titevarbaid Palju õnne! Reigo Tamm kastab titevarbaid] Virumaa Teataja, 13.10.2020.</ref>, paaril on kaks poega (sündinud 2020 ja 2025).<ref name="ooperilaul" /><ref name="naosaate-v">Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120340956/naosaate-voitja-reigo-tamm-kui-mind-poleks-teatrikoolist-valja-visatud-ei-oleks-seda-koike-juhtunud Näosaate võitja Reigo Tamm: kui mind poleks teatrikoolist välja visatud, ei oleks seda kõike juhtunud] Maaleht.ee, 08.12.2024.</ref><ref>Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120377581/palju-onne-reigo-tamm-sai-teise-lapse-isaks-beebile-pandi-kaunis-nimi Palju õnne! Reigo Tamm sai teise lapse isaks. Beebile pandi kaunis nimi] Kroonika/Delfi, 15.05.2025.</ref> Reigo Tamm on öelnud, et tema üks kodu asub [[Tallinn]]as [[Kalamaja]]s ja teine [[Tapa]]l, juured on aga [[Tamsalu]]s ja kõik suved veedab ta [[Hiiumaa]]l.<ref name="naosaate-s" /> ===Harrastused=== Noorpõlves on ta harrastanud [[rahvatants]]u, õppinud [[muusikakool]]is [[eufoonium]]i<ref>[[Maire Aunaste]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120340956/naosaate-voitja-reigo-tamm-kui-mind-poleks-teatrikoolist-valja-visatud-ei-oleks-seda-koike-juhtunud Näosaate võitja Reigo Tamm: kui mind poleks teatrikoolist välja visatud, ei oleks seda kõike juhtunud] Maaleht.ee, 08.12.2024.</ref>, mänginud [[puhkpilliorkester|puhkpilliorkestris]], laulnud koorides ning käinud Järvamaa [[Kuma raadio]]s saateid tegemas.<ref name="ooperisoli" /><ref name="naosaate-s" /><ref name="reigo-tamm" /> Enda kooliaegset aktiivsust on ta meenutanud nii: {{Tsitaat|Ühel aastal osalesin ma laulu- ja tantsupeol seitsme kollektiiviga! Laulsin Tapa kammerkooris, [[Lehtse kammerkoor]]is, [[Virumaa poistekoor]]is, [[Virumaa noorte meeskoor]]is, [[Üle-eestiline Poistekoor Kalev|üle-eestilises poistekooris Kalev]], tantsisin Tapa gümnaasiumi rahvatantsurühmas ning mängisin Tapa linna puhkpilliorkestris. Mul ei olnud mõtetki laulukaare alt ära minna. Ainult lastekooride ajal ei olnud mind laval.|Reigo Tamm<ref name="naosaate-v" />}} 2024. aastast tantsib ta lauljate ja muusikalinäitlejate rahvatantsurühmas [[Mullaketrajad]].<ref>[[Aigi Viira]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1113793/kamp-taienes-tahtede-rahvatantsutrupiga-mullaketrajad-liitus-ooperitenor-reigo-tamm Kamp täienes! Tähtede rahvatantsutrupiga Mullaketrajad liitus ooperitenor Reigo Tamm!] Õhtuleht.ee, 02.09.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://opera.ee/et/persoon/reigo-tamm/ Reigo Tamm] rahvusooperi Estonia kodulehel * Jaan Olmaru. [https://tartu.postimees.ee/3048183/reigo-tamm-ooper-on-seksikas Reigo Tamm: ooper on seksikas] Tartu Postimees, 9. jaanuar 2015 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/jutusaade-reigo-tamm/similar-257652 Jutusaade. Reigo Tamm] Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 1. märts 2015 * Aarne Mäe. [https://virumaateataja.postimees.ee/3240967/reigo-tamm-ooper-ei-pea-tolmune-olema Reigo Tamm: "Ooper ei pea tolmune olema"] Virumaa Teataja, 1. juuli 2015 * [https://reporter.postimees.ee/3557891/saage-tuttavaks-multitalent-reigo-tammele-ennustatakse-suurt-tulevikku Saage tuttavaks: multitalent Reigo Tammele ennustatakse suurt tulevikku!] Reporter.ee, 7. oktoober 2015 * Ave-Marleen Rei. [https://issuu.com/vanemuine/docs/ramp_2015_2016_veebi Mitte ainult noored ja ilusad] Ajakiri Ramp 2015/2016, lk 44–49 * Eve Klaas. [https://virumaateataja.postimees.ee/3727455/reigo-tamm-volikogu-esimehe-amet-pole-hirmutav Reigo Tamm: "Volikogu esimehe amet pole hirmutav"] Virumaa Teataja, 10. juuni 2016 * Liisi Kanna. [http://www.kuulutaja.ee/ooperilaulja-reigo-tamm-kujutles-end-naitlejana-juba-lasteaias/ Ooperilaulja Reigo Tamm kujutles end näitlejana juba lasteaias] Kuulutaja.ee, 16. november 2016 * Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/820505/kuulsus-kutsub-kulla-reigo-tamm-soovitab-mida-teha-tapal Kuulsus kutsub külla | Reigo Tamm soovitab: mida teha Tapal?] Õhtuleht.ee, 5. august 2017 * [https://poliitika.postimees.ee/4275579/videosari-valimisjaoskond-tapal-kandideeriv-ooperilaulja-loodab-et-ei-pea-valima-poliitika-ja-teatri-vahel Videosari «Valimisjaoskond»: Tapal kandideeriv ooperilaulja loodab, et ei pea valima poliitika ja teatri vahel] Postimees.ee, 14. oktoober 2017 * Inna Grünfelt. [https://virumaateataja.postimees.ee/4297927/tenor-ja-poliitik-reigo-tamm-hakkas-vanaemaks Tenor ja poliitik Reigo Tamm hakkas ... vanaemaks] Virumaa Teataja, 3. november 2017 * Raimu Hanson. [https://tartu.postimees.ee/4310585/reigo-tamm-ma-pole-sildu-tartuga-poletanud Reigo Tamm: ma pole sildu Tartuga põletanud] Tartu Postimees, 15. november 2017 * Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/884695/ooperilaulja-reigo-tamm-tahtsin-vaga-et-tartu-linna-paev-muutuks-miniooperifestivaliks Ooperilaulja Reigo Tamm: "Tahtsin väga, et Tartu linna päev muutuks miniooperifestivaliks!"] Õhtuleht.ee, 28. juuni 2018 * Ruth Alaküla. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120087680/arvustus-orpheus-porgus-sarav-maailm-kus-armastusel-pole-kohta Arvustus | "Orpheus põrgus". Särav maailm, kus armastusel pole kohta] Eesti Päevaleht / LP, 25. oktoober 2022 * [https://menu.err.ee/1609020680/elina-nechayeva-ja-reigo-tamm-mangisid-lauldes-aliast Elina Nechayeva ja Reigo Tamm mängisid lauldes "Aliast"] ERR Menu, 29. juuni 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1609524317/intervjuu-9-15-reigo-tamm-naosaates-osalemine-on-toonud-palju-uusi-pakkumisi-ja-kontakte Reigo Tamm: näosaates osalemine on toonud palju uusi pakkumisi ja kontakte] ERR Vikerraadio, 18. november 2024 * Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120340956/naosaate-voitja-reigo-tamm-kui-mind-poleks-teatrikoolist-valja-visatud-ei-oleks-seda-koike-juhtunud Näosaate võitja Reigo Tamm: kui mind poleks teatrikoolist välja visatud, ei oleks seda kõike juhtunud] Maaleht.ee, 8. detsember 2024 {{JÄRJESTA:Tamm, Reigo}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] ja16u1iitwl3pl9gs1upw625v6rihs1 7248236 7248228 2026-10-05T19:57:57Z Kuriuss 38125 7248236 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tamm, Reigo.IMG 8086.JPG|pisi|Reigo Tamm esinemas [[Tallinna päev]]al Vabaduse väljakul.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. mai 2015</small>]] '''Reigo Tamm''' (sündinud [[22. detsember|22. detsembril]] [[1988]] [[Rakvere]]s) on [[eestlased|eesti]] ooperilaulja ([[tenor]]) ja meelelahutaja. 2024. aasta sügishooajal võitis ta [[TV3]] meelelahutussaate "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]".<ref name="galerii-te">[https://www.ohtuleht.ee/melu/1120129/galerii-terassudamega-mees-naosaate-voidukarikast-joob-sampanjat-vallatu-ooperilaulja-reigo-tamm Galerii | Terassüdamega mees! Näosaate võidukarikast joob šampanjat vallatu ooperilaulja Reigo Tamm] Õhtuleht.ee, 09.12.2024.</ref> 2025. aastal pälvis ta [[Kroonika (ajakiri)|ajakirja Kroonika]] Aasta Meelelahutaja auhinna.<ref name="liigutavad">[https://sky.ee/liigutavad-sonad-meelelahutusauhindade-tanukonedes-oli-tunda-piiritut-armastust Liigutavad sõnad! Meelelahutusauhindade tänukõnedes oli tunda piiritut armastust!]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sky.ee, 06.06.2025.</ref> ==Haridus== Reigo Tamm on lõpetanud 2008. aastal [[Tapa Gümnaasium]]i ning õppinud ühe kursuse [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is näitleja erialal. Aastatel 2009–2016 õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s ([[Taavi Tampuu]] klassis).<ref name="reigo-tamm">Brita-Liis Oruste. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/reigo-tamm-ootamatult-armastatud-lauljaks Reigo Tamm - ootamatult armastatud lauljaks] Ajakiri Muusika, 08.04.2022.</ref> Ta on osalenud [[Jenny Anvelt]]i, [[Giacomo Aragalli]], [[Virgilijus Noreika]], [[Jeffrey Goldberg]]i, [[Jon Thorsteinsson]]i ja [[Caroline Dowdle|Caroline Dowdle'i]] meistrikursustel. Näitlemise alal on ta end täiendanud Rose Bruford College'is [[London]]is.<ref name="ReferenceA">[https://opera.ee/et/persoon/reigo-tamm/ Reigo Tamm] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 21.10.2024.</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 2014–2017 töötas ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] ooperisolistina.<ref name="reigo-tamm" /><ref>"[https://web.archive.org/web/20150913075555/http://www.vanemuine.ee/people/reigo-tamm/ Teater Vanemuine. Reigo Tamm"].</ref> Alates 2017. aastast on ta [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] ooperisolist.<ref name="ReferenceA" /> Esimese solistirolli kutselises teatris tegi ta Vanemuises 2011. aastal [[Ferenc Lehár|Lehári]] [[operett|operetis]] "[[Lõbus lesk]]" Camille de Rossillonina. Hea hoo sai tema lavakarjäär sisse aga 2014. aastal, kui ta soleeris [[Tartu laulupidu|Tartu laulupeol]], tegi Vanemuise teatris esimese peaosa, esines esimest korda [[Estonia teatrisaal]]is ja [[Soome Rahvusooper]]i laval ("[[Rehepapp (ooper)|Rehepapi]]" gastrolliga) ning sai oma esimese kultuuripreemia (Tartu linna noore kultuurikandja auhinna). Lisaks õnnestus tal siis proovida kätt [[libretist]]i ja [[lavastaja]]na: ta kirjutas ja tõi koos [[Rasmus Kull]]iga Vanemuise Kollase Kassi Suvekoolis lavale laulumängu "Nooremuine", mis esietendus 2015. aastal.<ref>Aarne Mäe. [https://virumaateataja.postimees.ee/3240967/reigo-tamm-ooper-ei-pea-tolmune-olema Reigo Tamm: “Ooper ei pea tolmune olema”] Virumaa Teataja, 01.07.2015.</ref> Kriitik Aare Tool on 2025. aastal Estonias esietendunud [[Johann Strauss noorem|Straussi]] opereti "[[Nahkhiir (operett)|Nahkhiir]]" peategelase kehastaja kohta öelnud: "Reigo Tamme (Eisenstein) ampluaa on lai, aga kõige ehedamalt avaneb tema tüpaaž just sellistes tegelaskujudes, kelle elurõõmu küllusekarikas vahutab kerge sarkasmiga üle ääre."<ref>Aare Tool. [https://www.sirp.ee/nahkhiir-kes-lendab-eralennukiga/ Nahkhiir, kes lendab eralennukiga] Sirp.ee, 06.06.2025.</ref> ===Rolle Estonia teatri lavastustes ja kontserdikavades=== <table><tr valign=top><td> * Tüürimees (Wagneri "Lendav hollandlane", 2016) * Rätsep Motel (Bocki "Viiuldaja katusel", 2016) * Adam (Zelleri "Linnukaupleja", 2017) * Heinrich (Wagneri "Tannhäuser", 2017) * Kalev (Puuri "Pilvede värvid", 2017) * Nick (Puccini "Tütarlaps kuldsest läänest", 2018) * Pierrot (Ehala "Buratino", 2018) * Solist (Gounod' "Püha Cecilia missa", 2018) * Ivan Lõkov (Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja", 2019) * Politseinik Krupke (Bernsteini "West Side Story", 2019) * Krahv Albert ja Gaston (Korngoldi "Surnud linn", 2019) * René von Luxemburg (Lehári "Krahv Luxemburg", 2020) * Camille de Rossillon (Lehári "Lõbus lesk", 2021) <td> * Danilo (Lehári "Lõbus lesk", 2021) * Teekannu vari (Raveli lühiooperid "Ravel : Ravel", 2021) * Neptunuse (Poseidon) ülempreester (Mozarti "Idomeneo", 2021) * Monostatos (Mozarti "Võluflööt", 2022) * Kingpool (Kaumanni/Kelleri "Naksitrallid", 2022) * Aristaios/Pluto (Offenbachi "Orpheus põrgus", 2022) * Pinkerton (Puccini "Madama Butterfly", 2023) * Le Dancaïre (Bizet' "Carmen", 2024) * Torquemada (Raveli "Hispaania tund", 2024/2025) * Eisenstein (Straussi "Nahkhiir", 2025) * Liigkasuvõtja (Kaumanni "Charon", 2026) * Roderigo (Verdi "Othello", 2026) </table> ===Rolle Vanemuise teatri lavastustes=== * Nekrut (Lille "Tulleminek") * Schmidt (Massenet’ "Werther", 2012) * Kubjas Hans (Aintsi "Rehepapp", 2013) * Jonas Kempe ja Henn (Tubina "Reigi õpetaja", 2014) * Ruiz (Verdi "Trubaduur") * Sõnumitooja (Verdi "Aida") * Härra Vogelsang (Mozarti "Teatridirektor") * Cacoblethes (Mederi "Kindlameelne Argenia") * Ubaldo Piangi (Lloyd Webberi "Ooperifantoom", 2014) * Vanaema (Aintsi "Guugelmuugelpunktkomm", 2017) ===Töö muudes teatrites ja muusikaprojektides=== 2013. aasta suvel laulis ta [[Prantsusmaa]]l [[Aix-en-Provence'i ooperifestival]]i kooris.<ref name="ReferenceA" /> Ta on laulnud solistina Vanemuise teatri kontsertlavastustes "Õhtu Straussiga" (2012) ja "Õhtu Kálmániga" (2015) ning mänginud [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] muusikalides "Kevadine ärkamine" (2012) ja "Shrek" (2013) ning [[Ugala]] teatri lavastuses "Toru. Krossides läbi elu" (2019) ja [[Emajõe Suveteater|Emajõe Suveteatri]] lavastuses "Tagahoovish" (2017). 2010. aastal laulis ja mängis ta [[Veljo Tormis]]e 80. sünnipäeva tähistavas kontsertlavastuses "Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis". 2011. aastal oli tal kandev roll (Heinz Liebling) Beneši operetis "Haljal aasal", mille lavastusega tähistati [[Lehtse kammerkoor]]i 30. aastapäeva.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/46479557/fotod-varvikas-operett-lehtse-kammerkoori-esituses Fotod: Värvikas operett Lehtse kammerkoori esituses] Maaleht.ee, 23.05.2011.</ref> 2006. aastal laulis ja mängis ta sama muusikakollektiivi etendatud [[Richard Rodgers|Rodgersi]] muusikalis "Oklahoma" Curlyt.<ref>Marina Loštšina. [https://virumaateataja.postimees.ee/2285589/kultuur-lehtse-kammerkoorib-laval-oklahomat Kultuur: Lehtse kammerkoorib laval “Oklahomat”] Virumaa Teataja, 26.04.2006.</ref> 2014. aastal oli ta [[Rudolf Tobias]]e [[kantaat|kantaadi]] "Johannes Damaskusest" (mis 1897. aastal valminuna oli esimene professionaalne kantaat Eesti muusikas) ettekandel tenoripartiid esitanud vokaalsolist. Suurvormi kandsid ette [[Vanemuise sümfooniaorkester]], [[Tartu Ülikooli Kammerkoor]], [[Tartu Noortekoor]] ja [[Vanemuise teatri ooperikoor|Vanemuise ooperikoor]], dirigeeris [[Lauri Sirp]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/725588/klassikaraadio.err.ee Kontserdisaalis. Johannes Damaskusest] ERR Klassikaraadio, 21.08.2014.</ref> 2016. aastal laulis ja mängis ta Eesti esimeses algupärases lõõtsamuusikalis "Lõõtspillihullus" (autorid [[Tiit Kikas]] ja Jan Rahman).<ref>[https://kultuur.err.ee/312994/polvas-esietendub-eesti-esimene-alguparane-lootsamuusikal Põlvas esietendub Eesti esimene algupärane lõõtsamuusikal] ERR Kultuur, 14.07.2016.</ref> 2019. aastal mängis ta tenorilauljat Komöödiateatri lavastuses "[[Maria Callas]]e meistriklass" (lavastaja [[Andrus Vaarik]]). 2021. aastal mängis ta [[Tiit Kikas]]e ja [[Jaagup Kreem]]i lühiooperi "Ööbik ja üliõpilane" esiettekandel Üliõpilast.<ref>[https://concert.ee/kontsert/luhiooper-oobik-ja-uliopilane-tartu-linna-paeva-galakontsert-2021/ Lühiooper „Ööbik ja üliõpilane“. Tartu linna päeva galakontsert 2021] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 29.12.2024.</ref> 2024. aasta novembris esietendunud muusikalis "Vanamehe muušikal" mängis ta Priidikut.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609503901/galerii-algasid-vanamehe-muusikali-lavaproovid Galerii: algasid "Vanamehe Muušikali" lavaproovid] ERR Kultuur, 27.10.2024.</ref> 2025. aastast esineb ta teatri Impeerium improkomöödias "Laval koos Reigo Tammega ehk Koomiliste sketšide õhtu".<ref>[https://improimpeerium.ee/etendused/laval-koos-reigo-tammega-ehk-koomiliste-sketside-ohtu-tamsalus/ Laval koos Reigo Tammega ehk koomiliste sketšide õhtu] Teatri Impeerium koduleht. Vaadatud 29.02.2025.</ref> ===Tegevus kontsertartistina=== Kontsertartistina on Reigo Tamm esinenud temaatiliste kavadega Eesti eri paigus nii tavakontsertidel kui ka [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] korraldatavatel muusikahariduslikel üritustel. Tema sagedasemad lavapartnerid on olnud [[Maria Listra]], [[Hanna-Liina Võsa]], [[Koit Toome]] ja [[Johan Randvere]]. Näiteid tema osalusega uuematest kontserdikavadest: * 2020 – "Unustamatu Mister X – [[Georg Ots]]" koos [[Katrin Karisma]], [[Lauri Liiv]]i, Hanna-Liina Võsa ja Johan Randverega<ref>[https://web.archive.org/web/20250416093414/https://www.kultuurikava.ee/event/unustamatu-mister-x-georg-ots-katrin-karisma-hanna-liina-vosa-reigo-tamm-lauri-liiv-ja-johan-randvere Unustamatu Mister X - Georg Ots Katrin Karisma, Hanna-Liina Võsa, Reigo Tamm Lauri Liiv ja Johan Randvere] Kultuurikava.ee. Vaadatud 18.11.2024.</ref>; * 2022 – [[Zonta Klubi]] korraldatud heategevuslik kontserdikava "Pikantne klassika" koos [[Elina Netšajeva]]ga<ref>[https://www.piletimaailm.com/performances/124755-elina-nechayeva-ja-reigo-tamm-pikantne-klassika Elina Nechayeva ja Reigo Tamm "Pikantne klassika"] Piletimaailm.ee. Vaadatud 18.11.2024.</ref>; * 2023 – Vasalemma lossikontsertide sari, näiteks kontserdikava "Jõuluoopus" (2023, 2024) koos Maria Listraga; * 2023/2024/2025 – Eesti Kontserdi koolikontsertide sarjas klassikalist muusikat ja muusikateatri tegemist tutvustav kontserdikava "Teatrimaagia" koos pianist Johan Randverega;<ref>[https://concert.ee/wp-content/uploads/2023/08/Koolikontserdid-2023-Plakatid-Teatrimaagia.pdf Koolikontserdid 2023] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 18.11.2024.</ref><ref>[https://concert.ee/koolikontserdid/ Koolikontserdid 2024/2025] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 18.11.2024.</ref> * 2025 – üks soliste X Otepää talveöölaulupeol „Talveöös sädelevad meloodiad“;<ref>[https://ruutfm.treraadio.ee/uudised/50256/otepaa-talveoolaulupeol-lauldakse-lemmiklaule-labi-aegade Otepää Talveöölaulupeol lauldakse lemmiklaule läbi aegade] Tre Raadio koduleht, 22.01.2025.</ref> * 2025 – kontserdisari "Legendide laulud" [[Georg Ots]]a, [[Luciano Pavarotti]] ja [[Frank Sinatra]] loomingust – koos [[Marko Matvere]], [[Jassi Zahharov]]i, [[Kalle Sepp|Kalle Sepa]] ja [[Oliver Kuusik]]uga;<ref>Legendide Laulud 2025. Tutvustus Eesti Kontserdi kodulehel. Vaadatud 22.06.2025.</ref> * 2025 – kontserdisari "Kammermuusika Rahvusooperis" ("Eesti helid" [[Mart Saar]]e, [[Eduard Tubin]]a ja [[Heino Eller]]i heliloomingust).<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=syndmus&mid=209&id=24570&lang=est/ Kammermuusika Rahvusooperis] Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 28.02.2025.</ref> * 2026 – kontserdikava "O Sole Mio" koos Ooper-Kvartetiga (klassikalise ooperi- ja operetimuusika pärleid) ===Tegevus kultuurikorraldajana=== Reigo Tamm korraldas 2010. aastatel kaheksa aasta jooksul kunstilise juhina [[Tartu linna päev]]a ning sisustas alates 2016. aastast seal muusikaprogrammi "Ooperisümbioos".<ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/884695/ooperilaulja-reigo-tamm-tahtsin-vaga-et-tartu-linna-paev-muutuks-miniooperifestivaliks Ooperilaulja Reigo Tamm: „Tahtsin väga, et Tartu linna päev muutuks miniooperifestivaliks!"] Õhtuleht.ee, 28.06.2018.</ref><ref>[https://tartulinnapaev.ee/kontakt/ Reigo Tamm] Tartu linna päeva kodulehel aastate kaupa. Vaadatud 21.10.2024.</ref><ref>Rainer Kerge. [https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/1125551/kerge-uurib-elu-reigo-tamm-teater-ja-poliitika-on-vaga-sarnased-lavad-on-erinevad-aga-mangureeglid-ja-emotsioonid-on-upris-samasugused- Kerge uurib elu | Reigo Tamm: „Teater ja poliitika on väga sarnased – lavad on erinevad, aga mängureeglid ja emotsioonid on üpris samasugused.“] Õhtuleht.ee, 26.02.2025.</ref> Alates 2024. aastast on ta augustis toimuva [[Põltsamaa veinipäev]]a ja galakontserdi kunstiline juht.<ref name="ooperisoli">Silja Felt. [https://web.archive.org/web/20250416092035/https://keskeesti.treraadio.ee/uudised/43776/ooperisolist-rego-tamm-kohalik-raadio-on-muutnud-jarvamaa-mulle-vaga-koduseks Ooperisolist Reigo Tamm: kohalik raadio on muutnud Järvamaa mulle väga koduseks] Tre Raadio koduleht. 17.06.2024.</ref> Ta oli 31. detsembril 2024 rahvusooperis Estonia toimunud aastavahetuse balli "Suurlinnade tuled" kunstiline juht (koos Jaan Otsaga) ning ka õhtujuht (koos [[Janne Ševtšenko]]ga).<ref>Estonia ball – "Suurlinnade tuled". Estoonlane. Rahvusooperi Estonia ajakiri. Sügis 2024. Lk 24. Vaadatud 22.06.2025.</ref> Estonia teatri aastavahetuse balli kunstiline juht oli ta ka 2025. aastal. ===Muu meelelahutus- ja heategevus=== 2019. aastal osales ta külalisesinejana meelelahutussaate "Su nägu kõlab tuttavalt" finaalis, kus toetas ansambli [[Paradoks (ansambel)|Paradoks]] basskitarristiks kehastunult finalist [[Karmo Nigula]]t tema võistlusetteastes – veidi hiljem koroonaaja hümniks<ref>Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/999850/paradoksi-hittloo-sonade-autor-vahel-mulle-helistatakse-tee-raadio-lahti-sinu-laul-tuleb Paradoksi hittloo sõnade autor: Vahel mulle helistatakse: „Tee raadio lahti, sinu laul tuleb!“] Õhtuleht.ee, 01.05.2020.</ref> saanud laulu "Ära möödu must lähedalt" ettekandel.<ref> Silja Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/melu/998004/ooperilaulja-reigo-tamm-praegu-on-aeg-tehtu-ule-jarele-moelda-ja-uusi-sihte-seada- Ooperilaulja Reigo Tamm: „Praegu on aeg tehtu üle järele mõelda ja uusi sihte seada.“] Õhtuleht.ee, 16.04.2020.</ref> Alates 2021. aastast on ta mitmel hooajal mänginud [[Elisa Eesti|Elisa]] ja [[Kanal 2]] huumorisarjas "[[Alo (telesari)|Alo]]" Ahtit.<ref name="ooperilaul">[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93174591/ooperilaulja-reigo-tamm-kui-ikka-priit-voigemast-tuleb-stseenis-vastu-siis-tombab-haale-varisema-ja-jala-all-tudisema-kull Ooperilaulja Reigo Tamm: kui ikka Priit Võigemast tuleb stseenis vastu, siis tõmbab hääle värisema ja jala all tudisema küll] Kroonika/Delfi, 19.04.2021.</ref> 2024. aasta sügishooajal võitis ta [[TV3]] meelelahutussaate "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]".<ref name="galerii-te" /> Enne seda oli ta võitnud sarja viienda saate, kus oli kehastanud [[Riho Sibul]]at laulmas laulu "Kassitapp".<ref>[https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/su-nagu-kolab-tuttavalt/kuhu-jai-nali-reigo-tamm-selgitab-miks-tema-seekordne-paroodia-tosine-oli/ Kuhu jäi nali? Reigo Tamm selgitab, miks tema seekordne paroodia tõsine oli] TV3 koduleht, 03.11.2024.</ref> Saatesarja üldvõiduga kaasnenud [[heategevus]]liku auhinnaraha 10 000 eurot annetas ta MTÜ-le Koos Laste Heaks, millest pool läks Hiiumaa ja teine pool Tapa valla vähekindlustatud peredele<ref>Kärolyn Kivistik. [https://hiiuleht.ee/toetus-reigo-tamm-andis-voiduraha-hiiumaale/ Toetus | Reigo Tamm andis võiduraha Hiiumaale] Hiiu Leht, 18.02.2025.</ref>, üksiksaate auhinnaraha 1000 euroga toetas ta Tapa lapsi.<ref>[https://www.tv3.ee/tv3-telekanal/su-nagu-kolab-tuttavalt/sudamlik-reigo-tamm-annetas-naosaates-voidetud-summa-lastekaitsele/ Südamlik! Reigo Tamm annetas näosaates võidetud summa lastekaitsele] TV3.ee, 03.11.2024.</ref> Lisaks tegi ta 2024. aastal ühe osalisena kaasa [[ETV]] tervise- ja elustiilisaates "[[Mehed, hakkame elama!]]"<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Mehed,%20hakkame%20elama!%20Reigo%20TAmm Sarja "Mehed, hakkame elama!" saateid] ERR Arhiiv. Vaadatud 22.10.2024.</ref> ning oli noorte teatrisaate "Laske mind lavale" žüriis.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609585676/galerii-vanemuise-laval-selgub-laske-mind-lavale-teise-hooaja-voitja Galerii: Vanemuise laval selgub "Laske mind Lavale" teise hooaja võitja] ERR Kultuur, 24.01.2025.</ref> 2025. aastal osales ta GO3 dokumentaalsarjas "Rannakeha"<ref name="ReferenceB">[https://www.ohtuleht.ee/melu/1124164/reigo-tamm-heitis-piinlikkuse-korvale-dieedid-olid-ara-proovitud-kaalusust-tundus-loogilise-sammuna Reigo Tamm heitis piinlikkuse kõrvale: dieedid olid ära proovitud, kaalusüst tundus loogilise sammuna] Õhtuleht.ee, 06.02.2025.</ref> ja kuulus TV3 meelelahutussaate "[[Maskis laulja]]" detektiivide hulka.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120359752/selgusid-maskis-laulja-kaks-viimast-detektiivi-menusaates-votavad-koha-sisse-armastatud-lauljad Selgusid „Maskis laulja“ kaks viimast detektiivi! Menusaates võtavad koha sisse armastatud lauljad] Kroonika/Delfi, 26.02.2025.</ref> 2026. aasta sügishooajal on ta Tapa valla koori kapten ja solist [[TV 3]] meelelahutussaates "Laululahing 2026". Koor võitis sarja avasaate lauluga "Vana vaksal".<ref>Helen Heidemann. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120615355/otsefotod-staarkaptenid-ja-koorid-astuvad-voistlustulle-tv3-eetris-stardib-hitte-tais-laululahing Fotod | Esimese saate võitja teada! „Laululahing“ alustas menukate hittide esitustega] Kroonika, 04.10.2026.</ref> ==Poliitiline tegevus== Reigo Tamm kuulub alates [[24. juuli]]st [[2008]] [[Eesti Reformierakond]]a. Tamm on pärit Tapalt ning annab tänini märkimisväärse panuse sealse kogukonna elu arendamisse. Alates 2009. aastast on ta kuulunud [[Tapa vald|Tapa vallavolikokku]] ning olnud eri aastatel selle esimees, aseesimees või kultuurikomisjoni esimees. Ta on korraldanud kontserdisarju ("Noored muusikud" ja "Rosaarium"<ref>Reigo Tamm. [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/kontsertsari-qrosaariumq/ Kontsertsari "Rosaarium"] Sirp.ee, 08.06.2009.</ref>), aidanud välja töötada Tapa Vaksali teatri idee jne.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/3712293/tapa-volikogu-hakkab-juhtima-vanemuise-ooperilaulja Tapa volikogu hakkab juhtima senine aseesimees Reigo Tamm] Virumaa Teataja. 29. mai 2016.</ref><ref name="naosaate-s">Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120330847/naosaate-staar-reigo-tamm-elas-lavakoolist-valjaviskamist-valusalt-ule-motlesin-et-joon-end-surnuks Näosaate staar Reigo Tamm elas lavakoolist väljaviskamist valusalt üle: mõtlesin, et joon end surnuks] Kroonika/Delfi, 26.10.2024.</ref> == Tunnustus == * 2015 – [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind noore kultuurikandja kategoorias<ref>[https://kultuur.err.ee/304730/tartu-linn-tunnustas-kultuuripreemiatega-loovisikuid-ja-aasta-tahtsundmusi Tartu linn tunnustas kultuuripreemiatega loovisikuid ja aasta tähtsündmusi] ERR Kultuur. 18.02.2015.</ref> * 2015 – [[Tapa vald|Tapa valla]] aasta tegija auhind kategoorias "Isiku tegu"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://virumaateataja.postimees.ee/3597229/tapa-vald-jagas-vabariigi-aastapaeval-tunnustust|Pealkiri=Tapa vald jagas vabariigi aastapäeval tunnustust|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * 2016 – [[Norra]] [[Vest-Agderi maakond|Vest-Agderi maakonna]] stipendium<ref>Liisi Kanna. [https://www.kuulutaja.ee/ooperilaulja-reigo-tamm-kujutles-end-naitlejana-juba-lasteaias/ Ooperilaulja Reigo Tamm kujutles end näitlejana juba lasteaias] Kuulutaja. 16.11.2016.</ref> * 2018 – [[Kristallkingakese auhind]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/teatri-aastaauhindade-laureaadid-2017-aasta-loomingu-eest/|Pealkiri=Teatri aastaauhindade laureaadid 2017. aasta loomingu eest|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * 2019 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i stipendium * 2025 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Aasta Meelelahutaja auhind]]<ref name="liigutavad" /> * 2026 – koht Tapa linna kuulsuste alleel<ref>Grete Kaio. [http://kroonika.delfi.ee/artikkel/120594625/reigo-tamm-sai-kodulinnas-uhke-tunnustuse-tema-pilt-joudis-kuulsuste-alleele Reigo Tamm sai kodulinnas uhke tunnustuse: tema pilt jõudis kuulsuste alleele] Kroonika, 03.07.2026.</ref> ===Teatrisisesed auhinnad=== * 2020 – rahvusooperi Estonia publiku lemmiku preemia (SEB publikupreemia) * 2024 – rahvusooperi Estonia publiku lemmiku preemia (SEB publikupreemia) ===Nominatsioonid=== * 2023 – [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind|Eesti Teatriliidu muusikaauhinna]] nominent ==Isiklikku== Tema ema on õpetaja Erika Tamm. Tema elukaaslane on õpetaja Kaili Terask<ref>Anu Viita-Neuhaus. [https://virumaateataja.postimees.ee/7085175/palju-onne-reigo-tamm-kastab-titevarbaid Palju õnne! Reigo Tamm kastab titevarbaid] Virumaa Teataja, 13.10.2020.</ref>, paaril on kaks poega (sündinud 2020 ja 2025).<ref name="ooperilaul" /><ref name="naosaate-v">Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120340956/naosaate-voitja-reigo-tamm-kui-mind-poleks-teatrikoolist-valja-visatud-ei-oleks-seda-koike-juhtunud Näosaate võitja Reigo Tamm: kui mind poleks teatrikoolist välja visatud, ei oleks seda kõike juhtunud] Maaleht.ee, 08.12.2024.</ref><ref>Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120377581/palju-onne-reigo-tamm-sai-teise-lapse-isaks-beebile-pandi-kaunis-nimi Palju õnne! Reigo Tamm sai teise lapse isaks. Beebile pandi kaunis nimi] Kroonika/Delfi, 15.05.2025.</ref> Reigo Tamm on öelnud, et tema üks kodu asub [[Tallinn]]as [[Kalamaja]]s ja teine [[Tapa]]l, juured on aga [[Tamsalu]]s ja kõik suved veedab ta [[Hiiumaa]]l.<ref name="naosaate-s" /> ===Harrastused=== Noorpõlves on ta harrastanud [[rahvatants]]u, õppinud [[muusikakool]]is [[eufoonium]]i<ref>[[Maire Aunaste]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120340956/naosaate-voitja-reigo-tamm-kui-mind-poleks-teatrikoolist-valja-visatud-ei-oleks-seda-koike-juhtunud Näosaate võitja Reigo Tamm: kui mind poleks teatrikoolist välja visatud, ei oleks seda kõike juhtunud] Maaleht.ee, 08.12.2024.</ref>, mänginud [[puhkpilliorkester|puhkpilliorkestris]], laulnud koorides ning käinud Järvamaa [[Kuma raadio]]s saateid tegemas.<ref name="ooperisoli" /><ref name="naosaate-s" /><ref name="reigo-tamm" /> Enda kooliaegset aktiivsust on ta meenutanud nii: {{Tsitaat|Ühel aastal osalesin ma laulu- ja tantsupeol seitsme kollektiiviga! Laulsin Tapa kammerkooris, [[Lehtse kammerkoor]]is, [[Virumaa poistekoor]]is, [[Virumaa noorte meeskoor]]is, [[Üle-eestiline Poistekoor Kalev|üle-eestilises poistekooris Kalev]], tantsisin Tapa gümnaasiumi rahvatantsurühmas ning mängisin Tapa linna puhkpilliorkestris. Mul ei olnud mõtetki laulukaare alt ära minna. Ainult lastekooride ajal ei olnud mind laval.|Reigo Tamm<ref name="naosaate-v" />}} 2024. aastast tantsib ta lauljate ja muusikalinäitlejate rahvatantsurühmas [[Mullaketrajad]].<ref>[[Aigi Viira]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1113793/kamp-taienes-tahtede-rahvatantsutrupiga-mullaketrajad-liitus-ooperitenor-reigo-tamm Kamp täienes! Tähtede rahvatantsutrupiga Mullaketrajad liitus ooperitenor Reigo Tamm!] Õhtuleht.ee, 02.09.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://opera.ee/et/persoon/reigo-tamm/ Reigo Tamm] rahvusooperi Estonia kodulehel * Jaan Olmaru. [https://tartu.postimees.ee/3048183/reigo-tamm-ooper-on-seksikas Reigo Tamm: ooper on seksikas] Tartu Postimees, 9. jaanuar 2015 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/jutusaade-reigo-tamm/similar-257652 Jutusaade. Reigo Tamm] Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 1. märts 2015 * Aarne Mäe. [https://virumaateataja.postimees.ee/3240967/reigo-tamm-ooper-ei-pea-tolmune-olema Reigo Tamm: "Ooper ei pea tolmune olema"] Virumaa Teataja, 1. juuli 2015 * [https://reporter.postimees.ee/3557891/saage-tuttavaks-multitalent-reigo-tammele-ennustatakse-suurt-tulevikku Saage tuttavaks: multitalent Reigo Tammele ennustatakse suurt tulevikku!] Reporter.ee, 7. oktoober 2015 * Ave-Marleen Rei. [https://issuu.com/vanemuine/docs/ramp_2015_2016_veebi Mitte ainult noored ja ilusad] Ajakiri Ramp 2015/2016, lk 44–49 * Eve Klaas. [https://virumaateataja.postimees.ee/3727455/reigo-tamm-volikogu-esimehe-amet-pole-hirmutav Reigo Tamm: "Volikogu esimehe amet pole hirmutav"] Virumaa Teataja, 10. juuni 2016 * Liisi Kanna. [http://www.kuulutaja.ee/ooperilaulja-reigo-tamm-kujutles-end-naitlejana-juba-lasteaias/ Ooperilaulja Reigo Tamm kujutles end näitlejana juba lasteaias] Kuulutaja.ee, 16. november 2016 * Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/820505/kuulsus-kutsub-kulla-reigo-tamm-soovitab-mida-teha-tapal Kuulsus kutsub külla | Reigo Tamm soovitab: mida teha Tapal?] Õhtuleht.ee, 5. august 2017 * [https://poliitika.postimees.ee/4275579/videosari-valimisjaoskond-tapal-kandideeriv-ooperilaulja-loodab-et-ei-pea-valima-poliitika-ja-teatri-vahel Videosari «Valimisjaoskond»: Tapal kandideeriv ooperilaulja loodab, et ei pea valima poliitika ja teatri vahel] Postimees.ee, 14. oktoober 2017 * Inna Grünfelt. [https://virumaateataja.postimees.ee/4297927/tenor-ja-poliitik-reigo-tamm-hakkas-vanaemaks Tenor ja poliitik Reigo Tamm hakkas ... vanaemaks] Virumaa Teataja, 3. november 2017 * Raimu Hanson. [https://tartu.postimees.ee/4310585/reigo-tamm-ma-pole-sildu-tartuga-poletanud Reigo Tamm: ma pole sildu Tartuga põletanud] Tartu Postimees, 15. november 2017 * Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/884695/ooperilaulja-reigo-tamm-tahtsin-vaga-et-tartu-linna-paev-muutuks-miniooperifestivaliks Ooperilaulja Reigo Tamm: "Tahtsin väga, et Tartu linna päev muutuks miniooperifestivaliks!"] Õhtuleht.ee, 28. juuni 2018 * Ruth Alaküla. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120087680/arvustus-orpheus-porgus-sarav-maailm-kus-armastusel-pole-kohta Arvustus | "Orpheus põrgus". Särav maailm, kus armastusel pole kohta] Eesti Päevaleht / LP, 25. oktoober 2022 * [https://menu.err.ee/1609020680/elina-nechayeva-ja-reigo-tamm-mangisid-lauldes-aliast Elina Nechayeva ja Reigo Tamm mängisid lauldes "Aliast"] ERR Menu, 29. juuni 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1609524317/intervjuu-9-15-reigo-tamm-naosaates-osalemine-on-toonud-palju-uusi-pakkumisi-ja-kontakte Reigo Tamm: näosaates osalemine on toonud palju uusi pakkumisi ja kontakte] ERR Vikerraadio, 18. november 2024 * Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120340956/naosaate-voitja-reigo-tamm-kui-mind-poleks-teatrikoolist-valja-visatud-ei-oleks-seda-koike-juhtunud Näosaate võitja Reigo Tamm: kui mind poleks teatrikoolist välja visatud, ei oleks seda kõike juhtunud] Maaleht.ee, 8. detsember 2024 {{JÄRJESTA:Tamm, Reigo}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 9naf4gq8gkouvqhine3jjvxjugyqkkj 7248250 7248236 2026-10-05T20:18:22Z Kuriuss 38125 7248250 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tamm, Reigo.IMG 8086.JPG|pisi|Reigo Tamm esinemas [[Tallinna päev]]al Vabaduse väljakul.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 15. mai 2015</small>]] '''Reigo Tamm''' (sündinud [[22. detsember|22. detsembril]] [[1988]] [[Rakvere]]s) on [[eestlased|eesti]] ooperilaulja ([[tenor]]) ja meelelahutaja. 2024. aasta sügishooajal võitis ta [[TV3]] meelelahutussaate "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]".<ref name="galerii-te">[https://www.ohtuleht.ee/melu/1120129/galerii-terassudamega-mees-naosaate-voidukarikast-joob-sampanjat-vallatu-ooperilaulja-reigo-tamm Galerii | Terassüdamega mees! Näosaate võidukarikast joob šampanjat vallatu ooperilaulja Reigo Tamm] Õhtuleht.ee, 09.12.2024.</ref> 2025. aastal pälvis ta [[Kroonika (ajakiri)|ajakirja Kroonika]] Aasta Meelelahutaja auhinna.<ref name="liigutavad">[https://sky.ee/liigutavad-sonad-meelelahutusauhindade-tanukonedes-oli-tunda-piiritut-armastust Liigutavad sõnad! Meelelahutusauhindade tänukõnedes oli tunda piiritut armastust!]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sky.ee, 06.06.2025.</ref> ==Haridus== Reigo Tamm on lõpetanud 2008. aastal [[Tapa Gümnaasium]]i ning õppinud ühe kursuse [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is näitleja erialal. Aastatel 2009–2016 õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s ([[Taavi Tampuu]] klassis).<ref name="reigo-tamm">Brita-Liis Oruste. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/reigo-tamm-ootamatult-armastatud-lauljaks Reigo Tamm - ootamatult armastatud lauljaks] Ajakiri Muusika, 08.04.2022.</ref> Ta on osalenud [[Jenny Anvelt]]i, [[Giacomo Aragalli]], [[Virgilijus Noreika]], [[Jeffrey Goldberg]]i, [[Jon Thorsteinsson]]i ja [[Caroline Dowdle|Caroline Dowdle'i]] meistrikursustel. Näitlemise alal on ta end täiendanud Rose Bruford College'is [[London]]is.<ref name="ReferenceA">[https://opera.ee/et/persoon/reigo-tamm/ Reigo Tamm] rahvusooperi Estonia kodulehel. Vaadatud 21.10.2024.</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 2014–2017 töötas ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] ooperisolistina.<ref name="reigo-tamm" /><ref>"[https://web.archive.org/web/20150913075555/http://www.vanemuine.ee/people/reigo-tamm/ Teater Vanemuine. Reigo Tamm"].</ref> Alates 2017. aastast on ta [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] ooperisolist.<ref name="ReferenceA" /> Esimese solistirolli kutselises teatris tegi ta Vanemuises 2011. aastal [[Ferenc Lehár|Lehári]] [[operett|operetis]] "[[Lõbus lesk]]" Camille de Rossillonina. Hea hoo sai tema lavakarjäär sisse aga 2014. aastal, kui ta soleeris [[Tartu laulupidu|Tartu laulupeol]], tegi Vanemuise teatris esimese peaosa, esines esimest korda [[Estonia teatrisaal]]is ja [[Soome Rahvusooper]]i laval ("[[Rehepapp (ooper)|Rehepapi]]" gastrolliga) ning sai oma esimese kultuuripreemia (Tartu linna noore kultuurikandja auhinna). Lisaks õnnestus tal siis proovida kätt [[libretist]]i ja [[lavastaja]]na: ta kirjutas ja tõi koos [[Rasmus Kull]]iga Vanemuise Kollase Kassi Suvekoolis lavale laulumängu "Nooremuine", mis esietendus 2015. aastal.<ref>Aarne Mäe. [https://virumaateataja.postimees.ee/3240967/reigo-tamm-ooper-ei-pea-tolmune-olema Reigo Tamm: “Ooper ei pea tolmune olema”] Virumaa Teataja, 01.07.2015.</ref> Kriitik Aare Tool on 2025. aastal Estonias esietendunud [[Johann Strauss noorem|Straussi]] opereti "[[Nahkhiir (operett)|Nahkhiir]]" peategelase kehastaja kohta öelnud: "Reigo Tamme (Eisenstein) ampluaa on lai, aga kõige ehedamalt avaneb tema tüpaaž just sellistes tegelaskujudes, kelle elurõõmu küllusekarikas vahutab kerge sarkasmiga üle ääre."<ref>Aare Tool. [https://www.sirp.ee/nahkhiir-kes-lendab-eralennukiga/ Nahkhiir, kes lendab eralennukiga] Sirp.ee, 06.06.2025.</ref> ===Rolle Estonia teatri lavastustes ja kontserdikavades=== <table><tr valign=top><td> * Tüürimees (Wagneri "Lendav hollandlane", 2016) * Rätsep Motel (Bocki "Viiuldaja katusel", 2016) * Adam (Zelleri "Linnukaupleja", 2017) * Heinrich (Wagneri "Tannhäuser", 2017) * Kalev (Puuri "Pilvede värvid", 2017) * Nick (Puccini "Tütarlaps kuldsest läänest", 2018) * Pierrot (Ehala "Buratino", 2018) * Solist (Gounod' "Püha Cecilia missa", 2018) * Ivan Lõkov (Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja", 2019) * Politseinik Krupke (Bernsteini "West Side Story", 2019) * Krahv Albert ja Gaston (Korngoldi "Surnud linn", 2019) * René von Luxemburg (Lehári "Krahv Luxemburg", 2020) * Camille de Rossillon (Lehári "Lõbus lesk", 2021) <td> * Danilo (Lehári "Lõbus lesk", 2021) * Teekannu vari (Raveli lühiooperid "Ravel : Ravel", 2021) * Neptunuse (Poseidon) ülempreester (Mozarti "Idomeneo", 2021) * Monostatos (Mozarti "Võluflööt", 2022) * Kingpool (Kaumanni/Kelleri "Naksitrallid", 2022) * Aristaios/Pluto (Offenbachi "Orpheus põrgus", 2022) * Pinkerton (Puccini "Madama Butterfly", 2023) * Le Dancaïre (Bizet' "Carmen", 2024) * Torquemada (Raveli "Hispaania tund", 2024/2025) * Eisenstein (Straussi "Nahkhiir", 2025) * Liigkasuvõtja (Kaumanni "Charon", 2026) * Roderigo (Verdi "Othello", 2026) </table> ===Rolle Vanemuise teatri lavastustes=== * Nekrut (Lille "Tulleminek") * Schmidt (Massenet’ "Werther", 2012) * Kubjas Hans (Aintsi "Rehepapp", 2013) * Jonas Kempe ja Henn (Tubina "Reigi õpetaja", 2014) * Ruiz (Verdi "Trubaduur") * Sõnumitooja (Verdi "Aida") * Härra Vogelsang (Mozarti "Teatridirektor") * Cacoblethes (Mederi "Kindlameelne Argenia") * Ubaldo Piangi (Lloyd Webberi "Ooperifantoom", 2014) * Vanaema (Aintsi "Guugelmuugelpunktkomm", 2017) ===Töö muudes teatrites ja muusikaprojektides=== 2013. aasta suvel laulis ta [[Prantsusmaa]]l [[Aix-en-Provence'i ooperifestival]]i kooris.<ref name="ReferenceA" /> Ta on laulnud solistina Vanemuise teatri kontsertlavastustes "Õhtu Straussiga" (2012) ja "Õhtu Kálmániga" (2015) ning mänginud [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] muusikalides "Kevadine ärkamine" (2012) ja "Shrek" (2013) ning [[Ugala]] teatri lavastuses "Toru. Krossides läbi elu" (2019) ja [[Emajõe Suveteater|Emajõe Suveteatri]] lavastuses "Tagahoovish" (2017). 2010. aastal laulis ja mängis ta [[Veljo Tormis]]e 80. sünnipäeva tähistavas kontsertlavastuses "Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis". 2011. aastal oli tal kandev roll (Heinz Liebling) Beneši operetis "Haljal aasal", mille lavastusega tähistati [[Lehtse kammerkoor]]i 30. aastapäeva.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/46479557/fotod-varvikas-operett-lehtse-kammerkoori-esituses Fotod: Värvikas operett Lehtse kammerkoori esituses] Maaleht.ee, 23.05.2011.</ref> 2006. aastal laulis ja mängis ta sama muusikakollektiivi etendatud [[Richard Rodgers|Rodgersi]] muusikalis "Oklahoma" Curlyt.<ref>Marina Loštšina. [https://virumaateataja.postimees.ee/2285589/kultuur-lehtse-kammerkoorib-laval-oklahomat Kultuur: Lehtse kammerkoorib laval “Oklahomat”] Virumaa Teataja, 26.04.2006.</ref> 2014. aastal oli ta [[Rudolf Tobias]]e [[kantaat|kantaadi]] "Johannes Damaskusest" (mis 1897. aastal valminuna oli esimene professionaalne kantaat Eesti muusikas) ettekandel tenoripartiid esitanud vokaalsolist. Suurvormi kandsid ette [[Vanemuise sümfooniaorkester]], [[Tartu Ülikooli Kammerkoor]], [[Tartu Noortekoor]] ja [[Vanemuise teatri ooperikoor|Vanemuise ooperikoor]], dirigeeris [[Lauri Sirp]].<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/725588/klassikaraadio.err.ee Kontserdisaalis. Johannes Damaskusest] ERR Klassikaraadio, 21.08.2014.</ref> 2016. aastal laulis ja mängis ta Eesti esimeses algupärases lõõtsamuusikalis "Lõõtspillihullus" (autorid [[Tiit Kikas]] ja Jan Rahman).<ref>[https://kultuur.err.ee/312994/polvas-esietendub-eesti-esimene-alguparane-lootsamuusikal Põlvas esietendub Eesti esimene algupärane lõõtsamuusikal] ERR Kultuur, 14.07.2016.</ref> 2019. aastal mängis ta tenorilauljat Komöödiateatri lavastuses "[[Maria Callas]]e meistriklass" (lavastaja [[Andrus Vaarik]]). 2021. aastal mängis ta [[Tiit Kikas]]e ja [[Jaagup Kreem]]i lühiooperi "Ööbik ja üliõpilane" esiettekandel Üliõpilast.<ref>[https://concert.ee/kontsert/luhiooper-oobik-ja-uliopilane-tartu-linna-paeva-galakontsert-2021/ Lühiooper „Ööbik ja üliõpilane“. Tartu linna päeva galakontsert 2021] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 29.12.2024.</ref> 2024. aasta novembris esietendunud muusikalis "Vanamehe muušikal" mängis ta Priidikut.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609503901/galerii-algasid-vanamehe-muusikali-lavaproovid Galerii: algasid "Vanamehe Muušikali" lavaproovid] ERR Kultuur, 27.10.2024.</ref> 2025. aastast esineb ta teatri Impeerium improkomöödias "Laval koos Reigo Tammega ehk Koomiliste sketšide õhtu".<ref>[https://improimpeerium.ee/etendused/laval-koos-reigo-tammega-ehk-koomiliste-sketside-ohtu-tamsalus/ Laval koos Reigo Tammega ehk koomiliste sketšide õhtu] Teatri Impeerium koduleht. Vaadatud 29.02.2025.</ref> 2026. aasta augustis laulis ta Tiit Kikase ja Jaagup Kreemi lühiooperi "Õnnelik prints" maailmaesiettekandel Kohilas kolme rolli: Linnapea, Poiss lossis, Luuletaja. <ref>[https://eeter.err.ee/1610072644/luhiooperi-libretist-jaagup-kreem-ooper-pole-uldse-minu-zanr Lühiooperi libretist Jaagup Kreem: ooper pole üldse minu žanr] ERR Eeter, 08.07.2026.</ref> ===Tegevus kontsertartistina=== Kontsertartistina on Reigo Tamm esinenud temaatiliste kavadega Eesti eri paigus nii tavakontsertidel kui ka [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] korraldatavatel muusikahariduslikel üritustel. Tema sagedasemad lavapartnerid on olnud [[Maria Listra]], [[Hanna-Liina Võsa]], [[Koit Toome]] ja [[Johan Randvere]]. Näiteid tema osalusega uuematest kontserdikavadest: * 2020 – "Unustamatu Mister X – [[Georg Ots]]" koos [[Katrin Karisma]], [[Lauri Liiv]]i, Hanna-Liina Võsa ja Johan Randverega<ref>[https://web.archive.org/web/20250416093414/https://www.kultuurikava.ee/event/unustamatu-mister-x-georg-ots-katrin-karisma-hanna-liina-vosa-reigo-tamm-lauri-liiv-ja-johan-randvere Unustamatu Mister X - Georg Ots Katrin Karisma, Hanna-Liina Võsa, Reigo Tamm Lauri Liiv ja Johan Randvere] Kultuurikava.ee. Vaadatud 18.11.2024.</ref>; * 2022 – [[Zonta Klubi]] korraldatud heategevuslik kontserdikava "Pikantne klassika" koos [[Elina Netšajeva]]ga<ref>[https://www.piletimaailm.com/performances/124755-elina-nechayeva-ja-reigo-tamm-pikantne-klassika Elina Nechayeva ja Reigo Tamm "Pikantne klassika"] Piletimaailm.ee. Vaadatud 18.11.2024.</ref>; * 2023 – Vasalemma lossikontsertide sari, näiteks kontserdikava "Jõuluoopus" (2023, 2024) koos Maria Listraga; * 2023/2024/2025 – Eesti Kontserdi koolikontsertide sarjas klassikalist muusikat ja muusikateatri tegemist tutvustav kontserdikava "Teatrimaagia" koos pianist Johan Randverega;<ref>[https://concert.ee/wp-content/uploads/2023/08/Koolikontserdid-2023-Plakatid-Teatrimaagia.pdf Koolikontserdid 2023] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 18.11.2024.</ref><ref>[https://concert.ee/koolikontserdid/ Koolikontserdid 2024/2025] Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 18.11.2024.</ref> * 2025 – üks soliste X Otepää talveöölaulupeol „Talveöös sädelevad meloodiad“;<ref>[https://ruutfm.treraadio.ee/uudised/50256/otepaa-talveoolaulupeol-lauldakse-lemmiklaule-labi-aegade Otepää Talveöölaulupeol lauldakse lemmiklaule läbi aegade] Tre Raadio koduleht, 22.01.2025.</ref> * 2025 – kontserdisari "Legendide laulud" [[Georg Ots]]a, [[Luciano Pavarotti]] ja [[Frank Sinatra]] loomingust – koos [[Marko Matvere]], [[Jassi Zahharov]]i, [[Kalle Sepp|Kalle Sepa]] ja [[Oliver Kuusik]]uga;<ref>Legendide Laulud 2025. Tutvustus Eesti Kontserdi kodulehel. Vaadatud 22.06.2025.</ref> * 2025 – kontserdisari "Kammermuusika Rahvusooperis" ("Eesti helid" [[Mart Saar]]e, [[Eduard Tubin]]a ja [[Heino Eller]]i heliloomingust).<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=syndmus&mid=209&id=24570&lang=est/ Kammermuusika Rahvusooperis] Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 28.02.2025.</ref> * 2025 – kontserdikava "Jõulud popist klassikani" koos [[Koit Toome]]ga * 2026 – kontserdikava "O Sole Mio" koos Ooper-Kvartetiga (klassikalise ooperi- ja operetimuusika pärleid) ===Tegevus kultuurikorraldajana=== Reigo Tamm korraldas 2010. aastatel kaheksa aasta jooksul kunstilise juhina [[Tartu linna päev]]a ning sisustas alates 2016. aastast seal muusikaprogrammi "Ooperisümbioos".<ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/884695/ooperilaulja-reigo-tamm-tahtsin-vaga-et-tartu-linna-paev-muutuks-miniooperifestivaliks Ooperilaulja Reigo Tamm: „Tahtsin väga, et Tartu linna päev muutuks miniooperifestivaliks!"] Õhtuleht.ee, 28.06.2018.</ref><ref>[https://tartulinnapaev.ee/kontakt/ Reigo Tamm] Tartu linna päeva kodulehel aastate kaupa. Vaadatud 21.10.2024.</ref><ref>Rainer Kerge. [https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/1125551/kerge-uurib-elu-reigo-tamm-teater-ja-poliitika-on-vaga-sarnased-lavad-on-erinevad-aga-mangureeglid-ja-emotsioonid-on-upris-samasugused- Kerge uurib elu | Reigo Tamm: „Teater ja poliitika on väga sarnased – lavad on erinevad, aga mängureeglid ja emotsioonid on üpris samasugused.“] Õhtuleht.ee, 26.02.2025.</ref> Alates 2024. aastast on ta augustis toimuva [[Põltsamaa veinipäev]]a ja galakontserdi kunstiline juht.<ref name="ooperisoli">Silja Felt. [https://web.archive.org/web/20250416092035/https://keskeesti.treraadio.ee/uudised/43776/ooperisolist-rego-tamm-kohalik-raadio-on-muutnud-jarvamaa-mulle-vaga-koduseks Ooperisolist Reigo Tamm: kohalik raadio on muutnud Järvamaa mulle väga koduseks] Tre Raadio koduleht. 17.06.2024.</ref> Ta oli 31. detsembril 2024 rahvusooperis Estonia toimunud aastavahetuse balli "Suurlinnade tuled" kunstiline juht (koos Jaan Otsaga) ning ka õhtujuht (koos [[Janne Ševtšenko]]ga).<ref>Estonia ball – "Suurlinnade tuled". Estoonlane. Rahvusooperi Estonia ajakiri. Sügis 2024. Lk 24. Vaadatud 22.06.2025.</ref> Estonia teatri aastavahetuse balli kunstiline juht oli ta ka 2025. aastal. ===Muu meelelahutus- ja heategevus=== 2019. aastal osales ta külalisesinejana meelelahutussaate "Su nägu kõlab tuttavalt" finaalis, kus toetas ansambli [[Paradoks (ansambel)|Paradoks]] basskitarristiks kehastunult finalist [[Karmo Nigula]]t tema võistlusetteastes – veidi hiljem koroonaaja hümniks<ref>Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/999850/paradoksi-hittloo-sonade-autor-vahel-mulle-helistatakse-tee-raadio-lahti-sinu-laul-tuleb Paradoksi hittloo sõnade autor: Vahel mulle helistatakse: „Tee raadio lahti, sinu laul tuleb!“] Õhtuleht.ee, 01.05.2020.</ref> saanud laulu "Ära möödu must lähedalt" ettekandel.<ref> Silja Paavle. [https://www.ohtuleht.ee/melu/998004/ooperilaulja-reigo-tamm-praegu-on-aeg-tehtu-ule-jarele-moelda-ja-uusi-sihte-seada- Ooperilaulja Reigo Tamm: „Praegu on aeg tehtu üle järele mõelda ja uusi sihte seada.“] Õhtuleht.ee, 16.04.2020.</ref> Alates 2021. aastast on ta mitmel hooajal mänginud [[Elisa Eesti|Elisa]] ja [[Kanal 2]] huumorisarjas "[[Alo (telesari)|Alo]]" Ahtit.<ref name="ooperilaul">[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93174591/ooperilaulja-reigo-tamm-kui-ikka-priit-voigemast-tuleb-stseenis-vastu-siis-tombab-haale-varisema-ja-jala-all-tudisema-kull Ooperilaulja Reigo Tamm: kui ikka Priit Võigemast tuleb stseenis vastu, siis tõmbab hääle värisema ja jala all tudisema küll] Kroonika/Delfi, 19.04.2021.</ref> 2024. aasta sügishooajal võitis ta [[TV3]] meelelahutussaate "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]".<ref name="galerii-te" /> Enne seda oli ta võitnud sarja viienda saate, kus oli kehastanud [[Riho Sibul]]at laulmas laulu "Kassitapp".<ref>[https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/su-nagu-kolab-tuttavalt/kuhu-jai-nali-reigo-tamm-selgitab-miks-tema-seekordne-paroodia-tosine-oli/ Kuhu jäi nali? Reigo Tamm selgitab, miks tema seekordne paroodia tõsine oli] TV3 koduleht, 03.11.2024.</ref> Saatesarja üldvõiduga kaasnenud [[heategevus]]liku auhinnaraha 10 000 eurot annetas ta MTÜ-le Koos Laste Heaks, millest pool läks Hiiumaa ja teine pool Tapa valla vähekindlustatud peredele<ref>Kärolyn Kivistik. [https://hiiuleht.ee/toetus-reigo-tamm-andis-voiduraha-hiiumaale/ Toetus | Reigo Tamm andis võiduraha Hiiumaale] Hiiu Leht, 18.02.2025.</ref>, üksiksaate auhinnaraha 1000 euroga toetas ta Tapa lapsi.<ref>[https://www.tv3.ee/tv3-telekanal/su-nagu-kolab-tuttavalt/sudamlik-reigo-tamm-annetas-naosaates-voidetud-summa-lastekaitsele/ Südamlik! Reigo Tamm annetas näosaates võidetud summa lastekaitsele] TV3.ee, 03.11.2024.</ref> Lisaks tegi ta 2024. aastal ühe osalisena kaasa [[ETV]] tervise- ja elustiilisaates "[[Mehed, hakkame elama!]]"<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Mehed,%20hakkame%20elama!%20Reigo%20TAmm Sarja "Mehed, hakkame elama!" saateid] ERR Arhiiv. Vaadatud 22.10.2024.</ref> ning oli noorte teatrisaate "Laske mind lavale" žüriis.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609585676/galerii-vanemuise-laval-selgub-laske-mind-lavale-teise-hooaja-voitja Galerii: Vanemuise laval selgub "Laske mind Lavale" teise hooaja võitja] ERR Kultuur, 24.01.2025.</ref> 2025. aastal osales ta GO3 dokumentaalsarjas "Rannakeha"<ref name="ReferenceB">[https://www.ohtuleht.ee/melu/1124164/reigo-tamm-heitis-piinlikkuse-korvale-dieedid-olid-ara-proovitud-kaalusust-tundus-loogilise-sammuna Reigo Tamm heitis piinlikkuse kõrvale: dieedid olid ära proovitud, kaalusüst tundus loogilise sammuna] Õhtuleht.ee, 06.02.2025.</ref> ja kuulus TV3 meelelahutussaate "[[Maskis laulja]]" detektiivide hulka.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120359752/selgusid-maskis-laulja-kaks-viimast-detektiivi-menusaates-votavad-koha-sisse-armastatud-lauljad Selgusid „Maskis laulja“ kaks viimast detektiivi! Menusaates võtavad koha sisse armastatud lauljad] Kroonika/Delfi, 26.02.2025.</ref> 2026. aasta sügishooajal on ta Tapa valla koori kapten ja solist [[TV 3]] meelelahutussaates "Laululahing 2026". Koor võitis sarja avasaate lauluga "Vana vaksal".<ref>Helen Heidemann. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120615355/otsefotod-staarkaptenid-ja-koorid-astuvad-voistlustulle-tv3-eetris-stardib-hitte-tais-laululahing Fotod | Esimese saate võitja teada! „Laululahing“ alustas menukate hittide esitustega] Kroonika, 04.10.2026.</ref> ==Poliitiline tegevus== Reigo Tamm kuulub alates [[24. juuli]]st [[2008]] [[Eesti Reformierakond]]a. Tamm on pärit Tapalt ning annab tänini märkimisväärse panuse sealse kogukonna elu arendamisse. Alates 2009. aastast on ta kuulunud [[Tapa vald|Tapa vallavolikokku]] ning olnud eri aastatel selle esimees, aseesimees või kultuurikomisjoni esimees. Ta on korraldanud kontserdisarju ("Noored muusikud" ja "Rosaarium"<ref>Reigo Tamm. [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/kontsertsari-qrosaariumq/ Kontsertsari "Rosaarium"] Sirp.ee, 08.06.2009.</ref>), aidanud välja töötada Tapa Vaksali teatri idee jne.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/3712293/tapa-volikogu-hakkab-juhtima-vanemuise-ooperilaulja Tapa volikogu hakkab juhtima senine aseesimees Reigo Tamm] Virumaa Teataja. 29. mai 2016.</ref><ref name="naosaate-s">Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120330847/naosaate-staar-reigo-tamm-elas-lavakoolist-valjaviskamist-valusalt-ule-motlesin-et-joon-end-surnuks Näosaate staar Reigo Tamm elas lavakoolist väljaviskamist valusalt üle: mõtlesin, et joon end surnuks] Kroonika/Delfi, 26.10.2024.</ref> == Tunnustus == * 2015 – [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind noore kultuurikandja kategoorias<ref>[https://kultuur.err.ee/304730/tartu-linn-tunnustas-kultuuripreemiatega-loovisikuid-ja-aasta-tahtsundmusi Tartu linn tunnustas kultuuripreemiatega loovisikuid ja aasta tähtsündmusi] ERR Kultuur. 18.02.2015.</ref> * 2015 – [[Tapa vald|Tapa valla]] aasta tegija auhind kategoorias "Isiku tegu"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://virumaateataja.postimees.ee/3597229/tapa-vald-jagas-vabariigi-aastapaeval-tunnustust|Pealkiri=Tapa vald jagas vabariigi aastapäeval tunnustust|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * 2016 – [[Norra]] [[Vest-Agderi maakond|Vest-Agderi maakonna]] stipendium<ref>Liisi Kanna. [https://www.kuulutaja.ee/ooperilaulja-reigo-tamm-kujutles-end-naitlejana-juba-lasteaias/ Ooperilaulja Reigo Tamm kujutles end näitlejana juba lasteaias] Kuulutaja. 16.11.2016.</ref> * 2018 – [[Kristallkingakese auhind]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/teatri-aastaauhindade-laureaadid-2017-aasta-loomingu-eest/|Pealkiri=Teatri aastaauhindade laureaadid 2017. aasta loomingu eest|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * 2019 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i stipendium * 2025 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Aasta Meelelahutaja auhind]]<ref name="liigutavad" /> * 2026 – koht Tapa linna kuulsuste alleel<ref>Grete Kaio. [http://kroonika.delfi.ee/artikkel/120594625/reigo-tamm-sai-kodulinnas-uhke-tunnustuse-tema-pilt-joudis-kuulsuste-alleele Reigo Tamm sai kodulinnas uhke tunnustuse: tema pilt jõudis kuulsuste alleele] Kroonika, 03.07.2026.</ref> ===Teatrisisesed auhinnad=== * 2020 – rahvusooperi Estonia publiku lemmiku preemia (SEB publikupreemia) * 2024 – rahvusooperi Estonia publiku lemmiku preemia (SEB publikupreemia) ===Nominatsioonid=== * 2023 – [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind|Eesti Teatriliidu muusikaauhinna]] nominent ==Isiklikku== Tema ema on õpetaja Erika Tamm. Tema elukaaslane on õpetaja Kaili Terask<ref>Anu Viita-Neuhaus. [https://virumaateataja.postimees.ee/7085175/palju-onne-reigo-tamm-kastab-titevarbaid Palju õnne! Reigo Tamm kastab titevarbaid] Virumaa Teataja, 13.10.2020.</ref>, paaril on kaks poega (sündinud 2020 ja 2025).<ref name="ooperilaul" /><ref name="naosaate-v">Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120340956/naosaate-voitja-reigo-tamm-kui-mind-poleks-teatrikoolist-valja-visatud-ei-oleks-seda-koike-juhtunud Näosaate võitja Reigo Tamm: kui mind poleks teatrikoolist välja visatud, ei oleks seda kõike juhtunud] Maaleht.ee, 08.12.2024.</ref><ref>Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120377581/palju-onne-reigo-tamm-sai-teise-lapse-isaks-beebile-pandi-kaunis-nimi Palju õnne! Reigo Tamm sai teise lapse isaks. Beebile pandi kaunis nimi] Kroonika/Delfi, 15.05.2025.</ref> Reigo Tamm on öelnud, et tema üks kodu asub [[Tallinn]]as [[Kalamaja]]s ja teine [[Tapa]]l, juured on aga [[Tamsalu]]s ja kõik suved veedab ta [[Hiiumaa]]l.<ref name="naosaate-s" /> ===Harrastused=== Noorpõlves on ta harrastanud [[rahvatants]]u, õppinud [[muusikakool]]is [[eufoonium]]i<ref>[[Maire Aunaste]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120340956/naosaate-voitja-reigo-tamm-kui-mind-poleks-teatrikoolist-valja-visatud-ei-oleks-seda-koike-juhtunud Näosaate võitja Reigo Tamm: kui mind poleks teatrikoolist välja visatud, ei oleks seda kõike juhtunud] Maaleht.ee, 08.12.2024.</ref>, mänginud [[puhkpilliorkester|puhkpilliorkestris]], laulnud koorides ning käinud Järvamaa [[Kuma raadio]]s saateid tegemas.<ref name="ooperisoli" /><ref name="naosaate-s" /><ref name="reigo-tamm" /> Enda kooliaegset aktiivsust on ta meenutanud nii: {{Tsitaat|Ühel aastal osalesin ma laulu- ja tantsupeol seitsme kollektiiviga! Laulsin Tapa kammerkooris, [[Lehtse kammerkoor]]is, [[Virumaa poistekoor]]is, [[Virumaa noorte meeskoor]]is, [[Üle-eestiline Poistekoor Kalev|üle-eestilises poistekooris Kalev]], tantsisin Tapa gümnaasiumi rahvatantsurühmas ning mängisin Tapa linna puhkpilliorkestris. Mul ei olnud mõtetki laulukaare alt ära minna. Ainult lastekooride ajal ei olnud mind laval.|Reigo Tamm<ref name="naosaate-v" />}} 2024. aastast tantsib ta lauljate ja muusikalinäitlejate rahvatantsurühmas [[Mullaketrajad]].<ref>[[Aigi Viira]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1113793/kamp-taienes-tahtede-rahvatantsutrupiga-mullaketrajad-liitus-ooperitenor-reigo-tamm Kamp täienes! Tähtede rahvatantsutrupiga Mullaketrajad liitus ooperitenor Reigo Tamm!] Õhtuleht.ee, 02.09.2024.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://opera.ee/et/persoon/reigo-tamm/ Reigo Tamm] rahvusooperi Estonia kodulehel * Jaan Olmaru. [https://tartu.postimees.ee/3048183/reigo-tamm-ooper-on-seksikas Reigo Tamm: ooper on seksikas] Tartu Postimees, 9. jaanuar 2015 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/jutusaade-reigo-tamm/similar-257652 Jutusaade. Reigo Tamm] Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 1. märts 2015 * Aarne Mäe. [https://virumaateataja.postimees.ee/3240967/reigo-tamm-ooper-ei-pea-tolmune-olema Reigo Tamm: "Ooper ei pea tolmune olema"] Virumaa Teataja, 1. juuli 2015 * [https://reporter.postimees.ee/3557891/saage-tuttavaks-multitalent-reigo-tammele-ennustatakse-suurt-tulevikku Saage tuttavaks: multitalent Reigo Tammele ennustatakse suurt tulevikku!] Reporter.ee, 7. oktoober 2015 * Ave-Marleen Rei. [https://issuu.com/vanemuine/docs/ramp_2015_2016_veebi Mitte ainult noored ja ilusad] Ajakiri Ramp 2015/2016, lk 44–49 * Eve Klaas. [https://virumaateataja.postimees.ee/3727455/reigo-tamm-volikogu-esimehe-amet-pole-hirmutav Reigo Tamm: "Volikogu esimehe amet pole hirmutav"] Virumaa Teataja, 10. juuni 2016 * Liisi Kanna. [http://www.kuulutaja.ee/ooperilaulja-reigo-tamm-kujutles-end-naitlejana-juba-lasteaias/ Ooperilaulja Reigo Tamm kujutles end näitlejana juba lasteaias] Kuulutaja.ee, 16. november 2016 * Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/820505/kuulsus-kutsub-kulla-reigo-tamm-soovitab-mida-teha-tapal Kuulsus kutsub külla | Reigo Tamm soovitab: mida teha Tapal?] Õhtuleht.ee, 5. august 2017 * [https://poliitika.postimees.ee/4275579/videosari-valimisjaoskond-tapal-kandideeriv-ooperilaulja-loodab-et-ei-pea-valima-poliitika-ja-teatri-vahel Videosari «Valimisjaoskond»: Tapal kandideeriv ooperilaulja loodab, et ei pea valima poliitika ja teatri vahel] Postimees.ee, 14. oktoober 2017 * Inna Grünfelt. [https://virumaateataja.postimees.ee/4297927/tenor-ja-poliitik-reigo-tamm-hakkas-vanaemaks Tenor ja poliitik Reigo Tamm hakkas ... vanaemaks] Virumaa Teataja, 3. november 2017 * Raimu Hanson. [https://tartu.postimees.ee/4310585/reigo-tamm-ma-pole-sildu-tartuga-poletanud Reigo Tamm: ma pole sildu Tartuga põletanud] Tartu Postimees, 15. november 2017 * Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/884695/ooperilaulja-reigo-tamm-tahtsin-vaga-et-tartu-linna-paev-muutuks-miniooperifestivaliks Ooperilaulja Reigo Tamm: "Tahtsin väga, et Tartu linna päev muutuks miniooperifestivaliks!"] Õhtuleht.ee, 28. juuni 2018 * Ruth Alaküla. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120087680/arvustus-orpheus-porgus-sarav-maailm-kus-armastusel-pole-kohta Arvustus | "Orpheus põrgus". Särav maailm, kus armastusel pole kohta] Eesti Päevaleht / LP, 25. oktoober 2022 * [https://menu.err.ee/1609020680/elina-nechayeva-ja-reigo-tamm-mangisid-lauldes-aliast Elina Nechayeva ja Reigo Tamm mängisid lauldes "Aliast"] ERR Menu, 29. juuni 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1609524317/intervjuu-9-15-reigo-tamm-naosaates-osalemine-on-toonud-palju-uusi-pakkumisi-ja-kontakte Reigo Tamm: näosaates osalemine on toonud palju uusi pakkumisi ja kontakte] ERR Vikerraadio, 18. november 2024 * Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120340956/naosaate-voitja-reigo-tamm-kui-mind-poleks-teatrikoolist-valja-visatud-ei-oleks-seda-koike-juhtunud Näosaate võitja Reigo Tamm: kui mind poleks teatrikoolist välja visatud, ei oleks seda kõike juhtunud] Maaleht.ee, 8. detsember 2024 {{JÄRJESTA:Tamm, Reigo}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 30yezorrt6q41cmzug4p9q8465uitlm 0 407065 7248320 4203038 2026-10-06T01:04:45Z Xqbot 13355 Robot: Fixing double redirect from [[Luunja Keskkool]] to [[Luunja Gümnaasium]] 7248320 wikitext text/x-wiki #suuna [[Luunja Gümnaasium]] npig8cml56lbqoy0o43okoacbqvkbw1 0 407517 7248348 7090340 2026-10-06T07:05:11Z Neptuunium 58653 7248348 wikitext text/x-wiki '''Asso Kommer''' (sündinud [[17. juuli]]l [[1966]] [[Pärnu]]s) on eesti sõjaväelane ja poliitik. Ta on Pärnumaa Skautide ja Gaidide Maleva juhatuse liige. == Haridus == Ta lõpetas aastal [[2003]] [[Tallinna Pedagoogiline Seminar|Tallinna Pedagoogilise Seminari]]<ref>http://vvk.ee/varasemad/k05/kandidaadid/5501.html</ref>. ==Vabatahtlik Jäägrikompanii ja Pullapää kriis== {{Vaata| Pullapää kriis}} Ta asutas 1993. aastal [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii|Läänemaa Vabatahtliku Jäägrikompanii]] ja oli ka kompanii juht. Kompanii oli seotud 1993. aasta [[Pullapää kriis]]iga. == Tulevahetus politseiga ja vahistamine == 4. septembril 1993 viisid kolm laigulistes vormides meest Tallinnast autoga kaasa Permi grupeeringuga seotud ärimehe Pavel Kalmõkovi, kes leiti hiljem tapetuna. Üks ebaseaduslik vabaduse võtja oli Asso Kommer. Mõrvarid jäid leidmata.<ref name="postimees2003"/> 26. novembril tulistas Asso Kommer Tallinnas Pärnu mnt viadukti juures teda vahistada üritanud [[keskkriminaalpolitsei]] vanemkomissari [[Koit Pikaro]]t ja vaneminspektor Argo Aunapuud. Mõlemad politseinikud said haavata. Asso Kommer põgenes sünduskohalt, kuid vahistati paari tunni pärast EMEX-i Kalda tn ladude territooriumilt.<ref name="Hommikuleht"/> 6. märtsil 1995 mõistis [[Tallinna Linnakohus]] Kommerile kuus aastat kinnises vanglas keskkriminaalpolitseinikele raskete kehavigastuste tekitamise eest ja kuus kuud tapetud ärimehelt Pavel Kalmõkovilt ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest.<ref name="RahvaHääl"/> Kalmõkovi laiba asukoha Riisipere lähedal metsas näitas Kommer politseile 1993. aasta detsembris. Kommer ennast kohtus süüdi ei tunnistanud.<ref name="Päevaleht"/> Asso Kommer vabanes ennetähtaegselt vanglast 28. juulil 1998.<ref name="postimees1998"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="postimees2003">[https://www.postimees.ee/2018617/1993-1996-verine-jarelkaja-tanklas-kolanud-laskudele 1993–1996: verine järelkaja tanklas kõlanud laskudele]</ref> <ref name="Hommikuleht">Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, nr. 77, 7 aprill 1994</ref> <ref name="RahvaHääl">Rahva Hääl (1940-1995), nr. 54, 7 märts 1995</ref> <ref name="Päevaleht">Päevaleht, nr. 53, 7 märts 1995</ref> <ref name="postimees1998">[https://www.postimees.ee/2549899/asso-kommer-ja-vello-kutt-paasesid-vangist-vabaks Asso Kommer ja Vello Kütt pääsesid vangist vabaks]</ref> }} {{JÄRJESTA:Kommer, Asso}} [[Kategooria:Eesti sõjaväelased]] [[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] sxwebus8nrjkvg57sj05idfewy0otvo 0 414934 7248199 7106828 2026-10-05T19:03:59Z Funktsionalism-modernism 231916 Ajalugu 7248199 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas|Teises maailmasõjas hukkunute ühishauaga Narvas]]}} [[Pilt:Soviet monument.jpg|pisi|Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas (september 1999)]] '''Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas''' (ka ''Punaarmeelaste mälestusmärk Narvas'') oli [[Narva]] linnas [[Narva linnus]]e ees asunud [[mälestusmärk]] [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] langenud [[punaarmeelased|punaarmeelastele]]. Mälestussamba autor oli [[Alar Kotli]].<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rudi |eesnimi=Hanneli |kuupäev=12. detsember 2007 |pealkiri=Vene konsulaat uuendas omavoliliselt Narvas mälestusmärki |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/1737765/vene-konsulaat-uuendas-omavoliliselt-narvas-malestusmarki |vaadatud=5 oktoober 2026}}</ref> 2007. aasta detsembris asendasid töömehed Vene konsulaadi tellimusel mälestussambal olevad graniitplaadid uutega, mis ei sobinud [[Narva Muuseum|Narva Muuseumi]] hinnangul monumendiga kokku ning ei olnud [[Narva linnavalitsus|Narva Linnavalitsusega]] kooskõlastatud.<ref name=":1" /> 16. augustil 2022 teatas Eesti peaminister [[Kaja Kallas]] monumendi eemaldamisest koos veel kuue Nõukogude monumendiga Narvas ja Narva-Jõesuus<ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti "Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti"] ERR, 16. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref>. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]] mwzfi4774v88ewae874t26vc8tn3e65 0 414939 7248074 7088274 2026-10-05T14:07:31Z Funktsionalism-modernism 231916 Rohkem infot 7248074 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Narva asv2022-04 img15 Granary.jpg|pisi|Hoone Narvas Vestervalli 21]] '''Vestervalli 21''' on hoone [[Narva]]s aadressil [[Vestervalli tänav|Vestervalli]] 21. Hoone on tunnistatud riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks.<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|14007}} (vaadatud 15.09.2015)</ref> == Ajaloost == Hoone ehitati 1777. aastal [[Gloria bastion]]i sõjaväe aidahoonena ([[magasiait|magasiaidana]]). 19. sajandi II poolel muudeti aidahoone [[sõjaväekasarm]]uks. Hoone sai [[II maailmasõda|II maailmasõjas]] tugevasti kannatada.<ref name="Sõjaajaloo teejuht">Kristjan Luts (koostaja), Eesti sõjaajaloo teejuht. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010. Lk 217.</ref> Hoone taastamist alustati 1984. aastal<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kalkun |eesnimi=Mati |kuupäev=4 märts 1984 |pealkiri=IIDNE, KUID NOOR |lehekülg=2 |väljaanne=Rahva Hääl |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=rahvahaal19840304.2.7&srpos=6&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-narva+Kommunaaride------------}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Popova |eesnimi=Reet |kuupäev=3 jaanuar 1984 |pealkiri=TIHEDAS KOOSTÖÖS |lehekülg=3 |väljaanne=Rahva Hääl |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=rahvahaal19840103.2.13&srpos=12&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-narva+Kommunaaride------------}}</ref> ja lõpetati 1988. aastaks{{lisa viide}} ja aastast 1991 on hoones [[Narva Muuseumi kunstigalerii]].<ref>[https://www.narvamuuseum.ee/est/muuseum/kunstigalerii Kunstigalerii Narva Muuseumi kodulehel]</ref> == Kirjeldus == Hoone on lihtne [[Varaklassitsism|varaklassitsistlik]] kahekorruseline [[viilkatus]]e, katusekorruse ja kolme [[vintskap]]iga ehitis. Kandvad seinad ja postid olid kivist, vahelaed puidust.<ref name="Kultuurimälestis"/> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Eesti sõjaajaloo teejuht. Koostaja [[Kristjan Luts]]. Tallinn: [[Eesti Päevaleht]], 2010. Lk 217. == Välislingid == * {{Kultuurimälestis|14007}} {{koord|piirkond=EE-45}} [[Kategooria:Narva ehitised]] [[Kategooria:Eesti magasiaidad]] [[Kategooria:Narva kultuurimälestised]] [[Kategooria:Narva vanalinn]] [[Kategooria:Vanalinn (Narva)]] 90i6pweiz33vjxhhr689bgomkazf1yg 0 425167 7248121 7244097 2026-10-05T15:57:21Z ~2026-53737-77 239047 /* Artiklid */ 7248121 wikitext text/x-wiki '''Heino Prunsvelt''' (sündinud [[6. veebruar]]il [[1960]] Tallinnas) on eesti graafiline [[disainer]]. == Haridus == Heino Prunsvelt on õppinud [[Tallinna 24. Keskkool|Tallinna 24. keskkooli]] kunstiklassis (1967–1978) ja [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudis]] tööstuskunsti erialal (1981–1986). == Karikatuur == Esimene karikatuur avaldati 3. oktoobril 1975 ajalehes [[Sirp ja Vasar]].<ref>https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1975/10/03/16</ref> Hiljem on karikatuure ilmunud ajalehtedes ja ajakirjades [[Pikker (ajakiri)|Pikker]], [[Noorus]], [[Rahvarinde Teataja]], [[Helsingin Sanomat]], [[Pahkasika]], [[Witty World]], [[Äripäev]] jm. === Karikatuurikogumikud === * 1980 – Händikäp : spordinaeratusi Tallinnast, [[Tallinn]] * 1982 – Mis siin naerda on? Tallinn * 1986 – 9de Internationale kartoenale 1986, Beringen, Belgia * 1986 – Humour & Satire: The 7th Yomiuri International Cartoon Contest, [[Tokyo]], [[Jaapan]] * 1986 – Satyrikon'86, Legnica, Poola * 1987 – 2nd International Cartoon Symposium Exhibition, Jaapan * 1988 – 3nd International Cartoon Symposium Exhibition, Jaapan * 1988 – 11de Internationale kartoenale 1988, Beringen, Belgia * 1988 – 27e Internationaal Cartoonfestival 1988, Knokke-Heist, Belgia * 1988 – Homo novus: valik hüperboole ([[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1988), Tallinn ISBN 5797901358 * 1988 – Viva la musica. Rahvusvaheline karikatuurinäitus, Tallinn 1988 * 1989 – 12de Internationale kartoenale 1989, Beringen, Belgia * 1990 – 5nd International Cartoon Symposium Exhibition, Jaapan * 1991 – 6nd International Cartoon Symposium Exhibition, Jaapan * 1992 – Was It Worth It?: A Collection of International Cartoons about Columbus and His Trip to America, USA * 1992 – ¿Valió la pena?: Los humoristas gráficos ante Colón y su viaje, [[Argentina]] * 1992 – Lines across the Baltic / International Cartoonist Conference, Tallinn === Karikatuurinäitused === Tallinn, [[Viimsi]], [[Odessa]], [[Lvov]], [[Knokke-Heist]], [[Gabrovo]], [[Tōkyō|Tokyo]], [[Ancona]], [[Beringen]], [[Legnica]], [[Vancouver]], [[Söul]], [[Lissabon]], [[Narva]], Los Angeles jm. === Karikatuuritunnustused === * 1985 – Meri & Mehed – karikatuurivõistluse preemia, Viimsi * 1985 – Meri & Mehed – [[Eesti NSV Ajakirjanike Liit|Eesti NSV Ajakirjanike Liidu]] diplom, Tallinn * 1985 – Premio Biennale – VIII Mostra Internazionale del Disegno Umoristico Sportivo, Ancona * 1986 – Honorable Mention – The 7th Yomiuri International Cartoon Contest, Tokyo * 1987 – Lingotto in argento – IX Mostra Internazionale del Disegno Umoristico Sportivo, Ancona * 1988 – Certificate – Waddintons Cartoon Awards, [[Leeds]] *1991 – Lingotto in argento – XI Mostra Internazionale del Disegno Umoristico Sportivo, Ancona * 1993 – Lingotto in argento – XII Mostra Internazionale del Disegno Umoristico Sportivo, Ancona == Logod == Heino Prunsvelt on kujundanud [[logo]]sid ja tunnusgraafikat paljudele ettevõtetele, organisatsioonidele ja kultuuriüritustele. === Logod === {{div col|laius=25em}} * 1988 – Baltlink * 1988 – Eesti Roheline Liikumine * 1988 – Ralli '88 * 1989 – Eesti Termotehnika * 1989 – EstSerla * 1989 – Fakt * 1989 – Jakob Hurt 150 * 1989 – JC Tallinna Noorte Kommertskoda * 1989 – Pärnu Jazz Festivali Ühing * 1989 – Selekt * 1989 – Tartu Ülikool 70 * 1989 – Vanemuise Ballett 50 * 1989 – Ülemaailmsed Noorte Eestlaste Päevad * 1990 – Baltic Inspection Alex Stewart * 1990 – Vaba Eesti * 1990 – Volinik * 1991 – Auvi * 1991 – [[AS Merko Ehitus|Merko]] * 1991 – Hotell Pesa * 1991 – Theka * 1991 – [[Union Baltic Bank]] * 1992 – Berren * 1992 – Eesti 75 * 1992 – [[Eeslitall]] * 1992 – Elias * 1992 – [[Fakto]] * 1992 – Lääne-Eesti Pank * 1992 – Pesa Hotell * 1992 – Primex * 1992 – Põlva Maapank * 1992 – Ruunavere Hotell * 1992 – Toomas Kivi AB * 1992 – XL Club * 1993 – [[Põhja-Eesti Pank]] * 1993 – Restoran Merineitsi * 1994 – Ecrolink * 1994 – ETK Hulgi * 1994 – KMV International Transport * 1994 – [[Odamus]] * 1994 – Pointex * 1994 – Rohelise Ämbliku Lokaal * 1994 – Studio Laur * 1995 – Estonian Business Golf * 1995 – Evermen * 1995 – Formo * 1995 – Interaltus * 1995 – KV Grupp * 1996 – Dr. Mardo * 1996 – Mang * 1996 – Tanzwaal * 1997 – [[Kodustiil]] * 1997 – Bestplast * 1997 – Jalax * 1997 – Leigham Group Ltd. * 1997 – Saku Sops * 1997 – Pro Konsultatsioonid * 1997 – WW Passaž * 1997 – [[Japauto]] * 1997 – [[Arte Grupp]] * 1997 – Kaubamaja * 1997 – Renerk * 1997 – Teeroos * 1998 – Essentia Koolitus * 1998 – Hotell Bernhard * 1998 – Järvemuusika * 1998 – Respect * 1998 – Tallinna Golfi Klubi * 1998 – Tallinna Rahvusvaheline Filmifestival * 1999 – Boxer * 1999 – Eesti Sidetöötajate Ametiühingute Liit * 2000 – Enterprise Estonia * 2000 – Impro Disain * 2000 – Maaturism * 2000 – [[Sikupilli]] * 2000 – Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskond * 2001 – Elcogen * 2001 – ESTAG * 2001 – [[Kredex]] * 2001 – [[Tallinna Ühtne Piletisüsteem]] * 2001 – Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon * 2001 – [[Riigiarhiiv (Eesti)|Eesti Riigiarhiiv]] * 2001 – [[Eesti Filmiarhiiv]] * 2001 – [[Rahva Raamat]] * 2001 – Jacobs & Associates * 2001 – Maja Keskus * 2002 – Roseni Waba Aja Wabrik * 2002 – Vestman Kinnisvara * 2002 – PS Invest * 2002 – [[Järvekeskus]] * 2002 – Restoran Villa Thai * 2002 – Vipex * 2003 – Baltman * 2003 – [[Sotsiaalministeerium]] * 2003 – Hansaros Group * 2003 – Hotel Barons * 2003 – K&H * 2003 – K-Projekt * 2004 – GILS * 2005 – Stangiato Records * 2005 – Arens * 2005 – Vaal XV * 2005 – Kalev Spa * 2005 – Kaamos * 2005 – [[Hypnos]] * 2005 – [[Eesti Vabadusvõitlejate Liit]] * 2006 – Impact 5 * 2007 – Põlvepiku Raamatukonkurss * 2007 – Terrazzo Plaza * 2007 – Hõbevaramu * 2007 – [[KMG Ehitus]] * 2008 – [[Terra Magica]] * 2008 – Moneypenni OÜ * 2009 – Tallinn Cards * 2009 – Lugemisaasta 2010 * 2009 – Veinituba * 2009 – [[25 kauneimat eesti raamatut]] * 2010 – Book Now 2010 * 2011 – Tallinn Cotton * 2011 – Tallinn Cups * 2013 – Sinilill * 2013 – [[Chan Puma]] * 2015 – Art Reflects Personality * 2015 – [[Telor Ehitus]] * 2016 – [[Eesti Kirjandusmuuseum]] * 2018 – [[Signum]] * 2019 – Pret-la-projekt {{div col end}} === Logokonkursivõidud === * 1988 – Reklaam Idee '89 * 1988 – Baltlink * 1988 – [[Eesti Roheline Liikumine]] * 1989 – Pärnu Jazz Festivali Ühing * 1989 – Ülemaailmsed Noorte Eestlaste Päevad * 1992 – Põhja-Eesti Pank * 1992 – Eesti 75 * 1997 – [[Tallinna Kaubamaja]] * 2006 – IMPACT 5 Rahvusvaheline graafikakonverents Slices of Time: Lõigutud aeg * 2009 – Lugemisaasta 2010 logo konkursi I koht * 2009 – Eesti Arhitektuurikeskuse logo konkursi II koht * 2009 – [[25 kauneimat Eesti raamatut]] * 2011 – Hiiibrand 2010 International Logo Award, Merit Award  * 2013 – Sinilill: Kaitseväe ja Kaitseliidu veterani toetussümboli konkursi I koht * 2016 – Eesti Kirjandusmuuseum === Logonäitused === * 1999 – Vaalogo. [[Vaal Galerii]], Tallinn * 2015 – Logo 25, [[HOP galerii|Hop Galerii]], Tallinn === Logoraamatud === * 1985 – ERKIDISAIN firmagraafika, Tallinn * 1988 – Firmagraafika 2, Tallinn * 1993 – Graphis Logo 3, Zürich * 1997 – Eesti Graafiline Disain / Estonian Graphic Design, EKGL Tallinn == Graafiline disain == Heino Prunsvelt on kujundanud raamatuid, reklaame, postkaarte, marke, münte, plakateid, pakendeid, CD ümbriseid jm. 1992. aastal kujundas uue [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] vormiriietuse, auastmetunnused ja eraldusmärgid ning 1997 Eesti Piirivalve sümboolika. Osalenud graafilise disaini konkurssidel-näitustel nii Eestis kui välismaal. === Raamatud === Heino Prunsvelt on kujundanud ca 200 raamatut kirjastustele [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tänapäev]], [[Hotger]], [[Olympia (kirjastus)|Olympia]], [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], [[Grenader (kirjastus)|Grenader]], Chan Puma, Docendo, Signum, Link Communication Arts, Tammerraamat, Solness, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Riigikogu, Eesti Kirjastuste Liit, Kaitseliidu Pärnumaa Malev, Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing jt. === Albumid === * 1994 – [[Kolumbus Kris]] "If You Don`t Like" Fugata *1995 – "Jõulupalavik" [[O.K. Records|OK Records]] * 2001 – [[Andres Valkonen]] "Valgus" [[Hyper Records]] * 2001 – [[Lindpriid]] "Kuhu küll kõik lilled jäid?" Hyper Records * 2002 – [[Collage]] "Parimad laulud" Hyper Records * 2002 – [[Rein Rannap]] "Varajased laulud" Hyper Records * 2003 – [[Urmas Alender]] "Kohtumine Albertiga" Hyper Records *2003 – Eesti Raadio laululapsed "Maasikad" Eesti Raadio / Hyper Records * 2004 – Rein Rannap "POP" Hyper Records * 2004 – Rein Rannap "ROCK" Hyper Records * 2005 – Mess "Küsi eneselt / Live" Hyper Records * 2005 – [[Lea Gabral]] "Ave Maria" [[Eesti Raadio]] * 2007 – [[Led R]] "Led The R Out" Hyper Records * 2013 – Lea Gabral "Hetk" Klaveripalad aastatest 2012 / 2013 * 2014 – Mess: [[Sven Grünberg]]'s proge-rock group. "Küsi eneselt / Live in TPI" Strangiato Records * 2014 – Collage "Collage 12". Hyper Records === Plakatid === * 1988 – [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] Ballett 50 * 1989 – [[Tartu Ülikool]] 1919–1989 * 1992 – Eesti 75 * 1997 – Café Scandal * 1998 – Maal '98 * 1998 – Järvemuusika * 1999 – XXIII Üldlaulupidu / XVI Üldtantsupidu * 2000 – Eesti-Soome Ühislaulu- ja Tantsupidu * 2001 – Kummi vilin / Eesti Auto-Motosport 80 * 2007 – Impact 5 * 2009 – Lugemisaasta 2010 * 2011 – FROM ESTONIA WITH LOVE * 2011 – Botegas Tessas Gauda *2016 – DFDS 150 Anniversary / Moving People and Goods * 2020 – Krista Leesi / Väike moodne tekstiili sõnastik / Evald Okase Muuseum *2021 – Krista Leesi / VERBARIUM / Tartu Kunstimuuseum ===Plakatinäitused=== * 1990 – Originaalplakat 90, Tallinn *1990 – 1st International Poster and Graphic Design Festival Chaumont, Prantsusmaa * 1995 – Lahden Kansainvälinen Julistebiennale, Lahti, Soome * 2011 – Botegas Terras Gauda, Vigo, Hispaania *2021 – HGDF näitus VÄRSKE EESTI KULTUURIPLAKAT 2021, Haapsalu Kultuurikeskus *2021 – HGDF näitus VÄRSKE EESTI KULTUURIPLAKAT 2021, Viljandi Linnagalerii === Postmargid === * 2003 – Tervikasi: [[Eesti Looduseuurijate Selts|Eesti Loodusuurijate Selts]] 150 / [[Karl Ernst von Baer]] * 2010 – Postmark ja FDC ümbrik: Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 * 2011 – Minu Mark: [[Korporatsioon Tehnola|Korp! Tehnola]] 90 * 2014 – Postmark ja FDC ümbrik: [[Eesti Kunstiakadeemia]] 100 * 2017 – Minu Mark: [[Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing]] EVSÜ 100 * 2022 – Minu Mark: Order of Maria Theresa, Tallinna Rüütliordude Muuseum * 2022 – Minu Mark: Order of St Stephen, Tallinna Rüütliordude Muuseum === Märgid === * 1989 – Ülemaailmsed Noorte Eestlaste Päevad * 1989 – [[Jakob Hurt]] 150 * 1990 – Vaba Eesti * 1998 – Antsla linna teenetemärk * 2001 – Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon * 2003 – Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse embleem * 2010 – Lugemisaasta 2010 * 2013 – [[Sinilill (sümbol)|Sinilill]]: [[Kaitsevägi|Kaitseväe]] ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] veterani toetussümbol * 2018 – [[Eesti Turvaettevõtete Liit]] ETEL 25 === Mündid === * 2008 – Eesti Pank: [[Kümnekroonine meenemünt (2008)|Kümnekroonine meenemünt]] Eesti Vabariik 90 / Suomen Rahapaja OY * 2009 – Coin of the Year by Krause Publications, USA. Nominee - Most Inspirational Coin: Estonia 10 Krooni silver 90th Anniversary of Independence *2019 – [[Eesti Pank|Eesti Pank:]] Meenemünt Johann Voldemar Jannsen 200 / Mennica Polska SA *2024 – [[Eesti Pank|Eesti Pank:]] Meenemünt Konstantin Päts 150 / UAB Lietuvos monetų kalykla *2024 – [[Eesti Pank|Eesti Pank:]] Meenemünt Hansalinn Tartu / UAB Lietuvos monetų kalykla === Vapid === * 1996 – [[Loksa lipp|Loksa linna vapp]] ja lipp * 2013 – Reval Denim Guild * 2018 – [[Põltsamaa valla lipp|Põltsamaa valla vapp]] ja lipp === Tekstiilid === * 2009 – Eesti Vabariigi Suursaatkond Pekingis: Eesti nimed - vaheseinad ja kardinad / koos [[Krista Leesi]]ga * 2010 – Lugemistuba - [[Jüri Kaarma]] loomingust inspireeritud mööbliriie / koos Krista Leesiga * 2011 – Totentanz in Reval - [[Bernt Notke]] maalist inspireeritud padi / koos Krista Leesiga * 2017 – 250 uut Eesti vaibadisaini / Tekero OÜ kataloog * 2017 – Totentanz in Reval - põrandavaip / Tekero OÜ * 2018 – Streets of Old Tallinn - põrandavaip / Tekero OÜ === Isikunäitused === * 1999 – Vaalogo. Vaal Galerii, Tallinn * 2010 – Tallinn by PC, Hop Galerii, Tallinn * 2012 – Tom of Tallinn, Tuglas-galleria, Viro-keskus / [[Eesti Maja]], Helsingi * 2013 – Heino Prunsvelt pakka sanoja, Töölön Kirjasto, Helsingi * 2013 – Heino Prunsvelt pakka sanoja, Kontulan Kirjasto, Helsingi * 2015 – Logo 25, Hop Galerii, Tallinn === Grupinäitused === * 2003 – Trükitud 1, Eesti graafilise disaini näitus, [[Rahvusraamatukogu]], Tallinn * 2005 – Trükitud 2, EKGL aastanäitus, Rahvusraamatukogu, Tallinn * 2006 – Trükitud 3, Rahvusraamatukogu, Tallinn * 2006 – DISAIN 40, Eesti Kunstiakadeemia, [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]], Tallinn * 2008 – Trükitud 4/5, Rahvusraamatukogu, Tallinn * 2009 – Joonistustriennaali MANU PROPRIA näitus ARHITEKTIDE JOONISTUSED, Rotermanni galerii, Tallinn * 2010 – Jüri Kaama: Lugemistuba, [[Vabaduse galerii|Vabaduse Galerii]], Tallinn / koos Krista Leesiga * 2011 – Hiiibrand 2010 International Logo Design Award, Hiina * 2011 – Hiiibrand 2010: The International Logo Design Award Exhibitions – Nanjing Higher Vocational College of Nanjing Art Institute, Hiina * 2011 – Hiiibrand 2010: The International Logo Design Award Exhibitions – Hangzhou Zhejiang Gongshang University Art Design College Exhibition Hall, Hiina * 2011 – Hiiibrand 2010: The International Logo Design Award Exhibitions – Fuzhou Venue: Fujian Art Gallery No.96 Hutou Street, Fuzhou, Hiina * 2011 – Hiiibrand 2010: The International Logo Design Award Exhibitions – Urumqi Venue: Mustang Art Gallery No.158 Kunming Road, Urumqi, Hiina * 2011 – FROM ESTONIA WITH LOVE, Galerii Artifex, Vilnius / koos Krista Leesiga * 2011 – Eesti Disain, Eesti Maja, Suvilahti Sörnäisten rantatie 22, Helsingi * 2011 – Experiments with Light, Art Lab, Gallery Balta, Kaunas  * 2011 – 10th International Poster Competition Francisco Mantecón, Maritime Station of Vigo, Hispaania  * 2013 – FROM ESTONIA WITH LOVE, La Cite internationales des Arts, Pariis / koos Krista Leesiga * 2013 – Open Studios, La Cite internationales des Arts, Pariis / koos Krista Leesiga * 2013 – POP-UP Eesti disain, Tallinna Kaubamaja *2018 – RAHAKUNST, Mikkeli Muuseum, Tallinn *2019 – Laulupeoraamatukogu. Eesti laulupidu sõnas, pildis ja helis, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn *2019 – Krista Leesi TUBA / ROOM, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tallinn *2021 – HGDF näitus VÄRSKE EESTI KULTUURIPLAKAT 2021, Haapsalu Kultuurikeskus *2021 – HGDF näitus VÄRSKE EESTI KULTUURIPLAKAT 2021, Viljandi Linnagalerii *2023 – Ruumidiplomaatia. Eesti välisesinduste interjöörid, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinn === Näitusekujundused === * 1989 – Jakob Hurt 150, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsingi *2020 – Krista Leesi / Väike moodne tekstiili sõnastik / Evald Okase Muuseum *2021 – Krista Leesi / Verbarium / Tartu Kunstimuuseum *2024 – Krista Leesi / In Spe. Püha Viktor ja neli draakonit / Draakoni galerii === Konkursivõidud === * 2005 – [[Jõgevamaa]] teenetemärkide kavandite konkurss: vapimärk, kuldrist, hõberist *2006 – Baruto Kesho Mawashi kujundus / koos Krista Leesiga *2007 – Eesti Pank: Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud meenemüntide konkurss: I koht, II koht, III koht *2007 – Konkurss "Kujunda oma Flakes tool", [[Elke Mööbel]] OÜ, Eesti Sisearhitektide Liit, Piiroinen OY * 2009 – Coin of the Year by Krause Publications, USA. Nominee - Most Inspirational Coin, Estonia - 10 Krooni silver 90th Anniversary of Independence * 2010 – [[Eesti Post]]: [[Euroopa kultuuripealinn Tallinn]] 2011 postmark, konkursi I ja II koht * 2011 – Hiiibrand 2010, Merit Award of Professional group – Lugemisaasta 2010 * 2011 – Minu Mark: Korp! Tehnola 90. aastapäeva postmark * 2012 – Hiiibrand Awards 2011 Brand / Logo / Package / Nomination – Tallinn Cards * 2013 – Eesti Pank: Raimond Valgre meenemündi konkursi III koht * 2014 – Eesti Post: Eesti Kunstiakadeemia 100 postmark * 2017 – Eesti Pank: Eesti Vabariik 100 kuldmeenemündi konkursi II koht * 2018 – Põltsamaa valla vapp ja lipp *2018 – Eesti Pank: Johann Voldemar Jannsen 200 meenemündi konkursi I koht *2020 – Eesti Pank: Hansalinn Pärnu meenemündi konkursi III koht *2021 – Eesti Pank: Liivimaa Maapäev meenemündi konkursi II koht *2022 – Eesti Pank: Eesti taluperenaine ja -peremees meenemündi konkursi II koht *2022 – Eesti Pank: Konstantin Päts 150 meenemündi konkursi I koht *2023 – Eesti Pank: Hansalinn Tartu meenemündi konkursi I ja III koht *2024 – Eesti Pank: Lilli Suburgi meenemündi konkursi II koht *2024 – Eesti Pank: Otto Strandmani meenemündi konkursi II koht *2024 – Eesti Pank: Soomepoiste meenemündi konkursi III koht *2026 – Eesti Pank: Hiiumaa pühendusmündi konkursi II koht === Raamatukujunduse auhinnad === * 2001 – [[25 kaunimat Eesti raamatut]] 2000, diplom kaunima dokumentaalteose eest – "[[Kommunismi must raamat]]" Varrak 2000 * 2003 – 25 kaunimat Eesti raamatut 2002, diplom – [[Jari Leskinen]], [[Antti Juutilainen]] "[[Talvesõda]]" Varrak 2002 * 2003 – 25 kaunimat Eesti raamatut 2002, diplom – [[Tullio Ilomets]] "Tartu Ülikool 1632-1802-2002" Aasta Raamat 2002 * 2005 – 25 kaunimat Eesti raamatut 2004, diplom – [[Udo Uibo]] "Ilus Armin" Varrak 2004 * 2008 – 25 kaunimat Eesti raamatut 2007, diplom – Urmas Alender "Truu nailonkuu" Pegasus 2007 * 2008 – [[Eesti Rahvusraamatukogu]] eriauhind Kuldraamat – Urmas Alender "Truu nailonkuu" Pegasus 2007 * 2014 – Hiii Illustration 2014 Merit Award – [[Christer Pursiainen]] "Enoch, the seventh from Adam" Chan Puma House 2014 * 2017 – 25 kaunimat Eesti raamatut 2016, diplom parima sarja eest – [[Mika Waltari]] "Riigi saladus", "Turms, surematu" Varrak 2016 === Albumikujunduse auhinnad === * 2003 – Eesti Muusikaauhinnad, Aasta albumikujunduse nominent – Rein Rannap "Varajased laulud" Hyper Records 2002 * 2004 – Eesti Muusikaauhinnad, Aasta albumikujundus – Urmas Alender "Kohtumine Albertiga" Hyper Records 2003 === Artiklid === *[[Dan Mikkin]] ja Heino Prunsvelt, Ilusaimad raamatud, [[Eesti Kirjastuste Liit]] RAAMAT Nr.1 (54) 17. veebruar 2011 * Justina Kučinskaité, Šalis kaip žensklas ir suvenyras, 7 MENO DIENOS, 20.5.2011 Vilnius * The winners of Hiiibrand 2010 Page 54, Design>Magazine No.19 June 2011, South-Africa *[[Ille Grün-Ots]], Lõpetamata laused: disainer Heino Prunsvelt, Elukiri, august 2011 * Heino Prunsvelt, Keck'n'Roll, Sirp nr 4 / 25. jaanuar 2013  *[[Andres Põime]], EV Pekingi Suursaatkond, MAJA 4 / 2016 *Karin Paulus, Romantiline Lühikese Jala külalistemaja, DIIVAN Nr. 10 / 2022 === Kogumikud === * 1993 – Graphis Logo 3, Graphis Press Corp. Zürich * 1994 – Graphis T-Shirt Design 1, Graphis Press Corp. Zürich * 1997 – [[Eesti Graafiline Disain]] / Estonian Graphic Design, [[EKGL]] Tallinn *2005 – [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] aastaraamat 2004, EKL Tallinn *2006 – Eesti Kunstnike Liidu aastaraamat 2005, EKL Tallinn *2007 – Eesti Kunstnike Liidu aastaraamat 2006, EKL Tallinn *2010 – Jackie Herald, Experimental Pattern Sourcebook: 300 Inspired Designs from Around the World. Rockport, USA *2013 – Eesti Kunstnike Liidu aastaraamat 2010–2012, EKL Tallinn *2016 – Eesti Kunstnike Liidu aastaraamat 2013–2015, EKL Tallinn * 2017 – 250 uut Eesti vaibadisaini / Tekero, Tallinn * 2018 – Michael Dumiak, Woods and the Sea: Estonian Design and the Virtual Frontier, Tallinn *2018 – Konkurss "25 kauneimat Eesti raamatut 2017", Tallinn *2018 – Rahakunst ja Eesti 1918–2018 / The Art of Money and Estonia, Tallinn == Õppejõud == Heino Prunsvelt on aastast 2000 külalisõppejõud, diplomitööde juhendaja ja retsensent Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonnas ja Avatud Akadeemias. Aastal 2012 kujundas koos sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna üliõpilastega albumi "Mööbel + ruum". Aastatel 2015, 2016 ja 2023 osales [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgema Kunstikool]]i Pallas lõputööde hindamistele. == Liikmesus == * 2000 – Deutsche Gesellschaft für Ordenskunde e.V. * 2002 – [[Eesti Kujundusgraafikute Liit]] MTÜ * 2004 – [[Arhitektuuripärandi Sõprade Selts]] MTÜ == Faleristika == Heino Prunsvelt on [[Faleristika|falerist]], kogudes aumärke ja teadmisi nende ajaloost. Aastast 2000 on Deutsche Gesellschaft für Ordenskunde e.V. (DGO) ehk Saksa Faleristide Seltsi liige. Avaldanud seltsi ajakirjas Orden und Ehrenzeichen uurimuslikke artikleid. Osalenud ajaloo- ja faleristikakonverentsidel nii Eestis kui välismaal. === Artiklid === * Ritterkreuzträger Harald Nugiseks 80, S. 34–36, Freiwillige Heft 2 / Februar 2002 *Der letzte Träger des Estnischen Freiheitskreuzes ist verstorben, S. 34–35, OuE 20 / August 2002 *Raudrist 190, Võitleja Nr. 2 - 4 / 2003, Võitleja Nr. 1–2 / 2004 *Neue Bücher: Eesti Sõjalised Autasud ja Rinnamärgid 1918–1940 / Estnische militärische Auszeichungen 1918–1940, S. 45, OuE 40 / Dezember 2005 * Zum Tode des letzten Teilnehmers am Estnischen Freiheitskrieg 1918 bis 1920, S. 33–35, OuE 48 / April 2007 * Der Türkische Eiserne Halbmonde und seine Tragweise in der K.u.K. Armee, S. 8, Militaria No 1 / Januar 2008 *Die Litzmann Plakette 1944, S. 284–287, OuE 69 / Oktober 2010 * Hauptmann William Laanekõrb, S. 155–159, OuE 79 / Juni 2012 *Neue Bücher: Eesti Vabadusristi Risti Kavalerid / Träger der Estnischen Freiheitskreuzes, OuE 105 / Oktober 2016 *Teeneterist Naistele ja Neidudele / Das Verdienstkreuz für Frauen und Jungfrauen 1871, Tallinna Rüütliordude Muuseum / Märts 2021 *Mees, kes oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissar, Küllo Arjakas. Postimees / 24. juuni 2022 *Raudrist 1813, Tallinna Rüütliordude Muuseum 10. märts 2023 *Paul Maitla - Sinimägede sangar, Sõjaajaloo konverents. Sinimägede lahingud 80 / 26. juuli 2024 *Oskar Ruut - Mees kes langes isamaa eest! Sõjaajaloo konverents. Sinimägede päev / 24. juuli 2026 *Oskar Ruut, Unustusest välja. Küllo Arjakas. Kaitse Kodu nr.6, 2026 *Sõjasangar unikaalse autasu ja armastatule saadetud kirjadega. Küllo Arjakas. Postimees Nr.258, 3. oktoober 2026 === Konverentsid === * V European Conference of Phaleristic Societies Copenhagen 2011 * VI European Conference of Phaleristic Societies Brussels 2012 * X European Conference of Phaleristic Societies Dresden 2016 * XI European Conference of Phaleristic Societies Tallinn 2017 * XII European Conference of Phaleristic Societies Stockholm 2018 *XIII European Conference of Phaleristic Societies Vienna 2019 *XIV European Conference of Phaleristic Societies Paris 2021 *XV European Conference of Phaleristic Societies Madrid 2022 *XVI European Conference of Phaleristic Societies Amsterdam 2023 *XVII European Conference of Phaleristic Societies Brussels 2024 *XVIII European Conference of Phaleristic Societies Stuttgart 2025 *XIX European Conference of Phaleristic Societies Copenhagen 2026 == Raamatud == * Nugiseks. Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika (Grenader 2012) ISBN 9789949448746 * Maitla. Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika (Grenader 2013) ISBN 9789949512034 * Sõjasurmad aastatel 1939/1945 (Grenader 2013) ISBN 9789949512263 * Riipalu. Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika (Grenader 2014) ISBN 9789949512454 * Rebane. Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika (Grenader 2015) ISBN 9789949512706 *Neuhammeri nimekiri 1944-1945 (Signum 2018) ISBN 9789949888573 *Nugiseks. Rüütlirist noorele sangarile (Signum 2021) ISBN 9789916405321 *Litzmann (Signum 2021) ISBN 9789916970805 *Wabaduse sangarid. Aleks Kivinuk, Jaak Pihlak, Heino Prunsvelt. Tallinn 2023 ISBN 9789916416198 *Eesti Leegioni kadunud 1944-1945 (Signum 2025) ISBN 9789916970812 *Oskar Ruut (Signum 2026) ISBN 9789916970829 {{JÄRJESTA:Prunsvelt, Heino}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Raamatukujundajad]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] olqs573rzkq6o1lldhf3jqlnvd40xlv 0 425570 7248475 7030717 2026-10-06T11:58:40Z Kuriuss 38125 7248475 wikitext text/x-wiki '''Pärnu-Jaagupi Põhikool''' on [[põhikool]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Pärnu-Jaagupi]] alevis. [[1822]]. aastal alustas tegevust [[Jaagupi kihelkonnakool]], mis tegutses 13 aastat. Kooliõpetajaks oli kohalik köster [[Gustav Wilhem Birk]]. Koolis pidi õppima vähemalt 12 õpilast. Vajalik õpilaste arv saadi kokku jälle alles 1842. aastal ja kool sai tegevust jätkata. 1858. aastal lubati kooli tegevuse katkemise vältimiseks kooli ka saunameeste poegi. 1879. aastal lõpetas kool õpilaste puudumise tõttu siiski tegevuse. Uuesti alustas kihelkonnakool tegevust kohaliku kõrtsimaja leeritoas 1900. aastal pastor Voldemar Schultzi eestvedamisel. Siiski käisid paljud luteriusulised lapsed [[Uduvere (paikkond)|Uduvere]] õigeusulises kirikukoolis. Pastor kinkis uue koolimaja ehitamiseks maatüki, mis asus Kalli maantee ääres köstri kopli ja kirikumõisa põllu vahel.<ref name="pjg.ee">[https://web.archive.org/web/20210417164245/https://www.pjkool.ee/et/meie-koolimaja Ajaloost] Pärnu-Jaagupi Põhikooli koduleht.</ref> Kohalike elanike kaasabil valmis koolimaja 1901. aasta septembri lõpuks. 30. septembril 1901 jätkas kihelkonnakool seal 40 õpilasega õppetööd. Koolmeistriks sai [[Hans Kotkas]].<ref name="pjg.ee" /> 1913. aastal valmis koolile kahekorruseline juurdeehitis. Koolijuhataja oli sel ajal [[August Univer]].<ref name="pjg.ee" /> 1918. aastal nimetati kool '''Jakobi Täienduskooliks''' ja hiljem '''Pärnu-Jaagupi 6-klassiliseks algkooliks''', mida juhatas pikka aega August Laur.<ref name="pjg.ee" /> 1944. aastal jätkas kool tööd seitsmeklassilisena. 1952. aastal lisati keskkooliklassid ja kooli nimeks sai '''Pärnu-Jaagupi Keskkool'''.<ref name="pjg.ee" /> 1960. aastal koliti kool vanast kitsaks jäänud koolimajast uude avarase koolihoonesse, kus tegutseb tähapäevani. 1990. aastate alguses paigutati kooli noorimad õpilased endisse lasteaiamajja, kuhu ehitati ka tütarlaste käsitöö- ja kodundusklassid.<ref name="pjg.ee" /> 29. mail 2002 otsustas [[Halinga vald|Halinga Vallavolikogu]] nimetada Pärnu-Jaagupi Keskkooli '''Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumiks'''.<ref name="pjg.ee" /> [[1. september|1. septembrist]] [[2016]] on kooli nimi '''Pärnu-Jaagupi Põhikool'''. Koolil on oma muuseum: [[Pärnu-Jaagupi koolimuuseum]]. == Kooli juhid ja direktorid == * [[Jakob Friedrich Johannson]] – kihelkonnakooli juhataja 1841–1880 * [[Hans Kotkas]] – kihelkonnakooli juhataja 1900–1905 * [[August Hansschmidt]] – kihelkonnakooli juhataja 1905 * [[August Univer]] – kihelkonnakooli juhataja 1905–1916 * [[August Raud]] – kihelkonnakooli juhataja 1916–1917 * [[Mart Tuisk (õpetaja)|Mart Tuisk]] – kihelkonnakooli juhataja 1917–1918 * [[August Laur (õpetaja)|August Laur]] – 6-klassilise algkooli juhataja 1918–1944 * [[Linda Virkus]] – mittetäieliku keskkooli direktor 1944–1951 * [[Juta Kubja]] – keskkooli direktor 1951–1960 * [[Endel Kärner]] – keskkooli direktor 1960–1973 * [[Jaan Roosileht]] – keskkooli direktor 1973–1991 * [[Alar Amor]] – keskkooli direktor 1991–1997 * [[Meelis Välis]] – keskkooli direktor 1998–1999 * [[Peeter Orav]] – gümnaasiumi direktor 2000–2002 * [[Diana Beltadze]] – gümnaasiumi direktor 2003–2008 * [[Lembit Rebane]] – gümnaasiumi direktor 2008–2014 * [[Katrin Kohjus]] – põhikooli direktor alates 2014 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.pjkool.ee Pärnu-Jaagupi Põhikooli koduleht] [[Kategooria:Pärnu maakonna koolid]] [[Kategooria:Põhja-Pärnumaa vald]] ie8qpdpfse08gfqp1fujr1n9xd769o3 0 429293 7248162 6532829 2026-10-05T17:48:18Z Robert Treufeldt 9117 7248162 wikitext text/x-wiki '''Voldemar Peil''' ([[5. november]] [[1907]] [[Kreenholm]], [[Joala vald]], [[Vaivara kihelkond]], [[Virumaa]] – [[17. oktoober]] [[1999]]<ref name="sirp.ee">http://www.sirp.ee/archive/1999/22.10.99/Kunst/kunst1-6.html (vaadatud 07.02.2016)</ref>) oli eesti [[teatrikunstnik]]. Tema isa töötas [[Narva]]s malmivalajana Zinovjevi tehases ja ema kangruna [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholmis]]. Ta õppis [[Narva Eesti Kooliselts]]i algkoolis ja seejärel [[Narva linna 3. algkool]]is.<ref name="EKABL">[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 1996. Lk 378</ref> 1926. aastal lõpetas ta [[Narva Ühisgümnaasium|Narva I Ühisgümnaasium]]i<ref name="EKABL" /> ja 1930. aastal [[Pallase kunstikool]]i joonistusõpetajana.<ref name="EKABL" /> Esimest korda esines oma loominguga 1929. aastal [[Narva Kunstiühing]]u näitusel.<ref name=":0">Omakäeline elulugu. Eesti Kunstimuuseumi arhiiv EKMA.136.13.7/103</ref> Aastatel 1932–1940 töötas ta [[Narva Teater|Narva Teatri]] [[dekoraator]]ina. Aastatel 1940–1964 oli ta [[Vanemuise Teater|Vanemuise teatri]], 1964–1970 [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatri]] ja 1971–1977 [[Vene Draamateater|Vene Draamateatri]] peakunstnik.<ref name="EKABL"/> Ta kujundas üle 300 [[lavastus]]e.<ref name="EKABL"/> Oli kuue [[Üldlaulupidu|üldlaulupeo]] kujundaja, lisaks kujundas rahvakunstiõhtuid, vabariiklikke pidulikke miitinguid ja kontserte, näiteks Tammsaare juubelikontserdi [[Suur Teater|Moskva Suures Teatris]] ja "Haapsalu legendi" nimelise vabaõhuetenduse Haapsalus.<ref name=":0" /> 1973. aastast hakkas tegelema rohkem maalikunstiga ning eksponeeris oma loomingut kolmel isikunäitusel. <ref name=":0" /> ==Raamatud== *1946 "Lavakujunduse alged" *1947 "Lava kujundamine" *1989 "Lavakujunduse sünd" ==Tunnustus== *1955 [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] *1968 [[Eesti NSV rahvakunstnik]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Fritz Matt]]. "Peil, Voldemar, teatrikunstnik". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 1996. Lk 378 ==Välislingid== *[https://www.geni.com/people/Voldemar-Peil/6000000010310338114 Profiil]. Geni.com *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/V0zg4Bo0yNM7 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Peil, Voldemar}} [[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]] [[Kategooria:Narva Teatri koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 1999]] 7qibx1f3cvojlrz3xyv90i53jl2gsdh 7248163 7248162 2026-10-05T17:51:52Z Robert Treufeldt 9117 7248163 wikitext text/x-wiki '''Voldemar Peil''' (23. oktoober ([[vkj]])/ [[5. november]] [[1907]] [[Joaoru]], [[Joala vald]], [[Vaivara kihelkond]], [[Virumaa]] – [[17. oktoober]] [[1999]]<ref name="sirp.ee">http://www.sirp.ee/archive/1999/22.10.99/Kunst/kunst1-6.html (vaadatud 07.02.2016)</ref>) oli eesti [[teatrikunstnik]]. Tema isa töötas [[Narva]]s malmivalajana Zinovjevi tehases ja ema kangruna [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholmis]]. Ta õppis [[Narva Eesti Kooliselts]]i algkoolis ja seejärel [[Narva linna 3. algkool]]is.<ref name="EKABL">[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 1996. Lk 378</ref> 1926. aastal lõpetas ta [[Narva Ühisgümnaasium|Narva I Ühisgümnaasium]]i<ref name="EKABL" /> ja 1930. aastal [[Pallase kunstikool]]i joonistusõpetajana.<ref name="EKABL" /> Esimest korda esines oma loominguga 1929. aastal [[Narva Kunstiühing]]u näitusel.<ref name=":0">Omakäeline elulugu. Eesti Kunstimuuseumi arhiiv EKMA.136.13.7/103</ref> Aastatel 1932–1940 töötas ta [[Narva Teater|Narva Teatri]] [[dekoraator]]ina. Aastatel 1940–1964 oli ta [[Vanemuise Teater|Vanemuise teatri]], 1964–1970 [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatri]] ja 1971–1977 [[Vene Draamateater|Vene Draamateatri]] peakunstnik.<ref name="EKABL"/> Ta kujundas üle 300 [[lavastus]]e.<ref name="EKABL"/> Oli kuue [[Üldlaulupidu|üldlaulupeo]] kujundaja, lisaks kujundas rahvakunstiõhtuid, vabariiklikke pidulikke miitinguid ja kontserte, näiteks Tammsaare juubelikontserdi [[Suur Teater|Moskva Suures Teatris]] ja "Haapsalu legendi" nimelise vabaõhuetenduse Haapsalus.<ref name=":0" /> 1973. aastast hakkas tegelema rohkem maalikunstiga ning eksponeeris oma loomingut kolmel isikunäitusel. <ref name=":0" /> ==Raamatud== *1946 "Lavakujunduse alged" *1947 "Lava kujundamine" *1989 "Lavakujunduse sünd" ==Tunnustus== *1955 [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] *1968 [[Eesti NSV rahvakunstnik]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Fritz Matt]]. "Peil, Voldemar, teatrikunstnik". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 1996. Lk 378 ==Välislingid== *[https://www.geni.com/people/Voldemar-Peil/6000000010310338114 Profiil]. Geni.com *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/V0zg4Bo0yNM7 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Peil, Voldemar}} [[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]] [[Kategooria:Narva Teatri koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 1999]] g7tlybahncadxdhpx8gcf1xm2wumn45 0 430332 7248047 7073224 2026-10-05T13:23:05Z Funktsionalism-modernism 231916 7248047 wikitext text/x-wiki '''Narva Jumalaema Ilmutamise kirik''', venepäraselt ka '''Narva Znamenije kirik''', eesti kõnekeeles ka '''Narva Znamenja kirik''' ([[vene keel]]es ''Церковь во имя Знамения Божией Матери'' (Tserkov vo imja Znamenija Božijei Materi)<ref name="Berens">[[Vladimir Berens]]. "''Историко-статистическое описание церквей и приходов Северо-Западных епархий. Часть 2, Эстонская епархия"''. Tallinn 1974. Käsikiri TLÜAR Baltica kogus, Msc K1-593/I, II. Lk 243</ref>) oli [[Õigeusu kirik Eestis|apostliku õigeusu kiriku]] [[kirik (pühakoda)|pühakoda]] [[Narva]]s [[Jaanilinn]]a linnaosas. 1750. aastal ehitati [[Narva kindlus]]e garnisonile Jumalaema Ilmutamise puukirik. Kui vana kirik oli lagunemas, ehitati aastatel 1786–1796 kellegi [[Peterburi]] arhitekti projekti järgi uus kivikirik. Kirik oli pühitsetud [[Jumalaema Ilmutamise ikoon]]ile (''Икона Знамение Пресвятой Богородицы'' (Ikona Znamenije Presvjatoi Bogoroditsõ)), kõrvalaltarid [[Eelija|prohvet Eelijale]] ja [[Risti Ülendamine|Risti Ülendamisele]]. 1828. aastal viidi garnisoni kogudus üle [[Jaani linnus]]es olevasse [[Narva Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise kirikusse]]. Jumalaema Ilmutamise kirik anti 1833. aastal [[Narva Issanda Muutmise peakirik]]u alluvusse, 1848. aastal aga avati seal iseseisev [[Narva Jumalaema Ilmutamise kogudus]]. Kirik ei olnud köetav. 1854. aastal ehitati kogudusele kiriku kõrvale köetav (talvekirik) [[Narva Nikolai kirik]]. 1859. aastal ehitati [[Narva Jaanilinna kalmistu]]le [[Narva Peeter-Pauli kalmistukirik]], mille jaoks moodustati eraldiseisev [[Narva Peeter-Pauli kogudus]]. 1855. aastal oli koguduses 150 inimest.<ref name="Berens"/> 1918. aastal maeti kiriku kõrvale ülempreester Nikolai Tšistoserdov. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal kirik purustati, [[1923]]. aastal aga taastati. Aastast 1925 kuulus kirik Narva linna arhitektuurimälestiste hulka.<ref name="delfi">{{Netiviide |url=http://pilt.delfi.ee/ru/picture/15995669/ |pealkiri=Jumalaema Ilmutamise kirik |vaadatud=2016-02-21 |arhiivimisaeg=2016-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160301194827/http://pilt.delfi.ee/ru/picture/15995669/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 1927. aastal oli kiriku asukoht tollaste tänavanimede järgi Ingeri, Uue Liini ja [[Haigemaja tänav]]a ristumiskohal [[Torni plats]]il.<ref>[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/searchAdvanced?place_specification=narva&created_from=1920&created_to=1940&vmode=grid&q=1&page=2 Narva linna plaan 1927. Eesti Rahvusarhiiv]</ref> Jumalaema Ilmutamise koguduse matmispaik asus Jaanilinna kalmistu alal.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1928/12/29/16 657. Narva linnas asuvate usuühingute avalikkude matmispaikade maksunormid 1929, 1930 ja 1931 a. peale]. Riigi Teataja nr 105, 29. detsember 1928</ref> 1939. aastaks oli kirik varisemisohtlikus olukorras. Lae pragunemine ja tugisammaste vajumine olid tingitud hoone välismüüri rajamisest pehmele pinnasele.<ref>"Kirik kokku varisemas". Elutõde, 9. juuni 1939. Lk 131</ref> Jumalaema Ilmumise kogudusele kuulusid kinnistud: [[Ingeri tänav (Narva|Ingeri]] 27, 40 ning [[2. Jaani tänav|2. Jaani]] 28 (seal asus naisklooster ja selle kirik) ja Uusliin 38<ref>[http://vana.narvaplan.ee/vananarva/aadress.htm Narva aadressiraamat 1939/1940. Toimetanud Karl Laas. Narva kinnisvaraomanike nimekiri]</ref> ja hoone [[Elisabeti tänav]] 7. Kirik sai kannatada [[Nõukogude–Saksa sõda|Nõukogude–Saksa sõjas]] NSV Liidu [[Narva lahing (1944)|suurtükiväe tulelöögist 1944. aastal]]. Pärast Narva vallutamist 1944. aastal lõpetas Jumalaema Ilmutamise kogudus tegevuse. 1950. aastate keskpaiku lammutati kiriku varemed. Jumalaema Ilmutamise ikoon asub praegu [[Narva Issanda Ülestõusmise peakirik]]us.<ref name="delfi"/> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Voldemar Vaga]]. "Vene arhitektide ja skulptorite teoseid baroki- ja klassitsismi-ajajärgust Eestis. Eesti NSV Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 1. Tartu 1947. Lk 9 *[[Vladimir Berens]]. "''Историко-статистическое описание церквей и приходов Северо-Западных епархий. Часть 2, Эстонская епархия''". Tallinn 1974. Käsikiri TLÜAR Baltica kogus, Msc K1-593/I, II. Lk 243 ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=236705 "Znamenski kiriku varemed". Arvatavasti 1944. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=236706 "Znamenski kiriku varemed". Arvatavasti 1944. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=236707 "Znamenski kiriku varemete juures". Arvatavasti 1944. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=236708 "Znamenski kiriku varemed". Arvatavasti 1944. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=254892 "Jumalaema Ilmutamise (Ilmutuse) kiriku varemed Jaanilinnas". Arvatavasti 1944. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=52167 "Narva. Varemeis Znamenski kirik". 1944–1945. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv] *[https://www.muis.ee/museaalview/2483152 "Püha Nikolai Imetegija kirik ja Jumalema Ilmutamise kirik Ivangorodi eeslinnas 1886.a" Narva Muuseumis.] [[Kategooria:Jaanilinn]] [[Kategooria:Narva endised kirikud]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Virumaa õigeusu kirikud]] fjvywkl3ejrvuz1bxdb8wvyetwbxkgz 7248143 7248047 2026-10-05T17:00:57Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7248143 wikitext text/x-wiki [[Fail:NLMF207 16 1.jpg|pisi|Ees [[Narva Nikolai kirik|Püha Nikolai Imetegija kirik]], taga Narva Jumalema Ilmutamise kirik]] '''Narva Jumalaema Ilmutamise kirik''', venepäraselt ka '''Narva Znamenije kirik''', eesti kõnekeeles ka '''Narva Znamenja kirik''' ([[vene keel]]es ''Церковь во имя Знамения Божией Матери'' (Tserkov vo imja Znamenija Božijei Materi)<ref name="Berens">[[Vladimir Berens]]. "''Историко-статистическое описание церквей и приходов Северо-Западных епархий. Часть 2, Эстонская епархия"''. Tallinn 1974. Käsikiri TLÜAR Baltica kogus, Msc K1-593/I, II. Lk 243</ref>) oli [[Õigeusu kirik Eestis|apostliku õigeusu kiriku]] [[kirik (pühakoda)|pühakoda]] [[Narva]]s [[Jaanilinn]]a linnaosas. 1750. aastal ehitati [[Narva kindlus]]e garnisonile Jumalaema Ilmutamise puukirik. Kui vana kirik oli lagunemas, ehitati aastatel 1786–1796 kellegi [[Peterburi]] arhitekti projekti järgi uus kivikirik. Kirik oli pühitsetud [[Jumalaema Ilmutamise ikoon]]ile (''Икона Знамение Пресвятой Богородицы'' (Ikona Znamenije Presvjatoi Bogoroditsõ)), kõrvalaltarid [[Eelija|prohvet Eelijale]] ja [[Risti Ülendamine|Risti Ülendamisele]]. 1828. aastal viidi garnisoni kogudus üle [[Jaani linnus]]es olevasse [[Narva Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise kirikusse]]. Jumalaema Ilmutamise kirik anti 1833. aastal [[Narva Issanda Muutmise peakirik]]u alluvusse, 1848. aastal aga avati seal iseseisev [[Narva Jumalaema Ilmutamise kogudus]]. Kirik ei olnud köetav. 1854. aastal ehitati kogudusele kiriku kõrvale köetav (talvekirik) [[Narva Nikolai kirik]]. 1859. aastal ehitati [[Narva Jaanilinna kalmistu]]le [[Narva Peeter-Pauli kalmistukirik]], mille jaoks moodustati eraldiseisev [[Narva Peeter-Pauli kogudus]]. 1855. aastal oli koguduses 150 inimest.<ref name="Berens"/> 1918. aastal maeti kiriku kõrvale ülempreester Nikolai Tšistoserdov. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal kirik purustati, [[1923]]. aastal aga taastati. Aastast 1925 kuulus kirik Narva linna arhitektuurimälestiste hulka.<ref name="delfi">{{Netiviide |url=http://pilt.delfi.ee/ru/picture/15995669/ |pealkiri=Jumalaema Ilmutamise kirik |vaadatud=2016-02-21 |arhiivimisaeg=2016-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160301194827/http://pilt.delfi.ee/ru/picture/15995669/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 1927. aastal oli kiriku asukoht tollaste tänavanimede järgi Ingeri, Uue Liini ja [[Haigemaja tänav]]a ristumiskohal [[Torni plats]]il.<ref>[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/searchAdvanced?place_specification=narva&created_from=1920&created_to=1940&vmode=grid&q=1&page=2 Narva linna plaan 1927. Eesti Rahvusarhiiv]</ref> Jumalaema Ilmutamise koguduse matmispaik asus Jaanilinna kalmistu alal.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1928/12/29/16 657. Narva linnas asuvate usuühingute avalikkude matmispaikade maksunormid 1929, 1930 ja 1931 a. peale]. Riigi Teataja nr 105, 29. detsember 1928</ref> 1939. aastaks oli kirik varisemisohtlikus olukorras. Lae pragunemine ja tugisammaste vajumine olid tingitud hoone välismüüri rajamisest pehmele pinnasele.<ref>"Kirik kokku varisemas". Elutõde, 9. juuni 1939. Lk 131</ref> Jumalaema Ilmumise kogudusele kuulusid kinnistud: [[Ingeri tänav (Narva|Ingeri]] 27, 40 ning [[2. Jaani tänav|2. Jaani]] 28 (seal asus naisklooster ja selle kirik) ja Uusliin 38<ref>[http://vana.narvaplan.ee/vananarva/aadress.htm Narva aadressiraamat 1939/1940. Toimetanud Karl Laas. Narva kinnisvaraomanike nimekiri]</ref> ja hoone [[Elisabeti tänav]] 7. Kirik sai kannatada [[Nõukogude–Saksa sõda|Nõukogude–Saksa sõjas]] NSV Liidu [[Narva lahing (1944)|suurtükiväe tulelöögist 1944. aastal]]. Pärast Narva vallutamist 1944. aastal lõpetas Jumalaema Ilmutamise kogudus tegevuse. 1950. aastate keskpaiku lammutati kiriku varemed. Jumalaema Ilmutamise ikoon asub praegu [[Narva Issanda Ülestõusmise peakirik]]us.<ref name="delfi"/> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Voldemar Vaga]]. "Vene arhitektide ja skulptorite teoseid baroki- ja klassitsismi-ajajärgust Eestis. Eesti NSV Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 1. Tartu 1947. Lk 9 *[[Vladimir Berens]]. "''Историко-статистическое описание церквей и приходов Северо-Западных епархий. Часть 2, Эстонская епархия''". Tallinn 1974. Käsikiri TLÜAR Baltica kogus, Msc K1-593/I, II. Lk 243 ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=236705 "Znamenski kiriku varemed". Arvatavasti 1944. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=236706 "Znamenski kiriku varemed". Arvatavasti 1944. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=236707 "Znamenski kiriku varemete juures". Arvatavasti 1944. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=236708 "Znamenski kiriku varemed". Arvatavasti 1944. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=254892 "Jumalaema Ilmutamise (Ilmutuse) kiriku varemed Jaanilinnas". Arvatavasti 1944. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=52167 "Narva. Varemeis Znamenski kirik". 1944–1945. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv] *[https://www.muis.ee/museaalview/2483152 "Püha Nikolai Imetegija kirik ja Jumalema Ilmutamise kirik Ivangorodi eeslinnas 1886.a" Narva Muuseumis.] [[Kategooria:Jaanilinn]] [[Kategooria:Narva endised kirikud]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Virumaa õigeusu kirikud]] qgx6tcvh99ogoab6eztvrg06z8d5psw 0 430356 7248083 6927101 2026-10-05T14:17:21Z Funktsionalism-modernism 231916 7248083 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Narva – Town hall (2023).jpg|pisi|200px|Raekoja plats]] '''Raekoja plats''' on [[väljak]] [[Narva]]s [[Vanalinn (Narva)|Vanalinna]] linnaosas. Selle idapiiriks on [[Suur tänav (Narva)|Suur tänav]] ja põhjapiiriks [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli tänav]]. [[1874]]. aastal püstitati Raekoja platsile [[Peeter I]] 200. sünniaastapäeva auks mälestussammas. See oli raudbetoonist paari meetri kõrgune [[obelisk]]. [[1922]]. aastal mälestussammas linnavõimu otsusega likvideeriti.<ref>I.Kiviselg [http://sp.pohjarannik.ee/wp-content/uploads/2014/05/20140508_02.pdf Нарва - первое "окно в Европу" для России] Põhjarannik, 08.05.2014</ref><ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tanel-mazur-peetri-seiklused-eestis?id=51174527 TANEL MAZUR: Peetri seiklused Eestis] Eesti päevaleht, 31.07.2009</ref> [[1968]]. aastal paigaldati Raekoja platsile [[Jaak Soans]]i loodud monument [[Eesti Töörahva Kommuun]]i 50. aastapäeva auks. [[2008]]. aastal mälestusmärk teisaldati ja asub praegu [[Narva Kunstigalerii]] õues.<ref>[http://nuusi.ee/01377203 Tuntud skulptori punamonumendile pole leitud Narvas kohta]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Põhjarannik, 14.10.2015</ref> Aadressil Raekoja plats 1 asub [[Narva raekoda]], aadressil Raekoja plats 2 endise börsihoone kohal asub [[Narva kolledž]]i uus õppehoone. == Pilte == <gallery> Pilt:Нарвская ратуша до ВОВ.jpg|Vaade Raekoja platsile enne 1922. aastat. Pildi paremal on Peeter I mälestussammas Pilt:Raekoja plats Suur ja Rüütli tänav.jpg|Raekoja plats, vaade Suure ja Rüütli tänava ristmikule. Peeter I mälestussammas Pilt:Carl Sarap. Narva. Raekoja trepi sepisvõre ja Raekoja plats. 1930. SA Virumaa Muuseumid kogu RMF949-105 1.jpg|Raekoja trepi sepisvõre ja Raekoja plats (1930) Pilt:Narva raekoja plats1.jpg|Vaade Raekoja platsile enne teist maailmasõda. Suure ja Rüütli tänava ristmik Pilt:Narva raekoja plats2.jpg|Raekoja plats, vaade Rüütli tänavale. Vasakul on Narva raekoda, paremal [[Narva apteek]] ja [[Narva vaekoda|vaekoda]] Pilt:Narva börsihoone, Sarap.jpg|[[Narva börsihoone]] 1936. aastal Pilt:1997 - Estland 27 (Narva, Ida Virumaa).jpg|Raekoja plats 1990. aastate lõpus. Vaade raekojale Pilt:Excavations in front of Narva Town Hall 2010.JPG|Raekoja plats 2010. aastal. Arheoloogilised kaevamised ja ehitustööd börsihoone piirkonnas Pilt:Narva – Town hall (2023).jpg|Raekoja plats, vaade Narva kolledži uuele õppehoonele ja Narva raekojale (2023) </gallery> {{commonskat|Town Hall Square (Narva)}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Narva tänavad]] [[Kategooria:Raekoja plats (Narva)]] [[Kategooria:Vanalinn (Narva)]] 76c2j3lkwhmeuzvk68w19b4qunmjzwa 0 430689 7248065 6407696 2026-10-05T13:56:09Z Funktsionalism-modernism 231916 Info parandus 7248065 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Vestervalli tänav''' on tänav [[Narva]] [[Vanalinn (Narva)|vanalinnas]]. Vestervalli tänav algab [[Koidula tänav (Narva)|Koidula tänavalt]], ristub [[Tuleviku tänav (Narva)|Tuleviku]], [[Viru tänav (Narva)|Viru]], [[Lavretsovi tänav|Lavretsovi]], [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli]], [[Kraavi tänav (Narva)|Kraavi]], [[Hariduse tänav (Narva)|Hariduse]], [[Vaeselapse tänav|Vaeselapse]], [[Moonalao tänav (Narva)|Moonalao]] ja [[Karja tänav (Narva)|Karja tänavaga]] ning lõpeb [[Sepa tänav (Narva)|Sepa tänavaga]] ristudes. Tänava pikkus on umbes 885 m. == Hoonestus == [[Pilt:Vestervalli 2A.(2012).jpg|pisi|Punase Risti hoone (Vestervalli 2a)]] [[Pilt:Narva pangahoone.JPG|pisi|Narva pangahoone (Vestervalli 3)]] [[Pilt:Памятник церкви Св.Петра.jpg|pisi|püsti|[[Narva Peetri kirik]]u mälestusmärk, Vestervalli 11a]] Aadressil Vestervalli 3 asus aastal [[1898]] ehitatud Narva ohvitseride kasiino. 1893. aastal koostatud projekti autor oli tõenäoliselt linnaarhitekt [[Aleksandr Novitski]]. Nõukogude ajal oli hoones linna kultuurimaja. 1996. aasta tulekahjus hävis hoone katus ja säilisid vaid müürid, mis konserveeriti.<ref name="KRR_14042">{{kultuurimälestis|14042|Narva ohvitseride kasiino, 1898}} (vaadatud 24.12.2020)</ref> Aadressil Vestervalli 4 asus kahekorruseline maja, milles tegutses [[Narva Eesti Selts Ilmarine]] ja ka {{kas|[[Tallinna Krediit Pank|Tallinna Krediit Panga AS]], Narva osakond}}.<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/08/23/2.1 Kuulutus Tallinna Krediit Panga AS], Postimees (1886-1944), nr. 226, 23 august 1925</ref> Aastatel 1952–1996 oli samas kohas kino Punane Täht.<ref>[http://prospekt.ee/history/2506-proydu-po-gospitalnoy-svernu-na-bogadelnuyu.html Пройду по Госпитальной, сверну на Богадельную...] Viru prospekt, 4.06.2015</ref> Praegu on seal Narva piiripunkti hooned. Aadressil Vestervalli 5 asub 19. sajandil ehitatud endise panga hoone.<ref name="KRR_14043">{{kultuurimälestis|14043|Narva pangahoone, 19.saj.}} (vaadatud 24.12.2020)</ref> Aadressil Vestervalli 9 asub [[Narva Noortekeskus]] Aadressil Vestervalli 11a asub [[Narva Peetri kirik]]u mälestusmärk Aadressil Vestervalli 15 asub [[Narva Haigla Polikliinik]], mis ehitati 1996. aastal<ref>[https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/12577/7667 Ühe piirilinna haigla, Narva haigla lugu]</ref> [[Fama bastion]]i territooriumile. Aadressil [[Vestervalli 21]] asub [[18. sajand]]i viimase veerandi alguses ehitatud aidahoone, mis ehitati ümber polgu kasarmuks. Teise maailmasõja ajal hoone hävis, hiljem see taastati ja kasutati [[Baltijets|Baltijetsi]] tehase õppehoonena. 1980. aastatel hoone restaureeriti ja seda kasutab praegu [[Narva Kunstigalerii]].<ref>[http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2012/Passi%20Skaneerimised/IVirumaa/K3.PDF Magasiait Narva, Vestervalli 21]</ref> Aadressil Vestervalli 25 asub Narva Hambapolikliinik, endine [[Vladimiri vennaste koguduse kirik]] (ehitatud 1888.-1889 aastatel). Selle mälestuseks on polikliiniku seinale paigaldatud mälestustahvel.<ref>[https://web.archive.org/web/20160304235243/http://old.gazeta.ee/view/24/3398 Здесь стояла церковь Св. Владимира] Gazeta.ee, 29.05.2006.</ref> <gallery> Narva asv2022-04 img15 Granary.jpg|[[Narva Kunstigalerii]] (Vestervalli 21) Narva ohvitseride kasiino 14042-1.jpg|Narva ohvitseride kasiino (Vestervalli 5) </gallery> == Ajalugu == 19. sajandil nimetati tänavat [[vene keel]]es ''Magazeinaja'' (''Магазейная''),<ref>О.Коченовский. Нарва. Таллинн, Валгус, 1991. стр. 113</ref> 20. sajandi alguse linnaplaanidel oli selle nimi ''Westervalli tänav'' (''Вестервальская улица'') ja selle põhjapoolsema osa (aidahoonest Sepa tänavani) nimi oli ''Narva tänav'' (''Нарвская улица''). 12. juulil 1950. aastal [[Narva Linna Tööliste Saadikute Nõukogu]] [[Narva Linna Tööliste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]] otsusega nr 304 "О переименовании улиц города Нарва" nimetati tänav ümber Stalini tänavaks, hiljem Kommunaaride tänavaks.<ref>Svetlana Andrejeva. Narva tänavad 17.-21. sajandi linnakaartidel. – Narva Muuseumi Toimetised, nr 7, 2007, lk 108-127.</ref> 11. mail 1994 taastati [[Narva linnavalitsus]]e otsusega Vestervalli tänava nimi.<ref>[http://vana.narvaplan.ee/otsused/Narva_tanavanimed2009.pdf Narva tänavanimed]</ref> Tänava nimi viitab sellele, et samas kohas kulges 17. sajandil [[Narva linnamüür|linnamüüri]] lääneosa ("West" tähendab [[lääs|lää]]nt) ees rajatud [[Kaitsevall|mullavall]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Narva tänavad]] [[Kategooria:Vanalinn (Narva)]] iuttat4xrufkoro4dl8x9t95gybcu9n 0 430912 7248063 7216922 2026-10-05T13:54:03Z Funktsionalism-modernism 231916 7248063 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik]]uga}} [[Pilt:Vladimiri vennaste koguduse kirik.jpg|pisi|Vladimiri vennaste koguduse kirik]] '''Vladimiri vennaste koguduse kirik''' ([[vene keel]]es ''Церковь Святого Равноапостольного князя Владимира'') oli [[õigeusk|õigeusu]] kirik [[Narva]]s [[Vestervalli tänav]]al. Endises kiriku hoones on tänapäeval hambapolikliinik. == Ajalugu == 1888. aastal asutati Narvas õigeusu vennaskond. Kirik ehitati aastatel [[1889]]–[[1890]] arhitektide Klodnitski ja [[Aleksandr Novitski]] projekti järgi ja pühitseti 29. juulil 1890 suurvürst [[Vladimir Püha]]le.<ref name="ljubovmuhhina">[http://ljubovmuhhina.blogspot.com.ee/2010/05/blog-post_1335.html Церковь св. равноап. князя Владимира.] Eesti ja Virumaa, 02.05.2010</ref> See oli väike ühekorruseline tellisest ja paekivist maja. [[Kellatorn]]i ei olnud, kellad rippusid eraldi kiriku taga.<ref name="gazeta">[https://web.archive.org/web/20160304235243/http://old.gazeta.ee/view/24/3398 Здесь стояла церковь Св. Владимира] Gazeta.ee, 29.05.2006</ref> 1890. aastal ehitati kiriku juurde puidust koolimaja. Seoses õpilaste arvu suuremisega ehitati aastatel [[1898]] ja [[1905]] kaks kahekorruselist telliskivimaja<ref name="ljubovmuhhina"/> Vestervalli ja [[Sepa tänav (Narva)|Sepa tänava]] nurgale ning Sepa tänavale<ref name="gazeta"/>. Puumajas elas kiriku [[esipreester]] [[Pavel Kalinkin]].<ref name="gazeta"/> Õppimine kirikukoolis oli tasuta. Vennaskond korraldas loenguid, lugemisi, vaimulikke vestlusi koos ühislaulmisega. Kiriku juures töötasid rahvaraamatukogu, karskusselts ja vaeste kasuks raha korjamisega tegelev daamide ring. [[1921]]. aastal loodi Vladimiri kiriku juurde kogudus, mis ühines 1937. aastal [[Narva Issandamuutmise katedraal]]i kogudusega.<ref name="ljubovmuhhina"/> Teise maailmasõja ajal lõpetas Vladimiri vennaskond tegevuse. 1944. aastal kirik hävis, hoonest säilisid vaid seinad. Sõjajärgsel Narva taastamisel ja sakraalhoonete remondil kavatseti Narvas taastada ainult kolm endist kirikut – õigeusu [[Narva Issanda Ülestõusmise peakirik]] ja [[Narva Aleksandri kirik|Aleksandri kirik]] kultushoonetena, endine Vladimiri kirik aga [[NPM Silmet|kombinaadi nr. 7]] tarbeks, kes pidi sinna paigutama oma projekteerijad<ref>[[Riho Altnurme]], [https://web.archive.org/web/20241214110251/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/74c91496-7a19-4f6d-8b02-39248ea64cb4/content Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik ja Nõukogude riik 1944-1949], Kirjastus: TÜ Kirjastus, 2001, 324lk, lk 127, ISBN 9985565592</ref>. Tänaseks on see ümber ehitatud ja selles asub Narva hambapolikliiniku osakond.<ref name="ljubovmuhhina"/> Hoone [[Sepa tänav (Narva)|Sepa tänav]]al hävis, kuid koolimaja Vestervalli ja Sepa tänava nurgal ning puumaja säilisid ka pärast sõda. Nendes majades oli vastavalt moeateljee ja elumaja. Praegu on aadressil Vestervalli 25 Narva linna hambapolikliinik.<ref name="gazeta"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://orthonord.ru/gallery/photo/estonia/narva/vladimirskoe_bratstvo/ Нарвское Свято-Владимирское Братство с храмом св. равноап. князя Владимира] (fotod) [[Kategooria:Narva vanalinn]] [[Kategooria:Vanalinn (Narva)]] [[Kategooria:Narva endised kirikud]] g4e649vn6dfoixv7mtpqhg69sk8wje5 0 431920 7248117 6526368 2026-10-05T15:52:48Z Funktsionalism-modernism 231916 7248117 wikitext text/x-wiki '''Viru värav''' ehk '''Tallinna värav''' ([[vene keel]]es ''Вируские ворота'' või ''Таллиннские ворота'', vene allikates ka ''Колыванские ворота''<ref name="kotšenovski">О. Коченовский. Нарва. Таллинн, "Валгус", 1991</ref>) oli [[värav]] [[Narva]] keskaegse [[Narva linnamüür|linnamüüri]] lääneosas [[Virumaa]]le viiva [[Viru tänav (Narva)|Viru tänava]] läänepoolses otsas. Esimest korda mainitakse Viru väravat 1374. aasta dokumendis, mille järgi oli linnale üle antud maa karjamaa jaoks Viru väravast Venekülani (hiljem [[Olgina mõis]]).<ref name="kotšenovski"/> Värav oli üle löödud raudplaatidega, selle ees, üle linnamüüri ümbritseva [[vallikraav]]i, oli [[tõstesild]]. 15. sajandi lõpus tugevdati väravat eesväravatega.<ref name="jaakjuske"/> Värava kaudu sõitsid linna Tallinna kaupmehed; sellest tuleneb ka värava teine nimi. [[1582]]. aastal ehitati Viru värava ette bastion, mille nimi oli [[Vanavall]]. Selle tagajärjel sissepääs linna suleti.<ref name="jaakjuske">[http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/11/keskaegsest-narvast-linnast-ja-muurist.html Keskaegsest Narvast - linnast ja müürist]</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Narva ehitised]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Narva linnamüür]] [[Kategooria:Eesti väravad]] [[Kategooria:Narva ajaloolised ehitised]] i1thtupjgwpdfsqlfnl60cypbw6da9s 0 432214 7248113 6663616 2026-10-05T15:47:17Z Funktsionalism-modernism 231916 7248113 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Old Narva.jpg|pisi|Narva linnamüür 18. sajandi keskel. Keskelt paremal on näha Pimevärav]] '''Narva Rannavärav''' (ka '''Väike Rannavärav''' või '''Väike värav''' või '''Vana Rannavärav''' või '''Vana värav''')<ref name="virtuaaltuur">{{Netiviide |url=http://bastion.narva.ee/virtuaaltuur/est/ |pealkiri=Narva bastionid |vaadatud=2016-03-16 |arhiivimisaeg=2016-03-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160309104120/http://bastion.narva.ee/virtuaaltuur/est/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://bastion.narva.ee/et/bastions/%C3%9Cldine |pealkiri=informatsioon Narva bastionidest |vaadatud=2016-03-16 |arhiivimisaeg=2016-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160330190223/http://bastion.narva.ee/et/bastions/%c3%9cldine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> oli [[jõesadam]]asse viiv [[värav]] [[Narva]] keskaegse [[Narva linnamüür|linnamüüri]] idaosas. Värav viis [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli tänava]] lõpust [[Narva jõgi|jõe]] äärde. Rannavärava kaudu viisid linnaelanikud jõesadamasse oma kaupu, aga tagasi tuldi [[Karjavärav (Narva)|Karjavärava]] kaudu, sest Rannavärava juures oli väga järsk tõus.<ref name="ajaloorubriik">[http://www.adaur.ee/ajaloorubriik-keskaegsest-narvast-linnast-ja-muurist/ Jaak Juske. Ajaloorubriik: Keskaegsest Narvast – linnast ja müürist]</ref> Aastatel 1676–1680 rekonstrueeriti Rannavärav ja sai pärast seda nimeks '''Uus värav'''.<ref name="virtuaaltuur"/> 1845. aastal ehitati värav põhjalikult ümber ja nimetati '''Pimeväravaks'''.<ref name="ajaloorubriik"/> Pimevärava järgi on saanud nime [[Victoria bastion]]ile rajatud park – [[Pimeaed]].<ref name="virtuaaltuur"/> Pärast [[1875]]. aastat Pimevärav lammutati.<ref name="virtuaaltuur"/> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Narva ehitised]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Narva linnamüür]] [[Kategooria:Eesti väravad]] [[Kategooria:Narva ajaloolised ehitised]] 2aecy95xcyz624en5187vffllnbv952 0 432303 7248115 6348500 2026-10-05T15:48:44Z Funktsionalism-modernism 231916 7248115 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on [[Narva linnamüür]]i väravast; [[Pärnu]] värava kohta vaata artiklit [[Vee värav]], [[Paide kindlus]]e kohta [[Veevärav (Paide)|Veevärav]]}} [[Pilt:Old Narva.jpg|pisi|Narva linnamüür 18. sajandi keskel. Vasakul on näha Veevärav]] [[Pilt:Karl von Kügelgen, Ruins of the Old Castle at Ivangorod (1818).jpg|pisi|Esiplaanil on 1790. aastatel loodud [[Veevärav]]]] '''Veevärav''' ('''Vesivärav''', nimetatud ka '''Väikevärav''')<ref name="ajaloorubriik">[http://www.adaur.ee/ajaloorubriik-keskaegsest-narvast-linnast-ja-muurist/ Jaak Juske. Ajaloorubriik: Keskaegsest Narvast – linnast ja müürist]</ref> oli [[värav]] [[Narva]] keskaegse [[Narva linnamüür|linnamüüri]] kaguosas. See asus [[Narva jõgi|Narva jõe]] ülesõidukohal, praegusest [[Peterburi maantee|maanteest]] natuke põhja pool.<ref name="ajaloorubriik"/> Veevärav rajati 16. sajandil '''Väikese Rannavärava''' nime all.<ref name="ajaloorubriik"/> Seda säilitati 18. sajandini, aga selle seisund halvenes ja [[1790]]. aastal ehitati uus Veevärav. [[1802]]. aastal ehitati värava juurde peavahi maja.<ref name="kotšenovski">О.Коченовский. Нарва. Таллинн, "Валгус", 1991.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Narva ehitised]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Narva linnamüür]] [[Kategooria:Narva ajaloolised ehitised]] iv2esftjy3fhpndko07zmuz1q5wwjhx 0 432351 7248120 6813438 2026-10-05T15:53:44Z Funktsionalism-modernism 231916 7248120 wikitext text/x-wiki '''Peeter I värav''' (vene keeles ''Петровские ворота''<ref name="kotšenovski">О. Коченовский. Нарва. Таллинн, "Валгус", 1991</ref>) oli klassitsistlik [[värav]] [[Narva]] kindlustusvööndi lääneküljel<ref name="eestigiid">[http://www.eestigiid.ee/?CatID=50 Narva linn eestigiid.ee saidil]</ref> [[Triumphi bastion]]ist lõuna pool.<ref name="bastions">[http://bastion.narva.ee/et/bastions/ Üldine informatsioon Narva bastionidest]{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Värava ehitamine Triumphi ja [[Fortuna bastion]]i vahele oli plaanis juba Narva linnakindlustuse täiendamisel aastatel [[1683]]–[[1704]] Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri [[Erik Dahlberg]]i projekti järgi, aga värav jäi ehitamata.<ref name="virtuaaltuur">{{Netiviide |url=http://bastion.narva.ee/virtuaaltuur/est/ |pealkiri=Narva bastionid |vaadatud=2016-03-18 |arhiivimisaeg=2016-03-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160309104120/http://bastion.narva.ee/virtuaaltuur/est/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Värav ehitati [[1822]]. aastal Vene võimu ajal. See võimaldas otsepääsu sillale üle [[Narva jõgi|Narva jõe]] läbi [[Narva vanalinn|vanalinna]] ja [[Hermanni linnus]]e vahelise oru<ref name="eestigiid"/> samas kohas, kust [[Venemaa]] poolt siseneja tuleb linna ka täna. Selle järgi on nime saanud [[Peetri plats]].<ref name="virtuaaltuur"/><ref name="bastions"/> Värava rajamise tõttu muutus Tallinna maantee suund.<ref name="kotšenovski"/> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Narva ehitised]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Eesti väravad]] [[Kategooria:Narva ajaloolised ehitised]] 7n41t4a49vw9esmpl8fubo6flw0ssss 0 432362 7248112 6706786 2026-10-05T15:46:27Z Funktsionalism-modernism 231916 7248112 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Parnu Town Gate.JPG|pisi|Kuningavärav sarnanes [[Pärnu muldkindlustusvöönd]]i [[Tallinna värav]]aga]] '''Kuningavärav''' ([[vene keel]]es ''Королевские ворота''<ref name="kotšenovski">О. Коченовский. Нарва. Таллинн, "Валгус", 1991</ref>, [[rootsi keel]]es ''Konungsporten''<ref>[http://www.stmikael.ee/index.php/de/2-uncategorised/42-ptk-16 Hans Lepp. Rootsi mälestised Eestis]</ref>) oli [[barokk|barokne]]<ref>Victoria bastion − kunagine Narva Nokia. Põhjarannik, 30.07.2015</ref> [[värav]] [[Narva]] kindlustusvööndi põhjaküljel<ref name="bastions">[http://bastion.narva.ee/et/bastions/ Üldine informatsioon Narva bastionidest]{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Gloria bastion|Gloria]] ja [[Honori bastion]]i vahel.<ref name="kotšenovski" /> Värav ehitati Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri [[Erik Dahlberg]]i projekti järgi Narva linna kindlustuse täiendamisel aastatel [[1683]]–[[1704]]. Sellest kujundati linna peavärav.<ref name="virtuaaltuur">{{Netiviide |url=http://bastion.narva.ee/virtuaaltuur/est/ |pealkiri=Narva bastionid |vaadatud=2016-03-18 |arhiivimisaeg=2016-03-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160309104120/http://bastion.narva.ee/virtuaaltuur/est/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kuningavärava viimistlemiseks kasutati [[Märjamaa]] [[lubjakivi]] ehk nn "märjamaa marmorit".<ref name="kotšenovski"/> 18. sajandil hakati Kuningaväravat kutsuma '''Imperaatoriväravaks''' (''Императорские ворота'').<ref name="virtuaaltuur"/> 19. sajandil värav lammutati.<ref name="kotšenovski"/> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://vikerraadio.err.ee/1609384849/eesti-lugu-pohjasoda-narva-keisrivarav Põhjasõda. Narva Keisriväravad], [[Eesti lugu]], 13. juuli 2024 [[Kategooria:Narva ehitised]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Eesti väravad]] [[Kategooria:Narva ajaloolised ehitised]] kegkcp4hqzomfruvq1zwa17kmhsnx49 0 433887 7248030 7158784 2026-10-05T12:58:49Z Kuriuss 38125 7248030 wikitext text/x-wiki {{Singli info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Overkill | Kaas = | Kaane suurus = | Raam = | Pildi kirjeldus = | Esitaja = [[Motörhead]]i | Koos = | Album = "[[Overkill (album)|Overkill]]" | A-pool = "Overkill" | B-pool = "Too Late Too Late" | Väljaantud = {{algusaeg|1979|03|10}} | Formaat = vinüülplaat | Lindistatud = | Stiil = ''[[hard rock]]'' | Pikkus = 5:12 | Plaadifirma = | Autor = [[Lemmy Kilmister]]<br>[[Eddie Clarke]]<br>[[Phil Taylor]] | Produtsent = [[Jimmy Miller]] | Muusika näide = | Sertifikatsioon = | Eelmine singel = "[[Louie Louie]]"<br>(1978) | See singel = '''"Overkill"'''<br>(1979) | Järgmine singel = "[[No Class]]"<br>(1979) | Edetabeli koht = 39 (UK Chart) | Veel = }} '''"Overkill"''' on [[Suurbritannia]] ''[[hard rock]]''<nowiki/>'i ansambli [[Motörhead]] laul, mis ilmus [[10. märts]]il [[1979]] vinüülplaadil [[singel|singlina]] koos looga "Too Late Too Late". Singel jõudis Suurbritannia singlite edetabelis ([[UK Singles Chart]]) 39. kohale. 1979. aasta [[24. märts]]il ilmus lugu ka Motörheadi [[Overkill (album)|samanimelisel albumil]]. "Overkill" on omapärane selle poolest, et [[Phil Taylor]] kasutas selles kahte basstrummi. Singli kujunduse autor oli [[Joe Petagno]], Motörheadi sümboolika peamine looja. Loo esimene avalik ettekanne toimus 1979. aasta 9. märtsil [[BBC]] telesaates "[[Top of the Pops]]".<ref>[[Alan Burridge]], ''Illustrated Collector's Guide to Motörhead'', 1995, Collector's Guide Publishing ISBN 0-9695736-2-6.</ref> Hiljem kuulus "Overkill" Motörheadi kontsertidel enim esitatute hulka, enamasti mängiti seda viimase loona.<ref>Selist.fm andmetel esitas Motörhead lugu 1012 korda: [http://www.setlist.fm/stats/songs/motorhead-33d68059.html?song=Overkill Overkill by Motörhead – Song Statistics], vaadatud 3. aprillil 2016.</ref> Ka viimast korda esitas Motörhead "Overkilli" kontserdi lõpuloona, mis toimus [[11. detsember|11. detsembril]] [[2015]] [[Berliin]]is – 17 päeva enne ansambli juhi [[Lemmy Kilmister]]i surma, misjärel bändi tegevus lõppes. ==Koosseis== *[[Lemmy]] (Ian Kilmister) – basskitarr, vokaal *[[Eddie Clarke|"Fast" Eddie Clarke]] – kitarr, taustalaul *[[Phil Taylor|Phil "Philthy Animal" Taylor]] – trummid * Fotod – Allan Ballard ==Kaverid== "Overkilli" on kaverdanud mitmed tuntud bändid. [[1995]]. aastal salvestas [[Metallica]] Lemmy 50. sünnipäeva puhul neli Motörheadi lugu: "Overkill", "Damage Case", "Stone Dead Forever" ja "Too Late Too Late". [[1996]]. aastal ilmusid need lood "Hero of the Day" singlil ning [[1998]]. aastal ka albumil "[[Garage Inc.]]". Oma kaveri on loost teinud ka bänd [[Overkill (ansambel)|Overkill]], mis ongi nime võtnud Motörheadi loo ja albumi järgi, nende versioon ilmus [[1999]]. aasta albumil "[[Coverkill]]". [[2008]]. aastal salvestas oma versiooni loost Saksa bänd [[Grave Digger]], mis ilmus selle EP-l "[[Pray]]". 14. septembril 2011 esitasid Metallica, [[Slayer]]i, [[Megadeth]]i ja [[Anthrax]]i – ''[[thrash metal]]''<nowiki/>'i "suure neliku" – liikmed "Overkilli" kontserdil [[Yankee Stadium]]il.<ref>{{cite web |url=http://www.roadrunnerrecords.com/blabbermouth.net/news.aspx?mode=Article&newsitemID=163307 |title=Song: METALLICA, MEGADETH, ANTHRAX, SLAYER Perform 'Overkill' At 'Big Four' Show In NYC (Video) |accessdate=2. aprillil 2016}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Motörhead]] [[Kategooria:1979. aasta singlid]] 2arxiy1274sa50wright2nec3mvlulj 0 441482 7248295 6883030 2026-10-05T21:23:09Z Velirand 67997 7248295 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur |nimi=Carlos Alberto Dias |pilt= |täisnimi=Carlos Alberto Dias |sünniaeg={{Sünniaeg ja vanus|1967|5|5}} |sünnilinn=[[Brasília]] |sünnimaa=Brasiilia |surmaaeg= |pikkus=178 cm |positsioon=[[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] |koduklubi= |särginumber= |aastad1=1985|klubi1=[[SE Matsubara|Matsubara]]|mänge1=|väravaid1= |aastad2=1986–1988|klubi2=[[Shonan Bellmare|Fujita Industries]]|mänge2=|väravaid2= |aastad3=1988–1989|klubi3=[[Coritiba FC|Coritiba]]|mänge3=|väravaid3= |aastad4=1990–1992|klubi4=[[Botafogo FR|Botafogo]]|mänge4=|väravaid4= |aastad5=1993|klubi5=[[CR Vasco da Gama|Vasco da Gama]]|mänge5=|väravaid5= |aastad6=1993|klubi6=[[Grêmio FBPA|Grêmio]]|mänge6=|väravaid6= |aastad7=1994|klubi7=[[Paraná Clube|Paraná]]|mänge7=|väravaid7= |aastad8=1995|klubi8=[[Shimizu S-Pulse]]|mänge8=|väravaid8= |aastad9=1996|klubi9=[[Paraná Clube|Paraná]]|mänge9=|väravaid9= |aastad10=1997|klubi10=[[Tokyo Verdy|Verdy Kawasaki]]|mänge10=|väravaid10= |aastad11=1998|klubi11=[[Coritiba FC|Coritiba]]|mänge11=|väravaid11= |aastad12=1999|klubi12=[[Paraná Clube|Paraná]]|mänge12=|väravaid12= |koondiseaastad1=1992|koondis1=[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]|koondisemänge1=1|koondiseväravaid1=0 }} '''Carlos Alberto Dias''' ([[5. mai]] [[1967]] [[Brasília]] – [[5. oktoober]] [[2026]]) oli [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]. ==Koondisekarjäär== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !colspan="3"|[[Brasiilia jalgpallikoondis]] |- !Aasta||Mänge||Väravaid |- |1992||1||0 |- !Kokku||1||0 |} ==Välislingid== * {{NFT mängija|19321}} {{JÄRJESTA:Dias, Carlos Alberto}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Coritiba Foot Ball Clubi mängijad]] [[Kategooria:Botafogo de Futebol e Regatase mängijad]] [[Kategooria:Club de Regatas Vasco da Gama mängijad]] [[Kategooria:Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] m46osi6o3txjax3jrbvvs5fgirky33u 7248296 7248295 2026-10-05T21:23:49Z Velirand 67997 + kategooria 7248296 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur |nimi=Carlos Alberto Dias |pilt= |täisnimi=Carlos Alberto Dias |sünniaeg={{Sünniaeg ja vanus|1967|5|5}} |sünnilinn=[[Brasília]] |sünnimaa=Brasiilia |surmaaeg= |pikkus=178 cm |positsioon=[[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] |koduklubi= |särginumber= |aastad1=1985|klubi1=[[SE Matsubara|Matsubara]]|mänge1=|väravaid1= |aastad2=1986–1988|klubi2=[[Shonan Bellmare|Fujita Industries]]|mänge2=|väravaid2= |aastad3=1988–1989|klubi3=[[Coritiba FC|Coritiba]]|mänge3=|väravaid3= |aastad4=1990–1992|klubi4=[[Botafogo FR|Botafogo]]|mänge4=|väravaid4= |aastad5=1993|klubi5=[[CR Vasco da Gama|Vasco da Gama]]|mänge5=|väravaid5= |aastad6=1993|klubi6=[[Grêmio FBPA|Grêmio]]|mänge6=|väravaid6= |aastad7=1994|klubi7=[[Paraná Clube|Paraná]]|mänge7=|väravaid7= |aastad8=1995|klubi8=[[Shimizu S-Pulse]]|mänge8=|väravaid8= |aastad9=1996|klubi9=[[Paraná Clube|Paraná]]|mänge9=|väravaid9= |aastad10=1997|klubi10=[[Tokyo Verdy|Verdy Kawasaki]]|mänge10=|väravaid10= |aastad11=1998|klubi11=[[Coritiba FC|Coritiba]]|mänge11=|väravaid11= |aastad12=1999|klubi12=[[Paraná Clube|Paraná]]|mänge12=|väravaid12= |koondiseaastad1=1992|koondis1=[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]|koondisemänge1=1|koondiseväravaid1=0 }} '''Carlos Alberto Dias''' ([[5. mai]] [[1967]] [[Brasília]] – [[5. oktoober]] [[2026]]) oli [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]. ==Koondisekarjäär== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !colspan="3"|[[Brasiilia jalgpallikoondis]] |- !Aasta||Mänge||Väravaid |- |1992||1||0 |- !Kokku||1||0 |} ==Välislingid== * {{NFT mängija|19321}} {{JÄRJESTA:Dias, Carlos Alberto}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Coritiba Foot Ball Clubi mängijad]] [[Kategooria:Botafogo de Futebol e Regatase mängijad]] [[Kategooria:Club de Regatas Vasco da Gama mängijad]] [[Kategooria:Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 57la8gbxcq5ux6jfsb5aui5dqlcrqx7 7248297 7248296 2026-10-05T21:25:11Z Velirand 67997 7248297 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur |nimi=Carlos Alberto Dias |pilt= |täisnimi=Carlos Alberto Dias |sünniaeg={{Sünniaeg ja vanus|1967|5|5}} |sünnilinn=[[Brasília]] |sünnimaa=Brasiilia |surmaaeg= |pikkus=178 cm |positsioon=[[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] |koduklubi= |särginumber= |aastad1=1985|klubi1=[[SE Matsubara|Matsubara]]|mänge1=|väravaid1= |aastad2=1986–1988|klubi2=[[Shonan Bellmare|Fujita Industries]]|mänge2=|väravaid2= |aastad3=1988–1989|klubi3=[[Coritiba FC|Coritiba]]|mänge3=|väravaid3= |aastad4=1990–1992|klubi4=[[Botafogo FR|Botafogo]]|mänge4=|väravaid4= |aastad5=1993|klubi5=[[CR Vasco da Gama|Vasco da Gama]]|mänge5=|väravaid5= |aastad6=1993|klubi6=[[Grêmio FBPA|Grêmio]]|mänge6=|väravaid6= |aastad7=1994|klubi7=[[Paraná Clube|Paraná]]|mänge7=|väravaid7= |aastad8=1995|klubi8=[[Shimizu S-Pulse]]|mänge8=|väravaid8= |aastad9=1996|klubi9=[[Paraná Clube|Paraná]]|mänge9=|väravaid9= |aastad10=1997|klubi10=[[Tokyo Verdy|Verdy Kawasaki]]|mänge10=|väravaid10= |aastad11=1998|klubi11=[[Coritiba FC|Coritiba]]|mänge11=|väravaid11= |aastad12=1999|klubi12=[[Paraná Clube|Paraná]]|mänge12=|väravaid12= |koondiseaastad1=1992|koondis1=[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]|koondisemänge1=1|koondiseväravaid1=0 }} '''Carlos Alberto Dias''' ([[5. mai]] [[1967]] [[Brasília]] – [[5. oktoober]] [[2026]] [[Caruaru]]) oli [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]. ==Koondisekarjäär== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !colspan="3"|[[Brasiilia jalgpallikoondis]] |- !Aasta||Mänge||Väravaid |- |1992||1||0 |- !Kokku||1||0 |} ==Välislingid== * {{NFT mängija|19321}} {{JÄRJESTA:Dias, Carlos Alberto}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Coritiba Foot Ball Clubi mängijad]] [[Kategooria:Botafogo de Futebol e Regatase mängijad]] [[Kategooria:Club de Regatas Vasco da Gama mängijad]] [[Kategooria:Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2026]] bp3tjjveox1lj3qktm2jpndwtszt6yl 7248300 7248297 2026-10-05T21:35:13Z Velirand 67997 7248300 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur |nimi=Carlos Alberto Dias |pilt= |täisnimi=Carlos Alberto Dias |sünniaeg={{Sünniaeg|1967|05|05}} |sünnilinn=[[Brasília]] |sünnimaa=Brasiilia |surmaaeg={{Surmaaeg ja vanus|2026|10|05|1967|05|05}} |pikkus=178 cm |positsioon=[[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] |koduklubi= |särginumber= |aastad1=1985|klubi1=[[SE Matsubara|Matsubara]]|mänge1=|väravaid1= |aastad2=1986–1988|klubi2=[[Shonan Bellmare|Fujita Industries]]|mänge2=|väravaid2= |aastad3=1988–1989|klubi3=[[Coritiba FC|Coritiba]]|mänge3=|väravaid3= |aastad4=1990–1992|klubi4=[[Botafogo FR|Botafogo]]|mänge4=|väravaid4= |aastad5=1993|klubi5=[[CR Vasco da Gama|Vasco da Gama]]|mänge5=|väravaid5= |aastad6=1993|klubi6=[[Grêmio FBPA|Grêmio]]|mänge6=|väravaid6= |aastad7=1994|klubi7=[[Paraná Clube|Paraná]]|mänge7=|väravaid7= |aastad8=1995|klubi8=[[Shimizu S-Pulse]]|mänge8=|väravaid8= |aastad9=1996|klubi9=[[Paraná Clube|Paraná]]|mänge9=|väravaid9= |aastad10=1997|klubi10=[[Tokyo Verdy|Verdy Kawasaki]]|mänge10=|väravaid10= |aastad11=1998|klubi11=[[Coritiba FC|Coritiba]]|mänge11=|väravaid11= |aastad12=1999|klubi12=[[Paraná Clube|Paraná]]|mänge12=|väravaid12= |koondiseaastad1=1992|koondis1=[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]|koondisemänge1=1|koondiseväravaid1=0 }} '''Carlos Alberto Dias''' ([[5. mai]] [[1967]] [[Brasília]] – [[5. oktoober]] [[2026]] [[Caruaru]]) oli [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]. ==Koondisekarjäär== {| class="wikitable" style="text-align:center;" !colspan="3"|[[Brasiilia jalgpallikoondis]] |- !Aasta||Mänge||Väravaid |- |1992||1||0 |- !Kokku||1||0 |} ==Välislingid== * {{NFT mängija|19321}} {{JÄRJESTA:Dias, Carlos Alberto}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Coritiba Foot Ball Clubi mängijad]] [[Kategooria:Botafogo de Futebol e Regatase mängijad]] [[Kategooria:Club de Regatas Vasco da Gama mängijad]] [[Kategooria:Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2026]] jhxmsvgfgilxovu9agpu0vllkjfodab 0 444881 7248441 7131332 2026-10-06T10:53:40Z ~2026-53912-48 239100 7248441 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Karjaküla kalmistu.jpg|pisi|Karjaküla kalmistu (juuli 2011)]] '''Karjaküla kalmistu''' on [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Tõmmiku]] külas [[Keila–Keila-Joa tee]] ääres asuv [[kalmistu]]. Kalmistu on tunnistatud [[kultuurimälestis]]eks.<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|14404}} (vaadatud 07.09.2016)</ref> Kalmistu maa-ala mõõdeti [[Ado Köögardal]]i andmetel välja ja kinnitati 1913. aastal. See asub 4,5 versta ehk 4,8 kilomeetrit Keila kihelkonnakirikust läänes. Pühitseti 21. augustil 1927. Esimesed matused (Oskar Ervald jt.) on aga pärit aastast 1924. Tänapäevaks on kalmistu pindala üle 6 hektari. Sinna on maetud Keila linna, valla ja ka ümberkaudsete omavalitsuste elanikke. Tuntud inimestest on Karjakülla maetud helilooja ja muusikategelane [[Neeme Laanepõld]], dirigent ja pedagoog [[Juula Virroja]], ajaloolane, pedagoog, raadioajakirjanik ja mälumängur [[Hillar Nahkmann]], teatri- ja seltsidetegelane [[Karl Vasko]], kunstnikud [[Silvi Kalda]], [[Kuldar Hütt]] ja [[Olev Soans]], arst ja kirjanik [[Helvi Jürisson-Soans]], kirjanik ja insener Hans-Erik Laansalu ([[Erik Tohvri]]), mälumängur [[Jüri Nessel]], Vabadusristi kavalerid [[August Orav]] ja [[Voldemar Seiton]], vabadusvõitlejad [[Eduard Kuuskor]] ja [[August Uustalu]], Eesti sõjaväelased Fr.-Martin Süllaots ja [[Enn Soodre]], tõlkija [[Ursula Põks]], Raimond Valgre abikaasa [[Eevi Hannus]], Keila baptistikoguduse vaimulik ja juht [[Adam Podin]], vaimulik Harald Karu, pedagoogid [[Astra Saaliste]] ja [[Gunnar Saaliste]], [[Eva Allast-Jõers]], [[Velda Laurend]], [[Linda Ardve]], [[Ott Tamjärv]], Sulev Käbal ning [[Elmu Puu]], insener ja harrastussportlane [[Karl Ollmann]], rahvamuusik ning orkestrijuht [[August Heinla]], ühistegevuse juht Keilas [[Jaan Peet]], tehnikateadlane, professor Andres Taklaja, näitleja Reet London, laulja [[Neeme Henk]], töökangelane, ekskavaatorijuht [[Erig Pappel]], skautmaster [[Votele Luha]], jooksja, mitmekordne Eesti meister [[Sergei Ustintsev]], pikaealised [[Elfriede Kliss]] ja [[Albert Martma]], endine majandijuht [[Raimund Vitsmaa]], taastatud Keila valla esimene vallavanem [[Lembit Puusepp]], endine Klooga külanõukogu esimees, kodu-uurija [[Aleksander Laurik]], ajakirjanik [[Guido Viilas]] ning endised Keila TK juhid [[Ljudmila Kutnik]] ja [[Juhan Ipits]]. Seal asub ka Keila esimese linnavanema (linnapea) [[Johannes Nikolai Tähe]] (1870–1942) sümboolne haud.<ref name="Kultuurimälestis"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|14404}} {{koord}} [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Keila kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Harju maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Harju maakonna kultuurimälestised]] hrk767gtiwdl160j1mz7rtdo5zwpb9i 0 458790 7248318 7242827 2026-10-06T00:31:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 6 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248318 wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|aasta=2023|kuu=september}} {{Infokast ametiisik | nimi = Ruuben Kaalep | pilt = Ruuben Kaalep (august 2025).jpg | pildiallkiri = Ruuben Kaalep (2025) | amet = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 30. märts 2019 | ametiajalõpp = 31. märts 2023 | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Sinine Äratus|Sinise Äratuse]] 2. esimees | ametiajaalgus2 = 11. detsember 2013 | ametiajalõpp2 = 11. juuli 2014 | eelmine2 = [[Mait Kraun]] | järgmine2 = [[Jaak Madison]] | amet3 = [[Sinine Äratus|Sinise Äratuse]] 6. esimees | ametiajaalgus3 = 11. oktoober 2016 | ametiajalõpp3 = 26. juuli 2019 | eelmine3 = [[Triin Kuusk]] | järgmine3 = [[Helen Rebane]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Ruuben Saal | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1993|9|21}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2012–2024) <br> [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] (2024–) | abikaasa = | vanemad = [[Ain Kaalep]] ja [[Irene Saal]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu ülikool]] <br/> (ajalugu, lõpetamata) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Ruuben Kaalep''' (sünninimi '''Ruuben Saal'''<ref name="noorteühendus">{{Netiviide|Autor=|URL=https://sininearatus.ee/2012/11/30/tartus-loodi-konservatiivse-rahvaerakonna-noorteuhendus/|Pealkiri=Tartus loodi Konservatiivse Rahvaerakonna noorteühendus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2023-03-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230309204015/https://sininearatus.ee/2012/11/30/tartus-loodi-konservatiivse-rahvaerakonna-noorteuhendus/|url-olek=ei tööta}}</ref>; sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1993]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/BXVYWXB-RUUBEN-KAALEP |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |vaadatud=2017-02-25 |arhiivimisaeg=2019-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190117013253/https://www.inforegister.ee/BXVYWXB-RUUBEN-KAALEP |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Tallinn]]as<ref>[http://info.kov2013.vvk.ee/kandidaadid/?code=0795&scode=&cid=14519 Kandidaat nr. 272 Ruuben Kaalep]</ref>) on eesti poliitik, luuletaja,<ref name="võetud"/> ajalooõpetaja<ref name="polvakool">[https://web.archive.org/web/20251109120009/https://www.polvakool.ee/personal/ Personal – Põlva Kool]</ref><ref name="muraveiski">Kristopher Muraveiski. ''[https://www.delfi.ee/artikkel/120404420/varem-antisemitismiga-seostatud-endine-riigikogu-liige-opetab-koolis-ajalugu Varem antisemitismiga seostatud endine riigikogu liige õpetab koolis ajalugu]''. Delfi, 18.09.2025.</ref> ja looduskaitsja.<ref name="roheline"/><ref name="ristipuud"/> Ruuben Kaalep on olnud kahe erakonna – [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] ning [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid|Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide]] – üks loojaid ja asutajaid.<ref name="sakala">[https://sakala.postimees.ee/4194637/ekre-peab-viljandimaal-suvepaevi-kohale-soitis-pikk-autorivi EKRE peab Viljandimaal suvepäevi, kohale sõitis pikk autorivi]. Sakala</ref><ref name="err">[https://www.err.ee/1609372775/ekre-st-lahkunud-poliitikud-otsustasid-luua-erakonna-erk EKRE-st lahkunud poliitikud otsustasid luua erakonna ERK], err.ee, 16.6.2024.</ref> Ta on olnud noorteühenduse [[Sinine Äratus]] asutajaliige ja esimees<ref name="ekre">{{Netiviide|Autor=|URL=https://ekre.ee/team/ruuben-kaalep/|Pealkiri=Ruuben Kaalep|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=detsember 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ning iga-aastase [[vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik|vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigu]] üks algatajaid ja juhte.<ref name=Trollija>[https://ekspress.delfi.ee/persoon/trollija-ja-torvikurongkaigu-korraldaja-ruuben-kaalep-suhtun-natsismi-samamoodi-nagu-tanapaeva-sotsid-suhtuvad-kommunismi?id=85440111 Trollija ja tõrvikurongkäigu korraldaja Ruuben Kaalep: suhtun natsismi samamoodi nagu tänapäeva sotsid suhtuvad kommunismi]. [[Eesti Ekspress]], 27.02.2019</ref> Kaalep oli [[XIV Riigikogu]] noorim liige ja esimene [[Riigikogu]] liige, kes on sündinud pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]]. Ta kuulus Riigikogu [[Riigikogu väliskomisjon|välis-]], [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade]] ja [[Riigikogu kultuurikomisjon|kultuurikomisjoni]], algatas [[Riigikogu avaldus Venemaa põlisrahvaste toetuseks|Riigikogu avalduse Venemaa põlisrahvaste toetuseks]], juhtis [[sõnavabadus]]e toetusrühma ning tegi mitmeid keskkonnaalaseid algatusi. [[Looduslik pühapaik|Looduslike pühapaikade]] kaitseks tehtud töö eest on ta saanud [[Hiie sõber|hiie sõbra]] aunimetuse.<ref name="raudmäe">Egeli Raudmäe. ''[https://tartu.postimees.ee/7911152/aasta-hiiesober-on-ruuben-kaalep Aasta hiiesõber on Ruuben Kaalep]''. Tartu Postimees, 4.12.2023.</ref><ref name="hiis">[https://hiis.ee/uudised/aasta-hiie-sober-on-ruuben-kaalep Hiite Maja - Aasta hiie sõber on Ruuben Kaalep]</ref> Kaalepi maailmavaade on [[rahvuslus|rahvuslik]] ja [[etnofuturism|etnofuturistlik]]. Ta on rõhutanud rahvuslaste ülemaailmset koostööd, põlisrahvaste enesemääramise põhimõtet ning konservatiivset looduskaitset,<ref name="tiks">Joosep Tiks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120132408/etnofuturist-ruuben-kaalep-raagib-suu-puhtaks-kui-sul-pole-uhtegi-eesti-esivanemat-ei-saa-sa-olla-eestlane Etnofuturist Ruuben Kaalep räägib suu puhtaks. „Kui sul pole ühtegi eesti esivanemat, ei saa sa olla eestlane“] ''Eesti Ekspress'', 24. jaanuar 2023</ref> kuid tema poliitilist tegevust on ilmestanud ka skandaalid ja seosed [[paremäärmuslus]]ega.<ref name="muraveiski"/> Kaalep on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige ja osalenud vabatahtlikuna abimissioonil [[Ukraina]] rindepiirkonnas.<ref name="närep">Merilyn Närep. '[https://www.ohtuleht.ee/1121759/ukraina-rindele-abi-viinud-ruuben-kaalep-kiirus-peab-sees-olema-et-mitte-sihtmargiks-muutuda- Ukraina rindele abi viinud Ruuben Kaalep: „Kiirus peab sees olema, et mitte sihtmärgiks muutuda.“]'' // [[Õhtuleht]], 2.01.2025</ref><ref name="reisikiri"/> Luuletajana on Ruuben Kaalep avaldanud peamiselt kindlalt struktureeritud värsimõõduga riimluulet<ref name="sinijärv">[[Karl Martin Sinijärv]]. [https://www.nlib.ee/et/sinijarv-lugemissoovitus-ain-kutt ''Jätku lugemis(t)ele!''] 2020.</ref> mitmekesise temaatikaga.<ref name="lill">[[Siim Lill]]. [https://dea.digar.ee/article/AKlooming/2021/08/0/19.3 ''Sisemise orava taltsutamine''.] [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 8, 2021.</ref> ==Lapsepõlv ja haridustee== [[Pilt:Ain Kaalep, Irene Saal ja Ruuben Kassitoomel 1995.jpg|thumb|1,5-aastane Ruuben koos vanematega Tartus [[Kassitoome]]l, 1995]] [[Pilt:Ruuben ja Ain Kaalep 2013.jpg|thumb|Ruuben Kaalep koos isa [[Ain Kaalep]]iga [[Elva]]s, 2013]] Ruuben Kaalepi ema on õpetaja, giid ja rahvaluuleuurija [[Irene Saal]], isa oli filoloog ja luuletaja [[Ain Kaalep]] ning vanaisa oli metsandusteadlane ja vabadusvõitleja [[Juhan Kaalep]]. Ruuben Kaalepil on õde [[Elo Kaalep]] ning poolõed Rahel ja [[Triin Kaalep]]. Ruuben sündis Tallinnas, kuid kasvas üles [[Tartu]]s ja [[Otepää looduspark|Otepää looduspargis]]<ref name="ekre"/> [[Päidla]] külas.<ref name="kiisler">[[Vilja Kiisler]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120157722/ruuben-kaalep-ma-ei-kahetse-midagi Ruuben Kaalep: ma ei kahetse midagi]. ''Eesti Päevaleht'', 16.03.2023</ref> Ta oli lapsena linnuvaatleja ja [[ornitoloogia]]huviline ning tegi 10-aastaselt kaastööd Eesti [[linnuatlas]]ele.<ref>''Raua valimisstuudio'', TV3, 6.10.2021</ref><ref>Andrus Kuus, Eerik Leibak, Jaanus Elts. ''Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus'', Eesti Ornitoloogiaühing, 2018. Lk 25.</ref> Ta õppis [[Tartu Waldorfgümnaasium]]i põhikooliastmes ja [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is.<ref name=Trollija /> Kooliõpilasena osales Ruuben emakeele-,<ref>[https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ekek_2009_10_lv_kutsutud.pdf 2010]</ref><ref>[https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ekek_2011_12_lv_kutsutud.pdf 2012]</ref> õigekirja-,<ref>{{Netiviide |url=https://www.htg.tartu.ee/kinfoleht/2011/HTG_infoleht-2211.html |pealkiri=HTG infoleht 26. märts 2012 |vaadatud=2023-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221003180459/http://www.htg.tartu.ee/kinfoleht/2011/HTG_infoleht-2211.html |arhiivimisaeg=2022-10-03 |url-olek=ei tööta}}</ref> ajaloo-<ref>{{Netiviide |url=https://www.htg.tartu.ee/kinfoleht/2009/HTG_infoleht-1809.html |pealkiri=HTG infoleht 25. jaanuar 2010 |vaadatud=2023-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230322034737/https://www.htg.tartu.ee/kinfoleht/2009/HTG_infoleht-1809.html |arhiivimisaeg=2023-03-22 |url-olek=ei tööta}}</ref> ja geograafiaolümpiaadidel<ref>[https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ego_2006_07_lv_kutsutud.pdf 2007]</ref> ning koolinoorte mälumängu meistrivõistlustel.<ref>{{Netiviide |url=https://www.htg.tartu.ee/kinfoleht/2010/HTG_infoleht-0710.html |pealkiri=HTG infoleht 20. oktoober 2010 |vaadatud=2023-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230322034735/https://www.htg.tartu.ee/kinfoleht/2010/HTG_infoleht-0710.html |arhiivimisaeg=2023-03-22 |url-olek=ei tööta}}</ref> Aastail 2007–2012 oli ta [[Noored Kotkad|Noorte Kotkaste]] liige.<ref name="riigikogu"/> Hugo Treffneri Gümnaasiumis oli Ruuben koolilehe [[Miilang]] toimetuse <ref>[https://www.htg.tartu.ee/miilang/wp-content/uploads/2012/02/201202.pdf ''Miilang'', veebruar 2012]</ref> ja näiteringi liige.<ref name="laanoja">Markus Laanoja. ''Treffnerist poliitikasse''. [https://www.htg.tartu.ee/miilang/wp-content/uploads/2019/07/Miilang-201819-suvi.internetspreads.pdf ''Miilang'', juuni 2019]. Lk 26–28.</ref> Tema klassikaaslasteks olid teiste seas hilisem majandusanalüütik [[Mait Kraun]] ja pärimusmuusik [[Maimu Jõgeda]].<ref>[https://web.archive.org/web/20141031203640/http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&aasta=2012 2012. aasta lend]</ref> Lisaks kuulus Ruuben organisatsiooni HTG Vabastusrinne, mille liikmete hulgast tema, Mait Kraun ja Julius Kull olid hiljem noorteühenduse Sinine Äratus asutajaliikmed.<ref name=Kuulsaim>[https://tartu.postimees.ee/6545457/kuulsaim-noor-ekrelane-isiklikul-tasandil-olen-vaga-salliv Kuulsaim noor ekrelane: isiklikul tasandil olen väga salliv]. [[Tartu Postimees]], 15.03.2019</ref> 2010. aastal oli Ruuben keskkooliõpilaste tõlkevõistluse [[Juvenes Translatores]] Eesti võitja ja pidas auhinnatseremoonial 7. aprillil 2011 [[Brüssel]]is kõne, kus kutsus üles kaitsma rahvuskeeli.<ref>[https://commission.europa.eu/education/skills-and-qualifications/develop-your-skills/language-skills/juvenes-translatores/previous-contests/2010-contest_en Juvenes Translatores: 2010 contest]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2011. aastal sai ta [[Kolme Kooli Kohtumine|Kolme Kooli Kohtumisel]] ajaloovõistlusel esikoha.<ref>[https://kokokohtumine.wordpress.com/2011/11/22/kokoko-tulemused/ KoKoKo tulemused]</ref> Isamaalise omaloomingu konkursil 2010. aastal sai Ruuben luuletusega "Anna andeks, Eesti" III koha nooremas vanuseastmes.<ref>''Ei saa mitte vaiki olla... Üle-eestiliste isamaaliste konkursside võidutöid aastast 2010''. Koostaja [[Tarmo Kruusimäe]]. Tallinn 2010. Lk 29–30.</ref> Tema luuletused ilmusid ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi almanahhis "Sulesepad".<ref>''Sulesepad XIV. Hugo Treffneri gümnaasiumi almanahh''. Tartu 2012.</ref> Pärast gümnaasiumi lõpetamist vahetas ta vanemate heakskiidul senise perekonnanime Saal Kaalepi vastu.<ref name="tiks"/> 2012–2016 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is [[ajalugu]] ja [[folkloristika]]t, kuid ei lõpetanud ülikooli.<ref name=Kuulsaim/><ref name="reisikiri">Ruuben Kaalep. ''[https://www.akad.ee/wp-content/uploads/sites/12/2025/04/kaalep.pdf Reisikiri Ukraina rindelt]''. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]], 4/2025.</ref> ==Maailmavaade== ===Rahvuslus ja etnofuturism=== Kaalepi rahvuslik maailmavaade kujunes ajaloo ja folkloori mõjul ning süvenes arusaamast, et Eesti poliitiline eliit on eemaldunud esivanemate ideaale kandvatest väärtustest.<ref name="laanoja"/><ref name=Kuulsaim /> Tema meelsuse kujunemisel olid olulised hetked [[Lihula monument|Lihula ausamba]] teisaldamine ja [[Eesti-Venemaa piirileping]]u katsed, mida ta pidas [[Tartu rahu]] rikkumiseks.<ref name="laanoja"/> Kaalep seostab identiteeti juurte ja ajaloo, keele, kodukoha, kogukonna ning maailmatunnetusega, põhjendades seeläbi [[rahvuslus]]e olulisust.<ref name="kaalep21">Ruuben Kaalep. ''Uus rahvuslik ärkamine''. Päidla 2021. Lk 21.</ref> Rahvusluse mõte on Kaalepi järgi "iseendaks jäämine ja iseenda taasavastamine".<ref name="laanoja"/> Kaalep on üles kutsunud uuele rahvuslikule ärkamisele, mis on tema sõnul eelkõige kultuuriline protsess ja juurte taasleidmine.<ref name="kultuurjaelu"/> See võiks Kaalepi meelest toimuda mitte ainult poliitikas, vaid ka muusikas, kunstis ja filosoofias.<ref name="rituaal"/> Tema sõnul tehakse ärkamisaegadel pikaajalisi riigimehelikke otsuseid, mis mõjutavad rahvuse saatust ja ajalugu.<ref>Ruuben Kaalep. ''Uus rahvuslik ärkamine''. Päidla 2021. Lk 8.</ref> Kaalepi sõnul nõuab rahvuslus iseseisvat rahvusriiki ja kindlaid riigipiire.<ref name="kaalep21"/> Ta on kritiseerinud rahvusluse jaotamist etniliseks ja mitteetniliseks, tuues välja, et idee mitteetnilisest rahvuslusest on eestlastele võõras.<ref name="vastupanu">{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/arvamus/ruuben-kaalep-rahvuslasi-euroopas-uhendab-uhine-oht-ja-uhine-vastupanu/ |pealkiri=Ruuben Kaalep: rahvuslasi Euroopas ühendab ühine oht ja ühine vastupanu |vaadatud=2023-01-18 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124102911/https://uueduudised.ee/arvamus/ruuben-kaalep-rahvuslasi-euroopas-uhendab-uhine-oht-ja-uhine-vastupanu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Eesti identiteeti lahustab see, kui igaüks võib olla eestlane.<ref name="kvs"/> Minevikus ohustas rahvuslust [[imperialism]], tänapäeval aga ka [[globalism]], mis muudab maailma ühetaolise kultuuriga [[tarbimisühiskond|tarbimisühiskonnaks]]. 21. sajandi rahvuslus on Kaalepi järgi [[etnopluralism|etnopluralistlik]], pooldades rahvusriiki kõigile maailma rahvastele, et säilitada planeeti oma mitmekesisuses.<ref name="kaalep21"/><ref name="remsule">[https://epl.delfi.ee/artikkel/76090545/ruuben-kaalepi-vastulook-remsule-rahvuslus-on-ratsionaalselt-pohjendatav-mitte-pseudoreligioon Ruuben Kaalepi vastulöök Remsule: rahvuslus on ratsionaalselt põhjendatav, mitte pseudoreligioon]. Eesti Päevaleht</ref> Kaalep on kirjeldanud oma vaateid [[Etnofuturism|etnofuturistlikena]]<ref name="hitler">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ruuben-kaalep-elame-ajastul-kus-hitleri-uheainsa-aspekti-kiitmine-tahendab-kuulumist-kurjuse-leeri?id=75308065&_ga=2.163469308.1598237927.1560585680-2004543353.1544287374 Ruuben Kaalep: elame ajastul, kus Hitleri üheainsa aspekti kiitmine tähendab kuulumist kurjuse leeri]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 11.08.2016</ref><ref name="tiks"/> ja 2020. aastal avaldas ta koos [[August Meister|August Meistriga]] etnofuturistliku manifesti "Rebirth of Europe". Etnofuturism on Kaalepi ja Meistri järgi uut tüüpi rahvuslus,<ref>Ruuben Kaalep & August Meister. ''Rebirth of Europe''. Arktos 2020. Lk 35.</ref> mis ühendab etnilist rahvuslust [[futurism|futuristliku kunsti]] vabaduse ja nooruslikkusega.<ref>Ruuben Kaalep & August Meister. ''Rebirth of Europe''. Arktos 2020. Lk ix.</ref> Kaalep on soovitanud eeskuju võtta [[Jaapan]]ist ja [[Lõuna-Korea]]st, kus traditsioonide austamine on kooskõlas kõrgtehnoloogilise tsivilisatsiooniga.<ref name="laanoja"/> Etnofuturismi koostisosad on Kaalepi sõnul veel [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri pärand]], eluringi terviklikkus, talupojamõistus<ref>Ruuben Kaalep. ''Uus rahvuslik ärkamine''. Päidla 2021. Lk 235.</ref> ja müütiline mõtteviis.<ref>Ruuben Kaalep. ''Uus rahvuslik ärkamine''. Päidla 2021. Lk 27.</ref> ===Keskkond ja inimene=== [[Pilt:Kaalep poster Tartu.jpg|thumb|Ruuben Kaalepi valimisplakat Tartus 2019. aasta jaanuaris]] Kaalepi keskkonnavaade põhineb biokultuurilise mitmekesisuse põhimõttel, mille järgi on loodus ja kultuur lahutamatult seotud.<ref name="roheline">[https://arvamus.postimees.ee/8017162/ruuben-kaalep-roheline-rahvuslus-ja-konservatiivne-looduskaitse RUUBEN KAALEP ⟩ Roheline rahvuslus ja konservatiivne looduskaitse]. // [[Postimees]], 9. mai 2024</ref> Kaalep leiab, et Eesti rahvas, kultuur ja maastikud moodustavad ühe terviku ning on võrrelnud rahvusriiki looduskaitsealaga.<ref name="kvs">[https://issuu.com/konservatiividevabasona/docs/ekre_leht_8-9_2016 Konservatiivide Vaba Sõna]. August–september 2016, lk 6</ref> Looduse ja maastike säilitamine on Kaalepi väitel vajalik, et püsiks kultuuripärimus ja rahvastevahelised erinevused.<ref>Ruuben Kaalep & August Meister. ''Rebirth of Europe''. Arktos 2020. Lk 42.</ref> Kaalep toob eeskujuks pärandniidud ja traditsioonilise maakasutuse, mis ühendas inimese ja ökosüsteemi harmooniliseks tervikuks.<ref name="roheline"/> Kaalep toetab pesitsusrahu<ref name="põhjatäht"/> ja lageraie piiramist,<ref name="manipulaatoreid">[https://www.ohtuleht.ee/944267/tulevase-riigikogu-pesamuna-ekre-torvikumarssija-ruuben-kaalep-poliitika-opetas-mind-eristama-psuhhopaate-ja-manipulaatoreid Tulevase riigikogu pesamuna, EKRE tõrvikumarssija Ruuben Kaalep: poliitika õpetas mind eristama psühhopaate ja manipulaatoreid] ''Õhtuleht''</ref> eeskätt looduskaitsealadel,<ref name="põhjatäht"/> ohustatud liikide kaitset<ref name="manipulaatoreid"/> ja elupaikade taastamist.<ref>{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ruuben-kaalep-muretseb-eesti-jarvede-seisukorra-parast/ |pealkiri=Ruuben Kaalep muretseb Eesti järvede seisukorra pärast |vaadatud=2023-01-24 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124081337/https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ruuben-kaalep-muretseb-eesti-jarvede-seisukorra-parast/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on kritiseerinud tuuleparkide arendamist Eestis<ref>[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202210261200?phrase=null&type=ALL#SND-17990503 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref><ref name="austust">[https://arvamus.postimees.ee/8178075/ruuben-kaalep-kohalike-elanike-vastuseis-vaarib-austust RUUBEN KAALEP ⟩ Kohalike elanike vastuseis väärib austust!] Postimees, 23.01.2025</ref> ning kinnisvaraarendust parkide ja rohealade arvelt.<ref name="üldplaneeringu">[https://tartu.postimees.ee/7039022/tartu-uue-uldplaneeringu-eelnou-on-tais-vastuolusid Ruuben Kaalep: Tartu uue üldplaneeringu eelnõu on täis vastuolusid]. tartu.postimees.ee</ref> Lahendusena rõhutab ta vajadust kohaliku tasandi otsustusõiguse järele riigimetsade majandamisel ning kutsub üles rahvuslikule kokkuleppele, mis ühendaks looduskaitse ja maaelu huvid.<ref name="roheline"/> Kaalep peab oluliseks rahvuskonservatiivse keskkonnapoliitika sündi Eestis<ref name="põhjatäht">[https://www.youtube.com/watch?v=CCWOiUfNiJY&t=1442s SAADE „Põhjatäht“: Ida ja lääne vahel asudes oleme ka meie võitluste tallermaaks]. youtube.com</ref> ning kritiseerib Lääne rohelisi parteisid, mida peab vasakpoolse ideoloogia mõju all olevaks.<ref>Ruuben Kaalep & August Meister. ''Rebirth of Europe''. Arktos 2020. Lk 71.</ref> Ta leiab, et püüdlus lõputu majanduskasvu poole on vastuolus looduse eneseregulatsiooniga ning viib nii keskkonna kui ühiskonna kriisini.<ref name="roheline"/> Kaalepi hinnangul on globaalne tarbekaupade ületootmine kogu maailmas tekitanud massiivset keskkonnakahju.<ref>[https://issuu.com/konservatiividevabasona/docs/kvs_leht_1-2021__trykk Konservatiivide Vaba Sõna]. 1/2021, lk 10</ref> Kaalep väljendab toetust keskkonna- ja loomakaitsele, vastandudes inimkesksele maailmapildile, mida ta seostab lääne liberalismi ja inimõiguste ideoloogilise dogmaga. Kaalepi järgi peab inimene nägema end osana loodusest, mitte selle valitsejana, ning rahvuslus peaks seisma harmoonia eest inimese, rahvuse, teiste liikide ja elu terviku vahel.<ref>[https://web.archive.org/web/20250624095427/https://sininearatus.ee/ruuben-kaalep-inimsuse-dogma/ Ruuben Kaalep: Inimsuse dogma]</ref> Ruuben Kaalep on öelnud, et ta on 7-aastasest saati pidanud end [[Maausk|maausuliseks]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1082331/puuduta-mind-271-saade-ruuben-kaalep-riigikogu-ajal-kaisin-kohtumas-noidade-ja-alternatiivterapeutidega-ning-sain-abi-tean-ka-teisi-poliitikuid-kes-on-seda-teinud-neil-voiks-olla-rohkem-julgust-s „PUUDUTA MIND“ 271. SAADE | Ruuben Kaalep: „Riigikogu ajal käisin kohtumas nõidade ja alternatiivterapeutidega ning sain abi. Tean ka teisi poliitikuid, kes on seda teinud, neil võiks olla rohkem julgust sellest avalikult rääkida.“]</ref> ===Välispoliitika=== [[File:Tõrvikurongkäik 2018 - Ruuben Kaalep.jpg|thumb|Ruuben Kaalep kõnelemas tõrvikurongkäigul (2018)]] Kaalep rõhutab, et igal rahval on loomulik õigus oma saatust ise määrata, sõltumata suurriikide huvidest või ideoloogilistest blokkidest. Tema käsitluses on see ühtlasi vastand nii lääne globalismile kui idapoolsele imperialismile. Kaalep peab oluliseks, et riigid tegutseksid vastastikuse austuse põhimõttel ega püüaks kehtestada oma väärtusi teistele rahvastele. Tema arvates on rahvusriik rahvusliku vabaduse kõrgeim vorm ning välispoliitika eesmärk peab olema selle iseseisvuse kaitse.<ref name="vaatenurka">[https://www.err.ee/1609371566/ruuben-kaalep-kolm-vaatenurka-sojale-ukrainas Ruuben Kaalep: kolm vaatenurka sõjale Ukrainas]. err.ee. 14.06.2024</ref> Kaalep peab Eesti välispoliitika üheks põhieesmärgiks põlisrahvaste õiguste ja enesemääramise põhimõtte toetamist kogu maailmas, eriti soome-ugri ja teiste Venemaa rahvaste seas.<ref name="vabaeuroopa">{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/arvamus/intervjuu/ruuben-kaalep-raadiole-vaba-euroopa-vaba-maailm-peab-naitama-et-venemaa-vaikerahvaid-pole-unustatud/ |pealkiri=Uued Uudised |vaadatud=2021-11-25 |arhiivimisaeg=2021-11-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211125042329/https://uueduudised.ee/arvamus/intervjuu/ruuben-kaalep-raadiole-vaba-euroopa-vaba-maailm-peab-naitama-et-venemaa-vaikerahvaid-pole-unustatud/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/108ddfd1-1b70-414b-bab4-7457a9c13035/ riigikogu.ee]</ref> Kaalep pooldab mittesekkumist kolmanda maailma konfliktidesse.<ref name="toom">[https://epl.delfi.ee/arvamus/ruuben-kaalep-yana-toomi-suuria-visiit-pole-eesti-vaenulik?id=75044415 Ruuben Kaalep: Yana Toomi Süüria-visiit pole Eesti-vaenulik]. [[Eesti Päevaleht]], 12.07.2016</ref><ref name="mali">[https://www.youtube.com/watch?v=obT8T1FrceU Ruuben Kaalep: Mali režiimi kuriteod ja tuareegide vabadusvõitlus]. Kõne Riigikogus, 4.11.2019</ref><ref name="soleimani">[https://epl.delfi.ee/arvamus/ruuben-kaalep-usa-otsus-tappa-soleimani-oli-rumal-kingitus-ajatolladele-ja-saudidele?id=88598605 Ruuben Kaalep: USA otsus tappa Soleimani oli rumal kingitus ajatolladele ja saudidele]. [[Eesti Päevaleht]], 9.01.2020</ref> Kolonialismi, [[Iraagi sõda]] ning [[2011. aasta Liibüa kodusõda|2011. aasta Liibüa kodusõtta]] sekkumist peab Kaalep lääneriikide rumalateks vigadeks. Kaalepi sõnul ei ole Euroopa ja Aasia kultuur teineteisest paremad ning Lääs ei saa ülejäänud maailmale pakkuda tsivilisatsiooni, demokraatiat või inimõigusi. Sekkumine on aga konflikte võimendanud ning seeläbi raskendanud ka immigratsioonikriisi Euroopas.<ref name="toom"/> Kaalep hääletas Riigikogus vastu Eesti sõdurite saatmisele [[Põhja-Mali konflikt]]i, leides, et Mali režiimi toetamine on vastuolus nii rahvaste enesemääramise põhimõtte kui ka inimõigustega.<ref name="mali"/> Kaalep toetab Kesk- ja Ida-Euroopa rahvusriikide koostööd, mida ta näeb vastukaaluna nii Venemaa imperialismile kui lääne tsentraliseerumisele. Selle piirkondliku koostöö keskmes on [[Ukraina]] toetamine tema võitluses suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse eest. [[Międzymorze|Intermariumi]] ideed käsitleb Kaalep kui rahvusriikide liitu, mis suudaks iseseisvalt tagada julgeoleku ja kujundada oma tuleviku.<ref name="vaatenurka"/> ===Demokraatia ja isikuvabadused=== Kaalep toetab siduvate [[rahvaalgatus]]te seadustamist<ref name="manipulaatoreid"/> ja valimissüsteemi reformi, mis kaotaks häälte ülekandemehhanismi.<ref name="telegram"/> Ta on kritiseerinud liigset [[esindusdemokraatia]]t ja avaldanud toetust [[otsedemokraatia]]le ning [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonnale]].<ref>[https://arvamus.postimees.ee/3137499/ruuben-kaalep-liialdamisest-ja-tasakaalukusest Ruuben Kaalep: liialdamisest ja tasakaalukusest]. Postimees, 27.03.2015</ref> Kaalepi hinnangul aitaks kogukondliku otsedemokraatia arendamine tugevdada Eesti demokraatiat. Ta leiab, et suureks paisutatud omavalitsustes on elanike otsustusõigus liialt nõrgenenud ning võim on inimestest võõrdunud. Kaalepi sõnul võiks rahvakoosolekutel olla vetoõigus kohalikku elu puudutavates küsimustes.<ref>[https://teataja.otepaa.ee/597OTnr7_11042024.pdf Otepää Teataja, 11.04.2024]</ref><ref>''[https://koiduaeg.ee/ruuben-kaalep-rahvakoosolekutel-peaks-olema-kohaliku-elu-kusimustes-vetooigus/ Ruuben Kaalep: rahvakoosolekutele tuleb anda vetoõigus kohaliku elu küsimustes]''. Koiduaeg, 12.04.2024</ref> Kaalep on korduvalt rõhutanud sõnavabaduse tähtsust ja leidnud, et see on liberaaldemokraatliku ideoloogia poolt rünnaku all. 2012. aastal avaldas ta sel põhjusel vastuseisu [[ACTA|ACTA-]]le, kritiseerides selle varjatud väljatöötamist, tsensuuri võimaldamist ja seeläbi internetivabaduste piiramist nii Euroopa Liidu kui suurfirmade poolt.<ref>[https://web.archive.org/web/20120124162724/http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/voltsimisvastasest-lepingust-kas-infosoja-algus-voi-lopp.d?id=63813970 Delfi]</ref> Kaalep on võtnud sõna [[vaenukõne]] seadustamise vastu, rõhutades, et Lääne-Euroopas kehtivad vihakõneseadused ei kuulu Eesti väärtusruumi. Eestile omased väärtused on Kaalepi arvates sõnavabadus, vaba poliitiline arutelu ja hea huumorimõistmine.<ref>[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202210261400?phrase=null&type=ALL#SND-18198779 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref> Vihakõneseadusega soovitakse Kaalepi arvates legaliseerida maailmavaateline diskrimineerimine. Samuti näeb ta ohtu sõnavabadusele interneti reguleerimise katsetes.<ref name="laanoja"/> Kaalepi arvates piirab liberalism sõnavabadust selleks, et vältida enda hävingut ideede vaba konkurentsi käigus. [[Kultuurimarksism]]i tõttu on ühiskonnas vastuvõetavate ideede peavool jäänud järjest kitsamaks.<ref>Ruuben Kaalep & August Meister. ''Rebirth of Europe''. Arktos 2020. Lk 30.</ref> Ta usub, et globalismi eesmärk on rajada inimkonna ühise teadvuse üle valitsev totalitaarne režiim, kus surutakse alla üksikisiku loov energia.<ref>Ruuben Kaalep & August Meister. ''Rebirth of Europe''. Arktos 2020. Lk 31–32.</ref> ===Haridussüsteem=== [[File:Ruuben.Kaalep.jpg|thumb|Ruuben Kaalep (2018)]] Kaalepi hinnangul peab isamaaline kasvatus tuginema sisemisele veendumusele ja kultuurilisele kogemusele, mitte pealesurumisele. Ta peab oluliseks rahvaluulet, ajaloolisi paiku, ja kriitilist mõtlemist arendavaid arutelusid.<ref name="telegram">[https://web.archive.org/web/20211125042329/https://www.telegram.ee/eesti/ekre-noortekogu-taunib-uut-maailmakorda EKRE noortekogu taunib Uut Maailmakorda]. Telegram</ref> Kaalep rõhutab laste sidet looduse ja rahvapärimusega,<ref name="lana">{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/arvamus/intervjuu/ruuben-kaalep-igal-eesti-lapsel-on-oigus-ules-kasvada-kokkupuutes-rahvaparimuse-ajaloo-puhapaikade-ja-kodumaa-loodusega/ |pealkiri=Ruuben Kaalep: igal Eesti lapsel on õigus üles kasvada kokkupuutes rahvapärimuse, ajaloo, pühapaikade ja kodumaa loodusega |vaadatud=2023-01-24 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124081333/https://uueduudised.ee/arvamus/intervjuu/ruuben-kaalep-igal-eesti-lapsel-on-oigus-ules-kasvada-kokkupuutes-rahvaparimuse-ajaloo-puhapaikade-ja-kodumaa-loodusega/ |url-olek=ei tööta }}</ref> vastandudes digikesksele haridusele, mis tema sõnul piirab loovust ja nõrgestab rahvuskultuuri. Tema sõnul tuleks lastele tagada kasvukeskkond, kus nad saavad kogeda kodumaa loodust ja kultuurilist järjepidevust.<ref>[https://issuu.com/konservatiividevabasona/docs/ekre_leht_8-9_2016 Konservatiivide Vaba Sõna] lk 6</ref><ref>{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/arvamus/ruuben-kaalep-uhiskonna-heaolu/ |pealkiri=Uued Uudised |vaadatud=2021-11-25 |arhiivimisaeg=2021-11-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211125042329/https://uueduudised.ee/arvamus/ruuben-kaalep-uhiskonna-heaolu/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20251109174250/https://www.ekre.ee/ruuben-kaalep-digioppe-ulekullus-kahjustab-laste-vaimset-arengut/ Ruuben Kaalep: digiõppe üleküllus kahjustab laste vaimset arengut]</ref> Kõrghariduses on Kaalep kritiseerinud Eesti ülikoolide rahvusvahelistumist ja välisüliõpilaste eelistamist, mis on tema arvates vastuolus rahvusülikooli ideega. Ta on hoiatanud, et selline suund viib kultuurilise juuretuseni, mis ohustab eesti keele ja rahvusliku haritlaskonna püsimist.<ref name="euroakadeemia">[https://tartu.postimees.ee/6479843/ruuben-kaalep-tartu-ulikool-pole-ometi-euroakadeemia Ruuben Kaalep: Tartu ülikool pole ometi Euroakadeemia]. Tartu Postimees, 17.12.2018</ref> Kaalep usub, et pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] on vasakpoolsed levitanud oma ideid ülikoolide ja meedia vahendusel ning seeläbi poliitikuid mõjutanud.<ref>[https://issuu.com/konservatiividevabasona/docs/ekre_leht_1_6_-2017_trykk Konservatiivide Vaba Sõna]. 1(6) / 2017, lk 13</ref> Tema hinnangul on sellel ideoloogial tugev mõju ka Eestis, kuna erialases karjääris loeb rohkem kolleegide heakskiit kui andekus.<ref name="kultuurjaelu">[http://kultuur.elu.ee/ke529_kaalep.htm Ruuben Kaalep: Ainult enda eest seistes jääme alles]. Kultuur ja Elu, nr 3, 2017</ref> ===Majanduspoliitika=== Kaalep toetab [[turumajandus]]t, kuid on kriitiline globaalse [[vabakaubandus]]e suhtes, rõhutades, et turumajandus ja [[kapitalism]] ei ole sünonüümid. Tema järgi ei saa majandust hinnata pelgalt kasumi ja kasvunäitajate põhjal – majandussüsteem peab teenima rahvuslikke, kultuurilisi ja ühiskondlikke eesmärke, mitte alluma rahvusvahelistele korporatsioonidele ega finantsinstitutsioonidele. Kaalep pooldab õiglast vabaturumajandust, mis toetab kultuuri püsimist ja inimeste seotust oma maaga.<ref name="kapitalism">Ruuben Kaalep. ''[https://koiduaeg.ee/turumajandus-ja-kapitalism-ei-ole-sunonuumid/ Turumajandus ja kapitalism ei ole sünonüümid]''. Koiduaeg, 9.09.2023.</ref> Kaalep kritiseerib võlapõhist rahasüsteemi, mis võimaldab pankadel luua raha laenamise teel ning tema hinnangul teenida kasumit ühiskonna ja rahvuslike huvide arvelt. Kaalep peab rahasüsteemi olemuselt [[Avalik hüvis|avalikuks hüveks]] ning näeb välismaiste pankade domineerimises ohtu Eesti suveräänsusele.<ref name="kapitalism"/> Ta leiab, et läänemaailma [[Keskpank|keskpangad]] on sattunud finantssektori mõju alla, mille tulemusena on rahanduspoliitika muutunud suurpankade huve teenivaks. Ta on [[Euroopa võlakriis]]i põhjustamises süüdistanud panganduskontserne, kes andsid [[Kreeka]]le ja [[Itaalia]]le varjatud laene.<ref name="laenuplaan">[https://epl.delfi.ee/arvamus/ruuben-kaalep-euroopa-laenuplaan-on-pankade-hiigelskeem?id=90062577 Ruuben Kaalep: Euroopa laenuplaan on pankade hiigelskeem]. [[Eesti Päevaleht]], 4.06.2020</ref> Kaalep näeb vajadust otsida alternatiive võlapõhisele süsteemile ning toetab sõltumatuid ja detsentraliseeritud valuutavorme, mis võimaldaksid inimestel arveldada väljaspool pankade kontrolli.<ref>[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202202161400?phrase=null&type=ALL#SND-14507517 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref> == Poliitiline tegevus (2010–2019) == [[Fail:HirveparkEKRE.jpg|pisi|Ruuben Kaalep, [[Henn Põlluaas]] ja [[Sten-Hans Vihmar]] Hirvepargi mälestusmiitingul 23. augustil 2010.]] Teismelisena liitus Kaalep [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumise]] ja [[Eesti Leegioni Sõprade Klubi]]ga, suheldes vabadusvõitlejate ja veteranidega, keda ta on nimetanud tõrviku edasiandjateks noorele põlvkonnale.<ref name="lana"/><ref name="ekre"/><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=GUrxDTO-vqQ&t=156 PÕHJATÄHT: Ruuben Kaalep võtab kokku oma senise teekonna poliitikas]</ref> 17-aastaselt valiti ta Eesti Rahvusliku Liikumise juhatusse.<ref>[https://web.archive.org/web/20120214042338/http://www.rahvuslikliikumine.ee/index.php?page=erli-juhiks-valiti-aivar-koitla ERLi juhiks valiti Aivar Koitla]</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/63940007/rahvuslik-liikumine-paneb-rahvaliiduga-leivad-uhte-kappi Rahvuslik liikumine paneb Rahvaliiduga leivad ühte kappi]. Delfi</ref> 2011. aastal osales ta "[[Ühinenud üksikkandidaadid|Ühinenud üksikkandidaatide]]" valimiskampaanias [[2011. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] ajal<ref name="lana"/> ja juhtis mitmeid rahvuslikke mälestusüritusi.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=aeA3gB5IZ5A youtube.com]</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=q9yOxApaulw youtube.com]</ref> [[Martin Helme]] sõnul avaldas Kaalepi küpsus ja enesekindlus talle muljet.<ref>Martin Helme eessõna raamatus: Ruuben Kaalep. ''Uus rahvuslik ärkamine''. Päidla 2021. Lk 5.</ref> Ruuben Kaalep oli üks [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] (EKRE) idee loojaid ja asutajaid.<ref name="sakala"/> Erakond sündis 24. märtsil 2012 [[Põltsamaa]]l toimunud kongressil, kus Eesti Rahvuslik Liikumine ja [[Eestimaa Rahvaliit]] ühinesid. Asutamiskongressil valiti Kaalep ka erakonna juhatusse.<ref>{{Netiviide |url=http://www.ekre.ee/erakond/juhatus/ |pealkiri=ekre.ee |vaadatud=2012-07-29 |arhiivimisaeg=2013-08-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130829001603/http://www.ekre.ee/erakond/juhatus/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli EKRE juhatuse liige aastail 2012–2015 ja 2017–2019 ning pikaaegne erakonna volikogu liige{{efn|2015–2016 ja 2016–2023}}. Samuti oli Kaalep EKRE Tartumaa ringkonna{{efn|2012–2014. EKRE Tartu linna ja maakonna ringkonnad eraldati 2014}} ja Tartu linna ringkonna{{efn|2014–2015 ja 2016–2019}} aseesimees ning Tartu ringkonna juhatuse liige{{efn|2020–2021}}. Lisaks oli ta aastail 2018–2022 EKRE välispoliitika toimkonna juhataja.<ref name="ekre"/> Esimest korda kandideeris Kaalep 20-aastaselt [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalikel valimistel]]. Ta oli Tartus EKRE nimekirja 3. number<ref>[http://info.kov2013.vvk.ee/kandidaadid/?code=0795 Tartu Linnavolikogu kandidaatide koondnimekiri]</ref> ja sai 30 häält (oma nimekirja paremuselt 8. tulemus). Keegi EKRE kandidaatidest neil valimistel Tartus linnavolikokku ei pääsenud.<ref>[http://kov2013.vvk.ee/detailed_0795.html Valimistulemus valdades ja linnades, Tartu linn]</ref> Kaalep korraldas valimiskampaaniat koos EKRE noortekogu liikmetega, kellest Tartus kandideeris veel neli.<ref name="lana"/> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Ruuben Kaalep EKRE nimekirja 4. numbrina [[Valimisringkond nr 10|Valimisringkonnas nr 10]] ([[Tartu]]).<ref>[http://rk2015.vvk.ee/kandidaadid/10/ Kandidaadid, Tartu linn]</ref> 21-aastaselt oli Kaalep üks neljast nende valimiste kõige nooremast kandidaadist üle Eesti (kõik neli kuulusid EKREsse).<ref>{{Netiviide |url=https://sininearatus.ee/2015/02/14/neli-noorimat-kandidaati-eesti-vajab-rahvusmeelset-poliitikat/ |pealkiri=Neli noorimat kandidaati: Eesti vajab rahvusmeelset poliitikat |vaadatud=2023-01-24 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124081339/https://sininearatus.ee/2015/02/14/neli-noorimat-kandidaati-eesti-vajab-rahvusmeelset-poliitikat/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta kogus 102 häält (EKRE nimekirja 7. tulemus) ja valituks ei osutunud.<ref>[http://rk2015.vvk.ee/detailed-10.html Detailne hääletamistulemus, valimisringkond nr 10]</ref> ===Sinine Äratus=== {{Vaata|Sinine Äratus}} [[Pilt:Sinise Äratuse tõrvikurongkäik.jpg|thumb|Esimene vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik 2014. aastal, Kaalep vasakul]] Ruuben Kaalep oli üks seitsmest EKRE noorteliikumise Sinise Äratuse asutajast 30. novembril 2012.<ref name="rituaal">{{Netiviide |url=https://sininearatus.ee/2016/12/01/sinise-aratuse-loomispaeva-rituaal-keskendus-eestlaste-vagevale-tulevikule/ |pealkiri=Sinise Äratuse loomispäeva rituaal keskendus eestlaste vägevale tulevikule |vaadatud=2023-01-18 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124102911/https://sininearatus.ee/2016/12/01/sinise-aratuse-loomispaeva-rituaal-keskendus-eestlaste-vagevale-tulevikule/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kaalep oli Sinise Äratuse esimees aastail 2013–2014 ja 2016–2019 ning juhatuse liige 2012–2020 ja 2021–2022.<ref name="ekre"/> Sinise Äratuse esimehena algatas Kaalep [[vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik|vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigu]] traditsiooni ja oli pikka aega üks selle juhte.<ref name=Trollija/><ref>{{Netiviide |url=https://sininearatus.ee/2013/12/11/sinine-aratus-valmistame-eestit-ette-uueks-rahvuslikuks-arkamiseks/ |pealkiri=Sinine Äratus: Valmistame Eestit ette uueks rahvuslikuks ärkamiseks |vaadatud=2023-01-18 |arhiivimisaeg=2023-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230329042449/https://sininearatus.ee/2013/12/11/sinine-aratus-valmistame-eestit-ette-uueks-rahvuslikuks-arkamiseks/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://sininearatus.ee/2014/02/25/rahvuslik-noorteliikumine-korraldas-tallinnas-torvikurongkaigu/ |pealkiri=Rahvuslik noorteliikumine korraldas Tallinnas tõrvikurongkäigu |vaadatud=2023-01-18 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124102913/https://sininearatus.ee/2014/02/25/rahvuslik-noorteliikumine-korraldas-tallinnas-torvikurongkaigu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Delfi (portaal)|Delfi]] on Kaalepit nimetanud Sinise Äratuse peaideoloogiks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/74696693/ekre-toetab-kaalepit-kui-eestis-peaks-kunagi-elama-teist-nahavarvi-mentaalsuse-kommete-ja-religiooniga-rahvas-siis-ei-ole-nad-enam-eestlased EKRE toetab Kaalepit: kui Eestis peaks kunagi elama teist nahavärvi, mentaalsuse, kommete ja religiooniga rahvas, siis ei ole nad enam eestlased]</ref> 2023. aastal valiti Kaalep Sinise Äratuse auesimeheks.<ref>[https://koiduaeg.ee/sinine-aratus-valis-esimeheks-kahro-auesimeheks-kaalepi/ Sinine Äratus valis esimeheks Kahro, auesimeheks Kaalepi]</ref> Juunis 2016 esitas Ruuben Kaalep [[Jaak Madison]]i kohta kaebuse EKRE aukohtule, heites Madisonile ette äsja Sinise Äratuse esimeheks valitud Melvin Ohtla survestamist. Hiljem võttis Kaalep avalduse tagasi.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/madison-aukohtule-esitas-minu-kohta-avalduse-ruuben-kaalep-suudistades-mind-kriminaalse-taustaga-ohtla-survestamises?id=74914413 Madison: aukohtule esitas minu kohta avalduse Ruuben Kaalep, süüdistades mind kriminaalse taustaga Ohtla survestamises]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 27.06.2016</ref><ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kirjavahetus-sinise-aratuse-meililistis-madison-oli-esimeheks-valitud-ohtla-kriminaalkaristusest-teadlik-ja-tema-kohta-on-tehtud-avaldus-ekre-aukohtul?id=74913299 Kirjavahetus Sinise Äratuse meililistis: Madison oli esimeheks valitud Ohtla kriminaalkaristusest teadlik ja tema kohta on tehtud avaldus EKRE aukohtule]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 27.06.2016</ref> Järgnevalt esitasid Madison ja neli noortekogulast erakonna juhatusele avalduse Kaalepi Sinisest Äratusest väljaviskamiseks. Kaalepit süüdistati "liigselt meelemürke manustanuna" Tartu lõbustusasutustes turistidele [[Hitler]]i kui väejuhi ülistamises (teadlase [[Peeter Espak]]i juuresolekul). Ka Madison võttis hiljem oma avalduse tagasi.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekre-noortekogulased-paluvad-ruuben-kaalepi-valjaviskamist-ta-joob-ja-kiidab-turistidele-purjus-peaga-hitlerit?id=74916565 EKRE noortekogulased paluvad Ruuben Kaalepi väljaviskamist: ta joob ja kiidab turistidele purjus peaga Hitlerit]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 28.06.2016</ref><ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/purjuspai-turistidele-hitlerit-kiitnud-ruuben-kaalep-jaab-ekre-liikmeks?id=75288863 Purjuspäi turistidele Hitlerit kiitnud Ruuben Kaalep jääb EKRE liikmeks]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 09.08.2016</ref> Kaalep ütles, et tal pole kombeks Hitlerit kiita ja ta lihtsalt arvab, et Hitler oli hea [[Strateegia|strateeg]].<ref name="hitler"/> Mõni kuu hiljem, kui alates juulist Sinist Äratust juhtinud Triin Kuusk teatas soovist isiklikel põhjustel ajutiselt aktiivsest poliitikast taanduda, valiti Kaalep taas kord Sinise Äratuse esimeheks. Ta teatas, et kavatseb veel enam tihendada koostööd erakonna ja noorteliikumise vahel, sest rahvuslased ei saa endale lubada killustumist.<ref>{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/sinise-aratuse-uueks-juhiks-sai-ruuben-kaalep/ |pealkiri=Sinise Äratuse uueks juhiks sai Ruuben Kaalep |vaadatud=2023-01-24 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124081333/https://uueduudised.ee/uudis/eesti/sinise-aratuse-uueks-juhiks-sai-ruuben-kaalep/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Välissuhtlus=== Kaalepil on olnud oluline roll EKRE välissuhtluses. Aastal 2013 osales ta Sinise Äratuse liikmena [[Läti leegionäride päev]]al ja Läti iseseisvuspäeva tõrvikurongkäigul ning suhtles [[Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK"|Rahvusliku Liidu "Kõik Läti eest!"]] juhtidega. Nende kaudu sõlmis Kaalep EKRE poolt ametlikud sidemed nii Läti kui Leedu erakondadega.<ref name="vastupanu"/> 23. augustil 2013 allkirjastasid [[Mart Helme]] ja Kaalep Lätis [[Bauska]]s kolme Balti rahvusliku erakonna ühisdeklaratsiooni, mille teksti üks autoreid oli Kaalep.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ekre.ee/bauska-deklaratsioon/ |pealkiri=Bauska deklaratsioon |vaadatud=2023-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124102914/https://www.ekre.ee/bauska-deklaratsioon/ |arhiivimisaeg=2023-01-24 |url-olek=ei tööta}}</ref> Kaalep on korduvalt osalenud iseseisvuspäeva tõrvikurongkäikudel nii Riias kui Vilniuses<ref>{{Netiviide |url=https://sininearatus.ee/2018/11/23/sinine-aratus-lati-100-aastapaeva-torvikurongkaigul/ |pealkiri=Sinine Äratus Läti 100. aastapäeva tõrvikurongkäigul |vaadatud=2023-01-24 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124081332/https://sininearatus.ee/2018/11/23/sinine-aratus-lati-100-aastapaeva-torvikurongkaigul/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://sininearatus.ee/2019/11/19/18-novembril-toimus-lati-iseseisvuspaeva-torvikurongkaik-kus-osales-ka-sinine-aratus/ |pealkiri=18. novembril toimus Läti iseseisvuspäeva tõrvikurongkäik, kus osales ka Sinine Äratus |vaadatud=2023-01-24 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124081335/https://sininearatus.ee/2019/11/19/18-novembril-toimus-lati-iseseisvuspaeva-torvikurongkaik-kus-osales-ka-sinine-aratus/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ning tema kaudu on iseseisvuspäeva tõrvikurongkäigu idee liikunud Eestist Leetu. 2020. aastal nimetati ta Leedu etnofuturistliku noorteliikumise [[Kryptis]] auliikmeks.<ref name="leedu">{{Netiviide |url=https://sininearatus.ee/2020/02/17/ruuben-kaalep-kohtus-leedu-rahvuslastega-ja-osales-vilniuse-torvikurongkaigul/ |pealkiri=Ruuben Kaalep kohtus leedu rahvuslastega ja osales Vilniuse tõrvikurongkäigul |vaadatud=2023-01-24 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124081335/https://sininearatus.ee/2020/02/17/ruuben-kaalep-kohtus-leedu-rahvuslastega-ja-osales-vilniuse-torvikurongkaigul/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kaalep aitas 2014. aastal vahendada EKRE sidemeid euroskeptilise [[Suurbritannia Iseseisvuspartei]]ga (UKIP).<ref>Ruuben Kaalep. ''Uus rahvuslik ärkamine''. Päidla 2021. Lk 141.</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.vnl.ee/print.php?id=8903&src=1 |pealkiri=''Virumaa Nädalaleht'' |vaadatud=2022-08-14 |arhiivimisaeg=2022-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220814111937/https://www.vnl.ee/print.php?id=8903&src=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on avalikult toetanud UKIPi liidrit [[Nigel Farage]]'i ja tema seisukohti Euroopa Liidu reformimise ning rahvusliku suveräänsuse kaitsel.<ref>Delfi. [https://www.delfi.ee/artikkel/68882167/ruuben-kaalep-eesti-peab-avama-silmad-euroopa-aarmuslaste-ja-venemaa-suhtes Ruuben Kaalep: Eesti peab avama silmad Euroopa äärmuslaste ja Venemaa suhtes].</ref> Mais 2016 osales Kaalep EKRE ja Sinise Äratuse esindajana [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Tennessee]]<ref>[https://www.amren.com/2016-ar-conference/ amren.com]</ref> osariigis konverentsil, mille korraldas ajakiri [[American Renaissance]].<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekre-poliitik-esines-usas-rassistide-konverentsil-ja-tegi-ettepaneku-luua-valgete-rahvusriigid?id=74618321 EKRE poliitik esines USAs rassistide konverentsil ja tegi ettepaneku luua valgete rahvusriigid]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 29.05.2016</ref><ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekre-portaal-viitab-rassismisuudistust-torjudes-tuntud-usa-rassistile-antisemiidile-ja-vandenouteoreetikule?id=74676097 EKRE portaal viitab rassismisüüdistust tõrjudes tuntud USA rassistile, antisemiidile ja vandenõuteoreetikule]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 30.05.2016</ref><ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ruuben-kaalep-rassistide-konverentsi-tagasisidest-loomulikult-hairis-erakonda-et-delfi-seda-uritust-otseselt-rassistlikuks-nimetas?id=74699881 Ruuben Kaalep rassistide konverentsi tagasisidest: loomulikult häiris erakonda, et Delfi seda üritust otseselt rassistlikuks nimetas]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 29.05.2016</ref><ref>[https://www.postimees.ee/3712665/ekre-poliitik-tutvustas-usas-eestit-kui-uht-viimast-valget-riiki-maailmas EKRE poliitik tutvustas USAs Eestit kui üht viimast valget riiki maailmas]. [[Postimees]], 29.05.2016</ref> Kaalep oli 22-aastaselt konverentsi kõigi aegade noorim kõneleja ning käsitles rahvusidentiteedi seoseid kodupaigaga ja Euroopa rahvuslaste koostööd.<ref>{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/american-renaissance-kujunes-ulemaailmseks-rahvuslaste-kokkutulekuks/ |pealkiri=American Renaissance kujunes ülemaailmseks rahvuslaste kokkutulekuks |vaadatud=2023-01-18 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124102911/https://uueduudised.ee/uudis/eesti/american-renaissance-kujunes-ulemaailmseks-rahvuslaste-kokkutulekuks/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Samuti on ta olnud Tallinnas toimuva rahvusvahelise konverentsi Etnofutur algataja ja korraldaja. Alates 2017. aastast on konverents toonud Eestisse esinejaid mitmest riigist, sealhulgas Ungarist, Leedust, Soomest, Ukrainast, Fääri saartelt ja Ameerika Ühendriikidest.<ref name="interregnum">[https://interregnum-intermarium.tumblr.com/post/183139437749/national-corps-attended-etnofutur-iii-conference National Corps attended Etnofutur III conference in Tallinn (Conference Report)]</ref><ref name=Jäljerada>[https://ekspress.delfi.ee/kuum/riigikogusse-valitud-ruuben-kaalepi-natslik-ja-antisemiitlik-jaljerada-on-lai-nagu-lasnamae-kanal?id=85780205 Riigikogusse valitud Ruuben Kaalepi natslik ja antisemiitlik jäljerada on lai nagu Lasnamäe kanal]. [[Eesti Ekspress]], 03.04.2019</ref><ref name=Juhus>[https://ekspress.delfi.ee/kuum/koik-on-uks-suur-juhus-ehk-kuidas-ruuben-kaalep-jatkab-antisemitismi-oigustamist?id=85812669 Kõik on üks suur juhus! Ehk kuidas Ruuben Kaalep jätkab antisemitismi õigustamist]. [[Eesti Ekspress]], 04.04.2019</ref> ===Tegevus Tartu linnavolikogu liikmena=== [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta KOV valimistel]] oli Ruuben Kaalep Tartus EKRE nimekirjas 2. kandidaat<ref>[https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=793 Kandidaadid, Tartu linn]</ref> ja valiti 189 häälega (EKRE nimekirja 3. tulemus) [[Tartu linnavolikogu|linnavolikokku]].<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0793 Valimistulemus valdades ja linnades, Tartu linn]</ref> Kaalep kuulus [[Tartu linnavolikogu]]sse aastail 2017–2019. Ta oli linnavolikogu hariduskomisjoni ja põhimääruskomisjoni liige.<ref name="ekre"/> 2017. aastal oli Kaalep EKRE kandidaat Tartu abilinnapea ja linnavolikogu esimehe kohale.<ref name="tramm">{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-ullatab-tartus-varskete-ideedega-trammiliiklus-joeturism-vaateratas-vaata-kogu-programmi/ |pealkiri=EKRE üllatab Tartus värskete ideedega: trammiliiklus, jõeturism, vaateratas |vaadatud=2023-01-18 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124102913/https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-ullatab-tartus-varskete-ideedega-trammiliiklus-joeturism-vaateratas-vaata-kogu-programmi/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/gpunid/G2C39484C46EB8DF1C22581D20025CF97 Tartu linnavolikogu istungi protokoll 7.11.2017]</ref> Kaalep nimetas oma eesmärgina linnavolikogus Tartu tartulikkuse ja eestilikkuse säilitamist ning prioriteetidena haridust, demograafiat ja rahvuskultuuri.<ref name="tramm"/> Ta oli vastu linna üldplaneeringule, mida nimetas plaanimajanduslikuks ja mis tema hinnangul võimaldab rohealade täisehitamist. Kaalep esitas idee linnasisese rööbastranspordi (kiirtrammi) rajamiseks [[Tartu sadamaraudtee]] koridori.<ref name="üldplaneeringu"/> Ta seisis vastu Tartu Ülikooli rahvusvahelistumisele ja sattus sel teemal hariduskomisjonis sõnelusse [[Marju Lauristin]]iga.<ref name="euroakadeemia"/> ===Skandaalid=== Juunis 2018 saatis Kaalep pseudonüümi all [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]] ühisesesse arvamusveebi artikli, mille autoriks oli kujuteldav Tartu Ülikooli tudeng Bert Valter. Kaalepi sõnul oli tegemist ajakirjandusliku eksperimendiga, mille eesmärk oli tõestada, et [[liberaaldemokraatia|liberaaldemokraatlik]] tekst, mis esitab EKRE suhtes liialdatud süüdistusi, avaldatakse kriitikata. Artiklisse peitis ta sõnumeid nagu "mina olen Ruuben Kaalep" ja "Eesti Päevaleht on loll", mida sai kokku lugeda ühe lõigu lausete esimestest tähtedest.<ref name=Valenimi>[https://epl.delfi.ee/eesti/ekre-noortekogu-juht-kirjutas-eesti-paevalehe-veebis-valenime-all?id=85043401 EKRE noortekogu juht kirjutas Eesti Päevalehe veebis valenime all]. [[Eesti Päevaleht]], 17.01.2019</ref> 2019. aasta valimiskampaania ajal tunnistas Kaalep eksperimendi toimumist, kuid lükkas tagasi väited, nagu haldaks ta sotsiaalmeedias trollikontosid avaliku arvamuse mõjutamiseks.<ref name="sander">Sander Punamäe. [https://www.postimees.ee/6500404/sinise-aratuse-esimees-ruuben-kaalep-tunnistab-sotsiaalmeedias-trollimist-mina-olengi-bert-valter "Sinise Äratuse esimees Ruuben Kaalep tunnistab sotsiaalmeedias trollimist: mina olengi Bert Valter"] Postimees, 16. jaanuar 2019 (vaadatud 16.01.2019)</ref><ref name=Trollid>[https://leht.postimees.ee/6500092/trollid-manipuleerisid-ka-paevalehe-arvamusrubriigis Trollid manipuleerisid ka päevalehe arvamusrubriigis]. [[Postimees]], 16.01.2019</ref><ref name="otse">[https://www.postimees.ee/6544417/ruuben-kaalep-saates-otse-postimehest-rassism-on-minu-jaoks-sisutuhi-soimusona Ruuben Kaalep saates «Otse Postimehest»: rassism on minu jaoks sisutühi sõimusõna]</ref> Ajakirjanikud [[Martin Laine]] ja [[Mikk Salu]] on Kaalepit meedias seostanud natsismi ja antisemitismiga, viidates tema välismaistele sidemetele ja sotsiaalmeedias jagatud interneti[[meem]]idele. Kaalep on neid süüdistusi eitanud, nimetades osa tõlgendusi meediapoolseks liialduseks ja väites, et tema kriitika on suunatud üksikute isikute, mitte rahvuste vastu.<ref name=Jäljerada/><ref name=Juhus/><ref>Martin Laine. ''[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120101056/ruuben-kaalep-ja-tema-valge-kolmnurkse-mutsiga-sobrad-ulevaade-riigikogu-liikme-lavapartneritest Ruuben Kaalep ja tema valge kolmnurkse mütsiga sõbrad: ülevaade riigikogu liikme lavapartneritest]''</ref> Samuti on Kaalepit süüdistatud Tartu [[Zavood]]i baaris natsitervituste hüüdmises, mida ta on nimetanud alusetuks laimuks.<ref name="otse"/><ref>[https://tartu.postimees.ee/6538041/tartu-kultusbaari-omanik-kinnitab-natsitervitusi-karjunud-ruuben-kaalep-pole-nende-juurde-teretulnud Tartu kultusbaari omanik kinnitab: natsitervitusi karjunud Ruuben Kaalep pole nende juurde teretulnud]. [[Tartu Postimees]], 05.03.2019</ref><ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/linnalegend-osutus-toeks-varske-saadik-on-teretulnud-toompeal-kuid-mitte-pubis-zavood?id=85511163 Linnalegend osutus tõeks: värske saadik on teretulnud Toompeal, kuid mitte pubis Zavood]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 05.03.2019</ref> 2019. aastal kajastasid mitmed väljaanded, et Kaalep nimetab end oma Twitteri-profiilil soomeugrilaste ülemvõimu pooldajaks.<ref>[https://www.nytimes.com/2019/05/16/world/europe/marine-le-pen-selfie-gesture.html Marine Le Pen Denies Making White Power Gesture in Selfie]</ref><ref>[https://www.baltictimes.com/estonian_mep_madison__right-wing_extremism_is_relative/ Estonian MEP Madison: Right-wing extremism is relative]</ref> 2018. ja 2019. aastal sattus Kaalep EKRE Tartu ringkonnas vastasseisu [[Indrek Särg|Indrek Särjega]], mille tulemusel visati Särg erakonnast välja.<ref name=Reportaaž>[https://www.err.ee/949299/reportaaz-kuidas-ma-tartu-ekrelaste-protestikogunemisel-kaisin Reportaaž: kuidas ma Tartu ekrelaste protestikogunemisel käisin]. [[ERR]], 05.06.2019</ref><ref name=Allorg>[https://www.err.ee/946926/helme-kahe-nadala-eest-tartus-sellise-allorganisatsiooniga-laheme-vastu-katastroofile Helme kahe nädala eest Tartus: sellise allorganisatsiooniga läheme vastu katastroofile]. [[ERR]], 29.05.2019</ref><ref name="parteikoosolek">[https://epl.delfi.ee/artikkel/120202286/meenutas-sovetlikku-parteikoosolekut-kohtus-lahati-liikme-valja-viskamisega-paadinud-ekre-tartu-piirkonna-juhi-valimisi Eesti Päevaleht]</ref><ref name=Monotükk>[https://epl.delfi.ee/uudised/ekre-st-valja-heidetud-indrek-sarje-monotukk-loppes-plaaniga-luua-uus-erakond?id=86441657 EKRE-st välja heidetud Indrek Särje monotükk lõppes plaaniga luua uus erakond]. [[Eesti Päevaleht]], 06.06.2019</ref><ref>[https://tartu.postimees.ee/7217804/indrek-sarje-ja-ekre-esimene-kohtuistung-jai-luhikeseks Indrek Särje ja EKRE esimene kohtuistung jäi lühikeseks]</ref> 2019. aasta kevadel Riigikogu ametivande andmisel näitas Kaalep OK-käemärki, mida osa meediast tõlgendas viitena valgete ülemvõimule.<ref>[[Mihkel Kunnus]]. [https://epl.delfi.ee/arvamus/mihkel-kunnus-mis-on-ruuben-kaalepi-tehtud-kaemargi-tegelik-tahendus?id=85826973 Mihkel Kunnus: mis on Ruuben Kaalepi tehtud käemärgi tegelik tähendus?]. [[Eesti Päevaleht]], 05.04.2019</ref><ref>[https://www.postimees.ee/6561505/ruuben-kaalep-rassistlikuks-peetavast-kaemargist-see-on-hea-tuju-mark Ruuben Kaalep rassistlikuks peetavast käemärgist: see on hea tuju märk]. [[Postimees]], 04.04.2019</ref><ref>[[Aimar Ventsel]]. [https://ekspress.delfi.ee/areen/paremaarmuslaste-salamargid-jatavad-voimaluse-suudistustele-vastata-suutute-silmadega-tekitate-probleemi-tuhjalt-kohalt?id=86567385 Paremäärmuslaste salamärgid jätavad võimaluse süüdistustele vastata süütute silmadega: „Tekitate probleemi tühjalt kohalt!“]. [[Eesti Ekspress]], 03.07.2019</ref> Kaalepi sõnul oli tegu positiivse emotsiooni märgiga, mida tema sõpruskond kasutab tavaliselt hea tuju väljendamiseks.<ref name="laanoja"/> Hiljem ministrivande andmisel tegid sama žesti ka [[Martin Helme|Martin]] ja [[Mart Helme]],<ref>[https://www.err.ee/934745/ametivannete-andmisega-kaasnesid-riigikogus-zestid-ja-apardu Ametivannete andmisega kaasnesid riigikogus žestid ja äpardused]. [[ERR]], 29.04.2019</ref> mida mitmed kommentaatorid tõlgendasid teadliku trollimisena.<ref>[https://www.err.ee/939945/professor-ekre-liikmed-trollivad-teadlikult Professor: EKRE liikmed trollivad teadlikult]. [[ERR]], 16.05.2019</ref> Maikuus tegi Kaalep koos Eestis visiidil käinud [[Prantsusmaa]] poliitiku [[Marine Le Pen]]iga [[selfi]], kus mõlemad näitasid OK-märki, ja postitas selle oma sotsiaalmeediakontole. Pärast visiiti palus Le Peni meeskond foto Kaalepi Facebooki lehelt eemaldada. Juhtum pälvis laialdast rahvusvahelist kajastust Euroopa ja Ameerika meedias.<ref>[https://arvamus.postimees.ee/6686163/ekre-troll-tombas-le-peni-lohku EKRE troll tõmbas Le Peni lohku]. [[Postimees]], 18.05.2019</ref><ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/le-pen-teatas-et-lasi-foto-ruuben-kaalepiga-kohe-eemaldada-kui-sai-teada-mida-tahendab-hea-tuju-mark?id=86213287 Le Pen teatas, et lasi foto Ruuben Kaalepiga kohe eemaldada, kui sai teada, mida tähendab „hea tuju märk”]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 15.05.2019</ref><ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2019/05/16/madison-kaalepist-edaspidi-valime-keda-kohtumistele-lubada Madison: vabandasin Le Peni meeskonna ees Ruuben Kaalepi nimel]. [[Äripäev]], 16.05.2019</ref> ==Tegevus XIV Riigikogu liikmena (2019–2023)== [[File:Ruuben Kaalep.jpg|thumb|150px|Ruuben Kaalep (2019)]] [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai Kaalep [[Valimisringkond nr 10|10. valimisringkonnas]] 566 häält ning osutus kompensatsioonimandaadiga valituks.<ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html Valitud Riigikogu liikmed]</ref><ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-10-voting-result.html Detailne hääletamistulemus, valimisringkond nr 10]</ref> Kaalepist sai XIV Riigikogu noorim liige ja esimene ametivande andnud [[Riigikogu]] liige, kes on sündinud pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] (samasse Riigikogu koosseisu valitud [[Vladimir Svet]] loobus mandaadist).{{lisa viide}} [[XIV Riigikogu|Riigikogus]] oli ta sõnavabaduse toetusrühma esimees.<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/9f456e9c-54ed-422d-94f6-28d095e633dc/S%C3%B5navabaduse%20toetusr%C3%BChm |pealkiri=Sõnavabaduse toetusrühm |vaadatud=2019-05-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190514155522/https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/9f456e9c-54ed-422d-94f6-28d095e633dc/S%C3%B5navabaduse%20toetusr%C3%BChm |arhiivimisaeg=2019-05-14 |url-olek=ei tööta}}</ref> Ta oli ka Vabadusvõitlejate ja represseeritute toetusrühma, Esindamata Rahvaste Organisatsiooni toetusrühma, Riigikogu innovatsiooni toetusrühma, Otsedemokraatia toetusrühma, Avalikult Rail Balticust toetusrühma, Rahvusriikide Euroopa Liidu toetusrühma, Haapsalu raudtee taastamise toetusrühma, Tiibeti toetusrühma, Setomaa toetusrühma ja Eesti metsavendluse traditsiooni hoidmise toetusrühma liige.<ref name="riigikogu">[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/922950a5-def3-480f-8655-6037d2a97db5/Ruuben-Kaalep Riigikogu liikmed, Ruuben Kaalep]</ref> Riigikogu liikmena oli Kaalep üks [[Estonia katastroof|Estonia laevahuku]] uurimise toetusrühma asutajaid ja uue uurimise algatajaid.<ref name="laanoja"/><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1013288/video-ratas-ja-reinsalu-hakkame-dokumentaali-uue-info-pohjal-taas-estonia-vrakki-uurima Ratas ja Reinsalu: hakkame dokumentaali uue info põhjal taas Estonia vrakki uurima]</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-moodustasid-estonia-laevahuku-uurimise-toetusruhma/ |pealkiri=Riigikogu liikmed moodustasid Estonia laevahuku uurimise toetusrühma |vaadatud=2023-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230605054224/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-moodustasid-estonia-laevahuku-uurimise-toetusruhma/ |arhiivimisaeg=2023-06-05 |url-olek=ei tööta}}</ref><ref>[https://www.postimees.ee/7128407/riigikogu-liikmed-moodustasid-estonia-laevahuku-uurimise-toetusruhma Riigikogu liikmed moodustasid Estonia laevahuku uurimise toetusrühma]</ref> Ta nõudis selgust kadunud tuukrivideote, võimalike relvavedude ning väidetavalt pääsenud meeskonnaliikmete saatuse kohta.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=O90KxBfILPw?si=f1-R-aP9rakPSWtN&t=2667 Estonia laevahuku uurimise toetusrühma koosolek, 15.02.2022]</ref> ===Tegevus väliskomisjoni liikmena=== {{Vaata|Riigikogu avaldus Venemaa põlisrahvaste toetuseks}} Kaalep oli [[Riigikogu väliskomisjon]]i liige 18. aprillist 2019 kuni 19. oktoobrini 2022.<ref name="xiv">[https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/xiv-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/ XIV Riigikogu liikmed]</ref> Ta sõnastas oma eesmärkidena [[Międzymorze|Intermariumi]] riikidevaheliste sidemete tugevdamise ning põlisrahvaste enesemääramisõiguse toetamise rahvusvahelisel tasandil.<ref name="laanoja"/> 2019. aasta kevadel väitis Kaalep, et [[Jüri Ratase teine valitsus]] on kokku leppinud loobuda [[Eesti-Venemaa piirileping]]u esitamisest Riigikogule ratifitseerimiseks, nimetades seda EKRE poliitiliseks võiduks.<ref>[https://www.err.ee/936788/kaalep-kokkuleppe-jargi-eesti-vene-piirilepingut-ratifitseerima-ei-hakata Kaalep: kokkuleppe järgi Eesti-Vene piirilepingut ratifitseerima ei hakata]. ERR</ref> Kaalep osales väliskomisjoni liikmena ametlikel visiitidel [[Prantsusmaa]]l,<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/valiskomisjon-et-et/valiskomisjon-arutab-visiidil-prantsuse-kolleegidega-euroopa-tuleviku-teemadel/ |pealkiri=Väliskomisjon arutab visiidil Prantsuse kolleegidega Euroopa tuleviku teemadel |vaadatud=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124081330/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/valiskomisjon-et-et/valiskomisjon-arutab-visiidil-prantsuse-kolleegidega-euroopa-tuleviku-teemadel/ |arhiivimisaeg=2023-01-24 |url-olek=ei tööta}}</ref> [[Soome]]s,<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/valiskomisjon-et-et/valiskomisjoni-delegatsioon-kohtub-helsingis-soome-presidendiga/ |pealkiri=Väliskomisjoni delegatsioon kohtub Helsingis Soome presidendiga |vaadatud=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124081331/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/valiskomisjon-et-et/valiskomisjoni-delegatsioon-kohtub-helsingis-soome-presidendiga/ |arhiivimisaeg=2023-01-24 |url-olek=ei tööta}}</ref> [[Holland]]is<ref>[https://www.postimees.ee/7519959/valiskomisjon-arutab-hollandis-ukraina-toetamist Väliskomisjon arutab Hollandis Ukraina toetamist]</ref><ref>[https://hague.mfa.ee/et/riigikogu-valiskomisjon-visiidil-haagis/ Riigikogu väliskomisjon visiidil Haagis]</ref> ja [[Türgi]]s.<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/valiskomisjon-et-et/valiskomisjon-alustas-toovisiiti-turgis/ |pealkiri=Väliskomisjon alustas töövisiiti Türgis |vaadatud=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124081331/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/valiskomisjon-et-et/valiskomisjon-alustas-toovisiiti-turgis/ |arhiivimisaeg=2023-01-24 |url-olek=ei tööta}}</ref> Ta toetas ka [[Kolme Mere Algatus]]t, nähes selles Intermariumi idee praktilist teostust ja rõhutades Kesk- ning Ida-Euroopa rahvaste koostöö tähtsust. Väliskomisjonis sõnastas ta Eesti seisukoha, mille kohaselt tuleb eraldi tähelepanu pöörata Läänemere, Musta ja Aadria mere vahelisele regioonile, kellega Eestil on ühised huvid ja ajalooline taust.<ref>[https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/05/V%C3%A4liskomisjoni-seisukoht-v%C3%A4lispoliitika-arengukavale-v%C3%A4liskomisjoni-14.05.2020-otsus.pdf Riigikogu väliskomisjoni 14. mai 2020 otsus]</ref> Kaalepi sõnul on Intermarium fundamentaalne punkt Eesti välispoliitika strateegias ning idaeurooplaste koostöö on auasi, mis tugevdab piirkonna iseseisvust ja vastupanuvõimet suurriikide survele.<ref>[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202002111000#PKP-25726 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref> Kaalep oli Riigikogus põlisrahvaste enesemääramise teema üks peamisi eestkõnelejaid ja tema ettepanekul lisati põlisrahvaste kaitse põhimõte Eesti välispoliitika arengukavasse.<ref name="tiks"/> Kui Eesti sai [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] liikmeks, soovis Kaalep [[ÜRO]]s Eesti poolt Venemaa põlisrahvaste olukorra tõstatamist sarnaselt [[uiguurid]]e tagakiusamisega Hiinas.<ref name="välk">[https://www.riigikogu.ee/download/92ccea2f-c771-44a0-b75c-bae590f0dfae Riigikogu väliskomisjoni istungi protokoll nr 197] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Uiguuride ja [[tiibet]]laste olukorra asjus pöördus ta korduvalt välisminister [[Eva-Maria Liimets]]a poole, kritiseerides "ühe Hiina poliitikat".<ref>[https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ruuben-kaalep-kusis-valiministrilt-eesti-hiina-poliitika-kohta/ Ruuben Kaalep küsis väliministrilt Eesti-Hiina poliitika kohta]{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name="tiks"/> Kaalep algatas 2021. aastal [[Riigikogu avaldus Venemaa põlisrahvaste toetuseks|eelnõu Venemaa põlisrahvaste toetuseks]].<ref>[https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/ekre-riigikogu-peaks-tegema-avalduse-venemaa-polisrahvaste-toetuseks/ EKRE: Riigikogu peaks tegema avalduse Venemaa põlisrahvaste toetuseks] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name="välk"/> Eelnõu käsitlemine tekitas väliskomisjonis eriarvamusi: Reformi- ja Keskerakond pidasid avalduse vastuvõtmist Venemaaga suhete seisukohalt problemaatiliseks, samas kui Kaalep rõhutas selle moraalset ja sümboolset tähendust.<ref>[https://fennougria.ee/riigikogu-arutas-avaldust-venemaa-polisrahvaste-toetuseks/ Riigikogu arutas avaldust Venemaa põlisrahvaste toetuseks]</ref><ref>{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/video-ruuben-kaalep-eesti-vaartuspohine-valispoliitika-sai-hoobi/ |pealkiri=Ruuben Kaalep: Eesti väärtuspõhine välispoliitika sai hoobi |vaadatud=2023-09-25 |arhiivimisaeg=2021-11-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211101224354/https://uueduudised.ee/uudis/eesti/video-ruuben-kaalep-eesti-vaartuspohine-valispoliitika-sai-hoobi/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kuigi Riigikogu lükkas eelnõu tagasi, pälvis algatus tunnustust Venemaa soome-ugri rahvaste seas. Kaalepile saadeti tänukirju maride ja ersade noorteorganisatsioonidelt, kes nimetasid tema sammu "kangelasteoks".<ref>[https://uueduudised.ee/uudis/eesti/mari-noorte-esindaja-saatis-ruuben-kaalepile-tanukirja-venemaa-polisrahvaste-toetamise-eest/ Mari noorte esindaja saatis Ruuben Kaalepile tänukirja Venemaa põlisrahvaste toetamise eest]{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>[https://www.idelreal.org/a/31533817.html Руубен Каалеп: "Китай имеет концлагеря, а Россия — пока еще нет"]</ref><ref>{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/arvamus/intervjuu/ruuben-kaalep-raadiole-vaba-euroopa-vaba-maailm-peab-naitama-et-venemaa-vaikerahvaid-pole-unustatud/ |pealkiri=Ruuben Kaalep raadiole Vaba Euroopa: vaba maailm peab näitama, et Venemaa väikerahvaid pole unustatud |vaadatud=2021-11-25 |arhiivimisaeg=2021-11-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211125042329/https://uueduudised.ee/arvamus/intervjuu/ruuben-kaalep-raadiole-vaba-euroopa-vaba-maailm-peab-naitama-et-venemaa-vaikerahvaid-pole-unustatud/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Rahvusvaheline analüütik [[Paul Goble]] tõstis Kaalepi tegevuse esile kui olulise panuse Venemaa põlisrahvaste õiguste kaitsmisel, rõhutades Eesti ajaloolist moraalset kohustust selles küsimuses.<ref>[https://jamestown.org/program/victims-of-soviet-era-russification-policies-boost-their-support-for-non-russian-minorities-in-russia/ Victims of Soviet-Era Russification Policies Boost Their Support for Non-Russian Minorities in Russia]</ref> ===Tegevus Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmena=== Kaalep oli [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon]]i (ELAKi) koosseisuline liige alates 19. novembrist 2020 kuni XIV Riigikogu volituste lõppemiseni.<ref name="xiv"/> Tegelikult oli ta ELAKi töös järjepidevalt osalenud juba alates maist 2019 [[Jaak Valge]] asendusliikmena.<ref>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/761d24bf-5528-4d41-b9df-49b1248864e1 ELAK protokoll 17.05.2019]</ref> Euroopa Liidu asjade komisjonis esindas Kaalep seisukohta, et Euroopa Liit peaks arvestama idapoolsete liikmesriikide, sealhulgas Eesti, Läti, Poola ja Ungari vaadetega. Juba 2020. aastal rõhutas Kaalep Euroopa riikide jaoks Ukraina toetamise olulisust, et seista vastu Venemaa imperialismile. Ta tõstatas ka küsimuse massiimmigratsiooni ohust Euroopa rahvaste vabadusele ning rõhutas, et Euroopas kehtivad erinevad väärtused ja maailmavaated, mida tuleb austada ja kaitsta.<ref name="stenogramm"/> Kaalep leidis, et liikmesriigid peaksid kliimaeesmärkide saavutamisel säilitama õiguse valida endale sobivamad lahendused. Kaalep toetas valitsuse programmi raudtee elektrifitseerimiseks, suletud raudteeliinide taasavamist<ref name="stenogramm">[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201912101000#SND-3228148 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref> ja poolelijäänud raudteede ehituse jätkamist.<ref>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/toimikud/a9615e66-d3bd-4ff8-8c53-43eb1da39202 Valga–Tõrva–Abja raudtee ehitamise kohta]</ref> ===Tegevus kultuurikomisjoni liikmena=== Kaalep oli [[Riigikogu kultuurikomisjon]]i liige alates 19. oktoobrist 2022 kuni XIV Riigikogu volituste lõppemiseni.<ref name="xiv"/> Riigikogu liikmena tõstatas Kaalep ajaloo- ja kultuuripärandi säilimise küsimusi, esitades ministritele arupärimisi humanitaar- ja rahvusteaduste alarahastatuse,<ref>[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202106071500?phrase=null&type=ALL#SND-8079283 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref> taluarhitektuuri väärtustamise ja kaitse<ref>[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202110111500?phrase=null&type=ALL#SND-10112852 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref> ning muinaspärandi kaitse katastroofilise olukorra kohta.<ref>[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202205161500?phrase=null&type=ALL#SND-15904309 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref> Kaalep koostas muudatusettepaneku 2023. aasta riigieelarve eelnõule, mis oleks soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise ning õiguspoliitika kujundamise ja õigusloome kvaliteedi tagamiseks mõeldud rahastuse ümber paigutanud arheoloogilistesse uuringutesse Eesti ja eestlaste mineviku paremaks mõistmiseks. Ettepanekuga oleks antud üle 13 miljoni euro, et kasutada tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi ajaloo tundmaõppimiseks ja päästa muinaspärand hävingust. Kaalep soovitas selle rahastusega uurida muinas- ja keskaegseid [[linnamägi|linnamägesid]] ning [[asulakoht]]i, matmis- ja pühapaiku, võimalikke vanu sadamakohti ja muistseid inimsäilmeid.<ref>{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-tegi-ettepaneku-paigutada-justiits-ja-sotsiaalministeeriumi-soovordsuse-rahad-arheoloogilistesse-uuringutesse/ |pealkiri=EKRE tegi ettepaneku paigutada justiits- ja sotsiaalministeeriumi soovõrdsuse rahad arheoloogilistesse uuringutesse |vaadatud=2023-01-24 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124081334/https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-tegi-ettepaneku-paigutada-justiits-ja-sotsiaalministeeriumi-soovordsuse-rahad-arheoloogilistesse-uuringutesse/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Riigikogu lükkas ettepaneku tagasi häältega 18 poolt, 50 vastu.<ref>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/1d24f471-4bf8-4b30-bcad-83616afef211/ riigikogu.ee]</ref> ===Looduskaitsealgatused=== Kaalep tegeles Riigikogus ka keskkonnaküsimustega, pöörates tähelepanu [[Looduslik pühapaik|looduslike pühapaikade]] säilitamisele ja nende kultuurilise tähenduse teadvustamisele. Ta toetas [[Hiite Maja]] tegevust, andes neile oma [[katuseraha]].<ref name="tiks"/> 2020. aastal, kui EKRE oli valitsuses, tõstatas Kaalep looduslike pühapaikade kaitse küsimuse kultuuriminister [[Tõnis Lukas]]ega, süüdistades [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]t hiites raietööde tegemises.<ref>[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202001291400#SND-3268770 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref> Kaalep kritiseeris ka RMK küsitavid raiemeetodeid ja kohalike kogukondade murede eiramist.<ref>{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-saadik-ruuben-kaalep-esitas-keskkonnaministrile-aruparimise-metsanduskogemusteta-luuraja-sokutamise-kohta-rmk-etteotsa/ |pealkiri=EKRE saadik Ruuben Kaalep esitas keskkonnaministrile arupärimise metsanduskogemusteta luuraja sokutamise kohta RMK etteotsa |vaadatud=2023-09-25 |arhiivimisaeg=2024-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240222120817/https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-saadik-ruuben-kaalep-esitas-keskkonnaministrile-aruparimise-metsanduskogemusteta-luuraja-sokutamise-kohta-rmk-etteotsa/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2022. aastal oli Kaalep vastu eelnõule, mis oleks vähendanud veekogude kallastel kehtivat ehituskeeluvööndit, ning tema seisukoht sai EKRE fraktsioonis toetuse, aidates kaasa eelnõu tagasilükkamisele.<ref name="tiks"/><ref>[https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/95716655/otse-mere-kaldale-maju-ehitada-lubanud-eelnou-kukkus-riigikogu-menetlusest-valja Otse mere kaldale maju ehitada lubanud eelnõu kukkus riigikogu menetlusest välja]</ref><ref>{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-teeb-ettepaneku-haaletada-kaldale-ehitamist-lubav-eelnou-menetlusest-valja/ |pealkiri=EKRE teeb ettepaneku hääletada kaldale ehitamist lubav eelnõu menetlusest välja |vaadatud=2023-09-25 |arhiivimisaeg=2022-05-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220526104331/https://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-teeb-ettepaneku-haaletada-kaldale-ehitamist-lubav-eelnou-menetlusest-valja/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Looduskaitseühendus [[Eesti Metsa Abiks]] avaldas toetust Kaalepi tegevusele ning kohtus Kaalepi ja tema mõttekaaslastega EKRE fraktsioonist. Metsakaitsjate sõnul proovis Kaalep oma erakonnas au sees hoida looduspoliitikat, kuid tema lahkumine tipp-poliitikast "tähendab ühtlasi ka loodusteemade vaibumist ning metsatööstuse-meelsed liikmed saavad erakonna sees ülekaalukalt vabad käed."<ref>[https://www.eestimetsaabiks.ee/kohtumine-eesti-konservatiivse-rahvaerakonnaga/ Kohtumine Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga – Eesti Metsa Abiks]</ref> Keskkonnaminister [[Madis Kallas]] kiitis Kaalepi panust teemadesse, mis puudutavad pühapaiku, raiemahtude vähendamist, elukeskkonna hoidmist ja elurikkust Eesti metsades, ning avaldas kurbust, et Kaalep [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] ei kandideerinud.<ref>[https://www.hiis.ee/uudised/riigikogu-infotunnis-koneldi-looduslikest-puehapaikadest Riigikogu infotunnis kõneldi looduslikest pühapaikadest]</ref><ref>[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202302221200#PKP-590276 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref> ===Loomakaitseküsimused=== Ruuben Kaalep oli koos Jaak Valgega üks kahest EKRE saadikust, kes Riigikogus hääletas karusloomafarmide keelustamise poolt.<ref>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/fb7c3a49-0480-4e96-930a-6f7e28b18996/ riigikogu.ee]</ref> Kaalep tõi põhjenduseks, et ta on vastu loomade kasutamisele inimese mugavuse ja materialismi heaks.<ref>[https://loomus.ee/luban-haaletada-eelnou-poolt/ loomus.ee]</ref> Jaanuaris 2022 esitas Kaalep Riigikogule 22 muudatusettepanekut loomakaitseseaduse muutmiseks, mille eesmärk oli tema sõnul suurendada austust eluslooduse vastu ja vähendada loomade väärkohtlemist. Ettepanekud hõlmasid muu hulgas loomkatsete piiramist, rituaalse tapmise keelustamist ning loomade varjupaigas viibimise aja pikendamist. Kaalep rõhutas vajadust karmistada karistusi loomade väärkohtlemise eest ja anda võimalus juriidilise isiku sundlõpetamiseks rängemate rikkumiste korral.<ref name="loomkatsed">[https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/120000696/ruuben-kaalep-kui-inimesed-teaksid-milliseid-loomkatseid-eestiski-tehakse-jargneksid-protestid Ruuben Kaalep: "Kui inimesed teaksid, milliseid loomkatseid Eestiski tehakse, järgneksid protestid!"]</ref> Riigikogu komisjonid 2023. aastani Kaalepi ettepanekuid menetlusse ei võtnud.<ref>riigikogu.ee</ref> ===Krüptoraha seadus=== Kaalep ei olnud rahul krüptorahaettevõtete tegevust reguleeriva seaduseelnõuga, mis tuli Riigikogu menetlusse 2022. aasta alguses. Kaalep esitas eelnõule 594 muudatusettepanekut, et eelnõu vastuvõtmist pidurdada ning tuua opositsioon ja koalitsioon laua taha kokku kompromisse otsima. Kaalepi sõnul oli eelnõu kasulik vaid pankade kartellile, kuna oleks teinud sisuliselt võimatuks väikeettevõtjatel ja idufirmadel krüptoraha kasutamise oma tehingutes. Kaalep leidis, et eelnõu seab neile äärmiselt suured piirangud ja kõrged nõuded alates kõrgetest riigilõivudest kuni varjatud käibemaksu sisseviimise meetoditeni.<ref>[https://www.err.ee/1608495653/korobeinik-kruptofirmade-eelnou-voidakse-siduda-rahandusministri-usaldushaaletusega Korobeinik: krüptofirmade eelnõu võidakse siduda rahandusministri usaldushääletusega]</ref> Tulemusena võttis [[Riigikogu rahanduskomisjon]] arutusele neli Kaalepi esitatud sisulist muudatusettepanekut.<ref>[https://www.postimees.ee/7453770/ruuben-kaalepi-590-muudatusettepanekut-kruptoeelnoule-jaeti-arvestamata Ruuben Kaalepi 590 muudatusettepanekut krüptoeelnõule jäeti arvestamata]</ref> Sisulisi ettepanekuid eelnõule esitaski Kaalep kokku neli-viis, neid ta tagasi ei võtnud, küll aga ülejäänud, mille sisuks oli teemaga täiesti haakumatud bussipeatuste nihutamise ettepanekud. Koalitsioon ähvardas siduda eelnõu usaldushääletusega ja siis panna hääletusele eelnõu ilma selle EKRE-le olulise muudatuseta. Kaalepi sõnul saavutas kompromissiga EKRE olulise võidu, kuna eelnõust võeti välja ettevõtjatele enim muret valmistanud järelevalvetasu. Siiski pidas ta liiga koormavaks omakapitalinõude tõstmist 100 000 eurole.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95928269/mis-vorst-anti-ekre-vottis-kruptoeelnoult-600-blokeerivat-muudatust-tagasi Eesti Ekspress]</ref> ===Vene-Ukraina sõda=== {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse}} [[File:Руубен Каалеп в Ірпіні.jpg|thumb|Ruuben Kaalep [[Irpin]]i lähedal Vene armee tanki [[T-72]] vrakiga tutvumas]] 2022. aastal alanud Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse nõudis Kaalep [[lennukeelutsoon]]i kehtestamist Ukraina kohal. Selleks pidas ta vajalikuks [[NATO]] sõjalist sekkumist.<ref>[https://www.err.ee/1608514907/ruuben-kaalep-eesti-peab-noudma-nato-ohujou-sekkumist-ukrainas Ruuben Kaalep: Eesti peab nõudma NATO õhujõu sekkumist Ukrainas]. err.ee</ref> 14. märtsil võttis Riigikogu 90 poolthäälega esimesena maailma parlamentidest vastu avalduse, millega toetas lennukeelutsooni kehtestamist.<ref>[https://www.err.ee/1608531865/riigikogu-vottis-vastu-ukraina-toetusavalduse-soovib-lennukeelutsooni Riigikogu võttis vastu Ukraina toetusavalduse, soovib lennukeelutsooni] err.ee</ref> Kaalep oli üks avalduse teksti autoreid.<ref>{{Netiviide |url=https://intermarium-support.com/ruuben-kaalep-the-riigikogu-adopted-a-communication-regarding-russias-aggression-against-ukraine/ |pealkiri=Ruuben Kaalep: The Riigikogu adopted a communication regarding Russia’s aggression against Ukraine |vaadatud=2022-08-14 |arhiivimisaeg=2022-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220814112142/https://intermarium-support.com/ruuben-kaalep-the-riigikogu-adopted-a-communication-regarding-russias-aggression-against-ukraine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kaalep on hiljem Riigikogu saalis korduvalt kutsunud üles peaminister [[Kaja Kallas]]t ja teisi valitsuse liikmeid astuma samme, et survestada lääneriike lennukeelutsooni kehtestama. Tema sõnul on lääneriigid käitunud "äärmiselt arglikult", välistades otsese sõjalise sekkumise.<ref>[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202203231200#PKP-379117 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref><ref>[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202204061200?phrase=null&type=ALL#SND-13790141 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref><ref>[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202207151007?phrase=null&type=ALL#SND-14771482 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref> Lisaks kutsus Kaalep üles toetama [[Mariupol]]i kaitsjaid sealse [[Mariupoli lahing (2022)|kaitselahingu]] ajal<ref>{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/arvamus/ruuben-kaalep-kangelaslikus-mariupolis-kordub-meilegi-ajaloost-tuttav-moskoviitlik-oudus/ |pealkiri=Ruuben Kaalep: kangelaslikus Mariupolis kordub meilegi ajaloost tuttav moskoviitlik õudus |vaadatud=2022-08-14 |arhiivimisaeg=2022-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220814111936/https://uueduudised.ee/arvamus/ruuben-kaalep-kangelaslikus-mariupolis-kordub-meilegi-ajaloost-tuttav-moskoviitlik-oudus/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ja avaldas arvamust, et suures tsiviilohvrite hulgas on osaliselt süüdi USA Kongressi otsus mitte varustada [[Pataljon "Azov"|Azovi rügementi]] õhutõrjerelvadega.<ref>[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202204121000?phrase=null&type=ALL#SND-13903443 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref><ref>[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202204131230?phrase=null&type=ALL#SND-14386634 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref> Augustis 2022 külastas Kaalep koos kolleeg [[Anti Poolamets]]aga Ukrainat ja kohtus Ukraina ülemraada Intermariumi toetusrühmaga.<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/paeva-eelinfo/riigikogu-eelinfo-reedeks-5-augustiks/ |pealkiri=Riigikogu eelinfo reedeks, 5. augustiks |vaadatud=2022-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240716023756/https://www.riigikogu.ee/paeva-eelinfo/riigikogu-eelinfo-reedeks-5-augustiks/ |arhiivimisaeg=2024-07-16 |url-olek=ei tööta}}</ref> Lisaks Kiievile külastati [[Lviv]]i ja [[Irpin]]it. Eesti parlamendiliikmed kinkisid Azovi üksustele luuredrooni Mavic 3 ja külastasid sõdurite taastusravikeskust, et saada lähemat teavet Ukraina sõjaliste ja meditsiiniliste hetkevajaduste kohta.<ref name="intermarium">{{Netiviide |url=https://intermarium-support.com/en/estonian-mps-in-kyiv-call-to-declare-russia-a-state-sponsor-of-terrorism/ |pealkiri=Estonian MPs in Kyiv call to declare russia a state sponsor of terrorism |vaadatud=2022-08-14 |arhiivimisaeg=2022-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220916192700/https://intermarium-support.com/en/estonian-mps-in-kyiv-call-to-declare-russia-a-state-sponsor-of-terrorism/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 4. augustil osalesid Kaalep ja Poolamets Kiievis meeleavaldusel, kus nõuti vabadust Mariupolis vangi langenud kaitsjatele. Rahvusvaheline Punane Rist ja ÜRO olid garanteerinud vangide vahetuse, kuid ei suutnud ära hoida 29. juulil Olenivkas toimunud massimõrva, kus hukkus 53 sõjavangi. Ukraina ajakirjanike hinnangul olid Kaalepi ja Poolametsa kõned "võimsad" ning "leidsid ülevoolavat vastukaja Azovstali kaitsjate sugulaste ja sõprade hulgas". Eesti parlamendisaadikud nõudsid oma kõnedes Venemaa kuulutamist terroristlikuks riigiks.<ref name="intermarium"/> ===Tegevus Rahvusraamatukogu nõukogu liikmena=== 22. septembril 2022 nimetas Riigikogu täiskogu kultuurikomisjoni ettepanekul Kaalepi [[Eesti Rahvusraamatukogu]] nõukogu liikmeks. Otsuse poolt hääletas 50 saadikut, erapooletuks jäi üks saadik. Kultuurikomisjoni esindaja [[Heidy Purga]] lausus Riigikogu kõnetoolis, et tegemist on sügavalt kirjandusliku taustaga inimesega, kes tunneb sügavat huvi Eesti rahvusliku kultuuri vastu ning on tugeva rahvusliku selgrooga. Poolt hääletanute seas oli nii EKRE, Reformierakonna, Keskerakonna, Isamaa kui ka fraktsioonituid saadikuid. Sotsiaaldemokraadid jätsid valdavalt hääletamata, ainsana hääletas Kaalepi poolt [[Helmen Kütt]].<ref>[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202209221000#PKP-535773 stenogrammid.riigikogu.ee]</ref> ==Hilisem tegevus== Aastail 2022–2024 kuulus Kaalep [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Toompea malevkond]]a.<ref name="riigikogu"/> Alates 2024. aastast kuulub ta [[Otepää malevkond]]a.<ref name="isamaaotepää">[https://web.archive.org/web/20251006160744/https://isamaa-otepaa.ee/kandidaadid/ Kandidaadid - Isamaa Otepää]</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] Kaalep ei kandideerinud.<ref>Joosep Tiks. ''[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120102798/uks-pohimehi-jai-ekre-nimekirjast-valja Üks põhimehi jäi EKRE nimekirjast välja]''. Eesti Ekspress, 22.11.2022.</ref> 2022. aastal läks ta EKRE Tartu ringkonnast üle Võru-, Põlva- ja Valgamaa ringkonda, kus ta 2023. aastal valiti [[Otepää]] osakonna aseesimeheks.<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7765251/ekre-otepaa-osakonda-asuvad-juhtima-frosch-kaalep-ja-langus EKRE Otepää osakonda asuvad juhtima Frosch, Kaalep ja Langus]</ref> 7. aprillil 2024 valiti Kaalep EKRE Otepää osakonna esimeheks<ref>[https://dea.digar.ee/article/lounaestpostimees/2024/04/09/4.10 ''Lõuna-Eesti Postimees'', 9. aprill 2024]</ref> ning 20. aprillil erakonna Võru-, Põlva- ja Valgamaa ringkonna juhatuse liikmeks.<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/8004969/pildid-ekre-tugevaim-kants-valis-endale-pealiku PILDID ⟩ EKRE tugevaim kants valis endale pealiku] Lõuna-Eesti Postimees</ref><ref>[https://uueduudised.ee/ekre-tugevaim-kants-valis-enda-juhiks-mati-kuklase/ EKRE tugevaim kants valis enda juhiks Mati Kuklase]</ref> Oma kodupiirkonnas [[Otepää vald|Otepää vallas]] on Kaalep toetanud [[Nõuni järv]]e rannaala väljaehitamist ja [[Päidla järvestik|Päidla järvede]] matkaraja loomist,<ref>''[https://dea.digar.ee/article/lounaestpostimees/2019/12/04/7.9 Külavanemad raha jagamine tekitab kirgi]''. Lõuna-Eesti Postimees, nr. 141, 4 detsember 2019</ref> kaitsnud raie eest [[Tartu maraton]]i radade äärseid riigimetsi<ref>[https://play.tv3.ee/Uudised/miks-raiuti-otepaal-lagedaks-plaanitav-puhkemets Miks raiuti Otepääl lagedaks plaanitav puhkemets?]</ref> ja [[Kastolatsi]] [[Ristipuu|ristipuid]]<ref name="ristipuud">''[https://lounapostimees.postimees.ee/7862866/otepaal-tuli-ristipuude-kaitseks-maanteeloigu-planeeringut-muuta Otepääl tuli ristipuude kaitseks maanteelõigu planeeringut muuta]''. Lõuna-Eesti Postimees, 26.09.2023</ref> ning lammutamise eest [[Nõuni Algkool]]i ajaloolist hoonet.<ref>[https://teataja.otepaa.ee/600OTnr10_30052024.pdf Otepää Teataja, 30.05.2024]</ref><ref>''[https://koiduaeg.ee/ruuben-kaalep-astus-valja-ajaloolise-nouni-koolihoone-kaitseks-vallavalitsus-reageeris-pahameelega/ Ruuben Kaalep astus välja ajaloolise Nõuni koolihoone kaitseks, vallavalitsus reageeris pahameelega]''. Koiduaeg, 1.06.2024</ref> 2023. aastal sai Kaalep [[Looduslik pühapaik|looduslike pühapaikade]] kaitseks tehtud töö eest [[Hiie sõber|hiie sõbra]] aunimetuse.<ref name="raudmäe"/><ref name="hiis"/> 2023–2024 oli Kaalep [[Integratsiooni Sihtasutus]]e nõukogu liige.<ref>[https://www.integratsioon.ee/noukogu Integratsiooni Sihtasutus – Nõukogu]</ref> Kaalep on 2023. aastal asutatud [[SA Eestlaste Eesti]] juhataja. Sihtasutus annab välja rahvusmeelset uudiste- ja arvamusportaali [[Koiduaeg]].<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7880846/ruuben-kaalep-vahetas-too-parlamendis-elu-vastu-looduspargis ''Ruuben Kaalep vahetas töö parlamendis elu vastu looduspargis'']. ''Lõuna-Eesti Postimees'', 21.10.2023</ref><ref>[https://eestlaste.ee/uncategorized/tegevust-alustas-rahvusmeelne-meediaportaal-koiduaeg/ Tegevust alustas rahvusmeelne meediaportaal Koiduaeg]</ref> Riigikogus olles tekkisid Kaalepil EKRE juhtidega erimeelsused, mis puudutasid keskkonnakaitset,<ref>Ülle Harju. [https://www.postimees.ee/8012024/intervjuu-peeter-ernits-raagib-suu-puhtaks-martin-ja-mart-vaadake-peeglisse INTERVJUU ⟩ Peeter Ernits räägib suu puhtaks: Martin ja Mart, vaadake peeglisse!] Postimees, 1.05.2024.</ref> Ukraina toetamist<ref name="kiisler"/> ja noorte rolli erakonnas.<ref>Meinhard Pulk. ''[https://www.postimees.ee/7766139/liigne-russofiilia-noored-on-hakanud-ekrest-pagema «Liigne russofiilia»: noored on hakanud EKREst pagema]''. Postimees, 3.05.2023.</ref> Kaalep osales uue erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] (ERK) algatusrühma kohtumisel 15. juunil 2024. Järgmisel hommikul, 16. juunil, teatati talle, et ta on EKREst välja arvatud.<ref name="err"/> Ta oli ERK juhatuse liige 2024–2025 ning juhib erakonna Otepää osakonda.<ref>Loora-Elisabet Lomp. ''[https://www.postimees.ee/8320450/ruuben-kaalep-kandideerib-isamaa-nimekirjas Ruuben Kaalep kandideerib Isamaa nimekirjas]''. // ''[[Postimees]]'', 9. september 2025.</ref> 2024. aasta detsembris osales Kaalep MTÜ Mission Ukraina abimissioonil Ukraina rindepiirkondadesse.<ref name="närep"/><ref name="reisikiri"/> Alates 2025. aastast töötab Kaalep [[Mooste Mõisakool]]is ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana.<ref name="polvakool"/><ref name="muraveiski"/> ==Looming== [[Pilt:Ruuben Kaalep - Bukhara.jpg|thumb|Ruuben Kaalep [[Buhhaara]]s, 2019]] ===Luule=== Ruuben Kaalep on avaldanud kaks luulekogu, mis on pälvinud tähelepanu nii oma vormilise ambitsiooni, kultuurilooliste ja mütoloogiliste viidete kui ka tugevalt isikupärase hoiaku tõttu, tekitades kriitikuis nii tunnustust kui ka vastakaid hinnanguid. Kaalep ise on oma luulekreedot sõnastanud nii: "Kunst on selle jaoks, et väljendada seda, mida ei saa sõnades väljendada ja luule on omakorda veel keerulisem asi, sest see tuleb ringiga tagasi ja see proovib sõnades väljendada seda, mida ei saa sõnades väljendada."<ref name="võetud">[https://elu24.postimees.ee/7059763/voetud-mees-skandaalne-poliitik-ruuben-kaalep-avaldas-luulekogu-kus-tuleb-juttu-ka-isamaalisest-pruudist VÕETUD MEES? ⟩ Skandaalne poliitik Ruuben Kaalep avaldas luulekogu, kus tuleb juttu ka «isamaalisest pruudist». elu24]</ref> ===="Litoriinamere loits & teisi luuletusi" (2020)==== 2020. aastal avaldas Kaalep oma esimese luulekogu "Litoriinamere loits & teisi luuletusi". Seal avaldatud luuletused on kirjutatud ajavahemikus Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppimisest kuni Riigikokku kuulumiseni.<ref>[https://raamatud.elu24.ee/7045187/ruuben-kaalep-avaldab-oma-esimese-luulekogu Ruuben Kaalep avaldab oma esimese luulekogu. Apollo Raamatuportaal, elu24]</ref> Kaalepi luulet peetakse mitmekesiseks: leidub vemmalvärssi, armastusluulet, loodusmõtisklusi ja [[etnofuturism]]i.<ref name="lill"/> [[Karl Martin Sinijärv]]e hinnangul loob Kaalep "ka vanades ja eeldustpidi igavavõitu värsimõõtudes mütates... oma värskete kujundite ja laheda olemisega täiesti nauditava luulepildi."<ref name="sinijärv"/> Samas on [[Rauno Alliksaar]] kriitiliselt viidanud Kaalepi "nõretavale ning mõnikord lahjade kujundite sisse kätketud isamaalisusele"<ref>[[Rauno Alliksaar]]. [https://va.ee/kes-tasub-trukitoolise-vaeva/ ''Kes tasub trükitöölise vaeva?''] [[Värske Rõhk]], nr 70. 2021.</ref> ning [[Aare Pilv]] "patriootlik-militaarsele erootikale".<ref>[[Aare Pilv]]. [http://www.looming.ee/artiklid/eestikeelne-luule-2020/ ''Eestikeelne luule 2020''.] [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 4, 2021.</ref> [[Siim Lill]] leiab aga, et Kaalepi luuletused "on kantud läbivast eneseirooniast" ning "Autor on oma sõnade adressaatidest ja mõjust teadlik – sellest, et tema tekstid ärritavad juba ette, et natsionalism tekitab automaatselt poleemikat. Nõnda on tekstid Kaalepi seisukohti toetavate lugejate lõbustamiseks, temast põrkuvate lugejate jaoks aga liivateraks, mis kriibib ka siis, kui lugeja saab aru, et need sõnad ongi teadlikult tema ärritamiseks suunatud."<ref name="lill"/> ===="Leilimaastikud" (2025)==== Kaalepi teine luulekogu "Leilimaastikud" ilmus 2025. aastal [[XXVIII üldlaulupidu|XXVIII üldlaulupeo]] eel ning eestikeelse raamatu 500. aastapäeva tähistamiseks 500 eksemplaris. Aastatel 2020–2025 kirjutatud tekstid astuvad teadlikku dialoogi klassikalise värsikultuuriga, kasutades meditatiivset riimi ja rütmi ning laia vormivalikut alates [[Uusromantism|uusromantilisest]] kindlarütmilisest värsist ja [[Regivärss|regivärsist]] kuni idamaiste [[gaseel]]ide, vanaislandi ''[[ljóðaháttr]]''i ja vanakreeka [[Heksameeter|heksameetrini]]; esineb ka luulet [[Lõunaeesti keeled|lõunaeesti]] ([[Mulgi keel|mulgi]] ja [[Tartu keel|tarto]]) keeltes ning mõjutusi keskaegsest [[trubaduur]]i- ja [[truväär]]iluulest. Luulekogu käsitleb [[arhetüüp]]e, unenäolisi kogemusi ja siserännakuid, seostades neid kollektiivse kultuurimäluga. Olulisel kohal on loodus- ja linnamaastikud ning ökoloogiline maailmatunnetus.<ref name="leilimaastikud">''[https://raamatud.postimees.ee/8280659/ilmus-ruuben-kaalepi-uus-luulekogu-leilimaastikud Ilmus Ruuben Kaalepi uus luulekogu "Leilimaastikud"]''. // ''[[Postimees]]'', 4. juuli 2025</ref> Kogu sisaldab luuletust "Päidla heksameeter", mille eest Kaalep sai 2022. aastal eriauhinna Otepää valla riimkroonika konkursil.<ref>[http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=33541 Otepää riimkroonika konkursile laekus tosina autori looming. Lõunaleht]</ref> Leidub ka teistest kultuuridest ja paikadest lähtuvaid tsükleid, sealhulgas "Madžnun al-Qalbi diivan", mille algimpulss on seotud autori reisiga [[Usbekistan]]i, ning motiive Ukrainast. Seitsmeosaline eepiline poeem "Nikander ja Luise" põhineb Peipsi-äärsest vanausulisest perest pärit Eesti ohvitseri [[Nikander Pekarski]] ja tema abikaasa elulugudel.<ref name="leilimaastikud"/> "Leilimaastikes" on ka tõlkeid [[William Butler Yeats]]ilt, [[John Keats]]ilt, [[J. R. R. Tolkien]]ilt ja teistelt autoritelt.<ref>''[https://lounapostimees.postimees.ee/8281682/ruuben-kaalep-vormis-oma-vaimu-ja-parisrannakud-luulekoguks Ruuben Kaalep vormis oma vaimu- ja pärisrännakud luulekoguks]''. // ''Lõuna-Eesti Postimees'', 6.07.2025</ref> [[Andres Herkel]] on "Leilimaastikke" arvustades esile tõstnud Kaalepi värsimasinaliku loomejõu, anakronistliku poeetika ja rahvusliku ärkamisluule laadiga võrreldava kirglikkuse, rõhutades ühtlasi autori isemeelsust ja teadlikku distantseerumist kirjanduslikust peavoolust.<ref>[[Andres Herkel]]. ''[https://kultuur.postimees.ee/8317862/kindel-laks-seto-odusseia-vajalik-raamat-venemaast-ja-ullatav-ruuben-kaalep KINDEL LAKS ⟩ «Seto Odüsseia», vajalik raamat Venemaast ja üllatav Ruuben Kaalep]''. // ''[[Postimees]]'', 6.09.2025</ref> ===Laulusõnad=== Kaalep on kirjutanud ka laulusõnu. 14–15-aastaselt andis ta neli luuletust punkansamblile "Minu Kamp", nii sündisid [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegsest Eesti vabadusvõitlusest rääkivad laulud "Ma ei tule tagasi", "Taandumine Narva rindelt", "Varemeist tõuseb kättemaks" ja "Kas võit või surm". Ekslikult on talle omistatud ka sama ansambli laule, mille sõnad on kirjutanud [[Tauno Rahnu]].<ref name="otse"/><ref>[https://www.ester.ee/record=b2590041*est ester.ee]</ref> Eesti artisti [[Roosi (artist)|Roosi]] laulule "Tagasi aastasse 18" on Kaalep kirjutanud nii sõnad kui ka viisi.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=9F09vY7GhSQ youtube.com]</ref> Samuti on Kaalep kirjutanud eestikeelsed sõnad laulule "Lendame koos", mida esitab [[Melissa Heleen Lust]] ja mis on [[Gigi D'Agostino]] laulu "L'Amour Toujours" ''cover''.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=33uTS6PjPDY youtube.com]</ref> == Viited == {{märkused}} {{viited}} {{XIV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Kaalep, Ruuben}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti ajalooõpetajad]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti laulukirjutajad]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sinise Äratuse liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Valgamaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] e364jbkz8ex8crrheey8r5uv86wrct6 0 466783 7248448 6662929 2026-10-06T11:18:21Z Estopedist1 278 link korda 7248448 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib üldmõistest; restorani kohta vaata artiklit [[Maikrahv (restoran)]]}} [[Fail:Maikrahvi valimine 97 (120).jpg|pisi|Maikrahvi valimine 1997. aastal]] '''Maikrahv''' on tiitel, mille kandja valiti [[Eesti keskaeg|keskaegses]] [[Tallinn]]as peetud nädalapikkustel kevadistel pidustustel<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://arhiiv.err.ee/vaata/140250|Pealkiri=Maikrahvi pidustused, ERR arhiiv|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, millega ülistati kevadet, noorust ja õnne. Maikrahvile kui kevade sümbolile pühendatud peoga tähistati kevade võitu pika ja kurnava talve üle. Maikrahvi pidustusi peeti Tallinnas [[13. sajand Eestis|13]]. kuni [[16. sajand Eestis|16. sajandini]]. Nende kohta on säilinud üsna vähe dokumente, millest vanim pärineb [[14. sajand]]i algusest. Viimased maikrahvid valiti [[Liivi sõda|Liivi sõja]] (1558–1583) eelõhtul. Lisaks Tallinnale valiti maikrahvi või suvekuningat ka [[Riia]]s, [[Stockholm]]is ja mujal [[Euroopa]]s. Vanim teade maikrahvi valimise kohta on pärit [[Lübeck]]ist [[1226]]. aastast. Teistest linnadest säilinud andmed ongi abiks sellel, et saada tervikpilti ka Tallinnas toimunud valimistest ja nendele järgnenud pidustustest. == Maikrahvi valimine<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-88-gildijoodud-2|Pealkiri=Maikrahvi valimine, ERR arhiiv|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == [[Suurgild]]i ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] ühiselt korraldatud maikrahvi lõbustused toimusid [[nelipühad]]e ajal ja kestsid terve nädala. Esmaspäeval toimus pidulik sööming, teisipäeva hommikul ratsutati uhkes rongkäigus linnast välja Kopli tammikusse. Seal peeti [[Turniir (võitlusmäng)|turniir]], kus võisteldi [[Ratsutamine|ratsutamises]], [[Vibusport|vibu]]- ja [[Amb|ammulaskmises]] ning teistes rüütlikunstides. Tegelikult ühendasid pidustused kasuliku meeldivaga: pidustuste algseks tõukejõuks oli pikale talvele järgnev sõjavarustuse ja relvakäsitsemisoskuse kontroll. Lisaks sõjalistele oskustele oli maikrahvi valimisel tähtis rolli ka inimese jõukusel, oli ju maikrahvi ülesandeks kostitada külalisi nii järgnevatel söömingutel kui ka näiteks maikrahvi küünalde valmistamisel. Lisaks pidi maikrahv olema hea reputatsiooniga ehk pärinema linna koorekihist. Kuigi tänase romantilise ettekujutusega oli maikrahv alati noor ja ilus mees, ei olnud vanus maikrahvi valimisel siiski määrav. Nii on maikrahviks valitud ka keskaja mõistes eakaid, 50–60-aastasi mehi. Maikrahvi võidi valida kas Mustpeade või Suurgildi liikmete seast. Ainult gildi [[oldermann]]i ei saanud valida. Kui uue maikrahvi nimi oli selgunud, pärjati ta kasevanikuga. Maikrahvi pidustuste üheks peamiseks sümboliks olidki värsked, haljad, kevade saabumist kuulutavad kaseoksad, millest punuti pärgi ja millega kaunistati ka piduruume. == Maikrahv == Pärast maikrahvi valimist suundus pidulik rongkäik tagasi linna, kus vastsel maikrahvil tuli [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärava]] ees roosiaias kaheksa kaunitari hulgast endale maikrahvinna leida. Lisaks oli maikrahvil voli ühele vangile vabadus kinkida. Neljapäeval sõideti protsessioonis ümber kogu linna, pühapäeval korraldati jälle sööming ja ball. Pidu toimus [[Suurgildi hoone|Suurgildi majas]]. Maikrahv kostitas teda saatvaid daame ja tõrvikukandjaid ning ohverdas 30 marka pidusöögi hüvanguks. Maikrahvi tiitel anti üheks aastaks. Kirikupühadel, näiteks teisel neljapäeval pärast nelipühi peetud Kristuse Ihu pühal, osales maikrahv ümber linna liikunud protsessioonidel, kus kanti hiigelküünlaid “maikrahvi tulesid”. Enne protsessiooni oli maikrahvi ülesandeks lasta küünlad valmistada, neid valmistavaid naisi kostitada ning tulesid kandvad mehed välja valida. Maikrahv ja maikrahvinna olid oma aja staarid, populaarsed linnakodanikud, keda tunti ja austati ja kes tähistasid linna kõige tähtsamaid vastuvõtte ja pidustusi oma juuresviibimisega. Järgmisel aastal lõppesid maikrahvi esindusülesanded uue krahvi valimistel osalemisega. Lisaks maikrahvile kuulusid valimiskogusse Suurgildi oldermann, tema kaasistujad ja mõned [[raehärra]]d. == Maikrahvi pidustused tänapäeval == Meie ajal on maikrahvi valimiste kommet hakatud taaselustama [[Tallinna vanalinna päevad|Tallinna vanalinna päevade]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.vanalinnapaevad.ee/2010/Maikrahviturniir_ja_papagoilaskmine_19.htm|Pealkiri=Tallinna Vanalinna Päevad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> raames. Iga-aastasel festivalil korraldatakse mitmeid keskaja stiilis üritusi, nende hulgas ka maikrahvi ja maikrahvinna valimine. [[Jaan Künnap]]i pilte Maikrahvi valimisest 1997. aasta: <gallery> Maikrahvi valimine 97 (004).jpg Maikrahvi valimine 97 (005).jpg Maikrahvi valimine 97 (013).jpg Maikrahvi valimine 97 (028).jpg Maikrahvi valimine 97 (041) Juta Taniel.jpg Maikrahvi valimine 97 (060) Ammulaskurid.jpg Maikrahvi valimine 97 (067).jpg Maikrahvi valimine 97 (072).jpg Maikrahvi valimine 97 (075).jpg Maikrahvi valimine 97 (078).jpg Maikrahvi valimine 97 (082).jpg Maikrahvi valimine 97 (099).jpg Maikrahvi valimine 97 (105).jpg Maikrahvi valimine 97 (125).jpg Maikrahvi valimine 97 (126) Ivo Ploom.jpg Maikrahvi valimine 97 (138).jpg Maikrahvi valimine 97 (142).jpg Maikrahvi valimine 97 (154) Arvi Eek ja Merike Kahk.jpg Maikrahvi valimine 97 (160) Juta Taniel ja Rain Raidna.jpg Maikrahvi valimine 97 (171) Kard Subbi ja Rain Raidna.jpg Maikrahvi valimine 97 (202).jpg Maikrahvi valimine 97 (211) Margus Terasmees ja Svea Sööt.jpg Maikrahvi valimine 97 (233) Margus Terasmees.jpg Maikrahvi valimine 97 (244).jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tallinna keskaeg]] [[Kategooria:Eesti aunimetused]] g6d7aoe4bidycza3f7tgax96rvu9jip 0 469624 7248049 7118664 2026-10-05T13:25:42Z Juhan121 25066 7248049 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Galdikas.JPG|pisi|350px|Birutė Galdikas kõnelemas [[Rahvusvaheline Semiootika Assotsiatsioon|semiootika maailmakongressil]] [[Kaunas]]es 28. juunil 2017. Kõrval istungi juhataja, [[zoosemiootik]] [[Dario Martinelli]].]] '''Birutė Marija Filomena Galdikas''' ([[10. mai]] [[1946]] [[Wiesbaden]] – [[24. märts]] [[2026]] [[Los Angeles]]) oli leedu päritolu [[primatoloog]]. Ta on uurinud pikka aega [[orangutan]]ide käitumist ja bioloogiat [[Sumatra]]l ja [[Kalimantan]]il. {{JÄRJESTA:Galdikas, Birutė}} [[Kategooria:Leedu bioloogid]] [[Kategooria:Primatoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 6ohlmggo8iylhz8h5b74ewxcfinavhu 0 469707 7248274 4684666 2026-10-05T20:48:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248274 wikitext text/x-wiki '''Riigikogu Kantselei valimiste osakond''' oli [[Riigikogu Kantselei]] [[struktuuriüksus]], mille põhiülesanded olid [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i, [[erakondade rahastamise järelevalve komisjon]]i ja elektroonilise hääletamise komisjoni, Riigikogu liikmete ja Kantselei struktuuriüksuste teenindamine valimistealastes ja erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamise küsimustes, valimisi reguleerivate ning erakondade rahastamist käsitlevate õigusaktide eelnõude väljatöötamises osalemine ning valimiste ja erakondade rahastamisega seotud informatsiooni kogumine, töötlemine ja säilitamine. Struktuuriüksus kaotati 9. jaanuaril 2017.<ref name="m1"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="m1">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigi-valimisteenistuse-p%C3%B5him%C3%A4%C3%A4rus-1.pdf |pealkiri=Riigikogu Kantselei direktori 22.12.2016 käskkiri nr 47 "Riigi valimisteenistuse põhimäärus" |vaadatud=1.07.2017 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190512134411/https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigi-valimisteenistuse-p%C3%B5him%C3%A4%C3%A4rus-1.pdf |arhiivimisaeg=12.05.2019 |url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == *[https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valimiste-osakonna-p%C3%B5him%C3%A4%C3%A4rus2016.pdf Riigikogu Kantselei direktori 12.04.2016 käskkiri nr 22 "Valimiste osakonna põhimäärus"] [[Kategooria:Eesti valimised]] nva68cf4yiwvo5f5wv61ic21892lu0t 0 474394 7248324 5291169 2026-10-06T02:20:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248324 wikitext text/x-wiki {{Koeratoug |eesti_nimi= |kujutis_nimi=Oishani Othari van Koekie's Ranch.jpg |pildiallkiri= |ryhm=1 |alaryhm=1 |alaalaryhm= |standard_nr=311 |standard_kuup=29.05.2015 |url_standard_en=http://fci.be/Nomenclature/Standards/311g01-en.pdf |url_standard_et= |orig_nimi=Saarlooswolfhond |hyydnimed= |aliased= |erisus= |tyyp= |tookatsed=ei |kasutus= |asukohamaa={{PisiLipp|Holland}} |korgus=65–75&#160;cm (isane)<br />60–70&#160;cm (emane) |kaal=40–45&#160;kg (isane)<br />30–35&#160;kg (emane) |kattekarv= |karvkate= |pesakond= |eluiga= |markused= }} '''Saarloosi huntkoer''' on [[Holland]]ist pärinev [[koeratõug]]. Tõug on saanud nime [[hollandlased|hollandi]] koera[[Tõuaretus|aretaja]] [[Leendert Saarloos]]i järgi, kes [[Hundi ja koera hübriidid|huntkoera]] XX sajandil aretas.<ref name=fci/> Koeratõu aretamisel ristati [[saksa lambakoer]]a [[Hunt#alalmliigid|hundiga]] (''Canis lupus lupus''). [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon|FCI]] tunnustas tõugu 1975. aastal. Saarloosi huntkoer on sõnakuulelik koer, peremehele ustav ja kergesti koolitatav. Iseloomult on huntkoer pisut metsik, kuid see-eest iseseisev.<ref name=koerEE /> <gallery mode=packed caption=Pildid> Whitefang's Arusha Ishani of Angou Loup's Mountain.jpg| Saarlooswolfhond.jpg| Schattenwaldwoelfe2009.jpg| </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=fci>{{cite web|url=http://fci.be/Nomenclature/Standards/311g01-en.pdf |title=SAARLOOSWOLFHOND |trans-title= |date= |accessdate=30.08.2017 |publisher=[[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon|FCI]] |language=en}}</ref> <ref name=koerEE>{{cite web |url=http://www.koer.ee/Saarloosi_huntkoer.html |title=Saarloosi huntkoer |date= |accessdate=30.08.2017 |publisher= |website=www.koer.ee |archive-url=https://web.archive.org/web/20170831083028/http://www.koer.ee/Saarloosi_huntkoer.html |archive-date=31.08.2017 |url-status=dead}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Saarlooswolfhond|Saarloosi huntkoer}} * [http://www.koer.ee/Saarloosi_huntkoer.html Saarloosi huntkoer] koer.ee saidil [[Kategooria:Huntkoerad]] [[Kategooria:Hollandi koeratõud]] [[Kategooria:Saksa koeratõud]] lh65juwwcbxqhwuujfc7by6to1bwpof 0 474456 7248145 6857504 2026-10-05T17:02:53Z Ji-Elle 1177 +pict. 2026 7248145 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}}{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:87CA:9180:6425:9331:D839:1F9E|aasta=2017|kuu=september}} [[Pilt:Roja CHAMANKAR - Festival international de géographie 2026 par Mickaël Schauli.jpg|pisi]] '''Rojā Chamankār''' ([[pärsia keel]]es روجا چمنکار‎‎; sündinud [[20. mai]]l [[1981]] [[Borāzjān]]is [[Būshehri provints]]is Lõuna-[[Iraan]]is) on pärsia luuletaja, näitekirjanik, filmitegija ja tõlkija. ==Elulugu== Enne näitekirjanduse erialal magistrikraadi omandamist õppis Rojā Chamankār [[Teherani ülikool]]is filmikunsti. [[2010]]. aastal jätkas ta õpinguid [[Prantsusmaa]]l [[Strasbourg]]is, kaitses filosoofiadoktori väitekirja kaasaegses [[pärsia kirjandus]]es ja magistritöö [[Filmikunst|filmikunsti]] alal. Tema esimesed luuletused, mis avaldati [[Shīrāz]]is, olid kirjutatud 11-aastaselt. Tema esimene luulekogu "Tu es allée m'apporter un peu de Sud" ilmus [[2001]]. aastal. [[2014]]. aastal ilmus järgmine luulekogu "J'étais toujours une porte ouverte à l'errance", mis sai pealkirja samanimelise luuletuse järgi. [[2011]]. aastal autasustas [[Iraan]]i kultuuriministeerium teda Qaysar Aminpouri auhinnaga noore poeedi kategoorias. Valikut kritiseeris avalik meedia, eriti Fars News. Samal aastal andsid ühing Minuscule ja ajakirja Cyclocosmia toimetaja [[Prantsusmaa]]l Chamankāri tõlgitud luuletustest välja kogumiku "Mes souffles coupés par le milieu". [[2014]]. aastal tõlkis ta Henri Meschonnici luulekogu "De Silence en Silence" pärsia keelde, teose avaldas kirjastus Cheshmeh. [[2015]]. aastal ilmus pärsia-prantsuse kakskeelne kogumik "Je ressemble à une noire", mille avaldas Bruno Doucey. 2005. aastal osales ta rahvusvahelisel prantsuse luule festivalil Pariisis ja Nantes'is ning sellest ajast alates on teda kutsutud paljudele luulefestivalidele, näiteks [[Göteborg|Göteborgi]], [[Viin|Viini]], [[Pariis|Pariisi]], Strasbourgi ja [[Nantes]]'i. Samal aastal osales ta ka [[Val-de-Marne'i departemang|Val-de-Marne'i]] festivalil ning [[2013]]. aastal Voix vives de Méditerranée en Méditerranée festivalil [[Sète]]'i linnas. Tema luuletusi on ilmunud [[Iraan]]i ajalehtedes ja ajakirjades. Ta on teinud ka ühe filmi ning tutvustanud Iraanis laste telesaateid. {{DEFAULTSORT:Chamankar, Roja}} [[Kategooria:Iraani luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] gjw5ib4edkp5003lpghc4lnjeib7ins 0 477269 7248346 6220731 2026-10-06T06:42:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248346 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Shaheed_minar_Roehl.jpg|pisi|Shahīd Minār]] '''Shahīd Minār''' ([[bengali keel]]es শহীদ মিনার 'Märtrite monument') on [[mälestusmärk|monument]] [[Bangladesh]]i pealinnas [[Dhaka]]s, mis on püstitatud [[1952]]. aasta veebruaris [[Pakistan]]i politsei poolt tapetud rahulike meeleavaldajate mälestuseks. [[21. veebruar]]il 1952 tulistas Pakistani politsei [[Bengali Keele Liikumine|Bengali Keele Liikumise]] organiseeritud demonstratsiooni, mille osalejad protesteerisid [[urdu keel]]e muutmise vastu [[Ida-Pakistan]]i (tänapäeva Bangladeshi) ainsaks ametlikuks keeleks.<ref>[http://www.bangladesh.com/sights/shaheed-minar-monument/ Shaheed Minar National Monument - Honoring the Bengali Language Movement Martyrs] bangladesh.com</ref> Esialgne monument rajati juba [[26. veebruar]]il 1952, kuid politsei hävitas selle. Uus mälestusmärk rajati [[1956]]. aastal, selle hävitas Pakistani armee [[1971]]. aastal ülestõusu mahasurumise käigus. Praegune memoriaal pärineb [[1972]]. aastast, seda laiendati [[1983]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20151208154245/http://www.londoni.co/index.php/history-of-bangladesh?id=152 Shaheed Minar] londoni.co</ref> Shahīd Minār asub Dhaka Meditsiinikolledži Haigla ja [[Dhaka Ülikool]]i lähedal.<ref>[https://web.archive.org/web/20171001033442/http://offroadbangladesh.com/bn/places/central-shaheed-minar/ Central Shaheed Minar] offroadbangladesh.com</ref> {{Panoraampilt|Central Shaheed Minar - 360 Degree View - Dhaka Medical College Campus - Dhaka 2015-05-31 2587-2598.tif|1400px|Mälestusmärgi panoraampilt}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Bangladesh]] [[Kategooria:Mälestusmärgid]] lprnqs3re4s0jobgildcl4xzitczn4r 0 484854 7248183 7235880 2026-10-05T18:30:13Z ~2026-53545-74 239057 7248183 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Jõgeva Põhikool | Pilt = Jõgeva Gümnaasium.JPG | Pildiallkiri = Jõgeva Põhikooli hoone enne 2019. aasta renoveerimist | Asutatud = | Koolitüüp = põhikool | Direktor = [[Margo Hussar]] | Õpilaste arv = | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = | Koolipersonal = | Linn = Jõgeva | Maakond = | Vald = | Asula = | Kooli ajaleht = | Kodulehekülg = [https://jpk.edu.ee/] | Moto = | Koordinaadid = | Logo = }} '''Jõgeva Põhikool''' on [[põhikool]] [[Jõgeva]]l aadressil [[Rohu tänav (Jõgeva)|Rohu tänav]] 10. Kool tegutseb alates 1. septembrist 2013 ja on [[Jõgeva Gümnaasium]]i ja [[Jõgeva Ühisgümnaasium]]i haridustraditsioonide järjepidevuse jätkaja.<ref name="jpk.edu.ee">[https://web.archive.org/web/20220417142756/https://jpk.edu.ee/wp-content/uploads/2020/08/Jogeva-Pohikooli-pohimaarus.pdf Jõgeva Põhikooli põhimäärus.] Jõgeva Põhikooli veebisait.]</ref> Kooli direktor on [[Kuuno Lille|Margo Hussar]]. Kooliga samas hoones asub [[Jõgeva Linnaraamatukogu]]. ==Vaata ka== *[[Jõgevamaa Gümnaasium]] (riigigümnaasium) *[[Liblikapüüdja]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://jpk.edu.ee/ Kooli koduleht] * [https://www.err.ee/975968/jogeva-sai-uue-koolimaja "Jõgeva sai uue koolimaja"] ERR, 1. september 2019 {{koord | NS = 58.747880028978386 | EW = 26.388923235994504 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Jõgeva]] [[Kategooria:Jõgeva maakonna koolid]] azn5w5vl1rczn1omlhqfjuipqgbkqgq 7248191 7248183 2026-10-05T18:52:23Z Kruusamägi 1530 link fix 7248191 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Jõgeva Põhikool | Pilt = Jõgeva Gümnaasium.JPG | Pildiallkiri = Jõgeva Põhikooli hoone enne 2019. aasta renoveerimist | Asutatud = | Koolitüüp = põhikool | Direktor = [[Margo Hussar]] | Õpilaste arv = | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = | Koolipersonal = | Linn = Jõgeva | Maakond = | Vald = | Asula = | Kooli ajaleht = | Kodulehekülg = [https://jpk.edu.ee/] | Moto = | Koordinaadid = | Logo = }} '''Jõgeva Põhikool''' on [[põhikool]] [[Jõgeva]]l aadressil [[Rohu tänav (Jõgeva)|Rohu tänav]] 10. Kool tegutseb alates 1. septembrist 2013 ja on [[Jõgeva Gümnaasium]]i ja [[Jõgeva Ühisgümnaasium]]i haridustraditsioonide järjepidevuse jätkaja.<ref name="jpk.edu.ee">[https://web.archive.org/web/20220417142756/https://jpk.edu.ee/wp-content/uploads/2020/08/Jogeva-Pohikooli-pohimaarus.pdf Jõgeva Põhikooli põhimäärus.] Jõgeva Põhikooli veebisait</ref> Kooli direktor on [[Margo Hussar]]. Kooliga samas hoones asub [[Jõgeva Linnaraamatukogu]]. ==Vaata ka== *[[Jõgevamaa Gümnaasium]] (riigigümnaasium) *[[Liblikapüüdja]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://jpk.edu.ee/ Kooli koduleht] * [https://www.err.ee/975968/jogeva-sai-uue-koolimaja "Jõgeva sai uue koolimaja"] ERR, 1. september 2019 {{koord | NS = 58.747880028978386 | EW = 26.388923235994504 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Jõgeva]] [[Kategooria:Jõgeva maakonna koolid]] c8jtvij66mjwaotg4dv5x6l4uuakd7k 0 489792 7248226 7232703 2026-10-05T19:44:34Z Pikne 13803 7248226 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Juhtraud''' on torukujuline [[juhtimismehhanism]], mille abil juhitakse [[jalgratas|jalg-]] või [[mootorratas]]t. Kõnekeeles kasutatakse juhtraua kohta nimetusi ''leistang'', ''lenkstang'' või ''lenks''. ==Jalgratta juhtraud== Jalgratta juhtraua küljes on tavaliselt [[käepide]]med, mis lihtsustavad ratta käsitsemist. Jalgratta juhtraua [[lisavarustus|lisavarustusse]] kuuluvad seadmed ja tarvikud, mis parandavad sõidu ohutust, mugavust, navigeerimist või pagasi transporti. Inglise keeles kasutatakse uuemas erialases kirjanduses sõna ''cockpit'', mille all mõistetakse kogu lenksu ja stemi ühtset süsteemi koos kõigi integreeritud sisemiste ja välimiste mehhaaniliste, hüdrauliliste, optiliste, magneetiliste, füüsikalis-keemiliste, pneumaatiliste ja elektrooniliste vidinatega. Näiteks aerobarid, käepadjad, haptilised gripid, radarid, voolundid, biomeetrilised andurid. Ultramoodsatel high-end ratastel klassikalist juhtrauda kui sellist enam ei eksisteeri. Juhtraud pöörab kahvlit, mille vahel asub [[esiratas]]. Juhtraua kuju varieerub, levinumad on kolm varianti: # Ülespoole kaarduv juhtraud, mida kasutatakse [[linnasõiduratas|linnasõidurattal]]. # Allapoole kaarduv juhtraud, mis võimaldab kätele eri asendeid. Aerodünaamilise kehaasendi jaoks võib hoida juhtraua alt kinni, püstisema sõiduasendi jaoks hoitakse pidurikatetest. Selline juhtraud on ergonoomiline (peopesad on suunatud sissepoole käe tavalise puhkeasendi sarnaselt) ja aitab tõusudel kergemini jalgratast juhtida. # Sirge või peaaegu sirge juhtraud, mida kasutatakse [[maastikuratas|maastikurattal]]. See tagab suurema kontrolli esiratta pööramise üle. ==Mootorratta juhtraud== Mootorratta juhtraua küljes on samuti käepidemed, mis lihtsustavad sõiduki juhtimist. Mootorratta juhtraua lisavarustusse kuuluvad [[peegel|peeglid]], gaasi käepide, [[spidomeeter]] ja elektroonilised lülitid. ==Vaata ka== *[[Rool]] [[Kategooria:Sõidukite osad]] o4zvbyuph6a1d5i6xl09lhqz9adnpyr 0 491051 7248438 5943212 2026-10-06T10:41:26Z ~2026-49191-57 237288 7248438 wikitext text/x-wiki '''Kambja raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] [[Kambja]] asulas. https://raamatukogu.torvandi.ee/kambja-raamatukogu/ ==Välislingid== *[http://tmk.tartuvv.ee/?page_id=91 Raamatukogust Kõrveküla maakonnaraamatukogu kodulehel] {{koord}} [[Kategooria:Tartu maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Kambja vald]] m6iqcbtw4gjnayq9d5qjutn3v2asvoh 7248439 7248438 2026-10-06T10:42:14Z ~2026-49191-57 237288 7248439 wikitext text/x-wiki '''Kambja raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] [[Kambja]] asulas. https://raamatukogu.torvandi.ee/kambja-raamatukogu/ ==Välislingid== *[http://tmk.tartuvv.ee/?page_id=91 Raamatukogust Kõrveküla maakonnaraamatukogu kodulehel] {{koord}} [[Kategooria:Tartu maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Kambja vald]] oc0wwuricdd2vo9kutbesyv0u7w3sh2 0 492097 7248106 7234892 2026-10-05T15:32:34Z Raamaturott 56450 /* Juuli */ 7248106 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2018]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2018}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Robert Mann]], USA viiuldaja, helilooja ja dirigent (97) *1. jaanuar – [[Õilme Kaseorg]], eesti motosportlane ja -treener (89) *1. jaanuar – [[Jahn Otto Johansen]], norra kirjanik ja ajakirjanik (83) *1. jaanuar – [[Mauro Staccioli]], itaalia skulptor (80) *[[2. jaanuar]] – [[Thomas S. Monson]], USA mormooni usujuht (90) *2. jaanuar – [[Jüri Samarütel]], eesti arstiteadlane ja arst (79) *2. jaanuar – [[Eugène Gerards]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *[[3. jaanuar]] – [[Helmut Lippelt]], Saksamaa poliitik (85) *3. jaanuar – [[Colin Brumby]], Austraalia helilooja ja dirigent (84) *[[4. jaanuar]] – [[Aharon Appelfeld]], Iisraeli kirjanik (85) *4. jaanuar – [[Philipp Jenninger]], Saksamaa poliitik (85) *4. jaanuar – [[Vladimir Jankilevski]], juudi rahvusest Venemaa kunstnik (79) *4. jaanuar – [[Johannes Brost]], rootsi näitleja (71) *[[5. jaanuar]] – [[Münir Özkul]], türgi näitleja (92) *5. jaanuar – [[Carlo Pedretti]], itaalia ajaloolane (89) *5. jaanuar – [[Hans Werner Kettenbach]], saksa ajakirjanik ja kirjanik (89) *5. jaanuar – [[John Young]], Ameerika Ühendriikide astronaut, katselendur ja aeronautikainsener (87) *5. jaanuar – [[Jerry Van Dyke]], USA koomik ja näitleja (86) *5. jaanuar – [[Marián Labuda]], slovaki näitleja (73) *[[6. jaanuar]] – [[Nina Talõzina]], vene psühholoog (94) *6. jaanuar – [[Horace Ashenfelter]], USA pikamaajooksja (94) *6. jaanuar – [[Alla Aizenšarf]], juudi rahvusest venekeelne kirjanik (81) *6. jaanuar – [[Tõnu Mikk]], eesti näitleja (76) *[[7. jaanuar]] – [[Bjørg Vik]], norra kirjanik (82) *7. jaanuar – [[Jim Anderton]], Uus-Meremaa poliitik (79) *7. jaanuar – [[Markku Into]], soome luuletaja (72) *7. jaanuar – [[Peter Sutherland]], Iiri poliitik, jurist ja ettevõtja (71) *7. jaanuar – [[France Gall]], prantsuse laulja (70) *[[8. jaanuar]] – [[Mariam Lordkhiphanidze]], gruusia ajaloolane (95) *8. jaanuar – [[George Maxwell Richards]], Trinidadi ja Tobago poliitik (86) *8. jaanuar – [[Andor Losonczy]], ungari päritolu austria helilooja ja pianist (85) *8. jaanuar – [[Māris Atgāzis]], läti ajaloolane ja arheoloog (82) *8. jaanuar – [[Hans Aabech]], taani jalgpallur (69) *8. jaanuar – [[Mare Toom]], eesti botaanik (68) *[[9. jaanuar]] – [[Odvar Nordli]], Norra poliitik (90) *9. jaanuar – [[Aleksandr Vedernikov]], vene ooperi- ja kammerlaulja (90) *9. jaanuar – [[Jevgeni Avrorin]], vene füüsik (85) *9. jaanuar – [[Uudo Reino]], eesti arstiteadlane, lastekirurg ja uroloog (82) *9. jaanuar – [[Mario Perniola]], itaalia filosoof (76) *[[10. jaanuar]] – [[Étienne Bally]], prantsuse sprinter (94) *10. jaanuar – [[Mihhail Deržavin]], vene näitleja (81) *10. jaanuar – [[Aala Buldas]], eesti arhitekt (80) *10. jaanuar – [[Philippe Marchand]], Prantsusmaa poliitik (78) *10. jaanuar – [[Eddie Clarke]], briti kitarrist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Edgar Ray Killen]], USA [[Ku Klux Klan]]i aktivist (92) *11. jaanuar – [[Endel Meiusi]], eesti päritolu ameerika evangelist (85) *[[12. jaanuar]] – [[Bella Emberg]], Briti näitleja (80) *12. jaanuar – [[Pierre Pincemaille]], prantsuse orelikunstnik (61) *[[13. jaanuar]] – [[Jean Porter]], USA näitleja (95) *13. jaanuar – [[Eliahu Winograd]], Iisraeli jurist ja kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Walter Schuster]], Austria mäesuusataja (88) *[[14. jaanuar]] – [[Pablo García Baena]], hispaania luuletaja (94) *14. jaanuar – [[Väino Puura (geoloog)|Väino Puura]], eesti geoloog (82) *14. jaanuar – [[Dan Gurney]], USA rallisõitja (86) *14. jaanuar – [[Jean Salem]], prantsuse filosoof (65) *[[15. jaanuar]] – [[Karl-Heinz Kunde]], saksa jalgrattasportlane (82) *15. jaanuar – [[Uno Uudelepp]], eesti insener Rootsis (88) *15. jaanuar – [[Roderick Rijnders]], Hollandi sõudja (76) *15. jaanuar – [[Edwin Hawkins]], USA laulja ja muusik (74) *15. jaanuar – [[Viktor Anpilov]], Venemaa ühiskonnategelane ja poliitik (72) *15. jaanuar – [[Dolores O'Riordan]], iiri laulja-laulukirjutaja (46) *[[16. jaanuar]] – [[Marta Toona]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (99) *16. jaanuar – [[Feliks Viira]], eesti baptistivaimulik (89) *16. jaanuar – [[Madalena Iglésias]], Portugali näitleja ja laulja (78) *16. jaanuar – [[Jo Jo White]], USA korvpallur (71) *16. jaanuar – [[Oliver Ivanović]], Kosovo serbia poliitik (64) *[[17. jaanuar]] – [[Roy Bennett (Zimbabwe poliitik)|Roy Bennett]], Zimbabwe poliitik (60) *17. jaanuar – [[Simon Shelton]], inglise näitleja (52) *17. jaanuar – [[Jessica Falkholt]], Austraalia näitleja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Clara Marangoni]], itaalia sportvõimleja (102) *18. jaanuar – [[Lucas Mangope]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (94) *18. jaanuar – [[Peter Mayle]], inglise kirjanik (78) *18. jaanuar – [[Wallis Grahn]], rootsi näitleja (72) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Campori]], itaalia näitleja (100) *19. jaanuar – [[Dorothy Malone]], USA näitleja (93) *19. jaanuar – [[Uldis-Ivars Grava]], Läti ajakirjanik, ühiskonnategelane ja poliitik (79) *[[20. jaanuar]] – [[Paul Bocuse]], prantsuse kokk (91) *20. jaanuar – [[Jim Rodford]], inglise muusik (76) *20. jaanuar – [[Katrin Kasesalu]], eesti moekunstnik (61) *20. jaanuar – [[Kuldar Eller]], eesti trummar (60) *[[21. jaanuar]] – [[Connie Sawyer]], USA näitleja (105) *21. jaanuar – [[Heino Kalmo]], eesti elektronmuusikariistade konstruktor (80) *21. jaanuar – [[Jens Okking]], Taani näitleja, laulja ja poliitik (78) *21. jaanuar – [[Philippe Gondet]], prantsuse jalgpallur (75) *21. jaanuar – [[Yves Afonso]], prantsuse näitleja (73) *21. jaanuar – [[Vjatšeslav Gvozdkov]], vene teatrilavastaja ja näitleja (70) *[[22. jaanuar]] – [[Ursula Le Guin]], ameerika kirjanik (88) *22. jaanuar – [[Jimmy Armfield]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *[[23. jaanuar]] – [[Nicanor Parra]], Tšiili luuletaja ja füüsik (103) *23. jaanuar – [[Elmar Arak]], eesti farmatseut (79) *23. jaanuar – [[Janno Reiljan]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (66) *23. jaanuar – [[Ruth Alas]], Eesti majandusteadlane (57) *[[24. jaanuar]] – [[Jack Ketchum]], ameerika kirjanik (71) *24. jaanuar – [[Renaud Gagneux]], prantsuse helilooja (70) *24. jaanuar – [[Mark E. Smith]], inglise muusik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Karin Saarsen]], Rootsis elanud eesti kirjanik ja ajakirjanik (91) *25. jaanuar – [[Leo Võime]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (84) *25. jaanuar – [[Ljudmila Sentšina]], vene laulja (67) *[[26. jaanuar]] – [[Hiromu Nonaka]], Jaapani poliitik (92) *[[27. jaanuar]] – [[Tadashi Sawashima]], jaapani filmilavastaja (92) *27. jaanuar – [[Ingvar Kamprad]], rootsi ettevõtja (91) *[[28. jaanuar]] – [[Aarne Vesilind]], eesti tehnikateadlane (78) *28. jaanuar – [[Ion Ciubuc]], Moldova poliitik (74) *28. jaanuar – [[Margus Keerma]], eesti kergejõustikutreener (54) *[[29. jaanuar]] – [[Francisco Núñez Olivera]], hispaania pikaealine (113) *[[30. jaanuar]] – [[Mark Salling]], USA muusik ja näitleja (35) *[[31. jaanuar]] – [[Anatoli Reznikov]], vene animafilmirežissöör (77) *31. jaanuar – [[Leonid Kadenjuk]], ukraina kosmonaut (67) *31. jaanuar – [[Olavi Mäenpää]], Soome poliitik (67) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Clifford Bourland]], USA kergejõustiklane (97) *1. veebruar – [[Wojciech Wójcik]], poola filmilavastaja ja stsenarist (75) *1. veebruar – [[Fidel Castro Díaz-Balart]], Kuuba tuumafüüsik (68) *1. veebruar – [[Édouard Ferrand]], Prantsusmaa poliitik (52) *1. veebruar – [[Menno Wigman]], hollandi luuletaja ja tõlkija (51) *[[2. veebruar]] – [[Günther Patzig]], saksa filosoof (91) *2. veebruar – [[Olev Tapupere]], eesti tehnikateadlane (87) *2. veebruar – [[Dennis Edwards]], USA laulja (74) *2. veebruar – [[Ole Thestrup]], taani näitleja (69) *2. veebruar – [[Joseph Polchinski]], USA füüsik (63) *[[3. veebruar]] – [[Károly Palotai]], ungari jalgpallur ja jalgpallikohtunik (82) *3. veebruar – [[Rolf Zacher]], saksa näitleja (76) *[[4. veebruar]] – [[Gregor Dorfmeister]], saksa ajakirjanik ja kirjanik (88) *4. veebruar – [[Alan Baker (matemaatik)|Alan Baker]], Suurbritannia matemaatik (78) *4. veebruar – [[Edwin Jackson]], USA ameerika jalgpallur (26) *[[5. veebruar]] – [[Heino Noor]], eesti arst ja toksikoloog (95) *[[7. veebruar]] – [[Dmitri Buzõljov]], vene näitleja (61) *[[8. veebruar]] – [[Jarrod Bannister]], Austraalia odaviskaja (33) *[[9. veebruar]] – [[John Gavin]], USA näitleja ja diplomaat (86) *9. veebruar – [[Charles Kipper]], eesti dirigent Kanadas (67) *9. veebruar – [[Reg E. Cathey]], USA näitleja (59) *9. veebruar – [[Nebojša Glogovac]], serbia näitleja (48) *9. veebruar – [[Jóhann Jóhannsson]], islandi helilooja ja muusikaprodutsent (48) *9. veebruar – [[Liam Miller]], iiri jalgpallur (36) *[[11. veebruar]] – [[Vic Damone]], USA laulja (89) *[[12. veebruar]] – [[Luo Haocai]], Hiina Rahvavabariigi õigusteadlane, kohtunik ja riigitegelane (83) *12. veebruar – [[László Melis]], ungari viiuldaja ja helilooja (64) *[[13. veebruar]] – [[Henrik (Taani prints)|Henrik]], Taani prints, Margrethe II abikaasa (83) *13. veebruar – [[Joseph Bonnel]], prantsuse jalgpallur (79) *13. veebruar – [[Aavo Lossmann]], eesti tantsupedagoog (75) *[[14. veebruar]] – [[Claes Elmstedt]], Rootsi poliitik (89) *14. veebruar – [[Don Carter]], USA ärimees, Dallas Mavericksi omanik (84) *14. veebruar – [[Ruud Lubbers]], Hollandi poliitik ja diplomaat (78) *14. veebruar – [[Antoni Krauze]], poola filmilavastaja ja stsenarist (78) *14. veebruar – [[Morgan Tsvangirai]], Zimbabwe poliitik (65) *[[15. veebruar]] – [[Abdon Alinovi]], Itaalia poliitik (94) *[[16. veebruar]] – [[Valentīna Freimane]], läti teatri- ja filmiteadlane (95) *16. veebruar – [[Heli Lääts]], eesti laulja (85) *[[18. veebruar]] – [[Peeter Varrak]], eesti keskmaajooksja (81) *18. veebruar – [[Rein Ahas]], eesti geograaf (51) *[[19. veebruar]] – [[Tonino Zangardi]], itaalia filmilavastaja (60) *19. veebruar – [[Sergei Litvinov]], NSV Liidu vasaraheitja (60) *[[20. veebruar]] – [[Zigmas Zinkevičius]], leedu keeleteadlane (93) *20. veebruar – [[Andrei Kruz]], vene ulmekirjanik (53) *20. veebruar – [[Ian Williams]], inglise ragbimängija (27) *[[21. veebruar]] – [[Billy Graham]], USA vaimulik (99) *21. veebruar – [[Emma Chambers]], Briti filminäitleja (53) *[[22. veebruar]] – [[Nanette Fabray]], USA näitleja ja laulja (97) *22. veebruar – [[Valentin Falin]], Nõukogude Liidu diplomaat ja riigitegelane (91) *22. veebruar – [[Richard Edward Taylor]], Kanada füüsik (88) *22. veebruar – [[László Tahi-Tóth]], ungari näitleja (74) *[[24. veebruar]] – [[Durward Knowles]], Bahama purjetaja (100) *24. veebruar – [[Yang Rudai]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (91) *24. veebruar – [[Getulio Alviani]], itaalia kunstnik (78) *24. veebruar – [[Sridevi]], India näitlejanna (54) *24. veebruar – [[Scott Westgarth]], suurbritannia poksija (31) *[[25. veebruar]] – [[Ellen Tamm]], eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog (90) *25. veebruar – [[Leonard Leisching]], Lõuna-Aafrika poksija (83) *25. veebruar – [[Ján Kuciak]], slovakkia ajakirjanik (27) *[[26. veebruar]] – [[Benjamin Melniker]], USA filmiprodutsent (104) *26. veebruar – [[Tatjana Karpova]], vene näitleja (102) *26. veebruar – [[Enno Kross]], eesti arst ja karskusliikumise tegelane (83) *26. veebruar – [[Endel Pärn (kergejõustiklane)|Endel Pärn]], eesti kergejõustiklane ja treener (70) *[[28. veebruar]] – [[Albert Mkrtšjan]], armeenia teatri- ja filmilavastaja (81) *28. veebruar – [[Rogelio Guerra]], Mehhiko näitleja (81) *28. veebruar – [[Ștefan Tașnadi]], Rumeenia tõstja (64) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Jacques Insermini]], prantsuse mootorisportlane, kaskadöör ja filminäitleja (90) *1. märts – [[Olev Kitsas]], eesti näitleja ja teatridirektor (88) *1. märts – [[María Rubio]], Mehhiko näitleja (83) *1. märts – [[Mai Väljas]], eesti pedagoog, [[Vaino Väljas]]e abikaasa (81) *[[2. märts]] – [[Gillo Dorfles]], itaalia kunstikriitik, maalikunstnik ja filosoof (107) *2. märts – [[Carlo Ripa di Meana]], Itaalia poliitik (88) *2. märts – [[Jesús López Cobos]], hispaania dirigent (78) *[[3. märts]] – [[Roger Bannister]], Suurbritannia jooksja (88) *3. märts – [[Virgilijus Noreika]], leedu ooperilaulja (82) *[[4. märts]] – [[Gabriel Abramson]], Eesti tööstusjuht (89) *4. märts – [[Karl Adamson]], eesti koolijuht, komsomolitöötaja ja EÜE komandör (82) *4. märts – [[Davide Astori]], itaalia jalgpallur (31) *[[5. märts]] – [[Derek Bickerton]], USA keeleteadlane (91) *5. märts – [[Kjerstin Dellert]], rootsi ooperilaulja (92) *5. märts – [[Hayden V. White]], USA kirjandusteadlane ja ajaloolane (89) *5. märts – [[André S. Labarthe]], prantsuse filminäitleja ja -režissöör (86) *5. märts – [[Andrus Noormägi]], eesti korvpallitreener (51) *[[6. märts]] – [[Mark Rõbak]], Eesti Juudi Muuseumi asutaja (72) *[[7. märts]] – [[Reynaldo Bignone]], Argentina sõjaväelane ja riigipea (90) *7. märts – [[Piiga (tiiger)|Piiga]], Tallinna Loomaaia amuuri tiiger (20) *[[8. märts]] – [[Milko Kelemen]], horvaadi helilooja (93) *8. märts – [[Risto Hyvärinen]], Soome diplomaat (91) *8. märts – [[Märt Ratassepp]], eesti muusikapedagoog, koorijuht ja helilooja Soomes (57) *[[9. märts]] – [[Ion Voinescu]], rumeenia jalgpallur (88) *9. märts – [[Jo Min-ki]], Lõuna-Korea näitleja (52) *9. märts – [[Jung Jae-sung]], Lõuna-Korea sulgpallur (35) *[[10. märts]] – [[Hubert de Givenchy]], prantsuse moelooja (91) *10. märts – [[Ilze Cīrule]], Läti riigitegelane (53) *[[11. märts]] – [[Siegfried Rauch]], saksa näitleja (85) *11. märts – [[Mario Vegetti]], Itaalia filosoofiajaloolane (81) *[[12. märts]] – [[Nokie Edwards]], USA muusik (82) *12. märts – [[Oleg Tabakov]], vene näitleja, lavastaja ja teatridirektor (82) *12. märts – [[Juri Plotnikov]], vene raskejõustikutreener (67) *12. märts – [[Rudolf Mang]], saksa tõstja (67) *12. märts – [[Ken Flach]], USA tennisist (54) *[[13. märts]] – [[Jens Nilsson]], Rootsi poliitik (69) *13. märts – [[Nikolai Gluškov]], vene ärimees (68) *13. märts – [[Andres Põld]], eesti ajakirjanik (46) *[[14. märts]] – [[Palle Kjærulff-Schmidt]], taani filmilavastaja (86) *14. märts – [[Leonid Kvinihhidze]], vene filmilavastaja ja stsenarist (80) *14. märts – [[Jaan Reinaste]], eesti tšellist (83) *14. märts – [[Stephen Hawking]], inglise füüsikateoreetik, kosmoloog, kirjanik (76) *14. märts – [[Rubén Galván]], Argentina jalgpallur (65) *[[15. märts]] – [[Mohamed Sayah]], Tuneesia poliitik (84) *[[16. märts]] – [[Charles Yanofsky]], USA geneetik (92) *16. märts – [[Louise Slaughter]], USA poliitik (88) *16. märts – [[Guðjón Arnar Kristjánsson]], Islandi poliitik (73) *16. märts – [[Otomar Kvěch]], tšehhi helilooja ja muusikapedagoog (67) *16. märts – [[Adrian Lamo]], USA häkker (37) *[[17. märts]] – [[Raivo Kalamäe]], eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja eesti vabadusvõitleja (98) *17. märts – [[Phan Văn Khải]], Vietnami riigitegelane (84) *17. märts – [[Geneviève Fontanel]], prantsuse näitleja (81) *17. märts – [[Tiina Leesment Bergh]], eesti võimlemisõpetaja ja koreograaf Rootsis (72) *17. märts – [[Tālivaldis Deksnis]], läti organist (71) *17. märts – [[Benny Fredriksson]], rootsi näitleja ja teatrijuht (58) *17. märts – [[Karmen Braun]], eesti ujuja *[[18. märts]] – [[Lea Sibul-Poola]], eesti nukunäitleja ja -lavastaja (88) *18. märts – [[Barkat Gourad Hamadou]], Djibouti poliitik (88) *[[19. märts]] – [[Irina Begljakova]], vene kettaheitja (85) *19. märts – [[Vello Mikk]], eesti raadioajakirjanik (79) *19. märts – [[Vladõslav Vološõn]], ukraina sõjaväepiloot (29) *[[20. märts]] – [[Endel Kaarep]], eesti fütopatoloog (103) *20. märts – [[Kalju Rahu (pedagoog)|Kalju Rahu]], eesti pedagoog ja koolijuht (82) *20. märts – [[Erik-Arne Uustalu]], eesti metallikunstnik ja disainer (81) *20. märts – [[Juri Šatalov]], nõukogude ja vene hokimängija (72) *20. märts – [[Raul Rõõmus]], eesti korvpallitreener ja sporditegelane (60) *[[21. märts]] – [[Martha Wallner]], austria näitleja (90) *[[22. märts]] – [[Morgana King]], USA laulja ja näitleja (87) *[[23. märts]] – [[Zell Miller]], USA poliitik (86) *23. märts – [[Jaakko Pakkasvirta]], soome filmilavastaja ja näitleja (83) *23. märts – [[Jukka Mikkola]], Soome poliitik (74) *23. märts – [[Allan Dorbek]], eesti jalgpallur ja korvpallitreener (73) *23. märts – [[Philip Kerr]], Briti kirjanik (62) *[[24. märts]] – [[Lys Assia]], Šveitsi laulja (94) *24. märts – [[Frank Meisler]], Iisraeli skulptor (89) *24. märts – [[Arnaud Beltrame]], prantsuse politseinik (44) *[[25. märts]] – [[Dagfinn Vårvik]], Norra poliitik (93) *25. märts – [[Bruno Boban]], horvaatia jalgpallur (25) *[[26. märts]] – [[Sergei Mavrodi]], vene ettevõtja (62) *26. märts – [[Zeke Upshaw]], USA korvpallur (26) *[[27. märts]] – [[Stéphane Audran]], prantsuse filminäitleja (85) *[[28. märts]] – [[Tamara Sõrmus]], eesti matemaatik ja baleriin (91) *28. märts – [[Oleg Anofrijev]], vene näitleja, laulja ja laulukirjutaja (87) *28. märts – [[Clément Rosset]], prantsuse filosoof (78) *[[30. märts]] – [[Bill Maynard]], inglise koomik ja näitleja (89) *30. märts – [[Aureliano Bolognesi]], itaalia poksija (87) *30. märts – [[André Bo-Boliko Lokonga]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (83) *30. märts – [[Sabahudin Kurt]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja (82) *[[31. märts]] – [[Luigi De Filippo]], itaalia näitleja, näitekirjanik ja teatrilavastaja (87) *31. märts – [[Frank Aendenboom]], Belgia näitleja (76) *31. märts – [[Charles Goodwin]], USA keeleteadlane ja semiootik (74) *31. märts – [[Aago Rääts]], eesti flötist, muusikapedagoog ja IT-spetsialist Kanadas (46) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Elsa Starčenko]], eesti maali- ja teatrikunstnik (92) *1. aprill – [[Efraín Ríos Montt]], Guatemala sõjaväelane ja riigitegelane (91) *1. aprill – [[Sergei Seeland]], eesti kodu-uurija (82) *1. aprill – [[Jocelyn Newman]], Austraalia poliitik (80) *1. aprill – [[Allan Tohv]], Eesti bonist (51) *[[2. aprill]] – [[Morris Halle]], USA keeleteadlane *2. aprill – [[Chuck McCann]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *2. aprill – [[Winnie Mandela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (81) *2. aprill – [[Velga Vīlipa]], läti näitleja (78) *2. aprill – [[Alma Monkauskaitė]], Leedu arst ja poliitik (56) *2. aprill – [[Signe Lahtein]], eesti ajakirjanik (40) *[[3. aprill]] – [[David Edgerton]], USA ettevõtja (90) *3. aprill – [[Lill-Babs]], rootsi laulja (80) *[[4. aprill]] – [[Don Cherry]], Ameerika Ühendriikide laulja (94) *4. aprill – [[Heino Mölder]], eesti tehnikateadlane (83) *4. aprill – [[Andres Ammas]], Eesti poliitik, ajakirjanik, õpetaja ja koolijuht (56) *[[5. aprill]] – [[Irina Tokmakova]], vene lastekirjanik ja tõlkija (89) *5. aprill – [[Cecil Taylor]], Ameerika Ühendriikide pianist (89) *5. aprill – [[Isao Takahata]], jaapani animafilmide režissöör (82) *5. aprill – [[Juri Abramotškin]], vene fotograaf ja fotoajakirjanik (81) *5. aprill – [[Gennadi Tšulkov]], vene näitleja (80) *[[6. aprill]] – [[Daniel Akaka]], Ameerika Ühendriikide poliitik (93) *6. aprill – [[Mikk Sarv]], eesti rahvaluuleteadlane, maaelu aktivist ja koolitaja (66) *6. aprill – [[Pavol Paška]], Slovakkia poliitik (60) *6. aprill – [[Alaksandr Kurłovič]], valgevene tõstja (56) *6. aprill – [[Samba Diop]], prantsuse jalgpallur (18) *[[7. aprill]] – [[Božidar Smiljanić]], horvaadi näitleja (81) *[[8. aprill]] – [[Leila Abašidze]], gruusia filminäitleja (88) *8. aprill – [[André Lerond]], prantsuse jalgpallur (87) *8. aprill – [[Juraj Herz]], slovaki filmilavastaja ja näitleja (83) *8. aprill – [[Mõhhailo Šuhh]], ukraina helilooja, muusikapedagoog ja dirigent (65) *8. aprill – [[Fjodor Koltšin]], Eesti kahevõistleja (61) *8. aprill – [[Anželika Voltškova]], vene näitleja (47) *8. aprill – [[Michael Goolaerts]], Belgia jalgrattur (23) *[[9. aprill]] – [[Christa Gottschalk]], saksa näitleja (90) *9. aprill – [[Valeri Zelentsov]], Eesti murdmaasuusataja (79) *[[10. aprill]] – [[Li Yaowen]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane, riigitegelane ja diplomaat (99) *[[11. aprill]] – [[Gillian Ayres]], inglise maalikunstnik (88) *[[12. aprill]] – [[John Melcher]], USA poliitik (93) *12. aprill – [[Sergio Pitol]], Mehhiko kirjanik, tõlkija ja diplomaat (85) *12. aprill – [[Juozas Karvelis]], Leedu poliitik ja meremees (83) *12. aprill – [[Zoran Krasić]], Serbia poliitik (62) *[[13. aprill]] – [[Franz Möller]], Saksamaa poliitik (87) *13. aprill – [[Miloš Forman]], Tšehhi ja Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (86) *[[14. aprill]] – [[Isabella Biagini]], itaalia näitleja (74) *[[15. aprill]] – [[Michael Halliday]], Briti-Austraalia keeleteadlane ja semiootik (93) *15. aprill – [[Endel Nirk]], eesti kirjandusteadlane, -kriitik ja kirjanik (92) *15. aprill – [[Pia-Astrid Ott]], eesti arst (91) *15. aprill – [[Vittorio Taviani]], itaalia filmilavastaja (88) *15. aprill – [[Stefano Zappalà]], Itaalia poliitik (77) *15. aprill – [[Maksim Borodin]], vene ajakirjanik (32) *[[16. aprill]] – [[Sulev Maramaa]], eesti arstiteadlane (92) *16. aprill – [[Choi Eun-hee]], lõuna-korea filminäitlejanna (91) *16. aprill – [[Rein Tölp]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (76) *16. aprill – [[Vladimir Tõkke]], vene näitleja (74) *16. aprill – [[Matthew Mellon]], USA investor (54) *16. aprill – [[Pamela Gidley]], USA näitleja ja modell (52) *[[17. aprill]] – [[Barbara Bush]], USA endine esileedi (92) *17. aprill – [[Jakov Rjabov]], Nõukogude Liidu riigi- ja parteitegelane (90) *17. aprill – [[Jeroen Goeleven]], Belgia jalgrattur (25) *[[18. aprill]] – [[Andy Rihs]], šveitsi ettevõtja (75) *[[19. aprill]] – [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]], Tallinna ja kogu Eesti metropoliit, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku eestseisja (93) *19. aprill – [[Joël Santoni]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (74) *19. aprill – [[Graciela Agudela]], Mehhiko pianist ja helilooja (72) *19. aprill – [[Andrus Karindi]], eesti disainer (62) *[[20. aprill]] – [[Vladimir Ljahhov (kosmonaut)|Vladimir Ljahhov]], vene kosmonaut (76) *20. aprill – [[Avicii]], rootsi DJ ja produtsent (28) *[[21. aprill]] – [[Nabi Tajima]], jaapani ülipikaealine (117) *21. aprill – [[Nelson Pereira dos Santos]], Brasiilia filmilavastaja (89) *21. aprill – [[Nina Dorošina]], vene teatri- ja filminäitleja (83) *21. aprill – [[Verne Troyer]], USA filmi- ja seriaalinäitleja (49) *[[22. aprill]] – [[Demeter Bitenc]], sloveeni näitleja (95) *22. aprill – [[Nino Hurtsidze]], gruusia maletaja (42) *[[23. aprill]] – [[Liisa Paatso]], soome näitleja (72) *23. aprill – [[Margus Triibmann]], eesti disainer (51) *23. aprill – [[Matt Campbell]], inglise telekokk (29) *[[24. aprill]] – [[Andres Taul]], EELK emeriitpiiskop Kanadas (81) *24. aprill – [[Hariton Pushwagner]], norra kunstnik (77) *24. aprill – [[Henri Michel]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallikohtunik (70) *[[25. aprill]] – [[Shuhrat Abbosov]], usbeki filmirežissöör, stsenarist ja teatrilavastaja (87) *[[26. aprill]] – [[Gianfranco Parolini]], itaalia filmilavastaja (93) *26. aprill – [[Elvira Orphée]], Argentina kirjanik (87) *26. aprill – [[Yoshinobu Ishii]], jaapani jalgpallur (79) *[[27. aprill]] – [[Sulev Mets]], eesti ajakirjanik (88) *27. aprill – [[Peeter Kibe]], eesti põllumajandusjuht ja tõuaretaja (82) *27. aprill – [[Álvaro Arzú]], Guatemala poliitik (72) *[[28. aprill]] – [[Agildo Ribeiro]], Brasiilia näitleja (86) *28. aprill – [[Jevgeni Titarenko]], vene kirjanik (82) *[[29. aprill]] – [[Luis García Meza Tejada]], Boliivia riigitegelane ja sõjaväelane (88) *[[30. aprill]] – [[Rose Laurens]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (65) ==Mai== *[[1. mai]] – [[Wanda Wiłkomirska]], poola viiuldaja ja muusikapedagoog (89) *1. mai – [[Elmar Altvater]], saksa politoloog (79) *1. mai – [[Onu Bella]] (Igor Maasik), eesti muusik, meelelahutustegelane ja keemik-pedagoog (56) *[[2. mai]] – [[Wang Danfeng]], hiina näitlejanna (93) *2. mai – [[Wolfgang Völz]], saksa näitleja (87) *2. mai – [[Tony Cucchiara]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja helilooja (80) *[[3. mai]] – [[Roman Siirak]], eesti kirjastusjuht (88) *3. mai – [[Afonso Dhlakama]], Mosambiigi poliitik (65) *[[4. mai]] – [[Patricia Tuckwell]], Austraalia viiuldaja ja endine modell (91) *4. mai – [[Abi Ofarim]], Iisraeli laulja ja tantsija (80) *4. mai – [[Alexander Tschäppät]], Šveitsi poliitik (66) *4. mai – [[Cathy Godbold]], austraalia näitleja (43) *[[5. mai]] – [[Ülo Tamre]], eesti sõjaväelane (kolonelleitnant) ja insener, eesti aktivist Kanadas (94) *[[6. mai]] – [[Paolo Ferrari]], itaalia näitleja (89) *[[7. mai]] – [[Roman Toi]], eesti helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog Kanadas (101) *7. mai – [[Ermanno Olmi]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (86) *[[8. mai]] – [[George Deukmejian]], USA poliitik (89) *[[9. mai]] – [[Ilmar Priimets]], eesti alpinist (82) *9. mai – [[Ernest Jassan]], vene filmilavastaja ja stsenarist (82) *9. mai – [[Per Kirkeby]], taani kunstnik (79) *[[10. mai]] – [[David Goodall]], austraalia botaanik (104) *10. mai – [[Jevgeni Vasjukov]], vene maletaja (85) *10. mai – [[Henn Käämbre]], eesti füüsik ja tõlkija (83) *[[11. mai]] – [[Ulla Sallert]], rootsi laulja ja näitleja (95) *11. mai – [[Gérard Genette]], prantsuse kirjandusteadlane (87) *11. mai – [[Cardo Remmel]], eesti majandustegelane (65)<ref>11. mai 2018, 10:39, [https://parnu.postimees.ee/4486781/cardo-remmel-kaotas-voitluse-vahiga Cardo Remmel kaotas võitluse vähiga]</ref> *11. mai – [[Otso Kantokorpi]], soome kunstikriitik (61) *[[12. mai]] – [[Antonio Mercero]], hispaania filmi- ja seriaalilavastaja (82) *12. mai – [[Dennis Nilsen]], Suurbritannia sarimõrvar (72) *12. mai – [[Igor Bunin]], vene ajaloolane, politoloog ja poliittehnoloog (72) *12. mai – [[Tessa Jowell]], Suurbritannia poliitik (70) *[[13. mai]] – [[Baadur Tsuladze]], gruusia näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (83) *13. mai – [[Edgardo Angara]], Filipiinide poliitik (83) *13. mai – [[Mart Viikmaa]], eesti geneetik (79) *13. mai – [[Margot Kidder]], USA ja Kanada filminäitleja (69) *[[14. mai]] – [[Tom Wolfe]], USA ajakirjanik ja kirjanik (88) *14. mai – [[Roberto Farias]], Brasiilia filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (86) *14. mai – [[Ain Matvere]], eesti sulgpallur (51) *[[15. mai]] – [[Ray Wilson]], Inglismaa jalgpallur (83) *15. mai – [[Jlloyd Samuel]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (37) *[[16. mai]] – [[Joseph Campanella]], USA näitleja (93) *16. mai – [[Lucian Pintilie]], rumeenia filmi- ja teatrilavastaja (84) *[[17. mai]] – [[Maciej Maciejewski]], poola näitleja (103) *17. mai – [[Richard Pipes]], USA ajaloolane (94) *17. mai – [[Nicole Fontaine]], Prantsuse poliitik ja Euroopa Parlamendi liige (76) *17. mai – [[Mait Riisman]], eesti veepallur (61) *[[18. mai]] – [[Harri Treial]], eesti ajakirjanik (87) *18. mai – [[Mumin Kanoat]], tadžiki luuletaja (86) *18. mai – [[Stephanie Adams]], USA modell (47) *[[19. mai]] – [[Bernard Lewis]], Briti-USA ajaloolane (101) *19. mai – [[Zhengzhang Shangfang]], hiina keeleteadlane (84) *19. mai – [[Maya Jribi]], Tuneesia poliitik (58) *[[20. mai]] – [[Patricia Morison]], USA näitleja (103) *20. mai – [[Dieter Schnebel]], saksa helilooja (88) *[[21. mai]] – [[Mircea Malița]], Rumeenia matemaatik, diplomaat ja teadusfilosoof (91) *21. mai – [[Aleksandr Askoldov]], vene filmilavastaja ja kirjanik (85) *21. mai – [[Anna Maria Ferrero]], itaalia näitleja (84) *[[22. mai]] – [[Philip Roth]], USA kirjanik (85) *[[23. mai]] – [[Luis Posada Carriles]], [[CIA]] agent ja kommunismivastane aktivist (90) *23. mai – [[Helbe Merila-Lattik]], eesti arst (89) *23. mai – [[László Tábori]], Ungari jooksja (86) *23. mai – [[Vello Park]], eesti Antarktika-uurija, meremeteoroloog, geofüüsik ja alpinist (79) *23. mai – [[Elviira Mihhailova]], Eesti tõlkija (74) *[[24. mai]] – [[Jerry Maren]], Ameerika Ühendriikide näitleja (98) *24. mai – [[Ants Wõrk]], eesti küberneetik ja insener (79) *24. mai – [[Daniela Samulski]], saksa ujuja (33) *[[25. mai]] – [[Piet Kee]], hollandi organist ja helilooja (90) *25. mai – [[Hildegard Puwak]], Rumeenia poliitik (69) *[[26. mai]] – [[Naser Malek Motiei]], iraani näitleja ja filmilavastaja (88) *26. mai – [[Alan Bean]], USA astronaut (86) *[[27. mai]] – [[Gardner Dozois]], USA ulmekirjanik (70) *27. mai – [[Tõnu Kaalep]], eesti graafiline disainer, kultuurikriitik ja näitekirjanik (51) *[[28. mai]] – [[Jens Christian Skou]], taani keemik (99) *28. mai – [[Serge Dassault]], prantsuse tööstur ja poliitik (93) *28. mai – [[Ola Ullsten]], Rootsi poliitik, Rootsi peaminister 1978–1979 (86) *28. mai – [[Cornelia Frances]], austraalia näitleja (77) *28. mai – [[Mati Palm]], eesti laulja, kergejõustiklane ja sporditegelane (76) *28. mai – [[Dick Quax]], Uus-Meremaa jooksja (70) *28. mai – [[Anu Nahkur]], eesti muusikapedagoog (70) *[[29. mai]] – [[Yoseph Imry]], Iisraeli füüsik (79) *29. mai – [[Ain Kaasik]], eesti ujuja ja ujumistreener (71) *[[30. mai]] – [[Heino Lõiveke]], eesti põllumajandusteadlane (76) *30. mai – [[Dan Kneen]], Suurbritannia mootorrattur (30) *[[31. mai]] – [[Étienne Sansonetti]], prantsuse jalgpallur (82) ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[John Julius Norwich]], inglise ajaloolane ja kirjanik (88) *1. juuni – [[Giancarlo Ghirardi]], itaalia füüsik (82) *[[2. juuni]] – [[Irenäus Eibl-Eibesfeldt]], Austria etoloog ja bioloog (89) *[[3. juuni]] – [[Frank Carlucci]], USA poliitik (87) *3. juuni – [[Leonid Nevedomski]], vene näitleja (78) *[[4. juuni]] – [[Marc Ogeret]], prantsuse laulja (86) *4. juuni – [[Carl-Olof Jacobson]], rootsi zooloog (79) *[[5. juuni]] – [[Daša Drndić]], horvaadi kirjanik (71) *5. juuni – [[Jānis Bojārs]], läti kuulitõukaja (62) *5. juuni – [[Kate Spade]], Ameerika Ühendriikide moedisainer (55) *[[6. juuni]] – [[Maria Kolk]], eesti pikaealine (107) *6. juuni – [[Åke Wärnström]], Rootsi poksija (92) *6. juuni – [[Kira Muratova]], ukraina filmilavastaja ja stsenarist (83) *[[7. juuni]] – [[Arie den Hartog]], hollandi jalgrattur (77) *7. juuni – [[Francis Smerecki]], prantsuse jalgpallur (68) *[[8. juuni]] – [[Eunice Gayson]], inglise näitleja (90) *8. juuni – [[Per Ahlmark]], Rootsi kirjanik ja poliitik (79) *8. juuni – [[Anthony Bourdain]], USA telekokk ja kirjanik (61) *8. juuni – [[Igor Ljahh]], vene näitleja (55) *8. juuni – [[Jackson Odell]], USA näitleja ja laulukirjutaja (20) *[[9. juuni]] – [[Igor Ohlupin]], vene näitleja (79) *9. juuni – [[Jüri Rent]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (66) *9. juuni – [[Zhang Junzhao]], hiina filmilavastaja ja stsenarist (65) *9. juuni – [[Tatjana Malõštšitskaja]], vene näitleja (57) *[[10. juuni]] – [[Stan Anderson]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *10. juuni – [[Kalle Kiipus]], eesti munitsipaalpoliitik, Kilingi-Nõmme ekslinnapea (77) *10. juuni – [[Üllar Luga]], eesti tehnikateadlane (puidutehnoloog) (59) *[[11. juuni]] – [[Roman Kłosowski]], poola näitleja (89) *11. juuni – [[Tõnu Jürgenson]], eesti sõudja (76) *[[13. juuni]] – [[Charles Vinci]], USA tõstja (85) *13. juuni – [[Kalju Kukk]], eesti luterlik vaimulik (74) *13. juuni – [[Anne Donovan]], USA korvpallur ja korvpallitreener (56) *[[14. juuni]] – [[Stanislav Govoruhhin]], vene filmilavastaja, stsenarist, näitleja, produtsent ja ühiskonnategelane (82) *14. juuni – [[Fazlullah]], Pakistani Talebani üks liidreid (43) *[[15. juuni]] – [[Dieter Wellershoff]], saksa kirjanik (92) *15. juuni – [[Matt Murphy]], USA kitarrist (88) *15. juuni – [[Leslie Grantham]], inglise näitleja (71) *[[16. juuni]] – [[Martin Bregman]], USA filmiprodutsent (92) *16. juuni – [[Gennadi Roždestvenski]], vene dirigent, helilooja ja muusikapedagoog (87) *16. juuni – [[Peep Tõldsepp]], eesti muusikapedagoog (81) *16. juuni – [[Gabriela Vránová]], tšehhi näitleja ja teatripedagoog (78) *16. juuni – [[Victor Shabangu]], Svaasimaa kergejõustiklane (48) *[[18. juuni]] – [[Paul Gratzik]], saksa kirjanik (82) *18. juuni – [[XXXTENTACION|XXXTentacion]], USA räppar (20) *19. juuni – [[Stanley Cavell]], USA filosoof (91) *[[19. juuni]] – [[printsess Elisabeth|Elisabeth]], Taani printsess (83) *19. juuni – [[Ivan Dratš]], Ukraina luuletaja, stsenarist, kirjanduskriitik ja poliitik (81) *[[20. juuni]] – [[Sándor Kányádi]], ungari luuletaja ja tõlkija (89) *20. juuni – [[Dante Caputo]], Argentina poliitik ja diplomaat (74) *[[21. juuni]] – [[Katriina Elovirta]], soome jalgpallur ja jalgpallikohtunik (57) *[[22. juuni]] – [[Rezső Nyers]], Ungari riigitegelane (95) *22. juuni – [[Naum Koržavin]], juudi päritolu Vene luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (92) *22. juuni – [[Waldir Pires]], Brasiilia poliitik (91) *22. juuni – [[Olga Krzyżanowska]], Poola poliitik, ühiskonnategelane ja poliitik (88) *22. juuni – [[Vinnie Paul]], USA trummar (54) *[[23. juuni]] – [[Kim Jong Pil]], Lõuna-Korea poliitik, riigi peaminister 1971–1975 ja 1998–2000 (92) *23. juuni – [[Alberto Fouilloux]], Tšiili jalgpallur (77) *23. juuni – [[Peeter Randma]], eesti laulja ja kitarrist (67) *23. juuni – [[Vitali Mihailenko]], Eesti jalgpallur (46) *23. juuni – [[Gazmend Sinani]], Kosovo korvpallur (27) *[[24. juuni]] – [[Jozsef Weinrauch]], Eesti omavalitsustegelane (66) *[[26. juuni]] – [[Andrei Dementjev]], vene luuletaja (89) *26. juuni – [[Bo Nilsson]], rootsi helilooja ja muusik (81) *26. juuni – [[Aleksandr Romantsov]], Eesti jäähokimängija ja -treener (68) *[[27. juuni]] – [[Joe Jackson]], USA muusikamänedžer, [[Michael Jackson]]i isa (89) *27. juuni – [[Vladimir Uspenski]], vene matemaatik, loogik ja keeleteadlane (87) *[[28. juuni]] – [[Christine Nöstlinger]], austria lastekirjanik (81) *28. juuni – [[Domenico Losurdo]], itaalia filosoof, ajaloolane ja publitsist (76) *28. juuni – [[Goran Bunjevčević]], serbia jalgpallur (45) *[[29. juuni]] – [[Arvid Carlsson]], rootsi farmakoloog (95) *29. juuni – [[Steve Ditko]], USA koomiksikunstnik (90) *29. juuni – [[Irena Szewińska]], poola kergejõustiklane (72) *29. juuni – [[Kwesi Amissah-Arthur]], Ghana majandustegelane ja poliitik (67) *[[30. juuni]] – [[Fuat Sezgin]], Türgi islamiajaloolane-orientalist (93) *30. juuni – [[Dagmar Burešová]], Tšehhi advokaat ja poliitik (88) *30. juuni – [[Johan J. Jakobsen]], Norra poliitik (81) *30. juuni – [[Smoke Dawg]], kanada räppar (21) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Bozhidar Dimitrov]], bulgaaria ajaloolane (72) *[[2. juuli]] – [[Evi Gustel]], eesti motosportlane (82) *[[2. juuli]] – [[Emma Černá]], tšehhi näitleja (81) *2. juuli – [[Henry Butler]], USA džässpianist (68) *[[4. juuli]] – [[Kaarel Kadarik]], eesti põllumajandusteadlane (88) *4. juuli – [[Robby Müller]], hollandi filmioperaator (78) *4. juuli – [[Boukary Adji]], Nigeri poliitik, peaminister 1996. aastal (u 78/79) *4. juuli – [[Lembit Annus]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (76) *4. juuli – [[Küllike Rooväli]], eesti ajakirjanik (48) *[[5. juuli]] – [[Claude Lanzmann]], prantsuse dokumentaalfilmide režissöör ja ajakirjanik (92) *5. juuli – [[Adamu Ciroma]], Nigeeria poliitik (83) *5. juuli – [[Jean-Louis Tauran]], prantsuse vaimulik, roomakatoliku kiriku kardinal (75) *[[6. juuli]] – [[Shoko Asahara]], jaapani usujuht ja kriminaalkurjategija (63) *6. juuli – [[Vlatko Ilievski]], makedoonia laulja ja näitleja (33) *[[7. juuli]] – [[Levko Lukjanenko]], Ukraina poliitik ja dissident (89) *7. juuli – [[Tyler Honeycutt]], USA korvpallur (27) *[[8. juuli]] – [[Tab Hunter]], USA näitleja ja laulja (86) *8. juuli – [[Carlo Vanzina]], itaalia filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (67) *[[9. juuli]] – [[Peter Carington]], Suurbritannia poliitik, NATO peasekretär 1984–1988 (99) *9. juuli – [[Hans Günter Winkler]], saksa ratsutaja (91) *9. juuli – [[Stefan Demert]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (78) *[[10. juuli]] – [[Nikolai Dementjev]], Valgevene poliitik, Valgevene NSV Ülemnõukogu esimees 1990–1991 (88) *10. juuli – [[Andrei Suslin]], vene matemaatik (67) *10. juuli – [[Andrei Brežnev]], Venemaa majandustegelane ja poliitik, [[Leonid Brežnev]]i lapselaps (57) *[[11. juuli]] – [[Harri Tirkkonen]], soome näitleja (87) *11. juuli – [[Viive-Riina Ruus]], eesti kasvatusteadlane (81) *11. juuli – [[Vojtěch Mynář]], Tšehhi poliitik (74) *[[12. juuli]] – [[Xerardo Fernández Albor]], Hispaania poliitik (100) *[[13. juuli]] – [[Claude Seignolle]], prantsuse kirjanik (101) *13. juuli – [[Thorvald Stoltenberg]], Norra poliitik (87) *[[14. juuli]] – [[Mario Casalinuovo]], Itaalia poliitik (96) *14. juuli – [[Vaidotas Antanaitis]], Leedu metsandusteadlane, poliitik ja diplomaat (89) *14. juuli – [[Theo-Ben Gurirab]], Namiibia poliitik, peaminister 2002–2005 (80) *14. juuli – [[Petr Weigl]], tšehhi filmilavastaja ja näitekirjanik (79) *14. juuli – [[Rein Arjukese]], eesti poliitik (77) *14. juuli – [[Vidmantė Jasukaitytė]], Leedu kirjanik ja poliitik (70) *[[15. juuli]] – [[Dragutin Šurbek]], horvaadi lauatennisist (72) *15. juuli – [[Ray Emery]], Kanada hokimängija (35) *[[16. juuli]] – [[Marija Kohn]], horvaadi näitleja (83) *[[17. juuli]] – [[Rudolf Meier]], Šveitsi poksija (79) *[[18. juuli]] – [[Sinaida Vollmann]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (94) *18. juuli – [[Burton Richter]], Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *18. juuli – [[Raivo Rätte]], eesti basskitarrist (48) *[[19. juuli]] – [[Shinobu Hashimoto]], jaapani stsenarist ja filmilavastaja (100) *19. juuli – [[Denis Ten]], kasahstani iluuisutaja (25) *[[20. juuli]] – [[Martin O'Donoghue]], Iirimaa poliitik (85) *[[21. juuli]] – [[Elmarie Wendel]], USA näitlejanna (89) *21. juuli – [[Ryu Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) *21. juuli – [[Ilo Kokamägi]], eesti metallikunstnik (65) *[[22. juuli]] – [[Clemmie Spangler]], USA pankur (86) *22. juuli – [[Tony Sparano]], USA ameerika jalgpalli treener (56) *[[23. juuli]] – [[Paul Madeley]], inglise jalgpallur (73) *23. juuli – [[Enn Mellikov]], eesti tehnikateadlane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (73) *23. juuli – [[Epp Perälä]], Eesti ja Soome näitleja, lavastaja ja teatrijuht (70) *23. juuli – [[Roh Hoe-chan]], Lõuna-Korea poliitik (61) *23. juuli – [[Hanna-Riikka Siitonen]], soome laulja ja näitleja (47) *[[24. juuli]] – [[Isidor Levin]], Eesti rahvaluuleteadlane, orientalist ja teoloog (98) *24. juuli – [[Julia Borisenko]], Eestis sündinud valgevene jalgpallur (28) *[[25. juuli]] – [[Mati Talvik]], eesti teleajakirjanik (76) *25. juuli – [[Sergio Marchionne]], itaalia tööstusjuht (66) *25. juuli – [[Ellie Soutter]], inglise lumelaudur (18) *[[26. juuli]] – [[Adem Demaçi]], Kosovo poliitik ja kirjanik (82) *26. juuli – [[Aloyzas Kveinys]], leedu maletaja (56) *26. juuli – [[Valdeko Aaving]], eesti tõstja (71) *[[27. juuli]] – [[Algimantas Nasvytis]], leedu arhitekt (90) *27. juuli – [[Vladimir Voinovitš]], vene kirjanik (85) *27. juuli – [[Kim Dong Yoon]], Lõuna-Korea poplaulja (20) *[[28. juuli]] – [[Jyri Laats]], eesti soost Soome relvajõudude ja USA erivägede sõjaväelane (95) *28. juuli – [[Hellar Grabbi]], eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja (88) *28. juuli – [[Olga Jackowska]], poola rokklaulja ja laulukirjutaja (67) *[[29. juuli]] – [[Tomasz Stańko]], poola džässmuusik ja helilooja (76) *29. juuli – [[Oliver Dragojević]], horvaadi laulja (71) *29. juuli – [[Vibeke Skofterud]], norra murdmaasuusataja (38) *[[30. juuli]] – [[Ain Erik]], eesti metsandustegelane (86) *[[31. juuli]] – [[Mai Kiisk-Bereczki]], eesti ja ungari keeleteadlane ja õpetaja (89) *31. juuli – [[Orhan Džemal]], vene sõjaajakirjanik (51) *31. juuli – [[Aleksandr Rastorgujev]], vene dokumentaalfilmide lavastaja (47) *31. juuli – [[Kirill Radtšenko]], vene dokumentaalfilmide operaator (33) ==August== *[[1. august]] – [[Mary Carlisle]], USA näitleja ja laulja (104) *1. august – [[Jüri Rätsep]], Eesti poliitik ja jurist (83) *1. august – [[Alija Behmen]], Bosnia poliitik (77) *[[2. august]] – [[Ilja Racek]], tšehhi näitleja (88) *2. august – [[Uusaqqak Qujaukitsoq]], Gröönimaa poliitik (70) *[[3. august]] – [[Aleksander Annus]], eesti matkasportlane ja energeetikainsener (91) *3. august – [[Moshé Mizrahi]], Iisraeli filmilvastaja (86) *3. august – [[Matija Barl]], sloveeni näitleja, tõlkija ja produtsent (78) *[[4. august]] – [[Sergei Ambartsumjan]], armeenia teadlane ja ühiskonnategelane (96) *4. august – [[Viktor Meister]], eesti agronoom ja põllumajandusjuht (92) *[[5. august]] – [[Charlotte Rae]], USA näitleja (92) *5. august – [[Jakov Leškin]], Eesti raudteejuht (78) *5. august – [[Lauri Mononen]], soome jäähokimängija (68) *5. august – [[Piotr Szulkin]], poola filmilavastaja ja stsenarist (68) *[[6. august]] – [[Paul Laxalt]], USA poliitik (96) *6. august – [[Margaret Heckler]], USA poliitik ja diplomaat (87) *6. august – [[Zygmunt Apostoł]], poola näitleja, pianist, helilooja ja laulja (87) *[[7. august]] – [[Stan Mikita]], Kanada jäähokimängija (78) *[[8. august]] – [[Nicholas Bett]], Keenia jooksja (28) *[[9. august]] – [[Mario Alinei]], itaalia keeleteadlane (91) *9. august – [[Tamara Degtjarjova]], vene näitleja (74) *9. august – [[Dmitri Brusnikin]], vene näitleja, lavastaja, stsenarist ja teatripedagoog (60) *[[11. august]] – [[Eduard Meemann]], Eesti kaitseväelane (99) *11. august – [[Silvia Urb]], eesti laulja (94) *11. august – [[Kazimierz Karabasz]], poola dokumentaalfilmide režissöör (88) *11. august – [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul]], Trinidadil sündinud India päritolu Briti kirjanik (85) *[[12. august]] – [[Bernard Krawczyk]], poola näitleja (87) *12. august – [[Kazimiera Utrata]], poola näitleja (86) *[[13. august]] – [[Zvonko Bego]], horvaadi jalgpallur (77) *[[14. august]] – [[Teo Maiste]], eesti laulja ja näitleja (86) *14. august – [[Eduard Uspenski]], vene lastekirjanik (80) *[[15. august]] – [[Tiiu Kroll-Simmul]], eesti aktivist Austraalias (77) *15. august – [[Rita Borsellino]], Itaalia poliitik (73) *[[16. august]] – [[Atal Bihari Vajpayee]], India poliitik (93) *16. august – [[Rein Weber]], eesti arhitekt, geobioloog ja ''feng shui'' spetsialist (77) *16. august – [[Aretha Franklin]], USA laulja ja näitleja (76) *16. august – [[Jelena Šušunova]], Venemaa võimleja (49) *[[17. august]] – [[Józef Fryźlewicz]], poola näitleja, luuletaja ja näitekirjanik (86) *17. august – [[Leonard Boswell]], USA poliitik (84) *17. august – [[Devon Davis]], USA modell (38) *[[18. august]] – [[Kofi Annan]], Ghana diplomaat, ÜRO peasekretär 1997–2006 (80) *18. august – [[Tytti Parras]], soome kirjanik (75) *[[19. august]] – [[Eduard Frolov]], vene ajaloolane (85) *[[20. august]] – [[Uri Avnery]], Iisraeli ajakirjanik, kirjanik, rahuaktivist ja poliitik (94) *20. august – [[Aadu Loog]], eesti geoloog (85) *20. august – [[Ants Väravas]], eesti jalgrattur, jalgrattaspordikohtunik ja -treener ning sporditegelane (81) *[[21. august]] – [[Barbara Harris]], USA näitleja (83) *21. august – [[Stefán Karl Stefánsson]], islandi näitleja ja laulja (43) *[[22. august]] – [[Tullio Ilomets]], eesti keemik ja muinsuskaitsja (97) *22. august – [[Ed King]], USA muusik (68) *[[23. august]] – [[Anders Ahlqvist]], soome keeleteadlane (73) *[[24. august]] – [[Ciril Zlobec]], sloveeni luuletaja (93) *24. august – [[Antonio Pennarella]], itaalia näitleja (58) *[[25. august]] – [[Noam Sheriff]], Iisraeli helilooja ja dirigent (83) *25. august – [[John McCain]], USA poliitik (81) *25. august – [[Lindsay Kemp]], inglise tantsija, näitleja ja koreograaf (80) *25. august – [[Jeff Lowe]], USA alpinist (67) *[[26. august]] – [[Rosa Bouglione]], prantsuse tsirkuseartist (107) *26. august – [[Neil Simon]], USA näitekirjanik (91) *26. august – [[Tony Hiller]], inglise laulukirjutaja ja produtsent (91) *26. august – [[Toomas Kreen]], eesti näitleja (59) *[[27. august]] – [[Torkel Jansson]], rootsi ajaloolane (71) *[[29. august]] – [[Erich Lessing]], austria fotograaf (95) *29. august – [[James Mirrlees]], Šotimaa majandusteadlane (82) *[[30. august]] – [[Jossif Kobzon]], juudi päritolu Venemaa laulja (80) *[[31. august]] – [[Luigi Luca Cavalli-Sforza]], itaalia geneetik (96) *31. august – [[Elmar Pieroth]], Saksamaa poliitik (83) *31. august – [[Oleksandr Zahhartšenko]], Donetski Rahvavabariigi liider (42) ==September== *[[1. september]] – [[Veli Olavi Klami]], Soome estofiil (96) *1. september – [[Hayde Kursk]], eesti käsitööpedagoog (95) *1. september – [[Margit Sandemo]], norra-rootsi kirjanik (94) *1. september – [[Randy Weston]], USA džässpianist ja helilooja (92) *1. september – [[Mõkola Šõtjuk]], ukraina ajaloolane (64) *[[2. september]] – [[Elar Kuiv]], eesti viiuldaja (58) *2. september – [[Conway Savage]], Austraalia rokkmuusik (58) *2. september – [[Ida Eide]], norra murdmaasuusataja (30) *[[3. september]] – [[Jalāloddīn Ḩaqqānī]], [[Afganistan]]i väepealik (79) *[[4. september]] – [[Marijan Beneš]], Bosnia ja Hertsegoviina, Jugoslaavia ja Horvaatia poksija (67) *4. september – [[Lembit Rebane]], eesti korvpallur, treener, koolijuht ja vallavanem (65) *4. september – [[Paul Koech]], Keenia jooksja (48) *[[6. september]] – [[Claudio Scimone]], itaalia dirigent (83) *6. september – [[Burt Reynolds]], USA filminäitleja (82) *6. september – [[Peter Benson]], briti näitleja (65) *[[7. september]] – [[Yang Side]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (96) *7. september – [[Mac Miller]], USA räppar (26) *[[8. september]] – [[Gennadi Gagulia]], Abhaasia poliitik (70) *[[9. september]] – [[Jonas Algirdas Antanaitis]], Leedu insener, poliitik ja ühiskonnategelane (97) *9. september – [[Vello Linnamägi]], eesti looduskaitsja ja riigiametnik (89) *9. september – [[Johannes Geldenhuys]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (83) *9. september – [[Frank Andersson]], rootsi maadleja (62) *[[10. september]] – [[Karl Karlep]], eesti eripedagoog (79) *10. september – [[István Géczi]], ungari jalgpallur (74) *[[11. september]] – [[Fenella Fielding]], inglise näitleja (90) *11. september – [[Kalle Könkkölä]], Soome poliitik (68) *[[12. september]] – [[Hans Kloss]], saksa maalikunstnik ja graafik (80) *12. september – [[Tihhon (Sekretarjov)]], Venemaa vaimulik, Petseri kloostri ülem (63) *[[13. september]] – [[Lin Hujia]], Hiina RV riigitegelane (101) *13. september – [[Roman Baskin]], Eesti näitleja ja lavastaja (63) *[[14. september]] – [[Leonard Perelomov]], vene sinoloog (89) *14. september – [[Anneke Grönloh]], hollandi laulja (76) *14. september – [[Rudolf Schieffer]], saksa ajaloolane (71) *[[15. september]] – [[Zhu Xu]], hiina näitleja (88) *15. september – [[Dudley Sutton]], inglise näitleja (85) *15. september – [[Kirin Kiki]], jaapani näitlejanna (75) *[[16. september]] – [[Horst Bosetzky]], saksa sotsioloog ja kriminaalromaanide autor (80) *[[16. september]] – [[Kevin Beattie]], inglise jalgpallur (64) *[[17. september]] – [[Barbara Nascimbene]], itaalia näitleja (59) *[[18. september]] – [[Jean Piat]], prantsuse näitleja ja kirjanik (93) *18. september – [[Robert Venturi]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (93) *18. september – [[Ellu Rusi]], eesti koolijuht (50) *[[19. september]] – [[Győző Kulcsár]], ungari vehkleja (79) *[[20. september]] – [[Mohammed Karim Lamrani]], Maroko poliitik (99) *20. september – [[Reinhard Tritscher]], Austria mäesuusataja (72) *[[21. september]] – [[Irine Verder]], eesti gaidijuht, eesti aktivist USA-s (98) *21. september – [[Vitali Massol]], Ukraina poliitik (89) *21. september – [[Aivar Leito]], eesti ornitoloog (64) *21. september – [[Trần Đại Quang]], Vietnami riigitegelane, president 2016–2018 (61) *[[22. september]] – [[Edna Molewa]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (61) *[[23. september]] – [[Charles Kao]], hiina füüsik (84) *23. september – [[Gary Kurtz]], USA filmiprodutsent (78) *23. september – [[Kerstti Kittus]], eesti tõlkija (65) *[[24. september]] – [[Ivar Martinsen]], norra kiiruisutaja (97) *24. september – [[Ronald Bye]], Norra poliitik (80) *24. september – [[Jana Kocianová]], slovaki laulja (72) *[[25. september]] – [[Vladimir Voronkov]], vene murdmaasuusataja (74) *25. september – [[Charles Poliquin]], kanada treener (57) *[[26. september]] – [[Tito Madi]], Brasiilia laulja ja helilooja (89) *26. september – [[Ignaz Kirchner]], saksa näitleja (72) *26. september – [[Valentin Strukov]], Eesti poliitik, VIII Riigikogu liige (65) *[[27. september]] – [[Marty Balin]], USA rokkmuusik (76) *27. september – [[Carles Canut]], hispaania näitleja (74) *[[28. september]] – [[Tamaz Tšiladze]], gruusia kirjanik ja luuletaja (87) *28. september – [[Mõkola Makarevitš]], Ukraina diplomaat (77) *28. september – [[Barnabas Sibusiso Dlamini]], Svaasimaa poliitik (76) *28. september – [[Koos Alberts]], hollandi laulja (71) *[[29. september]] – [[Otis Rush]], USA bluusikitarrist ja -laulja (83) *29. september – [[Stepan Topal]], gagauusi rahvusest Moldova poliitik (80) *[[30. september]] – [[Walter Laqueur]], USA ajaloolane ja publitsist (97) *30. september – [[Angela Maria]], Brasiilia laulja ja näitleja (89) *30. september – [[Kim Larsen]], taani laulja, laulukirjutaja ja muusik (72) ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Đỗ Mười]], Vietnami partei- ja riigitegelane (101) * 1. oktoober – [[Charles Aznavour]], Prantsuse laulja, näitleja, ühiskonnategelane ja diplomaat (94) * 1. oktoober – [[Stelvio Cipriani]], itaalia helilooja (81) *[[2. oktoober]] – [[Roman Kartsev]], vene näitleja (79) * 2. oktoober – [[Jamal Khashoggi]], Saudi Araabia ajakirjanik (59) *[[3. oktoober]] – [[Leon Lederman]], USA eksperimentaalfüüsik (96) * 3. oktoober – [[Saak Karapetjan]], Venemaa asepeaprokurör (58) *[[4. oktoober]] – [[Kurt Malangré]], Saksamaa poliitik (84) *[[5. oktoober]] – [[Kaljo Jõekalda]], Eesti tele- ja filmioperaator (81) *[[6. oktoober]] – [[Montserrat Caballé]], katalaani ooperilaulja (sopran) (85) * 6. oktoober – [[Michel Vovelle]], prantsuse ajaloolane (85) * 6. oktoober – [[William Fisher]], Suurbritannia poksija (78) * 6. oktoober – [[Scott Wilson]], USA näitleja (76) *[[7. oktoober]] – [[Victoria Marinova]], bulgaaria ajakirjanik (30) *[[8. oktoober]] – [[Uno Laur]], eesti kapten (90) *[[9. oktoober]] – [[Venantino Venantini]], itaalia näitleja (88) * 9. oktoober – [[Heiki Arike]], Eesti poliitik ja kaitseliitlane (53) *[[10. oktoober]] – [[Mary Midgley]], inglise filosoof (99) *[[11. oktoober]] – [[Viktor Kirpu]], eesti vehkleja ja vehklemistreener (62) *[[12. oktoober]] – [[Pik Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (86) * 12. oktoober – [[Paul Andreu]], prantsuse arhitekt (80) * 12. oktoober – [[Aleksei Panov]], eesti silmaarst, Tartu Ülikooli õppejõud (79) * 12. oktoober – [[Elo-Reet Järv]], eesti nahakunstnik (79) *[[14. oktoober]] – [[Venno Laul]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (80) * 14. oktoober – [[Milena Dravić]], serbia näitleja (78) * 14. oktoober – [[Patrick Baumann]], šveitsi korvpallijuht, FIBA peasekretär (51) *[[15. oktoober]] – [[Stepan Putšinjan]], vene filmilavastaja (90) * 15. oktoober – [[Õie Raudsepp]], eesti nahakunstnik (86) * 15. oktoober – [[Arto Paasilinna]], soome kirjanik (76) * 15. oktoober – [[Paul Allen]], Ameerika Ühendriikide programmeerija, ettevõtja, investor ja filantroop (65) * 15. oktoober – [[Ain Soidla]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning eesti pangandustegelane (78) *[[16. oktoober]] – [[Oleg Bazõlevõtš]], ukraina jalgpallur (80) *[[17. oktoober]] –[[Ara Güler]], Türgi fotoajakirjanik (90) *17. oktoober – [[Oli Herbert]], USA kitarrist (44) * 17. oktoober – [[Valters Frīdenbergs]], Läti muusik (30) *[[18. oktoober]] – [[Narayan Datt Tiwari]], India poliitik (93) *18. oktoober – [[Lisbeth Palme]], rootsi lastepsühholoog, Olof Palme lesk (87) *18. oktoober – [[Aleksandr Svetlov]], vene filmilavastaja (79) *18. oktoober – [[Danny Leiner]], USA filmilavastaja (57) *[[19. oktoober]] – [[Koit Alekand]], eesti maaparandusteadlane (89) *19. oktoober – [[Takanobu Hozumi]], jaapani näitleja (87) *[[20. oktoober]] – [[Helmut Valgmaa]], eesti spordipedagoog, sporditegelane, sportvõimlemis- ja sulgpallitreener (91) * 20. oktoober – [[Wim Kok]], Hollandi poliitik (80) * 20. oktoober – [[Vahur Proovel]], eesti maadlustreener (72) * 20. oktoober – [[Romualdas Kvintas]], leedu skulptor (65) * 20. oktoober – [[Zheng Xiaosong]], Hiina poliitik ja diplomaat (59) * 20. oktoober – [[Jon McMurray]] (aka Jon James), Kanada muusik ja räppar (34) *[[21. oktoober]] – [[Joachim Rønneberg]], norra vastupanuvõitleja (99) * 21. oktoober – [[Robert Faurisson]], prantsuse ajaloolane (89) *[[22. oktoober]] – [[Eugen Ora]], eesti laskesportlane ja treener (82) * 22. oktoober – [[Robert Saladrigas]], katalaani kirjanik, ajakirjanik ja kirjanduskriitik (78) * 22. oktoober – [[Gilberto Benetton]], itaalia ettevõtja (77) * 22. oktoober – [[Ahto Kalja]], eesti tehnikateadlane ja informaatik, Tallinna Tehnikaülikooli professor (68) *[[23. oktoober]] – [[Alojz Rebula]], sloveeni kirjanik (94) *23. oktoober – [[James Karen]], USA näitleja (94) *23. oktoober – [[Terēze Broka]], läti dirigent ja muusikapedagoog (93) *23. oktoober – [[Arne Lepp]], eesti anatoom (89) *23. oktoober – [[Rein Põder]], eesti kirjanik ja kirjastustöötaja (75) *23. oktoober – [[Jaan Viska]], eesti koolijuht (71) *23. oktoober – [[Todd Reid]], Austraalia tennisist (34) *[[24. oktoober]] – [[Anatoli Gladilin]], vene kirjanik (83) *24. oktoober – [[Mart Simm (eesti aktivist Austraalias)|Mart Simm]], eesti aktivist Austraalias (64) *[[25. oktoober]] – [[Villi Mandra]], lennuväepoiss, eesti aktivist Kanadas (90) *25. oktoober – [[Mihkel Veiderma]], eesti keemik, akadeemik (88) *25. oktoober – [[Evi Rannap]], eesti infoteadlane (85) *25. oktoober – [[Jüri Tallinn]], eesti režissöör ja stsenarist (70) *25. oktoober – [[Sara Anzanello]], itaalia võrkpallur (38) *[[26. oktoober]] – [[Nikolai Karatšentsov]], vene näitleja (73) *[[27. oktoober]] – [[Angela Bianchini]], itaalia kirjanik ja kirjanduskriitik (97) *27. oktoober – [[Heldur Tüüts]], eesti sporditegelane ja jurist (92) *27. oktoober – [[Freddie Hart]], USA kantrilaulja ja laulukirjutaja (91) *27. oktoober – [[Mario Segale]], USA ärimees (84) *27. oktoober – [[Piero Del Papa]], itaalia poksija ja näitleja (80) *27. oktoober – [[Vichai Srivaddhanaprabha]], tai ettevõtja (61) *27. oktoober – [[Daniel Correa Freitas]], brasiilia jalgpallur (24) *[[28. oktoober]] – [[Edward Dwurnik]], poola maalikunstnik ja graafik (75) *28. oktoober – [[Marina Libakova-Livanova]], vene näitleja (66) *[[29. oktoober]] – [[Ahto Vellamaa]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (78) *29. oktoober – [[Andrea Manfredi]], itaalia jalgrattur (26) *[[30. oktoober]] – [[Jin Yong]], hongkongi kirjanik (94) *30. oktoober – [[Erika Mahringer]], Austria mäesuusataja (93) *30. oktoober – [[Sangharakshita]], Briti budistlik õpetaja (93) *30. oktoober – [[David Azulai]], Iisraeli poliitik (64) ==November== *[[1. november]] – [[Carlo Giuffrè]], itaalia näitleja (89) * 1. november – [[Theodor Hoffmann]], Saksa DV admiral (83) * 1. november – [[Jurik Vardanjan]], armeenia tõstja (62) *[[2. november]] – [[Raymond Chow]], Hongkongi filmiprodutsent (91) * 2. november – [[Maulana Sami-ul-Haq]], Pakistani vaimulik ja poliitik (80) * 2. november – [[Torben Jensen]], taani näitleja (74) * 2. november – [[Christian Daghio]], itaalia taipoksija (49) * 2. november – [[Roy Hargrove]], USA džässtrompetist (49) *[[3. november]] – [[Maria Guinot]], portugali laulja (73) *[[4. november]] – [[Gian Luca Barandun]], šveitsi mäesuusataja (24) *[[5. november]] – [[Iive Koll]], eesti hambaarst (80) *[[6. november]] – [[Bernard Landry]], Kanada poliitik ja jurist (81) *6. november – [[Jonathan Cantwell]], Austraalia jalgrattur (36) *[[7. november]] – [[Francis Lai]], prantsuse helilooja (86) *7. november – [[Arūnas Storpirštis]], leedu näitleja (68) *[[8. november]] – [[Jüri Vips (ettevõtja)|Jüri Vips]], eesti ettevõtja (62) *[[9. november]] – [[Robert Urbain]], Belgia poliitik (87) *[[10. november]] – [[Raffaele Baldassarre]], Itaalia poliitik (62) *[[11. november]] – [[Douglas Rain]], Kanada näitleja (90) *[[12. november]] – [[Stan Lee]], USA koomiksite autor (95) * 12. november – [[Toivo T. Pohjala]], Soome põllumees ja poliitik (87) * 12. november – [[Kaljo Jaagura]], eesti raadioajakirjanik (87) * 12. november – [[Ananth Kumar]], India poliitik (59) *[[13. november]] – [[Katherine MacGregor]], USA näitleja (93) *[[14. november]] – [[Rolf Hoppe]], saksa näitleja (87) * 14. november – [[Fernando del Paso]], Mehhiko kirjanik (83) * 14. november – [[Andrei Puškar]], ukraina käesuruja (33) *[[15. november]] – [[Adolf Grünbaum]], USA filosoof (95) *15. november – [[Žoress Medvedev]], vene dissident, bioloog ja kirjanik (93) * 15. november – [[Roy Clark]], USA kantrimuusik (85) * 15. november – [[Kim Porter]], USA näitleja ja modell (47) *[[16. november]] – [[William Goldman]], USA kirjanik ja stsenarist (87) *[[17. november]] – [[Cheng Kaijia]], hiina tuumafüüsik ja insener (100) *[[18. november]] – [[Guri Raag]], eesti aktivist Kanadas (100) * 18. november – [[Héctor Beltrán Leyva]], Mehhiko narkokartelli juht (53) *[[19. november]] – [[Witold Sobociński]], poola filmioperaator (89) * 19. november – [[Alí Rodríguez Araque]], Venezuela poliitik, diplomaat ja jurist (81) *[[20. november]] – [[Lilian Kirepe]], eesti teatriteadlane (90) * 20. november – [[Eimuntas Nekrošius]], leedu teatrilavastaja (65) *[[21. november]] – [[Aksel Jõgi]], eesti matemaatik (84) * 21. november – [[Kari Kuuva]], soome laulja, helilooja ja laulusõnade autor (72) * 21. november – [[Igor Korobov]], Venemaa sõjaväelane, kindralpolkovnik, GRU ülem (62) * 21. november – [[Devin Lima]], USA laulja (41) *[[22. november]] – [[Matti Kuusla]], soome näitleja ja stsenarist (85) *22. november – [[Soslan Andijev]], vene vabamaadleja, kahekordne olümpiavõitja (66) *22. november – [[Andrzej Fischer]], poola jalgpallur (66) *[[23. november]] – [[Nicolas Roeg]], inglise filmilavastaja (90) * 23. november – [[Bujor Hălmăgeanu]], rumeenia jalgpallur (77) * 23. november – [[Gerard Unger]], hollandi graafiline disainer, [[EKA]] audoktor (76) *[[24. november]] – [[Helena Anhava]], soome luuletaja, kirjanik ja tõlkija (93) * 24. november – [[Věra Růžičková]], tšehhi võimleja (90) * 24. november – [[Ricky Jay]], USA mustkunstnik ja näitleja (72) * 24. november – [[Saida Gunba]], gruusia odaviskaja (59) *[[25. november]] – [[Randolph L. Braham]], USA ajaloolane (95) * 25. november – [[Eva Probst]], saksa näitleja (88) * 25. november – [[Giuliana Calandra]], itaalia näitleja (82) * 25. november – [[Priit Kruus]], eesti kirjandusteadlane (36) * 25. november – [[Łukasz Kwiatkowski]], poola trekirattur (36) *[[26. november]] – [[Iri Karist Luts]], eesti aktivist Austraalias (84) *26. november – [[Stanislav Gorkovenko]], vene dirigent (80) *26. november – [[Bernardo Bertolucci]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (78) *26. november – [[Stephen Hillenburg]], USA animaator (57) *[[27. november]] – [[Boriss Aristov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning diplomaat (93) *27. november – [[Eerik Kuusk]], eesti motosportlane (80) *27. november – [[Vaike Pääsuke]], eesti graafik, pakendidisainer ja raamatukujundaja (77) *27. november – [[Jaan Kodanipork]], eesti jalgrattur (71) *[[28. november]] – [[Lubomír Kostelka]], tšehhi näitleja (91) *28. november – [[Rita Maris Ilisson]], eesti majandusteadlane, Eesti Raamatupidajate Kogu asutaja (64) *[[29. november]] – [[Harue Akagi]], jaapani näitleja (94) *[[30. november]] – [[George H. W. Bush]], Ameerika Ühendriikide poliitik, riigi president 1989–1993 (94) ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Ken Berry]], USA näitleja, tantsija ja laulja (85) *1. detsember – [[Pauls Putniņš]], Läti näitekirjanik, publitsist ja poliitik (81) *1. detsember – [[Esko Ollila]], Soome poliitik, pangandustegelane ja estofiil (78) *1. detsember – [[Ennio Fantastichini]], itaalia näitleja (63) *[[2. detsember]] – [[Luan Qerimi]], albaania näitleja (89) *[[3. detsember]] – [[Albert Frère]], Belgia ärimees (92) *3. detsember – [[Josep Lluís Núñez]], hispaania ärimees ja jalgpallijuht (87) *3. detsember – [[Andrei Bitov]], vene kirjanik (81) *3. detsember – [[Geoff Murphy]], Uus-Meremaa filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) *3. detsember – [[Üllar Padari]], Eesti munitsipaalpoliitik (48) *[[4. detsember]] – [[Richard Laur]], eesti motosporditegelane (91) *4. detsember – [[Edgar Egipte]], eesti ennustaja (65) *4. detsember – [[Nika Rurua]], Gruusia poliitik (50) *[[5. detsember]] – [[Nikolai Ruškovski]], ukraina teatripedagoog ja näitleja (93) *[[6. detsember]] – [[Galina Anissimova]], vene näitleja (89) *6. detsember – [[Joseph Joffo]], prantsuse kirjanik (87) *6. detsember – [[Pete Shelley]], inglise punkmuusik ja laulukirjutaja (63) *[[7. detsember]] – [[Belisario Betancur Cuartas]], Colombia poliitik, riigi president 1982–1986 (95) *7. detsember – [[Astrīda Gulbe]], läti näitleja (89) *7. detsember – [[Luigi Radice]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) *[[8. detsember]] – [[Ljudmila Aleksejeva]], vene ajaloolane ja inimõiguslane (91) *8. detsember – [[Jolanta Szczypińska]], Poola poliitik (61) *8. detsember – [[Sulev Kallavus]], eesti päästeametnik (52) *[[9. detsember]] – [[Robert Bergland]], USA poliitik (90) *9. detsember – [[Riccardo Giacconi]], itaalia päritolu USA astrofüüsik (87) *9. detsember – [[Peeter Türnpu]] (Peter Turnpu), eesti päritolu USA sõjaväelane, Vietnami sõja veteran (77) *9. detsember – [[Yumiko Shige]], jaapani purjetaja (53) *[[10. detsember]] – [[Anna Kütt]], eesti pikaealine (107) *10. detsember – [[Xavier Tilliette]], prantsuse filosoof ja teoloog (97) *10. detsember – [[Robert Spaemann]], saksa filosoof (91) *10. detsember – [[Chiang Pin-kung]], Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik (85) *10. detsember – [[Mare Litnevska]], eesti aktivist Ukrainas (69) *[[11. detsember]] – [[Vladislav Ponjatovski]], Eesti ametiühingutegelane (59) *[[12. detsember]] – [[Oļģerts Šalkonis]], läti näitleja ja lavastaja (87) *12. detsember – [[Ferenc Kósa]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *[[13. detsember]] – [[Nancy Wilson]], USA džässlaulja (81) *13. detsember – [[Jaan Lutt]], eesti meregeoloog ja hüdrograaf (73) *[[14. detsember]] – [[Matti Kassila]], soome filmilavastaja (94) *14. detsember – [[Vjatšeslav Stjopin]], vene filosoof (84) *14. detsember – [[Liina Jõks]], eesti pianist ja muusikapedagoog (79) *14. detsember – [[Anatoli Jaroslavski]], Eesti advokaat (69) *[[15. detsember]] – [[Girma Wolde-Giorgis]], Etioopia poliitik, riigi president 2001–2013 (93) *15. detsember – [[Vladimir Jegorov]], eesti spordijuht ja käsipalliarendaja (89) *15. detsember – [[Doris Laine]], soome baleriin, koreograaf ja tantsupedagoog (87) *15. detsember – [[Philippe Moureaux]], Belgia poliitik (79) *[[17. detsember]] – [[Galt MacDermot]], Kanada-USA helilooja ja pianist (89) *17. detsember – [[Penny Marshall]], USA näitleja, filmirežissöör ja filmiprodutsent (75) *17. detsember – [[Anca Pop]], rumeenia-kanada laulja (34) *17. detsember – [[Thea Kleven]], norra suusahüppaja (17) *[[18. detsember]] – [[Tulsi Giri]], Nepali poliitik (92) *18. detsember – [[Kazimierz Kutz]], Poola filmilavastaja, kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (89) *[[19. detsember]] – [[Tömür Dawamat]], uiguuri rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (91) *19. detsember – [[Norman Gimbel]], USA laulukirjutaja (91) *[[20. detsember]] – [[Henning Palner]], taani näitleja (86) *20. detsember – [[Klaus Hagerup]], norra kirjanik ja näitleja (72) *[[21. detsember]] – [[Silvi Kalda]], eesti nahakunstnik (89) *21. detsember – [[Ado Lill]], eesti maalikunstnik ja graafik (86) *21. detsember – [[Alla Sokolova]], vene näitleja, näitekirjanik ja stsenarist (74) *[[22. detsember]] – [[Roberto Suazo Córdova]], Hondurase poliitik (91) *22. detsember – [[Paddy Ashdown]], Suurbritannia poliitik ja diplomaat (77) *22. detsember – [[Jean Bourgain]], Belgia matemaatik (64) *[[23. detsember]] – [[Ksenia (Salasoo)]], eesti biokeemik, luuletaja ja õigeusu nunn (90) *23. detsember – [[Troels Kløvedal]], taani kirjanik (75) *23. detsember – [[Safia Askarova]], Venemaa ujuja (16) *[[24. detsember]] – [[Osvaldo Bayer]], Argentina kirjanik ja ajakirjanik (91) *24. detsember – [[Stanko Poklepović]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *24. detsember – [[Jozef Adamec]], slovaki jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *24. detsember – [[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (72) *[[25. detsember]] – [[Venda Paju]], eesti füüsikapedagoog (94) *25. detsember – [[Law Hieng Ding]], Malaisia poliitik (83) *25. detsember – [[Yoshitada Konoike]], Jaapani poliitik (78) *[[26. detsember]] – [[Roy Glauber]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik (93) *26. detsember – [[Peter Swinnerton-Dyer]], inglise matemaatik (91) *26. detsember – [[Theodore Antoniou]], kreeka helilooja ja dirigent (83) *26. detsember – [[Üllar Jörberg]], eesti laulja (77) *26. detsember – [[István Levente Garai]], Ungari arst ja poliitik (63) *[[27. detsember]] – [[Haide-Ene Rebassoo]], eesti botaanik (83) *[[28. detsember]] – [[Shehu Shagari]], Nigeeria poliitik (93) *28. detsember – [[Amos Oz]], Iisraeli kirjanik ja ajakirjanik (79) *28. detsember – [[Jüri Kadak]], eesti sõjaväelane, õppejõud ja poliitikaekspert (77) *[[29. detsember]] – [[Mariánna Tóli]], Kreeka laulja (66) *29. detsember – [[Regina Guli]], eesti tekstiilikunstnik (82) *29. detsember – [[Ringo Lam]], Hongkongi filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (63) *[[30. detsember]] – [[Mrinal Sen]], bengali rahvusest India filmilavastaja (95) *30. detsember – [[Héctor Timerman]], Argentina ajakirjanik, poliitik, inimõiguste aktivist ja diplomaat (65) *30. detsember – [[Paul Pihlak]], eesti muusikamänedžer (50) *[[31. detsember]] – [[István Seregély]], ungari vaimulik (87) ==Viited== <references/> [[Kategooria:2018]] n1a22qr83aj2yks1k491ch1porh1st1 0 493514 7248435 7186103 2026-10-06T10:31:29Z ~2026-51832-06 239096 Lisatud ametlik veebileht (Wikidata P856) 7248435 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Stanislav_Belkovsky_(cropped).jpg |pisi|260px|Stanislav Belkovski (2008)]] '''Stanislav Aleksandrovitš Belkovski''' ([[vene keel]]es Станислав Александрович Белковский; [[Poola keel|poolapäraselt]] ''Stanisław Biełkowski''; sündinud [[7. veebruar]]il [[1971]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa]] poliitikavaatleja, [[publitsist]] ja endine poliittehnoloog. Pärast [[Krimmi anneksioon|Krimmi annekteerimist]] kirjutas Belkovski märtsis 2014 enda kavatsusest taotleda [[Ukraina]] kodakondsust.<ref name="sno"/> [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised|2018. aasta Venemaa presidendivalimistel]] oli ta presidendikandidaat [[Ksenija Sobtšak]]i valimisstaabi poliitiline peaekspert. 2022. aastal, pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]], lahkus Belkovski Venemaalt. ==Haridustee ja töökäik== Belkovski lõpetas 1992. aastal Moskvas asuva [[Juhtimise Riiklik Akadeemia|Juhtimise Riikliku Akadeemia]] [[majandusküberneetika]] teaduskonna [[programmeerija]] erialal. Töötas esialgu Vene NFSV Goskomnefteproduktis süsteemsete tööde osakonnas programmeerijana, seejärel teenis elatist poliitkonsultandina. Alates 1990. aastate keskpaigast tegi koostööd [[Boriss Berezovski]]ga.<ref name="pdf"/><ref name="tvr2"/> Aastatel 2002–2004 oli ta Rahvusliku Strateegia Nõukogu (SNS) peadirektor. 2003. aasta mais avaldas SNS-i nimel ettekande "Venemaal valmistatakse ette oligarhilist pööret", mis oli suunatud naftakompanii [[Jukos]] ja [[Mihhail Hodorkovski]] vastu.<ref name="pdf"/><ref name="utr"/> See langes kokku Jukose kohtuliku tagakiusamise algusega ja [[Platon Lebedev]]i vahi alla võtmisega. Belkovski on sõltumatu organisatsiooni Venemaa Rahvusliku Strateegia Instituudi asutaja<ref name="tvr"/> ja olnud selle esimene direktor (2004–2009).<ref name="cen"/> 2004. aasta juunis asutas Belkovski Ukraina Rahvusliku Strateegia Instituudi.<ref name="elc"/> Ta on olnud ajalehe [[Moskovski Komsomolets]] kolumnist, töötanud telekanalil [[Dožd]] ning olnud külalisesineja Doždi stuudios ja raadiojaama [[Ehho Moskvõ]] eetris. ==Suhtumine Vene Õigeusu Kirikusse== Jaanuaris 2012 avaldas Belkovski artikli "[[Vene Õigeusu Kirik|MP VÕK]] – petiste ja varaste kirik".<ref name="rpc"/> Sama aasta septembris kirjutas ta vajadusest likvideerida [[Vene Õigeusu Kirik]].<ref name="pol"/> Seda kordas ta artiklis pärast Krimmi annekteerimist 2014. aasta märtsis<ref name="sno"/>. 2017. aasta oktoobris raadiojaama Ehho Moskvõ eetris rääkis ta taas vajadusest likvideerida [[Moskva Patriarhaadi Vene Õigeusu Kirik]]. Seejuures täpsustas ta, et peab ennast [[usklik]]uks ja jutt käib Vene Õigeusu Kiriku kui institutsiooni ärakaotamisest, mille asemele tema meelest peaks tekkima sõltumatute [[kogudus]]te konföderatsioon protestantliku printsiibi alusel.<ref name="pra"/> ==Isiklikku== Stanislav Belkovski isa oli rahvuselt [[poolakas]], teenis sõjaväelasena [[Nõukogude armee]]s ning suri 1990. aastal. Ema oli rahvuselt [[juuditar]] ja töötas õpetajana. Belkovski oli kuus aastat abielus [[Ukrainlased|ukraina]] politoloog Olesja Jahnoga. Neil on poeg Dmitri (sündinud 1998). 2017. aasta mais abiellus Belkovski [[Itaalia]] kodaniku [[Peterburi]]st pärit Zemfira De Vrgiliisiga<ref name="mk"/>. Belkovski valdab vabalt nelja keelt: vene, [[Inglise keel|inglise]], [[Saksa keel|saksa]] ja [[ukraina keel]]t. Enam-vähem valdab ka [[Prantsuse keel|prantsuse]] ja [[itaalia keel]]t.<ref name="gor"/> ==Raamatud== *2006 – Белковский С. А., Голышев В. "Бизнес Владимира Путина: сб. аналитических ст.". Екатеринбург: Ультра, ISBN 5-9681-0103-2 *2007 – Белковский С. А. "Империя Владимира Путина". Москва: Алгоритм, ISBN 978-5-9265-0437-5 *2009 – Белковский С. А., Милитарёв В. Ю., Святенков П. В. "Медвежье царство". Москва: Алгоритм, ISBN 978-5-9265-0594-5 (poliitiline bestseller). *2010 – Белковский С. А. "Покаяние". Москва: АСТ: Астрель, ISBN 978-5-17-068000-9 *2012 – Белковский С. А. "Новейший Путин: что ждёт Россию?". Алгоритм, ISBN 978-5-4438-0011-0 *2012 – Белковский С. А. "Сущность режима Путина". Алгоритм, ISBN 978-5-4320-0065-1 *2013 – Белковский С. А. "Чёрная метка оппозиции". Москва: Алгоритм, ISBN 978-5-4438-0355-5 *2013 – Белковский С. А. "Апология Владимира Путина. Легко ли быть царём?". Москва: Алгоритм, ISBN 978-5-4438-0411-8 *2015 – Белковский С. А. "Зюльт". Москва: АСТ, ISBN 978-5-17-092740-1 *2015 – Белковский С. А. "Империя Кремль. Крепость или крепостная система?". Алгоритм, ISBN 978-5-4438-1044-7 *2016 – Белковский С. А. "Любовь провокатора". Москва: АСТ, ISBN 978-5-17-094199-5 *2016 – Белковский С. А. "Русское счастье по-путински. Что нам надо". Москва: Алгоритм, ISBN 978-5-906817-33-4 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="mk">[http://www.mk.ru/social/2017/05/13/stanislav-belkovskiy-soobshhil-o-novoy-zhenitbe.html Станислав Белковский сообщил о новой женитьбе]. mk.ru, 13. mai 2017</ref> <ref name="tvr">[https://tvrain.ru/guests/stanislav_belkovskii-47066/ Станислав Белковский]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. tvrain.ru</ref> <ref name="cen">[https://censor.net.ua/tag/241/belkovskiyi Станислав Белковский]. censor.net.ua</ref> <ref name="pol">[https://web.archive.org/web/20180120042524/http://polit.ru/article/2013/02/20/belkovsky Станислав Белковский: меня будут сажать так же, как Pussy Riot]. polit.ru, 20. veebruar 2013</ref> <ref name="pra">[http://www.pravoslavie.ru/107675.html С. Белковский высказался о ликвидации Московского Патриархата]. pravoslavie.ru, 31. oktoober 2017</ref> <ref name="rpc">[https://web.archive.org/web/20180114184348/http://rpczmoskva.org.ru/svoi/zerkov-pzhiv.html Станислав Белковский. РПЦ МП — церковь жуликов и воров]. rpczmoskva.org.ru, 22. jaanuar 2012</ref> <ref name="tvr2">[https://web.archive.org/web/20160304142230/https://tvrain.ru/people/stanislav_belkovskij-275462/ О себе]. tvrain.ru</ref> <ref name="pdf">[http://www.scilla.ru/works/knigi/opp2010.pdf Оппозиция-2010. 60 биографий. Белковский, Станислав Александрович]. scilla.ru</ref> <ref name="elc">[http://elcomart.com/show/96543.html Станислав Белковский: "На Украине сегодня "политическая весна"]. elcomart.com, 5. mai 2006 </ref> <ref name="utr">[https://utro.ru/articles/2003/05/26/201631.shtml В России готовится олигархический переворот]. utro.ru, 26. mai 2003 </ref> <ref name="sno">[https://web.archive.org/web/20160424095824/https://snob.ru/profile/25718/blog/73864 Почему я прошу украинского гражданства]. snob.ru, 19. märts 2014</ref> <ref name="gor">[https://web.archive.org/web/20180120075732/http://gordonua.com/heroes/ctaniclav-belkovckij-507.html Dmõtro Gordoni intervjuu Stanislav Belkovskiga. Lõigu algus 1:30]. gordonua.com</ref> }} ==Välislingid== {{Commons| Category: Stanislav Belkovsky}} *{{Official website}} *[http://www.ozon.ru/?context=search&text=%c1%e5%eb%ea%ee%e2%f1%ea%e8%e9%2c+%d1%f2%e0%ed%e8%f1%eb%e0%e2 Белковский, Станислав]. ozon.ru *[https://echo.msk.ru/programs/razbor_poleta/1764866-echo/ Intervjuu Stanislav Belkovskiga]. echo.msk.ru, 16. mai 2016 *[https://www.youtube.com/watch?v=SjSfq8QEcio Dmõtro Gordoni intervjuu Stanislav Belkovskiga 2016. aastal]. youtube.com, 6. aprill 2017 {{JÄRJESTA:Belkovski, Stanislav}} [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] iajnpr8f53xu0n6z9ryjwrdsg3pwtd2 0 495259 7248136 7247687 2026-10-05T16:53:52Z Raamaturott 56450 /* November */ 7248136 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1994}} ''Siin on loetletud [[1994]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Geórgios Masoúras]], Kreeka jalgpallur *[[2. jaanuar]] – [[Kevin Rääbis]], eesti jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Simon Pettersson]], rootsi kettaheitja *[[5. jaanuar]] – [[Ingrid Margus]], eesti näitleja *[[6. jaanuar]] – [[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija *[[12. jaanuar]] – [[Katriin Kersa]], eesti ujuja *[[13. jaanuar]] – [[Jereem Richards]], Trinidadi ja Tobago jooksja *[[14. jaanuar]] – [[Muktar Edris]], Etioopia pikamaajooksja * 14. jaanuar – [[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija * 14. jaanuar – [[Beth Mooney]], Austraalia kriketimängija ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Harry Styles]], Briti laulja *[[2. veebruar]] – [[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[3. veebruar]] – [[Malaika Mihambo]], Saksamaa kaugushüppaja *[[4. veebruar]] – [[Alexia Putellas]], Hispaania jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Cecilia Törn]], soome iluuisutaja *[[23. veebruar]] – [[Dakota Fanning]], USA näitlejatar *[[24. veebruar]] – [[Amir Rrahmani]], Kosovo jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Andraž Šporar]], Sloveenia jalgpallur ==Märts== *[[1. märts]] – [[Justin Bieber]], Kanada laulja *[[7. märts]] – [[Tuuli Tolmov]], eesti kirjanik *[[8. märts]] – [[Duncan Watmore]], inglise jalgpallur *[[10. märts]] – [[Budu Zivzivadze]], Gruusia jalgpallur *[[13. märts]] – [[Yannick Gerhardt]], Saksamaa jalgpallur *[[26. märts]] – [[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Feng Bin]], hiina kettaheitja *[[5. aprill]] – [[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija * 5. aprill – [[Thea LaFond]], Dominica kolmikhüppaja *[[12. aprill]] – [[Saoirse Ronan]], [[Iirimaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] näitleja *[[15. aprill]] – [[Shaunae Miller-Uibo]], Bahama jooksja *[[22. aprill]] – [[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Omar McLeod]], Jamaica kergejõustiklane * 25. aprill – [[Brice Samba]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. aprill – [[Janek Õiglane]], eesti kümnevõistleja *[[28. aprill]] – [[Brett Nõmm]], eesti korvpallitreener ==Mai== *[[6. mai]] – [[Guillermo Maripán]], Tšiili jalgpallur *[[8. mai]] – [[Ahmaud Arbery]], afroameeriklane *[[13. mai]] – [[Heinrich-Donatus]], Schaumburg-Lippe prints *[[16. mai]] – [[Kristjan Rosenberg]], eesti kümnevõistleja *[[18. mai]] – [[Aleksandar Čavrić]], Serbia jalgpallur *[[20. mai]] – [[Piotr Zieliński]], poola jalgpallur *[[21. mai]] – [[Tom Daley]], Suurbritannia vettehüppaja * 21. mai – [[Jazmin Sawyers]], Suurbritannia kaugushüppaja *[[24. mai]] – [[Andreas Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * 24. mai – [[Daiya Seto]], jaapani ujuja * 24. mai – [[Emma McKeon]], Austraalia ujuja *[[26. mai]] – [[Oskar Punga]], eesti näitleja *[[27. mai]] – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja *[[30. mai]] – [[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]], eesti lavastaja ja dramaturg *[[4. juuni]] – [[Janek Valgepea]], eesti laulja *[[28. juuni]] – [[Anish Giri]], Hollandi maletaja * 28. juuni – [[Emily Blue]], norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja *28. juuni – [[Josip Mišić]], Horvaatia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Elina Born]], Eesti laulja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Jüri Pootsmann]], eesti laulja *[[5. juuli]] – [[Shohei Ohtani]], Jaapani pesapallur *[[16. juuli]] – [[Jesper Pettersson]], rootsi jäähokimängija * 16. juuli – [[Shericka Jackson]], Jamaica sprinter *[[19. juuli]] – [[Lucas Torró]], Hispaania jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Chase Ealey]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja * 20. juuli – [[Solly March]], inglise jalgpallur * 20. juuli – [[Ludwig Byström]], rootsi jäähokimängija * 20. juuli – [[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja *[[24. juuli]] – [[Kristel Mäekivi]], eesti sumomaadleja *[[26. juuli]] – [[Liveta Jasiūnaitė]], leedu odaviskaja *[[29. juuli]] – [[Daniele Rugani]], Itaalia jalgpallur *[[31. juuli]] – [[Filip Mihaljević]], Horvaatia kuulitõukaja ==August== *[[2. august]] – [[Tess Grossmann]], eesti ujuja * 2. august – [[Laura Pigossi]], Brasiilia tennisist *[[8. august]] – [[Chancel Mbemba]], Kongo DV jalgpallur *[[11. august]] – [[Uku Haasma]], eesti jalgpallur ja laulja *[[17. august]] – [[Phoebe Bridgers]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[19. august]] – [[Nafissatou Thiam]], Belgia mitmevõistleja *[[29. august]] – [[Julian Weber]], Saksa odaviskaja ==September== *[[5. september]] – [[Alfonso González]], Mehhiko jalgpallur * 5. september – [[Gregorio Paltrinieri]], itaalia ujuja *[[7. september]] – [[Abdülkerim Bardakcı]], Türgi jalgpallur *7. september – [[Elinor Barker]], Walesi jalgrattur *[[9. september]] – [[Jure Balkovec]], Sloveenia jalgpallur *[[13. september]] – [[Mark Jankowski]], Kanada jäähokimängija *[[15. september]] – [[Eemeli Peltonen]], soome poliitik *15. september – [[Ricardo Horta]], portugali jalgpallur *15. september – [[Wout van Aert]], Belgia jalgrattur *[[20. september]] – [[Giovanni González]], Uruguay jalgpallur *[[26. september]] – [[Marcell Jacobs]], Itaalia kergejõustiklane *[[27. september]] – [[Johan Talijärv]], eesti laskesuusataja *[[28. september]] – [[Trevor Daniel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Rene Zahkna]], eesti laskesuusataja *[[16. oktoober]] – [[Halimah Nakaayi]], Uganda jooksja *[[25. oktoober]] – [[Barnabás Varga]], Ungari jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Matthew Hudson-Smith]], Suurbritannia jooksja ==November== *[[4. november]] – [[Nils Mattias Steinberg]], eesti näitleja *[[10. november]] – [[Andre De Grasse]], Kanada jooksja * 10. november – [[Kaan Ayhan]], türgi jalgpallur *[[12. november]] – [[Triin Narva]], eesti maletaja *[[13. november]] – [[Visar Musliu]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[21. november]] – [[Luke O'Nien]], Inglismaa jalgpallur *[[22. november]] – [[Dacre Montgomery]], Austraalia näitleja ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Ondrej Duda]], slovaki jalgpallur *[[6. detsember]] – [[Rhys Healey]], Inglismaa jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Raheem Sterling]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja * 8. detsember – [[Bruno Fernandes]], portugali jalgpallur * 8. detsember – [[Conseslus Kipruto]], Keenia takistusjooksja * 8. detsember – [[Cyriel Dessers]], Nigeeria jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Katrina Lehis]], eesti vehkleja *19. detsember – [[M'Baye Niang]], Senegali jalgpallur *[[21. detsember]] – [[Rainer Elhi]], eesti näitleja *[[28. detsember]] – [[Adam Peaty]], Suurbritannia ujuja nb30qrke5drvj84pthqpashkgzz6kg7 7248173 7248136 2026-10-05T18:12:37Z Raamaturott 56450 /* Detsember */ 7248173 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1994}} ''Siin on loetletud [[1994]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Geórgios Masoúras]], Kreeka jalgpallur *[[2. jaanuar]] – [[Kevin Rääbis]], eesti jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Simon Pettersson]], rootsi kettaheitja *[[5. jaanuar]] – [[Ingrid Margus]], eesti näitleja *[[6. jaanuar]] – [[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija *[[12. jaanuar]] – [[Katriin Kersa]], eesti ujuja *[[13. jaanuar]] – [[Jereem Richards]], Trinidadi ja Tobago jooksja *[[14. jaanuar]] – [[Muktar Edris]], Etioopia pikamaajooksja * 14. jaanuar – [[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija * 14. jaanuar – [[Beth Mooney]], Austraalia kriketimängija ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Harry Styles]], Briti laulja *[[2. veebruar]] – [[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[3. veebruar]] – [[Malaika Mihambo]], Saksamaa kaugushüppaja *[[4. veebruar]] – [[Alexia Putellas]], Hispaania jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Cecilia Törn]], soome iluuisutaja *[[23. veebruar]] – [[Dakota Fanning]], USA näitlejatar *[[24. veebruar]] – [[Amir Rrahmani]], Kosovo jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Andraž Šporar]], Sloveenia jalgpallur ==Märts== *[[1. märts]] – [[Justin Bieber]], Kanada laulja *[[7. märts]] – [[Tuuli Tolmov]], eesti kirjanik *[[8. märts]] – [[Duncan Watmore]], inglise jalgpallur *[[10. märts]] – [[Budu Zivzivadze]], Gruusia jalgpallur *[[13. märts]] – [[Yannick Gerhardt]], Saksamaa jalgpallur *[[26. märts]] – [[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Feng Bin]], hiina kettaheitja *[[5. aprill]] – [[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija * 5. aprill – [[Thea LaFond]], Dominica kolmikhüppaja *[[12. aprill]] – [[Saoirse Ronan]], [[Iirimaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] näitleja *[[15. aprill]] – [[Shaunae Miller-Uibo]], Bahama jooksja *[[22. aprill]] – [[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Omar McLeod]], Jamaica kergejõustiklane * 25. aprill – [[Brice Samba]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. aprill – [[Janek Õiglane]], eesti kümnevõistleja *[[28. aprill]] – [[Brett Nõmm]], eesti korvpallitreener ==Mai== *[[6. mai]] – [[Guillermo Maripán]], Tšiili jalgpallur *[[8. mai]] – [[Ahmaud Arbery]], afroameeriklane *[[13. mai]] – [[Heinrich-Donatus]], Schaumburg-Lippe prints *[[16. mai]] – [[Kristjan Rosenberg]], eesti kümnevõistleja *[[18. mai]] – [[Aleksandar Čavrić]], Serbia jalgpallur *[[20. mai]] – [[Piotr Zieliński]], poola jalgpallur *[[21. mai]] – [[Tom Daley]], Suurbritannia vettehüppaja * 21. mai – [[Jazmin Sawyers]], Suurbritannia kaugushüppaja *[[24. mai]] – [[Andreas Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * 24. mai – [[Daiya Seto]], jaapani ujuja * 24. mai – [[Emma McKeon]], Austraalia ujuja *[[26. mai]] – [[Oskar Punga]], eesti näitleja *[[27. mai]] – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja *[[30. mai]] – [[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]], eesti lavastaja ja dramaturg *[[4. juuni]] – [[Janek Valgepea]], eesti laulja *[[28. juuni]] – [[Anish Giri]], Hollandi maletaja * 28. juuni – [[Emily Blue]], norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja *28. juuni – [[Josip Mišić]], Horvaatia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Elina Born]], Eesti laulja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Jüri Pootsmann]], eesti laulja *[[5. juuli]] – [[Shohei Ohtani]], Jaapani pesapallur *[[16. juuli]] – [[Jesper Pettersson]], rootsi jäähokimängija * 16. juuli – [[Shericka Jackson]], Jamaica sprinter *[[19. juuli]] – [[Lucas Torró]], Hispaania jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Chase Ealey]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja * 20. juuli – [[Solly March]], inglise jalgpallur * 20. juuli – [[Ludwig Byström]], rootsi jäähokimängija * 20. juuli – [[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja *[[24. juuli]] – [[Kristel Mäekivi]], eesti sumomaadleja *[[26. juuli]] – [[Liveta Jasiūnaitė]], leedu odaviskaja *[[29. juuli]] – [[Daniele Rugani]], Itaalia jalgpallur *[[31. juuli]] – [[Filip Mihaljević]], Horvaatia kuulitõukaja ==August== *[[2. august]] – [[Tess Grossmann]], eesti ujuja * 2. august – [[Laura Pigossi]], Brasiilia tennisist *[[8. august]] – [[Chancel Mbemba]], Kongo DV jalgpallur *[[11. august]] – [[Uku Haasma]], eesti jalgpallur ja laulja *[[17. august]] – [[Phoebe Bridgers]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[19. august]] – [[Nafissatou Thiam]], Belgia mitmevõistleja *[[29. august]] – [[Julian Weber]], Saksa odaviskaja ==September== *[[5. september]] – [[Alfonso González]], Mehhiko jalgpallur * 5. september – [[Gregorio Paltrinieri]], itaalia ujuja *[[7. september]] – [[Abdülkerim Bardakcı]], Türgi jalgpallur *7. september – [[Elinor Barker]], Walesi jalgrattur *[[9. september]] – [[Jure Balkovec]], Sloveenia jalgpallur *[[13. september]] – [[Mark Jankowski]], Kanada jäähokimängija *[[15. september]] – [[Eemeli Peltonen]], soome poliitik *15. september – [[Ricardo Horta]], portugali jalgpallur *15. september – [[Wout van Aert]], Belgia jalgrattur *[[20. september]] – [[Giovanni González]], Uruguay jalgpallur *[[26. september]] – [[Marcell Jacobs]], Itaalia kergejõustiklane *[[27. september]] – [[Johan Talijärv]], eesti laskesuusataja *[[28. september]] – [[Trevor Daniel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Rene Zahkna]], eesti laskesuusataja *[[16. oktoober]] – [[Halimah Nakaayi]], Uganda jooksja *[[25. oktoober]] – [[Barnabás Varga]], Ungari jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Matthew Hudson-Smith]], Suurbritannia jooksja ==November== *[[4. november]] – [[Nils Mattias Steinberg]], eesti näitleja *[[10. november]] – [[Andre De Grasse]], Kanada jooksja * 10. november – [[Kaan Ayhan]], türgi jalgpallur *[[12. november]] – [[Triin Narva]], eesti maletaja *[[13. november]] – [[Visar Musliu]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[21. november]] – [[Luke O'Nien]], Inglismaa jalgpallur *[[22. november]] – [[Dacre Montgomery]], Austraalia näitleja ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Ondrej Duda]], slovaki jalgpallur *[[6. detsember]] – [[Rhys Healey]], Inglismaa jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Raheem Sterling]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja * 8. detsember – [[Bruno Fernandes]], portugali jalgpallur * 8. detsember – [[Conseslus Kipruto]], Keenia takistusjooksja * 8. detsember – [[Cyriel Dessers]], Nigeeria jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Katrina Lehis]], eesti vehkleja *19. detsember – [[M'Baye Niang]], Senegali jalgpallur *[[21. detsember]] – [[Rainer Elhi]], eesti näitleja *[[28. detsember]] – [[Adam Peaty]], Suurbritannia ujuja *[[30. detsember]] – [[Florin Tănase]], Rumeenia jalgpallur 1qyt4lw62rzk0oqoif7tpdpb473g4yo 7248427 7248173 2026-10-06T10:10:07Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7248427 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1994}} ''Siin on loetletud [[1994]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Geórgios Masoúras]], Kreeka jalgpallur *[[2. jaanuar]] – [[Kevin Rääbis]], eesti jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Simon Pettersson]], rootsi kettaheitja *[[5. jaanuar]] – [[Ingrid Margus]], eesti näitleja *[[6. jaanuar]] – [[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija *[[12. jaanuar]] – [[Katriin Kersa]], eesti ujuja *[[13. jaanuar]] – [[Jereem Richards]], Trinidadi ja Tobago jooksja *[[14. jaanuar]] – [[Muktar Edris]], Etioopia pikamaajooksja * 14. jaanuar – [[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija * 14. jaanuar – [[Beth Mooney]], Austraalia kriketimängija ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Harry Styles]], Briti laulja *[[2. veebruar]] – [[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[3. veebruar]] – [[Malaika Mihambo]], Saksamaa kaugushüppaja *[[4. veebruar]] – [[Alexia Putellas]], Hispaania jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Cecilia Törn]], soome iluuisutaja *[[23. veebruar]] – [[Dakota Fanning]], USA näitlejatar *[[24. veebruar]] – [[Amir Rrahmani]], Kosovo jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Andraž Šporar]], Sloveenia jalgpallur ==Märts== *[[1. märts]] – [[Justin Bieber]], Kanada laulja *[[2. märts]] – [[Uroš Đurđević]], Montenegro jalgpallur *[[7. märts]] – [[Tuuli Tolmov]], eesti kirjanik *[[8. märts]] – [[Duncan Watmore]], inglise jalgpallur *[[10. märts]] – [[Budu Zivzivadze]], Gruusia jalgpallur *[[13. märts]] – [[Yannick Gerhardt]], Saksamaa jalgpallur *[[26. märts]] – [[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Feng Bin]], hiina kettaheitja *[[5. aprill]] – [[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija * 5. aprill – [[Thea LaFond]], Dominica kolmikhüppaja *[[12. aprill]] – [[Saoirse Ronan]], [[Iirimaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] näitleja *[[15. aprill]] – [[Shaunae Miller-Uibo]], Bahama jooksja *[[22. aprill]] – [[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Omar McLeod]], Jamaica kergejõustiklane * 25. aprill – [[Brice Samba]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. aprill – [[Janek Õiglane]], eesti kümnevõistleja *[[28. aprill]] – [[Brett Nõmm]], eesti korvpallitreener ==Mai== *[[6. mai]] – [[Guillermo Maripán]], Tšiili jalgpallur *[[8. mai]] – [[Ahmaud Arbery]], afroameeriklane *[[13. mai]] – [[Heinrich-Donatus]], Schaumburg-Lippe prints *[[16. mai]] – [[Kristjan Rosenberg]], eesti kümnevõistleja *[[18. mai]] – [[Aleksandar Čavrić]], Serbia jalgpallur *[[20. mai]] – [[Piotr Zieliński]], poola jalgpallur *[[21. mai]] – [[Tom Daley]], Suurbritannia vettehüppaja * 21. mai – [[Jazmin Sawyers]], Suurbritannia kaugushüppaja *[[24. mai]] – [[Andreas Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * 24. mai – [[Daiya Seto]], jaapani ujuja * 24. mai – [[Emma McKeon]], Austraalia ujuja *[[26. mai]] – [[Oskar Punga]], eesti näitleja *[[27. mai]] – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja *[[30. mai]] – [[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]], eesti lavastaja ja dramaturg *[[4. juuni]] – [[Janek Valgepea]], eesti laulja *[[28. juuni]] – [[Anish Giri]], Hollandi maletaja * 28. juuni – [[Emily Blue]], norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja *28. juuni – [[Josip Mišić]], Horvaatia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Elina Born]], Eesti laulja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Jüri Pootsmann]], eesti laulja *[[5. juuli]] – [[Shohei Ohtani]], Jaapani pesapallur *[[16. juuli]] – [[Jesper Pettersson]], rootsi jäähokimängija * 16. juuli – [[Shericka Jackson]], Jamaica sprinter *[[19. juuli]] – [[Lucas Torró]], Hispaania jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Chase Ealey]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja * 20. juuli – [[Solly March]], inglise jalgpallur * 20. juuli – [[Ludwig Byström]], rootsi jäähokimängija * 20. juuli – [[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja *[[24. juuli]] – [[Kristel Mäekivi]], eesti sumomaadleja *[[26. juuli]] – [[Liveta Jasiūnaitė]], leedu odaviskaja *[[29. juuli]] – [[Daniele Rugani]], Itaalia jalgpallur *[[31. juuli]] – [[Filip Mihaljević]], Horvaatia kuulitõukaja ==August== *[[2. august]] – [[Tess Grossmann]], eesti ujuja * 2. august – [[Laura Pigossi]], Brasiilia tennisist *[[8. august]] – [[Chancel Mbemba]], Kongo DV jalgpallur *[[11. august]] – [[Uku Haasma]], eesti jalgpallur ja laulja *[[17. august]] – [[Phoebe Bridgers]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[19. august]] – [[Nafissatou Thiam]], Belgia mitmevõistleja *[[29. august]] – [[Julian Weber]], Saksa odaviskaja ==September== *[[5. september]] – [[Alfonso González]], Mehhiko jalgpallur * 5. september – [[Gregorio Paltrinieri]], itaalia ujuja *[[7. september]] – [[Abdülkerim Bardakcı]], Türgi jalgpallur *7. september – [[Elinor Barker]], Walesi jalgrattur *[[9. september]] – [[Jure Balkovec]], Sloveenia jalgpallur *[[13. september]] – [[Mark Jankowski]], Kanada jäähokimängija *[[15. september]] – [[Eemeli Peltonen]], soome poliitik *15. september – [[Ricardo Horta]], portugali jalgpallur *15. september – [[Wout van Aert]], Belgia jalgrattur *[[20. september]] – [[Giovanni González]], Uruguay jalgpallur *[[26. september]] – [[Marcell Jacobs]], Itaalia kergejõustiklane *[[27. september]] – [[Johan Talijärv]], eesti laskesuusataja *[[28. september]] – [[Trevor Daniel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Rene Zahkna]], eesti laskesuusataja *[[16. oktoober]] – [[Halimah Nakaayi]], Uganda jooksja *[[25. oktoober]] – [[Barnabás Varga]], Ungari jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Matthew Hudson-Smith]], Suurbritannia jooksja ==November== *[[4. november]] – [[Nils Mattias Steinberg]], eesti näitleja *[[10. november]] – [[Andre De Grasse]], Kanada jooksja * 10. november – [[Kaan Ayhan]], türgi jalgpallur *[[12. november]] – [[Triin Narva]], eesti maletaja *[[13. november]] – [[Visar Musliu]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[21. november]] – [[Luke O'Nien]], Inglismaa jalgpallur *[[22. november]] – [[Dacre Montgomery]], Austraalia näitleja ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Ondrej Duda]], slovaki jalgpallur *[[6. detsember]] – [[Rhys Healey]], Inglismaa jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Raheem Sterling]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja * 8. detsember – [[Bruno Fernandes]], portugali jalgpallur * 8. detsember – [[Conseslus Kipruto]], Keenia takistusjooksja * 8. detsember – [[Cyriel Dessers]], Nigeeria jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Katrina Lehis]], eesti vehkleja *19. detsember – [[M'Baye Niang]], Senegali jalgpallur *[[21. detsember]] – [[Rainer Elhi]], eesti näitleja *[[28. detsember]] – [[Adam Peaty]], Suurbritannia ujuja *[[30. detsember]] – [[Florin Tănase]], Rumeenia jalgpallur foswd56lyappyzvvzgz9caheocoq6yz 0 496211 7248118 7237341 2026-10-05T15:53:28Z MorsMe 217455 7248118 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|number=54|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=53|järgmine liin=55|järgmine=55 (Tallinna bussiliin)|eelmine=53 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b]|uuendus=17. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|avati=*2001 *2024 (tänasel kujul)|pilt=54õismäe.jpg|läbi=Bussijaam|eelkäija=[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] (Väike-Õismäe ja Bussijaama suunal)}} [[Fail:54buss.png|pisi|Priisle suunal]] [[Fail:54 buss Kurina suunes.png|pisi|Kurina peatusel]] [[Fail:Mereakadeemia.JPG|pisi|Kurina lõpp-peatus]] '''Tallinna bussiliin 54''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel, läbides [[Tallinna bussijaam|Tallinna bussijaama]] ja [[Astangu]] asumit. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub igal päeval. Väljumised 20–23 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |2001 | |Autobussijaam - Laagna tee - Priisle | |- |2005 | |Mereakadeemia - Priisle - Laagna tee -Autobussijaam | |- |2008 | |Kurina - Priisle - Laagna tee - Estonia | |- |2024 | |Priisle - Linnamäe tee - Estonia | |- |2024 | |Priisle - Linnamäe tee - Bussijaam - Taksopark - Mustjõe - Väike-Õismäe | |} Alates 14.08.2026 kuni 15.08.2026 seoses Ülemiste ööjooksuga sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Bussijaam - Priisle (ilma Tartu maanteed) Seoses Ironman võistlusega sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Kadaka - Bussijaam - Priisle 22.-23. augustil 2026 13. septembril 2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõidab marsruudil Väike-Õismäe - Bussijaam - Priisle (ilma Kullerkupu ja Nurmenuku peatusi ja Järveotsa teed) [[Fail:TAK4369.JPG|pisi|Aastal 2013]] {{teekaart}} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Bussijaam - Priisle !Priisle - Bussijaam - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Harku-Kadaka ; Astangu ; Jalami ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Sõudebaasi ; Zoo ; Humala ; Hipodroom ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Ravi ; Püssirohu ; Bussijaam ; Sossimägi ; Kivimurru ; Pae ; Väike-Paala ; Suur-Paala ; Jüriöö park ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Pikri ; Taevapuna ; Mustakivisilla ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Mustakivisilla ; Taevapuna ; Pikri ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Jüriöö park ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Sossimägi ; Bussijaam ; Püssirohu ; Ravi ; Hotell Olümpia ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Humala ; Zoo ; Sõudebaasi ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Jalami ; Astangu ; Harku-Kadaka ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.07.2024 kuni 20.10.2024 !Priisle - Estonia !Estonia - Priisle |- | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Silde ; Vesse parkla ; Jüriöö park ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Sossimägi ; Bussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia ; Estonia | ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Bussijaam ; Sossimägi ; Peterburi tee ; Kivimurru ; Pae ; Väike-Paala ; Suur-Paala ; Jüriöö park ; Silde ; Vesse parkla ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.04.2008 kuni 30.06.2024 !Kurina - Estonia !Estonia - Kurina |- | ; Kurina ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Silde ; Vesse parkla ; Jüriöö park ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Sossimägi ; Bussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia | ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Bussijaam ; Sossimägi ; Peterburi tee ; Kivimurru ; Pae ; Väike-Paala ; Suur-Paala ; Jüriöö park ; Silde ; Vesse parkla ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Kurina |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 3.10.2005 kuni 20.04.2008 !Mereakadeemia - Autobussijaam !Autobussijaam - Mereakadeemia |- | ; Mereakadeemia ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse PR ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Pae ; Sossimägi ; Autobussijaam | ; Autobussijaam ; Sossimägi ; Peterburi tee ; Pae ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Vesse PR ; Sõjamäe raba ; P. Pinna ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Mereakadeemia |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 5.11.2001 kuni 20.04.2005 !Priisle - Autobussijaam !Autobussijaam - Priisle |- | ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Kiive ; Pae ; Sossimägi ; Autobussijaam | ; Autobussijaam ; Sossimägi ; Peterburi tee ; Pae ; Kiive ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b/16502-1 54. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] qielhbjrhpbeseulrj6wcl0guza66vx 0 500171 7248404 7157025 2026-10-06T09:32:11Z Estopedist1 278 liita 7248404 wikitext text/x-wiki {{Liita|Eesti inimarengu aruanne}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Eesti inimarengu aruanne''' (EIA) 2018/2019 on Eesti teadlaste koostatud andmestik ja ülevaated Eesti Vabariigi sotsiaal-majandusliku arengu kohta 2018. ja 2019. aastal. EIA on teadmuspõhine peegeldus Eesti tegelikkusest ja arenguvalikutest, mida saavad oma tegevuses aluseks võtta otsusetegijad nii poliitikas kui ka majanduses ja muudes valdkondades. Inimarengu aruannet annab 2006. aastast välja sihtasutus [[Eesti Koostöö Kogu]]. 2019. aasta [[Eesti inimarengu aruanne|Eesti inimarengu aruande]] katusteemaks olid [[Avalik ruum|avaliku ruumi]] ja [[demokraatia]] seosed. Eesti demokraatia kitsaskohad ja arenguvarud avalduvad väga selgelt avalikus ruumis – meie igapäevases elukeskkonnas ja selles aruteluruumis, mis kujundavad füüsilist ruumi. 2019. aastal ilmunud inimarengu aruanne mõtestas avaliku ruumi loomist ja kasutamist ühiskondliku sidususe ja [[Säästva arengu eesmärgid|säästva arengu]] vaatenurgast. Aruanne käsitles digiajastu ruumiloomet, otsustusprotsesse ja kohalikku demokraatiat, tuginedes uurimistööle ja olemasolevatele andmetele. Aruande peatoimetaja oli [[Helen Sooväli-Sepping]]. == Vaata ka == * [[Eesti inimarengu aruanne]] * [[Eesti Koostöö Kogu]] == Välislingid == * [https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1b5d0476-d2a1-40dd-8289-9da090b53500 Lisateave aruande koostamise kohta] * [https://www.kogu.ee/ Eesti Koostöö Kogu] * [https://www.narva.ut.ee/sites/default/files/nc/4.tiittammaru.pdf Tiit Tammaru. Inimarengu aruanne 2016/2017 "Eesti rändeajastul"] * [http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-teele-pehk-uus-inimarengu-aruanne-ootab-ideid/ KUKU raadio. Intervjuu: Teele Pehk – uus inimarengu aruanne ootab ideid] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] oqlukyb5dz6z328grw4mwxyaj1q6m08 0 500634 7248093 7221832 2026-10-05T14:51:14Z Kuriuss 38125 7248093 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuli}} [[Fail:Casu_Marzu_cheese.jpg|pisi|Sardiinia juust ''Casu Marzu'', mis sisaldab putukavastseid]] [[Fail:02-Indian-Insect-Life_-_Harold_Maxwell-Lefroy_-_Kerria-Lacca.jpg|pisi|Kilptäide eritatud vaigust valmistatakse [[Šellak|šellakit]], millega kaetakse näiteks komme või tablette]] [[Fail:2015.09-433-057ar2p2_Cirina_butyrospermi(Saturniidae,Lepidoptera),larva(caterpillar),'chitoumou'='chenille_de_karité'.snack_Banfora(Comoé_Prv.,Cascades_Rgn),BF_sat05sep2015-1655h.jpg|pisi|Ööliblika rööviku söömine]] [[Fail:2015.09-433-015ap(camjpg)_Cirina_butyrospermi(Saturniidae,Lepidoptera),larva(caterpillar),'chitoumou'='chenille_de_karité',sheabutter,bread_Boromo,BF_thu03sep2015-1359h.jpg|pisi|Frititud röövikud leival]] '''Entomofaagia''' on putukate söömine kultuurilises ja bioloogilises kontekstis. [[Antropoloogia]]s, [[Kultuuriuuringud|kultuuriuuringutes]], [[bioloogia]]s ja [[meditsiin]]is kasutatav teaduslik termin on "antropoentomofaagia".<ref>{{Cite journal|last=Ramos-Elorduy|first=Julieta|title=Anthropo-entomophagy: Cultures, evolution and sustainability|journal=Entomological Research|volume=39|issue=5|pages=271–288|year=2009|doi=10.1111/j.1748-5967.2009.00238.x|doi-access=free}}</ref><ref>Aydoğan, Z. (2021): ''Anthropo-entomophagy. quantitatively chemical assessment of some edible arthropods, bought from an e-shop.'' In: Environmental Science and Pollution Research. Vol. 28, 15462–15470. doi: https://doi.org/10.1007/s11356-020-11768-y</ref> Antropoentomofaagia ei hõlma muude lülijalgsete söömist peale putukate, nagu [[ämblikulaadsed]] ja [[hulkjalgsed]], mida määratletakse kui arahnofaagia. Entomofaagia on teaduslikult dokumenteeritud kui [[Esikloomalised|ahviliste]] seas laialt levinud ja paljudes inimkooslustes levinud.<ref name="raubenheimer-rothman-2013">David Raubenheimer, Jessica M. Rothman (2013): ''Nutritional ecology of entomophagy in humans and other primates''. In: Annu Rev Entomol . 2013;58:141-60. doi: 10.1146/annurev-ento-120710-100713. Epub 2012 Oct 1.</ref> Teatud [[Putukad|putukate]] mune, vastseid, [[Nukk (bioloogia)|nukke]] ja täiskasvanuid on inimesed söönud eelajaloolistest aegadest tänapäevani.<ref>{{Cite web|url=http://cisr.ucr.edu/entomophagy.html|title=Entomophagy (Eating insects)|website=Center for Invasive Species Research, University of California (Research)|access-date=27 January 2014}}</ref> Umbes 3000 etnilist rühma praktiseerib entomofaagiat.<ref name="Ramos-Elorduy 1998 44">{{Cite book|last=Ramos-Elorduy|first=Julieta|year=1998|title=Creepy crawly cuisine: the gourmet guide to edible insects|publisher=Inner Traditions / Bear & Company|isbn=978-0-89281-747-4|page=44|access-date=23 April 2014|url=https://books.google.com/books?id=Q7f1LkFz11gC|last2=Menzel, Peter}}</ref> Inimputukate söömine (antropoentomofaagia) on levinud enamikus maailma osades, sealhulgas [[Kesk-Ameerika|Kesk-]] ja [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerikas]], [[Aafrika]]s, [[Aasia]]s, [[Austraalia]]s ja [[Uus-Meremaa]]l. 80 protsenti maailma rahvastest sööb 1000–2000 liiki putukaid.<ref name="theguardian">{{Cite news|last=Carrington, Damian|url=https://www.theguardian.com/environment/2010/aug/01/insects-food-emissions|title=Insects could be the key to meeting food needs of growing global population|work=[[The Guardian]]|date=1 August 2010}}</ref><ref name="Ramos 2009">{{Cite journal|last=Ramos-Elorduy|first=Julieta|title=Anthropo-Entomophagy: Cultures, Evolution And Sustainability|journal=Entomological Research|volume=39|issue=5|pages=271–288|year=2009|doi=10.1111/j.1748-5967.2009.00238.x|doi-access=free}}</ref> [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon|ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsioon]] (FAO) on registreerinud umbes 1900 söödavat putukaliiki ja hinnanguliselt oli 2005. aastal maailmas umbes kaks miljardit putukatarbijat. FAO soovitab putukate söömist kui võimalikku lahendust [[Põllumajandusloom|loomakasvatusest]] põhjustatud [[Keskkonnakahju|keskkonnaseisundi halvenemisele]].<ref>{{Cite web|url=http://www.fao.org/edible-insects/en/|title=Insects for food and feed|website=FAO|access-date=2019-02-17|format=Press releases}}</ref> Mõnes ühiskonnas, peamiselt [[Läänemaailm|lääneriikides]], on entomofaagia haruldane või tabu.<ref name="Meyer-Rochow 2009">{{Cite journal|last=Meyer-Rochow|first=Victor Benno|title=Food taboos: their origins and purposes|journal=Journal of Ethnobiology and Ethnomedicine|volume=5|issue=18|pages=18|date=2009|doi=10.1186/1746-4269-5-18|pmc=2711054|pmid=19563636|doi-access=free}}</ref><ref>{{Cite book|last=McElroy, A.|year=1989|title=Medical Anthropology in Ecological Perspective|publisher=Westview Press|isbn=978-0-8133-0742-8|url=https://archive.org/details/medicalanthropol00mcel|last2=Townsend, P. K.|url-access=registration}}</ref> Tänapäeval on putukate söömine Põhja-Ameerikas ja Euroopas vähe levinud, kuid mujal on putukad endiselt populaarsed toiduained ning mõned ettevõtted üritavad putukaid lääneriikide toitudesse lisada.<ref>{{Cite news|last=Thompson|first=Addie|url=https://www.forbes.com/sites/ashoka/2013/07/31/want-to-help-solve-the-global-food-crisis-eat-more-crickets/|title=Want To Help Solve The Global Food Crisis? Eat More Crickets|work=Forbes|date=7 July 2013}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Beans|first=Carolyn|title=How to convince people to eat insects|journal=[[Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America]]|volume=119|issue=46|pages=e2217537119|date=4 November 2022|bibcode=2022PNAS..11917537B|doi=10.1073/pnas.2217537119|pmc=9674222|pmid=36332000}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Kröger|first=Tieneke|title=Acceptance of Insect-Based Food Products in Western Societies: A Systematic Review|journal=Frontiers in Nutrition|volume=8|page=759885|date=21 February 2022|last2=Dupont|first2=Jacqueline|last3=Büsing|first3=Lucy|last4=Fiebelkorn|first4=Florian|doi=10.3389/fnut.2021.759885|pmc=8901202|pmid=35265649|doi-access=free}}</ref> Samas valmistati näiteks kuni 20. sajandi keskpaigani [[Saksamaa|Saksamaal]] ja [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] maipõrnikasuppi ja tarbiti seda mardikalist ka magustoiduna.<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD: Tartus söödi putukaid |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/69448933/fotod-tartus-soodi-putukaid |vaadatud=2023-10-14 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Supermarketi toiduosakonnas müüdud putukad ja ussid kadusid kiiresti letilt |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/71024597/supermarketi-toiduosakonnas-muudud-putukad-ja-ussid-kadusid-kiiresti-letilt |vaadatud=2023-10-14 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Üle maailma söödavad putukad on ritsikad, tsikaadid, rohutirtsud, [[Sipelglased|sipelgad]], erinevad [[mardikalised]] (nt [[Harilik jahumardikas|jahuussid]], [[Süsiklased|tumemardika]] vastsed),<ref name="globalsteak">''[[Global Steak]] - Demain nos enfants mangeront des criquets'' (2010 French documentary)</ref> ja mitmesugused [[Röövik|röövikuliigid]] (nagu bambusussid, [[Vastne|mopaani]] ussid ja [[Siidikedrik|siidiussid]]). == Ajalugu == === ''Homo sapiens''<nowiki/>'i eelkäijad ja putukate söömine === Leiud näitavad, et ''Homo sapiens''<nowiki/>'i evolutsioonilised eelkäijad olid entomofaagilised ja arahnofaagid. Putuktoidulisust esineb eri määral ka säilinud [[Esikloomalised|primaatide]], näiteks marmosettide ja tamariinide seas, ja mõned teadlased viitavad sellele, et kõige varasemad primaadid olid öised puisloomad putuktoidulised. Samamoodi on enamik säilinud inimahve teatud määral putuktoidulised.<ref name="tutin">{{Cite journal|last=Tutin|first=C. E.|title=Foraging profiles of sympatric lowland gorillas and chimpanzees in the Lopé Reserve, Gabon|journal=Philosophical Transactions of the Royal Society of London. Series B, Biological Sciences|volume=334|issue=1270|pages=179–85; discussion 185–186|year=1991|last2=Fernandez|first2=M.|last3=Rogers|first3=M. E.|last4=Williamson|first4=E. A.|last5=McGrew|first5=W. C.|last6=Altmann|first6=S. A.|last7=Southgate|first7=D. A. T.|last8=Crowe|first8=I.|last9=Tutin|first9=C. E. G.|doi=10.1098/rstb.1991.0107|pmid=1685576}}</ref><ref name="mcgrew">{{Cite book|last=McGrew|first=W.C.|year=1992|title=Chimpanzee Material Culture: Implications for Human Evolution|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0-521-42371-7|pages=[https://archive.org/details/chimpanzeemateri00mcgr/page/n169 153]–154|url=https://archive.org/details/chimpanzeemateri00mcgr|url-access=limited}}</ref><ref name="goodall">{{Cite book|last=Goodall|first=Jane|author-link=Jane Goodall|year=1986|title=The Chimpanzees of Gombe: Patterns of Behavior|publisher=The Belknap Press of Harvard Univ. Press|isbn=978-0-674-11649-8|page=[https://archive.org/details/chimpanzeesofgom00good/page/248 248]|url=https://archive.org/details/chimpanzeesofgom00good/page/248}}</ref> Arheoloogilised leiud kulumisjälgedega luutööriistadest näitavad, et varased hominiidid, nagu ''[[Paranthropus robustus|Australopithecus robustus]]'', kogusid söögiks termiite.<ref>{{Cite journal|last=van Huis|first=A.|url=https://www.wageningenacademic.com/doi/10.3920/JIFF2017.x006|title=Did early humans consume insects?|journal=Journal of Insects as Food and Feed|volume=3|issue=3|pages=161–163|date=September 2017|language=en|doi=10.3920/JIFF2017.x006|issn=2352-4588}}</ref> Mitmetes uuringutes jõutakse järeldusele, et luudel leitavad kulumisjäljed viitavad, et neid kasutati termiidiküngaste kaevamiseks. Need märgised erinevad tööriistadel olevatest, mida võidi kasutada taimede ja juurte väljakaevamiseks, millel võib olla horisontaalse nurga all kaevamise ja võib-olla vastu kivide, mida termiidiküngastes ei esine, tekitatud kulumisjälgi.<ref name=":1">{{Cite journal|last=Ingram|first=Daniel J.|url=http://dx.doi.org/10.1007/s10745-019-00089-5|title=Julie J. Lesnik: Edible Insects and Human Evolution|journal=Human Ecology|volume=47|issue=4|pages=637–638|date=2019-07-09|doi=10.1007/s10745-019-00089-5|issn=0300-7839}}</ref> Sarnaselt näitab [[Isotoop|isotoopide]] uuringute ülevaade, et ''A. robustus'' ei söönud valguallikana suures koguses taimi ja puuvilju , vaid selleks kasutati näiteks loomseid või putukate valke.<ref name=":1" /> Kaasaegse inimese aju suuremat suurust seostatakse sageli teooriaga, et see sai võimalikuks tänu lihatarbimise suurenemisele.<ref name=":0">{{Cite journal|last=Skinner|first=Mark|url=https://dx.doi.org/10.1016/0047-2484%2891%2990022-N|title=Bee brood consumption: an alternative explanation for hypervitaminosis A in KNM-ER 1808 (Homo erectus) from Koobi Fora, Kenya|journal=Journal of Human Evolution|volume=20|issue=6|pages=493–503|date=1991-06-01|language=en|doi=10.1016/0047-2484(91)90022-N|issn=0047-2484}}</ref> Umbes 1,8 miljoni aasta taguse [[Homo erectus|''Homo erectuse''<nowiki/>'e]] isendi KNM-ER 1808 jäänuseid on sageli kasutatud jahimehe mudeli tõendina, kuna selle luukasvamine on ebanormaalne, mis viitab A-hüpervitaminoosile, mis on tingitud liigsest loomamaksa tarbimisest.<ref>{{Cite journal|last=Rightmire|first=G. Philip|url=https://www.jstor.org/stable/3630324|title=The Dispersal of Homo erectus from Africa and the Emergence of More Modern Humans|journal=Journal of Anthropological Research|volume=47|issue=2|pages=177–191|date=1991|doi=10.1086/jar.47.2.3630324|issn=0091-7710|jstor=3630324}}</ref> Mark Skinner on aga välja pakkunud, et mesilaste vastsete ja nukkude tarbimine võib anda piisavalt A-vitamiini, et tekitada hüpervitaminoosi.<ref name=":0" /> Tänu putukate toiteväärtusele ja arvukusele suudaksid nad tagada ka vajaliku koguse valku, mis on vajalik hominiini jaoks, näiteks ''H. erectus''. === Koproliidid ja koopamaalingud === Enne kui inimestel olid tööriistad jahipidamiseks või põlluharimiseks, võisid putukad moodustada nende toidus olulise osa. USA ja Mehhiko koobastest pärit koproliitide analüüsimisel on leitud tõendeid – Ozarki mägede koobastes leiduvad koproliidid sisaldavad putukaid (sipelgad, mardikavastsed, [[Phthiraptera|täid]]), aga ka ämblikulaadseid ([[puugid]], lestad).<ref name="EofE">{{Cite book|last=Capinera|first=John L.|year=2004|title=Encyclopedia of Entomology|publisher=[[Kluwer Academic Publishers]]|isbn=978-0-7923-8670-4}}</ref> Põhja-Hispaania [[Altamira]] koopamaalingud, mis on dateeritud umbes 30 000–9000 eKr, kujutavad söödavate putukate ja metsmesilaste pesade kollektsiooni, mis viitab võimalikule entomofaagilisele ühiskonnale.<ref name="EofE"/> Metsiku siidiussi (''Triuncina religiosae'') kookonid leiti Hiinas [[Shanxi]] provintsis varemetest 2000–2500 aastat eKr. Kookonitel avastati suured augud, mis viitab sellele, et nukud söödi ära.<ref name="EofE" /> Paljud iidsed entomofaagia tavad on aja jooksul teiste põllumajandustavadega võrreldes vähe muutunud, mis on viinud kaasaegse traditsioonilise entomofaagia väljatöötamiseni.<ref name="EofE" /> == Putukate tarbimine inimkultuurides == [[Fail:Botoktawon.jpg|pisi|Banaanilehes hautatud mesilase vastsed Indoneesias]] Paljudes kultuurides on putukate söömine tavaline. Aasia,<ref name="Nyishi">{{Cite journal|last=Chakravorty|first=J.|title=Practices of entomophagy and entomotherapy by members of the Nyishi and Galo tribes, two ethnic groups of the state of Arunachal Pradesh (North-East India)|journal=Journal of Ethnobiology and Ethnomedicine|volume=7|page=5|year=2011|last2=Ghosh|first2=S.|last3=Meyer-Rochow|first3=V.B.|doi=10.1186/1746-4269-7-5|pmc=3031207|pmid=21235790|doi-access=free}}</ref><ref>Oudhia, P. "Traditional medicinal knowledge about green leafhopper, Nephotettix spp., in Chhattisgarh (India)." International Rice Research Notes 25.3 (2000).</ref><ref>Oudhia, P. "Traditional medicinal knowledge about pod borer Helicoverpa armigera in Chhattisgarh, India." International Chickpea and Pigeonpea Newsletter 8 (2001): 14-15.</ref><ref>{{Cite journal|last=Oudhia|first=P|title=Traditional medicinal knowledge about common insects and mites in India|journal=Ecology Environment and Conservation|volume=8|pages=339–340|year=2002}}</ref><ref>Oudhia, P. "Traditional medicinal knowledge about red ant Oecophylla smaragdina (Fab.)[Hymenoptera; Formicidae] in Chhattisgarh, India." Insect Environment 8.3 (2002): 114-115.</ref> <ref>{{Cite journal|last=Oudhia|first=P|title=Traditional medicinal knowledge about Fireflies, Photuris sp. (Coleoptera : Lampyridae)in Chhattisgarh (India)|journal=Insect Environment|volume=8|issue=1|page=25|year=2002}}</ref> <ref>Oudhia P. (2000). Common housefly Musca nebulo Wiedemann (Diptera: Muscidae) as medicinal insect in Chhattisgarh. Insect Environment.6(1):36-37.</ref> Aafrika, Mehhiko ja Lõuna-Ameerika etnilised rühmad on söödavaid putukaid juba pikka aega kasutanud odava ja jätkusuutliku valguallikana. 3071 etnilist rühma 130 riigis söövad kuni 2086 liiki.<ref name="Ramos 2009"/> Nende liikide hulka kuulub 235 liblikat ja ööliblikat, 344 mardikat, 313 sipelgat, mesilast ja herilast, 239 rohutirtsu, ritsikut ja prussakat, 39 termiiti ja 20 kiili, aga ka tsikaadid.<ref>{{Cite book|last=Ramos-Elorduy|first=Julieta|year=1998|title=Creepy crawly cuisine: the gourmet guide to edible insects|publisher=Inner Traditions / Bear & Company|isbn=978-0-89281-747-4|page=150|access-date=2 April 2010|url=https://books.google.com/books?id=Q7f1LkFz11gC|last2=Menzel, Peter}}</ref> Teadaolevalt süüakse putukaid 80 protsendis maailma rahvastest.<ref name="theguardian"/> Traditsiooniliselt süüakse lehelõikurit ''Atta laevigata'' mõnes [[Colombia]] ja [[Brasiilia]] kirdeosas. Lõuna-Aafrikas on [[Valgud|toiduvalgu]] allikaks laialt levinud ööliblika ''Gonimbrasia belina'' suur röövik, ''mopani'' ehk ''mopaaniuss''. Austraalias söövad põliselanikud nõiajuuri. [[Põhjapõder|Põhjapõdraparasiit]] ''Hypoderma tarandi'' olid osa nunamiutide traditsioonilisest toidust.<ref>Eric Loker, Bruce Hofkin, et al. ''Parasitology: A Conceptual Approach''. p. 229</ref> ''Udonga montana'' on [[Kilplutiklased|pentatomiidne putukas]], millel on perioodilised populatsioonipuhangud ja mida süüakse Kirde-Indias.<ref name="cs">{{Cite journal|last=Thakur, N.S.A.|url=http://www.currentscience.ac.in/Volumes/102/06/0845.pdf|title=Ochrophora montana (Distant): a precious dietary supplement during famine in northeastern Himalaya|journal=Current Science|volume=102|issue=6|pages=845–846|year=2012|last2=Firake, D.M.}}</ref> Traditsiooniliselt tarbivad paljud [[Indoneesia]] etnilised rühmad putukaid – eriti rohutirtsud, ritsikad, [[Termiidilised|termiidid]], saagopalm-kärsaka [[Vastne|vastsed]] ja mesilased. [[Jaava|Jaavas]] ja Kalimantanis on rohutirtsud ja ritsikad tavaliselt kergelt tainaks praetud ja frititud palmiõlis krõbeda ''kripiku'' või ''rempeyek'' suupistena.<ref>{{Cite news|url=http://travel.kompas.com/read/2016/09/13/071300027/mencicipi.gurihnya.keripik.olahan.jangkrik|title=Mencicipi Gurihnya Keripik Olahan Jangkrik|work=Kompas|date=13 September 2016|language=id}}</ref> Ida-Jaava osariigis Banyuwangis on spetsiaalne ''botok'' nimetusega ''botok tawon'' (mesilase botok), mis on mesilase vastseid sisaldavad [[Taru|tarud]], mis on maitsestatud vürtside ja purustatud kookospähkliga, pakitud banaanilehtede pakendisse ja aurutatud.<ref>{{Cite news|last=Ira Rachmawati|url=http://travel.kompas.com/read/2014/12/12/102600627/Menikmati.Sepincuk.Botok.Tawon.di.Banyuwangi|title=Menikmati Sepincuk Botok Tawon di Banyuwangi|work=Kompas|date=12 December 2014|language=id}}</ref> Kalimantani dajaki hõimud, samuti Ida-Indoneesia molukaanid ja [[Paapuad|paapua hõimud]] tarbivad teadaolevalt ''ulat sagu'' (otsetõlkes 'sagoo röövik') või saagopalm-kärsaka vastseid. Neid valgurikkaid vastseid peetakse Paapua delikatessiks, süüakse nii röstitult kui ka toorelt.<ref>{{Cite news|last=Fidel Ali|url=http://travel.kompas.com/read/2017/06/18/120500227/apa.rasanya.makan.ulat.sagu.hidup-hidup.di.raja.ampat.|title=Apa Rasanya Makan Ulat Sagu Hidup-hidup di Raja Ampat?|work=Kompas|date=18 June 2017|language=id}}</ref> [[Fail:Maikäfersuppe.jpg|pisi|Maipõrnikasupp praeleiva ja maksaga, millel põrnikad on asendatud krabiga]] [[Tai|Tais]] tarbitakse ka teatud putukaid, eriti põhjapoolsetes provintsides. Tai traditsioonilistel turgudel on sageli kioskid, kus müüakse frititud rohutirtse, kriketit (''ching rit''), mesilase vastseid, siidiussi (''non mai''), sipelgamune (''khai mot'') ja termiite.<ref>{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/picture_gallery/07/asia_pac_eating_insects_in_thailand/html/1.stm|title=In pictures: Eating insects in Thailand|work=BBC News}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://shatterthelookingglass.com/eat-it-like-a-local-bamboo-worms/|title=Shatter the Looking Glass Magazine|publisher=Shatterthelookingglass.com|access-date=2 October 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20120104110644/http://shatterthelookingglass.com/eat-it-like-a-local-bamboo-worms/|archive-date=4 January 2012}}</ref> Putukate kasutamine traditsiooniliste toiduainete koostisosana sellistes kohtades nagu [[Hidalgo osariik|Hidalgos]] Mehhikos on olnud piisavalt ulatuslik, et põhjustada nende populatsiooni vähenemist.<ref>{{Cite journal|last=Ramos-Elorduy|first=Julieta|title=Threatened edible insects in Hidalgo, Mexico and some measures to preserve them|journal=Journal of Ethnobiology and Ethnomedicine|volume=2|page=51|year=2006|doi=10.1186/1746-4269-2-51|pmc=1716161|pmid=17144918|doi-access=free}}</ref> Ida-Aafrikas on Kunga kook tihedalt kokkupressitud kärbestest valmistatud toit.<ref name="SG">{{Cite book|last=Gates|first=Stefan|author-link=Stefan Gates|title=Insects: An Edible Field Guide|year=2017|url=https://archive.org/details/insectsediblefie0000gate}}</ref> === Lääne kultuuris === Kuigi putukate tooted, nagu [[mesi]] ja karmiin, on tavalised, ei ole putukate söömine läänes laialt levinud tava. Traditsioonilises toidus on mõned erandid. Näiteks Casu marzui>, mida nimetatakse ka ''casu modde'', ''casu cundhídu'' või itaalia keeles ''formaggio marcio'', on [[Sardiinia maakond|Sardiinias]] valmistatud juust, mis sisaldab elusaid putukavastseid. ''Casu marzu'' tähendab sardiinia keeles mädajuustu ja seda tuntakse kõnekeeles tõugujuustuna. Küll aga on läänes putukate tarbimine levimas.<ref>{{Cite news|last=Alcocer|first=Jesus|url=https://www.bangkokpost.com/news/special-reports/1505534/putting-out-feelers-in-the-cricket-market|title=Putting out feelers in the cricket market|work=Bangkok Post|date=18 July 2018|access-date=18 July 2018}}</ref> 2011. aastaks serveerisid mõned läänemaailma restoranid regulaarselt putukaid. Näiteks [[Vancouver|Kanadas Briti Columbias Vancouveris]] pakuti kahes kohas kriketipõhiseid toite (restoranis Vij's valmistati parathasid röstitud kriketist, mis jahvatatakse pulbriks või jahuks, selle sõsarrestoran Rangoli restoran pakub [[Pitsa|pitsat]], mis valmistatud tervete röstitud ritsikate naani tainale puistamisega<ref>[https://www.theglobeandmail.com/news/british-columbia/cuisine-to-chirp-about/article4200877/ "Cuisine to chirp about"], ''[[The Globe and Mail]]'', 18 November 2011.</ref>). Aspire Food Group oli esimene suuremahuline putukakasvatusettevõte Põhja-Ameerikas, mis kasutas automatiseeritud masinaid 2300 m tootmishoones, mis on ette nähtud inimtoiduks mõeldud [[Mahepõllumajandus|mahepõllumajanduslike]] [[Toakilk|ritsikate]] kasvatamiseks.<ref>{{Cite news|last=Carson, Erin|url=https://www.cnet.com/news/edible-insects-crickets-mealworms-farm-protein/|title=You're going to be eating crickets, so just get over it|work=Cnet|date=12 October 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20181010090810/https://www.cnet.com/news/edible-insects-crickets-mealworms-farm-protein/|archive-date=10 October 2018}}</ref> == Tõrjumine ja kultuuriline tabu == [[Läänemaailm|Lääne]] kultuuris peetakse entomofaagiat (välja arvatud mõned [[Toidulisaained|toidulisandid]], nagu [[Karmiinpunane|karmiin]] ja [[šellak]]) [[Tabu|tabuks]]. Tabuga seotud jälestust kasutatakse lääne meedias. Näiteks itaalia [[film]]i "Mondo Cane" (1962) stseen sisaldab šokiefekti tekitamiseks putukate bankett ning stseen filmist "[[Indiana Jones ja hukatuse tempel]]" (1984) kujutab putukaid banketil sarnase šokifaktorina. Lääne entomofaagia tõrjumine toimub samaaegselt teiste selgrootute, nagu [[Limused|molluskite]] ja putukate [[Lülijalgsed|lülijalgsete]] lähisugulaste [[Vähilaadsed|koorikloomade]] tarbimisega ning see ei põhine maitsel ega toiduväärtusel.<ref name="IaOoE" /> Maliki [[Islami seadus|islami jurisprudentsi]] koolkond on ainus traditsioon, mis lubab tarbida kõiki putukaid (eeldusel, et need ei ole tervisele kahjulikud). Mõned koolkonnad peavad [[Skorpionilised|skorpione]] [[Ḩarām|haramiks]], kuid tirtsude söömist [[Ḩalāl|halaliks]]. Teised keelavad kõik roomavad loomad, sealhulgas putukad.<ref>{{Cite web|url=http://www.religiousrules.com/Islamfood07otheranimals.htm|title=Laws of Islam Concerning Food|website=Yomatari's Laws of Religion|date=10 May 2011|access-date=26 September 2012}}</ref><ref>{{Cite web|last=ibn Adam|first=Muhammad|url=http://www.shariahprogram.ca/eat-halal-foods/fiqh-halal-haraam-animals.shtml|title=The Fiqh of Halal and Haram Animals|website=Shariahprogram.ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924101138/http://www.shariahprogram.ca/eat-halal-foods/fiqh-halal-haraam-animals.shtml|archive-date=24 September 2015}}</ref> [[Judaism|Judaismis]] ei peeta enamikku putukaid koššeriteks, välja arvatud mõned "koššer-tirtsu" liigid, mida teatud kogukonnad aktsepteerivad.<ref>{{Cite web|last=Abramowitz|first=Jack|url=https://outorah.org/p/5965?|title=Knee-High to a Grasshopper: The obligation to examine locusts for signs of being kosher|website=OU.org|date=3 November 2013|access-date=30 January 2020}}</ref> Rahvatervise toitumisspetsialist Alan Dangour on väitnud, et ulatuslik entomofaagia lääne kultuuris seisab silmitsi "äärmiselt suurte" tõketega, mis on "võib-olla praegu isegi tõenäoliselt ületamatud".<ref name="Parry 2011">{{Cite news|last=Parry|first=Wayne|url=http://www.csmonitor.com/Science/2011/0222/Study-Eating-bugs-could-reduce-global-warming|title=Study: Eating bugs could reduce global warming|work=Christian Science Monitor|date=22 February 2012|access-date=30 November 2012}}</ref> Läänes valitseb entomofaagia suhtes jälestus, putukate kuvand on "ebapuhtad ja haigusi kandvad".<ref>{{Cite news|last=Wilson|first=Cherry|url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-39039395|title=Should we eat bugs like Angelina Jolie?|work=BBC|date=21 February 2017|access-date=21 February 2017}}</ref> Antropoloog Marvin Harris on väitnud, et putukate söömine on tabu kultuurides, kus on muid valguallikaid, mille hankimiseks on vaja rohkem tööd, nagu kodulinnud või veised, kuigi on kultuure, kus on nii [[loomakasvatus]] kui ka entomofaagia. Näiteid võib leida [[Botswana]]st, Lõuna-Aafrikast ja [[Zimbabwe]]st, kus tugevad veisekasvatustraditsioonid eksisteerivad koos putukate, näiteks mopaani usside entomofaagiaga. Lisaks ei tarbi inimesed nendes kultuurides, kus entomofaagia on levinud, putukaid valimatult, kuna Tai putukate tarbijad tajuvad söödavaid putukaid, mida nende kultuuris ei tarbita, sama eemaletõukavalt nagu lääne tarbijad.<ref>{{Cite journal|last=Tan|first=Hui Shan Grace|title=Insects as food: Exploring cultural exposure and individual experience as determinants of acceptance|journal=Food Quality and Preference|volume=42|pages=78–89|date=2015|last2=Fischer|first2=Arnout R.H.|last3=Tinchan|first3=Patcharaporn|last4=Stieger|first4=Markus|last5=Steenbekkers|first5=L. P. A.|last6=van Trijp|first6=Hans C. M.|doi=10.1016/j.foodqual.2015.01.013}}</ref> == Populariseerimine == [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon|Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]] on näidanud üles huvi entomofaagia arendamise vastu mitmel korral. 2008. aastal korraldas FAO konverentsi, et "arutada putukate arengupotentsiaali Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas".<ref name="Newsroom 2008">{{Cite news|url=http://www.fao.org/newsroom/en/news/2008/1000791/index.html|title=Beastly bugs or edible delicacies|work=FAO Newsroom|date=19 February 2008|access-date=30 November 2012|archive-date=2023-02-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20230204122201/https://www.fao.org/newsroom/en/news/2008/1000791/index.html|url-status=dead}}</ref> Dursti sõnul keskenduvad FAO entomofaagia alased jõupingutused piirkondadele, kus entomofaagia on ajalooliselt aktsepteeritud, kuid mille populaarsus on viimasel ajal vähenenud. 2011. aastal esitas Euroopa Komisjon taotluse aruannete saamiseks putukate praeguse kasutamise kohta toiduna, lubades, et iga [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigi aruanded on aluseks seadusandlike ettepanekute tegemisel putukatoidu uue protsessi kohta.<ref name="Byrne 2011">{{Cite news|last=Byrne|first=Jane|url=http://www.foodnavigator.com/Science-Nutrition/FSA-flags-up-potential-of-purified-insect-protein|title=FSA flags up potential of purified insect protein|work=Food Navigator|date=16 November 2011|access-date=30 November 2012}}</ref> NPR-i andmetel investeerib Euroopa Liit enam kui 4 miljonit dollarit entomofaagia kui inimese valguallika uurimisse.<ref name="Schultz 2012">{{Cite news|last=Schultz|first=Teri|url=https://www.npr.org/blogs/thesalt/2012/04/11/150354933/time-for-a-bug-mac-the-dutch-aim-to-make-insects-more-palatable|title=Time For A 'Bug Mac'? The Dutch Aim To Make Insects More Palatable|work=National Public Radio|date=4 November 2012|access-date=30 November 2012}}</ref> == Arutelu == === Putukate söömise eelised === Hiljutised uuringud ulatusliku entomofaagia potentsiaali kohta on pannud mõned eksperdid soovitama putukaid kui potentsiaalset alternatiivset valguallikat tavapärastele kariloomadele, viidates võimalikele eelistele, sealhulgas suurem tõhusus, väiksem ressursside kasutamine, suurem [[toiduga kindlustatus]] ning keskkonna- ja majandussäästlikkus.<ref name="Oonincx 2010">{{Cite journal|last=Oonincx|first=Dennis G. A. B.|title=An Exploration on Greenhouse Gas and Ammonia Production by Insect Species Suitable for Animal or Human Consumption|journal=PLOS ONE|volume=5|issue=12|pages=e14445|year=2010|last2=Van Itterbeeck|first2=Joost|last3=Heetkamp|first3=Marcel J. W.|last4=Van Den Brand|first4=Henry|last5=Van Loon|first5=Joop J. A.|last6=Van Huis|first6=Arnold|editor-last=Hansen|editor-first=Immo A|bibcode=2010PLoSO...514445O|doi=10.1371/journal.pone.0014445|pmc=3012052|pmid=21206900|doi-access=free}}</ref><ref name="Premalatha 2011">{{Cite journal|last=Premalatha|first=M.|title=Energy-efficient food production to reduce global warming and ecodegradation: The use of edible insects|journal=Renewable and Sustainable Energy Reviews|volume=15|issue=9|pages=4357–4360|year=2011|last2=Abbasi|first2=Tasneem|last3=Abbasi|first3=Tabassum|last4=Abbasi|first4=S.A.|doi=10.1016/j.rser.2011.07.115}}</ref><ref name="Gahukar 2011">{{Cite journal|last=Gahukar|first=R.T.|title=Entomophagy and human food security|journal=International Journal of Tropical Insect Science|volume=31|issue=3|pages=129–144|date=August 2011|doi=10.1017/S1742758411000257|doi-access=free}}</ref><ref name="Yen 2009">{{Cite journal|last=Yen|first=Alan|title=Edible Insects: Traditional Knowledge or Western Phobia?|journal=Entomological Research|volume=39|issue=5|pages=289–298|year=2009|doi=10.1111/j.1748-5967.2009.00239.x|doi-access=free}}</ref> ==== Toiteväärtus ==== Putukad on puhas valguallikas (sisaldavad kõiki üheksat asendamatut [[Aminohapped|aminohapet]]) ja sisaldavad kasulikumat kogust, mis on võrreldav [[Sojauba|sojaubade]] valguga, kuigi vähem kui [[Kaseiin|kaseiinis]] (leidub toiduainetes nagu [[juust]]). <ref>{{Cite journal|last=Van Huis|first=Arnold|title=Edible insects contributing to food security?|journal=Agriculture & Food Security|volume=4|issue=20|date=2015|doi=10.1186/s40066-015-0041-5|doi-access=free}}</ref> Need sisaldavad [[Kiudained (toit)|kiudaineid]] ja sisaldavad enamasti küllastumata rasvu ning mõningaid vitamiine <ref>{{Cite journal|last=Schmidt|first=Anatol|title=Determination of vitamin B12 in four edible insect species by immunoaffinity and ultra-high performance liquid chromatography|journal=Food Chemistry|volume=281|pages=124–129|year=2018|last2=Call|first2=Lisa|last3=Macheiner|first3=Lukas|last4=Mayer|first4=Helmut K.|doi=10.1016/j.foodchem.2018.12.039|pmid=30658738}}</ref> ja olulisi mineraale.<ref name="huffingtonpost.com">https://www.huffingtonpost.com/2014/02/10/eating-bugs-food_n_4726371.html?slideshow=true Here’s Why You Should Start Eating (More) Bugs</ref><ref>{{Cite book|title=Edible insects: future prospects for food and feed security|publisher=Food and Agriculture Organization|chapter=Nutritional value of insects for human consumption|chapter-url=http://www.fao.org/docrep/018/i3253e/i3253e06.pdf|access-date=2023-10-15|archive-date=2019-02-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20190204211732/http://www.fao.org/docrep/018/i3253e/i3253e06.pdf|url-status=dead}}</ref> ==== Toiduohutus ==== Kuigi söödavate putukate potentsiaali täielikuks hindamiseks on vaja neid rohkem uurida, on nad oluliste toitainete loomulik allikas, pakkudes võimalust ületada lõhet vaeste ja jõukate riikide vahel valgutarbimises ning vähendada [[Ökoloogiline jalajälg|ökoloogilist jalajälge]].<ref name="Gahukar 2011"/> Paljud putukad sisaldavad ohtralt [[Lüsiin|lüsiini]], aminohapet, mis puudub paljude [[Tera|teraviljast]] sõltuvate inimeste toitumises.<ref name="Gordonxiv">{{Cite book|last=Gordon|first=David George|year=1998|title=The Eat-A-Bug Cookbook|url=https://archive.org/details/eatabugcookbook0000gord|publisher=Ten Speed Press|location=Berkeley, California|isbn=978-0-89815-977-6|page=xiv}}</ref> Mõned väidavad, et [[Mais|maisi]] [[Biokütus|biokütuse]] lähteainena kasutamisest tingitud suureneva maakasutussurve, [[Globaalne soojenemine|kliimamuutuste]] ja teraviljapuuduse kombinatsioon tekitab tõsiseid raskusi katsetes rahuldada tulevane valgunõudlus.<ref name="Premalatha 2011"/> Esimese artikli, mis viitas sellele, et söödavad putukad võivad ülemaailmse toidupuuduse probleeme leevendada, avaldas [[Meyer-Rochow]] 1975. aastal.<ref name="Meyer-Rochow 1975">{{Cite journal|last=Meyer-Rochow|first=V. B.|title=Can insects help to ease the problem of world food shortage?|journal=ANZAAS Journal: "Search"|volume=6|issue=7|pages=261–262|date=1975}}</ref> Putukad toidu ja söödana on 21. sajandil tõusnud eriti aktuaalseks loomsete valkude kallinemise, toidu ja sööda ebakindluse, keskkonnasurve, populatsiooni kasvu ja keskklasside kasvava valgunõudluse tõttu. 2013. aasta rahvusvahelisel toiduga kindlustatuse ja toitumise konverentsil <ref>{{Netiviide |url=http://www.fao.org/forestry/food-security/en/ |pealkiri=International Conference on Forests for Food Security and Nutrition |vaadatud=2023-10-15 |arhiivimisaeg=2013-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130722230257/http://www.fao.org/forestry/food-security/en/ |url-olek=ei tööta }}</ref> avaldas [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]] väljaande ('Söödavad putukad – toidu ja söödaga kindlustatuse tulevikuväljavaated') milles kirjeldatakse putukate panust [[Toiduga kindlustatus|toiduga kindlustatusse]].<ref name="FAO" /> See näitab putukate paljusid traditsioonilisi ja potentsiaalseid uusi kasutusviise otseseks inimtoiduks ning nende kasvatamise võimalusi ja piiranguid toiduks ja söödaks. Selles lahatakse uuringuid sellistes küsimustes nagu putukate toitumine ja toiduohutus, putukate kasutamine loomasöödana ning putukate ja nendest valmistatud toodete töötlemine ja säilitamine.<ref name="FAO" /> ==== Jätkusuutlikkus ja keskkonnakasu ==== Putukate kasutatavad aine assimilatsiooni ja [[Toitained|toitainete]] transpordi meetodid muudavad putukate kasvatamise tõhusamaks meetodiks taimse materjali muundamisel biomassiks kui traditsiooniliste kariloomade kasvatamine. Ühe kilogrammi liha tootmiseks kulub rohkem kui 10 korda rohkem taimset materjali kui kilogrammi putukate biomassi kasvatamiseks.<ref name="Premalatha 2011"/> Ruumikasutus ja veevajadus on vaid murdosa sellest, mida vajatakse veisekasvatusega võrreldava toidumassi tootmiseks. 150 g rohutirtsu liha tootmiseks kulub väga vähe vett, veised vajavad aga 3290 liitrit sama koguse veiseliha tootmiseks.<ref name="Time">{{Cite news|last=Walsh|first=Bryan|url=http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,1810336,00.html|title=Eating Bugs|work=Time|date=29 May 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20120829234917/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,1810336,00.html|archive-date=29 August 2012}}</ref> See näitab, et putukatelt võib [[Tarneahel|tarneahela]] kõigil tasanditel oodata [[Loodusvarad|loodusvarade]] väiksemat kasutamist ja [[Ökosüsteem|ökosüsteemi]] koormamist <ref name="Premalatha 2011" /> Söödavad putukad näitavad ka palju kiiremat kasvu ja paljunemistsüklit kui traditsioonilised kariloomad. Madalmaades Wageningeni ülikoolis läbi viidud viie söödava putukaliigi süsiniku intensiivsuse analüüs näitas, et "viie uuritud putukaliigi keskmine päevane juurdekasv (ADG) oli 4,0–19,6 protsenti, selle vahemiku minimaalne väärtus on lähedane sigade puhul teatatud 3,2%-le, samas kui maksimaalne väärtus oli 6 korda suurem. Veistega (0,3%) võrreldes olid putukate ADG väärtused palju suuremad." Lisaks eritasid kõik uuritud putukaliigid palju väiksemas koguses [[ammoniaak]]i kui tavalised kariloomad, kuigi pikaajalise mõju kindlakstegemiseks on vaja täiendavaid uuringuid. Autorid järeldavad, et putukad võiksid olla keskkonnasõbralikumad toiduvalguallikad.<ref name="Oonincx 2010"/> [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]]i (FAO) andmetel annab [[loomakasvatus]] "väga olulise panuse" [[Globaalne soojenemine|kliimamuutustesse]], [[Õhusaastus|õhusaastesse]], maa, pinnase ja vee seisundi halvenemisse, maakasutuse probleemidesse, metsade [[Metsatustumine|hävitamisse]] ja [[Elurikkus|bioloogilise mitmekesisuse]] vähenemisse.<ref name="FAO 2006">{{Cite web|last=Henning Steinfeld|url=http://www.fao.org/docrep/010/a0701e/a0701e00.HTM|title=Livestock's Long Shadow: Environmental issues and options|publisher=Food and Agriculture Organization of the United Nations|access-date=25 October 2012|year=2006|last2=Pierre Gerber|last3=Tom Wassenaar|last4=Vincent Castel|last5=Mauricio Rosales|last6=Cees de Haan}}</ref> [[Põllumajandus|Loomakasvatuse]] suur kasv ja intensiivsus on põhjustanud ökoloogilist kahju kogu maailmas. Kuna lihatoodangu prognooside kohaselt kahekordistub tootmine praegusest kuni 2050. aastani, eeldaks ''status quo'' keskkonnamõju säilitamine 50-protsendilist mõju vähendamist toodanguühiku kohta. Nagu FAO väidab, on loomakasvatus "üks kahest või kolmest kõige olulisemast kõige tõsisemate keskkonnaprobleemide põhjustajast igal skaalal alates kohalikust kuni ülemaailmseni".<ref name="FAO 2006" /> Mõned teadlased väidavad, et säästvate tootmissüsteemide loomine sõltub traditsiooniliste kariloomade ulatuslikust asendamisest söödavate putukatega; selline nihe eeldaks suurt muutust lääne arusaamades söödavatest putukatest, survet allesjäänud elupaikade säilitamiseks ja majanduslikku survet putukaid tarneahelasse kaasavate toidusüsteemide jaoks.<ref name="Yen 2009"/> ==== Majanduslik kasu ==== Putukatel on üldiselt suurem toidu muundamise efektiivsus kui traditsioonilisemal lihal, mõõdetuna allaneelatud toidu muundamise efektiivsusena või ECI-na.<ref name="Gordonxv">Gordon, D.G. (1998) p.xv</ref> Kui paljude putukate energiasisendi ja valgutoodangu suhe võib olla umbes 4:1, siis kasvatatud kariloomade suhe on lähemal 54:1.<ref>{{Cite news|url=http://www.news.cornell.edu/releases/Aug97/livestock.hrs.html|title=U.S. could feed 800 million people with grain that livestock eat, Cornell ecologist advises animal scientists Future water and energy shortages predicted to change face of American agriculture|work=Cornell Science News|date=7 August 1997}}</ref> See on osaliselt tingitud asjaolust, et enamiku traditsiooniliste kariloomade sööt tuleb kõigepealt kasvatada. Lisaks peavad endotermilised (soojaverelised) selgroogsed soojas püsimiseks kasutama oluliselt rohkem energiat, samas kui [[Ektotermia|ektotermilised]] (külmaverelised) taimed või putukad seda ei tee.<ref name="Time"/> Indeks, mida saab kasutada mõõdikuna, on allaneelatud toidu kehaaineks muundamise tõhusus: näiteks lihaveised muudavad kehaaineks vaid 10% tarbitud toidust, [[Lihaveis|siidiusside]] puhul 19–31% ja prussakate puhul 44%. Kilke (''[[Toakilk|Acheta domesticus]]'') käsitlevad uuringud annavad täiendavaid tõendeid putukate tõhususe kohta toiduallikana .30 °C või kõrgemal temperatuuril kasvatatud ja tavaliste kariloomade söödaga võrdse kvaliteediga söödaga toidetuna oli ritsikate toidu muundumine kaks korda tõhusam kui sigadel ja broileritibudel, neli korda tõhusam kui lammastel ja kuus korda tõhusam kui [[Veis|härgadel]].<ref name="EofE"/> Putukad paljunevad kiiremini kui lihaveised. Emane kriket võib kolme kuni nelja nädala jooksul muneda 1200–1500 muna, veiseliha puhul on suhe neli aretuslooma iga toodetud turulooma kohta. See teeb koduse ritsikate tõelise toidu muundamise efektiivsuse peaaegu 20 korda suuremaks kui veisel.<ref name="EofE"/> ==== Skaleeritavus ==== Putukate ja söödavate lülijalgsete kasvatamine inimtoiduks on nüüd [[Loomakasvatus|loomakasvatuses]] ökoloogiliselt mõistlik kontseptsioon. Mitmed analüüsid on leidnud, et putukakasvatus on traditsioonilisele loomakasvatusele keskkonnasõbralikum alternatiiv.<ref name="Oonincx 2010"/><ref>{{Cite book|last=Paoletti|first=M.G.|year=2005|title=Ecological implications of minilivestock: potential of insects, rodents, frogs, and snails|publisher=Science Publishers|isbn=978-1-57808-339-8|page=648|access-date=7 May 2010|url=https://books.google.com/books?id=u4eTQgAACAAJ}}</ref> Tais kasvatatakse tavaliselt kahte tüüpi söödavaid putukaid (kilke- ja palmikärsaka vastsed) vastavalt põhja- ja lõunaosas.<ref name="Bangkok">{{Cite book|year=2013|title=Six-legged Livestock: Edible insect farming, collection and marketing in Thailand|publisher=Food and Agriculture Organization of the United Nations|location=Bangkok|isbn=978-92-5-107578-4|url=http://www.fao.org/docrep/017/i3246e/i3246e.pdf}}</ref> Kilgikasvatusviisid on kogu kirdeosas sarnased ja aretustehnikad pole pärast tehnoloogia kasutuselevõttu 15 aastat tagasi palju muutunud. Väikesemahulist kasvatust, mis hõlmab väikest arvu aretusakvaariume, leidub tänapäeval harva ja enamik farme on keskmise suurusega või suurettevõtted. Kilgikasvatus on kujunenud oluliseks loomakasvatussektoriks ja on paljude põllumeeste peamine sissetulekuallikas. 2013. aastal tegutseb ligikaudu 20 000 farmi 217 529 kasvatusaedikuga.<ref name="Bangkok" /> Viimase kuue aasta (1996–2011) kogutoodang on olnud keskmiselt umbes 7500 tonni aastas.  Läänemaailmas on 2010. aastatel asutatud uued põllumajandustehnoloogia ettevõtted <ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2014/08/03/business/jiminy-cricket-bugs-could-be-next-food-craze.html|title=Jiminy Cricket! Bugs could be next food craze|work=New York Times|date=3 August 2014}}</ref>, mille eesmärk on moderniseerida putukate kasvatamise tehnikaid, võimaldades putukatel vajalikku mastaapi ja tõhusust, et tõrjuda välja teisi loomseid valke inimeste toiduvarus. ==== Kahjurite korjamine ==== Mõned teadlased on välja pakkunud entomofaagiat kui lahendust traditsioonilise põllumajanduse tekitatud oludele, mis soosivad mõnda putukaliiki, mis seejärel paljunevad ja neid nimetatakse "[[Kahjurid|kahjuriteks]]".<ref name="Premalatha 2011"/> Mehhiko mõnedes piirkondades hoitakse rohutirtsu ''Sphenarium purpurascens'' populatsiooni ohjes selle püüdmise ja toiduna kasutamise teel. Sellised strateegiad võimaldavad vähendada pestitsiidide kasutamist ja loovad põllumajandustootjatele sissetulekuallika kokku ligi 3000 USA dollariga pere kohta. Kui jätta kõrvale keskkonnamõju, väidavad mõned, et pestitsiidide kasutamine on majanduslikult ebaefektiivne, kuna hävitatakse putukaid, mis võivad sisaldada kuni 75 protsenti loomset valku, et säästa põllukultuure, mis sisaldavad kuni 14 protsenti valku.<ref name="Premalatha 2011" /> ==== Kasutamine ravitoiduna ==== 2012. aastal teatas dr Aaron T. Dossey, et Bill &amp;amp; Melinda Gatesi sihtasutus nimetas tema ettevõtte All Things Bugs programmi Grand Challenges Explorations võitjaks.<ref name="Eurasia 2012" /> Grand Challenges Explorations rahastab inimesi, kellel on ideid uute rahvatervise ja arengu parandamiseks. Uurimisprojekt kannab pealkirja "Head vead: säästev toit laste alatoitumise jaoks". <ref name="Eurasia 2012">{{Cite news|url=http://www.eurasiareview.com/12052012-company-gets-grant-to-develop-food-based-on-insects-to-fight-malnutrition/|title=Company Gets Grant To Develop Food Based On Insects to Fight Malnutrition|work=Eurasia Review|date=12 May 2012|access-date=30 November 2012}}</ref> Birminghami Alabama ülikooli pediaatrilise toitumise direktor Frank Franklin on väitnud, et kuna vähene kalorsus ja valguvaesus on ligikaudu viie miljoni lapse peamised surmapõhjused aastas, valmistatakse putukavalgust Nutrisetiga sarnane kasutusvalmis ravitoit. Plumpy'Nut võib olla suhteliselt odav lahendus [[Alatoitumine|alatoitumise]] vastu.<ref name="Parry 2011"/> 2009. aastal tegi dr Vercruysse Belgia [[Genti Ülikool|Genti ülikoolist]] ettepaneku, et putukavalku saab kasutada hüdrolüsaatide tootmiseks, millel on nii AKE inhibeeriv kui ka antioksüdantne toime, mida võib lisada multifunktsionaalse koostisosana funktsionaalsetesse toitudesse. Lisaks võivad söödavad putukad olla hea küllastumata rasvade allikas, aidates seeläbi vähendada südame- ja veresoonkonna haigusi.<ref name="Ramos-Elorduy 1998 44"/> ==== Võimalus alternatiivseks lemmikloomatoiduks ==== Putukaid võib kasutada valguallikana putukapõhises lemmikloomatoidus. Uudsed valguallikad võivad olla kasulikud lemmikloomadele, kellel on tundlik [[Seedekulgla|seedetrakt]] või toiduallergia, kuna looma organism ei tunne valke ära ja seetõttu põhjustavad need väiksema tõenäosusega ärritust.<ref>{{Cite web|last=Bowlin|first=Cynthia|url=http://www.cliniciansbrief.com/sites/default/files/AsktheExpert_Nutrition.pdf|title=Novel Proteins and Food Allergens|date=March 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20171201081802/http://www.cliniciansbrief.com/sites/default/files/AsktheExpert_Nutrition.pdf|archive-date=1 December 2017}}</ref> Samuti on näidatud, et putukad maitsevad nii lemmik- kui ka kariloomadele. <ref>{{Cite journal|last=Makkar|first=Harinder P. S.|title=State-of-the-art on use of insects as animal feed|journal=Animal Feed Science and Technology|volume=197|issue=Supplement C|pages=1–33|date=1 November 2014|last2=Tran|first2=Gilles|last3=Heuzé|first3=Valérie|last4=Ankers|first4=Philippe|doi=10.1016/j.anifeedsci.2014.07.008}}</ref> Neil on hea aminohapete profiil ja nad sisaldavad ka palju lemmikloomadele olulisi toitaineid. Lemmikloomad seedivad putukaid hästi.<ref>{{Cite journal|last=Oonincx|first=Dennis G. A. B.|title=Feed Conversion, Survival and Development, and Composition of Four Insect Species on Diets Composed of Food By-Products|journal=PLOS ONE|volume=10|issue=12|pages=e0144601|date=2015|last2=Broekhoven|first2=Sarah van|last3=Huis|first3=Arnold van|last4=Loon|first4=Joop J. A. van|bibcode=2015PLoSO..1044601O|doi=10.1371/journal.pone.0144601|pmc=4689427|pmid=26699129|doi-access=free}}</ref> On tehtud uuringuid, milles hinnatakse tavaliselt kasutatavate putukate valgu kvaliteeti ja nende toitainete väärtusi võrreldes traditsioonilise lemmikloomatoidu valguga.<ref>{{Cite journal|last=Bosch|first=Guido|title=Protein quality of insects as potential ingredients for dog and cat foods|journal=Journal of Nutritional Science|volume=3|pages=e29|date=2014|last2=Zhang|first2=Sheng|last3=Oonincx|first3=Dennis G. A. B.|last4=Hendriks|first4=Wouter H.|doi=10.1017/jns.2014.23|pmc=4473158|pmid=26101598}}</ref> === Puudused ja probleemid === ==== Riknemine ==== Spoore moodustavad bakterid võivad rikkuda nii tooreid kui ka keedetud putukavalke, ähvardades põhjustada toidumürgitust. Kuigi söödavaid putukaid tuleb hoolikalt töödelda, on riknemise vältimiseks saadaval lihtsad meetodid. Enne jahutamist on soovitatav keeta, samuti võivad aidata kuivatamine, hapendamine või kasutamine kääritatud toiduainetes. <ref name="Klunder 2012">{{Cite journal|last=Klunder|first=H.C.|url=https://library.wur.nl/WebQuery/wurpubs/423449|title=Microbiological aspects of processing and storage of edible insects|journal=Food Control|volume=26|issue=2|pages=628–631|year=2012|last2=Wolkers-Rooijackers|first2=J.|last3=Korpela|first3=J.M.|last4=Nout|first4=M.J.R.|doi=10.1016/j.foodcont.2012.02.013}}</ref> ==== Toksilisus ==== Üldiselt on paljud putukad taimtoidulised ja vähem probleemsed kui kõigesööjad. Ideaalsetes tingimustes on soovitatav neid küpsetada, kuna putukad võivad sisaldada parasiite. Kuid [[Pestitsiid|pestitsiidide]] kasutamine võib muuta putukad inimtoiduks kõlbmatuks. [[Herbitsiid|Herbitsiidid]] võivad koguneda putukatesse [[Bioakumulatsioon|bioakumulatsiooni]] teel. Näiteks kui ritsika puhanguid pritsimisega tõrjutakse, ei saa inimesed neid enam süüa. See võib tekitada probleeme, kuna söödavad taimed on söödavat tirtsud ise ära söönud.<ref name="EofE"/> Mõnel juhul võivad putukad olla söödavad sõltumata nende mürgisusest. Itaalias Carnia piirkonnas on lapsed ''Zygaenidae'' perekonna [[Ööliblikad|ööliblikaid]] söönud, hoolimata nende võimalikust mürgisusest. On teada, et ööliblikad toodavad [[Sinihape|vesiniktsüaniidi]] lähteaineid nii vastsetes kui ka täiskasvanud isendites. Täiskasvanud ööliblikate [[Pugu|pugud]] sisaldavad aga üliväikestes kogustes tsüanogeenseid kemikaale ja suures kontsentratsioonis suhkrut, mis teeb ''Zygaena''<nowiki/>'st suve alguses mugavaks täiendavaks suhkruallikaks. Ööliblikad on väga levinud ja neid on lihtne käsitsi püüda ning väike tsüanogeensus teeb ''Zygaena''<nowiki/>'st minimaalselt riskantse hooajalise maiuse.<ref>{{Cite journal|last=Zagrobelny|first=Mika|title=Toxic Moths: Source of a Truly Safe Delicacy|journal=Journal of Ethnobiology|volume=29|pages=64–76|year=2009|last2=Dreon|first2=Angelo Leandro|last3=Gomiero|first3=Tiziano|last4=Marcazzan|first4=Gian Luigi|last5=Glaring|first5=Mikkel Andreas|last6=Møller|first6=Birger Lindberg|last7=Paoletti|first7=Maurizio G|doi=10.2993/0278-0771-29.1.64}}</ref> USA California osariigi tervishoiuministeerium teatas 2003. aasta novembris pliimürgistuse juhtudest pärast kapuliinide tarbimist.<ref>{{Cite web|url=http://www.applications.dhs.ca.gov/pressreleases/store/PressReleases/03-92.html|title=State Health Department issues health warning on lead-contaminated chaplines (grasshoppers)|publisher=California Department of Health Services|date=13 November 2003|access-date=16 December 2006|archive-url=https://web.archive.org/web/20060101164211/http://www.applications.dhs.ca.gov/pressreleases/store/pressreleases/03-92.html|archive-date=1 January 2006}}</ref> ==== Allergilised reaktsioonid ==== Allergilised reaktsioonid kujutavad endast potentsiaalset ohtu putukate tarbimisel.<ref>{{Cite journal|last=Phillips, Joel|url=http://www.hollowtop.com/finl_html/allergies.htm|title=Allergies Related to Food Insect Production and Consumption|journal=Food Insect Allergies|volume=8|issue=2|year=1995|last2=Burkholder, Wendell|access-date=2023-10-15|archive-date=2007-01-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20070125212450/http://www.hollowtop.com/finl_html/allergies.htm|url-status=dead}}</ref> Ühes ülevaates on ristreaktsioon söödavate putukate ja [[Vähilaadsed|vähilaadsete]] vahel kindlaks tehtud.<ref>{{Cite journal|last=Ribeiro|first=José Carlos|title=Allergic risks of consuming edible insects: A systematic review|journal=Molecular Nutrition & Food Research|volume=62|issue=1|pages=1700030|date=2018|last2=Cunha|first2=Luís Miguel|last3=Sousa-Pinto|first3=Bernardo|last4=Fonseca|first4=João|doi=10.1002/mnfr.201700030|issn=1613-4133|pmid=28654197}}</ref> Uuring söödavate putukate allergia levimuse kohta Tais näitas, et:<blockquote>Ligikaudu 7,4% inimestest koges söödavate putukate allergiale viitavat kõrvaltoimet ja 14,7% inimestest esines mitmeid kõrvaltoimeid, mis viitasid söödavate putukate põhjustatud allergiale. Veelgi enam, ligikaudu 46,2% inimestest, kes juba kannatavad teadaoleva toiduallergia all, kogesid pärast putukate tarbimist ka sümptomeid, mis viitavad allergilisele reaktsioonile.<ref>{{Cite journal|last=Taylor|first=Geoffrey|url=https://academic.oup.com/biohorizons/article/doi/10.1093/biohorizons/hzy003/5048887|title=Entomophagy and allergies: a study of the prevalence of entomophagy and related allergies in a population living in North-Eastern Thailand|journal=Bioscience Horizons|volume=11|date=2018-01-01|language=en|last2=Wang|first2=Nanxi|doi=10.1093/biohorizons/hzy003|doi-access=free}}</ref></blockquote> ==== Eetilised vastuväited ==== Putukate tarbimise humaansus on seatud kahtluse alla. Ühe vastuväite kohaselt kasvatatakse ja tapetakse ühe valguühiku kohta palju isendeid, mida võimendab suur kalduvus enneaegsele suremusele võrreldes teiste loomsete toiduainetega.<ref>{{Cite book|last=Tomasik|first=Brian|year=2016|title=What Should We Eat?|publisher=Greenhaven Publishing|location=New York, NY|isbn=978-0-7377-7390-3|pages=82|language=en|url=https://books.google.com/books?id=9780737773903|editor-last=Espejo|editor-first=Roman|chapter=Insects Should Not Be a Part of People's Diets}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Murekohaks on ka putukate võimalik eneseteadlikkus ning selle tulemusena võime kogeda valu ja kannatusi.<ref>{{Cite journal|last=Pali-Schöll|first=Isabella|title=Edible insects - defining knowledge gaps in biological and ethical considerations of entomophagy|journal=Critical Reviews in Food Science and Nutrition|volume=59|issue=17|pages=2760–2771|date=2019|last2=Binder|first2=Regina|last3=Moens|first3=Yves|last4=Polesny|first4=Friedrich|last5=Monsó|first5=Susana|doi=10.1080/10408398.2018.1468731|issn=1549-7852|pmc=6816476|pmid=29693413}}</ref><ref>{{Cite web|last=Sebo|first=Jeff|url=https://aeon.co/essays/on-the-torment-of-insect-minds-and-our-moral-duty-not-to-farm-them|title=On the torment of insect minds and our moral duty not to farm them|website=Aeon|date=2021-07-27|access-date=2021-08-15|language=en|archive-date=2021-08-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20210815100909/https://aeon.co/essays/on-the-torment-of-insect-minds-and-our-moral-duty-not-to-farm-them|url-status=dead}}</ref> ==== Negatiivsed jätkusuutlikkuse aspektid ==== Muret on tekitanud putukate tarbimise jätkusuutlikkus, näiteks loodusest korjatud liikide liigkorje.<ref>{{Cite journal|last=Imathiu|first=Samuel|title=Benefits and food safety concerns associated with consumption of edible insects|journal=NFS Journal|volume=18|pages=1–11|date=2020-03-01|language=en|doi=10.1016/j.nfs.2019.11.002|issn=2352-3646|doi-access=free}}</ref> Tarbimiseks kasvatatavate putukate söötmiseks kasutataval toidul võib olla ka suur keskkonnajalajälg, mis tootmise suurendamisel võib potentsiaalselt muuta putukate tarbimise traditsiooniliste valguallikatega sarnaselt loodust kahjustavaks.<ref>{{Cite news|last=Mintz|first=Corey|url=https://www.theglobeandmail.com/life/food-and-wine/eating-insects-no-panacea-for-worlds-health-resource-and-climate-challenges-expert-says/article37849050/|title=Why eating insects won't end world hunger|work=The Globe and Mail|date=2018-02-04|access-date=2020-04-24}}</ref> Lisaks võivad söödavate putukate säilitamise protsessid, nagu külmkuivatamine ja jahvatamine, kulutada palju energiat.<ref>{{Cite web|last=Huen|first=Eustacia|url=https://www.forbes.com/sites/eustaciahuen/2017/04/30/why-eating-insects-may-not-be-as-sustainable-as-it-seems/|title=Why Eating Insects May Not Be As Sustainable As It Seems|website=Forbes|date=2017-04-30|access-date=2020-04-24|language=en}}</ref> == Vaata ka == * [[Lihaveisekasvatus|lihaveis]] * [[maipõrnikasupp]] * [[söödavad putukad]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Dieedid]] [[Kategooria:Inimese käitumine]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] diylr63bggqk1k0fqi4ti24u6hdavyd 4 501172 7248111 7247506 2026-10-05T15:45:56Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7248111 wikitext text/x-wiki Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: <onlyinclude>{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}</onlyinclude>. Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct { ?item wdt:P570 ?dod FILTER ( ?dod > "2018-01-01T00:00:00Z"^^xsd:dateTime) FILTER ( ?dod > (now()-"P32D"^^xsd:duration) && ?dod < now() ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct } OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct } } ORDER BY DESC(?dod) ?item |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119 |thumb=128 |autolist=fallback |freq=1 }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! sündinud ! surnud ! kirjeldus ! amet ! kodakondsus ! sünnikoht ! surmakoht ! matmiskoht |- | [[:d:Q141645774|Q141645774]] | ''[[:d:Q141645774|Reggie McFadden]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]] (1968–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | [[Tansaania]] | |- | [[:d:Q3144782|Q3144782]] | ''[[:d:Q3144782|Hélène Hazera]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Prantsusmaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | [[Pariisi XI ringkond|Pariisi 11. ringkond]] | |- | [[:d:Q6943411|Q6943411]] | ''[[:d:Q6943411|Yehuda David]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kirurg|kirurg]] (1953–2026) ♂; Independence Day (Israel) torchbearer | [[kirurg]] | [[Iisrael]] | [[Alžiir]] | | |- | [[:d:Q111408971|Q111408971]] | ''[[:d:Q111408971|Neem Chandra Bhowmik]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Füüsik|füüsik]], [[Diplomaat|diplomaat]], ambassador of Bangladesh to Nepal (1949–2026) ♂ | [[füüsik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Bangladesh]] | | [[Dhaka]] | |- | [[:d:Q1207028|Q1207028]] | ''[[:d:Q1207028|Devprasad John Ganawa]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[India|India]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, apostolic administrator (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[India]] | | ''[[:d:Q200340|Udaipur]]'' | |- | [[:d:Q141638397|Q141638397]] | ''[[:d:Q141638397|Yosef Haguel]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1946–2026) ♂ | [[ohvitser]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q141641255|Q141641255]] | ''[[:d:Q141641255|Boris Kavashkin]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] fotoajakirjanik (1944–2026) | ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q141646028|Q141646028]] | ''[[:d:Q141646028|Messan Hilaire Locoh-Donou]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Togo|Togo]] [[Arhitekt|arhitekt]], linnaplaneerija, [[Õpetaja|õpetaja]] (†2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Togo]] | | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q15074592|Q15074592]] | ''[[:d:Q15074592|Leonid Teleshev]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Laulja|laulja]] (1962–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ulan-Ude]] | | |- | [[:d:Q16332346|Q16332346]] | ''[[:d:Q16332346|Maria Roussea]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-05-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Kreeka maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Kreeka]] | [[Zákynthose saar|Zákynthos]] | [[Zákynthose saar|Zákynthos]] | |- | [[:d:Q29549544|Q29549544]] | ''[[:d:Q29549544|Anastazja Pustelnik]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Poola|poolakad]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Nunn|nunn]] (1950–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[nunn]] | [[Poola]] | ''[[:d:Q2175593|Dylągowa]]'' | | |- | [[:d:Q48570713|Q48570713]] | ''[[:d:Q48570713|Clément Atangana]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Kameruni poliitik | [[poliitik]]<br/>[[magistraat]] | [[Kamerun]] | ''[[:d:Q30744648|Ekoumeyeck]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q582066|Q582066]] | ''[[:d:Q582066|Ángel Arroyo]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Hispaania jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1618246|El Barraco]]'' | [[Ávila]] | |- | [[:d:Q61117034|Q61117034]] | ''[[:d:Q61117034|Gbob Raja Lawak]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (fl. 2011–) (1986–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[koomik]] | [[Malaisia]] | | | |- | [[:d:Q7343112|Q7343112]] | ''[[:d:Q7343112|Robert Corbin]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Guyana poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''<br/>[[advokaat]] | [[Guyana]] | ''[[:d:Q741134|Linden]]'' | | |- | [[:d:Q782380|Q782380]] | ''[[:d:Q782380|Cheikh Hamidou]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Senegali kirjanik | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Senegal]] | ''[[:d:Q1151582|Matam]]'' | [[Dakar]] | |- | [[:d:Q9262709|Q9262709]] | ''[[:d:Q9262709|Franciszek Marek]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q996831|Q996831]] | ''[[:d:Q996831|Magdolna Fazekas]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Ungari|Ungari]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1933–2026) ♀; spouse of László Meggyes | [[maalikunstnik]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q831737|Kispest]]'' | | |- | [[:d:Q11437592|Q11437592]] | ''[[:d:Q11437592|Masayoshi Ōtaki]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Õpetaja|õpetaja]], jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1951–2026) ♂ | [[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q830133|Shimizu]]'' | ''[[:d:Q79385|Shimizu-ku]]'' | |- | [[:d:Q1150300|Q1150300]] | ''[[:d:Q1150300|Vladimir Gogoladze]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Gruusia|Gruusia]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] artistic gymnast, [[Sportlane|sportlane]] (1966–2026) ♂; [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''<br/>[[sportlane]] | [[Gruusia]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Thbilisi]] | | |- | [[:d:Q11828889|Q11828889]] | ''[[:d:Q11828889|Przemysław Branny]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Poola näitleja | [[näitleja]] | [[Poola]] | [[Český Těšín]] | | |- | [[:d:Q126689181|Q126689181]] | ''[[:d:Q126689181|Dafroza Gauthier]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Rwanda|Rwanda]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Keemiatehnoloogia]] (1954–2026) ♀; member of Collectif des parties civiles pour le Rwanda; child of Suzana Mukamusoni; spouse of Alain Gauthier | [[Keemiatehnoloogia]] | [[Rwanda]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Butare]] | [[Reims]] | |- | [[:d:Q126974022|Q126974022]] | ''[[:d:Q126974022|Vladimir Khanan]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Venemaa|venelased]]-[[Iisrael|iisrael]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], esseist (1945–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Venemaa]]<br/>[[Iisrael]] | [[Jerevan]] | | |- | [[:d:Q130278605|Q130278605]] | ''[[:d:Q130278605|Pascualillo Coronado]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Peruu laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]'' | [[Peruu]] | ''[[:d:Q6320559|La Unión District]]'' | ''[[:d:Q3769630|Ate]]'' | |- | [[:d:Q13052271|Q13052271]] | ''[[:d:Q13052271|Artashes Aram]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Armeenia luuletaja | [[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Armeenia]] | ''[[:d:Q2531672|Katnaghbyur]]'' | | |- | [[:d:Q141631063|Q141631063]] | ''[[:d:Q141631063|Sergey Mikhalyov]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Legislative Assembly of Rostov Oblast (1953–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q141641747|Q141641747]] | ''[[:d:Q141641747|Moïse Kwasivi Fiadjoe]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Togo|Togo]] [[Arst|arst]], obstetrician-gynecologist (†2026) ♂ | [[arst]]<br/>''[[:d:Q21002422|obstetrician-gynecologist]]'' | [[Togo]] | | | |- | [[:d:Q141644494|Q141644494]] | ''[[:d:Q141644494|Александр Николаевич Костромин]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] mullateadlane, laulja-laulukirjutaja, [[Kitarrist|kitarrist]], [[Õpetaja|õpetaja]], toimetaja, music editor (1951–2026) | ''[[:d:Q12370538|mullateadlane]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[kitarrist]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q6941738|music editor]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q141645683|Q141645683]] | ''[[:d:Q141645683|Mad Sandhu]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Suunamudija|suunamudija]], [[Grimeerija|jumestuskunstnik]] (†2026) ♂ | [[suunamudija]]<br/>[[Grimeerija|jumestuskunstnik]] | | | [[Amritsar]] | |- | [[:d:Q17043964|Q17043964]] | ''[[:d:Q17043964|Valentina Gaevaya]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] koreograaf (1936–2026) ♀; Medal of Francysk Skaryna, People's Artist of Byelorussian SSR, Order of Francisc Skorina, State Prize of the Republic of Belarus, [[Rahvaste Sõpruse orden]] | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q3702213|Danilovka]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q19908914|Q19908914]] | ''[[:d:Q19908914|Garri Popov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1934–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” I järk, [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]] | [[teadlane]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q3131552|Q3131552]] | ''[[:d:Q3131552|Henri Maler]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] political activist, [[Dotsent|dotsent]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], esimees (1946–2026) ♂; member of Acrimed, Union nationale des étudiants de France, Revolutionary Communist Youth (France); spouse of Odette Martinez-Maler | ''[[:d:Q11499147|political activist]]''<br/>[[dotsent]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Toulouse]] | | |- | [[:d:Q3495195|Q3495195]] | ''[[:d:Q3495195|Singeetam Srinivasa Rao]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | India filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Briti India]]<br/>[[India]] | ''[[:d:Q1708134|Gudur]]'' | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q4457057|Q4457057]] | ''[[:d:Q4457057|Roberto Tibiriçá]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Dirigent|dirigent]] (1954–2026) ♂; member of Academia Brasileira de Música | [[dirigent]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | | |- | [[:d:Q487909|Q487909]] | [[Anatoli Kašpirovski]] | data-sort-value="1939" | 1939-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], poksija, [[Arst|arst]], parapsühholoog, hypnotist, psühhoterapeut, telesaatejuht, [[Juutuuber]], riigiduuma liige (1939–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]], [[YouTube'i loojaauhinnad]]; member of 1st State Duma of the Russian Federation | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q11338576|poksija]]''<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q3363630|parapsühholoog]]''<br/>''[[:d:Q16746942|hypnotist]]''<br/>''[[:d:Q1900167|psühhoterapeut]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[Juutuuber]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4438970|Stavnytsia]]'' | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q7212182|Q7212182]] | ''[[:d:Q7212182|Chaim Adler]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Iisrael|Iisrael]] hazzan (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q1067977|hazzan]]'' | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | ''[[:d:Q607817|Kiryat Shaul Cemetery]]'' |- | [[:d:Q9697009|Q9697009]] | ''[[:d:Q9697009|Carlos Edgard Herrero]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Brasiilia|Brasiilia]] koomiksikunstnik (1944–2026) ♂; Prêmio Angelo Agostini for Master of National Comics, Troféu HQ Mix for Great Master | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | | |- | [[:d:Q106613504|Q106613504]] | ''[[:d:Q106613504|Nikos Sevastopoulos]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q1568232|Tavros]]'' | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q118436015|Q118436015]] | ''[[:d:Q118436015|Aghdas Pourtorab]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Iraan|Iraan]] [[Muusik|muusik]] (1939–2026) ♀ | [[muusik]] | [[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Prantsusmaa]] | |- | [[:d:Q138786875|Q138786875]] | ''[[:d:Q138786875|Osvaldo Sunkel]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Tšiili majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[professor]] | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q13058|Frutillar]]'' | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q141626398|Q141626398]] | ''[[:d:Q141626398|Bruce Hansen]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] Presbyterian minister, moderator (†2026) ♂; Companion of the Queen's Service Order | ''[[:d:Q125692092|Presbyterian minister]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q15120994|Q15120994]] | ''[[:d:Q15120994|Alberto Patishtán Gómez]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Mehhiko|Mehhiko]] social activist, [[Õpetaja|õpetaja]] (1971–2026) ♂ | ''[[:d:Q8359428|social activist]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q1784079|El Bosque Municipality]]'' | [[México]] | |- | [[:d:Q16733983|Q16733983]] | ''[[:d:Q16733983|Sudi Özkan]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Türgi ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q106814738|casino owner]]'' | [[Türgi]] | [[Adana]] | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q16886167|Q16886167]] | ''[[:d:Q16886167|Toufique Imrose Khalidi]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (†2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | [[Bangladesh]] | | |- | [[:d:Q29364382|Q29364382]] | ''[[:d:Q29364382|Edorta Agirre]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1949–2026) ♂; member of Udako Euskal Unibertsitatea | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Donostia]] | | |- | [[:d:Q3023410|Q3023410]] | ''[[:d:Q3023410|Denys Tremblay]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Kanada kunstnik | [[kunstnik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q952269|Chicoutimi]]'' | | |- | [[:d:Q3141968|Q3141968]] | ''[[:d:Q3141968|Hubert Colin de Verdière]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Prantsusmaa diplomaat | [[diplomaat]] | [[Prantsusmaa]] | [[Roubaix]] | | |- | [[:d:Q3930615|Q3930615]] | ''[[:d:Q3930615|Ray Close]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Belfast]] | ''[[:d:Q2192709|Newtownards]]'' | |- | [[:d:Q461605|Q461605]] | ''[[:d:Q461605|Marjoe Gortner]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q1381391|evangelist]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Long Beach]] | | |- | [[:d:Q4977100|Q4977100]] | ''[[:d:Q4977100|Bruce Baird]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Austraalia poliitik | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[riigiametnik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | [[Singapur]] | |- | [[:d:Q5312743|Q5312743]] | ''[[:d:Q5312743|Duke Carlisle]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, investment banker (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>''[[:d:Q2883465|investment banker]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q975843|Kaufman]]'' | ''[[:d:Q522530|Lockhart]]'' | |- | [[:d:Q5800357|Q5800357]] | ''[[:d:Q5800357|Ricardo Soulé]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Argentina|Argentina]] [[Kitarrist|kitarrist]] (1950–2026) ♂; member of Vox Dei | [[kitarrist]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q828782|Quilmes]]'' | ''[[:d:Q828782|Quilmes]]'' | |- | [[:d:Q6061949|Q6061949]] | ''[[:d:Q6061949|İoanna Kuçuradi]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Türgi|Türgi]] [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], ICDP commissioner and Vice president (1936–2026) ♀; Goethe Medal, Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, honorary doctor of the University of Crete | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]] | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | [[İstanbul]] | ''[[:d:Q8082558|Şişli Greek Orthodox Cemetery]]'' |- | [[:d:Q6175204|Q6175204]] | ''[[:d:Q6175204|Jeff Van Note]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q656185|South Orange]]'' | | |- | [[:d:Q7425737|Q7425737]] | ''[[:d:Q7425737|Sass Jordan]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Kanada|Kanada]] [[Laulja|laulja]], laulja-laulukirjutaja, [[Muusik|muusik]] (fl. 1982–) (1962–2026) ♀ | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[muusik]] | [[Kanada]] | [[Birmingham]] | | |- | [[:d:Q8012278|Q8012278]] | ''[[:d:Q8012278|William Heseltine]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Riigiametnik|riigiametnik]], party secretary, press secretary, ärijuht, courtier, Member of the Privy Council of the United Kingdom, Private Secretary to the Sovereign (1930–2026) ♂; Knight Grand Cross of the Order of the Bath, Knight Grand Cross of the Royal Victorian Order, Centenary Medal, King's Service Order, Great Silver Medal of Honour for Services to the Republic of Austria, Companion of the Order of Australia, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic, Knight Commander of the Order of the Bath, Companion of the Order of the Bath, Knight Commander of the Royal Victorian Order, Commander of the Royal Victorian Order, Member of the Royal Victorian Order | [[riigiametnik]]<br/>''[[:d:Q836971|party secretary]]''<br/>''[[:d:Q1388151|press secretary]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>''[[:d:Q1511216|courtier]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q4021136|Wyalkatchem]]'' | | |- | [[:d:Q94512500|Q94512500]] | ''[[:d:Q94512500|Irene H. Butter]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Autor|autor]] (1930–2026) ♀; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[autor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Berliin]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q95076872|Q95076872]] | ''[[:d:Q95076872|Zdeněk Sovák]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Kohtunik|kohtunik]] (1950–2026) ♂ | [[kohtunik]] | | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q977018|Q977018]] | ''[[:d:Q977018|Lyle Odelein]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1968–2026) ♂; [[Stanley karikas]] | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q2202363|Quill Lake]]'' | ''[[:d:Q1130573|Fox Chapel]]'' | |- | [[:d:Q983320|Q983320]] | ''[[:d:Q983320|Cesar Virata]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | autobiograaf, Filipiinid | ''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''<br/>[[minister]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]''<br/>''[[:d:Q32947888|pangajuht]]'' | [[Filipiinid]] | ''[[:d:Q62755|Kawit]]'' | | |- | [[:d:Q104127777|Q104127777]] | ''[[:d:Q104127777|Kamil Pulec]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Tšehhi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q2079935|arhitektuurijoonestaja]]''<br/>[[ehitaja]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Prešov]] | | |- | [[:d:Q104523732|Q104523732]] | ''[[:d:Q104523732|Dan Amir]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Iisraeli matemaatik | [[matemaatik]]<br/>[[professor]] | [[Iisrael]] | [[Herzliyya]] | | |- | [[:d:Q110609001|Q110609001]] | ''[[:d:Q110609001|Lito Sousa]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Lendur|lendur]], teaduse populariseerija, [[Juutuuber]], blogija (1967–2026) ♂ | [[lendur]]<br/>''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''<br/>[[Juutuuber]]<br/>''[[:d:Q8246794|blogija]]'' | [[Brasiilia]] | [[Natal]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q11836307|Q11836307]] | ''[[:d:Q11836307|Dušan Uhlíř]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], non-fiction writer (1938–2026) ♂; South Moravian Region Award, Egon Erwin Kisch Award, City of Brno Award; member of Klub autorů literatury faktu, Obec spisovatelů | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Brno]] | [[Brno]] | |- | [[:d:Q1190052|Q1190052]] | ''[[:d:Q1190052|Denys Zacharopoulos]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Kreeka|Kreeka]] kunstiajaloolane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]], kunstiteoreetik, [[Kirjanik|kirjanik]], publitsist, [[Kuraator|kuraator]] (1952–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q17391638|kunstiteoreetik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[kuraator]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | | |- | [[:d:Q130223800|Q130223800]] | ''[[:d:Q130223800|Gilad Ben Shach]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Näitleja|näitleja]] (1941–2026) ♂; child of יהודה הגדרתי | [[laulukirjutaja]]<br/>[[näitleja]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q921505|Gedera]]'' | | |- | [[:d:Q131675639|Q131675639]] | ''[[:d:Q131675639|Brooke Eby]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] Internet celebrity (1988–2026) ♀ | ''[[:d:Q2045208|Internet celebrity]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q141633244|Q141633244]] | ''[[:d:Q141633244|E. T. Ezung]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]] (1949–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[India]] | [[India]] | |- | [[:d:Q141636701|Q141636701]] | ''[[:d:Q141636701|Marat Mambetov]]'' | data-sort-value="2001" | 2001-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ukraina|ukrainlane]] airman (2001–2026) ♂; Order for Courage 3rd Class of Ukraine, Order for Courage 2nd Class of Ukraine | ''[[:d:Q408832|airman]]'' | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q2216819|Melitopol Raion]]'' | | |- | [[:d:Q141641635|Q141641635]] | ''[[:d:Q141641635|Blair Reeve]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] performance poet, lastekirjanik, haridustöötaja (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q107714046|performance poet]]''<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q17106304|Q17106304]] | ''[[:d:Q17106304|Oscar Reynert Olsen]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Norra maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q25416|Stavanger]]'' | | |- | [[:d:Q1725815|Q1725815]] | ''[[:d:Q1725815|Mario Eusebio Mestril Vega]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Kuuba katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Kuuba]] | ''[[:d:Q643081|Nuevitas]]'' | | |- | [[:d:Q18608672|Q18608672]] | ''[[:d:Q18608672|Karel Zelenko]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Sloveenia maalikunstnik | ''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]]<br/>[[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik]] | [[Celje]] | | |- | [[:d:Q18632149|Q18632149]] | ''[[:d:Q18632149|Robert Kururangi]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Uus-Meremaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q233467|Gisborne]]'' | | |- | [[:d:Q21486067|Q21486067]] | ''[[:d:Q21486067|Ingrid Wiener]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Austria kunstnik | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q27430348|Q27430348]] | ''[[:d:Q27430348|Jan Mária Valt]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Tšehhi maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[skulptor]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Krompachy]] | | |- | [[:d:Q27887690|Q27887690]] | ''[[:d:Q27887690|Dolors Oller i Rovira]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Professor|professor]], president of PEN català (1942–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[professor]] | [[Hispaania]] | [[Girona]] | | |- | [[:d:Q3261844|Q3261844]] | ''[[:d:Q3261844|Louis Erlo]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] teatrilavastaja, [[Lavastaja|režissöör]] (1929–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q3360|7th arrondissement of Lyon]]'' | | |- | [[:d:Q3296210|Q3296210]] | ''[[:d:Q3296210|Mary Louise Weller]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[modell]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q4060019|Q4060019]] | ''[[:d:Q4060019|Alisa Aksyonova]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] muuseumitöötaja, [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1931–2026) ♀; [[Austuse märk]], "Teenete eest Isamaa ees" III järgu orden, "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Tööpunalipu orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööveterani medal]], VDNKh gold medal, [[Venemaa Föderatsiooni töökangelane]], Honoured Cultural Worker of the RSFSR, VDNKh silver medal, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], Architecture State Prize of the RSFSR, Medal VDNKh, Russian Federation Presidential Certificate of Honour, Order of the Holy Princess Olga, Russian President's Prize in the field of education, [[Aleksander Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)|Aleksander Nevski orden]], Награды Владимирской области | ''[[:d:Q47090899|muuseumitöötaja]]''<br/>[[avaliku elu tegelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q3951105|Savino (urban locality), Savinsky District, Ivanovo Oblast]]'' | [[Vladimir]] | |- | [[:d:Q41674223|Q41674223]] | ''[[:d:Q41674223|Milton Windler]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] flight controller (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q8563791|flight controller]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q342043|Hampton]]'' | | |- | [[:d:Q5293743|Q5293743]] | ''[[:d:Q5293743|Don Wing]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], President of the Tasmanian Legislative Council, Member of the Tasmanian Legislative Council (1938–2026) ♂; Member of the Order of Australia | [[poliitik]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q2169513|Ulverstone]]'' | ''[[:d:Q339527|Launceston]]'' | |- | [[:d:Q553626|Q553626]] | ''[[:d:Q553626|Dennis Hastert]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Treener|treener]], äriinimene, lobbyist, Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige, member of the Illinois House of Representatives, [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja esimees]] (1942–2026) ♂; Grand Cordon of the Order of the Rising Sun, Grand Cross of the Order of the Oak Crown, Dr. Nathan Davis Award for United States Representatives, Commander's Grand Cross of the Order of the Lithuanian Grand Duke Gediminas, honorary citizen of Vilnius | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[treener]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q11986654|lobbyist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q22595|Aurora]]'' | | |- | [[:d:Q5622734|Q5622734]] | ''[[:d:Q5622734|Göran Djupsund]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Soome|soomlased]] politoloog (1952–2026) ♂; Statsrådet Mauritz Hallberg's prize | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Soome]] | [[Tampere]] | | |- | [[:d:Q5758916|Q5758916]] | ''[[:d:Q5758916|Caupolicán Peña]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Tšiili jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q3736|Carahue]]'' | | |- | [[:d:Q5761026|Q5761026]] | ''[[:d:Q5761026|Hilary McPhee]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Austraalia kirjastaja | [[toimetaja]]<br/>[[kirjastaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | | |- | [[:d:Q612030|Q612030]] | ''[[:d:Q612030|Antônio Roberto Cavuto]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Brasiilia|Brasiilia]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1649813|Espírito Santo do Pinhal]]'' | | |- | [[:d:Q6403441|Q6403441]] | ''[[:d:Q6403441|Khwaja Zakauddin]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Pakistan|Pakistan]]-[[Briti India|briti india]] field hockey player (1936–2026) ♂; Pride of Performance | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Pakistan]]<br/>[[Briti India]] | ''[[:d:Q33377|Jalandhar]]'' | | |- | [[:d:Q65204120|Q65204120]] | ''[[:d:Q65204120|Zenon Vrublevskyi]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1927–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Ukraina]] | [[Lviv]] | [[Lviv]] | |- | [[:d:Q7046242|Q7046242]] | ''[[:d:Q7046242|Nobutaka Tsutsui]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q688576|maksunõustaja]]'' | [[Jaapan]] | [[Kawasaki]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q95145261|Q95145261]] | ''[[:d:Q95145261|Štěpánka Ranošová]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-10-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Tšehhi|Tšehhi]] teatrinäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1926–2026) ♀; награда «За доблестный труд», Merited Artist of Czechoslovakia, Order of Labour (Czechoslovakia), Master Prix, Cena města Ostravy, Thalia Awards; spouse of Milan Koutný | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q846797|Mariánské Hory]]'' | | |- | [[:d:Q26769|Q26769]] | ''[[:d:Q26769|Biljana Plavšić]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriik]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]]-[[Serbia|serbia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], President of Republika Srpska, Serb member of the Presidency of Bosnia and Herzegovina (1930–2026) ♀; Fulbright Scholarship, Order of the Republika Srpska | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Jugoslaavia Kuningriik]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]]<br/>[[Serbia]] | [[Tuzla]] | [[Belgrad]] | |- | [[:d:Q113617|Q113617]] | ''[[:d:Q113617|Andrea Kdolsky]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Austria poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q3332438|eriarstid]]''<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q38383816|health economist]]''<br/>[[arst]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q138420979|Q138420979]] | ''[[:d:Q138420979|Shikira Nogami]]'' | data-sort-value="2007" | 2007-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija (2007–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q26101|Kasugai]]'' | ''[[:d:Q141605374|Seitō-kan]]'' | |- | [[:d:Q141620069|Q141620069]] | ''[[:d:Q141620069|Omar Boutmazought]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Maroko|Maroko]] [[Laulja|laulja]], [[Instrumentalist|instrumentalist]] (1964–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[instrumentalist]] | [[Maroko]] | ''[[:d:Q1046653|Khemisset]]'' | | |- | [[:d:Q141642830|Q141642830]] | ''[[:d:Q141642830|Jerry Golod]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teleprodutsent, tegevprodutsent (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q1053574|tegevprodutsent]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | [[Rancho Mirage]] | |- | [[:d:Q141646814|Q141646814]] | ''[[:d:Q141646814|Doug Weller]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1942–2026) ♂ | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q1739024|Q1739024]] | ''[[:d:Q1739024|Kent Carter]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q131908|Hanover (NH)]]'' | | |- | [[:d:Q18167636|Q18167636]] | ''[[:d:Q18167636|Adrian Rurawhe]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Uus-Meremaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q19772737|political candidate]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q7386799|Rātana Pā]]'' | |- | [[:d:Q20606096|Q20606096]] | ''[[:d:Q20606096|K. L. Garg]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik (1943–2026) | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | | | | |- | [[:d:Q2437071|Q2437071]] | ''[[:d:Q2437071|Jorge Kahwagi]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q2513293|Q2513293]] | ''[[:d:Q2513293|Esther Rantzen]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], telesaatejuht, [[Autor|autor]], saatejuht, teleprodutsent (fl. 1968–) (1940–2026) ♀; Dame Commander of the Order of the British Empire, Briti impeeriumi ordu ohvitser, Briti impeeriumi ordu komandör; spouse of Desmond Wilcox | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q19784|Berkhamsted]]'' | ''[[:d:Q1972541|New Forest]]'' | |- | [[:d:Q2577467|Q2577467]] | ''[[:d:Q2577467|Paulien Cornelisse]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], kolumnist, cabaret performer, podcaster, telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1976–2026) ♀; Tollensprijs, Neerlands Hoop, Elle Literatuurprijs, Leids Cabaret Festival, TheaterAffichePrijs | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q15214752|cabaret performer]]''<br/>''[[:d:Q15077007|podcaster]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | ''[[:d:Q2536586|Antoni van Leeuwenhoekziekenhuis]]'' | |- | [[:d:Q3093959|Q3093959]] | ''[[:d:Q3093959|Gabriel Serville]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Cayenne]] | [[Cayenne]] | |- | [[:d:Q3190819|Q3190819]] | ''[[:d:Q3190819|Jérôme Bignon]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q33107301|Q33107301]] | ''[[:d:Q33107301|Gildas Simon]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Geograaf|geograaf]] (1940–2026) ♂; CNRS silver medal | [[geograaf]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q274806|Lesneven]]'' | | |- | [[:d:Q3899406|Q3899406]] | ''[[:d:Q3899406|Peppino Mazzullo]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (1926–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Itaalia]] | [[Messina]] | [[Messina]] | |- | [[:d:Q458473|Q458473]] | ''[[:d:Q458473|Pat Saiki]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Hilo]] | [[Honolulu]] | |- | [[:d:Q51973853|Q51973853]] | ''[[:d:Q51973853|Ansgar Schwirtz]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Saksamaa|sakslased]] sporditeadlane (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q19587958|sporditeadlane]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q5335847|Q5335847]] | ''[[:d:Q5335847|Eddie Belmonte]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] džoki (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q846750|džoki]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q511729|Santurce]]'' | | |- | [[:d:Q5873123|Q5873123]] | ''[[:d:Q5873123|Gabino Palomares]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Mehhiko muusik | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q20209177|Comonfort Municipality]]'' | [[México]] | |- | [[:d:Q6384007|Q6384007]] | ''[[:d:Q6384007|Keith B. McMullin]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Preester|preester]] (1941–2026) ♂ | [[preester]] | | ''[[:d:Q52472|St. George]]'' | | |- | [[:d:Q662044|Q662044]] | ''[[:d:Q662044|Michael Wright]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgrattasportlane (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q19797|Bishop's Stortford]]'' | [[Liège]] | |- | [[:d:Q6986694|Q6986694]] | ''[[:d:Q6986694|Uriel Simon]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Iisrael|Iisrael]] piibliteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], Judaic scholar (1929–2026) ♂; Bialik Prize; child of Ernst Simon | ''[[:d:Q19829990|piibliteadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q5121550|Judaic scholar]]'' | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q76899015|Q76899015]] | ''[[:d:Q76899015|Vladimir M. Sherstyuk]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Venemaa jurist | [[professor]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q2627335|Krasnogorsky District]]'' | | |- | [[:d:Q87405|Q87405]] | ''[[:d:Q87405|Josef Buchner]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Austria poliitik | [[poliitik]] | [[Austria]] | [[Hagenberg im Mühlkreis]] | | |- | [[:d:Q95462028|Q95462028]] | ''[[:d:Q95462028|Vladimír Štrbák]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Slovakkia|slovakkia]] füsioloog (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q2055046|füsioloog]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Slovakkia]] | ''[[:d:Q963629|Nimnica]]'' | | |- | [[:d:Q104635743|Q104635743]] | ''[[:d:Q104635743|Luděk Pelc]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Jäähokimängija (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | | | | |- | [[:d:Q10970573|Q10970573]] | ''[[:d:Q10970573|John Bröcheler]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Hollandi laulja | [[laulja]]<br/>[[ooperilaulja]]<br/>[[muusik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q9768|Vaals]]'' | ''[[:d:Q9768|Vaals]]'' | |- | [[:d:Q11164108|Q11164108]] | ''[[:d:Q11164108|Joe Callanan]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Iirimaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q2091065|Kilconnell]]'' | | |- | [[:d:Q120445838|Q120445838]] | ''[[:d:Q120445838|Veaceslav Madan]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Moldova|Moldova]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1948–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Moldova]] | ''[[:d:Q2392547|Cojușna]]'' | | |- | [[:d:Q123701219|Q123701219]] | ''[[:d:Q123701219|Jean-Jacques Nyenimigabo]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Burundi poliitik | [[diplomaat]]<br/>[[riigiametnik]]<br/>[[poliitik]] | [[Burundi]] | | | |- | [[:d:Q123851325|Q123851325]] | ''[[:d:Q123851325|Juan Carlos Pagotto]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Argentina poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44237|Mendoza]]'' | ''[[:d:Q44236|La Rioja]]'' | |- | [[:d:Q124625982|Q124625982]] | ''[[:d:Q124625982|Harald Brenna]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Norra näitleja | [[näitleja]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q141600433|Q141600433]] | ''[[:d:Q141600433|Jhon Jairo Torres]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Colombia|Colombia]] äriinimene, [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Yopal (1976–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[poliitik]] | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1575575|Trinidad]]'' | ''[[:d:Q13591|Yopal]]'' | |- | [[:d:Q141612011|Q141612011]] | ''[[:d:Q141612011|Eduard Kostolanský]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Slovakkia|Slovakkia]] informaatik, informaticist (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>''[[:d:Q108276191|informaticist]]'' | [[Slovakkia]] | ''[[:d:Q637148|Kátlovce]]'' | | |- | [[:d:Q141624126|Q141624126]] | ''[[:d:Q141624126|Juliette Willmann]]'' | data-sort-value="1996" | 1996-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] mäesuusataja, vigursuusataja (1996–2026) ♀ | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''<br/>''[[:d:Q18617021|vigursuusataja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | ''[[:d:Q141642460|Cerro Crestón]]'' | |- | [[:d:Q141625966|Q141625966]] | ''[[:d:Q141625966|Christian Bauer]]'' | data-sort-value="1969" | 1969 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Saksamaa|sakslased]] Kämmerer, [[Poliitik|poliitik]], [[Linnapea|linnapea]] (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q1795352|Kämmerer]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[linnapea]] | [[Saksamaa]] | | ''[[:d:Q253003|Ebersberg]]'' | |- | [[:d:Q16197742|Q16197742]] | ''[[:d:Q16197742|Tay Baker]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallitreener, korvpallur, head coach (†2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q3246315|head coach]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q16236349|Q16236349]] | ''[[:d:Q16236349|Courtney Meppen-Walter]]'' | data-sort-value="1994" | 1994-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q47822|Bury]]'' | | |- | [[:d:Q16372426|Q16372426]] | ''[[:d:Q16372426|Pərviz Heydərov]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1972–2026) ♂; Taraggi Medal; member of Union of Azerbaijani Journalists | [[ajakirjanik]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | [[Bakuu]] | ''[[:d:Q4809236|Çarxana]]'' |- | [[:d:Q1655214|Q1655214]] | ''[[:d:Q1655214|Jörg Splett]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Saksamaa|sakslased]] antropoloog, [[Õppejõud|õppejõud]], philosopher of religion (1936–2026) ♂; member of [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q88114145|philosopher of religion]]'' | [[Saksamaa]] | [[Magdeburg]] | | |- | [[:d:Q16963885|Q16963885]] | ''[[:d:Q16963885|Gilbert Bigio]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Haiti|Haiti]] [[Diplomaat|diplomaat]], äriinimene (1935–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Haiti]] | | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q18217495|Q18217495]] | ''[[:d:Q18217495|Stephen Kerley]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | [[Austraalia]] | | ''[[:d:Q705867|Warrnambool]]'' | |- | [[:d:Q1986050|Q1986050]] | ''[[:d:Q1986050|Gonzalo Suárez]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Hispaania filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Hispaania]] | [[Oviedo]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q21064032|Q21064032]] | ''[[:d:Q21064032|Jan Jarboe Russell]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1951–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Beaumont (Texas)|Beaumont]]<br/>[[Texas]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Antonio]]<br/>[[Texas]] | |- | [[:d:Q24567660|Q24567660]] | ''[[:d:Q24567660|Nafer Durán]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Colombia helilooja | [[helilooja]] | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1441955|El Paso]]'' | ''[[:d:Q376903|Valledupar]]'' | |- | [[:d:Q26255929|Q26255929]] | ''[[:d:Q26255929|Oleksandr Lobanovsky]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1966–2026) ♂; décoration honorifique du Conseil régional de Kharkiv « gloire de Slobozhanskaya » | [[ettevõtja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Harkiv]] | | |- | [[:d:Q30099256|Q30099256]] | ''[[:d:Q30099256|Susana Salerno]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Argentina näitleja | [[näitleja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q31793761|Q31793761]] | ''[[:d:Q31793761|Primitivo Evanán Poma]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Peruu kunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q2724103|Sarhua District]]'' | | |- | [[:d:Q3189890|Q3189890]] | ''[[:d:Q3189890|Julián García Vargas]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Hispaania poliitik | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q3290592|Q3290592]] | ''[[:d:Q3290592|Otto Sirgo]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Mehhiko näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Mehhiko]]<br/>[[Kuuba]] | [[Havanna]] | ''[[:d:Q753891|San Miguel de Allende]]'' | |- | [[:d:Q3751823|Q3751823]] | ''[[:d:Q3751823|Frank Grønlund]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Norra jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q123197930|association football executive]]'' | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q390711|Q390711]] | ''[[:d:Q390711|Şükrü Ersoy]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Türgi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q932886|Kadıköy]]'' | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q4003459|Q4003459]] | ''[[:d:Q4003459|Umberto Pizzi]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Itaalia fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | ''[[:d:Q140255|Zagarolo]]'' | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q42499576|Q42499576]] | ''[[:d:Q42499576|Majella Cullinane]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Kirjanik|kirjanik]] (†2026) ♀; Robert Burns Fellowship | [[kirjanik]] | [[Iirimaa]] | [[Limerick]] | | |- | [[:d:Q5144713|Q5144713]] | ''[[:d:Q5144713|Colette Sénami Agossou Houeto]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | kirjanik, Benin | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Benin]] | [[Porto-Novo]] | | |- | [[:d:Q5571442|Q5571442]] | ''[[:d:Q5571442|Donald Bergagård]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Rootsi laulja | [[laulja]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q6154272|Q6154272]] | ''[[:d:Q6154272|Janice Laking]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q6201272|Q6201272]] | ''[[:d:Q6201272|Bengt Sändh]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Rootsi|rootslased]] [[Trubaduur]], [[Autor|autor]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (1938–2026) ♂ | [[Trubaduur]]<br/>[[autor]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q6353410|Q6353410]] | ''[[:d:Q6353410|Sri Bhagavan]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[India|India]] [[Filosoof|filosoof]], spiritual teacher (1949–2026) ♂; spouse of Sri Amma | [[filosoof]]<br/>''[[:d:Q29352392|spiritual teacher]]'' | [[India]] | [[Tamil Nadu]] | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q65046383|Q65046383]] | ''[[:d:Q65046383|Jalal Abdul-Rahman]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Iraagi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iraak]] | [[Iraak]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q7181914|Q7181914]] | ''[[:d:Q7181914|Phil Gifford]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], broadcaster, spordiajakirjanik (1947–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit; spouse of Glenda Hughes | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q200028|Hamilton]]'' | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q830786|Q830786]] | ''[[:d:Q830786|Ionel Haiduc]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Rumeenia keemik | [[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia kuningriik]]<br/>[[Rumeenia]] | [[Cluj-Napoca]] | [[Cluj-Napoca]] | |- | [[:d:Q990554|Q990554]] | ''[[:d:Q990554|Dagmar Stievermann]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1955–2026) ♀ | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q101603208|Q101603208]] | ''[[:d:Q101603208|Teodoro Gómez]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Honduras|Honduras]] katoliku preester, Catholic bishop, titular bishop, diocesan bishop, auxiliary bishop, apostolic administrator (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Honduras]] | [[Honduras]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q109380168|Q109380168]] | ''[[:d:Q109380168|Eckhard Seeber]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Saksamaa|sakslased]] chauffeur (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q216541|chauffeur]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q502714|Ohrdruf]]'' | [[Ludwigshafen]] | |- | [[:d:Q111133623|Q111133623]] | ''[[:d:Q111133623|Anton Viskup]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-04-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Helilooja|helilooja]], [[Dramaturg|dramaturg]] (1953–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[dramaturg]] | | [[Bratislava]] | | |- | [[:d:Q115148377|Q115148377]] | ''[[:d:Q115148377|Damien Girard]]'' | data-sort-value="2001" | 2001-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Prantsusmaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Tours]] | | |- | [[:d:Q120268306|Q120268306]] | ''[[:d:Q120268306|Kureysh Sagov]]'' | data-sort-value="1991" | 1991-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Venemaa|venelased]] poksija (1991–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Venemaa]] | [[Nazran]] | | |- | [[:d:Q12103217|Q12103217]] | ''[[:d:Q12103217|Mykhailo Didyshyn]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Koduloolane|koduloolane]], etnograaf (1934–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[koduloolane]]<br/>''[[:d:Q12347522|etnograaf]]'' | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4234969|Kosmach]]'' | ''[[:d:Q4234969|Kosmach]]'' | |- | [[:d:Q12349106|Q12349106]] | ''[[:d:Q12349106|Ida Bathó, F.]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Näitleja|näitleja]] (1938–2026) ♀ | [[näitleja]] | | ''[[:d:Q713641|Sânpaul]]'' | | |- | [[:d:Q12393113|Q12393113]] | ''[[:d:Q12393113|Maxín Picallo]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Skulptor|skulptor]] (1940–2026) ♂; notable work Encontro entre dous mundos, Monument to Antonio Palacios | [[skulptor]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q90388503|San Ildefonso, Troáns, Cuntis]]'' | [[Pontevedra provints]] | |- | [[:d:Q126012479|Q126012479]] | ''[[:d:Q126012479|Jaime Darío Espeleta]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Colombia|Colombia]] õpetlane, [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]], member of the Chamber of Representatives of Colombia (†2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q12850391|Q12850391]] | ''[[:d:Q12850391|Avaz Zeynalli]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1970–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q1024539|Aghberk]]'' | [[Bakuu]] | ''[[:d:Q141604236|Kürdəxanı qəbiristanlığı]]'' |- | [[:d:Q137176615|Q137176615]] | ''[[:d:Q137176615|Petra Wünschová]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Psühhoterapeut (1974–2026) ♀ | ''[[:d:Q1900167|psühhoterapeut]]'' | | | | |- | [[:d:Q141595654|Q141595654]] | ''[[:d:Q141595654|Patrick André de Hillerin]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1974–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | ''[[:d:Q5112770|Jurilovca]]'' | |- | [[:d:Q141598964|Q141598964]] | ''[[:d:Q141598964|Andrea Tempestini]]'' | data-sort-value="1986" | 1986 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1986–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Itaalia]] | | [[Milano]] | |- | [[:d:Q141609552|Q141609552]] | ''[[:d:Q141609552|Ophir Sarid]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Raamatupidaja]], äriinimene, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1972–2026) ♂ | [[Raamatupidaja]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[tegevdirektor]] | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q141610060|Q141610060]] | ''[[:d:Q141610060|Concepción Márquez]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Telesarjanäitleja, filminäitleja (1942–2026) ♀ | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | | [[México]] | [[México]] | |- | [[:d:Q141621633|Q141621633]] | ''[[:d:Q141621633|Kirsty Lay]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] modell, äriinimene (1962–2026) ♀ | ''[[:d:Q3357567|modell]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Palmerston North]] | [[Christchurch]] | |- | [[:d:Q15407315|Q15407315]] | ''[[:d:Q15407315|Jean-François Le Nail]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arhivaar|arhivaar]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Direktor|direktor]], [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1945–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Officer of the National Order of Merit, Officier de l'Ordre national des Palmes académiques (France); child of François Le Nail | [[arhivaar]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Prantsusmaa]] | [[Toulouse]] | [[Tarbes]] | |- | [[:d:Q16262991|Q16262991]] | ''[[:d:Q16262991|Alain Gillot]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arhitekt]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q4043|Fougères]]'' | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | |- | [[:d:Q1700292|Q1700292]] | ''[[:d:Q1700292|John Grover]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] filmimonteerija (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q151048|London Borough of Barnet]]'' | [[Buckinghamshire]] | |- | [[:d:Q20067536|Q20067536]] | ''[[:d:Q20067536|Кічковський Михайло Михайлович]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Ukraina ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q277170|Mizhhiria Raion]]'' | | |- | [[:d:Q26724223|Q26724223]] | ''[[:d:Q26724223|Pat Clohessy]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Austraalia|Austraalia]] pikamaajooksja, keskmaajooksja, maratonijooksja, kergejõustikutreener (1933–2026) ♂; Member of the Order of Australia | ''[[:d:Q4439155|pikamaajooksja]]''<br/>''[[:d:Q13381753|keskmaajooksja]]''<br/>''[[:d:Q13382460|maratonijooksja]]''<br/>''[[:d:Q19827985|kergejõustikutreener]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q27558961|Q27558961]] | ''[[:d:Q27558961|Bethany Barratt]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] politoloog, [[Kirjanik|kirjanik]] (1972–2026) ♀ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Beirut]] | | |- | [[:d:Q2851032|Q2851032]] | ''[[:d:Q2851032|Anne Claire Poirier]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Kanada|Kanada]] [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], teatrilavastaja (1932–2026) ♀; Prix Albert-Tessier, Quebeci riikliku ordeni kavaler, officier de l'Ordre national du Québec, Governor General's Performing Arts Award, Officer of the Order of Canada, Member of the Order of Canada | [[filmiprodutsent]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Kanada]] | [[Saint-Hyacinthe]] | [[Outremont]] | |- | [[:d:Q302098|Q302098]] | ''[[:d:Q302098|Gordon Johncock]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] racing automobile driver (1936–2026) ♂; Motorsports Hall of Fame of America | ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2544149|Hastings]]'' | | |- | [[:d:Q3917812|Q3917812]] | ''[[:d:Q3917812|Alyaksandr Yakabson]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Valgevene poliitik | [[poliitik]] | [[Valgevene]] | [[Gomel|Homiel]] | | |- | [[:d:Q4410117|Q4410117]] | ''[[:d:Q4410117|Yevgeny Sverdlov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Biokeemik|biokeemik]] (1938–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Austuse orden]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Tööpunalipu orden]], [[Lenini preemia]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], VA Engelhardt Gold Medal; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]], [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia|NSVL Teaduste Akadeemia]], [[Academia Europaea]], [[Euroopa Teaduste Akadeemia]], [[Leopoldina]], Russian Academy of Agricultural Sciences | [[biokeemik]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Dnipro]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4988192|Q4988192]] | ''[[:d:Q4988192|Kathy Cornelius]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] golfimängija (1932–2026) ♀ | ''[[:d:Q11303721|golfimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | | |- | [[:d:Q5474627|Q5474627]] | [[Seela Sella]] | data-sort-value="1936" | 1936-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | soome näitleja | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Soome]] | [[Tampere]]<br/>[[Soome]] | | ''[[:d:Q11862142|Helsinki Jewish cemetery]]'' |- | [[:d:Q57585974|Q57585974]] | ''[[:d:Q57585974|Ali Ben Dayan]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Maroko jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Maroko]] | [[Casablanca]] | [[Casablanca]] | |- | [[:d:Q63982715|Q63982715]] | ''[[:d:Q63982715|Serge Cauvas]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Prantsusmaa katoliku preester | | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q244576|Campestre-et-Luc]]'' | | |- | [[:d:Q6544452|Q6544452]] | ''[[:d:Q6544452|Lieutenant Stitchie]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Jamaica muusik | [[laulja]] | [[Jamaica]] | [[Spanish Town]] | [[Kingston]] | |- | [[:d:Q65972734|Q65972734]] | ''[[:d:Q65972734|Armando Vega]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] artistic gymnast (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q3322283|Hurley]]'' | [[Dallas]] | |- | [[:d:Q6835467|Q6835467]] | ''[[:d:Q6835467|Michael Wynn-Jones]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1941–2026) ♂; spouse of Delia Smith | [[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1286223|South Wales]]'' | | |- | [[:d:Q7531880|Q7531880]] | ''[[:d:Q7531880|Siti Hasmah Mohamad Ali]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Arst|arst]], autobiograaf (fl. 1955–2026), Spouse of the Prime Minister of Malaysia, Spouse of the Deputy Prime Minister of Malaysia (1926–2026) ♀; Grand Commander of the Order of Loyalty to the Crown of Malaysia, Asia's Most Influential Malaysia, Order of the Star of Hornbill Sarawak, Order of Kinabalu, Order of Loyalty to the Royal House of Kedah; child of Mohd Ali bin Mohd Taib; spouse of [[Mahathir Mohamad]]; notable work My Name is Hasmah | [[arst]]<br/>''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]'' | [[Malaisia]] | [[Klang]] | ''[[:d:Q12688183|National Heart Institute of Malaysia]]'' | [[Putrajaya]] |- | [[:d:Q783084|Q783084]] | ''[[:d:Q783084|Ayala]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ungari|Ungari]] [[Koomik|koomik]], [[Politseinik|politseinik]] (1956–2026) ♂; Hungarian Golden Cross | [[koomik]]<br/>[[politseinik]] | [[Ungari]] | [[Vásárosnamény]] | | |- | [[:d:Q9282943|Q9282943]] | ''[[:d:Q9282943|Guy Scarpetta]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174251|Châteauroux]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q101165127|Q101165127]] | ''[[:d:Q101165127|Hugh Dingle]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Zooloog|zooloog]] (1946–2026) ♂ | [[zooloog]] | | | ''[[:d:Q668546|Davis]]'' | |- | [[:d:Q113000714|Q113000714]] | ''[[:d:Q113000714|Hans Hurni]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-12-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Šveits|Šveits]] [[Geograaf|geograaf]] (1950–2026) ♂; [[Audoktor|audoktor]] | [[geograaf]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q66132|Erlenbach im Simmental]]'' | | |- | [[:d:Q1322257|Q1322257]] | ''[[:d:Q1322257|Lajos Tolnay]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Ungari|Ungari]] metallurgical engineer (1948–2026) ♂; Order of Labour, Eötvös Loránd Prize, Kármán Tódor Award | ''[[:d:Q27947380|metallurgical engineer]]'' | [[Ungari]] | [[Sajószentpéter]] | | |- | [[:d:Q13421101|Q13421101]] | ''[[:d:Q13421101|Juraj Hraško]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Slovakkia poliitik | [[poliitik]] | [[Slovakkia]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | ''[[:d:Q1045655|Točnica]]'' | | |- | [[:d:Q141624572|Q141624572]] | ''[[:d:Q141624572|Inosi Kuridrani]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Äriinimene, [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Representatives of Fiji, [[Abiminister|abiminister]] (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[poliitik]] | | ''[[:d:Q26720|Sigatoka]]'' | | ''[[:d:Q26920|Namatakula]]'' |- | [[:d:Q141624699|Q141624699]] | ''[[:d:Q141624699|Pēteris Purmalis]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Läti|lätlased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Illustreerija|illustraator]] (1938–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Läti]] | [[Riia]] | [[Münster]] | |- | [[:d:Q16062058|Q16062058]] | ''[[:d:Q16062058|Eleni Prokopiou]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]], koreograaf, [[Tantsija|tantsija]], filminäitleja (fl. 1960–1972) (1939–2026) ♀; spouse of Nikos Kazis, Antonis Syrigos | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>[[tantsija]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q1690365|Q1690365]] | ''[[:d:Q1690365|Joachim Perels]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Saksamaa|sakslased]] politoloog, [[Autor|autor]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂; Fritz Bauer Prize; child of Friedrich Justus Perels | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[autor]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | [[Hannover]] | |- | [[:d:Q1716873|Q1716873]] | ''[[:d:Q1716873|Lutz Goessing]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Saksamaa|sakslased]] ratsutaja (1938–2026) ♂; spouse of Christa Goessing | ''[[:d:Q2730732|ratsutaja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Dortmund]] | | |- | [[:d:Q1743290|Q1743290]] | ''[[:d:Q1743290|Peter May]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | šoti kirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q73306227|television writer]]'' | [[Suurbritannia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Glasgow]] | [[Loti departemang]] | |- | [[:d:Q205876|Q205876]] | ''[[:d:Q205876|Mighty Sparrow]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Grenada muusik | [[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[muusik]] | [[Grenada]]<br/>[[Trinidad ja Tobago]] | [[Grenada]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q2158625|Q2158625]] | ''[[:d:Q2158625|Robert Rivas]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Trinidad ja Tobago|Trinidad ja Tobago]] katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, diocesan bishop, coadjutor archbishop, apostolic administrator (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Trinidad ja Tobago]] | ''[[:d:Q661405|Arima]]'' | [[Trinidad ja Tobago]] | |- | [[:d:Q2835682|Q2835682]] | ''[[:d:Q2835682|Oscar E. Bosetti]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Argentina|Argentina]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Diktor|diktor]] (1955–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[diktor]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q28584388|Q28584388]] | ''[[:d:Q28584388|Ḥasan Manz̤ar]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Pakistan|Pakistan]] [[Kirjanik|kirjanik]], lühijuttude kirjutaja, lastekirjanik (1934–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Pakistan]] | ''[[:d:Q20569832|Hapur]]'' | [[Karachi]] | |- | [[:d:Q28717873|Q28717873]] | ''[[:d:Q28717873|Terje Bjørn Lerstad]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Norra|norralased]] [[Helilooja|helilooja]] (1955–2026) ♂ | [[helilooja]] | [[Norra]] | [[Oslo]] | | ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]'' |- | [[:d:Q2896228|Q2896228]] | ''[[:d:Q2896228|Pac]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] elukutseline maadleja (fl. 2004–2026) (1986–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Newcastle upon Tyne]] | ''[[:d:Q386961|Des Plaines]]'' | |- | [[:d:Q2898716|Q2898716]] | ''[[:d:Q2898716|Bernard Verley]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Lavastaja|režissöör]], [[Tootja|produtsent]] (1939–2026) ♂ | [[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[Tootja|produtsent]] | [[Prantsusmaa]] | [[Lille]] | ''[[:d:Q235297|Tréguier]]'' | |- | [[:d:Q367052|Q367052]] | ''[[:d:Q367052|Ken Taylor]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, kriketimängija (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q201812|Huddersfield]]'' | | |- | [[:d:Q4085688|Q4085688]] | ''[[:d:Q4085688|Juriy Borisovitsj Bespalov]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1935–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstitegelane]] | [[filmirežissöör]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Nižni Novgorod]] | | |- | [[:d:Q51973750|Q51973750]] | ''[[:d:Q51973750|Bernd Strauss]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Psühholoog|psühholoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], sports psychologist (1959–2026) ♂ | [[psühholoog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q88108912|sports psychologist]]'' | | | | |- | [[:d:Q5485570|Q5485570]] | ''[[:d:Q5485570|Frank Busch]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ujuja, ujumistreener (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]''<br/>''[[:d:Q20730773|ujumistreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Cincinnati]] | | |- | [[:d:Q5672297|Q5672297]] | ''[[:d:Q5672297|Mohammad Khalili]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Iraan|Iraan]] kirjanduskriitik (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]'' | [[Iraan]] | ''[[:d:Q28587|Hamadan]]'' | [[Saksamaa]] | |- | [[:d:Q5796349|Q5796349]] | ''[[:d:Q5796349|César Ortiz-Echagüe Rubio]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Hispaania arhitekt | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q61141011|Q61141011]] | ''[[:d:Q61141011|Dimitar Stoykov]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Muusik|muusik]] (1931–2026) ♂ | [[muusik]] | | ''[[:d:Q2016084|Zdravets]]'' | | |- | [[:d:Q6214955|Q6214955]] | ''[[:d:Q6214955|Johan Buttedahl]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Norra poliitik | [[poliitik]]<br/>[[hambaarst]] | [[Norra]] | [[Drammeni vald|Drammen]] | | |- | [[:d:Q6752875|Q6752875]] | ''[[:d:Q6752875|Manuel Seal]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (fl. 1992–) (1960–2026) ♂ | [[laulukirjutaja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q202828|Freeport]]'' | | |- | [[:d:Q7365874|Q7365874]] | ''[[:d:Q7365874|Ronnie Golden]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Suurbritannia muusik | [[kitarrist]]<br/>[[koomik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q741473|Q741473]] | ''[[:d:Q741473|Dennis Haskins]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chattanooga]] | [[Burbank]] | |- | [[:d:Q95070707|Q95070707]] | ''[[:d:Q95070707|Radek Horáček]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Publitsist, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], kunstiajaloolane, näituse kuraator, [[Fotograaf|fotograaf]], kunstiteoreetik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q17391638|kunstiteoreetik]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Nové Město na Moravě]] | [[Brno]] | |- | [[:d:Q95172649|Q95172649]] | ''[[:d:Q95172649|Ivan Gojdič]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Arhitekt|arhitekt]], preservationist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂; Cena Alžbety Güntherovej-Mayerovej | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q7241052|preservationist]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Humenné]] | | |- | [[:d:Q10278358|Q10278358]] | ''[[:d:Q10278358|Eusébio Marques de Carvalho]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | Portugali poliitik | [[poliitik]] | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | | |- | [[:d:Q12178578|Q12178578]] | ''[[:d:Q12178578|Ahmed El-Zend]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | kohtunik, Egiptus | [[kohtunik]]<br/>[[poliitik]] | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q12211904|دمتنو]]'' | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q122500068|Q122500068]] | ''[[:d:Q122500068|Despina Tomazani]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Kreeka|Kreeka]] filminäitleja, teatrinäitleja, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1945–2026) ♀ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]] | [[Kreeka]] | [[Chíose saar|Chíos]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q123111181|Q123111181]] | ''[[:d:Q123111181|Mireille Christophe Michel-Lévy]]'' | data-sort-value="1922" | 1922-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Geoloog|geoloog]], mineraloog (fl. 1946–1990), teadlane, Director of Research at CNRS (1922–2026) ♀; child of Albert Michel-Lévy; notable work Un chondre exceptionnel dans la météorite de Vigarano | [[geoloog]]<br/>''[[:d:Q13416354|mineraloog]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Versailles]] | | |- | [[:d:Q12398635|Q12398635]] | ''[[:d:Q12398635|Ramón Vigo Sambade]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | Hispaania poliitik | [[arst]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q988707|Cee]]'' | ''[[:d:Q988707|Cee]]'' | |- | [[:d:Q141567860|Q141567860]] | ''[[:d:Q141567860|Jesús Laguardia Fuertes]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene, Omanik, [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (†2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q11293375|Omanik]]''<br/>[[raamatukoguhoidja]] | [[Hispaania]] | | | |- | [[:d:Q141573846|Q141573846]] | ''[[:d:Q141573846|Fernando Vidarte]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | [[Eibar]] | [[Eibar]] | |- | [[:d:Q141582853|Q141582853]] | ''[[:d:Q141582853|Angela Stribling]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht, jazz singer, telesaatejuht (1967–2026) ♀ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q66314404|jazz singer]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Buffalo]] | | |- | [[:d:Q141589670|Q141589670]] | ''[[:d:Q141589670|Pasteur Davidson]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Togo|Togo]] [[Kantor|kantor]] (†2026) ♂ | [[kantor]] | [[Togo]] | | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q141592409|Q141592409]] | ''[[:d:Q141592409|Hamid Barrada]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Maroko|Maroko]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (1939–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Maroko]] | [[Tanger]] | | |- | [[:d:Q141611421|Q141611421]] | ''[[:d:Q141611421|James H. Rosenfield]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Diskor|diskor]] (1929–2026) ♂ | [[diskor]] | | | | |- | [[:d:Q141636692|Q141636692]] | ''[[:d:Q141636692|Skadi Lange]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Laulja|laulja]] (†2026) ♀ | [[laulja]] | | | | |- | [[:d:Q15140709|Q15140709]] | ''[[:d:Q15140709|Maksim Ovodenko]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | Venemaa insener | [[insener]] | [[Venemaa]] | [[Tšerkassõ]] | [[Samara]] | |- | [[:d:Q15935854|Q15935854]] | ''[[:d:Q15935854|Ian Hung]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]] [[Laulja|laulja]] (1976–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Briti Hongkong]]<br/>[[Hiina]] | [[Briti Hongkong]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q1708718|Q1708718]] | ''[[:d:Q1708718|Pedro Antônio Marchetti Fedalto]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Brasiilia|Brasiilia]] katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, auxiliary bishop, titular bishop (1926–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q946941|Rondinha]]'' | [[Curitiba]] | |- | [[:d:Q19376659|Q19376659]] | ''[[:d:Q19376659|Jørg-Fr. Ellertsen]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Norra|norralased]] [[Impressaario]], music executive (1932–2026) ♂ | [[Impressaario]]<br/>''[[:d:Q3089940|music executive]]'' | [[Norra]] | [[Bergen]] | | |- | [[:d:Q3161988|Q3161988]] | ''[[:d:Q3161988|Janine Boissard]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi VII ringkond|Pariisi 7. ringkond]] | | |- | [[:d:Q3384978|Q3384978]] | ''[[:d:Q3384978|Pierre Ferrazzi]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | [[Dijon]] | | |- | [[:d:Q3556766|Q3556766]] | ''[[:d:Q3556766|Vianney Piveteau]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] keeleteadlane (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[La Roche-sur-Yon]] | | |- | [[:d:Q39389400|Q39389400]] | ''[[:d:Q39389400|Vladimir Grigoryev]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]] (1929–2026) ♂; Honoured coach of the RSFSR, [[Eeskujuliku töö eest]] | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kanaš]] | [[Kanaš]] | |- | [[:d:Q4264069|Q4264069]] | ''[[:d:Q4264069|Guruh Sukarnoputra]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | Indoneesia poliitik | [[näitleja]]<br/>[[sotsialiit]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[poliitik]] | [[Indoneesia]] | [[Jakarta]] | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q5239070|Q5239070]] | ''[[:d:Q5239070|David Ring]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-10-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] motivational speaker, [[Misjonär|misjonär]] (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q15982858|motivational speaker]]''<br/>[[misjonär]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jonesboro]] | [[Nashville]] | |- | [[:d:Q5340753|Q5340753]] | ''[[:d:Q5340753|Eduardo Rodríguez Rodway]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Muusik|muusik]], [[Kitarrist|kitarrist]] (1945–2026) ♂; member of Los Payos, Triana | [[muusik]]<br/>[[kitarrist]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q957828|Triana]]'' | ''[[:d:Q5902963|Hospital Universitario Puerto Real]]'' | |- | [[:d:Q5770259|Q5770259]] | ''[[:d:Q5770259|Hirokazu Ueyonabaru]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-05-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Jaapan|Jaapan]] kergejõustiklane, wheelchair racer (1971–2026) ♂ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>''[[:d:Q51536424|wheelchair racer]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q61141471|Q61141471]] | ''[[:d:Q61141471|Karol Krzymiński]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Poola|poolakad]] teadlane, [[Keemik|keemik]] (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[keemik]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q7172687|Q7172687]] | ''[[:d:Q7172687|Peter Barrett]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Geoloog|geoloog]], emeriitprofessor (1940–2026) ♂; Polar Medal, Fellow of the Royal Society Te Apārangi, Marsden Medal, New Zealand Antarctic Medal | [[geoloog]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q200028|Hamilton]]'' | [[Christchurch]] | |- | [[:d:Q800042|Q800042]] | ''[[:d:Q800042|Bruno Musarò]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, Catholic bishop, titular archbishop, Apostolic Nuncio to Cuba, apostolic nuncio to Panama, apostolic nuncio to Madagascar, Apostolic Delegate to the Comoros, apostolic nuncio to Seychelles, Apostolic Nuncio to Mauritius, apostolic nuncio to Guatemala, apostolic nuncio to Peru, apostolic nuncio to Egypt, Apostolic Nuncio to Costa Rica (1948–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q52113|Andrano]]'' | ''[[:d:Q52214|Tricase]]'' | |- | [[:d:Q896835|Q896835]] | ''[[:d:Q896835|Bruno Kramm]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26<br/>2026-09-25 | Saksamaa muusik | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q3089940|music executive]]''<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[München]] | [[Granada]] | |- | [[:d:Q9320848|Q9320848]] | ''[[:d:Q9320848|Asami Yaguchi]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Jaapan|Jaapan]] seiyū (1979–2026) ♀ | ''[[:d:Q622807|seiyū]]'' | [[Jaapan]] | [[Saitama prefektuur]] | | |- | [[:d:Q95371018|Q95371018]] | ''[[:d:Q95371018|Ivo Říha]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | Kirjandusajaloolane, publitsist, [[Toimetaja|toimetaja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1975–2026) ♂ | ''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Opočno]] | | |- | [[:d:Q109491595|Q109491595]] | ''[[:d:Q109491595|Макавеева, Галина Александровна]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1936–2026) ♀ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q109494637|Q109494637]] | ''[[:d:Q109494637|Великдань, Николай Тимофеевич]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Venemaa|venelased]] person (1956–2026) ♂; member of Regional Parliament of Stavropol Krai | | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4426519|Советски Руно]]'' | | |- | [[:d:Q1125000|Q1125000]] | ''[[:d:Q1125000|László Kósa]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Ungari|Ungari]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], etnograaf, etnoloog (1942–2026) ♂; Széchenyi Prize; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]] | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q12347522|etnograaf]]''<br/>''[[:d:Q1371378|etnoloog]]'' | [[Ungari]] | [[Cegléd]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q130761901|Q130761901]] | ''[[:d:Q130761901|Hans Peter Fagagnini]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Šveits|Šveits]] politoloog (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Šveits]] | ''[[:d:Q69777|Gossau]]'' | | |- | [[:d:Q141042432|Q141042432]] | ''[[:d:Q141042432|Richard A. Manoogian]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene, executive, [[Tööstur|tööstur]] (1936–2026) ♂; member of The Henry Ford, Detroit Institute of Arts, Republican National Committee, Hands on Network, National Gallery of Art, Westfriedhof, Museum Trustee Association, American Alliance of Museums, Community Foundation for Southeast Michigan; child of Alex Manoogian | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q978044|executive]]''<br/>[[tööstur]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Detroit]] | | |- | [[:d:Q141568388|Q141568388]] | ''[[:d:Q141568388|Maria do Carmo Romão]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Assembly of the Republic (1937–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q3344655|Faro (city)]]'' | ''[[:d:Q3344655|Faro (city)]]'' | |- | [[:d:Q141574324|Q141574324]] | ''[[:d:Q141574324|José Costas Peón]]'' | data-sort-value="1971" | 1971 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1971–2026) ♂; member of Def Con Dos | [[laulja]]<br/>[[muusik]] | [[Hispaania]] | [[Vigo]] | [[Vigo]] | |- | [[:d:Q141600226|Q141600226]] | ''[[:d:Q141600226|Natálie Klaková]]'' | data-sort-value="2003" | 2003 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Artistic gymnast, iluvõimlemistreener (2003–2026) ♀; member of Sokol, Sokol Brno I | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''<br/>''[[:d:Q42331265|iluvõimlemistreener]]'' | | | | |- | [[:d:Q1510708|Q1510708]] | ''[[:d:Q1510708|Gerd Nauhaus]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1942–2026) ♂ | [[muusikateadlane]] | [[Saksamaa]] | [[Erfurt]] | [[Zwickau]] | |- | [[:d:Q16297341|Q16297341]] | ''[[:d:Q16297341|Carmen Aldunate]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Tšiili maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Tšiili]] | [[Viña del Mar]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q16727949|Q16727949]] | ''[[:d:Q16727949|Ram Govind Chaudhary]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | India poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q380075|advokaat]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q7180187|Ballia]]'' | [[Lucknow]] | |- | [[:d:Q18171772|Q18171772]] | ''[[:d:Q18171772|Karel Eduard Paar]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Tšehhi|Tšehhi]] person, Fürstgroßprior (1934–2026) ♂; child of Alfons Paar, Sophia von Schlitz genannt von Görtz | | [[Tšehhi]] | [[Praha]] | ''[[:d:Q12040652|Hospital of the Sisters of Mercy of St. Charles Borromeo]]'' | |- | [[:d:Q1823653|Q1823653]] | ''[[:d:Q1823653|Marinus Wagtmans]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] jalgrattasportlane, [[Sportlane|sportlane]] (1946–2026) ♂; Knight of the Order of Orange-Nassau | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''<br/>[[sportlane]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q2181249|Sint Willebrord]]'' | ''[[:d:Q2181249|Sint Willebrord]]'' | |- | [[:d:Q2178307|Q2178307]] | ''[[:d:Q2178307|Ryszard Lenczewski]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Poola|poolakad]] filmioperaator (fl. 1973–) (1948–2026) ♂; European Film Award for Best Cinematographer, Srebrny Medal „Zasłużony Kulturze Gloria Artis” | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q1293548|Miłków, Lower Silesian Voivodeship]]'' | | |- | [[:d:Q23940274|Q23940274]] | ''[[:d:Q23940274|Yamashita Saburō]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q106036149|Miyauchimura]]'' | | |- | [[:d:Q2547071|Q2547071]] | ''[[:d:Q2547071|Aleksey Kozlov]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Saksofonist|saksofonist]], džässmuusik, [[Helilooja|helilooja]], [[Arhitekt|arhitekt]], [[Klahvpillimängija|klahvpillimängija]], [[Näitleja|näitleja]], saatejuht, arranžeerija, [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], publitsist, raadiosaatejuht (1935–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], Moscow Prize for Literature and the Arts, Order For Merit in Culture and Art | [[saksofonist]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[arhitekt]]<br/>[[klahvpillimängija]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[proosakirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q28787131|Q28787131]] | ''[[:d:Q28787131|Juha Punta]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Soome|soomlased]] [[Poliitik|poliitik]], municipal councillor in Finland (1946–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q3103526|Q3103526]] | ''[[:d:Q3103526|Georges Taï Benson]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] telesaatejuht (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Elevandiluurannik]] | ''[[:d:Q493643|Treichville]]'' | ''[[:d:Q141483006|Institut de cardiologie d’Abidjan]]'' | |- | [[:d:Q324899|Q324899]] | ''[[:d:Q324899|Sidya Touré]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | poliitik, Guinea | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Guinea]] | ''[[:d:Q678980|Dimbokro]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q4194080|Q4194080]] | ''[[:d:Q4194080|Zosima]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Venemaa|venelased]] [[Diakon|diakon]], [[Peapiiskop|peapiiskop]], [[Iguumen]], [[Papp (vaimulik)|Eastern Orthodox priest]] (1950–2026) ♂; [[Sõpruse orden]], Order of St. Sergius of Radonezh 2nd class, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 2nd class | [[diakon]]<br/>[[peapiiskop]]<br/>[[Iguumen]]<br/>[[Papp (vaimulik)]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q2466344|Astrakhan District]]'' | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q42269455|Q42269455]] | ''[[:d:Q42269455|Jānis Dreiblats]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Person (1940–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q43033232|Q43033232]] | ''[[:d:Q43033232|Haider Ibrahim Ali]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Sudaan|Sudaan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik, [[Sotsioloog|sotsioloog]], Intellektuaal (1943–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q58968|Intellektuaal]]'' | [[Sudaan]] | ''[[:d:Q12191285|القرير]]'' | | |- | [[:d:Q461415|Q461415]] | ''[[:d:Q461415|Liu Huan]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Hiina laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hiina]] | [[Tianjin Shi]] | [[Shanghai]] | |- | [[:d:Q519425|Q519425]] | ''[[:d:Q519425|André Guy]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Bourg-en-Bresse]] | | |- | [[:d:Q5237149|Q5237149]] | ''[[:d:Q5237149|David Marsden]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Kanada|Kanada]] raadiosaatejuht, radio director (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q21234364|radio director]]'' | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q55103820|Q55103820]] | ''[[:d:Q55103820|Игорь Евгеньевич Синер]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kohtunik (sport)|kohtunik]], [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1960–2026) ♂ | [[Kohtunik (sport)|kohtunik]]<br/>[[jalgpallikohtunik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Omsk]] | [[Omsk]] | |- | [[:d:Q56695884|Q56695884]] | ''[[:d:Q56695884|Peter May]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Person (1951–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q5697987|Q5697987]] | ''[[:d:Q5697987|Antonio Canal]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Hispaania näitleja | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q5777083|Q5777083]] | ''[[:d:Q5777083|Rickard Günther]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Rootsi|rootslased]] teatrilavastaja (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Rootsi]] | | ''[[:d:Q21667369|Stockholms Oscar]]'' | |- | [[:d:Q5870133|Q5870133]] | ''[[:d:Q5870133|Ahmad Nateq Nuri]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Iraani poliitik | [[poliitik]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q5741410|Owzkola]]'' | | |- | [[:d:Q5927654|Q5927654]] | ''[[:d:Q5927654|Javier Delgado Barrio]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Magistraat|magistraat]], [[Jurist|jurist]], president of the Supreme Court of Spain, president of the General Council of the Judiciary, Magistrate of the Supreme Court of Spain (1932–2026) ♂; Grand Cross of the Order of St. Raymond of Peñafort, Grand Cross of the Cross of Military Merit with White Decoration, medal of the Order of Constitutional Merit; member of Constitutional Court of Spain | [[magistraat]]<br/>[[jurist]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q502975|Barbastro]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q59305069|Q59305069]] | ''[[:d:Q59305069|Konstantin Jakovlevitsj Motovilov]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1940–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q15379619|Лом-Комары]]'' | [[Novosibirsk]] | |- | [[:d:Q59359820|Q59359820]] | ''[[:d:Q59359820|Remo Calzona]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂ | [[insener]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Catanzaro]] | | |- | [[:d:Q6053873|Q6053873]] | ''[[:d:Q6053873|Oscar González Oro]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Argentina ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Argentina]]<br/>[[Uruguay]] | ''[[:d:Q44237|Mendoza]]'' | ''[[:d:Q56069|Punta del Este]]'' | |- | [[:d:Q6546719|Q6546719]] | ''[[:d:Q6546719|Zejnel Zejneli]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Serbia|Serbia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1950–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Serbia]] | ''[[:d:Q3298899|Brod (Dragash)]]'' | [[Subotica]] | |- | [[:d:Q7564499|Q7564499]] | ''[[:d:Q7564499|Soulis Markopoulos]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Kreeka|Kreeka]] korvpallur, korvpallitreener (fl. 1967–1978) (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Kreeka]] | [[Thessaloníki]] | [[Thessaloníki]] | |- | [[:d:Q88460223|Q88460223]] | ''[[:d:Q88460223|Aquilino Polaino-Lorente]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Psühhiaater|psühhiaater]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Arst|arst]], professor (1945–2026) ♂ | [[psühhiaater]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[arst]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q518339|Cazorla]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q100748832|Q100748832]] | ''[[:d:Q100748832|Roy Belliveau]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1086276|Irvington]]'' | ''[[:d:Q6487294|Lanoka Harbor]]'' | |- | [[:d:Q10363401|Q10363401]] | ''[[:d:Q10363401|Roberto Müller]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Brasiilia laulja | [[laulja]] | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q112316540|Q112316540]] | ''[[:d:Q112316540|Thanasis Papagiannis]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q15078243|Magoulítsa]]'' | [[Vólos]] | |- | [[:d:Q115017402|Q115017402]] | ''[[:d:Q115017402|Klaus Albrectsen]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] joonistaja, editorial cartoonist (1932–2026) ♂; LO's kulturpris, LO:s kulturpris | ''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>''[[:d:Q3024627|editorial cartoonist]]'' | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q11598835|Q11598835]] | ''[[:d:Q11598835|Isao Takeuchi]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | [[Tottori]] | [[Tottori]] | |- | [[:d:Q11967197|Q11967197]] | ''[[:d:Q11967197|Ellen Belsom]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | | [[Bodø vald]] | ''[[:d:Q1781270|Bodin Church]]'' |- | [[:d:Q12298307|Q12298307]] | ''[[:d:Q12298307|Hristo Iliev-Charli]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Bulgaaria näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q12315195|Q12315195]] | ''[[:d:Q12315195|Hanne Stensgaard]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Näitleja|näitleja]] (1953–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Aarhus|Århus]] | | |- | [[:d:Q12320666|Q12320666]] | ''[[:d:Q12320666|Jytte Krag-Juel-Vind-Frijs]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] person, mayor of Højreby Municipality (1950–2026) ♀; spouse of Mogens greve Krag-Juel-Vind-Frijs | | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q125808191|Q125808191]] | ''[[:d:Q125808191|Andor Nyerges]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Ungari|Ungari]] mäeinsener, [[Maamõõtja]], munitsipaalpoliitik, political activist, municipal representative in Hungary (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q18524075|mäeinsener]]''<br/>[[Maamõõtja]]<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q693127|Bekölce]]'' | | |- | [[:d:Q1288748|Q1288748]] | ''[[:d:Q1288748|Eduard Hitzberger]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Šveits|Šveits]] [[Kokk|kokk]], non-fiction writer (1955–2026) ♂ | [[kokk]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | [[Šveits]] | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] | | |- | [[:d:Q13025544|Q13025544]] | ''[[:d:Q13025544|Pieak Poster]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1932–2026) ♂ | [[filmirežissöör]] | | | | |- | [[:d:Q136857020|Q136857020]] | ''[[:d:Q136857020|Cecilia Boisier]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Kunstnik|kunstnik]] (1943–2026) ♀ | [[kunstnik]] | | [[Santiago]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q141545854|Q141545854]] | ''[[:d:Q141545854|Sjamsul Kahar]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1945–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q26758439|Sigli]]'' | | |- | [[:d:Q141559355|Q141559355]] | ''[[:d:Q141559355|Constantin Dinu Cojocaru]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Rumeenia|Rumeenia]] käsipallitreener (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q13365201|käsipallitreener]]'' | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q12149307|Runcu]]'' | [[Bukarest]] | |- | [[:d:Q141591674|Q141591674]] | ''[[:d:Q141591674|Boris Sakač]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | IT specialist (1945–2026) ♂; member of [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] | ''[[:d:Q84562103|IT specialist]]'' | | [[Zagreb]] | [[Zagreb]] | [[Mirogoj]] |- | [[:d:Q141594501|Q141594501]] | ''[[:d:Q141594501|Shirley Alabaster]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kooliõpetaja, health activist (1931–2026) ♀; Queen's Service Medal; spouse of Jack Alabaster | ''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q96036530|health activist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q2058593|Alexandra]]'' | |- | [[:d:Q141629426|Q141629426]] | ''[[:d:Q141629426|J. Richard Wuest]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Apteeker|farmatseut]] (1937–2026) ♂ | [[Apteeker|farmatseut]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q1470383|Q1470383]] | ''[[:d:Q1470383|Ricardo Ernesto Centellas Guzmán]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Boliivia katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Boliivia]] | [[Chuquisaca departemang]] | ''[[:d:Q35246|Oruro]]'' | |- | [[:d:Q16130471|Q16130471]] | ''[[:d:Q16130471|Yosi Silman]]'' | data-sort-value="1960" | 1960<br/>1959 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Iisraeli poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ohvitser]] | [[Iisrael]] | [[Iisrael]] | | |- | [[:d:Q16675030|Q16675030]] | ''[[:d:Q16675030|Yuriy Matsevity]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]], [[NSV Liidu riiklik preemia]], State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honored Scientist of Ukraine, Vürst Jaroslav Targa V järgu orden; member of [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] | [[füüsik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Brjanka]] | | |- | [[:d:Q18987257|Q18987257]] | ''[[:d:Q18987257|Akhtar Hossain]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Bangladesh|Bangladesh]]-[[Briti India|briti india]]-[[Pakistan|pakistan]] lastekirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]] (1945–2026) ♂; Bangla Academy Literary Award | ''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Bangladesh]]<br/>[[Briti India]]<br/>[[Pakistan]] | ''[[:d:Q2093361|Natore District]]'' | [[Dhaka]] | |- | [[:d:Q1934319|Q1934319]] | ''[[:d:Q1934319|Milan Panić]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | filantroop, Jugoslaavia Kuningriik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]''<br/>[[ettevõtja]] | [[Jugoslaavia Kuningriik]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]]<br/>''[[:d:Q838261|Federal Republic of Yugoslavia]]''<br/>[[Serbia]] | [[Belgrad]] | [[Pasadena]] | |- | [[:d:Q23304365|Q23304365]] | ''[[:d:Q23304365|Chhotelal Verma]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | ''[[:d:Q606343|Agra district]]''<br/>[[Uttar Pradesh]]<br/>[[India]] | ''[[:d:Q278204|Noida]]''<br/>[[Uttar Pradesh]]<br/>[[India]] | |- | [[:d:Q240896|Q240896]] | [[Marina Vlady]] | data-sort-value="1938" | 1938-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulja|laulja]], filminäitleja, [[Skulptor|skulptor]], [[Koomik|koomik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]] (fl. 1949–2018) (1938–2026) ♀; Cannes Film Festival Award for Best Actress, Puškini medal, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Prix Suzanne Bianchetti, Étoile de cristal, Prix Reconnaissance des cinéphiles, [[Ordre des Arts et des Lettres|Prantsusmaa kunstide ja kirjanduse orden]]; child of Militsa Envald; spouse of [[Vladimir Võssotski]], [[Robert Hossein]], Jean-Claude Brouillet; notable work Toi, le venin, La Princesse de Clèves, The Conjugal Bed, Two or Three Things I Know About Her, Let Joy Reign Supreme | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[skulptor]]<br/>[[koomik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[proosakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Clichy vald|Clichy]] | | |- | [[:d:Q3318427|Q3318427]] | ''[[:d:Q3318427|Mohammed Benchicou]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Alžeeria ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Alžeeria]] | ''[[:d:Q48468|Miliana]]'' | | |- | [[:d:Q4313877|Q4313877]] | ''[[:d:Q4313877|Rif Nasibullin]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] dialektoloog, keeleteadlane (1936–2026) ♂; Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation | ''[[:d:Q16880249|dialektoloog]]''<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4738541|Chetyrman]]'' | | |- | [[:d:Q6104669|Q6104669]] | ''[[:d:Q6104669|Reinaldo Sánchez Olivares]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Tšiili poliitik | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Tšiili]] | [[Viña del Mar]] | | |- | [[:d:Q6220237|Q6220237]] | ''[[:d:Q6220237|John Baer]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Ameerika Ühendriikide ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Harrisburg]] | ''[[:d:Q1181128|New Cumberland]]'' | |- | [[:d:Q6280251|Q6280251]] | ''[[:d:Q6280251|Josef Wallnig]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Austria|Austria]] [[Dirigent|dirigent]], muusikapedagoog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kapellmeister|kapellmeister]], [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]] (1946–2026) ♂; member of [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] | [[dirigent]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kapellmeister]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Austria]] | [[Salzburg]] | [[Salzburg]] | |- | [[:d:Q65594050|Q65594050]] | ''[[:d:Q65594050|Ludwig Zimmermann]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Poliitik|poliitik]] (1938–2026) ♂ | [[poliitik]] | | ''[[:d:Q112162802|Baustetten]]'' | | |- | [[:d:Q657207|Q657207]] | ''[[:d:Q657207|Peter Nogly]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksamaa]] | [[Travemünde]] | | |- | [[:d:Q6883638|Q6883638]] | ''[[:d:Q6883638|Jacob Goldwasser]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Iisraeli stsenarist ja filmirežissöör | [[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q6915956|Q6915956]] | ''[[:d:Q6915956|Moses Tay]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Singapur|Singapur]] anglikaani preester, [[Piiskop|piiskop]] (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]''<br/>[[piiskop]] | [[Singapur]] | [[Malaisia]] | | |- | [[:d:Q6941353|Q6941353]] | ''[[:d:Q6941353|Mushtaq Khan]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | India näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[koomik]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q625392|Baihar]]'' | [[Mumbai]] | |- | [[:d:Q6997275|Q6997275]] | ''[[:d:Q6997275|Menashe Raz]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Iisraeli ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q921505|Gedera]]'' | | |- | [[:d:Q7044074|Q7044074]] | ''[[:d:Q7044074|Yehudah Aṭlas]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], literary theorist, [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1962–) (1937–2026) ♂; Prime Minister's Prize for Hebrew Literary Works, Ze'ev Prize | [[ajakirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q15962340|literary theorist]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q2777437|Ein Iron]]'' | | |- | [[:d:Q826063|Q826063]] | ''[[:d:Q826063|Bernhard Töpper]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Saksamaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[jurist]] | [[Saksamaa]] | [[Wrocław]] | | |- | [[:d:Q9074648|Q9074648]] | ''[[:d:Q9074648|You Benchang]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Hiina näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | [[Taizhou]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q111363818|Q111363818]] | ''[[:d:Q111363818|José Luis Armada Castro]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], raamatukaupmees, mayor of Cariño (1953–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q998550|raamatukaupmees]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1403988|Cariño]]'' | | |- | [[:d:Q113116127|Q113116127]] | ''[[:d:Q113116127|Julia Wallach]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1925–2026) ♀ | | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XII ringkond|Pariisi 12. ringkond]] | | |- | [[:d:Q113812265|Q113812265]] | ''[[:d:Q113812265|Felice Scalia]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] katoliku preester, Catholic theologian, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Teoloog|teoloog]] (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[teoloog]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q11649211|Q11649211]] | ''[[:d:Q11649211|Yoshio Suzuki]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Helilooja|helilooja]], [[Bassist|bassist]], [[Pianist|pianist]], [[Muusik|muusik]] (fl. 1967–) (1946–2026) ♂; Fumio Nanri Award | [[helilooja]]<br/>[[bassist]]<br/>[[pianist]]<br/>[[muusik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q6416837|Kisofukushima]]'' | [[Kokubunji]] | |- | [[:d:Q1178617|Q1178617]] | ''[[:d:Q1178617|György Molnár]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Ungari filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q11890422|Q11890422]] | ''[[:d:Q11890422|Reijo Pitkäranta]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Soome|soomlased]] [[Dotsent|dotsent]], latinist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; Knight First Class of the Order of the Lion of Finland; member of Academia Latinitati Fovendae | [[dotsent]]<br/>''[[:d:Q17598791|latinist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Soome]] | [[Ilmajoki vald|Ilmajoki]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q1223382|Q1223382]] | ''[[:d:Q1223382|Maurice de Germiny]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] katoliku preester, katoliku diakon, Catholic bishop, diocesan bishop, [[Direktor|direktor]] (1939–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler; member of Académie catholique de France; child of Georges Le Bègue de Germiny | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q25393460|katoliku diakon]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q640153|Saint-Maurice-du-Désert]]'' | ''[[:d:Q28731586|La Ferté Macé]]'' | |- | [[:d:Q131372586|Q131372586]] | ''[[:d:Q131372586|Philipp Köker]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Õppejõud|õppejõud]], politoloog (†2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q141623814|Q141623814]] | ''[[:d:Q141623814|Cathy Downes]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, õpetlane (†2026) ♀ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q1542510|Q1542510]] | ''[[:d:Q1542510|Hans-Jörg Neuschäfer]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Saksamaa|sakslased]] kirjandusteadlane, Romanist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1933–2026) ♂; Augsburg University Prize for Spain, Portugal and Latin American Studies; member of Royal Spanish Academy | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q2504617|Romanist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Worms]] | ''[[:d:Q490066|Angermünde]]'' | |- | [[:d:Q15732956|Q15732956]] | ''[[:d:Q15732956|Adelheid Ehmke]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Hannover]] | ''[[:d:Q478527|Ralingen]]'' | |- | [[:d:Q16226665|Q16226665]] | ''[[:d:Q16226665|Lawrence Tanter]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Diktor|diktor]], [[Diskor|diskor]], sports announcer, korvpallur (1947–2026) ♂ | [[diktor]]<br/>[[diskor]]<br/>''[[:d:Q73267024|sports announcer]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q20507084|Q20507084]] | ''[[:d:Q20507084|Vahagn Grigorian]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Armeenia|Armeenia]] [[Tõlkija|tõlkija]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]] (1942–2026) ♂; Khorenatsi medal; member of Writers Union of Armenia; child of Vahan Grigoryan | [[tõlkija]]<br/>[[proosakirjanik]] | [[Armeenia]] | [[Jerevan]] | | |- | [[:d:Q2183254|Q2183254]] | ''[[:d:Q2183254|Cyril Hilsum]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-05-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Suurbritannia füüsik | [[füüsik]]<br/>[[insener]]<br/>[[elektriinsener]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q3286763|Q3286763]] | ''[[:d:Q3286763|Manuel Boix Álvarez]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], [[Graafik (kunstnik)|graafik]], [[Illustreerija|illustraator]] (1942–2026) ♂; National Award for Plastic Arts | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q2044406|L'Alcúdia]]'' | ''[[:d:Q2044406|L'Alcúdia]]'' | |- | [[:d:Q3380029|Q3380029]] | ''[[:d:Q3380029|Philippe Huet]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]], deputy editor (1942–2026) ♂; Grand prix de littérature policière, prix Lévarey-Lévesque; spouse of Élizabeth Coquart | [[ajakirjanik]]<br/>[[peatoimetaja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Le Havre]] | [[Le Havre]] | |- | [[:d:Q34616993|Q34616993]] | ''[[:d:Q34616993|Suresh Raj Sharma]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Nepal|Nepal]] [[Keemik|keemik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Professor|professor]], [[Rektor|rektor]] (1940–2026) ♂; honorary doctor of the Norwegian University of Science and Technology | [[keemik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[professor]] | [[Nepal]] | | | |- | [[:d:Q368561|Q368561]] | ''[[:d:Q368561|Bob Pettit]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (fl. 1954–1965) (1932–2026) ♂; NBA Most Valuable Player Award, NBA All-Star Game Kobe Bryant Most Valuable Player Award, NBA Rookie of the Year Award, All-NBA Team | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Baton Rouge]] | ''[[:d:Q126661|Metairie]]'' | |- | [[:d:Q4429434|Q4429434]] | ''[[:d:Q4429434|Sergey Sosedov]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], muusikakriitik, [[Kohtunik (sport)|kohtunik]], [[Stsenarist|stsenarist]], toimetaja, telesaatejuht, saatejuht (fl. 1989–2026) (1968–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]''<br/>[[Kohtunik (sport)|kohtunik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Nerjungri]] | [[Perepetšino kalmistu]] |- | [[:d:Q4495968|Q4495968]] | ''[[:d:Q4495968|Viktor Kharlamov]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-05-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]], People's Deputy of Ukraine (1952–2026) ♂; member of National Union of Journalists of Ukraine | [[poliitik]] | [[Ukraina]] | [[Tšõstjakove]] | | |- | [[:d:Q47532481|Q47532481]] | ''[[:d:Q47532481|Vladimir Farkas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Teadlane (1941–2026) ♂; member of Učená spoločnosť Slovenska; spouse of Etela Farkašová | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | ''[[:d:Q610780|Bingula]]'' | | |- | [[:d:Q64667896|Q64667896]] | ''[[:d:Q64667896|Savithri Sreedharan]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | India näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q7562753|Q7562753]] | ''[[:d:Q7562753|Soorya Krishnamoorthy]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Stsenarist|stsenarist]], [[Insener|insener]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1947–2026) ♂; Kalaimamani | [[stsenarist]]<br/>[[insener]]<br/>[[kunstnik]] | | ''[[:d:Q1353354|Kottayam district]]'' | [[Thiruvananthapuram]] | |- | [[:d:Q75889154|Q75889154]] | ''[[:d:Q75889154|James Christopher Stevenson-Hamilton, 17th of Fairholm]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Person (1933–2026) ♂; child of James Stevenson-Hamilton, Hilda Stevenson-Hamilton; spouse of Jennifer Mary Habershon | | | | | |- | [[:d:Q7943783|Q7943783]] | ''[[:d:Q7943783|Vyacheslav Dolgov]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Venemaa|venelased]] [[Diplomaat|diplomaat]], Ambassador Extraordinary and Plenipotentiary of the Russian Federation to the Republic of Belarus, ambassador of Russia to Australia, ambassador of Russia to Kazakhstan (1937–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[Austuse märk]], [[Sõpruse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk | [[diplomaat]] | [[Venemaa]] | [[Brjansk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q95769502|Q95769502]] | ''[[:d:Q95769502|Bob Ziegenbalg]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, [[Lavastaja|režissöör]] (1955–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | | [[Alam-Frangimaa ringkond|Alam-Frangimaa]] | | |- | [[:d:Q10310612|Q10310612]] | ''[[:d:Q10310612|José Viale Moutinho]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Portugali kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[tõlkija]] | [[Portugal]] | [[Funchal]] | | |- | [[:d:Q12287102|Q12287102]] | ''[[:d:Q12287102|Mihail Meltev]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1954–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q405440|Topolovgrad]]'' | | |- | [[:d:Q124407044|Q124407044]] | ''[[:d:Q124407044|Walter Osswald]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Portugal|Portugal]] [[Keemik|keemik]] (1928–2026) ♂ | [[keemik]] | [[Portugal]] | [[Porto]] | [[Porto]] | |- | [[:d:Q124651933|Q124651933]] | ''[[:d:Q124651933|Koffi Gomez]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Togo|Togo]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1941–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[Togo]] | [[Lomé]] | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q130405877|Q130405877]] | ''[[:d:Q130405877|Alejandro Santiago]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Mehhiko laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | [[Cuernavaca]] | |- | [[:d:Q130770879|Q130770879]] | ''[[:d:Q130770879|Heinz Piesik]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Filoloog|filoloog]] (1934–2026) ♂ | [[filoloog]] | | | | |- | [[:d:Q132551251|Q132551251]] | ''[[:d:Q132551251|Яўген Сямёнавіч Паплаўскі]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1947–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q132918341|Q132918341]] | ''[[:d:Q132918341|Joshua Cassara]]'' | data-sort-value="1980" | 1980 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] penciller, inker, comics colorist, kujutav kunstnik, [[Illustreerija|illustraator]], koomiksikunstnik (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q17098559|penciller]]''<br/>''[[:d:Q1153051|inker]]''<br/>''[[:d:Q59587410|comics colorist]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q1343433|Q1343433]] | ''[[:d:Q1343433|Enno Thümler]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Brake]] | | |- | [[:d:Q141555080|Q141555080]] | ''[[:d:Q141555080|Claudius Hawmmond]]'' | No/unknown value | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Filminäitleja, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Ettevõtja|ettevõtja]] (†2026) ♂ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[ettevõtja]] | No/unknown value | No/unknown value | | |- | [[:d:Q141560269|Q141560269]] | ''[[:d:Q141560269|Albert Spiess]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Äriinimene, car collector (†2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q136698459|car collector]]'' | | | | |- | [[:d:Q15714141|Q15714141]] | ''[[:d:Q15714141|Bernard Brizay]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajakirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1055925|Mont-Saint-Aignan]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q16722070|Q16722070]] | ''[[:d:Q16722070|Ivan Khlanta]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Folklorist|folklorist]] (1941–2026) ♂; Honored Art Worker of Ukraine; member of National Union of Journalists of Ukraine | [[folklorist]] | | ''[[:d:Q277164|Khust Raion]]'' | | |- | [[:d:Q1716970|Q1716970]] | ''[[:d:Q1716970|Kevin Williams]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pornonäitleja (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q488111|pornonäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Santa Clara]] | [[San Diego]] | |- | [[:d:Q2161258|Q2161258]] | ''[[:d:Q2161258|Rodolphe]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] comics writer, [[Kirjanik|kirjanik]], toimetaja, kirjanduskriitik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂; prix Jacques-Lob | ''[[:d:Q11892507|comics writer]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q212566|Bois-Colombes]]'' | ''[[:d:Q174002|Colombes]]'' | |- | [[:d:Q2863095|Q2863095]] | ''[[:d:Q2863095|Arnaud Denis]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | [[Namur]] | |- | [[:d:Q30301204|Q30301204]] | ''[[:d:Q30301204|Mario-Philippe Losembe Batwanyele]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Kongo poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | [[Kisangani]] | [[Kinshasa]] | |- | [[:d:Q3189605|Q3189605]] | ''[[:d:Q3189605|Sjoerd Kuyper]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], lastekirjanik (1952–2026) ♂; Kuldne krihvel, Hõbedane Krihvel, Theo Thijsen Award, Jenny Smelik-Kiggen Prize, Kiddo Leespluim, Staatsprijs voor kinder- en jeugdliteratuur, Officer of the Order of Orange-Nassau, Glazen Globe; notable work De duik | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | ''[[:d:Q9901|Bergen]]'' | |- | [[:d:Q3265599|Q3265599]] | ''[[:d:Q3265599|Lucien Lazare]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q23833535|French resistance fighter]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[õpetaja]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Iisrael]] | [[Strasbourg]] | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q3934494|Q3934494]] | ''[[:d:Q3934494|Riccardo Innocenti]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q39905|Ardenno]]'' | [[Perugia]] | |- | [[:d:Q4734289|Q4734289]] | ''[[:d:Q4734289|Alojzy Lysko]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Poola poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[jurist]] | [[Poola]] | [[Bojszowy]] | | |- | [[:d:Q5235103|Q5235103]] | ''[[:d:Q5235103|David Hollister]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kalamazoo]] | | |- | [[:d:Q6153739|Q6153739]] | ''[[:d:Q6153739|Tulio Crespi]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Argentina|Argentina]] [[Disainer|disainer]], äriinimene, racing automobile driver (1938–2026) ♂; Outstanding Citizen of Buenos Aires | [[disainer]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q2365352|Balcarce]]'' | |- | [[:d:Q64007256|Q64007256]] | ''[[:d:Q64007256|Barry Pateman]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Toimetaja|toimetaja]], independent scholar (1952–2026) ♂ | [[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q267640|independent scholar]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q65030355|Q65030355]] | ''[[:d:Q65030355|John Mace]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Chief of Defence Force (1932–2026) ♂; Knight Commander of the Order of the British Empire, Companion of the Order of the Bath | [[sõjaväelane]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q724923|Ashburton]]'' | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q65952324|Q65952324]] | ''[[:d:Q65952324|Maria Petca Poptean]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Laulja|laulja]] (1954–2026) ♀; member of Ansamblul Oașul | [[laulja]] | [[Rumeenia]] | | [[Satu Mare]] | |- | [[:d:Q6677678|Q6677678]] | ''[[:d:Q6677678|Tamás Szabó]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Rumeenia fotograaf | [[fotograaf]] | [[Rumeenia]] | [[Arad]] | [[Cluj-Napoca]] | |- | [[:d:Q6767403|Q6767403]] | ''[[:d:Q6767403|Mark Doyle]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Suurbritannia ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q738449|Q738449]] | ''[[:d:Q738449|George N. Gillett, Jr.]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], NASCAR team owner, Chairman of Liverpool F.C. (1938–2026) ♂ | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q17614049|NASCAR team owner]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Eau Claire]] | [[Denver]] | |- | [[:d:Q8068646|Q8068646]] | ''[[:d:Q8068646|Zeke Moore]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-12-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1943–2026) ♂; member of Kappa Alpha Psi | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q79718|Tuskegee]]'' | [[Houston]] | |- | [[:d:Q8075004|Q8075004]] | ''[[:d:Q8075004|Zuenir Ventura]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Brasiilia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1756032|Além Paraíba]]'' | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q93433728|Q93433728]] | ''[[:d:Q93433728|Alfonso Carlos Saiz Valdivielso]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]], bullfighting critic, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1940–2026) ♂; member of El Sitio, Real Academia de Bellas Artes de San Fernando, [[Kuninglik Moraali- ja Poliitikateaduste Akadeemia]] | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q33213700|bullfighting critic]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Bilbao]] | [[Bilbao]] | |- | [[:d:Q94997730|Q94997730]] | ''[[:d:Q94997730|Viktor Borodin]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], [[Rahvaesindaja|rahvaesindaja]], riigiduuma liige, [[Parlamendiliige|parlamendiliige]] (1950–2026) ♂; member of 1st State Duma of the Russian Federation | [[poliitik]]<br/>[[rahvaesindaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4336782|Orlovka]]'' | | |- | [[:d:Q100925690|Q100925690]] | ''[[:d:Q100925690|Chris Spatola]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-01-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1979–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q108974|Q108974]] | ''[[:d:Q108974|Jochen Fahrenberg]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1937–2026) ♂ | [[psühholoog]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q112457974|Q112457974]] | ''[[:d:Q112457974|Göran Sluiter]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Professor|professor]] (1970–2026) ♂ | [[professor]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q23814173|Kampen]]'' | | |- | [[:d:Q11384271|Q11384271]] | ''[[:d:Q11384271|Shin Satō]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Jaapani helilooja | [[helilooja]] | [[Jaapan]] | [[Mito]] | | |- | [[:d:Q115356966|Q115356966]] | ''[[:d:Q115356966|Antoni Tarabini-Castellani Cabot]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1940–2026) ♂; Medalla d'Or de la Ciutat de Palma | [[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Hispaania]] | [[Palma|Palma de Mallorca]] | | |- | [[:d:Q12026188|Q12026188]] | ''[[:d:Q12026188|Josef Kalbáč]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Poliitik|poliitik]], [[Agronoom|agronoom]], collector of folk music, [[Ametnik|ametnik]], Member of the Senate of the Parliament of the Czech Republic (1940–2026) ♂; Medal Za Zasługi | [[poliitik]]<br/>[[agronoom]]<br/>''[[:d:Q25162544|collector of folk music]]''<br/>[[ametnik]] | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q1194474|Třebohostice]]'' | | |- | [[:d:Q12078250|Q12078250]] | ''[[:d:Q12078250|Oleksandr Andreikiv]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Teadlane|teadlane]] (1942–2026) ♂; State Prize of Ukrainian SSR in Science and Technology, [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]]; member of [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], Shevchenko Scientific Society | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q1026915|Melnytsia-Podilska]]'' | [[Lviv]] | |- | [[:d:Q141527171|Q141527171]] | ''[[:d:Q141527171|Ibrahim Al-Madani]]'' | data-sort-value="1974" | 1974 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] muessin (1974–2026) ♂ | ''[[:d:Q239718|muessin]]'' | [[Saudi Araabia]] | [[Mediina]] | | |- | [[:d:Q141534035|Q141534035]] | ''[[:d:Q141534035|Alyette Debray-Mauduy]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1969–2026) ♀ | [[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q644398|Pont de la Concorde]]'' | |- | [[:d:Q15970648|Q15970648]] | ''[[:d:Q15970648|Jean-Paul Desprat]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[jurist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q201348|Drancy]]'' | [[Pariis]] | ''[[:d:Q110330135|cimetière de Saint-Parthem (D42)]]'' |- | [[:d:Q16940640|Q16940640]] | ''[[:d:Q16940640|Rick Sollo]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Brasiilia laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1801517|Monte do Carmo]]'' | ''[[:d:Q1646925|Urubici]]'' | |- | [[:d:Q1703902|Q1703902]] | ''[[:d:Q1703902|Jorge Palma]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Portugali muusik | [[laulja]]<br/>[[pianist]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q17364409|Q17364409]] | ''[[:d:Q17364409|Marcos Ordóñez]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Hispaania kirjanik | ''[[:d:Q17337766|teatrikriitik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[proosakirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q20466423|Q20466423]] | ''[[:d:Q20466423|Yahya Lampong]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Malaisia poliitik | [[poliitik]] | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q989407|Kinarut]]'' | ''[[:d:Q259097|Ampang]]'' | |- | [[:d:Q23639168|Q23639168]] | ''[[:d:Q23639168|Colin Jamieson]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1948–2026) ♂ | [[laulukirjutaja]] | [[Suurbritannia]] | [[Glasgow]] | | |- | [[:d:Q24874719|Q24874719]] | ''[[:d:Q24874719|Megumu Morohashi]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Jaapan|Jaapan]] keirin cyclist (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q11598573|keirin cyclist]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q571051|Tsubame]]'' | [[Nara]] | |- | [[:d:Q26776890|Q26776890]] | ''[[:d:Q26776890|Ichaki Gajdarbekow]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] maadleja (fl. 1966–1980) (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q2312752|Vedeno]]'' | [[Mahhatškala]] | |- | [[:d:Q2939293|Q2939293]] | ''[[:d:Q2939293|Carlos Alonso]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Argentina|Argentina]] joonistaja, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1929–2026) ♂; Konex Award, Premio Nacional a la Trayectoria Artística | ''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2290708|Tunuyán]]'' | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | |- | [[:d:Q30123180|Q30123180]] | ''[[:d:Q30123180|Mithu Mukherjee]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | India näitleja | [[näitleja]] | [[India]] | [[Kolkata]] | ''[[:d:Q4959103|Breach Candy Hospital]]'' | |- | [[:d:Q401634|Q401634]] | ''[[:d:Q401634|Prince Ahmed bin Rashid of Dubai]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraadid]] [[Poliitik|poliitik]] (1956–2026) ♂; member of Dubai Police Force; child of Rashid bin Saeed Al Maktoum, Latifa bint Hamdan bin Zayed Al Nahyan | [[poliitik]] | [[Araabia Ühendemiraadid]] | ''[[:d:Q140673|Bur Dubai]]'' | ''[[:d:Q140673|Bur Dubai]]'' | |- | [[:d:Q47471951|Q47471951]] | ''[[:d:Q47471951|Michael Hasselbach]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Sõudja|sõudja]] (1969–2026) ♂ | [[sõudja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q51579678|Q51579678]] | ''[[:d:Q51579678|Justo González Ballesta]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Arst|arst]], [[Poliitik|poliitik]], mayor of Mos (1951–2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Lugo]] | [[Vigo]] | |- | [[:d:Q543548|Q543548]] | ''[[:d:Q543548|Angry Anderson]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Laulja|laulja]], filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Muusik|muusik]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1971–) (1947–2026) ♂; Member of the Order of Australia; member of Rose Tattoo | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[näitleja]] | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q5956257|Q5956257]] | ''[[:d:Q5956257|Sirous EbrahimZadeh]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Iraani kunstnik | [[näitleja]] | [[Iraan]] | [[Ardabīl]] | | |- | [[:d:Q6093893|Q6093893]] | ''[[:d:Q6093893|Burhan Özfatura]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Türgi poliitik | [[poliitik]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q719537|Mustafakemalpaşa district]]'' | ''[[:d:Q30254024|Dokuz Eylül University Hospital]]'' | ''[[:d:Q116875315|Paşaköprü Cemetery]]'' |- | [[:d:Q66777033|Q66777033]] | ''[[:d:Q66777033|Ciriaco Gato Jr.]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Filipiinide poliitik | [[poliitik]] | [[Filipiinid]] | | | |- | [[:d:Q677729|Q677729]] | ''[[:d:Q677729|Sergio Carpanesi]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Itaalia jalgpallikoondise ründaja | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Itaalia]] | [[La Spezia]] | [[Firenze]] | |- | [[:d:Q6925992|Q6925992]] | ''[[:d:Q6925992|Mousa Shubairi Zanjani]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] [[Ulama]], Islamic jurist, [[Õpetaja|õpetaja]] (1928–2026) ♂ | [[Ulama]]<br/>''[[:d:Q1999841|Islamic jurist]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | [[Qom]] | [[Qom]] | |- | [[:d:Q7182432|Q7182432]] | ''[[:d:Q7182432|Phil Spence]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallitreener, korvpallur (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Raleigh]] | | |- | [[:d:Q7704294|Q7704294]] | ''[[:d:Q7704294|Terry Denton]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Illustreerija|illustraator]], lastekirjanik (1950–2026) ♂ | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | ''[[:d:Q6913013|Mornington]]'' | |- | [[:d:Q9343176|Q9343176]] | ''[[:d:Q9343176|Stanisław Szelc]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Poola|poolakad]] filminäitleja, satirist (1943–2026) ♂; Medal for Merit to Culture; member of Kabaret Elita | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q9334029|satirist]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q18408695|Prohladnoye]]'' | | |- | [[:d:Q973030|Q973030]] | ''[[:d:Q973030|Dadeus Grings]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, diocesan bishop, coadjutor archbishop, apostolic administrator (1936–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q983710|Nova Petrópolis]]'' | ''[[:d:Q694822|Gravataí]]'' | |- | [[:d:Q102431752|Q102431752]] | ''[[:d:Q102431752|Leslie Banks-Sills]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Mehaanikainsener (†2026) ♀ | ''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]'' | | | | |- | [[:d:Q109436194|Q109436194]] | ''[[:d:Q109436194|Presley Gerber]]'' | data-sort-value="1999" | 1999-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Modell|modell]], amateur photographer (1999–2026) ♂; child of Rande Gerber, [[Cindy Crawford]] | [[modell]]<br/>''[[:d:Q21694268|amateur photographer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q109490433|Q109490433]] | ''[[:d:Q109490433|Grigoriy Ponomarev]]'' | data-sort-value="1995" | 1995-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Venemaa|venelased]] sportlik vabavõitleja (1995–2026) ♂ | ''[[:d:Q11607585|sportlik vabavõitleja]]'' | [[Venemaa]] | [[Kemerovo]] | [[Ulan-Ude]] | [[Novokuznetsk]] |- | [[:d:Q113782557|Q113782557]] | ''[[:d:Q113782557|Claudia Steckelberg]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Saksamaa|sakslased]] sot­siaaltöötaja, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (†2026) ♀ | ''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q113795387|Q113795387]] | ''[[:d:Q113795387|Berit Hildebrandt]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (fl. 2007–) (†2026) ♀ | [[ajaloolane]] | | | | |- | [[:d:Q116407906|Q116407906]] | ''[[:d:Q116407906|Michael Beard]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, hematologist (1932–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit, Fellow of the Royal Australasian College of Physicians, Fellow of the Royal College of Physicians of Edinburgh, Fellow of the Royal College of Pathologists; spouse of Joy Monteath | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3144914|hematologist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q67442940|Essex]]'' | | |- | [[:d:Q121826490|Q121826490]] | ''[[:d:Q121826490|Darya Frolova]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], [[Näitleja|näitleja]], [[Tõlkija|tõlkija]], dublaažirežissöör (fl. 1988–2026) (1974–2026) ♀; child of Gennady Frolov | [[dublaažinäitleja]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]'' | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Herson]] | [[Herson]] |- | [[:d:Q125299774|Q125299774]] | ''[[:d:Q125299774|Heather Roberge]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Ameerika Ühendriikide arhitekt | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Covington (Kentucky)|Covington]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q13054567|Q13054567]] | ''[[:d:Q13054567|Richard Giragosian]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], politoloog (1965–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Providence]] | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q135642331|Q135642331]] | ''[[:d:Q135642331|Vinesh Hookoomsing]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Mauritiuse ülikooli õppejõud | ''[[:d:Q16314361|lexicologist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Mauritius]] | | | |- | [[:d:Q141515005|Q141515005]] | ''[[:d:Q141515005|José Oriol Hernández]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Colombia|Colombia]] [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q141515142|Q141515142]] | ''[[:d:Q141515142|Ismael Querales]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Laulja|laulja]] (1953–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[laulja]] | | | | |- | [[:d:Q1447955|Q1447955]] | ''[[:d:Q1447955|Franz Kustner]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1299573|Ehenfeld]]'' | ''[[:d:Q1299573|Ehenfeld]]'' | |- | [[:d:Q16011418|Q16011418]] | ''[[:d:Q16011418|Gérard Jouault]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] võrkpallur (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Vendin-le-Vieil]] | | |- | [[:d:Q2630791|Q2630791]] | ''[[:d:Q2630791|Chad Gilbert]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[kitarrist]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q505557|Coral Springs]]'' | [[Nashville]] | |- | [[:d:Q28146415|Q28146415]] | ''[[:d:Q28146415|Jorge Zuhair Jury]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Argentina|Argentina]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1935–2026) ♂; child of Laura Favio | [[kirjanik]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q583524|Luján de Cuyo]]'' | | |- | [[:d:Q2847330|Q2847330]] | ''[[:d:Q2847330|André Bon]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Prantsusmaa helilooja | [[helilooja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Lille]] | | |- | [[:d:Q3157415|Q3157415]] | ''[[:d:Q3157415|Jacko McDonagh]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Iirimaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | | |- | [[:d:Q3483072|Q3483072]] | ''[[:d:Q3483072|Sid Ahmed Agoumi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Alžeeria näitleja | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Alžeeria]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q370406|Bologhine]]'' | ''[[:d:Q237394|Bondy]]'' | |- | [[:d:Q3510788|Q3510788]] | ''[[:d:Q3510788|Ibrahim Idris]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Nigeeria poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q3048500|Idah]]'' | [[Suurbritannia]] | |- | [[:d:Q5026178|Q5026178]] | ''[[:d:Q5026178|Cameron Bell]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] rugby league coach (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q59239421|rugby league coach]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q87134035|Thames Hospital]]'' | |- | [[:d:Q5484534|Q5484534]] | ''[[:d:Q5484534|Franco Columbo]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Mehhiko|Mehhiko]] elukutseline maadleja, booker (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''<br/>''[[:d:Q892994|booker]]'' | [[Mehhiko]] | [[Guadalajara]] | | |- | [[:d:Q6831587|Q6831587]] | ''[[:d:Q6831587|Michael James Gaffey]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Teadlane|teadlane]] (1945–2026) ♂; G. K. Gilbert Award | [[teadlane]] | | | | |- | [[:d:Q761086|Q761086]] | ''[[:d:Q761086|August Dahl]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Saksamaa|sakslased]] patsifist (1942–2026) ♂; Verdienstmedaille des Landes Rheinland-Pfalz | ''[[:d:Q16323111|patsifist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Solingen]] | | |- | [[:d:Q83373645|Q83373645]] | ''[[:d:Q83373645|Inge Troch]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Austria matemaatik | [[matemaatik]]<br/>[[professor]] | [[Austria]] | [[Viin]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q95673355|Q95673355]] | ''[[:d:Q95673355|Tatjana Loginova]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Filmioperaator|filmioperaator]], filmioperaator (fl. 1970–2014) (1944–2026) ♀; [[NSV Liidu riiklik preemia]] | [[filmioperaator]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Moskva]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q965046|Q965046]] | ''[[:d:Q965046|Milton Viera]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Uruguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q738250|Melo]]'' | [[Montevideo]] | |- | [[:d:Q12321038|Q12321038]] | ''[[:d:Q12321038|Kai Dige Bach]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Kaupmees|kaupmees]], [[Poliitik|poliitik]], member of the Folketing (1936–2026) ♂; Knight of the Order of the Dannebrog | [[kaupmees]]<br/>[[poliitik]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q1332248|Q1332248]] | ''[[:d:Q1332248|Elliot Graham]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filmimonteerija (1976–2026) ♂; International Cinephile Society Award for Best Editing | ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Claremont]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q136545196|Q136545196]] | ''[[:d:Q136545196|Zhao Ran]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Hiina|Hiina]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (1981–2026) ♂ | [[dublaažinäitleja]] | [[Hiina]] | | | |- | [[:d:Q1383400|Q1383400]] | ''[[:d:Q1383400|Norbert Huppertz]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], sotsiaalpedagoog (1938–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1227197|sotsiaalpedagoog]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1783581|Konzen]]'' | | |- | [[:d:Q139583270|Q139583270]] | ''[[:d:Q139583270|Ben-Zion Dal]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Jurist|jurist]] (1940–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[jurist]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q141504019|Q141504019]] | ''[[:d:Q141504019|Susy Aponte]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Peruu|Peruu]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (1982–2026) ♀ | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Peruu]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | ''[[:d:Q1035471|Caraz]]'' | |- | [[:d:Q141532262|Q141532262]] | ''[[:d:Q141532262|Ida Amelie Robsahm]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Norra|norralased]] kergejõustiklane (†2026) ♀ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Norra]] | | ''[[:d:Q11998353|Romsdalseggen]]'' | |- | [[:d:Q141583167|Q141583167]] | ''[[:d:Q141583167|Peter Bentley]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] munitsipaalpoliitik, [[Raehärra]] (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141584657|Q141584657]] | ''[[:d:Q141584657|John Hughes]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] sisekujundaja (1944–2026) ♂; Black Pin | ''[[:d:Q2133309|sisekujundaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q1454956|Q1454956]] | ''[[:d:Q1454956|Nico Perrone]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], esseist, raadiosaatejuht, [[Toimetaja|toimetaja]] (1935–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[toimetaja]] | [[Itaalia]] | [[Bari]] | [[Prantsusmaa]] | |- | [[:d:Q1534549|Q1534549]] | ''[[:d:Q1534549|Karl Martin Graß]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q503226|Harburg]]'' | | |- | [[:d:Q15710659|Q15710659]] | ''[[:d:Q15710659|Laszlo A. Vaskovics]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Saksamaa filosoof | [[filosoof]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q870403|Trstená na Ostrove]]'' | | |- | [[:d:Q1588244|Q1588244]] | ''[[:d:Q1588244|Walter Schwerdtfeger]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Professor|professor]] (1949–2026) ♂ | [[professor]] | [[Saksamaa]] | [[Karlsruhe]] | | ''[[:d:Q28039605|Friedhof Stieldorf]]'' |- | [[:d:Q16131825|Q16131825]] | ''[[:d:Q16131825|Gidéon Kouts]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Iisraeli ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Iisrael]] | [[Łódź]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q16200081|Q16200081]] | ''[[:d:Q16200081|Paul Lloyd]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Bebington]] | | |- | [[:d:Q18071587|Q18071587]] | ''[[:d:Q18071587|Arthur Asa Berger]]'' | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kirjandusteadlane, keeleteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], kultuurikriitik (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q20020377|kultuurikriitik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | ''[[:d:Q846413|Mill Valley]]'' | |- | [[:d:Q18625470|Q18625470]] | ''[[:d:Q18625470|Helmut Schliesing]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Poliitik|poliitik]] (1953–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]] | [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]] | |- | [[:d:Q21152695|Q21152695]] | ''[[:d:Q21152695|Walentin Jegorowitsch Seliwanow]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] person (1936–2026) ♂; [[Punatähe orden]], Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 2nd class, Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 3rd class, medal "Sõjaliste operatsioonide tugevdamise eest", juubelimedal "50 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945", Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", Medal "For Distinction in the Protection of the State Borders", Medal "Veteran of the Armed Forces of the USSR", Order of Military Merit, [[Juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"|juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"]], Jubilee Medal "300 Years of the Russian Navy", [[Juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude", [[Juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", Medal "For Impeccable Service", Medal "For Impeccable Service", 3rd class, [[Sõjaliste Teenete orden]], Medal "For Impeccable Service", 1st class, Medal "For Impeccable Service", 2nd class | | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Lipetski oblast]] | | |- | [[:d:Q25439042|Q25439042]] | ''[[:d:Q25439042|Mykola Karpiuk]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]], [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1964–2026) ♂; Order for Courage 3rd Class of Ukraine | [[poliitik]]<br/>[[avaliku elu tegelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4106513|Velykyi Zhytyn]]'' | [[Ukraina]] | |- | [[:d:Q314856|Q314856]] | ''[[:d:Q314856|Sandro Mazzola]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Torino]] | ''[[:d:Q40899|Vedano al Lambro]]'' | ''[[:d:Q1071570|Basilica of Sant'Ambrogio]]'' |- | [[:d:Q33069728|Q33069728]] | ''[[:d:Q33069728|Sophia Horner-Sam]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Ghana diplomaat | [[poliitik]] | [[Ghana]] | [[Ghana]] | | |- | [[:d:Q330715|Q330715]] | ''[[:d:Q330715|Abraham Youlios Kackanatt]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[India|India]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q6353921|Kallooppara]]'' | ''[[:d:Q2336443|Tiruvalla]]'' | |- | [[:d:Q45043944|Q45043944]] | ''[[:d:Q45043944|Felix Baumann]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Šveits|Šveits]] kunstiajaloolane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kuraator|kuraator]] (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[kuraator]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q67058|Uetikon am See]]'' | | |- | [[:d:Q5045387|Q5045387]] | ''[[:d:Q5045387|Carolyn J. B. Howard]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q988934|DeLand]]''<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q5394320|Q5394320]] | ''[[:d:Q5394320|Ernie Accorsi]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] sports executive (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q868666|Hershey]]'' | ''[[:d:Q138367|Camden]]'' | |- | [[:d:Q5884004|Q5884004]] | ''[[:d:Q5884004|Graciela Taquini]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Argentina|Argentina]] [[Videokujundaja|videokunstnik]], kunstiajaloolane, näituse kuraator, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmistsenarist, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1941–2026) ♀; Konex Award; member of Academia Nacional de Bellas Artes | [[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q59327502|Q59327502]] | ''[[:d:Q59327502|Tim Read]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | | |- | [[:d:Q6145018|Q6145018]] | ''[[:d:Q6145018|James Walker]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1987–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Hackney]] | | |- | [[:d:Q6174929|Q6174929]] | ''[[:d:Q6174929|Jeff Scott]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] spordiajakirjanik (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | ''[[:d:Q1010673|Flemington]]'' | |- | [[:d:Q6642369|Q6642369]] | ''[[:d:Q6642369|Josef Buchmann]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Saksamaa ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[ettevõtja]]<br/>[[donaator]] | [[Saksamaa]] | [[Łódź]] | | |- | [[:d:Q67531945|Q67531945]] | ''[[:d:Q67531945|Fred Mendelsohn]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Neuroteadlane (1942–2026) ♂; Fellow of the Australian Academy of Science, Austraalia ordeni ohvitser | ''[[:d:Q6337803|neuroteadlane]]'' | | | [[Melbourne]] | |- | [[:d:Q69973821|Q69973821]] | ''[[:d:Q69973821|Jaco Muller]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Namiibia|Namiibia]] looduskaitsja (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]'' | [[Namiibia]] | | ''[[:d:Q112019185|Kifaru Luxury Lodge & Bush Camp]]'' | |- | [[:d:Q704017|Q704017]] | ''[[:d:Q704017|Nathaniel Waena]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saared]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Parliament of the Solomon Islands, Governor-General of the Solomon Islands (1945–2026) ♂; Knight Grand Cross of the Order of St Michael and St George | [[poliitik]] | [[Saalomoni Saared]] | ''[[:d:Q1116700|Makira-Ulawa Province]]'' | | |- | [[:d:Q7155318|Q7155318]] | ''[[:d:Q7155318|Paulo Teixeira]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Poliitik|poliitik]], public health physician (1948–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q10334684|public health physician]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1750446|Álvares Machado]]'' | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q75383120|Q75383120]] | ''[[:d:Q75383120|Birgitta Magnusson]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Person (1943–2026) ♀; spouse of Claes Bernadotte, Count Bernadotte | | | | ''[[:d:Q2292693|Malmbäck]]'' | |- | [[:d:Q8021409|Q8021409]] | ''[[:d:Q8021409|Willie Callaghan]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1010263|Cowdenbeath]]'' | | |- | [[:d:Q874301|Q874301]] | ''[[:d:Q874301|Peter Hermann]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Lääne-Saksamaa|lääne-saksamaa]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Lääne-Saksamaa]] | ''[[:d:Q570860|Kleinmaischeid]]'' | | |- | [[:d:Q100881985|Q100881985]] | ''[[:d:Q100881985|Ken McCulloch]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q11285571|Q11285571]] | ''[[:d:Q11285571|Arthur B. Hancock III]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1943–2026) ♂; child of Arthur B. Hancock, Jr. | [[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Nashville]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q11386799|Q11386799]] | ''[[:d:Q11386799|Sō Kuramoto]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Jaapani stsenarist | [[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[Impressaario]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | ''[[:d:Q654738|Furano]]'' | |- | [[:d:Q11512888|Q11512888]] | ''[[:d:Q11512888|Yasumatsu Hoshikawa]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q4390235|judicial scrivener]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q846342|Obanazawa]]'' | | |- | [[:d:Q124153993|Q124153993]] | ''[[:d:Q124153993|İsgəndər Allahverdiyev]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person, commander of the Azerbaijani Border Troops (1947–2026) ♂; Azerbaijani Flag Order, For military services medal, Medal for distinction in the border (Azerbaijan), Medal "For Distinguished Military Service", 1st Class, Medal "For Distinguished Military Service", 2nd Class, Medal "For Distinguished Military Service", 3rd Class, Courage Medal, "Veteran of the Armed Forces of the Republic of Azerbaijan" medal, médaille «Pour un service impeccable», 1re classe, médaille «Pour un service impeccable», 2e classe, “For Faultless Service” medal, "10th Anniversary of the Armed Forces of Azerbaijan (1991–2001)" Medal, "90th Anniversary of the Armed Forces of Azerbaijan (1918–2008)" Medal, "95th Anniversary of the Armed Forces of Azerbaijan (1918-2013)" Medal, "90th anniversary of the national security bodies of the Republic of Azerbaijan (1919-2009)" jubilee medal, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude", [[Juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", Medal "For Impeccable Service", 1st class, Medal "For Impeccable Service", 2nd class, Medal "For Impeccable Service", 3rd class | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Bakuu]] | | ''[[:d:Q102369520|II Martyrs' Lane]]'' |- | [[:d:Q12472267|Q12472267]] | ''[[:d:Q12472267|Anton Kurnia]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Indoneesia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | [[Indoneesia]] | [[Bandung]] | | |- | [[:d:Q125493101|Q125493101]] | ''[[:d:Q125493101|Qasim Al-Miqdad]]'' | data-sort-value="1951" | 1951 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Süüria|Süüria]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], keeleteadlane, kirjandusteadlane (1951–2026) ♂; member of Arab Writers Union | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Süüria]] | ''[[:d:Q1660093|Ghasm]]'' | | |- | [[:d:Q125579509|Q125579509]] | ''[[:d:Q125579509|Jaroslav Rajtmajer]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Muusik|muusik]], [[Basskitarrist|basskitarrist]], [[Helilooja|helilooja]] (1953–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[basskitarrist]]<br/>[[helilooja]] | [[Tšehhi]] | | | |- | [[:d:Q12880750|Q12880750]] | ''[[:d:Q12880750|Margaret Papandreou]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-09-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Ameerika Ühendriikide poliitik | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q34074720|feminist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Kreeka]] | ''[[:d:Q331397|Oak Park]]'' | ''[[:d:Q1014231|Palaio Faliro]]'' | [[Egeuse meri]] |- | [[:d:Q133672179|Q133672179]] | ''[[:d:Q133672179|Josep Maria Canals i Lamiel]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Munk|munk]], [[Prior]] (1930–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[munk]] | | ''[[:d:Q15601|Corbera de Llobregat]]'' | ''[[:d:Q15468|Badalona]]'' | |- | [[:d:Q1373348|Q1373348]] | ''[[:d:Q1373348|Eugenio Zanetti]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Argentina|Argentina]] [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1946–2026) ♂; [[Parima kunstnikutöö Oscar]] | [[näitekirjanik]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Argentina]] | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q141502888|Q141502888]] | ''[[:d:Q141502888|Miguel Mumbere Masaisai]]'' | data-sort-value="2003" | 2003-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlik Vabariik]] Jalgrattur (2003–2026) ♂ | ''[[:d:Q2125610|Jalgrattur]]'' | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | [[Goma]] | ''[[:d:Q627885|Ouésso]]'' | |- | [[:d:Q141513072|Q141513072]] | ''[[:d:Q141513072|Miguel Méndez Camacho]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Colombia|Colombia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Jurist|jurist]] (1942–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[jurist]] | [[Colombia]] | ''[[:d:Q216847|Cúcuta]]'' | | |- | [[:d:Q141626442|Q141626442]] | ''[[:d:Q141626442|Lesley Gordon]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] Vabatahtlik (1941–2026) ♀; Queen's Service Medal, Officer of the Order of Saint John; spouse of Bruce Gordon | ''[[:d:Q24716636|Vabatahtlik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q1457249|Q1457249]] | ''[[:d:Q1457249|Friedhelm Repnik]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Konstanz]] | [[Baden-Baden]] | |- | [[:d:Q1488853|Q1488853]] | ''[[:d:Q1488853|Metropolitan and Archbishop Moses]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Papp (vaimulik)|Eastern Orthodox priest]], [[Metropoliit|metropoliit]] (1981–2026) ♂ | [[Papp (vaimulik)]] | [[Saksamaa]] | [[Füssen]] | | |- | [[:d:Q1530935|Q1530935]] | ''[[:d:Q1530935|Peter Engel]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Saksamaa|sakslased]] lauatennisist (1954–2026) ♂; spouse of Judit Magos-Havas | ''[[:d:Q13382519|lauatennisist]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q162771|Neukirchen-Vluyn]]'' | | |- | [[:d:Q2007551|Q2007551]] | ''[[:d:Q2007551|Richard Harrison]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Stsenarist|stsenarist]], filminäitleja, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Modell|modell]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1957–) (1936–2026) ♂ | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[modell]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Salt Lake City]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q2077522|Q2077522]] | ''[[:d:Q2077522|Peter Petrel]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Saksamaa muusik | [[muusik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q151876|Bad Frankenhausen]]'' | [[Koblenz]] | |- | [[:d:Q21563330|Q21563330]] | ''[[:d:Q21563330|Sixtus Lampl]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Saksamaa|sakslased]] publitsist, [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Konservaator|konservaator]], kunstiajaloolane (1941–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Bavarian Order of Merit | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[konservaator]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q260306|Schliersee]]'' | ''[[:d:Q507380|Hausham]]'' | |- | [[:d:Q23017371|Q23017371]] | ''[[:d:Q23017371|Mohamed Salah Arfaoui]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-01-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Tuneesia poliitik | [[insener]]<br/>[[poliitik]] | [[Tuneesia]] | ''[[:d:Q189546|Bizerte]]'' | | |- | [[:d:Q26254322|Q26254322]] | ''[[:d:Q26254322|Grazia Daddario]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Itaalia näitleja | [[näitleja]] | [[Itaalia]] | [[Bari]] | [[Bari]] | |- | [[:d:Q2831958|Q2831958]] | ''[[:d:Q2831958|Stephanie Cole]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1958–2022) (1941–2026) ♀; Briti impeeriumi ordu ohvitser; spouse of Peter Birrel | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q397343|Solihull]]'' | | |- | [[:d:Q30275658|Q30275658]] | ''[[:d:Q30275658|Boris Gorkov]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Treener|treener]] (1952–2026) ♂; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, [[Venemaa teeneline treener]], Honorary Worker of General Education of the Russian Federation | [[treener]] | | [[Izjaslav]] | | |- | [[:d:Q4112238|Q4112238]] | ''[[:d:Q4112238|Vissarion (Stretovych)]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Papp (vaimulik)|Eastern Orthodox priest]], [[Metropoliit|metropoliit]], [[Piiskop|piiskop]] (1953–2026) ♂; Order of St. Sergius of Radonezh 2nd class | [[Papp (vaimulik)]] | | ''[[:d:Q4371492|Polianka]]'' | | |- | [[:d:Q4723547|Q4723547]] | ''[[:d:Q4723547|Alfred Tyrone Cooke]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Briti India|Briti India]]-[[India|india]] [[Lendur|lendur]] (1939–2026) ♂; Vir Chakra | [[lendur]] | [[Briti India]]<br/>[[India]] | | [[New Delhi]] | |- | [[:d:Q4724157|Q4724157]] | ''[[:d:Q4724157|Frank Pieter Israel]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Hollandi astronoom | ''[[:d:Q11063|astronoom]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Delft]] | [[Leiden]] | |- | [[:d:Q4979982|Q4979982]] | ''[[:d:Q4979982|Bryan Bishop]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht, [[Kirjanik|kirjanik]] (1978–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q383234|San Carlos]]'' | [[La Jolla]] | |- | [[:d:Q6245871|Q6245871]] | ''[[:d:Q6245871|John M. MacKenzie]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Suurbritannia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q640504|Q640504]] | [[Michael Burton]] | data-sort-value="1947" | 1947-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Ameerika Ühendriikide ujuja | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Des Moines]] | | |- | [[:d:Q7917806|Q7917806]] | ''[[:d:Q7917806|Vector Lovers]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Muusik|muusik]] (1969–2026) ♂ | [[muusikaprodutsent]]<br/>[[muusik]] | [[Suurbritannia]] | [[Reading]] | | |- | [[:d:Q98824741|Q98824741]] | ''[[:d:Q98824741|Karal Ann Marling]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kunstiajaloolane, [[Professor|professor]] (1943–2026) ♀; notable work Designs on the Heart: The Homemade Art of Grandma Moses | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[professor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q486479|Rochester]]'' | | |- | [[:d:Q99438613|Q99438613]] | ''[[:d:Q99438613|Albert S. Axelrad]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | Person (1938–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q64729|Q64729]] | ''[[:d:Q64729|Hans Grodotzki]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-18 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] pikamaajooksja, [[Sportlane|sportlane]] (fl. 1954–1960) (1936–2026) ♂; Patriotic Order of Merit in Silver, Rudolf-Harbig-Gedächtnispreis | ''[[:d:Q4439155|pikamaajooksja]]''<br/>[[sportlane]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Pasłęk]] | [[Potsdam]] | |- | [[:d:Q115365198|Q115365198]] | ''[[:d:Q115365198|Oscar Wambrauw]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-10-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Indoneesia|Indoneesia]] õpetlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Indoneesia]] | | | |- | [[:d:Q11562188|Q11562188]] | ''[[:d:Q11562188|Kōichi Watanabe]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>[[hambaarst]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | | |- | [[:d:Q117244067|Q117244067]] | ''[[:d:Q117244067|Lennart Widerström]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Rootsi|rootslased]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1969–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q12036805|Q12036805]] | ''[[:d:Q12036805|Michal Slejška]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-01-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], tüpograaf, [[Disainer|disainer]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], kujutav kunstnik, graafik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1959–2026) ♂; child of Miroslav Slejška; spouse of Markéta Váradiová | [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q1229025|tüpograaf]]''<br/>[[disainer]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q1265451|Q1265451]] | ''[[:d:Q1265451|Duncan Sheik]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[muusik]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[kitarrist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1003074|Glen Ridge]]'' | [[New York]] | |- | [[:d:Q126871435|Q126871435]] | ''[[:d:Q126871435|Jürgen Lechl]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Jäähokimängija (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | | [[Rosenheim]] | | |- | [[:d:Q130854818|Q130854818]] | ''[[:d:Q130854818|Johannes Doerfert]]'' | data-sort-value="1989" | 1989-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Programmeerija|programmeerija]], informaatik (1989–2026) ♂ | [[programmeerija]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | | | | |- | [[:d:Q131744029|Q131744029]] | ''[[:d:Q131744029|Richard Morávek]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Kinnisvaraarendaja, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1970–2026) ♂ | ''[[:d:Q17487600|Kinnisvaraarendaja]]''<br/>[[ettevõtja]] | | [[Zábřeh]] | [[Olomouc]] | |- | [[:d:Q13552118|Q13552118]] | ''[[:d:Q13552118|Alla Akhundova]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1939–2026) ♀; Honored Art Worker of the Azerbaijan SSR, State Prize of the Azerbaijan SSR; member of [[NSV Liidu Kirjanike Liit]], Association of Filmmakers of the USSR | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q140305229|Q140305229]] | ''[[:d:Q140305229|Jeffery Lee]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] mõrvar (1976–2026) ♂ | ''[[:d:Q931260|mõrvar]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Alabama]] | | |- | [[:d:Q141489375|Q141489375]] | ''[[:d:Q141489375|Fernande Verger-Lagadec]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Bioloog|bioloog]] (†2026) ♀ | [[bioloog]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q495468|La Feuillée]]'' | | |- | [[:d:Q141490998|Q141490998]] | ''[[:d:Q141490998|Anay Beltrán Reyes]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Poliitik|poliitik]] (1981–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q2446447|Tlapa de Comonfort]]'' | | |- | [[:d:Q141491259|Q141491259]] | ''[[:d:Q141491259|Guim Cifré i Pérez]]'' | data-sort-value="1991" | 1991-11-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Music promoter, [[Art director|kunstiline juht]], [[Helitehnik|helitehnik]] (1991–2026) ♂; child of Guillem Cifré i Barrabín | ''[[:d:Q18534068|music promoter]]''<br/>[[Art director|kunstiline juht]]<br/>[[helitehnik]] | | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q141496633|Q141496633]] | ''[[:d:Q141496633|Philippe Morin]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1942–2026) ♂ | [[muusikaprodutsent]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Montluçon]] | |- | [[:d:Q141500602|Q141500602]] | ''[[:d:Q141500602|Colin Bassett]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] metsateadlane, science administrator, [[Kirjanik|kirjanik]] (1929–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | ''[[:d:Q21244999|metsateadlane]]''<br/>''[[:d:Q121867593|science administrator]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1549557|Hokitika]]'' | ''[[:d:Q7981419|Wellington Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141596154|Q141596154]] | ''[[:d:Q141596154|Glyn Francis]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Austraalia|Austraalia]] mineraloog (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q13416354|mineraloog]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q16095682|Q16095682]] | ''[[:d:Q16095682|Bryan Kelly]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Helilooja|helilooja]], [[Dirigent|dirigent]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Pianist|pianist]] (1934–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[pianist]] | [[Suurbritannia]] | [[Oxford]] | | |- | [[:d:Q1666268|Q1666268]] | ''[[:d:Q1666268|Jan Iván Lelley]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Saksamaa|sakslased]] mükoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1938–2026) ♂; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q2487799|mükoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Nitra]] | | |- | [[:d:Q17488959|Q17488959]] | ''[[:d:Q17488959|Bruce Odland]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Ameerika Ühendriikide helilooja | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q19850998|helikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q713200|esineja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Milwaukee]] | ''[[:d:Q2876630|Croton-on-Hudson]]'' | |- | [[:d:Q19662423|Q19662423]] | ''[[:d:Q19662423|Gary McCracken]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-05-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Kanada muusik | [[trummar]] | | | | |- | [[:d:Q2280944|Q2280944]] | ''[[:d:Q2280944|Chris Boni]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Belgia|Belgia]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1966–) (1936–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Belgia]] | | | |- | [[:d:Q2372231|Q2372231]] | ''[[:d:Q2372231|Sway]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], räppar (fl. 2004–2026) (1982–2026) ♂ | [[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2252262|räppar]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2454407|Hornsey]]'' | [[Ghana]] | |- | [[:d:Q2464807|Q2464807]] | ''[[:d:Q2464807|Michael Sweetney]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (fl. 2003–2017) (1982–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | [[Newark]] | |- | [[:d:Q2835617|Q2835617]] | ''[[:d:Q2835617|Alfredo Mantica]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Rimini]] | ''[[:d:Q104619|Gardone Riviera]]'' | |- | [[:d:Q3178391|Q3178391]] | ''[[:d:Q3178391|Ludmila Javorová]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] Christian minister, [[Teoloog|teoloog]] (1932–2026) ♀ | ''[[:d:Q1423891|Christian minister]]''<br/>[[teoloog]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Brno]]<br/>''[[:d:Q11341603|Brno-Chrlice]]'' | [[Rajhrad]] | |- | [[:d:Q3369960|Q3369960]] | ''[[:d:Q3369960|Patrick Zelnik]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Prantsusmaa kirjastaja | [[kirjastaja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q83472|Villiers-Saint-Frédéric]]'' |- | [[:d:Q371031|Q371031]] | ''[[:d:Q371031|Jon Kyl]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | advokaat, Ameerika Ühendriigid | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q961992|Oakland]]'' | [[Phoenix]] | |- | [[:d:Q47400515|Q47400515]] | ''[[:d:Q47400515|Chaudhry Muhammad Hanif]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Poliitik|poliitik]] (1963–2026) ♂ | [[poliitik]] | | ''[[:d:Q3321325|Chichawatni]]'' | | |- | [[:d:Q4864824|Q4864824]] | ''[[:d:Q4864824|Barry T. Parker]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the State Senate of New Jersey, Member of the New Jersey General Assembly, Speaker of the New Jersey General Assembly (1932–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q936639|Mount Holly]]'' | | |- | [[:d:Q5212788|Q5212788]] | ''[[:d:Q5212788|Damodran Nair]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Fidži poliitik | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q5322044|Q5322044]] | ''[[:d:Q5322044|E. M. Sudarsana Natchiappan]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q550670|Q550670]] | [[Sergei Tšepikov]] | data-sort-value="1967" | 1967-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] laskesuusataja, murdmaasuusataja, [[Poliitik|poliitik]] (fl. 1987–2006), riigiduuma liige (1967–2026) ♂; "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Austuse märk]], Order "For Personal Courage", [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]], [[Venemaa teeneline meistersportlane]], Почётный знак «За заслуги перед городом Екатеринбургом»; member of 7th State Duma of the Russian Federation, Legislative Assembly of Sverdlovsk Oblast, 8th State Duma of the Russian Federation; spouse of Yelena Melnikova | ''[[:d:Q16029547|laskesuusataja]]''<br/>''[[:d:Q13382608|murdmaasuusataja]]''<br/>[[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q1076287|Khor]]'' | [[Moskva]] | [[Trojekurovo kalmistu]] |- | [[:d:Q6103469|Q6103469]] | ''[[:d:Q6103469|Gülsen Tuncer]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Türgi näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[Art director|kunstiline juht]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Türgi]] | [[Adana]] | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q7259258|Q7259258]] | ''[[:d:Q7259258|Ron Hurst]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q8010270|Q8010270]] | ''[[:d:Q8010270|William Gummow]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Kohtunik|kohtunik]], barrister, solicitor, Justice of the Federal Court of Australia (1942–2026) ♂; Companion of the Order of Australia; member of American Law Institute | [[kohtunik]]<br/>''[[:d:Q808967|barrister]]''<br/>''[[:d:Q14284|solicitor]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q8195372|Q8195372]] | ''[[:d:Q8195372|Alfredo Jimeno Martínez]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1950–2026) ♂ | [[arheoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q12155|Soria]]'' | ''[[:d:Q12155|Soria]]'' | |- | [[:d:Q8293759|Q8293759]] | ''[[:d:Q8293759|Shao Qihui]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Hiina|Hiina]] [[Poliitik|poliitik]], member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference, National People's Congress deputy (1934–2026) ♂; child of 邵均 | [[poliitik]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q1015788|Yixing]]'' | [[Peking]] | |- | [[:d:Q87338462|Q87338462]] | ''[[:d:Q87338462|Sari Jokelin]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Soome|soomlased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Tantsija|tantsija]] (1954–2026) ♀; child of Jaakko Jokelin, Aili Jokelin | [[näitleja]]<br/>[[tantsija]] | [[Soome]] | [[Varkaus]] | | |- | [[:d:Q904778|Q904778]] | ''[[:d:Q904778|Gyula Bill Deák]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | Ungari laulja | [[näitleja]]<br/>[[laulja]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | ''[[:d:Q330013|New Public Cemetery, Budapest]]'' |- | [[:d:Q94370926|Q94370926]] | ''[[:d:Q94370926|Malte Spohr]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], graafik, [[Fotograaf|fotograaf]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1958–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>[[kunstnik]] | | [[Hamburg]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q95097011|Q95097011]] | ''[[:d:Q95097011|Libuše Horstová]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], keskkooliõpetaja, muusikapedagoog (1934–2026) ♀ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | | [[Teplice]] | | |- | [[:d:Q98246971|Q98246971]] | ''[[:d:Q98246971|Jean-Louis Roussel]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], professors, scientific professions, [[Ajaloolane|ajaloolane]], conseiller municipal de Hautot-sur-Seine, Mayor of Hautot-sur-Seine (1959–2026) ♂; Knight of the National Order of Merit | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q97768158|professors, scientific professions]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q11094131|Q11094131]] | ''[[:d:Q11094131|Chu Chun-kwok]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]] [[Politseinik|politseinik]] (1974–2026) ♂; Medal for Bravery (Gold) | [[politseinik]] | [[Briti Hongkong]]<br/>[[Hiina]] | [[Briti Hongkong]] | ''[[:d:Q856077|Kwong Wah Hospital]]'' | ''[[:d:Q5518867|Gallant Garden]]'' |- | [[:d:Q11356746|Q11356746]] | ''[[:d:Q11356746|Tsuneyuki Mitamura]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q850492|Yame]]'' | ''[[:d:Q850492|Yame]]'' | |- | [[:d:Q11941620|Q11941620]] | ''[[:d:Q11941620|Pilar Malla Escofet]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Hispaania poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q983585|El Pont d'Armentera]]'' | | |- | [[:d:Q125179765|Q125179765]] | ''[[:d:Q125179765|Xaxá]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Brasiilia|Brasiilia]] jalgpallur (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q271374|Guarujá]]'' | | |- | [[:d:Q1255250|Q1255250]] | ''[[:d:Q1255250|Hans Andersson-Tvilling]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Rootsi|rootslased]] jäähokimängija, jalgpallur (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q926728|Bromma]]'' | ''[[:d:Q1589316|Traneberg]]'' | |- | [[:d:Q13029007|Q13029007]] | ''[[:d:Q13029007|Vasiĺ Žuraŭlioŭ]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Kirjandusteadlane, kirjanduskriitik, literary theorist, kirjandusajaloolane, man of letters (1931–2026) ♂; State Prize of the Republic of Belarus | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q15962340|literary theorist]]''<br/>''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]'' | | ''[[:d:Q35104408|Раздзел 2]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q141493351|Q141493351]] | ''[[:d:Q141493351|James Kabuye]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Uganda|Uganda]] katoliku preester (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Uganda]] | | | |- | [[:d:Q141511188|Q141511188]] | ''[[:d:Q141511188|Anna Sherling]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1980–2026) ♀; child of [[Juudi Muusikaline Kammerteater]], Tamara Akulova | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | [[Himki kalmistu]] |- | [[:d:Q1462235|Q1462235]] | ''[[:d:Q1462235|Margaret Alexiou]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kirjandusteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Professor|professor]], klassikaline filoloog (1939–2026) ♀; child of George Derwent Thomson | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Birmingham]] | [[Inglismaa]] | |- | [[:d:Q15066209|Q15066209]] | ''[[:d:Q15066209|Vyacheslav Yevdomikov]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1945–2026) ♂; Honoured Jurist of the Russian Federation | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Šadrinsk]] | | |- | [[:d:Q15140461|Q15140461]] | ''[[:d:Q15140461|Andrey Novikov-Lanskoy]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q20100459|Q20100459]] | ''[[:d:Q20100459|Oriol Domènec i Llavallol]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Hispaania arst | [[arst]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q20630886|Q20630886]] | ''[[:d:Q20630886|Jack Dale]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] jäähokimängija (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]] | | |- | [[:d:Q21229640|Q21229640]] | ''[[:d:Q21229640|Colin Powers]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q2821036|Q2821036]] | ''[[:d:Q2821036|Abdelhak Tazi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Maroko poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q10272925|põllumajandusinsener]]'' | [[Maroko]] | [[Fès]] | [[Rabat]] | ''[[:d:Q60050751|Martyrs' Cemetery in Rabat]]'' |- | [[:d:Q3173797|Q3173797]] | ''[[:d:Q3173797|Jean Orizet]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Prantsusmaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[proosakirjanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | | |- | [[:d:Q528225|Q528225]] | ''[[:d:Q528225|Esterina Tartman]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Iisraeli poliitik | [[poliitik]] | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q52835367|Q52835367]] | ''[[:d:Q52835367|Pierre Constant]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] teatrilavastaja, teatrinäitleja (1933–2026) ♂; Prix Pelléas | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Toulouse]] | ''[[:d:Q217288|Sainte-Livrade-sur-Lot]]'' | |- | [[:d:Q5563052|Q5563052]] | ''[[:d:Q5563052|Ginger Molloy]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] mootorrattasportlane (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q233467|Gisborne]]'' | | |- | [[:d:Q5812729|Q5812729]] | ''[[:d:Q5812729|Domingo Buesa Conde]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q120172562|Bagüés]]'' | [[Zaragoza]] | |- | [[:d:Q584790|Q584790]] | ''[[:d:Q584790|Antje Kunstmann]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1949–2026) ♀; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[kirjastaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Bad Kissingen]] | [[München]] | |- | [[:d:Q59587269|Q59587269]] | ''[[:d:Q59587269|Charles Kaufman Williams, II]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] classical archaeologist, kunstikoguja, filantroop, [[Arheoloog|arheoloog]], [[Arhitekt|arhitekt]] (1930–2026) ♂; Gold Medal of the Archaeological Institute of America, Commander of the Order of the Phoenix | ''[[:d:Q15983985|classical archaeologist]]''<br/>''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]''<br/>[[arheoloog]]<br/>[[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q647885|Q647885]] | ''[[:d:Q647885|Martin Ashby]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] mootorrattasportlane (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q539528|Marlborough]]'' | | |- | [[:d:Q6526005|Q6526005]] | ''[[:d:Q6526005|Henrique]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro osariik]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q66829393|Q66829393]] | ''[[:d:Q66829393|Dolores Sibonga]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Ameerika Ühendriikide advokaat | [[advokaat]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1505272|Vashon]]'' | | |- | [[:d:Q7088788|Q7088788]] | ''[[:d:Q7088788|Olu Jacobs]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Nigeeria näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Nigeeria]] | [[Abeokuta]] | | |- | [[:d:Q75673103|Q75673103]] | ''[[:d:Q75673103|Henry Scrope]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1941–2026) ♂; child of Ralph Henry Scrope, Lady Beatrice Savile; spouse of Mary-Clare Critchley-Salmonson | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q7803714|Q7803714]] | ''[[:d:Q7803714|Tim Janus]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] competitive eater, reality television participant (1976–2026) ♂ | ''[[:d:Q5465303|competitive eater]]''<br/>''[[:d:Q27658988|reality television participant]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q753950|Simsbury]]'' | | |- | [[:d:Q825669|Q825669]] | ''[[:d:Q825669|Bernhard Nauck]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-27<br/>1945-10-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | Saksamaa sotsioloog | [[sotsioloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Hildesheim]] | | |- | [[:d:Q9069001|Q9069001]] | ''[[:d:Q9069001|Ricardo Montecatine Ríos]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-16 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Maletaja|maletaja]] (1956–2026) ♂ | [[maletaja]] | [[Hispaania]] | | | |- | [[:d:Q106619120|Q106619120]] | ''[[:d:Q106619120|Amelinha Teles]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1944–2026) ♀ | [[ajakirjanik]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q271333|Contagem]]'' | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q108055397|Q108055397]] | ''[[:d:Q108055397|Karl Finch]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q204561|Modesto]]'' | | |- | [[:d:Q109487592|Q109487592]] | ''[[:d:Q109487592|Wladimir Aristarchowitsch Tscherkassow]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1939–2026) ♂; [[Töövapruse eest]], Honoured Physician of the Russian Federation | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q2949946|Ust-Kishert]]''<br/>''[[:d:Q936046|Kishertsky District]]'' | [[Perm]] | |- | [[:d:Q109580971|Q109580971]] | ''[[:d:Q109580971|Ewa Panufnik-Dworska]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Poola|poolakad]] person (1936–2026) ♀; spouse of Jacek Dworski | | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q11892993|Q11892993]] | ''[[:d:Q11892993|Seppo Lindblom]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Soome poliitik | [[poliitik]]<br/>[[riigiametnik]]<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Soome]] | [[Helsingi]] | [[Espoo]] | |- | [[:d:Q125839591|Q125839591]] | ''[[:d:Q125839591|John Delaney]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Slough]] | | |- | [[:d:Q134800330|Q134800330]] | ''[[:d:Q134800330|Angelica Tiscornia]]'' | data-sort-value="1912" | 1912-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Argentina|Argentina]] person (1912–2026) ♀ | | [[Argentina]] | ''[[:d:Q52602|Gualeguay]]'' | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q135419256|Q135419256]] | ''[[:d:Q135419256|Adefemi Olatunde]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Nigeeria|Nigeeria]] [[Kirjanik|kirjanik]], teadlane (1951–2026) ♂; notable work Waste to wealth : a pragmatic approach to combating unemployment in the Third World : the Nigerian experience | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Nigeeria]] | | [[London (Kanada)|London]] | |- | [[:d:Q1354875|Q1354875]] | ''[[:d:Q1354875|Gerrit Graham]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-27<br/>1949-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | ameerika näitleja | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[helilooja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | ''[[:d:Q3241019|Rhinebeck]]'' | |- | [[:d:Q137357578|Q137357578]] | ''[[:d:Q137357578|David Kijanangoma]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Uganda|Uganda]] person (1967–2026) ♂ | | [[Uganda]] | | ''[[:d:Q14956750|Mulago Hospital]]'' | |- | [[:d:Q138006664|Q138006664]] | ''[[:d:Q138006664|Vladimir Savin]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur (1926–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q138498257|Q138498257]] | ''[[:d:Q138498257|Vitantonio Lovallo]]'' | data-sort-value="1914" | 1914-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] person (1914–2026) ♂ | | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | [[Avigliano]] | [[Avigliano]] | |- | [[:d:Q141470890|Q141470890]] | ''[[:d:Q141470890|Nael Abu Obeid]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141475372|Q141475372]] | ''[[:d:Q141475372|Paulo César Martin]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht, podcaster (1964–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q15077007|podcaster]]'' | [[Brasiilia]] | | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q141493506|Q141493506]] | ''[[:d:Q141493506|Wang Qiuguan]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Näitleja|näitleja]], [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1948–2026) ♀; child of Wang Shuiyuan, 黃雪燕 | [[näitleja]]<br/>[[ooperilaulja]] | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q141512831|Q141512831]] | ''[[:d:Q141512831|Max Riese]]'' | data-sort-value="1990" | 1990-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Saksamaa|sakslased]] jalgrattasportlane (1990–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Dresden]] | [[Salzburg]] | |- | [[:d:Q141593455|Q141593455]] | ''[[:d:Q141593455|Jiří Pobuda]]'' | data-sort-value="1951" | 1951 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Muusik|muusik]], swordfighter, audioraamatu lugeja (1951–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q11397897|swordfighter]]''<br/>''[[:d:Q20856740|audioraamatu lugeja]]'' | | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q141630237|Q141630237]] | ''[[:d:Q141630237|Torben Starup-Hansen]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] korvpallur, korvpallitreener (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q1509426|Q1509426]] | [[Geórgios Makrópoulos]] | data-sort-value="1953" | 1953-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Maletaja|maletaja]] (1953–2026) ♂; spouse of Marina Makropoulou | [[maletaja]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q15448640|Q15448640]] | ''[[:d:Q15448640|Michael Buckmiller]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Saksamaa]] | [[Halle]] | | |- | [[:d:Q16112097|Q16112097]] | ''[[:d:Q16112097|Malkica Dugec]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Dissident|dissident]] (1936–2026) ♀; Fra Lucijan Kordić Award, Antun Branko Šimić Award; member of Croatian Writers' Association, Matica hrvatska, Croatian Writers’ Association of Herzeg-Bosnia | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[dissident]] | | ''[[:d:Q994239|Zavidovići]]'' | [[Stuttgart]] | |- | [[:d:Q16179561|Q16179561]] | ''[[:d:Q16179561|Haka Astana]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Politseinik|politseinik]] (fl. 1982–), Kepala Biro Pengkajian dan Strategi SSDM Polri, Karo Pers Polda Metro Jaya (1957–2026) ♂ | [[politseinik]] | [[Indoneesia]] | [[Yogyakarta]] | [[Yogyakarta]] | |- | [[:d:Q176558|Q176558]] | [[Annie Dillard]] | data-sort-value="1945" | 1945-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | ''[[:d:Q2303115|Wellfleet]]'' | |- | [[:d:Q18539348|Q18539348]] | ''[[:d:Q18539348|Dan Covătaru]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Rumeenia skulptor | [[skulptor]] | [[Rumeenia]] | [[Tšernivtsi]] | | |- | [[:d:Q1866070|Q1866070]] | ''[[:d:Q1866070|Peter Nieuwenhuis]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Hollandi jalgrattur | ''[[:d:Q15117395|trekijalgrattur]]''<br/>''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | | |- | [[:d:Q1903914|Q1903914]] | ''[[:d:Q1903914|Martin Gutzeit]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[teoloog]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Cottbus]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q20510241|Q20510241]] | ''[[:d:Q20510241|Sergey Pogosyan]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Armeenia NSV|Armeenia NSV]]-[[Armeenia|armeenia]] jalgpallur (1948–2026) ♂; médaille du 1er degré « Pour le service à la Patrie », [[NSV Liidu meistersportlane]] | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Armeenia NSV]]<br/>[[Armeenia]] | [[Bakuu]] | | |- | [[:d:Q2057315|Q2057315]] | ''[[:d:Q2057315|Patricio Guzmán]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Tšiili filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q108494577|soundman]]''<br/>''[[:d:Q1053574|tegevprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]'' | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | [[Pariis]] | [[Père-Lachaise'i kalmistu]] |- | [[:d:Q21032409|Q21032409]] | ''[[:d:Q21032409|Horst-Dieter Görg]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1959–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Saksamaa]] | [[Hildesheim]] | [[Hildesheim]] | |- | [[:d:Q2165998|Q2165998]] | ''[[:d:Q2165998|Ronnie Dove]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1373962|Herndon]]'' | ''[[:d:Q755602|Pasadena]]'' | |- | [[:d:Q2535333|Q2535333]] | ''[[:d:Q2535333|Rosalind Ashford]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Detroit]] | [[Detroit]] | |- | [[:d:Q2925039|Q2925039]] | ''[[:d:Q2925039|Brian Wolfe]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-11-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q494723|Fullerton]]'' | | |- | [[:d:Q301600|Q301600]] | ''[[:d:Q301600|Ben Saunders]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Suurbritannia laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q1861368|tattoo artist]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[London]] | ''[[:d:Q2512666|Rijkerswoerdse Plassen]]'' | |- | [[:d:Q3425756|Q3425756]] | ''[[:d:Q3425756|René Aphing Kouassi]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Elevandiluuranniku poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Elevandiluurannik]] | [[Abidjan]] | | |- | [[:d:Q401147|Q401147]] | ''[[:d:Q401147|Ahmed Ammi]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Hollandi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]]<br/>[[Maroko]] | ''[[:d:Q2006438|Temsamane]]'' | | |- | [[:d:Q468838|Q468838]] | ''[[:d:Q468838|Griselda Gambaro]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Argentina kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q4760612|Q4760612]] | ''[[:d:Q4760612|Andy Donato]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Kanada|Kanada]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1937–2026) ♂ | [[maalikunstnik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1025401|Scarborough]]'' | ''[[:d:Q1025401|Scarborough]]'' | |- | [[:d:Q4942349|Q4942349]] | ''[[:d:Q4942349|Bonnie Greer]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1948–2026) ♀; Briti impeeriumi ordu ohvitser, Fellow of the Royal Society of Literature; member of Royal Society of Literature | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[näitekirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q5209949|Q5209949]] | ''[[:d:Q5209949|Dakila Cua]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Filipiinide poliitik | [[poliitik]] | [[Filipiinid]] | ''[[:d:Q13873|Quirino]]'' | | |- | [[:d:Q52147402|Q52147402]] | ''[[:d:Q52147402|Сөләймәнов Риф Сафа улы]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1936–2026) ♂; Merited worker of culture of the Russian Federation, Order of Salavat Yulayev | [[muusikateadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q1068871|Lagerevo]]'' | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q52396452|Q52396452]] | ''[[:d:Q52396452|Pierre Collin]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Graafik (kunstnik)|graafik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]] (1956–2026) ♂; member of Comité national de l'estampe, [[Académie des Beaux-Arts]]; spouse of Corinne Véret | [[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Vannes]] | |- | [[:d:Q530652|Q530652]] | ''[[:d:Q530652|Wiktor Anuschkewytschus]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]] (1962–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Vörkuta]] | | ''[[:d:Q1185735|Dem'ianiv Laz]]'' |- | [[:d:Q5460279|Q5460279]] | [[Flora Brovina]] | data-sort-value="1949" | 1949-09-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Kosovo|Kosovo]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], aktivist, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Poliitik|poliitik]], [[Pediaater|lastearst]], Speaker of the Assembly of Kosovo (1949–2026) ♀; PEN Barbara Goldsmith Freedom to Write Award, Kurt Tucholsky auhind, Millennium Peace Prize for Women, "Mother Teresa" Humanitarian Medal | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[Pediaater|lastearst]] | [[Kosovo]] | ''[[:d:Q991291|Skenderaj]]'' | | |- | [[:d:Q6193787|Q6193787]] | ''[[:d:Q6193787|Jim Bradshaw]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q998621|St. Clairsville]]'' | | |- | [[:d:Q6197475|Q6197475]] | ''[[:d:Q6197475|Jim Peters]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Uus-Meremaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1056391|koolijuht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1013579|Kawakawa]]'' | [[Wellington]] | |- | [[:d:Q637396|Q637396]] | ''[[:d:Q637396|Tanella Boni]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Luuletaja|luuletaja]], non-fiction writer, professor of philosophy, romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filosoof|filosoof]] (1954–2026) ♀; Prix national d'excellence 2017; notable work matins de couvre-feu, Là où il fait si clair en moi, Les nègres n'iront jamais au paradis | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q26973007|professor of philosophy]]''<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[filosoof]] | [[Elevandiluurannik]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Abidjan]] | [[Toulouse]] | |- | [[:d:Q6397003|Q6397003]] | ''[[:d:Q6397003|Kevin Miller]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q478029|Falmouth]]'' | | |- | [[:d:Q66715756|Q66715756]] | ''[[:d:Q66715756|John Broughton]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Hambaarst|hambaarst]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], professor, emeriitprofessor (1947–2026) ♂; Companion of the New Zealand Order of Merit, Bruce Mason Playwriting Award, Life membership of Te Aō Marama - New Zealand Māori Dental Association, Te Amorangi National Māori Academic Excellence Award, LIMElight Award, honorary doctor of the University of Otago | [[hambaarst]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1015690|Hastings]]'' | [[Dunedin]] | |- | [[:d:Q7262952|Q7262952]] | ''[[:d:Q7262952|Pye Dubois]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | Kanada kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q34106|Sarnia]]'' | [[London (Kanada)|London]] | |- | [[:d:Q75383687|Q75383687]] | ''[[:d:Q75383687|Nicholas Brandram]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1982–2026) ♂; child of Paul Brandram, Jennifer Diane Steele | | [[Suurbritannia]] | [[Wimbledon]] | [[London]] | |- | [[:d:Q90041|Q90041]] | ''[[:d:Q90041|Ralf Richter]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15<br/>2026-09-14 | Saksamaa näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]] | [[Essen]] | [[Köln]] | |- | [[:d:Q9344006|Q9344006]] | ''[[:d:Q9344006|Rachid Sabbagh]]'' | data-sort-value="1950" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Tuneesia|Tuneesia]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Poliitik|poliitik]], Minister of Defence (1950–2026) ♂ | [[kohtunik]]<br/>[[poliitik]] | [[Tuneesia]] | | | ''[[:d:Q15282310|Jellaz cemetery]]'' |- | [[:d:Q95648699|Q95648699]] | ''[[:d:Q95648699|Hilde Hiller]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-15 | [[Arheoloog|arheoloog]] (1939–2026) ♀ | [[arheoloog]] | | ''[[:d:Q505176|Calbe]]'' | | |- | [[:d:Q105078733|Q105078733]] | ''[[:d:Q105078733|Gopiram Bargayn Burabhakat]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | India kunstnik | [[kunstnik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q105666194|Q105666194]] | ''[[:d:Q105666194|Victoria Okojie]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Nigeeria romaanikirjanik | [[raamatukoguhoidja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16532929|administrator]]'' | [[Nigeeria]] | | | |- | [[:d:Q112380313|Q112380313]] | ''[[:d:Q112380313|Boris Hučko]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Slovakkia|Slovakkia]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Agronoom|agronoom]], [[Õppejõud|õppejõud]], zootehnik (1951–2026) ♂ | [[agronoom]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q220364|zootehnik]]'' | [[Slovakkia]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Banská Bystrica]] | | |- | [[:d:Q112776190|Q112776190]] | ''[[:d:Q112776190|Marina Vilalta i Fajula]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Karjane|karjane]] (1927–2026) ♀; Püha Jüri rist | [[karjane]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q12285|Ogassa]]'' | ''[[:d:Q11910031|Bruguera]]'' | |- | [[:d:Q116035863|Q116035863]] | ''[[:d:Q116035863|Helmut Müller]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Person (1937–2026) ♂ | | | [[Berliin]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q11961719|Q11961719]] | ''[[:d:Q11961719|Bodil Cappelen]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Norra|norralased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Illustreerija|illustraator]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Tekstiilikunstnik|tekstiilikunstnik]] (1930–2026) ♀; Anvil Award; child of Johan Munthe Cappelen; spouse of Finn Strømsted, Olav Hauge | [[kirjanik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[tekstiilikunstnik]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q25416|Stavanger]]'' | [[Tønsbergi vald|Tønsberg]] | |- | [[:d:Q12173239|Q12173239]] | ''[[:d:Q12173239|Halyna Yablonska]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1936–) (1928–2026) ♀; medal of 25 years of Ukrainian independence, Ukraina NSV rahvakunstnik, Ukrayna SSR Ali Soveti Rəyasət Heyətinin fəxri fərmanı, Order of Princess Olga, 1st class, Order of Princess Olga, 2nd class, Order of Princess Olga, 3rd class, prix artistique Kyiv, Order of the holy Great Martyr Barbara 2nd class | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Uman]] | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q123889389|Q123889389]] | ''[[:d:Q123889389|Mustaqim MZ]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]] (1949–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10609|Boyolali]]'' | ''[[:d:Q14479|North Paser of Penajam]]'' | |- | [[:d:Q1250858|Q1250858]] | ''[[:d:Q1250858|Dory Chamoun]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Liibanoni poliitik | [[poliitik]] | [[Liibanon]] | ''[[:d:Q613943|Deyr el-Qamar]]'' | | |- | [[:d:Q141455271|Q141455271]] | ''[[:d:Q141455271|Roy Burnham]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-05-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Insener|insener]] (1941–2026) ♂ | [[insener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q406146|Aintree]]'' | | |- | [[:d:Q141496416|Q141496416]] | ''[[:d:Q141496416|Uwe Mechlem]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Saksamaa|sakslased]] ratsutaja (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q2730732|ratsutaja]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q141523612|Q141523612]] | ''[[:d:Q141523612|Ronald Andersen]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] medical sociologist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; William B. Graham Prize for Health Services Research; member of [[USA Meditsiiniakadeemia]] | ''[[:d:Q6806604|medical sociologist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Omaha]] | | |- | [[:d:Q1716916|Q1716916]] | ''[[:d:Q1716916|Jürg Marquard]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Šveits|Šveits]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1945–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q69109|Urdorf]]'' | [[Zürich]] | |- | [[:d:Q1738627|Q1738627]] | ''[[:d:Q1738627|Ken Laufman]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Hamilton (Ontario)|Hamilton]] | | |- | [[:d:Q215805|Q215805]] | ''[[:d:Q215805|Peter Max]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[disainer]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Berliin]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q2231052|Q2231052]] | ''[[:d:Q2231052|Tara Singh Varma]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q1018369|Corriverton]]'' | | |- | [[:d:Q28537526|Q28537526]] | ''[[:d:Q28537526|Didier Billet]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1184993|Bordj El Kiffan]]'' | | |- | [[:d:Q29864932|Q29864932]] | ''[[:d:Q29864932|Evgeniy Bronevitsky]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] vocalist, [[Basskitarr|basskitarr]] (fl. 1966–) (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q2643890|vocalist]]''<br/>[[basskitarr]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q3261426|Q3261426]] | ''[[:d:Q3261426|Louis Caron]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Kanada|Kanada]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], romaanikirjanik, esseist, jutuvestja (1942–2026) ♂; Quebeci riikliku ordeni kavaler, Prix Québec-Paris | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q12869138|jutuvestja]]'' | [[Kanada]] | [[Sorel-Tracy]] | [[Nicolet]] | |- | [[:d:Q3435802|Q3435802]] | ''[[:d:Q3435802|Bob Mackie]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-24<br/>1939-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kostüümikunstnik]], moekunstnik, [[Stilist]], telesarjanäitleja (1940–2026) ♂; Primetime Emmy Award for Outstanding Costumes for a Variety, Nonfiction, or Reality Programming, CFDA Lifetime Achievement Award, American Choreography Awards, Tony Award for Best Costume Design in a Musical; spouse of Lulu Porter | [[Kostüümikunstnik]]<br/>''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[Stilist]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q927213|Monterey Park]]'' | [[Palm Springs (California)|Palm Springs]] | |- | [[:d:Q3763134|Q3763134]] | ''[[:d:Q3763134|Gianfranco Pieri]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Itaalia korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Trieste]] | | |- | [[:d:Q4247565|Q4247565]] | ''[[:d:Q4247565|Aleksandr Kupriyanov]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Vene NFSV]] | | |- | [[:d:Q4284513|Q4284513]] | ''[[:d:Q4284513|Boris Matveyev]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-02-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q449077|Q449077]] | ''[[:d:Q449077|Catherine Ringer]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Prantsusmaa laulja | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Suresnes]] | [[Pariis]] | [[Montmartre'i kalmistu]] |- | [[:d:Q47491388|Q47491388]] | ''[[:d:Q47491388|Andy Gallagher]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Iirimaa|Iirimaa]] hurler, sports executive (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q18199024|hurler]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q321091|Tullamore]]'' | ''[[:d:Q104257442|Kilnabinnia]]'' | |- | [[:d:Q5040859|Q5040859]] | ''[[:d:Q5040859|Carl Sundin]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Rootsi|rootslased]] kayaker, aerutaja (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q16004471|kayaker]]''<br/>''[[:d:Q13382566|aerutaja]]'' | [[Rootsi]] | [[Nyköping]] | | |- | [[:d:Q51344216|Q51344216]] | ''[[:d:Q51344216|Juana la Feonga]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Hispaania|Hispaania]] bailadora flamenca (1936–2026) ♀; child of José Loreto Reyes “El Feongo” | ''[[:d:Q28843882|bailadora flamenca]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q753825|Utrera]]'' | | |- | [[:d:Q5230856|Q5230856]] | ''[[:d:Q5230856|David Arnason]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Kanada kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[autor]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1659757|Gimli]]'' | | |- | [[:d:Q57586030|Q57586030]] | ''[[:d:Q57586030|Fabio Mosquera]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Colombia|Colombia]] jalgpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Colombia]] | [[Cali]] | | |- | [[:d:Q5982399|Q5982399]] | ''[[:d:Q5982399|Ian Miller]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Australian rules football player (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q63764579|Q63764579]] | ''[[:d:Q63764579|Guy Larmanjat]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], middle management, member of the departmental council of Ain (1962–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q999897|middle management]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q70659414|Q70659414]] | ''[[:d:Q70659414|Botan Nakata]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Jaapan|Jaapan]] owarai tarento (1948–2026) ♂; member of Chaos Nakata | ''[[:d:Q12330954|owarai tarento]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1349102|Shōdoshima-chō]]'' | | |- | [[:d:Q7171876|Q7171876]] | ''[[:d:Q7171876|Pete Byrne]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Suurbritannia laulja | [[laulja]] | [[Suurbritannia]] | [[Bath]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7493083|Q7493083]] | ''[[:d:Q7493083|Sheila Kennelly]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Austraalia|Austraalia]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1958–2008) (1937–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Austraalia]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Brighton]] | ''[[:d:Q1638164|Hunter Valley]]'' | |- | [[:d:Q78060164|Q78060164]] | ''[[:d:Q78060164|Pierre de Chastonay]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]] | [[Šveits]] | [[Sierre]] | | |- | [[:d:Q9627138|Q9627138]] | ''[[:d:Q9627138|Aracy Amaral]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-14 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], kunstiajaloolane, kunstikriitik, [[Kuraator|kuraator]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1930–2026) ♀; Guggenheim Fellowship, Prêmio Jabuti; spouse of Mario Toral; notable work Museu de Arte Contemporânea da Universidade de São Paulo: perfil de um acervo | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''<br/>[[kuraator]]<br/>[[õppejõud]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q10545365|Q10545365]] | ''[[:d:Q10545365|Michaela Freiová]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], publitsist, toimetaja, member of the Federal Assembly of Czechoslovakia (1942–2026) ♀; child of Josef Myslivec | [[poliitik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q106887292|Q106887292]] | ''[[:d:Q106887292|Siddique Ahmed]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q109418075|Q109418075]] | ''[[:d:Q109418075|Lilia Sabitova]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Balletitantsija|balletitantsija]], ballet teacher, [[Ballettmeister|ballettmeister]] (1953–2026) ♀; [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] | [[balletitantsija]]<br/>''[[:d:Q55092822|ballet teacher]]''<br/>[[ballettmeister]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Taškent]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q114729064|Q114729064]] | ''[[:d:Q114729064|Marc de La Ménardière]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], lektor (1982–2026) ♂; notable work A quest for meaning | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q9379869|lektor]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q114895705|Q114895705]] | ''[[:d:Q114895705|Амаев, Хаважи Хасанович]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1980–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | | ''[[:d:Q4194701|Zumsoi]]'' | [[Lviv]] | |- | [[:d:Q11529334|Q11529334]] | ''[[:d:Q11529334|Nobue Matsubara]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Jaapani laulja | [[laulja]] | [[Jaapan]] | [[Ōita prefektuur]] | | |- | [[:d:Q11980201|Q11980201]] | ''[[:d:Q11980201|Kari Wærness]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Norra sotsioloog | [[sotsioloog]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q1993766|Leknes]]'' | [[Bergen]] | ''[[:d:Q19382208|Møllendal cemetery]]'' |- | [[:d:Q1244211|Q1244211]] | ''[[:d:Q1244211|Ian Berry]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Fotograaf|fotograaf]], fotoajakirjanik (1934–2026) ♂; member of Magnum Photos | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Preston]] | | |- | [[:d:Q130442518|Q130442518]] | ''[[:d:Q130442518|Jehuda Widawski]]'' | data-sort-value="1919" | 1919-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Iisrael|Iisrael]]-[[Poola|poolakad]] äriinimene (1919–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Iisrael]]<br/>[[Poola]] | | | |- | [[:d:Q131770495|Q131770495]] | ''[[:d:Q131770495|Jo Kuhn]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1935–2026) ♂ | [[maalikunstnik]] | | [[Mülheim]] | [[Soest]] | |- | [[:d:Q1341070|Q1341070]] | ''[[:d:Q1341070|Luděk Mikloško]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Tšehhi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q15986539|sports official]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Prostějov|Statutární město Prostějov]] | [[Ostrava]] | |- | [[:d:Q134705074|Q134705074]] | ''[[:d:Q134705074|Karol Flórián]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Slovakkia|Slovakkia]] analüütilise keemia spetsialist, metallurgical engineer (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q43668003|analüütilise keemia spetsialist]]''<br/>''[[:d:Q27947380|metallurgical engineer]]'' | [[Slovakkia]] | [[Levoča|Mesto Levoča]] | | |- | [[:d:Q137209957|Q137209957]] | ''[[:d:Q137209957|Kate Leslie]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] community leader, aktivist, rahukohtunik (1935–2026) ♀; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q1500610|community leader]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q590475|Warkworth]]'' | |- | [[:d:Q139271932|Q139271932]] | ''[[:d:Q139271932|Nedjeljko Frančula]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Maamõõtja]] (1937–2026) ♂ | [[Maamõõtja]] | | [[Zagreb]] | | |- | [[:d:Q141446648|Q141446648]] | ''[[:d:Q141446648|Bloodhound Q50]]'' | data-sort-value="2004" | 2004-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Räppar (2004–2026) ♂ | ''[[:d:Q2252262|räppar]]'' | | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q141461307|Q141461307]] | ''[[:d:Q141461307|Hiroyuki Ichikawa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Jaapan|Jaapan]] esimees (†2026) ♂ | ''[[:d:Q140686|esimees]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q141470171|Q141470171]] | ''[[:d:Q141470171|Anton Grunis]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Venemaa|venelased]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1979–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]], Hero of the Donetsk People's Republic, Tšetšeeni Vabariigi kangelane, Order of Courage, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” I järk, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, Medal ‘For Merit in Combat’, Medal "For Military Valour", 2nd class, Medal ‘Participant of a special military operation’ | [[ohvitser]] | [[Venemaa]] | [[Kaasan]] | ''[[:d:Q4230565|Kindrativka]]'' | [[Föderaalne sõjamemoriaal "Isamaakaitsjate panteon"]] |- | [[:d:Q141475148|Q141475148]] | ''[[:d:Q141475148|Shirley Stevenson]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] person (1935–2026) ♀; Queen's Service Medal; spouse of Brian Stevenson | | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141499219|Q141499219]] | ''[[:d:Q141499219|Rodney Charters]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Person (1945–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141500546|Q141500546]] | ''[[:d:Q141500546|Natacha Rey]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1970–2026) ♀ | [[ajakirjanik]] | | ''[[:d:Q255105|Enghien-les-Bains]]'' | ''[[:d:Q191126|Saintes]]'' | |- | [[:d:Q141573229|Q141573229]] | ''[[:d:Q141573229|Ann Kaiser]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Person (1948–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q15527343|Q15527343]] | ''[[:d:Q15527343|Mary Gaudron]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | kohtunik, Austraalia | [[kohtunik]]<br/>''[[:d:Q808967|barrister]]''<br/>[[riigiametnik]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q187859|Moree]]'' | | |- | [[:d:Q19844391|Q19844391]] | ''[[:d:Q19844391|Jimmy Revie]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q146891|Stockwell]]'' | [[Inglismaa]] | |- | [[:d:Q2756486|Q2756486]] | ''[[:d:Q2756486|Cheetah Chrome]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusik|muusik]], [[Kitarrist|kitarrist]] (1955–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[kitarrist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Cleveland]] | [[Nashville]] | |- | [[:d:Q27600121|Q27600121]] | ''[[:d:Q27600121|Wolf-Lüder Liebermann]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Õppejõud|õppejõud]], klassikaline filoloog (1941–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]'' | | [[Gießen]] | | |- | [[:d:Q28586999|Q28586999]] | ''[[:d:Q28586999|Sadokha Pavlo]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]]-[[Portugal|portugal]] [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], Vabatahtlik (1970–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk; member of Спілка Українців у Португалії | [[avaliku elu tegelane]]<br/>''[[:d:Q24716636|Vabatahtlik]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Portugal]] | [[Lviv]] | ''[[:d:Q1020826|Quarteira]]'' | |- | [[:d:Q3318550|Q3318550]] | ''[[:d:Q3318550|Mohamed Garfi]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Tuneesia|Tuneesia]] [[Dirigent|dirigent]], [[Helilooja|helilooja]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Muusik|muusik]] (1948–2026) ♂ | [[dirigent]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[muusik]] | [[Tuneesia]] | [[Tunis]] | | |- | [[:d:Q3425850|Q3425850]] | ''[[:d:Q3425850|René Bianchi]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Prantsusmaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q283736|Conflans-sur-Seine]]'' | ''[[:d:Q727297|Romilly-sur-Seine]]'' | |- | [[:d:Q39082547|Q39082547]] | ''[[:d:Q39082547|Anatoly Timofeyev]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]] (1941–2026) ♂; Honored Physical Culture Worker of the Russian Federation | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q3876978|Nikologory]]'' | | |- | [[:d:Q4283881|Q4283881]] | ''[[:d:Q4283881|Vladimir Maslakov]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Näitleja|näitleja]], häälnäitleja (1970–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | | [[Peterburi]] | [[Herson]] | [[Herson]] |- | [[:d:Q48927545|Q48927545]] | ''[[:d:Q48927545|Dominique Descotes]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Prantsusmaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Innsbruck]] | | |- | [[:d:Q5407878|Q5407878]] | ''[[:d:Q5407878|Eugenia Apostol]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Filipiinide ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Filipiinid]] | ''[[:d:Q174096|Sorsogon City]]'' | [[Manila]] | |- | [[:d:Q5483619|Q5483619]] | ''[[:d:Q5483619|Francisco López Contreras]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Guatemala|Guatemala]] jalgpallur (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Guatemala]] | ''[[:d:Q1671882|Santa Catarina Pinula]]'' | | |- | [[:d:Q55239090|Q55239090]] | ''[[:d:Q55239090|Coronel Nunes]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], sports executive (1938–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q2289897|Monte Alegre]]'' | | |- | [[:d:Q56557026|Q56557026]] | ''[[:d:Q56557026|Ernest Butler]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-04-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Korvpallur (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | | | [[München]] | |- | [[:d:Q59260306|Q59260306]] | ''[[:d:Q59260306|Yechiel Kara]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Iisrael|Iisrael]] keeleteadlane (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Iisrael]] | [[Sanaa]] | | ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]'' |- | [[:d:Q625843|Q625843]] | ''[[:d:Q625843|Chung Ho-yong]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | poliitik, Lõuna-Korea | [[poliitik]] | [[Lõuna-Korea]] | | | |- | [[:d:Q69680029|Q69680029]] | ''[[:d:Q69680029|Timothy Lawson]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] field hockey player (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q72154039|Q72154039]] | ''[[:d:Q72154039|Hans-Achim Roll]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Jurist|jurist]], [[Advokaat|advokaat]] (1942–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[advokaat]] | | [[Gdańsk]] | [[Hamburg]] | |- | [[:d:Q83564179|Q83564179]] | ''[[:d:Q83564179|Ann Kaiser]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Teadlane, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (†2026) ♀ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | [[Nashville]] | |- | [[:d:Q8975593|Q8975593]] | ''[[:d:Q8975593|Jing Yidan]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Hiina|Hiina]] telesaatejuht, [[Poliitik|poliitik]] (fl. 1979–2015), member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference, National People's Congress deputy (1955–2026) ♀ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[poliitik]] | [[Hiina]] | [[Harbin]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q94819144|Q94819144]] | ''[[:d:Q94819144|Jay W. Baird]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1936–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | | [[Toledo (Ohio)|Toledo]] | [[Oxford (Ohio)|Oxford]] | |- | [[:d:Q99583330|Q99583330]] | ''[[:d:Q99583330|Hector Patmore]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-13 | Teadlane, [[Teoloog|teoloog]] (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[teoloog]] | | | | |- | [[:d:Q102238494|Q102238494]] | ''[[:d:Q102238494|Hannes Friedrich]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1940–2026) ♂ | [[sotsioloog]] | | [[Mannheim]] | [[Göttingen]] | |- | [[:d:Q104126362|Q104126362]] | ''[[:d:Q104126362|Abdul Zalil Mastan]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | [[New Delhi]]<br/>[[India]] | |- | [[:d:Q107488373|Q107488373]] | ''[[:d:Q107488373|Reynolds Farley]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] statistik, [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Demograaf|demograaf]] (1938–2026) ♂; Fellow of the American Statistical Association; member of American Statistical Association, [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q2732142|statistik]]''<br/>[[sotsioloog]]<br/>[[demograaf]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Harrisburg]] | | |- | [[:d:Q1104621|Q1104621]] | ''[[:d:Q1104621|Sándor Kardos]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Ungari|Ungari]] filmioperaator, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmistsenarist, [[Lavastaja|režissöör]], [[Fotograaf|fotograaf]] (1944–2026) ♂; Kossuthi auhind, Béla Balázs Award; member of Hungarian Art Academy | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[fotograaf]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q11635635|Q11635635]] | ''[[:d:Q11635635|Shirō Akagi]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Terrorist|terrorist]] (1947–2026) ♂ | [[terrorist]] | [[Jaapan]] | | [[Pyongyang|P'yŏngyang]] | |- | [[:d:Q126969661|Q126969661]] | ''[[:d:Q126969661|Молодкин, Владимир Николаевич]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1945–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q12884678|Q12884678]] | ''[[:d:Q12884678|Spiros Chalvatzis]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Kreeka poliitik | [[poliitik]] | [[Kreeka]] | [[Kozáni]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q130558170|Q130558170]] | ''[[:d:Q130558170|Yves Schlirf]]'' | data-sort-value="1950" | 1950s | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Belgia|Belgia]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], editorial director, raamatukaupmees, Kroonik (1950–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q109827921|editorial director]]''<br/>''[[:d:Q998550|raamatukaupmees]]''<br/>''[[:d:Q3330547|Kroonik]]'' | [[Belgia]] | [[Brüssel]] | | |- | [[:d:Q1307029|Q1307029]] | ''[[:d:Q1307029|Georg Grozer senior]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Ungari|ungari]] võrkpallur (1964–2026) ♂; Volleyballer des Jahres | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Veresegyház]] | |- | [[:d:Q134885590|Q134885590]] | ''[[:d:Q134885590|Marcelle Demorgny]]'' | data-sort-value="1913" | 1913-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Person (1913–2026) ♀ | | | ''[[:d:Q946320|Turgon]]'' | ''[[:d:Q1152850|Champagne-Mouton]]'' | |- | [[:d:Q1353970|Q1353970]] | ''[[:d:Q1353970|George Chuvalo]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Kanada|Kanada]] poksija, [[Näitleja|näitleja]] (1937–2026) ♂; Member of the Order of Canada, Canada's Walk of Fame, Canada's Sports Hall of Fame, Ontario Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q11338576|poksija]]''<br/>[[näitleja]] | [[Kanada]] | [[Toronto]] | [[Toronto]] | |- | [[:d:Q141451213|Q141451213]] | ''[[:d:Q141451213|Nikolai Noev]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Tadžikistan|Tadžikistan]] sportlik vabavõitleja (†2026) ♂ | ''[[:d:Q11607585|sportlik vabavõitleja]]'' | [[Tadžikistan]] | | | |- | [[:d:Q141475284|Q141475284]] | ''[[:d:Q141475284|Graham Keep]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] scout leader (1946–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q2540793|scout leader]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q108691344|Oamaru Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141502266|Q141502266]] | ''[[:d:Q141502266|Tanchum Portnoy]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Helilooja|helilooja]] (1951–2026) ♂ | [[helilooja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q14473760|Q14473760]] | ''[[:d:Q14473760|Povilas Varanauskas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Leedu poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[insener]] | [[Leedu]] | ''[[:d:Q16455009|Kalneliškiai]]'' | [[Kaunas]] | |- | [[:d:Q1480724|Q1480724]] | ''[[:d:Q1480724|Hermann Naehring]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Saksamaa helilooja | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]''<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q16300074|Q16300074]] | ''[[:d:Q16300074|Harro Koskinen]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Soome maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Soome]] | [[Turu]] | [[Turu]] | |- | [[:d:Q16375505|Q16375505]] | ''[[:d:Q16375505|Vaqif Novruzov]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Poliitik|poliitik]], Minister of Internal Affairs (1940–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | | | |- | [[:d:Q16956641|Q16956641]] | ''[[:d:Q16956641|Jan Štefáček]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1950–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Tšehhi]] | [[Havlíčkův Brod|Město Havlíčkův Brod]] | | |- | [[:d:Q19916739|Q19916739]] | ''[[:d:Q19916739|Тихомиров, Николай Константинович]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Diplomaat|diplomaat]] (1939–2026) ♂ | [[diplomaat]] | | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q20610105|Q20610105]] | ''[[:d:Q20610105|Harbhajan Bajwa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Fotograaf|fotograaf]] (†2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[fotograaf]] | | | | |- | [[:d:Q21340578|Q21340578]] | ''[[:d:Q21340578|Guy Marson]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Luksemburg|Luksemburg]] [[Botaanik|botaanik]], mükoloog, vedurijuht (1953–2026) ♂; member of The Luxembourg Naturalist Society | [[botaanik]]<br/>''[[:d:Q2487799|mükoloog]]''<br/>''[[:d:Q1373245|vedurijuht]]'' | [[Luksemburg]] | ''[[:d:Q13101690|Bettembourg]]'' | ''[[:d:Q20966341|Ettelbruck]]'' | |- | [[:d:Q2424426|Q2424426]] | ''[[:d:Q2424426|Sérgio Toledo Machado]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Brasiilia|Brasiilia]] korvpallur (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | | |- | [[:d:Q26207056|Q26207056]] | ''[[:d:Q26207056|Bernice Ofei]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Ghana|Ghana]] [[Muusik|muusik]], pankur, [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (†2026) ♀; Ghana Music Awards | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]''<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Ghana]] | [[Accra]]<br/>[[Ghana]] | | |- | [[:d:Q28921814|Q28921814]] | ''[[:d:Q28921814|Ketaki Kushari Dyson]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Suurbritannia luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Briti India]]<br/>[[India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Kolkata]] | | |- | [[:d:Q3161429|Q3161429]] | ''[[:d:Q3161429|James Storme]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Belgia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Belgia]] | [[Gent]] | | |- | [[:d:Q4357051|Q4357051]] | ''[[:d:Q4357051|Andrea Vagn Jensen]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], telesaatejuht (1965–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q925736|Odder]]'' | ''[[:d:Q3374802|Bispebjerg Hospital]]'' | |- | [[:d:Q4367334|Q4367334]] | ''[[:d:Q4367334|Nikolay Podgornov]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Venemaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Grjazovetsi rajoon]] | [[Vologda]] | |- | [[:d:Q4682260|Q4682260]] | ''[[:d:Q4682260|Naseer al-Chaderchi]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Iraagi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Iraak]] | [[Bagdad]] | [[Amman]] | |- | [[:d:Q4693194|Q4693194]] | ''[[:d:Q4693194|Agni Deo Singh]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Fidži poliitik | ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''<br/>[[poliitik]] | | ''[[:d:Q1365304|Macuata]]'' | [[Brisbane]] | |- | [[:d:Q5004468|Q5004468]] | ''[[:d:Q5004468|Byron Sher]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | | |- | [[:d:Q5018175|Q5018175]] | ''[[:d:Q5018175|Cal Nichols]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2202056|Paradise Hill]]'' | | |- | [[:d:Q5041176|Q5041176]] | ''[[:d:Q5041176|Carles Solà i Ferrando]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Hispaania poliitik | ''[[:d:Q7888586|keemiatehnoloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[biokeemik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q738013|Xàtiva]]'' | ''[[:d:Q13936|Sant Cugat del Vallès]]'' | |- | [[:d:Q53828034|Q53828034]] | ''[[:d:Q53828034|Xosé Manuel López Tuñas]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Poliitik|poliitik]], [[Kirjanik|kirjanik]], mayor of Negreira (1948–2026) ♂; member of Political Party of Galicia | [[õpetaja]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q840787|Negreira]]'' | ''[[:d:Q840787|Negreira]]'' | |- | [[:d:Q55724448|Q55724448]] | ''[[:d:Q55724448|Cedric Gillott]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Kanada|Kanada]] entomoloog (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | [[Kanada]] | [[Sheffield]] | | |- | [[:d:Q5752736|Q5752736]] | ''[[:d:Q5752736|Hidetoshi Nakanishi]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Jaapan|Jaapan]] judoka (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Jaapan]] | [[Fukuoka prefektuur]] | | |- | [[:d:Q60370323|Q60370323]] | ''[[:d:Q60370323|Hartmut Welker]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1941–2026) ♂ | [[ooperilaulja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[muusik]] | | [[Velbert]] | [[Velbert]] | |- | [[:d:Q61986680|Q61986680]] | ''[[:d:Q61986680|Hubert Le Griel]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Prantsusmaa advokaat | | | | | |- | [[:d:Q62091777|Q62091777]] | ''[[:d:Q62091777|Eckart Ehlers]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Pastor|pastor]] (1939–2026) ♂ | [[pastor]] | | ''[[:d:Q1322537|Ellerbek]]'' | | |- | [[:d:Q64853013|Q64853013]] | ''[[:d:Q64853013|Ellen Brandom]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q575750|Quincy]]''<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q7036306|Q7036306]] | ''[[:d:Q7036306|Nikolay Noev]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | [[Tadžikistan|Tadžikistan]] maadleja (1988–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Tadžikistan]] | [[Sahha]] | | |- | [[:d:Q75434348|Q75434348]] | ''[[:d:Q75434348|Jadranka Njers]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-09-12 | Person (1938–2026) ♀; child of Ivan Njers; spouse of Sir Henry Beresford-Peirse, 6th Baronet | | | | | |- | [[:d:Q100605570|Q100605570]] | ''[[:d:Q100605570|Marcelo Muñoz]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene, [[Kirjanik|kirjanik]], politoloog (1934–2026) ♂; spouse of Paquita López | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q368372|Jaraíz de la Vera]]'' | | |- | [[:d:Q1055575|Q1055575]] | ''[[:d:Q1055575|Raffaele Costa]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q20188|Mondovì]]'' | ''[[:d:Q20188|Mondovì]]'' | |- | [[:d:Q11354575|Q11354575]] | ''[[:d:Q11354575|Tsunaki Mihara]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Jaapani helilooja | [[helilooja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q806349|bandleader]]''<br/>[[laulja]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1155539|Kitakanbara district]]'' | | |- | [[:d:Q115815780|Q115815780]] | ''[[:d:Q115815780|Helena Afonso]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Portugal|Portugal]] social educator (1954–2026) ♂; child of José Afonso, Maria Amália de Oliveira | ''[[:d:Q5819949|social educator]]'' | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q118727689|Q118727689]] | ''[[:d:Q118727689|Yuca]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-04-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Peruu|Peruu]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (fl. 1980–) (1951–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[koomik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q2582671|Barranca]]'' | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q125210075|Q125210075]] | ''[[:d:Q125210075|Joe Holyoak]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Linnaplaneerija, [[Autor|autor]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (active c. 2010) (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]''<br/>[[autor]]<br/>[[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q130632267|Q130632267]] | ''[[:d:Q130632267|Robert O'Driscoll]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, [[Füüsik|füüsik]], õpetlane (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[füüsik]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Palmerston North]] | |- | [[:d:Q1365966|Q1365966]] | ''[[:d:Q1365966|Jeremy Thomas]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Suurbritannia filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | [[Oxfordshire]] | |- | [[:d:Q1390842|Q1390842]] | ''[[:d:Q1390842|Robert E. Dickinson]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], meteoroloog (1940–2026) ♂; Carl-Gustaf Rossby Research Medal, [[Vetleseni auhind]], Roger Revelle Medal, Jule G. Charney Medal, Clarence Leroy Meisinger Award; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[USA Inseneriakadeemia]], [[Hiina Teaduste Akadeemia]] | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q936217|Millersburg]]'' | | |- | [[:d:Q140299623|Q140299623]] | ''[[:d:Q140299623|Marin Lungu]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ohvitser|ohvitser]], [[Lapssõdurid]] (1936–2026) ♂; Medal of the President of the Slovak Republic, Cross of Faithful Service, Medal of Faithful Service, Medal "Valour and Faith", Military Virtue Medal, médaille d'or de la vertu militaire | [[ohvitser]]<br/>[[Lapssõdurid]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q12134544|Neatârnarea]]'' | | ''[[:d:Q4355583|Ghencea Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141438229|Q141438229]] | ''[[:d:Q141438229|lungskull]]'' | data-sort-value="2006" | 2006-01-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] räppar, DJ producer, [[Laulja|laulja]] (2006–2026) ♂ | ''[[:d:Q2252262|räppar]]''<br/>''[[:d:Q3922505|DJ producer]]''<br/>[[laulja]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q141446951|Q141446951]] | ''[[:d:Q141446951|Bidya Limbu]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Nepalis haridustöötaja (†2026) ♀; notable work Little Angels' School | ''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]'' | ''[[:d:Q4317274|Nepalis]]'' | | | |- | [[:d:Q141448193|Q141448193]] | ''[[:d:Q141448193|Graeme Vivian]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Sõdur|sõdur]] (1935–2026) ♂; British Empire Medal | [[sõdur]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q30281259|Palmerston North Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141465172|Q141465172]] | ''[[:d:Q141465172|João Moura de Sá]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Assembly of the Republic (1967–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q141523704|Q141523704]] | ''[[:d:Q141523704|Onofrio Amoruso]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Geograaf|geograaf]] (1942–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q1420531|Q1420531]] | ''[[:d:Q1420531|Margret Middell]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Saksamaa skulptor | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Saksamaa]] | [[Kwidzyn]] | | |- | [[:d:Q16106688|Q16106688]] | ''[[:d:Q16106688|Harry Kirk]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1018756|Saltcoats]]'' | | |- | [[:d:Q16212807|Q16212807]] | ''[[:d:Q16212807|W. J. Frecklington]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Austraalia|Austraalia]] coachmaker (1949–2026) ♂; Medal of the Order of Australia, Member of the Royal Victorian Order; notable work Australian State Coach, Diamond Jubilee State Coach | ''[[:d:Q136515512|coachmaker]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q605513|Parkes]]'' | ''[[:d:Q509716|Manly]]'' | |- | [[:d:Q17286533|Q17286533]] | ''[[:d:Q17286533|Bruce Davis]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1942–2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q947115|Monroe]]'' | [[San Quentini vangla]] | |- | [[:d:Q17385765|Q17385765]] | ''[[:d:Q17385765|Margaret Clark]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] õpetlane, politoloog, rahukohtunik, professor, emeriitprofessor (1941–2026) ♀; Companion of the Order of St Michael and St George, Distinguished Companion of the New Zealand Order of Merit, Dame Companion of the New Zealand Order of Merit‎; spouse of William Roff, Bernie Galvin | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Wellington]] | ''[[:d:Q15238439|Kilbirnie]]'' | |- | [[:d:Q18763947|Q18763947]] | ''[[:d:Q18763947|Chaudhry Mehmood Bashir Virk]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Pakistani poliitik | [[poliitik]] | [[Pakistan]]<br/>[[Briti India]] | | [[Lahore]] | |- | [[:d:Q20054143|Q20054143]] | ''[[:d:Q20054143|Ann-Mari Brubakk]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Norra|norralased]] attending physician, [[Professor|professor]] (1943–2026) ♀; Knight First Class of the Order of St. Olav‎ | ''[[:d:Q460628|attending physician]]''<br/>[[professor]] | [[Norra]] | | [[Trondheim]] | ''[[:d:Q19375508|Ilen kirkegård]]'' |- | [[:d:Q20535296|Q20535296]] | ''[[:d:Q20535296|Antón Pulido]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Hispaania maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q12384795|Bóveda de Amoeiro, Amoeiro]]'' | [[Vigo]] | |- | [[:d:Q22276935|Q22276935]] | ''[[:d:Q22276935|Bain Boehlke]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, teatrilavastaja (1939–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Minneapolis]] | |- | [[:d:Q2531468|Q2531468]] | ''[[:d:Q2531468|Volkmar Enderlein]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] kunstiajaloolane, [[Arheoloog|arheoloog]], muuseumidirektor (1936–2026) ♂; member of Deutsches Archäologisches Institut | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[arheoloog]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q525392|Oschersleben]]'' | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q270685|Q270685]] | [[Astrid Ferner]] | data-sort-value="1932" | 1932-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Norra|norralased]] aristokraat, royalty, [[Printsess|printsess]] (1932–2026) ♀; Grand Cross of the Order of the Crown, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic, Soome Valge Roosi Rüütelkonna suurrist, Knight Grand Cross of the Order of the Falcon, Royal Family Decoration of King Haakon VII, Saksamaa Liitvabariigi teeneteordeni I klassi suurrist, Grand Cross of the National Order of Merit, Order of the Star of Jordan, Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni komandöri suurrist, Grand Cross of the Order of Chula Chom Klao, Knight Grand Cross with Collar of the Order of Saint Olav‎, Royal House Centennial Medal, King Haakon VII 1905–1955 Jubilee Medal, King Haakon VII's 100th anniversary medal, Kong Olav V's Memorial medal, King Olav V's Jubilee Medal 1957–1982, King Olav V's Centenary Medal, King Harald V's Jubilee Medal 1991–2016, Royal Family Order of King Olav V of Norway, Royal Family Decoration of King Harald V, Grand Cross of the Order of Adolphe of Nassau, Grand Cross of the Order of the House of Orange, Portugali Vabariigi Teeneteordeni suurrist, King Gustaf V's Jubilee Commemorative Medal (1948), Konung Carl XVI Gustafs jubileumsminnestecken I, honorary state-subsidised funeral; member of [[Norra kuninglik perekond]]; child of [[Olav V]], [[Märtha (Norra)|Märtha]]; spouse of [[Johan Martin Ferner]] | ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]''<br/>''[[:d:Q11573099|royalty]]'' | [[Norra]] | [[Oslo]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q19386650|Ris cemetery]]'' |- | [[:d:Q2924488|Q2924488]] | ''[[:d:Q2924488|Brent Peterson]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija, jäähokitreener (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Kanada]] | [[Calgary]] | | |- | [[:d:Q3288766|Q3288766]] | ''[[:d:Q3288766|Marcel Carfantan]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Prantsusmaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q598335|Pleurtuit]]'' | | |- | [[:d:Q4097807|Q4097807]] | ''[[:d:Q4097807|Vladimir Bugrov]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1933–2026) ♂ | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4974120|Q4974120]] | ''[[:d:Q4974120|Marianne Rasmuson]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Rootsi|rootslased]] [[Geneetik|geneetik]] (1921–2026) ♀; Oscarspriset; member of [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]]; child of Rütger Essén, Ingeborg Essén; spouse of Bertil Rasmuson | [[geneetik]] | [[Rootsi]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | [[Umeå]] | |- | [[:d:Q565761|Q565761]] | ''[[:d:Q565761|Anne Rüffer]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Autor|autor]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1957–2026) ♀ | [[autor]]<br/>[[kirjastaja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q200018|Langerwehe]]'' | | |- | [[:d:Q573730|Q573730]] | ''[[:d:Q573730|Anthony Page]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Suurbritannia filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Suurbritannia]] | [[Bengaluru|Bangalore]]<br/>[[Briti India]] | ''[[:d:Q5259820|Denville Hall]]'' | |- | [[:d:Q5930589|Q5930589]] | ''[[:d:Q5930589|Jesús Rico]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Mehhiko|Mehhiko]] jalgpallur (fl. 1976–1987) (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q6148646|Q6148646]] | ''[[:d:Q6148646|Tomás Solís Nova]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Tšiili poliitik | [[poliitik]] | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q17625650|Coelemu]]'' | | |- | [[:d:Q64167562|Q64167562]] | ''[[:d:Q64167562|Rachel Rabin]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1925–2026) ♀; child of Nechemiah Rabin, Rosa Cohen | [[õpetaja]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | ''[[:d:Q2890256|Manara]]'' |- | [[:d:Q64168758|Q64168758]] | ''[[:d:Q64168758|Elaine Mokhtefi]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Alžeeria|alžeeria]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], aktivist (1928–2026) ♀; spouse of Mokhtar Mokhtefi | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Alžeeria]] | [[New York]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q67991515|Q67991515]] | ''[[:d:Q67991515|Gregory J. McCarthy]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Keemik|keemik]] (1943–2026) ♂ | [[keemik]] | | [[Boston]] | | |- | [[:d:Q7057620|Q7057620]] | ''[[:d:Q7057620|Yossi Pollak]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-05-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Iisraeli näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q75339972|Q75339972]] | ''[[:d:Q75339972|Ian Leslie-Melville]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] maaomanik, pankur (1944–2026) ♂; child of Michael Leslie-Melville, Cynthia Hambro; spouse of Lady Elizabeth Compton | ''[[:d:Q1483709|maaomanik]]''<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q7558728|Q7558728]] | ''[[:d:Q7558728|Solomon Pappaiah]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1936–2026) ♂; Padma Shri in literature and education | [[ajakirjanik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Madurai]] | | |- | [[:d:Q7915912|Q7915912]] | ''[[:d:Q7915912|Varinder Singh Bajwa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q50002|Q50002]] | ''[[:d:Q50002|Emma Bonino]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-11 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q18382|Bra]]'' | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q102131354|Q102131354]] | ''[[:d:Q102131354|Dean Arnold Neumann]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Matemaatik|matemaatik]] (1938–2026) ♂ | [[matemaatik]] | | ''[[:d:Q984577|Superior]]'' | ''[[:d:Q895459|Bowling Green]]'' | |- | [[:d:Q11468693|Q11468693]] | ''[[:d:Q11468693|Sadao Yamato]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q6100326|Iwaishima]]'' | | |- | [[:d:Q1160361|Q1160361]] | ''[[:d:Q1160361|Daniel Conahan]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õde (tervishoid)|õde]], [[Sarimõrvar|sarimõrvar]] (1954–2026) ♂ | [[Õde (tervishoid)|õde]]<br/>[[sarimõrvar]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]] | ''[[:d:Q2092769|Raiford]]'' | |- | [[:d:Q11916150|Q11916150]] | ''[[:d:Q11916150|Cristóbal Colón Palasí]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Hispaania ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[psühholoog]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1605519|Zuera]]'' | | |- | [[:d:Q124866804|Q124866804]] | ''[[:d:Q124866804|Ross Brown]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Uus-Meremaa arhitekt | [[arhitekt]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q305195|Taumarunui]]'' | ''[[:d:Q6786009|Matakana]]'' | |- | [[:d:Q131104980|Q131104980]] | ''[[:d:Q131104980|Gary Myers]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] rallisõitja (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2022254|Walnut Cove]]'' | | |- | [[:d:Q141436633|Q141436633]] | ''[[:d:Q141436633|Jack Inglis]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] health activist, tobacco grower, munitsipaalpoliitik, Tasman district councillor (1937–2026) ♂; Queen's Service Medal, Officer of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q96036530|health activist]]''<br/>''[[:d:Q55331964|tobacco grower]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q489458|Motueka]]'' | |- | [[:d:Q141436840|Q141436840]] | ''[[:d:Q141436840|Kevin O'Sullivan]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Tuletõrjuja|tuletõrjuja]], fire protection engineer, Vabatahtlik (†2026) ♂; Queen's Service Medal | [[tuletõrjuja]]<br/>''[[:d:Q56039812|fire protection engineer]]''<br/>''[[:d:Q24716636|Vabatahtlik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q141498239|Q141498239]] | ''[[:d:Q141498239|Rato Mobio Venance]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] [[Klahvpillimängija|klahvpillimängija]], [[Pianist|pianist]], [[Organist|organist]] (†2026) ♂; member of Bozambo | [[klahvpillimängija]]<br/>[[pianist]]<br/>[[organist]] | [[Elevandiluurannik]] | | | |- | [[:d:Q141551451|Q141551451]] | ''[[:d:Q141551451|Hana Pešková]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1924–2026) ♀; spouse of Dalibor Pešek | [[arhitekt]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q15064551|Q15064551]] | ''[[:d:Q15064551|Vsevolod Bogdanov]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[avaliku elu tegelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Holmogorõ rajoon]] | | |- | [[:d:Q15694934|Q15694934]] | ''[[:d:Q15694934|Aleksandr Dorofeyev]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Ohvitser|ohvitser]], [[Jurist|jurist]], military leader, vikipedist (1946–2026) ♂; [[Punatähe orden]], [[Uppuja päästmise eest]], Order of Courage, Medal "Veteran of the Armed Forces of the USSR", медаль «Слава Адыгеи», VDNKh bronze medal, [[Juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"|juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"]], juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude", [[Juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", Jubilee Medal "300 Years of the Russian Navy", Medal "For Impeccable Service", Medal "For Strengthening of Brotherhood in Arms", USSR Agricultural Exhibition, Defence Ministry's 200 year medal, Admiral Kuznetsov Medal, Admiral Gorshkov Medal, Artur Becker Medal, graduate badge of a higher military school in the Soviet Union, Combat Groups of the Working Class, Medal VDNKh, Medal "For Impeccable Service", 3rd class, Brotherhood in Arms Medal, Medal "For Impeccable Service", 1st class, Medal "For Impeccable Service", 2nd class, Brotherhood in Arms Medal in Silver, Artur Becker Medal in Gold, Medal "For Merit in Upholding the Memory of Fallen Defenders of the Homeland", medal "For excellent graduation from a higher military educational institution of the Ministry of Defense of the Russian Federation"; child of Anatoly Dorofeyev | [[ohvitser]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q1402561|military leader]]''<br/>''[[:d:Q23038345|vikipedist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Gvardeisk]] | [[Maikop]] | |- | [[:d:Q15983294|Q15983294]] | ''[[:d:Q15983294|Chuni Lal Bhagat]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q643883|Sialkot]]'' | | |- | [[:d:Q1666045|Q1666045]] | ''[[:d:Q1666045|Ralph Zloczower]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Šveits|Šveits]] [[Advokaat|advokaat]] (1933–2026) ♂; Grand Decoration of Honour for Services to the Republic of Austria | [[advokaat]] | [[Šveits]] | [[Bern]] | | |- | [[:d:Q16939827|Q16939827]] | ''[[:d:Q16939827|Claudio Carsughi]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Brasiilia ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Brasiilia]]<br/>[[Itaalia]] | [[Arezzo]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q20396318|Q20396318]] | ''[[:d:Q20396318|Sami Al-Muzaffar]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Iraagi poliitik | [[filosoof]] | [[Iraak]] | [[Iraak]]<br/>[[Basra|Al-Başrah]] | [[Bagdad]] | |- | [[:d:Q22113142|Q22113142]] | ''[[:d:Q22113142|George Gibbs]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Uus-Meremaa entomoloog | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]''<br/>''[[:d:Q98544732|scientific collector]]''<br/>[[fotograaf]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q22667649|Q22667649]] | ''[[:d:Q22667649|Penny Gillies]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Austraalia|Austraalia]] tõkkejooksja, sprinter, kergejõustikutreener (1951–2026) ♀; Medal of the Order of Australia, Australian Sports Medal | ''[[:d:Q13724897|tõkkejooksja]]''<br/>''[[:d:Q4009406|sprinter]]''<br/>''[[:d:Q19827985|kergejõustikutreener]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q2384395|Q2384395]] | ''[[:d:Q2384395|Artur Heras]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Hispaania maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q738013|Xàtiva]]'' | ''[[:d:Q1982756|Godella]]'' | |- | [[:d:Q2437095|Q2437095]] | ''[[:d:Q2437095|Eric Van Herreweghe]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Belgia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q713200|esineja]]'' | [[Belgia]] | | | |- | [[:d:Q27716080|Q27716080]] | ''[[:d:Q27716080|Christina Thürmer-Rohr]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Saksamaa|sakslased]] sotsiaalteadlane, [[Muusik|muusik]], [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Psühholoog|psühholoog]] (1936–2026) ♀ | ''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[psühholoog]] | [[Saksamaa]] | [[Choszczno]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q2883132|Q2883132]] | ''[[:d:Q2883132|Josep Maria Trias de Bes i Serra]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Hispaania advokaat | [[advokaat]]<br/>[[jurist]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q364075|Q364075]] | ''[[:d:Q364075|Adolf Scheck]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1951–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[ettevõtja]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q373824|Achern]]'' | | |- | [[:d:Q47344173|Q47344173]] | ''[[:d:Q47344173|Michael Gabel]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Teoloog|teoloog]] (1953–2026) ♂ | [[teoloog]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Erfurt]] | [[Eisenach]] | |- | [[:d:Q4933353|Q4933353]] | ''[[:d:Q4933353|Bob McKay]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q502024|Seminole]]'' | | |- | [[:d:Q544715|Q544715]] | ''[[:d:Q544715|Cathie Craigie]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[Stirling]] | | |- | [[:d:Q6388618|Q6388618]] | ''[[:d:Q6388618|Ken Todd]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q5002990|Butterknowle]]'' | | |- | [[:d:Q6399539|Q6399539]] | ''[[:d:Q6399539|Khalid Mahmood]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Pakistan|Pakistan]]-[[Briti India|briti india]] field hockey player (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Pakistan]]<br/>[[Briti India]] | ''[[:d:Q121551|Jhelum]]'' | [[Lahore]] | |- | [[:d:Q64484579|Q64484579]] | ''[[:d:Q64484579|Marilyn Edwards]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Arkansas House of Representatives (1938–2026) ♀; member of [[Ühinenud Metodisti Kirik]] | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q79315|Hartman]]''<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1502329|Springdale]]''<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q7358917|Q7358917]] | ''[[:d:Q7358917|Roger Simon]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Ameerika Ühendriikide ajakirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | [[Washington]] | |- | [[:d:Q75324417|Q75324417]] | ''[[:d:Q75324417|Thyra Gräfin zu Castell-Castell]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Person (1939–2026) ♀; child of Count Luitpold of Castell-Castell, Princess Alexandrine-Louise of Denmark; spouse of Karl Moes | | | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q95461826|Q95461826]] | ''[[:d:Q95461826|Slávka Fraňková]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Psühholoog|psühholoog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♀ | [[psühholoog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q974224|Q974224]] | ''[[:d:Q974224|Ajazdin Nuhi]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Serbia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Serbia]]<br/>''[[:d:Q838261|Federal Republic of Yugoslavia]]''<br/>[[Serbia ja Montenegro]] | [[Prizren]] | | |- | [[:d:Q10304764|Q10304764]] | ''[[:d:Q10304764|Jackson Nascimento]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q1084338|Q1084338]] | ''[[:d:Q1084338|Christof Straub]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Austria|Austria]] [[Helilooja|helilooja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Muusik|muusik]] (1969–2026) ♂; Amadeus Austrian Music Awards; member of Papermoon | [[helilooja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[muusik]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q111469132|Q111469132]] | ''[[:d:Q111469132|Dieter Rodi]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Bioloog|bioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], keskkonnakaitsja, [[Auliige|auliige]] (1932–2026) ♂; Order of Merit of Baden-Württemberg, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany; member of Gesellschaft für Naturkunde in Württemberg | [[bioloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Schwäbisch Gmünd]] | | |- | [[:d:Q117217110|Q117217110]] | ''[[:d:Q117217110|Laureano Fernandez-Cruz]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Teadlane (†2026) ♂; member of European Surgical Association, European Pancreatic Club, Societat Catalana de Cirurgia | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q11882719|Q11882719]] | ''[[:d:Q11882719|Mikko Karmila]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-02-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Soome muusik | [[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q6884071|mixing engineer]]''<br/>[[helirežissöör]] | [[Soome]] | [[Lohja linn]] | | |- | [[:d:Q12284003|Q12284003]] | ''[[:d:Q12284003|Krasimir Angarski]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1953–2026) ♂ | [[õpetaja]] | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q12470550|Q12470550]] | ''[[:d:Q12470550|Abdul Hakim Ritonga]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Prokurör|prokurör]] (1950–2026) ♂ | [[prokurör]] | [[Indoneesia]] | | | |- | [[:d:Q124719845|Q124719845]] | ''[[:d:Q124719845|Gaylyn Studlar]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filmikriitik, media critic, [[Õppejõud|õppejõud]] (1952–2026) ♀ | ''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''<br/>''[[:d:Q19251029|media critic]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q1253894|Q1253894]] | ''[[:d:Q1253894|Ion Stoica]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Rumeenia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Rumeenia]] | | | ''[[:d:Q117067508|Cimitirul Bellu Catolic]]'' |- | [[:d:Q12741119|Q12741119]] | ''[[:d:Q12741119|Sorin Mărculescu]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Tõlkija|tõlkija]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1936–2026) ♂ | [[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q134879642|Q134879642]] | ''[[:d:Q134879642|Hyacinth Knight]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Jamaica poliitik | [[poliitik]] | [[Jamaica]] | | | |- | [[:d:Q1383970|Q1383970]] | [[Giórgos Mazonákis]] | data-sort-value="1972" | 1972-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Kreeka laulja | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Kreeka]] | [[Níkaia]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q15895035|Third Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q141388077|Q141388077]] | ''[[:d:Q141388077|Leonid Shaikhat]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1956–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]] | [[Iisrael]] | [[Almatõ]] | [[Jeruusalemm]] | ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]'' |- | [[:d:Q141388191|Q141388191]] | ''[[:d:Q141388191|Airlangga Pribadi Kusman]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Politoloog (1976–2026) | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | ''[[:d:Q11082|Jombang]]'' | ''[[:d:Q12509098|Gatot Soebroto Army Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141391696|Q141391696]] | ''[[:d:Q141391696|Jørgen Isak Olsen]]'' | data-sort-value="1969" | 1969 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Riigiametnik|riigiametnik]], [[Treener|treener]] (1969–2026) ♂ | [[riigiametnik]]<br/>[[treener]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Maniitsoq]] | | |- | [[:d:Q141432475|Q141432475]] | ''[[:d:Q141432475|Yves Petit de Voize]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Art director|kunstiline juht]], kunstiline juht (†2026) ♂ | [[Art director|kunstiline juht]]<br/>''[[:d:Q1797162|kunstiline juht]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q141436765|Q141436765]] | ''[[:d:Q141436765|Anne Murphy]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Õde (tervishoid)|õde]], health administrator (1938–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit | [[Õde (tervishoid)|õde]]<br/>''[[:d:Q26701778|health administrator]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q14956766|North Shore Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141439775|Q141439775]] | ''[[:d:Q141439775|Marlon B]]'' | data-sort-value="1965" | 1965 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Laulja|laulja]], räppar (1965–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q2252262|räppar]]'' | [[Saksamaa]] | [[Jamaica]] | | |- | [[:d:Q141485369|Q141485369]] | ''[[:d:Q141485369|Kazuki Matsuoka]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | 作業員 (†2026) ♂ | ''[[:d:Q65248841|作業員]]'' | | | ''[[:d:Q1205957|Kamikatsu]]'' | |- | [[:d:Q15438820|Q15438820]] | ''[[:d:Q15438820|Paul Butzer]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Matemaatik|matemaatik]], historian of mathematics, [[Õppejõud|õppejõud]] (1928–2026) ♂ | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q17486330|historian of mathematics]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Mülheim]] | | |- | [[:d:Q1553391|Q1553391]] | ''[[:d:Q1553391|Helmut Wiesinger]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Austria näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Austria]] | [[Linz]] | | |- | [[:d:Q1577112|Q1577112]] | ''[[:d:Q1577112|Hans-Günther Schramm]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Słupsk]] | [[Nürnberg]] | |- | [[:d:Q1602911|Q1602911]] | ''[[:d:Q1602911|Hellmut Butterweck]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Austria|Austria]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], teatrikriitik (1927–2026) ♂; Preis der Stadt Wien für Publizistik, Theodor Kramer Prize | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q17337766|teatrikriitik]]'' | [[Austria]] | [[Viin]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q16097804|Q16097804]] | ''[[:d:Q16097804|Alister Smart]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Austraalia|Austraalia]] telelavastaja, telesarjanäitleja, telesaatejuht, [[Stsenarist|stsenarist]] (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Austraalia]] | [[Adelaide]] | ''[[:d:Q5328448|East Gippsland]]'' | |- | [[:d:Q17097145|Q17097145]] | ''[[:d:Q17097145|Inge Vidar Svingen]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Norra|norralased]] Fakiir, mustkunstnik (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q491656|Fakiir]]''<br/>''[[:d:Q15855449|mustkunstnik]]'' | [[Norra]] | [[Seli vald]] | ''[[:d:Q1820866|Fåvang]]'' | ''[[:d:Q1544327|Fåvang stave church]]'' |- | [[:d:Q18164730|Q18164730]] | ''[[:d:Q18164730|Tamara Divišková]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Keraamik|keraamik]], [[Kostüümikunstnik]], kujutav kunstnik (1934–2026) ♀; member of Svaz československých výtvarných umělců; child of Karel Divíšek, Elmarita Divíšková; spouse of Jiří Strach | [[keraamik]]<br/>[[Kostüümikunstnik]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Brno]] | [[Brno]] | |- | [[:d:Q23939773|Q23939773]] | ''[[:d:Q23939773|Óscar Mario Beteta]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Mehhiko ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | [[México]] | |- | [[:d:Q2592114|Q2592114]] | ''[[:d:Q2592114|Wolfram Mehring]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Autor|autor]], [[Dramaturg|dramaturg]], [[Lavastaja|režissöör]] (1930–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[autor]]<br/>[[dramaturg]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Saksamaa]] | [[Münster]] | [[Freiburg]] | |- | [[:d:Q3172193|Q3172193]] | ''[[:d:Q3172193|Jean Galard]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Organist|organist]] (1949–2026) ♂ | [[organist]] | [[Prantsusmaa]] | [[Vincennes]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q3379486|Q3379486]] | ''[[:d:Q3379486|Philippe Caillard]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Koorijuht|koorijuht]] (1924–2026) ♂; member of Ensemble vocal Philippe-Caillard, Mouvement "A cœur joie" | [[koorijuht]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q3496331|Q3496331]] | ''[[:d:Q3496331|Andrzej Elżanowski]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Poola|poolakad]] paleontoloog, [[Zooloog|zooloog]], [[Ornitoloog|ornitoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>[[zooloog]]<br/>[[ornitoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Przasnysz]] | | |- | [[:d:Q3723094|Q3723094]] | ''[[:d:Q3723094|Elio Zamuto]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Itaalia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]'' | [[Itaalia]] | [[Siracusa]] | ''[[:d:Q176171|Oriolo Romano]]'' | |- | [[:d:Q3857424|Q3857424]] | ''[[:d:Q3857424|Mike McFarland]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-07-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | ameerika näitleja | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q3026032|dialogue writer]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q1049296|castingu juht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q912475|Texas City]]'' | [[Dallas]] | |- | [[:d:Q4227086|Q4227086]] | ''[[:d:Q4227086|Valentín Kozmenko-Delinde]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Dramaturg|dramaturg]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Kostüümikunstnik]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♂ | [[dramaturg]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[Kostüümikunstnik]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[näitleja]] | | ''[[:d:Q56357926|Rudiakiv]]'' | [[Prešov]] | |- | [[:d:Q42913174|Q42913174]] | ''[[:d:Q42913174|Megan J Povey]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] teadlane (fl. 1973–) (†2026) | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q4402580|Q4402580]] | ''[[:d:Q4402580|Aleksandr Ryazanov]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Muusik|muusik]], oboemängija (1954–2026) ♂; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q16003954|oboemängija]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Grjazovetsi rajoon]] | [[Moskva oblast]] | |- | [[:d:Q4520684|Q4520684]] | ''[[:d:Q4520684|Alexander Sharovsky]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Aserbaidžaani näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | [[Bakuu]] | |- | [[:d:Q4802522|Q4802522]] | [[Arvo Kruusement]] | data-sort-value="1928" | 1928-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | eesti stsenarist, filmilavastaja ja -näitleja | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Lääne-Viru maakond]] | | |- | [[:d:Q482958|Q482958]] | ''[[:d:Q482958|Isao Harimoto]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]]-[[Jaapan|jaapan]] professional baseball player, Baseball Critics, baseball commentator, filminäitleja (1940–2026) ♂; Japanese Baseball Hall of Fame, Nippon Professional Baseball Most Valuable Player Award, Nippon Professional Baseball Rookie of the Year Award | ''[[:d:Q11336312|professional baseball player]]''<br/>''[[:d:Q11645912|Baseball Critics]]''<br/>''[[:d:Q11645911|baseball commentator]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Lõuna-Korea]]<br/>[[Jaapan]] | [[Hiroshima]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q4864888|Q4864888]] | ''[[:d:Q4864888|Barry Whitbread]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | [[Inglismaa]] | [[Singapur]] | |- | [[:d:Q56101944|Q56101944]] | ''[[:d:Q56101944|Bryan Isacks]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] seismoloog (1936–2026) ♂; Walter H. Bucher Medal | ''[[:d:Q12051314|seismoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q56949613|Q56949613]] | ''[[:d:Q56949613|Ranee Brylinski]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-01-28<br/>1957 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Ameerika Ühendriikide matemaatik | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Detroit]] | | |- | [[:d:Q570437|Q570437]] | ''[[:d:Q570437|Paddy Keenan]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Iirimaa muusik | [[muusik]] | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q1012496|Trim]]'' | | |- | [[:d:Q6118134|Q6118134]] | ''[[:d:Q6118134|Samuel Gelblung]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Argentina ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[sõjakorrespondent]]<br/>[[fotograaf]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q20983570|La Tablada Cemetery]]'' |- | [[:d:Q65275390|Q65275390]] | ''[[:d:Q65275390|Zöhrab Zeynallı]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Aserbaidžaan|Aserbaidžaan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1938–2026) ♂; Hasan bey Zardabi Prize, Honored Cultural Worker of Azerbaijan | [[ajakirjanik]] | [[Aserbaidžaan]] | [[Ordubad]] | | |- | [[:d:Q6742268|Q6742268]] | ''[[:d:Q6742268|Malcolm Dawes]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2681820|Trimdon]]'' | | |- | [[:d:Q77446357|Q77446357]] | ''[[:d:Q77446357|Christos Fragkos]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Kreeka näitleja | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q2717832|Spata]]'' | ''[[:d:Q2717832|Spata]]'' | |- | [[:d:Q7814479|Q7814479]] | ''[[:d:Q7814479|Tolofuaivalelei Falemoe Leiʻataua]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Poliitik|poliitik]], Speaker of the Legislative Assembly of Samoa, Minister of Women, Community, and Social Development, Member of the Legislative Assembly of Samoa (1950–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q79132887|Q79132887]] | ''[[:d:Q79132887|Walter Josef Lorenz]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Biofüüsik, [[Füüsik|füüsik]] (1932–2026) ♂; member of Sudetendeutsche Akademie der Wissenschaften und Künste | ''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]''<br/>[[füüsik]] | | ''[[:d:Q733581|Vítkovice]]'' | [[Heidelberg]] | |- | [[:d:Q809073|Q809073]] | ''[[:d:Q809073|Barry Melrose]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija, [[Spordikommentaator|spordikommentaator]], jäähokitreener (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>[[spordikommentaator]]<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1914814|Kelvington]]'' | | |- | [[:d:Q97306804|Q97306804]] | ''[[:d:Q97306804|Edi Budoyo]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Indoneesia poliitik | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10609|Boyolali]]'' | | |- | [[:d:Q983124|Q983124]] | ''[[:d:Q983124|Aleksey Borovitin]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] suusahüppaja (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kirov]] | | |- | [[:d:Q99489308|Q99489308]] | ''[[:d:Q99489308|Pedro Farmhouse Cavalheiro]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Portugal|Portugal]] kujutav kunstnik (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q100915126|Q100915126]] | ''[[:d:Q100915126|Yeter Göksu]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Türgi|Türgi]] [[Füüsik|füüsik]] (1943–2026) ♀ | [[füüsik]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q165995|Malatya]]'' | | |- | [[:d:Q104639396|Q104639396]] | ''[[:d:Q104639396|Margaret Mulgan]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Jurist|jurist]], professor, Human Rights Commissioner (1939–2026) ♀; New Zealand Suffrage Centennial Medal 1993, Companion of the New Zealand Order of Merit, honorary doctor of the University of Waikato, Companion of the Queen's Service Order; spouse of Richard Mulgan | [[jurist]] | | ''[[:d:Q7677248|Takapuna]]'' | | |- | [[:d:Q105701567|Q105701567]] | ''[[:d:Q105701567|Horst Holinski]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Graafik (kunstnik)|graafik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], joonistaja, [[Kunstnik|kunstnik]] (1936–2026) ♂; member of Kollektiv Bannewitz | [[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[kunstnik]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Weimar]] | | |- | [[:d:Q107747048|Q107747048]] | ''[[:d:Q107747048|Volker Roloff]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Romanist (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q2504617|Romanist]]'' | | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q1078172|Q1078172]] | ''[[:d:Q1078172|Christa Reich]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Teoloog|teoloog]], [[Koorijuht|koorijuht]], [[Õppejõud|õppejõud]], kirikumuusik (1937–2026) ♀; honorary doctor of Johannes Gutenberg University Mainz | [[teoloog]]<br/>[[koorijuht]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q355493|kirikumuusik]]'' | [[Saksamaa]] | [[Wiesbaden]] | | |- | [[:d:Q115894723|Q115894723]] | ''[[:d:Q115894723|Zélia Amador de Deus]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Brasiilia|Brasiilia]] õpetlane (1951–2026) ♀ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q11658158|Q11658158]] | ''[[:d:Q11658158|Takao Jinnouchi]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q17177092|Kanzaki]]'' | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q130332714|Q130332714]] | ''[[:d:Q130332714|Parviz Mammadov]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Teadlane|teadlane]], geofüüsik, [[Õppejõud|õppejõud]], rector of Azerbaijan State Oil and Industrial University (1937–2026) ♂ | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q12094958|geofüüsik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | | |- | [[:d:Q130539645|Q130539645]] | ''[[:d:Q130539645|Lee Jong-sang]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1938–2026) ♂ | [[maalikunstnik]] | [[Lõuna-Korea]] | ''[[:d:Q27264501|Yesan]]'' | | |- | [[:d:Q134382351|Q134382351]] | ''[[:d:Q134382351|Alexander Pashchenko]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1945–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Orenburg]] | [[Orenburg]] | |- | [[:d:Q136762952|Q136762952]] | ''[[:d:Q136762952|Fernão Lopes Simões de Carvalho]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Arhitekt|arhitekt]] (1929–2026) ♂ | [[arhitekt]] | | [[Luanda]] | | |- | [[:d:Q141203489|Q141203489]] | ''[[:d:Q141203489|Ad Bakker]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Dordrecht]] | | |- | [[:d:Q141387098|Q141387098]] | ''[[:d:Q141387098|Pastor de los Santos]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Argentina|Argentina]] [[Laulja|laulja]] (1960–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44244|Santa Fe]]'' | | |- | [[:d:Q141387506|Q141387506]] | ''[[:d:Q141387506|Paddy Payne]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] hobuste treener, džoki (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''<br/>''[[:d:Q846750|džoki]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q998452|Hāwera]]'' | ''[[:d:Q24286776|Miners Rest]]'' | |- | [[:d:Q141396278|Q141396278]] | ''[[:d:Q141396278|Grant Pirihi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] põllumees, community leader, [[Poliitik|poliitik]], rahukohtunik, [[Raehärra]] (1939–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q1500610|community leader]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q25660211|Takahiwai]]'' | |- | [[:d:Q141425275|Q141425275]] | ''[[:d:Q141425275|Victoria Fraga]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]], teatrilavastaja, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], teatripedagoog, [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Kostüümikunstnik]] (1952–2026) ♀; member of Argentinian Actors and Actresses Asociation | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q2449921|teatripedagoog]]''<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[Kostüümikunstnik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q141431714|Q141431714]] | ''[[:d:Q141431714|Tom Whitestone]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Treener|treener]], [[Professor|professor]] (1964–2026) ♂ | [[treener]]<br/>[[professor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q49184|Pittsfield]]'' | ''[[:d:Q2028024|Harrisburg]]'' | |- | [[:d:Q16191322|Q16191322]] | ''[[:d:Q16191322|Manel Dueso i Almirall]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Hispaania näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | ''[[:d:Q507282|Hospital de Sant Pau]]'' | |- | [[:d:Q1664204|Q1664204]] | ''[[:d:Q1664204|Karl Corino]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], kirjanduskriitik, [[Kirjanik|kirjanik]], kirjandusteadlane, [[Luuletaja|luuletaja]], toimetaja, radio employee (1942–2026) ♂; Nikolaus Lenau Award, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany; spouse of Elisabeth Albertsen | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q131572781|radio employee]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q504181|Ehingen]]'' | [[Tübingen]] | |- | [[:d:Q17030992|Q17030992]] | ''[[:d:Q17030992|Josep Grau i Seris]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | põllumees, Hispaania | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q676132|Mollerussa]]'' | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q17210322|Q17210322]] | ''[[:d:Q17210322|Ruriko Nishioka]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Poliitik|poliitik]], member of the House of Councillors (1934–2026) ♀; Knight Commander of the Order of the Rising Sun | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q851163|Tosa]]'' | | |- | [[:d:Q17496995|Q17496995]] | ''[[:d:Q17496995|André Navez]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Belgia poliitik | [[poliitik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q2286775|Bienne-lez-Happart]]'' | | |- | [[:d:Q18402421|Q18402421]] | ''[[:d:Q18402421|Robert Poinard]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] katoliku preester, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], sõjaväekaplan, vicaire général des Armées françaises (1948–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q918824|sõjaväekaplan]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Saint-Étienne]] | | |- | [[:d:Q20685479|Q20685479]] | ''[[:d:Q20685479|Pat Senatore]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Helilooja|helilooja]] (1935–2026) ♂ | [[helilooja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Newark]] | | |- | [[:d:Q2394608|Q2394608]] | ''[[:d:Q2394608|Ismael Laguna]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Panama|Panama]] poksija (1943–2026) ♂; International Boxing Hall of Fame, WBC World Lightweight Champion, WBA World Lightweight Champion, The Ring World Lightweight Champion | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Panama]] | [[Colón (Panama)]] | [[Panamá]] | |- | [[:d:Q26897937|Q26897937]] | ''[[:d:Q26897937|Hans Friedhelm Gaul]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Õppejõud|õppejõud]], [[Jurist|jurist]] (1927–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>[[jurist]] | | ''[[:d:Q856809|Bicken]]'' | | |- | [[:d:Q30348969|Q30348969]] | ''[[:d:Q30348969|Silvia Ederra]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Hispaania|Hispaania]] käsipallur (1983–2026) ♀ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q646620|Estella-Lizarra]]'' | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q3093678|Q3093678]] | ''[[:d:Q3093678|Gabriel Contant]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Kanada maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Kanada]] | [[Joliette]] | | |- | [[:d:Q33291842|Q33291842]] | ''[[:d:Q33291842|Denis Fougère]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1955–2026) ♂ | [[majandusteadlane]] | [[Prantsusmaa]] | [[Agen]] | | |- | [[:d:Q4154705|Q4154705]] | ''[[:d:Q4154705|Natalya Danilova]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], häälnäitleja (fl. 1969–) (1955–2026) ♀; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], Petropol; child of [[Juri Motšanov]]; spouse of Askhab Abakarov | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q4760040|Q4760040]] | ''[[:d:Q4760040|André Pronovost]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1936–2026) ♂; [[Stanley karikas]] | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Shawinigan]] | | |- | [[:d:Q4924895|Q4924895]] | ''[[:d:Q4924895|Blanche d'Alpuget]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Austraalia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[biograaf]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q5667642|Q5667642]] | ''[[:d:Q5667642|Harry Burrows]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3783795|Haydock]]'' | | |- | [[:d:Q5788670|Q5788670]] | ''[[:d:Q5788670|Thore Hansen]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Norra|norralased]] [[Illustreerija|illustraator]], koomiksikunstnik, [[Kirjanik|kirjanik]] (1942–2026) ♂; Põhjamaade lastekirjanduse preemia, Bokkunstprisen, Sarpsborgprisen, Norwegian School Librarians Association Literature Award | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Norra]] | [[Fredrikstadi vald|Fredrikstad]] | [[Fredrikstadi vald|Fredrikstad]] | |- | [[:d:Q5940092|Q5940092]] | ''[[:d:Q5940092|Jorma Laulaja]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Soome|soomlased]] luteri pastor, kenttäpiispa, Bishop of Lapua (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q96236305|luteri pastor]]'' | [[Soome]] | [[Kurikka linn]] | | |- | [[:d:Q66132761|Q66132761]] | ''[[:d:Q66132761|Monowar Hossain Chowdhury]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | [[Dhaka]]<br/>[[Bangladesh]] | |- | [[:d:Q692421|Q692421]] | ''[[:d:Q692421|Pierfranco Vianelli]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgrattasportlane (1946–2026) ♂; Sporditeenete kuldkett | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q111543|Provaglio d'Iseo]]'' | ''[[:d:Q30029201|Provaglio d'Iseo]]'' | |- | [[:d:Q7453333|Q7453333]] | ''[[:d:Q7453333|Serge Losique]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Kanada|Kanada]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂ | [[stsenarist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]] | [[Jugoslaavia]] | [[Granby]] | |- | [[:d:Q9369035|Q9369035]] | ''[[:d:Q9369035|Vlasta Maček]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Horvaatia|horvaatia]] [[Maletaja|maletaja]] (1952–2026) ♀ | [[maletaja]] | [[Jugoslaavia]]<br/>[[Horvaatia]] | | | |- | [[:d:Q94622536|Q94622536]] | ''[[:d:Q94622536|Ikuo Ōshima]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Jääger]] (1947–2026) ♂ | [[Jääger]] | | [[Higashikurume]] | | |- | [[:d:Q15027|Q15027]] | ''[[:d:Q15027|Tung Chee-hwa]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]-[[Briti Hongkong|briti hongkong]]-[[Hiina|hiina]] [[Poliitik|poliitik]], [[Reeder]], Vice-Chairperson of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference, [[Hongkongi tegevjuht]], member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference (1937–2026) ♂; Grand Bauhinia Medal, honorary doctor of the Chinese University of Hong Kong, Tatler Most Influential Hong Kong, Outstanding Contributor of One Country, Two Systems; child of Tung Chao Yung, Gu Lizhen; spouse of Betty Tung | [[poliitik]]<br/>[[Reeder]] | [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]<br/>[[Briti Hongkong]]<br/>[[Hiina]] | ''[[:d:Q10867816|Shang-hai]]'' | ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]'' | |- | [[:d:Q102167149|Q102167149]] | ''[[:d:Q102167149|Erich Werner Ellers]]'' | data-sort-value="1928" | 1928 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Person (1928–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q162049|Charlottenburg]]'' | | |- | [[:d:Q10338167|Q10338167]] | ''[[:d:Q10338167|Nuno Cardoso]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Portugali poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q757858|Peso da Régua]]'' | [[Porto]] | |- | [[:d:Q109487207|Q109487207]] | ''[[:d:Q109487207|Nina Popova]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja (1945–2026) ♀; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", "Teenete eest Isamaa ees" II järgu orden, [[Sõpruse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; spouse of Boris Brozhovsky | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bugulma]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q113930428|Q113930428]] | ''[[:d:Q113930428|Yaḥyá Kāẓim al-Sulṭānī]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Iraagi kirjanik | [[professor]]<br/>[[kirjanik]] | [[Iraak]] | [[An-Najaf]] | [[An-Najaf]] | |- | [[:d:Q1174029|Q1174029]] | ''[[:d:Q1174029|David Cobb]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], keskkonnakaitsja (1962–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q981360|San Leon]]'' | ''[[:d:Q488702|Eureka]]'' | |- | [[:d:Q1177260|Q1177260]] | ''[[:d:Q1177260|David Worth]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Kanada filmirežissöör | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | ''[[:d:Q3977025|Sunland]]'' | |- | [[:d:Q123022326|Q123022326]] | ''[[:d:Q123022326|Helmut Kissel]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Graafik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Teoloog|teoloog]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[teoloog]]<br/>[[kunstnik]] | | [[Mannheim]] | [[Bad Tölz]] | |- | [[:d:Q126903486|Q126903486]] | ''[[:d:Q126903486|Dent Rhodes]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Õpetlane, [[Õppejõud|õppejõud]], pedagoogikateadlane (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q63676514|pedagoogikateadlane]]'' | | ''[[:d:Q992289|Massillon]]'' | | |- | [[:d:Q129260472|Q129260472]] | ''[[:d:Q129260472|Manfred Herzig]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Jurist|jurist]], [[Kohtunik|kohtunik]] (1934–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[kohtunik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q13102768|Q13102768]] | ''[[:d:Q13102768|Georg Westenfelder]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Saksamaa|sakslased]] orelimeister (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q1937431|orelimeister]]'' | [[Saksamaa]] | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q1346602|Q1346602]] | [[Rihards Pīks]] | data-sort-value="1941" | 1941-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Läti poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Läti]] | [[Riia]] | [[Riia]] | |- | [[:d:Q138035715|Q138035715]] | ''[[:d:Q138035715|Hafidh Ameir Hassan]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Tansaania|Tansaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Agronoom|agronoom]], First Lady of gentelman of Tanzania (1946–2026) ♂; spouse of [[Samia Suluhu]] | [[õpetaja]]<br/>[[agronoom]] | [[Tansaania]] | ''[[:d:Q86664518|Magharibi B District]]'' | ''[[:d:Q2222874|Zanzibar City]]'' | |- | [[:d:Q141347575|Q141347575]] | ''[[:d:Q141347575|Jorge Enrique Bermúdez]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Colombia|Colombia]] jalgpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q141359233|Q141359233]] | ''[[:d:Q141359233|Sheikh Saeed Abubakari Zakaria.]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Ghana|Ghana]] Islamic leadership (†2026) ♂ | ''[[:d:Q6082764|Islamic leadership]]'' | [[Ghana]] | | ''[[:d:Q217040|Tamale]]'' | |- | [[:d:Q141368541|Q141368541]] | ''[[:d:Q141368541|Kuo Chung-hsing]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1950–2026) ♂ | [[kirjastaja]] | [[Taiwan]] | ''[[:d:Q392488|Dadaocheng]]'' | ''[[:d:Q106934968|National Taiwan University Cancer Center]]'' | |- | [[:d:Q141375896|Q141375896]] | ''[[:d:Q141375896|Vasos Ptochopoulos]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Küpros|Küpros]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], aktivist (1950–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Küpros]] | ''[[:d:Q1014262|Yialousa]]'' | | |- | [[:d:Q141431964|Q141431964]] | ''[[:d:Q141431964|Наталля Аляксандраўна Адамовіч]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Filoloog|filoloog]], museoloog, senior research fellow (1954–2026) ♀; child of Ales Adamovich | [[filoloog]]<br/>''[[:d:Q10333969|museoloog]]''<br/>''[[:d:Q94466197|senior research fellow]]'' | | | | [[Hłuša]] |- | [[:d:Q141437429|Q141437429]] | ''[[:d:Q141437429|Colleen Dennison]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] geography teacher, Juustumeister, äriinimene (1941–2026) | ''[[:d:Q100709106|geography teacher]]''<br/>''[[:d:Q19945412|Juustumeister]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q7593898|St Kilda]]'' | |- | [[:d:Q141439680|Q141439680]] | ''[[:d:Q141439680|Faustina Frank]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Aruba|Aruba]] [[Poliitik|poliitik]] (1940–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Aruba]] | | | |- | [[:d:Q141591967|Q141591967]] | ''[[:d:Q141591967|Jonathan Cooper]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Person (1950–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q15079371|Q15079371]] | ''[[:d:Q15079371|Andrey Serkov]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Arhivaar|arhivaar]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1964–2026) ♂ | [[arhivaar]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Buzuluk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q1538270|Q1538270]] | ''[[:d:Q1538270|Joseph Arnaouti]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Süüria katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Süüria]] | [[Aleppo|Ḩalab]] | ''[[:d:Q1018799|Bzoummar]]'' | |- | [[:d:Q16105045|Q16105045]] | ''[[:d:Q16105045|Tony Buss]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q16175018|Q16175018]] | ''[[:d:Q16175018|Djoko Suryo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Indoneesia ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10623|Pekalongan]]'' | | |- | [[:d:Q16662858|Q16662858]] | ''[[:d:Q16662858|Marc Mercier]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] elukutseline maadleja, [[Näitleja|näitleja]], [[Kaskadöör|kaskadöör]] (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[kaskadöör]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q249852|Bourg-la-Reine]]'' | | |- | [[:d:Q19289431|Q19289431]] | ''[[:d:Q19289431|Agustín Luna Serrano]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], [[Kirjanik|kirjanik]], Member of the Parliament of Catalonia, professor (1935–2026) ♂; honorary doctorate of the University of Almeria; member of Comissió Jurídica Assessora de la Generalitat de Catalunya, Asociación Católica de Propagandistas | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q64010|Caspe]]'' | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q20560960|Q20560960]] | ''[[:d:Q20560960|K. Achuthan]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | ''[[:d:Q1006240|Palakkad]]'' | | |- | [[:d:Q25423592|Q25423592]] | ''[[:d:Q25423592|Mehdi Sadeghi]]'' | data-sort-value="1963" | 1963 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Iraan|Iraan]] [[Poliitik|poliitik]], Governor of Qom Province (1963–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Iraan]] | [[Qom]] | | |- | [[:d:Q27431312|Q27431312]] | ''[[:d:Q27431312|Roberto Rodríguez Pérez]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Mehhiko jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q2652063|Tlaquiltenango Municipality]]'' | | |- | [[:d:Q3115951|Q3115951]] | ''[[:d:Q3115951|Great Gidayū]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Jaapani näitleja | [[näitleja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[trummar]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q12330954|owarai tarento]]''<br/>''[[:d:Q2705098|tarento]]'' | [[Jaapan]] | [[Itabashi]] | | |- | [[:d:Q3430463|Q3430463]] | [[Richard Alston]] | data-sort-value="1948" | 1948-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Suurbritannia koreograaf | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>[[tantsija]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q23346|Sussex]]'' | | |- | [[:d:Q4286084|Q4286084]] | ''[[:d:Q4286084|Iskhak Mashbash]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Venemaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4477354|Urupski (Uspénskoye, Krasnodar)]]'' | [[Maikop]] | |- | [[:d:Q4372415|Q4372415]] | ''[[:d:Q4372415|Vadim Popov]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Valgevene poliitik | [[riigiametnik]]<br/>[[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Demidov (linn)|Demidov]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q52725140|Q52725140]] | ''[[:d:Q52725140|Yuan-Xiang Pan]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Food scientist (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q12304425|food scientist]]'' | | [[Gansu]] | ''[[:d:Q462184|Urbana]]'' | |- | [[:d:Q5387259|Q5387259]] | ''[[:d:Q5387259|Eric Pearce]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Austraalia|Austraalia]] field hockey player (1931–2026) ♂; Sport Australia Hall of Fame, Australian Sports Medal | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q200878|Jabalpur]]'' | | |- | [[:d:Q5487028|Q5487028]] | ''[[:d:Q5487028|Gastón Acurio Velarde]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Peruu|Peruu]] ehitusinsener, [[Poliitik|poliitik]], member of the Senate of Peru (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''<br/>[[poliitik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q5582862|Cuzco]]'' | | |- | [[:d:Q5518673|Q5518673]] | ''[[:d:Q5518673|Galina Mishenina]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Sõudja|sõudja]] (1950–2026) ♀ | [[sõudja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Solnetšnogorsk]] | | |- | [[:d:Q56192132|Q56192132]] | ''[[:d:Q56192132|Joanna Dziwak]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-04-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Poola|poolakad]] [[Luuletaja|luuletaja]] (1986–2026) ♀ | [[luuletaja]] | [[Poola]] | [[Dęblin]] | | ''[[:d:Q4935922|Bobrek, Lesser Poland Voivodeship]]'' |- | [[:d:Q6056182|Q6056182]] | ''[[:d:Q6056182|Ahmet Kayahan]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Türgi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q187895|Zonguldak]]'' | | |- | [[:d:Q63016244|Q63016244]] | ''[[:d:Q63016244|Bello Mandiya]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-02-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Nigeeria poliitik | [[poliitik]] | [[Nigeeria]] | [[Katsina osariik]] | | |- | [[:d:Q64747277|Q64747277]] | ''[[:d:Q64747277|Silvio Meli]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Kohtunik|kohtunik]] (1954–2026) ♂ | [[kohtunik]] | | | | |- | [[:d:Q6697133|Q6697133]] | ''[[:d:Q6697133|Lucien Smith]]'' | data-sort-value="1989" | 1989-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[kunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q7050405|Q7050405]] | ''[[:d:Q7050405|Norberto Galasso]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Argentina|Argentina]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Kirjanik|kirjanik]], esseist, certified public accountant (1936–2026) ♂; Outstanding Citizen of Buenos Aires | [[majandusteadlane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q1056337|certified public accountant]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q7273983|Q7273983]] | ''[[:d:Q7273983|R. Sarath]]'' | data-sort-value="1960" | 1960<br/>1961 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | India filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[India]] | ''[[:d:Q321475|Kollam]]'' | | |- | [[:d:Q7358422|Q7358422]] | ''[[:d:Q7358422|Roger Jones]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1943–2026) ♂; [[Knight Bachelor]], Fellow of the Learned Society of Wales; member of Learned Society of Wales | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q7519239|Q7519239]] | ''[[:d:Q7519239|Simon Loui]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Hiina|Hiina]]-[[Kanada|kanada]]-[[Briti Hongkong|briti hongkong]] [[Näitleja|näitleja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], telesaatejuht, raadiosaatejuht, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja, kolumnist (1964–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]'' | [[Hiina]]<br/>[[Kanada]]<br/>[[Briti Hongkong]] | [[Briti Hongkong]] | [[Guangzhou]] | |- | [[:d:Q75962754|Q75962754]] | ''[[:d:Q75962754|Jane Anne Caroline Littleton]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Person (1929–2026) ♀; child of Edward Thomas Walhouse Littleton, 5th Baron Hatherton, Ida Guendolen Littleton, Lady Hatherton; spouse of Charles Piachaud Wright | | | | | |- | [[:d:Q89758657|Q89758657]] | ''[[:d:Q89758657|Rudolf Rabetz]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] jäähokimängija (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[České Budějovice]] | | |- | [[:d:Q904864|Q904864]] | ''[[:d:Q904864|Anikó Nagy]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1939–2026) ♀; Monoki István-díj | [[õpetaja]] | [[Rumeenia]] | [[Târgu Mureș]] | [[Eger]] | |- | [[:d:Q102271731|Q102271731]] | ''[[:d:Q102271731|Joachim Andrew Hempel]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Teadlane, [[Matemaatik|matemaatik]] (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[matemaatik]] | | [[Gdynia]] | ''[[:d:Q606169|Armidale]]'' | |- | [[:d:Q10860263|Q10860263]] | ''[[:d:Q10860263|Rudy Ariffin]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Indoneesia|Indoneesia]] person, Governor of South Kalimantan (1952–2026) ♂ | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14182|Banjarmasin]]'' | ''[[:d:Q141319945|Amanah Medical Centre Hospital]]'' | ''[[:d:Q97243592|Bumi Kencana Heroes Cemetery]]'' |- | [[:d:Q112775835|Q112775835]] | ''[[:d:Q112775835|Rosa Maria Duran i Gili]]'' | data-sort-value="1927" | 1927 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Tõlk|tõlk]] (1927–2026) ♀; Püha Jüri rist | [[õpetaja]]<br/>[[tõlk]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Mehhiko]] | |- | [[:d:Q12049414|Q12049414]] | ''[[:d:Q12049414|Richard Tesařík]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Tšehhi laulja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[trummar]]<br/>[[muusik]] | [[Tšehhi]] | [[Ostrava]] | | |- | [[:d:Q12835756|Q12835756]] | ''[[:d:Q12835756|Amin Novruzov]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Aserbaidžaani filmirežissöör | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>''[[:d:Q1970438|operaator]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | | |- | [[:d:Q131840830|Q131840830]] | ''[[:d:Q131840830|Juan Guillermo Ríos]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Colombia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Colombia]] | [[Medellín]] | [[Medellín]] | |- | [[:d:Q131842167|Q131842167]] | ''[[:d:Q131842167|Johan Mijail]]'' | data-sort-value="1990" | 1990 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariik]] [[Kirjanik|kirjanik]], esineja (1990–2026) | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q713200|esineja]]'' | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Santo Domingo]] | | |- | [[:d:Q141368364|Q141368364]] | ''[[:d:Q141368364|Lien-tang Lin]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Jaapani Keisririik|Jaapani Keisririik]]-[[Taiwan|taiwan]] [[Kalur|kalur]] (1937–2026) ♂ | [[kalur]] | [[Jaapani Keisririik]]<br/>[[Taiwan]] | ''[[:d:Q10930164|埔里街]]'' | ''[[:d:Q708094|Jiadong Township]]'' | |- | [[:d:Q141455105|Q141455105]] | ''[[:d:Q141455105|Rivka Shapira]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Õpetaja|õpetaja]], rebbetzin (†2026) ♀; spouse of Mosheh Shapira | [[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q3421679|rebbetzin]]'' | | ''[[:d:Q6934998|Mahane Israel]]'' | | ''[[:d:Q2597135|Ofra]]'' |- | [[:d:Q141585788|Q141585788]] | ''[[:d:Q141585788|Graham Vivian]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] track and field official (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q7831495|track and field official]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q1579689|Q1579689]] | ''[[:d:Q1579689|Hans Geisler]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06<br/>2026-09-04 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Lubań (Poola)|Lubań]] | | |- | [[:d:Q18391909|Q18391909]] | ''[[:d:Q18391909|Neville Withers]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q20738133|Q20738133]] | ''[[:d:Q20738133|Nina Shipman]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q21044187|Q21044187]] | ''[[:d:Q21044187|Albina Jevtusevskaja]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1942–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moršansk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q2266989|Q2266989]] | ''[[:d:Q2266989|Guus Kouwenhoven]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-15<br/>1942-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] äriinimene (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Holland]] | ''[[:d:Q1127739|Constantia]]'' | |- | [[:d:Q2476352|Q2476352]] | ''[[:d:Q2476352|Bill Dundee]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] elukutseline maadleja (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Dundee]] | | |- | [[:d:Q3155664|Q3155664]] | ''[[:d:Q3155664|Israël Isaac Besançon]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Prantsusmaa rabi | [[rabi]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | [[Iisrael]] | |- | [[:d:Q3178803|Q3178803]] | ''[[:d:Q3178803|Jim Geoghan]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teleprodutsent, line producer, [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q1826375|line producer]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q3852040|Q3852040]] | ''[[:d:Q3852040|Matt Suhey]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1133274|Bellefonte]]'' | | |- | [[:d:Q4464821|Q4464821]] | ''[[:d:Q4464821|Valentin Tublin]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Iisraeli kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[biograaf]]<br/>[[tõlkija]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Iisrael]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q4538043|Q4538043]] | ''[[:d:Q4538043|Grigory Yanets]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1948–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]] | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Orhei]] | | |- | [[:d:Q4731636|Q4731636]] | ''[[:d:Q4731636|Allen Engel]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q994920|Gravelbourg]]'' | | |- | [[:d:Q5342890|Q5342890]] | ''[[:d:Q5342890|Edward Field]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q618694|fighter pilot]]''<br/>[[kirjastaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q5361181|Q5361181]] | ''[[:d:Q5361181|Elio Lo Cascio]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Itaalia ajaloolane | ''[[:d:Q20873384|historian of classical antiquity]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Palermo]] | | |- | [[:d:Q5799569|Q5799569]] | ''[[:d:Q5799569|Darío Silva Silva]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Colombia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[misjonär]]<br/>[[pastor]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q736415|konferansjee]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1526198|Tarqui]]'' | | |- | [[:d:Q5879587|Q5879587]] | ''[[:d:Q5879587|Gilberth Artavia]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Costa Rica jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Costa Rica]] | ''[[:d:Q3780111|Guápiles]]'' | | |- | [[:d:Q5923812|Q5923812]] | ''[[:d:Q5923812|Hristo Spasov]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Bulgaaria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q2014051|Dorkovo]]'' | ''[[:d:Q1088085|Byaga]]'' | |- | [[:d:Q65127440|Q65127440]] | ''[[:d:Q65127440|Hadassah Carlebach]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1928–2026) ♀; child of Schneour Zalman Schneersohn; spouse of Eli Chaim Carlebach | | [[Saksamaa]] | [[Peterburi]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q787636|Q787636]] | ''[[:d:Q787636|Thérèse Brenet]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Prantsusmaa helilooja | [[helilooja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q7965344|Q7965344]] | ''[[:d:Q7965344|Walter Kershaw]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Suurbritannia kunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q474605|Rochdale]]'' | ''[[:d:Q474605|Rochdale]]'' | |- | [[:d:Q80070047|Q80070047]] | ''[[:d:Q80070047|Sudivya Kumar]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q9010161|Q9010161]] | ''[[:d:Q9010161|Iván Carvajal]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Ecuador|Ecuador]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1948–2026) ♂; Aurelio Espinosa Pólit Award | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q4405656|San Gabriel]]'' | | |- | [[:d:Q9294096|Q9294096]] | ''[[:d:Q9294096|Lam Shan-muk]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1940–2026) ♂; honorary doctor of the University of Hong Kong | [[kirjanik]] | | ''[[:d:Q1028088|Chenghai District]]'' | ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]'' | |- | [[:d:Q102978446|Q102978446]] | ''[[:d:Q102978446|Eric Schenker]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) | [[õppejõud]] | | [[Viin]] | ''[[:d:Q1019382|Mequon]]'' | |- | [[:d:Q104821318|Q104821318]] | ''[[:d:Q104821318|Andy Williams]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kitarrist|kitarrist]], elukutseline maadleja (1977–2026) ♂; member of Every Time I Die | [[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1378018|North Tonawanda]]'' | ''[[:d:Q1185796|Millvale]]'' | |- | [[:d:Q10501861|Q10501861]] | ''[[:d:Q10501861|Gabriella Klintred]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Rootsi kunstnik | [[kunstnik]] | [[Rootsi]] | [[Göteborg]] | [[Göteborg]] | |- | [[:d:Q118298765|Q118298765]] | ''[[:d:Q118298765|Nelly Villanueva Figueroa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Peruu kirjanik | [[kirjanik]] | [[Peruu]] | [[Iquitos]] | ''[[:d:Q793809|Huaraz]]'' | |- | [[:d:Q12007156|Q12007156]] | ''[[:d:Q12007156|Torstein Jøssang]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Norra füüsik | [[füüsik]]<br/>[[professor]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q1851053|Jørpeland]]'' | ''[[:d:Q4578503|Blommenholm]]'' | ''[[:d:Q8734962|Tanum Church]]'' |- | [[:d:Q12023888|Q12023888]] | ''[[:d:Q12023888|Jaroslav Kravárik]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] jalgpallur (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Piešťany]] | | |- | [[:d:Q124397943|Q124397943]] | ''[[:d:Q124397943|Oleksandra Ivanivna Kozak]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], lektor, [[Teadlane|teadlane]] (1947–2026) ♀ | [[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>[[teadlane]] | [[Ukraina]] | [[Harkiv]] | [[Salzburg]] | |- | [[:d:Q1279178|Q1279178]] | ''[[:d:Q1279178|Eberhard Langer]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Saksamaa]] | [[Chemnitz]] | | |- | [[:d:Q13018244|Q13018244]] | ''[[:d:Q13018244|พิเชต สุนทรพิพิธ]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]], [[Riigiametnik|riigiametnik]], Member of the Senate of Thailand, Chairman of the Ombudsman of Thailand (1941–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q1361397|Q1361397]] | ''[[:d:Q1361397|Otto Jelinek]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Kanada|Kanada]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] iluuisutaja, [[Poliitik|poliitik]], [[Diplomaat|diplomaat]], äriinimene, [[Sportlane|sportlane]], [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Suursaadik|suursaadik]], member of the House of Commons of Canada (1940–2026) ♂; Silver Medal of the President of the Senate, Canada's Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q13219587|iluuisutaja]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[sportlane]]<br/>[[ettevõtja]] | [[Kanada]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | [[Mississauga]] | |- | [[:d:Q141324020|Q141324020]] | ''[[:d:Q141324020|Vladimir Chuvil’deev]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1958–2026) ♂ | [[füüsik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Dzeržinsk]] | [[Nižni Novgorod]] | ''[[:d:Q4238710|Krasnoe Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141325089|Q141325089]] | ''[[:d:Q141325089|Albert Alós]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Nigeeria|nigeeria]] [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; member of [[Opus Dei]] | [[insener]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]]<br/>[[Nigeeria]] | [[Barcelona]] | [[Lagos]] | |- | [[:d:Q141338141|Q141338141]] | ''[[:d:Q141338141|Robin Hames]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] jooksja (1937–2026) ♀ | ''[[:d:Q12803959|jooksja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q14956766|North Shore Hospital]]'' | | |- | [[:d:Q141639483|Q141639483]] | ''[[:d:Q141639483|Joachim Lanham]]'' | data-sort-value="2002" | 2002 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Norra|norralased]] roller skater (2002–2026) ♂ | ''[[:d:Q61278580|roller skater]]'' | [[Norra]] | | ''[[:d:Q1650620|Salina]]'' | |- | [[:d:Q16266738|Q16266738]] | ''[[:d:Q16266738|Jean-Pierre Clar]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] rugby league player, rugby union player (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''<br/>''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Hanoi]] | ''[[:d:Q205638|Villeneuve-sur-Lot]]'' | |- | [[:d:Q16732754|Q16732754]] | ''[[:d:Q16732754|Resil Mojares]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Filipiinide kirjanik | [[kirjanik]] | | ''[[:d:Q132574|Polanco]]'' | | |- | [[:d:Q17138629|Q17138629]] | ''[[:d:Q17138629|Filip Sternberg]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Jurist|jurist]] (1956–2026) ♂; child of Zdeněk Sternberg, Elisabeth von Hruby und Gelenj | [[jurist]] | | [[Praha]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q19602620|Q19602620]] | ''[[:d:Q19602620|Radim Raděvič]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tšehhi|Tšehhi]] jäähokimängija (1966–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Tšehhi]] | [[Opava]] | [[Opava]] | |- | [[:d:Q24333614|Q24333614]] | ''[[:d:Q24333614|German Sebriakov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1938–2026) ♂; Honoured aircraft engineer of the USSR | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q30223775|Q30223775]] | ''[[:d:Q30223775|Felton Earls]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] politoloog (1942–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science, Fellow of the American Academy of Arts and Sciences; member of [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | | |- | [[:d:Q364154|Q364154]] | ''[[:d:Q364154|Klaus Wanger]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Liechtensteini poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kaupmees]] | [[Liechtenstein]] | ''[[:d:Q49657|Schaan]]'' | | |- | [[:d:Q4285466|Q4285466]] | ''[[:d:Q4285466|Georgy Matyukhin]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Venemaa majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Venemaa]] | [[Barnaul]] | | |- | [[:d:Q450796|Q450796]] | [[Robin Morgan]] | data-sort-value="1941" | 1941-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Luuletaja|luuletaja]], romaanikirjanik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], aktivist, [[Toimetaja|toimetaja]], [[Näitleja|näitleja]], politoloog, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], feminist, naisõiguslane, political activist (fl. 1943–2026) (1941–2026) ♀; BBC 100 Women; spouse of Kenneth Pitchford; notable work Sisterhood is Powerful | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q34074720|feminist]]''<br/>''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Lake Worth|Lake Worth Beach]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q4949483|Q4949483]] | ''[[:d:Q4949483|Lilian Gard]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Rootsi laulja | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[laulja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q31886820|Dikanäs kyrkobokföringsdistrikt]]'' | ''[[:d:Q21667352|Sollentuna]]'' | |- | [[:d:Q4977905|Q4977905]] | ''[[:d:Q4977905|Bruce Lunsford]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Poliitik|poliitik]] (1947–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kentoni maakond]]<br/>[[Kentucky]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q5488275|Q5488275]] | ''[[:d:Q5488275|Frank McDonald]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Iirimaa ajakirjanik | [[autor]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q5548268|Q5548268]] | ''[[:d:Q5548268|Georgina Lightning]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Kanada|Kanada]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]], produtsent (1963–2026) ♀; notable work Older than America | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q47541952|produtsent]]'' | [[Kanada]] | [[Edmonton]]<br/>[[Alberta]]<br/>[[Kanada]] | [[Alberta]]<br/>[[Kanada]] | |- | [[:d:Q5663147|Q5663147]] | ''[[:d:Q5663147|Alberto Iribarne]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Argentina poliitik | [[poliitik]] | [[Argentina]] | [[Argentina]] | | |- | [[:d:Q6098104|Q6098104]] | ''[[:d:Q6098104|Serhat Kılıç]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Türgi näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2449921|teatripedagoog]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[laulja]] | [[Türgi]] | [[Ankara]] | ''[[:d:Q284489|Kağıthane]]'' | |- | [[:d:Q6211436|Q6211436]] | ''[[:d:Q6211436|Joe Morgan]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1930–2026) ♂; Boston Red Sox Hall of Fame | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q990137|Walpole]]'' | | |- | [[:d:Q67156|Q67156]] | [[Robert Alexy]] | data-sort-value="1945" | 1945-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Saksamaa jurist | [[õppejõud]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q2135538|legal historian]]''<br/>''[[:d:Q23760244|philosopher of law]]''<br/>[[filosoof]] | [[Saksamaa]] | [[Oldenburg]] | [[Kiel]] | |- | [[:d:Q7498858|Q7498858]] | ''[[:d:Q7498858|Shirley Strum Kenny]]'' | data-sort-value="1935" | 1935<br/>1934 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Kirjandusteadlane (1935–2026) ♀; Guggenheim Fellowship, Fulbright Scholarship | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | | ''[[:d:Q499169|Tyler]]'' | | |- | [[:d:Q85136922|Q85136922]] | ''[[:d:Q85136922|David Mnatsakanyan]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Helilooja|helilooja]] (fl. 1974–) (1949–2026) ♂; Honorary worker of the Ministry of Foreign Affairs of the Russian Federation | [[diplomaat]]<br/>[[helilooja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Jerevan]] | | |- | [[:d:Q87445056|Q87445056]] | ''[[:d:Q87445056|Steven E Lipshultz]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Teadlane (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | ''[[:d:Q1013254|Tenafly]]'' | [[Rochester (New Yorgi osariik)|Rochester]] | |- | [[:d:Q89861|Q89861]] | ''[[:d:Q89861|Erni Mangold]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Austria|Austria]] teatrinäitleja, filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Professor|professor]], [[Õppejõud|õppejõud]] (fl. 1946–2020) (1927–2026) ♀; Decoration of Honour in Gold for Services to the State of Vienna, Austrian Decoration for Science and Art, Nestroy Theatre Prize, Kainz Medal, Austrian Film Award, Romy; spouse of Heinz Reincke | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[professor]]<br/>[[õppejõud]] | [[Austria]] | [[Großweikersdorf]] | [[Viin]] | [[Viini keskkalmistu]] |- | [[:d:Q95175753|Q95175753]] | ''[[:d:Q95175753|Dušan Prokop]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Filosoof|filosoof]], [[Tõlkija|tõlkija]], esteetik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1926–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q21550346|esteetik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Frenštát pod Radhoštěm]] | | |- | [[:d:Q97382727|Q97382727]] | ''[[:d:Q97382727|Oleg Lukichyov]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Person (1946–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q23953983|Никитское]]'' | [[Tula]] | |- | [[:d:Q10296478|Q10296478]] | ''[[:d:Q10296478|Javad Mojabi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Iraani kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q181578|Qazvīn]]'' | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q106956740|Q106956740]] | ''[[:d:Q106956740|Sally Yeates Sedelow]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1931–2026) ♀; spouse of Walter A. Sedelow, Jr. | | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1911143|Greenfield]]'' | | |- | [[:d:Q1127841|Q1127841]] | ''[[:d:Q1127841|Konstantinos Floros]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Kreeka|Kreeka]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Dirigent|dirigent]], [[Helilooja|helilooja]] (1930–2026) ♂; Ateena ülikooli audoktor, honorary doctor of the Aristotle University of Thessaloniki; member of [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]], Academy of Science for Public Utility; child of Epamenondas Floros | [[muusikateadlane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[helilooja]] | [[Kreeka]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Thessaloníki]] | [[Hamburg]] | |- | [[:d:Q1128312|Q1128312]] | ''[[:d:Q1128312|Gyula Lauber]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ungari|Ungari]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (fl. 1974–) (1937–2026) ♂ | [[jalgpallikohtunik]] | [[Ungari]] | [[Rákospalota]] | | |- | [[:d:Q1138532|Q1138532]] | ''[[:d:Q1138532|Craig Douglas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulja|laulja]] (fl. 1959–2026) (1941–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q985594|Newport]]'' | | |- | [[:d:Q11539769|Q11539769]] | ''[[:d:Q11539769|Leo Morimoto]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Näitleja|näitleja]], seiyū, tarento, raadiosaatejuht (1943–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q622807|seiyū]]''<br/>''[[:d:Q2705098|tarento]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1155226|Nakagawa-ku]]'' | | |- | [[:d:Q1155359|Q1155359]] | ''[[:d:Q1155359|Jorge Ramírez Gallego]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Colombia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Colombia]] | [[Cali]] | [[Cali]] | |- | [[:d:Q11730093|Q11730093]] | ''[[:d:Q11730093|Józef Dajczgewand]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Poola|poolakad]] [[Filosoof|filosoof]], [[Dissident|dissident]] (1944–2026) ♂; Commander of the Order of Polonia Restituta; member of Związek Młodzieży Socjalistycznej | [[filosoof]]<br/>[[dissident]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q11817396|Q11817396]] | ''[[:d:Q11817396|Piotr Czarnecki]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Poola|poolakad]] [[Poliitik|poliitik]], [[Parlamendiliige|parlamendiliige]], technician, Poola seimi liige (1956–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[parlamendiliige]]<br/>''[[:d:Q5352191|technician]]'' | [[Poola]] | [[Kraków]] | | |- | [[:d:Q131300789|Q131300789]] | ''[[:d:Q131300789|René Grillon]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1942–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | | ''[[:d:Q171545|Belfort]]'' | | |- | [[:d:Q133312509|Q133312509]] | ''[[:d:Q133312509|Gerd Braune]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1954–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q141284750|Q141284750]] | ''[[:d:Q141284750|Zenyazen Escobar García]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Poliitik|poliitik]] (1984–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q2448280|Nogales]]'' | ''[[:d:Q20270908|Puente Nacional Municipality]]'' | |- | [[:d:Q141310682|Q141310682]] | ''[[:d:Q141310682|Pierre Authier]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Saint-Hilaire (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q141318624|Q141318624]] | ''[[:d:Q141318624|Cristian Belec]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Argentina|Argentina]] filminäitleja, [[Modell|modell]], [[Näitleja|näitleja]], [[Kaskadöör|kaskadöör]] (1979–2026) ♂; member of Argentinian Actors and Actresses Asociation | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[modell]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[kaskadöör]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q141330457|Q141330457]] | ''[[:d:Q141330457|Juan Mari Feliu]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Hispaania|Hispaania]] alpinist, [[Kirjanik|kirjanik]], speleoloog, [[Raehärra]] (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q9149093|alpinist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q16742175|speleoloog]]'' | [[Hispaania]] | [[Pamplona]] | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q141344318|Q141344318]] | ''[[:d:Q141344318|Steve Gollschewski]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Politseinik|politseinik]], Commissioner of the Queensland Police Service (1959–2026) ♂; Austraalia ordeni ohvitser, Australian Police Medal, National Medal | [[politseinik]] | [[Austraalia]] | [[Brisbane]] | [[Brisbane]] | |- | [[:d:Q141356507|Q141356507]] | ''[[:d:Q141356507|Jon Small]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Trummar|trummar]], [[Muusik|muusik]], music video director (1947–2026) ♂ | [[trummar]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q2340668|music video director]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | ''[[:d:Q28207012|New Montefiore Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141384334|Q141384334]] | ''[[:d:Q141384334|Josep Manel Pugés i Estradé]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Kitarrist|kitarrist]], [[Trummar|trummar]] (1959–2026) ♂; member of Skatalà | [[kitarrist]]<br/>[[trummar]] | | | | |- | [[:d:Q141501066|Q141501066]] | ''[[:d:Q141501066|Ludovico Graziani]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Skulptor|skulptor]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], restauraator (1940–2026) ♂ | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q2145981|restauraator]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | ''[[:d:Q6681|Crotone]]'' | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q141531775|Q141531775]] | ''[[:d:Q141531775|Halmi Zsuzsa]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ungari|Ungari]] haridustöötaja, teatrilavastaja, socio-cultural animator (1941–2026) ♀ | ''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q9154782|socio-cultural animator]]'' | [[Ungari]] | [[Tiszalök]] | [[Nyíregyháza]] | |- | [[:d:Q141571575|Q141571575]] | ''[[:d:Q141571575|Joe Harkness]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Mental health advocate, [[Kirjanik|kirjanik]] (1986–2026) ♂ | ''[[:d:Q107736950|mental health advocate]]''<br/>[[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q16091676|Q16091676]] | ''[[:d:Q16091676|Don E. Wilhelms]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Geoloog|geoloog]] (1930–2026) ♂; G. K. Gilbert Award, Eugene Shoemaker Distinguished Scientist Medal | [[geoloog]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q1628673|Q1628673]] | ''[[:d:Q1628673|Camilo Escalona]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Tšiili poliitik | [[poliitik]] | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q17105265|Q17105265]] | ''[[:d:Q17105265|Ingun Montgomery]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Norra|norralased]] [[Teoloog|teoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1936–2026) ♀; child of Karl Gustaf Westman; spouse of Hugo Montgomery | [[teoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Norra]] | [[Uppsala]] | | |- | [[:d:Q18935019|Q18935019]] | ''[[:d:Q18935019|Jack J. Spector]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kunstiajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1925–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bayonne (New Jersey)|Bayonne]] | | |- | [[:d:Q18942709|Q18942709]] | ''[[:d:Q18942709|Tadeush Kasyanov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Venemaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[sportlane]]<br/>[[kaskadöör]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q21110228|Q21110228]] | ''[[:d:Q21110228|Nikolay Borisovich Nikitskiy]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Venemaa entomoloog | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q2150321|Q2150321]] | ''[[:d:Q2150321|Richard O'Sullivan]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]] (1944–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q845015|Chiswick]]'' | ''[[:d:Q1143278|Twickenham]]'' | |- | [[:d:Q22004678|Q22004678]] | ''[[:d:Q22004678|Francis Grosvenor, 8th Earl of Wilton]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], financier, aristokraat, member of the House of Lords, troonipärija, heir presumptive (1934–2026) ♂; child of Robert Grosvenor, 5th Baron Ebury, Anne Wignall; spouse of Gillian Soames, Kyra Aslin, Sue Ebury | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1979607|financier]]''<br/>''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | [[Suurbritannia]] | | ''[[:d:Q5133240|Clifton Hill]]'' | |- | [[:d:Q24837816|Q24837816]] | ''[[:d:Q24837816|苏万华]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Person (1941–2026) | | | | | |- | [[:d:Q2589510|Q2589510]] | ''[[:d:Q2589510|Wolfgang Eckert]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], [[Kangur|kangur]] (1935–2026) ♂; Johannes R. Becher Medal, Johannes R. Becher Medal in Bronze, Johannes R. Becher Medal in Silver | [[kirjanik]]<br/>[[raamatukoguhoidja]]<br/>[[kangur]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Meerane]] | [[Zwickau]] | |- | [[:d:Q2847373|Q2847373]] | ''[[:d:Q2847373|André Brasilier]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Prantsusmaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[keraamik]]<br/>[[kunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q193821|Saumur]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q3085736|Q3085736]] | ''[[:d:Q3085736|François Rossé]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Prantsusmaa helilooja | [[helilooja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q21298|Reichshoffen]]'' | | |- | [[:d:Q3573522|Q3573522]] | ''[[:d:Q3573522|Yves Brunier]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] nukunäitleja (1941–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler | ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Lyon]] | ''[[:d:Q46135|Créteil]]'' | |- | [[:d:Q36688009|Q36688009]] | ''[[:d:Q36688009|Terrence Michael Hammill]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Botaanik|botaanik]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Linnapea|linnapea]] (1940–2026) ♂ | [[botaanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q4095672|Q4095672]] | ''[[:d:Q4095672|Petras Bražėnas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Leedu kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Leedu]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Molėtai rajoon]] | [[Vilnius]] | |- | [[:d:Q4131032|Q4131032]] | ''[[:d:Q4131032|András Havasi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ungari|ungari]]-[[Ukraina|ukrainlane]] jalgpallur (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ungari]]<br/>[[Ukraina]] | [[Užhorod|Užgorod]] | [[Taga-Karpaadi oblast|Taga-Karpaatia]] | [[Peretšõn]] |- | [[:d:Q4474874|Q4474874]] | ''[[:d:Q4474874|Igor Ulukhanov]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] keeleteadlane, [[Filoloog|filoloog]] (1935–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]] | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[filoloog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4981360|Q4981360]] | ''[[:d:Q4981360|Shin'ichi Abe]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Jaapani romaanikirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q191633|mangaka]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q850332|Tagawa]]'' | | |- | [[:d:Q5344990|Q5344990]] | ''[[:d:Q5344990|Edward Raradza]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Zimbabwe poliitik | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q6112164|Q6112164]] | ''[[:d:Q6112164|Rosa Fung Pineda]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Peruu|Peruu]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♀ | [[arheoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q3236687|Casma]]'' | | |- | [[:d:Q6437248|Q6437248]] | ''[[:d:Q6437248|Kris McGaha]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-02-06<br/>1966-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | ameerika näitleja | [[koomik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1017583|Oswego]]'' | | |- | [[:d:Q7159910|Q7159910]] | ''[[:d:Q7159910|Pedro Rodriguez García]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], lektor, Catholic theologian, [[Teoloog|teoloog]] (fl. 1959–), [[Professor|professor]] (1933–2026) ♂; member of [[Opus Dei]], Pontifical Academy of St. Thomas Aquinas, Real Academia de Doctores de España | [[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[teoloog]] | [[Hispaania]] | [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q7387785|Q7387785]] | ''[[:d:Q7387785|S. R. Janakiraman]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | India muusik | [[muusikateadlane]]<br/>[[muusik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | | |- | [[:d:Q7675511|Q7675511]] | ''[[:d:Q7675511|Tahir Niksic]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Näitleja|näitleja]] (1950–2026) ♂ | [[näitleja]] | | [[Mostar]] | | |- | [[:d:Q89082111|Q89082111]] | ''[[:d:Q89082111|Krishna AchutaRao]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Klimatoloog, climate change researcher, atmospheric scientist (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1113838|klimatoloog]]''<br/>''[[:d:Q120203720|climate change researcher]]''<br/>''[[:d:Q17276189|atmospheric scientist]]'' | | | | |- | [[:d:Q8959787|Q8959787]] | ''[[:d:Q8959787|Guan Huashi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Hiina|Hiina]] okeanograaf, teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; member of Chinese Academy of Engineering | ''[[:d:Q3546255|okeanograaf]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q1197959|Xiajin County]]'' | [[Qingdao Shi]] | |} {{Wikidata loendi lõpp}} olkhrimljx1lqz631xxa6hrb62d5r9c 0 501419 7248039 7200786 2026-10-05T13:05:53Z Funktsionalism-modernism 231916 Rokem infot 7248039 wikitext text/x-wiki '''Narva Aleksander Nevski kirik''' oli [[Narva Hermanni linnus]]e õues asunud puukirik. [[Aleksander Nevski]]le pühitsetud kirik ehitati 1859. aastal Hermanni linnuse lääneõuele [[Narva]] majutatud 92. Petšora jalaväepolgu ajateenijate jumalakojaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva linnuse tõid kaevetööd välja 19. sajandi kiriku vundamendi |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2017/11/09/narva-linnuse-toid-kaevetood-valja-19-sajandi-kiriku-vundamendi |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Ehitusuudised |keel=et}}</ref> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses, 12. augustil 1914, lahkus polk Narvast ja kirik lõpetas tegevuse. Hermanni linnuses paiknes ka Eesti sõjaväeüksused. Endine kirik kohandati nende jaoks spordisaaliks. [[Ikonostaas]] ja kirikuvara anti [[1925]]. aastal üle [[Narva Iveri Jumalaema Kristlik Naistöö Ühing|Narva Iveri Jumalaema Kristliku Naistöö Ühingu]] komiteele nende kloostrikiriku tarbeks. 1931. aastal lammutati kiriku torn. Hoone hävines [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[1944]]. aastal.<ref>Narva muuseumi pressiteade, 16. märts 2018</ref> 2017. aastal leiti kiriku vundament ülesse linnuse hoovis toimund sprinklisüsteemi tarbeks toimunud kaevetööde käigus.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=9 november 2017 |pealkiri=Narva linnuses tõid kaevetööd välja 19. sajandi hoonete vundamendid |lehekülg=3 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20171109.2.7.1&srpos=1&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Narva+Aleksander+Nevski+kirik------------}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Korsten |eesnimi=Teet |kuupäev=17 märts 2018 |pealkiri=Narva linnuses tõid kaevetööd välja 17. sajandi vundamendi |lehekülg=10 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20180317.2.14.2&srpos=5&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Narva+Aleksander+Nevski+kirik------------}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Narva endised kirikud]] [[Kategooria:Eesti õigeusu kirikud]] ifdhd459hvtw8a1nruwemqkzzy5is39 7248178 7248039 2026-10-05T18:22:57Z Funktsionalism-modernism 231916 7248178 wikitext text/x-wiki '''Narva Aleksander Nevski kirik''' oli [[Narva Hermanni linnus]]e õues asunud puukirik. [[Aleksander Nevski]]le pühitsetud kirik ehitati 1859. aastal Hermanni linnuse lääneõuele [[Narva]] majutatud 92. Petšora jalaväepolgu ajateenijate jumalakojaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva linnuse tõid kaevetööd välja 19. sajandi kiriku vundamendi |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2017/11/09/narva-linnuse-toid-kaevetood-valja-19-sajandi-kiriku-vundamendi |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Ehitusuudised |keel=et}}</ref> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses, 12. augustil 1914, lahkus polk Narvast ja kirik lõpetas tegevuse. Hermanni linnuses paiknes ka Eesti sõjaväeüksused. Endine kirik kohandati nende jaoks spordisaaliks. [[Ikonostaas]] ja kirikuvara anti [[1925]]. aastal üle [[Narva Iveri Jumalaema Kristlik Naistöö Ühing|Narva Iveri Jumalaema Kristliku Naistöö Ühingu]] komiteele nende kloostrikiriku tarbeks. 1931. aastal lammutati kiriku torn. Hoone hävines [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[1944]]. aastal.<ref>Narva muuseumi pressiteade, 16. märts 2018</ref> 2017. aastal leiti kiriku vundament ülesse linnuse hoovis toimund sprinklisüsteemi tarbeks toimunud kaevetööde käigus.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=9 november 2017 |pealkiri=Narva linnuses tõid kaevetööd välja 19. sajandi hoonete vundamendid |lehekülg=3 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20171109.2.7.1&srpos=1&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Narva+Aleksander+Nevski+kirik------------}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Korsten |eesnimi=Teet |kuupäev=17 märts 2018 |pealkiri=Narva linnuses tõid kaevetööd välja 17. sajandi vundamendi |lehekülg=10 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20180317.2.14.2&srpos=5&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Narva+Aleksander+Nevski+kirik------------}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Narva endised kirikud]] [[Kategooria:Eesti õigeusu kirikud]] [[Kategooria:Narva ajaloolised ehitised]] c4a7jf6947v86c59rwer35xtgbe5f3f 7248179 7248178 2026-10-05T18:23:40Z Funktsionalism-modernism 231916 Ei sobi sinna kategooriasse kuhu panin enne 7248179 wikitext text/x-wiki '''Narva Aleksander Nevski kirik''' oli [[Narva Hermanni linnus]]e õues asunud puukirik. [[Aleksander Nevski]]le pühitsetud kirik ehitati 1859. aastal Hermanni linnuse lääneõuele [[Narva]] majutatud 92. Petšora jalaväepolgu ajateenijate jumalakojaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva linnuse tõid kaevetööd välja 19. sajandi kiriku vundamendi |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2017/11/09/narva-linnuse-toid-kaevetood-valja-19-sajandi-kiriku-vundamendi |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Ehitusuudised |keel=et}}</ref> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses, 12. augustil 1914, lahkus polk Narvast ja kirik lõpetas tegevuse. Hermanni linnuses paiknes ka Eesti sõjaväeüksused. Endine kirik kohandati nende jaoks spordisaaliks. [[Ikonostaas]] ja kirikuvara anti [[1925]]. aastal üle [[Narva Iveri Jumalaema Kristlik Naistöö Ühing|Narva Iveri Jumalaema Kristliku Naistöö Ühingu]] komiteele nende kloostrikiriku tarbeks. 1931. aastal lammutati kiriku torn. Hoone hävines [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[1944]]. aastal.<ref>Narva muuseumi pressiteade, 16. märts 2018</ref> 2017. aastal leiti kiriku vundament ülesse linnuse hoovis toimund sprinklisüsteemi tarbeks toimunud kaevetööde käigus.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=9 november 2017 |pealkiri=Narva linnuses tõid kaevetööd välja 19. sajandi hoonete vundamendid |lehekülg=3 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20171109.2.7.1&srpos=1&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Narva+Aleksander+Nevski+kirik------------}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Korsten |eesnimi=Teet |kuupäev=17 märts 2018 |pealkiri=Narva linnuses tõid kaevetööd välja 17. sajandi vundamendi |lehekülg=10 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20180317.2.14.2&srpos=5&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Narva+Aleksander+Nevski+kirik------------}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Narva endised kirikud]] [[Kategooria:Eesti õigeusu kirikud]] ifdhd459hvtw8a1nruwemqkzzy5is39 7248219 7248179 2026-10-05T19:33:18Z Kruusamägi 1530 7248219 wikitext text/x-wiki '''Narva Aleksander Nevski kirik''' oli [[Narva Hermanni linnus]]e õues asunud puukirik. [[Aleksander Nevski]]le pühitsetud kirik ehitati 1859. aastal Hermanni linnuse lääneõuele [[Narva]] majutatud 92. Petšora jalaväepolgu ajateenijate jumalakojaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva linnuse tõid kaevetööd välja 19. sajandi kiriku vundamendi |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2017/11/09/narva-linnuse-toid-kaevetood-valja-19-sajandi-kiriku-vundamendi |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Ehitusuudised |keel=et}}</ref> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses, 12. augustil 1914, lahkus polk Narvast ja kirik lõpetas tegevuse. Hermanni linnuses paiknes ka Eesti sõjaväeüksused. Endine kirik kohandati nende jaoks spordisaaliks. [[Ikonostaas]] ja kirikuvara anti [[1925]]. aastal üle [[Narva Iveri Jumalaema Kristlik Naistöö Ühing|Narva Iveri Jumalaema Kristliku Naistöö Ühingu]] komiteele nende kloostrikiriku tarbeks. 1931. aastal lammutati kiriku torn. Hoone hävines [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[1944]]. aastal.<ref>Narva muuseumi pressiteade, 16. märts 2018</ref> 2017. aastal leiti kiriku vundament ülesse linnuse hoovis toimunud kaevetööde käigus sprinklisüsteemi tarbeks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=9 november 2017 |pealkiri=Narva linnuses tõid kaevetööd välja 19. sajandi hoonete vundamendid |lehekülg=3 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20171109.2.7.1&srpos=1&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Narva+Aleksander+Nevski+kirik------------}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Korsten |eesnimi=Teet |kuupäev=17 märts 2018 |pealkiri=Narva linnuses tõid kaevetööd välja 17. sajandi vundamendi |lehekülg=10 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20180317.2.14.2&srpos=5&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Narva+Aleksander+Nevski+kirik------------}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Narva endised kirikud]] [[Kategooria:Eesti õigeusu kirikud]] e978rwind3eld0svxivcqpt6r6zqdjw 7248273 7248219 2026-10-05T20:47:21Z Sendrasendra 225202 7248273 wikitext text/x-wiki {{liita|Nikolai sõjaväekirik-maneež}} '''Narva Aleksander Nevski kirik''' oli [[Narva Hermanni linnus]]e õues asunud puukirik. [[Aleksander Nevski]]le pühitsetud kirik ehitati 1859. aastal Hermanni linnuse lääneõuele [[Narva]] majutatud 92. Petšora jalaväepolgu ajateenijate jumalakojaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva linnuse tõid kaevetööd välja 19. sajandi kiriku vundamendi |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2017/11/09/narva-linnuse-toid-kaevetood-valja-19-sajandi-kiriku-vundamendi |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Ehitusuudised |keel=et}}</ref> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses, 12. augustil 1914, lahkus polk Narvast ja kirik lõpetas tegevuse. Hermanni linnuses paiknes ka Eesti sõjaväeüksused. Endine kirik kohandati nende jaoks spordisaaliks. [[Ikonostaas]] ja kirikuvara anti [[1925]]. aastal üle [[Narva Iveri Jumalaema Kristlik Naistöö Ühing|Narva Iveri Jumalaema Kristliku Naistöö Ühingu]] komiteele nende kloostrikiriku tarbeks. 1931. aastal lammutati kiriku torn. Hoone hävines [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[1944]]. aastal.<ref>Narva muuseumi pressiteade, 16. märts 2018</ref> 2017. aastal leiti kiriku vundament ülesse linnuse hoovis toimunud kaevetööde käigus sprinklisüsteemi tarbeks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=9 november 2017 |pealkiri=Narva linnuses tõid kaevetööd välja 19. sajandi hoonete vundamendid |lehekülg=3 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20171109.2.7.1&srpos=1&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Narva+Aleksander+Nevski+kirik------------}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Korsten |eesnimi=Teet |kuupäev=17 märts 2018 |pealkiri=Narva linnuses tõid kaevetööd välja 17. sajandi vundamendi |lehekülg=10 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20180317.2.14.2&srpos=5&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Narva+Aleksander+Nevski+kirik------------}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Narva endised kirikud]] [[Kategooria:Eesti õigeusu kirikud]] 02ygy5knrwjxgd74kzauvbwifbgyr8w 0 502805 7248104 6527942 2026-10-05T15:23:12Z Funktsionalism-modernism 231916 Lisasin infot 7248104 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Narva asv2022-04 img08 Hahni Stairway.jpg|pisi|Hahni trepp Narvas]] [[Pilt:Hahni-trepp.jpg|pisi|Hahni trepp Narvas hiljemalt 1875]] '''Hahni trepp''' on trepp [[Narva]]s, mis on nimetatud [[Narva linnapea]] [[Adolf Theodor Hahn|Adolf Theodor Hahni]]ile auks. == Ajalugu == [[File:Hermanni tänav.jpg|pisi|Hahni trepp Narva [[Peterburi maantee#Ajalugu|Hermanni tänaval]]]] [[1875]]. aastal ehitati Narvas [[Pimeaed|Pimeaia]] lõunaossa kivitrepp, mis nimetati hiljem Adolf Hahni järgi Hahni trepiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=10 september 2020 |pealkiri=Narva endine linnapea võib saada omanimelise pargi ja trepi |lehekülg=5 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20200910.2.6.8&e=-------ru-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Ilmenskaja |eesnimi=S. |kuupäev=1 oktoober 2023 |pealkiri=Kivitrepi lugu |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVkohaliku202310.2.6.1&srpos=5&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp----2023-------- |väljaanne=Kohaliku ajaloo almanahh |lehekülg=19}}</ref> Trepi esialgne eesmärk oli ühendada [[Narva vanalinn]] jõeäärse ala ja sillaga.<ref name=":1" /> Adolf Hahn maksis 40 000 rubla enda rahast, et korrastada [[Koidula tänav (Narva)|Koidula puiestee]] ja ehitada kivitrepp.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Autor puudub |kuupäev=2 november 1936 |pealkiri=Kuidas Narwa sai bulwari ja kiwitrepi. |lehekülg=7 |väljaanne=Waba Maa |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361102.1.7&srpos=3&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp------------}}</ref> Trepi ehitamisel kasutati kohalikku paekivi.<ref name=":1" /> Algsest kuuest astmestikust on alles viis, sest üks jäi [[Sõpruse sild (Narva)|Sõpruse silla]] rajamisel 1960. aastal maa alla või lammutati.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.puhkaeestis.ee/et/a-hahni-trepp|Pealkiri=A. Hahni trepp|Väljaanne=Puhka Eestis|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-03-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306235221/https://www.puhkaeestis.ee/et/a-hahni-trepp|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":1" /><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Hahni trepp - Narva Muuseum |url=https://narvamuuseum.ee/est/virtuaalmuuseum/hahni-trepp/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=narvamuuseum.ee}}</ref> Pärast Sõpruse silla valmimist 1960. aastal, otsustati trepp remontida, kuid selleks kasutati lõhkamise teel murtud paekivi, mis aga Eesti kliima tõttu kiiremini murenema hakkas. Hiljem kui trepi taastas [[Vabariiklik Restaureerimisvalitsus|Vabariiklik restaureerimisvalitsus]], otsutati asendada paekivist astmed graniidist astmetega.<ref name=":1" /> Pärast sõda toimunud remontide tõttu on muutunud trepi piirete kõrgus.<ref name=":2" /> Pärast [[Eesti-Venemaa piir|Eesti-Venemaa piiri]] [[piiritsoon]]i rajamist suleti trepi alumine osa, mistõttu jäi see aastateks kasutuseta.<ref>{{Netiviide|Autor=Ilja Smirnov|URL=http://www.filateelia.ee/kt/poh3003004.pdf|Pealkiri=Narva promenaad teeb piirivalvuritele muret|Väljaanne=Põhjarannik|Aeg=30.10.2010|Kasutatud=06.03.2019}}</ref> [[Narva Jõepromenaad|Narva jõeäärse promenaadi]] rajamisel aastatel 2012–2015 ehitati neljanda-viienda astmestiku vahelt lisanduv trepp [[Narva jõgi|Narva jõe]] äärsele promenaadile.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.struktuurifondid.ee/et/narva-kaldapealse-promenaadi-ehitamine-24020112-0031|Pealkiri=Narva kaldapealse promenaadi ehitamine 2.4.0201.12-0031|Väljaanne=Euroopa Liidu Struktuuritoetus|Aeg=|Kasutatud=06.03.2019|arhiivimisaeg=6.03.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306235351/https://www.struktuurifondid.ee/et/narva-kaldapealse-promenaadi-ehitamine-24020112-0031|url-olek=ei tööta}}</ref> Promenaadi avati pidulikult 5. veebruaril 2014.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/fotod-kahel-pool-narva-joge-avati-joepromenaadid?id=67757893|Pealkiri=FOTOD: Kahel pool Narva jõge avati jõepromenaadid|Väljaanne=Maaleht|Aeg=06.02.2014|Kasutatud=06.03.2019}}</ref> 2021. aasta aprillis võeti maha Hahni trepi parapettidel kasvanud männid, mida kritiseerisid mitmed Narva elanikud. Mändide maha võtmist põhjendati mändide tekitatud kahjuga treppile. Mändide asemele pandi kasvama [[Torkav kuusk|torkavad kuused]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=15 aprill 2021 |pealkiri=Narvalastele teeb muret linna haljastute saatus |lehekülg=6 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20210415.2.9.1&srpos=1&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp----2021--------}}</ref><ref name=":2" /> 2023. aasta 31. juulil alustati Hahni treppi remondiga. Trepi seisukord oli enne remonti halb. Remonti kaasrahastas ka Euroopa Liit, ning remondi kogumaksumus oli 400 000 eurot. Remondi viis läbi firma AS Vant. <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=27 juuni 2023 |pealkiri=Narva vanalinnas algab ajaloolise Hahni trepi remont |lehekülg=6 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20230627.2.7.2&srpos=1&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp----2023--------}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=5 august 2023 |pealkiri=Narva ehitusfirma asub Hahni treppi remontima |lehekülg=5 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20230805.2.8.3&srpos=2&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp----2023--------}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.northestonia.eu/et/turism/kulturnyy_otdyh/arhitekturnye_pamyatniki/hahni-trepp A. Hahni trepp] *[http://idaviru.ee/en/hahns-staircase/ A. Hahni trepp] *[https://ajapaik.ee/photo/88969/narva-hahni-trepp/ Ajapaik. Hahni trepp 1910] *[http://www.forttour.net/285est.pdf Promenaadi arenduse projektikirjeldus, 2014] {{Commonscat|Hahni trepp}} {{koord}} [[Kategooria:Narva ehitised]] [[Kategooria:Vanalinn (Narva)]] cwc7ww3ise591jij71otxvnlt1ah2yt 7248107 7248104 2026-10-05T15:32:59Z Funktsionalism-modernism 231916 7248107 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Narva asv2022-04 img08 Hahni Stairway.jpg|pisi|Hahni trepp Narvas]] [[Pilt:Hahni-trepp.jpg|pisi|Hahni trepp Narvas hiljemalt 1875]] '''Hahni trepp''' on trepp [[Narva]]s, mis on nimetatud [[Narva linnapea]] [[Adolf Theodor Hahn|Adolf Theodor Hahni]]ile auks. == Ajalugu == [[File:Hermanni tänav.jpg|pisi|Hahni trepp Narva [[Peterburi maantee#Ajalugu|Hermanni tänaval]]]] [[1875]]. aastal ehitati Narvas [[Pimeaed|Pimeaia]] lõunaossa kivitrepp, mis nimetati hiljem Adolf Hahni järgi Hahni trepiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=10 september 2020 |pealkiri=Narva endine linnapea võib saada omanimelise pargi ja trepi |lehekülg=5 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20200910.2.6.8&e=-------ru-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Ilmenskaja |eesnimi=S. |kuupäev=1 oktoober 2023 |pealkiri=Kivitrepi lugu |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVkohaliku202310.2.6.1&srpos=5&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp----2023-------- |väljaanne=Kohaliku ajaloo almanahh |lehekülg=19}}</ref> Trepi esialgne eesmärk oli ühendada [[Narva vanalinn]] jõeäärse ala ja sillaga.<ref name=":1" /> Adolf Hahn maksis 40 000 rubla enda rahast, et korrastada [[Koidula tänav (Narva)|Koidula puiestee]] ja ehitada kivitrepp.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Autor puudub |kuupäev=2 november 1936 |pealkiri=Kuidas Narwa sai bulwari ja kiwitrepi. |lehekülg=7 |väljaanne=Waba Maa |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361102.1.7&srpos=3&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp------------}}</ref> Trepi ehitamisel kasutati kohalikku paekivi.<ref name=":1" /> Algsest kuuest astmestikust on alles viis, sest üks jäi [[Sõpruse sild (Narva)|Sõpruse silla]] rajamisel 1960. aastal maa alla või lammutati.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.puhkaeestis.ee/et/a-hahni-trepp|Pealkiri=A. Hahni trepp|Väljaanne=Puhka Eestis|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-03-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306235221/https://www.puhkaeestis.ee/et/a-hahni-trepp|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":1" /><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Hahni trepp - Narva Muuseum |url=https://narvamuuseum.ee/est/virtuaalmuuseum/hahni-trepp/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=narvamuuseum.ee}}</ref> Pärast Sõpruse silla valmimist 1960. aastal, otsustati trepp remontida, kuid selleks kasutati lõhkamise teel murtud paekivi, mis aga Eesti kliima tõttu kiiremini murenema hakkas. Hiljem kui trepi taastas [[Vabariiklik Restaureerimisvalitsus|Vabariiklik restaureerimisvalitsus]], otsutati asendada paekivist astmed graniidist astmetega.<ref name=":1" /> Pärast sõda toimunud remontide tõttu on muutunud trepi piirete kõrgus.<ref name=":2" /> Pärast [[Eesti-Venemaa piir|Eesti-Venemaa piiri]] [[piiritsoon]]i rajamist suleti trepi alumine osa, mistõttu jäi see aastateks kasutuseta.<ref>{{Netiviide|Autor=Ilja Smirnov|URL=http://www.filateelia.ee/kt/poh3003004.pdf|Pealkiri=Narva promenaad teeb piirivalvuritele muret|Väljaanne=Põhjarannik|Aeg=30.10.2010|Kasutatud=06.03.2019}}</ref> [[Narva Jõepromenaad|Narva jõeäärse promenaadi]] rajamisel aastatel 2012–2015 ehitati neljanda-viienda astmestiku vahelt lisanduv trepp [[Narva jõgi|Narva jõe]] äärsele promenaadile.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.struktuurifondid.ee/et/narva-kaldapealse-promenaadi-ehitamine-24020112-0031|Pealkiri=Narva kaldapealse promenaadi ehitamine 2.4.0201.12-0031|Väljaanne=Euroopa Liidu Struktuuritoetus|Aeg=|Kasutatud=06.03.2019|arhiivimisaeg=6.03.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306235351/https://www.struktuurifondid.ee/et/narva-kaldapealse-promenaadi-ehitamine-24020112-0031|url-olek=ei tööta}}</ref> Promenaadi avati pidulikult 5. veebruaril 2014.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/fotod-kahel-pool-narva-joge-avati-joepromenaadid?id=67757893|Pealkiri=FOTOD: Kahel pool Narva jõge avati jõepromenaadid|Väljaanne=Maaleht|Aeg=06.02.2014|Kasutatud=06.03.2019}}</ref> 2021. aasta aprillis võeti maha Hahni trepi parapettidel kasvanud männid, mida kritiseerisid mitmed Narva elanikud. Mändide maha võtmist põhjendati mändide tekitatud kahjuga treppile. Mändide asemele pandi kasvama [[Torkav kuusk|torkavad kuused]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=15 aprill 2021 |pealkiri=Narvalastele teeb muret linna haljastute saatus |lehekülg=6 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20210415.2.9.1&srpos=1&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp----2021--------}}</ref><ref name=":2" /> 2023. aasta 31. juulil alustati Hahni treppi remondiga. Trepi seisukord oli enne remonti halb. Remonti kaasrahastas ka Euroopa Liit, ning remondi kogumaksumus oli 400 000 eurot. Remondi viis läbi firma AS Vant. <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=27 juuni 2023 |pealkiri=Narva vanalinnas algab ajaloolise Hahni trepi remont |lehekülg=6 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20230627.2.7.2&srpos=1&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp----2023--------}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=5 august 2023 |pealkiri=Narva ehitusfirma asub Hahni treppi remontima |lehekülg=5 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20230805.2.8.3&srpos=2&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp----2023--------}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.northestonia.eu/et/turism/kulturnyy_otdyh/arhitekturnye_pamyatniki/hahni-trepp A. Hahni trepp] *[http://idaviru.ee/en/hahns-staircase/ A. Hahni trepp] *[https://ajapaik.ee/photo/88969/narva-hahni-trepp/ Ajapaik. Hahni trepp 1910] *[http://www.forttour.net/285est.pdf Promenaadi arenduse projektikirjeldus, 2014] {{Commonscat|Hahni trepp}} {{koord}} [[Kategooria:Narva ehitised]] [[Kategooria:Vanalinn (Narva)]] qei40q6cscr9kw6egzfsk49uy1mfltu 7248108 7248107 2026-10-05T15:33:36Z Funktsionalism-modernism 231916 7248108 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Narva asv2022-04 img08 Hahni Stairway.jpg|pisi|Hahni trepp Narvas]] [[Pilt:Hahni-trepp.jpg|pisi|Hahni trepp Narvas hiljemalt 1875]] '''Hahni trepp''' on trepp [[Narva]]s, mis on nimetatud [[Narva linnapea]] [[Adolf Theodor Hahn|Adolf Theodor Hahni]] auks. == Ajalugu == [[File:Hermanni tänav.jpg|pisi|Hahni trepp Narva [[Peterburi maantee#Ajalugu|Hermanni tänaval]]]] [[1875]]. aastal ehitati Narvas [[Pimeaed|Pimeaia]] lõunaossa kivitrepp, mis nimetati hiljem Adolf Hahni järgi Hahni trepiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=10 september 2020 |pealkiri=Narva endine linnapea võib saada omanimelise pargi ja trepi |lehekülg=5 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20200910.2.6.8&e=-------ru-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Ilmenskaja |eesnimi=S. |kuupäev=1 oktoober 2023 |pealkiri=Kivitrepi lugu |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVkohaliku202310.2.6.1&srpos=5&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp----2023-------- |väljaanne=Kohaliku ajaloo almanahh |lehekülg=19}}</ref> Trepi esialgne eesmärk oli ühendada [[Narva vanalinn]] jõeäärse ala ja sillaga.<ref name=":1" /> Adolf Hahn maksis 40 000 rubla enda rahast, et korrastada [[Koidula tänav (Narva)|Koidula puiestee]] ja ehitada kivitrepp.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Autor puudub |kuupäev=2 november 1936 |pealkiri=Kuidas Narwa sai bulwari ja kiwitrepi. |lehekülg=7 |väljaanne=Waba Maa |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361102.1.7&srpos=3&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp------------}}</ref> Trepi ehitamisel kasutati kohalikku paekivi.<ref name=":1" /> Algsest kuuest astmestikust on alles viis, sest üks jäi [[Sõpruse sild (Narva)|Sõpruse silla]] rajamisel 1960. aastal maa alla või lammutati.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.puhkaeestis.ee/et/a-hahni-trepp|Pealkiri=A. Hahni trepp|Väljaanne=Puhka Eestis|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-03-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306235221/https://www.puhkaeestis.ee/et/a-hahni-trepp|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":1" /><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Hahni trepp - Narva Muuseum |url=https://narvamuuseum.ee/est/virtuaalmuuseum/hahni-trepp/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=narvamuuseum.ee}}</ref> Pärast Sõpruse silla valmimist 1960. aastal, otsustati trepp remontida, kuid selleks kasutati lõhkamise teel murtud paekivi, mis aga Eesti kliima tõttu kiiremini murenema hakkas. Hiljem kui trepi taastas [[Vabariiklik Restaureerimisvalitsus|Vabariiklik restaureerimisvalitsus]], otsutati asendada paekivist astmed graniidist astmetega.<ref name=":1" /> Pärast sõda toimunud remontide tõttu on muutunud trepi piirete kõrgus.<ref name=":2" /> Pärast [[Eesti-Venemaa piir|Eesti-Venemaa piiri]] [[piiritsoon]]i rajamist suleti trepi alumine osa, mistõttu jäi see aastateks kasutuseta.<ref>{{Netiviide|Autor=Ilja Smirnov|URL=http://www.filateelia.ee/kt/poh3003004.pdf|Pealkiri=Narva promenaad teeb piirivalvuritele muret|Väljaanne=Põhjarannik|Aeg=30.10.2010|Kasutatud=06.03.2019}}</ref> [[Narva Jõepromenaad|Narva jõeäärse promenaadi]] rajamisel aastatel 2012–2015 ehitati neljanda-viienda astmestiku vahelt lisanduv trepp [[Narva jõgi|Narva jõe]] äärsele promenaadile.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.struktuurifondid.ee/et/narva-kaldapealse-promenaadi-ehitamine-24020112-0031|Pealkiri=Narva kaldapealse promenaadi ehitamine 2.4.0201.12-0031|Väljaanne=Euroopa Liidu Struktuuritoetus|Aeg=|Kasutatud=06.03.2019|arhiivimisaeg=6.03.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306235351/https://www.struktuurifondid.ee/et/narva-kaldapealse-promenaadi-ehitamine-24020112-0031|url-olek=ei tööta}}</ref> Promenaadi avati pidulikult 5. veebruaril 2014.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/fotod-kahel-pool-narva-joge-avati-joepromenaadid?id=67757893|Pealkiri=FOTOD: Kahel pool Narva jõge avati jõepromenaadid|Väljaanne=Maaleht|Aeg=06.02.2014|Kasutatud=06.03.2019}}</ref> 2021. aasta aprillis võeti maha Hahni trepi parapettidel kasvanud männid, mida kritiseerisid mitmed Narva elanikud. Mändide maha võtmist põhjendati mändide tekitatud kahjuga treppile. Mändide asemele pandi kasvama [[Torkav kuusk|torkavad kuused]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=15 aprill 2021 |pealkiri=Narvalastele teeb muret linna haljastute saatus |lehekülg=6 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20210415.2.9.1&srpos=1&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp----2021--------}}</ref><ref name=":2" /> 2023. aasta 31. juulil alustati Hahni treppi remondiga. Trepi seisukord oli enne remonti halb. Remonti kaasrahastas ka Euroopa Liit, ning remondi kogumaksumus oli 400 000 eurot. Remondi viis läbi firma AS Vant. <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=27 juuni 2023 |pealkiri=Narva vanalinnas algab ajaloolise Hahni trepi remont |lehekülg=6 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20230627.2.7.2&srpos=1&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp----2023--------}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smirnov |eesnimi=Ilja |kuupäev=5 august 2023 |pealkiri=Narva ehitusfirma asub Hahni treppi remontima |lehekülg=5 |väljaanne=Põhjarannik |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjarannik20230805.2.8.3&srpos=2&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-hahni+trepp----2023--------}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.northestonia.eu/et/turism/kulturnyy_otdyh/arhitekturnye_pamyatniki/hahni-trepp A. Hahni trepp] *[http://idaviru.ee/en/hahns-staircase/ A. Hahni trepp] *[https://ajapaik.ee/photo/88969/narva-hahni-trepp/ Ajapaik. Hahni trepp 1910] *[http://www.forttour.net/285est.pdf Promenaadi arenduse projektikirjeldus, 2014] {{Commonscat|Hahni trepp}} {{koord}} [[Kategooria:Narva ehitised]] [[Kategooria:Vanalinn (Narva)]] 4eoqiyh52bhrcr9vpjq0az9apr8vd4l 0 503247 7248181 7208578 2026-10-05T18:25:31Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti üritused]] 7248181 wikitext text/x-wiki '''"Maalides head"''' on heategevusprojekt, kus Eesti avaliku elu tegelased maalivad heategevuseks maali, mis pannakse oksjonile ja saadud tulu annetatakse heategevuseks. Projekti eestvedajad on kolm noort: Marianne Tamm, Annabell Sarapuu ja Maarja-Liis Uri. Projekt sai alguse aastal 2016, kui tüdrukud olid vaid 15-aastased. Projekti eesmärgiks on aidata lapsi, kes on haiged ja peavad juba väga noorelt veetma päevi haiglas või ravimeid võttes. Läbi selle projekti toetatakse Minu Unistuste Päeva organisatsiooni, et nemad saaksid aidata rohkem laste unistusi täide viia. Projekti eestvedaja Marianne Tamm on ise vabatahtlik Minu Unistuste Päevas. Teiseks oluliseks eesmärgiks on olla eeskujuks Eesti noortele, näidata oma tegevusega, kuidas on võimalik teha ise midagi põnevat ning juhtida tähelepanu sellele, mis toimub meie ühiskonnas lastega, kes vajavad oma ellu rohkem rõõmu ja hingejõudu. Igal aastal on toimunud näitus-kontserdid, mis lõpevad tehtud tööde oksjoniga. 2016. aastal toimus näitus [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]], kus esinesid [[Kaire Vilgats]], [[Dagmar Oja]], [[Annabel Guitar]], [[Mikk Kaasik]] ja [[Marilyn Jurman]]. 2017. aastal toimus näitus Wabaduse kohvikus, kus esinesid [[Liina Ariadne Pedanik]] ja [[Gertu Pabbo]].<ref>https://www.vahilapsed.ee/heategevusprojekt-maalides-head-ootab-naitusele/</ref> 2016. aastal annetati Minu Unistuste Päevale. 2017. aastal annetati Minu Unistuste Päevale ja [[Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit|Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule]]. 2018. aastal annetatakse Minu Unistuste Päevale. 2017. aastal sai "Maalides head" projekt Seitsmeste uhkuse tiitli.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://uudised.tv3.ee/seitsmeste-uhkus/uudis/2017/12/18/seitsmeste-uhkus-ettevotlikud-neiud-algatasid-projekti-maalides-head|pealkiri="Seitsmeste uhkus": ettevõtlikud neiud algatasid projekti "Maalides head"!|väljaanne=TV3.ee|aeg=18. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-06-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180621143312/http://uudised.tv3.ee/seitsmeste-uhkus/uudis/2017/12/18/seitsmeste-uhkus-ettevotlikud-neiud-algatasid-projekti-maalides-head|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Osalejad== Maalinud on: [[Mick Pedaja]] (2016), [[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja Tallinn]] (2016), Kaire Vilgats (2016), [[Kätlin Hallik]] (2016), [[Maia Vahtramäe]] (2016), [[Kristel Aaslaid]] (2016), [[Elina Born]] (2016), [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja Mihhailova-Saar]] (2016), [[Keili Sükijainen]] (2016), [[Jekaterina Novosjolova]] (2016), [[Mari Jürjens]] (2016), [[Karl Gustav Adamsoo]] (2016), [[Tõnis Niinemets]] (2016), Annabel Guitar (2016), Marilyn Jurman (2016), [[Martti Hallik]] (2016), [[Suvesangarid]] (2016), [[Silver Kaljula]] (2016), [[Indrek Ventmann]] (2016), [[Padjaklubi]] (2016), [[Liina Ariadne Pedanik]] (2017), [[Inga Lunge]] (2017), [[Ivo Linna]] (2017), [[Anni Rahula]] (2017), [[Liis Lemsalu]] (2017), [[Lenna Kuurmaa]] (2017), Gertu Pabbo (2017), [[Birgit|Birgit Sarrap]] (2017), [[Helen Adamson]] (2017), [[La La Ladies]] (2017), [[Lauri Liiv]] (2017), [[Rasmus Rändvee]] (2017), [[Grete Paia]] (2017), [[Märt Avandi]] (2017), Perekond Meikarid (2017), [[Juss Haasma]] (2017). == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://maalideshead.wixsite.com/maalideshead Projekti koduleht] * [https://www.minuunistustepaev.ee Minu Unistuste Päev koduleht] * [https://www.vahilapsed.ee Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu koduleht] [[Kategooria:Heategevus]] [[Kategooria:Eesti üritused]] 74kpjoi9kmh1ozbqgajpj4rg06dzeti 0 507263 7248291 7245164 2026-10-05T21:07:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248291 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Riina Sikkut | pilt = | amet = [[Eesti terviseminister]] | ametiajaalgus = 17. aprill 2023 | ametiajalõpp = 11. märts 2025 | eelmine = [[Peep Peterson]] | järgmine = [[Signe Riisalo]] (kohusetäitja) | amet2 = [[Eesti tervise- ja tööminister]] | ametiajaalgus2 = 2. mai 2018 | ametiajalõpp2 = 29. aprill 2019 | eelmine2 = [[Jevgeni Ossinovski]] | järgmine2 = [[Tanel Kiik]] (sotsiaalminister) | amet3 = Eesti majandus- ja taristuminister | ametiajaalgus3 = 18. juuli 2022 | ametiajalõpp3 = 17. aprill 2023 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Riina Rae | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1983|1|12}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | abikaasa = [[Siim Sikkut]] | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] <br/> [[Londoni Ülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }} [[Fail:Riina Sikkut 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Riina Sikkut 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Riina Sikkut''' (sünninimi '''Riina Rae'''; sündinud [[12. jaanuar]]il [[1983]] [[Inju]]s, [[Vinni vald|Vinni vallas]], [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]]) on [[Eesti]] [[poliitik]], mitmekordne minister ja [[Riigikogu]] liige. Ta on kahe ametiajaga taasiseseisvunud Eesti kõige pikemalt ametis olnud terviseminister. Ta on olnud 2018–2019 [[tervise- ja tööminister]] [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]] ja [[XIV Riigikogu]] liige. 2022–2023. aastal oli ta [[Kaja Kallase teine valitsus|Kaja Kallase teises valitsuses]] [[majandus- ja taristuminister]]. Seejärel oli ta 2023–2025 [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandas valitsuses]] ja Kristen Michali valitsuses [[Eesti terviseminister|terviseminister]] ning seejärel 2025. aastast [[XV Riigikogu]] liige. Riina Sikkut kuulub alates 2018. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku erakonda (SDE)]] ning on olnud erakonna aseesimees.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-05-02 |pealkiri=Sotsid toetasid Sikkuti kandidatuuri ministriks, Sikkut astus erakonda |url=https://www.err.ee/828002/sotsid-toetasid-sikkuti-kandidatuuri-ministriks-sikkut-astus-erakonda |väljaanne=ERR}}</ref> Ta lõpetas 2001. aastal [[Vinni-Pajusti Gümnaasium]]i kuldmedaliga.<ref>[https://www.vpg.edu.ee/index.php?link=1&alamlink=13 Vinni-Pajusti Gümnaasiumi vilistlased]</ref> Aastal 2005 lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskonna]] bakalaureuseõppe rahvamajanduse eriala bakalaureusetööga "Tervisepoliitika meetmete mõju hindamine majandusarengule".<ref>{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LP_2005TY.html |pealkiri=Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvamajanduse eriala lõpetajad 2005 |vaadatud=2018-05-11 |arhiivimisaeg=2018-04-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180409035856/http://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LP_2005TY.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[http://www.ester.ee/record=b3646905*est E-kataloog ESTER. Rae, Riina. Tervisepoliitika meetmete mõju hindamine majandusarengule: bakalaureusetöö; juhendaja: Andres Võrk. Tartu Ülikool, majandusteaduskond, rahvamajanduse instituut, ökonomeetria õppetool. Tartu, 2005]</ref> 2010. aastal omandas ta teadusmagistri kraadi tervisepoliitika erialal [[Londoni Ülikool|Londoni Ülikoolis]]. Aastatel 2005–2008 töötas ta riigi rahanduse analüütikuna [[rahandusministeerium]]is, 2008–2009 krediidiriski kontrolli spetsialistina [[Swedbank]]is. Aastatel 2011–2017 oli ta [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS|Poliitikauuringute Keskuse Praxis]] tervisepoliitika programmi analüütik.<ref>{{Netiviide |url=https://www.valitsus.ee/et/tervise-ja-toominister-riina-sikkut |pealkiri=Vabariigi Valitsus. Tervise- ja tööminister Riina Sikkut |vaadatud=2018-05-02 |arhiivimisaeg=2018-05-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180503042719/https://www.valitsus.ee/et/tervise-ja-toominister-riina-sikkut |url-olek=ei tööta }}</ref> 2017–2018 töötas ta [[Riigikantselei]] strateegiabüroo nõunikuna. Sel ametikohal vastutas ta sotsiaalse turvalisuse, tööturu ja tervishoiu küsimuste eest ning kujundas arvamusi kultuuri- ja spordipoliitika ning perepoliitika valdkondades.<ref name="Riigikantselei 2018"/> 2. mail 2018 nimetati ta [[tervise- ja tööminister|tervise- ja tööministriks]].<ref name="RT-05-2018"/><ref name="RK-05-2018"/> Ta kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[Valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ([[Tallinn]]a [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinna]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] linnaosad) 1610 häält ning osutus valituks. [[XIV Riigikogu|Riigikogu XIV]] koosseisus oli ta 2019. aastal [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku erakonna]] fraktsiooni aseesimees, 2019-2021 [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] aseesimees ning 2022. aastal korruptsioonivastase erikomisjoni esimees.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |pealkiri=Saadik |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik |vaadatud=2026-08-21 |väljaanne=Riigikogu |keel=et |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260414021353/https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/ |arhiivimisaeg=2026-04-14 |url-olek=ei tööta}}</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 2529 häält ning osutus valituks. Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 1786 häält ning ei osutunud valituks.<ref>Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s, kogus 1527 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Isiklikku == Riina Sikkuti abikaasa on tehnoloogiaettevõtja ja endine riigiametnik [[Siim Sikkut]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/873612/riina-sikkut-olen-andnud-oma-nousoleku-astuda-tervise-ja-tooministri-ametisse Riina Sikkut: olen andnud oma nõusoleku astuda tervise- ja tööministri ametisse], Õhtuleht, 27. aprill 2018</ref> Neil on kolm tütart. == Viited == {{viited|allikad=<ref name="Riigikantselei 2018">{{Netiviide |url=https://riigikantselei.ee/et/kontakt |pealkiri=Riigikantselei: Kontakt |vaadatud=2018-04-29 |arhiivimisaeg=2018-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180429221939/https://riigikantselei.ee/et/kontakt |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RT-05-2018">[https://www.riigiteataja.ee/akt/303052018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 02.05.2018 otsus nr 248 "Muudatuste tegemine Vabariigi Valitsuse koosseisus". Avaldamismärge: RT III, 03.05.2018, 1.]</ref> <ref name="RK-05-2018">[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201805021400#PKP-22736 XIII Riigikogu stenogramm. 2. mai 2018. Päevakorrapunkt: "Ministrite ametivanne".]</ref>}} == Välislingid == 20.02.2023 [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120146302/sikkut-uus-seadus-voimaldab-taastuvenergiavoimsusi-pariselt-ja-kiiremini-pusti-panna-aga-sellest-koigest-ei-piisa Sikkut: uus seadus võimaldab taastuvenergiavõimsusi päriselt ja kiiremini püsti panna. Aga sellest kõigest ei piisa…] 26.01.2023 [https://www.toostusuudised.ee/uudised/2023/01/26/sikkut-taastuvenergia-eesmarkide-taitmiseks-peab-riik-tagama-hea-investeerimiskeskkonna Sikkut: taastuvenergia eesmärkide täitmiseks peab riik tagama hea investeerimiskeskkonna] 30.12.2022 [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120120664/minister-sikkut-lahematel-aastakumnetel-saab-enamik-eesti-kodusid-uueks Minister Sikkut: lähematel aastakümnetel saab enamik Eesti kodusid uueks]{{Vikitsitaadid}} * [https://www.valitsus.ee/et/tervise-ja-toominister-riina-sikkut Tervise- ja tööminister Riina Sikkut] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jevgeni Ossinovski]]| nimi=[[Tervise- ja tööminister]] | aeg= [[2018]]–[[2019]] | järgnev=[[Tanel Kiik]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Peep Peterson]]| nimi=[[Eesti terviseminister]] | aeg= [[2023]]–[[2025]] | järgnev=[[Signe Riisalo]] (kohusetäitja) }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Sikkut, Riina}} [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Eesti tervise- ja tööministrid]] [[Kategooria:Eesti majandusministrid]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Londoni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 4y82qwyqjzyhuynwg401hiqwoi2dq73 0 510546 7248086 6854251 2026-10-05T14:28:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248086 wikitext text/x-wiki '''Püümetsa hoiuala''' on 31,3 hektari suurune [[hoiuala]] Harjumaal, asudes [[Raasiku vald|Raasiku valla]] [[Kurgla]] küla ja [[Jõelähtme vald|Jõelähtme valla]] [[Vandjala]] küla maadel. Hoiuala asutati 2005. aastal [[siirdesoo]]- ja [[rabamets]]ade kui elupaikade kaitseks.<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%BC%C3%BCmetsa_hoiuala Püümetsa hoiuala]. Vaadatud 23.01.2018.</ref> Hoiuala kaitse alla võtmise aluseks on 2005. aasta 16. juunil vastu võetud määrus "Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas".<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/914592 Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas – Riigi Teataja]. Vaadatud 29.05.2018.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20120615110014/http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO2000134&mount=view Püümetsa hoiuala - Keskkonnaregister 4.7.1.7]. Vaadatud 29.05.2018.</ref> [[2018]]. aastal registreeriti hoiualal Kurgla küla piires ka 3,1 hektari suurune kaitsealuse liigi [[Väike-konnakotkas|väike-konnakotka]] püsielupaik ja sihtkaitsevöönd.<ref>[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO3001906&mount=view Püümetsa väike-konnakotka püsielupaik - Keskkonnaregister 4.7.1.7] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Vaadatud 29.05.2018.</ref> Hoiuala on saanud nime varem samas piirkonnas asunud [[Püümetsa]] küla järgi. ==Viited== {{Viited}} {{koord |NS=59.407222|EW=25.098056|type=landmark}} [[Kategooria:Eesti hoiualad]] [[Kategooria:Raasiku vald]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] qudc4itsa6f8gfyknj9365p0gq0zs2l 0 512476 7248367 6939263 2026-10-06T08:24:50Z Evlper 104506 7248367 wikitext text/x-wiki {{filmi info | pealkiri = Tuulte tahutud maa | originaalpealkiri = | pilt = | pildi suurus = | pildiallkiri = | žanr = [[loodusfilm]], [[dokumentaalfilm]] | režissöör = [[Joosep Matjus]] | produtsent = Riho Västrik, Katri Rannastu, Atte Henriksson | stsenaarium = Joosep Matjus, Alte Henriksson, Rein Kuresoo | jutustaja = | peaosades = | muusika = [[Eeter (ansambel)|Eeter]] | operaator = Joosep Matjus, Atte Henriksson, Jan Henriksson | montaaž = Katri Rannastu | kunstnik = | toimetaja = | filmistuudio = | tootja = [[WildKino]] | levitaja = | aasta = 2018 | esilinastus = 21. september 2018 | kestus = 63 minutit | riik = [[Eesti]] | keel = [[eesti keel|eesti]] | eelarve = | piletitulu = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = 9060058 | efis_id = 18908 | filmiveebi_id = | movies.ee_id = }} '''"Tuulte tahutud maa"''' on režissöör [[Joosep Matjus|Joosep Matjuse]] loodusfilm, mis jõudis Eesti kinodesse septembris 2018. Filmi võtted on tehtud aastatel 2015–2018, kokku oli rohkem kui 400 võttepäeva. Film on osa [[EV100|Eesti Vabariigi 100. aastapäevale]] pühendatud filmiprogrammist.<ref>{{Netiviide |URL=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/18908/ |Pealkiri=Tuulte tahutud maa (2018) |Väljaanne=[[Eesti Filmi Andmebaas]] |Kasutatud=1. oktoober 2018 |arhiivimisaeg=2018-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181001182208/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/18908/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Sisu == {{pooleli}} == Auhinnad == * Parim operaatoritöö võistluskategoorias "Loodus" Matsalu loodusfilmide festivalil, 22. septembril 2018.<ref>{{Netiviide|Autor=Rutt Ernits|URL=https://kultuur.err.ee/863529/galerii-matsalu-loodusfilmide-festivalil-esilinastus-tuulte-tahutud-maa|Pealkiri=Galerii: Matsalu loodusfilmide festivalil esilinastus "Tuulte tahutud maa"|Väljaanne=ERR kultuuriportaal|Aeg=23.09.2018|Kasutatud=25.09.2018}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:2018. aasta filmid]] [[Kategooria:Eesti dokumentaalfilmid]] [[Kategooria:Loodusfilmid]] hw2fplriabw4a2707ncffquhtwwth13 0 515289 7248351 7078661 2026-10-06T07:11:48Z Kuuskinen 33651 7248351 wikitext text/x-wiki '''Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonide loend''' on kronoloogiline loend [[rahvusvaheline kosmosejaam|rahvusvahelise kosmosejaama]] [[ekspeditsioon]]idest. Sellesse loendisse ei kuulu varustusmissioonide meeskonnad ja [[kosmoseturist]]id. Jaama komandöride nimed on kaldkirjas. "Kestus" ei vasta alati "Lend üles" ja "Lend alla" lahtritele. ==Lõppenud ekspeditsioonid== {| class="wikitable" |- style="background-color: #efefef" valign="top" !Ekspeditsioon !Embleem !Meeskond !Stardiaeg !Lend üles !Maandumisaeg !Lend alla !Kestus<br><small>(päevades)</small> |- ![[1. ekspeditsioon]] |[[Image:Expedition 1 insignia.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[William Shepherd]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Krikaljov]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Juri Gidzenko]] |31. oktoober 2000<br>07:52 (UTC) |[[Sojuz TM-31]] |21. märts 2001<br>07:33 (UTC) |[[STS-102]] |style="text-align: left"|140,98 |- ![[2. ekspeditsioon]] |[[Image:Expedition 2 insignia.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Juri Usatšev]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[James Voss]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Susan Helms]] |8. märts 2001<br>11:42 (UTC) |[[STS-102]] |22. august 2001<br>19:24 (UTC) |[[STS-105]] |style="text-align: left"|167,28 |- ![[3. ekspeditsioon]] |[[Image:ISS Expedition 3 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Frank Culbertson]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Mihhail Tjurin]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Vladimir Dezhurov]] |10. august 2001<br>21:10 (UTC) |[[STS-105]] |17. detsember 2001<br>17:56 (UTC) |[[STS-108]] |style="text-align: left"|128,86 |- ![[4. ekspeditsioon]] |[[Image:Expedition 4 insignia.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Juri Onufrienko]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Carl Walz]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Daniel Bursch]] |5. detsember 2001<br>22:19 (UTC) |[[STS-108]] |19. juuni 2002<br>09:57 (UTC) |[[STS-111]] |style="text-align: left"|195,82 |- ![[5. ekspeditsioon]] |[[Image:Expedition 5 insignia.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Valeri Korzun]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Trestšev]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Peggy Whitson]] |5. juuni 2002<br>21:22 (UTC) |[[STS-111]] |7. detsember 2002<br>19:37 (UTC) |[[STS-113]] |style="text-align: left"|184,93 |- ![[6. ekspeditsioon]] |[[Image:Expedition 6 insignia.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Kenneth Bowersox]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Donald Pettit]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Nikolai Budarin]] |24. november 2002<br>00:49 (UTC) |[[STS-113]] |4. mai 2003<br>02:04 (UTC) |[[Sojuz TMA-1]] |style="text-align: left"|161,05 |- ![[7. ekspeditsioon]] |[[Image:Expedition 7 insignia.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Juri Malentšenko]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Edward Lu]] |26. aprill 2003<br>03:53 (UTC) |[[Sojuz TMA-2]] |28. oktoober 2003<br>02:40 (UTC) |[[Sojuz TMA-2]] |style="text-align: left"|184,93 |- ![[8. ekspeditsioon]] |[[Image:Expedition 8 insignia.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Michael Foale]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Kaleri]] |18. oktoober 2003<br>05:38 (UTC) |[[Sojuz TMA-3]] |30. aprill 2004<br>00:11 (UTC) |[[Sojuz TMA-3]] |style="text-align: left"|194,77 |- ![[9. ekspeditsioon]] |[[Image:Expedition 9 insignia.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Gennadi Padalka]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Michael Fincke]] |19. aprill 2004<br>03:19 (UTC) |[[Sojuz TMA-4]] |24. oktoober 2004<br>00:32 (UTC) |[[Sojuz TMA-4]] |style="text-align: left"|185,66 |- ![[10. ekspeditsioon]] |[[Image:ISS Expedition 10 patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Leroy Chiao]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Saližan Šaripov]] |14. oktoober 2004<br> 03:06 (UTC) |[[Sojuz TMA-5]] |24. aprill 2005<br>22:08 (UTC) |[[Sojuz TMA-5]] |style="text-align: left"|192,79 |- ![[11. ekspeditsioon]] |[[Image:Expedition 11 insignia.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Sergei Krikaljov]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[John L. Phillips]] |15. aprill 2005<br> 00:46 (UTC) |[[Sojuz TMA-6]]<br> |11. oktoober 2005 <br> 01:09 (UTC) |[[Sojuz TMA-6]] |style="text-align: left"|179,02 |- ![[12. ekspeditsioon]] |[[Image:ISS Expedition 12 patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[William McArthur]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Valeri Tokarev]] |1. oktoober 2005<br> 03:54 (UTC) |[[Sojuz TMA-7]]<br> |8. aprill 2006 <br> 23:48 (UTC) |[[Sojuz TMA-7]] |style="text-align: left"|189,01 |- !rowspan="2"|[[13. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 13 Patch with Reiter.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Pavel Vinogradov]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Jeffrey Williams]] |30. märts 2006<br> 02:30 (UTC) |[[Sojuz TMA-8]] |{{nowrap|28. september 2006}}<br> 01:13 (UTC) |[[Sojuz TMA-8]] |style="text-align: left"|182,65 |- |{{Riigi ikoon|GER}} [[Thomas Reiter]] |4. juuli 2006 <br>18:38 (UTC) |[[STS-121]] |colspan="3"|Liitus 14. ekspeditsiooniga |- !rowspan="3"|{{nowrap|[[14. ekspeditsioon]]}} |rowspan="3"|[[Image:ISS Expedition 14 patch.svg|50px]] |{{nowrap|{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Michael Lopez-Alegria]]''}}<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Mihhail Tjurin]] |{{nowrap|18. september 2006}}<br> 04:09 (UTC) |[[Sojuz TMA-9]] |21. aprill 2007<br>12:31 (UTC) |[[Sojuz TMA-9]] |style="text-align: left"|215,35 |- |{{Riigi ikoon|GER}} [[Thomas Reiter]] |colspan="2"|Liitus 13. ekspeditsioonist |21. detsember 2006<br> 22:32 (UTC) |[[STS-116]] |style="text-align: left"|171,16 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Sunita Williams]] |10. detsember 2006<br>01:47 (UTC) |[[STS-116]] |colspan="3"|Liitus 15. ekspeditsiooniga |- !rowspan="3"|[[15. ekspeditsioon]] |rowspan="3"|[[Image:ISS Expedition 15 patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Fjodor Jurtšihhin]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Kotov]]<br> |7. aprill 2007<br>17:31 (UTC) |{{nowrap|[[Sojuz TMA-10]]}} |21. oktoober 2007<br>10:36 (UTC) |{{nowrap|[[Sojuz TMA-10]]}} |style="text-align: left"|196,71 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Sunita Williams]] |colspan="2"|Liitus 14. ekspeditsioonist |22. juuni 2007<br>19:49 (UTC) |[[STS-117]] |style="text-align: left"|194,75 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Clayton Anderson]] |8. juuni 2007<br>23:38 (UTC) |[[STS-117]] |colspan="3"|Liitus 16. ekspeditsiooniga |- !rowspan="5"|[[16. ekspeditsioon]] |rowspan="5"|[[Image:ISS Expedition 16 patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Peggy Whitson]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Juri Malentšenko]] |10. oktoober 2007<br>13:22 (UTC) |[[Sojuz TMA-11]] |19. aprill 2008<br>08:30 (UTC) |[[Sojuz TMA-11]] |style="text-align: left"|191,80 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Clayton Anderson]] |colspan="2"|Liitus 15. ekspeditsioonist |7. november 2007<br>18:01 (UTC) |[[STS-120]] |style="text-align: left"|151,77 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Daniel Tani]] |23. oktoober 2007<br>15:38 (UTC) |[[STS-120]] |20. veebruar 2008<br>14:07 (UTC) |[[STS-122]] |style="text-align: left"|119,94 |- |{{Riigi ikoon|FRA}} [[Léopold Eyharts]] |7. veebruar 2008<br>19:45 (UTC) |[[STS-122]] |27. märts 2008<br>06:28 (UTC) |[[STS-123]] |style="text-align: left"|48,55 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Garrett Reisman]] |11. märts 2008<br>06:28 (UTC) |[[STS-123]] |colspan="3"|Liitus 17. ekspeditsiooniga |- !rowspan="3"|[[17. ekspeditsioon]] |rowspan="3"|[[Image:ISS Expedition 17 patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Sergei Volkov (kosmonaut)|Sergei Volkov]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Kononenko]] |8. aprill 2008<br>11:16 (UTC) |[[Sojuz TMA-12]] |24. oktoober 2008<br>03:37 (UTC) |[[Sojuz TMA-12]] |style="text-align: left"|198,68 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Garrett Reisman]] |colspan="2"|Liitus 16. ekspeditsioonist |14. juuni 2008<br>15:16 (UTC) |[[STS-124]] |style="text-align: left"|95,37 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Gregory Chamitoff]] |31. mai 2008<br>21:02 (UTC) |[[STS-124]] |colspan="3"|Liitus 18. ekspeditsiooniga |- !rowspan="4"|[[18. ekspeditsioon]] |rowspan="4"| [[Image:ISS Expedition 18 patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Michael Fincke]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Juri Lontšakov]] |12. oktoober 2008<br>07:01 (UTC) |[[Sojuz TMA-13]] |8. aprill 2009<br>07:16 (UTC) |[[Sojuz TMA-13]] |style="text-align: left"|178,01 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Gregory Chamitoff]] |colspan="2"|Liitus 17. ekspeditsioonist |30. november 2008<br>21:25 (UTC) |[[STS-126]] |style="text-align: left"|183,02 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Sandra Magnus]] |15. november 2008<br>00:55 (UTC) |[[STS-126]] |28. märts 2009<br>19:13 (UTC) |[[STS-119]] |style="text-align: left"|133,76 |- |{{Riigi ikoon|JPN}} [[Koichi Wakata]] |15. märts 2009<br>23:43 (UTC) |[[STS-119]] |colspan="3"|Liitus 19. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[19. ekspeditsioon]] |rowspan="2"| [[Image:ISS Expedition 19 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Gennadi Padalka]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Michael Barratt]] |26. märts 2009<br>11:49 (UTC) |[[Sojuz TMA-14]] |colspan="3" rowspan="2"|Liitusid 20. ekspeditsiooniga |- |{{Riigi ikoon|JPN}} [[Koichi Wakata]] |colspan="2" height="44"|Liitus 18. ekspeditsioonist |- !rowspan="5"|[[20. ekspeditsioon]] |rowspan="5"|[[Image:ISS Expedition 20 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Gennadi Padalka]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Michael Barratt]] |colspan="2" rowspan="2"|Liitusid 19. ekspeditsioonist |11. oktoober 2009<br>04:32 (UTC) |[[Sojuz TMA-14]] |style="text-align: left"|198,70 |- |{{Riigi ikoon|JPN}} [[Koichi Wakata]] |height="44"|31. juuli 2009<br>14:48 (UTC) |[[STS-127]] |style="text-align: left"|144,62 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Timothy Kopra]] |15. juuli 2009<br>22:03 (UTC) |[[STS-127]] |12. september 2009<br>00:53 (UTC) |[[STS-128]] |style="text-align: left"|58,12 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Frank De Winne]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Roman Romanenko]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} [[Robert Thirsk]] |27. mai 2009<br>10:34 (UTC) |[[Sojuz TMA-15]] |colspan="3" rowspan="2"|Liitusid 21. ekspeditsiooniga |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Nicole Stott]] |29. august 2009<br>03:59 (UTC) |[[STS-128]] |- !rowspan="3"|[[21. ekspeditsioon]] |rowspan="3"|[[Image:ISS Expedition 21 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|Belgia}} ''[[Frank De Winne]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Roman Romanenko]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} [[Robert Thirsk]] |colspan="2" rowspan="2"|Liitusid 20. ekspeditsioonist |1. detsember 2009<br>07:16 (UTC) |[[Sojuz TMA-15]] |style="text-align: left"|187,86 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Nicole Stott]] |height="44"|27. november 2009<br>14:44 (UTC) |[[STS-129]] |style="text-align: left"|90,45 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Jeffrey Williams]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Maksim Surajev]] |30. september 2009<br>07:14 (UTC) |[[Sojuz TMA-16]] |colspan="3"|Liitusid 22. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[22. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 22 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Jeffrey Williams]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Maksim Surajev]] |colspan="2"|Liitusid 21. ekspeditsioonist |18. märts 2010<br>11:24 (UTC) |[[Sojuz TMA-16]] |style="text-align: left"|169,04 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Kotov]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Timothy Creamer]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} [[Soichi Noguchi]] |20. detsember 2009<br>21:52 (UTC) |[[Sojuz TMA-17]] |colspan="3"|Liitusid 23. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[23. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 23 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Oleg Kotov]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Timothy Creamer]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} [[Soichi Noguchi]] |colspan="2"|Liitusid 22. ekspeditsioonist |2. juuni 2010<br>03:25 (UTC) |[[Sojuz TMA-17]] |style="text-align: left"|163,23 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Skvortsov]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Mihhail Kornijenko]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Tracy Caldwell Dyson]] |2. aprill 2010<br>04:05 (UTC) |[[Sojuz TMA-18]] |colspan="3"|Liitusid 24. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[24. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 24 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Aleksandr Skvortsov]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Mihhail Kornijenko]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Tracy Caldwell Dyson]] |colspan="2"|Liitusid 23. ekspeditsioonist |25. september 2010<br>05:23 (UTC) |[[Sojuz TMA-18]] |style="text-align: left"|176,05 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Douglas Wheelock]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Shannon Walker]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Fjodor Jurtšihhin]] |15. juuni 2010<br>21:35 (UTC) |[[Sojuz TMA-19]] |colspan="3"|Liitusid 25. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[25. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 25 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Douglas Wheelock]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Shannon Walker]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Fjodor Jurtšihhin]] |colspan="2"|Liitusid 24. ekspeditsioonist |26. november 2010<br>04:46 (UTC) |[[Sojuz TMA-19]] |style="text-align: left"|163,30 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Scott Kelly]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Kaleri]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Skripotška]] |7. oktoober 2010<br>23:10 (UTC) |{{nowrap|[[Sojuz TMA-01M]]}} |colspan="3"|Liitusid 26. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[26. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 26 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Scott Kelly]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Kaleri]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Skripotška]] |colspan="2"|Liitusid 25. ekspeditsioonist |16. märts 2011<br>07:54 (UTC) |{{nowrap|[[Sojuz TMA-01M]]}} |style="text-align: left"|159,36 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Dimitri Kondratjev]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Catherine Coleman]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} [[Paolo Nespoli]] |15. detsember 2010<br>19:09 (UTC) |[[Sojuz TMA-20]] |colspan="3"|Liitusid 27. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[27. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 27 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Dimitri Kondratjev]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Catherine Coleman]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} [[Paolo Nespoli]] |colspan="2"|Liitusid 26. ekspeditsioonist |24. mai 2011<br>02:27 (UTC) |[[Sojuz TMA-20]] |style="text-align: left"|160,10 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Andrei Borisenko]]<br>{{nowrap|{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Samokutjajev]]}}<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Ronald Garan]] |4. aprill 2011<br>22:18 (UTC) |[[Sojuz TMA-21]] |colspan="3"|Liitusid 28. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[28. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 28 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Andrei Borisenko]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Samokutjajev]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Ronald Garan]] |colspan="2"|Liitusid 27. ekspeditsioonist |16. september 2011<br>00:38 (UTC) |[[Sojuz TMA-21]] |style="text-align: left"|164,10 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Michael Fossum]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Volkov (kosmonaut)|Sergei Volkov]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} [[Satoshi Furukawa]] |7. juuni 2011<br>20:12 (UTC) |[[Sojuz TMA-02M]] |colspan="3"|Liitusid 29. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[29. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 29 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Michael Fossum]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Volkov (kosmonaut)|Sergei Volkov]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} [[Satoshi Furukawa]] |colspan="2"|Liitusid 28. ekspeditsiooniga |22. november 2011<br>02:26 (UTC) |[[Sojuz TMA-02M]] |style="text-align: left"|167,26 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Daniel Burbank]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Anton Škaplerov]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Anatoli Ivanišin]] |14. november 2011<br>04:14 (UTC) |[[Sojuz TMA-22]] |colspan="3"|Liitusid 30. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[30. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 30 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Daniel Burbank]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Anton Škaplerov]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Anatoli Ivanišin]] |colspan="2"|Liitusid 29. ekspeditsioonist |27. aprill 2012<br>11:45 (UTC) |[[Sojuz TMA-22]] |style="text-align: left"|165,31 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Kononenko]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Donald Pettit]]<br>{{Riigi ikoon|Holland}} [[André Kuipers]] |21. detsember 2011<br>13:16 (UTC) |[[Sojuz TMA-03M]] |colspan="3"|Liitusid 31. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[31. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 31 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Oleg Kononenko]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Donald Pettit]]<br>{{Riigi ikoon|Holland}} [[André Kuipers]] |colspan="2"|Liitusid 30. ekspeditsioonist |1. juuli 2012<br>08:14 (UTC) |[[Sojuz TMA-03M]] |style="text-align: left"|192,83 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Gennadi Padalka]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Revin]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Joseph Acaba]] |15. mai 2012<br>03:01 (UTC) |[[Sojuz TMA-04M]] |colspan="3"|Liitusid 32. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[32. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 32 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Gennadi Padalka]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Revin]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Joseph Acaba]] |colspan="2"|Liitusid 31. ekspeditsioonist |17. september 2012<br>02:53 (UTC) |[[Sojuz TMA-04M]] |style="text-align: left"|124,99 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Sunita Williams]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Juri Malentšenko]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} [[Akihiko Hoshide]] |15. juuli 2012<br>02:40 (UTC) |[[Sojuz TMA-05M]] |colspan="3"|Liitusid 33. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[33. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 33 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Sunita Williams]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Juri Malentšenko]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} [[Akihiko Hoshide]] |colspan="2"|Liitusid 32. ekspeditsioonist |19. november 2012<br>01:56 (UTC) |[[Sojuz TMA-05M]] |style="text-align: left"|126,97 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Kevin Ford]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Novitski]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Jevgeni Tarelkin]] |October 23, 2012<br>10:51 (UTC)<br> |[[Sojuz TMA-06M]] |colspan="3"|Liitusid 34. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[34. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 34 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Kevin Ford]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Novitski]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Jevgeni Tarelkin]] |colspan="2"|Liitusid 33. ekspeditsioonist |15. märts 2013<br>03:06 (UTC)<br> |[[Sojuz TMA-06M]] |style="text-align: left"|143,18 |- |{{Riigi ikoon|CAN}} [[Chris Hadfield]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Roman Romanenko]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Thomas Marshburn]] |19. detsember 2012<br>11:12 (UTC)<br> |[[Sojuz TMA-07M]] |colspan="3"|Liitusid 35. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[35. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 35 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|CAN}} ''[[Chris Hadfield]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Roman Romanenko]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Thomas Marshburn]] |colspan="2"|Liitusid 34. ekspeditsioonist |14. mai 2013<br>03:31 (UTC)<br> |[[Sojuz TMA-07M]] |style="text-align: left"|145,64 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Pavel Vinogradov]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Misurkin]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Christopher Cassidy]] |28. märts 2013<br>20:43 (UTC) |[[Sojuz TMA-08M]] |colspan="3"|Liitusid 36. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[36. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 36 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Pavel Vinogradov]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Misurkin]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Christopher Cassidy]] |colspan="2"|Liitusid 35. ekspeditsioonist |11. september 2013<br>02:58 (UTC) |[[Sojuz TMA-08M]] |style="text-align: left"|166,25 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Fjodor Jurtšihhin]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Karen Nyberg]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} [[Luca Parmitano]] |28. mai 2013<br>20:31 (UTC) |[[Sojuz TMA-09M]] |colspan="3"|Liitusid 37. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[37. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 37 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Fjodor Jurtšihhin]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Karen Nyberg]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} [[Luca Parmitano]] |colspan="2"|Liitusid 36. ekspeditsioonist |11. november 2013<br>02:49 (UTC) |[[Sojuz TMA-09M]] |style="text-align: left"|166,25 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Kotov]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Rjazanski]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Michael Hopkins]] |25. september 2013<br>20:58 (UTC) |[[Sojuz TMA-10M]] |colspan="3"|Liitusid 38. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[38. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 38 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Oleg Kotov]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Rjazanski]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Michael Hopkins]] |colspan="2"|Liitusid 37. ekspeditsioonist |11. märts 2014<br>03:24 (UTC) |[[Sojuz TMA-10M]] |style="text-align: left"|166,25 |- |{{Riigi ikoon|JPN}} [[Koichi Wakata]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Mihhail Tjurin]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Richard Mastracchio]] |6. november 2013<br>04:14 (UTC) |[[Sojuz TMA-11M]] |colspan="3"|Liitusid 39. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[39. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 39 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|JPN}} ''[[Koichi Wakata]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Mihhail Tjurin]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Richard Mastracchio]] |colspan="2"|Liitusid 38. ekspeditsioonist |14. mai 2014<br>01:58 (UTC) |[[Sojuz TMA-11M]] |style="text-align: left"|187,91 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Skvortsov]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Artemjev]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Steven Swanson]] |25. märts 2014<br>21:17 (UTC) |[[Sojuz TMA-12M]] |colspan="3"|Liitusid 40. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[40. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 40 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Steven Swanson]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Skvortsov]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Artemjev]] |colspan="2"|Liitusid 39. ekspeditsioonist |11. september 2014<br>02:23 (UTC) |[[Sojuz TMA-12M]] |style="text-align: left"|169,20 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Gregory Wiseman]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Maksim Surajev]]<br>{{Riigi ikoon|GER}} [[Alexander Gerst]] |28. mai 2014<br>19:57 (UTC) |[[Sojuz TMA-13M]] |colspan="3"|Liitusid 41. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[41. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 41 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Maksim Surajev]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Gregory Wiseman]]<br>{{Riigi ikoon|GER}} [[Alexander Gerst]] |colspan="2"|Liitusid 40. ekspeditsioonist |10. november 2014<br>03:58 (UTC) |[[Sojuz TMA-13M]] |style="text-align: left"|165,33 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Samokutjajev]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Jelena Serova]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Barry Wilmore]] |25. september 2014<br>20:25 (UTC) |[[Sojuz TMA-14M]] |colspan="3"|Liitusid 42. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[42. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 42 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Barry E. Wilmore]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Samokutjajev]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Jelena Serova]] |colspan="2"|Liitusid 41. ekspeditsioonist |12. märts 2015<br>2:07 (UTC) |[[Sojuz TMA-14M]] |style="text-align: left"|167,25 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Anton Škaplerov]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} [[Samantha Cristoforetti]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Terry Virts]] |23. november 2014<br>21:01 (UTC) |[[Sojuz TMA-15M]] |colspan="3"|Liitusid 43. ekspeditsiooniga |- !rowspan="3"|[[43. ekspeditsioon]] |rowspan="3"|[[Image:ISS Expedition 43 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Terry Virts]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Anton Škaplerov]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} [[Samantha Cristoforetti]] |colspan="2"|Liitusid 42. ekspeditsioonist |11. juuni 2015<br>13:44 UTC<ref name="Landing" /><ref name="Departs" /> |[[Sojuz TMA-15M]] |style="text-align: left"|199,70 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Gennadi Padalka]]<br> |27. märts 2015<br>19:42 (UTC) |[[Sojuz TMA-16M]] |colspan="3"|Liitusid 44. ekspeditsiooniga |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Mihhail Kornijenko]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Scott Kelly]] |27. märts 2015<br>19:42 (UTC) |[[Sojuz TMA-16M]] |colspan="3"|Kuulusid 44., 45. ja 46. ekspeditsiooni<br>'''[[Aasta kosmoses]]''' [[File:ISS Yearlong mission patch.png|40px]] |- !rowspan="3"|[[44. ekspeditsioon]] |rowspan="3"|[[Image:ISS Expedition 44 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Gennadi Padalka]]'' |colspan="2"|Liitus 43. ekspeditsioonist |12. september 2015<br>00:51 (UTC)<ref name="Safely" /> |[[Sojuz TMA-16M]] |style="text-align: left"|169 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Mihhail Kornijenko]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Scott Kelly]] |colspan="2"|Liitusid 43. ekspeditsioonist |colspan="3"|Kuulusid 44., 45. ja 46. ekspeditsiooni<br>'''[[Aasta kosmoses]]''' [[File:ISS Yearlong mission patch.png|40px]] |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Kononenko]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} [[Kimiya Yui]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Kjell Lindgren]] |22. juuli 2015<br>21:02 (UTC)<ref name="Docking" /> |[[Sojuz TMA-17M]] |colspan="3"|Liitusid 45. ekspeditsiooniga |- !rowspan="3"|[[45. ekspeditsioon]] |rowspan="3"|[[Image:ISS Expedition 45 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Scott Kelly]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Mihhail Kornijenko]] |colspan="2" rowspan="2"|Liitusid 44. ekspeditsioonist |colspan="3"|Liitusid 46. ekspeditsiooniga |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Kononenko]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} [[Kimiya Yui]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Kjell Lindgren]] |11. detsember 2015<br>13:12 (UTC) |[[Sojuz TMA-17M]] |style="text-align: left"|141,66 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Volkov (kosmonaut)|Sergei Volkov]] |2. september 2015<br>04:37 (UTC) |[[Sojuz TMA-18M]] |colspan="3"|Liitus 46. ekspeditsiooniga |- !rowspan="3"|[[46. ekspeditsioon]] |rowspan="3"|[[Image:ISS Expedition 46 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Scott Kelly]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Mihhail Kornijenko]] |colspan="2" rowspan="2"|Liitusid 45. ekspeditsioonist |rowspan="2"|2. märts 2016<br>04:25 (UTC) |rowspan="2"|[[Sojuz TMA-18M]] |style="text-align: left"|340 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Volkov (kosmonaut)|Sergei Volkov]] |style="text-align: left"|181 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Juri Malentšenko]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Timothy Peake]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Timothy Kopra]] |15. detsember 2015<br>11:03 (UTC) |[[Sojuz TMA-19M]] |colspan="3"|Liitusid 47. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[47. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 47 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Timothy Kopra]]''<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Timothy Peake]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Juri Malentšenko]] |colspan="2"|Liitusid 46. ekspeditsioonist |18. juuni 2016<br>9:15 UTC<ref name="Peake" /> |[[Sojuz TMA-19M]] |style="text-align: left"|185,91 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksei Ovtšinin]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Skripotška]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Jeffrey Williams]] |18. märts 2016<br>21:26 (UTC) |[[Sojuz TMA-20M]] |colspan="3"|Liitusid 48. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[48. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 48 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Jeffrey Williams]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Skripotška]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksei Ovtšinin]] |colspan="2"|Liitusid 47. ekspeditsioonist |7. september 2016<br>01:13 (UTC)<ref name="Most" /> |[[Sojuz TMA-20M]] |style="text-align: left"|172<ref name="Crew" /><br> |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Anatoli Ivanišin]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} [[Takuya Onishi]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Kathleen Rubins]] |7. juuli 2016<br>1:36 (UTC)<ref name="Ride" /> |[[Sojuz MS-01]] |colspan="3"|Liitusid 49. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[49. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[Image:ISS Expedition 49 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Anatoli Ivanišin]]''<br>{{Riigi ikoon|JPN}} [[Takuya Onishi]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Kathleen Rubins]] |colspan="2"|Liitusid 48. ekspeditsioonist |30. oktoober 2016<br>3:58 (UTC)<ref name="Rubins" /> |[[Sojuz MS-01]] |style="text-align: left"|115<br> |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Shane Kimbrough]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Andrei Borisenko]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Rõžikov]] |19. oktoober 2016<br>8:05 (UTC)<ref name="Docks" /> |[[Sojuz MS-02]] |colspan="3"|Liitusid 50. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2" |[[50. ekspeditsioon]] | rowspan="2" |[[Image:ISS Expedition 50 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Shane Kimbrough]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Andrei Borisenko]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Rõžikov]] | colspan="2" |Liitusid 49. ekspeditsioonist |10. aprill 2017<br>11:20 (UTC) |[[Sojuz MS-02]] |style="text-align: left"|173 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Peggy Whitson]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Novitski]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} [[Thomas Pesquet]] |17. november 2016<br>20:17 (UTC) |[[Sojuz MS-03]] | colspan="3" |Liitusid 51. ekspeditsiooniga |- ! rowspan="3" |[[51. ekspeditsioon]] | rowspan="3" |[[Image:ISS Expedition 51 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Peggy Whitson]]'' | colspan="2" rowspan="2" |Liitusid 50. ekspeditsioonist | colspan="3" |Liitus 52. ekspeditsiooniga |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Novitski]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} [[Thomas Pesquet]] |2. juuni 2017 14:10 (UTC) |[[Sojuz MS-03]] |style="text-align: left"|196,72 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Fjodor Jurtšihhin]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Jack Fischer]] |20. aprill 2017 07:13 (UTC) |[[Sojuz MS-04]] | colspan="3" |Liitusid 52. ekspeditsiooniga |- ! rowspan="3" |[[52. ekspeditsioon]] | rowspan="3" |[[image:ISS Expedition 52 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Fjodor Jurtšihhin]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Jack Fischer]] | colspan="2" rowspan="2" |Liitusid 51. ekspeditsioonist | rowspan="2" |3. september 2017 1:22 (UTC) | rowspan="2" |[[Sojuz MS-04]]<ref name="Ms04land" /> |style="text-align: left"|135,3 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Peggy Whitson]] |style="text-align: left"|289.1 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Randolph Bresnik]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} [[Paolo Nespoli]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Rjazanski]] |28. juuli 2017<br>15:41 (UTC) |[[Sojuz MS-05]] | colspan="3" |Liitusid 53. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[53. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[image:ISS Expedition 53 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Randolph Bresnik]]''<br>{{Riigi ikoon|ITA}} [[Paolo Nespoli]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Rjazanski]] |colspan="2"|Liitusid 52. ekspeditsioonist |14. detsember 2017 08:38 (UTC)<ref name="Returns" /> |[[Sojuz MS-05]] |style="text-align: left"|139 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksander Misurkin]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Mark Vande Hei]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Joseph Acaba]] |12. september 2017<br>21:17 (UTC) |[[Sojuz MS-06]] |colspan="3"|Liitusid 54. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[54. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[image:ISS Expedition 54 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Aleksander Misurkin]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Mark Vande Hei]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Joseph Acaba]] |colspan="2"|Liitusid 53. ekspeditsioonist |28. veebruar 2018 02:31 (UTC)<br /> |[[Sojuz MS-06]] |style="text-align: left"|168 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Anton Škaplerov]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Scott Tingle]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} [[Norishige Kanai]] |17. detsember 2017<br>7:21 (UTC) |[[Sojuz MS-07]] |colspan="3"|Liitusid 55. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[55. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[image:ISS Expedition 55 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Anton Škaplerov]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Scott Tingle]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} [[Norishige Kanai]] |colspan="2"|Liitusid 54. ekspeditsioonist |3. juuni 2018<br />12:39 (UTC) |[[Sojuz MS-07]] |style="text-align: left"|168 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Andrew Feustel]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Artemjev]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Richard Arnold]] |21. märts 2018<br>17:44 (UTC)<ref name="Launch" /> |[[Sojuz MS-08]] |colspan="3"|Liitusid 56. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[56. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[image:ISS Expedition 56 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|USA}} ''[[Andrew Feustel]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Artemjev]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Richard Arnold]] |colspan="2"|Liitusid 56. ekspeditsioonist |4. oktoober 2018 |[[Sojuz MS-08]] |style="text-align: left"|196 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Prokopjev]]<br>{{Riigi ikoon|GER}} [[Alexander Gerst]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Serena Auñón-Chancellor]] |6. juuni 2018<br>11:12 (UTC) |[[Sojuz MS-09]] |colspan="3"|Liitusid 57. ekspeditsiooniga |- !rowspan="2"|[[57. ekspeditsioon]] |rowspan="2"|[[image:ISS Expedition 57 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Prokopjev]]<br>{{Riigi ikoon|GER}} ''[[Alexander Gerst]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Serena Auñón-Chancellor]] |colspan="2"|Liitusid 56. ekspeditsioonist |20. detsember 2018 |[[Sojuz MS-09]] |style="text-align: left"| 197 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} <strike>[[Aleksei Ovtšinin]]</strike><br>{{Riigi ikoon|USA}} <strike>[[Tyler Hague]]</strike><br>{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Oleg Kononenko]]''<br>{{Riigi ikoon|CAN}} [[David Saint-Jacques]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Anne McClain]] |Algselt Ovtšinin ja Hague:<br>11. oktoober 2018<br>(Ebaõnnestunud start)<ref name="Failed" /><br>Kononenko, Saint-Jacques ja McClain:<br>3. detsember 2018 |[[Sojuz MS-10]]<br>[[Sojuz MS-11]] |colspan="3"| Liitusid 58. ekspeditsiooniga |- ![[58. ekspeditsioon]] |[[File:ISS Expedition 58 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Oleg Kononenko]]''<br>{{Riigi ikoon|CAN}} [[David Saint-Jacques]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Anne McClain]] | colspan="2"|Liitusid 57. ekspeditsioonist | colspan="3" |Liitusid 59. ekspeditsiooniga |- ! rowspan="2" |[[59. ekspeditsioon]] | rowspan="2" |[[image:ISS Expedition 59 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Oleg Kononenko]]''<br>{{Riigi ikoon|CAN}} [[David Saint-Jacques]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Anne McClain]] | colspan="2" |Liitusid 58. ekspeditsioonist |25. juuni 2019 |[[Sojuz MS-11]] |style="text-align: left"|203 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksei Ovtšinin]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Christina Koch]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Tyler Hague]] |14. märts 2019 |[[Sojuz MS-12]] | colspan="3" |Liitusid 60. ekspeditsiooniga |- ! rowspan="3" |[[60. ekspeditsioon]] | rowspan="3" |[[File:ISS Expedition 60 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Aleksei Ovtšinin]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Tyler Hague]] | rowspan="2" colspan="2" |Liitusid 59. ekspeditsioonist |3. oktoober 2019 |[[Sojuz MS-12]] |style="text-align: left"|202 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Christina Koch]] | rowspan="2" colspan="3" |Liitusid 61. ekspeditsiooniga |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Skvortsov]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} [[Luca Parmitano]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Andrew Morgan]] |20. juuli 2019<br> |[[Sojuz MS-13]] |- ! rowspan="4" |[[61. ekspeditsioon]] | rowspan="4" |[[File:ISS Expedition 61 Patch.svg|50px]] |{{Riigi ikoon|ITA}} ''[[Luca Parmitano]]''<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Skvortsov]] | colspan="2" rowspan="3" |Liitusid 60. ekspeditsioonist | rowspan="2" | 6. veebruar 2020 | rowspan="2" |[[Sojuz MS-13]] |style="text-align: right"| 200 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Christina Koch]] | style="text-align: right"| 328 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Andrew Morgan]] | rowspan="2" colspan="3" |Liitus 62. ekspeditsiooniga |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Skripotška]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Jessica Meir]] |25. september 2019<br/>13:57:43 UTC<ref name="MS15" /> |[[Sojuz MS-15]] |- ! rowspan="3" |[[62. ekspeditsioon]] | rowspan="3" |[[File:ISS Expedition 62 Patch.png|50px]] |{{Riigi ikoon|RUS}} ''[[Oleg Skripotška]]''<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Jessica Meir]] | colspan="2" rowspan="2" |Liitusid 61. ekspeditsioonist | rowspan="2" |17. aprill 2020<ref name="Record" /> | rowspan="2" |[[Sojuz MS-15]] |style="text-align: right"|205 |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[Andrew Morgan]] |style="text-align: right"|272 |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Anatoli Ivanišin]]<br>{{Riigi ikoon|RUS}} [[Ivan Vagner]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} [[Christopher Cassidy]] |9. aprill 2020 |[[Sojuz MS-16]] | colspan="3" |Liitusid 63. ekspeditsiooniga |- ! rowspan="3" |[[63. ekspeditsioon]] | rowspan="3" |[[File:ISS Expedition 63 Patch.png|50px]] |{{riigi ikoon|USA}} ''[[Christopher Cassidy]]''<br>{{riigi ikoon|RUS}} [[Anatoli Ivanišin]]<br>{{riigi ikoon|RUS}} [[Ivan Vagner]] |9. aprill 2020 |[[Sojuz MS-16]] | 21. oktoober 2020<ref name="jaxa_exp63" /> |[[Sojuz MS-16]] |style="text-align: right"|178 |- | {{riigi ikoon|USA}} [[Douglas Hurley]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Robert Behnken]] | 30. mai 2020 | [[Crew Dragon Demo-2|SpaceX DM-2]] | 2. august 2020 | SpaceX DM-2 |style="text-align: right"|64 |- |{{riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Rõžikov]]<br>{{riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Kud-Svertškov]]<br>{{riigi ikoon|USA}} [[Kathleen Rubins]] |14. oktoober 2020<ref name="HACA" /> |[[Sojuz MS-17]] |colspan="3"|Liitusid 64. ekspeditsiooniga |- ! rowspan="3" | [[64. ekspeditsioon]] | rowspan="3" | [[File:ISS Expedition 64 Patch.png|50px]] | {{riigi ikoon|RUS}} ''[[Sergei Rõžikov]]''<br>{{riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Kud-Svertškov]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Kathleen Rubins]] | colspan="2" {{n/a|Liitusid 63. ekspeditsioonist}} | 17. aprill 2021<br />04:55 UTC<ref name="SFI20210417" /> | [[Sojuz MS-17]] | style="text-align: right"| 185 |- | {{riigi ikoon|USA}} [[Michael Hopkins]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Victor Glover]]<br />{{riigi ikoon|JPN}} [[Soichi Noguchi]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Shannon Walker]] | 16. november 2020<br />00:27:17 UTC<ref name="9A2bo" /> | [[SpaceX Crew-1]] | colspan="3" rowspan="2" {{n/a|Liitusid 65. ekspeditsiooniga}} |- | {{riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Novitski]] <br /> {{riigi ikoon|RUS}} [[Pjotr Dubrov]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Mark Vande Hei]] | 9 April 2021,<br />07:42:41 UTC<ref name="CeNUm" /> | [[Sojuz MS-18]] |- ! rowspan="5" | [[65. ekspeditsioon]] | rowspan="5" | [[File:ISS Expedition 65 Patch.png|50px]] | ''{{riigi ikoon|USA}} [[Shannon Walker]]'' <br /> {{riigi ikoon|USA}} [[Michael Hopkins]] <br /> {{riigi ikoon|USA}} [[Victor Glover]] <br /> {{riigi ikoon|JPN}} [[Soichi Noguchi]] | colspan="2" rowspan="3" {{n/a|Liitusid 64. ekspeditsioonist<ref name="NASA20210416" />}} | 2. mai 2021 <br /> 06:56:33 UTC | [[SpaceX Crew-1]] | style="text-align: right" | 167 |- | {{riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Novitski]] | 17. oktoober 2021<br /> 01:14:05 UTC | [[Sojuz MS-18]] | style="text-align: right" | 190 |- | {{riigi ikoon|RUS}} [[Pjotr Dubrov]] <br /> {{riigi ikoon|USA}} [[Mark Vande Hei]] | colspan="3" rowspan="3" {{n/a|Liitusid 66. ekspeditsiooniga}} |- | {{riigi ikoon|JPN}} ''[[Akihiko Hoshide]]'' <br /> {{riigi ikoon|USA}} [[Shane Kimbrough]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Megan McArthur]]<br />{{riigi ikoon|FRA}} ''[[Thomas Pesquet]]'' | 23. aprill 2021<br /> 09:49:02 UTC | [[SpaceX Crew-2]] |- |{{riigi ikoon|RUS}} [[Anton Škaplerov]] | rowspan=1|5. oktoober 2021<br /> 08:55:02 UTC |rowspan=1| [[Sojuz MS-19]] |- ! rowspan="5" | [[66. ekspeditsioon]] | rowspan="5" | [[File:ISS Expedition 66 Patch.svg|55px]] | {{riigi ikoon|USA}} [[Shane Kimbrough]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Megan McArthur]]<br />{{riigi ikoon|JPN}} [[Akihiko Hoshide]]<br />''{{riigi ikoon|FRA}} [[Thomas Pesquet]]'' | colspan="2" rowspan=3 {{n/a|Liitusid 65. ekspeditsioonist}} | 8. november 2021<br />19:05 | [[SpaceX Crew-2]] | style="text-align: right" | 199 |- |''{{riigi ikoon|RUS}} [[Anton Škaplerov]]'' | rowspan="2"| 30. märts 2022<br />07:21:03 | rowspan="2"| [[Sojuz MS-19]] | style="text-align: right" | 176 |- |{{riigi ikoon|RUS}} [[Pjotr Dubrov]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Mark Vande Hei]] | style="text-align: right" | 355 |- |{{flagicon|USA}} [[Raja Chari]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Thomas Marshburn]]<br />{{riigi ikoon|GER}} [[Matthias Maurer]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Kayla Barron]] | 11. november 2021<br />02:03:30 | [[SpaceX Crew-3]] | colspan="3" rowspan=2 {{n/a|Liitusid 67. ekspeditsiooniga}} |- |{{flagicon|RUS}} [[Oleg Artemyev]]<br />{{flagicon|RUS}} [[Denis Matveev]]<br />{{flagicon|RUS}} [[Sergey Korsakov (cosmonaut)|Sergey Korsakov]] | 18 March 2022<br />15:55:18 | [[Soyuz MS-21]] |- ! rowspan="4" | [[67. ekspeditsioon]] | rowspan="4" | [[File:ISS Expedition 67 Patch.png|60px]] |{{riigi ikoon|USA}} ''[[Thomas Marshburn]]''<br /> {{riigi ikoon|USA}} [[Raja Chari]] <br /> {{riigi ikoon|GER}} [[Matthias Maurer]] <br /> {{riigi ikoon|USA}} [[Kayla Barron]] | colspan="2" rowspan=2 {{n/a|Liitusid 66. ekspeditsioonist}} | 6 May 2022<br>04:43 UTC | [[SpaceX Crew-3]] | style="text-align: right" | 176 |- | {{riigi ikoon|RUS}} ''[[Oleg Artemjev]]''<ref name="f3m2m" /><br /> {{riigi ikoon|RUS}} [[Denis Matvejev]] <br /> {{riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Korsakov]] | 29. september 2022<br>10:57 UTC | [[Sojuz MS-21]] | style="text-align: right" | 194.5 |- | {{riigi ikoon|USA}} [[Kjell Lindgren]] <br /> {{riigi ikoon|USA}} [[Robert Hines]] <br /> {{riigi ikoon|ITA}} [[Samantha Cristoforetti]]<br /> {{riigi ikoon|USA}} [[Jessica Watkins]] | 27. aprill 2022<br>07:52:55 UTC | [[SpaceX Crew-4]] |colspan="3" rowspan=2 {{n/a|Liitusid 68. ekspeditsiooniga}} |- |{{riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Prokopjev]] <br /> {{riigi ikoon|RUS}} [[Dmitri Petelin]] <br /> {{riigi ikoon|USA}} [[Francisco Rubio]] | 21. september 2022<br>13:54 UTC | [[Sojuz MS-22]] |- !rowspan="4" | [[68. ekspeditsioon]] | rowspan="4" | [[File:ISS Expedition 68 Patch.svg|60px]] | ''{{riigi ikoon|ITA}} [[Samantha Cristoforetti]]''<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Kjell Lindgren]] <br /> {{riigi ikoon|USA}} [[Robert Hines]] <br /> {{riigi ikoon|USA}} [[Jessica Watkins]] |colspan="2" rowspan=2 {{n/a|Liitusid 67. ekspeditsioonist}} | 14. oktoober 2022<br />20:55 (UTC) | [[SpaceX Crew-4]] | style="text-align: right" | 170,5 |- |''{{riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Prokopjev]]''<br /> {{riigi ikoon|RUS}} [[Dmitry Petelin]] <br /> {{riigi ikoon|USA}} [[Francisco Rubio]] |colspan="3" rowspan=1 {{n/a|Liitusid 69. ekspeditsiooniga}} |- |{{riigi ikoon|USA}} [[Nicole Aunapu Mann]] <br /> {{riigi ikoon|USA}} [[Josh Cassada]] <br /> {{riigi ikoon|JPN}} [[Koichi Wakata]] <br /> {{riigi ikoon|RUS}} [[Anna Kikina]] |6. oktoober 2022<br />16:00:57 (UTC) |[[SpaceX Crew-5]] |11. märts 2023<br />07:21 (UTC) |[[SpaceX Crew-5]] | style="text-align: right" | 157 |- | ''{{riigi ikoon|USA}} [[Stephen Bowen]]''<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Warren Hoburg]] <br /> {{riigi ikoon|AÜE}} [[Sultan Al Neyadi]] <br /> {{riigi ikoon|RUS}} [[Andrei Fedjajev]] | 2. märts 2023<br />05:34:14 (UTC) | [[SpaceX Crew-6]] |colspan="3" {{n/a|Liitusid 69. ekspeditsiooniga}} |- ! rowspan="4" |[[69. ekspeditsioon]] | rowspan="4" |[[File:ISS Expedition 69 Patch.png|50px]] |''{{riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Prokopjev]]''<br /> {{riigi ikoon|RUS}} [[Dmitri Petelin]] <br /> {{riigi ikoon|USA}} [[Francisco Rubio]] |colspan="2" rowspan=2 {{n/a|Liitusid 68. ekspeditsioonist}} |27. september 2023 |[[Sojuz MS-23]] | style="text-align: right" | 371 |- |''{{riigi ikoon|USA}} [[Stephen Bowen]]''<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Warren Hoburg]] <br /> {{riigi ikoon|AÜE}} [[Sultan Al Neyadi]] <br /> {{riigi ikoon|RUS}} [[Andrei Fedjajev]] |3. september 2023 |[[SpaceX Crew-6]] | style="text-align: right" | 186 |- |{{riigi ikoon|USA}} [[Jasmin Moghbeli]]<br />{{riigi ikoon|DNK}} [[Andreas Mogensen]]<br />{{riigi ikoon|JPN}} [[Satoshi Furukawa]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Konstantin Borisov]] |27. august 2023 |[[SpaceX Crew-7]] |colspan="3" rowspan="2" {{n/a|Liitusid 70. ekspeditsiooniga}} |- |{{riigi ikoon|RUS}} ''[[Oleg Kononenko]]''<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Loral O'Hara]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Nikolai Tšub]] |15. september 2023 |[[Sojuz MS-24]] |- ! rowspan="5" |[[70. ekspeditsioon]] | rowspan="5" |[[File:ISS Expedition 70 Patch.svg|50px]] |{{riigi ikoon|USA}} [[Jasmin Moghbeli]]<br />{{riigi ikoon|DNK}} ''[[Andreas Mogensen]]''<br />{{riigi ikoon|JPN}} [[Satoshi Furukawa]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Konstantin Borisov]] |colspan="2" rowspan="3" {{n/a|Liitusid 69. ekspeditsioonist}} |11. märts 2024<br />15:20 |[[SpaceX Crew-7]] | style="text-align: right"| 199 |- |{{riigi ikoon|USA}} [[Loral O'Hara]] |6. aprill 2024<br />03:54 |[[Sojuz MS-24]] |style="text-align: right"| 204 |- |{{riigi ikoon|RUS}} ''[[Oleg Kononenko]]''<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Nikolai Chub]] |colspan="3" rowspan="3" {{n/a|Liitusid 71. ekspeditsiooniga}} |- |{{riigi ikoon|USA}} [[Matthew Dominick]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Michael Barratt]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Jeanette Epps]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Grebjonkin]]<ref name="5kWVG" /> |5. märts 2024<br />08:00 |[[SpaceX Crew-8]] |- |{{riigi ikoon|USA}} [[Tracy Caldwell Dyson]] |25. märts 2024<br />15:02 |[[Sojuz MS-25]] |- ! rowspan="6" |[[71. ekspeditsioon]] | rowspan="6" |[[File:ISS Expedition 71 Patch.png|50px]] |- |{{riigi ikoon|RUS}} ''[[Oleg Kononenko]]''<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Nikolai Tšub]] |colspan="2" rowspan="3" {{n/a|Liitusid 70. ekspeditsioonist}} | rowspan="2"| 23. september 2024<br />08:36 | rowspan="2"| [[Sojuz MS-25]] | style="text-align: right"| 374 |- |{{riigi ikoon|USA}} [[Tracy Caldwell Dyson]] | style="text-align: right"| 184 |- |{{riigi ikoon|USA}} [[Matthew Dominick]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Michael Barratt]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Jeanette Epps]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Grebjonkin]] |colspan="3" rowspan="3" {{n/a|Liitusid 72. ekspeditsiooniga}} |- |{{riigi ikoon|USA}} [[Barry Wilmore]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Sunita Williams]] | 6. juuni 2024<br />17:34 | [[Boeing Crew Flight Test]] |- |{{riigi ikoon|RUS}} [[Aleksei Ovtšinin]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Ivan Vagner]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Donald Pettit]] |11. september 2024<br />19:32 |[[Sojuz MS-26]] |- ! rowspan="6" |[[72. ekspeditsioon]] | rowspan="6" |[[File:ISS Expedition 72 Patch.png|50x50px]] |{{riigi ikoon|USA}} [[Matthew Dominick]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Michael Barratt]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Jeanette Epps]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Alexander Grebenkin]] | rowspan="3" colspan="2" {{n/a|Liitusid 71. ekspeditsioonist}} |23. oktoober 2024<br />21:05 |[[SpaceX Crew-8]] | style="text-align: right"| 235 |- |{{riigi ikoon|RUS}} ''[[Aleksei Ovtšinin]]''<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Ivan Vagner]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Donald Pettit]] |19. aprill 2025<br />21:57 |[[Sojuz MS-26]] | style="text-align: right"| 220 |- |{{riigi ikoon|USA}} [[Barry Wilmore]]<br />{{riigi ikoon|USA}} ''[[Sunita Williams]]'' |rowspan="2"|18. märts 2025<br />05:05 |rowspan="2|[[SpaceX Crew-9]] | style="text-align: right"| 286 |- |{{riigi ikoon|USA}} [[Nick Hague]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Gorbunov]] |29. september 2024<br />21:30 |[[SpaceX Crew-9]] | style="text-align: right"| 171 |- |{{riigi ikoon|USA}} [[Anne McClain]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Nichole Ayers]]<br />{{riigi ikoon|JPN}} [[Takuya Onishi]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Kirill Peskov]] |16. märts 2025<br />04:04 |[[SpaceX Crew-10]] |colspan="3" rowspan="2" {{n/a|Liitusid 73. ekspeditsiooniga}} |- |{{riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Rõžikov]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Aleksei Zubritski]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Jonny Kim]] |8. aprill 2025<br />08:57 |[[Sojuz MS-27]] |- ! rowspan="4" |[[73. ekspeditsioon]] | rowspan="4" |[[File:ISS Expedition 73 Patch.png|50x50px]] |{{riigi ikoon|USA}} [[Anne McClain]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Nichole Ayers]]<br />{{riigi ikoon|JPN}} ''[[Takuya Onishi]]''<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Kirill Peskov]] | colspan="2" rowspan="2" {{n/a|Liitusid 72. ekspeditsioonist}} |8. august 2025<br />22:15 |[[SpaceX Crew-10]] | style="text-align: right"| 148 |- | {{riigi ikoon|RUS}} ''[[Sergei Rõžikov]]''<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Aleksei Zubritski]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Jonny Kim]] | 9. detsember 2025<br />01:41 | [[Sojuz MS-27]] | style="text-align: right"| 245 |- | {{riigi ikoon|USA}} [[Zena Cardman]]<br>{{riigi ikoon|USA}} [[Michael Fincke]]<br>{{riigi ikoon|JPN}} [[Kimiya Yui]]<br>{{riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Platonov]] |2. august 2025<br />06:26 | [[SpaceX Crew-11]] | colspan="3" rowspan="2" {{n/a|Liitusid 74. ekspeditsiooniga}} |- | {{riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Kud-Svertškov]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Mikajey]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Christopher Williams]] | 27. november 2025<br />12:38 | [[Sojuz MS-28]] |- ! rowspan="4" |[[74. ekspeditsioon]] | rowspan="4" |[[File:ISS Expedition 74 Patch.png|50x50px]] | {{riigi ikoon|USA}} [[Zena Cardman]]<br>{{riigi ikoon|USA}} ''[[Michael Fincke]]''<br>{{riigi ikoon|JPN}} [[Kimiya Yui]]<br>{{riigi ikoon|RUS}} [[Oleg Platonov]] | colspan="2" rowspan="2" {{n/a|Liitusid 73. ekspeditsioonist}} | 14. jaanuar 2026<br />22:20 | [[SpaceX Crew-11]] | style="text-align: right"|167 |- | {{riigi ikoon|RUS}} ''[[Sergei Kud-Svertškov]]''<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Mikajev]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Christopher Williams]] | 26. juuli 2026 ''(planeeritud)'' | [[Sojuz MS-28]] | style="text-align: right"|241 (planeeritud) |- | {{riigi ikoon|USA}} [[Jessica Meir]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Jack Hathaway]]<br />{{riigi ikoon|FRA}} [[Sophie Adenot]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Andrei Fedjajev]] | 14. veebruar 2026 | [[SpaceX Crew-12]] | colspan="3" rowspan="2" {{n/a|Liitusid 75. ekspeditsiooniga}} |- | {{riigi ikoon|RUS}} [[Pjotr Dubrov]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Anna Kikina]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Anil Menon]] | 14. juuli 2026 | [[Sojuz MS-29]] |} ==Praegune ekspeditsioon== {| class="wikitable" |- style="background-color: #efefef" valign="top" !Ekspeditsioon !Embleem !Meeskond !Stardiaeg !Lend üles !Maandumisaeg !Lend alla !Kestus<br><small>(päevades)</small> |- ! rowspan="4" |[[75. ekspeditsioon]] | rowspan="4" |[[File:ISS Expedition 75 Patch.png|50x50px]] | {{riigi ikoon|USA}} ''[[Jessica Meir]]''<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Jack Hathaway]]<br />{{riigi ikoon|FRA}} [[Sophie Adenot]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Andrei Fedjajev]] | colspan="2" rowspan="2" {{n/a|Liitusid 74. ekspeditsioonist}} | 7. oktoober 2026<br />12:05 ''(planeeritud)'' | [[SpaceX Crew-12]] | style="text-align: right"|237 ''(planeeritud)'' |- | {{riigi ikoon|RUS}} ''[[Pjotr Dubrov]]''<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Anna Kikina]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Anil Menon]] | 1. aprill 2027 ''(planeeritud)'' | [[Sojuz MS-29]] | style="text-align: right"|261 ''(planeeritud)'' |- | {{riigi ikoon|USA}} [[Jessica Watkins]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Luke Delaney]]<br />{{riigi ikoon|CAN}} [[Joshua Kutryk]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Teterjatnikov]] | 1. oktoober 2026<br />23:05 | [[SpaceX Crew-13]] | colspan="3" rowspan="2" {{n/a|Liituvad 76. ekspeditsiooniga}} |- <!--|{{riigi ikoon|USA}} [[Kayla Barron]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Christina Birch]]<br />{{riigi ikoon|JPN}} [[Makoto Suwa]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Harutyun Kiviryan]] |märts 2027 ''(planeeritud)'' |[[SpaceX Crew-14]]--> |- | {{riigi ikoon|RUS}} [[Dmitri Petelin]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Konstantin Borisov]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Deniz Burnham]] | märts 2027 ''(planeeritud)'' | [[Sojuz MS-30]] |} ==Tulevased ekspeditsioonid== {| class="wikitable" |- style="background-color: #efefef" valign="top" !Ekspeditsioon !Embleem !Meeskond !Stardiaeg !Lend üles !Maandumisaeg !Lend alla !Kestus<br><small>(päevades)</small> |- ! rowspan="4" |76 | rowspan="4" |[[File:ISS Expedition 76 Patch.png|50x50px]] | {{riigi ikoon|USA}} [[Jessica Watkins]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Luke Delaney]]<br />{{riigi ikoon|CAN}} [[Joshua Kutryk]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Sergei Teterjatnikov]] | colspan="2" rowspan="2" {{n/a|Liituvad 75. ekspeditsioonist}} | märts 2027 ''(planeeritud)'' | [[SpaceX Crew-13]] | |- <!--|{{riigi ikoon|USA}} [[Kayla Barron]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Christina Birch]]<br />{{riigi ikoon|JPN}} [[Makoto Suwa]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Harutyun Kiviryan]] ! colspan="2" | |oktoober 2027 ''(planeeritud)'' |[[SpaceX Crew-14]] |--> |- | {{riigi ikoon|RUS}} [[Dmitri Petelin]]<br />{{riigi ikoon|RUS}} [[Konstantin Borisov]]<br />{{riigi ikoon|USA}} [[Deniz Burnham]] | November 2027 ''(planeeritud)'' | [[Sojuz MS-30]] | |} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Landing">{{netiviide |pealkiri=International Space Station Partners Adjust Spacecraft Schedule |väljaanne=NASA |url=http://www.nasa.gov/press-release/international-space-station-partners-adjust-spacecraft-schedule |vaadatud=26. juuli 2018}}</ref> <ref name="Ms04land">{{netiviide |pealkiri='American Space Ninja' Back On Earth After Record-Breaking Flight |väljaanne=NPR |url=https://www.npr.org/sections/thetwo-way/2017/09/03/548295156/-american-space-ninja-peggy-whitson-back-on-earth-after-record-breaking-flight |vaadatud=26. juuli 2018}}</ref> <ref name="Launch">{{netiviide |pealkiri=Soyuz MS-08 mission, first crew launch of 2018, docks with ISS |väljaanne=NASA Spaceflight |url=https://www.nasaspaceflight.com/2018/03/roscosmos-soyuz-ms-08-mission-first-crew-launch-2018/ |vaadatud=26. juuli 2018}}</ref> <ref name="Departs">{{netiviide |pealkiri=Expedition 43 Crew Departs Space Station, Lands Safely in Kazakhstan |väljaanne=NASA |url=http://www.nasa.gov/press-release/expedition-43-crew-departs-space-station-lands-safely-in-kazakhstan |vaadatud=26. juuli 2018}}</ref> <ref name="Safely">{{netiviide |pealkiri=Soyuz lands safely in Kazakhstan |väljaanne=Spaceflight Now |url=https://spaceflightnow.com/2015/09/12/soyuz-lands-safely-in-kazakhstan/ |vaadatud=26. juuli 2018}}</ref> <ref name="Docking">{{netiviide |pealkiri=Launch, Docking Returns Space Station Crew to Full Strength |väljaanne=NASA |url=http://www.nasa.gov/press-release/launch-docking-returns-international-space-station-crew-to-full-strength |vaadatud=26. juuli 2018}}</ref> <ref name="Peake">{{netiviide |pealkiri=UK astronaut Tim Peake returns to Earth |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/science-environment-36519886 |vaadatud=26. juuli 2018}}</ref> <ref name="Most">{{netiviide |pealkiri=Expedition 48 Lands With Most Experienced NASA Astronaut |väljaanne=NASA |url=https://blogs.nasa.gov/spacestation/2016/09/06/expedition-48-lands-with-most-experienced-nasa-astronaut/ |vaadatud=26. juuli 2018 |arhiivimisaeg=2017-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170521104341/https://blogs.nasa.gov/spacestation/2016/09/06/expedition-48-lands-with-most-experienced-nasa-astronaut/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Crew">{{netiviide |pealkiri=Soyuz TMA-20M crew return |väljaanne=Roscosmos |url=http://en.roscosmos.ru/20643/ |vaadatud=26. juuli 2018 |arhiivimisaeg=2019-03-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190326081447/http://en.roscosmos.ru/20643/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Ride">{{netiviide |pealkiri=Crew Launches for Two-Day Ride to Station |väljaanne=NASA |url=https://blogs.nasa.gov/spacestation/2016/07/06/crew-launches-for-two-day-ride-to-station/ |vaadatud=26. juuli 2018 |arhiivimisaeg=2021-12-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211210143753/https://blogs.nasa.gov/spacestation/2016/07/06/crew-launches-for-two-day-ride-to-station/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Rubins">{{netiviide |pealkiri=NASA Astronaut Kate Rubins, Crewmates Safely Return From the Space Station |väljaanne=NASA |url=http://www.nasa.gov/press-release/nasa-astronaut-kate-rubins-crewmates-safely-return-from-the-space-station |vaadatud=26. juuli 2018}}</ref> <ref name="Docks">{{netiviide |pealkiri=Soyuz MS-02 spacecraft docks with Expedition 49/50 crew |väljaanne=NASA Spaceflight |url=https://www.nasaspaceflight.com/2016/10/soyuz-ms-02-expeditions-4950-launch/ |vaadatud=26. juuli 2018}}</ref> <ref name="Returns">{{netiviide |pealkiri=Soyuz MS-05 returns crew back to Earth |väljaanne=NASA Spaceflight |url=https://www.nasaspaceflight.com/2017/12/soyuz-ms-05-journey-back-earth/ |vaadatud=26. juuli 2018}}</ref> <ref name="Failed">{{netiviide |pealkiri=A Russian Soyuz Rocket Launch Failed, But Its Abort Safety System Saved Lives |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/42108-how-soyuz-rocket-launch-aborts-works.html |vaadatud=12. oktoober 2018}}</ref> <ref name="MS15">[http://www.spacefacts.de/mission/english/soyuz-ms-15.htm Launch, orbit and landing data]</ref> <ref name="Record">{{cite web |title=NASA Announces First Flight, Record-Setting Mission |url=https://www.nasa.gov/press-release/nasa-announces-first-flight-record-setting-mission |publisher=NASA |date=30. mai 2020}}</ref> <ref name="jaxa_exp63">{{cite web|title=Increment 63 |url=https://iss.jaxa.jp/kibouser/information/increment/63.html|publisher=JAXA|language=ja|date=30. mai 2020}}</ref> <ref name="HACA">{{cite news|url=https://ria.ru/20191022/1560048196.html|title=Источник: НАСА хочет купить еще одно место в российском "Союзе"|agency=[[RIA Novosti]]|date=30. mai 2020|language=ru}}</ref> <ref name="SFI20210417">{{cite web|url=https://www.spaceflightinsider.com/missions/iss/soyuz-ms-17-crew-returns-to-earth-after-6-months-aboard-iss/|title=SOYUZ MS-17 CREW RETURNS TO EARTH AFTER 6 MONTHS ABOARD ISS|publisher=Spaceflight Insider|date=17. aprill 2021|access-date=16. oktoober 2022|archive-date=2022-01-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20220112020126/https://www.spaceflightinsider.com/missions/iss/soyuz-ms-17-crew-returns-to-earth-after-6-months-aboard-iss/|url-status=dead}}</ref> <ref name="NASA20210416">{{cite web|url=https://blogs.nasa.gov/spacestation/2021/04/16/expedition-64-trio-undocks-ends-station-mission/|title=Expedition 64 Trio Undocks, Ends Station Mission|publisher=NASA|date=16. aprill 2021|access-date=17. aprill 2021|archive-date=2021-11-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20211107012648/https://blogs.nasa.gov/spacestation/2021/04/16/expedition-64-trio-undocks-ends-station-mission/|url-status=dead}}</ref> <ref name="9A2bo">{{cite news|title=NASA, SpaceX Crew-1 Launch Update|url=https://blogs.nasa.gov/commercialcrew/2020/10/10/nasa-spacex-crew-1-launch-update/|access-date=16. oktoober 2022 |publisher=NASA}}</ref> <ref name="CeNUm">{{cite web|last=Zak|first=Anatoly|title=Planned Russian orbital launches in 2021|url=http://www.russianspaceweb.com/2021.html |publisher=RussianSpaceWeb.com|access-date=14 March 2021|archive-url=https://archive.today/20210314050445/http://www.russianspaceweb.com/2021.html|archive-date=14 March 2021|date=13 March 2021|quote=A Soyuz-2-1a rocket to launch the Soyuz MS-18 spacecraft (Vehicle No. 748, ISS mission 64S)...|url-status=live}}</ref> <ref name="f3m2m">{{cite web | url=https://www.space.com/iss-change-of-command-spacex-crew3-departure | title=Russian cosmonaut assumes command of space station ahead of SpaceX's Crew-3 departure | website=[[Space.com]] | date=4. mai 2022}}</ref> <ref name="5kWVG">{{cite web |last=Foust |first=Jeff |url=https://spacenews.com/nasa-and-roscosmos-planning-to-add-mission-to-seat-barter-agreement/ |title=NASA and Roscosmos planning to add mission to seat barter agreement |work=SpaceNews |date=2023-04-04 |access-date=2024-12-27}}</ref> }} [[Kategooria:Rahvusvaheline kosmosejaam]] r26k10w3arue9me7ge292oy8bp1q6g4 0 521018 7248302 7106813 2026-10-05T21:43:38Z Funktsionalism-modernism 231916 Eemaldus, ümbermatmine 7248302 wikitext text/x-wiki [[Fail:II maailmasõjas hukkunute ühishaud Kuusalus.jpg|pisi|Mälestussammas matmispaigal]] '''Kuusalu II maailmasõja matmispaik''' on [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne [[matmispaik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Kuusalu]] alevikus, Kuusalu tee, Kupu tee ja Kursi tee ristumise lähedal Matmispaik on arvele võetud [[kultuurimälestis]]ena.<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|16}} (vaadatud 05.09.2018)</ref> Paika oli väidetavalt maetud 36 [[Punaarmee]] sõdurit, kes 1941–1945 hukkusid [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]].<ref name="Kultuurimälestis"/> Paigale püstitati 1954. aastal hauasammas.<ref name="Kultuurimälestis"/> Mälestussambal oli kiri "1941-1945 Suures Isamaasõjas langenud nõukogude armee võitlejatele."<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Koppelmaa |eesnimi=Külli |perekonnanimi2=Tamm |eesnimi2=Ülle |kuupäev=14 september 2022 |pealkiri=Punamonumendid Anija, Kuusalu ja Raasiku vallas ning Loksa linnas |väljaanne=Sõnumitooja |url=https://sonumitooja.ee/punamonumendid-anija-kuusalu-ja-raasiku-vallas-ning-loksa-linnas/ |vaadatud=6 oktoober 2026}}</ref> Kuusalu mälestussammas eemaldati 2023. aasta 7. aprillil ja asendati neutraalse tähisega, kuid haudade väljakaevamised toimusid 2024. aasta 30.-31. juulil.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Ülle |kuupäev=19 aprill 2023 |pealkiri=Kuusalu, Muuksi, Kehra ja Loksa punamonumendid on ära viidud |väljaanne=Sõnumitooja |url=https://sonumitooja.ee/kuusalu-muuksi-kehra-ja-loksa-punamonumendid-on-ara-viidud/ |vaadatud=6 oktoober 2026}}</ref><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Autor puudub |kuupäev=7 august 2024 |pealkiri=Väljakaevamised punaväelaste ühishaudades Kuusalus ja Muuksil |väljaanne=Sõnumitooja |url=https://sonumitooja.ee/valjakaevamised-punavaelaste-uhishaudades-kuusalus-ja-muuksil/ |vaadatud=6 oktoober 2026}}</ref> Väljakaevamisel leiti 5-6 inimese säilmed, nad maeti ümber [[Kuusalu kalmistu|Kuusalu kalmistule]].<ref name=":1" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|16}} {{koord}} [[Kategooria:Kuusalu]] [[Kategooria:Harju maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Nõukogude sõjaväekalmistud Eestis]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]] m9pscllq8di8jt6u1kpmh1l6bqgjshl 7248421 7248302 2026-10-06T09:46:57Z Funktsionalism-modernism 231916 7248421 wikitext text/x-wiki [[Fail:II maailmasõjas hukkunute ühishaud Kuusalus.jpg|pisi|Mälestussammas matmispaigal]] '''Kuusalu II maailmasõja matmispaik''' oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne [[matmispaik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Kuusalu]] alevikus, Kuusalu tee, Kupu tee ja Kursi tee ristumise lähedal Matmispaik on arvele võetud [[kultuurimälestis]]ena.<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|16}} (vaadatud 05.09.2018)</ref> Paika oli väidetavalt maetud 36 [[Punaarmee]] sõdurit, kes 1941–1945 hukkusid [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]].<ref name="Kultuurimälestis"/> Paigale püstitati 1954. aastal hauasammas.<ref name="Kultuurimälestis"/> Mälestussambal oli kiri "1941-1945 Suures Isamaasõjas langenud nõukogude armee võitlejatele."<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Koppelmaa |eesnimi=Külli |perekonnanimi2=Tamm |eesnimi2=Ülle |kuupäev=14 september 2022 |pealkiri=Punamonumendid Anija, Kuusalu ja Raasiku vallas ning Loksa linnas |väljaanne=Sõnumitooja |url=https://sonumitooja.ee/punamonumendid-anija-kuusalu-ja-raasiku-vallas-ning-loksa-linnas/ |vaadatud=6 oktoober 2026}}</ref> Kuusalu mälestussammas eemaldati 2023. aasta 7. aprillil ja asendati neutraalse tähisega, kuid haudade väljakaevamised toimusid 2024. aasta 30.-31. juulil.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Ülle |kuupäev=19 aprill 2023 |pealkiri=Kuusalu, Muuksi, Kehra ja Loksa punamonumendid on ära viidud |väljaanne=Sõnumitooja |url=https://sonumitooja.ee/kuusalu-muuksi-kehra-ja-loksa-punamonumendid-on-ara-viidud/ |vaadatud=6 oktoober 2026}}</ref><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Autor puudub |kuupäev=7 august 2024 |pealkiri=Väljakaevamised punaväelaste ühishaudades Kuusalus ja Muuksil |väljaanne=Sõnumitooja |url=https://sonumitooja.ee/valjakaevamised-punavaelaste-uhishaudades-kuusalus-ja-muuksil/ |vaadatud=6 oktoober 2026}}</ref> Väljakaevamisel leiti 5-6 inimese säilmed, nad maeti ümber [[Kuusalu kalmistu|Kuusalu kalmistule]].<ref name=":1" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|16}} {{koord}} [[Kategooria:Kuusalu]] [[Kategooria:Harju maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Nõukogude sõjaväekalmistud Eestis]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid Eestis]] a76m0wrrg52eg7wmh4zbuvjb3hqrcco 0 523652 7248180 7247491 2026-10-05T18:23:47Z Raamaturott 56450 /* Juuli */ 7248180 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1995}} ''Siin on loetletud [[1995]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[4. jaanuar]] – [[Tuuli Tomingas]], eesti laskesuusataja *4. jaanuar – [[Ursel Tilk]], eesti näitleja *[[5. jaanuar]] – [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]], Eesti jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Richie Laryea]], Kanada jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Dominik Livaković]], Horvaatia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Saar]], eesti võrkpallur *[[18. jaanuar]] – [[Jack Miller]], Austraalia Grand Prix' mootorrataste võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Iris (laulja)|Iris]], Belgia laulja * 19. jaanuar – [[Mathieu van der Poel]], Hollandi jalgrattur *[[20. jaanuar]] – [[José Giménez]], Uruguay jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Nguyễn Công Phượng]], Vietnami jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Yeray Álvarez]], Hispaania jalgpallur * 24. jaanuar – [[Joni Mäki]], Soome murdmaasuusataja * 24. jaanuar – [[Nacho Vidal (jalgpallur)|Nacho Vidal]], Hispaania jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Léo Ceará]], Brasiilia jalgpallur *[[4. veebruar]] – [[Pione Sisto]], Taani jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Erle Kont]], eesti klarnetist *8. veebruar – [[Taliyah Brooks]], USA seitmevõistleja *8. veebruar – [[Mijat Gaćinović]], serbia jalgpallur *8. veebruar – [[Joshua Kimmich]], saksa jalgpallur *[[9. veebruar]] – [[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane *[[11. veebruar]] – [[Milan Škriniar]], Slovakkia jalgpallur *[[18. veebruar]] – [[Matheus Reis]], Brasiilia jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Nikola Jokić]], Serbia korvpallur *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Gavrikov]], Venemaa jäähokimängija *21. veebruar – [[Steffi Pähn]], eesti näitleja *[[22. veebruar]] – [[Muamer Tanković]], Rootsi jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Valarie Allman]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Kōsuke Nakamura]], Jaapani jalgpallur ==Märts== *[[8. märts]] – [[Zach Clough]], Inglismaa jalgpallur *[[10. märts]] – [[Irõna Heraštšenko]], ukraina kõrgushüppaja *10. märts – [[Domingos Duarte]], Portugali jalgpallur *[[15. märts]] – [[János Hahn]], Ungari jalgpallur *[[16. märts]] – [[Alexander Barboza]], Argentina jalgpallur *[[21. märts]] – [[Gerli Liinamäe]], Eesti iluuisutaja *21. märts – [[Hany Mukhtar]], Saksamaa jalgpallur *[[23. märts]] – [[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur * 23. märts – [[Ester Ledecká]], Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja * 23. märts – [[Ozan Tufan]], türgi jalgpallur * 23. märts – [[Juan Sebastián Quintero]], Colombia jalgpallur * 23. märts – [[Michael Cherry]], USA jooksja *[[25. märts]] – [[Matthias Agur]], Eesti veemootorisportlane *[[29. märts]] – [[Álvaro Montero]], Colombia jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Logan Paul]], USA sisulooja, maadleja *[[11. aprill]] – [[Petra Uberalová]], Slovakkia tennisist *11. aprill – [[Li Xueyao]], Hiina naissuusahüppaja *[[15. aprill]] – [[José Arnaiz]], Hispaania jalgpallur *[[22. aprill]] – [[Neja Filipič]], Sloveenia kaugus- ja kolmikhüppaja *[[23. aprill]] – [[Gigi Hadid]], USA modell *[[24. aprill]] – [[Ken Rüütel]], eesti näitleja *[[29. aprill]] – [[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Falaye Sacko]], Mali jalgpallur *[[2. mai]] – [[Marcel Johannes Kits]], eesti tšellist *[[5. mai]] – [[Rosanna Lints]], eesti laulja *[[7. mai]] – [[Jack Hendry]], Šotimaa jalgpallur *[[9. mai]] – [[Beth Mead]], Inglismaa jalgpallur *9. mai – [[Shaboozey]], USA laulja *[[12. mai]] – [[Thaciano]], Brasiilia jalgpallur *[[14. mai]] – [[Rose Lavelle]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[15. mai]] – [[Reetta Hurske]], soome tõkkejooksja *[[18. mai]] – [[Zurab Otšigava]], Ukraina jalgpallur *[[19. mai]] – [[Yahya Hassan]], taani luuletaja *[[21. mai]] – [[Danas Rapšys]], leedu ujuja *[[24. mai]] – [[Joseph Wenzel]], Liechtensteini prints *[[27. mai]] – [[Katrin Aasmaa]], eesti moekunstnik ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Triin Tobi]], Eesti mäesuusataja *[[8. juuni]] – [[Jean Butez]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. juuni]] – [[Hindrek Ojamaa]], eesti jalgpallur * 12. juuni – [[Meril Beilmann]], eesti laskesuusataja * 12. juuni – [[Andreas Almgren]], rootsi jooksja *[[15. juuni]] – [[Emmanuel Korir]], Keenia jooksja *[[16. juuni]] – [[Álex Arce]], Paraguay jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Mario Hermoso]], hispaania jalgpallur * 18. juuni – [[Habib Diallo]], Senegali jalgpallur * 18. juuni – [[Karel Hussar]], eesti pikamaajooksja *[[25. juuni]] – [[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja *[[30. juuni]] – [[bbno$]], Kanada räppar, laulja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Krzysztof Piątek]], Poola jalgpallur *[[2. juuli]] – [[Ryan Murphy]], USA ujuja *[[4. juuli]] – [[Post Malone]], USA räppar, laulja *4. juuli – [[Álex Berenguer]], Hispaania jalgpallur *[[7. juuli]] – [[Henessi Schmidt]], eesti näitleja *[[8. juuli]] – [[Ryan Hedges]], Walesi jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Ada Hegerberg]], Norra jalgpallur *[[11. juuli]] – [[Aygöl Iźrisova]], Baškiiria kabetaja *[[13. juuli]] – [[Zharnel Hughes]], Suurbritannia sprinter *[[15. juuli]] – [[İrfan Can Kahveci]], Türgi jalgpallur *[[18. juuli]] – [[Marõna Behh-Romantšuk]], Ukraina kergejõustiklane *[[25. juuli]] – [[María Sákkari]], Kreeka tennisist *[[30. juuli]] – [[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Kristaps Porziņģis]], Läti korvpallur *[[8. august]] – [[Netiporn Sanesangkhom]], Tai antimonarhistlik aktivist *[[18. august]] – [[Markkus Keel]], eesti võrkpallur *[[21. august]] – [[Agustín Rossi (jalgpallur)|Agustín Rossi]], Argentina jalgpallur *[[22. august]] – [[Rasmus Andreas Raide]], eesti pianist * 22. august – [[Dua Lipa]], Inglise laulja * 22. august – [[Laura Štoma]], Eestis tegutsev läti dirigent ja laulja *[[23. august]] – [[Vlada Kubassova]], Eesti naisjalgpallur * 23. august – [[Brooke Andersen]], Ameerika Ühendriikide vasaraheitja *[[27. august]] – [[Grete Paia]], eesti laulja *[[31. august]] – [[Oliver Orav]], eesti võrkpallur ==September== *[[2. september]] – [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], Soome jäähokimängija *[[3. september]] – [[Niklas Süle]], Saksa jalgpallur *[[5. september]] – [[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane * 5. september – [[Bruna Tuzi]], albaania maletaja *[[6. september]] – [[Iury Castilho]], Brasiilia jalgpallur *[[8. september]] – [[Julian Weigl]], saksa jalgpallur * 8. september – [[Martin Ponsiluoma]], Rootsi laskesuusataja * 8. september – [[Uziel Muñoz]], Mehhiko kuulitõukaja *[[11. september]] – [[Andreas Aadel]], eesti näitleja ja lavastaja *[[12. september]] – [[Steven Gardiner]], Bahama jooksja *[[24. september]] – [[Brigitte Susanne Hunt]], eesti ajakirjanik ja näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Norah Jeruto]], Keenia päritolu Kasahstani kergejõustiklane *2. oktoober – [[Daníel Leó Grétarsson]], Islandi jalgpallur *[[17. oktoober]] – [[Maris Nõlvak]], eesti näitleja * 17. oktoober – [[Anton Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Aleksei Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Laura Evisalu]], eesti kirjanik, õpetaja, ratsutamistreener * [[18. oktoober]] – [[Christian Bassogog]], Kameruni jalgpallur * [[21. oktoober]] – [[Doja Cat]], USA räppar * [[22. oktoober]] – [[Arno Kamminga]], Hollandi ujuja *[[24. oktoober]] – [[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija *[[29. oktoober]] – [[Ida Karstoft]], Taani jooksja *[[31. oktoober]] – [[Maksim Anohhin]], Eesti jäähokimängija *31. oktoober – [[Mihailo Ristić]], Serbia jalgpallur ==November== *[[2. november]] – [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja *[[3. november]] – [[Kendall Jenner]], USA modell *[[14. november]] – [[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja *[[16. november]] – [[Rolando Aarons]], Jamaica jalgpallur *[[17. november]] – [[Ernest John Obiena]], Filipiinide teivashüppaja *[[19. november]] – [[Johan Vahter]], eesti võrkpallur *[[20. november]] – [[Timothy Cheruiyot]], Keenia jooksja *[[22. november]] – [[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[26. november]] – [[Devynne Charlton]], Bahama tõkkejooksja *[[28. november]] – [[Tin Jedvaj]], Horvaatia jalgpallur ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Marianne Leibur]], Eesti muusik *[[2. detsember]] – [[Ana Peleteiro-Compaoré]], Hispaania kolmikhüppaja *[[3. detsember]] – [[Anna Iriyama]], jaapani laulja * 3. detsember – [[Julius Honka]], soome jäähokimängija * 3. detsember – [[Martin Trudnikov]], eesti akordionist, ansamblijuht ja dirigent * 3. detsember – [[Angèle]], Belgia laulja, helilooja, instrumentalist ja muusikaprodutsent *[[4. detsember]] – [[Dina Asher-Smith]], Suurbritannia sprinter *[[5. detsember]] – [[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur *[[11. detsember]] – [[Martin Valjent]], Slovakkia jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Aliis Aalmann]], eesti kirjanik ja õpetaja *[[19. detsember]] – [[Karel Käos]], eesti näitleja *[[20. detsember]] – [[Umut Meraş]], türgi jalgpallur * 20. detsember – [[Dominic Hyam]], Šotimaa jalgpallur *[[24. detsember]] – [[Anett Kontaveit]], Eesti tennisist *[[25. detsember]] – [[Andy Díaz]], Kuuba päritolu Itaalia kolmikhüppaja *[[27. detsember]] – [[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur * 27. detsember – [[Timothée Chalamet]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. detsember]] – [[Ross Lynch]], USA näitleja, laulja, tantsija ja pillimängija<br /> <!--- * [[Kevin Aloe]] * [[Maksim Anohhin]] * [[Vladimir Avilov]] * [[Meril Beilmann]] * [[Héctor Bellerín]] * [[Eva Boto]] * [[Michael Clifford]] * [[Laura Dekker]] * [[Aleksander Eerma]] * [[Freddi]] * [[Vladislav Gavrikov]] * Jevgeni Harin * Airika Harrik * Yahya Hassan * Georgie Henley * Adnan Januzaj * Mikolas Josef * Kevin Kauber * Ats Kiisa * Katariina Maria Kits * Sara Kolak * Rauno Koorts * Kea Kruuse * Vlada Kubassova * Mark Lapidus * Valev Laube * Ester Ledecká * Lexa * Ralf Mackenbach * Nathan MacKinnon * María Isabel * Pavel Marin * Trayvon Martin * Melanie Martinez * Francesca Michielin * Takumi Minamino * Anton Mirantšuk * Lourdes Mohedano * Niko Nurmi * Hindrek Ojamaa * Sten Olmre * Kaarel Orumägi * Kaetlyn Osmond * Gabriella Papadakis * Rasmus Peetson * Rebecca Peterson * Kätlin Piirimäe * Post Malone * Mette-Triin Purde * Rasmus Andreas Raide * Yulimar Rojas * Kelly Rosen * Rivo Saaremäe * Joseph Saliste * Siimon Sander * Joseph Schooling * Luke Shaw * Mikaela Shiffrin * Justs Sirmais * Sergei Sirotkin * Nina Sublatti * Aleksandr Zakarljuka * Kerli Zirk * Timothy Henry Charles Tamm * Tuuli Tomingas * Bertrand Traoré * Troye Sivan * Taavi Tšernjavski * Marie Turmann * Marie Vaigla * Kelly Vainlo * Bogdan Vaštšuk * Madis Vihmann * Hans Villemi * Nadine Visser * Lisa Vittozzi * Anisa Vänikver * Andrew Wiggins * Amelia Windsor ---> 6aa2mxctjithaqngopxnhb0r6zrk6ue 0 531883 7248442 6809283 2026-10-06T10:53:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248442 wikitext text/x-wiki '''Soome-ugri toetusrühm''' on [[Riigikogu]] juures tegutsev rühm, mille eesmärkide seas on hoida kultuurialaseid kontakte [[soome-ugri rahvad|soome-ugri rahvastega]], samuti edendada nende rahvaste haridust ja kultuuri.<ref name="riigikogu.ee" /> Rühm moodustati esimest korda [[1992]] [[VII Riigikogu]] juurde. Alates sellest ajast on iga uue Riigikogu juurde alati moodustatud ka soome-ugri toetusrühm. ==Esimehed== *... *2000–2001 [[Arnold Rüütel]]<ref name="ReferenceA" /> *2001–2003 [[Sakarias Jaan Leppik|Jaan Leppik]]<ref name="ReferenceA" /> *2005–2007 [[Mihhail Lotman]]<ref name="riigikogu.ee" /><ref name="ReferenceB" /> *2007–2011 [[Paul-Eerik Rummo]]<ref name="ReferenceB" /> *2011–2014 [[Juku-Kalle Raid]]<ref name="eiNkc" /> *2014–2019 [[Laine Randjärv]]<ref name="FqHYU" /> *2019– [[Raivo E. Tamm|Raivo Tamm]]<ref name="HIBGD" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="riigikogu.ee">https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogus-asutati-soome-ugri-toetusruhm/ (vaadatud 25.12.2018)</ref> <ref name="ReferenceA">https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/VII_VIII_IXstatistikakogumik.pdf</ref> <ref name="ReferenceB">https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/XIstatistikakogumik.pdf</ref> <ref name="eiNkc">https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogu-XII-koosseis.-Statistikat-ja-levaated.pdf</ref> <ref name="FqHYU">[https://web.archive.org/web/20181227084721/http://jabadaba.eki.ee/index.php?id=33250#.XCQEyc3grIU Randjärv jätkab soome-ugri toetusrühma esimehena], Fennougria</ref> <ref name="HIBGD">https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-moodustasid-kolm-toetusruhma-2/ {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} [[Kategooria:Riigikogu]] [[Kategooria:Soome-ugri maailm]] cwn3pk9ie0kczu5yorcy0u1qmpvyxb3 0 536332 7248189 7041948 2026-10-05T18:50:50Z Heakeel 122460 7248189 wikitext text/x-wiki '''Sõnaveeb''' on [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] sõnastikuportaal, kuhu on koondatud keeleinfo paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristina Koppel, Arvi Tavast, Margit Langemets, Jelena Kallas|pealkiri=Proceedings of the eLex 2019 conference. 1-3 October 2019, Sintra, Portugal.|aasta=2019|koht=Brno|kirjastus=Lexical Computing CZ, s.r.o.|toimetaja=Kosem, I., Zingano Kuhn, T., Correia, M., Ferreria, J. P., Jansen, M., Pereira, I., Kallas, J., Jakubíček, M., Krek, S. & Tiberius, C. (Ed.)|artikkel=Aggregating dictionaries into the language portal Sõnaveeb: issues with and without a solution}}</ref> See on sõnastikukeskkond, kus lisaks sõnastikukirjetele on esitatud muudki keeleinfot, näiteks ka [[Naabersõna|naabersõnad]] ning info [[Etümoloogia|sõna päritolu]] ja [[morfoloogia]] kohta, saab leida vene ja prantsuse vasteid, kuulata eesti sõnade hääldust.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://kultuur.err.ee/909524/eesti-keele-instituut-avas-uue-sonastikuportaali-sonaveeb|Pealkiri=Eesti Keele Instituut avas uue sõnastikuportaali Sõnaveeb|Väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|Aeg=11.02.2019|Kasutatud=14.02.2019}}</ref> Sõnaveeb sisaldab [[EKI ühendsõnastik|EKI ühendsõnastikku]], mis koondab mitme varem ilmunud EKI üldkeele sõnaraamatu infot. Alates 2019. aastast lisandub kõik uus üldkeele materjal EKI ühendsõnastikku.<ref>[https://metashare.ut.ee/repository/browse/eki-uhendsonastik-2021/af363d08857111eba6e4fa163e9d4547c858d4634fcb44eea7b56db3e452675c/ EKI ühendsõnastik 2021]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Metashare</ref> Sõnaveebi arendab Eesti Keele Instituut koostöös tarkvarafirmaga [[TripleDev]] alates 2017. aastast ning see avati kasutajatele veebruaris 2019.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://portaal.eki.ee/avalehe-uudised-taisloend/2601-2019-02-11-08-08-51.html|Pealkiri=Eesti Keele Instituudis valmis uus sõnastikuportaal Sõnaveeb|Väljaanne=Eesti Keele Instituudi koduleht|Aeg=|Kasutatud=14.02.2019}}</ref> Sõnaveebis on ligi 130 [[Oskussõnastik|oskussõnastikku]] ja [[Terminibaas|terminibaasi]].<ref name="SV">https://sonaveeb.ee/about</ref> Alates 2021. aasta märtsist on Sõnaveebis kättesaadavad aastail 2005–2010 ilmunud kakskeelsed (eesti-vene-eesti) koolisõnastikud: bioloogia, geograafia, inimeseõpetus, füüsika, keemia, kehaline kasvatus, kirjandus, kodundus, kunstiõpetus, käsitöö, muusikaõpetus, töö- ja tehnoloogiaõpetus, ühiskonnaõpetus, kus on kokku 21 000 sõna.<ref>https://sonaveeb.ee/about#keeletund</ref> Näitelausete valikul on toetutud eesti keele [[Keelekorpus|tekstikorpustele]]. Peale leksikograafi valitud näidete on Sõnaveebis ka veebist juhuvalikuga võetud toimetamata lauseid. Need arvutiga juhuvalitud autentsed laused pärinevad “Eesti keele veebikorpusest 2020”. Need on eesti keele õpikute, meedia-, ilukirjandus- ja teadustekstide ning eestikeelse Wikipedia laused. Et veebilauseid valib arvuti, mitte aga inimene, siis võib näidete hulka sattuda ebatäpsusi või vigaseid lauseid.<ref>https://sonaveeb.ee/about#naite</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Kristina Koppel|pealkiri=Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele|aasta=2020|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|url=https://dspace.ut.ee/handle/10062/67138}}</ref> === Keeleõppija Sõnaveeb === Keeleõppija Sõnaveebis, mis on mõeldud eesti keele õppijale (A2 ja B1 keeleoskustasemel), on umbes 6500 sõna, mida on seletatud lihtsas keeles. Sõnaartiklis on pildid, õppekommentaarid, suhtlusväljendid ja liitsõnad.<ref name="SV" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Keeleõppija Sõnaveeb |url=https://sonaveeb.ee/lite}}</ref> Keeleõppija Sõnaveebis on umbes 6500 sõna, mida on seletatud lihtsas keeles ning mis aitavad nii algajal kui ka edasijõudnud keeleõppijal eesti keeles õigesti rääkida ja kirjutada. Sõnad on varustatud näitelausete ja [[Naabersõna|naabersõnadega]]. Näited näitavad, kuidas sõna lauses kasutatakse, ning aitavad sõna tähendusest aru saada. Tähenduse paremaks mõistmiseks on mõnede sõnade juurde lisatud palju pilte. Keeleõppijat abistavad veel õppekommentaarid, suhtlusväljendid, liitsõnad ning info [[Sarnassõna|sarnassõnade]] kohta.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Koppel |eesnimi=Kristina |autor-link=Kristina Koppel |perekonnanimi2=Kallas |eesnimi2=Jelena |autor2-link=Jelena Kallas |kuupäev=2021 |aasta=2021 |pealkiri=Keeleõppija Sõnaveeb eesti keele kui teise keele õppija abilisena |url=https://www.emakeeleselts.ee/valjaanne/oma-keel-43-sugis-2021/ |ajakiri=Oma Keel |aastakäik=43 |üksiknumber=2 |leheküljed=23–30}}</ref> === Kriitika === Sõnaveebiga kaasnenud sõnastikureformi on ajakirjanduses rohkem kritiseeritud kui toetatud.<ref>Helika Mäekivi, Riina Reinsalu, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/keeletoimetaja-muutuste-ristteel/ Keeletoimetaja muutuste ristteel], Sirp, 12. märts 2021</ref><ref>Grete-Liina Roosve, [https://www.err.ee/1608235794/eki-sonastikureform-tekitab-keeleinimestes-tuska EKI sõnastikureform tekitab keeleinimestes tuska], 4. juuni 2021</ref><ref>[[Liina Lindström]], "[https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/28567 Keelekorraldus meie elu kujundamas]", Keel ja Kirjandus, 5/2021</ref> Aprillis 2021 tegid [[Eesti Keeletoimetajate Liit]] ning mitu keele ja kirjandusega seotud avaliku elu tegelast Eesti Keele Instituudi direktorile [[Arvi Tavast|Arvi Tavastile]] avaliku pöördumise EKI algatatud sõnastikureformi kohta.<ref>"[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/poordumine-seoses-eki-algatatud-sonastikureformiga/ Pöördumine seoses EKI algatatud sõnastikureformiga]", Sirp, 21. aprill 2021</ref><ref>"[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/seletuskiri-eki-sonastikureformi-puudutava-aruparimise-kohta/ Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta]", Sirp, 4. juuni 2021</ref> Mais 2021 vastas Arvi Tavast sellele pöördumisele<ref>"[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/vastus-poordumisele-seoses-eki-algatatud-sonastikureformiga/ Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga]", Sirp. 20. mai 2021</ref>, kuid kriitika on jätkunud.<ref>[[Kaarel Tarand]], "[https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/keel-vabaneb-ahelaist/ Keel vabaneb ahelaist]", Sirp, 4. juuni 2021</ref><ref>Hanneli Rudi, "[https://www.err.ee/1608237159/eesti-keele-opetaja-jaab-mulje-et-kaib-vaikne-os-i-kaotamine Eesti keele õpetaja: jääb mulje, et käib vaikne ÕS-i kaotamine]", ERR, 5. juuni 2021</ref><ref>[[Aili Künstler]], "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kas-keeletoimetaja-ameti-koht-on-ajaloo-prugikastis/ Kas keeletoimetaja ameti koht on ajaloo prügikastis?]", Sirp, 1. oktoober 2021</ref><ref>[[Peep Nemvalts]], "[https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keelekorralduse-sasipuntrad/ Eesti keelekorralduse sasipuntrad]", Sirp, 17. detsember 2021</ref><ref>Hille Saluäär, "[https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/sonadest-ei-saa-isu-tais-ehk-elukestva-emakeeleoppe-kaitseks/ Sõnadest ei saa isu täis]", Sirp, 4. veebruar 2022</ref><ref>Mari Koik, "[https://www.err.ee/1608548764/mari-koik-keele-elu-ja-norgemate-kaitse Keele-elu ja nõrgemate kaitse]", ERR, 30. märts 2022</ref><ref>Marju Himma, "https://www.err.ee/1608655966/marju-himma-os-asendub-sonaveebiga-kas-keeletooriist-ikka-sailib ÕS asendub Sõnaveebiga – kas keeletööriist ikka säilib?]", ERR, 13. juuli 2022</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://sõnaveeb.ee/about Sõnaveeb] * [https://sonaveeb.ee/lite Keeleõppija Sõnaveeb] * [[Margit Langemets]], "[https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/sonaveebi-teine-tulemine/ Sõnaveebi teine tulemine]", Sirp, 13. märts 2020 * Margit Langemets, [[Kristina Koppel]], [[Jelena Kallas]], [[Arvi Tavast]], "[https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/29041 Sõnastikukogust keeleportaaliks]", Keel ja Kirjandus, 2021, nr 8–9, lk 755−770. [[Kategooria:Veebiportaalid]] [[Kategooria:Eesti keel]] [[Kategooria:Sõnaraamatud]] obu882103mctpsoszwhvmabz4lbr75q 7248218 7248189 2026-10-05T19:31:00Z Heakeel 122460 7248218 wikitext text/x-wiki '''Sõnaveeb''' on [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] sõnastikuportaal, kuhu on koondatud keeleinfo paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kristina Koppel, Arvi Tavast, Margit Langemets, Jelena Kallas|pealkiri=Proceedings of the eLex 2019 conference. 1-3 October 2019, Sintra, Portugal.|aasta=2019|koht=Brno|kirjastus=Lexical Computing CZ, s.r.o.|toimetaja=Kosem, I., Zingano Kuhn, T., Correia, M., Ferreria, J. P., Jansen, M., Pereira, I., Kallas, J., Jakubíček, M., Krek, S. & Tiberius, C. (Ed.)|artikkel=Aggregating dictionaries into the language portal Sõnaveeb: issues with and without a solution}}</ref> Sõnaveebis on peale sõnastikukirjete esitatud muidki andmeid, näiteks [[Naabersõna|naabersõnad]], info [[Etümoloogia|sõna päritolu]] ja [[morfoloogia]] kohta, vene ja prantsuse vasteid ning eesti sõnade hääldus.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://kultuur.err.ee/909524/eesti-keele-instituut-avas-uue-sonastikuportaali-sonaveeb|Pealkiri=Eesti Keele Instituut avas uue sõnastikuportaali Sõnaveeb|Väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|Aeg=11.02.2019|Kasutatud=14.02.2019}}</ref> Sõnaveeb sisaldab [[EKI ühendsõnastik|EKI ühendsõnastikku]], mis koondab mitme varem ilmunud EKI üldkeele sõnaraamatu andmed. Alates 2019. aastast lisandub kõik uus üldkeele materjal EKI ühendsõnastikku.<ref>[https://metashare.ut.ee/repository/browse/eki-uhendsonastik-2021/af363d08857111eba6e4fa163e9d4547c858d4634fcb44eea7b56db3e452675c/ EKI ühendsõnastik 2021]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Metashare</ref> Eesti Keele Instituut on koostöös tarkvarafirmaga [[TripleDev]] arendanud Sõnaveebi alates 2017. aastast. Sõnaveeb on avatud üldsusele veebruaris 2019.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://portaal.eki.ee/avalehe-uudised-taisloend/2601-2019-02-11-08-08-51.html|Pealkiri=Eesti Keele Instituudis valmis uus sõnastikuportaal Sõnaveeb|Väljaanne=Eesti Keele Instituudi koduleht|Aeg=|Kasutatud=14.02.2019}}</ref> Sõnaveebis on ligi 130 [[Oskussõnastik|oskussõnastikku]] ja [[Terminibaas|terminibaasi]].<ref name="SV">https://sonaveeb.ee/about</ref> Alates märtsist 2021 on Sõnaveebist saada aastail 2005–2010 ilmunud järgmised kakskeelsed (eesti-vene-eesti) koolisõnastikud: bioloogia, geograafia, inimeseõpetus, füüsika, keemia, kehaline kasvatus, kirjandus, kodundus, kunstiõpetus, käsitöö, muusikaõpetus, töö- ja tehnoloogiaõpetus, ühiskonnaõpetus; neis on kokku 21 000 sõna.<ref>https://sonaveeb.ee/about#keeletund</ref> Näitelausete valikul on toetutud eesti keele [[Keelekorpus|tekstikorpustele]]. Peale leksikograafi valitud näidete on Sõnaveebis ka veebist juhuvalikuga võetud toimetamata lauseid. Need arvutiga juhuvalitud autentsed laused pärinevad “Eesti keele veebikorpusest 2020”. Need on eesti keele õpikute, meedia-, ilukirjandus- ja teadustekstide ning eestikeelse Wikipedia laused. Et veebilauseid valib arvuti, mitte aga inimene, siis võib näidete hulka sattuda ebatäpsusi või vigaseid lauseid.<ref>https://sonaveeb.ee/about#naite</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Kristina Koppel|pealkiri=Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele|aasta=2020|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|url=https://dspace.ut.ee/handle/10062/67138}}</ref> === Keeleõppija Sõnaveeb === Keeleõppija Sõnaveebis, mis on mõeldud eesti keele õppijale (A2 ja B1 keeleoskustasemel), on umbes 6500 sõna, mida on seletatud lihtsas keeles. Sõnaartiklis on pildid, õppekommentaarid, suhtlusväljendid ja liitsõnad.<ref name="SV" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Keeleõppija Sõnaveeb |url=https://sonaveeb.ee/lite}}</ref> Keeleõppija Sõnaveebis on umbes 6500 sõna, mida on seletatud lihtsas keeles ning mis aitavad nii algajal kui ka edasijõudnud keeleõppijal eesti keeles õigesti rääkida ja kirjutada. Sõnad on varustatud näitelausete ja [[Naabersõna|naabersõnadega]]. Näited näitavad, kuidas sõna lauses kasutatakse, ning aitavad sõnatähendusest aru saada. Tähenduse paremaks mõistmiseks on mõnede sõnade juurde lisatud palju pilte. Keeleõppijat abistavad veel õppekommentaarid, suhtlusväljendid, liitsõnad ning info [[Sarnassõna|sarnassõnade]] kohta.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Koppel |eesnimi=Kristina |autor-link=Kristina Koppel |perekonnanimi2=Kallas |eesnimi2=Jelena |autor2-link=Jelena Kallas |kuupäev=2021 |aasta=2021 |pealkiri=Keeleõppija Sõnaveeb eesti keele kui teise keele õppija abilisena |url=https://www.emakeeleselts.ee/valjaanne/oma-keel-43-sugis-2021/ |ajakiri=Oma Keel |aastakäik=43 |üksiknumber=2 |leheküljed=23–30}}</ref> === Kriitika === Sõnaveebiga kaasnenud sõnastikureformi on ajakirjanduses rohkem kritiseeritud kui toetatud.<ref>Helika Mäekivi, Riina Reinsalu, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/keeletoimetaja-muutuste-ristteel/ Keeletoimetaja muutuste ristteel], Sirp, 12. märts 2021</ref><ref>Grete-Liina Roosve, [https://www.err.ee/1608235794/eki-sonastikureform-tekitab-keeleinimestes-tuska EKI sõnastikureform tekitab keeleinimestes tuska], 4. juuni 2021</ref><ref>[[Liina Lindström]], "[https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/28567 Keelekorraldus meie elu kujundamas]", Keel ja Kirjandus, 5/2021</ref> Aprillis 2021 tegid [[Eesti Keeletoimetajate Liit]] ning mitu keele ja kirjandusega seotud avaliku elu tegelast Eesti Keele Instituudi direktorile [[Arvi Tavast|Arvi Tavastile]] avaliku pöördumise EKI algatatud sõnastikureformi kohta.<ref>"[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/poordumine-seoses-eki-algatatud-sonastikureformiga/ Pöördumine seoses EKI algatatud sõnastikureformiga]", Sirp, 21. aprill 2021</ref><ref>"[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/seletuskiri-eki-sonastikureformi-puudutava-aruparimise-kohta/ Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta]", Sirp, 4. juuni 2021</ref> Mais 2021 vastas Arvi Tavast sellele pöördumisele<ref>"[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/vastus-poordumisele-seoses-eki-algatatud-sonastikureformiga/ Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga]", Sirp. 20. mai 2021</ref>, kuid kriitika on jätkunud.<ref>[[Kaarel Tarand]], "[https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/keel-vabaneb-ahelaist/ Keel vabaneb ahelaist]", Sirp, 4. juuni 2021</ref><ref>Hanneli Rudi, "[https://www.err.ee/1608237159/eesti-keele-opetaja-jaab-mulje-et-kaib-vaikne-os-i-kaotamine Eesti keele õpetaja: jääb mulje, et käib vaikne ÕS-i kaotamine]", ERR, 5. juuni 2021</ref><ref>[[Aili Künstler]], "[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kas-keeletoimetaja-ameti-koht-on-ajaloo-prugikastis/ Kas keeletoimetaja ameti koht on ajaloo prügikastis?]", Sirp, 1. oktoober 2021</ref><ref>[[Peep Nemvalts]], "[https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keelekorralduse-sasipuntrad/ Eesti keelekorralduse sasipuntrad]", Sirp, 17. detsember 2021</ref><ref>Hille Saluäär, "[https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/sonadest-ei-saa-isu-tais-ehk-elukestva-emakeeleoppe-kaitseks/ Sõnadest ei saa isu täis]", Sirp, 4. veebruar 2022</ref><ref>Mari Koik, "[https://www.err.ee/1608548764/mari-koik-keele-elu-ja-norgemate-kaitse Keele-elu ja nõrgemate kaitse]", ERR, 30. märts 2022</ref><ref>Marju Himma, "https://www.err.ee/1608655966/marju-himma-os-asendub-sonaveebiga-kas-keeletooriist-ikka-sailib ÕS asendub Sõnaveebiga – kas keeletööriist ikka säilib?]", ERR, 13. juuli 2022</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://sõnaveeb.ee/about Sõnaveeb] * [https://sonaveeb.ee/lite Keeleõppija Sõnaveeb] * [[Margit Langemets]], "[https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/sonaveebi-teine-tulemine/ Sõnaveebi teine tulemine]", Sirp, 13. märts 2020 * Margit Langemets, [[Kristina Koppel]], [[Jelena Kallas]], [[Arvi Tavast]], "[https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/29041 Sõnastikukogust keeleportaaliks]", Keel ja Kirjandus, 2021, nr 8–9, lk 755−770. [[Kategooria:Veebiportaalid]] [[Kategooria:Eesti keel]] [[Kategooria:Sõnaraamatud]] nr8e412ebaksyxjj6i9v5dheveyqsg6 0 536625 7248429 6135362 2026-10-06T10:18:57Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:1964]] 7248429 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib arvutist; valdkonna kohta vaata artiklit [[Loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia]].}} [[Pilt:Arvuti STEM.jpg|pisi|Elektronarvuti STEM]] '''Elektronarvuti STEM''' on esimene [[Eesti]]s projekteeritud [[Digitaalarvuti|numbriline arvuti]]. See [[arvuti]] ehitati [[Tallinn]]as [[Elektrotehnika Projekteerimise Instituut|Elektrotehnika Projekteerimise Instituudis]], valmis [[1964]]. aastal, omas [[miniarvuti]] arhitektuuri ja [[Andmebaas|andmebaasi]] ning oli nende omaduste poolest oma ajast aastaid ees. STEM oli väga töökindel, töötas ilma inseneride pideva järelevalveta ja teda kasutati metallide optimaalsete lõikerežiimide arvutamiseks masinaehitustehases. Tema oluliseks iseärasuseks oli andmete sisestamise võimalus elektrilise kirjutusmasina kaudu, mis tagas tema hõlpsa interaktiivse kasutamise. Selle arvuti loomise eest saadi [[autoritunnistus]]i ja [[Nõukogude Eesti preemia]]. Temas leiduvate arvutustehnika uudsete lahenduste kohta kaitsesid oma kandidaadiväitekirjad [[Jüri Šaraškin]], [[Ülo Kess]], [[Enn Tõugu]], [[Kaljo Tinn]] ja [[Andri Ariste]].{{lisa viide}} STEM loodi [[Putilovi tehas|Putilovi sõjatehas]]e tellimusel.<ref name="tyugu">{{Netiviide |autor=Enn Tõugu |url=https://www.akad.ee/2020/04/24/akadeemia-nr-5-2020/ |pealkiri=Arvutid toodi Eestisse õhinal |väljaanne=Akadeemia |aeg=aprill 2020}}</ref> ==Vaata ka== *[[Kooliarvuti Juku]] *[[Miki (arvuti)]] *[[Entel (arvuti)]] *[[Tartu (arvuti)]] ==Viited== <references /> [[Kategooria:Miniarvutid]] [[Kategooria:Eesti infotehnoloogia]] [[Kategooria:1964]] 5sd76wu8k0n7e9kf1rro77ztbhy2n7o 1 537991 7248248 6117750 2026-10-05T20:17:43Z Sendrasendra 225202 7248248 wikitext text/x-wiki Vabandust, aga sonaveeb.ee asendamine aadressiga sõnaveeb.ee oli ses mõttes küll mõttetu, et: 1) artikli lugeja vahet ei näe, erinevus on ainult lingis; 2) õ-ga versioonilt suunatakse kohe ümber o-ga põhiaadressile, nii et isegi selle märkamiseks peab kiire silmaga olema. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. veebruar 2019, kell 17:01 (EET) ---- ''esitatud on uued sõnad ja väljendid :Miks uued? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 18:07 (EEST) --- Kui 2025 ÕSi kohta käiv väide on vananenud, tuleks see eemaldada ka Eesti Keele Instituudi artiklist.--[[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 15:53 (EEST) ---- ''aastatel'' - ''aastail'' : Mõlemad on õiged, aga "aastatel" on tavalisem, sellepärast ma eelistan seda. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:17 (EEST) aylikvuoexcxgzg20er7wtfdphlvclu 0 540938 7248447 7170046 2026-10-06T11:18:15Z Kuriuss 38125 7248447 wikitext text/x-wiki '''Eesti Kaptenite Klubi''' (lühend '''EKK''') on taasiseseisvunud Eesti vanim meremeeste organisatsioon. Eesti Kaptenite Klubi ühendab tegutsevaid ja endisi Eesti laevakapteneid. Klubi loodi 1988. aasta suvel, ametilikult registreeriti [[14. aprill]]il [[1998]].<ref name="kaptenid.blogspot.com">https://kaptenid.ee/</ref> Klubi missioon on toetada Eesti kapteneid ja edendada Eesti merendust. Koos teiste mereorganisatsioonidega annab klubi välja [[Aasta mereharija|aasta mereharija]] aunimetust.<ref name="Mereviki">{{Mereviki|aasta_mereharija}} (vaadatud 25.12.2015)</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti Laevajuhtide Liit]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://kaptenid.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Eesti mereorganisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti klubid]] 35stmy7ilzp3cs3fszeh9o5nsgu3um8 0 543676 7248008 7231568 2026-10-05T12:41:16Z Kuriuss 38125 7248008 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} {{infokast persoon | nimi = Kshmr | pilt = | pildi suurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Niles Hollowell-Dhar | sünniaeg = 6. oktoober 1988 | sünnikoht = Berkeley, California, USA | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = indialane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, produtsent ja DJ | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} [[File:Dev & The Cataracs - The Roxy (7046841417).jpg|right|thumb|upright|Hollowell-Dhar (2010)]] '''Niles Hollowell-Dhar''', esinejanimega '''KSHMR''' (sündinud 6. oktoobril 1988) on India päritolu Ameerika Ühendriikide muusik ja DJ. KSHMR on Ameerikast pärit muusik, produtsent ja DJ. Ta sai tuntuks tänu oma EDM-i loomingule. Ta on loonud palju soololaule ning lisaks on ta ka teinud koostööd paljude teiste kuulsate artistidega nagu Tiësto, Hardwell ja [[R3hab]]. KSHMRi kuulsamate lugude hulka kuuluvad "Secrets<nowiki>''</nowiki>, "Memories", "Toca" ja "Spook". == Isiklik elu ja looming == Niles Hollowell-Dhari isa on India päritolu ning ta ema on ameeriklanna. Ta sündis [[Berkeley]]s [[California|California osariigis]] ja käis Berkeley põhikoolis. Seal kohtas ta räppar David Benjamin Singer-Vine'i, tänu kellele ta hakkas muusika tegemisest huvituma. Nad said headeks sõpradeks ning moodustasid koos ansambli "The Cataracs<nowiki>''</nowiki> aastal 2003. Hiljem kolisid nad [[Los Angeles]]se, kus nad kohtusid naislaulja Deviga. The Cataracs sõlmis 2010. aastal lepingu Universal Recordsiga ning kirjutas ja produtseeris uue hittlaulu "Like a G6", mis oli Far East Movementi edetabeli tipus. Lisaks sellele produtseeris The Cataracs [[Snoop Dogg]]i soololaulu "Wet", New Boyzi hiti "Backseat" Devi 2011. aasta albumi The Night The Sun Came Up. 2012. aastal otsustas Singer Vine The Cataracsist lahkuda. Vaatamata sellele jätkas Hollowell-Dhar ansambli nime kasutamist. 2013. aastal tegi The Cataracs koostööd Martin Solveigi ja Kyle'iga ning andis välja uue laulu "Hey Now", mis jõudis paljude riikide edetabelitesse. Niles Hollowell-Dhar produtseeris veel laule artistidele nagu [[Selena Gomez]], [[Sean Paul]] ja Robin Thicke. 2014. aastal otsustas ta lõpetada ansambli The Cataracs tegevuse ning hakkas edaspidi [[Elektrooniline tantsumuusika|EDM]]-muusikat tegema nime KSHMR all. Veebruari alguses andis ta välja oma esimese singli "Megalodon" ning edasi jätkas ta laulude pidevat väljaandmist. Ta andis välja uue laulu "Karate" koos R3habiga, mis sai erilist tunnustust [[Belgia]]s ja [[Prantsusmaa]]l. Kshmr avalikustas oma identiteedi 2015. aastal Ultra Music Festivalil, kus tutvustas teda rahvale Tiësto. Nad andsid koos välja laulu "Secrets", mis on seni Kshmri kõige kuulsam laul. Ta andis välja albumi Paradesi EP, mida oli tugevalt mõjutanud india kultuur. Aasta lõpus saavutas Kshmr 23. koha DJ Magi iga-aastase Top 100 DJ hulgas. 2016. aasta mais andis Hollowell-Dhar välja albumi "The Lion Across the Field". Samal aastal andis ta ka välja 3 singlit: "Invisible Children" (koos Tigerlilyga), "Voices" (koos Will Sparksiga) ja "Extreme" (koos Bassjackersiga). Samal aastal saavutas ka Kshmr 12. koha DJ Magi igaaastases edetabelis ning seda ka järgneval aastal. Kshmri 2017. aasta esinemine Ultra Music Festivalil koos Timmy Trumpetiga oli esimene kontsert, kus ta esines koos teiste muusikutega. Samal aastal tegi Kshmr ka koostööd Tiëstoga ning anti välja uus laul "Harder". Lisaks sellele ilmus 2 uut singlit: "The Serpent" ja "Underwater". Kshmri muusikafirma Dharma WorldWide andis välja oma esimese laulu "Festival of Lights" 2017. aasta 4. augustil. 2018. aasta veebruaris andis Hollowell-Dhar välja uue laulu "House Of Cards", kus esines ka laulja Sidnie Tipton, kes eelnevalt tegi artistiga koostööd 2016. aasta lauluga "Wildcard". Mais andis ta välja laulu "Doonka" ning juunis muusiku Jake Reesega laulu "Carry Me Home". 2. novembril andis Kshmr välja uue laulu "Magic", kus esines lauljatar Vassy. 2019. aasta alguses andis Kshmr koostöös Belgia DJ Yves V ja Ameerika ansambli Krewellaga välja uue laulu "No Regrets". == Seos Eestiga == Kshmr esines 2018. aasta suvel [[Weekend Festival]]il. == Diskograafia == Kshmr on välja andnud 48 singlit, 3 albumit ja 22 remiksi. === Albumid === * Paradesi EP 2015 * The Lion Across The Field EP 2016 * Materia 2017 == Auhinnad == Ta on olnud ajakirja [[DJ Mag]] edetabelis "Top 100 DJs" aastatel 2015–2018. 2015. aastal oli ta edetabelis 23. kohal, 2016. ja 2017. aastal 12. kohal ning 2018. aastal 18. kohal. == Välislingid == * 1. All Music 05.04.19 Link: https://www.allmusic.com/artist/kshmr-mn0003316194/biography * 2. ERR 07.04.19 Link: https://menu.err.ee/827649/weekend-festivali-esinejate-hulka-lisandusid-kshmr-gorgon-city-inna-jt * 3. Rate your music 08.04.19 Link: https://rateyourmusic.com/artist/kshmr * 4. UKF 08.04.19 Link: https://ukf.com/news/dj-mag-top-100-djs-2017-results-announced/20572 [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 8re5438l2o3dajemosf3ncw4k853i7t 7248017 7248008 2026-10-05T12:52:12Z Kuriuss 38125 7248017 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} {{infokast persoon | nimi = Kshmr | pilt = | pildi suurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Niles Hollowell-Dhar | sünniaeg = 6. oktoober 1988 | sünnikoht = Berkeley, California, USA | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = indialane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, produtsent ja DJ | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} [[File:Dev & The Cataracs - The Roxy (7046841417).jpg|right|thumb|upright|Hollowell-Dhar (2010)]] '''Niles Hollowell-Dhar''' (sündinud 6. oktoobril 1988), esinejanimega '''KSHMR''', on India päritolu Ameerika Ühendriikide muusik ja DJ. KSHMR on Ameerikast pärit muusik, produtsent ja DJ. Ta sai tuntuks tänu oma EDM-i loomingule. Ta on loonud palju soololaule ning teinud koostööd selliste artistidega nagu Tiësto, Hardwell ja [[R3hab]]. KSHMRi kuulsamate lugude hulka kuuluvad "Secrets", "Memories", "Toca" ja "Spook". == Isiklik elu ja looming == Niles Hollowell-Dhari isa on India päritolu ning ta ema on ameeriklanna. Ta sündis [[Berkeley]]s [[California|California osariigis]] ja käis Berkeley põhikoolis. Seal kohtas ta räppar David Benjamin Singer-Vine'i, tänu kellele ta hakkas muusika tegemisest huvituma. Nad said headeks sõpradeks ning moodustasid 2003. aastal koos ansambli The Cataracs. Hiljem kolisid nad [[Los Angeles]]se, kus tutvusid naislaulja Deviga. The Cataracs sõlmis 2010. aastal lepingu Universal Recordsiga ning kirjutas ja produtseeris hittlaulu "Like a G6", mis oli Far East Movementi edetabeli tipus. Lisaks sellele produtseeris The Cataracs [[Snoop Dogg]]i soololaulu "Wet", New Boyzi hiti "Backseat" Devi 2011. aasta albumi "The Night The Sun Came Up". 2012. aastal otsustas Singer Vine The Cataracsist lahkuda. Vaatamata sellele jätkas Hollowell-Dhar ansambli nime kasutamist. 2013. aastal tegi The Cataracs koostööd Martin Solveigi ja Kyle'iga ning andis välja laulu "Hey Now", mis jõudis paljude riikide edetabelitesse. Niles Hollowell-Dhar produtseeris ka [[Selena Gomez]]e, [[Sean Paul]]i ja Robin Thicke'i laule. 2014. aastal otsustas ta lõpetada ansambli The Cataracs tegevuse ning hakkas edaspidi [[Elektrooniline tantsumuusika|EDM]]-muusikat tegema nime KSHMR all. Veebruari alguses andis ta välja oma esimese singli "Megalodon". Ta andis välja laulu "Karate" koos R3habiga, mis sai erilist tunnustust [[Belgia]]s ja [[Prantsusmaa]]l. Kshmr avalikustas oma identiteedi 2015. aastal Ultra Music Festivalil, kus tutvustas teda rahvale Tiësto. Nad andsid koos välja laulu "Secrets", mis on seni Kshmri kõige kuulsam laul. Ta andis välja albumi "Paradesi EP", mis oli tugevalt mõjutatud india kultuurist. Aasta lõpus saavutas Kshmr 23. koha DJ Magi iga-aastase Top 100 DJ hulgas. 2016. aasta mais andis Hollowell-Dhar välja albumi "The Lion Across the Field". Samal aastal andis ta ka välja kolm singlit: "Invisible Children" (koos Tigerlilyga), "Voices" (koos Will Sparksiga) ja "Extreme" (koos Bassjackersiga). Samal ja järgmisel aastal saavutas Kshmr 12. koha DJ Magi iga-aastases edetabelis. Kshmri 2017. aasta esinemine Ultra Music Festivalil koos Timmy Trumpetiga oli esimene kontsert, kus ta esines koos teiste muusikutega. Samal aastal tegi Kshmr ka koostööd Tiëstoga ning anti välja laul "Harder". Lisaks sellele ilmus 2 uut singlit: "The Serpent" ja "Underwater". Kshmri muusikafirma Dharma WorldWide andis välja oma esimese laulu "Festival of Lights" 2017. aasta 4. augustil. 2018. aasta veebruaris andis Hollowell-Dhar välja laulu "House Of Cards", kus esines ka laulja Sidnie Tipton, kellega ta varem oli koostööd teinud 2016. aasta laulu "Wildcard" salvestamisel. Mais andis ta välja laulu "Doonka" ning juunis muusiku Jake Reesega laulu "Carry Me Home". 2. novembril ilmus tal laul "Magic", kus esines lauljatar Vassy. 2019. aasta alguses andis Kshmr koostöös Belgia DJ Yves V ja Ameerika ansambli Krewellaga välja laulu "No Regrets". == Seos Eestiga == Kshmr esines 2018. aasta suvel [[Weekend Festival]]il. == Diskograafia == Kshmr on välja andnud{{millal}} 48 singlit, 3 albumit ja 22 remiksi. === Albumid === * "Paradesi", EP (2015) * "The Lion Across The Field", EP (2016) * "Materia" (2017) == Auhinnad == Ta on olnud ajakirja [[DJ Mag]] edetabelis "Top 100 DJs" aastatel 2015–2018. 2015. aastal oli ta edetabelis 23. kohal, 2016. ja 2017. aastal 12. kohal ning 2018. aastal 18. kohal. == Välislingid == * 1. All Music 05.04.19 Link: https://www.allmusic.com/artist/kshmr-mn0003316194/biography * 2. ERR 07.04.19 Link: https://menu.err.ee/827649/weekend-festivali-esinejate-hulka-lisandusid-kshmr-gorgon-city-inna-jt * 3. Rate your music 08.04.19 Link: https://rateyourmusic.com/artist/kshmr * 4. UKF 08.04.19 Link: https://ukf.com/news/dj-mag-top-100-djs-2017-results-announced/20572 [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 6nsoxazr7hsh2112zhkayc43paqadd6 0 544700 7248336 5744383 2026-10-06T06:17:08Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7248336 wikitext text/x-wiki '''Mare Joonsalu''' (sünninimi '''Mare Tasso'''; sündinud [[2. juuni]]l [[1956]]) on eesti kunstiajaloolane ja [[kuraator]]. ==Elulugu== Ta lõpetas 1974. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja 1982. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna. Ta on töötanud [[Tartu Kunstimuuseum]]i maalikoguhoidjana 1985. aastast. Alates 2005. aastast on muuseumi pea[[varahoidja]]. ==Looming== Ta on põhjalikult uurinud [[Karin Luts]]u, [[Elmar Kits]]e ja [[Johannes Saal]]i loomingut. Aastal 2010 pani kokku koos [[Tiiu Talvistu]]ga mahuka [[Pallas]]e näituse ja monograafia. *1994 Elmar Kitse fenomen 1913–1972 *2004 Karin Luts – Konfliktid ja pihtimused ‒ näitus ja kataloog (2005) *2007 Johannes Saal – Elu metamorfoosid ‒ näitus ja kataloog *2009 Pallas – näitus ja kataloog (2010) *2010 Olemise paine. 21. sajandi kunsti Tartu kunstimuuseumi kogust ‒ näitus *2014 August Künnapu. Elujõgi ‒ näitus ==Tunnustus== *2005 – [[Kristjan Raua preemia]] (koos [[Reet Mark]]i ja [[Tiiu Talvistu]]ga; [[Karin Luts|Karin Lutsu]] loomepärandit tutvustav näitus ning monograafilise kataloog "Karin Luts. Konfliktid ja pihtimused") *2005 – [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia|Eesti Kunstiteadlaste Ühingu aastapreemia]] (koos Reet Marki ja [[Tiiu Talvistu]]ga; [[Karin Luts|Karin Lutsu]] loomingut tutvustav suurprojekt “Konfliktid ja pihtimused”: näitus, kataloog, konverents 2004. aastal Tartu Kunstimuuseumis) *2010 – Tartu [[Aasta tegu (Tartu)|aasta tegu]] (koos [[Tiiu Talvistu]]ga; Pallase näitus ja kataloog) *2010 – [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Tiiu Talvistu]]ga; uurimusliku näituse ning monograafia "Pallas" eest) ==Kirjandus== *[[Tiiu Talvistu]]. "Joonsalu, Mare, kunstiajaloolane". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 133–134 ==Välislingid== *[http://www.cca.ee/lisad/656-mare-joonsalu-pallas-peabki-olu Mare Joonsalu: Pallas peabki oluline olema] *[[Raimu Hanson]]. [https://tartu.postimees.ee/4418767/naitus-heidab-pilgu-kunstnike-sajanditagusesse-loomingusse "Näitus heidab pilgu kunstnike sajanditagusesse loomingusse"]. Tartu Postimees {{JÄRJESTA:Joonsalu, Mare}} [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] moflf6l46yg92tlsd2ke1bxkbf0aloe 0 557957 7248322 6430082 2026-10-06T01:35:41Z Daniel Mietchen 44300 +pilt 7248322 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kaksikhambalised | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Orthodicranum tauricum in the Krzemianka Nature Reserve.png | pildi_seletus = ''Orthodicranum tauricum'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sammaltaimed]] ''Bryophyta'' | klass = [[Lehtsamblad]] ''Bryopsida'' | selts = [[Kaksikhambalaadsed]] ''Dicranales'' | sugukond = '''Kaksikhambalised''' ''Dicranaceae'' }} '''Kaksikhambalised''' (''Dicranaceae'') on [[lehtsammaltaimed]]e klassi kuuluv [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]. == Eesti perekonnad == *''Campylopus'' – [[kõverharjak]] *''Dicranum'' – [[kaksikhammas]] *''Leucobryum'' – [[valvik]] [[Kategooria:Kaksikhambalised| ]] rzd3qsfr3jnz48r1kzvq0jltdhaw323 0 561763 7248020 6524227 2026-10-05T12:53:43Z Kuriuss 38125 7248020 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Eesti palderjan | värvus = taimed | pilt = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = | sugukond = [[Kuslapuulised]] ''Caprifoliaceae'' | perekond = ''[[Valeriana]]'' | liik ='''Eesti palderjan''' | binaarne = '' Valeriana estonica''}} '''Eesti palderjan''' (''Valeriana estonica'') on [[Kuslapuulised|kuslapuuliste]] sugukonda kuuluv taimeliik. Tegemist on haruldase taimega, mis kasvab peamiselt [[järv]]ede ja [[Jõgi|jõgede]] kallastel. Eesti palderjan on kirjas [[Eesti punane raamat|Eesti punases raamatus]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002 |pealkiri=Soontaimed |url=http://www.zbi.ee/punane/liigid/soontaimed.html |väljaanne=[[Eesti Teaduste Akadeemia]] Looduskaitse Komisjon}}</ref> Eesti palderjani kirjelduse avaldas esimesena 1933. aastal botaanik [[Theodor Nenjukov]].<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=Detsember 2020 |pealkiri=Eesti loodusmuuseumi varasalvedest |ajakiri=[[Eesti Loodus]] |aastakäik=71 |üksiknumber=12 |lehekülg=32}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Kuslapuulised]] qo3d34yjmzbt8a0psahjjzwwk41ta3p 2 562918 7248423 7245449 2026-10-06T09:54:33Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7248423 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q65923453 Fiatal Kutatók Akadémiája] the National Young Academy of Hungary. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q65923453 } |section= |sort=P463/Q65923453/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q65923453/P580:Start date,P463/Q65923453/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q1473575|Attila Ősi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2967-997X 0000-0003-2967-997X] | [https://scholar.google.com/citations?user=rTMJ6SQAAAAJ rTMJ6SQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/162150203810503250003 162150203810503250003] | | | |- | ''[[:d:Q30089985|Enikő Kubinyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4468-9845 0000-0002-4468-9845] | [https://scholar.google.com/citations?user=4JYLWd8AAAAJ 4JYLWd8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/167333960 167333960] | | | [[Fail:Eniko Kubinyi 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30505330|Balázs Enyedi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5713-3785 0000-0001-5713-3785] | [https://scholar.google.com/citations?user=2Uzfx1EAAAAJ 2Uzfx1EAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q39763927|Donat Alpar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2638-5418 0000-0002-2638-5418] | | | | | |- | ''[[:d:Q42932169|Szabolcs Béni]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7056-6825 0000-0001-7056-6825] | [https://scholar.google.com/citations?user=-r_PNPIAAAAJ -r_PNPIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q51695889|Gergely Toldi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0178-1243 0000-0003-0178-1243] | [https://scholar.google.com/citations?user=syxUh6cAAAAJ syxUh6cAAAAJ] | | | | [[Fail:RSNZ honours Auckland 2024 3683047 (cropped) Gergely Toldi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q52352080|Gitta Schlosser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7637-7133 0000-0002-7637-7133] | [https://scholar.google.com/citations?user=nrPEQrgAAAAJ nrPEQrgAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q55153539|Erika Bálint]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5107-7089 0000-0002-5107-7089] | | | | | |- | ''[[:d:Q55948351|Gergely J Szöllősi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8556-845X 0000-0002-8556-845X] | [https://scholar.google.com/citations?user=sPrYT-oAAAAJ sPrYT-oAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q56332696|Dezső Csupor]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4088-3333 0000-0002-4088-3333] | [https://scholar.google.com/citations?user=wdXSilQAAAAJ wdXSilQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/162794095 162794095] | | | |- | ''[[:d:Q56587910|Péter Török]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4428-3327 0000-0002-4428-3327] | [https://scholar.google.com/citations?user=7ho2aw8AAAAJ 7ho2aw8AAAAJ] | | | | [[Fail:Peter Torok botanist.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57591293|Balázs Lengyel]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5196-5599 0000-0001-5196-5599] | [https://scholar.google.com/citations?user=8dIF2-4AAAAJ 8dIF2-4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/169916455 169916455] | | | |- | ''[[:d:Q58210333|Istvan Kovacs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3488-3716 0000-0002-3488-3716] | [https://scholar.google.com/citations?user=8tS-Ku0AAAAJ 8tS-Ku0AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64220986|Éva Dékány]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/2288160364944163680002 2288160364944163680002]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/33149066626865602420 33149066626865602420]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/81165264995810192401 81165264995810192401] | | | |- | ''[[:d:Q75803958|Viktória Venglovecz]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=t5Eaxr4AAAAJ t5Eaxr4AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q75804362|Katalin Solymosi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5246-2547 0000-0001-5246-2547] | [https://scholar.google.com/citations?user=_Lw7c-QAAAAJ _Lw7c-QAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q75804924|Domonkos Sik]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q75805769|Eszter Gselmann]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=GA97XlAAAAAJ GA97XlAAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q75805973|Eszter Neumann]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q75828923|Ágnes Máté]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/233145003315961301397 233145003315961301397] | | | |- | ''[[:d:Q75829752|Ágnes Kóspál]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7157-6275 0000-0001-7157-6275] | [https://scholar.google.com/citations?user=f66zAJgAAAAJ f66zAJgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/83148389235710710105 83148389235710710105] | | | |- | ''[[:d:Q75830010|Gábor Gyula Kiss]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/26153124347324492631 26153124347324492631] | | | |- | ''[[:d:Q75830327|Csaba Janáky]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5965-5173 0000-0001-5965-5173] | [https://scholar.google.com/citations?user=7SeghxYAAAAJ 7SeghxYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/41161451576864102288 41161451576864102288] | | | |- | ''[[:d:Q75830634|Mária-Magdolna Ercsey-Ravasz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4428-9953 0000-0003-4428-9953] | [https://scholar.google.com/citations?user=EvlmRmMAAAAJ EvlmRmMAAAAJ] | | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 6aun1jvt4mbf0i7szuxdgm55d4arxsx 2 564524 7248101 7245593 2026-10-05T15:19:12Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7248101 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q66363525 Young Academy of Japan] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q66363525 } |section= |sort=P463/Q66363525/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P106,P496,P1960,P214,P463/Q66363525/P580:Start date,P463/Q66363525/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! amet ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q11359855|Hiroki Ueda]]'' | [[bioloog]]<br/>[[õppejõud]] | | [https://scholar.google.com/citations?user=PITvW4wAAAAJ PITvW4wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/260054147 260054147] | | | |- | ''[[:d:Q38278048|Yasuo Takatsuki]]'' | [[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6220-9991 0000-0001-6220-9991] | | [https://viaf.org/en/viaf/250612763 250612763] | | | |- | ''[[:d:Q40244585|Takaaki Daimon]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8382-1132 0000-0002-8382-1132] | | | | | |- | ''[[:d:Q41046858|Wataru Iwasaki]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9169-9245 0000-0002-9169-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=w6RjruIAAAAJ w6RjruIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q56447287|Nina Yasuda]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3640160|merebioloog]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9416-7754 0000-0002-9416-7754] | | | | | |- | ''[[:d:Q60143989|Shinsuke Kawagucci]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7807-024X 0000-0002-7807-024X] | [https://scholar.google.com/citations?user=NLu_xo8AAAAJ NLu_xo8AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q61166515|Yoko Shimpuku]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7531-7019 0000-0001-7531-7019] | | | | | [[Fail:Yoko shimpuku.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095633|Eijiro Sumii]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2022-8507 0000-0003-2022-8507] | [https://scholar.google.com/citations?user=N0lc-g4AAAAJ N0lc-g4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309836978 309836978] | | | |- | ''[[:d:Q65718514|Masaki Nakamura]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5671-1579 0000-0002-5671-1579] | | | | | |- | ''[[:d:Q66363718|Wakako Araki]]'' | | | [https://scholar.google.com/citations?user=4PMnGb4AAAAJ 4PMnGb4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/33161935348239670893 33161935348239670893] | | | |- | ''[[:d:Q66363780|Sari Kayoko Ishii]]'' | | | | [https://viaf.org/en/viaf/36733216 36733216] | | | |- | ''[[:d:Q68314259|Akira Ito]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68314905|Sotaro Uemura]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9701-1803 0000-0001-9701-1803] | | | | | |- | ''[[:d:Q68315157|Takashi Unayama]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68315415|Motomu Endo]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4621-9679 0000-0002-4621-9679] | | | | | |- | ''[[:d:Q68315596|Ryosuke Endo]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4848-7957 0000-0003-4848-7957] | | | | | |- | ''[[:d:Q68315719|Ayako Oyane]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6037-5558 0000-0001-6037-5558] | | | | | |- | ''[[:d:Q68316196|Hisae Kasai]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68316371|Ikuro Kasuga]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68316487|Chihiro Kato]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4913-8225 0000-0002-4913-8225] | | | | | |- | ''[[:d:Q68317139|Akiyuki Kawasaki]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1769-7604 0000-0002-1769-7604] | | | | | |- | ''[[:d:Q68317276|Akihiro Kishimura]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0503-1418 0000-0002-0503-1418] | | | | | |- | ''[[:d:Q68317414|Shuhei Kimura]]'' | | [https://orcid.org/0000-0003-4704-0440 0000-0003-4704-0440] | | [https://viaf.org/en/viaf/251990511 251990511] | | | |- | ''[[:d:Q68460437|Satoru Kobori]]'' | | [https://orcid.org/0009-0008-9472-8153 0009-0008-9472-8153] | | [https://viaf.org/en/viaf/172049647 172049647] | | | |- | ''[[:d:Q68460523|Daisuke Komori]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5156-9182 0000-0001-5156-9182] | | | | | |- | ''[[:d:Q68460643|Wakako Sanefuji]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9065-5884 0000-0001-9065-5884] | | [https://viaf.org/en/viaf/401146997166418890184 401146997166418890184] | | | |- | ''[[:d:Q68461087|Akira Tai]]'' | | [https://orcid.org/0000-0002-6014-8571 0000-0002-6014-8571] | | | | | |- | ''[[:d:Q68461653|Kenkichi Takase]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1451-6871 0000-0002-1451-6871] | | | | | |- | ''[[:d:Q68462088|Kotaro Takayama]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68462325|Hironari Takeda]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68462419|Hitomi Takemura]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68462540|Masanori Tohno]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1995-6961 0000-0003-1995-6961] | | | | | |- | ''[[:d:Q68462744|Hiroko Tokoro]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3431-0643 0000-0002-3431-0643] | | | | | |- | ''[[:d:Q68463307|Takashi Nakazawa]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q68463745|Kazuyoshi Nishijima]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[arhitekt]] | [https://orcid.org/0000-0001-8932-7218 0000-0001-8932-7218] | | [https://viaf.org/en/viaf/232481001 232481001] | | | |- | ''[[:d:Q68463890|Tomoya Hanibuchi]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0447-7645 0000-0002-0447-7645] | | | | | |- | ''[[:d:Q68464227|Shuya Hayashi]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68464314|Sachiko Hirata-Mogi]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8507-0005 0000-0001-8507-0005] | | | | | |- | ''[[:d:Q68464404|Manabu Matsunaka]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68464473|Yusuke Murakami]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3761-1732 0000-0002-3761-1732] | [https://scholar.google.com/citations?user=WsWhZpgAAAAJ WsWhZpgAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q68464653|Nozomu Yachie]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1582-6027 0000-0003-1582-6027] | | | | | |- | ''[[:d:Q70588577|Waka Nakanishi]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6801-1839 0000-0001-6801-1839] | | | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} n749ketxj0ws5466ip83s7up7ck7zw7 0 565972 7248333 7205479 2026-10-06T06:12:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248333 wikitext text/x-wiki '''September 2019''', kroonika. [[2019]]. aasta [[september]] algas [[pühapäev]]al ja lõppes 30 ööpäeva hiljem [[esmaspäev]]al. {{KuupäevadIndeks30|september}} ==[[1. september]]== * [[Bahama]]le jõudis viienda kategooria [[orkaan]]iks paisunud troopiline tsüklon [[Dorian (orkaan)|Dorian]]. Tuulte kiirus ulatus kohati kuni 297 km/h, kohati tõusis veetase 5,5–7 meetrit. Kaks päeva saari laastanud tormis hävines umbes 13 000 kodu, kadunuks jäi 1300 inimest. Kinnitust leidis 50 inimese hukkumine.<ref>[https://www.france24.com/en/20190901-hurricane-dorian-barrels-toward-bahamas-dangerous-category-5-storm Category 5 Hurricane Dorian slams into Bahamas as US states order evacuations] France24, 1.09.2019.</ref><ref>[https://www.err.ee/980021/bahama-saartel-on-siiani-kadunud-1300-inimest Bahama saartel on siiani kadunud 1300 inimest] ERR Uudised, 12.09.2019.</ref> * [[Colombia]]s [[Cauca departemang]]us toimunud rünnakus soomustatud sõiduautole hukkus kuus inimest, teiste seas [[Suárez (Cauca)|Suáreze]] linnapeaks kandideerinud [[Karina García]]. Colombia võimud süüdistasid rünnakus vasakpoolseid mässulisi.<ref>[https://www.france24.com/en/20190902-two-colombian-politicians-four-others-killed Two Colombian politicians, four others killed] France24, 03.09.2019.</ref> * [[Liibanon]]i šiiitlik äärmusliikumine [[Ḩizb Allāh]] tulistas [[Iisrael]]i territooriumile mitmeid tankitõrjemürske. Iisrael vastas sellele omapoolse rünnakuga.<ref>[https://www.france24.com/en/20190901-anti-tank-missile-fired-hezbollah-toward-israel-tel-avivi-fires-back Hezbollah launch anti-tank missiles toward Israel, Tel Aviv fires back] France24, 1.09.2019.</ref> * [[Poola]]s [[Wieluń]]i linnas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguse 80. aastapäeva mälestusüritustel osalenud Saksamaa liidupresident [[Frank-Walter Steinmeier]] esines Saksamaa nimel ametliku vabandusega Poola ründamise ja sellega Teise maailmasõja vallandamise eest.<ref>[https://www.france24.com/en/20190901-germany-asks-poland-forgiveness-80-years-after-outbreak-wwii Germany asks Poland's forgiveness 80 years after WWII invasion] France24, 1.09.2019.</ref> * [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]is toimusid [[2019. aasta Brandenburgi parlamendivalimised|liidumaa parlamendi valimised]]. Valimised võitis [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (26,2% häältest, 26 kohta 88-liikmelises parlamendis), teisele kohale tuli populistlik immigratsioonivastane erakond [[Alternatiiv Saksamaale]] (23,5% häältest, 23 kohta parlamendis). Valimisaktiivsus oli 61,3%.<ref name=rulers>[http://rulers.org/2019-09.html September 2019] Rulers.org (vaadatud 2.09.2019).</ref> * Saksamaal [[Saksimaa]]l toimusid [[2019. aasta Saksimaa parlamendivalimised|liidumaa parlamendi valimised]]. Valimised võitis [[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit]] (32,1% häältest, 46 kohta 118-liikmelises parlamendis), teisele kohale tuli populistlik immigratsioonivastane erakond [[Alternatiiv Saksamaale]] (27,5% häältest, 37 kohta parlamendis). Valimisaktiivsus oli 66,6%.<ref name=rulers/> * [[Eesti]]s [[Kohtla-Järve]]l alustas õppetööd uus kool, riikliku alluvusega [[Kohtla-Järve Gümnaasium]]. Kooli ametlikul avamisel osalesid ka peaminister [[Jüri Ratas]] ning haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]].<ref>[https://www.err.ee/975928/galeriid-ja-video-kohtla-jarvel-avas-uksed-uus-gumnaasium Kohtla-Järvel avas uksed uus gümnaasium] ERR Uudised, 01.09.2019.</ref> ==[[2. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigi lõunaosas [[Santa Cruz]]i saare juures puhkes varahommikul tulekahju laeval Conception, kus viibis põlengu ajal 39 inimest. Põlengu tagajärjel laev uppus, hukkus 25 inimest.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-california-fire/california-scuba-boat-fire-death-toll-rises-to-25-report-idUSKCN1VN1CY California scuba boat fire death toll rises to 25: report] Reuters, 02.09.2019.</ref> * [[Burkina Faso]] pealinnas [[Ouagadougou]]s mõistis sõjaväetribunal 20 aastaks vangi presidendi julgeolekuüksuste endise ülema [[Gilbert Diendéré]] ja 10 aastaks vangi endise välisministri [[Djibril Bassole]]'i, kes olid juhtinud 2015. aasta riigipöördekatse ettevalmistamist.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-burkina-security/burkina-faso-coup-leaders-given-lengthy-jail-sentences-idUSKCN1VN1MT Burkina Faso coup leaders given lengthy jail sentences] Reuters, 02.09.2019.</ref> * [[Gruusia]]s teatas tagasiastumisest peaminister [[Mamuka Bahtadze]].<ref name=rulers/> * [[Guatemala]] politsei vahistas endise presidendikandidaadi [[Sandra Torres]]e, keda süüdistatakse valimiskampaania rahastamisreeglite rikkumises.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-guatemala-corruption/guatemala-arrests-former-presidential-candidate-on-eve-of-u-n-graft-team-exit-idUSKCN1VN1IX Guatemala arrests former presidential candidate on eve of U.N. graft team exit] Reuters, 02.09.2019.</ref> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] alustas koos teda saatva äridelegatsiooniga kahepäevast riigivisiiti [[Sloveenia]]s. Visiidi esimesel päeval kohtus president oma Sloveenia kolleegi [[Borut Pahor]]i ja Sloveenia parlamendi esimehe [[Dejan Židan]]iga. Visiidi teisel päeval kohtus president Sloveenia peaministri [[Marjan Šarec]]iga.<ref>[https://www.err.ee/976060/president-soitis-riigivisiidile-sloveeniasse President sõitis riigivisiidile Sloveeniasse] ERR Uudised, 02.09.2019.</ref> * [[Eesti]]s avalikustati, et septembris rahvusliku lennufirma [[Nordica]] juhatuse esimehena tööd alustama pidanud [[Gunnar Kobin]] loobus juba augusti alguses sellest ametikohast. Lennufirma uueks juhiks sai [[Erki Urva]], kes alustas tööd [[September 2019#3. september|3. septembril]].<ref>[https://www.err.ee/976087/kobin-loobus-nordica-juhi-kohast-uus-juht-olemas Kobin loobus Nordica juhi kohast, uus juht olemas] ERR Uudised, 02.09.2019.</ref> ==[[3. september]]== * [[Afganistan]]i pealinna [[Kabul]]i ühes elamurajoonis toimus võimas pommiplahvatus, hukkus vähemalt 16 ja vigastada sai veel 119 inimest. Pomm oli paigutatud traktorisse, mis oli jäetud abi- ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide kompleksi Green Village juurde. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiliikumine [[Ţālebān]].<ref>[https://www.france24.com/en/20190903-kabul-blast-toll-rises-as-us-tries-to-finalise-taliban-deal Kabul blast toll rises as US tries to finalise Taliban deal] France24, 03.09.2019.</ref> * [[Gruusia]] valitsev erakond esitas peaministrikandidaadiks senise siseministri ja asepeaministri [[Giorgi Gahharia]], kes tegi samal päeval teatavaks ka oma kavandatava valitsuskabineti koosseisu.<ref name=rulers/> * [[Haiti]] esindajatekoda kiitis ühehäälselt 76 poolthäälega heaks peaministrikandidaadi [[Fritz William Michel]]i valitsuse koosseisu.<ref name=rulers/> * [[Iraan]]i president [[Ḩasan Rūḩānī]] teatas, et Iraan ei ole kunagi valmis astuma kahepoolsetesse läbirääkimistesse [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]], kuid on valmis osalema mitmepoolsetes läbirääkimistes juhul, kui Ameerika Ühendriigid tühistavad kõik Iraani suhtes kehtestatud majandussanktsioonid.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-iran-usa-rouhani/irans-rouhani-rules-out-bilateral-talks-with-u-s-idUSKCN1VO0EG Iran's Rouhani rules out bilateral talks with U.S.] Reuters, 03.09.2019.</ref> * [[Sudaan]]i peaminister [[Abdalla Hamdok]] tegi teatavaks oma valitsuse koosseisu.<ref name=rulers/> * [[Suurbritannia]] parlament kiitis hilisõhtul häältega 328:301 heaks opositsiooni algatatud eelnõu, millega tõkestati [[Boris Johnson]]i valitsuse kava Suurbritannia lahkumiseks Euroopa Liidust ([[Brexit]]) ilma kahepoolse kokkuleppeta. Opositsiooniga koos hääletas 21 liiget valitsevast [[Konservatiivne Partei|Konservatiivsest Parteist]]. Konservatiivse Partei esindaja [[Phillip Lee]] lahkus hääletuse eel koduerakonnast ja ühines opositsiooniliste [[Liberaaldemokraadid|Liberaaldemokraatidega]]; sellega kaotas valitsuskoalitsioon parlamendis enamuse. Hääletustulemuste selgumise järel lubas Johnson korraldada uued erakorralised parlamendivalimised.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-britain-eu/after-election-threat-british-lawmakers-begin-no-deal-brexit-showdown-idUSKCN1VN25O Opponents of 'no-deal' Brexit defeat PM Johnson, who promises an election] Reuters, 03.09.2019.</ref><ref>[https://www.err.ee/976499/briti-parlament-toetas-esimest-sammu-leppeta-brexiti-takistamisel Briti parlament toetas esimest sammu leppeta Brexiti takistamisel] ERR Uudised, 04.09.2019.</ref> * [[Ukraina]] [[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]] kiitis heaks seaduseelnõu, millega tühistati Ülemraada liikmete kohtulik puutumatus. Tegemist oli president [[Volodõmõr Zelenskõi]] ühe valimislubadusega, mis nägi korruptsioonivastase võitluse tõhustamiseks ette võimaluse anda kohtu alla ka parlamendi liikmeid.<ref>[https://www.err.ee/976595/ukraina-parlament-tuhistas-saadikupuutumatuse Ukraina parlament tühistas saadikupuutumatuse] ERR Uudised, 03.09.2019.</ref> * [[Eesti]]s [[Laulasmaa]]l [[Arvo Pärdi Keskus]]es toimus Põhja- ja Baltimaade parlamentide esimeeste kohtumine.<ref>[https://web.archive.org/web/20190904064410/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/polluaas-pohja-ja-baltimaade-kolleegidele-meie-piirkondlik-julgeolek-jagamatu/ Põlluaas Põhja- ja Baltimaade kolleegidele: meie piirkondlik julgeolek on jagamatu] Riigikogu, 03.09.2019.</ref> * [[Eesti Energia]] teatas, et koondab oma kontserni kuuluvates ettevõtetes seoses põlevkivist energia tootmise vähendamisega kokku 324 töötajat. Sellega osutus koondatute arv märksa väiksemaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esialgsetest prognoosidest.<ref>[https://www.err.ee/976471/eesti-energia-koondab-324-tootajat Eesti Energia koondab 324 töötajat] ERR Uudised, 03.09.2019.</ref> ==[[4. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kaitseministeerium teatas, et sulgeb 127 programmi, leidmaks rahalisi vahendeid president [[Donald Trump]]i valimislubaduse, Ameerika Ühendriikide – [[Mehhiko]] piirile püstitatava piiritara rajamiseks. Kokku peab kaitseministeerium oma eelarvest piiritara rajamiseks leidma 3,6 miljardit [[USA dollar]]it, muuhulgas loobutakse mitmetest kaitsetaristu uuendamise projektidest ja vähendatakse sõjaväelaste laste hariduseks mõeldud vahendeid.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-usa-immigration-pentagon/pentagon-pulls-funds-for-military-schools-daycare-to-pay-for-trumps-border-wall-idUSKCN1VP2VY Pentagon pulls funds for military schools, daycare to pay for Trump's border wall] Reuters, 04.09.2019.</ref> * [[Hiina]]s teatas [[Hongkong]]i erihalduspiirkonna juht [[Carrie Lam]] pärast kuid kestnud meeleavaldusi, et võtab lõpuks ka ametlikult tagasi seaduseelnõu, mis oleks võimaldanud Hiina võimude poolt kahtlustatavaid isikuid, sealhulgas ka poliitilisi dissidente Hiina õiguskaitseorganitele välja anda. Lam oli juba varem teatanud, et seaduseelnõu menetlemisest loobutakse, kuid ametlikult ei olnud ta eelnõu tagasi võtnud.<ref>[https://www.france24.com/en/20190904-hong-kong-carrie-lam-extradition-bill-media Hong Kong’s Carrie Lam withdraws controversial extradition bill] France24, 04.09.2019.</ref> * [[Itaalia]] peaministrikandidaat [[Giuseppe Conte]] tegi teatavaks oma uue valitsuse koosseisu, kuhu kuuluvad [[Viie Tähe Liikumine]] ja [[Demokraatlik Partei (Itaalia)|Demokraatlik Partei]]. Välisministriks sai Viie Tähe Liikumise esimees [[Luigi Di Maio]], kaitseministriks [[Lorenzo Guerini]], siseministriks [[Luciana Lamorgese]] ja majandusministriks [[Roberto Gualtieri]]. Valitsus astus ametisse järgmisel päeval, [[September 2019#5. september|5. septembril]].<ref name=rulers/> * [[Paavst]] [[Franciscus]] alustas kolmepäevast visiiti [[Mosambiik|Mosambiigis]]. Viimati külastas seda riiki paavstidest 1988. aastal [[Johannes Paulus II]].<ref>[https://www.france24.com/en/20190905-pope-francis-visits-mozambique-seeks-strengthen-peace-accord Pope Francis visits Mozambique, seeks to strengthen peace accord] France24, 05.09.2019.</ref> * [[Prantsusmaa]]l teatas valitseva erakonna [[Republique En Marche]] liige, matemaatik [[Cédric Villani]], et kavatseb kandideerida [[Pariis]]i linnapeaks. Villani otsus kujutas endast väljakutset oma erakonnale ja selle esimehele, president [[Emmanuel Macron]]ile, kes olid linnapeakandidaadiks valinud juba Macroni lähedase liitlase [[Benjamin Griveaux]].<ref>[https://www.france24.com/en/20190905-france-mathematician-villani-paris-mayor-election Maths genius Villani defies Macron to enter Paris mayoral race] France24, 05.09.2019.</ref> * [[Suurbritannia]] parlamendi alamkoda hääletas peaminister [[Boris Johnson]]i ettepaneku üle korraldada erakorralised parlamendivalimised ja lükkas selle tagasi. Valimiste korraldamiseks oleks vajalik olnud 434 liikme toetus, ettepaneku poolt hääletas vaid 298 liiget. Ühtlasi võttis parlamendi alamkoda vastu seaduseelnõu, mis lükkaks Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise tähtaega edasi kolme kuu võrra kuni 31. jaanuarini 2020. See eelnõu peab jõustumiseks saama ka parlamendi ülemkoja heakskiidu.<ref>[https://www.err.ee/976931/parlament-torjus-johnsoni-ettepaneku-valimised-korraldada Parlament tõrjus Johnsoni ettepaneku valimised korraldada] ERR Uudised, 04.09.2019.</ref> ==[[5. september]]== * [[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is toimunud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada umbes 40 inimest. Hukkunute seas olid ka üks Ameerika Ühendriikide ja üks [[Rumeenia]] sõdur. Rünnaku eest võttis vastutuse äärmuslik islamiliikumine [[Ţālebān]].<ref>[https://www.france24.com/en/20190905-afghanistan-taliban-suicide-attack-kabul-ghani US, Romanian soldiers among victims of Taliban suicide attack] France24, 05.09.2019.</ref> * [[Suurbritannia]]s astus parlamendiliikme ning ülikoolide ja teaduse ministri ametikohalt tagasi peaminister [[Boris Johnson]]i vend [[Jo Johnson]].<ref>[https://www.france24.com/en/20190905-boris-johnson-brother-jo-quits-brexit Jo Johnson quits as MP, minister in another blow to brother, Boris] France24, 5.09.2019.</ref> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] kutsus tagasi Eesti suursaadiku [[Uus-Meremaa]]l [[Andres Unga]] ja nimetas tema asemele [[Kersti Eesmaa]].<ref>[https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/15405-474-k-eesmaa-nimetamine-ja-a-unga-tagasikutsumine/index.html K. Eesmaa nimetamine ja A. Unga tagasikutsumine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 05.09.2019.</ref> ==[[6. september]]== * [[Fidži]] parlament lükkas häältega 27:23 tagasi eelnõu peatada kaheks aastaks peaminister [[Josaia Voreqe Bainimarama]] volitused.<ref name=rulers/> * [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] parlament kiitis ühehäälselt heaks peaministrikandidaadi [[Sylvestre Ilunga Ilukamba]] valitsusprogrammi. Järgmisel päeval astus Ilukamba peaministrina ametisse.<ref name=rulers/> * [[Prantsusmaa]] suuruselt teine lennufirma, majandusraskustesse sattunud [[Aigle Azur]] lõpetas lendude teenindamise.<ref>[https://www.france24.com/en/20190905-business-france-airline-aigle-azur-cancel-all-flights-algeria Cash-strapped French airline Aigle Azur to cancel all flights] France24, 05.09.2019.</ref> * [[Rootsi]]s astus tagasi välisminister [[Margot Wallström]].<ref name=rulers/> * [[Eesti]]s tühistas [[Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus]] bussifirmaga [[ATKO|ATKO Transport]] sõlmitud lepingud [[Saue vald|Saue valla]] siseliinide teenindamiseks, sest firma ei suutnud lepinguga võetud kohustusi täita ja liine teenindada. Lepingud ATKO Transpordiga olid jõustunud alles [[September 2019#1. september|1. septembril]].<ref>[https://www.ytkpohja.ee/esileht/-/asset_publisher/HbJCLNlS72hx/content/pressiteade-saue-valla-teenindamine Pressiteade: Saue valla teenindamine]{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, 06.09.2019.</ref> ==[[7. september]]== * [[Itaalia]]s kuulutati välja [[Venezia filmifestival]]i auhinnad. Peaauhinna [[Kuldlõvi]] võitis [[Todd Phillips]]i film "[[Jokker (film)|Jokker]]", žürii eriauhinna pälvis [[Roman Polanski]] film "[[An Officer and a Spy]]".<ref>[https://www.france24.com/en/20190908-joker-golden-lion-polanski-jury-prize-dreyfus-venice-film-festival 'Joker' takes top honours, Polanski wins Grand Jury prize at Venice Film Festival] France24, 08.09.2019.</ref> * [[Mauritaania]] parlament kiitis häältega 128:17 heaks peaminister [[Ismail Ould Bedda Ould Cheikh Sidiya]] valitsusprogrammi.<ref name=rulers/> * [[Paavst]] [[Franciscus]] jätkas oma Aafrika-visiiti, suundudes [[Mosambiik|Mosambiigist]] [[Madagaskar]]ile. Järgmisel päeval pidas ta Madagaskari pealinnas [[Antananarivo]] jalgpallistaadionil vabaõhumissa, millel osales hinnanguliselt üks miljon inimest.<ref>[https://www.france24.com/en/20190908-one-million-people-pope-francis-catholic-mass-madagascar An estimated one million faithful turn out for Pope Francis mass in Madagascar] France24, 08.09.2019.</ref> * [[Suurbritannia]]s astus protestiks peaminister [[Boris Johnson]]i tegevuse vastu [[Brexit]]i ettevalmistamisel ametist tagasi töö-, pensioni- ja naisküsimuste eest vastutav minister [[Amber Rudd]].<ref>[https://www.france24.com/en/20190908-uk-minister-amber-rudd-quits-new-brexit-blow-boris-johnson Top UK minister Rudd quits in new Brexit blow to PM Johnson] France24, 08.09.2019.</ref> * [[Tuneesia]]s toimus [[2019. aasta Tuneesia presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene teledebatt. Kokku on kavas korraldada kolm televäitlust. Debati kandsid üle 11 telekanalit ja 20 raadiojaama.<ref>[https://www.france24.com/en/20190908-tunisia-airs-first-great-debate-ahead-presidential-poll Tunisia airs first 'great debate' ahead of presidential poll] Framce24, 08.09.2019.</ref> * [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] vahel viidi lõpule vangide vahetamise protsess. Kokku vahetati 70 vangi, mõlemalt poolt 35 inimest.<ref>[https://www.postimees.ee/6772978/venemaa-ja-ukraina-astusid-sammu-rahu-suunas Venemaa ja Ukraina astusid sammu rahu suunas] Postimees, 09.09.2019.</ref> ==[[8. september]]== * [[Abhaasia]]s toimus [[2019. aasta Abhaasia presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor, mille võitis 56% saadud häältega senine president [[Raul Hadžimba]]. Valimisaktiivsus oli veidi üle 65%.<ref name=rulers/> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas endine [[Lõuna-Carolina]] osariigi kuberner [[Mark Sanford]], et kavatseb pürgida [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2020. aasta presidendivalimistel]] [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks. Tegemist on esimese vabariiklasega, kes on ametlikult teatanud kandideerimisest senise presidendi [[Donald Trump]]i vastu.<ref>[https://www.err.ee/978294/trump-sai-vabariiklaste-presidendivalimiste-eelvalimistele-rivaali Trump sai vabariiklaste presidendivalimiste eelvalimistele rivaali] ERR Uudised, 08.09.2019.</ref> * [[Bosnia ja Hertsegoviina]] pealinnas [[Sarajevo]]s toimus riigi ajaloo esimene [[geiparaad]], millest võttis osa enam kui 2000 inimest. Paralleelselt toimus ka paraadivastane protestiaktsioon, millel osales umbes 150 inimest.<ref>[https://web.archive.org/web/20191111061844/http://www.xgay.ru/news/rainbow/2019/09/09-40898.htm На первый гей-парад в Сараево вышли более 2 тыс. человек] xgay.ru, 09.09.2019.</ref> * [[Gruusia]] parlament kinnitas 98 poolthäälega ametisse peaminister [[Giorgi Gahharia]] valitsuse, opositsioon boikoteeris hääletust. Kaitseministriks sai [[Irakli Garibašvili]], siseministriks [[Vahtang Gomelauri]]; oma portfelli säilitasid eelmise valitsuse välisminister [[David Zalkaliani]] ja rahandusminister [[Ivane Matšavariani]].<ref name=rulers/> * [[Venemaa]]l toimusid kohalike omavalitsuste valimised. ==[[9. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] teatas, et lõpetas rahuläbirääkimised [[Afganistan]]i äärmusliku islamiliikumisega [[Ţālebān]]. Presidendi avaldus tuli mõned päevad pärast seda, kui sai teatavaks, et ta oli kutsunud islamiliikumise esindajad läbirääkimisteks [[Camp David]]isse, kuigi mõned päevad enne Camp Davidis kavandatud kohtumist olid Ţālebāni võitlejad tapnud terrorirünnakus ühe Ameerika Ühendriikide sõduri.<ref>[https://www.france24.com/en/20190909-trump-says-afghanistan-peace-talks-with-taliban-are-dead Trump says Afghanistan peace talks with Taliban are 'dead'] FRance24, 09.09.2019.</ref> * [[Holland]]is [[Dordrecht]]is toimunud tulistamises hukkus kolm inimest ja üks inimene sai raskelt vigastada. Tule avas oma kodus politseinik, kes tulistas esmalt kolme pereliiget ja sooritas seejärel enesetapu.<ref>[https://www.err.ee/978623/hollandis-dordrechti-linnas-toimunud-tulistamises-hukkus-kolm-inimest Hollandis Dordrechti linnas toimunud tulistamises hukkus kolm inimest] ERR Uudised, 09.09.2019.</ref> * [[Itaalia]] peaminister [[Giuseppe Conte]] uus valitsus võitis häältega 343:263 parlamendi alamkojas toimunud usaldushääletuse.<ref name=rulers/> * [[Jaapan]]is teatas tagasiastumisest autotootja [[Nissan]] tegevjuht [[Hiroto Saikawa]]. Saikawa tagasiastumine on seotud firma endise juhi [[Carlos Ghosn]]i vahistamisega ja Saikawa enda suhtes tekkinud kahtlustustega, et ta on ebaeetilist skeemi kasutades suurendanud iseendale makstavaid hüvitisi.<ref>[https://www.france24.com/en/20190909-nissan-ceo-saikawa-resigns-japan Nissan CEO resigns in latest blow to crisis-hit carmaker] France24, 09.09.2019.</ref> * [[Prantsusmaa]] rahvuslik lennufirma [[Air France]] avalikustas, et on valmis ostma Prantsusmaa suuruselt teise lennufirma, äsja pankrotistunud [[Aigle Azur]]i.<ref>[https://www.france24.com/en/20190909-air-france-confirms-takeover-bid-aigle-azur-aviation Air France confirms bid for cash-strapped carrier Aigle Azur] France24, 09.09.2019.</ref> * [[Suurbritannia]]s algas lennufirma [[British Airways]] pilootide streik, mille tõttu oli lennuettevõte sunnitud tühistama peaaegu kõik oma lennud.<ref>[https://www.err.ee/978397/british-airways-tuhistas-streigi-tottu-peaaegu-koik-lennud British Airways tühistas streigi tõttu peaaegu kõik lennud] ERR Uudised, 09.09.2019.</ref> * Suurbritannia parlamendi alamkoja esimees [[John Bercow]] teatas oma tagasiastumisest. Bercow lubas tagasi astuda kas käesoleva parlamendi koosseisu volituste lõppemisega, kui kuulutatakse välja ennetähtaegsed valimised, või [[Oktoober 2019#31. oktoober|31. oktoobril]], mil Suurbritannia peaks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] lahkuma ([[Brexit]]).<ref>[https://www.err.ee/978590/briti-parlamendis-ees-kaks-olulist-haaletust-alamkoja-spiiker-astus-tagasi Briti parlamendis ees kaks olulist hääletust, alamkoja spiiker astus tagasi] ERR Uudised, 09.09.2019.</ref> * [[Tuvalu]]s toimusid [[2019. aasta Tuvalu parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Kõik parlamenti valitud 16 liiget olid parteitud.<ref name=rulers/> * [[Eesti]]s alustas sügisistungjärku [[XIV Riigikogu]].<ref>[https://www.err.ee/978593/fotod-riigikogu-alustas-sugisistungjarku Fotod: riigikogu alustas sügisistungjärku] ERR Uudised, 09.09.2019.</ref> * [[Jüri Ratase teine valitsus|Eesti valitsus]] otsustas mitte saata [[Kadri Simson]]it [[Euroopa Komisjon]]i ajutiseks volinikuks. Kuna Euroopa Komisjoni praeguse koosseisu volitused lõpevad juba novembris, leidis valitsus, et selle ajani võib Eesti volinikukoht jääda täitmata ja novembris asub Kadri Simson Euroopa Komisjoni uues koosseisus juba alalisele voliniku ametikohale.<ref>[https://www.err.ee/976972/valitsus-loobus-simsoni-brusselisse-vahevolinikuks-saatmisest Valitsus loobus Simsoni Brüsselisse vahevolinikuks saatmisest] ERR Uudised, 09.09.2019.</ref> * Eestis sai suurima päevalehe [[Postimees]] uudistetoimetuse juhatajaks [[Urmas Jaagant]] ja ajalehe meelelahutusliku nädalalõpulisa [[Postimees#Arter|Arter]] peatoimetajaks [[Raul Ranne]].<ref>[https://www.err.ee/978599/postimehe-uudistetoimetus-ja-arter-said-uued-juhid Postimehe uudistetoimetus ja Arter said uued juhid] ERR Uudised, 09.09.2019.</ref> * [[Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus]] otsustas ulatuslike rikkumiste tõttu lõpetada ettevõttega [[ATKO|ATKO Liinid]] sõlmitud lepingu [[Harju maakond|Harjumaa]] läänesuuna bussiliinide teenindamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pohja-eesti-uhistranspordikeskus-lopetab-atko-ga-laane-suunal-lepingu?id=87377039 Põhja-Eesti ühistranspordikeskus lõpetab ATKO-ga lääne suunal lepingu] Delfi, 09.09.2019.</ref> * [[Tallinn]]as [[A. Le Coq Arena]]l toimus Euroopa meistrivõistluste valiksarja raames [[Eesti jalgpallikoondis]]e ja [[Hollandi jalgpallikoondis]]e kohtumine, mille võitis Hollandi koondis tulemusega 4:0.<ref>[https://sport.err.ee/978415/eesti-sai-hollandilt-neljavaravalise-kaotuse Eesti sai Hollandilt neljaväravalise kaotuse] ERR Sport, 09.09.2019.</ref> * Tallinna abilinnapea, seni parteitu [[Betina Beškina]] astus [[Eesti Keskerakond|Keskerakonda]].<ref>[https://www.err.ee/978835/tallinna-abilinnapea-beskina-astus-keskerakonda Tallinna abilinnapea Beškina astus Keskerakonda] ERR Uudised, 10.09.2019.</ref> ==[[10. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] vabastas ametist oma riikliku julgeoleku nõuniku [[John R. Bolton]]i.<ref>[https://www.nytimes.com/2019/09/10/us/politics/john-bolton-national-security-adviser-trump.html Trump Ousts John Bolton as National Security Adviser] New York Times, 10.09.2019.</ref> * [[Euroopa Komisjon]]i uus president [[Ursula von der Leyen]] avalikustas oma komisjoni koosseisu: komisjonis on kokku 13 naissoost ja 14 meessoost volinikku, senise kuue asepresidendi asemel on komisjonil kaheksa asepresidenti, kellest kolm – [[Frans Timmermans]], [[Valdis Dombrovskis]] ja [[Margrethe Vestager]] – on juhtivad asepresidendid. Eesti voliniku [[Kadri Simson]]i vastutusvaldkonnaks määrati energeetika. [[Von der Leyeni esimene komisjon|Von der Leyeni komisjon]] peaks ametisse astuma [[November 2019#1. november|1. novembril]].<ref>[https://www.err.ee/978836/von-der-leyeni-juhitavas-euroopa-komisjonis-on-kaheksa-asepresidenti Von der Leyeni juhitavas Euroopa Komisjonis on kaheksa asepresidenti] ERR Uudised, 10.09.2019.</ref> * [[Iisrael]]i peaminister [[Binyamin Netanyahu]] lubas [[2019. aasta septembri Iisraeli parlamendivalimised|erakorraliste parlamendivalimiste]] eel, et tagasivalimise korral annekteerib ta palestiinlaste kontrolli all oleva [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekalda]] koosseisu kuuluva [[Jordani jõgi|Jordani jõe]] oru ja [[Surnumeri|Surnumere]] põhjakalda, kus asuvad mitmed ebaseaduslikult rajatud juutide asundused.<ref>[https://www.france24.com/en/20190910-israel-netanyahu-vows-annex-west-bank-jordan-valley-election Israel's Netanyahu vows to annex Jordan Valley if re-elected] France24, 10.09.2019.</ref> * [[Itaalia]] parlamendi ülemkoda avaldas häältega 169:133 usaldust peaminister [[Giuseppe Conte]] uuele valitsusele. Päev varem oli seda teinud ka parlamendi alamkoda, seega sai valitsus kogu parlamendi mandaadi töö alustamiseks.<ref name=rulers/> * [[Kanada]]s [[Manitoba]]s toimusid [[2019. aasta Manitoba parlamendivalimised|kohaliku parlamendi valimised]], mille võitis 47,1% häältega [[Progressiivne Konservatiivne Partei]] (36 kohta 57-liikmelises parlamendis). Valimisaktiivsus oli 55,4%.<ref name=rulers/> * [[Rootsi]] välisministri kandidaadiks esitati ametist tagasi astunud [[Margot Wallström]]i asemel [[Ann Linde]].<ref name=rulers/> * [[Suurbritannia]] parlamendi alamkojas öösel toimunud hääletusel lükkas parlament tagasi peaminister [[Boris Johnson]]i ettepaneku ennetähtaegsete valimiste korraldamiseks. Ettepanekut korraldada valimised 15. oktoobril toetas vaid 293 liiget, vaja oleks olnud vähemalt 433 liikme toetust.<ref>[https://www.err.ee/978686/briti-alamkoda-haaletas-ennetahtaegsete-valimiste-vastu Briti alamkoda hääletas ennetähtaegsete valimiste vastu] ERR Uudised, 10.09.2019.</ref> * [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s [[Väike-Õismäe]]l leiti Õismäe tee 64 asuva kortermaja ühest korterist [[Kaitsepolitseiamet]]i reidi käigus mitmeid lõhkekehi, mille tõttu evakueeriti üheksakorruselise maja ühe trepikoja kõik elanikud. Elanikud said loa koju tagasi pöörduda alles järgmise päeva hommikul.<ref>[https://www.err.ee/978914/oismae-kortermajast-leiti-lohkeainega-seotud-esemeid Õismäe kortermajast leiti lõhkeainega seotud esemeid] ERR Uudised, 09.09.2019.</ref> ==[[11. september]]== * [[Island]]is [[Borgarnes]]is algas Põhja- ja Baltimaade välisministrite kahepäevane kokkusaamine, millel osales ka Eesti välisminister [[Urmas Reinsalu]].<ref name=vm_eel>[https://vm.ee/et/eelinfo Nädalainfo (9.-15.09.2019)] Välisministeerium (vaadatud 12.09.2019)</ref> * [[Jaapan]]i peaminister [[Shinzō Abe]] tegi muudatusi oma valitsuse koosseisus. Uueks välisministriks sai [[Toshimitsu Motegi]], kaitseministriks [[Tarō Kōno]] ja siseministriks [[Sanae Takaichi]].<ref name=rulers/> * [[Rumeenia]] peaminister [[Viorica Dăncilă]] nimetas siseministri kandidaadiks [[Dan Chirilă]], kuid sarnaselt eelmiste siseministri kandidaatidega keeldus president [[Klaus Iohannis]] järgmisel päeval tema ametisse nimetamisest.<ref name=rulers/> * [[Eesti]] suursaadik [[Saksamaa]]l [[Alar Streimann]] andis [[Berliin]]is Saksamaa liidupresidendile [[Frank-Walter Steinmeier]]ile üle oma volikirja.<ref>[https://vm.ee/et/uudised/eesti-uus-suursaadik-saksamaal-alar-streimann-andis-ule-volikirja Eesti uus suursaadik Saksamaal Alar Streimann andis üle volikirja] Välisministeerium, 12.09.2019.</ref> * Eesti suursaadik [[Ukraina]]s [[Kaimo Kuusk]] andis [[Kiiev]]is Ukraina presidendile [[Volodõmõr Zelenskõi]]le üle oma volikirja.<ref>[https://vm.ee/et/uudised/eesti-uus-suursaadik-ukrainas-kaimo-kuusk-andis-ule-volikirja-president-volodomor Eesti uus suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk andis üle volikirja president Volodõmõr Zelenskõile] Välisministeerium, 12.09.2019.</ref> ==[[12. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] uue suursaadikuna [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i juures alustas tööd [[Kelly Craft]].<ref name=rulers/> * [[Belgia]]s nimetati [[Valloonia]] peaministriks [[Elio Di Rupo]], kes järgmisel päeval ametisse astus. [[Pealinna Brüsseli piirkond|Pealinna Brüsseli piirkonna]] peaministriks nimetati [[Jean-Yves Jeholet]].<ref name=rulers/> * [[Iisrael]]i peaminister [[Binyamin Netanyahu]] tegi valimiseelse visiidi [[Venemaa]]le ning kohtus [[Sotši]]s Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i ja kaitseminister [[Sergei Šoigu]]ga. Kohtumise eesmärk oli arutada kaitsekoostööd [[Süüria]]s, aga samuti kindlustada Netanyahu toetust Venemaalt pärit Iisraeli elanike seas.<ref>[https://www.rferl.org/a/israel-won-t-put-up-with-iran-netanyahu-says-in-russia/30161350.html Israel Wants Free Hand Against Iran, Netanyahu Says In Russia] Radio Free Europe/Radio Liberty, 12.09.2019.</ref> * [[Tonga]] peaminister [[Samiuela ‘Akilisi Pohiva]] suri. Tema kohuseid asus täitma [[Semisi Sika]].<ref name=rulers/> * [[Venemaa]] peaminister [[Dmitri Medvedev]] kehtestas 53 riigi, sealhulgas Eesti kodanikele alates [[Oktoober 2019#1. oktoober|1. oktoobrist]] võimaluse külastada lihtsustatud korras [[Peterburi]] linna ja [[Leningradi oblast]]it. Lihtsustatud viisarežiim võimaldab viibida nimetatud piirkondades tasuta väljastatava elektroonilise viisa alusel kuni 8 päeva.<ref>[https://www.err.ee/979457/eesti-kodanikud-saavad-oiguse-lihtsustatud-korras-peterburis-kaia Eesti kodanikud saavad õiguse lihtsustatud korras Peterburis käia] ERR Uudised, 12.09.2019.</ref> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] alustas kahepäevast töövisiiti [[Ukraina]]s, kus ta kohtus Ukraina presidendi [[Volodõmõr Zelenskõi]], peaministri [[Oleksi Gontšaruk]]i ja Ülemraada esimehe [[Dmõtro Razumkov]]iga. Visiidi teisel päeval esineb president [[Jalta Euroopa strateegiafoorum]]il.<ref>[https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15421-president-kaljulaid-on-toeoevisiidil-ukrainas/index.html President Kaljulaid on töövisiidil Ukrainas] Vabariigi Presidendi Kantselei, 12.09.2019.</ref> * [[Eesti]] suursaadik [[Taani]]s [[Märt Volmer]] avas [[Vordingborg]]i linnas Eesti aukonsulaadi, kus aukonsuli ülesandeid asus täitma [[Filip Dalthur Rasmussen]].<ref name=vm_eel/> ==[[13. september]]== * [[Prantsusmaa]] pealinnas [[Pariis]]is toimus ulatuslik ühistransporditöötajate streik, millega protesteeriti pensionireformi vastu. Suletud oli enamik metroo- ja linnalähirongiliine, bussi- ja trammiliiklus toimis hõrendatult.<ref>[https://www.france24.com/en/20190912-paris-braces-major-strike-public-transport-system-friday-ratp-metro-france Massive public transit strike over pension reforms paralyses Paris] Framce24, 12.-13.09.2019.</ref> * [[Türgi]] endine peaminister [[Ahmet Davutoğlu]] teatas, et lahkub valitsevast [[Õigluse ja Arengu Partei]]st ning asutab uue erakonna.<ref>[https://www.err.ee/980368/turgi-ekspeaminister-lahkub-presidendi-parteist-ja-loob-uue-erakonna Türgi ekspeaminister lahkub presidendi parteist ja loob uue erakonna] ERR Uudised, 13.09.2019.</ref> * [[Eesti]]s teatas ametist lahkumisest [[Postimees Grupp|Postimees Grupi]] juhatuse esimees [[Andres Kull (tippjuht)|Andres Kull]].<ref>[https://www.err.ee/980287/andres-kull-lahkub-postimees-grupi-juhatuse-esimehe-kohalt Andres Kull lahkub Postimees Grupi juhatuse esimehe kohalt] ERR Uudised, 13.09.2019.</ref> ==[[14. september]]== * [[Fääri saared|Fääri saartel]] lepiti kokku uue valitsuse moodustamises, mille juhiks saab [[Bárdur á Steig Nielsen]].<ref name=rulers/> * [[Saudi Araabia]]s toimus varahommikul droonirünnak riikliku naftatööstusettevõtte [[Saudi Aramco]] suurimale naftatöötlemiskompleksile ja selle juures asuvale naftaleiukohale. Rünnaku tagajärjel puhkesid objektidel tulekahjud, inimohvritest teateid ei laekunud. Rünnaku alla sattunud objekt annab umbes 5% maailma nafta kogutoodangust.<ref>[https://www.france24.com/en/20190914-drone-attacks-cause-fires-two-saudi-aramco-oil-facilities Drone attacks cause fires at major Saudi Aramco oil facility, oilfield] Framce24, 14.09.2019.</ref> * [[Zimbabwe]]s toimusid riigi endise presidendi [[Robert Mugabe]] riiklikud matused.<ref>[https://www.err.ee/980630/zimbabwe-mattis-oma-kauaaegse-liidri-robert-mugabe Zimbabwe mattis oma kauaaegse liidri Robert Mugabe] ERR Uudised, 14.09.2019.</ref> ==[[15. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] esitas laialdaselt kasutatava tugeva valuvaigisti [[OxyContin]] tootja [[Purdue Pharma]] kohtule pankrotikaitse taotluse.<ref>[https://www.theguardian.com/society/2019/sep/16/oxycontin-maker-purdue-pharma-files-for-bankruptcy OxyContin maker Purdue Pharma files for bankruptcy] The Guardian, 16.09.2019.</ref> * [[Hiina]]s toimunud [[2019. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|2019. aasta korvpalli maailmameistrivõistluste]] finaalis võitis [[Hispaania]] tulemusega 95:75 [[Argentina]]t.<ref>[https://www.news.com.au/sport/basketball/fiba-world-cup-2019-spain-win-gold-medal-in-crushing-win-over-argentina/news-story/4fc8cec2b4f24809e04d738a06efdd90 FIBA World Cup 2019 | Spain win gold medal in crushing win over Argentina] News.com.au, 15.09.2019.</ref> * [[Hongkong]]is jätkusid valitsusvastased meeleavaldused. Vaatamata võimude kehtestatud keelule marssisid meeleavaldajad [[Causeway Bay]] linnaosast kesklinna, kus meeleavaldused muutusid vägivaldseks: osa meeleavaldajaid heitis süütepudeleid, politsei kasutas meeleavalduste laialiajamiseks pisargaasi ja veekahureid.<ref>[https://edition.cnn.com/asia/live-news/hong-kong-protests-sept-15-intl-hnk/index.html Hong Kong police fire tear gas, water cannon after protesters hurl petrol bombs] CNN, 15.09.2019.</ref> * [[India]]s [[Godavari]] jõel läks ümber turiste vedanud laev 61 inimesega pardal. Kindlalt hukkus 12 inimest, veel 35 inimest jäi õnnetuses kadunuks.<ref>[https://www.independent.co.uk/news/world/asia/india-boat-accident-dead-deaths-godavari-river-andra-pradesh-a9106306.html India boat accident: 12 dead and dozens missing after vessel capsizes on swollen river] The Independent, 16.09.2019.</ref> * [[Tuneesia]]s toimus [[2019. aasta Tuneesia presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor. Teise vooru pääsesid edasi sõltumatu kandidaat [[Kaïs Saïed]] (18,4% häältest) ja [[Nabil Karoui]] erakonnast [[Tuneesia Süda]] (15,6% häältest). Valimisaktiivsus oli 45%.<ref name=rulers/> ==[[16. september]]== * [[Luksemburg]]i pealinnas [[Luxembourg]]is koos Luksemburgi peaministri [[Xavier Bettel]]iga pressikonverentsil osalema pidanud [[Suurbritannia]] peaminister [[Boris Johnson]] loobus suure hulga Brexiti-vastaste meeleavaldajate kohalolu tõttu pressikonverentsil osalemisest. Bettel viis pressikonverentsi läbi üksi, kritiseerides teravalt Johnsoni suhtumist Brexitisse ja Euroopa Liitu ning süüdistades teda poliitilise kriisi põhjustamises.<ref>[https://www.theguardian.com/politics/live/2019/sep/16/brexit-latest-news-boris-johnson-talks-juncker-eu-must-show-flexibility-says-raab-ahead-of-boris-johnsons-key-meeting-with-juncker-live-news-latest-news Brexit: Boris Johnson accused of creating 'nightmare' of uncertainty for Europeans – as it happened] The Guardian, 16.09.2019.</ref> * [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saarte]] valitsus otsustas lõpetada [[Taiwan|Hiina Vabariigi]] tunnustamise ja seada sisse diplomaatilised suhted [[Hiina|Hiina Rahvavabariigiga]].<ref>[https://www.reuters.com/article/us-taiwan-diplomacy/taiwan-says-china-meddling-with-elections-after-solomon-islands-cuts-ties-idUSKBN1W112U Taiwan says China meddling with elections after Solomon Islands cuts ties] Reuters, 16.09.2019.</ref> * [[Suurbritannia]]s teatas [[Liberaaldemokraadid|Liberaaldemokraatide]] esimees [[Jo Swinson]], et valimisvõidu ja peaministriks saamise korral lõpetab tema valitsus Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise ([[Brexit]]) protsessi ilma uut rahvahääletust korraldamata. Samuti teatas Swinson, et kui üldvalimiste tulemusel ei saavuta ükski partei valitsuse moodustamiseks vajalikku enamust, siis ei lähe Liberaaldemokraadid koalitsiooni ei [[Konservatiivne Partei|Konservatiivse Partei]] ega [[Leiboristlik Partei|Leiboristliku Parteiga]].<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/uk-politics-49717388 Lib Dems 'would not prop up Johnson or Corbyn government'] BBC News, 16.09.2019.</ref> * [[Eesti]] suursaadik [[Egiptus]]es [[Miko Haljas]] andis [[Kairo]]s president [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] üle oma volikirja.<ref>[https://web.archive.org/web/20201025084553/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2019-W38 Eelinfo (38. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 17.09.2019).</ref> ==[[17. september]]== * [[Afganistan]]is toimus kaks suurt enesetapurünnakut, milles hukkus kokku 48 inimest. Neist esimene toimus [[Chārīkār]]is president [[Ashraf Ghanī]] valimiskampaania ürituse ajal. Teine rünnak toimus pealinna [[Kabul]]i kesklinnas Ameerika Ühendriikide saatkonna juures.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-asia-49726088 Afghanistan war: Taliban bombs election rally and Kabul square] BBC News, 17.09.2019.</ref> * [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Valgevene]] teatasid, et taastavad diplomaatilised suhted suursaadiku tasemel. Ameerika Ühendriigid kutsusid oma suursaadiku [[Minsk]]is tagasi [[2008]]. aastal seoses Valgevenele kehtestatud sanktsioonidega, Valgevene vastas oma suursaadiku tagasikutsumisega samal aastal.<ref>[https://www.err.ee/981368/usa-valgevene-taastavad-diplomaatilised-esindused-suursaadiku-tasemel USA, Valgevene taastavad diplomaatilised esindused suursaadiku tasemel] ERR Uudised, 17.09.2019.</ref> * [[Euroopa Parlament]] toetas 394 poolthäälega [[Christine Lagarde]]'i nimetamist [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] presidendiks. Vastu hääletas 206 liiget, 49 liiget jäi erapooletuks.<ref>[https://www.err.ee/981302/europarlament-toetas-lagarde-i-nimetamist-euroopa-keskpanga-juhiks Europarlament toetas Lagarde'i nimetamist Euroopa Keskpanga juhiks] ERR Uudised, 17.09.2019.</ref> * [[Hispaania]] peaminister [[Pedro Sánchez]] teatas, et uue valitsuskoalitsiooni moodustamine ebaõnnestus, ja kuulutas seetõttu [[November 2019#10. november|10. novembriks]] välja [[2019. aasta novembri Hispaania parlamendivalimised|erakorralised parlamendivalimised]].<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-49736118 Spain to hold fourth election in four years] BBC News, 17.09.2019.</ref> * [[Iisrael]]is toimusid [[2019. aasta septembri Iisraeli parlamendivalimised|erakorralised parlamendivalimised]]. Valimistel kogusid peaaegu võrdse toetuse liberaalsete erakondade valimisliit [[Sinine ja Valge]] (25,9% häältest, 33 kohta 120-liikmelises parlamendis) ja rahvuslik erakond [[Likud]] (25,1% häältest, 31 kohta). Valimisaktiivsus oli 69,7%.<ref name=rulers/> * [[Libeeria]] pealinna [[Monrovia]] äärelinna islamikoolis toimunud põlengus hukkus vähemalt 27 last.<ref>[https://www.err.ee/981709/libeerias-hukkus-koolipolengus-vahemalt-27-last Libeerias hukkus koolipõlengus vähemalt 27 last] ERR Uudised, 18.09.2019.</ref> * [[Slovakkia]] peaminister [[Peter Pellegrini]] võitis parlamendis toimunud usaldushääletuse. Valitsuse umbusaldamist toetas 62, selle vastu oli 66 parlamendiliiget.<ref name=rulers/> * [[Soome]] automüüja [[Veho]] ja [[Eesti]] automüüja [[Silberauto]] teatasid kokkuleppe allkirjastamisest, mille kohaselt ostab Veho Silberauto Eesti ja Leedu ettevõtted, säilitades Silberauto kaubamärgi. Tehingu hinda pooled ei avalikustanud.<ref>[https://www.err.ee/981165/veho-ostab-silberauto Veho ostab Silberauto] ERR Uudised, 17.09.2019.</ref> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] võttis [[Võru]]s vastu [[Saksamaa]] suursaadiku [[Christiane Hohmann]]i, [[Austria]] suursaadiku [[Julius Lauritsch]]i ja [[Prantsusmaa]] suursaadiku [[Eric Lamouroux]]' volikirjad.<ref>[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15437-eesti-riigipeale-andsid-volikirjad-saksamaa-austria-ja-prantsusmaa-suursaadikud/index.html Eesti riigipeale andsid volikirjad Saksamaa, Austria ja Prantsusmaa suursaadikud] Vabariigi Presidendi Kantselei, 17.09.2019.</ref> ==[[18. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] teatas, et nimetab uueks riikliku julgeoleku nõunikuks oma senise eriesindaja pantvangide küsimustes [[Robert O'Brien]]i.<ref>[https://www.err.ee/981735/trump-nimetab-usa-uueks-julgeolekunounikuks-robert-o-brieni Trump nimetab USA uueks julgeolekunõunikuks Robert O'Brieni] ERR Uudised, 18.09.2019.</ref> * Ameerika Ühendriikide asepresident [[Mike Pence]] tühistas oma kohtumise [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saarte]] peaministri [[Manasseh Sogavare]]ga, kuna Saalomoni Saarte valitsus oli otsustanud paar päeva varem katkestada diplomaatilised suhted [[Taiwan]]iga ja astuda diplomaatilistesse suhetesse [[Hiina]]ga.<ref>[https://www.rnz.co.nz/international/pacific-news/399067/us-vp-pence-calls-off-meeting-with-solomons-leader US VP Pence calls off meeting with Solomons' leader] RNZ, 19.09.2019.</ref> * [[Euroopa Parlament]] võttis vastu otsuse, millega kiideti heaks [[Suurbritannia]] Euroopa Liidust lahkumise ([[Brexit]]i) edasilükkamine, kui Suurbritannia peaks seda taotlema. Otsuse poolt hääletas 544 liiget, vastu oli 126 ja erapooletuks jäi 38 liiget.<ref>[https://www.err.ee/981689/europarlament-toetab-brexiti-edasilukkamist Europarlament toetab Brexiti edasilükkamist] ERR Uudised, 18.09.2019.</ref> * [[India]] valitsus otsustas keelata e-sigarettide tootmise, impordi ja müügi.<ref>[https://www.err.ee/981667/india-valitsus-keelab-e-sigarettide-impordi-tootmise-ja-muugi India valitsus keelab e-sigarettide impordi, tootmise ja müügi] ERR Uudised, 18.09.2019.</ref> ==[[19. september]]== * [[Tuvalu]] parlament valis 10 poolthäälega uueks peaministriks [[Kausea Natano]], kes samal päeval ka ametisse astus.<ref name=rulers/> * [[Eesti]]s teatas [[Sihtasutus Kultuurileht]], et ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] peatoimetajaks valiti tagasi [[Toomas Kiho]].<ref>[https://kultuur.err.ee/970663/ajakirja-akadeemia-peatoimetajana-jatkab-toomas-kiho Ajakirja Akadeemia peatoimetajana jätkab Toomas Kiho] ERR Kultuur, 19.09.2019.</ref> ==[[20. september]]== * [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[New York|New Yorgi]] linnapea [[Bill de Blasio]], et loobub pürgimast [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-us-canada-49766266 Bill de Blasio: New York mayor pulls out of US presidential race] BBC News, 20.09.2019.</ref> * [[Egiptus]]e suuremates linnades, sealhulgas pealinnas [[Kairo]]s vallandusid kogu nädalavahetuse kestnud meeleavaldused, millel nõuti autokraatse presidendi [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] tagasiastumist.<ref>[https://www.nzz.ch/international/in-aegypten-geht-die-polizei-massiv-gegen-demonstranten-vor-die-al-sisi-korruption-vorwerfen-ld.1510469 Die Ägypter überwinden ihre Angst und demonstrieren gegen den Präsidenten] Neue Zürcher Zeitung, 23.09.2019.</ref> * [[Taiwan]]i president [[Cai Yingwen]] jättis rahuldamata riigi välisministri [[Joseph Wu]] tagasiastumispalve.<ref name=rulers/> ==[[22. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Los Angeles]]es tehti teatavaks ja anti üle 2019. aasta [[Primetime Emmy]] auhinnad. Parima draamasarja auhinna ja veel 11 muud auhinda kogus [[HBO]] toodetud sari "[[Troonide mäng]]". Parima lühisarja auhinna sai "[[Tšernobõl (telesari)|Tšernobõl]]".<ref>[https://menu.err.ee/983269/troonide-mang-kordas-emmy-rekordit "Troonide mäng" kordas Emmy-rekordit] ERR Menu, 23.09.2019.</ref> * Ameerika Ühendriikides [[Texas]]e osariigis [[Houston]]is toimunud [[Community Summit]]il kohtusid Ameerika Ühendriikide president [[Donald Trump]] ja [[India]] peaminister [[Narendra Modi]]. Kohtumise järel toimunud pressikonverentsil teatasid nad jätkuvast tihedast koostööst äärmuslikest islamistidest lähtuva terroriohuga võitlemisel.<ref>[https://www.france24.com/en/20190923-india-pm-modi-trump-terrorism-mass-rally-indian-americans-texas India's PM Modi, Trump vow to fight terrorism at mass rally for Indian-Americans] France24, 23.09.2019.</ref> * [[Burundi]] katoliku kogudustes loeti jumalateenistustel ette kohaliku piiskoppide konverentsi pöördumine, milles mõisteti teravalt hukka [[2020. aasta Burundi presidendivalimised|presidendivalimiste]] kampaania raames vallandanud poliitiline vägivald ja tagakiusamised. Kolmandaks ametiajaks kandideeriva presidendi [[Pierre Nkurunziza]] pressiesindaja süüdistas seepeale piiskoppe vihkamise levitamises ja leidis, et paljud neist tuleks ametist vabastada.<ref>[https://www.france24.com/en/20190922-burundi-nkurunziza-catholic-bishops-hatred Burundi govt accuses Catholic bishops of spreading 'hatred'] France24, 22.09.2019.</ref> * [[Iisrael]]is teatas valimiste järel kaalukeeleks kujunenud rahvusliku erakonna [[Yisra'el Betenu]] esimees [[Avigdor Lieberman]], et ei toeta peaministrikandidaadina ei senist peaministrit [[Binyamin Netanyahu]]t ega ka poliitilise opositsiooni juhti [[Benny Gantz]]i.<ref>[https://www.france24.com/en/20190922-israel-president-begins-talks-form-new-government-netanyahu-gantz Israel's potential kingmaker says not backing Netanyahu or Gantz] France24, 22.09.2019.</ref> Samal ajal teatas [[Knesset]]isse valitud araablaste parteide ühendnimekiri, et toetab peaministrikandidaadina Benny Gantzi. Kuna üks araablaste erakond [[Balad]] Gantzi toetamisega ei liitunud, on parlamendis siiski rohkem toetajaid Netanyahul kui Gantzil.<ref>[https://www.jpost.com/Israel-News/Gantz-on-verge-of-getting-more-recommendations-602441 Joint List endorses Gantz without Balad...] The Jerusalem Post, 22.09.2019.</ref> * [[Portugal]]is [[Madeira]]l toimusid [[2019. aasta Madeira parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis 40,3% häältega [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (21 kohta 47-liikmelises parlamendis). Valimisaktiivsus oli 55,5%.<ref name=rulers/> * [[Slovakkia]] pealinnas [[Bratislava]]s toimus ligi 50 000 osavõtjaga meeleavaldus, millel nõuti [[abort]]i reguleerivate seaduste karmistamist.<ref>[https://www.err.ee/983260/slovakkias-osalesid-tuhanded-inimesed-abordivastasel-meeleavaldusel Slovakkias osalesid tuhanded inimesed abordivastasel meeleavaldusel] ERR Uudised, 22.09.2019.</ref> * [[Eesti]]s [[Pärnu]]s [[Hospidali tänav (Pärnu)|Hospidali tänaval]] toimunud suurpõlengus sai kannatada neli kõrvuti asunud hoonet, sealhulgas ka hotelli St. Peterburg konverentsikeskus. Põlengu tõttu tuli hotellist evakueerida seal elanud inimesed. Tõenäoliselt sai põleng alguse süütamisest, politsei pidas kinni selles kahtlustatava 36-aastase mehe.<ref>[https://www.err.ee/983205/fotod-parnus-poles-neli-hoonet-kahjustada-sai-ka-hotelli-konverentsikeskus Pärnus põles neli hoonet, kahjustada sai ka hotelli konverentsikeskus] ERR Uudised, 22.09.2019.</ref> ==[[23. september]]== * [[Suurbritannia]] enam kui 170 aasta vanune reisifirma [[Thomas Cook Group]] kuulutas välja pankroti.<ref>[https://www.err.ee/983262/briti-reisifirma-thomas-cook-kuulutas-valja-pankroti Briti reisifirma Thomas Cook kuulutas välja pankroti] ERR Uudised, 23.09.2019.</ref> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] alustas viiepäevast töövisiiti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], et osaleda [[New York|New Yorgis]] toimuval [[ÜRO Peaassamblee]]l.<ref>[https://www.err.ee/983267/president-kaljulaid-soitis-uro-peaassambleele-new-yorki President Kaljulaid sõitis ÜRO peaassambleele New Yorki] ERR Uudised, 23.09.2019.</ref> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as jäi teadmata kadunuks [[Danske Bank]]i Eesti filiaali endine juht [[Aivar Rehe]]. Kuna oli alust kahtlustada, et Rehe võib sooritada enesetapu, algatati tema leidmiseks ulatuslik politseioperatsioon. Rehe surnukeha leiti kaks päeva hiljem tema koduaiast, mida politsei ei olnud lähedaste ütlustele tuginedes kontrollinud. Ekspertiisi hinnangul oli Rehe enesetapu sooritanud samal päeval kui ta kadunuks jäi.<ref>[https://www.err.ee/984137/leiti-aivar-rehe-surnukeha Leiti Aivar Rehe surnukeha] ERR Uudised, 25.09.2019.</ref><ref>[https://www.err.ee/984433/koduhoovist-leitud-rehe-suri-juba-esmaspaeval Koduhoovist leitud Rehe suri juba esmaspäeval] ERR Uudised, 26.09.2019.</ref> ==[[24. september]]== * [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraatide fraktsioon]] teatas, et nad liiguvad edasi ametliku uurimismenetluse alustamisega president [[Donald Trump]]i ametist tagandamiseks. Demokraatide otsus järgnes eelmistel päevadel avalikuks tulnud informatsioonile, mille kohaselt püüdis Trump survestada [[Ukraina]] presidenti [[Volodõmõr Zelenskõi]]d uurima oma poliitilise rivaali, Ameerika Ühendriikide endise asepresidendi [[Joe Biden]]i ja tema poja [[Hunter Biden]]i tegevust Ukraina suunal.<ref>[https://www.err.ee/984063/usa-demokraadid-liiguvad-edasi-uurimismenetlusega-trumpi-tagandamiseks USA demokraadid liiguvad edasi uurimismenetlusega Trumpi tagandamiseks] ERR Uudised, 25.09.2019.</ref> * [[Hispaania]] ülemkohus andis valitsusele loa kaevata välja kauaaegse diktaatori [[Francisco Franco]] säilmed, et eemaldada need tema auks püstitatud riiklikust mausoleumist ja matta ümber [[Madrid]]i riiklikule surnuaiale oma abikaasa kõrvale.<ref>[https://www.france24.com/en/20190924-franco-remains-spain-exhume-supreme-court-valley-fallen-sanchez Franco's remains can be exhumed, Spain's Supreme Court says] France24, 24.09.2019.</ref> * [[Prantsusmaa]]l toimus riikliku raudteefirma [[SNCF]] töötajate streik. Sellega protesteeriti president [[Emmanuel Macron]]i pensionireformi vastu, mis kaotab raudteetöötajate eriõiguse tavapärasest varasemale pensionile minekule.<ref>[https://www.france24.com/en/20190924-france-faces-another-train-strike-rail-workers-defy-macron-pension-reforms France's train workers go on strike, railing against Macron's pension reforms] France24, 24.09.2019.</ref> * [[Suurbritannia]] ülemkohus otsustas ühehäälselt, et peaminister [[Boris Johnson]]i otsus parlamendi töö ajutiseks peatamiseks ei olnud seaduspärane, ja kuulutas selle kehtetuks. Vastavalt kohtuotsusele andis parlamendi alamkoja spiiker [[John Bercow]] liikmetele korralduse [[September 2019#25. september|25. septembril]] tööle tagasi pöörduda.<ref>[https://www.france24.com/en/20190924-british-supreme-court-rules-boris-johnson-suspension-parliament-legal UK Supreme Court rules Boris Johnson's suspension of parliament was 'unlawful'] France24, 24.09.2019.</ref> ==[[25. september]]== * [[Alžeeria]]s [[Blida]]s mõistis sõjaväekohus riigi endise presidendi [[Abdelaziz Bouteflika]] venna [[Said Bouteflika]] 15 aastaks vangi. Bouteflika, kelle käes oli suur osa tegelikust võimust pärast presidendi insulti 2013. aastal, mõisteti süüdi sõjaväe autoriteedi õõnestamises ja vandenõus riigikorra vastu.<ref>[https://www.france24.com/en/20190925-algerian-court-sentences-former-president-bouteflikas-brother-15-years-prison Algerian court sentences former president Bouteflika's brother to 15 years] France24, 25.09.2019.</ref> * [[Iisrael]]i president [[Reuven Rivlin]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks senisele peaministrile [[Binyamin Netanyahu]]le.<ref>[https://www.err.ee/984337/iisraeli-president-tegi-netanyahule-ulesandeks-moodustada-uus-valitsus Iisraeli president tegi Netanyahule ülesandeks moodustada uus valitsus] ERR Uudised, 25.09.2019.</ref> * [[Liibanon]]is jäeti riigi kõrgete islami vaimulike ägeda vastuseisu tõttu ära pealinnas [[Beirut]]is toimuma pidanud Gay Pride'i festivali avakontsert. Esialgu tühistasid korraldajad ka kõik edasised üritused.<ref>[https://www.france24.com/en/20190926-clerics-force-cancellation-of-beirut-gay-pride-opening Clerics force cancellation of Beirut gay pride opening] France24, 26.09.2019.</ref> * [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelisse kosmosejaama]] jõudis uus meeskond, mille liikmete seas oli ka esimene jaama meeskonda kuuluv araablasest kosmonaut, [[Hazzaa al-Mansoori]] [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidest]].<ref>[https://www.france24.com/en/20190926-international-space-station-becomes-more-diverse-with-arrival-its-first-arab UAE astronaut makes history as first Arab aboard ISS] France24, 25.09.2019.</ref> * [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] tegevjuhiks nimetati [[Kristalina Georgieva]]. Tema ametiaeg algab [[Oktoober 2019#1. oktoober|1. oktoobril]].<ref name=rulers/> * [[Eesti]]s teatas ametist lahkumisest teatrikeskuse [[Vaba Lava]] juht [[Steven-Hristo Evestus]]. Alles aprillis 2019 tööd alustanud Evestus põhjendas oma lahkumist keskuse majandus- ja kommunikatsiooniprobleemidega.<ref>[https://kultuur.err.ee/984125/vaba-lava-juht-steven-hristo-evestus-lahkub-ametist Vaba Lava juht Steven-Hristo Evestus lahkub ametist] ERR Kultuur, 25.09.2019.</ref> * [[Tallinna]] linnapea [[Mihhail Kõlvart]]i meedianõunik [[Priit Simson]] teatas oma peatsest ametist lahkumisest.<ref>[https://www.err.ee/984106/priit-simson-lahkub-tallinna-linna-palgalt Priit Simson lahkub Tallinna linna palgalt] ERR Uudised, 25.09.2019.</ref> * [[Tallinna Lennujaam]] kinnitas, et [[Suurbritannia]] odavlennufirma [[EasyJet]] ei ava enam 2020. aastal suvehooajaks lennuliine Tallinnast Berliini ja Milanosse. Viimased lennud nendel marsruutidel toimuvad oktoobris 2019.<ref>[https://www.err.ee/984128/easyjet-lopetab-lennud-tallinnast-berliini-ja-milanosse EasyJet lõpetab lennud Tallinnast Berliini ja Milanosse] ERR Uudised, 25.09.2019.</ref> * [[Harju maakond|Harjumaal]] nurjusid [[Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus]]e ja bussiettevõtte [[ATKO|ATKO Liinid]] läbirääkimised läänesuuna reisijateveo lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks kokkuleppel, mistõttu otsustas ühistranspordikeskus lõpetada lepingu ulatuslike rikkumiste tõttu ühepoolselt ja kuulutada välja riigihanke uue vedaja leidmiseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20190926124003/http://www.ytkpohja.ee/esileht/-/asset_publisher/HbJCLNlS72hx/content/laanesuuna-avaliku-teenindamise-lepingu-lopetamine-atko-liinid-ou-ga Läänesuuna avaliku teenindamise lepingu lõpetamine ATKO Liinid OÜ-ga] Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, 25.09.2019.</ref> * [[Rakvere]] linnavolikogu avaldas 11 poolthäälega umbusaldust linnapea [[Marko Torm]]ile.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/6786445/jarelvaadatav-marko-torm-ei-jatka-rakvere-linnapeana Järelvaadatav: Marko Torm ei jätka Rakvere linnapeana] Virumaa Teataja, 25.09.2019.</ref> ==[[26. september]]== * [[Ameerika Ühendriikide Senat]] kinnitas häältega 53:44 [[Eugene Scalia]] uueks tööministriks.<ref name=rulers/> * [[Austraalia]] [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariigi parlament seadustas [[abort|abordi]]. Seni võis osariigi seaduste kohaselt karistada abordi tegemise eest kuni kümneaastase vangistusega.<ref>[https://www.france24.com/en/20190926-new-south-wales-abortion-illegal-only-one-australian-state Abortion decriminalised in New South Wales after fractious debate] France24, 26.09.2019.</ref> * [[Prantsusmaa]]l [[Rouen]]is süttis varahommikul [[Lubrizol]]i keemiatehas. Inimesed põlengus kannatada ei saanud, kuid võimaliku õhusaaste tõttu suleti ümbruskonna 11 linna koolid ja soovitati inimestele jääda siseruumidesse. Saasteohtu sattus ka linna läbiv [[Seine]]'i jõgi.<ref>[https://www.france24.com/en/20190926-large-fire-breaks-out-chemical-factory-northern-france Large fire breaks out at chemical factory in northern France] France24, 26.09.2019.</ref> * [[Suurbritannia]] meretaguse ala [[Saint Helena (meretagune ala)|Saint Helena]] koosseisu kuuluvas [[Ascension]]is toimusid [[2019. aasta Ascensioni parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Kõik viis valitud parlamendiliiget olid parteitud. Valimisaktiivsus oli väga väike, 29%.<ref name=rulers/> * [[Tšehhi]] parlament arutas algatust kaevata president [[Miloš Zeman]] põhiseaduse väidetava rikkumise eest konstitutsioonikohtusse. Algatus ei leidnud piisavalt toetust, selle poolt hääletas 58 parlamendiliiget, vajalik oleks olnud vähemalt 120 parlamendiliikme toetus.<ref name=rulers/> * [[Eesti Rahvusringhääling]] teatas, et alates [[November 2019#4. november|4. novembrist]] asub [[Vikerraadio]] peatoimetajana tööle [[Janek Luts]]. Senine peatoimetaja [[Ingrid Peek]] lahkub ametist omal soovil, kuna tahab keskenduda loomingulisele tööle.<ref>[https://www.err.ee/984446/vikerraadio-peatoimetaja-ingrid-peek-annab-teatepulga-ule-janek-lutsule Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek annab teatepulga üle Janek Lutsule] ERR Uudised, 26.09.2019.</ref> * [[Tallinn]]a linnapea [[Mihhail Kõlvart]] teatas, et on teinud [[Tallinna Televisioon]]i nõukogule ettepaneku lõpetada telekanali tegevus ja organiseerida see alates [[Oktoober 2019#1. oktoober|1. oktoobrist]] ümber produktsioonifirmaks.<ref>[https://www.err.ee/985541/kolvart-paneb-tallinna-tv-kinni Kõlvart paneb Tallinna TV kinni] ERR Uudised, 26.09.2019.</ref> ==[[27. september]]== * [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraatide fraktsioon]] esitas välisminister [[Mike Pompeo]]le ametliku nõude juurdepääsu saamiseks dokumentidele, mis puudutavad president [[Donald Trump]]i administratsiooni kontakte [[Ukraina]] võimudega. Tegemist on ühe sammuga demokraatide algatatud protsessis, mis peaks päädima presidendi umbusaldamise menetlusega.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-usa-trump-whistleblower/house-democrats-subpoena-pompeo-for-ukraine-documents-idUSKBN1WC0E1 House Democrats subpoena Pompeo for Ukraine documents] Reuters, 27.09.2019.</ref> * [[Tonga]] parlament valis uueks peaministriks [[Pohiva Tuʻiʻonetoa]].<ref name=rulers/> * [[Tuneesia]] keskvalimiskomisjon määras [[2019. aasta Tuneesia presidendivalimised|presidendivalimiste]] teise vooru toimumise kuupäevaks [[Oktoober 2019#13. oktoober|13. oktoobri]].<ref>[https://www.france24.com/en/20190927-exclusive-tunisia-presidential-election-run-off-vote-set-october-13-kais-saied-nabil-karoui Exclusive: Tunisia presidential run-off vote set for October 13] France24, 27.09.2019.</ref> ==[[28. september]]== * [[Afganistan]]is toimusid [[2019. aasta Afganistani presidendivalimised|presidendivalimised]]. * [[Argentina]] president [[Mauricio Macri]] alustas pealinnas [[Buenos Aires]]es toimunud marsiga oma ametlikku valimiskampaaniat, et kandideerida teiseks ametiajaks riigi presidendiks.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-argentina-election-macri/argentinas-macri-launches-election-push-with-buenos-aires-march-idUSKBN1WD0Q9 Argentina's Macri launches election push with Buenos Aires march] Reuters, 29.09.2019.</ref> * [[Hiina]]s [[Yixing]]i linna lähistel kaldus buss sõidu ajal vastassuuna sõidurajale ja põrkas seal kokku veoautoga. Õnnetuses hukkus 36 inimest, veel 9 inimest sai raskelt vigastada.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-china-crash/bus-veers-into-opposite-lane-in-china-36-killed-idUSKBN1WE01Z Bus veers into opposite lane in China, 36 killed] Reuters, 29.09.2019.</ref> * [[Poola]]s [[Lublin]]is toimus [[geiparaad]] ning sellele vastukaaluks korraldatud konservatiivide ja äärmusparempoolsete meeleavaldus. Viimane muutus vägivaldseks ja viis kokkupõrgeteni politseiga, vahistati vähemalt 30 meeleavaldajat.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-poland-lgbt/polish-police-protect-lgbt-marchers-as-tensions-rise-before-election-idUSKBN1WD0GA Polish police protect LGBT marchers as tensions rise before election] Reuters, 28.09.2019.</ref> * [[Prantsusmaa]]l toimusid taas nn [[kollaste vestide liikumine|kollaste vestide liikumise]] korraldatud meeleavaldused. Riigi lõunaosas [[Toulouse]]'i linnas, kus meeleavaldustel osales umbes tuhat inimest, puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja politsei vahel. Politsei kasutas meeleavaldajate laialiajamiseks veekahureid ja pisargaasi, vähemalt üks inimene peeti ka kinni.<ref>[https://www.france24.com/en/20190928-french-police-yellow-vest-protest-macron-paris-toulouse French police break up Yellow Vest protest with tear gas] France24, 28.09.2019.</ref> ==[[29. september]]== * [[Austria]]s toimusid [[2019. aasta Austria parlamendivalimised|erakorralised parlamendivalimised]]. Valimised võitis [[Austria Rahvapartei]], mis sai 37,5% häältest ja 71 kohta 183-liikmelises parlamendis. Parlamenti pääsesid veel [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (41 kohta), [[Austria Vabaduspartei]] (30 kohta), [[Rohelised – Roheline Alternatiiv]] (26 kohta) ja [[NEOS – Uus Austria ja Liberaalne Foorum]] (15 kohta). Valimisaktiivsus oli 75,1%.<ref name=rulers/> * [[Šveits]]i oksjonimaja [[Bonhams]] müüs avalikul oksjonil [[Ekvatoriaal-Guinea]] presidendi [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] pojalt [[Teodoro Nguema Obiang Mangue]] rahapesujuurdluse tulemusena konfiskeeritud 25 luksusautot. Oksjoni tulemusel teenitud raha suunatakse Ekvatoriaal-Guinea elanike toetamiseks mõeldud heategevusprojektidesse.<ref>[https://www.france24.com/en/20190929-switzerland-equatorial-guinea-obiang-supercars-seized-son-auction-veneno-geneva Supercars seized from E. Guinea leader's son auctioned off in Switzerland] France24, 29.09.2019.</ref> ==[[30. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] astus ametisse tööminister [[Eugene Scalia]].<ref name=rulers/> * [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraatide fraktsioon]] esitas president [[Donald Trump]]i juristile [[Rudy Giuliani]]le ametliku nõude juurdepääsu saamiseks dokumentidele, mis puudutavad president Donald Trumpi administratsiooni kontakte [[Ukraina]] võimudega. Tegemist oli järjekordse sammuga demokraatide algatatud protsessis, mis peaks päädima presidendi umbusaldamise menetlusega.<ref>[https://www.france24.com/en/20190930-usa-democrats-subpoena-trump-lawyer-giuliani-impeachment-probe US Democrats subpoena Trump lawyer Giuliani in impeachment probe] France24, 30.09.2019.</ref> * Ameerika Ühendriikide president Donald Trump nimetas uueks suursaadikuks Eestis [[William Ellison Grayson]]i. Ameerika Ühendriikide eelmine suursaadik [[James D. Melville]] lahkus ametist juba juulis 2018.<ref>[https://www.err.ee/987250/donald-trump-nimetas-uue-usa-suursaadiku-eestis Donald Trump nimetas uue USA suursaadiku Eestis] ERR Uudised, 1.10.2019.</ref> * [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] õiguskomisjon tunnistas [[Ungari]] kandidaadi [[László Trócsányi]] ja [[Rumeenia]] kandidaadi [[Rovana Plumb]]i [[Euroopa Komisjon]]i voliniku ametikohale sobimatuks. Parlamendikomisjoni hinnangul seaks mõlema kandidaadi ametisse nimetamine nad huvide konflikti.<ref>[https://www.err.ee/986922/europarlamendi-komisjon-lukkas-ungari-ja-rumeenia-volinikukandidaadid-tagasi Europarlamendi komisjon lükkas Ungari ja Rumeenia volinikukandidaadid tagasi] ERR Uudised, 30.09.2019.</ref> * [[Peruu]] president [[Martín Vizcarra]] saatis parlamendi laiali ja kuulutas välja ennetähtaegsed parlamendivalimised.<ref>[https://www.france24.com/en/20191001-peru-president-closes-congress-calls-elections Peru's president closes Congress and calls for elections] France24, 1.10.2019.</ref> Ühtlasi nimetas ta samal päeval uueks peaministriks [[Vicente Zeballos]]e, kes kohe ka ametisse astus.<ref name=rulers/> Parlamendi opositsioon keeldus presidendi korraldustele allumast ja nimetas tema samme põhiseadusevastaseks. 86 poolthäälega otsustasid nad presidendi volitused 12 kuuks peatada ja vannutasid riigipea kohusetäitjana ametisse [[Mercedes Aráoz]]i. Tekkinud põhiseaduslikus kriisis asus sõjavägi toetama president Vizcarrat.<ref name=rulers/> * [[Prantsusmaa]] odavlennufirma [[XL Airways]] peatas majandusraskuste tõttu lendude teenindamise.<ref>[https://www.france24.com/en/20190930-france-low-cost-airline-xl-suspends-flights-likely-bankruptcy French low-cost airline XL suspends flights, faces likely bankruptcy] France24, 30.09.2019.</ref> * [[Sloveenia]] rahvuslik lennufirma [[Adria Airways]] esitas kohtule taotluse pankroti väljakuulutamiseks.<ref>[https://www.err.ee/986987/sloveenia-lennufirma-adria-airways-laks-pankrotti Sloveenia lennufirma Adria Airways läks pankrotti] ERR Uudised, 30.09.2019.</ref> * [[Swedbank|Swedbank Eesti]] nõukogu nimetas panga juhatuse esimeheks [[Olavi Lepp|Olavi Lepa]], kes seni töötas juhatuse esimehe kohusetäitjana.<ref>[https://www.err.ee/986983/swedbank-eesti-juhiks-sai-olavi-lepp Swedbank Eesti juhiks sai Olavi Lepp] ERR Uudised, 30.09.2019.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2019| 9]] 0ij905rxxikq6nfy2panwaphpr0vy6p 0 566701 7248152 6713018 2026-10-05T17:15:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248152 wikitext text/x-wiki '''Ramla allikas''' on [[allikas]] [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Saue vald|Saue vallas]] [[Muusika küla]]s. Allikas jääb Lääne-Eesti vesikonda, Harju alamvesikonda. Veekogule on seatud järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m / 0,03 ha<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011019?leiaKehtiv Veeseadus]</ref>, ehituskeeluvöönd 25 m / 0,19 ha<ref name="looduskait">[https://www.riigiteataja.ee/akt/110062011005?leiaKehtiv Looduskaitseseadus]</ref>, piiranguvöönd 50 m / 0,78 ha<ref name="looduskait" />. Veekogu Keskkonnaregistri kood on VEE4102000 <ref>[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE4102000&mount=view Ramla allikas Keskkonnaregistris] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Viited == {{viited}} {{koord|article=/|text=/|NS=59/12/26/N|EW=24/28/24/E|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Eesti allikad]] 0mrj1nj5ysqr2xi3m54f9y0hungkeos 0 569823 7248382 7205069 2026-10-06T09:07:59Z Estopedist1 278 tehtud üldmõistele 7248382 wikitext text/x-wiki '''Kriminaalkoodeks''' (inglise keeles ''criminal code'') on õigusdokument, mis sisaldab [[kriminaalõigus]]likke sätteid. ==Eestis== Kriminaalkoodeks Eestis kehtinud [[seadus]], mis määras kindlaks kriminaalkorras karistatavad teod ja karistused.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/kriminaalkoodeks/1|pealkiri=Sõnaveeb: kriminaalkoodeks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=05.10.2019}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Eestis on kehtinud kolm kriminaalkoodeksit: [[Vene NFSV]], [[Eesti NSV]] ja [[Eesti|Eesti Vabariigi]] kriminaalkoodeks. === Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi kriminaalkoodeks === Peale Nõukogude Venemaa [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|okupatsiooni]] algust Eestis 1940. aastal esitasid [[Eesti NSV|Eesti]], [[Läti NSV|Läti]] ja [[Leedu NSV]] palve Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi (NFSV) Ülemnõukogule võtta kasutusele Vene NFSV kriminaalkoodeks ([[Vene NFSV|VNFSV]] KrK), palve rahuldati 6. novembril 1940.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Marja-Liisa Veiser|pealkiri=Eesti kriminaalõiguse üldosa reform kahekümnendal sajandil võrdleva analüüsi peeglis|aasta=2006|koht=Tartu|kirjastus=Halo Kirjastus|lehekülg=15}}</ref> Eestis kinnitati koodeksi kehtestamiseks vajalik seadlus 30. detsembril, mille allkirjastasid Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Johannes Vares ja sekretär Voldemar Telling.<ref>{{Netiviide|autor=Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus|url=http://okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/354-uelevaatlik-luehiinformatsioon-tabelites-ja-joonistel-esitatud-materjalidest|pealkiri=Ülevaatlik lühiinformatsioon tabelites ja joonistel esitatud materjalidest|väljaanne=okupatsioon.ee|aeg=|vaadatud=05.10.2019|arhiivimisaeg=7.10.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191007010215/http://okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/354-uelevaatlik-luehiinformatsioon-tabelites-ja-joonistel-esitatud-materjalidest|url-olek=ei tööta}}</ref> Seadluse kohaselt hakkas Vene NFSV 1926. aasta kriminaalkoodeks kehtima tagasiulatuvalt Eesti NSV-s 16. detsembrist.<ref name=":0" /> 30. detsembril 1940. aastal [[Eesti NSV Ajutine Ülemnõukogu|Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu]] Presiidiumi seadlusega<ref>ENSV Teataja 31. dets. 1940, nr. 73, art. 1006</ref> "NSVL üleliiduliste kriminaalala seadluste ja määruste kohaldamisele võtmise kohta", määras Eesti NSV territooriumil võtta kohaldamisele järgmised üleliidulised seadlused ja määrused: # [[NSV Liidu Ülemnõukogu|NSV Liidu Kesktäitevkomitee]] Presiidiumi määrusega 31. oktoobrist 1924 kinnitatud NSVL ja liiduvabariikide kriminaalseadlusandluse põhialused. # NSV Liidu Kesktäitevkomitee Presiidiumi määrus 21. novembrist 1929 nende välismaal viibivate ametiisikute – NSVL kodanike väljaspool seadusi olevaiks kuulutamise kohta, kes on üle jooksnud töölisklassi ja talupoegade vaenlaste laagrisse ja keelduvad tagasi tulema NSVL-i. # NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu määrus 7. augustist 1932 riiklike ettevõtete, kolhooside ja kooperatiivide vara kaitse ja ühiskondliku (sotsialistliku) omandi kindlustamise kohta. # NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu määrused 17. juulist 1935 piirivöönditesse sõitmise ja seal elamise kohta ning NSVL Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu määrus 7. septembrist 1937 17. juuli 1935 määruse "Piirivöönditesse sõitmise ja seal elamise kohta" muutmisest. # NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 10. juulist 1940 vastutuse kohta tööstusettevõtete poolt halvakvaliteedilise ja mittekomplektilise toodangu väljalaskmise ja kohuslikest standartidest mittekinnipidamise eest. # NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 30. juunist 1940 vastutuse kohta sõjaväelise arvestuse eeskirjade rikkumise eest<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/9b0eaf70-0eaa-423c-b5d5-1fbd5d831f70/content Eesti NSV territooriumil kehtiv kriminaalkoodeks: ametlik tekst muudatustega kuni 1. juulini 1951. a. ühes paragrahvide järgi süstematiseeritud materjale sisaldava lisaga], [[Eesti NSV Kohtuministeerium]], Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1952</ref>. Vene NFSV kriminaalkoodeks koosnes nii üld- kui ka eriosast. Üldosa liigitus kuueks osaks, mis olid jaotatud 57 paragrahviks. Üldosas sätestati kriminaalkoodeksi ülesanded, kehtivuspiirkonna, kriminaalpoliitika alused, sotsiaalse kaitse vahendi kohaldamise, tingimisi süüdimõistmise, enne tähtaega tingimisi vabastamise ja erinevate kuritegude liigid (nt riiklikud kuriteod). Eriosa liigitus kümneks peatükiks ning need 152 paragrahviks.<ref name=":0" /> Vene NFSV kriminaalkoodeks ei lähtunud ''[[Nullum crimen, nulla poena sine lege|nullum crimen nulla poena sine lege]]'' põhimõttest, mis tõlkes tähendab "pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta". Seaduse rõhuasetus oli kuriteo ühiskonnaohtlikkusel. Süüteo mõiste põhitunnus oligi ühiskonnaohtlikkus. Kriminaalkoodeksi üldosa kolmanda jao kuues paragrahv sätestas: "Ühiskonnaohtlikuks loetakse iga tegu või tegevusetust, mis on sihitud nõukogude korra vastu või mis rikub kommunistlikule korrale ülemineku ajaks töölis-talupoegade võimuga seatud õiguskorda." Koodeksi alusel jagunesid kuriteod esimese liigi kuritegudeks ehk kõige ohtlikumateks ja ülejäänud kuritegudeks. Juhul kui kuritegu oli kergema iseloomuga ja ei kujutanud ühiskonnaohtlikkust, siis ei loetud seda kuriteoks, isegi kui see vastas koodeksi eriosas mõne paragrahvi tunnustele. See tulenes asjaolust, et koodeks ei lähtunud legaliteediprintsiibist.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Marja-Liisa Veiser|pealkiri=Eesti kriminaalõiguse üldosa reform kahekümnendal sajandil võrdleva analüüsi peeglis|aasta=2006|koht=Tartu|kirjastus=Halo Kirjastus|lehekülg=16}}</ref> Vene NFSV kriminaalkoodeks sätestas 14 [[Karistus|karistuse]] liiki. Alustades raskeimast olid need järgmised: * töötava rahva vaenlaseks kuulutamine ühes liiduvabariigi ja sellega ühtlasi [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] kodakondsuse kaotamisega ning sunduslikult NSV Liidu piiridest pagendamisega; * vabaduse kaotus '''–''' NSV Liidu kaugeimas piirkondades asuvates paranduslikes töölaagrites; * paranduslik töö – ilma vabaduse kaotuseta; * poliitiliste ja mõnede tsiviilõiguste kaotus, näiteks [[valimisõigus]]; * NSV Liidu piiridest teatavaks ajaks väljasaatmine; * väljasaatmine koos sundasumisega või keeluga elada teatavates kohtades; * ametist vallandamine; * teataval ametikohal töötamise keeld; * ühiskondlik laitus; * vara täielik või osaline konfiskeerimine; *[[rahatrahv]]; * kohustus kahju heastada; * hoiatus; * sundravi või raviasutusse paigutamine eraldamisega.<ref name=":1" /> Vene NFSV kriminaalkoodeks kaotas kehtivuse Eesti NSV-s 1961. aastal, kui jõustus Eesti NSV kriminaalkoodeks.<ref name=":3" /> === Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kriminaalkoodeks === Juhindudes partei otsustest liiduvabariikide õiguste laiendamise kohta, võttis NSV Liidu Ülemnõukogu 11. veebruaril 1957 vastu seaduse, millega laiendati ulatuslikult liiduvabariikide õigusi ka seadusandluse alal. Selle seadusega muudeti NSV Liidu Konstitutsiooni § 14 p. «и» selles mõttes, et NSV Liidu kompetentsi arvati kohtukorraldust ja -protsessi korda käsitleva seadusandluse aluste ning tsiviil- ja kriminaalseadusandluse aluste andmine, liiduvabariikide kompetentsi aga liiduvabariikide kohtukorraldust käsitleva seadusandluse ning tsiviil-, kriminaal- ja vastavate protsessikoodeksite kehtestamine. [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] võttis 25. detsembril 1958. aastal vastu NSV Liidu ja liiduvabariikide kriminaalseadusandluse aluste kinnitamise seaduse, seaduse kriminaalvastutusest riiklike kuritegude eest, seaduse kriminaalvastutusest sõjaväeliste kuritegude eest, NSV Liidu, liidu- ja autonoomsete vabariikide kohtukorralduse seadusandluse aluste kinnitamise seaduse, sõjatribunalide põhimääruse kinnitamise seaduse ning NSV Liidu ja liiduvabariikide kriminaalkohtumenetluse aluste kinnitamise seadused<ref>[https://core.ac.uk/reader/19575570 Uuest nõukogude kriminaal- ja kriminaalprotsessi seadusandlusest], Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, Vihik nr 80, TARTU 1959, lk 3</ref> NSV Liit muutis kõikidele [[Liiduvabariik|liiduvabariikidele]] kohustuslikuks luua kriminaalkoodeksid, milleks olid määratud üleliiduliselt ühised seadusandluse alused. Käsk tulenes asjaolust, et kriminaalseadusandlus ei olnud ühtselt ja rahvusvaheliselt kehtiv, vaid üldjuhul igas rahvusriigis erinev. [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] moodustas koodeksi väljatöötamiseks erikomisjoni. Eesti NSV kriminaalkoodeks kinnitati 6. jaanuaril ja kehtestati 1. aprillil 1961. aastal. Uus koodeks oli demokraatlikum ja taastas ka ''nullum crimen nulla poena sine lege'' põhimõtte.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Marja-Liisa Veiser|pealkiri=Eesti kriminaalõiguse üldosa reform kahekümnendal sajandil võrdleva analüüsi peeglis|aasta=2006|koht=Tartu|kirjastus=Halo Kirjastus|lehekülg=17}}</ref> Eesti NSV kriminaalkoodeks koosnes üld- ja eriosast, millest esimene jagunes kuueks peatükiks ja 61 paragrahviks. Üldosa peatükid olid üldsätted, kuritegu, karistus, karistuse mõistmine, karistusest vabastamine, meditsiinilise ja kasvatusliku iseloomuga sunnivahendid. Eriosa koosnes 11 peatükist. Eesti NSV kriminaalkoodeks sarnaselt VNFSV kriminaalkoodeksiga määratles süütegu ühiskonnaohtlikkuse kaudu, mis oli sätestatud seitsmendas paragrahvis lõikes üks: "kuritegu on käesolevas koodeksis ettenähtud ühiskonnaohtlik tegu (tegevus või tegevusetus), mis ründab NSV Liidu ja Eesti NSV ühiskonnakorda, nende poliitilist ja majandussüsteemi, sotsialistlikku omandit, üksikisikut, kodanike poliitilisi, tööalaseid, varalisi ja muid õigusi või vabadusi, samuti muu sotsialistlikku õiguskorda ründav ja käesolevas koodeksis ettenähtud ühiskonnaohtlik tegu." Kuriteod jagunesid järgmiselt: * "rasked kuriteod ja eriti rasked kuriteod; * eriti raske tagajärje põhjustanud kuriteod; * kuriteod, mille ühiskonnaohtlikkus ei ole suur; * ülejäänud kuriteod."<ref>{{Raamatuviide|autor=Marja-Liisa Veiser|pealkiri=Eesti kriminaalõiguse üldosa reform kahekümnendal sajandil võrdleva analüüsi peeglis|aasta=2006|koht=Tartu|kirjastus=Halo Kirjastus|lehekülg=18}}</ref> Eesti NSV kriminaalkoodeks kaotas kehtivuse 1992. aastal, kui jõustus Eesti Vabariigi kriminaalkoodeks.<ref name=":2" /> === Eesti Vabariigi kriminaalkoodeks === Eesti Vabariigi kriminaalkoodeks oli eelneva (Eesti NSV kriminaalkoodeksi) redaktsioon, mis võeti vastu 7. mail ja jõustus 1. juunil 1992.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Marja-Liisa Veiser|pealkiri=Eesti kriminaalõiguse üldosa reform kahekümnendal sajandil võrdleva analüüsi peeglis|aasta=2006|koht=Tartu|kirjastus=Halo Kirjastus|lehekülg=20-23}}</ref> Eesti Vabariigi kriminaalkoodeksis olid tehtud eelkõige vajaminevad muudatused, mis seondusid Eesti taasiseseisvumisega ja sotsiaalse [[Õigusriik|õigusriigi]] tunnustega. Mõned struktuurilised muudatused olid järgmised: Eesti NSV kriminaalkoodeksi eriosa 2. peatükk "Kuriteod riigi ja ühiskonna vara vastu" kaotas täielikult kehtivuse; 1. peatüki pealkiri "Eriti ohtlikud riiklikud kuriteod" muudeti "Riigivastasteks kuritegudeks"; 1. peatükis kaotasid kehtivuse paragrahvid "Terroristlik akt", "[[Diversioon]]", "Kahjurlus", "Nõukogude vastane [[agitatsioon]] ja [[propaganda]]", "Eriti ohtliku riikliku kuriteo toimepanemisele suunatud organisatsiooniline tegevus, samuti osavõtt nõukogudevastasest organisatsioonist", "[[Banditism]]" ja paljud muud.<ref name=":2" /> Eesti Vabariigi kriminaalkoodeksi sätestus kuriteost oli, et "kuritegu on käesolevas koodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu, tegevus või tegevusetus."<ref>Kriminaalkoodeks [terviktekst muudatustega kuni 22.02.99]. – RT I, 1999, 38, 485.</ref> [[Süü]] määratlus tulenes kuriteo toimepanemisest, peamine oli kindlaks teha, kas tegu pandi toime [[Tahtlus|tahtlikult]] (otsene või kaudne) või [[Ettevaatamatus|ettevaatamatusest]] (kergemeelsus või hooletus).<ref name=":2" /> Suured muudatused võrreldes Eesti NSV kriminaalkoodeksiga olid järgmised: * ühiskonnaohtlikkusest kui [[Süütegu|süüteo]] materiaalsest tunnusest loobumine; * loobumine teo vähese tähtsuse mõistest; * süütegude raskusastmestiku muutmine; * uus [[hädakaitse]] määratlemine; * eriti ohtliku retsidivisti mõiste kaotamine; * uus kuritegude raskusastmete määramine: esimese, teise ja kolmanda astme kuritegu (esimese astme kuritegu oli kõige raskem); * uue karistuse peamise eesmärgi seadmine; süüdimõistetu mõjutamine ja teiste isikute hoiatamine kuritegude toimepanemise eest; * nelja põhikaristuse kehtestamine: rahatrahv, teataval ametikohal või tegevusalas tegutsemise õiguse äravõtmine, vabadusekaotus, arest; * rahatrahvi päevamäärade kehtestamine; * [[surmanuhtlus]]e kehtimine kuni 1998. aastani; * karistusena loobumine asumisele saatmisest ja väljasaatmisest; * lisakaristusena loobumine vara konfiskeerimisest, sõjaväelise eriauastme äravõtmisest ja vanemlike õiguste äravõtmisest; * töökaristuste väljajätmine – vabadusekaotuseta parandusliku töö ja kohustusliku töölerakendamisega tingimisi vabadusekaotuse mõistmine.<ref name=":2" /> Kriminaalkoodeks kaotas kehtivuse 2002. aastal, kui jõustus [[karistusseadustik]].<ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Õigusteadus]] 3czcj9yzklywb3hxroz08pu0yt2amf2 0 571767 7248072 7211663 2026-10-05T14:06:13Z Neptuunium 58653 käsundusohvitserina tuntakse seda ametit 7248072 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast sõjaväelane | pilt = Kol-ltn Rein Vaabel, juuli 2019.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Rein Vaabel (2019) | nimi = Rein Vaabel | hüüdnimi = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1965|12|10}} | sünnikoht = [[Valga]] | surmaaeg = | surmakoht = | truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | teenistusaeg = 1992–2020, 2023–praegu | auaste = [[File:Estonia-Army-OF-4.svg|23px]] [[kolonelleitnant]] | juhitud_üksused = [[Lahingukool]]i ülem (1994–1995) | sõjad/lahingud = | autasud = | abikaasad = | allkiri = }} '''Rein Vaabel''' (sündinud [[10. detsember|10. detsembril]] [[1965]] [[Valga]]s) on Eesti sõjaväelane, auastmelt [[kolonelleitnant]], praegune Eesti presidendi [[käsundusohvitser]]. ==Elulugu== Lõpetas [[Valga 1. Keskkool]]i 1984. aastal ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i 2004. aastal. Oli ajateenistuses [[Nõukogude armee]]s, Õhukaitsevägede väljaõppekeskuses, [[Leningradi oblast]]is 1984–1986 (jaoülem, seersant). Lõpetas 1992. aastal (juuni–november) Eesti Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabi juures ohvitseride väljaõppe- ja täienduskursused jalaväe riviohvitseri erialal ja 2006. aastal [[Balti Kaitsekolledž]]i kursuse Joint Command and General Staff Course. Vaabel on osalenud sõjalistel kursustel Soome Vabariigis (PfP Peacekeeping Trainer of Trainers Course ja United Nations Military Observer Course), Saksamaa Liitvabariigis [[NATO]] koolis (Multinational Forces Orientation Course ja NATO Staff Officer Defence Planning Course), [[Kanada]]s (Peacekeeping Management, Command and Staff Course), [[Rootsi]] Kuningriigis (NATO/PfP Staff Training Course), [[Belgia]] Kuningriigis (European Security and Defence Planning Course) ja kursusel Eestis ([[Kõrgemad Riigikaitsekursused]]). Kolonelleitnant Vaabel on osalenud kolmel [[ÜRO]] missioonil (UNPROFOR [[Horvaatia]]s, [[ESTPLA 2]] rühmaülemana [[Taani]] pataljonis DANBN; UNIFIL [[Liibanon]]is, [[ESTCOY]] sideohvitserina (''Liaison'' ''Officer'') [[Norra]] pataljonis NORBATT ja UNTSO Süürias, sõjalise vaatlejana) ning NATO operatsioonil (SFOR [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s, Balti kontingendi vanemana Taani pataljonis DANBN).<br> Alates 26. novembrist 1992 on Vaabel olnud teenistuses erinevatel ametikohtadel, sealhulgas [[Kaitseväe juhataja]] [[Aleksander Einseln]]i käsundusohvitserina (1993), [[Lahingukool|Kaitseväe Lahingukooli]] ülemana (1994–1995), [[Balti pataljon]]i operatiivosakonna ülema asetäitjana (1996–1999); [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] administratiivjaoskonna- ja üldosakonna ülemana (2000–2004); Sõjaline talitus NATO ja EL juures, Brüsselis (2007–2010); [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe Peastaabis]], vanemstaabiohvitserina ja jaoskonna ülemana (1995–1996, 2006–2007, 2010–2012 ja 2019–2020).<ref>{{cite web|title=Valgalasest on saanud presidendi adjutant|url=https://lounapostimees.postimees.ee/4126325/valgalasest-on-saanud-presidendi-adjutant|date=27. mai 2017|accessdate=19. märts 2025}}</ref> Kolonelleitnant Rein Vaabel oli Eesti Vabariigi Presidendi vanemkäsundusohvitser aastatel 2012–2019.<ref>{{cite web|title=President Ilvest saadab uus käsundusohvitser|url=https://www.delfi.ee/artikkel/65156716/president-ilvest-saadab-uus-kasundusohvitser|date=24 oktoober 2012|accessdate=19 veebruar 2025}}</ref><ref>{{cite web|title=Presidendi vari vahetab ametit|url=https://lounapostimees.postimees.ee/6759846/presidendi-vari-vahetab-ametit|date=23 august 2019|accessdate=19 veebruar 2025}}</ref> Alates 2. oktoobrist 2023 on kolonelleitnant Rein Vaabel (reservis) teenistuses Eesti Vabariigi Presidendi käsundusisikuna. President [[Alar Karis]] tunnustas teda 14. veebruaril 2026. aastal [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga]].<ref>{{cite web|title=President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest|url=https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest|date=30. jaanuar 2026|accessdate=15. veebruar 2026}}</ref> On koostanud raamatu "Eesti sinikiivrid. Eesti kaitsevägi ÜRO rahuvalves 1995–2015" (kirjastus Otto Wilhelm, 2015). == Auastmed == {| class="wikitable" |+ ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev |- ||[[Fail:ES-Army-OF1b.svg|20px]]||[[Nooremleitnant]]||1992{{lisa viide}} |- ||[[Fail:ES-Army-OF13.svg|20px]]||[[Leitnant]]||1994{{lisa viide}} |- ||[[Fail:ES-Army-OF14.svg|20px]]||[[Kapten]]||18. juuni 1997<ref>{{cite web|title=Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/73685|accessdate=27 jaanuar 2025}}</ref> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]]||[[Major]]||20. veebruar 2002<ref>{{cite web|title=Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/163653|accessdate=27 jaanuar 2025}}</ref> |- ||[[Fail:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]]||[[Kolonelleitnant]]||19. juuni 2006<ref>{{cite web|title=Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/1040780|accessdate=27 jaanuar 2025}}</ref> |} == Tunnustus == {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=2 |'''Eesti teenetemärgid''' |- |[[Pilt:EST Order of the Cross of the Eagle 4th Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] |- |[[Pilt:EST MoD Medal of Participants in International Military Operations.png|106px]] || [[Rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal]] |- |[[Pilt:EST Defence Forces Merit Cross for meritorious service ribbon.svg|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (eeskujuliku teenistuse eest) |- |[[Pilt:EST Kaitseväe pikaajalise teenistuse medal.png|106px]] || [[Kaitseväe pikaajalise teenistuse medal]] |- |[[Pilt:EST Memorial Medal 10 Years of the Re-Established Defence Forces.png|106px]] || Medal [[10 aastat taastatud kaitseväge]] |- |[[Pilt:EST Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk.png|106px]] || [[Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk]] |- |[[Pilt:EST NCO School Medal of Merit.png|106px]] || [[Kaitseväe lahingukooli teenetemärk]] |- |[[Pilt:EST Distinguished Service Decoration of the Peace Operations Centre.png|106px]] || Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärk |- |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=2 |'''Välismaised teenetemärgid''' |- |[[Pilt:ITA OMRI 2001 Com BAR.svg|106px]] || Itaalia Vabariigi Teeneteordeni komandör |- | |Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni IV klass |- |[[Pilt:LAT Order of Viesturs mil BAR.svg|106px]] || [[Viestursi orden|Viestursi IV klass mõõkadega orden]] (Läti) |- |[[Pilt:Order of Orange-Nassau ribbon - Commander.svg|106px]] || [[Oranje-Nassau orden|Oranje-Nassau ordeni komandör]] |- |[[Pilt:GER Bundesverdienstkreuz 3 BVK 1Kl.svg|106px]] || [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteorden]] |- |[[Pilt:FIN Order of the Lion of Finland 2Class BAR.png|106px]] || [[Soome Lõvi orden|Soome Lõvi ordeni I klassi komandör]] |- |[[Pilt:POL Order Zaslugi RP kl4 BAR.svg|106px]] || [[Poola Vabariigi teeneteorden|Poola Vabariigi Teeneteordeni ohvitseririst]] |- |[[Pilt:Den kongelige norske fortjenstorden kommandør stripe.svg|106px]] ||Norra Kuningliku Teeneteordeni komandöririst |- |[[Pilt:NATO Medal Yugoslavia - 2 ribbon bar.svg|106px]] || NATO SFOR medal |- |[[Pilt:ONZ Medal w Służbie Pokoju UNPROFOR BAR.svg|106px]] || ÜRO UNPROFOR medal |- |[[Pilt:UNIFIL ribbon bar.svg|106px]] || ÜRO UNIFIL medal |- |[[Pilt:UN UNTSO Medal ribbon.svg|106px]] || ÜRO UNTSO medal |- |[[Pilt:Vernedyktighetsmedaljen Hæren stripe.svg|106px]] || Norra armee teenistusmedal |} * Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri meenemärk == Vaata ka == *[[Herbert Grabbi]] – president [[Konstantin Päts]]i vanemkäsundusohvitser (1934–1940). == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Vaabel, Rein}} [[Kategooria:Eesti sõjaväelased]] [[Kategooria:Vabariigi Presidendi käsundusohvitserid]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] lpakce8inbg2prr8qbzzt6d1tha9xvb 0 592386 7248068 6863751 2026-10-05T14:03:32Z Neptuunium 58653 7248068 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[File:Jüri Saska (2023) (cropped).jpg|pisi|Jürsi Saska (2023)]] [[File:Bellingshauseni ristimine 11.06.2019 (023) Jüri Saska mereväekapten.jpg|pisi|Jüri Saska (2019)]] '''Jüri Saska''' (sündinud [[20. august]]il [[1974]] [[Adavere]]s) on [[Eesti]] [[Eesti merevägi| mereväelane]], endine Mereväe ülem,<ref name="mil">[https://web.archive.org/web/20160503150811/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/kaitsevae-juhtimine/merevae-ylem Mereväeülem Jüri Saska]. – Kaitseväe koduleht. (26.10.2019)</ref> auastmelt [[kommodoor]] <ref>[https://www.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/15828-96-sojavaeeliste-auastmete-andmine/index.html Sõjaväeliste auastmete andmine. Vabariigi presidendi 18. veebruari 2020. a. käskkiri nr 96]</ref>. ==Haridus, sõjaline kvalifikatsioon ja täiendusõpe== 1992 – [[Põltsamaa Ametikool]]<br> 1998 – Marinens Officershögskola, mereväeohvitseri põhikursus (Rootsi)<br> 2000 – BE/NL Mine Warfare School EGUERMIN, miinitõrje staabiohvitseride kursus (Belgia)<br> 2004 – Karlberg Military Academy, meretaktika programm (Rootsi)<br> 2006 – Kaitseministeerium, XIV kõrgemad riigikaitsekursused (Eesti)<br> 2008 – Naval War College, ohvitseri väljaõppe kolmas tase (USA)<br> 2009 – Salve Regina University, rahvusvaheliste suhete magister (USA)<br> 2011 – [[Tallinna Tehnikakõrgkool]], transport ja logistika<br> 2016 – Naval War College, ohvitseri väljaõppe neljas tase (USA) ==Teenistuskäik== 1993–1994 – Ajateenistus mereväes<br> 1994–1997 – Teenistus mereväes<br> 1998–2000 – [[Patrull-laev]] Sulev, miiniohvitser, [[komandör]]i abi<br> 2001 – Patrull-laev [[Suurop (laev 1957)|Suurop]], komandör<br> 2001–2002 – [[Miinilaevade Divisjon]]i staap, vanemstaabiohvitser<br> 2002–2005 – [[Miinijahtija]] [[Sulev (laev 1957)|Sulev]], komandör<br> 2005–2006 – Staabi- ja toetuslaev [[Admiral Pitka]], komandör<br> 2006–2007 – Mereväe Staap, vanemstaabiohvitser<br> 2007–2008 – Mereväe Staabi operatiiv- ja planeerimisosakond, operatiivjaoskonna ülem<br> 2008–2011 – [[Mereväebaas]]i ülem<br> 2011–2012 – Mereväe Staabi operatiiv- ja planeerimisosakonna ülem<br> 2012–2014 – Mereväe Staabi ülem<br> 2014–2017 – Mereväe laevastiku ülem<br> 2017–2024 – Mereväe ülem ==Auastmed== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Õlak ! Auaste |- | <center>1999</center> | 18. veebruar | <center>[[File:N ltn.jpg|20px]]</center> | [[nooremleitnant]] |- | <center>2001</center> | 20. juuni | <center>[[File:Ltn.jpg|20px]]</center> | [[leitnant]] |- | <center>2004</center> | 18. juuni | <center>[[File:V ltn.jpg|20px]]</center> | [[vanemleitnant]] |- | <center>2008</center> | 16. juuni | <center>[[File:Kpt mjr.jpg|20px]]</center> | [[kaptenmajor]] |- | <center>2012</center> | 20. juuni | <center>[[File:Kpt ltn.jpg|20px]]</center> | [[kaptenleitnant]] |- | <center>2017</center> | 15. veebruar | <center>[[File:Mv kpt.jpg|20px]]</center> | [[mereväekapten]] |- | <center>2020</center> | 18. veebruar | <center>[[File:Kommod.jpg|20px]]</center> | [[kommodoor]] |} ==Tunnustus== *Mereväebaasi teenetemärk *Miinilaevade Divisjoni teenetemärk *Mereväe teenetemärgi “Usk ja tahe” III klass “Raudankur” *Mereväe teenetemärgi “Usk ja tahe” II klass “Hõbeankur” *Eesti Mereväe NATO kontingendi medal *Mälestusmedal “[[10 aastat taastatud Kaitseväge]]” *[[Kaitseväe teenetemärk]] kaitsealaste teenete eest *[[Kaitseväe teeneterist]] eeskujuliku teenistuse eest *[[Kaitseliidu Valgerist]]i III klass ==Isiklikku== Jüri Saska on abielus, tal on poeg Joosep ja tütar Johanna. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Saska, Jüri}} [[Kategooria:Eesti mereväelased]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 2accosy1k2ezvmhi7lc5f10o75pcmtg 0 618787 7248041 7122326 2026-10-05T13:08:53Z Kuriuss 38125 7248041 wikitext text/x-wiki [[Fail:Antanas Baranauskas in 1899.jpeg|pisi|Antanas Baranauskas 1899. aastal]] '''Antanas Baranauskas''' ([[poola keel]]es ''Antoni Baranowski'', [[ladina keel]]es ''Antonius Baranovski''; [[17. jaanuar]] [[1835]] [[Anykščiai]] – [[26. november]] [[1902]] [[Sejny]]) oli [[leedulased|leedu]] luuletaja, matemaatik ja [[Poolakad|poola]]-[[Leedulased|leedu]] [[katoliiklus|katoliku]] piiskop. == Elulugu == [[Fail:Seda. Paminklas A.Baranauskui, 2006-09-02.jpg|pisi|Baranauskase [[mälestusmärk]] [[Seda (Leedu)|Seda]] linnas]] Ta sündis [[leedulased|leedu]] aadlipäritolu tagasihoidlikus talupojaperes. Varases nooruses saatsid vanemad ta kohalikku kihelkonnakooli. Nagu ta päevikus kirjeldab, õppis ta aastatel 1841–1843 [[poola keel]]t ja 1848–1851 [[vene keel]]t. Tema esimesi katseid [[leedu keel]]es luulet ja riime kirjutada leidub tema päevikutes. Hiljem õppis ta [[Rumšiškės]]is iga kahe aasta tagant korraldatavas vallakirjutajate koolis. Seal hakkas ta kirjutama oma esimesi poolakeelseid luuletusi. 1853. aastal lõpetas ta kooli, pärast seda töötas kirjutaja või kantseleiametnikuna mitmes Leedu väikelinnas. Sel perioodil hakkas ta suhtlema žemaitlaste luuletaja [[Karolina Proniewska]] ([[Karolina Praniauskaitė]]) ja tema perekonnaga. Neid kahte ühendas kirg [[Adam Mickiewicz]]i luule vastu. Praniauskaitė soovitas Baranauskasel proovida rohkem leedu keeles kirjutada. [[1856]]. aastal üritas Karolina perekond paari lahutada, toetades Baranauskase õppima asumist Varniai katoliku seminaris. Seal õppides hakkas ta keskenduma leedu kirjakeele arendamisele ning kirjutas kommentaari leedu ja [[žemaidi keel]]ele "Apie lietuvių ir žemaičių kalbą". See oli esimene teaduslik katse neid dialekte eristada. Seminaris olles hakkas ta kirjutama luuletusi leedu keeles ja sellest ajast kirjutas sisuliselt selles keeles. Üks tema varasemaid Mickiewiczi mõju all kirjutatud teoseid oli "Anykščių šilelis". Seda peetakse leedu kirjanduse klassikaliseks teoseks. Kirjanduskriitikud peavad seda sümboolseks viiteks Leedu ajaloole ja keelele. Kui mõned kriitikud väidavad, et Baranauskas kirjutas luuletuse vihasena, vastuseks tema lektori Alexander Gabszewiczi väitele, et leedu keel pole luuletuste kirjutamiseks piisavalt ilus, siis teised vaidlevad sellele kui väärtõlgendusele vastu. Luuletus ilmus kõigepealt 1861. aastal ja seejärel 1862. aastal Laurynas Ivinskise kalendrites. Aastatel 1858–1862 õppis ta [[Peterburi Roomakatoliku Vaimulik Akadeemia|Peterburi Roomakatoliku Vaimulikus Akadeemias]], kus omandas magistrikraadi teoloogias. Aastatel 1863–1864 õppis ta Müncheni, Rooma, [[Innsbrucki Ülikool|Innsbrucki]] ja Louvaini katoliku ülikoolides. 1871. aastast töötas ta [[Kaunase vaimulik seminar|Kaunase vaimulikus seminaris]] ja hakkas õpetama [[leedu keel]]t. Ta kirjutas leedukeelse grammatikaõpiku "Mokslas lietuviškosios kalbos". Pärast seda, kui Baranauskas läks [[Sejny]]sse, saavutas ta märkimisväärse maine, kuna suutis jutlustada nii poola kui ka leedu keeles. Aastaks 1880, pärast seda, kui ta mõistis, et leedu keeles trükkimise keeldu ei tühistata, hoolimata tsaarivõimude mitteametlikest lubadustest seda teha, vähenes tema soov leedu keelt propageerida vähehaaval. Ta ei lakanud uskumast, et leedu keelt tuleks arendada ja selle kasutamist laiendada ning töötas elu lõpuni [[piibel|piibli]] leedu keelde tõlkimise kallal ning tal õnnestus 10–12 tundi päevas töötades tõlkida kolm viiendikku [[Vana Testament|Vanast Testamendist]]. {{Pooleli|kuu=november|aasta=2021}} {{JÄRJESTA:Baranauskas, Antanas}} [[Kategooria:Leedu vaimulikud]] [[Kategooria:Poola katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Katoliku piiskopid]] [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Leedu kirjanikud]] [[Kategooria:Poola luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1835]] [[Kategooria:Surnud 1902]] 5wjm8p5g9ue0qxk620vbqxt6yvxjs60 2 619134 7248097 7245591 2026-10-05T14:59:37Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7248097 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql= SELECT (wd:Q29934200 as ?item) (substr(GROUP_CONCAT(?l),1,2000000) as ?all) { hint:Query hint:optimizer "None". { SELECT (CONCAT("[[",?n,"]] · ") as ?l) { ?i wikibase:statements 0 . [ ] schema:about ?i ; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/>; schema:name ?n } } } |columns=?all|short=true|chart=y }} {| class='wikitable sortable' ! ?all |- | [[Kleebis]] · [[Valgumistakistus]] · [[Graafi struktuur]] · [[Arteriograaf]] · [[Graafide süsteem]] · [[Orav (väitlus)]] · [[Standardne kasutajamudel]] · [[Sonderstaffel Buschmann]] · [[Bari ringkond (Puntland)]] · [[Bönpo]] · [[Transpordimasin]] · [[Interluudium (teater)]] · [[Elektripaigaldis]] · [[Tagalateenistus]] · [[Tagasijooks]] · [[Talveöö unenägu]] · [[Tanatotsönoos]] · [[Tankitõrjekompanii]] · [[Tantsusammud]] · [[Tantsustuudio Amrita]] · [[Tardkivimite klassifikatsioon]] · [[Tarkvara prototüüp]] · [[Tarkvaralahendus]] · [[Tasapingus]] · [[Tasapinnalisus]] · [[Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad]] · [[Tavajäätmeprügila]] · [[Teadmiseargument]] · [[Teaduste klassifikatsioon]] · [[Teatrisemiootika]] · [[Teed Lõuna-Koreas]] · [[Teenistustoimkond]] · [[Tegelik mõõde]] · [[Tegevusobjekt]] · [[Tegijamäärus]] · [[Tegusõna vabad laiendid]] · [[Tehing]] · [[Tehiskooslus]] · [[Tehniline vaseliin]] · [[Tehnoloogia sotsiaalne kujundamine]] · [[Tehnoloogiline masin]] · [[Tehnoloogiline optimism]] · [[Teine rinne]] · [[Teise maailmasõja väejuhid]] · [[Teisikuluul]] · [[Tejo lahing]] · [[Tektooniline režiim]] · [[Tektoonilised rikked]] · [[Tektoonilised tsüklid]] · [[Telefoniõigus]] · [[Tempel (stantsimine)]] · [[Tensori järk]] · [[Tentaakel]] · [[Teoloogia summa Ia q. 23]] · [[Teose kompileerimine]] · [[Termomehaaniline liide]] · [[Termotakistustajur]] · [[Territoriaalne planeerimine]] · [[Territoriaalseisus]] · [[Tähtmehhanism]] · [[Täisnurkkeere]] · [[Täius (metsandus)]] · [[Täpsustuslisand]] · [[Tetraeedriline süsinik]] · [[Tihendamine]] · [[Tihendusmääre]] · [[Tingimusmäärus]] · [[Tingmärklühend]] · [[Toetatud elamine]] · [[Toetatud töötamine]] · [[Toimesüsteem]] · [[Toimesüsteemi analüüs]] · [[Toimetuleku riiklik õppekava]] · [[Toimetulekukool]] · [[Tonaalne helirida]] · [[Tonalism]] · [[Tooni]] · [[Tooniline suurus]] · [[Toormemahukas tootmine]] · [[Tootmise hierarhiline juhtimine]] · [[Topoloogiline teisendus]] · [[Townsendi teine koefitsient]] · [[Trükilülitus]] · [[Traagika]] · [[Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp]] · [[Transtsendentne üleloomulik olend]] · [[Trapetsiaalsed hauaplaadid]] · [[Trapetskeere]] · [[Treitera]] · [[Trofogeenne kiht]] · [[Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Tsüklomorfoos]] · [[Tsementiitimine]] · [[Tsenter (masinaehitus)]] · [[Tsentraaltelg]] · [[Tsentraliseeritud riik]] · [[Tsentrifugaalkiirendi]] · [[Tsiteerimine (filosoofia)]] · [[Tsiteerimise demonstratiiviteooria]] · [[Tsiteerimise pilditeooria]] · [[Tugipunkt (CNC)]] · [[Tulema-tarind]] · [[Tundeväärtus]] · [[Tundmuste kristallisatsioonituum]] · [[Tundravöönd]] · [[Turbiiniõli]] · [[Turustus]] · [[Tuultolmleja]] · [[Tuumakaitse]] · [[Tuumamootor]] · [[Normaalrõhk]] · [[Jääkreostus]] · [[Jäänukjärv]] · [[Jääpaisjärv]] · [[Jäätmekäitluskoht]] · [[Jäätmevedu]] · [[Jäik sidur]] · [[Jälitusluul]] · [[Jämesoole mikrofloora]] · [[Järellisand]] · [[Järeltäiend]] · [[Järveelustik]] · [[Järvetüübid]] · [[Jõupooljuhtmuundur]] · [[Johannes Paulus II kanoniseeritud pühakud]] · [[Johannes Paulus II moodustatud piiskopkonnad]] · [[Joomasööst]] · [[Juhtimine (küberneetika)]] · [[Juhtoks]] · [[Juuliküüditamine]] · [[Juuni keskmine õhutemperatuur]] · [[Juurdepääs]] · [[Juurdepääs õigusemõistmisele]] · [[Juurdepääsuõiguste tõendamise meetod]] · [[Juurimine]] · [[Juurmine leht]] · [[Juurvõrrand]] · [[Kaablikanalisatsioon]] · [[Kaablisoon]] · [[Kaader (töötajaskond)]] · [[Kaadripoliitika]] · [[Kaal 0%]] · [[Kaasavedav padrun]] · [[Kaasnemismäärus]] · [[Kadrioru Valitsemise Komitee]] · [[Kaelustihend]] · [[Kaenlasisene õis]] · [[Kaevuvinn]] · [[Kahekõnelus (1)]] · [[Kaheli õiekate]] · [[Kahemõõtmelisus]] · [[Kahepoolne ametlik arenguabi]] · [[Kahesuguline õis]] · [[Kahevalentne loogika]] · [[Kaitsealade võrgustik]] · [[Kaitsemaagia]] · [[Kaksikkulissmehhanism]] · [[Kaksikverb]] · [[Kalendrikirjandus]] · [[Kamardumine]] · [[Kapukas]] · [[Karakteristik]] · [[Karbonüülühend]] · [[Karr (lõige)]] · [[Kassatsioonikohus]] · [[Kasulik mudel]] · [[Katkevenivus]] · [[Katteepiteelkude]] · [[Katvus]] · [[Kaubadeklaratsioon]] · [[Kaubadokumendid]] · [[Kaubamärgistus]] · [[Kaubandusabi]] · [[Kaubeldavad load]] · [[Kaust (ree osa)]] · [[Keelõis]] · [[Keelekaitse]] · [[Keelekomisjon]] · [[Keelekonverentsid]] · [[Keelenõuanne]] · [[Keelend]] · [[Keelerežiim]] · [[Keelesemiootika]] · [[Keelevõime]] · [[Keelkontakttajur]] · [[Keelpillikvartett (žanr)]] · [[Keelutsoon]] · [[Keemiline aktiivsus]] · [[Keetmine (laboris)]] · [[Keevitustrafo]] · [[Keha tasakaal]] · [[Kehade süsteemi sisejõud]] · [[Kehakeel (viipekeel)]] · [[Kehalisus]] · [[Kehtetus]] · [[Kehtivuskinnituse teenus]] · [[Kelt (konjak)]] · [[Kemogeensed setted]] · [[Kerge vaimne alaareng]] · [[Kesk-Eesti lavamaa]] · [[Keskkonna heterogeensus]] · [[Keskkonna isepuhastusvõime]] · [[Keskkonna väärtuse rahaline hindamine]] · [[Keskkonnaaruanne]] · [[Keskkonnabilanss]] · [[Keskkonnaesteetika]] · [[Keskkonnafond]] · [[Keskkonnahoidlik eluviis]] · [[Keskkonnainfo]] · [[Taaskehastajate massilahing]] · [[Tactus Technology]] · [[Käik (male)]] · [[Käitis (keskkonnaõigus)]] · [[Kämping]] · [[Kännuvõsu]] · [[Käsklause]] · [[Käsn]] · [[Käsukorrapoliitika]] · [[Käsumajandus]] · [[Kuu keskmine õhutemperatuur]] · [[Kuulmiselundid]] · [[Kvantitatiivne tunnus]] · [[Kvintessents]] · [[Kvinthäälestus]] · [[Kyōto sihtarv]] · [[Kõikjal on taevas]] · [[Kõnnumaa]] · [[Kõnnumaa (Kõrvemaa)]] · [[Kõrge päritolu luul]] · [[Kõrgem Akadeemiatevaheline Atestatsioonikomisjon]] · [[Kõrgem algebra]] · [[Kõrvalreaktsioon]] · [[Kõrvekarvad]] · [[Kõverjooneline liikumine]] · [[Köögiviljasupp]] · [[Köislaava]] · [[Külgvöönd]] · [[Küljendustarkvara]] · [[Küpsuskirjand]] · [[Kütt]] · [[Laast (kirjandus)]] · [[Laborimeditsiin]] · [[Ladumisaabits]] · [[Laenukihid]] · [[Laevade tuled]] · [[Laevaremonditehas]] · [[Laguahel]] · [[Lahtine aken]] · [[Lahtine ninahääldus]] · [[Lahustunud aine]] · [[Lahustunud hapnik]] · [[Laialehiste ja segametsade vöönd]] · [[Laialehiste metsade vöönd]] · [[Laiapinnalise grafeeni valmistamine keemilise aurufaassadestuse meetodil]] · [[Laine amplituud]] · [[Laine murdumine]] · [[Laineperiood]] · [[Lainete murdumisseadus]] · [[Lamerihmülekanne]] · [[Lammorg]] · [[Langatuslehter]] · [[Lapsetoetus]] · [[Laste suremuskordaja]] · [[Lasumuselemendid]] · [[Latiivne määrus]] · [[Laugjas erosioon]] · [[Laugrannik]] · [[Laulasmaa deklaratsioon]] · [[Lause kõrvalliikmed]] · [[Lause põhitüübid]] · [[Lause suhtluseesmärk]] · [[Lausetüüp]] · [[Lebelistika]] · [[Lefebvre'i ruumiteooria]] · [[Lehtedetupp]] · [[Lehtmetsavöönd]] · [[Lektoloogia]] · [[Lembeluul]] · [[Leviathan (ingel)]] · [[Levinud väärarusaam]] · [[Lihtöeldis]] · [[Lihtintress]] · [[Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Lihvmääre]] · [[Liigendmehhanism]] · [[Liigierisus (ökoloogia)]] · [[Liigikaitse]] · [[Liigikaitseline introduktsioon]] · [[Liiklussagedus]] · [[Liikumatu liide]] · [[Liite võll]] · [[Liitintervall]] · [[Liitlane]] · [[Liitlasriik]] · [[Liitsed minevikuajad]] · [[Liittähk]] · [[Liköör (kakaomass)]] · [[Lineaarvõrratusesüsteem]] · [[Lingayeni lahe lahing]] · [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)]] · [[Linnaline asula]] · [[Linnaline liikuvus]] · [[Linnaregioon]] · [[Lintlihvpink]] · [[Lipukaartide mäng]] · [[Lisavarustus]] · [[Litereerimine]] · [[Liugkontakt]] · [[Äärmusliku usugrupi psühholoogia]] · [[Äge pulmokardiaalne puudulikkus]] · [[Ärihai]] · [[Düü]] · [[Düaad]] · [[Dünaamiline kõvadus]] · [[Düstroofiad]] · [[Damchen Garwa'i Nagpo]] · [[Dandong]] · [[Datoveksel]] · [[De fide orthodoxa]] · [[Deduktiivne arutlus]] · [[Deduktiivne loogika]] · [[Deem]] · [[Defektoskoop]] · [[Definiitsus ja indefiniitsus]] · [[Deformatsioonienergia tihedus]] · [[Deformatsioonivõrrand]] · [[Deglatsiatsioon]] · [[Dekontaminatsioon]] · [[Delegeerimine]] · [[Deltarannik]] · [[Deluviaalsed veed]] · [[Demineraliseerimine]] · [[Demograafiline kriis]] · [[Demokraatlikud vabadused]] · [[Denominatio intrinseca]] · [[Deplaneerumine]] · [[Depressiivne luul]] · [[Depressioon (hüdroloogia)]] · [[Desaksiaalne nukkmehhanism]] · [[Desinfitseerimisaine]] · [[Desinsektsioon]] · [[Detsembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Devoni lavamaa]] · [[Diametraalnukk]] · [[Diatooniline helilaad]] · [[Dies irae (muusika)]] · [[Diferentseerimisoperaator]] · [[Diferentsiaalvõrrandi üldlahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi erilahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi järk]] · [[Digitaalne isikutunnistus]] · [[Diplomaatiline õigus]] · [[Diskrimineerimine tööturul]] · [[Dispositsioon (muusika)]] · [[Distsiplinaarkaristus (sõjandus)]] · [[Divoltiinsus]] · [[Domeenireform]] · [[Dominantsus]] · [[Doonor]] · [[Doos (üldmõiste)]] · [[Drosseldamine]] · [[Duur-moll-süsteem]] · [[Edifikaator]] · [[Eelparlament]] · [[Eesti ajaloo periodiseerimine]] · [[Eesti filosoofia aastakonverents]] · [[Eesti kirikulugu]] · [[Eesti lähiajalugu]] · [[Eesti lõõtspill]] · [[Eesti limused]] · [[Eesti linnud]] · [[Eesti mängud]] · [[Eesti maastikuline liigestus]] · [[Eesti monoklinaal]] · [[Eesti muinasjutud]] · [[Eesti Muusikute Ühing Stockholmis]] · [[Eesti NSV floora]] · [[Eesti NSV järglasriik]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismivastase võitluse osakond]] · [[Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudiod]] · [[Eesti politsei (1918–1940)]] · [[Eesti pulmakombed]] · [[Eesti punane raamat]] · [[Eesti putukad]] · [[Eesti raamatu aasta]] · [[Eesti rahva kannatuste aasta]] · [[Eesti regionaalarengu strateegia]] · [[Eesti riiklik e-tervise projekt]] · [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] · [[Eesti spordi taskuentsüklopeedia]] · [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]] · [[Eesti varauusaeg]] · [[Eestimaa ametiühingute I kongress]] · [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] · [[Eestirand (külmutuslaev)]] · [[Eestkostepere]] · [[Ego-libiido]] · [[Ehitusõigus]] · [[Ehitushinnaindeks]] · [[Ehitusmäärus]] · [[Eitav kõneliik]] · [[Eksekutsioon]] · [[Eksemplar-lause]] · [[Ekspluatatsioon]] · [[Eksponentrida]] · [[Ekvantpunkt]] · [[Ekvatoriaalne õhumass]] · [[Märtsipleenum]] · [[Sõltumatu noortefoorum]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (India ookean)]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (Vaikne ookean)]] · [[Elanike arv]] · [[Elastne deformatsioon]] · [[Elastne järelmõju]] · [[Elav ajalugu]] · [[Elektriliselt isoleeritud süsteem]] · [[Elektrisütik]] · [[Elektritarbija]] · [[Elektritarviti]] · [[Elektriturg]] · [[Elektrivälja jõujoon]] · [[Elektrivarustus]] · [[Elektrodünaamiline vastastikmõju]] · [[Elektrokardiograafia]] · [[Elektromagnetiline inerts]] · [[Elektronvalem]] · [[Elementaargeomeetria]] · [[Elementaarlüli]] · [[Elementaarlause]] · [[Elementaarne arvuteooria]] · [[Elenktika]] · [[Ellujäämus]] · [[Eluta loodus]] · [[Elutingimused]] · [[Emajõe ääres kasvanud]] · [[Enamuspuuliik]] · [[Energiamahukus]] · [[Energiaväli]] · [[Enneaadid VI 6]] · [[Eosinofiilne dermatiit ja turse]] · [[Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Eramu]] · [[Erguti (elekter)]] · [[Ergutusvoolu reguleerimine]] · [[Eriõigus]] · [[Eriline kaup]] · [[Erituselundkond]] · [[Erutussünaps]] · [[Ettevõtte keskkonnategevuse seire]] · [[Ettevõtte päästeallüksus]] · [[Eukleidese teoreem]] · [[Euleri valem (geomeetria)]] · [[Eurütoopne organism]] · [[Euroopa maad]] · [[Euroopa regionaalse/ruumilise planeerimise harta]] · [[Evolutsiooni mehhanismid]] · [[Evolutsiooniline progress]] · [[Füüsika (õppeaine)]] · [[Füüsikaline maailmapilt]] · [[Füüsiline planeerimine]] · [[Fükofaag]] · [[Füsiosemiootika]] · [[Fabritseeritud lahendite meetod]] · [[Faktooringuleping]] · [[Falsifikatsioon]] · [[Fashioncore]] · [[Fikseeriv laager]] · [[Filosoofia (õppeaine)]] · [[Filtratsioon (hüdroloogia)]] · [[Fiskaalne keskkonnamaks]] · [[Fleckeby vapp]] · [[Fleksioon]] · [[Fluoritud õli]] · [[Folaat]] · [[Fonogrammitootja]] · [[Fotoelektriline andur]] · [[Fotoelektriline signalisatsioon]] · [[Fraasi laiendosa]] · [[Fraasi peasõna]] · [[Frekvents]] · [[Friedeli-Craftsi alküülimine]] · [[Funktsiooni üldavaldis]] · [[Gaasiõlid]] · [[Galettpatarei]] · [[Garantiimärk]] · [[Gauja (mootorjalgratas)]] · [[Gay ja Lesbi Infokeskus]] · [[Geminaadivaheldus]] · [[Geneetiline info]] · [[Geofüüt]] · [[Geograafiline objekt]] · [[Geohüdroloogia]] · [[Geoloogiline kaardistamine]] · [[Glasuurpõletus]] · [[Globaalne ümberorienteerumine]] · [[Go-Lab]] · [[GPS-i gravimeetriline geoidi mudel]] · [[Graafi orbiit]] · [[Graafi semioos]] · [[Grafiitmääre]] · [[Granulaarne düstroofia]] · [[Gratineerimine]] · [[Greimase semiootikakeskus]] · [[Gruzija]] · [[Guajaana rannikumadalik]] · [[Tegusõna pöördelised vormid]] · [[Läänemere Bioloogid]] · [[Läätseline porfüroblast]] · [[Läbim]] · [[0,7% eesmärk]] · [[Keskkonnakorraldus]] · [[Keskkonnakulutused]] · [[Keskkonnakvaliteedinorm]] · [[Keskkonnarisk]] · [[Keskkonnaruumi seadus]] · [[Keskkonnastrateegia]] · [[Keskkonnateadlikkus]] · [[Keskkonnateadvus]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator]] · [[Keskkonnategevuskava]] · [[Keskmine ping]] · [[Keskmise pronksiaja külm ajajärk]] · [[Keskratas]] · [[Kestustugevus]] · [[Kevadpealinn]] · [[Kineskoopkuvar]] · [[Kinnine tootmistsükkel]] · [[Kinnisliide]] · [[Kirchholmi leping]] · [[Kiri (post)]] · [[Kiriku vandenõud]] · [[Kirjeldus (programmeerimine)]] · [[Kirjendamine]] · [[Kirjutuskiri]] · [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] · [[Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal]] · [[Kliimakaart]] · [[Kliimatüüp]] · [[Kliimatekketegurid]] · [[Kobarlõime]] · [[Koelmu]] · [[Kogeja-omajalause]] · [[Kognitiivne muusikapsühholoogia]] · [[Kogukonnaarengu projektid]] · [[Kogutoodang]] · [[Kohalik areng]] · [[Kohaliku omavalitsuse korraldus]] · [[Kohamäärus]] · [[Kohamuistend]] · [[Kohanemine]] · [[Kohtulik hüpoteek]] · [[Kolmemõõtmelisus]] · [[Kommunismi ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev]] · [[Kommutatiivne ring]] · [[Kommutatsioon]] · [[Kompensatoorne fiskaalpoliitika]] · [[Kompensatsiooniala]] · [[Kompleksmuutuja funktsioon]] · [[Kompositsioonimeetod]] · [[Komposter (augustaja)]] · [[Kompostimine]] · [[Kompressoriõli]] · [[Konfirmatsioon]] · [[Kongregatsioon]] · [[Konjunktsioon (astronoomia)]] · [[Konkurentsipoliitika]] · [[Konsekutiivsed reaktsioonid]] · [[Konservatiivne ökoloogia]] · [[Konsortsium (ökoloogia)]] · [[Kontaktita andur]] · [[Kontaktiteooria]] · [[Kontaktnakkus]] · [[Kontaktpinge]] · [[Kontaktvõrk]] · [[Kontraktsioon]] · [[Kontroll- ja juhtimismasin]] · [[Kontrollaeg]] · [[Kontrollarvutus (masinaehitus)]] · [[Kontrollkood]] · [[Kontsentreeritud hajutamine]] · [[Koonddokument]] · [[Koondparameeter]] · [[Koopiatrükk]] · [[Koormislõik]] · [[Korraldatud jäätmevedu]] · [[Korrapärane püramiid]] · [[Korrosioonmehaaniline kulumine]] · [[Korrosioonväsimus]] · [[Kosmiline kiirus]] · [[Kosmogoonia (humanitaarteadused)]] · [[Krae (Naksitrallid)]] · [[Kriisiabi]] · [[Kriisikolle]] · [[Krooni valuutavahetuspunkti rööv]] · [[Krooniline glomerulonefriit]] · [[Kruvimehhanism]] · [[Ksv!]] · [[Kugihiki]] · [[Kuldmamma!]] · [[Kultuuritehase Festival]] · [[Kultuurkarjamaa]] · [[Kulumine (majandus)]] · [[Kumari laevatee]] · [[Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut]] · [[Kupits]] · [[Kuramaa piiskop]] · [[Kuressaare oblast]] · [[Tolmulapp]] · [[Tõenäosushinnang]] · [[Analoogiamaagia]] · [[Andekas laps]] · [[Animatöör]] · [[Annual Gulf Breeze UFO Conference]] · [[Ansamblimuusika]] · [[Antarktiline kliimavööde]] · [[Antipateetiline eksitus]] · [[Antiikkultuur]] · [[Aparaadiõli]] · [[Aplikatuur]] · [[Aposterioorne teadmine]] · [[Applespot]] · [[Aprilli keskmine õhutemperatuur]] · [[Aprioorne teadmine]] · [[Araabika kohv]] · [[Arenguabi agentuur]] · [[Arenguabi lahtisidumine]] · [[Arenguabi rahavood]] · [[Arenguabi sidumine]] · [[Arengumaade võlakriis]] · [[Argumentatsioon]] · [[Ärisaladus]] · [[Õhtumaade muusikalugu I]] · [[Õhukesed polümeerkiled]] · [[Õhusaasteained]] · [[Õhutemperatuuri miinimum]] · [[Õhutusklapp]] · [[Õigusperekond]] · [[Õigusprintsiip]] · [[Õigusvõime]] · [[Õlikivide uurimise laboratoorium]] · [[Õpilasfirma]] · [[Õppemoodul]] · [[Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine]] · [[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral]] · [[Öeldisverb]] · [[Ökoamplituud]] · [[Ökopessimism]] · [[Ühe muutuja polünoom]] · [[Üheaastased talvetaimed]] · [[Ühefaasiline kommutaatormootor]] · [[Üheksakümne kuue kopikane livonees]] · [[Ühendustee]] · [[Üheverstane topograafiline kaart]] · [[Ühine hädaabi palve]] · [[Ühisantenn]] · [[Ühiskeel]] · [[Ühtivad sirged]] · [[Ühtlane sirgjooneline liikumine]] · [[Üksikpuude rinne]] · [[Üksjalg]] · [[Ülavesi]] · [[Üldine usundilugu]] · [[Üldpatoloogia]] · [[Üleandmise leping]] · [[Ülemine kvartiil]] · [[Üleminekuperiood (1990–1992)]] · [[Ülesseade]] · [[Üliõpilaskond]] · [[Ülijumal]] · [[Ülikool relvavabaks]] · [[Ümarmaterjal]] · [[Šugni-rušani keeled]] · [[Šveitsi haridussüsteem]] · [[Mazsalaca vasallilinnus]] · [[VÕTA]] · [[Väändeprinkus]] · [[Vääriskala]] · [[Väärispuit]] · [[Väärnegatiivne tulemus]] · [[Väärpositiivne tulemus]] · [[Väärtusarendus]] · [[Väävlibakterid]] · [[Väikesemõõtkavaline kaart]] · [[Välgutamine (seksuoloogia)]] · [[Väli (muusika)]] · [[Väline kõvaketas]] · [[Väliselektronkiht]] · [[Välisringhääling]] · [[Väljaviik]] · [[Vältimatu sotsiaalabi]] · [[Värtnaõli]] · [[Värvikompositsioon]] · [[Väsimuspiir]] · [[Väsimuspiirkoormus]] · [[Võimehüpotees]] · [[Võimekusluul]] · [[Võllhammasratas]] · [[Võllisüsteem]] · [[Võrguprinter]] · [[Võrsumissõlmkond]] · [[Vlad Țepeși büst]] · [[Vokaalansambel (žanr)]] · [[Vokaalpolüfoonia]] · [[Voolukiirus]] · [[Vooluristlõige]] · [[Voor (keeleteadus)]] · [[Württembergi kuningas]] · [[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]] · [[Where the Truth Lies]] · [[Woldouby seis]] · [[X noorte laulupeo kava]] · [[Yilin]] · [[Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake]] · [[Zaijaniidide riik]] · [[Zurab Nogaideli valitsus]] · [[Zwiesprache]] · [[00-tüüpi sort]] · [[00-tüüpi sortide segu]] · [[1. Saarekaitse rügement]] · [[100-protsendiline alkohol]] · [[13. kuupalk]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Novi Sadi valikturniir]] · [[281. julgestusdiviis]] · [[289. Politsei Jalaväepataljon]] · [[290. Politsei Pioneeripataljon]] · [[291. Politsei Jalaväepataljon]] · [[Töö (füüsika)]] · [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsus]] · [[Tööstusdisainilahendus]] · [[Töötlemine (masinaehitus)]] · [[Töövõime (masinaehitus)]] · [[Töövarjupäev]] · [[Tüüp-lause]] · [[Tüüpsõna]] · [[Tüüptingimus]] · [[Tühi võimalik maailm]] · [[Türgi sultan]] · [[Türkmeeni-Khorāsāni mäestik]] · [[Tüvevaheldus]] · [[UIA kuldmedal]] · [[Ujuleht]] · [[Umbtee (liiklusmärk)]] · [[Ummuksisolek]] · [[Unelmate ühiskond]] · [[Ungari renessanss]] · [[Unistuste bänd]] · [[Universaalne loogikalülitus]] · [[Univoltiinsus]] · [[Usuasjade volinik]] · [[Utværi kabel]] · [[Utværi raadiomajakas]] · [[Uurali keelepuu]] · [[Uurimisrobot]] · [[Uus tants]] · [[Uus-Meremaa saared]] · [[Uusasjalikkus (muusika)]] · [[Uusvokalism]] · [[Vaakumõli]] · [[Vaba õiguse koolkond]] · [[Vaba elektron]] · [[Vaba radikaal]] · [[Vaba tahte probleem]] · [[Vabadik]] · [[Vabaduse filosoofia]] · [[Vabaplastika]] · [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] · [[Vabariigi Presidendi auhind]] · [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]] · [[Vabariigi Valitsuse koosolek 8. jaanuaril 1936]] · [[Vabatahtlikud keskkonnalepped]] · [[Vabavool]] · [[Vahekliimavööde]] · [[Vaheristikuga sidur]] · [[Vahetatavus]] · [[Vahetu animatsioonfilm]] · [[Vaikimise väraval]] · [[Vaikiv olek]] · [[Vaimulik kirjandus]] · [[Vaimulik rüütliordu]] · [[Valdemar-Eriku lääniõigus]] · [[Valemivihik]] · [[Valge rumm]] · [[Valguse murdumine]] · [[Valgusreklaam]] · [[Valgustuskirjandus]] · [[Valikvarustus]] · [[Valimisõigus]] · [[Valitsuskriis]] · [[Vallassündimuskordaja]] · [[Vana-Liivimaa linnadepäev]] · [[Vandenõud maailma valitsemiseks]] · [[VapoChill]] · [[Varda tööseisund]] · [[Varjestatud keerdpaarjuhe]] · [[Vaskvitriol]] · [[Vastuolulisus]] · [[Vastupoliitika]] · [[Vedelike füüsikalised omadused]] · [[Vedelikmäärimine]] · [[Vedelikusamba rõhk]] · [[Veebruari keskmine õhutemperatuur]] · [[Veekogude tervendamine]] · [[Veelahkmeahelik]] · [[Veerežiim]] · [[Veetemperatuur]] · [[Veini virde ülepumpamine]] · [[Vektorgraafikatarkvara]] · [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap]] · [[Venemaa riigihaldus]] · [[Ventraalsus]] · [[Vertikaalmigratsioon]] · [[Vesikondade tervikmajandamine]] · [[Vesilahustuvad vitamiinid]] · [[Vestfaali süsteem]] · [[Vibroakustiline teraapia]] · [[Vibrokindlus]] · [[293. Politsei Jalaväepataljon]] · [[3-bensülideenftaliid]] · [[45. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[46. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[6. Üksik Jalaväepataljon]] · [[60-aastane kliimatsükkel]] · [[7. lend]] · [[9. kaardiväe suurtükiväebrigaad]] · [[917. Laskurpolk]] · [[921. Laskurpolk]] · [[925. Laskurpolk]] · [[A-klassi isolatsioon]] · [[Aaderduspintsel]] · [[Aadressiarvutus]] · [[Aadressiteisendus]] · [[Aadressitu käsk]] · [[Aafrika manner]] · [[Aastaäravool]] · [[Aastaaberratsioon]] · [[Aastane õhutemperatuuri amplituud]] · [[Aastane sademete hulk]] · [[Aatomiabsorptsioonispektroskoopia]] · [[Aatomidiplomaatia]] · [[Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas]] · [[Aatomrefraktsioon]] · [[Aatomruumala]] · [[Aatomsoojus]] · [[Abar]] · [[Abiahel]] · [[Abielusündimuse erikordaja]] · [[AOL-tehnika]] · [[Abielulisus]] · [[Abilaevastik]] · [[Abimaterjal]] · [[Abiogeensus]] · [[Abiprotsess]] · [[Abrasiivsus]] · [[Absoluutne viga]] · [[Absoluutsus]] · [[Aditiivne tunnus]] · [[Adjektiivne võrdlustarind]] · [[Aegumistähtaeg]] · [[Aerobioos]] · [[Aerofiil]] · [[Aeroioon]] · [[Aeroobne protsess]] · [[Aerotank]] · [[Afiinsed ülesanded]] · [[Agregatsioon (ökoloogia)]] · [[Agrokliima ressursid]] · [[Agrokliimavööde]] · [[Ahelaisomeeria]] · [[Ahelpolümerisatsioon]] · [[Ahelreaktsioon (keemia)]] · [[Ahelverb]] · [[Ahiküte]] · [[Aitioloogia (üldmõiste)]] · [[Ajalooline kliima]] · [[Ajalugu ja loodusteadus]] · [[Aju- ja pagunähtus]] · [[Ajutise Valitsuse korrakaitse]] · [[Ajuvesi]] · [[Akadeemiline kapitalism]] · [[Akropetaalne kasv]] · [[Aksiaallaager]] · [[Aksiaalradiaallaager]] · [[Aleksejevi reegel]] · [[Algebraline pind]] · [[Algebraline täiend]] · [[Algebraliselt kinnine korpus]] · [[Aliteerimine]] · [[Alküülkloriidid]] · [[Allüülne asend]] · [[Allüülne kloorimine]] · [[Allikaelustik]] · [[Allohtoonsus]] · [[Allveekaevandamine]] · [[Alpiinne reljeef]] · [[Altereeritud intervall]] · [[Altpoolt tulev algatus]] · [[Alumine kvartiil]] · [[Alus (filosoofia)]] · [[Aluseline keskkond]] · [[Aluspind]] · [[Alveool]] · [[Amfibiont]] · [[Amfoteerne aine]] · [[Amplituudpinge]] · [[Ampomatobe neem]] · [[Anadroomne leht]] · [[Analüütilise filosoofia seminar]] · [[Viikingvõitlus]] · [[Viimistlusmaterjalid]] · [[Viis viimast]] · [[Viivikonna rike]] · [[Viljalehed]] · [[Villis]] · [[Viltina sadamakompleks]] · [[Viru säru]] · [[Arktiline õhumass]] · [[Arktiline geograafiline vööde]] · [[Armeegrupp A]] · [[Armeegrupp Felber]] · [[Aruandlusstandardid AccountAbility 1000]] · [[Arukus (filosoofia)]] · [[Aruniit]] · [[Arup & Arup Ltd]] · [[Arutlev kirjand]] · [[Arvjada]] · [[Arvprogrammpink]] · [[Arvutuslaud]] · [[Arvutusliku Tehisintellekti Keskus]] · [[Asümmeetriatundlikkuse tegur]] · [[Asendiisomeeria]] · [[Asfaltbetoonkate]] · [[Asjaajamine]] · [[Aspektverb]] · [[Assai (vili)]] · [[Astmeline dissotsiatsioon]] · [[Astmeline polümerisatsioon]] · [[Astmeline suurus]] · [[Astmeline tulumaks]] · [[Atmosfääri koostis]] · [[Atmosfäärikaitse]] · [[Atmosfäärikiht]] · [[Atmosfäärirõhk]] · [[Atonaalne helirida]] · [[August Rauberi medal]] · [[Augusti keskmine õhutemperatuur]] · [[Aurustamine]] · [[Austria keiser ja Ungari kuningas]] · [[Austusobjekt]] · [[Autohtoonne liik]] · [[Automaatjuhtimissüsteem]] · [[Automaatreguleerimine]] · [[Automaattootmissüsteem]] · [[Auvilistlane]] · [[Auvis]] · [[Ava]] · [[Ava (masinaehitus)]] · [[Avalik arutelu]] · [[Avalik teave]] · [[Avalikustamise strateegia]] · [[Avamus]] · [[Avariiplaaster]] · [[Avasüsteem]] · [[Avatud menetlus]] · [[Baasõli]] · [[Baieri hertsog]] · [[Baieri kuningas]] · [[Bakteriaalne perikardiit]] · [[Balti küsimus]] · [[Baltikum – õppimata õppetunnid]] · [[Barcelona protsess]] · [[Benedictus XVI kanoniseerimised]] · [[Benedictus XVI oikumeeniline tegevus]] · [[Benedictus XVI pastoraalsed visiidid]] · [[Benedictus XVI poolt moodustatud piiskopkonnad]] · [[Benedictus XVI välispoliitika]] · [[Betoonipäev]] · [[Bimetalltajur]] · [[Biogeograafiline rajoneerimine]] · [[Biohermeneutika]] · [[Bioloogiline surm]] · [[Bioloogiline vanus]] · [[Biomeetrilised isikuandmed]] · [[Bioplastid]] · [[Biruutvõrrand]] · [[Björk – õpi Põhjamaades!]] · [[BK77]] · [[Brahma päev]] · [[Brutoproduktsioon]] · [[Brutoreaktsioon]] · [[Buršvilistlane]] · [[Butaani ja propaani segu]] · [[C-klassi isolatsioon]] · [[C-tüüpi isiksus]] · [[Cantori aksioom]] · [[Chargiertenconvent]] · [[CM1200HC-66H]] · [[CO2-tootlus]] · [[Corno alto - corno basso]] · [[Cul de sac resonants]] · [[Cutasept F]] · [[Lähiajalugu]] · [[Lähisantarktiline kliimavööde]] · [[Lähistroopiline kliimavööde]] · [[Lähtetoorik]] · [[Läitenöör]] · [[Läti meedia]] · [[Lõhisfaasmootor]] · [[Lõhkaja]] · [[Lõhkamismasin]] · [[Lõhkelaeng]] · [[Lõiketöötlemine]] · [[Lõikumissuhete printsiip]] · [[Lõunapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (India ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Lössikõrb]] · [[Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja]] · [[Lühiteraapia]] · [[Lüli ülekandesuhe]] · [[Lülitatav sidur]] · [[Lünett (masinaehitus)]] · [[Lüofoobsus]] · [[Livländische Güterurkunden]] · [[Lodenrode ja Koila]] · [[Loetud read]] · [[Logelemine]] · [[Logical Learning Theory]] · [[Logistikasüsteem]] · [[Lokatiivne määrus]] · [[Londoni haldusjaotus]] · [[Looduse õigused]] · [[Looduse ühetaolisus]] · [[Looduskaitse biogeograafia]] · [[Looduskompleks]] · [[Looduslähedane vesiehitus]] · [[Looduslik karjamaa]] · [[Looduslik kooslus]] · [[Looduslik niit]] · [[Loodusvara kasutusõiguse tasu]] · [[Loodusvara säästev hind]] · [[Loodusvarade nappus]] · [[Loogilised uurimused (Frege)]] · [[Loogilised uurimused (Trendelenburg)]] · [[Loomeliitude ühispleenum]] · [[Loomingu talvekool]] · [[Loomislaul]] · [[Loomulik duur]] · [[Loomuliku iibe kordaja]] · [[Lossifoogtikohus]] · [[Lovi]] · [[Lutter von der Recke]] · [[Luuaraag]] · [[Maailm (filosoofia)]] · [[Maailmaharidus]] · [[Maailmamudel]] · [[Maailmasüsteem]] · [[Maameeste lipkond]] · [[Maarja aasta]] · [[Maatriksi järk]] · [[Maavaba talupoeg]] · [[Madalpaar]] · [[Madarapunane]] · [[Magistriõpe]] · [[Magnetilise induktsiooni joon]] · [[Magnetnõel]] · [[Mahtuvustakistus]] · [[Mai keskmine õhutemperatuur]] · [[Maiskondade konflikt]] · [[Majandamine]] · [[Majandusarvestus]] · [[Majandushoob]] · [[Majanduslik ekstremism]] · [[Majandusstruktuur]] · [[Majarühm]] · [[Makroergilised ühendid]] · [[Makrofüüdijärv]] · [[Maksumaksja sõber]] · [[Maksusüsteemid]] · [[Maksustatav tulu]] · [[Malai kirjandus]] · [[Mandriline paraskliima]] · [[Manihheistlik kosmogoonia]] · [[Marginaalsus]] · [[Määratlus]] · [[Märtsi keskmine õhutemperatuur]] · [[Märtsiaasta]] · [[Märtsirevolutsioon]] · [[Marjakultuur]] · [[Markerensüümid]] · [[Martin Guerre'i tagasitulek]] · [[Masinpsüühika]] · [[Masintunnetus]] · [[Massumõisa sademetemõõtejaam]] · [[Materjal (tugevusõpetus)]] · [[Materjalikulu]] · [[Matriits]] · [[Matsalu turismipiirkond]] · [[Mawashibiki]] · [[Medības]] · [[Meediumkirjandus]] · [[Jaatav kõneliik]] · [[Jahilaskmine]] · [[Jahutusradiaator]] · [[Jaotatud programmeerimine]] · [[Jaotumus]] · [[Johannes Paulus II välispoliitika]] · [[Güby valla vapp]] · [[Guangzhou Shi]] · [[Hajuparameeter]] · [[Hajuvusmõõdud]] · [[Haldussüsteem]] · [[Mõõgavõitlus]] · [[Mõõteahel]] · [[Mõõtmestamine]] · [[Mõigasroie]] · [[Mõjuinstitutsioonid]] · [[Mõttetalgud]] · [[Mööndusmäärus]] · [[Müüdilisus]] · [[Meediasüsteem]] · [[Meediatööstus]] · [[Meeproduktiivsus]] · [[Meeste ühekanuu 1000 m]] · [[Meeste ühesüst 1000 m]] · [[Meetmed]] · [[Mehhanismi kinemaatiline skeem]] · [[Mehhanismi struktuurskeem]] · [[Mehitamine]] · [[Meie aabits ja lugemik]] · [[Meloodia indeks]] · [[Membraaniteooria]] · [[Membraanstruktuurid]] · [[Menstruatsioonitaoline vereeritus]] · [[Mensuur (noodikiri)]] · [[Merevoorimees]] · [[Mesilaspere]] · [[Mesilassülem]] · [[Mesopotaamia madalik]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)]] · [[Metallüülkloriid]] · [[Metallivõre]] · [[Metallkeraamika]] · [[Metalloksiidsed nanokristallid]] · [[Meteoriidikraatri vall]] · [[Metroloogia (ajalugu)]] · [[Metsastepivöönd]] · [[Metsatundravöönd]] · [[Metsistumine]] · [[Mikroobikandlus]] · [[Mikstuur]] · [[Mina Corporation]] · [[Mineraalmuld]] · [[Mineri reegel]] · [[Minimaalne elujõuline populatsioon]] · [[Minu esimene raamat]] · [[Minu loomad]] · [[Missiooniluul]] · [[Mitmelisidus süsteem]] · [[Mitmemandaadiline valimisringkond]] · [[Mitteühtlane liikumine]] · [[Mitteelektrolüüt]] · [[Mittekarbonaatne karedus]] · [[Mittelülitatav sidur]] · [[Mittelineaarne ahel]] · [[Mittemolekulaarne aine]] · [[Mittepositiivne arv]] · [[Mitteringjoonelisus]] · [[Mobiil-ID]] · [[Molekulaarkineetiline teooria]] · [[Molekulaarne aine]] · [[Molekulide kontsentratsioon]] · [[Monika (lumetorm)]] · [[Monokromaasia]] · [[Monokromaatsus]] · [[Monoodiline meelika]] · [[Montenegro kuningas]] · [[Monumentaalskulptuur]] · [[Moonutav stiimul]] · [[Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus]] · [[Moskva raadio]] · [[Moskvitši teine platvorm]] · [[Mudaelustik]] · [[Mudel (muusika)]] · [[Muhu dessant]] · [[Muhu mänd]] · [[Mulje]] · [[Mulla boniteet]] · [[Mullatekketegur]] · [[Murdeliit]] · [[Murend]] · [[Museaal]] · [[Mushungwe]] · [[Musikē]] · [[Must komöödia]] · [[Mustamäe II mikrorajoon]] · [[Mustamäe III mikrorajoon]] · [[Muusika elementaarteooria]] · [[Muusikafolkloristika]] · [[Muusikaharidus keskaegses Rootsis]] · [[Muusikaline ootus]] · [[Muuttakisti]] · [[Muutumatu sõna]] · [[Muutuv pinge]] · [[Muutuv voolamine]] · [[NB Festival]] · [[Milano suurlinnapiirkonna vapp]] · [[Hammasliide]] · [[Hang (vaim)]] · [[Hannoveri kuningas]] · [[Haplodiploidsus]] · [[Hapnikubilanss]] · [[Hapnikutarve]] · [[Happeline keskkond]] · [[Harilik murd]] · [[Häirivmass]] · [[Hälsinglandi ja Gästriklandi hertsoginna]] · [[Hävitusagent]] · [[Hõõgsüüde]] · [[Hüdrauliline mudel (Descartes)]] · [[Hüdrauliline takistus]] · [[Hüdroülekanne]] · [[Hüdroajami proportsionaaljuhtimine]] · [[Hüdroakumulaator]] · [[Hüdrobotaanika]] · [[Hüdroenergeetika]] · [[Hüdroisohüps]] · [[Hüdromonitor]] · [[Hüdrovõimendi]] · [[Hügieenivahendid]] · [[Hüpoidõli]] · [[Hüpotooniline lahus]] · [[Harmoneeritud standard]] · [[Harvendusraie]] · [[Heaoluveterinaaria]] · [[Heite piirväärtus]] · [[Heited-tõuked]] · [[Hektaritagavara]] · [[Heli põhinimetus]] · [[Hemeroobsus]] · [[Hetkvõimsus]] · [[Hetman (hobune)]] · [[Hinnavõrdlus]] · [[Hiromant Pastelli]] · [[Hiroshima Rahukivi Ühing]] · [[Hirsnik]] · [[Holistiline]] · [[Hooldusklass]] · [[Hooldusteenus]] · [[Hospitaliseerimine]] · [[Humiinained]] · [[I Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[I Riigivolikogu]] · [[I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[Idealism (eluhoiak)]] · [[Igapäevaelu toetamine]] · [[Igijää]] · [[Ihtüopatoloogia]] · [[Iisraeli relvaost]] · [[Illegaalsus]] · [[Immuniteedikiri]] · [[Impulsimomendi jäävuse seadus]] · [[Impulssdiood]] · [[Inauguratsiooniloeng]] · [[Indeks (kood)]] · [[Indeks (majandus)]] · [[Indikaatorid (pakendamise lisatarvikud)]] · [[Individuaalne õppekava]] · [[Induktiivne ahel]] · [[Induktiivne arutlus]] · [[Induktiivne loogika]] · [[Induktiivne tugevus]] · [[Induktiivtakistus]] · [[Induktor (mähis)]] · [[Induktsiooniprintsiip]] · [[Infertiilsus]] · [[Infovajadus]] · [[Inimese organismi funktsioonid]] · [[Inimese organismi struktuurid]] · [[Inimkesksus (keskkonnaeetika)]] · [[Inkassonõue]] · [[Innervatsioon]] · [[Instruktsioon TGMS]] · [[Integriteet]] · [[Interaktsioon (statistika)]] · [[Internetipsühholoogia]] · [[Interpretatsiooniteooria]] · [[Intramolekulaarne efekt]] · [[Intressipuhkus]] · [[Introduktsioon (bioloogia)]] · [[Invaliidsus]] · [[Inversioon (permutatsioonis)]] · [[Ioonide hüdraatumine]] · [[Ippolitov-Ivanov]] · [[Iraagi okupatsioon Kuveidis]] · [[Irboska vürst]] · [[Isepidurduvus]] · [[Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen]] · [[Isikkoosseis]] · [[Isiklik kompetentsus]] · [[Isikuline tegumood]] · [[Isikusamasuse kontrollimine]] · [[Isoalkeen]] · [[Isoetiidid]] · [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi vapp]] · [[Izjumi lahing]] · [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] · [[Na Agrarnom Fronte]] · [[Naha- ja jalatsitööstus]] · [[Naine libahundiks]] · [[NaisteMaailm.ee]] · [[Natura hindamine]] · [[Negatiivne määratlus]] · [[Negatiivne pinnavorm]] · [[Negrillorass]] · [[Neljamõõtmelisus]] · [[Neovitalism]] · [[Nihe (tugevusõpetus)]] · [[Nihkepingete paarsuse seadus]] · [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi oblasti valitsus]] · [[Nädalategu]] · [[Närvitrükk]] · [[Nimekorraldus]] · [[Nitriitimine]] · [[Njuuton meetri kohta]] · [[Nominaalne kontaktpind]] · [[Nominalisatsioon]] · [[Noor Muusik]] · [[Nooremallohvitseride kursus]] · [[Normaalerosioon]] · [[Normaalpuistu]] · [[Normaliseerimine]] · [[Nothos]] · [[Novembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Nukitsa konkurss]] · [[Nõrkvoolupaigaldis]] · [[Nõudluse ohjamine]] · [[Nüüdisaegne rahvastiku taastetüüp]] · [[Ohtlikud jäätmed]] · [[Ohvitseride teenistuskäigu seadlus]] · [[Okasmetsavöönd]] · [[Oksülofüüdid]] · [[Oksamännas]] · [[Olümpiamängude autasud]] · [[Olümpiamängude autasustamistseremoonia]] · [[Olümpiarituaalid]] · [[Olümpiasolidaarsus]] · [[Olelusringipõhine lähenemine]] · [[Omadussõnaline täiend]] · [[Omasõna]] · [[Omavalitsuste Teataja]] · [[Ooberst von Schwartz]] · [[Opositsioon (kabe)]] · [[Optiline inkrementaalandur]] · [[Optopaartajur]] · [[Orgaaniline analüüs]] · [[Orienteerumisõpetus]] · [[Orkestriteos]] · [[Osaluseksperiment]] · [[Otsene piiramine]] · [[Paarituslend]] · [[Padrun (masinaehitus)]] · [[Pagaripärmi adhesiinid]] · [[Paguvesi]] · [[Paindekatse]] · [[Paindtootmismoodul]] · [[Paindtootmissüsteem]] · [[Pakisorteerimisliin]] · [[Pala (muusika)]] · [[Paleotsönoos]] · [[Paluküla kerge]] · [[Palumetsad]] · [[Pan Grpowski]] · [[Panathenaikoni staadion]] · [[Paralleelsiin]] · [[Paranenud ravist hoolimata]] · [[Paranoiline luul]] · [[Parasiitsõna]] · [[Parasitoid (moodustis)]] · [[Parasvöö]] · [[Parasvöötme kliima]] · [[Parenhüümne rakk]] · [[Paroksüsm (geoloogia)]] · [[Parred]] · [[Passionaarne tõuge]] · [[Patarei (sõjandus)]] · [[Patendiõigus]] · [[Patendiraamatukogu]] · [[Patutunnistamise sakrament]] · [[Paulus VI kanoniseerimised]] · [[Paunvere]] · [[Paunvere väljanäitus]] · [[Peakorje]] · [[Peamine Muhu väina laevatee]] · [[Peamurre]] · [[Pearaharahutused]] · [[Peipsivenelaste külad]] · [[Pekingi deklaratsioon]] · [[Pelobiondid]] · [[Penetromeeter]] · [[Peretoetused]] · [[Perfektiivne situatsioon]] · [[Päästekomando]] · [[Performatiivsus]] · [[Personaalne auaste]] · [[Pesitsemine]] · [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]] · [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga]] · [[Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat]] · [[Petrotektoonilised kooslused]] · [[Pidurdussünaps]] · [[Pihustuspürolüüs]] · [[Pihutoidulised]] · [[Piiramplituuddiagramm]] · [[Piiriülene saaste]] · [[Piirmõõde]] · [[Piirpingevahemik]] · [[Piisav tingimus]] · [[Pillitundmine]] · [[Pimesimultaan]] · [[Pindtugevus]] · [[Pindväsimuskulumine]] · [[Pingetsükkel]] · [[Pinguga liide]] · [[Pinna asendihälve]] · [[Pinnakääritamine]] · [[Pinnakaredustegur]] · [[Pinnasevesi]] · [[Pinnatugevustegur]] · [[Pinnaviimistlusketas]] · [[Pirita tee (Loo)]] · [[Pitka mägi]] · [[Pius IX kanoniseerimised]] · [[Pius IX moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius X kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius X moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XII kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius XII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Plaanseibpadrun]] · [[Plagioklassi number]] · [[Plahvatusohtlik aine]] · [[Planaarkromatograafia]] · [[Planimeetria]] · [[Planktoniammuti]] · [[Plastaken]] · [[Plastne deformatsioon]] · [[Platvorm teenusena]] · [[Plaueni praostkond]] · [[Plurivoltiinsus]] · [[Poeetika]] · [[Polüfüülia]] · [[Polügeneetiline vulkaan]] · [[Polüglükoolõli]] · [[Polünoomi nullkoht]] · [[Polüploidsus]] · [[Polaarsus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Poliitiline kaart (geopoliitika)]] · [[Poliitiline Politsei]] · [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] · [[Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond]] · [[Pomel]] · [[Pontes novi]] · [[Ponuur]] · [[Poogen (portaal)]] · [[Poola armee 1939. aastal]] · [[Poolitamata muhvsidur]] · [[Poolitatud muhvsidur]] · [[Poolkera]] · [[Poolkera (geograafia)]] · [[Poollõik]] · [[Poolvaba elektron]] · [[Positiivne arv]] · [[Positiivne sisepind]] · [[Positiivsuspiirkond]] · [[Pottsepis]] · [[Prügikalad]] · [[Pragmapoeetika]] · [[Prenüülkloriid]] · [[Presidendi sõnavõistlus]] · [[Primaarmähis]] · [[Primaarne süsinikuaatom]] · [[Primaarpinge]] · [[Primaarrelee]] · [[Primaartõrge]] · [[Primaarvalgusallikas]] · [[Primaarvool]] · [[Primus]] · [[Probleemtoode]] · [[Professorite Instituut]] · [[Profilograaf]] · [[Proliferatiivne glomerulonefriit]] · [[Promootor (keemia)]] · [[Promulgeerimine]] · [[Pronksiaja kliimaoptimum]] · [[Proportsionaaljaotur]] · [[Prosenhüümne rakk]] · [[Psühholoogi eetikakoodeks]] · [[Pseudovoor]] · [[Publitsistlik romaan]] · [[Pudiviru]] · [[Puhas mõistus]] · [[Päästiktegur]] · [[Päevaraamat]] · [[Päevaraamatukirjend]] · [[Päikesekalender]] · [[Pärandkooslus]] · [[Pärimuskultuuri fond]] · [[Päringutarkvara]] · [[Pärisalamhulk]] · [[Pärisaruniit]] · [[Põhi-Lõuna]] · [[Põhikliimavööde]] · [[Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava]] · [[Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava]] · [[Põhilainekuju]] · [[Põhivärvinimede teooria]] · [[Põhivõnkumine]] · [[Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm]] · [[Põhjamaade kirjanike atlas]] · [[Põhjamaade Kompetentsikeskused]] · [[Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee]] · [[Põhjamaade mänguprogramm]] · [[Põhjamaade Magistriõpe]] · [[Põhjamaade majandus]] · [[Põhjamaade Põllumajandusuuringute Ühiskomitee]] · [[Põhjamaade raamatukogunädal]] · [[Põhjavee survetase]] · [[Põhjaveetoiteala]] · [[Põie-lootekusejuha sopis]] · [[Põikmadal]] · [[Põikpind]] · [[Põikpinna telginertsmoment]] · [[Põlvkonnasisene õiglus]] · [[Põlvkonnavaheldus]] · [[Põlvnemine]] · [[Pööripäev]] · [[Pööriselektriväli]] · [[Püünis]] · [[Püha]] · [[Püsiasustusega väikesaar]] · [[Püstivus]] · [[Puhastuskulu]] · [[Puhtimaginaararv]] · [[Puhverdusvõime (ökoloogia)]] · [[Puiskarjamaa]] · [[Puistuelement]] · [[Puitehistöö]] · [[Puitmaterjal]] · [[Puittoode]] · [[Puitumine]] · [[Pulseeriv pinge (tugevusõpetus)]] · [[PunaMust]] · [[Punane roos]] · [[Punktkoormus]] · [[Putkõis]] · [[Puuaiasõda]] · [[Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid]] · [[Puutepingekaitse]] · [[Raamatuasjandus]] · [[Raamatupidamise eest vastutav isik]] · [[Radiaalaksiaallaager]] · [[Radiaallaager]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee istungjärk]] · [[RNA degradatsioon]] · [[Sisekaitseakadeemia päästekolledž]] · [[Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus (1991)]] · [[Rändmuusik]] · [[Ränist küllastatuse aste]] · [[Rõhuepüür]] · [[Rafineeritud õli]] · [[Raha keskmine laekumisperiood]] · [[Rahaline karistus]] · [[Rahvakomissaride Nõukogu]] · [[Rahvuskultuur]] · [[Rahvusteadused]] · [[Rahvusvähemuste päev]] · [[Rahvusvaheline arenguabi]] · [[Rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents]] · [[Rahvusvaheline planeering]] · [[Rahvusvaheline raudteeliin]] · [[Raidkunst]] · [[Rakendusbioloogia]] · [[Rakenduskõrgharidus]] · [[Randla]] · [[Ranna kaitseliin]] · [[Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap]] · [[Rannageoloogia]] · [[Rannak]] · [[Raskusjõud]] · [[Rasvaprotsent]] · [[Ratsionaliseerimise Komitee]] · [[Raudbetoontarind]] · [[Ravipedagoogika]] · [[Reaalservituut]] · [[Reaktsiooni tee]] · [[Red Star Enterprises]] · [[Reduktiivjõud]] · [[Redutseerija]] · [[Referentsaasta]] · [[Reflektomeeter]] · [[Põhja- ja Baltimaade koorifestival]] · [[Sekundaarpinge]] · [[Sekundaarrelee]] · [[Sekundaartõrge]] · [[Sekundaarvalgusallikas]] · [[Sekundaarvool]] · [[Selgitustaotlus]] · [[Selitamine]] · [[Semantiline väärtus]] · [[Semioversum]] · [[Semivoltiinsus]] · [[Seotud laiend]] · [[Seouli piiskopid ja peapiiskopid]] · [[Septembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Serbia ja Montenegro lagunemine]] · [[Seriaalkonstruktsioon]] · [[Seto leelopäev]] · [[Side (majandus)]] · [[Siderotroofne järv]] · [[Sidumisbatika]] · [[Sigimine]] · [[Sihtotstarbeline arenguabi]] · [[Siirdeühiskond]] · [[Siirdeveed]] · [[Siire (masinaehitus)]] · [[Silelihasrakud]] · [[Säästev elatis]] · [[Säilitamine (arhiivindus)]] · [[Sillakohus]] · [[Silm (geograafia)]] · [[Silotid]] · [[Simuleerimine]] · [[Simunapäev (luulekogu)]] · [[Sinised koridorid]] · [[Sisehõõrdumine]] · [[Siseveekogu]] · [[Sisuedastus]] · [[Sisuline ühildumine]] · [[Skandinaavia õigusrealism]] · [[Skeletilihaskude]] · [[Sleipniri stipendium]] · [[Sloveeni kirjandus]] · [[Sobitusrühm]] · [[Soklikorrus]] · [[Soodaglasuur]] · [[Soojusefekt]] · [[Soojuskihistus]] · [[Soojusmasina kasutegur]] · [[Soojusvöö]] · [[Soolak]] · [[Soome jäähokimeeskond 2010. aasta taliolümpiamängudel]] · [[Soome-ugri rahvaste folkloorifestival]] · [[Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee]] · [[Soostunud metsad]] · [[Sooviljelus]] · [[Soovlause]] · [[Sortside saladused]] · [[Sotsiaalmaks]] · [[Sotsiaalne aruanne]] · [[Sotsiaalne kompetentsus]] · [[Sotsiaalne vahetus]] · [[Sotsiaalne vastutus]] · [[Sotsiaalteenus]] · [[Species sensibilis]] · [[Sportjaht]] · [[Stabiilsuse kadu]] · [[Standarditud sündimuskordaja]] · [[Standardproov]] · [[Stohhastiline planeerimine]] · [[Stroof (tants)]] · [[Subjekt (loogika)]] · [[Subjekt-objekt-suhe]] · [[Subjektifilosoofia]] · [[Sublitoraal (limnoloogia)]] · [[Subsideerimine]] · [[Substitutsioon]] · [[Sugutäkk]] · [[Suguvõsa]] · [[Suhkruturniir]] · [[Suhteline vanus]] · [[Suhteline viga]] · [[Suhtumisluul]] · [[Sularahalehm]] · [[Sulawesi kohv]] · [[Sulfaatijad bakterid]] · [[Sump]] · [[Sundbyberg (asula)]] · [[Sundfossi lüüs]] · [[Sunnismaisus]] · [[Suremuse üldkordaja]] · [[Surulaeng]] · [[Suurbritannia meedia]] · [[Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum]] · [[Suurendav lüli]] · [[Suurmõmmik]] · [[Suurtükiväe Inspektuur]] · [[Suvekvintett]] · [[Suvelilled]] · [[Rööbaspuud]] · [[Röövloom]] · [[Rüütlikasvatus]] · [[Rüütlikirjandus]] · [[Rüütlilaul]] · [[Rühm (haridus)]] · [[Rütmika (õppeaine)]] · [[Reformaatorlusluul]] · [[Regionaalgeoloogia]] · [[Register (elektroonika)]] · [[Regiviis]] · [[Regulaarliin]] · [[Reguleerimine (tehnika)]] · [[Rehabilitatsioonimeeskond]] · [[Reisi-kaubalaev]] · [[Reisikiri]] · [[Reklaamkingitus]] · [[Relativistlik liikumine]] · [[Reljeef (ruum)]] · [[Renaturatsioon]] · [[Rentaablus]] · [[Reostaatandur]] · [[Reostuskoormus]] · [[Retrograadne liikumine]] · [[Retsessiivsus]] · [[Riigi abistrateegia]] · [[Riigi arengutase]] · [[Riigi infosüsteemide osakond]] · [[Riigikogu komisjonid]] · [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s]] · [[Riimiline luule]] · [[Riisumine]] · [[Ringlussevõtt]] · [[Rockabilly Invasion]] · [[Roheline Rist]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevatee]] · [[Rohundid]] · [[Romantika]] · [[Ronneby valla vapp]] · [[Roseni deklaratsioon]] · [[Rullnokk]] · [[Rullumismeetod]] · [[Russelli hüpotees]] · [[Ruumiline kujund]] · [[Ruutvõrrandisüsteem]] · [[Ryōba]] · [[Saama-tulevik]] · [[Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir]] · [[Saastamise vältimine]] · [[Saaste eksport]] · [[Saastumine]] · [[Saastumus]] · [[Sadul (muusika)]] · [[Sahara kiltmaa]] · [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] · [[Saksa kuningas]] · [[Saksa okupatsioon Ingeris]] · [[Saksamaa lõhenemine]] · [[Saksamaa rahvuslill]] · [[Saksi-Altenburgi hertsog]] · [[Saksi-Hildburghauseni hertsog]] · [[Saksi-Jena hertsog]] · [[Saksi-Meiningeni hertsog]] · [[Saladuslik Käsi]] · [[Salajane pealtkuulamine ja salvestamine]] · [[Salme kaitseliin]] · [[Saltser]] · [[Salumetsad]] · [[Samarõhupind]] · [[Samblikuained]] · [[San Juan Theater]] · [[San Luis Potosí vald]] · [[San Marino kaptenregendid 1701–1800]] · [[Saprofüüt]] · [[Saproob]] · [[Saprotroof]] · [[Sarvdüstroofia]] · [[Satelliidi testimine]] · [[Satelliitokeanograafia]] · [[SdKfz 251/22]] · [[SdKfz 7 Flakvierling]] · [[Seadis]] · [[Seanina (sõjandus)]] · [[Sedimentatsioon (geoloogia)]] · [[Seismilised pinnalained]] · [[Seisundimäärus]] · [[Seisuslik monarhia]] · [[Seksiostjad]] · [[Seksuaalne eelistus]] · [[Sekundaarelement]] · [[Sekundaarmähis]] · [[Sekundaarne süsinikuaatom]] · [[SESTO (andmebaas)]] · [[Släm]] · [[Sõjavägede Staabi II osakond]] · [[Sõlmevahe]] · [[Sõltuvusmäärus]] · [[Sõnnikuhark]] · [[Sõrmpukssidur]] · [[Sõrulased]] · [[Söebassein]] · [[Süüteokoosseis]] · [[Süütetaht]] · [[Sügispealinn]] · [[Sümmeetriakaalutlused]] · [[Sünergiline mõju]] · [[Süsinikskelett]] · [[Süvvahavva Koulu]] · [[Taandatud viga]] · [[Taaralinna taaderant]] · [[Taaskasutusühiskond]] · [[TM-37]] · [[TOUREST]] · [[Rahvuslik alaväärsustunne]] · [[Talumaja]] · [[16. piirkond]] · [[Lõuna-Gruusia mägismaa]] · [[Kõdu]] · [[Vestfirðiri poolsaar]] · [[Vara]] · [[Billingeni katastroof]] · [[Tahk (ihumiskivi)]] · [[Liivimaa küünar]] · [[Tünder]] · [[Vakamaa]] · [[Antropogeensed tegurid]] · [[Bogdogeegen]] · [[Upmale]] · [[2. Tankitõrjekompanii]] · [[Abivaim]] · [[Benedictus XVI läkitused eetikast]] · [[Demograafiline vetsupott]] · [[Dokumendivahetuskeskus]] · [[Eeslaulja]] · [[Eesti uusaeg]] · [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Erakorralise meditsiini arst]] · [[Gevehard]] · [[Jaoskonnaarst]] · [[Kähri ristipuu]] · [[Kämmerei]] · [[Käsundusametnik]] · [[Katariina Jee]] · [[Kodukariõigus]] · [[Leo XIII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Liivimaa ordu majandusülem]] · [[Liivimaa vallakogukonna seadus]] · [[Mõisavald]] · [[Maakäsitööline]] · [[Neue Nordische Miscellaneen]] · [[Ortodont]] · [[Paulus VI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pearahamaks]] · [[Perekonnanimede kaitseregister]] · [[Pooleteramees]] · [[Relvatöökoda]] · [[Romantik]] · [[Saksimaa kuningas]] · [[Sotsiaalhoolekandeminister]] · [[Talumaa]] · [[Taluperemees]] · [[Talurahvaasjade komissar]] · [[Taluteenija]] · [[Tenochtitláni dünastia]] · [[Walrabe von Hunsbach]] · [[Aganaleib]] · [[Ahervare]] · [[Ahjuluud]] · [[Ahjupann]] · [[Ahjupealne]] · [[Ahjuredel]] · [[Ahtehark]] · [[Aktantne atribuut]] · [[Alamkorrakohus]] · [[Aluskott]] · [[Ankur (anum)]] · [[Aolinn]] · [[Eesti asustus]] · [[Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon]] · [[Eesti kronostratigraafiline skaala]] · [[Eesti Muuseumide Infosüsteem]] · [[Eesti Muusika Almanak I]] · [[Eesti Muusikaloo Toimetised]] · [[Eesti nüüdiskirjandus]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused]] · [[Eesti personaalsed omavalitsused]] · [[Eesti proosa]] · [[Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik]] · [[Eesti rahvakultuuri leksikon]] · [[Fox Life Estonia]] · [[Frege loengud]] · [[Hädaleib]] · [[Härjakara]] · [[Hõbevalge (etnograafia)]] · [[Haavlikott]] · [[Hanemaja]] · [[Hapurokk]] · [[Heinakorv]] · [[Hiiu väina laevatee]] · [[Hingesandid]] · [[Hitse]] · [[Imerohi]] · [[Jõuluhani (rahvakultuur)]] · [[Jõululeib]] · [[Kaarnakivi (rahvausund)]] · [[Kaitseväeteenistuse tunnistus]] · [[Kakk (toit)]] · [[Kalamaja (elamu)]] · [[Kanepitemp]] · [[Karilatsi ristimänd]] · [[Karjapasun]] · [[Keemia ajalugu Eestis]] · [[Kidur]] · [[Kingsepamäng]] · [[Labajalavalss]] · [[Laekroon]] · [[Lahttasku]] · [[Lehelis]] · [[Lepalind (folkloor)]] · [[Liigujoomine]] · [[Olev Siinmaa bareljeef]] · [[Palvekirjaaktsioon]] · [[Peibutuspart]] · [[Peipsivenelased]] · [[Peterburi patrioodid]] · [[Piirikaitserügemendid]] · [[Piksekivi]] · [[2012. aasta kiiruskaamera skandaal]] · [[78 protsess]] · [[Aasta isa]] · [[Abiajamine]] · [[Aiamulk]] · [[Arbuja]] · [[Armuadramaa]] · [[Aseri rike]] · [[Att]] · [[August Traksmaa bareljeef]] · [[Aukoht]] · [[Eesti rahvusväeosad]] · [[Eesti Relva-SS korpus]] · [[Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas]] · [[Eesti samblad]] · [[Eesti segakooride võistulaulmine]] · [[Eesti vigur]] · [[Inseneriväe Inspektuur]] · [[Jaanihein]] · [[Jalarätt]] · [[Jeruusalemma mägi]] · [[Kodanlik õhukaitse]] · [[Kollikakk]] · [[Lännik]] · [[Loomeliitude kultuurinõukogu]] · [[Lossidroost]] · [[Politsei Peavalitsus]] · [[Politseivalitsus]] · [[Poluvernikud]] · [[Porgandi ristipuud]] · [[Postivahe]] · [[Professor Lillepooli kroonika]] · [[Professorite kiri kaitseministrile]] · [[Puhaskasurubla]] · [[Puuri ristikuusk]] · [[Romaanivõistlus]] · [[Arheovisioon]] · [[Aruküla Ambulatoorium]] · [[August Gailiti nimeline novelliauhind]] · [[Balti landesraat]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester]] · [[Eesti relvajõud]] · [[Eesti tüübid]] · [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] · [[Eestimaa suvemängud]] · [[Eestimaa talimängud]] · [[Estonia Muusika Osakond]] · [[Hambapüha]] · [[Harjaste võtmine]] · [[Hinnus]] · [[Jõulusandid]] · [[Jaguõhtud]] · [[Külakost]] · [[Külmking]] · [[Kahi]] · [[Koolialmanahh]] · [[Koormapuu]] · [[Kräss]] · [[Krimulda muinaslinnus]] · [[Kuressaare rahuleping]] · [[Lapsepink]] · [[Mänd (etnograafia)]] · [[Männiku plahvatus]] · [[Märkamisaeg]] · [[Mõisapolitsei]] · [[Maakategooria]] · [[Mardi mägi]] · [[Mazsalaca muinaslinnus]] · [[Memorandum 14]] · [[Merihärg (mütoloogia)]] · [[Merilehm]] · [[Metsik]] · [[Metste ristipuu]] · [[Mooni]] · [[Muinsuskaitse Nõukogu]] · [[Mustamäe I mikrorajoon]] · [[Mustamäe IV mikrorajoon]] · [[Mustamäe V mikrorajoon]] · [[Nääriorikas]] · [[Nääris]] · [[Neio koolulaul & Suurõq sajaq]] · [[Neuermühleni lahing]] · [[Noore Tantsu festival]] · [[Pihkva lahing (1061)]] · [[Piiriomakaitse]] · [[Postimehe aasta arvamusliider]] · [[Pressinõukogu]] · [[Rõivastustüli]] · [[Rahvaastronoomia]] · [[Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks]] · [[Rahvuskongress]] · [[Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester]] · [[Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut]] · [[Randrüütel]] · [[Rannaõigus]] · [[Recker]] · [[Riigikaitse Nõukogu (1933–1940)]] · [[Riigikogu üldkoosolek]] · [[Riigireform]] · [[Riigivanema auhind]] · [[Rimmi püha mänd]] · [[Robootika Kodulabor]] · [[Rohelised maskid]] · [[Rublatehing]] · [[Saaga (andmekogu)]] · [[Saaremaa käsikiri]] · [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Saaremaa rügement]] · [[Sisekaitseakadeemia justiitskolledž]] · [[TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium]] · [[Valge hobuse tants]] · [[Wu (mõttelugu)]] · [[Tehismuld]] · [[Skeemipesa]] · [[Üleliiduline Vabatahtlik Karskusühing]] · [[Koknese muinaslinnus]] · [[Krimulda (ajalooline piirkond)]] · [[Kuramaa liivlased]] · [[Liivimaa Üldkasulik Ühing]] · [[Mežotne piiramine]] · [[Nõukogude kultuuripoliitika]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus]] · [[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon]] · [[Ordžonikidze krai]] · [[Patent (õigusakt)]] · [[Peterburi ülempolitseimeister]] · [[Plaanikomitee]] · [[Säässaare ristimänd]] · [[Sēlpilsi muinaslinnus]] · [[Sattesele]] · [[Sigulda vandenõu]] · [[Sossolid]] · [[Sotecle linnus]] · [[Stalinlik revolutsioon]] · [[SU-85I]] · [[Täievoliline esindaja]] · [[Tütarsaared]] · [[Tšigorini-nimeline maleklubi]] · [[Taevaskoja ristipuu]] · [[Tallame puruks valgesoome mao]] · [[Talupoegade pagemine]] · [[Turaida muinaslinnus]] · [[Turaida vaherahu]] · [[Uexkülli loengud]] · [[Võnnu liit]] · [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1]] · [[Vabariiklik õigekeelsuskomisjon]] · [[Vabatalupoeg]] · [[Vasakpoolsete Sotsialistide-Revolutsionääride (internatsionalistide) Partei]] · [[Vasalliteet]] · [[Viezo]] · [[Viieteistkümnekopikane münt]] · [[Viljakümnis]] · [[Virumaa piiskop]] · [[Volmari liit]] · [[Vostokneftedobõtša]] · [[Warhaftig Histori]] · [[Öölaulupidu "Järjepidevus"]] · [[Ülalistmine]] · [[Karlova tüüpi kivikirves]] · [[Popkooripidu]] · [[Sõrve maantee]] · [[Saaremaa konsistoorium]] · [[Tähe perepäevad]] · [[Tännassilma kivimeteoriit]] · [[Tapa keelekonverents]] · [[Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet]] · [[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus]] · [[Tartu rulluisumaraton]] · [[Tartu sümfooniaorkester]] · [[Teaduse ja religiooni kolleegium]] · [[Tudengite teatripäevad]] · [[Võitlusgrupp Rebane]] · [[Vallikraavivaht]] · [[Vooremaa auhinnavõistlus maadluses]] · [[Ylo]] · [[1896-klassi hüdrograafialaev]] · [[371 Admiraliteet-klassi kaater]] · [[Atlandi künnis]] · [[Autoostuluba]] · [[Colin Archeri laht]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Rahukaitsekomitee]] · [[Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus]] · [[IV Erakorraline tööliste, soldatite, talupoegade ja kasakate nõukogude kongress]] · [[Jaosmaa]] · [[Kolomenski Štandart]] · [[Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Löögiüksus Admiral Pitka]] · [[Leedu NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[Mõisate ülevõtmine]] · [[Moskva Tšekaa]] · [[NKVD struktuur]] · [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus]] · [[Ordinatuur]] · [[Adramadrus]] · [[Adrasajandik]] · [[Kirikueestseisja]] · [[Kommaan]] · [[Kuldrebane]] · [[Kuuendikumaa]] · [[Kvoodimaa]] · [[Raskekauglaskepatarei]] · [[Ripats (üliõpilasorganisatsioonides)]] · [[Sunghyun Kim]] · [[Suur Tõll (raudteesuurtükk)]] · [[Avalik veekogu]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]] · [[Interpreet]] · [[Kontšog-Džungne]] · [[Müristaja (raudteesuurtükk)]] · [[Mitteavalik veekogu]] · [[Mongoolia kloostrid]] · [[Põhjaeesti kirjakeel]] · [[Soome penikoorem]] · [[Talurendimaa]] · [[Tapper (raudteesuurtükk)]] · [[Vallakohus]] · [[Õhukaitse suurtükiväegrupp]] · [[Õppeinfosüsteem]] · [[Üksikud jalaväepataljonid]] · [[Ülemtalurahvakohus]] · [[15. mai – 1. juuni 1992]] · [[Abbe Nilsson]] · [[Abbeville'i leiukoht]] · [[Alaealiste koloonia]] · [[Anatoolia kiltmaa]] · [[Andriamasinavalonad]] · [[Eesti riiklike teenetemärkide galerii]] · [[Eesti semiootika sügiskool]] · [[Eesti Teadusinfosüsteem]] · [[Emand Karlsson]] · [[Gomang]] · [[Gruusia Partei]] · [[Guttanneni vapp]] · [[Itaalia kronoloogia]] · [[Küüslauguküüned]] · [[Kultuuridessant]] · [[Kurši murrakud]] · [[MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU!]] · [[Mängukoobas]] · [[Naftariik]] · [[NarTest Technologies]] · [[Neli kuningat]] · [[Norra džäss]] · [[Norra nimi]] · [[Olavi Paavolaise Selts]] · [[Ortoire]] · [[Register 2007]] · [[Riia õigus]] · [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus]] · [[Riigikaitseõpetus]] · [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]] · [[Rindesõprade päevad]] · [[Robotex]] · [[Roheline Tārā]] · [[Roomlased]] · [[Rwampanga]] · [[Sakslaste küüditamine (1945)]] · [[Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon]] · [[Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus]] · [[Sotsia]] · [[SS-korpus]] · [[Stahli grammatika]] · [[Stegeborgi hertsog]] · [[Stencibility]] · [[Stockholmi Eesti Ühing]] · [[Suhtesõlmed]] · [[Suitsuprii klass]] · [[Suunakood]] · [[Suurbritannia rüütliseisus]] · [[Tšarjatantra]] · [[Taani keelepoliitika]] · [[Taani kliima]] · [[Taani meedia]] · [[Taani muusika kuldaeg]] · [[Taassünni päev]] · [[Tasuta maa]] · [[Teadusbuss]] · [[Tiibeti budismi ajalugu]] · [[Tiibeti budistlik panteon]] · [[Tipp TV]] · [[TM-34]] · [[Tooru õhtu]] · [[Topelt-Kiiks]] · [[Tule TV]] · [[Tulehaldjad]] · [[TuleTulemine]] · [[Tulutooja]] · [[Turbahorisont]] · [[Turbalasund]] · [[UTTV]] · [[Võistkondlik suusamaraton]] · [[Vakujaosed]] · [[Valge kuningas]] · [[Valgele valgega ehk värviliselt]] · [[Valgemiao keel]] · [[Valimiskogu]] · [[Vana eesti rahvausk]] · [[Varanduse vedajad]] · [[Varesepäev]] · [[Viljaneitsi]] · [[Virumaa Kolmiküritus]] · [[Walesi poolsaar]] · [[Wastne Testament]] · [[Wirkhausi-nimeline puhkpillimuusika stipendium]] · [[Asenduskoduteenus]] · [[Asustusüksus]] · [[Bioloogia ja lingvistika]] · [[Bugesera nõgu]] · [[Duumarubla]] · [[Eesti avalikud tegelased]] · [[Eesti etnograafia sõnaraamat]] · [[Eesti kirjandus (toetusprogramm)]] · [[Eesti kirjanduse biograafiline leksikon]] · [[Eesti kirjarahva leksikon]] · [[Eesti luureajalugu]] · [[Inimesehaldjad]] · [[Jeesuse sugulased]] · [[Judenburgi vapp]] · [[Juudi vähemusrahvuse IV kultuurnõukogu]] · [[Karepa kant]] · [[Katvanga]] · [[Kivihaldjad]] · [[Kohustuslik kogumispension]] · [[Läänlane (portaal)]] · [[Läti rahvausund]] · [[Lõuna-Aafrika Vabariigi Põhihariduse Ministeerium]] · [[Linnapäev]] · [[Linnareform]] · [[Lotmani loengud]] · [[Maa-alune]] · [[Majahaldjad]] · [[Mereviki]] · [[Modica krahvide linnus]] · [[Norra tantsukunst]] · [[Põhjakotkas]] · [[Püha Ihu gild]] · [[Paimio lahing]] · [[Pakane (mütoloogia)]] · [[Pannilöömine]] · [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]] · [[Piraadirannik]] · [[Pitka jõgi]] · [[Politseitalitus]] · [[Pontus Magnusson]] · [[Portugali meedia]] · [[Poti laat]] · [[Potilaat]] · [[Praktiskais Latvietis]] · [[Prantsuse maalikunst]] · [[Prantsusmaa kuningas]] · [[Pritsikuur]] · [[Professor Talis Bachmanni labor]] · [[Proletaar]] · [[Purke linnus]] · [[Rabinaat]] · [[Rahaaugu haldjad]] · [[Rahvaraamat]] · [[Scandinavian Shipping Gazette]] · [[Seapraad]] · [[Segarent]] · [[Seišellikreooli kirjandus]] · [[Senegali peaminister]] · [[Sg-122]] · [[Sixten, Benka, Jonte]] · [[SK-39]] · [[Sloveenia meedia]] · [[Tõlet (muinsuskaitseklubi)]] · [[Töö Leedu Hüvanguks]] · [[Tüüringi maakrahvkond]] · [[Tangupuder]] · [[Tarastamiskohustus]] · [[Trinidadi ja Tobago peaminister]] · [[Turvastumine]] · [[Turvastunud muld]] · [[Tuulehaldjad]] · [[TV3 (Rootsi)]] · [[Uhhuduur]] · [[Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat]] · [[Uljaste kuplistik]] · [[Unkalauad]] · [[Uppuva pardi juhtum]] · [[USA punk]] · [[Ussikuningas]] · [[Venemaa Radikaaldemokraatlik Partei]] · [[Ventimigliade linnus]] · [[Viareggio vapp]] · [[Vigala valla volikogu]] · [[Xánthi vallaüksus]] · [[Xánthi vallakogukond]] · [[Xaafuuni neem]] · [[Ya'ani ringkond]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstnik]] · [[Kõiv akna all]] · [[Neljas]] · [[Gnoosis]] · [[Maavägi]] · [[Laengsidestusseadis]] · [[A-tüüpi isiksus]] · [[Eestimaa superintendent]] · [[Fredehelmus Poyg]] · [[Vahtrik]] · [[Riigikeel]] · [[Aasta muld]] · [[Ametkond (keskaeg)]] · [[Armuõigus]] · [[Auk (loomapüünis)]] · [[Piastide võlv]] · [[Äge glomerulonefriit]] · [[Aktiivtakisti]] · [[Alussõna]] · [[Anarhofuturism]] · [[Blatnoi]] · [[Epopöa]] · [[Ettevõtte juhtimine]] · [[Geonoomia]] · [[Järskrannik]] · [[Kõrgvesi]] · [[Kaug-Lõuna]] · [[Klibuvall]] · [[Konvenientsipoliitika]] · [[Koomika]] · [[Kuritegevus]] · [[Liitmisreegel]] · [[Litoloogiliselt heterogeenne põiksus]] · [[Loodusteadus]] · [[Loodususund]] · [[Mõtestatud lause]] · [[Maastikuauto]] · [[Normaalmurrang]] · [[Olümpialiikumine]] · [[Olümpiamängude mälestusmedal]] · [[Olümpiamündid]] · [[Olümpiaprintsiip]] · [[Orogeenne vöönd]] · [[Paljandumine]] · [[Pimp TV]] · [[Plagu]] · [[Positiivne pinnavorm]] · [[Puänt]] · [[Rööplasumus]] · [[Raamatute varjatud sõnumid]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee auliige]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige]] · [[Risti ümberpööramine]] · [[Säästukaart]] · [[Süütegu]] · [[Sünonüümia]] · [[Schickid]] · [[Soololaul]] · [[Statistiline meetod]] · [[Tüüp-sõna]] · [[Taevaisa]] · [[Temperavärv]] · [[Teoloogia summa Ia q. 2]] · [[Tonaalne muusika]] · [[Tunnetusrelativism]] · [[Vettpidav kiht]] · [[Ärritus]] · [[Õhutemperatuuri maksimum]] · [[Õlikatk]] · [[Abeli diferentsiaal]] · [[Abiparred]] · [[Adverbiaalne võrdlustarind]] · [[Aeroobne keskkond]] · [[Aeroobne lagunemine]] · [[Aganalasn]] · [[Aidamade]] · [[Ametiraha]] · [[Arhitektuuriansambel]] · [[Autosidur]] · [[Bisubstraatsed inhibiitorid]] · [[Desulfatsioon]] · [[Diastoolne vererõhk]] · [[Digitaalloogika]] · [[Duoloog]] · [[Eelteema]] · [[Eesjäse]] · [[Elektrofüüsika]] · [[Elektrooniline ajurünnak]] · [[Eriveeheide]] · [[Esindaja]] · [[Euglenoidne liikumine]] · [[Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi embleem]] · [[Falsifikatsionism]] · [[Finiitfraas]] · [[Fraasimäärus]] · [[Härjaraud]] · [[Haavakliinik]] · [[Hajatalu]] · [[Heinakäru]] · [[Hundiõng]] · [[Igilumi]] · [[Inimekvivalent]] · [[Intransitiivlause]] · [[Jõukaabel]] · [[Jahikalender]] · [[Jahipidamisvahendid]] · [[Jalashäll]] · [[Käsitöökool]] · [[Kaapotkleit]] · [[Kaapotkuub]] · [[Karjakontrolliühing]] · [[Katastriüksus]] · [[Katastriüksuse sihtotstarve]] · [[Kausatiivtarind]] · [[Kausatiivverb]] · [[Kestust näitav määrus]] · [[Kraejalad]] · [[Lõõr]] · [[Lüpsivõistlus]] · [[Laeva jõuseadmed]] · [[Liigesepind]] · [[Lindberghi auhind]] · [[Maade vahetus]] · [[Maahindamine]] · [[Maaviljelussüsteem]] · [[Misjonilingvistika]] · [[Noorendik]] · [[Põhjavee seire]] · [[Põlendik]] · [[Põletusora]] · [[Pühendusnimi]] · [[Pütipaber]] · [[Plankimine]] · [[Puidutõrv]] · [[Puusapõll]] · [[Raamatupidamistalu]] · [[Raats]] · [[Rabamispink]] · [[Randmeribad]] · [[Ribad]] · [[Sõnnikukonks]] · [[Sünkroonne ajurünnak]] · [[Süstoolne vererõhk]] · [[Saakloom]] · [[Satelliitnavigatsioon]] · [[Seemnesari]] · [[Seinapink]] · [[Separatiivne määrus]] · [[Sotsiaalne mõju]] · [[Struktuurimudel]] · [[Tõuraamat]] · [[Tõutunnistus]] · [[Tagajäse]] · [[Tangeriin]] · [[Teatelaad]] · [[Teemasin]] · [[Toidumärgis]] · [[Traatside]] · [[Trahheaalkops]] · [[Turismitalu]] · [[Vabed]] · [[Vaipseelik]] · [[Valikküsilause]] · [[Veokast]] · [[Vibuhäll]] · [[XXI Sajandi Orkester]] · [[Õpitulemuste välishindamine]] · [[Üldeitav otsustus]] · [[Üldjaatav otsustus]] · [[Ülemine bjeff]] · [[Üleminekuline paraskliima]] · [[AD3-vitamiin]] · [[Aktiivsünnitus]] · [[Alumine bjeff]] · [[Antibiootikumid veekeskkonnas]] · [[Arteesia allikas]] · [[Autohtoonsus]] · [[Autoritunnistus]] · [[Ditiokarbonaadid]] · [[Elias Treeman]] · [[Emassuguelundid]] · [[Erifond]] · [[Euroopa meediasüsteem]] · [[Fokuseerimine]] · [[Folklooriliikumine]] · [[Folkloorirühm]] · [[Ilumark]] · [[Innovatsioonikool]] · [[Juhtmevaba toitega täitur]] · [[Katteloor]] · [[Kiirabibaas]] · [[Klassikaline keemiline analüüs]] · [[Kommunikatiivsed lausetüübid]] · [[Kompimiselundid]] · [[Komplekslause]] · [[Koonusfreesimine]] · [[Ksantogeenhapped]] · [[Kultuuriselts]] · [[Läbipaistev pangakonto]] · [[Lähtejärv]] · [[Lämmastiksaaste]] · [[Lantaan-strontsium-koobaltoksiid]] · [[Lause moodustajad]] · [[Lause pealiikmed]] · [[Lehemesi]] · [[Leppetrahv]] · [[Lestkeel]] · [[Liitöeldis]] · [[Linnamets]] · [[Mõõtenõud]] · [[Maa-arvestus]] · [[Maafond]] · [[Maagelõng]] · [[Magneesiumisulamid]] · [[Mahtanalüüs]] · [[Moreenküngas]] · [[Murumüts]] · [[Muusikaturundus]] · [[Naatri Leeni]] · [[Nanoosakeste süntees]] · [[Normaallause]] · [[Olemasolulause]] · [[Optimaalseisund]] · [[Ortoloogid]] · [[Osaeitav otsustus]] · [[Osajaatav otsustus]] · [[Paskalsekund]] · [[Passiivilause]] · [[Platsentaarbarjäär]] · [[Plaueni Jaani kogudus]] · [[Polükondensaadid]] · [[Poliitiline reklaam]] · [[Priiskava poja kojutulek]] · [[Progressiivtarind]] · [[Räägu Rein]] · [[Rästikumürgi antiseerum]] · [[Rajapunkt]] · [[Rasvhapete mobilisatsioon]] · [[Reaktiivne molekulaardünaamika]] · [[Riskihindamine]] · [[RRNA modifikatsioonid]] · [[RRNA transkriptsiooni regulatsioon soolekepikeses]] · [[Söödakultuur]] · [[Sisepunkt]] · [[Soolapaberfoto]] · [[Soovitusturundus]] · [[Sotsiaalse identiteedi teooria]] · [[Sotsiaalsete representatsioonide teooria]] · [[Suubumisjärv]] · [[Täislause]] · [[Täistööaeg]] · [[Tüvendtaimed]] · [[Tagasihaare]] · [[Takistustermomeeter]] · [[Tehismärgalapuhasti]] · [[Tehnoökoloogia]] · [[Termokeemiline muundamine]] · [[Uurdejärv]] · [[Väikekannel]] · [[Väitlause]] · [[Võie]] · [[Veebipõhine test]] · [[Vitamiinide nomenklatuur]] · [[Vitamiinide teooria]] · [[Vitamiinikartell]] · [[X-bosonid]] · [[Ökomaksureform]] · [[Ülepinge]] · [[Abstraktsus]] · [[Aksiaalne väntliugurmehhanism]] · [[Algordinaat]] · [[Arengukoridor]] · [[Arvutuslik tugevus]] · [[Arvutuspinge]] · [[Autokool]] · [[Ceteris absentibus]] · [[Dünaamiline pinge]] · [[Destillaatõli]] · [[Dielektrikuskadu]] · [[EM-määre]] · [[Erirühm]] · [[Esindusõigus]] · [[Hüdrostaatika põhivõrrand]] · [[Haugi mälu]] · [[Heitmed]] · [[Hooldusõpe]] · [[Hoolduskool]] · [[Immutusõli]] · [[Induktsioonivool]] · [[Inglise jalg]] · [[Iseloomulik lõige]] · [[Jõusüsteem]] · [[Joonkiirus]] · [[Juveniilne vesi]] · [[Käendaja]] · [[Kõrgsagedustrafo]] · [[Külaliskorter]] · [[Kaabliõli]] · [[Karastusõli]] · [[Kehade süsteem]] · [[Keskkondlik paradigma]] · [[Keskkonnamärgis]] · [[Keskkonnanormatiiv]] · [[Keskkonnapoliitika vahend]] · [[Keskkonnatasu]] · [[Kesktemperatuuriline määre]] · [[Kiilmehhanism]] · [[Kinnine ninahääldus]] · [[Kompaundõli]] · [[Kontaktne mõõtmismeetod]] · [[Kontaktpind]] · [[Kuulmispuue]] · [[Kuumustugevus]] · [[Lähisekvatoriaalsed hõrendikud]] · [[Lasteraamatukogundus]] · [[Lenkimine]] · [[Lihtside]] · [[Lihvõli]] · [[Liigvarras]] · [[Lotta II]] · [[Magnetvedelik]] · [[Marineeritud kurk]] · [[Mastaabitegur]] · [[Merepiir]] · [[Mittenegatiivne arv]] · [[Naatriummääre]] · [[Negatiivne arv]] · [[Non Grata]] · [[Nullist pulseeriv pinge]] · [[Ohtlik punkt]] · [[Olmejäätmed]] · [[Pärandumine]] · [[Püsiasustus]] · [[Paigaldus]] · [[Pakettandmeside]] · [[Paljutsükliline väsimus]] · [[Piklid]] · [[Pingeteooria]] · [[Positsioneerimisteenus]] · [[Prantsuse jalg]] · [[Puhkemaja]] · [[Rasvõli]] · [[Releetajur]] · [[Rohelised Maskid]] · [[Süllogistika]] · [[Süsi]] · [[Sialliitne murenemine]] · [[Sisejulgeolek]] · [[Soolakurk]] · [[Survevool]] · [[Tähtpäevakurss]] · [[Tõenäosustihedus]] · [[Tõusunurk]] · [[Tabatav pind]] · [[Tasakaalus vedelik]] · [[Taskuhäälingu tarkvara]] · [[Tavajäätmed]] · [[Tavakool]] · [[Tehnoloogiline protsess]] · [[Termiline väsimus]] · [[Toimetulekuklass]] · [[Tsüklite baasarv]] · [[Tugevustingimus]] · [[Tuhamägi]] · [[Tuumatooraine]] · [[Vägilasmuistend]] · [[Ensüümiperekond]] · [[Frittglasuur]] · [[Frittimine]] · [[Geomeetriline lukustamine]] · [[Gravitatsioonijõud]] · [[Heinamärss]] · [[Humanitaaruuringute Akadeemia]] · [[Hundiaed]] · [[Hundiork]] · [[Imbi ja Ärni]] · [[Interpolaator]] · [[Juveniilne pind]] · [[Kõrbevöönd]] · [[Kõrgpaar]] · [[Külmstantsimine]] · [[Külvipõll]] · [[Kantarssin]] · [[Kantjalg]] · [[Kantsüld]] · [[Kasutajaprogramm]] · [[Kattega tee]] · [[Keerdküsimus]] · [[Keevisliide]] · [[Kesklainesaatja]] · [[Kiirtaandusmehhanism]] · [[Klaaskiudkaabel]] · [[Kohvikute päev]] · [[Kulumiskiirus]] · [[Kupuliud]] · [[Lõikekulumine]] · [[Löökkulumine]] · [[Lineaarne programmeerimine]] · [[Lusikanuga]] · [[Märss]] · [[Magasivili]] · [[Maitse]] · [[Marsruudi leppemärgid]] · [[Masinaoperaator]] · [[MAZ 5428]] · [[Metsmesindus]] · [[Mineraali reljeef]] · [[Mittestabiilne loogikalülitus]] · [[Modulatsiooniketas]] · [[Naftaõli]] · [[Ohutis]] · [[Optiline tajur]] · [[Organogeensed mullahorisondid]] · [[Põhimaterjal]] · [[Paindtootmine]] · [[Pajarõngas]] · [[Paroniit]] · [[Perekonna tola]] · [[Piimapütt]] · [[Pikkusplaat]] · [[Pindasurumine]] · [[Pius XI kanoniseeritud pühakud]] · [[Plaueni Pauluse kogudus]] · [[Pohemold]] · [[Poolkõrbevöönd]] · [[Puu õõnestamine]] · [[Raudpats]] · [[Rauts]] · [[Res Musica]] · [[Riistvaraline programmeerimine]] · [[Robotsüsteem]] · [[Söödalisandid]] · [[Siirdeandur]] · [[Suurepärane käik]] · [[Tasandikujõgi]] · [[Teabenõue]] · [[Teadvuseteadus]] · [[Traatkopikas]] · [[Uus keskkonnaparadigma]] · [[Väntpõlvmehhanism]] · [[Vaegus]] · [[Vaestehoolekanne]] · [[Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd]] · [[Vakutalu]] · [[Varjatud reklaam]] · [[Veersekk]] · [[Verbaalne notatsioon]] · [[Vitamiinilaadsed biomolekulid]] · [[Vitamiinipreparaadid]] · [[Vokaalne düslaalia]] · [[Voolmed]] · [[Vulkaaniline materjal]] · [[Willsi faktor]] · [[Raudbetoonkoorik]] · [[Reaktiiv]] · [[Riimvee-elustik]] · [[Säästev linnaplaneerimine]] · [[Süütel]] · [[Soostumus]] · [[Stügobiont]] · [[Staatiline situatsioon]] · [[Supiinitarindid]] · [[Tasuta turundus]] · [[Tootmisreovesi]] · [[Väljapaiskelaeng]] · [[Vetikate heterotroofne toitumine]] · [[Videoturundus]] · [[Vistseraalne rasv]] · [[Õgurannik]] · [[Õhukott]] · [[Ökoloogilised astmelauad]] · [[Ökooptimism]] · [[Üleminekuline maakoor]] · [[Abitootmine]] · [[Abivasar]] · [[Aktiivne äär]] · [[Algvorm]] · [[Analüütiline otsustus]] · [[Analüütiline propositsioon]] · [[Angoobmaal]] · [[Anorgaaniline analüüs]] · [[Antiikkirjandus]] · [[Aposterioorsus]] · [[Arhitektoonika]] · [[Avalik pilv]] · [[Avatusluul]] · [[Bürokratism]] · [[Co-edition]] · [[Eestkosteasutus]] · [[Elektrooniline ballast]] · [[Eraldusvõime]] · [[Erihoolekandeteenus]] · [[Gregoriuse aasta]] · [[Hüpopaatia]] · [[Holistlik mõtlemine]] · [[Hooldusvajadus]] · [[Instseneeringuluul]] · [[Jäätmete kõrvaldamine]] · [[Jagamisrakis]] · [[Külmvöö]] · [[Kaardivõrk]] · [[Kangakudumine]] · [[Kaudne kasutamisväärtus]] · [[Kodarjoon]] · [[Konteinerhaljastus]] · [[Koodimuundur]] · [[Kvaternaarne süsinikuaatom]] · [[Laidrannik]] · [[Lauskmaa]] · [[Leidurlusluul]] · [[Lihttala]] · [[Looduskomponent]] · [[Mäeeraldise teenindusmaa]] · [[Mõistusega olend]] · [[Masinpsühholoogia]] · [[Metallitööline]] · [[Mississippi madalik]] · [[Muusikapaleograafia]] · [[Oktoobri keskmine õhutemperatuur]] · [[Orjanduslik kord]] · [[Osaalus]] · [[Osoonikihi hõrenemine]] · [[Põhjamaade Aasia-uuringute Instituut]] · [[Põhjamaade Bioeetika Komitee]] · [[Põhjamaade e-maksuportaal]] · [[Põhjamaade Kiirguskaitse Selts]] · [[Põhjamaade kultuuripunkt]] · [[Põhjamaade rahvatervise auhind]] · [[Põhjamaade Tippteaduse Algatus]] · [[Palavvöö]] · [[Parasvöötme õhumass]] · [[Pascal-B]] · [[Privaatpilv]] · [[Prootonhapped]] · [[Psühhosemiootika]] · [[Raskejõustikuklubi Leola]] · [[Ratsaponi]] · [[Ridamus]] · [[Riiklik järelevalve]] · [[Rikkusluul]] · [[Ruumhajuvusmõõtja]] · [[Süütur]] · [[Seadeelement]] · [[Serbia ja horvaadi kirjandus]] · [[Sildeehitis]] · [[Silencium ad cantum!]] · [[Sillasammas]] · [[Sisend-väljundplokk]] · [[Suuremõõtkavaline kaart]] · [[Tõkkesõlm]] · [[Tööstuselektroonika]] · [[Tarbimislaen]] · [[Tarbimisväärtus]] · [[Tarvitamisõigus]] · [[Tasakaalustusmaks]] · [[Taylori printsiip]] · [[Teenäitaja]] · [[Teenistuslik järelevalve]] · [[Tikkpolt]] · [[Toksigeensus]] · [[Tootemaks]] · [[Transpordigeograafiline asend]] · [[Tribla]] · [[Troopiline õhumass]] · [[Tugiasustamine]] · [[Tulevikustsenaarium]] · [[Baasiteisendusmaatriks]] · [[DRAMi kondensaator]] · [[Eesti kirivöö]] · [[Eruväelane]] · [[Hülgeõng]] · [[Hiina kaneel]] · [[Infokihistumine]] · [[Interaktsiooniprotsesside analüüs]] · [[Jänesepaelad]] · [[Jahikott]] · [[Juurpuu]] · [[Käämer]] · [[Käised]] · [[Kärbis]] · [[Kõhunäärme endokriinsed kasvajad]] · [[Küünarpuu]] · [[Kaaruspael]] · [[Kaelaraha]] · [[Kaevekepp]] · [[Kaevutark]] · [[Kaksiknööp]] · [[Kamalutäis]] · [[Kammipill]] · [[Kandepuud]] · [[Kangareha]] · [[Kassiauk]] · [[Katuselasn]] · [[Kerapõhi]] · [[Kiin]] · [[Kikk-kõrvamüts]] · [[Kirjaraud]] · [[Kiviregi]] · [[Klaaskehaneste]] · [[Kontingentne propositsioon]] · [[Korphöövel]] · [[Kraasid]] · [[Lümfifolliikul]] · [[Lümfijuha]] · [[Lümfiplasma]] · [[Lümfiteed]] · [[Lümfoidkude]] · [[Labiilsus]] · [[Lasipuu]] · [[Lausung]] · [[Lineaarne sõltumatus]] · [[Lokulaud]] · [[Lootekest]] · [[Männivaik]] · [[Maoliha]] · [[Moraaliantirealism]] · [[Mortal Questions]] · [[Ortogonaalne maatriks]] · [[Otsaju]] · [[Põõnasaag]] · [[Püha Peaingel Miikaeli Rüütliordu]] · [[Paratamatu propositsioon]] · [[Peabronh]] · [[Perioodiline protsess]] · [[Pidev protsess]] · [[PIN-kalkulaator]] · [[Pioneer 1507]] · [[Poolkuuklapid]] · [[Prahitaim]] · [[Rasvamüüser]] · [[Reverberaator]] · [[Ristbaas]] · [[Ristreeper]] · [[Sümpaatia]] · [[Sünteetiline otsustus]] · [[Sütevakk]] · [[Sagedusmodulaator]] · [[Siluhöövel]] · [[Tattnina]] · [[Termolokatsioonielund]] · [[Tirinui]] · [[Tolmutera]] · [[Triikpuu]] · [[Tuleaed]] · [[Unenägude seletaja]] · [[Uurdesaag]] · [[Väärarend]] · [[Vältevaheldus]] · [[Värkraud]] · [[Võrguhark]] · [[Võtmeliik]] · [[Vabaduse Raamat]] · [[Vabakäiguvang]] · [[Viimane viisik]] · [[Vitsahammas]] · [[Vurrpuur]] · [[Õlitussüsteem]] · [[Šaržeerimine]] · [[Alepõld]] · [[Alepõllundus]] · [[Alltuulekülg]] · [[Alusringjoon]] · [[Asendiandur]] · [[Automaatliin]] · [[De monade, numero et figura]] · [[Elulised vajadused]] · [[Valdus]] · [[Valkdüstroofiad]] · [[Väljendverb]] · [[Võidusõidukaarik]] · [[Üldgeograafiline kaart]] · [[ÜRO embleem]] · [[Aaderduskamm]] · [[Aasta keskmine sademete hulk]] · [[Abrasiivkulumine]] · [[Aktsentueeriv värsisüsteem]] · [[Altariesine]] · [[Aniloks-värviaparaat]] · [[Aniloks-värvivalts]] · [[Aprioorsus]] · [[Aritmeetiline juur]] · [[Aritmeetiline operatsioon]] · [[Arvestuspoogen]] · [[Bioloogiline oksüdatsioon]] · [[Bioproduktsioon]] · [[Elastne sidur]] · [[Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]] · [[Erosioonkulumine]] · [[Euroopa rahvusvahelise koostöö foorum]] · [[Filosoofia valdkonnad]] · [[Gumofiilia]] · [[Hammassidur]] · [[Hulgafraas]] · [[Hulgamäärus]] · [[Idand]] · [[Inimese areng]] · [[Issand]] · [[Jäävöönd]] · [[Joaskulumine]] · [[Joonpingus]] · [[Kalakasvatussump]] · [[Kalendristika]] · [[Kamberkaevandamine]] · [[Katehhees]] · [[Kavitatsioonkulumine]] · [[Kemomanipulatsioon]] · [[Kerishüpokaust]] · [[Kiilung]] · [[Kompenseeriv sidur]] · [[Konfessioon]] · [[Koost]] · [[Kultuurniit]] · [[Kumulatiivne sagedus]] · [[Lõtkuga ist]] · [[Lünklause]] · [[Lahtine kate]] · [[Mäendus]] · [[Magmakeha]] · [[Manoury notatsioon]] · [[Masinaehitusmaterjalid]] · [[Masinaelement]] · [[Meeste domineerimine]] · [[Mehaaniline kulumine]] · [[Metafooriteooria]] · [[Mittetunnustamispoliitika]] · [[Otsak]] · [[Otsik]] · [[Otstarbemäärus]] · [[Otsustusinstitutsioonid]] · [[Pähklike]] · [[Pärisklass]] · [[Põhjusmäärus]] · [[Pühitsus]] · [[Passaathoovused]] · [[Piirseisund]] · [[Pikima ametiajaga poliitilised liidrid]] · [[Polümerisatsiooniaste]] · [[Polüneesia kosmogoonia]] · [[Polaartelg]] · [[Predikatsioon]] · [[Preventiivne veterinaaria]] · [[Primitiivne algtegur]] · [[Prioriteet]] · [[Proportsionaalsuspiir]] · [[Puhvermahtuvus]] · [[Reaalarvude hulk]] · [[Regressiivne tulumaks]] · [[Religiooniõpetus]] · [[Reljeefitüüp]] · [[Reumaatiliste haiguste klassifikatsioon]] · [[Sõnaseletus]] · [[Sööbekulumine]] · [[Sagedustabel]] · [[Servojuhtimine]] · [[Silinderhõõrdülekanne]] · [[Sonaaditsükkel]] · [[Soveldamine]] · [[Subjekt-subjekt-suhe]] · [[Tõrge]] · [[Tõutervis]] · [[Tööstusomandi õiguskaitsetaotlus]] · [[Tantsusüit]] · [[Teoloogia summa Ia q. 22]] · [[Traditsionalism]] · [[Tugevus]] · [[Usuartikkel]] · [[Väljamine]] · [[Vakuoolne düstroofia]] · [[Pseudolitoraal]] · [[Rabastumine]] · [[Radioaktiivne kiirgus]] · [[Rannikuluide]] · [[Riikide sõjajõud Teise maailmasõja alguses]] · [[Rulllaager]] · [[Savi kuivamine]] · [[Segahääl]] · [[Semidüstroofne järv]] · [[Sisendkeel]] · [[Toimetulekutoetus]] · [[Toonikakolmkõla]] · [[Tugiheli]] · [[Põllumeesteselts]] · [[Piimaühistu]] · [[Plokk-laava]] · [[Rahvamuusikapidu]] · [[Silmuköök]] · [[Tüümuse ekstrakt]] · [[Tüümuse taandareng]] · [[Tümostimuliin]] · [[Transporditeenus]] · [[Tunnuslind]] · [[Uduniisutus]] · [[Urnmatus]] · [[Uskumine]] · [[Valgusinstallatsioon]] · [[Vihmutus]] · [[Biokilereaktor]] · [[Eestäiend]] · [[Faasiverb]] · [[Infiniitfraas]] · [[Inseneritöö]] · [[Ioonne elektroaktiivne polümeer]] · [[Kümnendmurd]] · [[Kaitselahing]] · [[Kaksikvedur]] · [[Katalüsaatorimürk]] · [[Kirjandusfilosoofia]] · [[Kombinatiivne muutlikkus]] · [[Korduvust näitav määrus]] · [[Laboratoorne diagnostika]] · [[Lgr-valgud]] · [[Loodete-tüüpi tehismärgala]] · [[Määrustäiend]] · [[Magneetikud]] · [[Mullageneetika]] · [[Mullamineraloogia]] · [[Murru laiendamine]] · [[Omastavaline täiend]] · [[Oskussõnastik]] · [[Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus]] · [[Partitiivverb]] · [[Peenes]] · [[Prootonjuhtoksiidid]] · [[Satelliitringhääling]] · [[Seotud vektor]] · [[Tähtpäev]] · [[Tegusõna käändelised vormid]] · [[Termaalvesi]] · [[Terministandard]] · [[Toimumisaega näitav määrus]] · [[Tordipõhi]] · [[Võrdlev usundilugu]] · [[Variatsiooniulatus]] · [[Vastupinge]] · [[Vilikond]] · [[Apteegitilliravimid]] · [[Asustusgeograafia]] · [[Basiiliku ürt]] · [[Elektripaigaldise projekt]] · [[Enesemääratluspädevus]] · [[Euroopa tsivilisatsioon]] · [[Grammatilised vahendid]] · [[Hellenite kirik]] · [[Hintoni test]] · [[Infradüünvastuvõtja]] · [[Järeldav rinnastus]] · [[Jõuk]] · [[Käte sanitar]] · [[Kontiinum]] · [[Korstnapits]] · [[Lõikeriist]] · [[Lauseeitus]] · [[Lennukitrepp]] · [[Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Selts]] · [[Linnuatlas]] · [[Ma-tegevusnimi]] · [[Mart Saare nimeline lauljate konkurss]] · [[Mullaprotsessid]] · [[MVA-MERS-S]] · [[Pöördjärjestusega hulgafraas]] · [[Paekalda]] · [[Piiritluslisand]] · [[Polariseeritud relee]] · [[Prohvetlik usund]] · [[Projekt 657 PTS]] · [[Radari peegelduvus]] · [[Rahvakohtunik]] · [[Rahvusvaheline Lepo Sumera nimeline noorte heliloojate loomingukonkurss]] · [[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu soovitused ökoloogiliseks taastamiseks]] · [[Rippdekoor]] · [[Sibulaõli]] · [[Soo määramine]] · [[Tänavanoorsootöö]] · [[Tümopoees]] · [[Teoloogia summa Ia q. 3]] · [[Toorpuit]] · [[Trollipeatus]] · [[Tugevvoolupaigaldis]] · [[Ubuntu Vabastusliikumine]] · [[Väärtuspädevus]] · [[Võlvik]] · [[Eksponentvõrrand]] · [[Emotsionaalne inadekvaatsus]] · [[Erituskude]] · [[FIDE nõukogu]] · [[Filmitehnika]] · [[Fromoloogia]] · [[Geoloogiline materjal]] · [[Haldusorgan]] · [[Hulkliige]] · [[Isetsentreeruv padrun]] · [[Juuli keskmine õhutemperatuur]] · [[Juveniilne staadium]] · [[Kadakasakslased]] · [[Kanneljas leht]] · [[Kasseli ahi]] · [[Kemolitotroofid]] · [[Kiirvool]] · [[Kohastumine]] · [[Koirohutee]] · [[Kriminaalmiilits]] · [[Lähisarktiline kliimavööde]] · [[Lõunamere saared]] · [[Laagrikael]] · [[Langud]] · [[Lellepoeg]] · [[Lillemuru]] · [[Linnastumise määr]] · [[Luureohvitser]] · [[Luuviljalised]] · [[Mõõtemeetod]] · [[Magevee-elustik]] · [[Maksumaksja vaenlane]] · [[Meediakanal]] · [[Meeleparanduse sakrament]] · [[Mittesilindrilisus]] · [[Mittesirgjoonelisus]] · [[Mittetasapinnalisus]] · [[Mudavool]] · [[Oleofiilsus]] · [[Olmeluul]] · [[Pööristähk]] · [[Pakutrükk]] · [[Parafeerimine]] · [[Parameetriline võnkumine]] · [[Passionaarsus]] · [[Pelofiilid]] · [[Pikkliin]] · [[Polüloog]] · [[Puistangumets]] · [[Rahvusvaheline Ökoloogia Assotsiatsioon]] · [[Režiistsenaarium]] · [[Sõjakunst]] · [[Sõltuvusaine]] · [[Sündimuse üldkordaja]] · [[Sademete hulk]] · [[Selgelthaistmine]] · [[Selgeltkuulmine]] · [[Selgeltmaitsmine]] · [[Selgelttajumine]] · [[Senestopaatia]] · [[Sertifitseerimine]] · [[Skolastiline meetod]] · [[Sulandaja]] · [[Suljutaimed]] · [[Surnulava]] · [[Suurringjoon]] · [[Tütarrakk]] · [[Tüvepikendus]] · [[Taimetoiteained]] · [[Tantsukunst]] · [[Teatmemõõdud]] · [[Terakasvaja]] · [[Tertsiaarne süsinikuaatom]] · [[Tundeelu tuimenemine]] · [[Uus Põhjala toit]] · [[Välisluure]] · [[Vaimulikuseisuse sakrament]] · [[Veekoguja-leht]] · [[Ablatiivjahutus]] · [[Ablatsioonimoreen]] · [[Abonendikaabel]] · [[Aed-mustköömne eeterlik õli]] · [[Aed-mustköömne rasvõli]] · [[Atmosfääripõud]] · [[Bioloogiline isolatsioon]] · [[Dramatiseering]] · [[Hallutsinatsiooniargument]] · [[Humanistlik kristlus]] · [[Jalgtänav]] · [[Käsitööselts]] · [[Kõrvaltänav]] · [[Kogumispension]] · [[Kvartalisisene tänav]] · [[Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul]] · [[Laokohaõigus]] · [[Le Théâtre des Ombres]] · [[Meelte ja tunnete taimed]] · [[Opening Pandora's Box]] · [[Põhitänav]] · [[Põllumajandusnäitus]] · [[Toitjakaotuspension]] · [[TOL-plasmiid]] · [[Treemel]] · [[Tupe mikrofloora]] · [[Tuuleliist]] · [[Tuumikküla]] · [[Väärtuste realiseerimise teooria]] · [[Väeosa]] · [[Vägivalla propaganda]] · [[Väljamõeldud entiteet]] · [[Võrgukuur]] · [[Valgustundlikud kaitserühmad]] · [[Vertikaallaudis]] · [[Äravoolukiht]] · [[Äravoolumaht]] · [[Ökosüsteemi taastamiskulu]] · [[Ühe muutujaga lineaarvõrratus]] · [[Ühe muutujaga ruutvõrratus]] · [[Üheseinaline nanotoru]] · [[Ühisteenused]] · [[Üldkeel]] · [[Abikontaktor]] · [[Abilüliti]] · [[Absoluutne kiirus]] · [[Aisad]] · [[Asendushooldus]] · [[B-klassi isolatsioon]] · [[Dünaamiline situatsioon]] · [[Dünaamiline viskoossus]] · [[Düseutroofne järv]] · [[Demokraatia arendamise sihtasutus]] · [[Digitaalne dokumendihaldus]] · [[Duratiivne situatsioon]] · [[Elastne keha]] · [[Elastne keskkond]] · [[Elektridetonaator]] · [[Elektrilõhkevõrk]] · [[Elektriseadmestik]] · [[Emotsioonide geopoliitika]] · [[Ergutusahel]] · [[Eustaasia]] · [[Fluorokinoloonid]] · [[Geneetiline muundamine]] · [[Graafi klikk ja vöö]] · [[Graafi sümmeetria]] · [[Hüdrograafiline võrk]] · [[Hapnikusisaldus]] · [[Happesadenemine]] · [[Harmooniline intervall]] · [[Heli tulendnimetus]] · [[Helirea kulgevad astmed]] · [[Helirea püsivad astmed]] · [[Helistike sugulus]] · [[Hoolduspere]] · [[Hulgasõna]] · [[Intervallmeetod]] · [[Jäätmejaam]] · [[Käivitusmoment]] · [[Käivitusmootor]] · [[Käivitusvool]] · [[Kõrgustähistus]] · [[Kaebeõigus]] · [[Kaevamishark]] · [[Keskkonnaküsimuste sidustamine]] · [[Keskkonnavastutus]] · [[Kobestuslaeng]] · [[Kolmikmeremiil]] · [[Kommutaatormasin]] · [[Kromaatiline helirida]] · [[Lõhkematerjal]] · [[Lõhketöö]] · [[Lihtintervall]] · [[Loodeteelektrijaam]] · [[Lubatushinnang]] · [[Mažoorne helirida]] · [[Maastikusfäär]] · [[Maksusoodustus]] · [[Mardilaat]] · [[Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad]] · [[Meditsiiniline abivahend]] · [[Meloodiline intervall]] · [[Mereelustik]] · [[Metsapealinn]] · [[Minoorne helirida]] · [[Mitmeseinaline nanotoru]] · [[Multivalentne muusikaanalüüs]] · [[Murdvõrratus]] · [[NARIS]] · [[Neurolepsia]] · [[Nivikool]] · [[Nominaaltulusus]] · [[Olmereovesi]] · [[Oportunistlik majandusteooria]] · [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus]] · [[Põhjasüvendi]] · [[Põhjavee-elustik]] · [[Peitsimine]] · [[Plahvatuspõlemine]] · [[Poolhääl]] · [[Pragmaatiline abisõna]] · [[Süvarihv]] · [[Ulgkivi]] · [[Vajuv vesi]] · [[Vipratoks]] · [[Kurevere ohvrikivid]] · [[Paluküla leid]] · [[Rohe leiud]] · [[Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained]] · [[Juurehingamine]] · [[Kaljuvoor]] · [[Lineaarne ekstsentrilisus]] · [[Maoliste klassifikatsioon]] · [[Speculum. De l'autre femme]] · [[Statotsüüt]] · [[Taime stress]] · [[Õietolmuspekter]] · [[1N3716]] · [[1N60]] · [[1N970B]] · [[2N3096]] · [[Abiarhitektuur]] · [[Õieleht]] · [[Õigusrikkuja]] · [[4C/ID-mudel]] · [[Anşār ash-Sharī‘ah]] · [[Artokraatia]] · [[Asundustalu]] · [[Ehisnael]] · [[Elatisabi]] · [[Endomeetriumi retseptiivsus]] · [[Esmased lümfoidorganid]] · [[Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks]] · [[Explanation and Reference]] · [[Harjalatt]] · [[Haudelind]] · [[Horisontaallaudis]] · [[IgLON]] · [[Juudakristlus]] · [[Kõugutabel]] · [[Kõuk]] · [[Kõvaduse mõõtmine]] · [[Külakalmistu]] · [[Külavainu]] · [[Kalts]] · [[Kasvajaga seotud põletik]] · [[Kataboolne plasmiid]] · [[Kaugeeslinnastumine]] · [[Koormus]] · [[Kutsehariduskeskus]] · [[Kvantitatiivne kromatograafiline analüüs]] · [[Langeallikas]] · [[Laudis]] · [[Lignotselluloosi lagundamine]] · [[Lineaarne molekul]] · [[LostNf.com]] · [[Mõisasüda]] · [[Maamiilits]] · [[Maksa regeneratsioon]] · [[Marsiorkester]] · [[Mathematics, Matter and Method]] · [[Members' Needs, Intragroup Conflict, and Group Performance]] · [[Metsa süsinikuringe]] · [[Mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika]] · [[Moderaator]] · [[Molekulaartehnoloogia]] · [[MtDNA rekombinatsioon]] · [[Musterpeenar]] · [[Põhivabadused]] · [[Pühasõdalane]] · [[Paigalind]] · [[Peakonsul]] · [[Petikuks]] · [[Piirkasulikkus]] · [[Piltvaip]] · [[Plafoon]] · [[Polümeeride pundumine]] · [[Populatsiooni struktuur]] · [[Postiasutus]] · [[Pottmüts]] · [[Prosspulk]] · [[Puitpits]] · [[Puunõu]] · [[Räästakarniis]] · [[Röntgenallikas]] · [[Raiddekoor]] · [[Ringküla]] · [[Süsihappegaasi emissioon]] · [[Seeneliha]] · [[SMD 2835]] · [[Staapel]] · [[Strobeerimine]] · [[Sulgimine]] · [[Syneidēsis]] · [[Tõusuallikas]] · [[Tüümuse koor]] · [[Tüümuse kortikomedullaarne tsoon]] · [[Tüümuse perivaskulaarsed ruumid]] · [[Takistuse meetod]] · [[Talibid]] · [[Tarbimiskaal]] · [[Teabeoperatsioon]] · [[Toitjakaotus]] · [[Teokonsekventsialism]] · [[Tiitelnurk]] · [[Tuletusalus]] · [[Ussiviin]] · [[Vaigutamine]] · [[Veosekäive]] · [[Verekeskus]] · [[Vinnutamine]] · [[Ähvardamine]] · [[Ühispesitsemine]] · [[Üldõpetus]] · [[Aastaajalised muutused]] · [[Adverbiaalne tajuteooria]] · [[Bilineaarvorm]] · [[Brentano tees]] · [[Bronhidega seotud lümfikude]] · [[Coheni-Bradfordi mõjumudel]] · [[Hemotsütoblast]] · [[Intentsionaalne objekt]] · [[Külm halastus]] · [[Keskmise tugevusega hape]] · [[Kiire parvlaev]] · [[Konsulaarasutus]] · [[Lähteaine]] · [[Lümfiurked]] · [[Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]] · [[Limaskestabarjäär]] · [[Loogikalülitus]] · [[Madalmurusus]] · [[Meaning and Knowledge]] · [[Mitmikisadus]] · [[Muutmine]] · [[NanoID]] · [[Neerusegment]] · [[Ninaga seotud lümfikude]] · [[Põhjuslik tajuteooria]] · [[Pseudokuppel]] · [[Raamatukoer]] · [[Rahvamuusikaorkester]] · [[Rahvapilliorkester]] · [[Rauasulatus]] · [[Readers of the Book of Life]] · [[Süvenemise tõenäosus]] · [[Saavutusvajadus]] · [[Sookarjamaa]] · [[Surnuaiapüha]] · [[System der Logik und Metaphysik]] · [[Tõeteooria]] · [[Tüpoloogia]] · [[Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss]] · [[Vasak ühisunearter]] · [[Veenipõimik]] · [[Veenmise kahe-protsessi teooria]] · [[Venoosõõs]] · [[Vereringe]] · [[Viini veinipiirkond]] · [[Zave.ee]] · [[Kubermangugümnaasium]] · [[Aberratsioonikonstant]] · [[Abiellumus]] · [[Abilöök]] · [[Abioperatsioon]] · [[Absoluutne vanus]] · [[Afüllia]] · [[Aine omadused]] · [[Arenguideoloogia]] · [[Arenguplaneerimine]] · [[Arhiivihaldus]] · [[Assotsiatiivne ring]] · [[Biogeenid]] · [[Eesseisja]] · [[Ehtekunst]] · [[Elatuskorje]] · [[Elektronskeem]] · [[Eoseline sigimine]] · [[Euroopa Liidu dokumentatsioon]] · [[Filmimine]] · [[Forsseerimine]] · [[GA400TD60U]] · [[Gamavit]] · [[Geolitoraal]] · [[Hüppekiht]] · [[Harvik]] · [[Hoiatushüüd]] · [[Homoallüülne rühm]] · [[Humoraalne regulatsioon]] · [[Ioonvõrrand]] · [[IRF3710]] · [[IRF5210]] · [[Jätkusuutlikkuse hindamine]] · [[Käsuviip]] · [[Kümnendkorrektsioon]] · [[Kahju tekitamine]] · [[Kapitaliinerts]] · [[Keelehoole]] · [[Keskkonnakompleksluba]] · [[Keskkonnaluba]] · [[Keskkonnariski hindamine]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkus]] · [[Kohanemus]] · [[Kolmikmiil]] · [[Kuivendus]] · [[Kummihaamer]] · [[KV1236]] · [[KZ405]] · [[Lõikuvad sirged]] · [[Libertaarimperatiiv]] · [[Liitmõju]] · [[Liivapritsitööd]] · [[Looduslikkus]] · [[Loodusvara lubatava kasutuse määr]] · [[Loomarakk]] · [[Mäesuusakool]] · [[Müratasandi]] · [[Maastike mitmekesisus]] · [[Maastikuhooldus]] · [[Maastikupoliitika]] · [[Matusetoetus]] · [[MJ11016]] · [[Nüüdismuusikaansambel]] · [[Niit]] · [[Otsekood]] · [[Põhja-Aafrika rahvatantsud]] · [[Põrunui]] · [[Pöörlev rõngas-ketaselektrood]] · [[Pistikupesa]] · [[Portfoolio]] · [[Puutumus]] · [[Rabamets]] · [[Reaalmuutuja funktsioon]] · [[Rehabilitatsiooniteenus]] · [[Roheline liikumine]] · [[Säästev energeetika]] · [[Säästev inimareng]] · [[Säästev kasutus]] · [[Sülemikast]] · [[Saastetasu]] · [[Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll]] · [[Seebid]] · [[Siduja]] · [[Singulaarne maatriks]] · [[Sotsiaalne märgis]] · [[Spastiline halvatus]] · [[Suitsulõõts]] · [[Survetorustik]] · [[Suundorienteerumine]] · [[Täis- ja murdosa]] · [[Tänava kaitsevöönd]] · [[Tänavamaa]] · [[Taustamine]] · [[Universaalhulk]] · [[Vabavõnkumine]] · [[Vahetusleping]] · [[Vastandelement]] · [[Vastandmaatriks]] · [[Vastandvektor]] · [[Wahli reegel]] · [[Waveframe]] · [[Ühine humanitaaroperatsioonide plaan]] · [[Holsteini meri]] · [[Humanitaarabipalve]] · [[Kahepoolne arengukoostöö]] · [[Mandri tuum]] · [[Mitmepoolne arengukoostöö]] · [[Põhilised sotsiaalteenused]] · [[Sürjametsad]] · [[Seitsmenda päeva adventistid]] · [[Tööjõumahukas tootmine]] · [[Tehislikkus]] · [[Teisene toore]] · [[Trimmerkondensaator]] · [[Häme daikiparv]] · [[Kihnu kivilaev]] · [[Kiviveolaev]] · [[Kutsekomisjon]] · [[Kutsestandard]] · [[Kutsetunnistus]] · [[Linnaõhk teeb vabaks]] · [[Linnak]] · [[Meremehekast]] · [[Raikküla kärajad]] · [[Renessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Sibulasordid]] · [[Siseministeeriumi usuasjade osakond]] · [[Vöörmünder]] · [[Vari-muutmälu]] · [[Viis miinust]] · [[Õpetatud sepp]] · [[Kõrgemad riigikaitsekursused]] · [[Lemmikloomade parasiidid]] · [[Puistevill]] · [[Veeprinter]] · [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] · [[Pensionäride meeleavaldus jaanuaris 1993]] · [[TAOK rogain]] · [[Vene kuritegevuse ajalugu]] · [[Üleajateenija]] · [[Ürgkogukondlik kord]] · [[Aposterioorne õigustus]] · [[Aposterioorne mõiste]] · [[Elektrooniline kaitse]] · [[Elektrooniline rünnak]] · [[Elektrooniline toetus]] · [[Juhtimissõda]] · [[Paunküla aardeleiud]] · [[Tolmutoru]] · [[Vaida aare]] · [[Eesti Turist]] · [[Jääksoode tüübid]] · [[Pakkimine]] · [[Pop Tipp]] · [[Rühm T]] · [[Talibor]] · [[1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus]] · [[Aleetilised modaalsused]] · [[Avalik internetipunkt]] · [[Eelarveaasta]] · [[Ehitusjoonis]] · [[FeAlN]] · [[Hõivatu]] · [[Ideoloogiakriitika]] · [[Jaotusmagistraal]] · [[Jaotustänav]] · [[Külapood]] · [[Kidunud lahend]] · [[Kinnisvaraturg]] · [[Koerakaelanurk]] · [[Kogemusteadus]] · [[Konfokaalsed koonuselõiked]] · [[Lähiristumissurutis]] · [[Larmori sagedus]] · [[Linnusepiirkond]] · [[Määramata avaldis]] · [[Magnetilised süsiniknanostruktuurid]] · [[Maguskirss]] · [[Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik]] · [[Majandusmets]] · [[Mitteelastne nõudlus]] · [[Mittevõrdus]] · [[Mobiilne krematoorium]] · [[Palumännik]] · [[Personaalraamat]] · [[Psoriaatilised naastud]] · [[Puulaid]] · [[Reaaltulu]] · [[Renditalu]] · [[Riigibibliograafia]] · [[Riigikirik]] · [[Riigimuuseum]] · [[Sõjatehnika]] · [[Seadlus]] · [[Sedelgas]] · [[Spordiala]] · [[SV-MRAM]] · [[Tööealine rahvastik]] · [[Tütarküla]] · [[Tagametsa oja]] · [[Taktiilne kommunikatsioon]] · [[Taktiilsus]] · [[Teaduskultuurilinn]] · [[Toiduainete steriliseerimine]] · [[Toomakirjandus]] · [[Tudeng TV]] · [[Usaldav uskumine]] · [[Vaegomadussõna]] · [[Valgustusfilosoofia]] · [[Lipuväljak]] · [[Puriinalused]] · [[Sketš]] · [[Abimäärsõna]] · [[Asemäärsõna]] · [[Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest]] · [[Modifitseeritud tärklis]] · [[Rõhumäärsõna]] · [[Eestimaa Rahvuste Foorum]] · [[Küünlaümbriste jaht]] · [[Kummik]] · [[Siseringjoon]] · [[Trassoloogia]] · [[Õigustuskontekst]] · [[Tõde ja tähendus]] · [[Tulekaitsemuhv]] · [[Inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem]] · [[The Strife of Systems]] · [[Älves]] · [[Ökokaardistamine]] · [[Ühesuguline õis]] · [[Ühtlaselt kiirenev liikumine]] · [[Üldkaredus]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Taškendi valikturniir]] · [[Abielusündimuskordaja]] · [[Aegjärkne raie]] · [[Agressiivne keskkond]] · [[Ajalooline laev]] · [[Ajatamine]] · [[Aktiivne temperatuur]] · [[Akumulatsiooniala]] · [[Alluvuse ühesus]] · [[Ametkondlikkus]] · [[Arboritsiid]] · [[Arvesti]] · [[Autostumine]] · [[Avaldus]] · [[Avatud maailmaühiskond]] · [[Barokktrio]] · [[Beibe]] · [[Bilansikirje]] · [[Bilansiväline kirje]] · [[Biokeemiline geneetika]] · [[Computer Music Melodian]] · [[Demograafiline tööturusurve indeks]] · [[Destilleerimisseade]] · [[Dfu-programmer]] · [[Diferentseerimine]] · [[Dosaator]] · [[Ehitise laiendamine]] · [[Ehitise rekonstrueerimine]] · [[Elodeiidid]] · [[Elukultuuri Instituut]] · [[Elusloodus]] · [[Emulgatsioon]] · [[Eraldusriba]] · [[Flandeerimine]] · [[Höövelmasin]] · [[Hüpotroofid]] · [[Infojuhtimine]] · [[Jälitustegevus]] · [[Katadroomne leht]] · [[Kiskahel]] · [[Lamarcki seadused]] · [[Loomamaal]] · [[Luuavars]] · [[Maailmapilt]] · [[Maandur]] · [[Maanduri valgumisala]] · [[Maanduspaigaldis]] · [[Maantee klass]] · [[Mandrinõlv]] · [[Marss-seilkuunar]] · [[Meremärk]] · [[Meremaal]] · [[Mesotroofid]] · [[Metallilõikepink]] · [[Modelleeriv süsteem]] · [[Mustkate]] · [[Nardid]] · [[Netoproduktsioon]] · [[Ohutegur]] · [[Oma ja võõras]] · [[Piesoisohüps]] · [[Pindamine]] · [[Pottpaat]] · [[Puidutöötlemise tehnoloogia]] · [[Rauasulam]] · [[Relv lae ja kaitseriivista!]] · [[Reservaaž (graafika)]] · [[Sõltumatu Infokeskus]] · [[Sündimatus]] · [[Sündimuse erikordaja]] · [[Sündimuse kogukordaja]] · [[Saagimine]] · [[Shannoni esimene teoreem]] · [[Tõeline hallutsinatsioon]] · [[Tõuk]] · [[Taakselkuunar]] · [[Talitlus]] · [[Tuulepõhi]] · [[Unioon]] · [[Vähima olulise erinevuse test]] · [[Võrdlus]] · [[Vallassündimuse erikordaja]] · [[Veerandaeg]] · [[Viimne kohtupäev]] · [[Diskursuseteooria]] · [[Eesti NSV taluseadus]] · [[Kaarma lahing]] · [[Liivimaa konstitutsioonid]] · [[Liivimaa ordinatsioonid]] · [[Love, Friendship, and the Self]] · [[Meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoidud]] · [[Pardipill]] · [[Plätud]] · [[Sibulakasvatus]] · [[Tekiehitis]] · [[Elektromagnetiline ohutus]] · [[Jäägiga jagamine]] · [[Kutse]] · [[Läti filosoofia]] · [[Liustikutuul]] · [[Magnetlintsalvesti]] · [[Manööversõda]] · [[Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses]] · [[Unite the Armies. Save the Planet]] · [[Afiinsuskonstant]] · [[Balti Trükitööliste Ühing]] · [[NAO indeks]] · [[Sümmeetriline Universum]] · [[Saaremaa majandusvalitsus]] · [[Valang]] · [[Bolšoje Zagrivje]] · [[Erijuhtivus]] · [[Käsundusohvitser]] · [[Kohtuballistika]] · [[Maloje Zagrivje]] · [[Novaja Fjodorovka]] · [[Ohvitseridekogu]] · [[Räkälä]] · [[Savistumine]] · [[Vanemallohvitser]] · [[Aposterioorne tõde]] · [[Aprioorne õigustus]] · [[Aprioorne tõde]] · [[Baatoks]] · [[Citroën DS5 LR]] · [[Eessõna]] · [[Enese ja teise asümmeetria]] · [[Entitas]] · [[Globaalne kapitalism]] · [[Hüdrauliline masin]] · [[Hüpoikoon]] · [[Hiib]] · [[Honda Mean Mower]] · [[Hulgulind]] · [[Humisool]] · [[Imendumine]] · [[Inkorporeerimine]] · [[Isehõrenemine]] · [[Isikuvastased vägivallateod]] · [[Jõudluskontroll]] · [[Jahutussegu]] · [[Käibevara]] · [[Käskjuhitavus]] · [[Külmhoone]] · [[Külmumine]] · [[Kaebus]] · [[Katseseeria]] · [[Keskmine tihedus]] · [[Klarett]] · [[Klassivanem]] · [[Kollektiivse tegevuse probleem]] · [[Kompaktsusteoreem]] · [[Kromatograafiline analüüs]] · [[Kululuud]] · [[Lümfosarkoom]] · [[Lendstart]] · [[Leproomid]] · [[Ligikaudne arv]] · [[Likviidsuse suhtarvud]] · [[Lisahaistmissibul]] · [[Märgukiri]] · [[Mõisastamine]] · [[Maaelu]] · [[Majandusüksus]] · [[Masinakäsk]] · [[Metastaseerumine]] · [[Metsakorraldus]] · [[Mikroenergeetika]] · [[Mina ja keskkond]] · [[Morfosüntaks]] · [[Motivatsiooniuuringud]] · [[Munandimanusejuha]] · [[Munitsipaalettevõte]] · [[Näitav asesõna]] · [[Neeru-sugusegmendid]] · [[Nissan C-hatch]] · [[Nukleofiilne tsenter]] · [[Ohver]] · [[Orbiitgraaf]] · [[Parasvöötme rohtlad]] · [[Paremakäelisus]] · [[Philosophia prima, sive Ontologia]] · [[Pindaktiivsus]] · [[Praekahvel]] · [[Pseudotsüfellid]] · [[Punkteeritud ümbrus]] · [[Rästikuhammustuse mürgistus]] · [[Raamatupidamise sise-eeskiri]] · [[Rehabilitatsioon]] · [[Reostaatjuhtimine]] · [[Reservuaar]] · [[Riiklik kaitse]] · [[Rodoloogia]] · [[Roheline pipar]] · [[Rohtlavöönd]] · [[Säärikud]] · [[Säästulamp]] · [[Sagedusdetektor]] · [[Soojusenergia]] · [[Soojussõlm]] · [[Soojusvõrk]] · [[Surnutepüha]] · [[Suurosa]] · [[Tõusukõrgvesi]] · [[Töönduskala]] · [[Tööränne]] · [[Tööstusettevõtete asukoha teooria]] · [[Tööstuspsühholoogia]] · [[Taevapoolkera]] · [[Tasakaaluprofiil]] · [[Teekond maailma lõppu]] · [[Universaalinstrument]] · [[Uued tööstusharud]] · [[Uusparempoolsus]] · [[Veeproov]] · [[Voolavus]] · [[Bifoorne aken]] · [[Komparativism]] · [[Kreneleering]] · [[Projekteerimisinstituut]] · [[Õhkpadi]] · [[Õpivilumuste spetsiifilised häired]] · [[Aadriraud]] · [[Adratald]] · [[Aganik]] · [[Ahkju]] · [[Alustainas]] · [[Argitanu]] · [[Aurukast]] · [[Conrad Aramis]] · [[Elektrisignaal]] · [[Elektronseadis]] · [[Ensüümikomisjon]] · [[Etikukivi]] · [[Gibbsi refleksioonimudel]] · [[Hagerik]] · [[Hajus närvisüsteem]] · [[Hauskar]] · [[Ideaalmina]] · [[Influentsaviirus]] · [[Kütis]] · [[Kabimüts]] · [[Kaltsud]] · [[Keeletüübid]] · [[Kindlusvangistus]] · [[Kupuraud]] · [[Kupusarv]] · [[Kvalitatiivne matemaatika]] · [[Linuk]] · [[Mikrotsoonanalüüs paberil]] · [[Miljööväärtuslik ala]] · [[Mina piirid]] · [[Neuropsühholoogiline hindamine]] · [[Norra põllumajandus]] · [[Petik]] · [[Plaueni Lutheri kogudus]] · [[Puurkaev]] · [[Rästiklaste mürk]] · [[Rabamine]] · [[Sõba]] · [[Süstemaatiline anatoomia]] · [[Soovitatav päevane kogus]] · [[Stiihia]] · [[Suhteline eelis]] · [[Telliskivisein]] · [[Toitumisteadus]] · [[Turismiinfokeskus]] · [[Turismitoode]] · [[Uhtaine]] · [[Urmelid]] · [[Urnimatus]] · [[Väikepala]] · [[Võõris]] · [[Võidusõidukaater]] · [[Vaalikurikas]] · [[Varuained]] · [[Veealune mälestis]] · [[Vihtlemine]] · [[Ärakanne]] · [[Ööbinokkel]] · [[Ühiskordne]] · [[Ühitatud veos]] · [[Üleriigiline planeering]] · [[Ümarpuit]] · [[Abikool]] · [[Absoluutne sügavus]] · [[Aerofoto dešifreerimine]] · [[Ahelindeks]] · [[Aisting]] · [[Aktiivne jõud]] · [[Algotest]] · [[Anaerobioos]] · [[Anaeroobne keskkond]] · [[Arengustrateegia]] · [[Arvutikaitse]] · [[AudioSculpt]] · [[Avapind]] · [[Biosüsteem]] · [[Dünaamiline koormus]] · [[Efektiivne kontsentratsioonitegur]] · [[Esimene rinne]] · [[Firmasport]] · [[Heterogeenne reaktsioon]] · [[Hindamine]] · [[Homogeenne elektriväli]] · [[Huumusained]] · [[Jäätmekategooriad]] · [[Kõrgusindeks]] · [[Kaaspind]] · [[Katlavinn]] · [[Keskmine lõtk]] · [[Kinkeleping]] · [[Klemmliide]] · [[Koagulatsioon]] · [[Kohortimine]] · [[Kohrutamine]] · [[Kolm kriitikat]] · [[Kolvirõngad]] · [[Konto debiteerimine]] · [[Konvendihoone]] · [[Kultuuritehas]] · [[Lõppdesinfektsioon]] · [[Lahinguteenindustoetus]] · [[Lendkarvad]] · [[Liivapaber]] · [[Lisaõhuklapp]] · [[Loomaks moondumine]] · [[Loomik]] · [[Mõttetegevus]] · [[Meditsiiniline biokeemia]] · [[Mullastik]] · [[Organisatsioonilis-tegevuslik mäng]] · [[Pöördemoment]] · [[Pajatus]] · [[Paralleelreaktsioonid]] · [[Peapind]] · [[Projekteerimistingimused]] · [[Puhverdusvõime]] · [[Rasvlahustuvad vitamiinid]] · [[Registerpant]] · [[Regivärss]] · [[Rektifikatsioonikolonn]] · [[Saematerjal]] · [[Semantiline kunst]] · [[Sidend]] · [[Sidetehnika]] · [[Siinvõrk]] · [[Silikaltsiit]] · [[Skalaariga korrutamine]] · [[Staatikaga määratavad ülesanded]] · [[Sulfaatrespiratsioon]] · [[Suremuskordaja]] · [[Suruõhu kuivatamine]] · [[Tähtaeg]] · [[Töötuba]] · [[Talvepealinn]] · [[Tarbimisühiskond]] · [[Teabelevi]] · [[Telglõige]] · [[Temporoloogia]] · [[Tensotajur]] · [[Tingimus]] · [[Tsangpadrun]] · [[Tugevusmoment]] · [[Tupplehed]] · [[Ubikinoonid]] · [[UDA-tehnoloogia]] · [[Ujuv laager]] · [[Usuline ekstremism]] · [[Vähendav lüli]] · [[Väsimustugevus]] · [[Vaeglause]] · [[Vaidemenetlus]] · [[Valdajamäärus]] · [[Valgustuse projekt]] · [[Viisimäärus]] · [[Webware 100]] · [[Lahingukomplekt]] · [[2. Soomusrongi Rügement]] · [[Anatoolia suusamaraton]] · [[Astana palee]] · [[Botorca kalmistu]] · [[Dorolțu kirikuaed]] · [[Eelprojekt]] · [[Sidepataljon]] · [[Soomusrongide Brigaad]] · [[Transilvaania kindluskirikuga asulad]] · [[Ehitusarheoloogia]] · [[Huumlamp]] · [[Mussoonkliima]] · [[Purjespordivõistluste loetelu]] · [[Virve nõiutud männid]] · [[Avaveeline märgala]] · [[Funktsionaalsed toitumisrühmad]] · [[Inimese tüümus]] · [[Interdistsiplinaarne mõiste]] · [[Lagunemine]] · [[Linna koolikolleegium]] · [[Linna maksuvalitsus]] · [[Majauss]] · [[Orienteerumiskaardistamine]] · [[Rõhumärk]] · [[Ravimtaimeteed]] · [[Sorteerimine]] · [[Tegevusruum]] · [[Uus induktsioonimõistatus]] · [[Ümberasumisliikumine]] · [[Arvutifonoloogia]] · [[Korstnamärk]] · [[Kuppelmaastik]] · [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Laevapere]] · [[Leostunud mullad]] · [[Looduse Aasta Foto]] · [[Lossimine]] · [[Müntimiskoda]] · [[Meremisjon]] · [[Metsakasvatus]] · [[Moto by Lenovo]] · [[Põllumajandusmaa]] · [[PB Shamshad]] · [[Poolruum]] · [[Postilaev]] · [[Proovikoda]] · [[Rahvasport]] · [[Seemnekasvatus]] · [[Tariif]] · [[Tolmukaniit]] · [[Tootmiskoondis]] · [[Vastutuskooslus]] · [[Viinatööstus]] · [[ACE geen]] · [[Arvutisemantika]] · [[Juhuleiud]] · [[Kõneanalüüs]] · [[Kõnelejatuvastus]] · [[Kütuseelementide vesinikuenergeetika]] · [[Lap-süsteem]] · [[Niidukoosluse taimestiku taastamine]] · [[Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon]] · [[Sotsiaalmajanduslik segregatsioon]] · [[Guide des Objets Sonores]] · [[Häilraie]] · [[Hüperboolsed funktsioonid]] · [[Intrapersonaalsed oskused]] · [[Intriigikomöödia]] · [[Kullo noortelaager]] · [[Liitkontrapunkt]] · [[Magnetiline inklinatsioon]] · [[Munsterroll]] · [[On Loyalty]] · [[Pihkva piirivalvekaatrite divisjon]] · [[Räägu Liina]] · [[Säästev metsamajandamine]] · [[Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus]] · [[Töövihik]] · [[Time, Tense and Causation]] · [[Värske õhu müümine]] · [[Valikraie]] · [[Veerraie]] · [[Ameerika pajud]] · [[Austraalia pajud]] · [[Paju ravimtaimena]] · [[The Myth of Morality]] · [[Aadressiväli (operand)]] · [[Adapter (CNC)]] · [[Akumulatsioon (hüdroloogia)]] · [[Andur (botaanika)]] · [[Duo (žanr)]] · [[Helitugevus (muusika)]] · [[Inkubatsiooniperiood (kulumine)]] · [[Kael (masinaehitus)]] · [[Katse (tõenäosusteooria)]] · [[Kavern (hüdraulika)]] · [[Kompanii (ettevõte)]] · [[Määrus (õigusteadus)]] · [[Maa (elektrotehnika)]] · [[Massiiv (tugevusõpetus)]] · [[Operatsioon (masinaehitus)]] · [[Positsioon (masinaehitus)]] · [[Projektarvutus (masinaehitus)]] · [[Soon (sisselõige)]] · [[Suletud süsteem (küberneetika)]] · [[Tõmmis (leotis)]] · [[Tangid (kabe)]] · [[Tapp (masinaehitus)]] · [[Temperatuuritegur (tugevusõpetus)]] · [[Terra sigillata (ravim)]] · [[Voolamine (tugevusõpetus)]] · [[Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient]] · [[Ärakanne (suurus)]] · [[Ambon (varakristlik kirik)]] · [[Ekskavaator (meditsiin)]] · [[Ekspositsioon (bioloogia)]] · [[Eluvorm (ökoloogia)]] · [[Essee (koolitöö)]] · [[Filtreerimine (toitumisviis)]] · [[Inversioon (kirjandusteadus)]] · [[Kalapüük (sümbol)]] · [[Klaster (muusika)]] · [[Kontsert (barokk)]] · [[Manner (geoloogia)]] · [[Matemaatika (õppeaine)]] · [[Põhjapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Põhjapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Põlvkond (bioloogia)]] · [[Pasta (salv)]] · [[Poolsammas (heegeldamine)]] · [[Rühm (muusika)]] · [[Revokatsioon (kaubandus)]] · [[Seeria (muusika)]] · [[Tähtpäev (majandus)]] · [[Teema (keeleteadus)]] · [[Toiduvõrgustik (majandus)]] · [[Transpositsioon (matemaatika)]] · [[Trio (žanr)]] · [[Ulster (riie)]] · [[Vahiteenistus]] · [[Valhalla (portaal)]] · [[Alus (laevandus)]] · [[Jäämurdja (rajatis)]] · [[Rahu (saar)]] · [[Termin (loogika)]] · [[Ümarmaterjal (metallurgia)]] · [[Aberratsioon (bioloogia)]] · [[Aer (mensuraalnotatsioon)]] · [[Agregaat (mineraloogia)]] · [[Aktseptor (keemia)]] · [[Aurutamine (keemia)]] · [[Dispersioon (hüdrogeoloogia)]] · [[Doonor (keemia)]] · [[Element (stiihia)]] · [[Indeks (keemia)]] · [[Iseregulatsioon (bioloogia)]] · [[Kõrgus (astronoomia)]] · [[Kaal (riideese)]] · [[Kadett (vanuseklass)]] · [[Kapp (anum)]] · [[Kroon (institutsioon)]] · [[Laenamine (muusika)]] · [[Lemming (jumal)]] · [[Lennuk (purjekas)]] · [[Levi (bioloogia)]] · [[Mahutavus (keemiline vooluallikas)]] · [[Modulatsioon (helisüntees)]] · [[Moodul (kosmonautika)]] · [[Pätt (jalanõu)]] · [[Pesakond (koomiks)]] · [[Sekretsioon (geoloogia)]] · [[Ting (koosviibimine)]] · [[Vari (vesiehitus)]] · [[Variant (keeleteadus)]] · [[Vesper (muusika)]] · [[Astel (ajalugu)]] · [[Dihhotoomia (loogika)]] · [[Hakk (viljakoristus)]] · [[Huik (etnograafia)]] · [[Kaelkook (karjatamine)]] · [[Kilk (pill)]] · [[Kloaak (jäätmekäitlus)]] · [[Kohver (etnograafia)]] · [[Kolmjalg (etnograafia)]] · [[Kong (mesindus)]] · [[Kopp (etnograafia)]] · [[Lasipuu (tööriist)]] · [[Maks (kulinaaria)]] · [[Morna (Õnne 13)]] · [[Pööre (keeleteadus)]] · [[Püloon (lennundus)]] · [[Pederastia (kuritegu)]] · [[Petus]] · [[Pii (detail)]] · [[Reeper (matemaatika)]] · [[Sedimentatsioon (keemia)]] · [[Tühjus (eetika)]] · [[Tank (laevandus)]] · [[Tsirkus (lauamäng)]] · [[Valetamine (kaardimäng)]] · [[Vara (tööriist)]] · [[Amuur (laev)]] · [[Atika (arhitektuur)]] · [[Fookus (geomeetria)]] · [[Fookus (veebisaade)]] · [[Glükokortikoidid (ravimirühm)]] · [[Illuminaadid (vandenõuteooria)]] · [[Islamiriigi sõja kronoloogia (2014. aasta juunist)]] · [[Juurdepääs (tee)]] · [[Kant (geograafia)]] · [[Kasvik (zooloogia)]] · [[Ksenoon (narkoosigaas)]] · [[Latt (puit)]] · [[Mac (eesliide)]] · [[Minimalism (elustiil)]] · [[Sõltuvus (metafüüsika)]] · [[Terminal (transport)]] · [[Vahtkond (metsandus)]] · [[Valgustus (filosoofia)]] · [[Objektiiv (portaal)]] · [[Korrelatsioon (muusika)]] · [[Lõng (informaatika)]] · [[Priima (gümnaasium)]] · [[Aspirant (sõjandus)]] · [[Kaubakäive (sadamas)]] · [[Register (heliallikate rühm)]] · [[Jakuudi teaduskeskus]] · [[Seppel]] · [[Klipikultuur]] · [[Geoidi mudel]] · [[Üldkatis]] · [[Aparaat]] · [[Aristokraat]] · [[Baltikumi aasta parim kõrgtõus]] · [[Ditsükliline taim]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus]] · [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu]] · [[Islami riigiteooria]] · [[Juudi kultuuromavalitsus]] · [[Kõrvakesed]] · [[Kattesoomus]] · [[Konditsioneerimine]] · [[Libled]] · [[Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void]] · [[Monotsükliline taim]] · [[Moral Saints]] · [[Morality and Partiality]] · [[Must kera]] · [[Põisik]] · [[Polütsükliline taim]] · [[Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe]] · [[Puhmik]] · [[Representatsiooni kriis]] · [[Riigikogu fraktsioon]] · [[Sisekliima]] · [[Soojuskandja]] · [[Soojustagasti]] · [[Soojustakistus]] · [[Soojusvarustus]] · [[Termopuit]] · [[Termostaatventiil]] · [[TRÜ sotsioloogia laboratoorium]] · [[Tulekindel savi]] · [[Karkass]] · [[Maikrahv]] · [[Miljöö]] · [[Pannoo]] · [[Transitiivne graaf]] · [[Orund]] · [[Pärandihoidja]] · [[Pühhapäwa Wahhe-luggemissed]] · [[Pepeljajev]] · [[Peptiidisünteesi aktivaatorid]] · [[Programmeeritav loogikaseade]] · [[Raievõistlused]] · [[Reas]] · [[Regionaalne identiteet]] · [[Reostus Läänemeres]] · [[Repliik]] · [[Riia mark]] · [[Riigikogu vanematekogu]] · [[Risti teeneterist]] · [[RluA]] · [[Sooideoloogia]] · [[Spordiregister]] · [[Tõlkeuniversaalid]] · [[Taimede morfoloogiline plastilisus]] · [[Telkmantel]] · [[Võõrtäht]] · [[Vabariigi Valitsuse korraldus]] · [[Vabariigi Valitsuse määrus]] · [[Vaskmünt]] · [[Veetee]] · [[Veetehnika]] · [[Vello Saage etluskonkurss]] · [[Vierendeeli sõrestik]] · [[Viru-Järva prefektuur]] · [[Vorckele]] · [[Wanehusen]] · [[Luukamber (muusika)]] · [[Õnnemaa suutrad]] · [[Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine]] · [[Õpilaste Teaduslik Ühing]] · [[Ühe suve akvarellid]] · [[Ühiskondlikud planeedid]] · [[15. lend]] · [[4-hüdroksübensüülalkohol]] · [[Aasta küla]] · [[Aasta seen]] · [[Ametlikud Teadaanded]] · [[Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusfond]] · [[Avalikult kasutatav veekogu]] · [[Chastel Neufi senjööria]] · [[Dynamic Spread of Happiness in a Large Social Network: Longitudinal Analysis over 20 Years in the Framingham Heart Study]] · [[Eeltipp]] · [[Eesti Tuletõrje Korpuse koosseis 1940]] · [[Eestimaa talurahvaasjade komisjon]] · [[Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Eestis kehtiva õiguse määrus]] · [[Emotsioonide tõlgendusteooria]] · [[Foucault' kardiograafia]] · [[Franciscuse välispoliitika]] · [[Generatiivse Grammatika Grupp]] · [[Geotermiline aste]] · [[Good and Evil: An Absolute Conception]] · [[Häälerühm]] · [[Igamine]] · [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] · [[ISKE]] · [[Juhistik]] · [[Künnis]] · [[Kadrioru lossivalitsus]] · [[Kirmas]] · [[Kivimkompleks]] · [[Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus]] · [[Klooga aedlinn]] · [[Konkretiseering]] · [[Kuldmuna]] · [[Kullamaa vakuraamat]] · [[Lõo loopealne]] · [[Laineplaat]] · [[Legeerimine]] · [[Leipuri]] · [[Lemmikloomade kiibistamine]] · [[Liivimaa õiguspeegel]] · [[Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Maalimine]] · [[Magnetohüdrodünaamiline pump]] · [[Maps of Meaning: An Introduction to Cultural Geography]] · [[Maroni senjööria]] · [[Metsakorraldaja]] · [[Mikrolülitus]] · [[Moraalne motivatsioon]] · [[Mudelautor]] · [[Nahastamine]] · [[Nutulaul]] · [[On a New List of Categories]] · [[Põrm]] · [[Pastry: Savoury and Sweet]] · [[Philosophy of Science: A Contemporary Approach]] · [[Politsei ratsareserv]] · [[ProgeTiiger]] · [[Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind]] · [[Seto Kongress]] · [[Seto kuningriigipäev]] · [[Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life]] · [[Sublitoraal]] · [[Tõeväidete süsteem]] · [[Taimede haigusresistentsus]] · [[Taimerasv]] · [[Transtsendentaalsed planeedid]] · [[Varinurme linnaosa]] · [[Hernepuder]] · [[Jahukört]] · [[Jahupuder]] · [[Kaapekakk]] · [[Kaeratangupuder]] · [[Kaeratumm]] · [[Kamakäkk]] · [[Kanatool]] · [[Kapamaa]] · [[Kehik]] · [[Linnupaelad]] · [[Linnupete]] · [[Püünisauk]] · [[Pahmas]] · [[Purask]] · [[Riigikaitse]] · [[Söepüss]] · [[Sookingad]] · [[Tahma-Toomas]] · [[Termobimetall]] · [[Võimasin]] · [[Vaalikaigas]] · [[Vaselised]] · [[Verileib]] · [[Vesivagu]] · [[Videvikupidamine]] · [[Viisuluda]] · [[Vitsik]] · [[Arvutiõpetus]] · [[Baltimaade õigeusu vennastekogu]] · [[Emiteerimistulu]] · [[Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents]] · [[Graafide identifitseerimine]] · [[Inseneriväe peamarssal]] · [[Külmuti]] · [[Keskkonnahariduskeskus]] · [[Kutseõpe]] · [[Kutseharidusstandard]] · [[Lennuväe peamarssal]] · [[Raasiku valla kodulooline tegevus]] · [[Sideväe peamarssal]] · [[Soodesõda]] · [[Soojusenergia arvesti]] · [[Soojustegur]] · [[Tankiväe peamarssal]] · [[Termoregulaator]] · [[Termoreguleerventiil]] · [[The justification of national partiality]] · [[Uridüleerimine]] · [[Virtuaalne objekt]] · [[Anomanulk]] · [[Augupüük]] · [[Aunurk]] · [[Kodarraha]] · [[Menetlus]] · [[Obligatsiooniõigus]] · [[Wagrami vürst]] · [[World Rally Team Estonia]] · [[Kolesõna]] · [[Üürileping]] · [[Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands]] · [[Eesti keele käsiraamat]] · [[Küttekaabel]] · [[Keraamiline pliit]] · [[Kunstnike vapp]] · [[Lobatševski medal]] · [[Loodusajakirjanik]] · [[Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]] · [[Misjoni lendleht]] · [[Numbernotatsioon]] · [[Otsesed tõlkevõtted]] · [[Päästeteenistuse Kuldrist]] · [[Päevauudised]] · [[Political Philosophy]] · [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] · [[Suur Naljahammas]] · [[Taastuvenergia tasu]] · [[Teatrisündmus]] · [[Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki]] · [[Aulakoosolek]] · [[Automaatkaitse]] · [[Automaatkontroll]] · [[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]] · [[Graafikakonveier]] · [[Käsiõng]] · [[Kimmkatus]] · [[Masinaühistu]] · [[Meie Matsi tähtraamat]] · [[Metkohka oja]] · [[Metsa kõlakojad]] · [[Metsaökosüsteem]] · [[Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas]] · [[Programmjuhtimine]] · [[Pseudosilindrilised projektsioonid]] · [[Puuvõõriku ürt]] · [[Rahvusvaheline tööohutuse ja töötervishoiu päev]] · [[Silindriline projektsioon]] · [[Tammekoor]] · [[Tapeetimine]] · [[Teemeister]] · [[Tegevtoimetaja]] · [[Uimastava juustumarja droog]] · [[Vabakunstnik]] · [[Valgejõe lahing]] · [[Vastutav toimetaja]] · [[VH1's 100 Greatest One-Hit Wonders]] · [[WeMos D1 Mini]] · [[Kõrs]] · [[Õhuheliisolatsioon]] · [[Aasta sammal]] · [[Asendus (keeleteadus)]] · [[Diferentsiaalregulaator]] · [[Hülgeoda]] · [[Hülgepüss]] · [[Hülgevõrk]] · [[Hoius]] · [[Hoiustamine]] · [[Hundivõrk]] · [[Integraalregulaator]] · [[Käks]] · [[Kännujuurimine]] · [[Kübarsepp]] · [[Kannus (botaanika)]] · [[Karjalase]] · [[Kassimärss]] · [[Katlakook]] · [[Kildsann]] · [[Kindralfeldmarssal (Baieri)]] · [[Kuhjamaa]] · [[Löögiheliisolatsioon]] · [[Leedutuli]] · [[Lehepill]] · [[Mahlatila]] · [[Makseinstrument]] · [[Makseviis]] · [[Malid]] · [[Mulgi Öömatk]] · [[MyHits (muusikatelekanal)]] · [[Naljaleht (raamat)]] · [[Päikesepealinn]] · [[Põhiheli (meetrum)]] · [[Pealaud]] · [[PI-regulaator]] · [[Pistemaaker]] · [[Poogen (paber)]] · [[Proportsionaalregulaator]] · [[Ramla (suguvõsa)]] · [[Riigiteater]] · [[Säärepael]] · [[Salapulk]] · [[Semmipuu]] · [[Sideaine (kunst)]] · [[Tanki kaitsesüsteemid]] · [[Tantsutehnika]] · [[The Moral Demands of Memory]] · [[Tollipunkt]] · [[Vahelik (ruum)]] · [[Valguskujundus]] · [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]] · [[Videoprojektsioon]] · [[Kultuuriväärtuste konserveerimine]] · [[Läti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit]] · [[Vastseliina maarahva laat]] · [[Eesti NSV kriminaalkoodeks]] · [[Eesti riiklik julgeolek]] · [[Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu]] · [[Läänemaa teenetemärk]] · [[Palamuse valla aukodanik]] · [[Selge sõnum]] · [[Series episcoporum Curoniae]] · [[Tõlliste valla aumärk]] · [[Valmiera Siimona ja Juuda kogudus]] · [[Aasta õppija]] · [[Eesti rahvusliblikas]] · [[Kultuuri Tegu]] · [[Rahvusarhiivi tudengipreemia]] · [[Saeveski metsaonn]] · [[Talurahvaseadus]] · [[Vabaduse laul]] · [[Valla täiskogu]] · [[Tõmmits]] · [[Castillo Moralese teraapia]] · [[Harku kapitulatsiooniakt]] · [[Aasta noor tekstiilikunstnik]] · [[Aasta tekstiilitegu]] · [[Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud]] · [[Eesti kohanemisprogramm]] · [[Franciscuse loodud piiskopkonnad]] · [[Gerdrudis Czoie]] · [[Hõlmader]] · [[Harkader]] · [[Hitsmeader]] · [[Johannes Paulus II rajatud titulaarkirikud]] · [[Külvikalender]] · [[Külvikonks]] · [[Külvinädalad]] · [[Külvirind]] · [[Kindralkuberner (Eesti)]] · [[Kolk (viljapeks)]] · [[Konksader]] · [[Koorem (mõõtühik)]] · [[Kulpader]] · [[Lõikader]] · [[Lõuguti]] · [[Lina harimine]] · [[Linahari]] · [[Linakamm]] · [[Linamasin]] · [[Linamees]] · [[Linavurr]] · [[Naber]] · [[Peo]] · [[Perearstiteenus]] · [[Rõuguredel]] · [[Ropsilaud]] · [[Ropsitakud]] · [[Sard]] · [[Vannasader]] · [[Aasta parim treener (jalgpall)]] · [[Assistent (abiõppejõud)]] · [[Baltlaste Piirikivi]] · [[Eesti keeleklubi Göteborgis]] · [[Franciscuse kuulutatud pühakud ja õndsad]] · [[Gerardus]] · [[Godefridus]] · [[Luka Knjazev]] · [[Mardikas toosis]] · [[Platonism (matemaatika)]] · [[Rõuk]] · [[Revidentmetsaülem]] · [[Sarõal Afanasjev]] · [[Sara Lenninger]] · [[Taluperenaine]] · [[Uku Masingu bibliograafia]] · [[Vladislav Popov]] · [[Õiguse Eest Seisja]] · [[Õpilaste teadusfestival]] · [[23. Tallinna hävituslennuväepolk]] · [[4. Suurtükiväegrupp]] · [[400 kiri]] · [[Aasta arst]] · [[Aasta parim rannajalgpallur]] · [[Aasta parim staadion]] · [[Ameerika Ühendriikide riigiasutused]] · [[Anders Bengtsson]] · [[Andranovondronina]] · [[Arktika Riiklik Kunstide ja Kultuuri Instituut]] · [[Armenija]] · [[Aruküla põhjaveereostus]] · [[Automaatika kateeder]] · [[Automaatikapäev]] · [[Automaatikavahendite labor]] · [[Avalike teenuste nõukogu]] · [[Avatud mänguväljad]] · [[Balti triennaal]] · [[Die Damen aus der Hölle]] · [[Eesti elukestva õppe strateegia 2020]] · [[Eesti kõrgeimad puud]] · [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)]] · [[Eesti teaduskeele konverents]] · [[Eestimaa au ja uhkuse orden]] · [[Elanikkonnakaitse]] · [[Estival]] · [[Estonia (purjelaev)]] · [[Estonia-2]] · [[Estonia-3]] · [[Fitlap]] · [[Gasiirid]] · [[Gazanfer ağa]] · [[Hälbiva käitumise uuringud]] · [[Hiiumaa ringtee]] · [[Homoseran]] · [[Jääkeldri algatus]] · [[Jakuudi ANSV Ministrite Nõukogu]] · [[Jakuudi-Sahha NSV Ministrite Nõukogu]] · [[Jokk]] · [[Kõpu kõrgustik]] · [[Kõtškinite spordidünastia]] · [[Külmalinna talvefestival]] · [[Kakuam (paat)]] · [[Kampflied der Nationalsozialisten]] · [[Karistussalk]] · [[Klassikaraadio tuleb külla]] · [[Kollektiivne pöördumine]] · [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool]] · [[Leem]] · [[Lennubaas (1927–1940)]] · [[Mittesakslane]] · [[Mohe]] · [[Nachumsiedlung]] · [[Nov]] · [[Oliphant]] · [[On the Go]] · [[Pöialpoiss]] · [[Pelgulinn]] · [[Perona]] · [[Piiroja]] · [[Pröbsting]] · [[Rock City]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ammossovi-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimeline riiklik preemia kehakultuuri ja spordi valdkonnas]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Kulakovski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik (kujutav kunst)]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvaluuletaja]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline arst]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstitegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline teadustegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline treener]] · [[Sahha estraaditeater]] · [[Sahha rahvuslik tantsuteater]] · [[Sahha teaduste akadeemia]] · [[Sahha teaduste akadeemia kuldmedal]] · [[Sahha vaimsuse akadeemia]] · [[Sahha valitsus]] · [[San Marino kaptenregendid 1801–1900]] · [[Scheurmann]] · [[Sotnik-TV]] · [[Sugulased (romaan)]] · [[T. G. Ševtšenko]] · [[Talude kruntimine]] · [[Teadus kolme minutiga]] · [[Teaduslik-tehniline ühing]] · [[Tertsiaalrent]] · [[Toonela (soomusauto)]] · [[Turis]] · [[Vardo (laev)]] · [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia audoktor]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia auprofessor]] · [[Viitseadmiral (Läti)]] · [[Xiangtan]] · [[Kuldala elamukvartal]] · [[Kuldne Mask Eestis]] · [[Kuri Proge]] · [[Lääne-Virumaa vapimärk]] · [[Läänemere kultuurikeskus]] · [[Lähis-Ida ja Vahemeremaade vanade kultuuride uurimiskeskus]] · [[Lõpekund]] · [[Laske elada]] · [[Looduskaitsealaseid töid]] · [[Mõõtesüsteemide labor]] · [[Mõõtesüsteemide laboratoorium]] · [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)]] · [[Maikellukese päevad]] · [[Margavahetuspaanika]] · [[Maria (kala)]] · [[Matkajuhtide kokkutulek]] · [[Miku-Manni oma raamat]] · [[Mobilitas Pluss]] · [[Monomaffia]] · [[Naeruvääristatud Jeesus]] · [[Neljas Dimensioon]] · [[Pärimisregister]] · [[Pärimuspreemia]] · [[Püha Siena Katariina kloostri kabel]] · [[Pühajärve Beach Party]] · [[Paunküla hüdromeetriajaam]] · [[Pension 2050]] · [[PON-2]] · [[Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste ekspertkomisjon]] · [[Puhtulaiu tamm]] · [[Raasiku valla ajalookonverents]] · [[Rahanduse ja krediidi kateeder]] · [[Rooma õiguse retseptsioon]] · [[Saastna nõiamänd]] · [[Selge sõnumi auhind]] · [[Seto surnuitk]] · [[Sviby tulekahju]] · [[Tõstamaa-Varbla kõrgustik]] · [[Tšerkeska]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna akadeemiline struktuur]] · [[Tantsuveski]] · [[Teadusaasta]] · [[TeadusEST]] · [[Teater kohvris]] · [[Teater Noorele Vaatajale]] · [[Teras Beach]] · [[Toompäevad]] · [[Tori Kiriku Taastajate Ühenduse teeneterist]] · [[Võõpsu tulekahju]] · [[Võõrsõnade leksikon]] · [[Vaaksaare kõrgustik]] · [[Valie Export Society]] · [[Vanemuise teatriuuendus]] · [[Vihterpalu metsapõlengud]] · [[Wiedemanni fond]] · [[Ülemiste järve äärne mets]] · [[Üleriiklik kaupmeeste kongress]] · [[1932. aasta hipodroomivõistlus mootorratastele]] · [[Anglikaani kirikumuusika]] · [[Anglokatoliku Kirik]] · [[Arppe Kool]] · [[Balti ajakirjandussõda]] · [[Eesti õhupiiri rikkumised Venemaa Föderatsiooni lennukite poolt]] · [[Eesti õhuruum]] · [[Eesti aserbaidžaanlased]] · [[Eesti kaunis kodu]] · [[Eesti kehalise kasvatuse kongress]] · [[Eesti parim toiduaine]] · [[Eesti rahvusloom]] · [[Eesti teadussüsteem]] · [[Eesti Välisinvestorite Nõukogu]] · [[Esterm]] · [[Estonia huku uurimiskomisjon]] · [[Formulaarprotsess]] · [[Gripenbergi skandaal]] · [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] · [[Kalvinistlik kirikumuusika]] · [[Kammkeraamika teooria]] · [[Kullamaa Ühispank]] · [[Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache]] · [[Läti Rahvusarhiiv]] · [[Maltsvetlased]] · [[Marcelle]] · [[Meditsiiniteenistuse kindralleitnant]] · [[Mootor (ettevõte)]] · [[Mootorpaat nr 10]] · [[Mulgi kultuuri festival]] · [[Nõukogude Liit Eurovisiooni lauluvõistlusel]] · [[Nieburi rahu]] · [[Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse]] · [[Paremjõudude Liit (liikumine)]] · [[Petseri tulekahju]] · [[Piltene rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Podakājase mõis]] · [[Priikooli õigus]] · [[Rõuge veepidu]] · [[Riigikantselei heraldikanõukogu]] · [[Ropaži kirikumõis]] · [[Saami kultuuri päevad]] · [[Saksa okupatsioon Lätis (1915–1918)]] · [[Teadusnõunik]] · [[Valaskala (mütoloogia)]] · [[Varbla looduskeskus]] · [[Veremänd]] · [[Viivisekalkulaator]] · [[Vudila mängumaa]] · [[Wiedemanni sõnaraamat]] · [[Windland Smith Rice International Awards]] · [[Šveitsi-Balti Kaubanduskoda]] · [[3. lennuväedivisjon]] · [[Aruküla Turbatööstus]] · [[Balti Seemnekasvatuse Ühing]] · [[Eesti kultuuritegelaste pensionikassa]] · [[Eesti maarahva kongress]] · [[Eesti merekindlused]] · [[Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee]] · [[Eesti rahva ajalugu]] · [[Eesti trükise punane raamat]] · [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal]] · [[Estonia Stereo]] · [[Estonia-3M]] · [[Estonia-55]] · [[Hindadekomissar]] · [[Hirvelaane pataljon]] · [[Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal]] · [[Kaljuvald]] · [[Karbiküla (Tallinn)]] · [[Kasahstani Elektronpost]] · [[Kolhooside ehituskontor]] · [[Kultus (kohvik)]] · [[Läti kunst]] · [[Maatameeste konverents]] · [[Maikrahv (restoran)]] · [[Pärl (kohvik)]] · [[Põllumeeste Keskpank]] · [[Pühakodade säilitamine ja areng]] · [[Piirivalve Valitsus]] · [[Pipi!Nuki!Puhh!]] · [[Polaris (selts)]] · [[Regilaulutuba]] · [[Ressource'i Selts]] · [[Sajandi 100 arukülalast]] · [[Tõulava]] · [[Thriller (The Boondocks)]] · [[Toidutare.ee]] · [[Tooma Põllutöö- ja Maaparanduskool]] · [[Torma valla auraha]] · [[Tunnustatud klaasikunstnik]] · [[Värske Raamat]] · [[Võltsitud maailm]] · [[Vadja muuseum]] · [[Vene ääremaad]] · [[Üle-eestiline meeskooride võistulaulmine]] · [[Šoti seltskonnatants]] · [[Aasta lind]] · [[Aasta spordihetk]] · [[Aasta terviseedendaja]] · [[Aasta tervisesõber]] · [[Edvard Griegi rahvusvaheline klaverikonkurss]] · [[Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring]] · [[EESTI 200]] · [[Eesti kodakondsuseksam]] · [[Eesti kodakondsuspoliitika]] · [[Eesti lõimumispoliitika]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rahvusvahelised trompetipäevad]] · [[Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad]] · [[Eesti sibulakasvatus]] · [[Eesti tantsib]] · [[Eesti venekeelne meedia]] · [[Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus]] · [[Estoloppet]] · [[Estonia (soomusauto)]] · [[Estonia 010]] · [[Franz Blankenfeld]] · [[Hõlmikpuu sündroom]] · [[Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm]] · [[Kuldne Nael]] · [[Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool]] · [[Laupa rannamoodustised]] · [[Lootuse festival]] · [[Lotmani päevad]] · [[Lotmani seminar]] · [[Maalehe ajakirjanduspreemia]] · [[Metsanduse elutööpreemia]] · [[Mihklilaat]] · [[Mooste Elühelü]] · [[Mulgi uisumaraton]] · [[Noorte Riigikogu]] · [[Nutilabor]] · [[Pärimusmuusika Lõikuspidu]] · [[Piirialade valitsuskomisjon]] · [[Piirikotkas]] · [[Poiste-solistide võistulaulmine]] · [[Punane Selver]] · [[Raadioteatri näitlejaauhind]] · [[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid]] · [[Riigi teaduspreemiate komisjon]] · [[Sünnijärgne kodakondsus]] · [[Saaremaa miniteatripäevad]] · [[Soome-ugri toetusrühm]] · [[Tabasalu Jazz Fest]] · [[Talveakadeemia]] · [[Tammeka Cup]] · [[Tammiku kultuurihoiuala]] · [[Ungari filmipäevad]] · [[Utria Dessant]] · [[Uus Laul 1994]] · [[Võidupüha mereparaad]] · [[Võrtsjärve mängud]] · [[Vaba Vaimu priis]] · [[Vabadussõja mälestusrist]] · [[Vana aja päev]] · [[Viimsi JazzPopFest]] · [[Viru laul]] · [[Viru ralli]] · [[Reservaat]] · [[Käiguvahetus (psühholoogia)]] · [[Kuulamine]] · [[Läti SNV vapp]] · [[Lükk]] · [[Laiendatud teovõime]] · [[Lapse heaolu]] · [[Lavakujundus]] · [[Lehv]] · [[Leinatoetuslaager]] · [[Lepinguõigus]] · [[Linik (riietus)]] · [[Logaritmiline sageduskarakteristik]] · [[Lokao]] · [[Mõjutusvahend]] · [[Maeztu krahv]] · [[Magnetsüdamikmälu]] · [[Majandusanalüüs]] · [[Maksejõuetus]] · [[Maksepuhkus]] · [[Martellato]] · [[Merendusetnoloogia]] · [[Merivälja objekt]] · [[Metüleerimine]] · [[Metamudel (suuline kommunikatsioon)]] · [[Mobiiliorienteerumine]] · [[Mobilitas]] · [[Monoliitsüsteemid]] · [[Mudel (loogika)]] · [[Nöörirada]] · [[Nišiturism]] · [[Okslohisti]] · [[Omanikujärelevalve]] · [[Orienteerumisklubi]] · [[Orienteerumispäevak]] · [[Osakapital]] · [[Oskuskeelekorraldus]] · [[Ostuturism]] · [[Otsmikurihm]] · [[Põhiheli]] · [[Põserihmad]] · [[Pürodraama]] · [[Püsikomaarv]] · [[Parmas]] · [[Pehme magnetmaterjal]] · [[Piiratud teovõime]] · [[Plaadikompass]] · [[Poliitiline realism]] · [[Postels]] · [[Pronksivalu. Welcome to Estonia!]] · [[Psühhosotsiaalsed ohutegurid]] · [[Rahaturuinstrument]] · [[Rahvusnimekiri]] · [[Ramón y Cajali markii]] · [[Redux (JavaScripti raamistik)]] · [[Repliik (kunst)]] · [[Reproduktsioon]] · [[Riigi järjepidevus]] · [[Riigihange]] · [[Rooma asjaõigus]] · [[Ruumipsühholoogia]] · [[Süüdimatus]] · [[Süüteo aegumine]] · [[Sündmuspõhised tehnoloogiad]] · [[Sünnitoetus]] · [[Safloor]] · [[Saflooriõli]] · [[Shikon]] · [[Sihtfinantseerimine]] · [[Siseturundus]] · [[Skaalafunktsioon]] · [[Sorokini armastusemudel]] · [[Sotsiaalne kaasatus]] · [[Spinellkollane]] · [[Stiilivõtted]] · [[Suhtlustõkked]] · [[Suhtlustreening]] · [[Sundtoomine]] · [[Supervisioon]] · [[Tõrksus]] · [[Töökeskkond]] · [[Töökeskkonna ohutegurid]] · [[Tööturuteenus]] · [[Taasdiskreetimisartefakt]] · [[Taliturism]] · [[Tasakaaluhind]] · [[Teadusandmed]] · [[Teeninduskeel]] · [[Teise astme kohus]] · [[Teivaslohisti]] · [[Tekstitüüp]] · [[TerVE]] · [[The Baltic Brick and Roof Award]] · [[Toetav-julgustav kuulamine]] · [[Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine]] · [[Tsiviilkohus]] · [[Tugirada]] · [[Tunnete teadvustamine]] · [[Ukseavajad]] · [[Vaatmik]] · [[Vaikne kuulamine]] · [[Šura-Bura seadused]] · [[94. punalipuline miinitraalerite brigaad]] · [[Afektiseisund]] · [[Ahjupraad]] · [[Arhiivimoodustaja]] · [[Asenduspõhimõte]] · [[Asepärija]] · [[Au teotamine]] · [[Automaatikavahendid]] · [[Autoriõiguste kollektiivne teostamine]] · [[Autorileping]] · [[Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts]] · [[Betoonitööd]] · [[Biomeditsiinielektroonika]] · [[Biosfääri programmiala]] · [[Bruksismi kape]] · [[Deliktiskeem]] · [[Eel- ja järelpärimine]] · [[Eesti õigusteadlaste päevad]] · [[Eestkoste (Rooma õigus)]] · [[Eksperimentaaltöökoda]] · [[Elektriliste suuruste mõõtmine]] · [[Elektrimõõtmised]] · [[Elektronorel]] · [[Elektroonilised termomeetrid]] · [[Elektroonsed mõõtmised]] · [[Esindusväljak]] · [[Ettevaatamatus (karistusõigus)]] · [[Fasomeeter]] · [[Funktsionaalne keeleoskus]] · [[Hambaarsti konsultatsioon]] · [[Hambakivi eemaldamine]] · [[Hambaplomm]] · [[Jätkusuutlik säästumäär]] · [[Keskkonnafunktsioon]] · [[Keskkonnainnovatsioon]] · [[Klapp (tehnika)]] · [[Kokkupandu]] · [[Kurnpüünis]] · [[Lips (kalandus)]] · [[Lukk]] · [[Lutsumänd]] · [[Mail (kalandus)]] · [[Marako keel]] · [[Materiaalne jalajälg]] · [[Metsaülikool Austraalias]] · [[Mjene keel]] · [[Motivatsiooniteooriad]] · [[Motoorne alaalia]] · [[Muhu roosa]] · [[NSV Liidu lagundamise vandenõu]] · [[Põlle lappimine]] · [[Põlletamine]] · [[Põranda pühkimine]] · [[Põranda pühkimine (pulm)]] · [[Pöördnoot]] · [[Piitsaraha küsimine]] · [[Protseduuriline müra]] · [[Pruudiaasta]] · [[Pruudipärg]] · [[Pruudipõll]] · [[Pruudivend]] · [[Pruuttüdrukud]] · [[Pulmahani]] · [[Pulmahobune]] · [[Pulmakell]] · [[Pulmakohus]] · [[Pulmakott]] · [[Pulmaleib]] · [[Pulmaline]] · [[Pulmalipp]] · [[Pulmamõõk]] · [[Pulmanaljad]] · [[Pulmapäevad]] · [[Pulmapõll]] · [[Pulmapass]] · [[Pulmapukk]] · [[Pulmaratsanik]] · [[Pulmarong]] · [[Pulmasünnitaja]] · [[Pulmatohter]] · [[Pulmatoit]] · [[Pulmaviin]] · [[Punn (ehitus)]] · [[Rõigas]] · [[Rüpepoiss]] · [[Raadioaparaat]] · [[Raadiomõõtmised]] · [[Raamäke]] · [[Raha korjamine]] · [[Rahatants]] · [[Rahvatantsujuhtide kool]] · [[Relatiivne rõhuskaala]] · [[Res publicae]] · [[Runo]] · [[Seiner]] · [[Seinnoot]] · [[Tantsukunst Kumus]] · [[Vastaline]] · [[Veeder]] · [[Sängiraha]] · [[Säpliraha]] · [[Sünkroontöötlus]] · [[Saajarahvas]] · [[Saksatanu]] · [[Seemnevili]] · [[Segustamine]] · [[Sony Channel]] · [[Soomusfriis]] · [[Sotsiaalne diferentseerumine]] · [[Subsistents]] · [[Taldrikureegel]] · [[Tanu näitamine]] · [[Tanutamine]] · [[Tarkvara arendustsükkel]] · [[Teravmõigasroie]] · [[Terviseviin]] · [[Toimkond]] · [[Torutanu]] · [[Tulekahju kustutamine (pulm)]] · [[Vähimruutude meetodi regulariseerimine]] · [[Vabaühenduste Fond]] · [[Vakarahvas]] · [[Valeviinad]] · [[Valtsnoorik]] · [[Vanavara]] · [[Vankritegemine]] · [[Varastamine (pulm)]] · [[Veimekirst]] · [[Verelaskmine (pulm)]] · [[Vibraatormuundur]] · [[Vihtlemine (pulm)]] · [[Ääremõrd]] · [[Õngejada]] · [[Õngpüünis]] · [[Õpetaja-metoodik]] · [[Haridusuuringud]] · [[Hilisromantism (kirjandus)]] · [[Hilisromantism (kujutav kunst)]] · [[Hilisromantism (muusika)]] · [[Hoiak]] · [[Hooletus]] · [[Hot-Deck imputeerimismeetod]] · [[Iha (filosoofia)]] · [[Implantoloogia]] · [[Inimvara arendamise strateegia teadlastele]] · [[Innovatsiooni juhtimine]] · [[Juurekanali avamine ja laiendamine]] · [[Käi ja koo]] · [[Küsitlus]] · [[Kaaspärijad]] · [[Kaldajoon]] · [[Kalibraator]] · [[Kaseiinivaba toitumine]] · [[Kergemeelsus]] · [[Kindlustusvöönd]] · [[Kinnipeetav]] · [[Kirme]] · [[Kivikatus]] · [[Kohaliku omavalitsuse arengukava]] · [[Kollektiivse esindamise organisatsioon]] · [[Kompensaator]] · [[Kompleksjuhtivuse mõõtur]] · [[Koolivalmidus]] · [[Kulumõõtur]] · [[Kuluvorm]] · [[Laiendatud tonaalsus]] · [[Lapse ülalpidamiskohustus]] · [[Lepitusmenetlus]] · [[Liisuvõtmine (sõjandus)]] · [[Lolo TV]] · [[Loovtants]] · [[Mõõteelektroonika]] · [[Mõõtesüsteem]] · [[Mõõtesild]] · [[Mõõtetehnika]] · [[Magnetlintreverberaator]] · [[Maksehäireregister]] · [[Metallbreketid]] · [[Metsakuivendus]] · [[Muda, muri ja mura]] · [[Mudaravi]] · [[Muusikaline objekt]] · [[Mycoform]] · [[Närvivapustus]] · [[Nüüdisaegne õpikeskkond]] · [[Noonakord]] · [[Nullkoht]] · [[Oktaav]] · [[Operaatorarvutus]] · [[Pärandvara jagamine]] · [[Pärija nimetamise korraldus]] · [[Pärimine]] · [[Pärimisõiguse transmissioon]] · [[Põhiregister]] · [[Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12]] · [[Põhjaeesti hõimumurre]] · [[Põlevkivielektrijaam]] · [[Põlvkonna Eluteed]] · [[Pajustik]] · [[Pakettkommutatsiooniga võrgu latentsusaeg]] · [[Paraksiaalsete kiirte kimbud]] · [[Patsiendi monitooringu süsteemid]] · [[Plaadimängija]] · [[Protsentmeetriline mõõtur]] · [[Provenientsipõhimõte]] · [[Rakenduselektroonika]] · [[Research in Estonia]] · [[Retakord]] · [[Riigi äriühing]] · [[Rooma tsiviilprotsessiõigus]] · [[Rootslased Titanicul]] · [[Sõrmushiir]] · [[Sageduskarakteristik]] · [[Selvelaud]] · [[Sertifikaat]] · [[Signaali sagedus]] · [[Signaali spekter]] · [[Sonograafia]] · [[Soodapesu]] · [[Sotsiaalkorter]] · [[Spektrianalüüs]] · [[STS Baltic]] · [[Sugulusliinide põhimõte]] · [[Taanlased Titanicul]] · [[Tahtlus]] · [[Tallinki Logistikakeskus]] · [[Tamroni reisifoto]] · [[Teadmusjuhtimise strateegiad]] · [[Teadus- ja arendusasutus]] · [[Teemantliist]] · [[Teenistusaste]] · [[Ärireis]] · [[Õiguseetika]] · [[Ökoväli]] · [[Aasta parim ujuja]] · [[Abielukott]] · [[Ahjuahven]] · [[Ajumehed]] · [[Alalispinge mikrovoltmeeter]] · [[Alalisvoolu mikrovoltmeeter]] · [[Alistuv käitumine]] · [[Audioelektroonika]] · [[Auhinnatöö]] · [[Aukartus]] · [[Balti väärtpaberiturg]] · [[Baltic Trio]] · [[Biidermeier (muusika)]] · [[Bukranionfriis]] · [[Digivõti]] · [[Dott]] · [[Ebamõrsja]] · [[Eesti saarte pärimuspäevad]] · [[Eesti talupojapulm]] · [[Eestkäibija]] · [[Haardnoot]] · [[Harjutanu]] · [[Isamees]] · [[Järelpulmad]] · [[Joodud]] · [[Juuremugul]] · [[Käänivõrk]] · [[Küberhügieen]] · [[Kümme tõotust]] · [[Kütke (kinnitusvahend)]] · [[Kaasanaine]] · [[Kaasitaja]] · [[Kaheksa tõotust]] · [[Kaitseehitis]] · [[Kaldanoot]] · [[Kanahändtanu]] · [[Kannuraha kogumine]] · [[Karuäke]] · [[Ketas]] · [[Kihlad]] · [[Kikktanu]] · [[Kinga-ajamine]] · [[Kinkpulmad]] · [[Kipper (kalandus)]] · [[Kirstu lunastamine]] · [[Kirstu varastamine]] · [[Kirstukakk]] · [[Kirstumees]] · [[Kiutpõll]] · [[Klaarpõll]] · [[Kodutamine]] · [[Kondiraha ajamine]] · [[Kooditähis]] · [[Kordnik]] · [[Kosjad]] · [[Kosjajutt]] · [[Kosjaviin]] · [[Kukehändtanu]] · [[Kukermiit]] · [[Kultuurtehniline maaparandus]] · [[Kuulamine (etnoloogia)]] · [[Kuulueit]] · [[Kuuselatväke]] · [[Läbivkarakteristik]] · [[Lõõg]] · [[Lõputoit]] · [[Laevabrigaad]] · [[Langujoot]] · [[Lapuline]] · [[Laua otsa viimine]] · [[Laua pühkimine (pulm)]] · [[Lemmkibu]] · [[Lihttanu]] · [[Liider (laev)]] · [[Lilltanu]] · [[Luige Nokk]] · [[Mõisahoone]] · [[Mõrsjaitk]] · [[Magnetgeneraator]] · [[Maitseained]] · [[Meie Mall]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)/Indeks]] · [[Metsaühistu]] · [[Metsaherilane]] · [[Midtown]] · [[Mudilaskoor]] · [[Mungarüü]] · [[Nobel Digital]] · [[Noorik]] · [[Nooriku tantsitamine]] · [[Nootkond]] · [[Ohelik]] · [[Pakkäke]] · [[Peiupoisid]] · [[Pelgulinna päevad]] · [[Pereõde]] · [[Perearstikeskus]] · [[Aasta ehitaja]] · [[Aasta keskkonnasõbralik ettevõte]] · [[Aprioorne otsustus]] · [[Asapeptiidid]] · [[Avaliku omandi manifest]] · [[Avatäited]] · [[Buprenorfiinvõõrutus]] · [[Disaini audit]] · [[Ebaausad kauplemisvõtted]] · [[Ebamari]] · [[Eesti advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus]] · [[Eurokeel]] · [[Füüsiline õpikeskkond]] · [[Feministlik kehakäsitus]] · [[Filosoofiline probleem]] · [[Finantsplaneerimine]] · [[GASP fenotüüp]] · [[Grupeto]] · [[Hädavajalikkusargument]] · [[Haspel (kalandus)]] · [[Huviharidus]] · [[Jätkusuutlik majandus]] · [[Juhus]] · [[Klaster (humanitaarabi)]] · [[Kohaliku omavalitsuse õigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon]] · [[Kohtuistungi sekretär]] · [[Kontojääk]] · [[Kulude plaanimine]] · [[Kvaliteedijuhtimise plaanimine]] · [[Läänemere taimestik]] · [[Labamasin]] · [[Lahkarvamus]] · [[Lapsepõlvefilosoofia]] · [[Lavaline rahvatants]] · [[Lechts]] · [[Lehisviht]] · [[Linnuvaatlusturism]] · [[Looja]] · [[Loovettevõtlus]] · [[Loovust soodustav töökeskkond]] · [[Luggenhusen]] · [[Määruskaebus]] · [[Mõistlik egoism]] · [[Makrokeskkond]] · [[Matthias (suguvõsa)]] · [[Merekindlus]] · [[Mikrotsement]] · [[Mitokondriaalsed nukleoidid]] · [[Moraaliabsolutism]] · [[Murelipuu]] · [[Muusikaline struktuur]] · [[Negavatt]] · [[Neil Delaney]] · [[Nuhtlusisend]] · [[Ohustatud taimekoosluste seire]] · [[Oraalne tolerants]] · [[Pakendidisain]] · [[Pealisehitis]] · [[Philosophy of Mathematics: An Introduction]] · [[Piltjutustus]] · [[Pinnase stabiliseerimine]] · [[Postnarrativist Philosophy of Historiography]] · [[Programmijuht]] · [[Projekti ebaõnnestumine]] · [[Projekti edu kriteeriumid]] · [[Projekti kvaliteedijuhtimine]] · [[Projekti lõpetamine]] · [[Projektijuhtimise audit]] · [[Projektijuhtimise edu]] · [[Põllumajanduspank]] · [[Projektijuhtimise plaan]] · [[Projektikava]] · [[Projektipõhine organisatsioon]] · [[Projektiportfell]] · [[Projektistumine]] · [[Projektitsükkel]] · [[Prototüüpimine]] · [[Puhasväärtus]] · [[Rahvamajandus]] · [[Range kaitse vajak]] · [[Renni]] · [[Riskiregister]] · [[Säilikpuu]] · [[Südametunnistuskohus]] · [[Saavutatud väärtus]] · [[Saladuslik tsaar]] · [[Seikluskasvatus]] · [[Spektroskoopiline ellipsomeetria]] · [[Suhtlusmeetod]] · [[Tühi Ruum]] · [[Taju mikrogenees]] · [[Tarneahela läbipaistvus]] · [[Tarnija]] · [[Tavategevus]] · [[Teadustaristu]] · [[Tense Bees and Shell-Locked Crabs]] · [[Terviklik kvaliteedijuhtimine]] · [[The Quest for Reality]] · [[Tulekindel materjal]] · [[Perkovits]] · [[Piiramine (pulm)]] · [[Värvikontrast]] · [[Värvisüsteem]] · [[Vaimne küündimatus]] · [[Valeütlus]] · [[Valuuta forvardleping]] · [[Varalahususe varasuhe]] · [[Varjupaigataotlejate Majutuskeskus]] · [[Vart (etnograafia)]] · [[Veebistandardid]] · [[Viitenumber]] · [[Viridiaanroheline]] · [[Vormiarv]] · [[Wilcken (Bebri)]] · [[Aasta ohvitser]] · [[Aasta suhtekorraldaja]] · [[Ehitusmasin]] · [[Estonia (kirjastus)]] · [[Haigushüvitis]] · [[Hambavaap]] · [[Käendusleping]] · [[Kärajad]] · [[Kõrrekoorel]] · [[Küünlapähkel]] · [[Kevadtalv]] · [[Korallroosa]] · [[Läsna-Valgejõe lahing]] · [[Liisuvõtmine]] · [[Mageveekogu]] · [[Mahuühik]] · [[Massiühik]] · [[Muuseuminõukogu]] · [[Pardiralli]] · [[Pesapuu]] · [[Pindpinevustegur]] · [[Ökosüsteemi taastamise kulu]] · [[Üksikmajapidamise reoveesüsteem]] · [[Avaveemõrd]] · [[Digitaalne õppevara]] · [[Eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu]] · [[Eesti missa]] · [[Eesti naiskooride võistulaulmine]] · [[Eesti orelid]] · [[Eesti Riigimetsad]] · [[Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja]] · [[Eluta aine]] · [[Euroopa Liidu kodaniku seadus]] · [[Galaktikasüsteem]] · [[Galaktikate osarühm]] · [[Holograafiline projektor]] · [[Ibe]] · [[Impedantsspekter]] · [[Jõemõrd]] · [[Jõuühik]] · [[Juhtaiata mõrd]] · [[Käekook]] · [[Kõne tempo ja rütmi häired]] · [[Kaits]] · [[Kaldavõrk]] · [[Kastmõrd]] · [[Katik]] · [[Kindralleitnant (Ukraina)]] · [[Kirjagarnituur]] · [[Korpuse laiend]] · [[Kupp (kalandus)]] · [[Kuurits]] · [[Lõhandik]] · [[Lõkspüünis]] · [[Liiv (kalandus)]] · [[Määrdeprits]] · [[Mõrrajada]] · [[Marjareha]] · [[Mutt (kalandus)]] · [[Muusikaaed]] · [[Nääk]] · [[Näpitsfriis]] · [[Nõuandja]] · [[Naised alpinismis]] · [[Nakkepüünis]] · [[Nakkevõrk]] · [[Nikk (paat)]] · [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Geofüüsika Instituut]] · [[Oliver Kulpsoo nimeline tunnustus]] · [[Orbetello vald]] · [[Päevaneutraalsed taimed]] · [[Põhjaõngejada]] · [[Põhjanoot]] · [[Põhukorv]] · [[Pöör (kinnitusvahend)]] · [[Pöör (sulgemisvahend)]] · [[Püüvõrk]] · [[Pagaritoode]] · [[Pelaagiline õngejada]] · [[Peru (kalandus)]] · [[Pitigliano vald]] · [[Planeeringu rohefaktor]] · [[Prizreni ülikool]] · [[Proosula]] · [[Protsessvärv]] · [[Pujus]] · [[Raamvõrk]] · [[Rahvuskaaslaste programm]] · [[Rahvusputukas]] · [[Ratsionaalsus]] · [[Rei vindicatio]] · [[Repositoorium]] · [[Rivimõrd]] · [[Sälitis]] · [[Seadmuseratas]] · [[Sumqayıti Riiklik Ülikool]] · [[Tõstevõrk]] · [[Teadmuste riskijuhtimine]] · [[Teenindaja]] · [[Tindimõrd]] · [[Triivõngejada]] · [[Tuudiköied]] · [[UNESCO maailmapärand Bermudal]] · [[Värska kuurortravikeskus]] · [[Võrgulaev]] · [[Võrgusilm]] · [[Vallaleht]] · [[Vedel (kalandus)]] · [[Veonoot]] · [[Õigusteenus]] · [[Ülerahvastusefekt]] · [[Abikaasa eelosa]] · [[Abikaasade vastastikune testament]] · [[Algse korra põhimõte]] · [[Annak]] · [[Apodiktiline otsustus]] · [[Arhiivikirjeldamine]] · [[Arhiivinimistu]] · [[Balti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühendus]] · [[Balti-Ameerika Vabadusliiga]] · [[Baltimaade teaduste akadeemiate medal]] · [[Biomeditsiinilised mõõtmised]] · [[Detekteerimine]] · [[Diegeetiline heli]] · [[Eelpingestus]] · [[Eesti inimarengu aruanne]] · [[Eesti inimarengu aruanne 2018/2019]] · [[Eesti juust]] · [[Eesti NSV teaduspreemiad]] · [[Elektrikitarrimuusika]] · [[Elektriline bioimpedants]] · [[Elektriline suurus]] · [[Elektrooniline isikutuvastamine]] · [[Elutähtis teenus]] · [[Emantsipatoorne meeskarakter]] · [[Endoskoop]] · [[Enesekavandamine]] · [[Eneseloome]] · [[EstSum]] · [[Ettevõtlikkus]] · [[Ettevõtlikkusõpe]] · [[Euroopa Liidu põhivabaduste piiramise lubatavus]] · [[European Energy Manager]] · [[Füüsikaline atmosfäär]] · [[Faasisünkronisatsioonisüsteem]] · [[Gaasbensiin]] · [[Hädakaitse]] · [[Implanteeritavus]] · [[Improvisatsioonkõne]] · [[Informeeriv kõne]] · [[Innovaatiline organisatsioon]] · [[Innovatsioonisüsteemid]] · [[Intelligentne organisatsioon]] · [[Isikutuvastusandmed]] · [[Jõuergonoomika]] · [[Jaoskond (metsandus)]] · [[Käideldavus]] · [[Käsitööteadus]] · [[Küberolümpia]] · [[Kütusepiiritus]] · [[Kaablitangid]] · [[Kataloogikirje]] · [[Keelusüsteem]] · [[Kehtetu argument]] · [[Keldi ja šoti kultuuri instituut]] · [[Kodune testament]] · [[Kodurahu]] · [[Komberuum]] · [[Kommunikatsioonijuhtimine]] · [[Komplekssuurus]] · [[Komplekstakistuse mõõtur]] · [[Konfidentsiaalsus]] · [[Konteinertankla]] · [[Korrakaitseõigus]] · [[Kuldkask]] · [[Kunstnike raamat]] · [[Kunstnikuraamat]] · [[Kutsikavabrik]] · [[Kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja]] · [[Lausekujund]] · [[Lehtvõti]] · [[Lepinguvälised võlasuhted]] · [[Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]] · [[Loojang]] · [[Lubadus]] · [[Maalides head]] · [[Magnetiline helisalvestus]] · [[Marssal (Bulgaaria)]] · [[Matuste arheoentomoloogia]] · [[Meditsiinielektroonika]] · [[Meediasemiootika]] · [[Tõepõhjata ajastu]] · [[Tõlkeabiprogramm]] · [[Töökoha ergonoomika]] · [[Tööväärtused]] · [[Teleoperaator]] · [[Topoloogia (3D-modelleerimine)]] · [[Uurimisgrupp]] · [[Välistamispõhimõte]] · [[Võlaõiguslik leping]] · [[Vaimutöö]] · [[Vanapagana jäljehauad]] · [[Vangistusõigus]] · [[Venemaa Föderatsiooni lennukite õhupiiririkkumised]] · [[Vikkel (käsitöö)]] · [[Viltimine]] · [[Visuaalne juhtimine]] · [[Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis]] · [[Konfigureeritav kultuur]] · [[Konkludentne petmine]] · [[Kontakt (psühholoogia)]] · [[Kuklarihm]] · [[Kurgualune rihm]] · [[Kust sa tead?]] · [[Säilituseksemplar]] · [[Säilitustähtaeg]] · [[Sünkroondetekteerimine]] · [[Sünkroonmuundamine]] · [[Sünteetiline teater]] · [[Saan]] · [[Salgamatus]] · [[Savi töötlemine]] · [[Semantiline võrk]] · [[Semiotsiid]] · [[Siinuseline suurus]] · [[Soovitussortiment]] · [[Statistikanõukogu]] · [[Subjekt ja predikaat]] · [[Sundosa]] · [[Suruõhuvasar]] · [[Tüvikonna põhimõte]] · [[Taimne Teisipäev]] · [[Tajuprobleem]] · [[Teadmuse säilitamine]] · [[Teadmusjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmine]] · [[Teisesuse filosoofia]] · [[Telespektromeeter]] · [[Teller]] · [[Teoloogia summa Ia-IIae q. 1]] · [[Terviseteadus]] · [[Testaator]] · [[Testamendi tõlgendamine]] · [[Testamenditäitja]] · [[Testeerimisvabadus]] · [[Tinuline]] · [[Toiduaineteadus]] · [[Toimik]] · [[Transpordilaev]] · [[Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament]] · [[Universaalne arhiveerimismoodul]] · [[Usaldusteenus]] · [[Usuõpetus]] · [[Usundiõpetus]] · [[Uudisväärtus]] · [[Uue eakuse rahvakogu]] · [[Uus teadus]] · [[Väärtpaberiturg]] · [[Väikeliising]] · [[Võlausaldaja üleskutsemenetlus]] · [[Vabatahtlik merepääste]] · [[Vahelduvsignaali detektor]] · [[Vargapesa]] · [[Vastastikusus]] · [[Vektormõõtmine]] · [[Vektormeetrilised mõõteseadmed]] · [[Viimse tahte avaldus]] · [[Virmalise tort]] · [[Õhu tsirkulatsioon]] · [[Õpilasleiutajate riiklik konkurss]] · [[Õppiv organisatsioon]] · [[Alaline juht]] · [[Allprojekt]] · [[Eesti arhitektuuripoliitika]] · [[Eesti iluvõimlemise rühmkava rahvuskoondis]] · [[Emeriitadvokaat]] · [[Epistemology]] · [[Funktsionaalne lugemisoskus]] · [[Käsi- ja koduraamat]] · [[Kõrgrenessanss]] · [[Küünlakäärid]] · [[Küünlakirn]] · [[Küünlatoos]] · [[Kirjeldav nimi]] · [[Konflikti reguleerimine]] · [[Loodusgiid]] · [[Looduskultuuri seminar]] · [[Luurepiilkond]] · [[Mänti keel]] · [[Mõõtedetektor]] · [[Mõõtetehnoloogia]] · [[Mega (portaal)]] · [[Menetlusautonoomia]] · [[Mitmeplatvormsus]] · [[Mitte-elektrilised suurused]] · [[Mittediegeetiline heli]] · [[Näivleetunud muld]] · [[Nicolaus Alberti]] · [[Nihe (filosoofia)]] · [[Notariaalselt tõestatud testament]] · [[Notarile hoiule antud testament]] · [[NUTIKAS programm]] · [[Omafinantseerimine]] · [[Omaladina]] · [[Pärandaja]] · [[Pärandi hooldaja]] · [[Pärandvara hoiumeetmed]] · [[Pärija]] · [[Pärija üleskutsemenetlus]] · [[Pärimisõiguse põhiprintsiibid]] · [[Pärimise järjekorra põhimõte]] · [[Pärimisleping]] · [[Pärimistunnistus]] · [[Papüüruslaev]] · [[Pidulik kõne]] · [[Pikikiud]] · [[Poomkant]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte]] · [[Propulse]] · [[Prototron]] · [[Puidu niiskusmõõtur]] · [[Puidusüü]] · [[Pulanna]] · [[Purpura]] · [[Raadiotehniline seadmestik]] · [[Rahvusteavik]] · [[Rahvusvaheline Teatriuurijate Föderatsioon]] · [[Raud(III)sulfaat]] · [[Reduktsioon (filosoofia)]] · [[Registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Riemanni ruum]] · [[Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest]] · [[Riigikohtu otsus 3-1-1-125-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-2-1-4-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-3-1-85-07]] · [[Ringikorraldaja]] · [[RITA programm]] · [[Rituaalne aasta]] · [[Rollimäng (õppemeetod)]] · [[Roosimine]] · [[Rops]] · [[Ruhi]] · [[Ruumiline keskkond]] · [[Ruumiloome]] · [[Ruumipoliitika]] · [[Ruumisemiootika]] · [[Sääs]] · [[Sõrmuse sõda]] · [[Südamehaigused]] · [[Sürjakomid]] · [[Saaremaa Blues]] · [[Selgnöör]] · [[Sikuti]] · [[Silmutorbik]] · [[Slovakkia pass]] · [[Tšehhi pass]] · [[T1 vaateratas]] · [[Tapipesa]] · [[Tasuja (laev 1910)]] · [[Tehnikaülikool]] · [[Uusklassitsism (kirjandus)]] · [[Uusklassitsism (muusika)]] · [[Vähimõrd]] · [[Vähinatt]] · [[Võrgulina]] · [[Valetaja lause]] · [[Vandeadvokaadi abi]] · [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu]] · [[Äraütlemine]] · [[Õnnepank]] · [[Aasta kokk]] · [[Aasta lind (Armeenia)]] · [[Aasta lind (Lõuna-Aafrika Vabariik)]] · [[Aasta lind (Portugal)]] · [[Aasta lind (Valgevene)]] · [[Aasta menuraamat]] · [[Aasta naiskoor]] · [[Aasta parasportlane]] · [[Aasta parim võrkpallur]] · [[Aasta tekstiiliteos]] · [[Abivajav laps]] · [[Alaealise ülekuulamine]] · [[Arhailine õigus]] · [[Arvelduspäev]] · [[Asumiselts]] · [[Atsetüleerimine]] · [[Audiokanal]] · [[Auditoorne õpe]] · [[Automatiseeritud kauplemine]] · [[Balti Teatri Sügis]] · [[Balti vabadusauhind]] · [[Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust]] · [[Borodinskoje Polje]] · [[Charles Hayteri värvisüsteem]] · [[CoCoViLa]] · [[Dekodeerimine]] · [[Dekoratsioon]] · [[Digipööre hariduses]] · [[Eendtugi]] · [[Eesti rootsikeelne meedia]] · [[Eesti teaduslepe]] · [[Ehitusmaterjalitööstus]] · [[Elamisluba Eestis]] · [[Elektrooniline aktsiatega kauplemine]] · [[Elektrooniline maksevahend]] · [[Elektroonne voltmeeter]] · [[Eluvastased süüteod]] · [[Endla nõgu]] · [[Eneseavamine]] · [[Esmasus, teisasus, kolmasus]] · [[EstNLTK]] · [[Estonian-Revelia Academic Fund]] · [[Etendaja]] · [[Ettevõtluspoliitika]] · [[Ferriitmaterjal]] · [[Geneetiline ressurss]] · [[Gordoni aken]] · [[Hagita menetlus]] · [[Hariduse tehnoloogiakompass]] · [[Harklohisti]] · [[Helisignaal]] · [[Hoonestusõigus]] · [[Ideaalsus]] · [[Implanteerimine]] · [[Isiku kahtlustatavana kinnipidamine]] · [[Isikutaju]] · [[Järelpärija]] · [[Johann Wetberg]] · [[Kohtujurist]] · [[Kohtuotsus]] · [[Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis]] · [[Kohtupsühholoogiaekspertiis]] · [[Kohuke (kaubamärk)]] · [[Kolk]] · [[Kolmeosaline mina-sõnum]] · [[Korraline evalveerimine]] · [[Kuldsulg (auhind)]] · [[Maie Orava võistutantsimine]] · [[Mannlicher Modell 1895 (8mm)]] · [[Noore haridustegelase reaalteaduste eripreemia]] · [[Noorsõdur]] · [[Oskar Rütli medal]] · [[Põxit]] · [[Paul Kerese aasta]] · [[Pegasus (klubi)]] · [[Pionersk]] · [[Programmide struktuurne süntees]] · [[Ragnar Nurkse mälestuskivi]] · [[Rahvusvahelistes sõjaoperatsioonides osalenute medal]] · [[Rotax E-RAVE]] · [[Selts Scouts Rügement]] · [[Sihtevalveerimine]] · [[Tõmbekeskus]] · [[Tagasisidestamine]] · [[Teadlaskarjäär]] · [[The Language of Thought]] · [[Thor (laev)]] · [[Tiina (ballett)]] · [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus]] · [[Tollkeere]] · [[Toy goldendoodle]] · [[Umbluu preemia]] · [[Vagula (külmutustraaler)]] · [[Valguspult]] · [[Voldemar Ööveli mälestusvõistlus]] · [[We Are Family (Family album)]] · [[Will Happiness Find Me?]] · [[Idaeurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus]] · [[XL]] · [[Äärmus]] · [[Éloge de l'amour]] · [[Õiglase kaubanduse nädal]] · [[Õpetajate tuba]] · [[Õpikäsitus]] · [[Õpilaste teadustööde riiklik konkurss]] · [[Õpilasuurimus]] · [[Õppekirjandus]] · [[Aardam]] · [[Ai (riideosa)]] · [[Alajäse]] · [[Ametkond]] · [[Blokeering]] · [[Bullerjani ahi]] · [[Chichi]] · [[Citizen OS]] · [[Duon]] · [[Eend]] · [[Eksperimentaalarendus]] · [[Elukestev õpe]] · [[Enharmoonia]] · [[Eraldis]] · [[Esikmets]] · [[Ferm]] · [[Filosoofiline küsimus]] · [[Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur]] · [[Hea]] · [[Kasekäsnaravimid]] · [[Kasv]] · [[Katastroofirisk]] · [[Kere (tehnika)]] · [[Kipper]] · [[Klikker]] · [[Konsulent]] · [[Koppel]] · [[Korp]] · [[Kubu]] · [[Kuva]] · [[Leen]] · [[Liinilaev]] · [[Loodusrekordid]] · [[Love Army]] · [[Määratlemata õigusmõiste]] · [[Mõisamaa]] · [[Mafia III Soundtrack]] · [[Naabrusõigused]] · [[Ney]] · [[Ohvitseri asetäitja]] · [[Püstsirge]] · [[Paneel]] · [[Pelgupaik]] · [[Persona]] · [[Piksekaitse]] · [[Postipunkt]] · [[Progres]] · [[Räsa]] · [[Rõhtsirge]] · [[Rahvusmaastik]] · [[Rakend]] · [[Raut]] · [[Renn]] · [[Ric-8]] · [[Rohujahu]] · [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)]] · [[Saras]] · [[Seade]] · [[Sense and Sensibilia]] · [[Soojärv]] · [[Soolõime teaduses]] · [[Space and Time]] · [[Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks]] · [[Tööpakett]] · [[Tööviljakus]] · [[Tünn]] · [[Tantsukunstnik]] · [[Teeleminek ja kojutulek]] · [[Tervetaktipaus]] · [[Tibu]] · [[Tuan]] · [[Tulme]] · [[Turisminõudlus]] · [[Turismiteenuse kvaliteet]] · [[Umut Baysan]] · [[UNESCO Läänemere projekt]] · [[Väärtpaberikonto]] · [[Väikesaar]] · [[Välikaabel]] · [[Värvide segamine]] · [[Võlukübar]] · [[Võrdetegur]] · [[Võsamaa]] · [[Vastutustundlik tarbimine]] · [[VEPA Käitumisoskuste Mäng]] · [[Viljakusmonitor]] · [[Viljakusteadlikkuse meetod]] · [[Visand (muusika)]] · [[Vitspunutis]] · [[Wacke]] · [[Sisevete pindala]] · [[Ulenbrock]] · [[Vanemuine (laev, 1936)]] · [[Viiekümnesendine münt]] · [[11. öölahingulennugrupp]] · [[127. luurelennugrupp]] · [[Aureoliinkollane]] · [[Baltic Bikini]] · [[Eesti Talupäevad]] · [[Eine]] · [[Hoovihm]] · [[Käsikäes]] · [[Kümnesendine münt]] · [[Kurista roosiaed]] · [[Läänemeresoome keelte lõunarühm]] · [[Lambamust]] · [[Leso]] · [[Luke Brunning]] · [[Müügiesindaja]] · [[Müügikampaania]] · [[Münsteri fragment]] · [[Mütt]] · [[Maamess]] · [[Meremess]] · [[Metsade elupaigad]] · [[Pühajärv (ooper)]] · [[Püsililled]] · [[Paberipuit]] · [[Pergerus]] · [[Presidendi kärajad]] · [[Puurkruvi]] · [[Rahvuslik debüütfilmide festival Dviženije]] · [[Raudne kodu]] · [[Regionaalarengu auhind]] · [[Renessanssaed]] · [[Riigikaitse Nõukogu]] · [[Südasuvi]] · [[Solitäär]] · [[Soonliitmik]] · [[SRT-4244]] · [[Tõlvlehik]] · [[Töötülide lahendamise komisjon]] · [[Talirüps]] · [[Teemantpuur]] · [[Toiduvalgust tingitud enterokoliit]] · [[Tondijutt]] · [[Tootejuhtimine]] · [[Tuleristsed]] · [[Tuuleheide]] · [[Ukraina Õigeusu Kiriku ajalugu]] · [[Värvuse toonikvaliteet]] · [[Ühendus]] · [[Ülekoormus]] · [[Ajurand]] · [[Anorgaaniline ühend]] · [[Astronoomiline vaatlus]] · [[Dünamo]] · [[Direktiiv]] · [[Diversioon]] · [[Eksponent]] · [[Elektromagnetiline ballast]] · [[Elumus]] · [[Etik]] · [[Faktor 4]] · [[Inspektor]] · [[Internaat]] · [[Kõrsik]] · [[Kaladi]] · [[Kale]] · [[Karismaatiline juhtimine]] · [[Keskkonnatehnika]] · [[Kiirgusvöönd]] · [[Kiks]] · [[Klosett]] · [[Kodulennujaam]] · [[Lang]] · [[Lass]] · [[Loppenowe]] · [[Maavesi]] · [[Maksevõime suhtarvud]] · [[Naast (riietus)]] · [[Pürolüüsigaasikromatograafia]] · [[Paigalduskaabel]] · [[Parool]] · [[Pilak]] · [[PMOLED]] · [[Pulmakroon]] · [[Puutepunkt]] · [[Salaoja]] · [[Seemnesegu]] · [[Silmaüline kilbis]] · [[Simss]] · [[Stigma]] · [[Tanu]] · [[Tari]] · [[Tiivik]] · [[Torbik]] · [[Tracker]] · [[Trass]] · [[Vahr]] · [[Veimed]] · [[Video]] · [[XS]] · [[XXS]] · [[Kõik mis hea]] · [[Antoni (Šutov)]] · [[Kirill (Timofejev)]] · [[Talupere]] · [[Reherull]] · [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] · [[Euroopa Liidu elamisluba]] · [[Euroopa Liidus kujutiste kaubamärgina registreerimise piirangud]] · [[Jalas (aluspuu)]] · [[Õigus olla]] · [[Õigussubjekt]] · [[Ülekurss]] · [[1986. aasta Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Aasta noorsootöötaja]] · [[Ahju suitsuauk]] · [[Ahju võlvkaar]] · [[Ahjuauk]] · [[Ahjuesine]] · [[Ahjukülg]] · [[Ahjukivi]] · [[Ahjukumm]] · [[Ahjulääv]] · [[Ahjulagi]] · [[Ahjupõrand]] · [[Innovatsiooni ökosüsteem]] · [[Jalas]] · [[Kahemõõtmelised materjalid]] · [[Kandpuud]] · [[Kangasõlg]] · [[Kapp (mõõtühik)]] · [[Kaugas]] · [[Kaustregi]] · [[Keha (käsitöö)]] · [[Kere (ehitis)]] · [[Kerilaud]] · [[Kerimine]] · [[Kolvikäik]] · [[Konsensuaalsed lepingud Rooma õiguses]] · [[Kulumaks]] · [[Põrkeionisatsioon]] · [[Põsepill]] · [[Pöidratas]] · [[Püünisraud]] · [[Patsas]] · [[Piirelaud]] · [[Piisknakkusevastased kaitsevahendid]] · [[Pudrunui]] · [[Puudriroosa]] · [[Raha emissioon]] · [[Rahvusvaheline organisaator]] · [[Rajamustrid]] · [[Pöör (kudumisvahend)]] · [[Pöördprojekteerimine (tarkvara)]] · [[Polümeerid nanoelektroonikas]] · [[Post-]] · [[Pozzuoli punane]] · [[Priekule vasallilinnus]] · [[Probleemmale]] · [[Professor Peeter Tulviste mälestusfond]] · [[Psühholoogiline žest]] · [[Puidutolm]] · [[Punasefiguuriline stiil]] · [[Raamatufond]] · [[Raietööline]] · [[Rannikulõugas]] · [[Rauakooli tee]] · [[ÉSTIE]] · [[Gattšina lipnikekool]] · [[Haalamine]] · [[Isiklik kasutusõigus]] · [[Märgitus]] · [[Modaalsus (keeleteadus)]] · [[Monoliit (arheoloogia)]] · [[Nüüdisühiskond]] · [[Neerukivid kassidel]] · [[Notari tasu]] · [[Novosiltsov (Orjol)]] · [[Nullfoononriba ja foonon külgriba]] · [[Tšarterlend]] · [[Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus]] · [[Tomati ajalugu]] · [[Tuletundlikkus]] · [[Tuluskivi]] · [[Tuvihall]] · [[UNESCO ühendkoolide võrgustik]] · [[Võlvisiil]] · [[Vahitüürimees]] · [[Vanemtüürimees]] · [[Vankriratas]] · [[Varikalad]] · [[Vectorbloc]] · [[Veebioom]] · [[Vetukad]] · [[Muutuste juhtimine]] · [[Hõivamine]] · [[Igamine Vana-Rooma õiguses]] · [[Kamber (taluarhitektuur)]] · [[Kapitalism (ideoloogia)]] · [[Kirikindad]] · [[Kliimat kujundavad astronoomilised tegurid]] · [[Kodarapüss]] · [[Luuüdi doonorite register]] · [[Maandumisseadmed]] · [[Maavärinaohtlikud piirkonnad]] · [[Metroorong]] · [[Nõelakindad]] · [[Nõukogude Liidu ja Venemaa alalised esindajad ÜRO-s]] · [[Õppekorraldaja]] · [[Öökullsõlg]] · [[Aisakell]] · [[Eesti disaini päev]] · [[Eesti Vabariigi Elekterside Riigi Inspektsioon]] · [[Erastamisväärtpaber]] · [[Erodeeritud muld]] · [[Heinapill]] · [[Inimeseõpetus]] · [[Inkarnaat]] · [[IV liiga 2020]] · [[Miorõ kihistu]] · [[Moos]] · [[Moritz (suguvõsa)]] · [[Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Narotši kihistu]] · [[Parkapzuk]] · [[Rõõsk (küpsetis)]] · [[Redwell]] · [[Rein Siimu Taiji Kool]] · [[Rent]] · [[Reomägi]] · [[Reservaaž (keraamika)]] · [[Rinnaleht]] · [[Roopill]] · [[Roovialune]] · [[Süvaõpe]] · [[Seade (muusika)]] · [[Sebaregi]] · [[Välismaailma probleem]] · [[Ahjusüda]] · [[Ahjusuu]] · [[Algebraline summa]] · [[Ananasspeeker]] · [[Autarkia (filosoofia)]] · [[Autokaardid]] · [[Das Kausalgesetz und seine Grenzen]] · [[Druja kihistu]] · [[Eesti plokkvibu naiskond]] · [[Eesti rekord odaviskes]] · [[Küüned (kaardimäng)]] · [[Kirsturaami kate]] · [[Kives]] · [[Kodar (ree osa)]] · [[Kodarregi]] · [[Komplementlause]] · [[Koolidraama]] · [[Korjanduskott]] · [[Kui kunagi veel näeme]] · [[Kuritarvitamine]] · [[Laomädanik]] · [[Laudi]] · [[Leelisglasuur]] · [[Lendva]] · [[Liivsavi]] · [[Maatriksi määratus]] · [[Mandrilava (õigus)]] · [[Maohaavandid hobusel]] · [[Markiis (mööbel)]] · [[NKVD rahvuslikud operatsioonid]] · [[Ole valmis!]] · [[Ost-müük (Rooma õigus)]] · [[Otsiktanu]] · [[Paadipöör]] · [[Paater]] · [[Paatkond]] · [[Padinad]] · [[Pael (püünis)]] · [[Pagurand]] · [[Paistekakk]] · [[Pajaaken]] · [[Palmik]] · [[Palmik (peaehe)]] · [[Pignus]] · [[Pruuklaen]] · [[Rääts (korv)]] · [[Räbik]] · [[Räsamine]] · [[Räsasratas]] · [[Rõhud]] · [[Rüü]] · [[Rüiu]] · [[Ratasüll]] · [[Rattapainik]] · [[Rattapink]] · [[Repneauk]] · [[Res mancipi]] · [[Sörulase aabits]] · [[Sakala (laev 1886)]] · [[Segmentvõlv]] · [[Seguvispel]] · [[Setu kannel]] · [[Sikusarv]] · [[Souss]] · [[Taganemisõigus]] · [[Tagasi paradiisis.2]] · [[Takistuslülitus]] · [[Tarutuur]] · [[Tootmestamine]] · [[1934. aasta Leningradi maleturniir]] · [[1939. aasta Ķemeri maleturniir]] · [[1946. aasta Helsingi maleturniir]] · [[Aerodünaamiline takistus]] · [[Ameerika Ühendriikide diplomaatilised esindajad Hawaiil]] · [[Antimeetod]] · [[Auditi objekt]] · [[Austla sõda]] · [[Bibikovi ratsasalk]] · [[DNA-põhine nanobioelektroonika]] · [[Eesmärgitus]] · [[ESTHub]] · [[Katlaahel]] · [[Katlapuu]] · [[Kongo sünekliis]] · [[Kunstniku vastutus]] · [[Lõmm]] · [[Lõmmuõrred]] · [[Legaliteedipõhimõte]] · [[Lineaarne mootor]] · [[Lokaalsus]] · [[Omavoli]] · [[Osanik]] · [[Osjapill]] · [[Painard]] · [[Pangagarantii]] · [[Parell]] · [[Peensulekalligraafia]] · [[Perli andmebaas]] · [[Piigat]] · [[Sõjakirjanduse seeria: Maailmasõja memuaaride sari]] · [[Taara]] · [[The Significance of Philosophical Scepticism]] · [[Ukmerge kihistu]] · [[Vähksõlg]] · [[Välde]] · [[Vaidlėnai kihistu]] · [[Vaivara kirves]] · [[Vangiški kihistu]] · [[Varvistik]] · [[Üte]] · [[1N4007]] · [[1N5401]] · [[Akutrell]] · [[Allüülrühm]] · [[Allakäik]] · [[Andmeedastus]] · [[Bassein]] · [[Bios]] · [[Deebetmakse]] · [[Eelpõletus]] · [[Eesti rahvuslind]] · [[Ekspositsioon]] · [[Elastsusjõud]] · [[Fantoom]] · [[Fenomenoloogia]] · [[Forex]] · [[Geoelement]] · [[Grampiani mäed (Austraalia)]] · [[Haigestumus]] · [[Jälg]] · [[Järta]] · [[Konto]] · [[Korjus]] · [[Lohisti]] · [[Magneetumine]] · [[Narkodiiler]] · [[Orutuul]] · [[Pärimuskultuur]] · [[Paadisadam]] · [[Pajapink]] · [[Pasmas]] · [[Peakott]] · [[Peapael]] · [[Pearätik]] · [[Peavöö]] · [[Peerukiskumine]] · [[Peretuba]] · [[Pesuküna]] · [[Pesunui]] · [[Pesupali]] · [[Piibualasi]] · [[Piibupuur]] · [[Piibusoon]] · [[Piimakamber]] · [[Piimakirn]] · [[Pikkvanker]] · [[Pilakujalg]] · [[Pingipill]] · [[Plaanvanker]] · [[Pook]] · [[Poolivokk]] · [[Poort (riietus)]] · [[Preparatiivne kromatograafia]] · [[Priipass]] · [[Putk (tööriista osa)]] · [[Raag]] · [[Rahuoperatsioonide Keskus]] · [[Sõnamoodustus]] · [[Sõnastik]] · [[Sõne (informaatika)]] · [[Süsinikuleke]] · [[Seedeelundkond]] · [[Sekundaarproduktsioon]] · [[Shittur]] · [[Sidepulkregi]] · [[Signild (reisilaev)]] · [[Siseauditi roll vilepuhumise protsessis]] · [[Sisekontroll]] · [[Soetusmaksumus]] · [[Stalini rahupreemia]] · [[Suurbritannia ja Šveitsi kaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Fääri saarte vabakaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Lõuna-Korea kaubandusleping]] · [[Triool]] · [[Väärtuskasvatus]] · [[Väikekodanlane]] · [[Vabaproua]] · [[Vannas]] · [[Variatsioon (muusika)]] · [[Vehmer]] · [[Algebraline tehe]] · [[Andmekandja]] · [[Hüdroõli]] · [[Inklinatsioon]] · [[Järjestus]] · [[Juhe]] · [[Kõne (keeleteadus)]] · [[Kaitseväikepinge]] · [[Kaitseväikepingetrafo]] · [[Kare]] · [[Kommutaator]] · [[Koormusliigitegur]] · [[Kromaatika]] · [[Kurisu]] · [[Latter]] · [[Märtsipommitamine]] · [[Meresüld]] · [[Misjon (usundilugu)]] · [[Moodus]] · [[Neuroleptikumid]] · [[Pärandkultuur]] · [[Pine]] · [[Ping]] · [[Pistis]] · [[Puidutöötluspink]] · [[Rõtšanõ kihistu]] · [[Ristraam]] · [[Rusteeritud sammas]] · [[Sakramendinišš]] · [[Silpnimetus (absoluutne solmisatsioon)]] · [[Stanisław Moniuszko (laev)]] · [[Strusto kihistu]] · [[Suga]] · [[Tähtajaline hoius]] · [[Tagatis]] · [[Tantsuakadeemia]] · [[Teim]] · [[Tellimustootmine]] · [[TheTomsikene]] · [[Tingiv kõneviis]] · [[Tipi tee]] · [[Toitumisonkoloogia]] · [[Toortõlge]] · [[Tootmiskaubad]] · [[Treng]] · [[Tsentroid]] · [[Tsirkuseteraapia]] · [[Tugevuspiir]] · [[Uuk]] · [[Väärtus]] · [[Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond]] · [[Vabaõhuteater]] · [[Vabatahtlik]] · [[Vaibevara]] · [[Vaim (tont)]] · [[Vaju keel]] · [[Valguspilt]] · [[Veebi kasutamise andmekaeve]] · [[Veer]] · [[Kõnesüntesaator]] · [[Kosk]] · [[Pinus]] · [[Rähk]] · [[Sõne]] · [[Tarbekunst]] · [[Volbripäev]] · [[Äkkekelk]] · [[57. valvelaevade divisjon]] · [[87. üksik öine pommituseskadrill Tasuja]] · [[Abilatt]] · [[ARC-tüüpi inhibiitorid]] · [[Auditiuniversum]] · [[Cīrava vasallilinnus]] · [[Eesti elektrisüsteem]] · [[Eesti gaasi ülekandevõrk]] · [[Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta]] · [[Eesti naiste jääpallikoondis]] · [[Elektrisõidukite ajalugu]] · [[Ereda koonduslaager]] · [[Esmatasandi tervisekeskus]] · [[Estonian Open (darts)]] · [[FIDE maailmameistrivõistlused males (1993–2006)]] · [[Fluidum]] · [[II liiga 2020]] · [[III liiga 2020]] · [[Küte (Dagö)]] · [[Kanepiplokk]] · [[Kattevärv]] · [[Lennundusfraseoloogia]] · [[Lootuses]] · [[Maa-alused (haigus)]] · [[Maajumal]] · [[Nõelakoda]] · [[Nõiamärgid]] · [[Nõiasõnad]] · [[Ohvriaed]] · [[Oode]] · [[Otsekülv]] · [[Palgikelk]] · [[Savimullad]] · [[Testamendijärgne pärimine]] · [[Torikseened]] · [[Turbatablett]] · [[Ukukivi (ohvrikivi)]] · [[Ukuvakk]] · [[Venemaa Kinematograafia Akadeemia]] · [[Wood Buffalo rahvuspargi kopratamm]] · [[Antigua ja Barbuda kuningas]] · [[Balletto]] · [[Digikultuuriaasta]] · [[Juhivits]] · [[Kastlõks]] · [[Läige (õng)]] · [[Lõks (püünis)]] · [[Lööklõks]] · [[Maleturniiri kategooria]] · [[PAKRI Teadus- ja Tööstuspark]] · [[Roostehaigused]] · [[Õhuliin]] · [[Šariaat Iraanis]] · [[20. SS-väljaõppe ja tagavararügement]] · [[Abieluvararegister]] · [[Dispositiivsus]] · [[Eelmenetlus]] · [[Eesti õigusajalugu]] · [[Eliittreener]] · [[Euroopa Liidu Maja]] · [[FIDE auliige]] · [[Hagimenetlus]] · [[II liiga 2018]] · [[II liiga 2019]] · [[III liiga 2018]] · [[III liiga 2019]] · [[Kõrvalkohustus]] · [[Kliendileping]] · [[Kohtueelne kriminaalmenetlus]] · [[Kohtueelne menetlus]] · [[Kohtuistung]] · [[Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis]] · [[Kohtutäituri tasu]] · [[Kriminaalkoodeks]] · [[Kutsesaladus]] · [[Meistertreener]] · [[Mittetäielik õigusnorm]] · [[Mold]] · [[Moraalne kahju]] · [[Nõudeõigus]] · [[Nõudeõiguse aegumine]] · [[Notari ametitoiming]] · [[Notariaalne tõestamine]] · [[NSV Liidu suurmeister]] · [[Oluline eksimus]] · [[Otsusevõimetus]] · [[Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium]] · [[Süüvõime]] · [[Vankriredel]] · [[Auaadress]] · [[Brigaadiadmiral]] · [[Dispositsioon (õigusteadus)]] · [[Edasikaebamisõigus]] · [[Eesti jalgpallikoondise peatreener]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee]] · [[Eesti Suurorient]] · [[Elukaar]] · [[Eriotstarbeline laev]] · [[Fenoloogiline suvi]] · [[FIDE instruktor]] · [[Flokeeritud kangas]] · [[Fototurism]] · [[Hädaseisund]] · [[Halduskaristus]] · [[Hannoveri kapsel]] · [[Harimalk]] · [[Hotellimajandus]] · [[Ike (härjaike)]] · [[Inglise kapsel]] · [[IV liiga 2018]] · [[IV liiga 2019]] · [[Jaanilinna sillapea]] · [[Jakk (rõivas)]] · [[Kämmal]] · [[Kõrgmäestik]] · [[Kaitsealune]] · [[Katteüksus]] · [[Keekandja]] · [[Keeletalgud]] · [[Kirimale naiste rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale naiste suurmeister]] · [[Kirimale rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale rahvusvaheline seeniormeister]] · [[Kirjutustõlge]] · [[Kognitiivsus]] · [[Kollokatsioonid]] · [[Kolmas isik]] · [[Komsomoliopositsioon]] · [[Korterelamu]] · [[Korteriomand]] · [[Kuljused]] · [[Lõugas (iste)]] · [[Lauter (paadisadam)]] · [[Leid (rakmed)]] · [[Leppedemokraatia]] · [[Liiga]] · [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]] · [[Link (sulus)]] · [[Lokspäri]] · [[Lont (nöör)]] · [[Looduskalender.ee]] · [[LPMO]] · [[Lusikavarn]] · [[Müügikõne]] · [[Müügitulu]] · [[Mehaaniline teater]] · [[Mehhiko kapsel]] · [[Merekultuur]] · [[Mittediskrimineerimise põhimõte. Diskrimineerimise keeld usutunnistuse alusel.]] · [[Modernne riik]] · [[Niks]] · [[Ohjad]] · [[Oterdis]] · [[Pühalaul]] · [[Pehme seiklusturism]] · [[Pisiplastika]] · [[Ploschkus]] · [[Poola romaanide sari]] · [[Potihark]] · [[Primitiivne veesõiduk]] · [[Privaatsuskaitsekile]] · [[Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse standardid]] · [[Rangiroomad]] · [[Res universitatis]] · [[Rinnakee]] · [[Ristkapsel]] · [[Rootsi kapsel]] · [[Sõidukite maksustamine Euroopa Liidus]] · [[Seaduseelnõu]] · [[Seto kroon]] · [[Sihitisesõnastik]] · [[Sorid]] · [[Sotnik]] · [[Sotsioloogiline teadmusteooria]] · [[Suudim]] · [[Teenistuslaev]] · [[The Robust Demands of the Good]] · [[Tiisel]] · [[Tsiseleerimine]] · [[Turustuskanal]] · [[Ujulestad]] · [[Urotrakti infektsioonid imiku- ja lapseeas]] · [[Võõrastemaja]] · [[Võrkklaas]] · [[Vakk (anum)]] · [[Vampel]] · [[Varrasahelik]] · [[Zimbabwe kirjandus]] · [[Vastutustundliku laenamise põhimõte]] · [[Venemaa suurmeister]] · [[Voog (infotehnoloogia)]] · [[Malk]] · [[Parisnik]] · [[Jalam]] · [[Pahmamine]] · [[Pant (kalandus)]] · [[Plaaniline meditsiiniabi]] · [[Fint]] · [[Peergkorv]] · [[Põletuskiri]] · [[Põristi]] · [[Lapimaa (põld)]] · [[Nöörimaa]] · [[Umbaed]] · [[Ülalpidamisleping]] · [[Elurendis]] · [[Texta toolkit]] · [[Ääremaastumine]] · [[PySimpleGUI]] · [[Hoone digipäevik]] · [[Palivere lastekodu]] · [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused]] · [[USA probleemsete teismeliste instituudid]] · [[Soome-ugri rahvaste III maailmakongress]] · [[Tädi Maali]] · [[Šveitsi stiil]] · [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] · [[Külasema tüüpi kivikirves]] · [[Rõuge tüüpi keraamika]] · [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]] · [[Muuseumikaart]] · [[Toomhospidal]] · [[Lutheri heinamaa]] · [[Viru Maavalitsus]] · [[Mall:Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]] · |} {{Wikidata list end}} b0jt857dr7j1o0mqfbd4ddfv3iy8w8x 0 622509 7248303 6709119 2026-10-05T21:44:23Z GeertivpBot 171884 #pwb Copy label [[c:Category:Alden Biesen Castle|Commonsi kategooria Alden Biesen Castle]] 7248303 wikitext text/x-wiki [[File:Blason ville be Bilzen (Limbourg).svg|120px|pisi|Bilzen (Limbourg) linna ja valla vapp]] '''Alden Bieseni ordulinnus''' oli keskaegne Saksa ordu suurkomtuuri linnus, mille asukoht jääb tänapäevase haldusjaotuse järgi Belgia Kuningriigis Limburgi provintsis Bilzeni vallas Rijkhoveni küla põhjapiirile. Aadress: Landcommanderij Alden Biesen, Kasteelstraat 6, 3740 Bilzen, België, +32 (89) 51 93 93, aldenbiesen@vlaanderen.be<ref>https://web.archive.org/web/20220123154348/https://www.alden-biesen.be/praktische-info Alden-Biesen Belgia.</ref> [[File:Vieux-joncs.png|thumb|Alden Bieseni ordulinnus, vaade kagust – aia poolt, joonistus Monaco Kuninglikus Raamatukogus (''Bibliotheca regia Monacensis'')]] ==Nimekujud== Alden Bieseni peakomtuurkonna prantsuskeelne nimi on "La Grande Commanderie des Vieux-Joncs", algselt lihtsalt ''Baliviae de Juncis'' või ladina keeles ''Ballivia juncetana'' – Juncise maakonnad. * Vieux-Joncs – "vanad kõrkjad". ==Asukoht ja paiknemine== Alden Biesen asub nn [[Saksa Madalmaad]]es, tasasel platool 88 meetrit üle merepinna, Demeri jõe ülemjooksu oja allikatel. Tänapäeval jääb ta mööduvast Antwerpen-Liege kiirteest A13 ühe kilomeetri ida poole, Hollandi Maastrichti ja Belgia Hasselti linna vahele<ref>https://www.google.com/maps/@50.841899,5.5184304,11z Kirde-Belgia kaart.</ref>. ==Ajalugu== Paiga ajalugu algab legendist, mille järgi leiti Bilseni lähedal asuvast soisest kohast kõrkjate vahelt [[neitsi Maarja]] imettegev kuju. Pühasse paika (''Joncs de juncis'') otsustati ehitada kabel<ref>J. S. Seesdorfi käsikiri, mis sisaldab ka ordu uut põhikirja, pärineb Belgia Campine'i linna Gruitrode komtuurkonna arhiivist. Nüüd on see [[Maastricht]]i linna arhiivis.</ref>. [[1096]] kinkis Ida van Bolen Rijkhovenis talle kuuluva "püha" maa VIII sajandi algul rajatud Munsterbilzeni naiskloostrile. [[1216]]. aasta 25. veebruaril pühitses krahv von Looni ja kloostri abtissi poolt asutatud valminud kabeli sisse tollane [[Eestimaa piiskop]] [[Theoderich]] (Dietrich von Treyden), kes sellal järjekordselt õhtumaades viibides pidas vahepeal Lüttichi (Liege) piiskopkonnas abipiiskopi ametit, kuna Eestimaal piiskopiameti pidamine selle vallutamatuse tõttu Rooma ristiusu kirikule veel võimatu oli. Aastatel [[1213]]–1216 tegutses tsistertslane Theoderich, olles samas ka Väinasuu (Dünamünde) kloostri abt, [[Paderborni piiskop]]i õukonnas, seejärel Kölni peapiiskopkonnas, Lüttichi diötseesis ja [[Dortmund]]is. Tema ülesandeks oli kõikjal kloostrite, kirikute, altarite jmt sisseõnnistamine. Theoderich hukkus [[1219]]. aasta juunis ristisõdade käigus [[Lindanise lahingus]] [[Eesti]]s. [[1220]] algab otseselt Alden Bieseni ajalugu, kui krahv [[Arnold III von Loon]] (Arnould VI) ja tema õde Mathildis (Mechtild), Munsterbilzeni (Münsterbilsen) naiskloostri abtiss kinkisid ristisõjaajastu ideaalidest lähtuvalt [[Saksa ordule]] [[Rijkhoven]]is asuva kabeli koos ümbritsevate maadega. Samal aastal kinnitas annetuse ka tollane [[Lüttichi piiskop]] [[Hugues de Pierrepont]]. Sellel annetuskirjal on tunnistajatena ära märgitud paljud tollased lähema piirkonna tähtsamad võimumehed: piiskopid, hertsogid ja krahvid. Ürikus öeldakse, et "see annetus, sealhulgas kõik kabeli tulud ja ülalpidamised, tehti toetusena neile, kes juhivad sõda Jumala auks ning hoolitsevad vaeste ja haigete eest". See tehing pani aluse terve komtuurkonna rajamisele, sest ordu ehitas sinna hospidali ja see kujunes ajapikku 12 väiksemast komtuurilinnusest (komtuurkonnast) arenenud peakomtuurkonna majanduslikuks, religioosseks ja kultuuriliseks keskuseks<ref>https://web.archive.org/web/20220123161421/https://www.alden-biesen.be/geschiedenis Alden Biesen ajalugu</ref>. Ordu omandas ka veel lisaks maid juurde Rijkhovenis ja selle ümbruses. Kõige varasematest ehitistest ei ole midagi säilinud peale väljakaevatud XIII sajandi algusest pärinevate kolmelöövilise kabeli jäänuste. 1220. aasta paiku liitus Saksa orduga [[Rutger van Gemert]]i nimeline aadlik, kes andis ordule üle ka oma maavaldused. Sellest kujunes Alden Bieseni alluvuses omaette osastiskomtuurkond. [[1238]] loobus Alden Bieseni komtuur õigustest [[Vilvoorde]]sse rajatud vaestemaja üle. Varem kuulus see Alden Bieseni foogtide haldusalasse. Vivoorde asub tänapäeval Brüsseli kirdepoolses eeslinnas. [[1250]]. aasta paiku astus Saksa ordusse [[Daniel de Fouron]], kes annetas sellele samuti oma maad ja vasallid. Nende valduste baasil asutati Sint-Pieters Voereni (Fouron-Saint-Pierre, ''Sancti Pétri ad furam'') osakomtuurkond. Samal 1250. aastal kiitis annetuse heaks [[Limburgi hertsog]] Waleram IV ja 26. juunil 1252 ka [[Brabanti hertsog]], senjöör [[Henri III de Dalhem]]. [[1254]] jätsid ordurüütlid ajutiselt Alden Bieseni maha ja kolisid üle Lüttichisse (Luik, Liege), kus piiskop Heinrich von Geldern (Henri de Gueldre) andis neile kasutada maja Beaurepart-en-Isle's, kus tänapäeval asub piiskopiseminar. [[1259]] läksid rüütlid üle aadressile ''rue de la Waye'' (Wache) Pont-d'Île lähedal ja pidasid oma jumalateenistusi seal lähedal Saint-Gangulphe kirikus. Rüütlite Lüttichis viibimise ajal õnnestus neil saada mitmeid märkimisväärseid annetusi, mille abil neil õnnestus seal asutada uus [[Sint-Andrease komtuurkond]] (Grand-Pasteur). Pärast seda pöördusid nad Alden Biesenisse tagasi. [[1257]]. aasta bullaga kinnitas paavst [[Aleksander IV]] kõik vabadused, immuniteedid ja indulgentsid, mille tema eelkäijad on andnud Saksa ordule. [[1258]]. aastal pöördus paavst Aleksander IV bullaga kõigi peapiiskoppide, piiskoppide ja teiste kirikuvõimude poole, milles nägi ette, et Saksa Ordu rüütlitele kuuluvalt varalt ei tohi maksu nõuda. [[1292]]. aasta 13. detsembril suri Alden Bieseni linnuskloostris (hospidalis) [[Lüttichi piiskop]]i sufragaan [[Kuramaa piiskop]] [[Edmund von Werth]], kes pidas piiskopiametit üle 30 aasta, kuuludes samal ajal [[Saksa ordu]]sse. Werth elas turvaliselt enamjaolt Saksamaal ja korraldas sealt Kuramaa piiskopkonna asju, käies Liivimaal kohapeal vaid 3-4 korda. Kunagise linnusekiriku altari ees kivisillutise keskel on säilinud suur Edmundi hauaplaat (331*168 cm), mis on ka vanim allesolev tähis suurkomtuurkonnast. Hauaplaadil endal on daatum [[1280]], mis viitab sellele, et Werth laskis omale matuseplatsi juba varakult valmis vaadata. [[1304]]. aasta detsembris koostatud kirjas andis senjöör Jean de Gronsveld Alden Bieseni komtuurkonnale üle mitmed oma mõisad ja muud varad Sint-Pieters Voereni piirkonnas koos oma läänimehe Arnoldi poja Henri Vandevelde de Campisega. [[1317]]. aastaks oli Biesen saanud omaette orduprovintsi, mida nimetati "Ballei" (''balley, ballivus'') keskuseks. Lähtuvalt oma ülesehitusest kujunes see jõukaks haldusüksuseks ja seetõttu oli sel ka ordusiseselt tähtis positsioon<ref name="g-von-bure">G. von Büren, Zur Bau- und Kunstgeschichte der Deutschordens-Kommende Siersdorf im 16. Jahrhundert, lk. 34-35.</ref> [[1322]] koostati Siersdorfi (''Zeyrstorff'') komtuurkonnas orduvendade poolt akt, mille järgi müüdi vend Gérard de Loozile Alden Bieseni osakomtuurkonnas Aldenhoveni mõis koos sinna juurde kuuluva 75 ühiku maaga. Saadud vahendid nähti ette orduvendade kulude katteks Aix-la-Chapelle kirikus ja kabelis. [[1361]] kolis ordu aga Bieseni komtuurkonnast Maastrichti, et rajada sinna paremini kaitstavasse kohta [[1362]] uus filiaal. Vana "Ballei" nimetati sellest ajast Alden Bieseniks, et eristada seda uuest residentsist Nieuwen Biesenist, mis sai kiiresti ordurüütlite eelistatumaks elukohaks. Vana keskus jäi arvatavasti ülemkomtuuri (Landkomtur) suveresidentsiks<ref>L. F. Genicot, Le grand livre des châteaux de Belgique, lk. 27.</ref>. Vanad hooned ei leidnud enam suuremat kasutust ja hakkasid järk-järgult lagunema. [[1468]]. aastani asus Nieuwen Bieseni komtuurkonna keskus Maastrichti lähedal Sittard-Geleeni vallas Biesenhofi ("väike Biesen") ruudukujulises mõisahoones. [[1543]] hakati ülemkomtuur Winand von Breilli ajal kabeli kõrval asetsevatele vanade hoonete vundamentidele rajama uut klassikalises "Maaslandi renessanss-stiilis" vallikraavidega ümbritsetud vesilinnust. Selleks ehitati kõigepealt välja väravaga kagutiib, seejärel kirde ja edelatiib, kastell suleti viimasena loodetiivas oleva esindusliku suure saali valmimisega. Selle [[1566]] valminud voluutviil oli ilmselt esimene omataoline Maaslandis (Maasimaal). Samal aastal valmisid ka sisehoovi kirdenurgas asuv trepp ja kellatorn, mis tähistasid Johann von Goeri juhtimisel peapalee ehitustööde lõppu. Vaatamata rangele kastelli-fordi kujule, mille linnuse põhiplaan jättis, meenutas see vägagi vana feodaalselt ehitusstiili. Hiliskeskaegsed vormid pidid oma väljanägemisega rõhutama ja edasi andma ordu suveräänseid õigusi oma komtuurkonnas<ref name="g-von-bure" />. XVI-XVII sajandini ehitati linnus ordu poolt ümber mugavamaks lossiks. XVII sajandil ehitati linnuse kõrvale uus suur kabel (kirik). Ehitust alustati komtuur Frambert de Lichtenbergi, kes suri [[1605]], ajal ja lõpetati [[1656]] surnud Saksa-Rooma riigimarssali ja Saksa ordu suurkomtuuri, Geleeni krahvi Godefroid Huyn ajal. Vana kolmelööviline teravvõlvidega kabel lammutati ja ehitati uus suurte akendega valgusküllane lihtne pikihoone, kuid siiski jäi vanast kabelist alles väike kooripoolne osa. Koori kõrval säilinud võlvide juures on Neitsi Maarja kuju aastaarvuga [[1637]]. Külgseintel on säilinud ka vanad võlvkaarte alused, millele toetuvad uued laepilastrid ja katusejoone all jookseb ka friis, mis on kaunistatud orduristide, lõvipeade ja Bocholti komtuuride vappidega. Umbes [[1700]]. aastast pärineb Romeyn de Hooghe seinakalendrina loodud ofort, mis kujutab Alden Bieseni linnuse hooneid. Vallikraaviga kaetud lossil on peale ümberehitamisi endiselt suletud välimised territooriumid ja vallikraaviga ümbritsetud kirik. 12 alluvat komtuuri on kujutatud ametinimetuse ja vapiga ümber keskselt paigutatud maakomtuuri kujutise. [[File:SchlossAldenBiesen1740Leloup.png|thumb|Alden Bieseni loss u. aastast 1740, vaade lõunast, Remacle Leloupi joonistus<ref>Luc Francis Genicot, Le grand livre des châteaux de Belgique, I köide - Châteaux forts et châteaux fermes, kirjastus Vokaer, Brüssel 1975, lk. 28</ref>]] XVIII sajandi II poolel kujundas üks viimaseid ordukomtuure lossi ümber hilisbarokkstiilis peakomtuuriresidentsiks koos juurderajatud Inglise stiilis aia ja pargiga. [[1809]] sekulariseeriti Saksa ordu valdused Napoleon I käsul. [[1819]] mõõdistati Alden Bieseni lossi valdused – heinamaad, põllud, metsad, juurviljaaiad ja lilleaiad-pargid – oksjoni tarbeks. Maade kogupindala oli 157 ''bonnieri''. [[1831]] pakkus Lüttichi piiskop valduse omandamise eest 350 000 franki, et avada seal piiskopkonna teine seminar. Suurkomtuurkonna arhiivide asukoht ei ole teada. [[1902]]. aastal teatas uurija Joseph Cuvelier, et osa komtuurkonna arhiivist asub Düsseldorfi Riigiarhiivis, ning sisaldab 1172 akti aastatest 1230–1713. [[1971]]. aastal toimunud põleng kahjustas tugevalt hooneid ja kuigi sisustus suudeti enamjaolt päästa, hinnati taastamistööde vajaduseks kokku u 20 miljonit dollarit. Sinna summa sisse arvestati ka viimaste inglise-stiilis aedade tagasiostmine viimastelt eraomanikelt. [[2000]]. aastal Alden Bieseni kinnistu-valdus inventariseeriti, seejärel restaureeriti täielikult ja kujundati sinna rahvusvaheline konverentsikeskus<ref>Belgia kuninga korraldus 16. juunist 2000 a.</ref>. Endisesse hospiitsi (surijate hooldekodu) asutati õllekoda. ===Alden Bieseni komtuurkonnad=== [[File:Balije Biesen.jpg|thumb|Alden Bieseni 12 komtuurkonda, u 1700]] Alden Bieseni ordu peakomtuurile allus keskaja lõpuks 12 sealt lähtuvalt asutatud väiksemat komtuurkonda: * Bekkevoort – Diesti lähedal (asutatud 1229–1230), * Bernissem – Bernshemis, Sint-Truideni lähedal (u 1235), * Sint-Pieters-Voeren (Fouron Saint-Pierre) – (1242), * Sint-Andreas – Lüttichis (Luik) (1254), * Siersdorf – Reinimaal (Rijnland) (1255), * Gemert – Gemerti piirkond Põhja-Brabantis (1270), * Ordingen – Sint-Truideni all, * Sint-Aegidius (või Sint-Gilles) – Aachenis (Aken) (1328), * Nieuwen Biesen – Maastrichtis (1362), * Ramersdorf – Bonni lähedal (1371), * Gruitrode – Limburgi Kempenis (1417), * Jungen Biesen – Keulenis. Lisaks neile oli veel üks, kõige noorem, otse Alden Biesenist käsutatav Tüüringis asuv Aschaffenburgi komtuurkond, kuid see liideti 1749 maakomtuur Damian Hugo Philipp von Schönborni-Buchheimi ajal Alden Bieseniga. Peaaegu kõik komtuurkonnad asusid ida-läänevahelisel ühendusel Kölni, Aacheni, Maastrichti ja Leuveni vahel, välja arvatud Gemerti piirkond Brabanti hertsogkonnas. ==Alden Bieseni peakomtuurkonna maakomtuuride nimekiri== ===XIII sajand=== * Thierry de Guldenhaupt (Théodore de Guldenheuff) – 1254 ja u 1260 * Louis de Kinlwilre – 1268 * Matthieu de Francfort – 1271 * Herman de Rickle (Ryekel) – 1272 * Nicolas, de Horni senjöör – 1278 * Egbert de Stockem – 1283 * Thierry de Horst – 1284 * Thierry de Wevelhooen (Wevelighoven) – 1292–1295 ===XIV sajand=== * Gauthier de Papenhoven – 1300–1302 * Thierry, Hollandi senjöör – 1305 * Gérard, Loozi krahv – 1322 * Rutger de Caudenbergh – 1325 * Jean de Hoenthorst – 1328 * Gérard van Printhaghen – 1329 * Henry de Rondhorst (Hondhorst) – 1340 * Conrard de Colen (von der Kaulen) – 1351 * Rutger de Vrimersen (Vlimersen, Weimersheim) – 1358 * Renier de Hoen (Hoensbroeck) – suri 1371 * Henri de Lewenberg (Leeuwenberg) – 1371–1373 * Renier de Hausen (Hansen) – 1389. aastast (suurkomtuur) kuni surmani 24. mail 1410 ===XV sajand=== * Renier de Hausen (Hansen) – 1389. aastast (suurkomtuur) kuni surmani 24. mail 1410 * Ivan (Jean) de Cortenbach – suri 1434 * Théodore de Betgenhausen (Betenhausen) – suri 1440 * Mathieu van der Straeten – suri 1460 * Nicolas van der Dusen – suri 1467 * Jeun van der Velde – suri 1481 * Gérard de Sombreffe – suri 1482 ===XVI sajand=== * Jean de Herck (Hauck) – suri 1503 * Maximilien de Eynallen – suri 1512 * Gerhard Streithagen, suri 21. jaanuaril 1536 * Winand Breil (de Breiel) – Friisimaa, Gröningeni ja Overijsseli kuberner, suri 5. jaanuaril 1554 * Jean de Ghoer – suri 24. augustil 1572 * Henri de Ruysschenberg – suri Kölnis 1603 ===XVII sajand=== * Henri de Ruysschenberg – suri Kölnis 1603 * Frambert Bock de Lichtenberg – suri 16. novembril 1605 * Edmond Huyn d'Amslenraedl – suri 9. aprillil 1634 * Godefroid Huyn – Geleeni krahv, suri 27. augustil 1657 * Edmond-Godefroid de Bocholt – Bocholti vabahärra, suri 26. oktoobril 1690 ===XVIII sajand=== * Henri de Wassenaer de Warmond – suri 12. veebruaril 1707 või 1709 * Damien Hugo von Schönborn – Schönborni vabahärra ja Speyeri piiskop, suri 19. augustil 1713 * Ferdinand Damien Henri von Sickingen-Ebernburg – Sickingeni vabahärra, suri 3. mail 1749 * Léopold de Steinen – Scherffeni ja Kessenichi vabahärra, suri 29. juulil 1766 * François-Jean Népomucène – Reichsachi vabahärra * Kerpen – viimane valitud komandör, kes küll ei resideerinud enam komtuurkonnas ==Ehitus== Tegemist on ehitusstiililt peaaegu ruudukujulise põhiplaaniga vallikraavidega ümbritsetud vesilinnus-kastelliga, mille kõigis nurkades on ümartornid ja mis moodustab pealinnuse. Pealinnus asetseb nurkadega põhiilmakaarte suundades kerge nihkega vastupäeva. Pealinnuse kaguküljelt viib sild üle vallikraavi algselt peaaegu sama suurde eeslinnusesse (I eeslinnus). Eeslinnuse kirdekülje (ja pealinnuse idanurga) vastas paikneb omakorda sama suur ruudukujuline piiratud õuega kirikuga hoonekompleks, mis võis moodustada veel omakorda nn II eeslinnuse või eelkindlustuse. Ka I eeslinnus oli vallikraavidega ümbritsetud<ref>https://www.google.com/maps/@50.8419102,5.5214221,247m/data=!3m1!1e3 Linnuseasukoha suur plaan.</ref>. ==Tänapäevane seisukord== Lossikompleks on pärast 1970. aastate põlengut XVIII sajandi alguse stiilis restaureeritud ja rekonstrueeritud. Lossikompleks on avatud külastajatele. ==Viited== {{viited}} {{Commonsi kategooria|Alden Biesen Castle}} [[Kategooria:Limburgi provints (Belgia)]] [[Kategooria:Belgia lossid]] [[Kategooria:Linnused]] [[Kategooria:Saksa ordu]] 9ymfxle5fnqcc6c3jk609v9tn6xputv 0 624930 7248134 7017777 2026-10-05T16:52:29Z Svencapoeira 67038 7248134 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Leotiaceae | värvus = seened | pilt = Kollane hüüvik.jpg | pildi_seletus = [[Kollane hüüvik]] ''Leotia lubrica'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | alamhõimkond = ''[[Pezizomycotina]]'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Leotiales]]'' | sugukond = '''''Leotiaceae''''' | sugukonna_autor = [[August Carl Joseph Corda|Corda]] (1842) | leviku_kaart = }} '''''Leotiaceae''''' on [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[tiksikulaadsed]] kuuluv [[seen|seente]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]. == Perekonnad == * ''Leotia'' – [[hüüvik]] * ''Microglossum'' – [[pisikeel]] * ''[[Thuemenidium]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|119726}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Hüüvikseened]] bjt89fb8klar55bymx7sw8hvjct3gu0 3 629289 7248169 7247526 2026-10-05T18:05:06Z Heakeel 122460 /* Head uut aastat! */ Vastus 7248169 wikitext text/x-wiki Hea keeletoimetamistalguline! Žürii on oma otsuse teinud ja Te ei saanud seekord auhinnalist kohta. 19 talgulist toimetas kokku 338 artiklit. Viie aastaga on toimetatud 2754 artiklit ja tänu talgutele on märkimisväärselt vähenenud Vikipeedia keeletoimetamist ootavate artiklite arv. Aitäh Teile sellele kaasa aitamast! Kui soovite tagasisidet osa Teie tehtud paranduste kohta, siis kirjutage mulle oma meiliaadress Vikipeedia kaudu või aadressile ann.siiman@ut.ee ja saadan Teile faili. Tervitades Ann Siiman keeletoimetamistalgute žürii esimees   [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 4. mai 2022, kell 21:38 (EEST) :Tere :Minu aaderss on alar.ilbis@[[Kasutaja:Gmail.com.|Gmail.com.]] :Tervitades :Alar Ilbis [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 8. mai 2022, kell 21:20 (EEST) ==U== Panen selguse huvides ette kirjutada "umbes", mitte "u". Seni oleme nii teinud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:05 (EEST) :Kirjakeele normi (ÕS) järgi peaks 'u' lühendina olema õige ja arusaadav. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:16 (EEST) :: See on kindlasti õige, aga "umbes" on sama õige, aga vaevalt küll sama arusaadav. Õigsus iseenesest ei taga arusaadavust, aga meile on arusaadavus tähtis. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 19:23 (EEST) :::Tere :::Teen ettepaneku kasutada artikli pealkirjas 'Vesinikueksponent'. :::Praegu on 'Vesinikeksponent'. Ent ÕS-i järgi on õige just 'vesinik'''<u>u</u>'''eksponent'. Viimane sõna annab ühtlasi paremini edasi termini sisu. See näitaja kirjeldab ju just vesiniku kontsentratsiooni. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 29. jaanuar 2023, kell 20:50 (EET) :::: Aitäh! Muutsin. :::: Selliseid ettepanekuid on parem teha artikli arutelulehel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2024, kell 15:13 (EEST) ==Head uut aastat!== Eaka toimetajana söandan meelde tuletada, et keeletoimetus ei tohiks teksti keelelist kvaliteeti halvemaks teha. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suured_maadeavastused&diff=6290989&oldid=5905843 Siin] on teie parandused kahjuks teksti hoopis hullemaks teinud. Palun mõelge enne põhjalikult, mida ja miks te parandama hakkate. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. jaanuar 2023, kell 23:05 (EET) :Tere :Aitäh. Järsku saate täpsustada, mis parandus on selles lõigus ebasobiv. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 13:17 (EET) :ÕS ei soovita kasutada sõna ''tänu'' siinses tähenduses. Ametniku soovitussõnastik taunib samuti sõna ''tänu'' kasutamist siinses tähenduses. [https://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=t%C3%A4nu&F=M&C06=et <nowiki>[AMSS] Ametniku soovitussõnastik (eki.ee)</nowiki>] :Sõna 'etendama' tähendab eelkõige ''esitama, ette kandma''. :Imelik on ka öelda, et laevad ''ühendavad'' konstruktsioonielemente. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 13:43 (EET) :Üritasin leida midagi paremat eelmainitud sõnade asemele. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 20:10 (EET) ::Sõna "tänu" on kasutatud just kontekstis, kus on põhjus tänulik olla. Pärast parandust on tekst raskemini loetav. ::"Osa etendama" on piltlik kinnisväljend, mida peetakse paremaks samatähenduslikust väljendist "rolli mängima". "On osa" on kahvatum ja vähem arusaadav, laialivalguvama tähendusega väljend. ::Sõna "ühendama" on siin sama tähendusega nagu "ühitama". "Ühitama" on selles tähenduses tavalisem, aga võib öelda ka "ühendama". Ümbersõnastamisel on tähendusvarjund pisut muutunud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. jaanuar 2023, kell 00:16 (EET) Palun vaata [[Arutelu:Norra]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2024, kell 15:08 (EEST) :Sõna "asuma" on lühem ja selgem. Stiili ja selguse huvides on parem kasutada lühemaid sõnu, kui need annavad sama mõtte edasi. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 22. juuli 2024, kell 18:16 (EEST) ::Kas see siis tähendaks, et sõnu "asetseb" ja "paikneb" ei tohi üldse kasutada, kui on sõna "asub", ja sõna "asub" ei tohi kasutada, kui on sõna "on"? Lühidus ei ole ainus kriteerium. Tähenduses on nüansivahed ja "asub" on sageli stiililiselt halvem ning sõna "on" ei saa alati kasutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2024, kell 05:00 (EEST) :::Ei nõustuks väitega, et "asub" on stiili poolest halvem. Geograafina eelistan kindlasti sõna "asub" kasutamist ja arvan, et "asetsema" on stiili poolest halvem (kuid mitte vale). Sõnast "asub" on tuletatud ka teine oluline termin: "asukoht". Me ei ütle ju "asetsemiskoht". :::Sõna "asub" on kasutatud ka eestikeelses teatmekirjanduses. Nt ENEs: Suur Munamägi asub Haanja kõrgustiku keskosas, vt [http://entsyklopeedia.ee/meedia/suur_munam%C3%A4gi1/nene7_page_0356 entsyklopeedia.ee/meedia/suur_munamägi1/nene7_page_0356] [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 23. juuli 2024, kell 18:14 (EEST) :::: Mina saan asjast nii aru, et sõna "asetseb" sobib paremini asendi täpsema kirjelduse (kuju, piirnemine jms) puhul. "Asub" sobib põhiliselt siis, kui väiksem ala paigutatakse suurema ala sisse või piirile. Ma ei ole seda kuskilt lugenud, lihtsalt ma tajun seda nii. :::: See, et me ei ütle "asetsemiskoht", minu meelest kinnitab seda, mida mina ütlen. Kuigi ma ei leia, et sellel erilist tähtsust oleks, sest sõnade tähendused ei pruugi olla nende ehitusega vastavuses. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 09:17 (EEST) :::::Mulle tundub, et "asukoht" ja "asend" suhtuvad umbes nii nagu "asuma" ja "asetsema". :::::Sõna "asetseb" on minu meelest parem ka siis, kui on jutt strateegilisest asendist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 09:57 (EEST) :Mõisted "Norra põhiosa" ning "Norra mandriosa" ei ole sünonüümid. Mõiste "mander" tähendab suurt maismaad (ÕS) või suurt terviklikku maismaaosa. Mandri alla ei lähe saared ranniku lähedal. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 22. juuli 2024, kell 18:27 (EEST) ::Nõus, et pole sünonüümid, aga mäestik on mandril. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2024, kell 05:01 (EEST) :::Ma ei kirjutaks alla lausele, et Skandinaavia mäestik on [terves ulatuses] mandril. Ja seetõttu ei kasutaks ka "Norra mandriosa". See mäestik ulatub järsu fjordrannikuni. Mingi osa mäestikust võib olla hilisema veetõusu tõttu mandrist saarena eraldunud. Nt alloleval veebilingil esitatud kaardi järgi hõlmab Skandinaavia mäestik ka saari ranniku lähedal. :::[[:en:Scandinavian_Mountains#/media/File:Biogeographical_regions_Scandinavian_mountains.png|Biogeographical regions Scandinavian mountains - Scandinavian Mountains - Wikipedia]] [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 23. juuli 2024, kell 18:36 (EEST) :::: Hästi, see on sisuline põhjendus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 09:17 (EEST) :Norra artikli peatükis "Asend, piir ja suurus" on juba mainitud detailsemalt, kuidas Rootsi, Soome ja Venemaa Norra suhtes asuvad. Ei pooldaks sama teksti taasesitamist sissejuhatuses. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 22. juuli 2024, kell 18:47 (EEST) ::See on küll vaieldav, aga mulle tundub, et asend on üks olulisemaid asju, mistõttu seda võiks ka sissejuhatuses täpsemalt kirjeldada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2024, kell 05:03 (EEST) :::Vikipeedia vormistusreeglite järgi on pikema artikli algusse soovitatav paigutada "üldarusaadav ''lühikokkuvõte'', mis esitab kõige olulisema". Ma ei pooldaks ka seetõttu ühe ja sama lause (teabe) taasesitamist nn lühikokkuvõttena artikli alguses. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 23. juuli 2024, kell 19:54 (EEST) :::: Olgu. Ma ei näe sellises korduses midagi halba, aga praegu pole ka midagi katki. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 09:17 (EEST) ''Norra põhiosa on kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. :Minu meelest "on" ei ole siin stiililiselt hea. Ma ise kasutaksin siin sõna "asetseb". Sobiks ka "paikneb". Sõna "asub" ma ei kasutaks, sest tegu ei ole lihtsalt suuremale alale paigutamisega. :Selles lauses on minu meelest problemaatiline ka saarte paigutamine ribasse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 09:17 (EEST) ''Peaaegu Norra kogu põhiosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. :"Peaaegu Norra kogu põhiosa" tundub mulle võimatu konstruktsioon. Ma ei oska praegu ka head sõnastust pakkuda. "Valdava osa Norra põhiosast" oleks parem, aga seal häirib "osa" kordumine. "Norra peaaegu kogu põhiosa" oleks ka parem, kuigi raskesti loetav. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 09:17 (EEST) ::Võiks ehk olla: "Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik, mis ulatub ka mõnele saarele." (Lõpp võib ka teistsugune olla.) [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 10:00 (EEST) :::Skandinaavia mäestiku ulatuse kirjelduses kasutaksin pigem ikkagi "Norra põhiosa" ja ma ei söandaks öelda: "ulatub mõnele saarele". :::Aga ma arvan, et Sinu pakutud "Valdava osa Norra põhiosast ..." on parem kui praegune sõnastus. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 25. juuli 2024, kell 20:48 (EEST) ---- Artiklis [[Norra]] ei ole praegu järjekindlalt eristatud Norrat, Norra põhiosa ja Norra mandriosa. Ma ei ütle, et see on Sinu tegevuse tagajärg, aga palun vaata artikli algusosa selle pilguga üle. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 09:17 (EEST) :Artikli teises lauses on defineeritud, mida mõeldakse Norra põhiosa all: "Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning sealsetel rannikulähedastel saartel." :Ingliskeelses Vikipeedias on Norra alad jagatud kolmeks: ''Mainland, Arctic islands, Antarctic islands and claim to Antarctica.'' Seega tähendab "Norra põhiosa" kõiki neid Norra alasid (sh saared), mis ei ole Arktikas ja Antarktikas. :"Norra mandriosa" saab kasutada üksnes siis kui kirjeldatav nähtus või objekt asub ainult mandril. Nt ptk-st "Äärmuspunktid" tuleneb kõige selgemini põhiosa ja mandriosa erinevus. Ja seal on mõlema termini paralleelne kasutus täiesti põhjendatud. :Aga kui kuskil torkab silma mingi eksimus "põhiosa" ja "mandriosa" vahel, siis parandan selle ära. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 25. juuli 2024, kell 20:38 (EEST) :: Ma sellist eksimust praegu ei leidnud, aga parandasin teises lõigus kaks kohta, kus oli öeldud lihtsalt "Norra". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2024, kell 04:12 (EEST) ---- Oleks hea, kui kogu arutelu artikli [[Norra]] üle oleks lehel [[Arutelu:Norra]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2024, kell 09:18 (EEST) :Mul on veel Vikipeedias vähe kogemusi. Pidasin seetõttu eelistatumaks arutleda omavahel. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 25. juuli 2024, kell 21:19 (EEST) :Hea oleks teada, kus kohast pärit teksti alusel on koostatud artikli "Norra" peatükid "Pinnamood" ja "Geoloogiline ehitus". [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 2. august 2024, kell 15:02 (EEST) ::Ei tea. Ma oletasin norra ja taani entsüklopeediat, aga ei tundu kokku langevat: [https://denstoredanske.lex.dk/Norges_geografi], [https://denstoredanske.lex.dk/Norge_-_geologi]. [https://snl.no/Norges_geologi]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2024, kell 18:37 (EEST) ---- Konstruktsioon "alates 2005" on keelevastane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. aprill 2026, kell 08:02 (EEST) :Sõltub kontekstist. Kui sellele eelnenud loetelus ei ole aastavahemike ette kirjutatud sõna 'aasta' (vastavas käändes), siis võib ka kasutada "alates 2005". Näiteks: "... (-)1999–2003 poliitilise kommunikatsiooni professor, (-) 2003–2021 sotsiaalse kommunikatsiooni professor, alates (-) 2005 emeriitprofessor." :Või siis juba kirjutada: "... aastatel 1999–2003 poliitilise kommunikatsiooni professor, aastatel 2003–2021 sotsiaalse kommunikatsiooni professor, alates aastast 2005 emeriitprofessor." [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 10. aprill 2026, kell 21:59 (EEST) ::Jah, peaks olema "aastast 2005" ja "2005. aastast". Võib emma-kumma ees olla "alates", aga see pole vajalik. Aga "alates 2005" on võimatu, sest me ei ütle "alates kaks tuhat viis". [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 4. oktoober 2026, kell 15:42 (EEST) ---- Tere! Kuigi enamasti piisab eestikeelses tekstis Eesti asutustest rääkides, kui öelda "riigi", siis entsüklopeediaartiklis ma siiski jätaks selguse mõttes alguslõigu selgituses "Eesti" sisse (EKI artikkel).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 4. oktoober 2026, kell 12:41 (EEST) :Ma pigem kirjutaks siis 'Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus'. Nii on ka EKI põhimääruses. [[Kasutaja:Heakeel|Heakeel]] ([[Kasutaja arutelu:Heakeel|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 21:05 (EEST) ke9fda1zuqmwhcfybmn59njlqb0nmur 0 631973 7248150 7247606 2026-10-05T17:11:14Z Raamaturott 56450 /* Oktoober */ 7248150 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1992]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[6. jaanuar]] – [[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur *[[12. jaanuar]] – [[Ishak Belfodil]], Alžeeria jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur *[[19. jaanuar]] – [[Mac Miller]], USA räppar *[[21. jaanuar]] – [[Marija Vuković]], Montenegro kõrgushüppaja *[[27. jaanuar]] – [[Artjom Savitski]], eesti laulja *[[30. jaanuar]] – [[Erik Aunapuu]], eesti tennisist * 30. jaanuar – [[Martti Keel]], eesti võrkpallur *[[31. jaanuar]] – [[Victor Crone]], Rootsi muusik ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja * 2. veebruar – [[Joonas Tamm]], eesti jalgpallur * [[5. veebruar]] – [[Neymar]], Brasiilia jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Lindsay Rose]], Mauritiuse jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Cheick Fantamady Diarra]], Mali jalgpallur *11. veebruar – [[Taylor Lautner]], USA näitleja *[[14. veebruar]] – [[Freddie Highmore]], USA näitleja *[[16. veebruar]] – [[André Ramalho]], Brasiilia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Lukas Weißhaidinger]], Austria kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur * 27. veebruar – [[Callum Wilson]], Inglismaa jalgpallur * 27. veebruar – [[Jimmy Vicaut]], Prantsusmaa sprinter ==Märts== *[[9. märts]] – [[Mateusz Przybylko]], Saksamaa kõrgushüppaja *9. märts – [[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur *9. märts – [[Cornelia Jakobs]], rootsi laulja ja laulukirjutaja *[[10. märts]] – [[Emily Osment]], USA näitleja *[[21. märts]] – [[Karolína Plíšková]], Tšehhi tennisist *[[23. märts]] – [[Kyrie Irving]], USA korvpallur *[[26. märts]] – [[Henri Kukke]], Eesti sumomaadleja *[[27. märts]] – [[Nette Peit]], Eesti võrkpallur *[[28. märts]] – [[Sten-Mark Bachmann]], Eesti purjetaja ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Epp Mäe]], eesti maadleja *[[10. aprill]] – [[Michał Haratyk]], poola kuulitõukaja *10. aprill – [[Sadio Mané]], Senegali jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Amy Diamond]], Rootsi laulja *[[19. aprill]] – [[Laura Niils]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Valter Soosalu]], eesti koorijuht *[[26. aprill]] – [[Sten Kalder]], Eesti veemotosportlane *26. aprill – [[Marko Meerits]], Eesti jalgpallur ==Mai== *[[4. mai]] – [[Rasmus Mägi]], eesti tõkkejooksja *4. mai – [[Phyllis Francis]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. mai]] – [[Karen Vapper]], Eesti ujuja *9. mai – [[Rachid Ghezzal]], Alžeeria jalgpallur *[[11. mai]] – [[Federico Ceccherini]], Itaalia jalgpallur *[[12. mai]] – [[Vetle Sjåstad Christiansen]], Norra laskesuusataja *[[19. mai]] – [[Nikocado Avocado]], USA sisulooja *19 mai – [[Sam Smith]], briti laulja *19. mai – [[Marshmello]], USA DJ *[[21. mai]] – [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]], Venemaa murdmaasuusataja *[[28. mai]] – [[Henri Treial]], eesti võrkpallur *[[31. mai]] – [[Laura Ikauniece]], läti seitsmevõistleja ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja *1. juuni – [[Rubén Sobrino]], hispaania jalgpallur *[[7. juuni]] – [[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja *[[15. juuni]] – [[Dafne Schippers]], hollandi kergejõustiklane * 15. juuni – [[Mohamed Salah]], egiptuse jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Erika Kirpu]], Eesti vehkleja *[[26. juuni]] – [[Margit Viirma]], Eesti kabetaja ja laulja *[[30. juuni]] – [[Lynx Gaede]] ja [[Lamb Gaede]], USA lauljad ([[Prussian Blue]]) ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Crystal Dunn]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Eleriin Haas]], Eesti kõrgushüppaja *[[11. juuli]] – [[Isabelle Deluce]], Kanada filminäitleja *[[8. juuli]] – [[Sandi Morris]], USA teivashüppaja *8. juuli – [[Nikita Gussev]], vene jäähokimängija *8. juuli – [[Francisco Calvo]], Costa Rica jalgpallur *[[21. juuli]] – [[Julia Beljajeva]], Eesti vehkleja *[[22. juuli]] – [[Selena Gomez]], USA laulja ==August== *[[3. august]] – [[Jannik Vestergaard]], taani jalgpallur * 3. august – [[Gesa Felicitas Krause]], Saksamaa jooksja * [[4. august]] – [[Dylan Sprouse]], USA näitleja * 4. august – [[Cole Sprouse]], USA näitleja *[[8. august]] – [[Kätlin Sepp]], Eesti ujuja *[[16. august]] – [[Piotr Lisek]], poola teivashüppaja *[[19. august]] – [[Kadi Kullerkann]], Eesti võrkpallur *[[20. august]] – [[Demi Lovato]], USA laulja *[[25. august]] – [[Borja Bastón]], Hispaania jalgpallur *25. august – [[Joe Lolley]], Inglismaa jalgpallur *[[27. august]] – [[Kim Petras]], saksa laulja *[[31. august]] – [[Silvia Ilves]], eesti tšellist ==September== *[[1. september]] – [[Kirani James]], Grenada jooksja *[[7. september]] – [[Ketter Orav]], eesti laulja, juuksur (Kéa) *[[8. september]] – [[Marianna Liik]], eesti helilooja *[[10. september]] – [[Lisanne de Witte]], Hollandi jooksja *[[13. september]] – [[Felix Klaus]], Saksamaa jalgpallur *[[14. september]] – [[Danielle Williams]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. september]] – [[Nick Jonas]], USA laulja ([[Jonas Brothers]]) *[[18. september]] – [[Kendra Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Håvard Holmefjord Lorentzen]], Norra kiiruisutaja *[[5. oktoober]] – [[Christoffer Nyman]], Rootsi jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Mame Thiam]], Senegali jalgpallur *[[11. oktoober]] – [[Cardi B]], USA räppar *[[12. oktoober]] – [[Josh Hutcherson]], USA näitleja *[[14. oktoober]] – [[Will Still]], Belgia-Inglise jalgpallitreener *[[20. oktoober]] – [[Liis Lemsalu]], Eesti laulja *20. oktoober – [[Klemen Prepelič]], Sloveenia korvpallur *[[22. oktoober]] – [[21 Savage]], briti räppar *22. oktoober – [[Rubén Pardo]], Hispaania jalgpallur *[[24. oktoober]] – [[Alexander Scholz]], Taani jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Álvaro García]], Hispaania jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Édouard Louis]], prantsuse sotsioloog ja kirjanik ==November== *[[4. november]] – [[Cican Stanković]], Austria jalgpallur *[[15. november]] – [[Kelly Nevolihhin]], eesti pikamaajooksja *15. november – [[Kevin Wimmer]], Austria jalgpallur *[[23. november]] – [[Miley Cyrus]], USA laulja *[[29. november]] – [[Hanna Martinson]], eesti laulja ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Zlatko Tripić]], Norra jalgpallur *[[3. detsember]] – [[Justyna Święty-Ersetic]], poola jooksja *[[14. detsember]] – [[Tori Kelly]], USA laulja *[[15. detsember]] – [[Mart Naaber]], eesti võrkpallur *15. detsember – [[Kerli Kivilaan]], eesti laulja *15. detsember – [[Märten Matsu]], eesti näitleja *[[18. detsember]] – [[Ryan Crouser]], USA kergejõustiklane *[[20. detsember]] – [[Loïs Diony]], Prantsusmaa jalgpallur *[[27. detsember]] – [[Maicel Uibo]], eesti kümnevõistleja *[[30. detsember]] – [[Thomas Walkup]], Ameerika-Kreeka korvpallur [[Kategooria:Sündinud 1992| ]] 494wxdro0uvm3kmgpcc3o9rdtoi9zuj 0 632766 7248055 7247980 2026-10-05T13:31:13Z Marimanny 88812 Eemaldasin korduva teksti, täiendasin andmeid, parandasin vead. 7248055 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=oktoober}} [[Pilt:Hayfestival-2016-Valeria-Luiselli-stage.jpg|pisi|Valeria Luiselli (2016)]] '''Valeria Luiselli''' (sündinud [[16. august]]il [[1983]] [[México]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] elav [[Mehhiko]] kirjanik. Eesti keeles on ilmunud tema raamatud "Minu hammaste lugu" [[Mari Laan|Mari Laane]] tõlkes ([[Tänapäev]] 2022) ja "Kadunud laste arhiiv" [[Anne Lange]] tõlkes ([[Toledo kirjastus]] 2026). == Elulugu == Valeria Luiselli sündis 16. augustil 1983 Méxicos. Kaheaastaselt kolis ta koos perega Ameerika Ühendriikidesse.[https://vilcek.org/news/valeria-luiselli-i-am-always-moving-between-genres-identities-and-linguistic-communities/]<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Valeria Luiselli: “I Am Always Moving Between Genres, Identities, and Linguistic Communities” |url=https://vilcek.org/news/valeria-luiselli-i-am-always-moving-between-genres-identities-and-linguistic-communities/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Vilcek Foundation |keel=en-US}}</ref> Tema isa töö valitsusvälistes organisatsioonides ja hiljem diplomaadina viis pere Costa Ricasse, Lõuna-Koreasse ja Lõuna-Aafrikasse.<ref name=":1" /> Pärast vanemate lahkuminekut kolis Luiselli 16-aastaselt koos emaga tagasi Méxicosse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Wendy |kuupäev=April 25, 2014 |pealkiri="An International Life In Essays and Fiction: Valeria Luiselli" |url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/authors/profiles/article/62009-an-international-life-in-essays-and-fiction-valeria-luiselli.html |vaadatud=05.10.2026 |väljaanne=Publishers Weekly}}</ref> Seejärel sai ta stipendiumi Indiasse, kus lõpetas keskkooli. Ta kuulus UWC Mahindra College'i 2002. aasta lendu. Luiselli omandas 2008. aastal filosoofia bakalaureusekraadi<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Valeria Luiselli |url=https://www.macfound.org/fellows/class-of-2019/valeria-luiselli |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.macfound.org |keel=en}}</ref> Mehhiko Riiklikus Autonoomses Ülikoolis ning elas seejärel Hispaanias ja Prantsusmaal. 25-aastaselt kolis ta New Yorki ning jätkas õpinguid Columbia ülikoolis Ladina-Ameerika uuringute ja võrdleva kirjanduse alal. 2015. aastal omandas ta Columbia ülikoolis doktorikraadi võrdlevas kirjanduses<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Italiane |eesnimi=Carte |kuupäev=2019 |pealkiri=List of Recent Dissertations in Italian Studies from UCLA (2006–2019) |url=https://doi.org/10.5070/c9121046102 |ajakiri=Carte Italiane |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |doi=10.5070/c9121046102 |issn=2331-0545}}</ref>. == Looming == Luiselli looming hõlmab romaane, esseistikat ja žanre ühendavaid teoseid. Sageli sisaldavad tema romaanid lisaks tekstile nimekirju, fotosid, väljalõikeid, joonistusi, kaarte jm. Tema teosed käsitlevad muu hulgas lugude jutustamist, mälu, ümberasumist ja teiste inimeste elude dokumenteerimist.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=25.09.2019 |pealkiri=Valeria Luiselli, Writer {{!}} 2019 MacArthur Fellow |url=https://www.macfound.org/videos/valeria-luiselli-writer--2019-macarthur-fellow |vaadatud=05.10.2026 |väljaanne=MacArthur Foundation}}</ref> Luiselli esimene raamat ''Papeles falsos'' ilmus 2010. aastal ning sellele järgnesid romaanid ''Los ingrávidos'' (2011) ja ''La historia de mis dientes'' (2013). Luiselli alustas hispaaniakeelse kirjanikuna, kuid oma viimased romaanid ''Lost Children Arhive'' (2019) ja ''Beginning, Middle, End'' (2026) on ta kirjutanud inglise keeles. === Minu hammaste lugu (''La historia de mis dientes'') === „[https://tnp.ee/toode/minu-hammaste-lugu/ Minu hammaste lugu]“ (hisp k ''La historia de mis dientes'', 2013) on romaan oksjonipidajast Gustavo Sánchez Sánchezest, kes on kirglik kollektsionäär ja lugude jutustaja. Tema elulugu ja hammaste kollektsioon moodustavad hoogsa ja mängulise loo, milles tegelaste ja esemete ümber põimuvad väljamõeldud lood ning kirjanduslikud viited. Eesti keeles ilmus teos Mari Laane tõlkes Tänapäeva kirjastuse sarjas „[[Punane raamat (raamatusari)|Punane raamat]]“ 2022. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Minu hammaste lugu - Kirjastus Tänapäev |url=https://tnp.ee/toode/minu-hammaste-lugu |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kirjastus Tänapäev}}</ref> === Kadunud laste arhiiv (''Lost Children Archive'') === 2019. aastal ilmunud romaan „[https://toledo.ee/et/raamatud/kadunud-laste-arhiiv/ Kadunud laste arhiiv]“ (ingl k ''Lost Children Archive'', hispaaniakeelne pealkiri ''Desierto sonoro'') käsitleb ühe perekonna autoreisi Ameerika Ühendriikidest Mehhiko piiri suunas. Teoses põimuvad perekonna lugu, apatšide ajalugu ja USA-Mehhiko piiril toimuv ränne. Isa uurib apatšide pealiku Geronimo pärandit, samal ajal kui ema keskendub Kesk-Ameerikast ja Mehhikost pärit rändelaste saatusele. Romaanis vahelduvad täiskasvanute ja laste vaatenurgad ning ilukirjanduslik jutustus dokumentaalsete materjalidega. Teose sündmustik on osaliselt seotud Luiselli enda perekonna 2014. aasta autoreisiga läbi USA edelaosa. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mere |eesnimi=Helin |kuupäev=30.09.2026 |pealkiri=Valeria Luiselli „Kadunud laste arhiiv“ – perekond, rännak ja lood, mis võivad kaduma minna |url=https://toledo.ee/et/raamatud/kadunud-laste-arhiiv/ |vaadatud=05.10.2026 |väljaanne=Toledo kirjastus}}</ref> Eesti keeles ilmus raamat Anne Lange tõlkes Toledo kirjastuses 2026. aastal. == Avaldatud teosed == === Romaanid === * ''Los ingrávidos'' (2011) * ''La historia de mis dientes'' (2013), eesti keeles "Minu hammaste lugu" (2022) * ''Lost Children Archive'' (2019)'','' eesti keeles "Kadunud laste arhiiv" (2026) * ''Beginning, Middle, End'' (2026) === Esseistika === * ''Papeles falsos'' (2010) * ''Los niños perdidos. Un ensayo en cuarenta preguntas'' (2016; inglise keeles ''Tell Me How It Ends: An Essay in 40 Questions'') == Tunnustus == * 2019 – [[MacArthuri stipendium]]: stipendium, millega MacArthuri fond tunnustab erakordse loomingulise võimekusega inimesi; stipendiumi suurus oli Luiselli puhul 625 000 USA dollarit ning selle kasutamisele ei seatud tingimusi.<ref name=":3" /> * 2020 – [https://www.theguardian.com/books/2020/mar/23/valeria-luiselli-wins-rathbones-folio-prize-lost-children-archive Folio Prize]: pälvis romaani „Kadunud laste arhiiv“ eest; auhind on avatud eri žanrites ilmunud teostele ja selle väärtus oli 30 000 naela. * 2021 – [[Dublini rahvusvaheline kirjandusauhind]]: Luiselli pälvis auhinna romaani „Kadunud laste arhiiv“ (''Lost Children Archive'') eest. Auhinda annab välja Dublini linnavolikogu ühele inglise keeles ilmunud ilukirjandusteosele ning selle auhinnafond on 100 000 eurot.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Knopf/Vintage Author Valeria Luiselli Wins the 2021 Dublin Literary Award |url=https://global.penguinrandomhouse.com/announcements/knopf-vintage-author-valeria-luiselli-wins-the-2021-dublin-literary-award/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=penguinrandomhouse.com |keel=en-US}}</ref> {{Vikitsitaadid}} == Viited == {{JÄRJESTA:Luiselli, Valeria}} [[Kategooria:Mehhiko kirjanikud]] [[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] t2ouyp3o96fqh2wkazg3ivl954y87ti 7248056 7248055 2026-10-05T13:35:36Z Marimanny 88812 Keeleliselt toimetatud 7248056 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hayfestival-2016-Valeria-Luiselli-stage.jpg|pisi|Valeria Luiselli (2016)]] '''Valeria Luiselli''' (sündinud [[16. august]]il [[1983]] [[México]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] elav [[Mehhiko]] kirjanik. Eesti keeles on ilmunud tema raamatud "Minu hammaste lugu" [[Mari Laan|Mari Laane]] tõlkes ([[Tänapäev]] 2022) ja "Kadunud laste arhiiv" [[Anne Lange]] tõlkes ([[Toledo kirjastus]] 2026). == Elulugu == Valeria Luiselli sündis 16. augustil 1983 Méxicos. Kaheaastaselt kolis ta koos perega Ameerika Ühendriikidesse.[https://vilcek.org/news/valeria-luiselli-i-am-always-moving-between-genres-identities-and-linguistic-communities/]<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Valeria Luiselli: “I Am Always Moving Between Genres, Identities, and Linguistic Communities” |url=https://vilcek.org/news/valeria-luiselli-i-am-always-moving-between-genres-identities-and-linguistic-communities/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Vilcek Foundation |keel=en-US}}</ref> Tema isa töö valitsusvälistes organisatsioonides ja hiljem diplomaadina viis pere Costa Ricasse, Lõuna-Koreasse ja Lõuna-Aafrikasse.<ref name=":1" /> Pärast vanemate lahkuminekut kolis Luiselli 16-aastaselt koos emaga tagasi Méxicosse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Wendy |kuupäev=April 25, 2014 |pealkiri="An International Life In Essays and Fiction: Valeria Luiselli" |url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/authors/profiles/article/62009-an-international-life-in-essays-and-fiction-valeria-luiselli.html |vaadatud=05.10.2026 |väljaanne=Publishers Weekly}}</ref> Seejärel sai ta stipendiumi Indiasse, kus lõpetas keskkooli. Ta kuulus UWC Mahindra College'i 2002. aasta lendu. Luiselli omandas 2008. aastal filosoofia bakalaureusekraadi<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Valeria Luiselli |url=https://www.macfound.org/fellows/class-of-2019/valeria-luiselli |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.macfound.org |keel=en}}</ref> Mehhiko Riiklikus Autonoomses Ülikoolis ning elas seejärel Hispaanias ja Prantsusmaal. 25-aastaselt kolis ta New Yorki ning jätkas õpinguid Columbia ülikoolis Ladina-Ameerika uuringute ja võrdleva kirjanduse alal. 2015. aastal omandas ta Columbia ülikoolis doktorikraadi võrdlevas kirjanduses<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Italiane |eesnimi=Carte |kuupäev=2019 |pealkiri=List of Recent Dissertations in Italian Studies from UCLA (2006–2019) |url=https://doi.org/10.5070/c9121046102 |ajakiri=Carte Italiane |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |doi=10.5070/c9121046102 |issn=2331-0545}}</ref>. == Looming == Luiselli looming hõlmab romaane, esseistikat ja žanre ühendavaid teoseid. Sageli sisaldavad tema romaanid lisaks tekstile nimekirju, fotosid, väljalõikeid, joonistusi, kaarte jm. Tema teosed käsitlevad muu hulgas lugude jutustamist, mälu, ümberasumist ja teiste inimeste elude dokumenteerimist.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=25.09.2019 |pealkiri=Valeria Luiselli, Writer {{!}} 2019 MacArthur Fellow |url=https://www.macfound.org/videos/valeria-luiselli-writer--2019-macarthur-fellow |vaadatud=05.10.2026 |väljaanne=MacArthur Foundation}}</ref> Luiselli esimene raamat ''Papeles falsos'' ilmus 2010. aastal ning sellele järgnesid romaanid ''Los ingrávidos'' (2011) ja ''La historia de mis dientes'' (2013). Luiselli alustas hispaaniakeelse kirjanikuna, kuid oma viimased romaanid ''Lost Children Arhive'' (2019) ja ''Beginning, Middle, End'' (2026) on ta kirjutanud inglise keeles. === Minu hammaste lugu (''La historia de mis dientes'') === „[https://tnp.ee/toode/minu-hammaste-lugu/ Minu hammaste lugu]“ (hisp k ''La historia de mis dientes'', 2013) on romaan oksjonipidajast Gustavo Sánchez Sánchezest, kes on kirglik kollektsionäär ja lugude jutustaja. Tema elust ja hammaste kollektsioonist tõukub hoogne ja mänguline lugu, milles tegelaste ja esemete ümber põimuvad väljamõeldud lood ning kirjanduslikud viited. Eesti keeles ilmus teos Mari Laane tõlkes Tänapäeva kirjastuse sarjas „[[Punane raamat (raamatusari)|Punane raamat]]“ 2022. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Minu hammaste lugu - Kirjastus Tänapäev |url=https://tnp.ee/toode/minu-hammaste-lugu |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kirjastus Tänapäev}}</ref> === Kadunud laste arhiiv (''Lost Children Archive'') === 2019. aastal ilmunud romaan „[https://toledo.ee/et/raamatud/kadunud-laste-arhiiv/ Kadunud laste arhiiv]“ (ingl k ''Lost Children Archive'', hispaaniakeelne pealkiri ''Desierto sonoro'') käsitleb ühe perekonna autoreisi Ameerika Ühendriikidest Mehhiko piiri suunas. Teoses põimuvad perekonna lugu, apatšide ajalugu ja USA-Mehhiko piiril toimuv ränne. Isa uurib apatšide pealiku Geronimo pärandit, samal ajal kui ema keskendub Kesk-Ameerikast ja Mehhikost pärit rändelaste saatusele. Romaanis vahelduvad täiskasvanute ja laste vaatenurgad ning ilukirjanduslik jutustus dokumentaalsete materjalidega. Teose sündmustik on osaliselt seotud Luiselli enda perekonna 2014. aasta autoreisiga läbi USA edelaosa. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mere |eesnimi=Helin |kuupäev=30.09.2026 |pealkiri=Valeria Luiselli „Kadunud laste arhiiv“ – perekond, rännak ja lood, mis võivad kaduma minna |url=https://toledo.ee/et/raamatud/kadunud-laste-arhiiv/ |vaadatud=05.10.2026 |väljaanne=Toledo kirjastus}}</ref> Eesti keeles ilmus raamat Anne Lange tõlkes Toledo kirjastuses 2026. aastal. == Avaldatud teosed == === Romaanid === * ''Los ingrávidos'' (2011) * ''La historia de mis dientes'' (2013), eesti keeles "Minu hammaste lugu" (2022) * ''Lost Children Archive'' (2019)'','' eesti keeles "Kadunud laste arhiiv" (2026) * ''Beginning, Middle, End'' (2026) === Esseistika === * ''Papeles falsos'' (2010) * ''Los niños perdidos. Un ensayo en cuarenta preguntas'' (2016; inglise keeles ''Tell Me How It Ends: An Essay in 40 Questions'') == Tunnustus == * 2019 – [[MacArthuri stipendium]]: stipendium, millega MacArthuri fond tunnustab erakordse loomingulise võimekusega inimesi; stipendiumi suurus oli Luiselli puhul 625 000 USA dollarit ning selle kasutamisele ei seatud tingimusi.<ref name=":3" /> * 2020 – [https://www.theguardian.com/books/2020/mar/23/valeria-luiselli-wins-rathbones-folio-prize-lost-children-archive Folio Prize]: pälvis romaani „Kadunud laste arhiiv“ eest; auhind on avatud eri žanrites ilmunud teostele ja selle väärtus oli 30 000 naela. * 2021 – [[Dublini rahvusvaheline kirjandusauhind]]: Luiselli pälvis auhinna romaani „Kadunud laste arhiiv“ (''Lost Children Archive'') eest. Auhinda annab välja Dublini linnavolikogu ühele inglise keeles ilmunud ilukirjandusteosele ning selle auhinnafond on 100 000 eurot.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Knopf/Vintage Author Valeria Luiselli Wins the 2021 Dublin Literary Award |url=https://global.penguinrandomhouse.com/announcements/knopf-vintage-author-valeria-luiselli-wins-the-2021-dublin-literary-award/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=penguinrandomhouse.com |keel=en-US}}</ref> {{Vikitsitaadid}} == Viited == {{JÄRJESTA:Luiselli, Valeria}} [[Kategooria:Mehhiko kirjanikud]] [[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] beyi5brlm5r1eaapbhcv0plrlrekjrn 0 632808 7248187 6945292 2026-10-05T18:44:43Z Fróis 194797 /* */ 7248187 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = 渡邊 睦裕.jpg | pildisuurus = 200 px | pildiallkiri = Mutsuhiro Watanabe (1940ndad) | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Mutsuhiro Watanabe | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = The Bird | sünniaeg = 18. jaanuar 1918 | sünnikoht = | surmaaeg = 1. aprill 2003 (85-aastaselt) | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = {{flagicon image|Flag of Japan (1870–1999).svg}} [[Jaapani Keisririik|Jaapan]] | teenistused = [[Keiserlik Jaapani Armee]] | teenistusaeg = 1941–1945 | auaste = [[seersant]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = [[Teine maailmasõda]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Mutsuhiro Watanabe''' ([[jaapani keel]]es 渡邊睦裕 ''Watanabe Mutsuhiro''; sõjavangide seas hüüdnimega ''The Bird'' ([[inglise keel]]es 'lind'); [[18. jaanuar]] [[1918]] – [[1. aprill]] [[2003]]) oli [[Jaapani Keisririik|Jaapani]] sõjaväelane, kes teenis [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal mitmes [[Keiserlik Jaapani Armee|keiserliku armee]] sõjavangilaagris. Pärast sõda otsisid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Okupeeritud Jaapan|okupatsiooniväed]] teda taga sõjakuritegudes süüdistatuna, kuna ta oli sõjavange väärkohelnud. Watanabel õnnestus arreteerimisest pääseda ning kohtus teda süüdi ei mõistetud. {{JÄRJESTA:Watanabe, Mutsuhiro}} [[Kategooria:Jaapani sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1918]] [[Kategooria:Surnud 2003]] 9hkad7ptczcdjk0ax3nhxfpx8293ii0 0 633800 7248426 7247086 2026-10-06T10:08:22Z Raamaturott 56450 /* Veebruar */ 7248426 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1997]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1997}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gonzalo Montiel]], argentina jalgpallur * 1. jaanuar – [[Oliver Helander]], Soome odaviskaja *[[2. jaanuar]] – [[Carlos Soler]], hispaania jalgpallur * 2. jaanuar – [[Arshad Nadeem]], Pakistani odaviskaja * 2. jaanuar – [[Mikk Tarros]], Eesti kohaliku omavalitsuse tegelane *[[3. jaanuar]] – [[Yvan Neyou]], Kameruni jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Angeliño]], Hispaania jalgpallur *4. jaanuar – [[Kristo Enn Vaga]], eesti poliitik *[[6. jaanuar]] – [[Michel Aebischer]], Šveitsi jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Jan Kuchta]], Tšehhi jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Karl Patrick Lauk]], eesti elukutseline jalgrattur *[[17. jaanuar]] – [[Jake Paul]], USA poksija, sisulooja *[[19. jaanuar]] – [[Maria Żodzik]], Poola kõrgushüppaja *[[24. jaanuar]] – [[Mathías Villasanti]], Paraguay jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Hardo Adamson]], eesti näitleja *[[30. jaanuar]] – [[Unai Nuñez]], Hispaania jalgpallur ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Tsuyoshi Watanabe]], Jaapani jalgpallur *[[7. veebruar]] – [[Hugo Cuypers]], Belgia jalgpallur *[[9. veebruar]] – [[Brigita Murutar]], eesti laulja * 9. veebruar – [[Lilly King]], USA ujuja * 9. veebruar – [[Saquon Barkley]], USA Ameerika jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Veini Vehviläinen]], Soome jäähokimängija *13. veebruar – [[Siim-Markus Post]], eesti korvpallur *[[14. veebruar]] – [[Kreete Verlin]], eesti kergejõustiklane *[[15. veebruar]] – [[Kristin Kuuba]], eesti sulgpallur *[[18. veebruar]] – [[Konstanze Klosterhalfen]], Saksamaa jooksja *[[20. veebruar]] – [[Jorge de Frutos]], Hispaania jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Érick Aguirre]], Mehhiko jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Allan Rodrigues de Souza]], Brasiilia jalgpallur *3. märts – [[Camila Cabello]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[8. märts]] – [[Kevin Nisbet]], Šotimaa jalgpallur *[[14. märts]] – [[Simone Biles]], Ameerika Ühendriikide sportvõimleja *[[16. märts]] – [[Gonzalo Escobar]], Argentina jalgpallur *[[17. märts]] – [[Katie Ledecky]], USA ujuja *17. märts – [[Konrad Bukowiecki]], poola kuulitõukaja *[[19. märts]] – [[Rūta Meilutytė]], leedu ujuja *19. märts – [[Robin Valting]], eesti sisulooja *[[23. märts]] – [[Thiago Maia]], Brasiilia jalgpallur *[[24. märts]] – [[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja *[[28. märts]] – [[Uudo Sepp]], eesti laulja *28. märts – [[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja *[[30. märts]] – [[Bruno Tabata]], Brasiilia jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Kike Barja]], Hispaania jalgpallur *[[4. aprill]] – [[Ketlin Oja]], eesti baleriin * 4. aprill – [[Mārtiņš Dzierkals]], läti jäähokimängija *[[5. aprill]] – [[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur * 5. aprill – [[Nina Kennedy]], Austraalia teivashüppaja *[[6. aprill]] – [[Dominik Greif]], Slovakkia jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Tomoki Iwata]], Jaapani jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Ryōya Morishita]], Jaapani jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Mateo Cassierra]], Colombia jalgpallur * 13. aprill – [[Kyle Walker-Peters]], Inglismaa jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Guilherme Arana]], Brasiilia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Leonardo Fabbri]], itaalia kuulitõukaja * 15. aprill – [[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[20. aprill]] – [[Alexander Zverev]], Saksamaa tennisist *[[23. aprill]] – [[Tobi Amusan]], Nigeeria kergejõustiklane *[[25. aprill]] – [[Alexander Doom]], Belgia jooksja * 25. aprill – [[Kurtis Marschall]], Austraalia teivashüppaja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Chiedozie Ogbene]], Iirimaa jalgpallur *[[4. mai]] – [[Jimmy Gressier]], Prantsusmaa jooksja *[[5. mai]] – [[372Kaspar]], eesti muusikaprodutsent *[[6. mai]] – [[Duncan Scott]], Suurbritannia ujuja *[[7. mai]] – [[Darja Kassatkina]], vene tennisist *[[8. mai]] – [[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja *[[13. mai]] – [[Ryōta Yamamoto]], Jaapani kahevõistleja *[[19. mai]] – [[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur *[[22. mai]] – [[Lauri Markkanen]], soome korvpallur *[[23. mai]] – [[Maximilian Kilman]], Inglismaa jalgpallur *[[28. mai]] – [[Ionuț Radu]], Rumeenia jalgpallur ==Juuni== *[[6. juuni]] – [[Frants Tikerpuu]], eesti pianist ja helilooja *[[7. juuni]] – [[Deniss Gurjanov]], Venemaa jäähokimängija * 7. juuni – [[Liina Tsimmer]], eesti laulja ja laulukirjutaja *[[9. juuni]] – [[Kregor Hermet]], eesti korvpallur *[[12. juuni]] – [[Brent Pere]], eesti ajakirjanik *[[13. juuni]] – [[Zaidu Sanusi]], Nigeeria jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Ayrton Lucas]], Brasiilia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Kirill Aleksejenko]], vene maletaja *[[23. juuni]] – [[Gudaf Tsegay]], Etioopia jooksja *23. juuni – [[Bozhidar Kraev]], Bulgaaria jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Jacob Elordi]], Austraalia näitleja ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Rico Henry]], Inglismaa jalgpallur * 8. juuli – [[Phil Neumann]], Saksamaa jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Ebba Andersson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. juuli – [[Doris Kudre]], eesti orienteeruja *[[12. juuli]] – [[Jean-Kévin Duverne]], Haiti jalgpallur *[[14. juuli]] – [[Elisa Kolk]], eesti laulja *[[18. juuli]] – [[Noah Lyles]], USA sprinter *[[25. juuli]] – [[Álvaro Valles]], Hispaania jalgpallur *[[26. juuli]] – [[Sebastian Aho]], soome jäähokimängija * 26. juuli – [[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter ==August== *[[1. august]] – [[Yomif Kejelcha]], Etioopia jooksja *[[3. august]] – [[Mariann Tammaru]], eesti näitleja *[[4. august]] – [[Bence Halász]], ungari vasaraheitja *4. august – [[Mark Sykes]], Iirimaa jalgpallur *[[7. august]] – [[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur * 7. august – [[Karolina Kudelina]], eesti energeetik ja teaduse populariseerija *[[8. august]] – [[Antonee Robinson]], USA jalgpallur *8. august – [[Irvin Cardona]], Prantsusmaa-Malta jalgpallur *8. august – [[Kōki Ogawa]], Jaapani jalgpallur *[[9. august]] – [[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur * 9. august – [[Gabriel Suazo]], Tšiili jalgpallur * 9. august – [[Luisa Stefani]], Brasiilia tennisist * [[10. august]] – [[Kylie Jenner]], Ameerika ettevõtja ja modell *[[11. august]] – [[Helina Rüütel]], eesti sulgpallur *[[12. august]] – [[Taiwo Awoniyi]], Nigeeria jalgpallur *[[15. august]] – [[Maarja Mõts]], eesti näitleja *[[18. august]] – [[Renato Sanches]], Portugali jalgpallur *[[21. august]] – [[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja *[[24. august]] – [[Alan Walker]], Norra DJ *[[26. august]] – [[Paul Zujenkov]], eesti veemootorisportlane *[[27. august]] – [[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur *[[29. august]] – [[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur ==September== *[[4. september]] – [[Balázs Tóth]], Ungari jalgpallur *[[9. september]] – [[Fredrik Jensen]], soome jalgpallur *[[13. september]] – [[Utoopia (muusik)|Utoopia]], eesti räppar *[[14. september]] – [[Benjamin Ingrosso]], rootsi laulja *[[18. september]] – [[Viktor Hovland]], Norra golfar *[[20. september]] – [[Lee Dong-gyeong]], Lõuna-Korea jalgpallur *[[21. september]] – [[Andreas Melts]], eesti koomik, sisulooja *[[24. september]] – [[Dodi Lukébakio]], Belgia jalgpallur *[[25. september]] – [[Martin Miller]], eesti jalgpallur * 25. september – [[Mariano García]], hispaania jooksja * [[26. september]] – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja *[[30. september]] – [[Asier Villalibre]], Hispaania jalgpallur ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tammy Abraham]], Inglismaa jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]], Eesti ujuja *[[8. oktoober]] – [[Carmel Kallemaa]], eesti iluvõimleja * 8. oktoober – [[Annabella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * 8. oktoober – [[Steven Bergwijn]], Hollandi jalgpallur * 8. oktoober – [[Marco Odermatt]], Šveitsi mäesuusataja * 8. oktoober – [[Josh Kerr]], Suurbritannia keskmaajooksja * 8. oktoober – [[Bella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[9. oktoober]] – [[Angelica Moser]], Šveitsi teivashüppaja * 9. oktoober – [[Oskar Seeman]], eesti näitleja * [[13. oktoober]] – [[Henri Karpov]], eesti sisulooja *[[16. oktoober]] – [[Naomi Ōsaka]], jaapani tennisist *[[20. oktoober]] – [[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja *[[21. oktoober]] – [[Anderson Peters]], Grenada odaviskaja *[[23. oktoober]] – [[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur *[[24. oktoober]] – [[Edson Álvarez]], Mehhiko jalgpallur *24. oktoober – [[Elina Masing]], eesti laulja, näitleja ==November== *[[1. november]] – [[Nordi Mukiele]], Prantsusmaa jalgpallur *1. november – [[Elvis Rexhbeçaj]], Kosovo jalgpallur *[[2. november]] – [[Filip Hronek]], tšehhi jäähokimängija *[[9. november]] – [[Matías Viña]], Uruguay jalgpallur *[[10. november]] – [[Daniel James]], Walesi jalgpallur *10. november – [[Joost Klein]], Hollandi muusik, räppar, laulja ja endine juutuuber *[[12. november]] – [[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur *[[13. november]] – [[Daniel Roberts]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[14. november]] – [[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur *[[15. november]] – [[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur *[[16. november]] – [[Bruno Guimarães]], Brasiilia jalgpallur * 16. november – [[Alisa Vainio]], soome jooksja *[[18. november]] – [[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur *[[19. november]] – [[Grant Holloway]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[20. november]] – [[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja *[[21. november]] – [[Ryan Yates]], inglise jalgpallur *[[25. november]] – [[Juhan Luik]], eesti mäesuusaaja *[[26. november]] – [[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur *[[27. november]] – [[Harold Moukoudi]], Kameruni jalgpallur *[[28. november]] – [[Julia Levtšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[29. november]] – [[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Sada Williams]], Barbadose jooksja *[[3. detsember]] – [[Michael Norman]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. detsember]] – [[Alexander Bah]], Taani jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Martin Hõbemägi]], eesti rendžumängija *[[19. detsember]] – [[Matheus Henrique]], Brasiilia jalgpallur *[[24. detsember]] – [[Stefan Airapetjan]], Eesti laulja *24. detsember – [[Neeraj Chopra]], India odaviskaja [[Kategooria:1997]] at4ns3g84wof95cspbbnxk1jejxofxg 0 634329 7248177 7247083 2026-10-05T18:21:54Z Raamaturott 56450 /* Oktoober */ 7248177 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2001]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2001}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Cole Caufield]], USA jäähokimängija * 2. jaanuar – [[Kerr Kriisa]], eesti korvpallur * 2. jaanuar – [[Juleisy Angulo]], Ecuadori odaviskaja *[[3. jaanuar]] – [[Yū Hirakawa]], Jaapani jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Lola Young]], inglise laulja *[[6. jaanuar]] – [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], eesti teivashüppaja *[[11. jaanuar]] – [[Simo Atso]], eesti muusik *[[14. jaanuar]] – [[Luiz Júnior]], Brasiilia jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Enzo Fernández]], Argentina jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Mõhhailo Kohhan]], ukraina vasaraheitja *22. jaanuar – [[Félix Correia]], Portugali jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Matthias Seidl]], Austria jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Merilin Mälk]], eesti laulja * 30. jaanuar – [[Curtis Jones]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Amin Tabatabaei]], Iraani maletaja *[[9. veebruar]] – [[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija *[[10. veebruar]] – [[Sergio Camello]], Hispaania jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Kaapo Kakko]], Soome jäähokimängija *13. veebruar – [[Jason Knight]], Iirimaa jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Jordan Díaz]], Hispaania kolmikhüppaja *[[25. veebruar]] – [[Igor Jesus]], Brasiilia jalgpallur ==Märts== *[[8. märts]] – [[Emily J]], eesti laulja, laulukirjutaja ja juutuuber *[[13. märts]] – [[James Garner (jalgpallur)|James Garner]], Inglismaa jalgpallur *[[16. märts]] – [[Anis Ben Slimane]], Taanis sündinud Tuneesia jalgpallur * 16. märts – [[Oblique Seville]], Jamaica sprinter *[[17. märts]] – [[Märt Tammearu]], eesti võrkpallur *[[21. märts]] – [[Florian Wiegele]], Austria jalgpallur *[[22. märts]] – [[Artūrs Šilovs]], Läti jäähokimängija ==Aprill== *[[4. aprill]] – [[Angelo Stiller]], Saksamaa jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Neco Williams]], Walesi jalgpallur *[[19. aprill]] – [[Gustav Isaksen]], Taani jalgpallur *[[20. aprill]] – [[Pia Skrzyszowska]], poola jooksja * 20. aprill – [[Jan Štefela]], tšehhi kõrgushüppaja *[[28. aprill]] – [[Anthony Volpe]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ==Mai== *[[4. mai]] – [[Katrina Merily Reimand]], eesti laulja, laulukirjutaja ja viiuldaja *4. mai – [[Rodrigo Muniz]], Brasiilia jalgpallur * [[10. mai]] – [[Michel-Ange Balikwisha]], Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallur *[[23. mai]] – [[Aleksandr Selevko]], Eesti iluuisutaja *23. mai – [[Albert Grønbæk]], Taani jalgpallur *[[30. mai]] – [[Timo Lõhmus]], eesti võrkpallur *[[31. mai]] – [[Iga Świątek]], poola tennisist ==Juuni== *[[4. juuni]] – [[Takefusa Kubo]], Jaapani jalgpallur *[[6. juuni]] – [[Cole Hocker]], USA jooksja *6. juuni – [[Junior Adamu]], Austria jalgpallur *[[10. juuni]] – [[Julien Alfred]], Saint Lucia sprinter *[[11. juuni]] – [[Ben Waine]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Gabriel Martinelli]], Brasiilia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Éric Perrot]], Prantsusmaa laskesuusataja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Mika Mármol]], Hispaania jalgpallur *[[11. juuli]] – [[Damián Bobadilla]], Paraguay jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Kishane Thompson]], Jamaica sprinter *[[27. juuli]] – [[Sven Roosen]], eesti kümnevõistleja *27. juuli – [[Miguel Gutiérrez]], Hispaania jalgpallur *[[30. juuli]] – [[Jacob Italiano]], Austraalia jalgpallur ==August== *[[1. august]] – [[Rauno Gutman]], eesti laulja *[[1. august]] – [[Jaagup Tuisk]], eesti laulja *[[5. august]] – [[Märten Männiste]], eesti laulja *[[16. august]] – [[Jannik Sinner]], Itaalia tennisist *[[23. august]] – [[Marco Tilio]], Austraalia jalgpallur ==September== *[[1. september]] – [[Jack Moylan]], Iirimaa jalgpallur *[[2. september]] – [[Merilii Jalg]], eesti kabetaja *[[9. september]] – [[Bryan Zaragoza]], Hispaania jalgpallur *[[10. september]] – [[Ajna Késely]], Ungari ujuja *[[11. september]] – [[Gedly Tugi]], eesti odaviskaja *[[12. september]] – [[Geórgios Vagiannídis]], Kreeka jalgpallur *[[19. september]] – [[Jaroslava Mahutšihh]], Ukraina kõrgushüppaja *[[21. september]] – [[Gustavo Caballero]], Paraguay jalgpallur *[[24. september]] – [[Tanner Tessmann]], USA jalgpallur *[[26. september]] – [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]], Brasiilia jalgpallur ==Oktoober== *[[3. oktoober]] – [[Liel Abada]], Iisraeli jalgpallur *3. oktoober – [[El Bilal Touré]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[7. oktoober]] – [[Flavien Enzo Boyomo]], Kameruni jalgpallur *[[11. oktoober]] – [[Viljami Sinisalo]], Soome jalgpallur *11. oktoober – [[Daniel Maldini]], Itaalia jalgpallur *[[13. oktoober]] – [[Hákon Valdimarsson]], Islandi jalgpallur *[[14. oktoober]] – [[Patrik Wålemark]], Rootsi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Erick Noriega]], Peruu jalgpallur * 22. oktoober – [[Santiago Hezze]], Argentina jalgpallur *[[25. oktoober]] – [[Elisabeth (Belgia printsess)|Elisabeth]], Belgia printsess (troonipärija) *[[30. oktoober]] – [[Mohamed Diomande]], Elevandiluuranniku jalgpallur ==November== *[[12. november]] – [[Sem Steijn]], Hollandi jalgpallur *[[16. november]] – [[Aidan Morris]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[23. november]] – [[Mateusz Żukowski]], Poola jalgpallur *[[26. november]] – [[Pau Víctor]], Hispaania jalgpallur *[[27. november]] – [[Rahel Ariel Kaur]], eesti kirjandusteadlane *27. november – [[Kevin Schade]], Saksamaa jalgpallur ==Detsember== *[[11. detsember]] – [[Armel Bella-Kotchap]], Saksamaa jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Billie Eilish]], ameerika laulja *[[22. detsember]] – [[CC (kass)|CC]], kass, esimene kloonitud lemmikloom * 22. detsember – [[Markus Rooth]], norra kümnevõistleja 6ayvk0rbpstx2ivoh7mtblg577pvnrm 0 639808 7248146 7244877 2026-10-05T17:03:51Z Svencapoeira 67038 7248146 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Maakeel | värvus = seened | pilt = Loo-maakeel.jpg | pildi_seletus = [[Loo-maakeel]] ''Geoglossum umbratile'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = ''[[Geoglossomycetes]]'' | selts = ''[[Geoglossales]]'' | sugukond = [[Maakeelelised]] ''Geoglossaceae'' | perekond = '''Maakeel''' ''Geoglossum'' }} '''Maakeel''' (''Geoglossum'') on [[kottseened|kottseente]] sugukond. ==Liike== *''[[Geoglossum affine]]'' *''Geoglossum atrovirens'' – [[rohe-maakeel]] *''Geoglossum fallax'' – [[petlik maakeel]] *''Geoglossum glabrum'' – [[soo-maakeel]] *''[[Geoglossum nigritum]]'' *''[[Geoglossum simile]]'' *''Geoglossum umbratile'' – [[loo-maakeel]] ==Endisi liike== *''Thuemenidium atropurpureum'' – [[purpur-maakeel]] == Välislingid == *{{Elurikkus|123915}} [[Kategooria:Maakeelelised]] pta3jnixi46wh8ildhnfjoigyutze6w 0 643418 7248174 7247181 2026-10-05T18:13:48Z Raamaturott 56450 /* Jaanuar */ 7248174 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1998]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1998}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Enock Mwepu]], sambia jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Krystian Bielik]], poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Carles Aleñá]], Hispaania jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[11. jaanuar]] – [[Salih Özcan]], Türgi jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Ciaron Brown]], Põhja-Iirimaa jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Niklas Dorsch]], Saksamaa jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter * 17. jaanuar – [[Natalia Bukowiecka]], poola sprinter * 17. jaanuar – [[Lovro Majer]], Horvaatia jalgpallur *17. jaanuar – [[Amos Pieper]], Saksamaa jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur * 18. jaanuar – [[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja *[[20. jaanuar]] – [[Attila Szalai]], Ungari jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[XXXTentacion]], Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[31. jaanuar]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur *31. jaanuar – [[Chris Willock]], Inglismaa jalgpallur *31. jaanuar – [[Felix Beijmo]], Rootsi jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur * 3. veebruar – [[Mattias Siimar]], eesti tennisist *[[4. veebruar]] – [[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur * 4. veebruar – [[Maximilian Wöber]], Austria jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja *[[7. veebruar]] – [[Michael Folorunsho]], Itaalia jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja *[[13. veebruar]] – [[Miika Pihlak]], eesti näitleja *13. veebruar – [[Keinan Davis]], Inglismaa jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Sander Berge]], norra jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[16. veebruar]] – [[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 17. veebruar – [[Hannes Soomer]], eesti motoringrajasõitja *[[18. veebruar]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Kertu Laak]], eesti võrkpallur *[[25. veebruar]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja *[[28. veebruar]] – [[Teun Koopmeiners]], Hollandi jalgpallur * 28. veebruar – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija * 28. veebruar – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Darius Olaru]], Rumeenia jalgpallur *[[4. märts]] – [[Karin Allik]], eesti teatrikriitik *4. märts – [[Petar Musa]], Horvaatia jalgpallur *[[5. märts]] – [[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur * 5. märts – [[Merih Demiral]], türgi jalgpallur * 5. märts – [[Vladislav Artemjev]], vene maletaja *[[6. märts]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja * 6. märts – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur *[[10. märts]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur *[[11. märts]] – [[Brian Cipenga]], Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallur *[[12. märts]] – [[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja *[[14. märts]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[16. märts]] – [[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja *[[17. märts]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[18. märts]] – [[Miltiádis Tentóglou]], kreeka kaugushüppaja *[[19. märts]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka *[[21. märts]] – [[Ralf Aron]], eesti autosportlane *[[22. märts]] – [[Daniel Albert Naurits]], Eesti iluuisutaja *[[23. märts]] – [[Gonzalo Villar]], Hispaania jalgpallur *[[25. märts]] – [[Ermedin Demirović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[26. märts]] – [[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja *[[27. märts]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur *[[29. märts]] – [[Brett Howden]], Kanada jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Roberts Uldriķis]] Läti jalgpallur * 3. aprill – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist * 3. aprill – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[5. aprill]] – [[Nathan Broadhead]], Walesi jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur *8. aprill – [[Ridle Baku]], Saksamaa jalgpallur *[[10. aprill]] – [[Florinel Coman]], Rumeenia jalgpallur *10. aprill – [[Pep Chavarría]], Hispaania jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Altay Bayındır]], Türgi jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja *[[17. aprill]] – [[Edrisa Lubega]], Uganda jalgpallur * 17. aprill – [[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur *[[22. aprill]] – [[Jay Dasilva]], Walesi jalgpallur *[[23. aprill]] – [[Marcelo Saracchi]], Uruguay jalgpallur *[[26. aprill]] – [[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja *[[27. aprill]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur * 27. aprill – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. mai]] – [[Arõna Sabalenka]], valgevene tennisist * 5. mai – [[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane * 7. mai – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija *[[10. mai]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur *10. mai – [[Patriks Gailums]], Läti odaviskaja *[[11. mai]] – [[Fran Villalba]], Hispaania jalgpallur *[[12. mai]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[17. mai]] – [[Patricia Guijarro]], Hispaania jalgpallur *[[19. mai]] – [[Rebeka Koha]], läti tõstja * 19. mai – [[Alex Král]], tšehhi jalgpallur *[[21. mai]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja *[[22. mai]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja *[[23. mai]] – [[Salwa Eid Naser]], Bahreini jooksja *[[25. mai]] – [[Jorge Carrascal]], Colombia jalgpallur *[[26. mai]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Josep Martínez]], Hispaania jalgpallur *[[28. mai]] – [[Logan Rogerson]], Uus-Meremaa jalgpallur ==Juuni== * [[2. juuni]] – [[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur *[[4. juuni]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[6. juuni]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija *[[11. juuni]] – [[Wilma Murto]], Soome teivashüppaja *11. juuni – [[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja *[[15. juuni]] – [[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Ritsu Dōan]], jaapani jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[25. juuni]] – [[Jakob Chychrun]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[28. juuni]] – [[Joel Eriksson]], Rootsi vormelisõitja * 28. juuni – [[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Mattias Käit]], Eesti jalgpallur *29. juuni – [[Emma Oosterwegel]], Hollandi seitsmevõistleja *29. juuni – [[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja * 30. juuni – [[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgallur *30. juuni – [[Federico Viñas]], Uruguay jalgpallur ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Mikael Anderson]], Islandi jalgpallur *[[8. juuli]] – [[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja * 8. juuli – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja * 8. juuli – [[Alexander Bernhardsson]], Rootsi jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Angus Cloud]], USA näitleja *[[12. juuli]] – [[Shai Gilgeous-Alexander]], Kanada korvpallur *[[13. juuli]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur *[[14. juuli]] – [[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija * 17. juuli – [[Arilena Ara]], albaania laulja *[[20. juuli]] – [[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Bindi Irwin]], [[Austraalia]]/[[USA]] laulja, näitleja *[[27. juuli]] – [[Przemysław Wiśniewski]], Poola jalgpallur *[[28. juuli]] – [[Sam Surridge]], inglise jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Clayton Keller]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 29. juuli – [[AG (laulja)|AG]], eesti räppar *[[30. juuli]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija * 30. juuli – [[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja *[[31. juuli]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja ==August== *[[1. august]] – [[Zian Flemming]], Hollandi jalgpallur *[[2. august]] – [[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja *[[8. august]] – [[Liam Scales]], Iirimaa jalgpallur *[[12. august]] – [[Stéfanos Tsitsipás]], Kreeka tennisist *[[13. august]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[16. august]] – [[Dominic Lobalu]], Lõuna-Sudaani päritolu Šveitsi jooksja *[[18. august]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[20. august]] – [[Lieke Klaver]], hollandi jooksja *[[28. august]] – [[Weston McKennie]], USA jalgpallur ==September== *[[3. september]] – [[Johanna Maria Tõugu]], Eesti poliitik ja keskkonnakaitsja *[[6. september]] – [[Michele Perniola]], Itaalia laulja * 6. september – [[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur *[[7. september]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur *[[8. september]] – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja *[[12. september]] – [[Juan Portilla]], Colombia jalgpallur *[[18. september]] – [[Hans-Christian Hausenberg]], eesti kümnevõistleja * 18. september – [[Christian Pulisic]], USA jalgpallur * 18. september – [[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja *[[20. september]] – [[Marco Arop]], Kanada jooksja *[[21. september]] – [[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur *21. september – [[Iké Ugbo]], Kanada jalgpallur *[[22. september]] – [[Renet Vanker]], eesti võrkpallur *[[28. september]] – [[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja *[[29. september]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Yemisi Mabry]], Saksamaa kuulitõukaja *[[6. oktoober]] – [[Christopher Repka]], slovaki maletaja * 6. oktoober – [[Lloyd Kelly]], Inglismaa jalgpallur *[[7. oktoober]] – [[Ondřej Lingr]], Tšehhi jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Patson Daka]], Sambia jalgpallur *9. oktoober – [[Carlos Miguel]], Brasiilia jalgpallur *[[11. oktoober]] – [[Jason Joseph]], Šveitsi tõkkejooksja *[[14. oktoober]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja * 14. oktoober – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur * 14. oktoober – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur * 14. oktoober – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja * 14. oktoober – [[Lewis O'Brien]], Inglismaa jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Stefán Teitur Þórðarson]], Islandi jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Kerem Aktürkoğlu]], Türgi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Ianis Hagi]], Rumeenia jalgpallur * 22. oktoober – [[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur *[[28. oktoober]] – [[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[30. oktoober]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija * 30. oktoober – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija * 30. oktoober – [[Hassane Bandé]], Burkina Faso jalgpallur ==November== *[[1. november]] – [[Mariel Merlii Pulles]], eesti murdmaasuusataja *[[2. november]] – [[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur *[[4. november]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur *[[5. november]] – [[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur *[[10. november]] – [[Tuuli Põhjakas]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik *[[12. november]] – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija * 12. november – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. november]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[15. november]] – [[Anton Stach]], Saksamaa jalgpallur *[[17. november]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]] (Dodô), Brasiilia jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Nahuel Ferraresi]], Venezuela jalgpallur *[[26. november]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur *26. november – [[Jón Dagur Þorsteinsson]], Islandi jalgpallur *[[27. november]] – [[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]], eesti jalgpallur ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[David Brekalo]], Sloveenia jalgpallur *[[5. detsember]] – [[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. detsember]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija * 18. detsember – [[Simona Quadarella]], itaalia ujuja *[[20. detsember]] – [[Kylian Mbappé]], prantsuse jalgpallur *[[22. detsember]] – [[Casper Ruud]], Norra tennisist *[[23. detsember]] – [[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja *[[24. detsember]] – [[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik *[[25. detsember]] – [[Oliver Larsen]], Taani jäähokimängija *[[27. detsember]] – [[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur *[[29. detsember]] – [[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur *29. detsember – [[Mark Harris]], Walesi jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Valentin Kordas]], eesti võrkpallur bvlvcazadzg17hteqhuyrolv06u5io0 0 650755 7248019 6559230 2026-10-05T12:53:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248019 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Red Sun Rising1.jpg |thumb|Päikesetõus]] '''Päikesetsükkel''', ka '''päikese magnetilise aktiivsuse tsükkel''' või '''päikeselaikude tsükkel''', on ligi 11 aastat kestev<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What is the Solar Cycle and How Long Does It Last? {{!}} The Old Farmer's Almanac |url=https://www.almanac.com/what-are-solar-cycles-and-how-do-they-affect-weather |vaadatud=2023-10-01 |väljaanne=www.almanac.com |keel=en}}</ref>, enam-vähem ühtlase rütmi järgi kulgev muutuste järgnevus [[Päike|Päikese]] aktiivsuses, mida hinnatakse [[Päikeseplekk|päikeselaikude]] hulga järgi Päikese pinnal. Päikesetsükli jooksul toimuvad muutused nii [[päikesekiirgus]]e tasemes, [[Päikeseplekk|päikese laikude]] hulgas (hindamisel kasutatakse [[Wolfi arv]]u<ref>{{Netiviide |url=https://astronomy.swin.edu.au/cosmos/W/Wolf+number |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240324071000/https://astronomy.swin.edu.au/cosmos/W/Wolf+Number |arhiivimisaeg=2024-03-24 |url-olek=ei tööta}}</ref>) ja suuruses kui ka [[protuberants|filamentide]], [[Päikesepurse|loidete]] ja krooniaukude esinemise sageduses, kõik need nähtused esinevad sünkroonses vaheldumises, liikudes miinimumaktiivsusega perioodist maksimumaktiivsuse perioodi ja jälle tagasi. ==Päikese magnetvälja pöördumine== Päikese magnetväli pöördub iga tsükli käigus täielikult ümber, pöördumine toimub hetkel, mil päikesetsükkel on oma maksimumi lähedal.<ref name=":0" /> Kahe tsükli järel jõuab Päikese magnetväli tagasi oma algsesse seisundisse, olles lõpetanud '''Hale'i tsüklina''' tuntud protsessi. ==Tsüklite vaatlemine== Tsükleid on vaadeldud läbi sajandite, jälgides muutusi Päikese välimuses ja seostades neid [[Virmalised|virmaliste]] tekkega, kuid kindla definitsiooni sai Päikese aktiivsustsükkel aastal 1843. Tsükleid loendatakse aastast 1755.<ref name=":0" /> ==25. päikesetsükkel== 25. päikesetsükkel algas aastal 2019.<ref name=":0" /> Ehkki varasemad ennustused oletasid, et 25. tsükkel tuleb jahedam kui eelmised<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marju Himma {{!}} |kuupäev=2015-07-16 |pealkiri=Päikese aktiivsus väheneb, kuid kas see toob aastaks 2030 väikese jääaja? |url=https://novaator.err.ee/257338/paikese-aktiivsus-vaheneb-kuid-kas-see-toob-aastaks-2030-vaikese-jaaaja |vaadatud=2023-10-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, osutus tsükkel oodatust aktiivsemaks. 25. päikesetsükli aktiivsuse maksimumi ennustatakse 2024. aasta lõpuks või 2025. aasta keskpaigaks.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Solar Cycle 25 Predictions and Chart {{!}} The Old Farmer's Almanac |url=https://www.almanac.com/solar-cycle-25-sun-heating |vaadatud=2023-10-01 |väljaanne=www.almanac.com |keel=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.spaceweatherlive.com/ Spaceweatherlive.com – reaalajas info Päikese aktiivsuse kohta, jpm] * [https://www.swpc.noaa.gov/ NOAA kosmoseilma veebisait] * [https://www.nasa.gov/ NASA koduleht] [[Kategooria:Päike]] srzktb9sx291itukkq9rb6jaedxrqyo 0 650949 7248037 7241911 2026-10-05T13:04:13Z Minnekon 64742 7248037 wikitext text/x-wiki '''Siinsetes loeteludes''' on kokku võetud [[arvamusküsitlus]]te tulemused [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023.]] ja [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimiste]] vahelisel ajal. ==Erakonnaeelistused== [[Fail:2027 Estonian Election Polling.svg|keskel|raamita|1000x1000px]] Arv tabelis näitab, mitu protsenti erakonnaeelistusega vastajatest valiks just seda parteid. Suurima toetusega partei tulemus on esitatud värvilisel taustal. [[Valimiskünnis]]t (vähemalt 5%) ületavate parteide tulemus on paksus kirjas. Küsitlusfirmadest [[Turu-uuringute AS]] küsitleb inimesi võrdselt nii veebis kui ka telefoni teel,<ref>[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Erakondade toetuse muutumine alates 2022]. [[Turu-uuringute AS]]-i kodeleht, 13. aprill 2023</ref> [[Kantar Emor]] umbes 2/3 veebis ja 1/3 telefoni teel<ref>[https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor: Reformierakond langes toetuselt neljandaks]. [[ERR]], 27. jaan 2022</ref><ref name="KuidasSünnivad">[https://www.err.ee/1608874922/ak-nadal-kuidas-sunnivad-erakondade-reitingud-ja-milline-on-nende-moju "AK. Nädal": kuidas sünnivad erakondade reitingud ja milline on nende mõju?]. [[ERR]], 5. veebruar 2023</ref> ja [[Norstat]] peamiselt telefoni teel, osaliselt ka veebis.<ref name="KuidasSünnivad" /> {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:20px;" | Valim ! style="width:195px;" | Küsitleja ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti 200]] ! style="width:195px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" | [[Eestimaa Vasakliit|Vasakliit]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Parempoolsed|Parempoolsed]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:20px;" | Valitsus<ref>Valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade toetus kokku. Pärast 2023. aasta valimisi moodustatud [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandasse valitsusse]] kuuluvad parteid (Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) said valimistel kokku 53,8% häältest. Alates 11. märtsist 2025 valitsuse moodustanud Reformierakond ja Eesti 200 said valimistel kokku 44,5% häältest</ref> |- |21.–27. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,4''' |'''14,2''' |'''19,1''' |1,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | - |'''7,7''' |0,9 |14,0 |- |14.–23. september 2026 |1535 |[https://www.err.ee/1610146477/emor-reformierakonna-ja-parempoolsete-toetus-pooras-tousule Kantar Emor] |'''14,5''' |'''13,0''' |'''16,9''' |1,9 |'''17,4''' | style="background:#87CEFA" |'''23,8''' |– |'''9,6''' |1,1 |16,4 |- |14.–19. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,8''' |'''15,4''' |'''23,0''' |0,9 |'''14,7''' | style="background:#87CEFA"|'''23,7''' | - |4,4 |0,8 |14,7 |- |7.–13. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,7''' |'''12,5''' | style="background:#D3F2D0" |'''23,3''' |1,6 |'''14,0''' |'''21,6''' | - |'''8,3''' |1,0 |16,3 |- |3.–7. september 2026 |872 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-september-2026/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''16''' |'''21''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''9''' |0 |13 |- |31. august – 5. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,6''' |'''21,3''' |1,7 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''21,9''' | - |'''7,2''' |0,5 |15,7 |- |24.–29. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,5''' |'''11,8''' |'''20,4''' |1,5 |'''19,1''' | style="background:#87CEFA"|'''24,1''' | - |'''6,7''' |0,3 |15,0 |- |17.–23. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,3''' |'''11,3''' |'''23,6''' |1,5 |'''13,9''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' | - |'''7,5''' |0,7 |14,8 |- |11.–19. august 2026 |1502 |[https://www.err.ee/1610116069/emor-sotsid-tousid-keskerakonna-kannule Kantar Emor] |'''12,5''' |'''11,5''' |'''19,1''' |2,5 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA" |'''25,7''' |– |'''6,9''' |1,4 |15,0 |- |10.–15. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,0''' |'''13,9''' |'''21,2''' |1,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''22,3''' | - |'''7,9''' |1,3 |14,6 |- |6.–12. august 2026 |906 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-august-2026/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''13''' |'''21''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''9''' |1 |12 |- |3.–9. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''13,8''' |'''21,5''' |1,9 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''29,9''' | - |4,4 |0,7 |13,6 |- |27. juuli – 2.august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,1''' |'''12,2''' |'''22,7''' |1,4 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,3''' | – |'''5,8''' |0,7 |15,5 |- |20.–26. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''12,9''' |'''23,1''' |1,2 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,1''' | – |'''5,2''' |1,2 |13,3 |- |13.–20. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,4''' |'''17,7''' |'''20,3''' |2,0 |'''13,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,0''' | – |'''6,5''' |1,0 |14,4 |- |6.–16. juuli 2026 |1554 |[https://www.err.ee/1610087119/reformierakond-vordsustas-toetuse-ekre-ja-sotsiaaldemokraatidega Kantar Emor] |'''14,1''' |'''14,2''' |'''20,3''' |1,9 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''6,8''' |2,0 |16,0 |- |6.–13. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,3''' |'''15,0''' |'''22,4''' |1,6 |'''11,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,9''' | – |'''7,0''' |1,5 |11,9 |- |29. juuni – 5. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,7''' |'''13,4''' |'''20,3''' |2,0 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,9''' |1,1 |15,7 |- |16.–25. juuni 2026 |906 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-ja-keskerakond-jagavad-liidrikohta/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''13''' | style="background:#D3F2D0" |'''22''' |3 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |15 |- |15.–20. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''11,8''' |'''23,0''' |1,6 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,3''' | – |'''6,7''' |0,5 |14,4 |- |8.–17. juuni 2026 |1587 |[https://www.err.ee/1610058097/emor-isamaa-ja-keskerakond-jatkavad-populaarsustabeli-tipus Kantar Emor] |'''12,0''' |'''13,4''' |'''21,5''' |2,1 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA" |'''23,5''' |– |'''8,7''' |0,7 |14,1 |- |8.–14. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,6''' |'''24,1''' |1,6 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |'''5,1''' |0,8 |14,1 |- |1.–5. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''13,5''' |'''20,0''' |1,5 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,7''' | – |'''6,3''' |0,7 |13,2 |- |25.–31. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,4''' |'''21,0''' |1,4 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''8,4''' |1,2 |15,6 |- |18.–23. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,4''' |'''14,3''' |'''21,6''' |3,3 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |'''5,3''' |1,1 |14,7 |- |11.–20. mai 2026 |1429 |[https://www.err.ee/1610029849/valitsusliidu-koondtoetus-langes-rekordmadalale-12-protsendile Kantar Emor] |'''9,9''' |'''13,9''' |'''20,6''' |2,4 |'''17,4''' | style="background:#87CEFA" |'''23,5''' |– |'''8,5''' |1,6 |12,3 |- |11.–17. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''13,0''' |'''20,2''' |1,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |'''6,2''' |1,1 |13,5 |- |7.–13. mai 2026 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-mai-2026/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''14''' | style="background:#D3F2D0" |'''25''' |2 |'''14''' |'''20''' |0 |'''11''' |0 |13 |- |4.–10. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''14,3''' |'''21,9''' |2,0 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''24,4''' | – |'''6,0''' |1,7 |13,7 |- |27. aprill – 3. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''13,5''' |'''23,3''' |1,3 |'''15,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' | – |'''5,4''' |0,7 |12,3 |- |20.–26. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,0''' |'''13,6''' |'''20,9''' |1,9 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''5,9''' |1,4 |14,9 |- |13.–22. aprill 2026 |1526 |[https://www.err.ee/1610004634/emor-isamaa-ja-keskerakond-juhivad-reitinguid-tasavagiselt Kantar Emor] |'''12,2''' |'''8,7''' |'''21,9''' |3,9 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''7,8''' |1,5 |16,1 |- |13.–19. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,4''' |'''23,7''' |0,7 |'''12,7''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |'''7,0''' |0,8 |13,2 |- |6.–12. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,8''' |'''21,6''' |2,3 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,9''' |0,3 |14,8 |- |2.–8. aprill 2026 |876 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-aprill-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''11''' |'''23''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |1 |16 |- |30. märts – 5. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''12,0''' |'''22,6''' |1,5 |'''16,6''' | style="background:#87CEFA"|'''24,3''' | – |'''5,7''' |1,1 |14,1 |- |23.–28. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,5''' |'''20,9''' |2,0 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA"|'''24,9''' | – |'''6,8''' |0,9 |16,2 |- |16.–21. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,9''' |'''11,5''' |'''22,4''' |1,3 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''6,2''' |0,8 |14,2 |- |9.–18. märts 2026 |1515 |[https://www.err.ee/1609971788/emor-keskerakond-tousis-isamaa-kannule Kantar Emor] |'''12,0''' |'''13,8''' |'''22,8''' |2,1 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,2''' |– |'''7,0''' |1,7 |14,1 |- |9.–15. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''11,0''' |'''21,4''' |1,4 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |'''6,1''' |0,9 |13,5 |- |5.–9. märts 2026 |872 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-eestis-marts-2026/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' | style="background:#D3F2D0" |'''23''' |1 |'''14''' |'''22''' |0 |'''7''' |1 |14 |- |2.–7. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,6''' |'''21,8''' |2,3 |'''12,2''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |'''6,5''' |1,0 |16,3 |- |23. veebruar – 1. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,2''' |'''11,5''' |'''19,5''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,6''' |1,3 |14,0 |- |16.–21. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''14,4''' |'''22,4''' |2,1 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''25,0''' | – |'''5,4''' |0,6 |14,9 |- |11.–18. veebruar 2026 |1446 |[https://www.err.ee/1609945106/kantar-emor-veebruaris-kasvas-toetus-sotsiaaldemokraatidele Kantar Emor] |'''12,4''' |'''13,3''' |'''21,3''' |2,1 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''8,1''' |1,0 |14,5 |- |9.–15. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''13,8''' |'''21,1''' |2,3 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''6,7''' |1,0 |14,9 |- |5.–9. veebruar 2026 |899 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-veebruar-2026/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''14''' |'''21''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |14 |- |2.–7. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,4''' |'''18,6''' |1,6 |'''15,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''6,3''' |1,1 |15,6 |- |26.–31. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,4''' |'''13,2''' |'''22,0''' |1,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |4,6 |0,5 |17,2 |- |14.–21. jaanuar 2026 |1621 |[https://www.err.ee/1609917533/kantar-emor-keskerakonna-toetus-tousis-seitsme-aasta-korgeimale-tasemele Kantar Emor] |'''12,6''' |'''13,3''' |'''22,7''' |1,4 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA" |'''25,5''' |– |'''6,9''' |1,4 |14,0 |- |19.–24. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,0''' |'''10,9''' |'''20,7''' |2,4 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,0''' | – |'''6,3''' |1,3 |17,4 |- |15.–19. jaanuar 2026 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-jaanuar-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''20''' |3 |'''15''' |'''19''' |0 |'''9''' |1 |17 |- |12.–18. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,3''' |'''14,9''' |'''21,2''' |1,5 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''6,8''' |0,5 |15,8 |- |5.–11. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''11,3''' |'''19,0''' |1,6 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''6,1''' |0,6 |17,8 |- |29. detsember 2025 – 3. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,6''' |'''9,3''' |'''19,5''' |2,6 |'''13,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |'''7,2''' |0,4 |16,2 |- |15.–21. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''15,5''' |'''22,1''' |1,4 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |12,4 |- |8.–14. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,3''' |'''14,0''' |'''19,5''' |2,4 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,7''' |0,7 |14,7 |- |4.–10. detsember 2025 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-reitingud-detsember-2025/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''22''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |13 |- |3.–10. detsember 2025 |1621 |[https://www.err.ee/1609882336/kantar-emor-keskerakonna-toetus-on-hakanud-eestlaste-seas-kasvama Kantar Emor] |'''13,7''' |'''11,7''' |'''20,7''' |2,6 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''8,8''' |1,0 |16,3 |- |1.–7. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,5''' |'''14,4''' |'''22,1''' |2,4 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,4 |13,9 |- |24.–30. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''20,8''' |1,0 |'''16,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,2''' | – |'''5,4''' |1,0 |11,1 |- |17.–23. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,7''' |'''14,4''' |'''19,7''' |2,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''7,4''' |0,9 |12,7 |- |10.–16. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,2''' |'''14,2''' |'''21,8''' |2,8 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''7,3''' |1,0 |14,0 |- |6.–10. november 2025 |887 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' |'''19''' |2 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''9''' |1 |15 |- |3.–12. november 2025 |1483 |[https://www.err.ee/1609862811/valimiste-tuules-on-isamaa-toetus-tousnud-ekre-toetus-langenud Kantar Emor] |'''11,6''' |'''12,9''' |'''19,0''' |2,5 |'''15,6''' | style="background:#87CEFA" |'''25,6''' |– |'''8,7''' |1,3 |14,1 |- |3–9. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,9''' |'''13,4''' |'''21,4''' |0,9 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,6''' |0,3 |11,8 |- |27. oktoober – 2. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,8''' |'''14,8''' |'''22,0''' |1,9 |'''11,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,1''' |1,1 |12,7 |- |20.–26. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''13,4''' |'''23,7''' |2,1 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |'''5,1''' |0,4 |12,6 |- |13.–17. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,8''' |'''21,4''' |1,8 |'''13,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |'''5,0''' |1,8 |12,3 |- |6.–12. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,9''' |'''19,4''' |2,4 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,4''' |0,8 |12,9 |- |3.–13. oktoober 2025 |1684 |[https://www.err.ee/1609832352/keskerakonna-toetus-kerkis-ukraina-soja-eelsele-tasemele Kantar Emor] |'''13,1''' |'''14,9''' |'''19,8''' |2,5 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA" |'''22,6''' |– |'''9,3''' |1,0 |15,6 |- |6.–9. oktoober 2025 |902 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-sde-toetus-on-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''14''' |'''18''' |3 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''9''' |1 |16 |- |28. september – 5. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,2''' |'''18,7''' |'''20,6''' |2,1 |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,0''' |0,9 |15,3 |- |22.–28. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,5''' |'''17,0''' |'''19,0''' |2,5 |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |'''6,1''' |0,9 |17,0 |- |15.–22. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,0''' |'''16,4''' |'''19,3''' |2,9 |'''11,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,0''' |1,3 |12,9 |- |10.–17. september 2025 |1502 |[https://www.err.ee/1609804104/kantar-emor-reformierakond-pooras-sugava-languse-tousule Kantar Emor] |'''14,2''' |'''12,4''' |'''18,1''' |2,0 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''7,6''' |1,2 |16,2 |- |8.–14. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''15,2''' |'''19,8''' |1,4 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |14,2 |- |4.–9. september 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/vastandumine-reformierakonnale-on-isamaa-toetust-suurendanud/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''13''' |'''17''' |2 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |'''10''' |1 |13 |- |1.–8. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''17,1''' |'''20,6''' |1,3 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''6,2''' |0,5 |11,7 |- |25.–31. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,1''' |'''18,3''' |'''20,1''' |3,6 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |'''5,4''' |0,6 |16,7 |- |18.–24. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,3''' |'''16,4''' |'''20,2''' |2,7 |'''11,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''7,4''' |2,0 |14,0 |- |13.–19. august 2025 |1547 |[https://www.err.ee/1609775058/emor-reformierakonna-toetus-rekordmadal-keskerakonnal-viimaste-aastate-korgeim Kantar Emor] |'''10,5''' |'''15,1''' |'''18,6''' |3,3 |'''14,7''' | style="background:#87CEFA" |'''25,4''' |– |'''7,7''' |1,5 |13,8 |- |11.–17. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''17,7''' |'''17,1''' |1,5 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''6,1''' |1,8 |13,6 |- |7.–11. august 2025 |892 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-reformierakonna-toetus-langenud-rekordmadalale/ Turu-uuringud] |'''10''' |'''19''' |'''16''' |'''5''' |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''10''' |0 |15 |- |4.–9. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''9,6''' |'''19,3''' |'''17,5''' |3,0 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''5,7''' |0,5 |12,6 |- |28. juuli – 3. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,4''' |'''17,0''' |'''17,3''' |3,1 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,8''' | – |'''7,8''' |0,7 |17,5 |- |21.–28. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''17,9''' |3,0 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''31,1''' | – |'''5,8''' |0,4 |13,1 |- |14.–21. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''20,0''' |'''17,2''' |3,0 |'''14,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |'''6,7''' |1,6 |13,1 |- |10.–17. juuli 2025 |1592 |[https://www.err.ee/1609751112/kantar-emor-tallinnas-toimuv-andis-tugeva-hoobi-reformierakonna-reitingule Kantar Emor] |'''14,1''' |'''15,3''' |'''17,0''' |3,1 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,3''' |– |'''7,6''' |1,7 |17,2 |- |7.–14. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''16,1''' |'''18,6''' |4,2 |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,5''' | – |'''6,0''' |1,5 |14,6 |- |30. juuni – 6. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,8''' |'''17,8''' |'''17,4''' |3,3 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''5,5''' |0,8 |17,1 |- |16.–22. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,6''' |'''19,0''' |'''15,7''' |2,1 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |4,8 |0,6 |16,7 |- |12.–18. juuni 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609725540/kantar-emor-isamaa-veidi-kaotas-ja-ekre-kasvatas-toetust Kantar Emor] |'''15,6''' |'''13,6''' |'''18,1''' |3,5 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''7,8''' |1,4 |19,1 |- |9.–15. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''19,0''' |'''16,0''' |3,4 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |3,9 |0,7 |20,2 |- |5.–13. juuni 2025 |908 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-erakondade-toetusreitingud-pusinud-muutumatuna/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''17''' |'''14''' |4 |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |23 |- |2.–8. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''19,7''' |'''15,8''' |2,5 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,3''' | – |'''5,3''' |1,9 |20,4 |- |26. mai – 1. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,0''' |'''17,4''' |'''16,4''' |2,7 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,8 |0,6 |18,7 |- |19.–25. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''15,4''' |'''17,4''' |3,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''5,6''' |2,4 |21,7 |- |14.–21. mai 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609701312/kantar-emor-isamaa-reiting-kerkis-ekre-oma-langes Kantar Emor] |'''15,1''' |'''11,9''' |'''17,3''' |3,6 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''7,6''' |1,8 |18,7 |- |12.–18. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''15,8''' |'''17,8''' |4,3 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,7''' |0,9 |20,4 |- |5.–11. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''14,0''' |'''16,8''' |1,5 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,8''' |1,1 |19,9 |- |2.–7. mai 2025 |893 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-isamaa-jatkab-liidrina/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''15''' |'''16''' |3 |'''12''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |2 |20 |- |28. aprill – 4. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,9''' |'''13,9''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,2''' |0,6 |19,4 |- |21.–28. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,0''' |'''16,4''' |'''19,1''' |4,1 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,7 |1,2 |16,1 |- |14.–21. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,3''' |'''16,8''' |3,2 |'''11,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,2''' | – |4,6 |1,4 |21,0 |- |9.–15. aprill 2025 |1488 |[https://www.err.ee/1609666325/isamaa-kaotas-toetust-keskerakond-on-reformierakonnale-jarele-joudnud Kantar Emor] |'''17,0''' |'''14,8''' |'''16,5''' |2,9 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA" |'''22,8''' |– |'''8,5''' |2,4 |19,9 |- |7.–13. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''14,9''' |'''17,3''' |3,3 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |'''6,1''' |0,9 |22,7 |- |3.–9. aprill 2025 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-rahastusskandaali-sattunud-isamaa-on-liidripositsiooni-kaotamas/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''19''' |'''16''' |3 |'''9''' | style="background:#87CEFA"|'''20''' |0 |'''9''' |2 |22 |- |31. märts – 6. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''15,4''' |'''18,4''' |3,6 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,1''' | – |4,7 |1,2 |23,8 |- |24.–30. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''13,5''' |'''14,2''' |4,0 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''6,4''' |1,7 |21,5 |- |17.–23. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''16,3''' |'''17,0''' |1,4 |'''10,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |3,7 |1,1 |19,5 |- |12.–19. märts 2025 |1587 |[https://www.err.ee/1609638085/valitsusvahetus-kergitas-reformierakonna-toetust-eesti-200-madalseis-pusib Kantar Emor] |'''17,6''' |'''14,0''' |'''16,0''' |3,0 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''8,4''' |1,4 |20,6 |- |10.–16. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,1''' |'''14,9''' |1,7 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''33,6''' | – |3,3 |1,2 |17,9 |- |11. märts 2025|| colspan="12" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] ministrid vabastati ametist. Valitsuskoalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]] ja [[Eesti 200]].<ref>[https://www.err.ee/1609629425/karis-vabastas-sotsidest-ministrid-ametist Karis vabastas sotsidest ministrid ametist]. [[ERR]], 11. märts 2025</ref> |- |6.–12. märts 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/uus-valitsuskoalitsioon-alustab-20-protsendilise-toetusega/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''17''' |'''13''' |3 |'''10''' | style="background:#87CEFA"|'''29''' |0 |'''6''' |1 |20 |- |3.–9. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''16,0''' |'''15,2''' |2,7 |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |3,9 |0,4 |32,9 |- |25. veebruar – 2. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,4''' |'''20,1''' |'''14,2''' |2,2 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''33,0''' | – |4,1 |1,1 |25,2 |- |17.–23. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,6''' |'''15,5''' |3,9 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,6 |1,0 |30,2 |- |13.–19. veebruar 2025 |1612 |[https://www.err.ee/1609610141/reformierakonna-reiting-langes-2004-aasta-tasemele Kantar Emor] |'''14,4''' |'''15,1''' |'''15,2''' |2,6 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA" |'''29,4''' |– |'''6,3''' |1,4 |30,2 |- |10.–16. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''16,8''' |'''13,4''' |3,2 |'''12,0''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |3,1 |1,4 |32,4 |- |7.–16. veebruar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/karistus-porto-franco-kriminaalasjas-pole-keskerakonna-toetust-vahendanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''15''' |'''15''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |0 |35 |- |3.–9. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''17,7''' |'''12,8''' |1,8 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''5,0''' |1,1 |32,1 |- |27. jaanuar – 2. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,7''' |'''15,9''' |'''12,3''' |2,2 |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''33,1''' | – |4,9 |1,1 |30,8 |- |20.–26. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,3''' |'''17,0''' |'''14,3''' |3,0 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''32,4''' | – |4,5 |0,9 |29,7 |- |16.–28. jaanuar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''13''' |'''13''' |3 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''8''' |1 |36 |- |13.–21. jaanuar 2025 |1537 |[https://www.err.ee/1609583956/kantar-emor-toetus-sotsidele-ja-ekre-le-veidi-kasvas Kantar Emor] |'''15,8''' |'''13,6''' |'''13,1''' |3,4 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''26,0''' |– |'''7,2''' |2,7 |34,7 |- |13.–19. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''16,5''' |'''17,0''' |3,1 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,2 |0,3 |29,6 |- |6.–12. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,2''' |'''14,5''' |'''13,9''' |1,9 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |4,9 |1,2 |34,8 |- |30. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''16,2''' |'''14,3''' |2,1 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |3,9 |2,3 |32,5 |- |16.–22. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''17,9''' |'''15,3''' |3,7 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |3,0 |1,4 |33,4 |- |9.–15. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,8''' |'''15,8''' |'''14,7''' |3,2 |'''15,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |4,5 |2,4 |34,0 |- |4.–11. detsember 2024 |1537 |[https://www.err.ee/1609548742/kantar-emor-kuuga-sai-enim-toetust-juurde-isamaa Kantar Emor] |'''17,5''' |'''12,2''' |'''13,5''' |3,6 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''6,3''' |2,1 |34,4 |- |2.–8. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,0''' |'''13,4''' |'''13,8''' |2,9 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''5,6''' |1,6 |36,4 |- |25. november – 2. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''13,8''' |'''12,3''' |3,3 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,0''' | – |3,9 |1,1 |38,9 |- |21.–30. november 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-tousis-novembri-lopus-rekordilise-7-protsendini/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''14''' |'''13''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |36 |- |18.–24. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''12,1''' |'''13,5''' |4,5 |'''15,1''' | style="background:#87CEFA"|'''24,6''' | – |4,4 |1,1 |40,9 |- |14.–21. november 2024 |1516 |[https://www.err.ee/1609528222/kantar-emor-sotsiaaldemokraatide-toetus-jai-keskerakonnale-alla Kantar Emor] |'''17,4''' |'''13,7''' |'''14,8''' |4,3 |'''13,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,1''' |– |'''6,4''' |1,4 |35,6 |- |11.–17. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''12,3''' |'''13,4''' |3,8 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |'''5,3''' |1,2 |37,0 |- |4.–10. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,5''' |'''17,2''' |4,8 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |2,9 |2,1 |35,0 |- |28. oktoober – 3. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,1''' |'''12,6''' |'''11,7''' |3,6 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''32,7''' | – |'''5,5''' |1,6 |33,5 |- |24.–30. oktoober 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-eesti-200-toetus-on-taastumas-kuid-erk-i-toetus-vahenemas/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''10''' |'''14''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |21.–28. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''12,3''' |'''14,3''' |3,7 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |'''5,1''' |1,2 |32,9 |- |14.–21. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''12,0''' |'''13,0''' |3,8 |'''15,7''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |4,3 |1,7 |39,6 |- |10.–16. oktoober 2024 |1505 |[https://www.err.ee/1609493113/kantar-emor-nelja-erakonna-toetused-uhtlustusid Kantar Emor] |'''17,0''' |'''13,3''' |'''14,4''' |2,8 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''6,4''' |1,9 |34,7 |- |7.–14. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''12,4''' |'''11,1''' |4,7 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |4,6 |1,6 |36,6 |- |1.–10. oktoober 2024 |886 |[https://turu-uuringute.eu/toetust-on-juurde-voitnud-isamaa-kuid-kaotanud-eesti-200-ja-keskerakond/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''11''' |'''9''' |4 |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |'''6''' |1 |38 |- |30. september – 6. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''13,2''' |'''14,9''' |4,0 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,2''' | – |'''6,0''' |1,3 |35,6 |- |23.–29. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' |'''13,6''' |'''12,4''' |3,8 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |4,0 |1,1 |38,7 |- |16.–23. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''11,7''' |'''13,9''' |4,2 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |4,2 |1,1 |35,2 |- |12.–18. september 2024 |1553 |[https://www.err.ee/1609464529/madisoni-liitumine-keskerakonna-reitingut-ei-tostnud Kantar Emor] |'''18,1''' |'''9,5''' |'''13,9''' |3,9 |'''16,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''5,3''' |1,3 |38,0 |- |9.–14. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''12,1''' |'''13,8''' |'''5,0''' |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,8 |35,6 |- |29. august – 12. september 2024 |885 |[https://turu-uuringute.eu/juhivahetus-on-eesti-200-toetust-kasvatanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''12''' |'''13''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |2.–8. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''14,6''' |'''12,7''' |4,1 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,1''' |0,8 |35,4 |- |26. august – 1. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,0''' |'''11,0''' |4,3 |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,3 |40,6 |- |19.–25. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,5''' |'''11,4''' |2,9 |'''18,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |4,5 |0,8 |41,1 |- |15.–21. august 2024 |1528 |[https://www.err.ee/1609431406/kantar-emor-ekre-toetus-langes-kaheksa-aasta-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''17,5''' |'''9,9''' |'''13,6''' |3,8 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''23,0''' |– |'''7,1''' |1,5 |39,3 |- |12.–19. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,4''' |'''16,0''' |'''12,7''' |2,9 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |2,7 |1,2 |36,5 |- |5.–11. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''11,6''' |'''12,1''' |3,3 |'''17,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |'''6,2''' |0,6 |41,3 |- |1.–9. august 2024 |893 |[https://turu-uuringute.eu/reformierakonna-ja-ekre-toetus-on-vahenenud-uue-konservatiivse-erakonna-toetus-on-3/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''11''' |'''12''' |3 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |2 |36 |- |29. juuli – 4. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,6''' |'''13,0''' |'''11,3''' |3,2 |'''18,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,7''' | – |'''5,3''' |0,9 |38,0 |- |22.–29. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''15,0''' |'''13,0''' |2,7 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,4''' | – |4,5 |0,9 |35,7 |- |22. juuli 2024|| colspan="12" | Pärast peaminister Kaja Kallase tagasiastumist kinnitati ametisse [[Kristen Michali valitsus]]. Koalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].<ref>[https://www.err.ee/1609398196/galerii-michal-sai-presidendilt-ulesande-valitsus-moodustada Galerii: Michal sai presidendilt ülesande valitsus moodustada]. [[ERR]], 16. juuli 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609404112/president-nimetas-kristen-michali-valitsuse-ametisse President nimetas Kristen Michali valitsuse ametisse]. [[ERR]], 22. juuli 2024</ref> |- |15.–22. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''12,6''' |'''13,6''' |2,6 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |4,5 |1,6 |35,2 |- |11–17. juuli 2024 |1512 |[https://www.err.ee/1609400323/erakondade-reitingud-tammuvad-parast-muutusi-paigal Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,6''' |'''13,8''' |2,6 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA" |'''27,5''' |0,6 |'''5,4''' |1,4 |35,7 |- |8.–12. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''11,2''' |'''12,5''' |3,8 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |3,8 |0,5 |39,3 |- |1.–5. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''11,0''' |'''12,2''' |3,3 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''33,7''' | – |'''5,8''' |1,9 |33,9 |- |17–24. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''13,0''' |'''13,6''' |3,7 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |4,7 |1,2 |36,2 |- |10–17. juuni 2024 |1557 |[https://www.err.ee/1609374641/pereheitmine-viis-ekre-toetuse-viimaste-aastate-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,8''' |'''14,1''' |2,6 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''27,1''' |0,4 |'''8,4''' |1,2 |36,1 |- |10–17. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''11,8''' |'''12,5''' |2,4 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,1''' |1,3 |35,8 |- |3–10. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''16,3''' |'''10,0''' |2,9 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,6''' | – |'''6,9''' |0,8 |34,8 |- |1.–11. juuni 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/eesti-200-toetus-langes-juunis-allapoole-valimiskunnist/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''15''' |'''11''' |4 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''5''' |1 |41 |- |27. mai – 2. juuni 2024 |1489 |[https://www.err.ee/1609361549/kantar-emor-sotsiaaldemokraadid-kaotasid-toetust Kantar Emor] |'''19''' |'''18''' |'''12''' |'''5''' |'''15''' | style="background:#87CEFA" |'''23''' |– |4 |2 |39 |- |27. mai – 1. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,3''' |'''13,6''' |'''10,0''' |'''5,6''' |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,9''' |0,7 |39,1 |- |20.–27. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''17,6''' |'''13,3''' |'''5,3''' |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,8 |0,6 |40,9 |- |13.–20. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''12,7''' |'''12,3''' |'''7,5''' |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |4,9 |2,1 |39,0 |- |9.–21. mai 2024 |897 |[https://turu-uuringute.eu/maikuus-on-isamaa-toetus-vahenenud-kuid-sde-toetus-suurenenud-2/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''16''' |'''8''' |'''6''' |'''19''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''5''' |2 |42 |- |6.–15. mai 2024 |1471 |[https://www.err.ee/1609343811/kantar-emor-ainsana-kasvatasid-toetust-sotsiaaldemokraadid Kantar Emor] |'''17,5''' |'''17,0''' |'''12,7''' |4,9 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''21,5''' |1,2 |'''5,4''' |2,0 |40,4 |- |6.–13. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''15,7''' |'''12,3''' |'''6,1''' |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |2,3 |1,7 |38,2 |- |29. aprill – 6. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''17,5''' |'''11,9''' |4,2 |'''15,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |2,8 |1,8 |37,9 |- |22.–29. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''19,8''' |'''8,3''' |4,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |3,9 |2,2 |38,7 |- |15.–22. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,5''' |'''17,9''' |'''10,7''' |4,2 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |4,2 |2,2 |37,3 |- |9.–17. aprill 2024 |1484 |[https://www.err.ee/1609316871/emor-tallinna-voimuvahetuse-rabedus-langetas-sotside-ja-isamaa-toetust Kantar Emor] |'''18,8''' |'''18,3''' |'''13,8''' |4,8 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |1,2 |4,6 |2,2 |37,8 |- |8.–15. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,7''' |'''10,8''' |'''7,8''' |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,3 |1,1 |39,4 |- |4.–11. aprill 2024 |871 |[https://turu-uuringute.eu/aprillis-on-vahenenud-ekre-toetus/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''15''' |'''10''' |'''5''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |4 |2 |37 |- |1.–8. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,6''' |'''20,2''' |'''8,9''' |4,9 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |3,8 |1,3 |37,8 |- |25.–29. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''17,4''' |'''12,8''' |4,5 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,9''' | – |3,5 |1,0 |36,1 |- |18.–25. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''19,2''' |'''11,2''' |4,5 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,5''' | – |1,8 |1,0 |37,7 |- |14.–20. märts 2024 |1567 |[https://www.err.ee/1609288698/reitingud-sde-tousis-populaarseimaks-valitsusparteiks Kantar Emor] |'''15,0''' |'''16,1''' |'''13,9''' |3,6 |'''17,6''' | style="background:#87CEFA" |'''26,7''' |0,6 |4,5 |1,9 |36,2 |- |11.–18. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,7''' |'''10,0''' |'''6,7''' |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |2,0 |2,1 |38,2 |- |7.–18. märts 2024 |909 |[https://turu-uuringute.eu/martsikuus-erakondade-toetusnaitajad-muutunud-pole/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''19''' |'''10''' |'''6''' |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |38 |- |4.–8. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''16,3''' |'''10,5''' |'''6,6''' |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |2,1 |2,1 |38,0 |- |26. veebruar – 4. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,9''' |'''19,8''' |'''12,8''' |'''5,8''' |'''13,0''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |2,0 |1,4 |33,7 |- |19.–23. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''20,1''' |'''10,2''' |'''5,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,2''' | – |2,1 |1,6 |36,4 |- |12.–19. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,0''' |'''13,7''' |'''5,8''' |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,5 |1,3 |35,5 |- |8.–19. veebruar 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/sisepingetest-rasitud-keskerakonna-toetus-on-veebruaris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''17''' |'''8''' |'''7''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |3 |2 |41 |- |7.–14. veebruar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609253568/kantar-emor-isamaa-toetus-kerkis-rekordkorgele-keskerakonna-langus-jatkus Kantar Emor] |'''16,7''' |'''15,2''' |'''11,8''' |'''5,3''' |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''27,0''' |0,7 |3,2 |2,9 |39,2 |- |5.–9. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,0''' |'''16,4''' |'''8,1''' |3,0 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |2,8 |0,8 |40,1 |- |28. jaanuar – 2. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''18,9''' |'''9,7''' |4,5 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |1,7 |1,7 |37,8 |- |22.–26. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,5''' |'''21,5''' |'''12,5''' |'''6,5''' |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''25,3''' | – |1,5 |1,1 |37,1 |- |18.–25. jaanuar 2024 |872 |[https://turu-uuringute.eu/sotsiaaldemokraatliku-erakonna-toetus-on-jaanuaris-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''16''' |'''12''' |'''5''' |'''18''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |39 |- |17.–24. jaanuar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609232529/emor-reformierakond-ja-sotsid-kasvatasid-toetust-eesti-200-langes-alla-kunnise Kantar Emor] |'''18,7''' |'''17,4''' |'''14,0''' |3,9 |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |0,6 |3,7 |2,4 |39,8 |- |15.–22. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,8''' |'''17,9''' |'''11,0''' |'''6,8''' |'''17,5''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,3 |1,5 |43,1 |- |8.–12. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''15,3''' |'''12,3''' |'''5,3''' |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |2,8 |2,8 |38,9 |- |2.–8. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,5''' |'''17,6''' |'''15,1''' |'''5,7''' |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,2''' | – |2,2 |1,6 |36,9 |- |18.–22. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,6''' |'''14,9''' |'''6,6''' |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |2,8 |1,4 |33,4 |- |11.–18. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''20,4''' |'''14,2''' |'''5,8''' |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,8 |1,6 |32,9 |- |6.–13. detsember 2023 |1497 |[https://www.err.ee/1609194139/reformierakonna-ja-keskerakonna-toetused-vordsustusid Kantar Emor] | '''15,2''' |'''19,8''' |'''15,2''' |'''6,1''' |'''11,8''' | style="background:#87CEFA" |'''24,9''' |0,4 |4,1 |2,7 |33,2 |- |4.–8. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''22,5''' |'''16,2''' |'''5,5''' |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,4''' | – |1,6 |0,9 |32,7 |- |30. november – 6. detsember 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/ekre-toetus-on-detsembris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''16''' |'''12''' |'''6''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |4 |1 |37 |- |27. november – 1. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,0''' |'''19,9''' |'''15,7''' |'''6,5''' |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |1,5 |1,4 |34,4 |- |20.–24. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''20,8''' |'''14,0''' |'''6,9''' |'''10,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |1,5 |1,7 |35,7 |- |16.–22. november 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609173103/kantar-emor-noorte-ja-naisvalijate-lisandumine-viis-isamaa-populaarseimaks Kantar Emor] | '''16,1''' |'''20,6''' |'''13,4''' |'''6,3''' |'''12,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,8''' |0,4 |3,3 |2,1 |35,3 |- |13.–17. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,3''' |'''14,4''' |'''5,5''' |'''9,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,6''' | – |1,8 |1,5 |31,2 |- |6.–10. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''24,0''' |'''10,1''' |'''6,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,3 |1,1 |35,0 |- |30. oktoober – 6. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''24,1''' |'''14,3''' |'''5,0''' |'''9,2''' | style="background:#87CEFA"|'''25,6''' | – |2,5 |1,5 |30,9 |- |26. oktoober – 6. november 2023 |899 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Turu-uuringud] |'''18,0''' |'''20,5''' |'''10,9''' |'''5,1''' |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' |0,5 |3,7 |1,1 |33,1 |- |23.–27. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,3''' | style="background:#6495ED" |'''22,1''' |'''14,7''' |'''6,1''' |'''11,0''' |'''21,6''' | – |2,7 |1,0 |37,4 |- |16.–20. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,3''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''13,1''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''22,6''' | – |2,9 |1,1 |35,0 |- |13.–18. oktoober 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609137773/emor-isamaa-tousis-teiseks-keskerakond-jaab-alla-ka-sotsidele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''19,7''' |'''17,4''' |'''14,3''' |'''7,2''' |'''14,8''' |'''18,5''' |1,2 |4,1 |2,8 |41,7 |- |10.–13. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''22,3''' |'''15,9''' |'''6,2''' |'''9,6''' |'''20,1''' | – |2,8 |1,8 |36,2 |- |3.–9. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''15,1''' |'''6,2''' |'''10,9''' |'''17,0''' | – |3,4 |1,8 |37,5 |- |28. september – 6. oktoober 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-edestab-oktoobri-alguses-keskerakonda/ Turu-uuringud]<ref>[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Kõige populaarsemaks erakonnaks on novembris tõusnud Isamaa]. [[Turu-uuringute AS]] koduleht, 9. november 2023</ref> | style="background:#FEF4AE" |'''23,1''' |'''18,8''' |'''14,3''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''15,7''' |0,6 |3,9 |1,9 |41,2 |- |26. september – 2. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,2''' |'''21,8''' |'''14,4''' |'''6,8''' |'''10,2''' |'''18,0''' | – |3,2 |1,7 |40,2 |- |18.–25. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,2''' | style="background:#6495ED" |'''24,8''' |'''15,0''' |'''6,2''' |'''9,7''' |'''16,9''' | – |2,4 |1,0 |39,1 |- |14.–20. september 2023 |1491 |[https://www.err.ee/1609106687/september-toi-erakondade-toetusnumbritesse-olulisi-muutusi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,2''' |'''20,6''' |'''16,4''' |'''7,3''' |'''11,9''' |'''12,8''' |0,5 |4,1 |2,2 |43,4 |- |11.–18. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''21,2''' |'''15,5''' |'''6,1''' |'''10,7''' |'''15,2''' | – |2,7 |2,3 |41,9 |- |4.–11. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,8''' |'''24,1''' |'''16,6''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''13,1''' | – |1,1 |1,5 |42,5 |- |31. august – 10. september 2023 |891 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-on-viimaste-aastate-korgeimal-tasemel/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" |'''23''' |'''20''' |'''18''' |'''6''' |'''10''' |'''14''' |1 |4 |2 |40 |- |29. august – 4. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,2''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''16,8''' |'''6,2''' |'''8,6''' |'''13,3''' | – |1,4 |2,8 |40,0 |- |21.–28. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,2''' |'''22,5''' |'''16,6''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''11,2''' | – |2,7 |1,0 |45,3 |- |14.–21. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,1''' |'''23,5''' |'''19,0''' |'''8,9''' |'''10,6''' |'''9,5''' | – |2,2 |1,2 |43,6 |- |10.–16. august 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609066367/emor-sotside-ja-isamaa-toetused-tousid-viimaste-aastate-korgeimale-tasemele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25,3''' |'''17,6''' |'''17,0''' |'''7,4''' |'''13,8''' |'''10,6''' |1,5 |4,1 |2,7 |46,5 |- |7.–14. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,9''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''17,9''' |'''8,2''' |'''9,2''' |'''9,9''' | – |2,5 |1,3 |42,3 |- |3.–13. august 2023 |877 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-ekre-toetus-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''23''' | style="background:#6495ED" |'''24''' |'''16''' |'''8''' |'''13''' |'''9''' |1 |3 |1 |44 |- |31. juuli – 7. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,8''' | style="background:#6495ED" |'''23,8''' |'''18,1''' |'''8,5''' |'''11,1''' |'''10,0''' | – |2,5 |1,2 |43,4 |- |24.–31. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''20,2''' |'''19,1''' |'''9,0''' |'''12,0''' |'''9,4''' | – |1,5 |2,7 |46,1 |- |18.–23. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,5''' |'''21,2''' |'''17,5''' |'''8,0''' |'''9,5''' |'''9,8''' | – |2,2 |1,5 |47,0 |- |10.–20. juuli 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609043300/reformierakond-kindlustas-liidrikohta-eesti-200-toetuse-langus-peatus Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''26,3''' |'''20,2''' |'''16,2''' |'''9,8''' |'''11,5''' |'''8,5''' |1,4 |3,5 |2,6 |47,6 |- |11.–17. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,3''' |'''22,6''' |'''18,4''' |'''6,9''' |'''8,9''' |'''10,1''' | – |2,6 |1,1 |44,1 |- |4.–10. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,7''' |'''23,8''' |'''17,7''' |'''7,3''' |'''9,8''' |'''10,1''' | – |2,1 |1,4 |42,8 |- |26.–30. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,3''' |'''24,2''' |'''16,1''' |'''5,9''' |'''9,2''' |'''10,0''' | – |1,8 |1,9 |44,4 |- |12.–20. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,6''' |'''20,4''' |'''15,8''' |'''9,3''' |'''8,6''' |'''12,0''' | – |2,3 |2,1 |46,5 |- |8.–14. juuni 2023 |1476 |[https://www.err.ee/1609008194/eesti-200-toetus-langes-veelgi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,9''' |'''21,2''' |'''16,8''' |'''9,4''' |'''11,9''' |'''9,1''' |0,6 |3,9 |2,4 |46,2 |- |7.–13. juuni 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-eesti-200-toetus-jatkuvalt-langenud/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' |'''20''' |'''17''' |'''10''' |'''10''' |'''9''' |1 |3 |2 |46 |- |6.–12. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''25,4''' |'''15,4''' |'''8,3''' |'''11,7''' |'''10,0''' | – |3,1 |0,9 |44,0 |- |29. mai – 5. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,7''' |'''21,8''' |'''15,1''' |'''9,7''' |'''9,2''' |'''10,3''' | – |2,7 |2,1 |46,6 |- |23.–29. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''25,0''' | style="background:#6495ED" |'''26,3''' |'''18,1''' |'''8,3''' |'''9,3''' |'''8,1''' | – |1,8 |1,4 |42,6 |- |15.–22. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''24,5''' |'''17,0''' |'''10,6''' |'''9,7''' |'''8,1''' | – |2,3 |2,1 |45,4 |- |10.–17. mai 2023 |1501 |[https://www.err.ee/1608980636/reformierakonna-ja-ekre-toetus-vordsustus-eesti-200-reiting-langes-enim Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''22,7''' |'''22,5''' |'''17,6''' |'''12,6''' |'''10,4''' |'''8,0''' |1,2 |2,7 |2,4 |45,7 |- |8.–15. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,3''' | style="background:#6495ED" |'''27,0''' |'''20,1''' |'''8,8''' |'''7,9''' |'''7,8''' | – |2,0 |1,7 |40,0 |- |4.–15. mai 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsem-erakond-on-endiselt-reformierakond/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''23''' |'''20''' |'''16''' |'''14''' |'''10''' |'''8''' |1 |3 |3 |48 |- |2.–6. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''18,6''' |'''13,5''' |'''7,7''' |'''6,9''' | – |2,1 |1,1 |45,2 |- |25. aprill – 1. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,6''' |'''22,0''' |'''15,7''' |'''15,1''' |'''9,2''' |'''6,5''' | – |3,2 |2,0 |48,9 |- |18.–24. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,4''' |'''22,1''' |'''14,7''' |'''15,8''' |'''7,8''' |'''9,0''' | – |3,2 |1,7 |48,0 |- |17. aprill 2023|| colspan="12" | [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse.<ref>[https://www.err.ee/1608950416/reformierakonna-eesti-200-ja-sotsiaaldemokraatide-valitsus-astus-ametisse Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide valitsus astus ametisse]. [[ERR]], 17. aprill</ref> |- |10.–19. aprill 2023 |1495 |[https://www.err.ee/1608952477/emor-reformierakonna-toetus-kukkus-jarsult Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''23,2''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''12,1''' |'''6,6''' |1 |4,2 |3,2 | |- |10.–17. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''17,2''' |'''14,2''' |'''9,3''' |'''7,3''' | – |2,1 |2,0 | |- |aprill 2023 |1174 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' |'''19''' |'''13''' |'''17''' |'''10''' |'''8''' |1 |4 |1 | |- |3.–10. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,8''' |'''19,3''' |'''18,2''' |'''16,1''' |'''10,1''' |'''8,3''' | – |2,6 |0,8 | |- |28. märts – 3. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,8''' |'''18,0''' |'''18,3''' |'''14,7''' |'''8,4''' |'''8,0''' | – |2,2 |1,2 | |- |20.–27. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,8''' |'''17,3''' |'''18,6''' |'''16,0''' |'''10,2''' |'''7,7''' | – |1,8 |1,7 | |- |14.–20. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''14,2''' |'''17,1''' |'''15,5''' |'''11,9''' |'''7,5''' | – |1,9 |1,0 | |- |9.–17. märts 2023 |1586 |[https://www.err.ee/1608920762/emor-eesti-200-ja-sotside-reiting-touseb-isamaal-langeb Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''15,7''' |'''15,4''' |'''16,3''' |'''11,6''' |'''5,9''' |1,5 |2,9 |1,6 | |- |7.–13. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,2''' |'''14,9''' |'''13,5''' |'''17,5''' |'''9,2''' |'''8,6''' | – |3,0 |1,3 | |- |style="background:#EFEFEF"|5. märts 2023 |style="background:#EFEFEF"| |style="background:#EFEFEF"|[https://rk2023.valimised.ee/et/election-result/index.html VALIMISTULEMUS 2023] |style="background:#EFEFEF"| '''31,2''' |style="background:#EFEFEF"|'''16,1''' |style="background:#EFEFEF"|'''15,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''13,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''9,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''8,2''' |style="background:#EFEFEF"| 2,4 |style="background:#EFEFEF"| 2,3 |style="background:#EFEFEF"| 1,0 |style="background:#EFEFEF"| |} ===Eelistused haridusrühmades=== ;Alg- või põhiharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 30,8 | 15,2 | 0,9 | 7,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 1,3 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 14 | 24 | 5 | 3 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,1 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 19,1 | 1,6 | 7,4 | 28,7 | 0,8 | 1,6 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 25 | 17 | 8 | 7 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 7 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 30,0 | 15,1 | 3,0 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 2,3 | 0,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | style="background:#6495ED" | 26 | 22 | 0 | 18 | 21 | 4 | 5 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,1 | 31,4 | 10,7 | 2,9 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,2 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | style="background:#6495ED" | 30 | 9 | 7 | 14 | 28 | 3 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 25,4 | 16,8 | 3,9 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 2,2 | 2,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 19 | 7 | 5 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 4 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 27,3 | 13,7 | 4,4 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 2,7 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 18 | 22 | 5 | 5 | style="background:#87CEFA"| 23 | 11 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,7 | 27,5 | 13,1 | 0,8 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 37,0 | 0,8 | 2,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 19 | 16 | 7 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 27,8 | 12,3 | 1,2 | 8,2 | style="background:#87CEFA" | 35,9 | 2,0 | 0,8 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | style="background:#6495ED" | 30 | 12 | 3 | 14 | 27 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,2 | 21,6 | 12,7 | 2,0 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 36,1 | 2,5 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 15 | 9 | 3 | 25 | style="background:#87CEFA" | 35 | 7 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 28,1 | 14,3 | 2,0 | 5,6 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 0,6 | 2,0 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 0 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 43 | 0 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 22,0 | 14,8 | 3,4 | 9,0 | style="background:#87CEFA" | 30,9 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 25 | 5 | 9 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 2 | 3 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,5 | 19,1 | 16,2 | 2,1 | 7,6 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 1,1 | 2,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 11 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 37 | 1 | 7 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,3 | 20,3 | 10,1 | 2,8 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 37,4 | 1,2 | 3,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 9 | 5 | 9 | 21 | style="background:#87CEFA" | 38 | 0 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,5 | 20,5 | 7,8 | 1,5 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 35,5 | 0,7 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 6 | 9 | 4 | style="background:#87CEFA" | 36 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | 18,2 | 7,8 | 2,0 | 11,2 | style="background:#87CEFA" | 41,0 | 2,9 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 22 | 17 | 0 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 1 | 4 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 24,1 | 11,0 | 2,6 | 10,4 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 3,5 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 11 | 5 | 10 | style="background:#87CEFA" | 40 | 4 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 26,0 | 12,3 | 4,7 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 30,2 | 2,3 | 2,2 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 12 | 3 | 11 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 32,4 | 7,3 | 5,7 | 8,6 | style="background:#87CEFA" | 32,6 | 2,1 | 1,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 12 | 2 | 7 | 28 | 0 | 4 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 29,0 | 7,7 | 4,0 | 7,5 | style="background:#87CEFA" | 34,3 | 1,5 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 20 | 18 | 0 | 23 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | style="background:#6495ED" | 33,0 | 12,6 | 2,9 | 10,2 | 28,5 | 0,6 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 14 | 11 | 5 | 24 | style="background:#87CEFA" | 32 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,4 | 29,4 | 9,2 | 6,4 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 33,1 | 0,0 | 1,7 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 22 | 13 | 0 | 14 | style="background:#87CEFA" | 39 | 0 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,3 | style="background:#6495ED" | 35,3 | 12,8 | 4,1 | 7,8 | 23,8 | 1,1 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 14 | 6 | 0 | 20 | style="background:#87CEFA" | 34 | 2 | 15 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,4 | style="background:#6495ED" | 32,9 | 12,6 | 2,3 | 10,3 | 28,4 | 1,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 32 | 11 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA" | 40 | 1 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | style="background:#6495ED" | 36,8 | 17,2 | 5,0 | 7,7 | 17,8 | 1,8 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 23 | 12 | 15 | 11 | 10 | 9 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | style="background:#6495ED" | 35,5 | 17,6 | 6,0 | 8,1 | 15,0 | 1,0 | 1,1 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 24 | 7 | 6 | 17 | 0 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | style="background:#6495ED" | 36,1 | 20,9 | 5,3 | 7,3 | 11,7 | 2,3 | 1,1 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 23 | 18 | 4 | 18 | 14 | 0 | 4 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | style="background:#6495ED" | 35,0 | 22,5 | 5,8 | 4,6 | 9,0 | 0,0 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 16 | 1 | 13 | 17 | 0 | 6 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,4 | style="background:#6495ED" | 37,9 | 17,2 | 7,2 | 7,1 | 10,7 | 2,0 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 23 | 20 | 5 | 10 | 16 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | style="background:#6495ED" | 42,7 | 17,2 | 6,2 | 4,7 | 8,7 | 1,4 | 1,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 32 | 21 | 5 | 15 | 3 | 4 | 1 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 21,2 | 8,4 | 6,2 | 6,4 | 1,7 | 2,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 7 | 22 | 5 | 3 | 0 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,3 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,1 | 12,8 | 8,3 | 11,6 | 1,8 | 0,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | style="background:#6495ED" | 27 | 13 | 15 | 5 | 8 | 5 | 0 |} ;Kutse-, kesk- või keskeriharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 17,3 | 22,1 | 1,9 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 4,5 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 17 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 19,9 | 19,7 | 2,2 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 4,8 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 20 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 18,9 | 20,1 | 2,8 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 5,0 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 17 | 3 | 11 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 21,3 | 19,1 | 1,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 3,6 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 23 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,9 | 18,4 | 2,6 | 10,0 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 4,9 | 0,9 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 14 | 19 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,6 | 19,0 | 20,9 | 3,4 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 27,7 | 3,3 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 18 | 17 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 24 | 6 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 17,0 | 14,8 | 2,7 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 4,2 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 20,1 | 15,4 | 2,6 | 9,4 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,5 | 1,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 16 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 35 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,6 | 14,6 | 2,3 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 3,1 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 16 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 18,0 | 16,0 | 2,2 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 3,9 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 15 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 14,8 | 15,4 | 3,6 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 3,2 | 0,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 14,2 | 14,7 | 3,3 | 11,1 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 3,9 | 1,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 15,4 | 14,1 | 4,2 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 3,0 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 15 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 13,7 | 13,5 | 4,0 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 4,2 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | 14,8 | 14,5 | 3,2 | 12,8 | style="background:#87CEFA"| 32,5 | 4,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 14 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 14,6 | 12,4 | 3,3 | 14,3 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 4,6 | 3,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 28 | 8 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 18,5 | 13,5 | 5,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 2,4 | 1,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 19 | 12 | 6 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 20,0 | 11,3 | 4,5 | 12,6 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 2,5 | 1,5 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 21 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 23 | 4 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 21,4 | 11,9 | 4,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,2 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 13 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 19,4 | 12,7 | 4,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 32,3 | 1,8 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 19 | 10 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 20,1 | 14,9 | 4,7 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 2,2 | 1,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 15 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 21,5 | 16,7 | 5,9 | 8,6 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,8 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 16 | 6 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 24,4 | 14,2 | 5,0 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 1,7 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 24 | 13 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 0 | 3 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | style="background:#6495ED" | 25,6 | 15,6 | 5,6 | 8,2 | 22,7 | 1,9 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 20 | 13 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 20 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | style="background:#6495ED" | 24,9 | 16,4 | 4,9 | 9,5 | 16,9 | 2,3 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 25 | 17 | 6 | 11 | 14 | 3 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,4 | style="background:#6495ED" | 26,1 | 19,5 | 7,4 | 8,9 | 10,0 | 2,6 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 20 | 17 | 7 | 13 | 12 | 3 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 23,5 | 19,7 | 7,5 | 8,3 | 11,1 | 2,1 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 24 | 17 | 9 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,4 | style="background:#6495ED" | 25,9 | 16,7 | 6,7 | 8,8 | 11,0 | 2,4 | 1,5 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 9 | 11 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 20,0 | 9,5 | 7,7 | 8,1 | 1,8 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 12 | 9 | 9 | 2 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,1 | style="background:#6495ED" | 24,6 | 17,7 | 14,3 | 8,0 | 8,4 | 2,9 | 1,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 20 | 17 | 16 | 10 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 18,7 | 16,6 | 14,8 | 8,8 | 7,1 | 2,0 | 1,7 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 19 | 15 | 16 | 11 | 6 | 2 | 2 |} ;Kõrgharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 8,4 | 18,3 | 2,7 | 15,4 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 10,8 | 1,2 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 9 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 17 | 12 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 8,6 | 17,2 | 4,3 | 17,3 | style="background:#87CEFA"| 24,6 | 10,6 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 8 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | style="background:#87CEFA"| 22 | 11 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 9,0 | 15,5 | 4,4 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 10,8 | 1,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 7 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 24 | 20 | 10 | 3 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,8 | 9,7 | 14,2 | 4,3 | 15,2 | 22,5 | 8,0 | 1,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 6 | 14 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | 8,3 | 15,4 | 3,5 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 22,8 | 7,7 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 6 | 16 | 5 | 16 | 20 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,8 | 7,7 | 14,9 | 3,6 | 14,8 | 22,0 | 8,6 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 9 | 14 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 20 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,0 | 9,8 | 17,3 | 2,7 | 13,7 | 23,9 | 6,1 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 13 | 3 | 14 | 19 | 13 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | 9,5 | 12,5 | 3,7 | 15,7 | style="background:#87CEFA" | 26,0 | 6,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 8 | 15 | 3 | 16 | 21 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 9,5 | 14,6 | 3,2 | 16,2 | style="background:#87CEFA" | 23,3 | 8,0 | 1,2 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 8 | 12 | 6 | 19 | 19 | 11 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 8,0 | 12,4 | 4,3 | 16,7 | 22,9 | 6,4 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 17 | 5 | 17 | 17 | 11 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,3 | 6,3 | 11,7 | 5,1 | 22,2 | 21,2 | 6,3 | 1,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 8 | 13 | 5 | 19 | 18 | 9 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,8 | 6,9 | 10,0 | 5,9 | 21,1 | 20,8 | 8,2 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 5 | 16 | 4 | 21 | 19 | 8 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 6,3 | 13,0 | 5,2 | 17,3 | 20,5 | 7,6 | 0,7 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 6 | 15 | 3 | 19 | 17 | 10 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 6,8 | 10,9 | 3,2 | 22,9 | 21,7 | 6,2 | 1,5 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 5 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 23 | 18 | 9 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,4 | 6,0 | 12,2 | 3,5 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 24,0 | 6,3 | 1,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 12 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 22 | 9 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,6 | 10,3 | 7,7 | 4,3 | 20,4 | 21,9 | 9,3 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 16 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,9 | 6,9 | 10,7 | 7,0 | 20,5 | 23,4 | 4,7 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 21 | 19 | 8 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 10,6 | 8,5 | 6,2 | 19,6 | 21,9 | 5,8 | 2,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 7 | 13 | 7 | 20 | 18 | 8 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 8,3 | 11,6 | 8,1 | 21,4 | 22,3 | 2,8 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 14 | 6 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | 10,7 | 8,7 | 7,0 | 19,3 | style="background:#87CEFA"| 25,7 | 3,8 | 1,5 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 8 | 16 | 7 | style="background:#ff8484 | 22 | 20 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 9,2 | 10,8 | 8,1 | 22,0 | 21,7 | 3,1 | 2,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 9 | 14 | 6 | 22 | 17 | 7 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,8 | 11,5 | 13,8 | 7,5 | 15,5 | style="background:#87CEFA"| 24,7 | 3,3 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 15 | 7 | 16 | style="background:#87CEFA"| 21 | 8 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,7 | 12,6 | 12,0 | 9,1 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 2,8 | 1,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 14 | 10 | 16 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 13,9 | 11,8 | 8,2 | 14,9 | 17,4 | 5,1 | 1,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 17 | 10 | 15 | 16 | 5 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 14,7 | 12,5 | 8,9 | 12,3 | 14,4 | 3,1 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 10 | 15 | 10 | 15 | 10 | 7 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 14,0 | 13,9 | 11,4 | 13,9 | 10,0 | 2,4 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 12 | 18 | 10 | 16 | 8 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 13,7 | 13,9 | 9,0 | 15,3 | 8,2 | 3,0 | 2,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 11 | 15 | 12 | 15 | 9 | 6 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,4 | 11,0 | 13,0 | 11,3 | 12,6 | 9,5 | 3,0 | 2,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 11 | 15 | 10 | 15 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 14,1 | 16,6 | 13,5 | 11,3 | 6,8 | 2,7 | 2,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 14 | 17 | 14 | 12 | 8 | 4 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,9 | 12,9 | 13,3 | 20,0 | 11,9 | 7,5 | 3,1 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 9 | 16 | 20 | 14 | 5 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 9,8 | 14,5 | 18,8 | 13,0 | 7,5 | 2,8 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 8 | 16 | 18 | 13 | 6 | 3 | 2 |} ===Eelistused rahvusrühmades=== ;Eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 17,7 | 10,6 | 2,1 | 13,9 | style="background:#87CEFA"| 33,2 | 7,2 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 9 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 19,7 | 9,6 | 3,1 | 13,2 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 7,0 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 7 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 18,7 | 9,4 | 3,5 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 7,6 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 7 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 20,9 | 7.9 | 2,9 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 5,6 | 1,1 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 7 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,4 | 7,8 | 3,3 | 13,6 | style="background:#87CEFA"| 30,3 | 6,4 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 32 | 9 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 18,2 | 8,4 | 3,9 | 11,0 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 5,8 | 1,1 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 6 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 17,5 | 6,1 | 2,7 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 35,2 | 5,1 | 1,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 16 | 6 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,0 | 5,9 | 2,9 | 12,1 | style="background:#87CEFA" | 34,7 | 4,8 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 5 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 8 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,3 | 6,7 | 2,3 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 35,9 | 5,0 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 16,9 | 7,6 | 3,1 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 5,0 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 13 | 4 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 32 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | 14,1 | 5,1 | 4,4 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 4,9 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 15 | 5 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 13,0 | 5,8 | 4,1 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 33,9 | 5,7 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 14,0 | 5,7 | 4,3 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 4,8 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 11 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,6 | 4,5 | 3,3 | 18,0 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 4,5 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 5 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | 13,2 | 4,8 | 3,3 | 17,7 | style="background:#87CEFA"| 34,9 | 5,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 14 | 4 | 2 | 18 | style="background:#87CEFA"| 33 | 6 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 14,5 | 4,1 | 3,6 | 16,0 | style="background:#87CEFA"| 33,7 | 6,7 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 3 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 10 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,7 | 16,6 | 5,2 | 6,4 | 14,8 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,5 | 1,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 2 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 19,8 | 3,2 | 5,4 | 14,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,8 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 19,5 | 3,6 | 5,7 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 18 | 3 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 19,7 | 4,8 | 5,0 | 13,4 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 2,4 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 4 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 32 | 3 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 18,8 | 5,6 | 6,2 | 16,3 | style="background:#87CEFA"| 29,8 | 2,4 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 4 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 21,5 | 8,2 | 6,1 | 11,2 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 2,5 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 5 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 23,1 | 6,4 | 6,1 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 2,2 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 23 | 5 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#6495ED" | 24,7 | 7,2 | 6,5 | 11,1 | 23,1 | 3,2 | 1,5 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 19 | 4 | 8 | 15 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,0 | 23,8 | 9,1 | 6,7 | 10,8 | 18,1 | 2,6 | 1,6 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 7 | 7 | 12 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,8 | 24,9 | 11,8 | 8,8 | 10,5 | 11,9 | 2,7 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 9 | 8 | 14 | 13 | 4 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 23,4 | 12,3 | 8,2 | 10,4 | 11,2 | 2,3 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 22 | 8 | 10 | 11 | 10 | 4 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 24,4 | 9,3 | 8,6 | 10,3 | 11,7 | 2,8 | 1,6 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 10 | 10 | 11 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,2 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 13,0 | 11,0 | 8,6 | 8,7 | 2,2 | 1,6 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 25 | 8 | 14 | 10 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,2 | 23,5 | 10,5 | 16,6 | 9,3 | 8,6 | 3,2 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 18 | 9 | 17 | 13 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 18,3 | 9,7 | 16,9 | 10,6 | 9,2 | 2,4 | 1,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 18 | 7 | 18 | 12 | 7 | 3 | 2 |} ;Mitte-eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,9 | 8,7 | style="background:#D3F2D0" | 68,0 | 1,4 | 4,5 | 4,9 | 0,5 | 1,7 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 3 | 5 | 3 | 0 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,0 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 67,8 | 1,0 | 6,6 | 6,7 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 71 | 1 | 5 | 2 | 0 | 0 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 2,7 | 8,4 | style="background:#D3F2D0" | 67,2 | 2,7 | 8,6 | 6,3 | 0,6 | 0,6 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 2 | 9 | 2 | 2 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,3 | 6,3 | style="background:#D3F2D0" | 66,3 | 2,6 | 7,5 | 6,1 | 0,4 | 0,8 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 1 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 74 | 3 | 5 | 2 | 2 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,4 | 6,8 | style="background:#D3F2D0" | 66,7 | 2,1 | 5,5 | 5,5 | 0,6 | 1,5 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 5 | 10 | 3 | 0 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,2 | 6,9 | style="background:#D3F2D0" | 69,6 | 2,0 | 7,1 | 3,5 | 0,7 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 68 | 2 | 6 | 4 | 1 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,4 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 63,6 | 1,1 | 8,1 | 6,9 | 0,5 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 1 | 10 | 7 | 1 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,7 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 1,9 | 7,0 | 6,7 | 1,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 62 | 1 | 16 | 4 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,9 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 54,7 | 3,9 | 10,4 | 5,1 | 2,9 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 13 | 10 | 1 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,1 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 53,7 | 1,8 | 9,4 | 5,9 | 0,5 | 3,3 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 11 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 11 | 8 | 2 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,2 | 5,5 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 2,4 | 9,5 | 6,8 | 0,7 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 1 | 9 | 5 | 3 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,6 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 53,2 | 3,4 | 13,5 | 4,0 | 1,1 | 1,5 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 4 | 10 | 4 | 2 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 50,1 | 4,5 | 10,7 | 8,9 | 1,8 | 1,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 1 | 15 | 2 | 2 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 11,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,2 | 3,3 | 13,5 | 6,7 | 3,3 | 1,1 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 48 | 4 | 16 | 5 | 1 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,8 | 7,2 | style="background:#D3F2D0" | 54,8 | 2,5 | 11,9 | 9,5 | 2,6 | 0,7 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 3 | 13 | 6 | 2 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,3 | 10,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 3,1 | 13,9 | 8,8 | 2,1 | 0,7 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 4 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 2 | 16 | 8 | 3 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 11,9 | style="background:#D3F2D0" | 52,3 | 2,6 | 13,2 | 5,1 | 1,4 | 2,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 17 | 4 | 1 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,5 | 12,9 | style="background:#D3F2D0" | 51,0 | 4,4 | 12,5 | 6,5 | 2,1 | 1,4 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 9 | 8 | 0 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,5 | 11,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,4 | 4,6 | 12,3 | 6,0 | 0,5 | 2,7 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 17 | 6 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 12,2 | style="background:#D3F2D0" | 48,7 | 4,2 | 16,2 | 6,9 | 1,7 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 7 | 19 | 8 | 2 | 6 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,6 | 14,4 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 5,4 | 11,2 | 3,8 | 0,9 | 2,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 19 | 4 | 2 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,4 | 14,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,7 | 6,5 | 8,1 | 6,6 | 0,3 | 1,6 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 9 | 9 | 7 | 1 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,7 | 15,7 | style="background:#D3F2D0" | 52,9 | 4,7 | 7,9 | 5,7 | 1,1 | 1,0 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 6 | 14 | 10 | 4 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,6 | 14,3 | style="background:#D3F2D0" | 59,0 | 5,8 | 5,8 | 3,1 | 1,5 | 0,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 4 | 14 | 2 | 1 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,6 | 18,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 4,5 | 7,1 | 3,0 | 1,0 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 9 | 10 | 2 | 1 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 16,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 6,1 | 9,7 | 1,4 | 1,4 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 7 | 13 | 2 | 4 | 0 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,8 | 13,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,6 | 5,6 | 7,8 | 2,1 | 0,9 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 15 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 9 | 12 | 2 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,5 | 15,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,7 | 6,5 | 7,0 | 3,5 | 0,9 | 2,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 6 | 15 | 4 | 2 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,3 | 15,2 | style="background:#D3F2D0" | 47,9 | 7,3 | 8,1 | 2,1 | 1,6 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 56 | 7 | 10 | 3 | 1 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,4 | 12,5 | style="background:#D3F2D0" | 52,5 | 7,7 | 7,1 | 3,1 | 0,7 | 1,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 14 | 10 | 1 | 3 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 9,6 | 7,3 | 1,1 | 1,0 | 1,1 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 11 | 12 | 0 | 1 | 0 |} ===Eelistused sugude kaupa=== ;Mehed {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 21,9 | 17,7 | 1,4 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 31,0 | 7,6 | 0,4 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 13 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 22,2 | 16,4 | 2,2 | 6,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 7,8 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 20 | 15 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,8 | 22,6 | 15,9 | 2,3 | 8,5 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 7,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 20 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,8 | 15,2 | 2,5 | 6,2 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 5,5 | 0,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 9 | 1 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 21,8 | 14,3 | 2,7 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 6,3 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 15 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 11 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 22,1 | 16,1 | 2,3 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 4,8 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 19 | 14 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 20,2 | 14,5 | 1,7 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 35,0 | 5,4 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 16 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,3 | 13,2 | 2,2 | 6,4 | style="background:#87CEFA" | 32,2 | 5,1 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 19 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 19,6 | 12,5 | 2,7 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 34,8 | 6,1 | 0,6 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 9 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 10 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 21,5 | 14,6 | 2,0 | 7,6 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 5,3 | 1,8 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 11 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 16,3 | 13,0 | 3,2 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 4,9 | 0,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 16 | 12 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,5 | 11,8 | 3,2 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 6,5 | 1,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 17 | 12 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 2–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,6 | 12,1 | 3,9 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 6,3 | 0,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 15,7 | 11,0 | 2,9 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 6,0 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 13 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,0 | 10,7 | 1,9 | 11,5 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 6,0 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 17 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,1 | 8,9 | 2,9 | 12,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 7,9 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 12 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 29 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 19,6 | 12,1 | 4,5 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,2 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 9 | 6 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 8 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 23,0 | 7,3 | 5,9 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 5,1 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 11 | 5 | 11 | 24 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 23,4 | 9,9 | 4,5 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,7 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 20 | 11 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 24,2 | 10,6 | 5,1 | 7,9 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 3,2 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 22 | 9 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 25,3 | 10,4 | 5,5 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 27,4 | 2,7 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 12 | 4 | 13 | 23 | 4 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 25,7 | 12,6 | 5,3 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,5 | 1,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 25 | 10 | 6 | 8 | style="background:#87CEFA" | 25 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 10,5 | 5,8 | 7,1 | 27,7 | 3,0 | 1,2 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 11 | 4 | 10 | 25 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | style="background:#6495ED" | 29,0 | 11,9 | 6,2 | 7,6 | 21,5 | 3,4 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 23 | 9 | 7 | 13 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 29,3 | 13,3 | 6,1 | 6,7 | 16,7 | 2,6 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 16 | 8 | 6 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | style="background:#6495ED" | 30,0 | 15,2 | 7,8 | 6,4 | 11,8 | 2,3 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 13 | 7 | 9 | 15 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | style="background:#6495ED" | 30,2 | 14,8 | 7,5 | 7,0 | 11,3 | 3,0 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 27 | 14 | 9 | 9 | 11 | 4 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,5 | style="background:#6495ED" | 29,9 | 11,8 | 7,5 | 8,1 | 11,4 | 3,3 | 2,1 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 9 | 8 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | style="background:#6495ED" | 33,6 | 16,1 | 9,4 | 5,5 | 8,6 | 2,6 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 11 | 7 | 9 | 4 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 14,1 | 14,5 | 6,1 | 8,9 | 3,6 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 13 | 15 | 7 | 8 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 22,0 | 14,9 | 12,0 | 7,8 | 7,3 | 2,4 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 12 | 15 | 8 | 8 | 3 | 1 |} ;Naised {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 11,6 | 21,5 | 2,5 | 17,0 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,9 | 1,5 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 2 | 19 | 21 | 6 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,0 | 14,0 | 20,8 | 3,3 | 16,8 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,7 | 1,4 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | 22 | 3 | 20 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 12,6 | 19,4 | 4,3 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 25,5 | 5,9 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 19 | 4 | style="background:#ff8484 | 20 | style="background:#87CEFA"| 20 | 6 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 17,2 | 14,7 | 3,2 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 25,3 | 4,3 | 1,3 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 17 | 19 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 10,5 | 19,5 | 3,4 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,8 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 20 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 11,6 | 19,3 | 4,8 | 14,1 | style="background:#87CEFA"| 22,3 | 5,1 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 19 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 20 | 8 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,7 | 16,2 | 3,0 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 3,4 | 1,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,7 | 14,7 | 3,3 | 15,6 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 3,5 | 1,3 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 18 | 3 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 12,9 | 15,9 | 2,5 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 3,4 | 1,1 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 11,2 | 14,5 | 3,7 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 25,3 | 3,5 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 11 | 11 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 10,0 | 14,8 | 4,8 | 18,9 | style="background:#87CEFA"| 23,6 | 3,7 | 1,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 12 | 17 | 4 | 18 | 20 | 4 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 9,8 | 14,8 | 4,7 | 18,5 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 3,6 | 1,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 16 | 3 | 19 | style="background:#87CEFA"| 22 | 5 | 3 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 10,0 | 14,0 | 4,7 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,6 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 7 | 15 | 5 | 19 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 9,8 | 12,4 | 3,7 | 21,7 | style="background:#87CEFA"| 25,4 | 3,0 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 15 | 4 | style="background:#ff8484| 24 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 8,4 | 14,5 | 4,2 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 3,5 | 1,5 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 9 | 15 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 10,4 | 13,6 | 4,1 | 18,4 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 16 | 3 | 23 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 12,7 | 12,7 | 6,9 | 19,2 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 2,3 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 16 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 19 | 4 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,3 | 11,9 | 4,7 | 18,1 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 2,3 | 1,6 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 13 | 17 | 5 | 17 | 20 | 4 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 14,1 | 12,2 | 6,5 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 26,7 | 2,0 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 13 | 16 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 26 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 13,9 | 12,0 | 4,8 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,5 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 15 | 5 | 21 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,0 | 14,6 | 6,5 | 19,7 | style="background:#87CEFA"| 24,3 | 1,7 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 16 | 4 | 21 | style="background:#87CEFA"| 22 | 4 | 4 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,0 | 17,3 | 6,8 | 13,8 | style="background:#87CEFA"| 24,8 | 1,9 | 1,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 15 | 19 | 6 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 3 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 16,7 | 15,5 | 6,0 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 26,6 | 1,2 | 1,7 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 15 | 15 | 9 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 18,4 | 16,9 | 6,5 | 12,7 | 19,2 | 2,6 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 19 | 8 | 16 | 14 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 17,8 | 17,0 | 6,6 | 13,1 | 15,1 | 2,2 | 1,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 16 | 17 | 7 | 17 | 11 | 3 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,0 | 18,4 | 20,1 | 8,9 | 13,6 | 9,0 | 2,7 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 20 | 8 | 18 | 7 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 15,6 | 20,8 | 8,0 | 12,3 | 8,7 | 1,4 | 1,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 15 | 18 | 11 | 13 | 7 | 3 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,8 | 17,1 | 18,8 | 9,0 | 11,2 | 9,6 | 1,9 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 15 | 19 | 10 | 15 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,9 | 19,4 | 20,1 | 11,2 | 10,8 | 7,1 | 1,7 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 18 | 20 | 14 | 13 | 7 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 16,2 | 19,0 | 16,0 | 11,5 | 6,9 | 2,1 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 12 | 19 | 18 | 16 | 5 | 3 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 13,0 | 16,8 | 15,6 | 11,9 | 8,5 | 2,1 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 10 | 19 | 17 | 14 | 4 | 2 | 2 |} ===Eelistused vanuserühmades=== ;18–24-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 10,3 | 20,9 | 3,4 | style="background:#ff8484 | 26,3 | 22,8 | 3,7 | 2,6 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 13 | 14 | 8 | 26 | style="background:#87CEFA"| 28 | 3 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 9,5 | 17,6 | 7,6 | style="background:#ff8484| 28,5 | 18,0 | 3,6 | 2,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 15 | 11 | style="background:#ff8484| 23 | 16 | 3 | 3 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,8 | 13,0 | 17,4 | 9,0 | 19,0 | style="background:#87CEFA"| 22,9 | 4,5 | 1,8 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 17 | 16 | 1 | style="background:#ff8484 | 37 | 10 | 4 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 14,0 | 12,0 | 7,2 | style="background:#ff8484| 22,4 | 21,9 | 3,6 | 3,3 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,8 | 16,9 | 14,2 | 10,3 | 21,9 | 15,0 | 3,3 | 3,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 18 | 16 | 5 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,3 | 17,8 | 9,8 | style="background:#ff8484 | 21,6 | 14,5 | 1,2 | 2,3 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 7 | 20 | 8 | style="background:#ff8484 | 21 | 18 | 0 | 5 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,0 | 15,0 | 11,0 | 4,6 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 19,9 | 2,0 | 3,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 11 | 8 | style="background:#ff8484 | 36 | 18 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 16,9 | 15,3 | 5,3 | style="background:#ff8484 | 22,9 | 19,7 | 2,1 | 3,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 22 | 15 | 1 | style="background:#ff8484 | 35 | 13 | 1 | 6 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,0 | 13,4 | 9,2 | style="background:#ff8484 | 22,8 | 20,3 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 5 | 3 | 3 | style="background:#ff8484 | 53 | 3 | 11 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,3 | 18,4 | 14,6 | 5,8 | style="background:#ff8484 | 25,6 | 15,9 | 2,5 | 4,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 4 | 19 | 3 | style="background:#ff8484 | 39 | 16 | 1 | 4 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,9 | 8,4 | 8,5 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 17,9 | 2,7 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 4 | 10 | style="background:#ff8484 | 42 | 15 | 3 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 9,0 | 17,5 | 7,4 | style="background:#ff8484 | 26,9 | 15,3 | 2,0 | 2,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 19 | 18 | 7 | style="background:#ff8484 | 26 | 10 | 3 | 6 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 11,8 | 5,9 | 11,0 | style="background:#ff8484 | 31,9 | 18,5 | 2,0 | 2,4 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 4 | 12 | 13 | style="background:#ff8484 | 34 | 16 | 6 | 3 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,9 | 13,1 | 9,1 | 8,4 | style="background:#ff8484 | 25,3 | 19,4 | 5,0 | 5,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 11 | 3 | style="background:#ff8484 | 32 | 23 | 1 | 7 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 11,0 | 8,3 | 10,1 | style="background:#ff8484 | 29,5 | 21,3 | 4,8 | 1,6 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 5 | 3 | 11 | style="background:#ff8484 | 33 | 29 | 9 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 13,3 | 9,0 | 15,7 | style="background:#ff8484 | 22,0 | 20,2 | 2,1 | 2,9 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 10 | 10 | style="background:#ff8484 | 30 | 21 | 1 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 11,0 | 11,5 | 14,9 | style="background:#ff8484 | 26,5 | 17,2 | 4,6 | 1,8 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 9 | 11 | 9 | style="background:#ff8484 | 25 | 19 | 1 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,6 | 7,8 | 12,6 | style="background:#ff8484 | 23,0 | 12,2 | 2,5 | 4,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 4 | 9 | style="background:#ff8484 | 39 | 25 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 17,2 | 15,1 | 14,6 | style="background:#ff8484 | 19,5 | 12,9 | 0,5 | 2,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 15 | 8 | 12 | style="background:#ff8484 | 41 | 9 | 4 | 8 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | style="background:#6495ED" | 24,1 | 7,9 | 11,2 | 22,7 | 12,8 | 2,0 | 3,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 10 | 7 | 4 | style="background:#ff8484 | 37 | 16 | 5 | 7 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | style="background:#6495ED" | 21,0 | 14,1 | 14,8 | 19,5 | 11,6 | 0,4 | 4,0 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 6 | 9 | 6 | style="background:#ff8484 | 28 | 19 | 5 | 13 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 19,8 | 8,2 | 15,0 | style="background:#ff8484 | 23,9 | 12,3 | 1,7 | 4,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 19 | 7 | 7 | style="background:#ff8484 | 28 | 17 | 2 | 6 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,4 | 12,6 | 18,5 | style="background:#ff8484 | 27,3 | 5,8 | 1,6 | 1,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 10 | 20 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 6 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 8,2 | 12,3 | 15,4 | 9,4 | 0,6 | 2,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 13 | 15 | style="background:#ff8484 | 23 | 5 | 4 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 13,5 | 10,5 | 19,4 | 21,3 | 9,0 | 1,7 | 2,7 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 16 | 9 | 15 | 22 | 7 | 0 | 6 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 17,9 | 12,5 | 15,7 | 14,1 | 6,5 | 2,0 | 4,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 24 | 9 | style="background:#DDA0DD | 25 | 20 | 5 | 1 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,2 | 17,8 | 10,9 | 18,4 | 20,1 | 7,7 | 0,7 | 3,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 14 | 9 | style="background:#DDA0DD | 24 | 23 | 3 | 1 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,5 | 16,1 | 10,6 | 21,7 | 15,6 | 5,2 | 2,3 | 4,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | style="background:#DDA0DD | 21 | 19 | 2 | 4 | 5 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 17,3 | 12,7 | style="background:#DDA0DD | 21,8 | 15,6 | 6,9 | 0,4 | 4,4 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 11 | style="background:#DDA0DD | 22 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,7 | 18,8 | 11,3 | style="background:#DDA0DD | 23,9 | 16,7 | 6,4 | 0,3 | 2,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 7 | 19 | 21 | 3 | 1 | 3 |} ;25–34-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 14 | 11 | 7 | 22 | style="background:#87CEFA"| 24 | 4 | 0 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,6 | 15,0 | 5,9 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 20,5 | 4,8 | 2,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 10 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 27 | 19 | 8 | 4 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 15,7 | 11,5 | 3,7 | 16,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,5 | 2,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 11 | 13 | 6 | 21 | 20 | 3 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,7 | 16,9 | 11,7 | 5,8 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 27,0 | 3,9 | 2,0 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 12 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 0 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 18,6 | 10,3 | 3,4 | 18,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 3,5 | 1,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | 6 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 6 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,0 | 10,1 | 5,7 | 18,6 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 3,5 | 2,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 8 | 8 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 11,7 | 7,2 | 8,0 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 18,2 | 4,6 | 2,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 9 | 6 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 4 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 11,6 | 7,8 | 5,7 | 21,4 | style="background:#87CEFA" | 25,1 | 6,2 | 3,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 9 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,8 | 10,6 | 6,6 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 4,7 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 13 | 4 | 25 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 13,5 | 8,8 | 4,2 | 22,7 | style="background:#87CEFA" | 25,8 | 5,8 | 1,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 7 | 11 | 6 | 22 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 4 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 10,7 | 7,8 | 5,7 | 24,8 | style="background:#87CEFA" | 25,5 | 4,4 | 1,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 8 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 14,9 | 9,9 | 5,8 | 19,5 | style="background:#87CEFA" | 26,6 | 6,0 | 2,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 11 | 9 | 4 | style="background:#ff8484 | 29 | 25 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,6 | 8,3 | 9,6 | 20,4 | style="background:#87CEFA" | 23,2 | 1,3 | 2,8 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 12 | 23 | 15 | 5 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 20,0 | 6,2 | 7,5 | 17,4 | style="background:#87CEFA" | 26,8 | 2,6 | 2,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 8 | 7 | 21 | 17 | 3 | 5 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 21,7 | 4,7 | 9,6 | style="background:#ff8484 | 22,1 | 19,1 | 2,6 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 27 | 25 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 22,2 | 8,7 | 7,7 | 17,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 2,5 | 2,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 4 | 12 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 4 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 19,7 | 7,1 | 11,1 | 19,6 | style="background:#87CEFA" | 20,7 | 2,5 | 2,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 15 | 8 | 10 | style="background:#ff8484 | 26 | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 18,1 | 12,1 | 10,7 | 14,0 | style="background:#87CEFA" | 21,3 | 3,4 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | 18 | 14 | 17 | 3 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 16,7 | 10,2 | 10,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 23,6 | 2,3 | 2,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 22 | 13 | 12 | 15 | 18 | 3 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,0 | style="background:#6495ED" | 23,8 | 11,2 | 11,1 | 14,5 | 15,9 | 3,8 | 2,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 10 | 6 | style="background:#ff8484 | 22 | 16 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | style="background:#6495ED" | 23,3 | 12,2 | 11,2 | 14,4 | 11,8 | 1,9 | 2,9 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 11 | 16 | 9 | 4 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,7 | 21,7 | 13,1 | 14,0 | 14,0 | 10,6 | 2,5 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 13 | 12 | 14 | 21 | 9 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 20,1 | 15,3 | 12,2 | 13,9 | 6,5 | 1,6 | 2,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 19 | 9 | 14 | 18 | 8 | 5 | 4 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,9 | 21,8 | 12,8 | 11,4 | 14,8 | 6,2 | 3,8 | 2,8 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 18 | 16 | 15 | 17 | 5 | 2 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | style="background:#6495ED" | 28,3 | 15,2 | 13,5 | 13,6 | 7,5 | 2,8 | 1,9 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 20 | 16 | 16 | 14 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 19,7 | 9,8 | style="background:#DDA0DD | 22,9 | 12,7 | 6,2 | 3,0 | 3,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 18 | style="background:#6495ED" | 18 | 14 | 16 | 17 | 7 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,1 | 17,5 | 10,5 | 19,5 | 13,5 | 5,7 | 2,4 | 1,6 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 17 | 21 | 13 | 7 | 3 | 1 |} ;35–49-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 18 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,5 | 18,7 | 3,1 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 27,2 | 5,3 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 16 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 21 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 16,7 | 15,6 | 2,7 | 9,2 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 4,9 | 0,6 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 13 | 24 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 17,7 | 11,3 | 2,7 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 6,3 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 30 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 13,5 | 12,5 | 1,9 | 10,0 | style="background:#87CEFA" | 34,8 | 7,8 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 25 | 9 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 15,9 | 13,3 | 3,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA" | 27,9 | 4,1 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 9 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 12,7 | 13,5 | 3,6 | 11,9 | style="background:#87CEFA" | 29,4 | 4,6 | 1,5 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 16 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 12,7 | 11,9 | 5,4 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 30,7 | 6,2 | 0,9 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 15 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 4 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,2 | 12,7 | 5,1 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 28,9 | 5,1 | 1,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 12,2 | 8,9 | 2,4 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 5,7 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 13 | 4 | style="background:#ff8484| 20 | 19 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 13,5 | 11,3 | 2,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 32,7 | 5,8 | 0,9 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 17 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 13,3 | 11,4 | 3,0 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 28,1 | 7,1 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 29 | 6 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,3 | 12,9 | 4,3 | 12,0 | style="background:#87CEFA" | 27,2 | 5,0 | 1,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 15 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 25 | 7 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 17,2 | 10,1 | 5,1 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 28,4 | 3,7 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 18 | 5 | 11 | style="background:#87CEFA" | 24 | 6 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 16,1 | 9,8 | 5,4 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 31,5 | 1,9 | 2,4 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 15,9 | 10,9 | 4,4 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 31,8 | 3,2 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 17 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA" | 30 | 2 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,4 | 11,9 | 5,7 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,2 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 18 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 3 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 21,8 | 11,1 | 5,9 | 10,3 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,3 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 20 | 13 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 6 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 23,8 | 11,1 | 6,9 | 9,3 | style="background:#87CEFA" | 27,1 | 2,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 20 | 14 | 8 | 14 | style="background:#87CEFA" | 21 | 1 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,1 | 21,2 | 13,9 | 7,0 | 8,0 | 20,5 | 2,9 | 1,2 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 19 | style="background:#D3F2D0" | 19 | 9 | 11 | 18 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,6 | 24,3 | 12,6 | 6,3 | 9,6 | 15,4 | 2,9 | 1,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 20 | 17 | 9 | 11 | 15 | 4 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 24,7 | 15,0 | 6,5 | 9,1 | 11,6 | 2,8 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 13 | 20 | 8 | 12 | 10 | 5 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 24,0 | 12,1 | 8,1 | 11,2 | 11,6 | 3,0 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 17 | 21 | 12 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 22,5 | 11,9 | 9,7 | 8,6 | 11,7 | 2,1 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 17 | 11 | 10 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | style="background:#6495ED" | 29,1 | 14,7 | 11,2 | 6,4 | 9,6 | 2,3 | 2,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 11 | 11 | 5 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 21,6 | 13,5 | 17,7 | 7,7 | 8,9 | 3,4 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 16 | 16 | 18 | 11 | 6 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 16,2 | 12,3 | 16,8 | 9,6 | 8,2 | 1,8 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 16 | 14 | 18 | 10 | 5 | 4 | 2 |} ;50–64-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 17 | 20 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 20,0 | 17,4 | 1,9 | 5,9 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 6,7 | 0,5 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 18 | 3 | 4 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 17,1 | 16,0 | 1,2 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 5,6 | 0,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 19 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 20,3 | 15,5 | 1,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 3,7 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 12 | 15 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 35 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 18,5 | 14,4 | 0,8 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 33,3 | 4,8 | 0,8 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 18,3 | 15,8 | 0,7 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 6,5 | 1,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 19 | 4 | 5 | style="background:#87CEFA"| 31 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 15,5 | 17,4 | 2,8 | 9,5 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 4,1 | 0,6 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 18 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 27 | 8 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 14,8 | 13,4 | 2,1 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 5,3 | 1,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 15 | 18 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 16,7 | 13,3 | 3,4 | 6,3 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 5,6 | 1,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 15 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,5 | 15,6 | 14,4 | 1,8 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 4,8 | 0,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 15 | 1 | 12 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 0 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,1 | 13,2 | 18,2 | 1,6 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 4,6 | 0,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 16 | 15 | 2 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 6 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,9 | 11,4 | 2,1 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 6,0 | 0,4 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 17 | 15 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 19,2 | 12,0 | 4,4 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 4,5 | 0,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 22 | 15 | 2 | 14 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 22,9 | 10,5 | 3,4 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,6 | 1,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 16 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 20,6 | 16,5 | 2,9 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 31,8 | 3,2 | 0,5 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 21 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 4 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 23,1 | 10,9 | 3,6 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 2,1 | 0,7 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 20 | 11 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 33 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 19,1 | 14,1 | 4,2 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 2,2 | 1,0 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 21 | 8 | 4 | 15 | style="background:#87CEFA" | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 23,0 | 16,6 | 3,9 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 2,4 | 0,7 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 22 | 19 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 27,6 | 14,6 | 1,6 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 28,8 | 2,3 | 0,3 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 35 | 6 | 0 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,8 | style="background:#6495ED" | 30,1 | 14,3 | 1,8 | 5,8 | 22,8 | 3,7 | 1,1 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 16 | 16 | 4 | 14 | 18 | 5 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 27,1 | 13,5 | 4,5 | 7,6 | 17,1 | 2,5 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 22 | 19 | 5 | 8 | 15 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,3 | style="background:#6495ED" | 28,0 | 18,0 | 5,9 | 8,2 | 11,2 | 3,4 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 24 | 17 | 4 | 14 | 12 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 25,6 | 18,2 | 4,0 | 8,8 | 10,7 | 2,5 | 1,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | style="background:#6495ED" | 27 | 17 | 4 | 11 | 9 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,5 | style="background:#6495ED" | 28,8 | 16,3 | 5,4 | 5,9 | 12,8 | 3,3 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 5 | 9 | 13 | 5 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 30,3 | 18,9 | 8,2 | 5,9 | 7,5 | 1,6 | 0,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 12 | 6 | 12 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,6 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,9 | 10,1 | 5,8 | 9,7 | 3,6 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 16 | 14 | 9 | 9 | 4 | 1 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 20,5 | 16,9 | 12,3 | 7,4 | 8,6 | 3,1 | 0,8 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 17 | 16 | 15 | 9 | 8 | 3 | 1 |} ;65–74-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 1 | 8 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 18,9 | 19,2 | 1,8 | 7,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 4,6 | 0,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 17 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 15,3 | 21,8 | 1,5 | 6,4 | style="background:#87CEFA"| 29,9 | 4,0 | 0,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 23 | 7 | 2 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 8 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 19,9 | 17,4 | 0,8 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,0 | 3,4 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 18 | 0 | 6 | style="background:#87CEFA" | 36 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,2 | 18,7 | 14,8 | 0,3 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,0 | 0,5 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 14 | 16 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA" | 28 | 4 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 16,8 | 18,9 | 0,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 27,9 | 4,6 | 0,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 20 | 11 | 2 | 11 | 20 | 4 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,8 | 21,4 | 1,5 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,6 | 3,8 | 0,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 19 | 4 | 7 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 14,0 | 16,7 | 1,9 | 5,3 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,4 | 0,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 11 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,5 | 10,9 | 17,7 | 2,0 | 11,3 | style="background:#87CEFA"| 32,2 | 1,7 | 0,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 6 | 10 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 31 | 5 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 12,7 | 16,4 | 1,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 1,8 | 0,3 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 13 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 22 | 10 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 14,8 | 15,1 | 0,8 | 14,9 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,7 | 0,3 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 4 | 0 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 14,7 | 13,8 | 0,6 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 7,5 | 0,0 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 18 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 14,9 | 18,6 | 2,2 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 2,6 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 9 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 20,4 | 11,4 | 2,1 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 28,7 | 3,0 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 19 | 14 | 4 | 15 | 19 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 17,1 | 12,7 | 2,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 2,1 | 0,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 15 | 2 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,5 | 11,5 | 1,6 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 1,9 | 0,9 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 11 | 2 | 15 | style="background:#87CEFA"| 32 | 2 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 17,1 | 16,9 | 1,0 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,0 | 0,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 24 | 11 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 29 | 2 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 20,6 | 18,7 | 1,6 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,4 | 0,8 | 0,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 23 | 16 | 2 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 23,6 | 16,6 | 2,5 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 1,2 | 0,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 25 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 23,0 | 15,9 | 1,7 | 8,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 2,3 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 16 | 10 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 18,4 | style="background:#D3F2D0" | 23,3 | 2,3 | 8,5 | 19,7 | 3,0 | 0,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 16 | 16 | 1 | 12 | 13 | 4 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,8 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 23,0 | 5,1 | 6,7 | 7,7 | 2,4 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 18 | 19 | 1 | 5 | 12 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 23,0 | style="background:#D3F2D0" | 27,0 | 5,2 | 6,2 | 12,5 | 0,6 | 0,0 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 16 | 18 | 4 | 6 | 13 | 5 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 26,9 | 19,1 | 3,0 | 7,2 | 10,6 | 2,2 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 22 | 2 | 12 | 7 | 4 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 22,9 | 26,6 | 4,9 | 5,0 | 6,9 | 1,0 | 1,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 22 | 22 | 9 | 6 | 11 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 24,7 | 23,9 | 9,0 | 6,6 | 5,2 | 3,0 | 0,5 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 19 | 20 | 15 | 8 | 5 | 4 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 15,3 | 24,4 | 13,0 | 6,2 | 8,3 | 2,8 | 1,0 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 17 | 16 | 12 | 11 | 4 | 1 | 0 |} ;75-aastased ja vanemad {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 4 | 19 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 12,7 | 19,7 | 2,2 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 4,2 | 1,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 14 | 13 | 2 | 12 | 17 | 8 | 0 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 14,6 | 17,3 | 0,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,8 | – |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 7 | 1 | 9 | 25 | 14 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,1 | 16,5 | 1,4 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 40,1 | 3,5 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 9 | 23 | 5 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,6 | 26,1 | 1,5 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 31,3 | 3,1 | 0,0 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 9 | 15 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA" | 28 | 14 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,7 | 17,6 | 2,2 | 10,3 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 2,4 | 0,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 8 | 13 | 1 | 14 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,1 | 8,1 | 17,4 | 0,4 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 4,3 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 14 | 19 | 3 | 17 | 16 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,0 | 9,2 | 19,7 | 1,8 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 1,8 | 0,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 7 | 12 | 0 | 11 | 30 | 5 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 10,1 | 13,7 | 1,2 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 34,7 | 3,3 | 0,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 26 | 8 | 14 | 1 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | 4,7 | 18,3 | 2,6 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,4 | 0,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 10 | 19 | 0 | 12 | 22 | 7 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 6,6 | 14,7 | 1,8 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 35,7 | 1,9 | 0,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 10 | 17 | 1 | 10 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | 7,8 | 14,6 | 1,5 | 14,7 | style="background:#87CEFA"| 35,3 | 2,1 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 12 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 35 | 5 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 15,4 | 10,4 | 1,8 | 15,9 | style="background:#87CEFA"| 33,8 | 0,6 | 0,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 6 | 16 | 1 | 18 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 16,3 | 10,6 | 1,8 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 32,8 | 2,6 | 0,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 25 | 9 | 0 | 5 | 22 | 1 | 0 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 12,0 | 15,9 | 2,5 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 37,8 | 0,7 | 0,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 8 | 16 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 33 | 4 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 13,6 | 15,7 | 0,9 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 1,9 | 0,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 9 | 20 | 4 | 11 | 21 | 3 | 3 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 15,4 | 21,7 | 2,5 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 25,6 | 1,6 | 0,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 34 | 2 | 9 | 16 | 5 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 14,7 | 24,0 | 1,4 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 1,8 | 0,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 19 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 2 | 9 | 17 | 2 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 15,0 | 21,8 | 0,6 | 5,5 | style="background:#87CEFA"| 36,2 | 0,9 | 0,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 4 | 3 | 24 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 17,3 | 23,7 | 1,3 | 7,5 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 1,6 | 0,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 13 | 16 | 3 | 12 | 24 | 4 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | 12,6 | style="background:#D3F2D0" | 26,9 | 2,6 | 8,6 | 20,8 | 1,9 | 0,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 18 | 14 | 2 | 8 | 16 | 2 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,9 | 19,3 | style="background:#D3F2D0" | 33,1 | 2,9 | 6,4 | 7,9 | 0,9 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 23 | 19 | 3 | 9 | 13 | 1 | 1 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 32,1 | 15,6 | style="background:#D3F2D0" | 32,2 | 3,7 | 4,1 | 9,9 | 1,6 | 0,3 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 41 | 19 | 17 | 5 | 5 | 6 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,2 | 14,1 | 28,1 | 2,9 | 5,7 | 12,5 | 1,4 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 18 | 22 | 3 | 7 | 14 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,6 | 13,9 | 27,3 | 6,6 | 9,2 | 7,1 | 2,2 | 0,8 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 15 | 25 | 11 | 12 | 7 | 3 | 0 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 17,7 | style="background:#D3F2D0" | 30,4 | 8,0 | 9,5 | 7,3 | 1,1 | 0,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 17 | 11 | 3 | 3 | 6 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 11,0 | style="background:#D3F2D0" | 28,2 | 9,5 | 8,7 | 11,2 | 1,9 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 9 | 21 | 8 | 16 | 6 | 5 | 2 |} ==Vaata ka== *[[Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]] [[Kategooria:2023. aasta Eestis]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] [[Kategooria:2025. aasta Eestis]] [[Kategooria:2026. aasta Eestis]] [[Kategooria:2027. aasta Eestis]] k4n1pyppldm3mwl1qehyfaoi1s5yuf2 0 655151 7248361 7247026 2026-10-06T07:41:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248361 wikitext text/x-wiki [[Fail:Siiri Taimla-Rannala eesti raamatu aastale pühendatud pannoo ees.jpg|alt=Siiri Taimla-Rannala eesti raamatu aastale pühendatud pannoo ees "Kas sa seda lugu tead? 500 aastat eestikeelset raamatut" Eesti Rahva Muuseumis. Pannoo kunstnik Siiri Taimla-Rannala, kuraator Sirel Heinloo, produtsent Maris Klaas Sent 1m a|pisi|420x420px|Siiri Taimla-Rannala eesti raamatu aastale pühendatud pannoo ees ERM-is]] '''Siiri Taimla-Rannala''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1981]]) on eesti kunstnik, joonistaja ja visualiseerija. __NOTOC__ == Haridus == Ta on lõpetanud [[Eesti Kunstiakadeemia]] joonistamise magistriõppes (2007).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Säde Lehni |eesnimi=Margit |pealkiri=Siiri Taimla näitus “Töö ja pere” |url=https://sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/siiri-taimla-naeitus-qtoeoe-ja-pereq-1galeriis-168992012/ |väljaanne=Sirp}}</ref> == Töö == Siiri Taimla-Rannala on töötanud joonistamise õppejõuna [[Eesti Kunstiakadeemia]]s ja [[Sally Stuudio]]s ning osalenud näitustel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=5th International Drawing Triennial in Tallinn: Black and White: Siiri Taimla isiknäitus "Töö ja pere" |url=http://joonistustriennaal.blogspot.com/p/1galeriis-siiri-taimla-isiknaitus-too.html |väljaanne=5th International Drawing Triennial in Tallinn}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reinart |eesnimi=Tiit |kuupäev=26. veebruar 2008 |pealkiri=Kunstnik astub näitusega tuumaenergia vastu |url=https://tartu.postimees.ee/1763383/kunstnik-astub-naitusega-tuumaenergia-vastu |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paal |eesnimi=Gunnar |kuupäev=13. november 2024 |pealkiri=Riigikogu kunstisaalis on Siiri Taimla-Rannala digigraafika näitus |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-kunstisaalis-on-siiri-taimla-rannala-digigraafika-naitus/ |väljaanne=Riigikogu |vaadatud=2024-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241113112226/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-kunstisaalis-on-siiri-taimla-rannala-digigraafika-naitus/ |arhiivimisaeg=2024-11-13 |url-olek=ei tööta}}</ref> 2010. aastal astus [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liitu]]. Koos Tanel Rannalaga on ta Joonmeedia asutaja, mis alustas Eestis esmakordselt sündmustel [[Reaalajas visualiseerimine|reaalajas visualiseerimisega]] (2009).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saks |eesnimi=Jane |kuupäev=25. oktoober 2019 |pealkiri=Joonmeedia ehk visuaalne protokollimine |url=https://viimsiteataja.ee/huvitavat/joonmeedia-ehk-visuaalne-protokollimine/ |väljaanne=Viimsi Teataja |keel= |vaadatud=2023-05-31 |arhiivimisaeg=2023-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230531095129/https://viimsiteataja.ee/huvitavat/joonmeedia-ehk-visuaalne-protokollimine/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Joonmeedia |url=https://joonmeedia.blogspot.com/ |vaadatud=24. oktoober 2023}}</ref> Alates Joonmeedia asutamisest on Siiri Taimla-Rannala tegutsenud visualiseerijana (''[[:en:Graphic_facilitation|graphic recording]]'') nii Eestis kui mitmes muus Euroopa riigis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=World Energy Leaders’ Summit 2021 |url=https://www.worldenergy.org/experiences-events/past-events/entry/world-energy-leaders-summit-2021 |väljaanne=World Energy Council}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Haravee |eesnimi=Juhan |kuupäev=3. november 2015 |pealkiri=Kultuuriminister: loomeinimeste palk ei tekita õukonnakunstnikke |url=https://www.ohtuleht.ee/701806/kultuuriminister-loomeinimeste-palk-ei-tekita-oukonnakunstnikke |väljaanne=Õhtuleht}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Roonemaa |eesnimi=Mari |kuupäev=17. märts 2021 |pealkiri=Kuidas disainida lastele ja lastega? |url=https://www.antropoloogia.ee/kuidas-disainida-lastele-ja-lastega/ |väljaanne=Rakendusliku Antropoloogia Keskus |vaadatud=2023-05-31 |arhiivimisaeg=2023-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230531104559/https://www.antropoloogia.ee/kuidas-disainida-lastele-ja-lastega/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Laur |eesnimi=Madis |kuupäev=8. aprill 2014 |pealkiri=Tänane "Terevisioon" jäädvustati joonistuste abil paberile |url=https://menu.err.ee/277024/tanane-terevisioon-jaadvustati-joonistuste-abil-paberile |väljaanne=ERR}}</ref> Joonmeedia kunstnikuna on tema tööde läbivaks jooneks nn suure pildi joonistamine, kus suur infohulk on ühele tervikpildile koondatud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mondo Rändekooli RändEST infograafikud, RändEST näituse tööd |url=https://maailmakool.ee/randekool/wp-content/uploads/sites/3/2022/12/IAE_infograafikud_veeb_EST.pdf |vaadatud=9. märts 2024 |väljaanne=maailmakool.ee}}</ref> 2023. aastal ilmus tal koostöös [[Eesti Rahva Muuseum]]iga Eesti ja maailma [[ajalugu]] joonistuste kaudu kujutav raamat "Ajalugu piltides".<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. oktoober 2023 |toimetaja-perekonnanimi=Rei |toimetaja-eesnimi=Ave-Marleen |toimetaja2-perekonnanimi=Kuningas |toimetaja2-eesnimi=Rasmus |pealkiri=Visualiseerija Siiri Taimla-Rannala joonistas üles kogu Eesti ajaloo |url=https://kultuur.err.ee/1609147357/visualiseerija-siiri-taimla-rannala-joonistas-ules-kogu-eesti-ajaloo |vaadatud=29. oktoober 2023 |väljaanne=kultuur.err.ee, OP}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=31. mai 2023 |pealkiri=Ilmus omapärane pildiraamat, mis jutustab Eesti ajalugu kõrvuti maailma sündmustega |url=https://raamatud.postimees.ee/7785677/ilmus-omaparane-pildiraamat-mis-jutustab-eesti-ajalugu-korvuti-maailma-sundmustega |väljaanne=Postimees}}</ref> Ta on [[Eesti Televisioon|ETV]] ajaloosarja "[[Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu]]" sadade joonistuste autor.<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. veebruar 2024 |pealkiri=Tauno Vahter: suurushullustusliku pealkirjaga ajaloosari tekitab uudishimu |url=https://menu.err.ee/1609260897/tauno-vahter-suurushullustusliku-pealkirjaga-ajaloosari-tekitab-uudishimu |vaadatud=4. märts 2024 |väljaanne=err.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=22. veebruar 2024 |pealkiri=Andrus Vaarik viib uues saatesarjas haaravale retkele läbi Eesti ajaloo |url=https://info.err.ee/1609261185/andrus-vaarik-viib-uues-saatesarjas-haaravale-retkele-labi-eesti-ajaloo |vaadatud=11. märts 2024 |väljaanne=info.err.ee}}</ref> 2025. aastal valmis tal [[Eesti raamatu aasta|eesti raamatu aastale]] pühendatud pannoo "Kas sa seda lugu tead? 500 aastat eestikeelset raamatut" Eesti Rahva Muuseumis.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Maripuu |eesnimi=Martin Erik |kuupäev=29. aprill 2025 |pealkiri=ERM-is avati näitus pagulaskirjandusest ning pannoo eesti kirjanduse ajaloost |väljaanne=ERR kultuuriuudised |url=https://kultuur.err.ee/1609679192/erm-is-avati-naitus-pagulaskirjandusest-ning-pannoo-eesti-kirjanduse-ajaloost}}</ref> ==Tunnustus== * 2016 – [[Eesti Disainiauhinnad]], erioskused infograafika, kuld – Joonmeedia Eesti Rahva Muuseumi [[Näitus "Kohtumised"|tegelussaali]] illustratsioonide eest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Joonmeedia ERM tegelussaali illustratsioonid – Eesti Disainiauhinnad 2017 |url=https://defolio.com/adcestonia/2017-joonmeedia-erm-tegelussaali-illustratsioonid-1 |väljaanne=Defolio |vaadatud=2026-01-21 |arhiivimisaeg=2025-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250812132322/https://defolio.com/adcestonia/2017-joonmeedia-erm-tegelussaali-illustratsioonid-1 |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2025 – ETV ajaloosari "[[Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu]]" võitis [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] kategoorias "Parim meelelahutussaade".<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. aprill 2025 |pealkiri="Selgusid EFTA võitjad" |url=https://eeter.err.ee/1609662212/selgusid-efta-voitjad-biwa-jarve-8-nagu-palvis-seitse-preemiat |vaadatud=29. aprill 2025 |väljaanne=eeter.err.ee}}</ref> Nominatsioon Eesti Disainiauhindadel kategoorias liikuv pilt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ADC*E / Liikuv pilt (motion graphics) |url=https://sunset.defolio.com/eda/2024-eesti-taielik-ja-kontrollitud-ajalugu-2 |vaadatud=3. oktoober 2026 |väljaanne=Defolio}}</ref> * 2025 – [[Galerii-G]] 2025. aasta kunstipreemia.<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. detsember 2025 |pealkiri=Galerii-G 2025. aasta kunstipreemia pälvib Siiri Taimla-Rannala |url=https://www.instagram.com/p/DS2wsP4jlc-/ |vaadatud=9. jaanuar 2026}}</ref> * 2026 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia|Riigi kultuuripreemia]] kandidaat.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=16. jaanuar 2026 |pealkiri=Riiklike kultuuripreemiate ja spordipreemiate kandidaadid |väljaanne=Sirp |url=https://www.sirp.ee/riiklike-kultuuripreemiate-ja-spordipreemiate-kandidaadid/ |vaadatud=3. oktoober 2026}}</ref> * 2026 – [[Eesti Disainiauhinnad]], graafiline kommunikatsioon, pronks – visualiseerimine kultuuripoliitika kujundajate sündmusel ekip Academy.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Disainiauhinnad. Graafiline ja digitaalne disain / 4. Graafiline kommunikatsioon |url=https://www.defolio.com/competitions/eesti-disainiauhinnad-2026/entries/345 |vaadatud=3. oktoober 2026 |väljaanne=defolio.com}}</ref> == Isiklikku == Siiri Taimla-Rannala on [[Andres Taimla]] tütar. Tema vaarvanaisa oli [[Anton Üksti (kultuuritegelane)|Anton Üksti]]. ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == * [https://siiritaimla.ee/ Koduleht], siiritaimla.ee * [https://kultuur.err.ee/1609147357/visualiseerija-siiri-taimla-rannala-joonistas-ules-kogu-eesti-ajaloo Visualiseerija Siiri Taimla-Rannala joonistas üles kogu Eesti ajaloo], kultuur.err.ee, 2023 * [https://www.sirp.ee/reaalajas-visualiseerimise-volud-ja-valjakutsed/ Reaalajas visualiseerimise võlud ja väljakutsed], Sirp, 2026 * [https://web.archive.org/web/20230531095129/https://viimsiteataja.ee/huvitavat/joonmeedia-ehk-visuaalne-protokollimine/ Joonmeedia ehk visuaalne protokollimine], Viimsi Teataja, 2019 * [https://www.slideshare.net/slideshow/2014-1117-graphicexpressjoonmeedia/41646978 Graphic express – first steps to graphic facilitation in youth work], Slideshare, 2014 * [http://joonistustriennaal.blogspot.com/p/1galeriis-siiri-taimla-isiknaitus-too.html 5th International Drawing Triennial, Siiri Taimla isikunäitus "Töö ja pere"], 2012 [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti illustraatorid]] [[Kategooria:Visualiseerimine]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] gff6vxorw23sqs4bm7teu0gabogu9p7 0 655776 7248015 7198034 2026-10-05T12:48:51Z Velirand 67997 /* Tui */ 7248015 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Tu)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Tu". ==Tu== *[[Tự Đức]], Annami keiser (1829–1883) *[[Meilen Tu]], USA tennisist (1978–) *[[Tu Youyou|Youyou Tu]], hiina arstiteadlane, biokeemik ja farmakoloog (1930–) ==Tua== *[[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu USA inimgeograaf (1930–2022) *[[Tuanku Syed Sirajuddin]], Malaisia kuningas (1943–) ==Tub== *[[Otto Tubarik]], Eesti omavalitsustegelane (1902–1937) *[[Juozas Tūbelis]], Leedu poliitik (1882–1939) *[[Karl Tuberik]], eesti orkestrijuht (1919–2002) *[[Voldemar Tuberik]], eesti parteitegelane (1897–1942) *[[Eduard Tubin]], eesti helilooja (1905–1982) *[[Eino Tubin]], eesti rahvusest endine Rootsi kaitseministeeriumi ametnik ja praegune vabakutseline ajakirjanik (1942–) *[[Linda Tubin]], eesti näitleja ja laulja (1905–1980) *[[Taago Tubin]], eesti teatrilavastaja (1971–) *[[Veiko Tubin]], eesti näitleja (1983–) *[[Villem Tubin]], eesti koolijuht ja vaimulik (1886–1955) *[[Alina Tubli]], Eesti poliitik (1989–) *[[Enno Tubli]], eesti dirigent (1952–) *[[Tõnu Tubli]], eesti trummar (1988–) *[[Harriet Tubman]], USA abolitsionist (suri 1913) ==Tuc== *[[Stanley Tucci]], USA filmilavastaja ja -näitleja (1960–) *[[Alex Tuch]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Boris Tuch]], Eesti ajakirjanik ja kirjanik (1946–) *[[Thomas Tuchel]], saksa jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1973–) *[[Johannes Tucherm]], Eesti politseinik (1893–1922) *[[Kurt Tucholsky]], Saksamaa publitsist ja kirjanik (1890–1935) *[[Bryan Tucker]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja stsenarist *[[Patricia Tuckwell]], Austraalia viiuldaja ja modell (1926–2018) ==Tud== *[[Igor Tudor]], horvaadi jalgpallur (1978–) *[[Margaret Tudor]], Inglismaa printsess, Šotimaa kuninganna (1489–1541) *[[Dragoș Tudorache]], Rumeenia poliitik (1975–) *[[Radu Tudoran]], rumeenia kirjanik (1910–1992) *[[Mihai Tudose]], Rumeenia poliitik (1967–) ==Tuf== *[[Ozan Tufan]], türgi jalgpallur (1995–) *[[Brian Tufano]], inglise filmioperaator (1939–2023) *[[Emmanuel Tuffor]], Ghana sprinter (1966–) *[[Olaf Tufte]], Norra sõudja (1976–2026) *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]], Samoa poliitik (1938–) ==Tug== *[[Elbert Tuganov]], Eesti filmilavastaja (1920–2007) *[[Gedly Tugi]], eesti kergejõustiklane, odaviskaja (2001–) *[[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (1936–2022) *[[Vilma Tugi]], eesti maalikunstnik (1924–2007) *[[Elo Tuglas]], Friedebert Tuglase abikaasa (1896–1970) *[[Friedebert Tuglas]], eesti kirjanik ja kirjanduskriitik (1886–1971) *[[Olga Tuglas]], Eesti NSV rahvasaadik ja kolhoosiesimees (1912–1993) ==Tuh== *[[Tanel Tuhal]], eesti arhitekt (1967–) *[[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (1955–2024) *[[Henn Tuherm]], eesti rahvusest Läti metsatööstuse teadlane (1939–2016) *[[Mihhail Tuhhatševski]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1893–1937) *[[Kairit Tuhkanen]], eesti laulja ja ilmateadustaja (1980–) *[[Ivan Tuhkru]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1914–1998) *[[David Tuhmanov]], vene helilooja (1940–) ==Tui== *[[Lo Tui]], eesti näitleja, lavastaja ja kostüümikunstnik (1908–1979) *[[Ester Tuiksoo]], Eesti poliitik (1965–) *[[Bill Tuiloma]], Uus-Meremaa jalgpallur (1995–) *[[Linda-Elisabeth Tuimann]], eesti raadioajakirjanik ja tõlkija (1911–2004) *[[Astrid Tuisk]], eesti folklorist (1968–) *[[Eve Tuisk]], eesti õpetaja ja naiskodukaitsja (1981–) *[[Mart Tuisk]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[Marve Tuisk]], eesti sporditegelane (1938–) *[[Mikk Tuisk]], Eesti omavalitsustegelane (1984–) *[[Ofelia Tuisk]], Eesti muusikakriitik (1919–1981) *[[Robert Tuisk]], Eesti sõjaväelane (1896–1982) *[[Siim Tuisk]], Eesti ühiskonnategelane ja aktivist (1985–) *[[Taavi Tuisk]], eesti kaitseliitlane (1977–) *[[Tambet Tuisk]], eesti näitleja (1976–) *[[Terje Tuisk]], eesti teaduse organisaator ja populariseerija (1968–) *[[Voldemar Tuisk]], eesti näitleja (1896–1943) *[[Antti Tuisku]], soome laulja (1984–) *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]], Tonga poliitik (1952–) ==Tuk== *[[Amel Tuka]], Bosnia ja Hertsegoviina kergejõustiklane (1991–) *[[Vojtech Tuka]], Slovaki poliitik ja jurist (1880–1946) *[[Aimo Tukiainen]], soome skulptor (1917–1996) *[[Sakari Tukiainen]], Soome jalgpallur (1991–) *[[Toivo Tukk]], eesti spordiajakirjanik ja spordiajaloolane (1943–2007) *[[Volodõmõr Tukmakov]], ukraina maletaja ja maletreener (1946–) *[[Jaak Tuksam]], eesti muusik (1958–) *[[Jelizaveta Tuktamõševa]], Venemaa iluuisutaja (1996–) ==Tul== *[[Magdalena Tul]], poola laulja (1980–) *[[Artur Tuldava]], Eesti diplomaat (1897–1942) *[[Juhan Tuldava]], eesti keeleteadlane (1922–2003) *[[Oleg Țulea]], Moldova poliitik (1980–) *[[Antti Tulenheimo]], Soome poliitik ja jurist (1879–1952) *[[Taavi Tulev]], eesti muusik (1984–) *[[Triin Tulev]] (sündinud 1986) *[[Toivo Tulev]], eesti helilooja (1958–) *[[Igor Tuleya]], poola advokaat (1970–) *[[Karl Tulff]], Eesti sõjaväelane (1886–1934) *[[Arnold Tulik]], eesti lastekirjanik, tõlkija ja ajakirjanik (1911–1990) *[[Ülo Tulik]], eesti omavalitsustegelane ja agronoom (1957–2022) *[[Virgo Tulit]], eesti laulja (1980–2012) *[[Aleksander Tulk]], eesti allveesportlane, treener ja õpetaja (1929–1990) *[[Andrus Tull]], eesti kabetaja (1962–) *[[Luule Tull]], eesti motosportlane (1942–) *[[Servius Tullius]], Rooma kuningas (6. sajand eKr) *[[Esko Tullus]], eesti filmiprodutsent ja tantsija (1974–) *[[Hardi Tullus]], eesti metsateadlane (1956–) *[[Martin Tulmin]], Eesti kohtunik (1886–1954) *[[Hengo Tulnola]], Eesti sõjaväelane, taarausuline, ajaloolane, kodu-uurija ja genealoog (1897–1986) *[[Lukas Tulovic]], Saksa motoringrajasõitja (2000–) *[[Aleksander Tulp]], Eesti poliitik (1883–1952) *[[Indrek Tulp]], eesti arvutuskeemia- ja biotehnoloogiateadlane (1976–) *[[Nicolaes Tulp]], hollandi kirurg ja Amsterdami linnapea (1593–1674) *[[Tiiu Tulp]], eesti laulja (1976–) *[[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (1946–) *[[Derartu Tulu]], Etioopia kergejõustiklane (1972–) *[[Ingmar Tulva]], eesti bioloog (1973–) *[[Taimi Tulva]], eesti sotsiaalteadlane (1940–) *[[Tarmo Tulva]], eesti kabetaja (1978–) *[[Helena Tulve]], eesti helilooja (1972–) *[[Jaan-Eik Tulve]], Eesti dirigent (1967–) *[[Endel Tulving]], eesti rahvusest Kanada psühholoog (1927–2023) *[[Ruth Tulving]], Kanadas elanud eesti kunstnik (1930–2012) *[[Peeter Tulviste]], Eesti psühholoog ja poliitik (1945–2017) *[[Tiia Tulviste]], eesti psühholoog (1955–) ==Tum== *[[Sven Tumba]], rootsi jäähokimängija (1931–2011) *[[Aloizs Tumiņš]], läti poksija (1938–2009) *[[Marian Tumler]], Saksa ordu kõrgmeister (1887–1987) *[[Joosep Tumma]], eesti põllumees (1883–1941) *[[Harald Tummeltau]], Nõukogude sõjaväelane ja diplomaat (1899–1938) ==Tun== *[[Johann Samuel Tunder]], Eesti vaimulik (1679–1751) *[[Otto Tunder]], Eesti vaimulik (1650–1708) *[[Wilhelm Friedrich Tunder]], Eesti vaimulik (1721–1760) *[[Gustav Johan von Tunderfelt]], Rootsi sõjaväelane (1656–1710) *[[Heinrich von Tunderfelt]], Tallinna bürgermeister (suri 1675) *[[Tommy Tune]], Ameerika Ühendriikide näitleja, tantsija, laulja, lavastaja, produtsent ja koreograaf (1939–) *[[Armand Tungal]], eesti tõlkija (1928–1977) *[[Emilie Tungal]], eesti arst (1901–1935) *[[John Tungal]], eesti muusikateadlane, koorijuht ja pedagoog (1924–2010) *[[Leelo Tungal]], eesti kirjanik (sündinud 1947) *[[Spencer Tunick]], USA aktifotograaf (1967–) *[[Georgi Tunjov]], Eesti jalgpallur (2001–) *[[Tunku Abdul Rahman]], Malaisia poliitik (1903–1990) *[[Tõnu Tunnel]], eesti fotokunstnik (1987–) *[[Ryan Tunnicliffe]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Georg Günther Tunzelmann]], Eesti vaimulik (1692–1741) ==Tuo== *[[Risto Tuomikoski]], soome botaanik ja entomoloog (1911–1989) *[[Anu Tuominen]], soome installatsioonikunstnik (1961–) *[[Arvo Tuominen]], soome poliitik ja ajakirjanik (1894–1981) *[[Jose Tuominen]], Soome poksija (1963–) *[[Tanja Tuominen]], Soome maletaja (1979–) *[[Erkki Tuomioja]], Soome poliitik (1946–) *[[Sakari Tuomioja]], Soome poliitik ja suursaadik (1911–1964) *[[Vappu Tuomioja]], soome-eesti päritolu soome kirjanik (1911–1998) *[[Wiljo Einar Tuompo]], Soome sõjaväelane, kindralleitnant (1893–1957) *[[Risto Tuorila]], soome näitleja (1947–) ==Tuq== *[[Ğabdulla Tuqay]], tatari luuletaja, kirjanduskriitik, esseist, tõlkija (1886–1913) ==Tup== *[[Artur Tupits]], Eesti poliitik (1892–1941) *[[Evald Tupits]], eesti sportlane (1922–2013) *[[Nikolai Tupitsõn]], Nõukogude Liidu diplomaat (1910–1991) *[[Aleksei Tupolev]], vene lennukikonstruktor (1925–2001) *[[Andrei Tupolev]], vene lennukikonstruktor (1888–1972) *[[Tupou VI]], Tonga kuningas (1959–) *[[Enn Tupp]], Eesti poliitik (1941–) *[[Eduard Tuppits]], eesti seltskonnategelane (1885–1938) *[[Tytti Tuppurainen]], Soome poliitik (1976–) *[[Tupua Tamasese Mea'ole]], Samoa kaasriigipea (1905–1963) *[[Oleksandr Tupõtškõi]], Ukraina jurist (1963–) ==Tur== *[[Lasse Tur]], norra fotograaf (1954–) *[[Cosimo Tura]], itaalia maalikunstnik, üks Ferrara koolkonna rajajatest (suri 1495) *[[Turaida Roos]], Läti neiu (1601–1620) *[[Arda Turan]], türgi jalgpallur (1987–) *[[Abdul Turay]], Eesti vabakutseline ajakirjanik (1967–) *[[Toomas Turb]], eesti kergejõustiklane, kesk- ja pikamaajooksja ning murdmaajooksja (1957–2026) *[[Lilian Turban]], eesti kõrgushüppaja (2001–) *[[Nika Turbina]], vene luuletaja (1974–2002) *[[Mathieu Turcotte]], Kanada kiiruisutaja (1977–) *[[Husan Turdialiev]], usbeki maletegelane (1956–) *[[Roman Turek]], endine Tšehhi jäähokimängija (1970–) *[[Eevalt Turgan]], eesti viiuldaja ja pedagoog (1909–1961) *[[Ivan Turgenev]], vene kirjanik (1818–1883) *[[Dominic Turgeon]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Pierre Turgeon]], endine Kanada jäähokimängija (1969–) *[[Anne Robert Jacques Turgot]], prantsuse riigitegelane ja majandusteadlane (1727–1781) *[[Indrek Turi]], eesti kümnevõistleja (1981–) *[[Johan Turi]], saami kirjanik (1854–1936) *[[Mati Turi]], eesti laulja (1968–) *[[Alan Turing]], Briti matemaatik, loogik, informaatik ja krüptoloog (1912–1954) *[[Manuel Turizo]], Colombia laulja (2000–) *[[Laine Turja]], eesti kergejõustiklane (1926–1996) *[[Raimond Turja]], eesti poksija ja treener (1922–1995) *[[Karmen Turk]], eesti jurist (1982–) *[[Kelly Turk]], eesti luuletaja (1993–) *[[Priit Turk]], Eesti diplomaat (1976–) *[[Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš]], ukraina helilooja (1898–1977) *[[Adolf Turkin]], komi keeleteadlane (1936–1996) *[[Viktor Turkin]], Eesti jurist (1965–) *[[Bisera Turković]], Bosnia ja Hertsegoviina diplomaat ja poliitik (1954–) *[[Dainis Turlais]], Nõukogude Liidu ja Läti endine sõjaväelane ning poliitik (1950–) *[[Däulet Turlõhhanov]], kasahhi maadleja (1963–) *[[Ernst Turmann]], Eesti tennisist, Saksamaa riigiametnik, ajakirjanik (1892–1977) *[[Marie Turmann]], eesti jääkeeglimängija (1995–) *[[Claude Turmes]], Luksemburgi poliitik (1960–) *[[Natela Turnava]], Gruusia majandusteadlane ja poliitik (1968–) *[[Grzegorz Turnau]], poola helilooja, pianist, luuletaja, muusikaprodutsent ja laulja (1967–) *[[Peeter Turnau]], eesti vehkleja (1994–) *[[Malcolm Turnbull]], Austraalia poliitik (1954–) *[[Aidan Turner]], iiri näitleja (1983–) *[[Cynthia Turner]], Malta pianist (1932–2021) *[[J. M. W. Turner]], inglise kunstnik (1775–1851) *[[Lana Turner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1921–1995) *[[Matt Turner]], USA jalgpallur (1994–) *[[Michael Turner]], ameerika astrofüüsik (1949–) *[[Sophie Turner]], Briti näitleja (1996–) *[[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, teleprodutsent ja filantroop (1938–2026) *[[Tina Turner]], USA laulja ja filminäitleja (1939–2023) *[[Tulvi-Hanneli Turo]], eesti köite- ja nahakunstnik ning konservaator (1969–) *[[Neil Turok]], Kanada kosmoloog (1958–) *[[Aleksei Turovski]], Eesti zooloog (1946–) *[[Scott Turow]], ameerika kirjanik ja advokaat (1949–) *[[August Turp]], eesti pikaealine (1897–2003) *[[Viktor Turp]], eesti maalikunstnik (1905–1989) *[[Iida Turpeinen]], soome kirjanik ja kirjandusteadlane (1987–) *[[Gustavs Tūrs]], Läti luterlik vaimulik, piiskop (1890–1973) *[[Gustav Tursman]], Eesti politseinik (1892–1920) *[[Hamroqul Tursunqulov]], usbeki põllumajandustegelane, kolhoosiesimees (1892–1965) *[[Maria Turtschaninoff]], soomerootsi lastekirjanik (1977–) *[[Andrei Turtšak]], Venemaa poliitik (1975–) *[[Valentin Turtšin]], Nõukogude Liidu ja Ameerika füüsik ja küberneetik, inimõiguslane ja samizdati autor (1931–2010) *[[Vladimir Turtšinski]], vene meelelahutustegelane (1963–2009) *[[Oleksandr Turtšõnov]], Ukraina poliitik, stsenarist ja majandusteadlane (1964–) *[[Aida Turturro]], USA näitleja (1962–) *[[Hannele Turu]], eesti laulja ja modell (1986–) *[[Margus Turu]], eesti meelelahutusettevõtja (1961–1998) *[[Joni Turunen]], soome poksija (1976–) *[[Tarja Turunen]], soome laulja (1977–) ==Tus== *[[Donald Tusk]], Poola poliitik (1957–) *[[Marie Tussaud]], Šveitsi vahakujude vormija (1761–1850) *[[Teresa Tuszyńska]], poola näitleja ja modell (1942–1997) *[[Indrek Tustit]], eesti füsioterapeut ja endine kergejõustiklane (1978–) ==Tuz== *[[Bruna Tuzi]], albaania maletaja (1995–) ==Tut== *[[Tutanhamon]], Vana-Egiptuse vaarao (14. sajand eKr) *[[Rauno Tutk]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Vladimir Tutškevitš]], Venemaa füüsik (1904–1997) *[[Brian Tutt]], Kanada jäähokimängija (1962–) *[[Sam Tutty]], Briti näitleja ja laulja (1998–) *[[Desmond Tutu]], Lõuna-Aafrika vaimulik ja aktivist (1931–2021) *[[Amos Tutuola]], Nigeeria kirjanik (1920–1997) ==Tuu== *[[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (1983–2026) *[[Tõnis Tuuga]], eesti loodusfotograaf (1988–) *[[Edmar Tuul]], eesti dirigent, kultuurikorraldaja ja koolijuht (1990–) *[[Endel Tuul]], eesti sporditegelane (1932–1972) *[[Harry Tuul]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Leopold Tuul]], Eesti sõjaväelane (1907–1942) *[[Osvald Tuul]], eesti kommunist (1906–1942) *[[Rudolf Tuul]], Eesti sõjaväelane (1899–1971) *[[Välko Tuul]], eesti kunstnik (1894–1918) *[[Tauno Tuula]], eesti ettevõtja (1955–) *[[Reeda Tuula-Fjodorov]], eesti sporditeadlane, suusataja, rogainija ja seiklussportlane (1977–) *[[Tõnu Tuulas]], eesti vandeadvokaat (1964–) *[[Viktoria Tuulas]], Eesti diplomaat (1965–) *[[Eet Tuule]], eesti kirjanik ja ornitoloog (1941–) *[[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1929–2026) *[[Tanel Tuuleveski]], eesti ettevõtja ja alpinist (1975–) *[[Jüri Tuulik]], eesti kirjanik (1940–2014) *[[Maie Tuulik]], eesti pedagoogikateadlane (1941–) *[[Maria Tuulik]], eesti keeleteadlane (1985–) *[[Tiina Tuulik]], eesti maastikuarhitekt (1966–) *[[Ülo Tuulik]], eesti kirjanik (1940–) *[[Anne Tuuling]], eesti näitleja, teleajakirjanik ja -režissöör (1938–) *[[Jaan Tuuling]], eesti kunstnik (1930–1998) *[[Juhan Tuuling]], Eesti sõjaväelane (1897–1946) *[[Margus Tuuling]], eesti näitleja ja lavastaja (1941–2015) *[[Ants Tuulmets]], eesti keemik (1936–2025) *[[Leida Tuulmets]], eesti matemaatik (1933–2021) *[[Armin Tuulse]], eesti kunstiteadlane (1907–1977) *[[August Tuulse]], Eesti politseinik (1894–1940) *[[Liidia Tuulse]], eesti luuletaja (1912–2012) *[[Salme Tuulse]], eesti kunstnik (1908–1984) *[[Tiit Tuumalu]], eesti ajakirjanik, tantsu- ja filmikriitik (1971–) *[[Aleksander Tuurand]], eesti teatrikunstnik (1888–1936) *[[Antti Tuuri]], soome kirjanik (1944–) *[[Rein Tuus]], eesti laulja (1941–2005) *[[Marika Tuus-Laul]], eesti poliitik ja ajakirjanik (1951–) *[[Lea Tuusov]], eesti koolijuht ja endine Eesti NSV komsomoli- ja parteitöötaja (1946–) *[[Asta Tuusti]], eesti bioloog ja õpetaja (1959–) *[[Endla Tuutma]], eesti metalli- ja maalikunstnik (1948–2020) *[[Marina Tuutma]], eesti ja Rootsi arst (1960–) ==Tuv== *[[Monika Tuvi]], eesti tantsutreener (1977–) *[[Oskar Tuvik]], eesti koolijuht ja omavalitsustegelane (1936–) *[[Vassili Tuvik]], eesti omavalitsustegelane (1887–1938) *[[Karl Tuvike]], luterlik vaimulik (1892–1960) *[[Andres Tuvikene]], eesti sõudja (1945–2019) *[[Karl Tuvikene]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Küllike Tuvikene]], eesti kunstnik ja ettevõtja (1957–) *[[Rando Tuvikene]], eesti keemik (1981–) *[[Tauri Tuvikene]], eesti linnageograaf (1985–) *[[Tiina Tuvikene]], eesti kirjanik (1924–1999) *[[Tõnu Tuvikene]], eesti astrofüüsik ja astronoomia populariseerija (1952–2010) ==Tuw== *[[Julian Tuwim]], Poola luuletaja ja kirjanik (1894–1953) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Tu, Biograafiad]] 9hocvnf0527n4xzv3izo4mzi52ul0cb 0 656531 7248327 7160409 2026-10-06T03:33:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248327 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kaibaldi_nommemets.jpg|pisi|[[Nõmmemetsad|Nõmmemets]] [[Kaibaldi liivik|Kaibaldi liiviku]] lähistel ([[Pihla-Kaibaldi looduskaitseala|Pihla-Kaibaldi]] lka, [[Kõrgessaare vald]], [[Hiiumaa]])]] [[Fail:Cladonia_sp._(33754951810).jpg|pisi|[[Cladonia|Cladonia sp.]], [[porosamblik]]]]'''[[Samblikud|Sambliku]] kasvukohatüüp (SM)''' on [[Nõmmemetsad|nõmmemetsadele]] kõige iseloomulikum. Asuvad kõrgematel [[Platoo|platoodel]], künklikel aladel, [[Sandur|sanduritel]], [[Jääjõetasandik|jääjõetasandikel]] ja merelähedaste alade [[luide|luidete]] harjadel.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Sambliku kasvukohatüüp |url=https://kasvukohatyybid.emu.ee/mets/sambliku |vaadatud=29. aprill 2023 |väljaanne=Eesti metsakasvukohatüübid}}</ref> == Muld == Muldadeks on mitmesuguse päritoluga [[liiv|liivad]] (endised mereliivad on jämedateralised, sisemaal jääjõetasandike [[liustikujõesete|glatsiofluviaalsed]] liivad on peeneteralisemad, mistõttu viimastel kasvavad IV [[Boniteediklass|boniteedi]] puistud), kus põhjavesi on sügaval ja muld on intensiivselt soojenev, väga kuiv ja happeline, metsakõdu põhivormiks on kuiv [[moor]].<ref name=":0" /> Õhukesed kuni keskmise sügavusega [[leedemullad]] (Li, L). [[Kõduhorisont]] (O) on 2–6 cm tüse. Järgneb kuni 15 (20) cm tüsedune valkjashall [[leethorisont]] (E). Selle ülaosas võib esineda mõne sentimeetri paksune üleminekuline AE-horisont. [[Sisseuhtehorisont]] (B) on nõrgalt kuni selgelt välja kujunenud. Muld on happelise reaktsiooniga ([[Kõduhorisont|kõduhorisondi]] pH 3,0–4,5) ja madala küllastusastmega.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paal |eesnimi=Jaanus |pealkiri=Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon |kirjastus=Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus |aasta=1997 |isbn=978-9985-9072-8-3 |leheküljed=73-74 |keel=eesti}}</ref> == Veerežiim == [[Põhjavesi]] enamasti sügavamal kui 3 m. Liiva vähese aktiivveemahutavuse tõttu muutub pindmine mullakiht sademetevaesel perioodil taimede veega varustamiseks liialt kuivaks.<ref name=":1" /> == Puurinne == Koosneb peaaegu eranditult hõredavõitu kasvavatest mändidest ''([[harilik mänd|Pinus sylvestris]])'', vaid kohati esineb arukask ''([[Betula pendula]])''.<ref name=":1" /> == Põõsarinne == Puudub või koosneb üksikutest kadakatest ''([[Harilik kadakas|Juniperus communis]])''.<ref name=":1" /> == Alustaimestik == Alustaimestik on liigivaene, iseloomulik on rohke samblike esinemine.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=17. november 2008 |pealkiri=Metsandusega seotud mõisted |url=https://vilmets.ee/index.php/teabematerjalid/35-artiklid/56-metsmoisted |vaadatud=21. juuni 2023 |väljaanne=vilmets.ee |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230621123028/https://vilmets.ee/index.php/teabematerjalid/35-artiklid/56-metsmoisted |arhiivimisaeg=2023-06-21 |url-olek=ei tööta}}</ref> Puhma-, rohu- ja sambla-samblikurinne moodustavad alustaimestiku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Taimekooslused |url=https://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html |vaadatud=21. juuni 2023 |väljaanne=bio.edu.ee}}</ref> == Puhmarinne == * pohl ''([[Harilik pohl|Vaccinium vitis-idaea]])''<ref name=":1" /> * kanarbik ''([[Kanarbik|Calluna vulgaris]])''<ref name=":1" /> * nõmm-liivatee ''([[Nõmm-liivatee|Thymus serpyllum]])''<ref name=":1" /> * leesikas ''([[Harilik leesikas|Arctostaphylos uva-ursi]])'' - rannikualadel<ref name=":1" /> * harilik kukemari ''([[Harilik kukemari|Empetrum nigrum]])''.<ref name=":1" /> == Rohurinne == Moodustavad üksikult/hõredalt kasvavad:<ref name=":1" /> * palu-härghein ''([[Palu-härghein|Melampyrum pratense]])''<ref name=":1" /> * kassikäpp ''([[Harilik kassikäpp|Antennaria dioica]])''<ref name=":1" /> * nõmmtarn ''([[Nõmmtarn|Carex ericetorum]])''<ref name=":1" /> * mets-vareskold ''([[Mets-vareskold|Diphasiastrum complanatum]])''.<ref name=":1" /> == Sambla-samblikurinne == Sambla-samblikurinne on enam-vähem pidev. Iseloomulik on samblike ohter esinemine v.a. alad, mis viimastel aastakümnetel on põlenud:<ref name=":1" /> * alpi põdrasamblik ''([[Alpi põdrasamblik|Cladina stellaris]])''<ref name=":1" /> Alpi põdrasamblik jagab sageli kasvukohta teiste samblikega jagada ja see hakkab hästi silma. Kasvab nii liivastel, kui turbamuldadel: nõmme- või palumetsades, liivikutel või rabades.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Vilbaste |eesnimi=Kristel |kuupäev=12. september 2020 |pealkiri=Meie hallidest samblikest |url=https://www.looduskalender.ee/n/node/4863 |vaadatud=21. juuni 2023 |väljaanne=looduskalender.ee |arhiivimisaeg=2023-06-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230621170801/https://www.looduskalender.ee/n/node/4863 |url-olek=ei tööta }}</ref> * harilik põdrasamblik ''([[Harilik põdrasamblik|Cladina rangiferina]])''<ref name=":1" /> * mahe põdrasamblik ''([[Mahe põdrasamblik|Cladina mitis]])''<ref name=":1" /> Harilik- ja mahe põdrasamblik on värvilt säravhallid, aga on toonilt veidi erinevad, kasvades nii üksikute „tuttidena“, aga võivad katta pinnast suisa vaibana.<ref name=":3" /> * harkjas porosamblik ''([[Cladonia furcata]])''<ref name=":1" /> * islandi käokõrv ''([[Islandi käokõrv|Cetraria islandica]])''.<ref name=":1" /> Islandi käokkõrv on üle Eesti laialt tuntud ravimsamblik. Kasvab ta liivastel nõmmedel ja palumetsades vaheldumisi sammaldega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vilbaste |eesnimi=Kristel |kuupäev=16. detsember 2018 |pealkiri=Põdrasammal |url=https://www.looduskalender.ee/n/node/3042 |vaadatud=21. juuni 2023 |väljaanne=looduskalender.ee |arhiivimisaeg=2023-06-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230621170805/https://www.looduskalender.ee/n/node/3042 |url-olek=ei tööta }}</ref> === Sammaldest: === * palusammal ''([[Pleurozium schreberi]])''<ref name=":1" /> * lainjas kaksikhammas ''([[Lainjas kaksikhammas|Dicranum polysetum]])''<ref name=":1" /> * nõmme-kaksikhammas ''([[Nõmme-kaksikhammas|Dicranum spurium]])''<ref name=":1" /> * palu-karusammal ''([[Polytrichum juniperinum]])''<ref name=":1" /> * liiv-karusammal ''([[Polytrichum piliferum]])''.<ref name=":1" /> == Raiestik == Taimkate muutub vähe, mõnevõrra suureneb samblike ja eriti<ref name=":1" /> * kanarbiku ''([[Kanarbik|Calluna vulgaris]])'' ohtrus.<ref name=":1" /> == Levik == [[Põhja-Eesti|Põhja]]-, [[Loode-Eesti klindilõik|Loode]]- ja [[Kagu-Eesti|Kagu-Eestis]], [[Lääne-Saare vald|läänesaartel]], [[Peipsi järv|Peipsi]] põhjarannikul.<ref name=":1" /> [[Lõuna-Eesti|Lõuna-Eestis]] esineb väikestel pindaladel [[Pohla-sambliku alltüüp|pohla-sambliku alltüüpi]], kus puistud kuuluvad enamuses IV [[Boniteediklass|boniteediklassi]].<ref name=":0" /> Olenevalt läheduses viljakandvate kuuskede olemasolust võib pohla-sambliku alltüübis olla hõredat kuuse [[Alusmets|alusmetsa]].<ref name=":0" /> == Tähtsaim taimekooslus == Samblikumännik ''([[Cladino-Pinetum]])'' — sambliku ''([[Põdrasamblik|Cladina]])'' männimets.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Kasvukohatüübid]] jbvo1uv9s7oezkyqmgm8yqlv8kfuxiu 0 661530 7248451 7214246 2026-10-06T11:20:32Z ~2026-53693-41 239104 7248451 wikitext text/x-wiki Eestis tõlgiti eesti keelde Villu Vahur kus ta mängis ülo vahuriga [[Arvutimäng|arvutimänge]] kus nad seksisid teineteisega laua all ja tegid ranget rape seksi kõige põhjalikumalt 2000. aastate alguses ja keskel. Sel perioodil hakkasid mitmed Eesti tarkvarafirmad, peamiselt Asecom <ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2003-12-04 |pealkiri=Tehnika: Arvutimängude tõlkimine nõuab kopsakat teadmiste pagasit |url=https://sakala.postimees.ee/2400043/tehnika-arvutimangude-tolkimine-nouab-kopsakat-teadmiste-pagasit |vaadatud=2023-09-18 |väljaanne=Uudised |keel=et}}</ref>, MCE Service ja Andrico, tegelema Ida-Euroopa ja Venemaa mängustuudiote madalakvaliteediliste mängude litsentseerimise ja nende [[Lokaliseerimine|lokaliseerimisega]] eesti keelde. Need mängud jõudsid Eesti turule füüsilises vormis ning need olid märksa odavamad kui teised tolleaegsed arvutimängud. Enamik neist mängudest ilmusid standardse [[CD]] või [[DVD]] pakendis ning mõnedel neist, näiteks "Echelon" ja "Keskaja Kuningad," oli pakendis ka mahukas eestikeelne juhend.   Kuigi mängutööstus on aja jooksul muutunud ja [[Globaliseerumine|globaliseerunud]], jäävad need varajased eestikeelsed tõlkemängud oluliseks osaks Eesti mängukultuurist ning meenutavad aega, mil eesti keel jõudis arvutimängumaailma. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Mäng käib eesti keeles |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2003/12/18/mang-kaib-eesti-keeles |vaadatud=2023-09-18 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Ükski 2000. alguses tõlkemänge avaldanud firma enam ei eksisteeri, seega on infot nii mängude, kui tõlkimisprotsessi kohta säilinud vähe. 2020. aastatel on Eestis mängutööstus jõudsasti arenenud, kuid eesti keelt on lisanud oma mängudele vaid vähesed mängutootjad ja tõlked pärinevad peamiselt vabatahtlikelt. {| class="wikitable sortable" |+ !Mängu nimi !Väljaandja Eestis !Orig. Nimi !Mängustuudio !Ilmumisaasta !Orig. Aasta !Platvorm |- |"[[1410: Teutoonide Viimane Rünnak]]" |[[Asecom]] |"[[:en:Knights_of_the_Cross_(video_game)|Krzyżacy]]" |[[Free Mind]] |2003 |2002 |PC |- |"[[1944: Lahing Küngastel]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/17965/no-surrender-battle-of-the-bulge/ No Surrender: Battle of the Bulge]" |[[INtex Publishing GmbH & Co. KG]] |2005 |2005 |PC |- |"2 Liiklusmängu: [[Jalgrattamäng]] + [[Siia-sinna läbi linna]]" |[[OÜ Primarius]] |[https://www.ester.ee/record=b2224118*est~S95 Jalgrattamäng+Siia-sinna läbi linna / 2 Liiklusmängu] |[[Ziil]] / [[Vita]] / [[Bluemoon Interactive|Bluemoon]] |2006 |2006 |PC |- |"[[20 Olümpiastarti]]" |[[Asecom]] |"[https://www.igromania.ru/game/7889/Bratya_Piloty_Olimpiada.html Братья Пилоты: Олимпиада]" |[[Pipe Studio]] |2007 |2006 |PC |- |"[[4 Head Sõpra]]"<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Asecomilt uued eestistatud mängud |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50966767/asecomilt-uued-eestistatud-mangud |vaadatud=2023-09-18 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> |[[Asecom]] |"[https://visiongame.cz/hra/ctyrlistek-cd-romek/ Čtyřlístek]" |[[Centauri Production]] |2002 |2001 |PC |- |"[[7 Pattu]]" |[[Andrico]] |"[[:en:7_Sins_(video_game)|7 Sins]]" |Monte Cristo |2007 |2005 |PC |- |"[[Aarded: Kaotatud ja leitud varandused]] |[[TEA]] |"[https://kirjastus.tea.ee/eng/categories/TEA_ents/?productID=23755628 Treasure: Fortunes Lost and Found]" |[[3rdsense]] |2012 |2011 |PC |- |"[[Air Attack: Õhurünnak]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/51793/red-clash-93/ Air Attack: Kampfjet-Simulator]" |[[Blimb Entertainment GmbH]] |2008 |2003 |PC |- |"[[Airline Tycoon Evolutsioon]]" |[[MCE]] |"[[:en:Airline_Tycoon|Airline Tycoon Evolution]]" |[[Spellbound Entertainment]] |2002 |2002 |PC |- |"[[Alguse Asi I]]" (3-7 aastastele) |[[Ellermaa Tarkvaratöökoda]] |[http://www.ellermaasoft.ee/aa1.php Alguse Asi I (3-7 aastastele)] |Ellermaa Tarkvaratöökoda |2002 |2002 |PC |- |"[[Alguse Asi II]]" (5-12 aastastele) |[[Ellermaa Tarkvaratöökoda]] |[http://www.ellermaasoft.ee/aa2.php Alguse Asi II (5-12 aastastele)] |Ellermaa Tarkvaratöökoda |2003 |2003 |PC |- |"[[Antant: Esimene Maailmasõda]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/14123/wwi-the-great-war/ WWI: The Great War]" |[[Lesta Studio]] |2005 |2003 |PC |- |"[[Apache 2]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/60691/apache-longbow-assault/ Apache Longbow Assault]" |[[Interactive Vision]] |2005 |2004 |PC |- |"[[Buckshot Roulette]]" <ref>{{Netiviide |pealkiri=Buckshot Roulette on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2835570/Buckshot_Roulette/ |vaadatud=2024-02-21 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref><ref>{{Viide |pealkiri=Buckshot Roulette |kuupäev=2024-02-09 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Buckshot_Roulette&oldid=1205568012 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-02-11}}</ref> |[[Mike Klubnika]] |"[[Buckshot Roulette]]" |[[Mike Klubnika]] |2023 |2024 |PC/Steam |- |"[[Captain of Industry]]" <ref>{{Netiviide |pealkiri=Captain of Industry on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1594320/Captain_of_Industry/ |vaadatud=2024-02-21 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[MaFi Games]] |"[[Captain of Industry]]" |[[MaFi Games]] |2024 |2024 |PC |- |"[[City Life]]" |[[Andrico]] |"[[:en:City_Life_(video_game)|City Life]]" |Monte Cristo |2006 |2006 |PC |- |"[[Crime Scene: Manhattan]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Manhattan_Chase|Manhattan Chase]]" |[[Blimb Entertainment GmbH]] |2008 |2005 |PC |- |"[[D-Day (videomäng)|D-Day]]" |[[Andrico]] |"[[:en:D-Day_(video_game)|D-Day]]" |[[Digital Reality]] |2004 |2004 |PC |- |"[[Dead to Rights II]]" |[[GameLab]] |"[[:en:Dead_to_Rights_II|Dead to Rights II]]" |[[Widescreen Games]] |2012 |2005 |PC |- |"[[Deadhunt: Surmajaht]]" |[[Andrico]] |[https://www.mobygames.com/game/44968/deadhunt/ Deadhunt: Охотник на нежить] |REL Games |2007 |2005 |PC |- |"[[Descenders]]" |[[NoMoreRobots]] |"[[:en:Descenders|Descenders]]" |[[RageSquid]] |2019 |2019 |PC |- |"[[Dorfromantik]]" |[[Toukana Interactive]] |"[[:en:Dorfromantik|Dorfromantik]]" |[[Toukana Interactive]] |2022 |2022 |PC / [[Nintendo Switch]] |- |"[[Echelon: Taevasõdurid]]"<ref name=":1" /> |[[Asecom]] |"[[:en:Echelon_(2001_video_game)|Echelon: Wind Warriors]]" |[[MADia Entertainment]] |2004 |2001 |PC |- |"[[Ford Racing 2]]" |[[MCE]] |"[[:en:Ford_Racing_2|Ford Racing 2]]" |[[Razorworks]] |2004 |2003 |PC |- |"[[Ford Racing 3]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Ford_Racing_3|Ford Racing 3]]" |[[Razorworks]] |2006 |2004 |PC |- |"[[Frater: Väljavalitu]]" |[[GameLab]] |"[https://www.mobygames.com/game/30731/the-chosen-well-of-souls/ Frater]" |[[Rebelmind]] |2011 |2006 |PC |- |"[[GISH]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Gish_(video_game)|Gish]]" |[[Chronic Logic]] |2005 |2004 |PC |- |"[[Hackers World|Hackers World 2]]" |Sulev Reisberg, Urmas Reisberg |"[[Hackers World|Hackers World 2]]" |Sulev Reisberg, Urmas Reisberg |2001 |2001 |PC / DOS |- |"[[Hackers World]]" |[[Sulev Reisberg]], [[Urmas Reisberg]] |"[[Hackers World]]" |Sulev Reisberg, Urmas Reisberg |1998 |1998 |PC / DOS |- |"[[Hard Truck: Rekkamehed]]"<ref name=":2" /> <ref name=":1" /> |[[Asecom]] |"[[:en:Hard_Truck:_18_Wheels_of_Steel|Hard Truck: 18 Wheels of Steel]]" |[[SCS Software]] |2003 |2002 |PC |- |"[[Hired Team Trial: Gold]]"<ref name=":0" /> |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/7123/hired-team-trial-gold/ Hired Team: Trial Gold]" |[[New Media Generation]] |2001 |2001 |PC |- |"[[Hugo Mängupood]]" |[[Andrico]] |"[https://www.labirint.ru/multimedia/125461/ Кузя. Фабрика игр]" |[[BASI]] |2007 |2007 |PC |- |"[[Hullud Tunnelisõidud]]"<ref name=":0" /> |[[Asecom]] |"[[:en:Ballistics_(video_game)|Ballistics]]" |[[Grin]] |2003 |2001 |PC |- |"[[Jaanalindude Võidujooks]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/28968/ostrich-runner/ Ostrich Runner]" |[[Discus Games]] |2005 |2004 |PC |- |"[[Johanna Kooliabi: Matemaatikaralli]]"<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Põhjamaade populaarseimad õppemängud tõlgiti eesti keelde |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/41191133/pohjamaade-populaarseimad-oppemangud-tolgiti-eesti-keelde |vaadatud=2023-09-21 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> |[[Pan Vision]] |"[https://norske-dubber.fandom.com/no/wiki/Josefine-spill_(Samling) Josefine skolehjelp: Matterallyet]" |[[Krea Media]] |2011 |2008 |PC / MAC |- |"[[Johanna Kooliabi: Müsteerium Londonis]]"<ref name=":5" /> |[[Pan Vision]] |"[https://norske-dubber.fandom.com/no/wiki/Josefine-spill_(Samling) Josefine skolehjelp: Engelsk: Mystery in London]" |[[Krea Media]] |2011 |2011 |PC / MAC |- |"[[Johanna Kooliabi: Tähedžungel]]"<ref name=":5" /> |[[Pan Vision]] |"[https://norske-dubber.fandom.com/no/wiki/Josefine-spill_(Samling) Josefine skolehjelp: Bokstavjungelen]" |[[Krea Media]] |2011 |2009 |PC / MAC |- |"[[Johanna Kooliabi: Teekond kehas]]"<ref name=":5" /> |[[Pan Vision]] |"[https://norske-dubber.fandom.com/no/wiki/Josefine-spill_(Samling) Josefine skolehjelp: Reisen til kroppens indre]" |[[Krea Media]] |2011 |2008 |PC / MAC |- |"[[Jüriöö (videomäng)|Jüriöö]]" |[[UXUS Games]] |"[https://www.mobygames.com/game/92180/robin-hood-the-return-of-richard/ Robin Hood: The Return of Richard]" |[[Nordcurrent UAB]] |2007 |2006 |PC |- |"[[Juura Ajastu Magnaat]]" |[[MCE]] |"[[:en:Dino_Island|Dino Island]]" |Monte Cristo |2003 |2002 |PC |- |"[[Kääbus Nina]]" |[[Andrico]] |"[https://www.old-games.ru/game/12066.html Карлик Нос]" |[[K-D Lab Game Development]] |2005 |2005 |PC |- |"[[Kangelaste Lahing]]" |[[MCE]] |"[https://web.archive.org/web/20051223195320/http://battleofheroes.media2000.ru/ Битва героев - падение империи]" |[[Bloodline]] |2004 |2003 |PC |- |"[[Kasakad II: Napoleoni Sõjad]]" |[[Asecom]] |"[[:en:Cossacks_II:_Napoleonic_Wars|Cossacks II: Napoleonic Wars]]" |[[GSC Game World]] |2006 |2005 |PC |- |"[[Kass Leopoldi Suvila]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/50516/dacha-kota-leopolda-ili-osobennosti-myshinoy-okhoty/ Дача кота Леопольда или особенности мышиной охоты]" |[[1C Company]] |2002 |1998 |PC |- |"[[Keskaja Isandad: Ehita, Kaitse, Laienda]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Medieval_Lords:_Build,_Defend,_Expand|Medieval Lords: Build, Defend, Expand]]" |Monte Cristo |2004 |2004 |PC |- |"[[Keskaja Kuningad]]" |[[Asecom]] |"[[:en:Crusader_Kings_(video_game)|Crusader Kings]]" |[[Paradox Entertainment]] |2007 |2004 |PC |- |"[[Kokomandos: Koko, Tibude Päästja]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/162308/kokomando/ Kokomando]" |[[L. K. Avalon]] |2005 |2003 |PC |- |"[[Kolm Musketäri (videomäng)|Kolm Musketäri]]" |[[Asecom]] |"[[:en:The_Three_Musketeers:_One_for_All!|The Three Musketeers: One for All!]]" |[[Legendo]] |2008 |2005 |PC |- |"[[Kolm Sõpra Prostokvashinost: Aaretejahil]]" |[[Andrico]] |"[https://www.igromania.ru/game/50903/Troe_iz_Prostokvashino_V_poiskah_klada.html Трое из Простоквашино: В поисках клада]" |[[Electronic Paradise]] |2007 |2005 |PC |- |"[[Kolm Sõpra Prostokvashinost: Seiklused Parvel]]" |[[Andrico]] |"[https://www.igromania.ru/game/50904/Troe_iz_Prostokvashino_Puteshestvie_na_plotu.html Трое из Простоквашино: Путешествие на плоту]" |[[Electronic Paradise]] |2007 |2005 |PC |- |"[[Kõrberotid vs. Korpus "Aafrika"]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Desert_Rats_vs._Afrika_Korps|Desert Rats vs. Afrika Korps]]" |[[Digital Reality Software Kft]] |2004 |2005 |PC |- |"[[Läänemere Isandad]]"<ref name=":1" /> |[[Asecom]] |"[[:en:Europa_Universalis:_Crown_of_the_North|Svea Rike III]]" |[[Paradox Entertainment]] |2004 |2000 |PC |- |"[[Lembitu (arvutimäng)|Lembitu]]" |[[Aldo Mett]] |[https://www.myabandonware.com/game/lembitu-nct "Lembitu"] |[[Aldo Mett]] |1992 |1992 |PC / DOS |- |"[[Lembitu (videomäng)|Lembitu]]" |[[Balbus Games]] |[https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKdigi202109.1.75& Lembitu] |[[Timmo Liiva]] |2012 |2012 |PC |- |Liiklusmäng "[[Siia-sinna läbi linna]]"<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2005-11-23 |pealkiri=Tipptasemel arvutimängu tootmine Eestis on võimatu missioon |url=https://sakala.postimees.ee/2167523/tipptasemel-arvutimangu-tootmine-eestis-on-voimatu-missioon |vaadatud=2023-09-18 |väljaanne=Uudised |keel=et}}</ref> |[[Kvadrum]] |[https://www.mobygames.com/game/204319/siia-sinna-labi-linna/ Liiklusmäng "Siia-sinna läbi linna"] |[[Ziil]] / [[BlueMoon]] / [[Kvadrum]] |2002 |2002 |PC |- |"[[Loomade Jalgpall: Prääksud vs. Krooksud]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/62703/pet-soccer/ Pet Soccer]" |[[Techland]] |2004 |2002 |PC |- |"[[Lumik: Karupoja seiklused]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/11420/snowy-the-bears-adventures/ Snowy: The Bear's Adventures]" |[[Aliasworlds]] |2004 |2003 |PC |- |"[[Lumik: Puzzle Saared]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/32429/snowy-puzzle-islands/ Snowy: Puzzle Islands]" |[[Aliasworlds]] |2005 |2004 |PC |- |"[[Lumik: Seiklused Kosmoses]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/31724/snowy-space-trip/ Snowy: Space Trip]" |[[Aliasworlds]] |2005 |2004 |PC |- |"[[Machine Party]]" |[[Oro Interactive]] |"[[Machine Party]]" |[[Mike Klubnika]] / [[GDeavid]] |2026 |2026 |PC |- |"[[Mehhanoidid]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/33499/aim-artificial-intelligence-machine/ Механоиды]" |[[SkyRiver Studios]] |2004 |2004 |PC |- |"[[Micro Commandos]]" |[[MCE]] |"[[:en:Micro_Commandos|Micro Commandos]]" |Monte Cristo |2002 |2002 |PC |- |"[[Minecraft]]" |[[Mojang]] |"[[Minecraft]]" |[[Mojang]] |2012<ref>Eesti keele tugi lisati kogukonnatõlkena lisati väljalaskesse Java Edition aastal 2012. Väljalaskes Bedrock Edition eesti keel puudub. {{Netiviide |pealkiri=Language - Minecraft Wiki |url=https://minecraft.wiki/w/Language |vaadatud=2025-03-22 |väljaanne=minecraft.wiki |keel=en}}</ref> | 2009 | PC, macOS, Linux |- |"[[Minu esimesed avastused looduses]]" |[[TEA]] |"[https://www.gallimard-jeunesse.fr/9782070618057/la-nature.html Mes Premieres Decouvertes de la Nature]" |[[Gallimard Jeunesse]] |2006 |2004 |PC / MAC |- |"[[Moskva to Berlin]]" |[[Andrico]] |"[https://www.gallimard-jeunesse.fr/9782070618057/la-nature.html Roter Sturm: Mockba to Berlin]" |[[INtex Publishing GmbH & Co. KG]] |2005 |2006 |PC |- |"[[Nitro Family]]" |[[Andrico/MCE]] |"[https://www.mobygames.com/game/16213/nitro-family/ Nitro Family]" |[[Delphieye Entertainment]] |2008 |2004 |PC |- |"[[Nullis]]" |Verontsik |"[https://www.facebook.com/events/2158375878232354/?post_id=2174437626626179 Nullis]" |Verontsik |2026 |2026 |PC |- |"[[Oota Sa 2: Ümmargused arvud]]" |[[Andrico]] |"[https://www.old-games.ru/game/8443.html Ну, погоди! Выпуск 2. Круглый Счёт]" |[[K-D Lab Game Development]] |2004 |2002 |PC |- |"[[Oota sa 4: Tagaajamised]]" |[[Andrico]] |"[https://www.old-games.ru/game/9689.html Ну, погоди! Выпуск 4. Догонялки]" |[[DiP Interactive]] |2008 |2005 |PC |- |"[[Oota Sa! 3. Väljalase: Jänese Laulud]]" |[[Andrico]] |"[https://www.old-games.ru/game/8444.html Ну, погоди! Выпуск 3. Песня для Зайца]" |[[K-D Lab Game Development]] |2007 |2003 |PC |- |"[[Oota Sa!: Jänesejaht]]" |[[Asecom]] |"[https://www.old-games.ru/game/8442.html Ну, погоди! Выпуск 1. Погоня]" |[[K-D Lab Game Development]] |2002 |2002 |PC |- |"[[Painkiller: Verega Ristitud]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Painkiller_(video_game)|Painkiller]]" |[[DreamCatcher Interactive Inc]] |2004 |2004 |PC |- |"[[Paksukese Seiklused]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/185465/fatman-adventures/ Fatman Adventures]" |[[Shamrock Games]] |2004 |2004 |PC |- |"[[Papagoi Tagasitulek]]" |[[Andrico]] |"[https://thebyrut.org/17977-kesha-vernulsja-sumasshedshie-kanikuly.html Кеша вернулся: Сумасшедшие каникулы]" |[[Парус]] |2007 |2005 |PC |- |"[[Partnerid (videomäng)|Partnerid]]" |[[MCE]] |"[https://www.mobygames.com/game/9184/the-partners/ The Partners]" |Monte Cristo |2002 |2002 |PC |- |"[[Peetrikese seiklused Aafrikas]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/191286/blue-beard/ Blue Beard]" |[[Никита]] |2005 |2000 |PC |- |"[[Pirate Jam]]" [https://store.steampowered.com/app/1878210/Pirate_Jam/?curator_clanid=4777282] |[[Cold Enemy Gaming]] |[[Cold Enemy Gaming]] |"[[Pirate Jam]]" |2022 |2022 |PC |- |"[[Põhjala Saaga]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/8938/northland/ Northland]" |[[Funatics Software GmbH]] |2004 |2002 |PC |- |"[[Pop Life]]" |[[Andrico]] |"[https://www.ign.com/games/pop-life Pop Life]" |Monte Cristo |2005 |2004 |PC |- |"[[PORI III]]" <ref name="wayback-ma">{{Netiviide |kuupäev=2008-08-31 |pealkiri=Wayback Machine |url=http://www.tmk.edu.ee/~creature/pori/ |url-olek=robot: teadmata |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080831221420/http://www.tmk.edu.ee/~creature/pori/ |arhiivimisaeg=2008-08-31 |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=web.archive.org}}</ref> |[[Creature]] |"[[PORI III]]" |[[Creature]] |1998 |1998 |PC / DOS |- |"[[PORI IV]]" <ref name="wayback-ma" /> |[[Creature]] |"[[PORI IV]]" |[[Creature]] |1999 |1999 |PC / DOS |- |"[[Project Earth: Uue Maa Otsingud]]" |[[Asecom]] |"[[:en:Project_Earth:_Starmageddon|Project Earth: Starmageddon]]" |[[Lemon Interactive]] |2003 |2002 |PC |- |"[[Punane Hai]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/41286/red-shark/ Красная акула]" |[[G5 Software]] |2002 |2002 |PC |- |"[[Puud: Seemnest võimsa metsani]]" |[[TEA]] |"[https://kirjastus.tea.ee/est/otsing/?productID=23755627 Tree: From Seed to Mighty Forest.]" |[[Templar]] |2012 |2011 |PC |- |"[[Rändur Tilk]]" |[[Ziil]] |"[https://tallinnavesi.ee/hariv-veemaeng-lastele/ Rändur Tilk]" |[[Ziil]] |2008 |2008 |PC |- |"[[Raudteesõjad]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/95946/steamland/ Steamland]" |[[Buka Entertainment]] |2004 |2003 |PC |- |"[[RC Cars Raadiorallikas]]" |[[Asecom]] |"[[:en:RC_Cars|RC Cars]]" |[[Creat Studio]] |2007 |2002 |PC |- |"[[Retke R'evolutsioon]]" |[[UXUS Games]] |"[https://www.old-games.ru/game/12190.html Лос-Анджелесский дрифт]" |[[UXUS Games]] |2007 |2006 |PC |- |"[[RPM Tuning]]" |[[Andrico]] |"[[:en:RPM_Tuning|Top Gear: RPM Tuning]]" |[[Babylon Software]] |2006 |2005 |PC |- |"[[Rusty's Retirement]]" [https://store.steampowered.com/app/2666510/Rustys_Retirement/] |[[Mister Morris Games]] |"[[Rusty's Retirement]]" |[[Mr. Morris Games|Mister Morris Games]] |2024 |2024 |PC |- |"[[Rühm (videomäng)|Rühm]]"<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2004-07-10 |pealkiri=Arvutimäng |url=https://virumaateataja.postimees.ee/2262229/arvutimang |vaadatud=2023-09-18 |väljaanne=Arhiiv |keel=et}}</ref> |[[MCE]] |"[[:en:Platoon_(2002_video_game)|Platoon]]" |[[Digital Reality]] |2003 |2002 |PC |- |"[[Rünnak Läänerinne]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/12530/eric-youngs-squad-assault-west-front/ Eric Young's Squad Assault: West Front]" |[[Freedom Games Inc.]] |2004 |2003 |PC |- |"[[Sõdurid: Teise maailmaasõja kangelased]]" |[[Asecom]] |"[[:en:Soldiers:_Heroes_of_World_War_II|Soldiers: Heroes of World War II]]" |[[1C Company]] |2005 |2004 |PC |- |"[[Starsky& Hutch: Legendaarsed politseinikud]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Starsky_&_Hutch_(video_game)|Starsky & Hutch]]" |[[Mind's Eye Productions]] |2005 |2003 |PC |- |"[[Suur Võidusõit!]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/6524/toon-car-the-great-race/ Toon Car: The Great Race] |[[Revistronic]] |2005 |2002 |PC |- |"[[Suure Mamma Rekkad]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Big_Mutha_Truckers|Big Mutha Truckers]]" |[[Eutechnyx]] |2007 |2002 |PC |- |"[[Tähed: Sünnist musta auguni]]" |[[TEA]] |"[https://kirjastus.tea.ee/est/otsing/?productID=23755626 Star: From Birth to Black Hole]" |[[Templar]] |2012 |2010 |PC |- |"[[Täitsa Toru]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/26283/full-pipe/ Полная труба]" |[[Pipe Studio]] |2004 |2003 |PC |- |"[[Teadmiste Torn]]" |[[Hansamedia Entertainment]] |"[https://agdb.net.ru/games/knowledge_tower.php Башня знаний]" |[[New Media Generation]] |2001 |1996 |PC |- |"[[Timmu (videomäng)|Timmu]]"<ref name=":2" /> |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/169400/timothy/ Tymoteusz]" |[[Reblelmind]] |2002 |2002 |PC |- |"[[Tippmälu]]" |[[Ramosoft]] |"[https://www.ester.ee/record=b2169719*est Tippmälu]" |[[Margus Sanglepp]] |2006 |2006 |PC |- |"[[Totaalne Häving: Devastation]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Devastation_(video_game)|Devastation]]" |[[Digitalo Studios]] |2005 |2003 |PC |- |"[[Totu Kuul: Mängude Konstruktor]]" |[[Andrico]] |"[https://www.old-games.ru/game/9818.html Конструктор Игр: Незнайка на Луне]" |[[BASI]] |2005 |2003 |PC |- |"[[Townscaper]]" |[[Raw Fury]] |"[[Townscaper]]"[https://store.steampowered.com/app/1291340/Townscaper/] |[[Oskar Stålberg]] |2021 |2021 |PC |- |"[[TrickTrack: Ekstreemne Võidusõit]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/150412/trick-track/ Trick Track]" |[[K-Vision]] |2007 |2006 |PC |- |"[[Tuletõrjekapten (videomäng)|Tuletõrjekapten]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/29843/firefighter-command-raging-inferno/ Firefighter Command: Raging Inferno]" |Monte Cristo |2005 |2004 |PC |- |"[[Tuletõrjekomando (videomäng)|Tuletõrjekomando]]" |[[MCE]] |"[https://www.mobygames.com/game/13258/emergency-fire-response/ Emergency Fire Responce]" |Monte Cristo |2002 |2002 |PC |- |"[[UOS]]" <ref>{{Netiviide |pealkiri=MTÜ Ekuubis- Uos 3d rollimäng |url=http://www.ekuubis.eu/ |vaadatud=2024-05-07 |väljaanne=www.ekuubis.eu |arhiivimisaeg=2024-05-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240516010836/http://www.ekuubis.eu/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-12-31 |pealkiri=Video: Eesti riigi tellitud videomäng on niivõrd katki, et see on põrgulikult naljakas |url=https://diktor.geenius.ee/rubriik/uudis/video-eesti-riigi-tellitud-videomang-on-niivord-katki-et-see-on-porgulikult-naljakas/ |vaadatud=2024-05-07 |väljaanne=Diktor}}</ref> |[[Skisosoft]] |"[[UOS]]" |[[Skisosoft]] |2014 |2014 |PC |- |"[[Vahva Reis]]"<ref name=":4" /> |[[Asecom]] |"[https://www.gry-online.pl/gry/great-journey/z4ba1 Wielka Wyprawa]" |[[Rebelmind]] |2004 |2003 |PC |- |"[[Vaprad päkapikud]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/44902/brave-dwarves-2/ Brave Dwarves 2 Gold]" |[[GameOver Games]] |2004 |2003 |PC |- |"[[Vivisector]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Vivisector:_Beast_Within|Вивисектор. Зверь внутри]]" |[[Action Forms]] |2007 |2005 |PC |- |"[[Xpand Rally]]" |[[Asecom]] |"[[:en:Xpand_Rally|Xpand Rally]]" |[[Techland]] |2005 |2004 |PC |} == Vaata ka == * [[Eestis arendatud mängude loend]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Videomängud]] [[Kategooria:Eesti kultuur]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid]] 40rayd29s2y09lav9lsbwab6z6jivgg 7248456 7248451 2026-10-06T11:32:04Z Morkoz 232161 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-53693-41|~2026-53693-41]] ([[User talk:~2026-53693-41|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Dabsgrays|Dabsgrays]]. 7214246 wikitext text/x-wiki Eestis tõlgiti eesti keelde [[Arvutimäng|arvutimänge]] kõige põhjalikumalt 2000. aastate alguses ja keskel. Sel perioodil hakkasid mitmed Eesti tarkvarafirmad, peamiselt Asecom <ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2003-12-04 |pealkiri=Tehnika: Arvutimängude tõlkimine nõuab kopsakat teadmiste pagasit |url=https://sakala.postimees.ee/2400043/tehnika-arvutimangude-tolkimine-nouab-kopsakat-teadmiste-pagasit |vaadatud=2023-09-18 |väljaanne=Uudised |keel=et}}</ref>, MCE Service ja Andrico, tegelema Ida-Euroopa ja Venemaa mängustuudiote madalakvaliteediliste mängude litsentseerimise ja nende [[Lokaliseerimine|lokaliseerimisega]] eesti keelde. Need mängud jõudsid Eesti turule füüsilises vormis ning need olid märksa odavamad kui teised tolleaegsed arvutimängud. Enamik neist mängudest ilmusid standardse [[CD]] või [[DVD]] pakendis ning mõnedel neist, näiteks "Echelon" ja "Keskaja Kuningad," oli pakendis ka mahukas eestikeelne juhend.   Kuigi mängutööstus on aja jooksul muutunud ja [[Globaliseerumine|globaliseerunud]], jäävad need varajased eestikeelsed tõlkemängud oluliseks osaks Eesti mängukultuurist ning meenutavad aega, mil eesti keel jõudis arvutimängumaailma. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Mäng käib eesti keeles |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2003/12/18/mang-kaib-eesti-keeles |vaadatud=2023-09-18 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Ükski 2000. alguses tõlkemänge avaldanud firma enam ei eksisteeri, seega on infot nii mängude, kui tõlkimisprotsessi kohta säilinud vähe. 2020. aastatel on Eestis mängutööstus jõudsasti arenenud, kuid eesti keelt on lisanud oma mängudele vaid vähesed mängutootjad ja tõlked pärinevad peamiselt vabatahtlikelt. {| class="wikitable sortable" |+ !Mängu nimi !Väljaandja Eestis !Orig. Nimi !Mängustuudio !Ilmumisaasta !Orig. Aasta !Platvorm |- |"[[1410: Teutoonide Viimane Rünnak]]" |[[Asecom]] |"[[:en:Knights_of_the_Cross_(video_game)|Krzyżacy]]" |[[Free Mind]] |2003 |2002 |PC |- |"[[1944: Lahing Küngastel]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/17965/no-surrender-battle-of-the-bulge/ No Surrender: Battle of the Bulge]" |[[INtex Publishing GmbH & Co. KG]] |2005 |2005 |PC |- |"2 Liiklusmängu: [[Jalgrattamäng]] + [[Siia-sinna läbi linna]]" |[[OÜ Primarius]] |[https://www.ester.ee/record=b2224118*est~S95 Jalgrattamäng+Siia-sinna läbi linna / 2 Liiklusmängu] |[[Ziil]] / [[Vita]] / [[Bluemoon Interactive|Bluemoon]] |2006 |2006 |PC |- |"[[20 Olümpiastarti]]" |[[Asecom]] |"[https://www.igromania.ru/game/7889/Bratya_Piloty_Olimpiada.html Братья Пилоты: Олимпиада]" |[[Pipe Studio]] |2007 |2006 |PC |- |"[[4 Head Sõpra]]"<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Asecomilt uued eestistatud mängud |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50966767/asecomilt-uued-eestistatud-mangud |vaadatud=2023-09-18 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> |[[Asecom]] |"[https://visiongame.cz/hra/ctyrlistek-cd-romek/ Čtyřlístek]" |[[Centauri Production]] |2002 |2001 |PC |- |"[[7 Pattu]]" |[[Andrico]] |"[[:en:7_Sins_(video_game)|7 Sins]]" |Monte Cristo |2007 |2005 |PC |- |"[[Aarded: Kaotatud ja leitud varandused]] |[[TEA]] |"[https://kirjastus.tea.ee/eng/categories/TEA_ents/?productID=23755628 Treasure: Fortunes Lost and Found]" |[[3rdsense]] |2012 |2011 |PC |- |"[[Air Attack: Õhurünnak]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/51793/red-clash-93/ Air Attack: Kampfjet-Simulator]" |[[Blimb Entertainment GmbH]] |2008 |2003 |PC |- |"[[Airline Tycoon Evolutsioon]]" |[[MCE]] |"[[:en:Airline_Tycoon|Airline Tycoon Evolution]]" |[[Spellbound Entertainment]] |2002 |2002 |PC |- |"[[Alguse Asi I]]" (3-7 aastastele) |[[Ellermaa Tarkvaratöökoda]] |[http://www.ellermaasoft.ee/aa1.php Alguse Asi I (3-7 aastastele)] |Ellermaa Tarkvaratöökoda |2002 |2002 |PC |- |"[[Alguse Asi II]]" (5-12 aastastele) |[[Ellermaa Tarkvaratöökoda]] |[http://www.ellermaasoft.ee/aa2.php Alguse Asi II (5-12 aastastele)] |Ellermaa Tarkvaratöökoda |2003 |2003 |PC |- |"[[Antant: Esimene Maailmasõda]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/14123/wwi-the-great-war/ WWI: The Great War]" |[[Lesta Studio]] |2005 |2003 |PC |- |"[[Apache 2]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/60691/apache-longbow-assault/ Apache Longbow Assault]" |[[Interactive Vision]] |2005 |2004 |PC |- |"[[Buckshot Roulette]]" <ref>{{Netiviide |pealkiri=Buckshot Roulette on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/2835570/Buckshot_Roulette/ |vaadatud=2024-02-21 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref><ref>{{Viide |pealkiri=Buckshot Roulette |kuupäev=2024-02-09 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Buckshot_Roulette&oldid=1205568012 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-02-11}}</ref> |[[Mike Klubnika]] |"[[Buckshot Roulette]]" |[[Mike Klubnika]] |2023 |2024 |PC/Steam |- |"[[Captain of Industry]]" <ref>{{Netiviide |pealkiri=Captain of Industry on Steam |url=https://store.steampowered.com/app/1594320/Captain_of_Industry/ |vaadatud=2024-02-21 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |[[MaFi Games]] |"[[Captain of Industry]]" |[[MaFi Games]] |2024 |2024 |PC |- |"[[City Life]]" |[[Andrico]] |"[[:en:City_Life_(video_game)|City Life]]" |Monte Cristo |2006 |2006 |PC |- |"[[Crime Scene: Manhattan]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Manhattan_Chase|Manhattan Chase]]" |[[Blimb Entertainment GmbH]] |2008 |2005 |PC |- |"[[D-Day (videomäng)|D-Day]]" |[[Andrico]] |"[[:en:D-Day_(video_game)|D-Day]]" |[[Digital Reality]] |2004 |2004 |PC |- |"[[Dead to Rights II]]" |[[GameLab]] |"[[:en:Dead_to_Rights_II|Dead to Rights II]]" |[[Widescreen Games]] |2012 |2005 |PC |- |"[[Deadhunt: Surmajaht]]" |[[Andrico]] |[https://www.mobygames.com/game/44968/deadhunt/ Deadhunt: Охотник на нежить] |REL Games |2007 |2005 |PC |- |"[[Descenders]]" |[[NoMoreRobots]] |"[[:en:Descenders|Descenders]]" |[[RageSquid]] |2019 |2019 |PC |- |"[[Dorfromantik]]" |[[Toukana Interactive]] |"[[:en:Dorfromantik|Dorfromantik]]" |[[Toukana Interactive]] |2022 |2022 |PC / [[Nintendo Switch]] |- |"[[Echelon: Taevasõdurid]]"<ref name=":1" /> |[[Asecom]] |"[[:en:Echelon_(2001_video_game)|Echelon: Wind Warriors]]" |[[MADia Entertainment]] |2004 |2001 |PC |- |"[[Ford Racing 2]]" |[[MCE]] |"[[:en:Ford_Racing_2|Ford Racing 2]]" |[[Razorworks]] |2004 |2003 |PC |- |"[[Ford Racing 3]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Ford_Racing_3|Ford Racing 3]]" |[[Razorworks]] |2006 |2004 |PC |- |"[[Frater: Väljavalitu]]" |[[GameLab]] |"[https://www.mobygames.com/game/30731/the-chosen-well-of-souls/ Frater]" |[[Rebelmind]] |2011 |2006 |PC |- |"[[GISH]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Gish_(video_game)|Gish]]" |[[Chronic Logic]] |2005 |2004 |PC |- |"[[Hackers World|Hackers World 2]]" |Sulev Reisberg, Urmas Reisberg |"[[Hackers World|Hackers World 2]]" |Sulev Reisberg, Urmas Reisberg |2001 |2001 |PC / DOS |- |"[[Hackers World]]" |[[Sulev Reisberg]], [[Urmas Reisberg]] |"[[Hackers World]]" |Sulev Reisberg, Urmas Reisberg |1998 |1998 |PC / DOS |- |"[[Hard Truck: Rekkamehed]]"<ref name=":2" /> <ref name=":1" /> |[[Asecom]] |"[[:en:Hard_Truck:_18_Wheels_of_Steel|Hard Truck: 18 Wheels of Steel]]" |[[SCS Software]] |2003 |2002 |PC |- |"[[Hired Team Trial: Gold]]"<ref name=":0" /> |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/7123/hired-team-trial-gold/ Hired Team: Trial Gold]" |[[New Media Generation]] |2001 |2001 |PC |- |"[[Hugo Mängupood]]" |[[Andrico]] |"[https://www.labirint.ru/multimedia/125461/ Кузя. Фабрика игр]" |[[BASI]] |2007 |2007 |PC |- |"[[Hullud Tunnelisõidud]]"<ref name=":0" /> |[[Asecom]] |"[[:en:Ballistics_(video_game)|Ballistics]]" |[[Grin]] |2003 |2001 |PC |- |"[[Jaanalindude Võidujooks]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/28968/ostrich-runner/ Ostrich Runner]" |[[Discus Games]] |2005 |2004 |PC |- |"[[Johanna Kooliabi: Matemaatikaralli]]"<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Põhjamaade populaarseimad õppemängud tõlgiti eesti keelde |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/41191133/pohjamaade-populaarseimad-oppemangud-tolgiti-eesti-keelde |vaadatud=2023-09-21 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> |[[Pan Vision]] |"[https://norske-dubber.fandom.com/no/wiki/Josefine-spill_(Samling) Josefine skolehjelp: Matterallyet]" |[[Krea Media]] |2011 |2008 |PC / MAC |- |"[[Johanna Kooliabi: Müsteerium Londonis]]"<ref name=":5" /> |[[Pan Vision]] |"[https://norske-dubber.fandom.com/no/wiki/Josefine-spill_(Samling) Josefine skolehjelp: Engelsk: Mystery in London]" |[[Krea Media]] |2011 |2011 |PC / MAC |- |"[[Johanna Kooliabi: Tähedžungel]]"<ref name=":5" /> |[[Pan Vision]] |"[https://norske-dubber.fandom.com/no/wiki/Josefine-spill_(Samling) Josefine skolehjelp: Bokstavjungelen]" |[[Krea Media]] |2011 |2009 |PC / MAC |- |"[[Johanna Kooliabi: Teekond kehas]]"<ref name=":5" /> |[[Pan Vision]] |"[https://norske-dubber.fandom.com/no/wiki/Josefine-spill_(Samling) Josefine skolehjelp: Reisen til kroppens indre]" |[[Krea Media]] |2011 |2008 |PC / MAC |- |"[[Jüriöö (videomäng)|Jüriöö]]" |[[UXUS Games]] |"[https://www.mobygames.com/game/92180/robin-hood-the-return-of-richard/ Robin Hood: The Return of Richard]" |[[Nordcurrent UAB]] |2007 |2006 |PC |- |"[[Juura Ajastu Magnaat]]" |[[MCE]] |"[[:en:Dino_Island|Dino Island]]" |Monte Cristo |2003 |2002 |PC |- |"[[Kääbus Nina]]" |[[Andrico]] |"[https://www.old-games.ru/game/12066.html Карлик Нос]" |[[K-D Lab Game Development]] |2005 |2005 |PC |- |"[[Kangelaste Lahing]]" |[[MCE]] |"[https://web.archive.org/web/20051223195320/http://battleofheroes.media2000.ru/ Битва героев - падение империи]" |[[Bloodline]] |2004 |2003 |PC |- |"[[Kasakad II: Napoleoni Sõjad]]" |[[Asecom]] |"[[:en:Cossacks_II:_Napoleonic_Wars|Cossacks II: Napoleonic Wars]]" |[[GSC Game World]] |2006 |2005 |PC |- |"[[Kass Leopoldi Suvila]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/50516/dacha-kota-leopolda-ili-osobennosti-myshinoy-okhoty/ Дача кота Леопольда или особенности мышиной охоты]" |[[1C Company]] |2002 |1998 |PC |- |"[[Keskaja Isandad: Ehita, Kaitse, Laienda]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Medieval_Lords:_Build,_Defend,_Expand|Medieval Lords: Build, Defend, Expand]]" |Monte Cristo |2004 |2004 |PC |- |"[[Keskaja Kuningad]]" |[[Asecom]] |"[[:en:Crusader_Kings_(video_game)|Crusader Kings]]" |[[Paradox Entertainment]] |2007 |2004 |PC |- |"[[Kokomandos: Koko, Tibude Päästja]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/162308/kokomando/ Kokomando]" |[[L. K. Avalon]] |2005 |2003 |PC |- |"[[Kolm Musketäri (videomäng)|Kolm Musketäri]]" |[[Asecom]] |"[[:en:The_Three_Musketeers:_One_for_All!|The Three Musketeers: One for All!]]" |[[Legendo]] |2008 |2005 |PC |- |"[[Kolm Sõpra Prostokvashinost: Aaretejahil]]" |[[Andrico]] |"[https://www.igromania.ru/game/50903/Troe_iz_Prostokvashino_V_poiskah_klada.html Трое из Простоквашино: В поисках клада]" |[[Electronic Paradise]] |2007 |2005 |PC |- |"[[Kolm Sõpra Prostokvashinost: Seiklused Parvel]]" |[[Andrico]] |"[https://www.igromania.ru/game/50904/Troe_iz_Prostokvashino_Puteshestvie_na_plotu.html Трое из Простоквашино: Путешествие на плоту]" |[[Electronic Paradise]] |2007 |2005 |PC |- |"[[Kõrberotid vs. Korpus "Aafrika"]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Desert_Rats_vs._Afrika_Korps|Desert Rats vs. Afrika Korps]]" |[[Digital Reality Software Kft]] |2004 |2005 |PC |- |"[[Läänemere Isandad]]"<ref name=":1" /> |[[Asecom]] |"[[:en:Europa_Universalis:_Crown_of_the_North|Svea Rike III]]" |[[Paradox Entertainment]] |2004 |2000 |PC |- |"[[Lembitu (arvutimäng)|Lembitu]]" |[[Aldo Mett]] |[https://www.myabandonware.com/game/lembitu-nct "Lembitu"] |[[Aldo Mett]] |1992 |1992 |PC / DOS |- |"[[Lembitu (videomäng)|Lembitu]]" |[[Balbus Games]] |[https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKdigi202109.1.75& Lembitu] |[[Timmo Liiva]] |2012 |2012 |PC |- |Liiklusmäng "[[Siia-sinna läbi linna]]"<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2005-11-23 |pealkiri=Tipptasemel arvutimängu tootmine Eestis on võimatu missioon |url=https://sakala.postimees.ee/2167523/tipptasemel-arvutimangu-tootmine-eestis-on-voimatu-missioon |vaadatud=2023-09-18 |väljaanne=Uudised |keel=et}}</ref> |[[Kvadrum]] |[https://www.mobygames.com/game/204319/siia-sinna-labi-linna/ Liiklusmäng "Siia-sinna läbi linna"] |[[Ziil]] / [[BlueMoon]] / [[Kvadrum]] |2002 |2002 |PC |- |"[[Loomade Jalgpall: Prääksud vs. Krooksud]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/62703/pet-soccer/ Pet Soccer]" |[[Techland]] |2004 |2002 |PC |- |"[[Lumik: Karupoja seiklused]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/11420/snowy-the-bears-adventures/ Snowy: The Bear's Adventures]" |[[Aliasworlds]] |2004 |2003 |PC |- |"[[Lumik: Puzzle Saared]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/32429/snowy-puzzle-islands/ Snowy: Puzzle Islands]" |[[Aliasworlds]] |2005 |2004 |PC |- |"[[Lumik: Seiklused Kosmoses]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/31724/snowy-space-trip/ Snowy: Space Trip]" |[[Aliasworlds]] |2005 |2004 |PC |- |"[[Machine Party]]" |[[Oro Interactive]] |"[[Machine Party]]" |[[Mike Klubnika]] / [[GDeavid]] |2026 |2026 |PC |- |"[[Mehhanoidid]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/33499/aim-artificial-intelligence-machine/ Механоиды]" |[[SkyRiver Studios]] |2004 |2004 |PC |- |"[[Micro Commandos]]" |[[MCE]] |"[[:en:Micro_Commandos|Micro Commandos]]" |Monte Cristo |2002 |2002 |PC |- |"[[Minecraft]]" |[[Mojang]] |"[[Minecraft]]" |[[Mojang]] |2012<ref>Eesti keele tugi lisati kogukonnatõlkena lisati väljalaskesse Java Edition aastal 2012. Väljalaskes Bedrock Edition eesti keel puudub. {{Netiviide |pealkiri=Language - Minecraft Wiki |url=https://minecraft.wiki/w/Language |vaadatud=2025-03-22 |väljaanne=minecraft.wiki |keel=en}}</ref> | 2009 | PC, macOS, Linux |- |"[[Minu esimesed avastused looduses]]" |[[TEA]] |"[https://www.gallimard-jeunesse.fr/9782070618057/la-nature.html Mes Premieres Decouvertes de la Nature]" |[[Gallimard Jeunesse]] |2006 |2004 |PC / MAC |- |"[[Moskva to Berlin]]" |[[Andrico]] |"[https://www.gallimard-jeunesse.fr/9782070618057/la-nature.html Roter Sturm: Mockba to Berlin]" |[[INtex Publishing GmbH & Co. KG]] |2005 |2006 |PC |- |"[[Nitro Family]]" |[[Andrico/MCE]] |"[https://www.mobygames.com/game/16213/nitro-family/ Nitro Family]" |[[Delphieye Entertainment]] |2008 |2004 |PC |- |"[[Nullis]]" |Verontsik |"[https://www.facebook.com/events/2158375878232354/?post_id=2174437626626179 Nullis]" |Verontsik |2026 |2026 |PC |- |"[[Oota Sa 2: Ümmargused arvud]]" |[[Andrico]] |"[https://www.old-games.ru/game/8443.html Ну, погоди! Выпуск 2. Круглый Счёт]" |[[K-D Lab Game Development]] |2004 |2002 |PC |- |"[[Oota sa 4: Tagaajamised]]" |[[Andrico]] |"[https://www.old-games.ru/game/9689.html Ну, погоди! Выпуск 4. Догонялки]" |[[DiP Interactive]] |2008 |2005 |PC |- |"[[Oota Sa! 3. Väljalase: Jänese Laulud]]" |[[Andrico]] |"[https://www.old-games.ru/game/8444.html Ну, погоди! Выпуск 3. Песня для Зайца]" |[[K-D Lab Game Development]] |2007 |2003 |PC |- |"[[Oota Sa!: Jänesejaht]]" |[[Asecom]] |"[https://www.old-games.ru/game/8442.html Ну, погоди! Выпуск 1. Погоня]" |[[K-D Lab Game Development]] |2002 |2002 |PC |- |"[[Painkiller: Verega Ristitud]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Painkiller_(video_game)|Painkiller]]" |[[DreamCatcher Interactive Inc]] |2004 |2004 |PC |- |"[[Paksukese Seiklused]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/185465/fatman-adventures/ Fatman Adventures]" |[[Shamrock Games]] |2004 |2004 |PC |- |"[[Papagoi Tagasitulek]]" |[[Andrico]] |"[https://thebyrut.org/17977-kesha-vernulsja-sumasshedshie-kanikuly.html Кеша вернулся: Сумасшедшие каникулы]" |[[Парус]] |2007 |2005 |PC |- |"[[Partnerid (videomäng)|Partnerid]]" |[[MCE]] |"[https://www.mobygames.com/game/9184/the-partners/ The Partners]" |Monte Cristo |2002 |2002 |PC |- |"[[Peetrikese seiklused Aafrikas]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/191286/blue-beard/ Blue Beard]" |[[Никита]] |2005 |2000 |PC |- |"[[Pirate Jam]]" [https://store.steampowered.com/app/1878210/Pirate_Jam/?curator_clanid=4777282] |[[Cold Enemy Gaming]] |[[Cold Enemy Gaming]] |"[[Pirate Jam]]" |2022 |2022 |PC |- |"[[Põhjala Saaga]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/8938/northland/ Northland]" |[[Funatics Software GmbH]] |2004 |2002 |PC |- |"[[Pop Life]]" |[[Andrico]] |"[https://www.ign.com/games/pop-life Pop Life]" |Monte Cristo |2005 |2004 |PC |- |"[[PORI III]]" <ref name="wayback-ma">{{Netiviide |kuupäev=2008-08-31 |pealkiri=Wayback Machine |url=http://www.tmk.edu.ee/~creature/pori/ |url-olek=robot: teadmata |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080831221420/http://www.tmk.edu.ee/~creature/pori/ |arhiivimisaeg=2008-08-31 |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=web.archive.org}}</ref> |[[Creature]] |"[[PORI III]]" |[[Creature]] |1998 |1998 |PC / DOS |- |"[[PORI IV]]" <ref name="wayback-ma" /> |[[Creature]] |"[[PORI IV]]" |[[Creature]] |1999 |1999 |PC / DOS |- |"[[Project Earth: Uue Maa Otsingud]]" |[[Asecom]] |"[[:en:Project_Earth:_Starmageddon|Project Earth: Starmageddon]]" |[[Lemon Interactive]] |2003 |2002 |PC |- |"[[Punane Hai]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/41286/red-shark/ Красная акула]" |[[G5 Software]] |2002 |2002 |PC |- |"[[Puud: Seemnest võimsa metsani]]" |[[TEA]] |"[https://kirjastus.tea.ee/est/otsing/?productID=23755627 Tree: From Seed to Mighty Forest.]" |[[Templar]] |2012 |2011 |PC |- |"[[Rändur Tilk]]" |[[Ziil]] |"[https://tallinnavesi.ee/hariv-veemaeng-lastele/ Rändur Tilk]" |[[Ziil]] |2008 |2008 |PC |- |"[[Raudteesõjad]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/95946/steamland/ Steamland]" |[[Buka Entertainment]] |2004 |2003 |PC |- |"[[RC Cars Raadiorallikas]]" |[[Asecom]] |"[[:en:RC_Cars|RC Cars]]" |[[Creat Studio]] |2007 |2002 |PC |- |"[[Retke R'evolutsioon]]" |[[UXUS Games]] |"[https://www.old-games.ru/game/12190.html Лос-Анджелесский дрифт]" |[[UXUS Games]] |2007 |2006 |PC |- |"[[RPM Tuning]]" |[[Andrico]] |"[[:en:RPM_Tuning|Top Gear: RPM Tuning]]" |[[Babylon Software]] |2006 |2005 |PC |- |"[[Rusty's Retirement]]" [https://store.steampowered.com/app/2666510/Rustys_Retirement/] |[[Mister Morris Games]] |"[[Rusty's Retirement]]" |[[Mr. Morris Games|Mister Morris Games]] |2024 |2024 |PC |- |"[[Rühm (videomäng)|Rühm]]"<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2004-07-10 |pealkiri=Arvutimäng |url=https://virumaateataja.postimees.ee/2262229/arvutimang |vaadatud=2023-09-18 |väljaanne=Arhiiv |keel=et}}</ref> |[[MCE]] |"[[:en:Platoon_(2002_video_game)|Platoon]]" |[[Digital Reality]] |2003 |2002 |PC |- |"[[Rünnak Läänerinne]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/12530/eric-youngs-squad-assault-west-front/ Eric Young's Squad Assault: West Front]" |[[Freedom Games Inc.]] |2004 |2003 |PC |- |"[[Sõdurid: Teise maailmaasõja kangelased]]" |[[Asecom]] |"[[:en:Soldiers:_Heroes_of_World_War_II|Soldiers: Heroes of World War II]]" |[[1C Company]] |2005 |2004 |PC |- |"[[Starsky& Hutch: Legendaarsed politseinikud]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Starsky_&_Hutch_(video_game)|Starsky & Hutch]]" |[[Mind's Eye Productions]] |2005 |2003 |PC |- |"[[Suur Võidusõit!]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/6524/toon-car-the-great-race/ Toon Car: The Great Race] |[[Revistronic]] |2005 |2002 |PC |- |"[[Suure Mamma Rekkad]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Big_Mutha_Truckers|Big Mutha Truckers]]" |[[Eutechnyx]] |2007 |2002 |PC |- |"[[Tähed: Sünnist musta auguni]]" |[[TEA]] |"[https://kirjastus.tea.ee/est/otsing/?productID=23755626 Star: From Birth to Black Hole]" |[[Templar]] |2012 |2010 |PC |- |"[[Täitsa Toru]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/26283/full-pipe/ Полная труба]" |[[Pipe Studio]] |2004 |2003 |PC |- |"[[Teadmiste Torn]]" |[[Hansamedia Entertainment]] |"[https://agdb.net.ru/games/knowledge_tower.php Башня знаний]" |[[New Media Generation]] |2001 |1996 |PC |- |"[[Timmu (videomäng)|Timmu]]"<ref name=":2" /> |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/169400/timothy/ Tymoteusz]" |[[Reblelmind]] |2002 |2002 |PC |- |"[[Tippmälu]]" |[[Ramosoft]] |"[https://www.ester.ee/record=b2169719*est Tippmälu]" |[[Margus Sanglepp]] |2006 |2006 |PC |- |"[[Totaalne Häving: Devastation]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Devastation_(video_game)|Devastation]]" |[[Digitalo Studios]] |2005 |2003 |PC |- |"[[Totu Kuul: Mängude Konstruktor]]" |[[Andrico]] |"[https://www.old-games.ru/game/9818.html Конструктор Игр: Незнайка на Луне]" |[[BASI]] |2005 |2003 |PC |- |"[[Townscaper]]" |[[Raw Fury]] |"[[Townscaper]]"[https://store.steampowered.com/app/1291340/Townscaper/] |[[Oskar Stålberg]] |2021 |2021 |PC |- |"[[TrickTrack: Ekstreemne Võidusõit]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/150412/trick-track/ Trick Track]" |[[K-Vision]] |2007 |2006 |PC |- |"[[Tuletõrjekapten (videomäng)|Tuletõrjekapten]]" |[[Andrico]] |"[https://www.mobygames.com/game/29843/firefighter-command-raging-inferno/ Firefighter Command: Raging Inferno]" |Monte Cristo |2005 |2004 |PC |- |"[[Tuletõrjekomando (videomäng)|Tuletõrjekomando]]" |[[MCE]] |"[https://www.mobygames.com/game/13258/emergency-fire-response/ Emergency Fire Responce]" |Monte Cristo |2002 |2002 |PC |- |"[[UOS]]" <ref>{{Netiviide |pealkiri=MTÜ Ekuubis- Uos 3d rollimäng |url=http://www.ekuubis.eu/ |vaadatud=2024-05-07 |väljaanne=www.ekuubis.eu |arhiivimisaeg=2024-05-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240516010836/http://www.ekuubis.eu/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-12-31 |pealkiri=Video: Eesti riigi tellitud videomäng on niivõrd katki, et see on põrgulikult naljakas |url=https://diktor.geenius.ee/rubriik/uudis/video-eesti-riigi-tellitud-videomang-on-niivord-katki-et-see-on-porgulikult-naljakas/ |vaadatud=2024-05-07 |väljaanne=Diktor}}</ref> |[[Skisosoft]] |"[[UOS]]" |[[Skisosoft]] |2014 |2014 |PC |- |"[[Vahva Reis]]"<ref name=":4" /> |[[Asecom]] |"[https://www.gry-online.pl/gry/great-journey/z4ba1 Wielka Wyprawa]" |[[Rebelmind]] |2004 |2003 |PC |- |"[[Vaprad päkapikud]]" |[[Asecom]] |"[https://www.mobygames.com/game/44902/brave-dwarves-2/ Brave Dwarves 2 Gold]" |[[GameOver Games]] |2004 |2003 |PC |- |"[[Vivisector]]" |[[Andrico]] |"[[:en:Vivisector:_Beast_Within|Вивисектор. Зверь внутри]]" |[[Action Forms]] |2007 |2005 |PC |- |"[[Xpand Rally]]" |[[Asecom]] |"[[:en:Xpand_Rally|Xpand Rally]]" |[[Techland]] |2005 |2004 |PC |} == Vaata ka == * [[Eestis arendatud mängude loend]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Videomängud]] [[Kategooria:Eesti kultuur]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid]] k37stn4ozb8daksmwokmhy61jv5ize1 0 662978 7248425 6504074 2026-10-06T10:03:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248425 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|artikliga [[Slovjanski piiramine]]}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Slovjanski rinne | osa = [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Vene-Ukraina sõja idarindest]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungis Ukrainasse]] | pilt = {{CSS image crop |Image = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg |Location = center |bSize = 2000 |cWidth = 235 |cHeight = 280 |oLeft = 1530 |oTop = 350 }} | pildisuurus = | pildiallkiri = Slovjanski rinde lahingutegevuse kaart | aeg = 11. aprill – 11. september 2022<br>(5 kuud)<ref name="august">{{Netiviide |url=https://kharkov.comments.ua/ua/news/war/2022/12379-mi-vzhe-nastupaemo---arestovich-prokomentuvav-viyskovu-situaciyu-u-harkivskiy-oblasti.html |pealkiri="Ми вже наступаємо", - Арестович прокоментував військову ситуацію у Харківській області |vaadatud=2023-10-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220925085052/https://kharkov.comments.ua/ua/news/war/2022/12379-mi-vzhe-nastupaemo---arestovich-prokomentuvav-viyskovu-situaciyu-u-harkivskiy-oblasti.html |arhiivimisaeg=2022-09-25 |url-olek=ei tööta}}</ref> | koht = Külad [[Izjumi rajoon]]i lõuna osas, [[Harkivi oblast]], [[Ukraina]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Ukraina võit | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[File:Banner_of_the_Armed_Forces_of_the_Russian_Federation_(obverse).svg|20px]] [[Venemaa relvajõud]] | väeüksused2 = [[File:Ensign_of_the_Ukrainian_Armed_Forces.svg|20px]] [[Ukraina relvajõud]] | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} {{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}} '''Slovjanski rinne''' kujutas endast rida sõjalisi kokkupõrkeid [[Izjum]]i linnast lõuna pool asuvates [[Bohorodõtšne]], [[Dovhenke]] ja [[Krasnopillja]] külades [[Ukraina relvajõud]]ude ja [[Venemaa relvajõud]]ude vahel [[Donbassi lahing (2022)|Donbassi lahingus]], mis algas pärast Venemaa võitu [[Izjumi lahing]]us. See pealetung oli osa Venemaa pikemaajalisest liikumisest [[Slovjansk]]i suunas ja Ukraina [[Donbass]]i suuremast piiramisest. ==Taust== {{Vaata|Vene-Ukraina sõja idarinne|Donbassi lahing (2022)}} {{Vaata ka|Izjumi lahing}} [[Dovhenke]] on küla [[Harkiv]]i ja [[Donetski oblast]]i piiril. [[Venemaa sissetung Ukrainasse|24. veebruaril 2022 tungis]] [[Venemaa]] [[Ukraina]]sse 2014. aastal alanud [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] järsu eskalatsiooni käigus. Sissetung põhjustas Euroopa kõige kiiremini kasvava [[Pagulaskriis|põgenikekriisi]] pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]],<ref name="Blake-2022-03-15">{{cite web |last=Blake |first=Daniel Keane, Elly |date=15 March 2022 |title=What is the Homes for Ukraine refugees scheme and how do you apply? |url=https://www.standard.co.uk/news/uk/host-ukraine-refugee-scheme-uk-london-russia-war-apply-b987910.html |access-date=15 March 2022 |website=[[Evening Standard]]}}</ref><ref>{{cite news |last1=Pita |first1=Antonio |last2=Costa |first2=Raúl Sánchez |date=3 March 2022 |title=Ukrainian exodus could be Europe's biggest refugee crisis since World War II |newspaper=[[El Pais]] |url=https://english.elpais.com/international/2022-03-03/ukrainian-exodus-could-be-europes-biggest-refugee-crisis-since-world-war-ii.html |url-status=live |access-date=9 May 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220405100721/https://english.elpais.com/international/2022-03-03/ukrainian-exodus-could-be-europes-biggest-refugee-crisis-since-world-war-ii.html |archive-date=5 April 2022}}</ref> enam kui [[Ukraina pagulaskriis (2022–)|6,5 miljonit ukrainlast põgenes]] riigist<ref name="UNHCR-Ukraine">{{cite web |title=Situation Ukraine Refugee Situation |date=<!--kept up-to-date--> |website=[[United Nations High Commissioner for Refugees]] |url=https://data2.unhcr.org/en/situations/ukraine |access-date=10 May 2022}}</ref> ja kolmandik elanikkonnast on [[Sundränne|ümberasustatud]].<ref>{{cite news |first1=Rebecca |last1=Ratcliffe |first2=Abené |last2=Clayton |first3=Adam |last3=Gabbatt |first4=Léonie |last4=Chao-Fong |first5=Samantha |last5=Lock |first6=Tom |last6=Ambrose |date=19 March 2022 |title=Biden outlines 'consequences' if China aids Russia – as it happened |work=[[The Guardian]] |url=https://www.theguardian.com/world/live/2022/mar/18/russia-ukraine-war-latest-news-biden-to-warn-xi-against-backing-putin-as-russian-military-offensives-falter-live |access-date=28 March 2022 |archive-date=29 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220329020321/https://www.theguardian.com/world/live/2022/mar/18/russia-ukraine-war-latest-news-biden-to-warn-xi-against-backing-putin-as-russian-military-offensives-falter-live |url-status=live}}</ref><ref>{{cite news |date=31 March 2022 |title=Ukraine war: Putin being misled by fearful advisers, US says |publisher=[[BBC News]] |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60936117 |url-status=live |access-date=31 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220331020115/https://www.bbc.com/news/world-europe-60936117 |archive-date=31 March 2022}}</ref> 1. aprillil kinnitas Ukraina sõjavägi, et Izjum on Venemaa kontrolli all.<ref name="radio">{{Cite news|url=https://www.radiosvoboda.org/a/news-kyivshchyna-zsu-henshtab/31781218.html|title=На Київщині ЗСУ звільнили 15 населених пунктів – зведення Генерального штабу|website=Радіо Свобода |date=2022-04-01 |last1=Свобода |first1=Радіо }}</ref><ref>{{Cite web|url=https://mil.in.ua/en/news/the-russians-are-controlling-izyum-general-staff-of-the-ukrainian-armed-forces/|title=The russians are controlling Izyum – General Staff of the Ukrainian Armed Forces}}</ref> Järgmisel päeval väitis Izjumi aselinnapea Volodõmõr Matsokin [[Ukrinform]]ile antud intervjuus, et 80% linna elamutest on hävinud ning linnas ei olnud elektrit, kütet ega vett.<ref name="milinua">{{Cite web|url=https://pravda.com.ua/eng/news/2022/04/3/7336793/|title=Izyum city government: Izyum 80% destroyed}}</ref> Vene väed vallutasid Izjumi, strateegilise linnaraudtee ristmiku Ida-[[Harkivi oblast]]is.<ref name="april1">{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-1|title=Russian Offensive Campaign Assessment, April 1 &#124; Institute for the Study of War|website=understandingwar.org|access-date=2022-06-04|archive-date=2022-05-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20220516042101/https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-1|url-status=live}}</ref><ref name="radio"/><ref>{{cite web|url=https://mil.in.ua/en/news/the-russians-are-controlling-izyum-general-staff-of-the-ukrainian-armed-forces/|website=mil.in.ua|title=The russians are controlling Izyum – General Staff of the Ukrainian Armed Forces|access-date=2022-06-04|archive-date=2022-04-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20220403232857/https://mil.in.ua/en/news/the-russians-are-controlling-izyum-general-staff-of-the-ukrainian-armed-forces/|url-status=live}}</ref> Järgmisel päeval [[Ukrinform]]ile antud intervjuus väitis Izjumi aselinnapea Volodõmõr Matsokin, et 80% linna elamutest on hävinud ning hiljutise lahingu tõttu polnud linnas elektrit, kütet ega vett. Mõni päev hiljem, [[Donbassi lahing (2022)|Donbassi lahingu]] ajal, mille poole nii Venemaa kui ka Ukraina oma ressursse suunasid, sai [[Kreminna lahing|Kreminnast esimene linn]], mis langes 18. aprillil venelaste ja separatistide kätte. [[Luhanski oblasti kuberner]] [[Serhi Haidai]] teatas, et hukkus 200 tsiviilisikut, kuigi hukkunute arv võib olla teatatust palju suurem. Ukraina ametiisikud teatasid 25. aprillil, et Vene väed hukkusid gaasiplahvatuses Venemaa poolt okupeeritud Kreminna raekojas.<ref>{{cite web |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/25/7342040/index.amp |title=Luhansk Military Administration: Russian occupiers and their collaborators die in an explosion in Kreminna City Hall |website=Pravda.com.ua |date=2022-04-25 |access-date=2022-05-31 |archive-date=2022-05-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220530221510/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/25/7342040/index.amp |url-status=live }}</ref>Vastavalt 27. mail ja 8. juunil langesid viimased Ukraina kontrolli all olevad linnad [[Donetsi jõgi|Donetsi jõest]] põhja pool [[Esimene Lõmani lahing|Lõman]] ja [[Svjatohirski lahing|Svjatohirsk]] Venemaa ja separatistide vägede kätte.<ref name="UK">{{Cite web|url=https://news.yahoo.com/russia-captures-strategically-important-town-183825491.html|title=Russia captures strategically important town ahead of 'next stage' of Ukraine invasion: UK intelligence|website=news.yahoo.com|access-date=2022-06-01|archive-date=2022-05-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20220530172019/https://news.yahoo.com/russia-captures-strategically-important-town-183825491.html|url-status=live}}</ref> Pärast nende linnade üle kontrolli saavutamist nihkus lahinguväli Izjumi ja Slovjanski vahel asuvatesse metsadesse ja küladesse, kuhu kuuluvad [[Dovhenke]], [[Bohorodõtšne]] ja [[Krasnopillja]] külad. Bohorodõtšne ja Krasnopillja on oma asukoha tõttu Donetsi jõest lõuna pool strateegilise tähtsusega. Alates mai lõpust olid Vene väed suutnud vallutada kõik Ukraina valduses olevad linnad jõest põhja pool, kuigi nende [[Siverskõi Donetsi lahing|katsed jõest üle silda saada]] nurjasid Ukraina väed. Bohorodõtšne ja Krasnopillja vallutades suudaksid Venemaa ja separatistide väed tungida lõuna poole [[Slovjansk]]isse ja [[Kramatorsk]]isse, mis on kaks viimast suuremat Ukraina käes olnud linna Donetski oblastis ja mis on Donbassi lahingus olulisel kohal.<ref>{{Cite news |last1=Gall |first1=Carlotta |last2=Lima |first2=Mauricio |date=2022-07-08 |title=As Russia Looms, a Ukrainian City's Loyalties Divide |language=en-US |work=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2022/07/08/world/europe/ukraine-sloviansk-russia.html |access-date=2022-07-23 |issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Cite web |last=Terajima |first=Asami |date=2022-07-06 |title=Sloviansk under heavy fire as Russia's war enters new phase |url=https://kyivindependent.com/national/sloviansk-under-fire-as-russias-war-enters-new-phase |access-date=2022-07-23 |website=The Kyiv Independent}}</ref> Slovjanski linnapea [[Vadõm Ljak]] kutsus 6. juulil elanikke üles evakueeruma, kuna tsiviilpiirkondades sagenes pommitamine ja linnas võib tekkida lahingutegevus. ==Lahingut== ===Venemaa pealetung=== 11. aprillil alustasid Vene väed rünnakut [[Dovhenke]] ja [[Dmõtrivka]] vastu, mille Ukraina väed tõrjusid.<ref>{{cite news|url=https://24tv.ua/rosiyani-namagalisya-vzyati-dovgenke-dmitrivku-bezuspishno_n1946328|title=Росіяни намагалися взяти Довгеньке та Дмитрівку і штурмували Золоте: нічого не вдалося|first=Oksana|last=Knyazhik|publisher=[[24 Kanal]]|date=11 April 2022|language=uk}}</ref> 15. mail teatasid Ukraina sõjaväelased, et Venemaa alustas küla vallutamiseks uut rünnakut.<ref>{{Cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, May 15 |url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-may-15 |access-date=16 May 2022 |website=Critical Threats}}</ref> Ukraina uudisteagentuuri andmetel tõrjusid Ukraina sõdurid 6. juunil uue rünnaku Dovhenkele ning Vene väed viisid kantud kaotuste tõttu osa oma üksustest Izjumisse..<ref>{{Cite web |title=Russian Troops Trying To Advance In Direction Of Dovhenke Of Kharkiv Region - AFU |url=https://ukranews.com/en/news/861505-russian-troops-trying-to-advance-in-direction-of-dovhenke-of-kharkiv-region-afu |access-date=6 June 2022 |website=Ukrainian News}}</ref> Umbes sel ajal sõitis Venemaa riigiduuma asetäitja [[Aleksandr Borodai]] väidetavalt Dovhenkesse, et osaleda koos Donbassi vabatahtlike liiduga külale pealetungis.<ref>{{Cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JUNE 6 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-6 |access-date=6 June 2022 |website=Institute for the Study of War}}</ref> Esimene pealetung Krasnopillja suunas algas 7. juunil, kui ühendatud Vene ja LRV väed alustasid pealetungi läbi metsade lõuna pool [[Izjum]]ist, [[Svjatohirsk]]ist, [[Sõnõtšõne]]st ja [[Studenok]]ist [[Slovjansk]]i linna suunas, kuid peatati [[Bohorodõtšne]] ja [[Krasnopillja]] juures.<ref name="april1" /> 12. juuniks teatas Ukraina, et Vene armee korraldab Dovhenkest pealetungi Mazanivka ja Dolõna suunas, mis näitab, et küla on vallutanud Vene väed.<ref>{{Cite web |title=Armed Forces of Ukraine are killing the invaders on all fronts, the battle for Sievierodonetsk continues - the General Staff report |url=https://news.yahoo.com/armed-forces-ukraine-killing-invaders-152740542.html?guccounter=1&guce_referrer=aHR0cHM6Ly93d3cuZ29vZ2xlLmNvbS8&guce_referrer_sig=AQAAANuIGc0TWHG-CwVbg-Nj80YM7dM_PQFVIHyErOR_fpRBnAP_P4QfMJX06ggQGSaQZ1DiDJbwWM-cpAMKn0XPuUYiM1aiDEHpaQqmyioLxV0UVwEgxXRHWYlDFt-HS3szFt2TXRDcncM0HOiQxU8voEs9VUMsDHvbfnA03uTJm3fc |access-date=12 June 2022 |website=Yahoo News}}</ref> 17. juunil alustasid Venemaa ja LRV väed uuesti pealetungi, püüdes seekord tõsisemat läbimurret linnade lähedal, kuigi Ukraina vastupealetung lükkas selle tagasi.<ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-07-19 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=2022-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web | url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/06/17/7352988/ | title=Russian troops attempt to capture Bohorodychne but are repelled by Ukrainian Armed Forces – General Staff report }}</ref> 24. juunil võttis Vene suurtükivägi sihikule tsiviiltaristu Bohorodõtšne lähedal Krasnopilljas ja seda ümbritsevates külades.<ref>{{cite web | url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/06/24/7354348/ | title=Ukrainian Armed Forces defeat Russian sabotage groups, launch airstrike on large Russian troop concentration – General Staff report }}</ref> Vene ja LRV väed üritasid kuus päeva hiljem, 30. juunil uut läbimurret, kuid see ei õnnestunud.<ref>{{cite web | url=https://ag.com.ua/news/operational-information-from-the-regions-of-the-active-community-network-june-30-2022_774/ | title=Operational information from the regions of the Active Community Network June 30, 2022 }}</ref> 25. juuni seisuga jätkusid lahingud Dovhenke lähedal,<ref>{{Cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JUNE 25 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-25 |access-date=25 June 2022 |website=Institute for the Study of War}}</ref> kuid kuu lõpus liikusid Vene operatsioonid külast lõunasse,<ref>{{Cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JUNE 29 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-29 |access-date=29 June 2022 |website=Institute for the Study of War}}</ref> kus Vene väed üritasid Dovhenkest Mazanivka suunas edasi liikuda.<ref name="June30">{{Cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JUNE 30 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-30 |access-date=30 June 2022 |website=Institute for the Study of War}}</ref> Järgmine Venemaa pealetung toimus 7. juulil, kui Vene väed alustasid ebaõnnestunud rünnakut Bohorodõtšnele, Krasnopilljale ja lähedalasuvale Dolõna külale. Samal päeval üritasid Vene väed edutult ka idast [[Barvinkove]]st mööda minna, eesmärgiga läbi lõigata E40 Izjumi-Slovjanski maantee, mis on Ukraina vägede peamine varustustee.<ref>{{cite web|url=https://www.polskieradio.pl/395/9766/artykul/2996299,russia-may-be-preparing-attack-on-ukraine%E2%80%99s-slovyansk-kramatorsk-report|title=Russia may be preparing attack on Ukraine's Slovyansk, Kramatorsk: report|website=Polskie Radio|access-date=2022-07-08|archive-date=2022-05-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20220516042101/https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-1|url-status=live}}</ref> 11. ja 12. juulil toimus Krasnopilljas suur pealetung, ägedad pommitamised toimusid [[Dibrivne]]s, [[Mazanivka]]s, [[Adamivka]]s ja [[Kurulka]]s, kõigis külades Bohorodõtšne ja Krasnopillja lähedal.<ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-07-23 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=2022-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |title=Ukrainian Armed Forces repel Russian assault on Krasnopillia and Mariinka General Staff report |url=https://www.yahoo.com/now/ukrainian-armed-forces-repel-russian-042002932.html |access-date=2022-07-11 |website=yahoo.com}}</ref> Järgmisel päeval, 13. juulil, tõrjuti edasised Venemaa rünnakud Krasnopillja ja Dolõna põhjaosast, väidetavalt üritades Izjumi-Slovjanski maanteed veelgi ära lõigata.<ref>{{cite web |title=Ukraine Army repels enemy assault in Sloviansk direction |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3527781-ukraine-army-repels-enemy-assault-in-sloviansk-direction.html |access-date=2022-07-13 |website=Ukrinform}}</ref> Venemaa pealetungi Bohorodõtšne ja Krasnopillja vastu jätkus edutult 17. ja 18. juulil, linnade ja lähedalasuvate asulate vastu toimusid suured pommitamised.<ref>{{cite web |title=Ukraine Army Repulses Assaults and Russia's Attempt to Conduct Reconnaissance |url=https://www.kyivpost.com/russias-war/ukraine-army-repulses-assaults-and-russias-attempt-to-conduct-reconnaissance.html |access-date=2022-07-17 |website=Kyiv Post|date=17 July 2022 }}</ref><ref>{{cite web |title=Russian army suffers losses on Sloviansk and Avdiivka fronts – General Staff report |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/07/18/7358794/ |access-date=2022-07-18 |website=Kyiv Post}}</ref> Krasnopilljas Bohorodõtšnes ja seda ümbritsevates külades jätkusid pommitamised uuesti 21. juulil.<ref>{{cite web |date=2022-07-21 |title=Russians trying to improve tactical position in Bakhmut direction |url=https://news.yahoo.com/ukrainian-armed-forces-drive-russian-040019018.html |publisher=Yahoo}}</ref> 26. juulil alustasid Vene väed järjekordset pealetungi Krasnopillja ja Bohorodõtšne vastu, kuid see ei õnnestunud taas.<ref>{{cite web |date=2022-07-26 |title=Russian forces fail to advance on the Sloviansk front, fighting continues on the Bakhmut front – General Staff report |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/07/26/7360325/ |publisher=Ukrainska Pravda}}</ref> Rünnakud algasid uuesti 31. juulil, kui Vene väed alustasid Bohorodõtšnet, Krasnopilljat ja ümbritsevaid külasid venelaste valduses olevast Dmõtrivka külast.<ref>{{cite web |title=Invaders Suffer Losses And Retreat Near Sloviansk And Bakhmut - General Staff |url=https://ukranews.com/en/news/872837-invaders-suffer-losses-and-retreat-near-sloviansk-and-bakhmut-general-staff |access-date=2022-07-19 |website=Ukrainian News}}</ref> ===Ukraina vasturünnak=== 5. augustil teatas presidendi nõunik [[Oleksi Arestovõtš]], et Ukraina armee alustas Izjumi lähistel uut vastupealetungi Vene vägede vastu ja Dovhenkes algasid taas lahingud.<ref name="august"/> Järgmisel päeval toimus piirkonnas, sealhulgas Dovhenkes, tugev Venemaa pommitamine;[37] see jätkus 7. augustil.<ref>[https://www.pravda.com.ua/news/2022/08/6/7362170/ Окупанти наступали на трьох напрямках, але отримали відсіч – зведення Генштабу]</ref> 8. augustil ütles Arestovõtš, et mõnede allikate kohaselt on Ukraina relvajõud Dovhenke tagasi vallutanud ja Ukraina liigub edukalt Izjumi poole.<ref>[https://2day.kh.ua/ua/kharkow/rosiyski-viyskovi-namahalysya-vesty-shturm-u-kharkivskiy-oblasti Російські військові намагалися вести штурм у Харківській області]</ref> Sel päeval avaldatud [[Venemaa kaitseministeerium]]i aruandes öeldakse, et Vene väed hävitasid erinevates külades, sealhulgas Dovhenkes, seitse drooni.<ref>[https://apostrophe.ua/ua/news/politics/2022-08-08/myasorubka-pod-bahmutom-i-jara-pod-hersonom-onlayn-voynyi-8-avgusta/276229 "М'ясорубка" під Бахмутом та "спека" під Херсоном: хроніка війни 8 серпня]</ref> 9. augustil ütles Arestovõtš, et "mõnedel andmetel on Dovhenke juba meie selja taga. Oleme nad teisaldanud."<ref>[https://eadaily.com/ru/news/2022/08/08/sbity-sem-ukrainskih-bespilotnikov-i-tri-rakety-tochka-u-minoborony Сбиты семь украинских беспилотников и три ракеты «Точка-У» — Минобороны]</ref> Sel päeval teatas [[Ukraina relvajõudude kindralstaap|Ukraina relvajõudude peastaap]], et Dovhenke ja mitut teist küla ründavad Vene väed.<ref>[https://24tv.ua/situatsiya-fronti-10-serpnya-2022-shho-vidbuvayetsya-shodi-pivdni_n2121157 Постійні обстріли, нові навчання білорусі та невдалі штурми ворога: що відбувається на фронті]</ref> 9. augustil vallutasid Ukraina väed Mazanivka tagasi.<ref>{{Cite web |last=Axe |first=David |title=Ukraine's 93rd Mechanized Brigade Just Liberated A Village From The Russians |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/08/09/ukraines-93rd-mechanized-brigade-just-liberated-a-village-from-the-russians/ |access-date=2022-09-04 |website=Forbes |language=en}}</ref> Vene väed pommitasid Dovhenke ja selle ümbruse külasid 10. augustil. Võitlused soikusid kuni 6. septembrini, mil [[2022. aasta Harkivi vasturünnak|vastupealetung]] ajas Venemaa Dovhenkest välja. Hiljem tõrjus see Venemaa suuremast osast Harkivi oblastist välja.<ref>[https://suspilne.media/269866-na-harkivskomu-napramku-zsu-zmusili-okupantiv-tikati-pisla-nevdalogo-sturmu-genstab/ На Харківському напрямку ЗСУ змусили окупантів тікати після невдалого штурму — Генштаб]</ref> Venemaa maapealsed pealetungid algasid uuesti 21. augustil Izjumist lõunas ja kagus, eesmärgiga vallutada tagasi külad, mille Ukraina oli tagasi vallutanud eelmistel nädalatel. Ukraina allikad teatasid 22. augustil, et Vene väed üritasid edasi tungida [[Dmõtrivka]]le ja [[Nova Dmõtrivka]]le ning korraldasid täiendavaid rünnakuid Krasnopilljale.<ref name=":0" /><ref>[https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-august-23 Russian Offensive Campaign Assessment, 23 August]</ref> Ukraina vägedel õnnestus neil vasturünnakutel vallutada ka [[Dibrivne]] ja Dmõtrivka külad.<ref name=":0">[https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-august-22 Russian Offensive Campaign Assessment, 22 August]</ref> ===Ukraina teine vasturünnak ja Izjumi langemine=== {{Vaata|2022. aasta Harkivi vasturünnak}} 9. septembril andis Venemaa toetatud administratsioon korralduse elanikkond "evakueerida" Izjumist, Kupjanskist ja [[Velõkõi Burluk]]ist.<ref>{{cite web|title=Окупанти оголосили "евакуацію" з Ізюма, Куп'янська і Великого Бурлука на Харківщині|url=https://www.slovoidilo.ua/2022/09/09/novyna/suspilstvo/okupanty-oholosyly-evakuacziyu-izyuma-kupyanska-velykoho-burluka-xarkivshhyni|website=Слово і Діло|accessdate=2022-09-09|language=uk|archive-date=2022-09-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20220910140551/https://www.slovoidilo.ua/2022/09/09/novyna/suspilstvo/okupanty-oholosyly-evakuacziyu-izyuma-kupyanska-velykoho-burluka-xarkivshhyni|url-status=live}}</ref> Hiljem samal päeval jõudsid Ukraina väed Kupjanskisse, mis on oluline transiidisõlm mitmete peamiste Vene vägesid rindel varustavate raudteeliinide ristumiskohas.<ref>{{cite news |last1=Hunder |first1=Max |last2=Balmforth |first2=Tom |title='Substantial victory' for Kyiv as Russian front crumbles near Kharkiv |url=https://www.reuters.com/world/europe/blinken-visits-ukraine-pivotal-moment-kyiv-claims-gains-2022-09-08/ |access-date=9 September 2022 |publisher=Reuters |date=9 September 2022 |archive-date=8 September 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220908184120/https://www.reuters.com/world/europe/blinken-visits-ukraine-pivotal-moment-kyiv-claims-gains-2022-09-08/ |url-status=live }}</ref> [[Institute for the Study of War|Sõjauuringute instituut]] teatas, et usub, et Kupjansk langeb tõenäoliselt järgmise 72 tunni jooksul.<ref>{{cite web |author=Reuters; Editing by Cynthia Osterman |date=9 September 2022 |title=Ukraine retakes settlements in Kharkiv advance - Russian-installed official |url=https://www.reuters.com/world/europe/civilians-being-evacuated-russian-held-kharkiv-region-towns-russian-installed-2022-09-09/ |access-date=10 September 2022 |website=reuters.com |archive-date=11 September 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220911081352/https://www.reuters.com/world/europe/civilians-being-evacuated-russian-held-kharkiv-region-towns-russian-installed-2022-09-09/ |url-status=live }}</ref> Vastuseks Ukraina edasitungile saadeti Vene reservüksused abivägedeks nii Kupjanskisse kui ka Izjumisse.<ref>{{cite web |author=Tim Lister, Julia Kesaieva and Josh Pennington |date=9 September 2022 |title=Russia sends reinforcements to Kharkiv as Ukrainians advance |url=https://edition.cnn.com/2022/09/10/europe/ukraine-kharkiv-advances-intl-hnk/index.html |access-date=10 September 2022 |website=cnn.com |archive-date=10 September 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220910051130/https://edition.cnn.com/2022/09/10/europe/ukraine-kharkiv-advances-intl-hnk/index.html |url-status=live }}</ref> 10. septembril vallutasid Ukraina väed tagasi Kupjanski ja Izjumi ning väidetavalt suundusid Ukraina väed [[Lõman]]i poole.<ref>{{cite web|url=https://meduza.io/news/2022/09/10/ukrainskie-voyska-voshli-v-gorod-kupyansk-v-harkovskoy-oblasti-takzhe-soobschaetsya-chto-vsu-vzyali-izyum-i-nastupayut-na-liman|title=Украинские войска вошли в ранее оккупированный Купянск в Харьковской области. Также сообщается, что ВСУ взяли Изюм и наступают на Лиман|website=[[Meduza]]|access-date=2022-09-10|archive-date=2022-09-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20220910140554/https://meduza.io/news/2022/09/10/ukrainskie-voyska-voshli-v-gorod-kupyansk-v-harkovskoy-oblasti-takzhe-soobschaetsya-chto-vsu-vzyali-izyum-i-nastupayut-na-liman|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news |url=https://www.nytimes.com/2022/09/10/world/europe/russia-ukraine-retreat-putin.html |title=As Russians Retreat, Putin Is Criticized by Hawks Who Trumpeted His War |author=Anton Troianovski |work=New York Times |date=10 September 2022 |access-date=10 September 2022 |archive-date=10 September 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220910203612/https://www.nytimes.com/2022/09/10/world/europe/russia-ukraine-retreat-putin.html/ |url-status=live }}</ref> Harkivi oblastinõukogu juhi nõunik Natalja Popova postitas Facebooki fotod Ukraina lippu hoidvatest sõduritest Kupjanski raekoja ees.<ref name="yahoo">{{cite web|title=Ukraine retakes railway hub as Kharkiv counteroffensive gains ground|url=https://finance.yahoo.com/news/ukraine-retakes-railway-hub-kharkiv-142352051.html|date=10 September 2022|access-date=10 September 2022|website=Yahoo Finance|archive-date=11 September 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220911081352/https://finance.yahoo.com/news/ukraine-retakes-railway-hub-kharkiv-142352051.html|url-status=live}}</ref> Ukraina julgeolekuametnikud ja politsei kolisid tagasivallutatud asulatesse, et kontrollida Vene okupatsiooni alla jäänud inimeste isikuid.<ref>{{cite web |author=Max Hunder and Vitalii Hnidyi |date=10 September 2022 |title=Ukraine troops reach railway hub as breakthrough threatens to turn into rout |url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-troops-raise-flag-over-railway-hub-advance-threatens-turn-into-rout-2022-09-10/ |access-date=10 September 2022 |website=reuters.com |archive-date=10 September 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220910114602/https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-troops-raise-flag-over-railway-hub-advance-threatens-turn-into-rout-2022-09-10/ |url-status=live }}</ref> Hiljem samal päeval väitis [[Luhanski oblasti kuberner]] [[Serhi Haidai]], et Ukraina sõdurid tungisid [[Lõssõtšansk]]i eeslinnadesse, samas kui [[Ukraina vastupanu Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse|Ukraina partisanidel]] õnnestus väidetavalt vallutada osa [[Kreminna]]st. [[New York Times]] ütles, et "Ukraina idaosas asuva strateegiliselt tähtsa Izjumi linna langemine on Venemaale kõige laastavam löök pärast selle alandavat taganemist Kiievist."<ref name=nyt20220910>{{cite news |last1=Gibbons-Neff |first1=Thomas |last2=Santora |first2=Marc |title=Ukrainian Offensive Seen as Reshaping the War's Contours |date=10 September 2022 |url=https://www.nytimes.com/2022/09/10/world/europe/ukraine-offensive-izium-donbas.html |newspaper=[[New York Times]] |access-date=11 September 2022}}</ref> Venemaa kaitseministeeriumi pressiesindaja [[Igor Konašenkov]] vastas neile arengutele. väites, et Vene väed [[Balaklija]] ja Izjumi piirkonnas "koonduvad ümber" Donetski piirkonda, "et saavutada Donbassi vabastamise sõjalise erioperatsiooni püstitatud eesmärgid". [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ütles, et "Vene armee on nendel päevadel demonstreerida parimat, mida ta teha suudab – oma selja näitamist. Ja loomulikult on see hea otsus, et nad jooksevad.”<ref>{{cite news |agency= Associated Press |date= 10 September 2022 |title= Ukraine's Zelenskyy says Russia's pullback from Kharkiv region 'a good decision' |url= https://www.cbc.ca/news/world/ukraine-russia-invasion-day-199-1.6578722 |access-date= 11 September 2022 |website= cbc.ca |archive-date= 11 September 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220911081356/https://www.cbc.ca/news/world/ukraine-russia-invasion-day-199-1.6578722 |url-status= live }}</ref> Ta väitis, et Ukraina on pärast vastupealetungi algust tagasi vallutanud 2000 ruutkilomeetrit.<ref>{{Cite news |author= Hugo Bachega and Matt Murphy |date= 11 September 2022 |title= Ukraine counter-offensive: Russian forces retreat as Ukraine takes key towns |url= https://www.bbc.com/news/world-europe-62860774 |work= BBC News |access-date= 11 September 2022 |archive-date= 10 September 2022 |archive-url= https://web.archive.org/web/20220910232609/https://www.bbc.com/news/world-europe-62860774 |url-status= live }}</ref> <gallery> File:Dovhenke after battles (2022-12-15) 15.jpg|Hävingud külas File:Dovhenke after battles (2022-12-15) 11.jpg|Hävitatud II maailmasõja mälestusmärk File:Dovhenke after battles (2022-12-15) 16.jpg|Hävitatud ajalooline näitus File:Dovhenke after battles (2022-12-15) 02.jpg|Vene sõdurite jäetud kirjad </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] n4xcf7dlbhfot4rybtgc5ozwgymh8pn 1 663067 7248096 6502478 2026-10-05T14:55:15Z Kuriuss 38125 7248096 wikitext text/x-wiki Praktiliselt kogu artikkel räägib sellest, kuidas inimesed toituvad putukatest, "bioloogiline kontekst" praktiliselt puudub. Ma arvan, et parem pealkiri oleks "Putukasöömine" (mitte "inimputukate söömine", nagu ühes kohas on öeldud). --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. oktoober 2023, kell 22:21 (EEST) ''mõned ettevõtted üritavad putukaid lääneriikide toitudesse lisada'' – päris omapärane väide. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 17:55 (EEST) 8cq16lamsiitckdhwl5z6wzvluvo97c 0 664905 7248305 7022408 2026-10-05T22:36:58Z Kruusamägi 1530 7248305 wikitext text/x-wiki '''EELK Kesk-Inglismaa kogudus''' oli luterlik kogudus [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u Inglismaa praostkonnas, mis asutati 1948. aastal ja suleti 2016. aastal. ==Ajalugu== Koguduse alguseks saab lugeda 1948. aastat, kui kirikuõpetaja [[Einar Kiviste]] asus elama [[Leicester|Leicesterisse]] ning alustas seal kaasmaalaste teenimist, pidades eestikeelseid jumalateenistusi ja korraldades eestikeelseid talitusi. Esimene jumalateenistus toimus 3. oktoobril Leicesteri Holy Trinity kirikus. Pühapäevakooli tööd alustati 1949. aastal. Usuõpetuse kõrval õpetati pühapäevakoolis eesti keelt, kodumaa ajalugu ja maateadust. Õpilasi oli 10–15 ja õpetajaid kaks-kolm.<ref>Albert Enno Aaviksaar. ''Täienduskoolide tööst Inglismaal'', Stokholm: Eesti Õpetajate Keskühingu häälekandja, 1964.</ref> 28. jaanuaril 1956 kogudus reorganiseeriti ja selle ametlikuks nimeks sai E.E.L.K. Kesk-Inglismaa kogudus<ref>Jaak Taul. ''EELK Inglismaa praostkond tööpeeglis'', Upsala: E.E.L.K. Konsistooriumi väljaanne, 1951.</ref>. Oma asukoha tõttu kutsuti seda aga sageli lihtsustatult Leicesteri koguduseks. Koguduse asutaja Einar Kiviste oli enne Inglismaale asumist teinud oma prooviaasta Narva Aleksandri koguduses ning teeninud laagrivaimulikuna Saksamaal [[Schwarzenbeck]]is ja [[Stolzenau]]s.<ref>Konrad Veem. ''Eesti vaba rahvakirik'', Stockholm: Eesti vaimulik raamat, 1988.</ref> Kogudus rajas mitu kuulutuspunkti. Need asusid [[Corby]]s, [[Coventry]]s, [[Derby]]s, [[Nottingham]]is ja [[Wolverhampton]]is. Kogudus kasvas kiiresti. Praost Jaak Taul märkis 1958/59. aasta aruandes Kesk-Inglismaa koguduse liikmete arvuks 597 liiget.<ref name="jaak-taul">Jaak Taul. ''EELK aastaraamat 1958-1959'', Toronto: EELK USA mõlema praostkonna väljaanne, 1957.</ref> [[Albert Enno Aaviksaar]] valiti Einar Kiviste lahkumise järel koguduse uueks õpetajaks ja kinnitati ametisse E.E.L.K. konsistooriumi 1961. aasta 1. märtsi otsusega. Tema ametisse pühitsemisel teenisid E.E.L.K. Inglismaa praostkonna praost dr [[Jaak Taul]], õpetajad [[Andres Taul]], W. B. Schaeffer ning Läti ja Leedu koguduste esindajana õpetaja Aldonis Putce. Koguduse teenistused toimusid peamiselt Leicesteri Holy Trinity kirikus ja alates 1960. aastast ka [[Leicesteri Eesti Maja]]s. Kesk-Inglismaa koguduse ülesanne oli teenida kaasmaalasi Belgias ja Hollandis, kus teenistusi peeti ajavahemikul 1978–1989. Teenistused toimusid kaks-kolm korda aastas.<ref>Valdek Raiend. ''Praost emeeritus Albert Enno Aaviksaar'', Toronto: E.E.L.K. Konsistooriumi väljaanne, 2002, nr 1.</ref> 1982. aastal palus praost Jaak Taul ennast vabastada Inglismaa praostkonna praosti kohustest ja uueks praostiks määrati [[Albert Enno Aaviksaar]]. Selle otsusega kolis Inglismaa praostkonna keskus Londonist Kesk-Inglismaale. 1990. aastaks olid nii mõnedki kuulutuspunktid, kus teenis Kesk-Inglismaa kogudus, lõpetanud oma tegevuse. Tööd jätkasid [[Nottingham|Nottinghami]] ja [[Coventry]] kuulutuspunkt. Pärast 40 aastat teenimist palus praost Albert Enno Aaviksaar ennast vabastada koguduse õpetaja ametist alates 31. maist 2001. Põhjuseks tõi praost oma vanuse ja tervisliku seisundi. Koguduse vaimuliku teenimise võttis temalt üle E.E.L.K. Londoni koguduse õpetaja Lagle Heinla. Heinla teenimise ajal aitas kogudust teenida selleks Leicesterisse elama asunud jutlustaja Alar Hostein. 2003. aastal võttis koguduse teenimise üle diakon [[Valdo Lust]]. Viimati mainitu lahkumise järel Eestisse teenisid kogudust peamiselt Eestist kogudusel külas käinud vaimulikud. Viimane eestikeelne teenistus peeti Kesk-Inglismaa koguduses 24. septembril 2016. Teenistusele eelnenud koguduse nõukogu koosolekul otsustati lõpetada koguduse tegevus, kuna ei suudetud täita koguduse tegevuse jätkamiseks nõutavaid ametikohti. Samuti otsustati, et kuna EELK Londoni kogudus jätkab tegevust, saavad kõik soovijad saavad liituda Londoni kogudusega.<ref>Eva Piirimägi. ''EELK Kesk-Inglismaa kogudus'', Suurbritannia: Eesti Hääl – eestlaste ajaleht Suurbritannias, 2016, nr 2634.</ref> Sellega sai läbi kaasmaalaste aastakümneid kestnud eestikeelne teenimine Kesk-Inglismaal. ==Koguduse vaimulikud== # õpetaja [[Einar Kiviste]] (1948–1961) # praost [[Albert Enno Aaviksaar]] (1961–2001) # praosti kohusetäitja Lagle Heinla (2001–2003) # jutlustaja Alar Holstein (kuni 2002) # diakon [[Valdo Lust]] (2003 ja 2005–2006) ==Koguduse esimehed== * Enn Truusööt<ref name="jaak-taul" /> * Hugo Kitsing<ref>E.E.L.K. ''Kogudused ja ametiisikud'', Stockholm: E.E.L.K. Konsistooriumi väljaanne, 1983.</ref> * [[Ferdinand Puurman]] * Ene-Ly Toome == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.eestihaal.co.uk/data/_uploaded/file/9%20September%202016.pdf Eesti Hääl – eestlaste ajaleht Suurbritannias. 2016] [[Kategooria:Väliseesti kogudused]] [[Kategooria:EELK Välis-Eesti piiskopkond]] [[Kategooria:Eesti kultuur Suurbritannias]] 886h7o5a8mgrmye8i85k29ddixfe5tb 0 665766 7248090 7147120 2026-10-05T14:44:13Z Kuriuss 38125 7248090 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Viinavabrik''' on tootmiskoht, kus toimub toorainest piirituse põletamine. [[File:Les dépendances du manoir de Palmse (Estonie) (7631115092).jpg|pisi|[[Palmse mõis]]a viinavabriku hoone]] [[File:Palmse viinaköök ( nüüd Park hotell).jpg|pisi|[[Palmse mõis]]a viinaköök]] [[Fail:Ravila mõisa viinavabrik.jpg|pisi|[[Ravila mõis]]a viinavabriku hoone]] == Eestis == 1686.–1688. aasta inventaariumite järgi ei olnud mõisatesse eraldi [[Viinaköök|viinakööke]] ehitatud. Kui mõnes mõisas ka viina aeti, kõlbas selleks ka tavaline [[pruulikoda]] ja tihtilugu olid need ehitatud puidust ja ei hiilanud oma arhitektuuriga. Algul aeti mõisates viina peamiselt enda otstarbeks, sest selles ei nähtud lisatulu allikat ja pealegi oli kõrtsides peamiseks müügiartikliks õlu ja viinaga kaubeldi vähesel määral eeskätt [[Kagu-Eesti]] [[Kõrts|kõrtsides]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hein |eesnimi=Ants |pealkiri=Eesti mõisaarhitektuur: historitsismist juugendini |kirjastus=K & O Offset |aasta=2003 |isbn=9985907329 |koht=Tallinn}}</ref> [[File:Habaja mõisa viinavabrik, 19.-20.saj.*.JPG|pisi|[[Habaja mõis]]a viinavabrik]] [[File:Heimtali mõisa viinaköök 2.JPG|pisi|[[Heimtali mõisa viinaköök]]]] == [[Viinatööstus|Viinatööstuse]] tõus == [[18. sajand]] oli Eesti viinatootmise ajaloos pöördeline aeg. Kui [[1766|1766.]] aastal andis Venemaa keisrinna [[Katariina II]] välja ukaasi, siis pärast selle avaldamist avanes Eesti- ja Liivimaa mõisnikele võimalus osa saada Venemaa suurest viinaturust. Avanenud Venemaa turust sai mõisatele tulutoov võimalus oma viljasaaki realiseerida. Tootmisest järgi jäänud rohke ja toitva praagaga hakati nuumama kariloomi, kes hiljem müüdi turul maha, kui nad olid piisaalt kosunud. Põhiline härgade [[Nuumamine|nuumamise]] piirkond oli Ida-Eesti ning sealne eluskari müüdi enamasti maha Peterburis. <ref name=":0" /> Pärast seda, kui Venemaa turg avanes, hakkas [[viinapõletamine]] Eesti mõisates laienema ning hakati rajama [[Viinaköök|viinakööke]]. Kui 18. sajandi algul tegeleti viinapõletamisega vaid vähestes mõisates, siis sajandi lõpuks oli peaaegu kõigis mõisates omaette [[viinaköök]] ja piiritusetoodang (50-kraadise viinana) oli kasvanud 17 miljoni liitrini aastas. [[Viinapõletamine]] ja viina turustamine Venemaale aitas mõisnikel hoogsalt rikastuda ning 18. sajandi lõpukümnendid ja 19. sajandi algus oli mõisate arendamise ja kasvamise tippaeg. Mõisate majandushoonete arhitektuurne välimus oli tihtilugu esinduslikum kui peahoone oma ja seda seetõttu, et need hooned olid mõisate rikkuse aluseks. <ref name=":1">Tammaru, M. (2022, märts 11). Viinavabriku lugu. ''Sirp''. <nowiki>https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/viinavabriku-lugu/</nowiki></ref> [[Viinapõletamine]] kujunes 19. sajandi jooksul teravilja- ja linakasvatuse kõrval üheks olulisemaks mõisamajanduse haruks Eestis. 1863. aastal Vene keisririigis, sealhulgas Baltimaades kehtima hakanud aktsiisiseadus mõjutas vägagi tuntavalt Eesti piirituse tööstust. Uus aktsiisiseadus asendas senise maksusüsteemi ja see tagas riigile kindla tulu piirituse põletajatelt. Uus maksusüsteem määras kindlaks normi, kui palju alkoholi saab ühest puudast (16,38 kg) toorainest ja valmis saadusele pandi peale maks. Juhul kui toorainest saadi alkoholi vähem, võeti maksu vastavalt normile. Kui tootjatel õnnestus toota rohkem alkoholi, siis rohkem toodetud kogusele maksu ei rakendatud. See omakorda pani piiritusvabrikuid hankima moodsamaid seadmeid ja arendama tehnoloogiat, et suurendada toorainest saadava piirituse hulka ja seeläbi nii kogutoodangut kui ka aktsiisivaba piirituse hulka tõsta. Samas väiksemad viinaköögid, kus toodangu hulk oli väike ja üldised kulud suured, pidid vähese tasuvuse või kahjumi tõttu tegevuse lõpetama. <ref name=":2">Viisileht, E. (2020). ''[https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/68034/Elin%20Viisileht%202020.pdf?sequence=1&isAllowed=y Eesti piiritustööstus uutes oludes: 1918–1925.]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}'' Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool</ref> Jõukamates mõisates toimus viinaköökide pidev moderniseerimine, et tõhustada piirituse põletamist. Seeläbi hakkasid paljud viinaköögid muutuma viinavabrikuteks. Nii toimus piiritustööstuse kontsentreerumine: vabrikute arv vähenes, kuid tootmisvõimsused kasvasid. Kui [[1836]]. aastal oli Eestis 622 viinavabrikut, siis [[1879]]. aastaks langes see arv 216-le. <ref name=":0" /> [[19. sajand|19. sajandi]] lõpul ja 20. sajandi algusaastad olid mõisate arendamise tippaeg. Lisaks peahoonete ehitamisele rajati uusi kõrvalhooneid ja majandushooneid ja nende seas eriti viinavabrikuid koos uute ja modernsete tootmisseadmetega. Viinavabrikute kõrvale rajati tihti ka nuumloomade laudad. Loomulikult ei puudunud ka viinakeldrid ja ka viinameistri maja. Paljud viinavabrikud on ehitatud [[Tüüpprojekt|tüüpprojekti]] järgi, sest tootmisseadmed tulid valdavalt ühest kohast ja koos sellega oli juba eos paika pandud ruumide asetus koos vajamineva tehnoloogiaga. <ref name=":0" /> Hoonete väljanägemine sõltus paljuski sellest, millises Eesti piirkonnas nad asusid. Paekivi kasutati valdavalt Põhja-Eestis ning maakivi levis Virumaal ja tellist koos maakiviga kasutati Lõuna-Eestis. Loomulikult kuulus viinavabrikute juurde kaugelt nähtav korsten. Korsten asetses viinavabrikutel erinevalt. Osal asus ta eraldi vabriku kõrval ja teistel väljus katuseharjast. <ref name=":1" /> {{vaata|Heimtali mõisa viinaköök}} [[File:Mere puiestee 8.jpg|pisi|[[Tallinna Piiritusevabrik|Tallinna piiritusevabrik]]u [[Tallinna Piiritusevabriku administratiivhoone|administratiivhoone]] Tallinnas [[Mere puiestee]] 8 ]] 19. sajandi teise pooleni toimus [[Toorpiiritus|toorpiirituse]] tootmine ja sellest viina valmistamine samas kohas. 1880. aastatel hakati rajama eraldiseisvaid viinatehaseid, kus puhastati mõisatest ostetud piiritust ja valmistati sellest viina. <ref name=":2" /> Tallinnas Merepromenaadi piirkonnas asutati ettevõte [[Tallinna Piiritusevabrik]], mille ehitamiseks esitas Preisimaa kodanik [[Friedrich Rappuh]] palve 1875. aastal [[Tallinna linnavalitsus]]ele. Hoone ehitamist alustati 1875. aasta novembris, lõplikult valmis tööstushoone 1876. aastal. Tallinna piiritusevabriku haldamiseks moodustati [[Tallinna Piiritusvabriku Osaühisus]] (''Antheil-Gesellschaft der Revaler Spirit-Fabrik''). 1889. aastaks olid tulusama tootmise huvides Tallinna piiritusevabrikuga ühinenud 168 [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], 24 [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ja 18 [[Kuramaa kubermang]]u [[piiritusevabrik]]ut. Vaid 12 piiritusetootjat Eestimaa kubermangus tegutsesid omaette<ref>[[Robert Nerman]], [https://www.postimees.ee/1643031/kvaliteetne-piiritus-toi-eestile-tuntust-mitmel-pool-maailmas Kvaliteetne piiritus tõi Eestile tuntust mitmel pool maailmas], Postimees, 23. märts 2007</ref>. [[Pilt:Liviko P1010773.jpg|pisi|AS Liviko tootmiskorpused [[Tartu maantee]] ääres, Tartu mnt 76]] [[1898]]. aastal asutati Tallinnas [[Tartu maantee]]l Kroonu Viinaladu<ref name="liviko.ee">http://www.liviko.ee/ettevote/ajalugu/ (vaadatud 16.01.2013)</ref> ([[vene keel]]es Казённый винный склад). Ettevõtte peahoone, kus asub Liviko tootmine tänaseni, ehitati aastatel 1898–1900 tüüpprojekti järgi. [[Paekivi]]st ehitatud peahoonet ehivad [[Uusromaanika|uusromaani]] elemendid. Sidumisprojekti autor oli [[arhitekt]] [[Rudolf von Knüpffer|Rudolf Otto von Knüpffer]]. Viinalao võimsuseks kavandati 300 000 pange ehk 3 690 000 liitrit viina aastas.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://liviko.eu/et/meist/ajalugu/|pealkiri=Ajalugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.01.2021}}</ref> [[1900]]. aasta [[1. juuli]]st kehtestati [[Balti kubermangud]]es riiklik [[viinamonopol]], [[viin (jook)|viina]] võis valmistada ainult riiklikes viina- ja [[piiritusetehas]]tes, nende seas ka [[Kroonu Viinaladu|Kroonu Viinalaos]] Tallinnas.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8813 8813 Riigi viinavabriku peahoone Tartu mnt. 76, 1900. a. • Mälestised]</ref> == Viinavabrikute lõpp == 20. sajandi alguse ajaloosündmused ja majanduspoliitilise olukorra muutus sai saatuslikuks viinavabrikutele.<ref name=":2" /> [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905]]. aastal toimus Eestis revolutsioon, kus töölistest koosnenud jõugud rüüstasid ja põletasid Eestis asuvaid mõisaid. Kokku sai kahjustada 160 mõisa ja 40 viinavabrikut ja suurimad kannatajad asusid Harju- ja Raplamaal. Lisaks sellele sai mõisatele saatuslikuks [[1919. aasta maareform|1919]]. aastal läbi viidud maareform. Maaseadusega võõrandati mõisamaad ja varad, et luua riiklik maatagavara, mis omakorda soovijatele laiali jagati. Need, kes enampakkumise teel viinavabrikud koos sisseseadega endi kasutusse said, ei suutnud neid aga korralikult majandada ja tihtilugu jäid nad lihtsalt seisma. {{commonskat|Distilleries in Estonia}} Lõpliku hoobi andis viinavabrikutele Nõukogude aeg, mil need põhjalikult ümber ehitati ja nad kaotasid oma senise otstarbe. <ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *Eliisebeth Pruus, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4183487a-205c-47c2-ae97-fa7ff3efc213/content Viru ja Järva kreisi viinavabrikute tabel], 2023 *Eliisebeth Pruus, [https://hdl.handle.net/10062/95578 Viinaköögist viinavabrikuks. Eestimaa kubermangu Viru ja Järva kreisi mõisate piirituse tootmishoonete näidetel], Tartu Ülikool, 2023 [[Kategooria:Mõisad]] [[Kategooria:Eesti alkoholitööstus]] g55htyjgr6irbgalhvpeqphdesd6kmq 0 670955 7248373 6644931 2026-10-06T08:41:18Z Evlper 104506 /* Viited */ 7248373 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Heterotanais oerstedii'' | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | alamhõimkond = [[Vähid]] ''Crustacea'' | klass = [[Ülemvähid]] ''Malacostraca'' | selts = [[Sõrgkakandilised]] ''Tanaidacea'' | ülemsugukond = | sugukond = ''[[Leptocheliidae]]'' | perekond = ''[[Heterotanais]]'' | liik = | binaarne = ''Heterotanais oerstedii'' | binaarse_autor = [[Henrik Nikolai Krøyer|Krøyer]], 1842 | sünonüümid = * ''Tanais oerstedii'' * ''Heterotanais gurneyi'' Norman, 1906 * ''Heterotanais oerstedi'' (Krøyer, 1842) | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Heterotanais oerstedii''''' on [[Sõrgkakandilised|sõrgkakandiliste]] seltsi kuuluv üheaastane [[Vähilaadsed|vähi]]liik. Elab [[meri|mere]]- ja [[Riimvesi|riimveelises]] keskkonnas, tavaline [[Läänemeri|Läänemere]] lõunaosas, Eesti vetes oli esmaleid 2012. aasta juulis<ref name="EPL">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20121227.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 2012: 43 uut liiki. - Eesti Päevaleht, 27. detsember 2012]</ref>. == Kirjeldus == ''Heterotanais oerstedii'' keha on lüliline ja kuni 2 mm pikk. Vähike võib endale ümber ehitada võõrkehakestest koja. Elab mere põhjas madalaveelistel taimestikuga aladel, teda leidub nii kivistel kui ka pehmetel põhjadel ning [[makrofüüt]]idel. Liiki esineb lainetusele mõõdukalt avatud merepiirkondades, ta eelistab mesotroofset vett, aga võib elada ka [[eutroofsus|eutroofses]] vees.<ref>{{Netiviide |url=https://sisu.ut.ee/sites/default/files/mererita/files/3_3_1_mapping_non-indigenous_species_using_citizen_science.pdf |pealkiri=J. Kotta. Võõrliikide kaardistamine rahvateaduse abil. Lõpparuanne. Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool, 2021 |vaadatud=2024-02-21 |arhiivimisaeg=2024-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240208132605/https://sisu.ut.ee/sites/default/files/mererita/files/3_3_1_mapping_non-indigenous_species_using_citizen_science.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ''Heterotanais oerstedii'' on [[omnivoor]] ja [[kiskja]] ning toitub [[hõljum]]ist. Loom liigub ujudes, mööda substraati roomates ning võib kaevuda [[Põhjasetted|põhjasettesse]]. == Liik Eesti vetes == Sõrgkakandilise ''Heterotanais oerstedi'' Eesti esmaleid oli 2012. aasta juuli [[Hiiumaa]] läänerannikult [[Vanamõisa (Hiiumaa)|Vanamõisa küla]] lähedalt.<ref name="EPL" /> == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Kõrgemad vähid]] [[Kategooria:Sõrgkakandilised]] t0o63e1tsc8e01y5vqaiywoe9520nr2 14 670956 7248164 6743205 2026-10-05T17:53:33Z Estopedist1 278 on intervikid, kustutamist võiks vaadata globaalselt: Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/6743205|6743205]], mille tegi [[Special:Contributions/Pikne|Pikne]] ([[User talk:Pikne|arutelu]]) 7248164 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Läänemeri]] 3o43roqmj097w2ssxk8uzzcoisinrdj 0 670969 7248371 6643800 2026-10-06T08:39:52Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7248371 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Diastylis rathkei'' | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Diastylis rathkei (taxon portrait).jpg | pildi_seletus = ''Diastylis rathkei'' kolmes vaates | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | alamhõimkond = [[Vähid]] ''Crustacea'' | klass = [[Ülemvähid]] ''Malacostraca'' | selts = [[Põnguskilbilised]] ''Cumacea'' | ülemsugukond = ''[[Peracarida]]'' | sugukond = ''[[Diastylidae]]'' | perekond = ''[[Diastylis]]'' | liik = | binaarne = ''Diastylis rathkei'' | binaarse_autor = [[Henrik Nikolai Krøyer|Krøyer]], 1841 | sünonüümid = ''Cuma rathkii'' | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Diastylis rathkei''''' on [[põnguskilbilised|põnguskilbiliste]] seltsi kuuluv merelise päritoluga üheaastane [[Vähilaadsed|vähiliik]]. Levinud [[Atlandi ookean]]i põhjapoolses osas, [[Põhjameri|Põhjameres]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] lõunaosas. == Kirjeldus == ''Diastylis rathkei'' keha on lüliline ja kuni 22 mm pikk, tal on lai ''carapax'', mis katab pea ja osa rindmikust, väikesed tundlad ja kuuest segmendist koosnev tagakeha<ref>[https://www.marlin.ac.uk/species/detail/1918 A cumacean (Diastylis rathkei). - The Marine Life Information Network]</ref>. Loom eelistab pehmeid põhjasid ja lainetuse eest varjatud merepiirkondi. Ta elab eelkõige [[mesotroofsus|mesotroofses]] veekeskkonnas, võib esineda ka [[oligotroofsus|oligotroofses]] vees. On kõrge reostustundlikkusega ja avarasoolaline.<ref name="NU16u" /> Eelistab toituda settest, kuid sööb ka hõljumit ja taimi ning võib olla kiskja. Liigub ujudes ja kaevudes põhjasettesse. Liik on põhjapoolsema levialaga kui enamik teisi Läänemere põnguskilbilisi<ref>[https://helcom.fi/wp-content/uploads/2020/12/BSEP174.pdf HELCOM Checklist 2.0 of Baltic Sea Macrospecies. - Baltic Marine Environment Protection Commission]</ref>. Liigi kirjeldus on lülitatud Eesti rannikumere võõrliikide kaardistamise nutirakendusse<ref name="NU16u" />. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NU16u">{{Netiviide |url=https://sisu.ut.ee/sites/default/files/mererita/files/3_3_1_mapping_non-indigenous_species_using_citizen_science.pdf |pealkiri=J. Kotta. Võõrliikide kaardistamine rahvateaduse abil. Lõpparuanne. Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool, 2021 |vaadatud=2024-02-21 |arhiivimisaeg=2024-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240208132605/https://sisu.ut.ee/sites/default/files/mererita/files/3_3_1_mapping_non-indigenous_species_using_citizen_science.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.marlin.ac.uk/species/detail/1918 A cumacean (Diastylis rathkei). - The Marine Life Information Network] [[Kategooria:Kõrgemad vähid]] napza1mn4rk298b5z72p2804dfwtnwz 7248372 7248371 2026-10-06T08:40:23Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7248372 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Diastylis rathkei'' | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Diastylis rathkei (taxon portrait).jpg | pildi_seletus = ''Diastylis rathkei'' kolmes vaates | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | alamhõimkond = [[Vähid]] ''Crustacea'' | klass = [[Ülemvähid]] ''Malacostraca'' | selts = [[Põnguskilbilised]] ''Cumacea'' | ülemsugukond = ''[[Peracarida]]'' | sugukond = ''[[Diastylidae]]'' | perekond = ''[[Diastylis]]'' | liik = | binaarne = ''Diastylis rathkei'' | binaarse_autor = [[Henrik Nikolai Krøyer|Krøyer]], 1841 | sünonüümid = ''Cuma rathkii'' | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Diastylis rathkei''''' on [[põnguskilbilised|põnguskilbiliste]] seltsi kuuluv merelise päritoluga üheaastane [[Vähilaadsed|vähiliik]]. Levinud [[Atlandi ookean]]i põhjapoolses osas, [[Põhjameri|Põhjameres]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] lõunaosas. == Kirjeldus == ''Diastylis rathkei'' keha on lüliline ja kuni 22 mm pikk, tal on lai ''carapax'', mis katab pea ja osa rindmikust, väikesed tundlad ja kuuest segmendist koosnev tagakeha<ref>[https://www.marlin.ac.uk/species/detail/1918 A cumacean (Diastylis rathkei). - The Marine Life Information Network]</ref>. Loom eelistab pehmeid põhjasid ja lainetuse eest varjatud merepiirkondi. Ta elab eelkõige [[mesotroofsus|mesotroofses]] veekeskkonnas, võib esineda ka [[oligotroofsus|oligotroofses]] vees. On kõrge reostustundlikkusega ja avarasoolaline.<ref name="NU16u" /> Eelistab toituda settest, kuid sööb ka hõljumit ja taimi ning võib olla kiskja. Liigub ujudes ja kaevudes põhjasettesse. Liik on põhjapoolsema levialaga kui enamik teisi Läänemere põnguskilbilisi<ref>[https://helcom.fi/wp-content/uploads/2020/12/BSEP174.pdf HELCOM Checklist 2.0 of Baltic Sea Macrospecies. - Baltic Marine Environment Protection Commission]</ref>. Liigi kirjeldus on lülitatud Eesti rannikumere võõrliikide kaardistamise nutirakendusse<ref name="NU16u" />. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NU16u">{{Netiviide |url=https://sisu.ut.ee/sites/default/files/mererita/files/3_3_1_mapping_non-indigenous_species_using_citizen_science.pdf |pealkiri=J. Kotta. Võõrliikide kaardistamine rahvateaduse abil. Lõpparuanne. Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool, 2021 |vaadatud=2024-02-21 |arhiivimisaeg=2024-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240208132605/https://sisu.ut.ee/sites/default/files/mererita/files/3_3_1_mapping_non-indigenous_species_using_citizen_science.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.marlin.ac.uk/species/detail/1918 A cumacean (Diastylis rathkei). - The Marine Life Information Network] [[Kategooria:Kõrgemad vähid]] [[Kategooria:Põnguskilbilised]] mi1gzmf3du72odd39xfng6mfth29dgn 15 670971 7248216 6587433 2026-10-05T19:25:17Z Pikne 13803 7248216 wikitext text/x-wiki [[User:Evlper|Evlper]], ma arvan, et arikleid liikide kohta on parem siia mitte panna. Need liigid ei ole ainult Läänemere liigid ja kui kategoriseerida ka teiste merede ja igasuguste muude piirkondade kaupa, siis oleks artiklil kategooriaid ebamõistlikult palju. Piisav on ehk, kui neid liike on mainitud mere artiklis või selle artikli alamartiklis või seotud loendites. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. veebruar 2024, kell 17:29 (EET) [[User:Estopedist1|Estopedist1]], mis mõttes "vaadata globaalselt"? Kõigis keeltes on isesugused kategooriad. Me ei pea kategooriat tegema sellepärast, et mõnes keeles on see olemas ning vastupidi kategooria puudumine teistes keeltes ei tähenda iseenesest, et siin ei võiks kategooriat olla. Eeskuju mõttes on kõnekas, kui paljudes keeltes ei ole selle kategooria tegemist otstarbekaks peetud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. oktoober 2026, kell 22:25 (EEST) 3pro6cpcayy82e3nx4nqiv0ln82yv3r 7248332 7248216 2026-10-06T05:53:25Z Estopedist1 278 /* */ Vastus 7248332 wikitext text/x-wiki [[User:Evlper|Evlper]], ma arvan, et arikleid liikide kohta on parem siia mitte panna. Need liigid ei ole ainult Läänemere liigid ja kui kategoriseerida ka teiste merede ja igasuguste muude piirkondade kaupa, siis oleks artiklil kategooriaid ebamõistlikult palju. Piisav on ehk, kui neid liike on mainitud mere artiklis või selle artikli alamartiklis või seotud loendites. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. veebruar 2024, kell 17:29 (EET) [[User:Estopedist1|Estopedist1]], mis mõttes "vaadata globaalselt"? Kõigis keeltes on isesugused kategooriad. Me ei pea kategooriat tegema sellepärast, et mõnes keeles on see olemas ning vastupidi kategooria puudumine teistes keeltes ei tähenda iseenesest, et siin ei võiks kategooriat olla. Eeskuju mõttes on kõnekas, kui paljudes keeltes ei ole selle kategooria tegemist otstarbekaks peetud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. oktoober 2026, kell 22:25 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: ideaalis võiks samade argumentidega kõikidest vikidest kustutada see kategooria, aga kuna see on töömahukas, siis enwikist kustutamine oleks juba piisav argument [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 08:53 (EEST) 24l4cuhdehaeg7nwgtdfah5oooowecl 0 672198 7247991 7247986 2026-10-05T12:05:30Z Evlper 104506 /* Haridus ja erialane tegevus */ 7247991 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus ja erialane tegevus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2012. aastal pälvis ta filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Töö näitleja ja tekstiga". Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Looming == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); <ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. === Muusika === Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == == Ühiskondlik tegevus == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] idzjw41hs9pt3en7k0qm33kds6ex9sx 7247993 7247991 2026-10-05T12:07:45Z Evlper 104506 /* Haridus ja erialane tegevus */ 7247993 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus ja erialane tegevus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2012. aastal pälvis ta filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Looming == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); <ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. === Muusika === Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == == Ühiskondlik tegevus == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 28cgwitsqglozofn7ri1ldgrvmghkpx 7247995 7247993 2026-10-05T12:08:26Z Evlper 104506 /* Haridus ja erialane tegevus */ 7247995 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus ja erialane tegevus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2012. aastal pälvis ta filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Looming == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); <ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. === Muusika === Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == == Ühiskondlik tegevus == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] nviqa9cmelywsch6p65emky40j9q1m3 7248000 7247995 2026-10-05T12:20:12Z Evlper 104506 /* Haridus ja erialane tegevus */ 7248000 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus ja erialane tegevus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2012. aastal pälvis ta filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Looming == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); <ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. === Muusika === Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == == Ühiskondlik tegevus == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] fo0ur605kf0zlxzq7mv6qei6k5p8b4b 7248006 7248000 2026-10-05T12:35:10Z Evlper 104506 /* Ühiskondlik tegevus */ 7248006 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus ja erialane tegevus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2012. aastal pälvis ta filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Looming == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); <ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. === Muusika === Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 7ls4pzsxnb0x8rccuighmbfkwriafbn 7248159 7248006 2026-10-05T17:40:42Z Evlper 104506 /* Filmid */ 7248159 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus ja erialane tegevus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2012. aastal pälvis ta filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Looming == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. === Muusika === Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] cbplaxcl5k70ropca5l6v1725gscchi 7248166 7248159 2026-10-05T17:56:54Z Evlper 104506 /* Haridus ja erialane tegevus */ 7248166 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus ja erialane tegevus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2012. aastal pälvis ta filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ ]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref> Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Looming == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. === Muusika === Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] m0yixmybap29zj9ycjq1t4lf0p7dhro 7248170 7248166 2026-10-05T18:05:22Z Evlper 104506 /* Tunnustus */ 7248170 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus ja erialane tegevus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2012. aastal pälvis ta filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ ]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref> Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Looming == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. === Muusika === Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" Tartu linnalt Tartu Kultuurikandja tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref> Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia 2024: Anna Hints ja Marianne Ostrat - dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest https://www.kul.ee/eesti-vabariigi-kultuuripreemiad#2024-aasta-kultuuri Eesti Välisministeeriumi teenetemärk Anna Hintsile: 3. klassi teeneterist tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas. https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] af1rym25xkj374gfeg16djc98xdr5kl 7248171 7248170 2026-10-05T18:07:21Z Evlper 104506 /* Haridus ja erialane tegevus */ 7248171 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus ja erialane tegevus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2012. aastal pälvis ta filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ ]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai ta 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi <ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Looming == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. === Muusika === Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" Tartu linnalt Tartu Kultuurikandja tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref> Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia 2024: Anna Hints ja Marianne Ostrat - dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest https://www.kul.ee/eesti-vabariigi-kultuuripreemiad#2024-aasta-kultuuri Eesti Välisministeeriumi teenetemärk Anna Hintsile: 3. klassi teeneterist tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas. https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] hn41s2sshs0inwgp0sucfxocghf135g 7248176 7248171 2026-10-05T18:19:14Z Evlper 104506 /* Tunnustus */ 7248176 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus ja erialane tegevus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2012. aastal pälvis ta filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ ]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai ta 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi <ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Looming == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. === Muusika === Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" Tartu linnalt Tartu Kultuurikandja tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja Marianne Ostrat pälvisid dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 8g1agfqn6bf7jjhqi8fynmd2axrbsrk 7248193 7248176 2026-10-05T18:58:19Z Evlper 104506 /* Haridus ja erialane tegevus */ 7248193 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus ja erialane tegevus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2012. aastal pälvis ta filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Looming == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. === Muusika === Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" Tartu linnalt Tartu Kultuurikandja tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja Marianne Ostrat pälvisid dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] gthkzywssglxrhhazjsr1lln3aqg2jx 7248195 7248193 2026-10-05T19:00:36Z Evlper 104506 /* Haridus ja erialane tegevus */ 7248195 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Looming == 2012. aastal pälvis ta filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Looming == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. === Muusika === Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" Tartu linnalt Tartu Kultuurikandja tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja Marianne Ostrat pälvisid dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] nongey0jlyk009bpweu482kd6avwpkp 7248201 7248195 2026-10-05T19:05:26Z Evlper 104506 /* Looming */ 7248201 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Looming == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. === Muusika === Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" Tartu linnalt Tartu Kultuurikandja tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja Marianne Ostrat pälvisid dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] t7k2yldy8fnoforbg4zykib6lahccbn 7248202 7248201 2026-10-05T19:05:44Z Evlper 104506 /* Looming */ 7248202 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Teosed == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. === Muusika === Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" Tartu linnalt Tartu Kultuurikandja tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja Marianne Ostrat pälvisid dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] c9i2ar99v1rmwnf6cdmrvodkmcpl1xm 7248204 7248202 2026-10-05T19:06:35Z Evlper 104506 7248204 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Teosed == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. === Kunst === Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" Tartu linnalt Tartu Kultuurikandja tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja Marianne Ostrat pälvisid dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] ihvrqxsi9rpx44ty430begxk4j07s94 7248205 7248204 2026-10-05T19:07:11Z Evlper 104506 /* Tegevus muusikuna */ 7248205 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Teosed == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" Tartu linnalt Tartu Kultuurikandja tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja Marianne Ostrat pälvisid dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 1tcbum52b67rugvzo0nfixgfmafmizx 7248208 7248205 2026-10-05T19:09:06Z Evlper 104506 /* Tegevus kunstnikuna */ 7248208 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Teosed == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegutses kunstivaldkonnas peamiselt enne BFM-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" Tartu linnalt Tartu Kultuurikandja tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja Marianne Ostrat pälvisid dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 661mijiv5ru0x5rnz5jvwysbaq27onu 7248210 7248208 2026-10-05T19:10:07Z Evlper 104506 /* Tegevus kunstnikuna */ 7248210 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Teosed == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegutses kunstivaldkonnas fotokunsti, performance'ide ja installatsioonidega peamiselt enne BFM-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" Tartu linnalt Tartu Kultuurikandja tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja Marianne Ostrat pälvisid dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] rcupej6p6i4ui3cchwp2y4d118qizfl 7248211 7248210 2026-10-05T19:11:23Z Evlper 104506 /* Tegevus kunstnikuna */ 7248211 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Teosed == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles foto-, tegevus- ja installatiivse kunstiga peamiselt enne BFM-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" Tartu linnalt Tartu Kultuurikandja tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja Marianne Ostrat pälvisid dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] cqiti634za34d2cyuvmgo2gcgt0cxzs 7248212 7248211 2026-10-05T19:13:16Z Evlper 104506 /* Tunnustus */ 7248212 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. == Teosed == === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles foto-, tegevus- ja installatiivse kunstiga peamiselt enne BFM-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] m4vloiaisjfd2imwthm8ap8dsdi5sxy 7248214 7248212 2026-10-05T19:14:13Z Evlper 104506 /* Teosed */ 7248214 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles foto-, tegevus- ja installatiivse kunstiga peamiselt enne BFM-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] lbx7d3buql3oxgnvaolthh6jwbpmfz6 7248229 7248214 2026-10-05T19:54:11Z Evlper 104506 /* Tunnustus */ 7248229 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles foto-, tegevus- ja installatiivse kunstiga peamiselt enne BFM-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == 2023. aastal valiti ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.<ref>[https://lp.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2025 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2025?. - Eesti Päevaleht, 26.11.2024]</ref> 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] td7p9wu27te7m7vcutmcue8goj56ck1 7248230 7248229 2026-10-05T19:54:41Z Evlper 104506 /* Muud */ 7248230 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles foto-, tegevus- ja installatiivse kunstiga peamiselt enne BFM-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == 2023. aastal valiti ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.<ref>[https://lp.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2025 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2025?. - Eesti Päevaleht, 26.11.2024]</ref> 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas{{lisa viide}}. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] qftt6q5b65qvfilfzfk1pf33xvmoijy 7248231 7248230 2026-10-05T19:55:00Z Evlper 104506 /* Muud */ 7248231 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles foto-, tegevus- ja installatiivse kunstiga peamiselt enne BFM-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == 2023. aastal valiti ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.<ref>[https://lp.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2025 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2025?. - Eesti Päevaleht, 26.11.2024]</ref> 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] az2pm0y4c964f08rptfw0j8g3pdiz6j 7248240 7248231 2026-10-05T20:04:09Z Evlper 104506 7248240 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuskultuuriga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad Kagu-Eesti (Võrumaa ja Setomaa) kultuuripärand, naise vaatepunkt, kehalisus. 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles foto-, tegevus- ja installatiivse kunstiga peamiselt enne BFM-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == 2023. aastal valiti ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.<ref>[https://lp.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2025 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2025?. - Eesti Päevaleht, 26.11.2024]</ref> 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] noos7jthapbchn197brsgm6lcj5jimr 7248241 7248240 2026-10-05T20:05:27Z Evlper 104506 /* Tegevus filmierialal */ 7248241 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuskultuuriga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad Kagu-Eesti (Võrumaa ja Setomaa) kultuuripärand, naise vaatepunkt, kehalisus. 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusaun naiste vaatepunktist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles foto-, tegevus- ja installatiivse kunstiga peamiselt enne BFM-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == 2023. aastal valiti ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.<ref>[https://lp.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2025 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2025?. - Eesti Päevaleht, 26.11.2024]</ref> 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] a2k0gq47on64qlnr6la0pa4i2fbmqap 7248242 7248241 2026-10-05T20:07:28Z Evlper 104506 7248242 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles foto-, tegevus- ja installatiivse kunstiga peamiselt enne BFM-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" Barclay pargis Tartus. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" postritena infotulpadel Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" Tallinna Linnagaleriis ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" Toomemäe endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" Draakoni galeriis Tallinnas.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde koos Marja-Liisa Platsiga Võru Linnagaleriis<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] lbx7d3buql3oxgnvaolthh6jwbpmfz6 7248247 7248242 2026-10-05T20:17:05Z Evlper 104506 /* Tegevus kunstnikuna */ 7248247 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] rh5rizsmblh48kxusg3tvvfjz33jib4 7248254 7248247 2026-10-05T20:23:17Z Evlper 104506 /* Tegevus filmierialal */ 7248254 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuskultuuriga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad Kagu-Eesti (Võrumaa ja Setomaa) kultuuripärand, naise vaatepunkt, kehalisus. 2012. aastal pälvis Anna Hints filmi "Vaba maa" eest [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i.{{lisa viide}} 2023. aastal valmis tema esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 6edtghqrazy3k2elm1ni0hnvbsm7lz9 7248268 7248254 2026-10-05T20:44:20Z Evlper 104506 /* Tegevus filmierialal */ 7248268 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuskultuuriga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad Kagu-Eesti (Võrumaa ja Setomaa) kultuuripärand, naise vaatepunkt, kehalisus. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. Samal aastal Põhja-Soomes filmitud teine lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta Eesti filmi- ja teleauhindade (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 19y7ov2q2edaqnurwnrol2xbb8fiifu 7248270 7248268 2026-10-05T20:45:01Z Evlper 104506 /* Tegevus filmierialal */ 7248270 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuskultuuriga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad Kagu-Eesti (Võrumaa ja Setomaa) kultuuripärand, naise vaatepunkt, kehalisus. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. Samal aastal Põhja-Soomes filmitud teine lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] ijtaha95gb14igo2os6fgrlqnstn2n1 7248271 7248270 2026-10-05T20:45:52Z Evlper 104506 /* Tegevus filmierialal */ 7248271 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuskultuuriga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad Kagu-Eesti (Võrumaa ja Setomaa) kultuuripärand, naise vaatepunkt, kehalisus. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2017. aastal Põhja-Soomes filmitud teine lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] nd5w2vusoik629zvtqj3j58tsfrzb1g 7248272 7248271 2026-10-05T20:46:09Z Evlper 104506 /* Tegevus filmierialal */ 7248272 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuskultuuriga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad Kagu-Eesti (Võrumaa ja Setomaa) kultuuripärand, naise vaatepunkt, kehalisus. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2017. aastal Põhja-Soomes filmitud lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 6okdbs43fvbsn416iyst0ay8gygsdmv 7248279 7248272 2026-10-05T20:51:55Z Evlper 104506 /* Tegevus filmierialal */ 7248279 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuskultuuriga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad Kagu-Eesti (Võrumaa ja Setomaa) kultuuripärand, naise vaatepunkt, kehalisus. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2017. aastal Põhja-Soomes filmitud, vanema ja lapse suhet käsitlev lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. Eesti Kultuurkapitalilt sai Anna Hints 2024. aastal Ela ja Sära stipendiumi<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] to7a0f2rxwwolj2mx0j0nmcdpbvh1td 7248280 7248279 2026-10-05T20:53:10Z Evlper 104506 /* Tegevus filmierialal */ 7248280 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuskultuuriga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad Kagu-Eesti (Võrumaa ja Setomaa) kultuuripärand, naise vaatepunkt, kehalisus. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2017. aastal Põhja-Soomes filmitud, vanema ja lapse suhet käsitlev lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitalilt]] sai Anna Hints 2024. aastal [[Stipendium "Ela ja sära"|Ela ja Sära stipendium]]i<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 75ldm01ibpkajkfgipjy2ksd0nsjjsf 7248283 7248280 2026-10-05T20:55:18Z Evlper 104506 /* Tegevus filmierialal */ 7248283 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuskultuuriga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad Kagu-Eesti (Võrumaa ja Setomaa) kultuuripärand, naise vaatepunkt, kehalisus. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2017. aastal Põhja-Soomes filmitud, vanema ja lapse suhet käsitlev lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. 2024. aastal määras [[Eesti Kultuurkapital]] Anna Hintsile loominguliseks tegevuseks [[Stipendium "Ela ja sära"|Ela ja Sära stipendium]]i<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Muud == Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] nrt76v36c7h6alu2phud57jky5hd5mk 7248286 7248283 2026-10-05T20:59:53Z Evlper 104506 /* Muud */ 7248286 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuskultuuriga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad Kagu-Eesti (Võrumaa ja Setomaa) kultuuripärand, naise vaatepunkt, kehalisus. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2017. aastal Põhja-Soomes filmitud, vanema ja lapse suhet käsitlev lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. 2024. aastal määras [[Eesti Kultuurkapital]] Anna Hintsile loominguliseks tegevuseks [[Stipendium "Ela ja sära"|Ela ja Sära stipendium]]i<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Isiklikku == Anna Hintsi ema on arst ja isa psühholoog. Annal on 2006. aastal sündinud tütar. Ta on praegu abielus oma kauaaegse loomingulise partneri Tushar Prakashiga, kellega koostöös on valminud varasemalt "Eesti mees", "Pimeala", "Sannapäiv" ja "Savvusanna sõsarad" ja valmimas täispikk "Must karvane elukas". == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] j06tqu3ky8ggl2tc90zqcyyukjrf5nl 7248289 7248286 2026-10-05T21:04:41Z Evlper 104506 /* Tegevus filmierialal */ 7248289 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuslikuga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad [[Kagu-Eesti]] ([[Võrumaa]] ja [[Setomaa]]) [[kultuuripärand]], [[naine|naise]] vaatepunkt, [[kehalisus]]. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2017. aastal Põhja-Soomes filmitud, vanema ja lapse suhet käsitlev lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "[[Savvusanna sõsarad]]" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. 2024. aastal määras [[Eesti Kultuurkapital]] Anna Hintsile loominguliseks tegevuseks [[Stipendium "Ela ja sära"|Ela ja Sära stipendium]]i<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Isiklikku == Anna Hintsi ema on arst ja isa psühholoog. Annal on 2006. aastal sündinud tütar. Ta on praegu abielus oma kauaaegse loomingulise partneri Tushar Prakashiga, kellega koostöös on valminud varasemalt "Eesti mees", "Pimeala", "Sannapäiv" ja "Savvusanna sõsarad" ja valmimas täispikk "Must karvane elukas". == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] r4d1qok24av6q41pnz05a0fpwb6fjcf 7248347 7248289 2026-10-06T07:02:45Z Evlper 104506 /* Tegevus filmierialal */ 7248347 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuslikuga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad [[Kagu-Eesti]] ([[Võrumaa]] ja [[Setomaa]]) [[kultuuripärand]], [[naine|naise]] vaatepunkt, [[kehalisus]]. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2017. aastal Põhja-Soomes filmitud, vanema ja lapse suhet käsitlev lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "[[Savvusanna sõsarad]]", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "Savvusanna sõsarad" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. 2024. aastal määras [[Eesti Kultuurkapital]] Anna Hintsile loominguliseks tegevuseks [[Stipendium "Ela ja sära"|Ela ja Sära stipendium]]i<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid ]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Isiklikku == Anna Hintsi ema on arst ja isa psühholoog. Annal on 2006. aastal sündinud tütar. Ta on praegu abielus oma kauaaegse loomingulise partneri Tushar Prakashiga, kellega koostöös on valminud varasemalt "Eesti mees", "Pimeala", "Sannapäiv" ja "Savvusanna sõsarad" ja valmimas täispikk "Must karvane elukas". == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] ehlc4na5ysio3uuky6pjsjhcaslzjeo 7248349 7248347 2026-10-06T07:09:44Z Evlper 104506 /* Tegevus filmierialal */ 7248349 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuslikuga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad [[Kagu-Eesti]] ([[Võrumaa]] ja [[Setomaa]]) [[kultuuripärand]], [[naine|naise]] vaatepunkt, [[kehalisus]]. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2017. aastal Põhja-Soomes filmitud, vanema ja lapse suhet käsitlev lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "[[Savvusanna sõsarad]]", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "Savvusanna sõsarad" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/ Silver Tambur. Estonian filmmaker Anna Hints wins a directing award at Sundance for "Smoke Sauna Sisterhood". - estonian world. January 30, 2023]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. 2024. aastal määras [[Eesti Kultuurkapital]] Anna Hintsile loominguliseks tegevuseks [[Stipendium "Ela ja sära"|Ela ja Sära stipendium]]i<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid "Ela ja sära" stipendiaadid 2026. aastal. - Eesti KUltuurkapital]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/ Anna Hintsi täispikk mängufilm „Must karvane elukas“ pälvis Torinos ArteKino auhinna ning mainekas filmiarendusprogramm jõuab 2026. aastal Tartusse. - Eesti Filmi Instituut. november 25, 2025]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/meist/liikmed/ Liikmed. Eesti Autorite Ühing]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "Vaba maa" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Isiklikku == Anna Hintsi ema on arst ja isa psühholoog. Annal on 2006. aastal sündinud tütar. Ta on praegu abielus oma kauaaegse loomingulise partneri Tushar Prakashiga, kellega koostöös on valminud varasemalt "Eesti mees", "Pimeala", "Sannapäiv" ja "Savvusanna sõsarad" ja valmimas täispikk "Must karvane elukas". == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] qn0uhg3aetqnwr8ge9fy29nzpqy7uhr 7248350 7248349 2026-10-06T07:10:38Z Evlper 104506 /* Filmid */ 7248350 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuslikuga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad [[Kagu-Eesti]] ([[Võrumaa]] ja [[Setomaa]]) [[kultuuripärand]], [[naine|naise]] vaatepunkt, [[kehalisus]]. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2017. aastal Põhja-Soomes filmitud, vanema ja lapse suhet käsitlev lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "[[Savvusanna sõsarad]]", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "Savvusanna sõsarad" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/ Silver Tambur. Estonian filmmaker Anna Hints wins a directing award at Sundance for "Smoke Sauna Sisterhood". - estonian world. January 30, 2023]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. 2024. aastal määras [[Eesti Kultuurkapital]] Anna Hintsile loominguliseks tegevuseks [[Stipendium "Ela ja sära"|Ela ja Sära stipendium]]i<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid "Ela ja sära" stipendiaadid 2026. aastal. - Eesti KUltuurkapital]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/ Anna Hintsi täispikk mängufilm „Must karvane elukas“ pälvis Torinos ArteKino auhinna ning mainekas filmiarendusprogramm jõuab 2026. aastal Tartusse. - Eesti Filmi Instituut. november 25, 2025]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/meist/liikmed/ Liikmed. Eesti Autorite Ühing]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "[[Vaba maa (film)|Vaba maa]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis. == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Isiklikku == Anna Hintsi ema on arst ja isa psühholoog. Annal on 2006. aastal sündinud tütar. Ta on praegu abielus oma kauaaegse loomingulise partneri Tushar Prakashiga, kellega koostöös on valminud varasemalt "Eesti mees", "Pimeala", "Sannapäiv" ja "Savvusanna sõsarad" ja valmimas täispikk "Must karvane elukas". == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] rcbyep39afv3uf6edpift0rxjqdn2o6 7248362 7248350 2026-10-06T07:50:30Z Evlper 104506 /* Tegevus kunstnikuna */ 7248362 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuslikuga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad [[Kagu-Eesti]] ([[Võrumaa]] ja [[Setomaa]]) [[kultuuripärand]], [[naine|naise]] vaatepunkt, [[kehalisus]]. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2017. aastal Põhja-Soomes filmitud, vanema ja lapse suhet käsitlev lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "[[Savvusanna sõsarad]]", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "Savvusanna sõsarad" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/ Silver Tambur. Estonian filmmaker Anna Hints wins a directing award at Sundance for "Smoke Sauna Sisterhood". - estonian world. January 30, 2023]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. 2024. aastal määras [[Eesti Kultuurkapital]] Anna Hintsile loominguliseks tegevuseks [[Stipendium "Ela ja sära"|Ela ja Sära stipendium]]i<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid "Ela ja sära" stipendiaadid 2026. aastal. - Eesti KUltuurkapital]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/ Anna Hintsi täispikk mängufilm „Must karvane elukas“ pälvis Torinos ArteKino auhinna ning mainekas filmiarendusprogramm jõuab 2026. aastal Tartusse. - Eesti Filmi Instituut. november 25, 2025]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/meist/liikmed/ Liikmed. Eesti Autorite Ühing]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "[[Vaba maa (film)|Vaba maa]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-kulaline-kunstnik-anna-hints DELTA. Külaline: kunstnik Anna Hints. ERR arhiiv]</ref> == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas 3. klassi teeneteristi tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Isiklikku == Anna Hintsi ema on arst ja isa psühholoog. Annal on 2006. aastal sündinud tütar. Ta on praegu abielus oma kauaaegse loomingulise partneri Tushar Prakashiga, kellega koostöös on valminud varasemalt "Eesti mees", "Pimeala", "Sannapäiv" ja "Savvusanna sõsarad" ja valmimas täispikk "Must karvane elukas". == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] g19rmhzkt9lcodqehtss9lm3fqn9v82 7248368 7248362 2026-10-06T08:35:06Z Evlper 104506 /* Tunnustus */ 7248368 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (snd [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Lõuna-Eesti]] päritoluga [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Enim on ta tuntud rohkelt auhindu pälvinud täispika [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" loojana. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[Eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuslikuga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad [[Kagu-Eesti]] ([[Võrumaa]] ja [[Setomaa]]) [[kultuuripärand]], [[naine|naise]] vaatepunkt, [[kehalisus]]. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2017. aastal Põhja-Soomes filmitud, vanema ja lapse suhet käsitlev lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "[[Savvusanna sõsarad]]", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "Savvusanna sõsarad" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/ Silver Tambur. Estonian filmmaker Anna Hints wins a directing award at Sundance for "Smoke Sauna Sisterhood". - estonian world. January 30, 2023]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages'i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. 2024. aastal määras [[Eesti Kultuurkapital]] Anna Hintsile loominguliseks tegevuseks [[Stipendium "Ela ja sära"|Ela ja Sära stipendium]]i<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid "Ela ja sära" stipendiaadid 2026. aastal. - Eesti KUltuurkapital]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/ Anna Hintsi täispikk mängufilm „Must karvane elukas“ pälvis Torinos ArteKino auhinna ning mainekas filmiarendusprogramm jõuab 2026. aastal Tartusse. - Eesti Filmi Instituut. november 25, 2025]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i, kus 2026. aastast alates ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref> ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/meist/liikmed/ Liikmed. Eesti Autorite Ühing]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "[[Vaba maa (film)|Vaba maa]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref>. * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref>. Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis nomineeriti 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref>. == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-kulaline-kunstnik-anna-hints DELTA. Külaline: kunstnik Anna Hints. ERR arhiiv]</ref> == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] tiitli aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref>. Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref>. [[Eesti Välisministeerium]] omistas Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas [[Välisministeeriumi teeneterist|3. klassi teeneteristi]] tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja tiitli.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Isiklikku == Anna Hintsi ema on arst ja isa psühholoog. Annal on 2006. aastal sündinud tütar. Ta on praegu abielus oma kauaaegse loomingulise partneri Tushar Prakashiga, kellega koostöös on valminud varasemalt "Eesti mees", "Pimeala", "Sannapäiv" ja "Savvusanna sõsarad" ja valmimas täispikk "Must karvane elukas". == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 063pgr7dlflkspcv3edzogduitpacib 0 674767 7248064 7220807 2026-10-05T13:55:47Z MorsMe 217455 7248064 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Oja tee|lõpppeatus=Harkujärve|number=77|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/77/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=76|järgmine liin=78|järgmine=78 (Tallinna bussiliin)|eelmine=76 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/77/a-b]|uuendus=21. juuli 2026|pilt=77buss.png|avati=1993, 2022, 2024, 2026 (viimasel kujul)|suleti=1994, 2022, 2024, 2026|pilt_alt=Alasniidu peatusel}} 77 on Tallinna ja Harku valla ajutine bussiliin, mis ühendas mõlemas suunas [[Oja tee|Oja teed]] ja [[Harkujärve|Harkujärved]] == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |1993 |1994 |Merivälja – Viimsi haigla | |- |24. juuli 2022 |25. juuli 2022 |Oja tee – Sütemetsa tee – Harkujärve | |- |24. august 2024 |25. august 2024 |Oja tee – Sütemetsa tee – Harkujärve | |- |22. august 2026 |23. august 2026 |Oja tee – Sütemetsa tee – Harkujärve | |} Bussiliiin 77 alustas tööd [[1993]]. aastal. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] marsruudil [[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]]. Liin oli kommertsbussiliin Liin suleti [[1994]]. aastal. Seoses Ironman võistlusega avati ajutine bussiliin nr 77 Oja tee – Harkujärve 24. juulil 2022 alates kl 10.00 kuni 18.00 liinide nr 27, 36, 61 ja 62 ära jääva liikumistee teenindamiseks.[[Fail:77oja tee.png|pisi|Oja tee suunas Harkujärve peatusel]] [[Fail:77plaan2026.png|pisi|77 liinide plaan peatusel]]Seoses Ironman võistlusega avati ajutine bussiliin nr 77 Oja tee – Harkujärve 24.-25. augustil 2024 alates 24. augusti tööpäeva algusest kuni kella 17.30-ni ja 25. augusti tööpäeva algusest kuni kella 16.30-ni kuni 18.00 liinide nr 27, 36, 61 ja 62 ära jääva liikumistee teenindamiseks. Seoses Ironman võistlusega avati ajutine bussiliin nr 77 Oja tee – Harkujärve 22.-23. augustil 2026 alates 22. augusti tööpäeva algusest kuni kella 20.30-ni ja 23. augusti tööpäeva algusest kuni kella 17.10-ni liinide nr 27, 36, 61 ja 62 ära jääva liikumistee teenindamiseks. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+ !Oja tee - Harkujärve !Harkujärve - Oja tee |- | ; Oja tee ; Alasniidu tee ; Kiriku ; Harkujärve | ; Harkujärve ; Kiriku ; Alasniidu tee ; Oja tee |} == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} ==Viited== {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] j7l14osfaxnq4e2v7bnovv0jn23r1ve 0 677211 7248087 7247902 2026-10-05T14:32:46Z Roccki69 192669 Parandatud õigekirja, grammatikat ja sõnastust ning ühtlustatud artikli stiili. 7248087 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Eesti ÜRO Ühing''' ehk '''UNA Eesti''' (inglise keeles United Nations Association Estonia) on Eestis tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärk on tutvustada [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] tegevust ja edendada Eesti kodanikuühiskonna kaasatust ÜROga seotud teemadesse. Praegune ühing asutati 30. juunil 2020, kuid Eestis tegutsenud varasemate ÜRO ühingute ajalugu ulatub 1994. aastasse. <ref name=":1">{{Cite web|url=https://unaeesti.ee/uhingust/|title=Ühingust {{!}} EESTI ÜRO ÜHING|date=2020-10-11|access-date=2024-06-14|language=et}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ühing (Eesti ÜRO Ühing) {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/Eesti-%C3%9Chinenud-Rahvaste-Organisatsiooni-%C3%9Ching-(Eesti-%C3%9CRO-%C3%9Ching) |vaadatud=2024-06-15 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee/meist.php?id=1 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050312002125/http://www.una.ee/meist.php?id=1 |arhiivimisaeg=2005-03-12 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.una.ee}}</ref> == Eesmärgid ja tegevus == Ühingu tegevusvaldkonnad hõlmavad rahu ja julgeolekut, desarmeerimist, [[Säästva arengu eesmärgid|kestlikku arengut]], inimõigusi, rännet ning kliima- ja keskkonnaküsimusi. Tegevuste hulka kuuluvad avalikud arutelud ja loengud, õppematerjalide ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]]-teemalise teabe vahendamine, koolikülastused ning ÜRO simulatsioonid. Ühing kirjeldab ennast iseseisva ja erakondadest sõltumatu organisatsioonina, mis lähtub ÜRO põhikirja põhimõtetest. <ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-22 |pealkiri=NextGen UN {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/nextgen-un/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == === Ühingu loomine (1993–1994) === Eesti ÜRO Ühingu loomise ettevalmistused toimusid [[BATUN|BATUNi]] algatusel ja kaasabil Tartu Ülikooli juures. 1993. aasta veebruaris alustasid BATUNi esindajad Genfis läbirääkimisi [[:en:World_Federation_of_United_Nations_Associations|Ülemaailmse ÜRO Ühingute Föderatsiooni]] peasekretäri dr Marek Hagmajeriga, et organiseerida kõigis kolmes Balti riigis kohalikud ÜRO ühingud. 26. novembril 1993 toimus Eesti ÜRO Ühingu asutamiseelne koosolek, kus BATUNi juhatuse liige Sirje Okas Ainso tutvustas ühingu loomise kavatsust. Novembri lõpus moodustati Tartus ühiskondlikest ja rahvusvahelistest suhetest huvitatud isikutest ettevalmisturühm. Rühma kuulusid [[Marti Aavik]], [[Kaarel Tarand]], [[:en:Jüri_Seilenthal|Jüri Seilenthal]], [[Anu Raudsepp]], [[Urmas Paet]] ja Rene Tõnisson. Kohaliku korraldustööga tegelesid Karl Laantee ja [[Rein Taagepera]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly 27 jaanuar 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona19940127.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Ettevalmistustele järgnes ühingu asutamine 30. aprillil 1994.<ref name=":3" /> === Eesti ÜRO Assotsiatsioon (2000–2016) === Pärast mittetulundusühingute ja sihtasutuste seadusest tulenevat reorganiseerimist asutati [[Tartu|Tartus]] Eesti ÜRO Assotsiatsioon 18. märtsil 2000. Asutamiskoosolekul osales 60 inimest, peamiselt üliõpilased. Nende hulgas olid [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] üliõpilased ja [[ÜRO Arenguprogramm|ÜRO Arenguprogrammiga]] seotud inimesed. Assotsiatsioon kanti registrisse 14. aprillil 2000.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80124532 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> ÜRO Assotsiatsiooni eesmärk oli [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri|ÜRO harta]] printsiipide toetamine ja organisatsiooni tegevust inimestele tutvustamine. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestis loodi oma ÜRO assotsiatsioon |url=https://www.delfi.ee/artikkel/50823530/eestis-loodi-oma-uro-assotsiatsioon |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref name=":3" /> ==== Tegevus 2000. aastatel ==== 2000. aastate alguses korraldas assotsiatsioon loengusarju, esseekonkursse ning laste ja noorte haridusprojekte. Loengusarja „Ühiskond 2000” eesmärk oli käsitleda [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] tegevust ja Eesti ühiskonna probleeme ning toetada arutelu demokraatia ja kodanikuühiskonna üle.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Loengusari "Ühiskond 2000" |url=https://web.archive.org/web/20010309232619/http://www.una.ee:80/sisud/projektid/loengusari.html}}</ref> 2001. aastal korraldati gümnasistidele ja üliõpilastele eesti- ja venekeelne esseekonkurss „Multikultuurne Eesti täna ja homme”<ref>{{Netiviide |pealkiri=Esseekonkurss "Multikultuurne Eesti täna ja homme" |url=https://web.archive.org/web/20010303121359/http://www.una.ee:80/sisud/projektid/esseekonkurss/index.html}}</ref>. Konkursi töid avaldati 2002. aastal Raivo Vetiku koostatud kogumikus „Multikultuuriline Eesti täna ja homme”.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Multikultuuriline Eesti täna ja homme. Esseekogumik, Eesti ÜRO Assotsiatsioon 2002 {{!}} vanaraamat.ee |url=https://www.vanaraamat.ee/Esseede_autorid_Viktoria_Antonova_Mari_Arold_Riho_Kangur_Erni_Kask_Siim_Lovi_Merje_Me_65256-69.htm |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.vanaraamat.ee}}</ref> 2004. aastal viidi läbi integratsiooniprojekt „Mänguhommikud”, milles osalesid lasteaia viimase vanuserühma eesti- ja venekeelsed lapsed. Tegevused toimusid Kohtla-Järvel, Sillamäel, Pärnus, Valgas ja Paldiskis ning nende eesmärk oli vähendada laste suhtlemisbarjääre mängude ja kultuuri tutvustavate tegevuste kaudu. Projekti juhid olid Eveli Lume ja Katriin Raielo. „Mänguhommikuid” korraldati ka hiljem: 2007. aastal toimusid need Tartu, Jõhvi, Pärnu ja Haapsalu lasteaedades.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=1 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080430042318/http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=1 |arhiivimisaeg=2008-04-30 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.una.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=by |kuupäev=2008-04-02 |pealkiri=“Mänguhommikud” olid taas kord edukad! – Ajakiri Lasteaed |url=https://www.lasteaed.net/2007/04/18/manguhommikud-olid-taas-kord-edukad/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Teiste projektide hulka kuulusid 2003. aasta laste õiguste projekt, 2005. aasta [[AIDS|AIDSi]]- ja narkoennetusprojekt „Küpsised terviseks!” ning Tartu Ülikooli tutvustamine abiturientidele aastatel 2004–2005.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ellu viidud projektid |url=https://web.archive.org/web/20070613031244/http://www.una.ee/projektid.php?lang_id=1&arhiiv=yes}}</ref> Assotsiatsioon korraldas ka ÜRO simulatsioone. 10. jaanuaril 2005 toimus Tartus Rehe hotellis simulatsioon, kus osales üle 30 gümnasisti seitsmest koolist. Simuleeriti mitme ÜRO organi tööd, sealhulgas [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]], kus käsitleti rahvusvahelist terrorismi, ning [[ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu|Majandus- ja Sotsiaalnõukogu]], kus arutati naiste ja meeste võrdõiguslikkust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. jaanuar 2005 |pealkiri=ÜRO Peaassamblee simulatsioon |url=https://web.archive.org/web/20080430043451/http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=5}}</ref> 6.–9. septembril 2007 toimus Tartu Ülikooli raamatukogus üliõpilastele mõeldud Julgeolekunõukogu simulatsioon, mille teemaks oli [[:en:War_in_Darfur|Darfuri kriis]] [[Sudaan|Sudaanis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee:80/projektid.php?arhiiv=yes&id=8 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080430043501/http://www.una.ee:80/projektid.php?arhiiv=yes&id=8 |arhiivimisaeg=2008-04-30 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.una.ee}}</ref> ==== ÜRO simulatsioonid Tallinnas ja tegevus 2010. aastatel ==== 2010. aasta sügisel alustati [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikoolis]] tudengiprojektina Tallinn Model United Nations, millest hiljem sai mittetulundusühing.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations: The Organisation |url=http://www.tallinnmun.eu/p/the-organisation.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130126170701/http://www.tallinnmun.eu/p/the-organisation.html |arhiivimisaeg=2013-01-26 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.tallinnmun.eu}}</ref><ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80339280/Tallinn-Model-United-Nations?search_id=40d01c6&pos=1 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> Uue MTÜ ja Eesti ÜRO Assotsiatsiooni vaheliste suhete täpne iseloom ei ole selge, kuid Tallinn Model United Nations MTÜ juhatuse liikmed said hiljem Eesti ÜRO Assotsiatsiooni juhatuse liikmeteks.<ref name=":4" /><ref name=":6" /> Esimene Julgeolekunõukogu simulatsioon toimus 2011. aasta veebruaris. Projekti ümber kujunes korraldusmeeskond, mis tegi koostööd [[Välisministeerium|Eesti Välisministeeriumiga]] ning korraldas 2012. aasta mais järgmise simulatsiooni.<ref name=":5" /> 6.–8. mail 2011 toimus Tartu Raatuse gümnaasiumis ÜRO simulatsioon, kus osales üle 70 osaleja. Simulatsiooni teemaks olid [[aastatuhande arengueesmärgid]], täpsemalt naiste kaitsmine, eriti sõjaolukordades, ning [[HIV]]/[[AIDS|AIDSi]] leviku peatamine maailmas. Simulatsiooni korraldas [[UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon]] ja [[MTÜ Mondo|MTÜ Mondo Maailmahariduse keskus]] koostöös Eesti ÜRO Assotsiatsiooni, [[Tartu Raatuse Kool|Tartu Raatuse gümnaasiumi]], [[SA Eesti Välispoliitika Instituut|Eesti Välispoliitika Instituudi]] ning MTÜga Eesti Noored.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koolid lahendavad globaalseid probleeme ÜRO simulatsioonil Tartus {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://www.hm.ee/uudised/koolid-lahendavad-globaalseid-probleeme-uro-simulatsioonil-tartus |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.hm.ee |keel=et}}</ref> 2013. aastal toimusid tegevused peamiselt Tallinnas avalike loengute ja koolikülastuste näol. Loengusarja kavas olid Euroopa Noorte toetatud Luukas Ilvese ettekanne küberturvalisusest<ref>{{Netiviide |kuupäev=18. veebruar 2013 |pealkiri=Cyber Security Lecture |url=https://web.archive.org/web/20140707143139/http://www.tallinnmun.eu/2013/02/open-lecture-on-cyber-security-first.html}}</ref> ning Tiina Intelmanni loeng Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevusest, mis oli Tallinn Model United Nations MTÜ ja Eesti ÜRO Assotsiatsiooni koostöö [[Välisministeerium|Välisministeeriumi]] ning [[Euroopa Komisjoni esindus Eestis|Euroopa Komisjoni esindusega]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations |url=http://www.tallinnmun.eu/2013/03/tmun-is-pleased-to-announce-details-of.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130607072419/http://www.tallinnmun.eu/2013/03/tmun-is-pleased-to-announce-details-of.html |arhiivimisaeg=2013-06-07 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.tallinnmun.eu}}</ref> 6. septembril 2013 teatas Tallinn Model United Nationsi blogi, et uus hooaeg algab nime United Nations Association Estonia (Eesti ÜRO Assotsiatsioon) all.<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. september 2013 |pealkiri=New season will start soon! |url=https://web.archive.org/web/20140813100404/http://www.tallinnmun.eu/2013/09/new-season-will-start-soon.html}}</ref> 16. novembril 2013 pidas [[Ban Ki-moon|ÜRO peasekretär Ban Ki-moon]] [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikoolis]] avaliku loengu. Kõnes tänas ta kohal olnud ÜRO ühingu liikmeid nende tegevuse eest ning rõhutas säästva arengu, äärmise vaesuse kaotamise ja kliimamuutustega võitlemise tähtsust. Ta tõi esile teaduse ja tehnoloogia rolli nende eesmärkide saavutamisel ning kutsus noori üles tegutsema vastutustundlike maailmakodanikena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.un.org/sg/en/content/former-secretary-general/statements/2013-11-16/secretary-generals-public-lecture-tallinn-university-prepared-for-delivery |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.un.org|pealkiri=Secretary-General’s public lecture at Tallinn University [As prepared for delivery]|kuupäev=16. november 2013}}</ref> 2014. aastal jätkus Tallinna ÜRO simulatsioonide korraldamine. MUNPlaneti intervjuus märkis korraldaja Juliane Jokinen, et selle aasta simulatsioon oli neljas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=MUNPlanet |kuupäev=2016-07-07 |pealkiri=Juliane Jokinen on MUNs and Entrepreneurship — The Estonian Way |url=https://medium.com/fridays-with-munplanet/juliane-jokinen-on-muns-and-entrepreneurship-the-estonian-way-59ad5364a20 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Fridays with MUNPlanet |keel=en}}</ref> 2015. aasta jaanuaris toimunud Tallinna kooliõpilaste simulatsioonis osalesid [[Audentese Erakool|Audentese Erakooli]] ja [[Miina Härma Gümnaasium|Miina Härma Gümnaasiumi]] IB õppekava õpilased. Õpilased esindasid eri riike ning arutasid rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas [[:en:19_January_2015_DRC_protests|olukorda Kongos]] ja [[Nafta puurimine|naftapuurimist]] [[Antarktika|Antarktikas]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gümnaasiumiõpilased jagavad kogemusi, mis tunne on ÜRO simulatsioonist osa võtta |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70830735/gumnaasiumiopilased-jagavad-kogemusi-mis-tunne-on-uro-simulatsioonist-osa-votta |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Eesti ÜRO Assotsiatsiooni tegevus lõpetati 3. juunil 2016.<ref name=":4" /> === Eesti ÜRO Ühing alates 2020. aastast === 30. juunil 2020 asutati Tartus uus mittetulundusühing nimega Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ühing (Eesti ÜRO Ühing). Asutajate hulgas olid Tartu Ülikooli lektor Thomas Michael Linsenmaier, [[Balti Uuringute Instituut|Balti Uuringute Instituudi]] analüütik Mart Veliste ja Eesti esimene inimõiguste ja rände erisaadik Minna-Liina Lind.<ref name=":2" /> Esimesel tegevusaastal keskenduti organisatsioonilise struktuuri arendamisele, veebilehe loomisele ja sotsiaalmeedia kaudu teabe jagamisele. Koostöövõimalusi arutati [[MTÜ Mondo]] ja [[Rahvusvaheliste Suhete Ring|MTÜ Rahvusvaheliste Suhete Ringiga]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=13.07.2021 |pealkiri=2020. aasta MAJANDUSAASTA ARUANNE |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/file/9008184162}}</ref> 2024. aastal tegi ühing Rahvusvaheliste Suhete Ringiga koostööd arutelu „World without the UN: Vision or Nightmare?” korraldamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„World without the UN: Vision or Nightmare“ |url=https://www.facebook.com/unaestonia/posts/851461127023535/}}</ref> 2025. aastal viis ühing Erasmus+ programmi toel ellu noorte osalusprojekti „NextGen UN“, mille eesmärk oli tutvustada noortele ÜRO tegevust, rahvusvahelist koostööd ja kodanikuosalust.<ref name=":7">{{Netiviide |pealkiri=NextGen UN |url=https://erasmus-plus.ec.europa.eu/projects/search/details/2024-3-EE01-KA154-YOU-000282992 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=erasmus-plus.ec.europa.eu}}</ref> Projekti raames korraldati kaks noortekonverentsi, kuus koolikülastust ja Tartu Mudel ÜRO simulatsioon. Tegevustega jõuti enam kui 600 nooreni.<ref name=":8">{{Netiviide |kuupäev=29. juuni 2026 |pealkiri=2025. aasta MAJANDUSAASTA ARUANDE |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/file/9014341441}}</ref> == Struktuur == Eesti ÜRO Ühingu kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek, mis valib juhatuse, kinnitab tegevusplaani ja eelarve ning otsustab põhikirja muutmise. Üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt kord aastas.<ref name=":9">{{Netiviide |kuupäev=2020-10-11 |pealkiri=Põhikiri {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/pohikiri/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Ühingu tegevust juhib kolmest kuni viiest liikmest koosnev juhatus, mille liikmed valitakse kolmeks aastaks. Juhatus valib oma liikmete hulgast peasekretäri, kes vastutab ühingu igapäevase tegevuse eest. Põhikiri võimaldab moodustada ka kuni viieliikmelise nõukogu, mille ülesanne on nõustada juhatust ja peasekretäri. Nõukogu liikmed valib juhatus peasekretäri ettepanekul kaheks aastaks.<ref name=":9" /> 2026. aasta oktoobri seisuga kuuluvad ühingu juhatusse Thomas Michael Linsenmaier, Sebastian Quinn Rock ja Bogdan Janakov.<ref name=":2" /> === Juhatuse koosseisud === ==== Eesti ÜRO Assotsiatsioon (registrikood 80124532)<ref name=":4" /> ==== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Registris märgitud algus !! Registris märgitud lõpp |- | Aivar Taro || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Nele Ruubel || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Meelis Niinepuu || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Riivo Anton || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Rain Rannu || 08.02.2001 || 26.09.2002 |- | Brit Tomingas || 26.09.2002 || 17.06.2004 |- | Lauri Kinkar || 26.09.2002 || 17.06.2004 |- | Katri Paas || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Triin Mumme || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Magnus Urb || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Kerstin Peterson || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Anna-Lya Fedossova || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Teele Ligi || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Siim Saksing || 17.06.2004 || 27.02.2013 |- | Eveli Lume || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Martin Mölder || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Ravo Haavik || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Katriin Raielo || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Triin Roostfeldt-Allas || 18.12.2006 || 27.02.2013 |- | Maarja Toots || 18.12.2006 || 27.02.2013 |- | Birgit Sannamees || 18.12.2006 || 15.07.2008 |- | Martin Tiitmaa || 15.07.2008 || 27.02.2013 |- | Kadi Neemre || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | David Jonathan Bullock || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Juliane Aulikki Jokinen || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Kreet-Juul Uibo || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Ernst-Armin Tõnisson || 27.02.2013 || 03.06.2016 |} ==== Eesti ÜRO Ühing (registrikood 80583553)<ref name=":2" /> ==== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Registris märgitud algus !! Registris märgitud lõpp |- | Thomas Michael Linsenmaier || 31.07.2020 || ametis |- | Mart Veliste || 31.07.2020 || 30.06.2026 |- | Minna-Liina Lind || 31.07.2020 || 30.06.2026 |- | Sebastian Quinn Rock || 30.06.2026 || ametis |- | Bogdan Janakov || 30.06.2026 || ametis |} == Noortele suunatud tegevused == === NextGen UN === 2025. aastal viis Eesti ÜRO Ühing Erasmus+ toetusel ellu noorte osalusprojekti „NextGen UN“. Projekti eesmärk oli tutvustada ÜRO tööd, rahvusvahelist koostööd ja kodanikuosaluse võimalusi konverentside, koolikülastuste ja ÜRO simulatsiooni kaudu.<ref name=":7" /> 31. märtsil 2025 toimus Välisministeeriumis konverents „Kuidas Sina saad maailma muuta?“, kus osales üle 150 noore üheksast maakonnast. Esinejate seas olid välisminister Margus Tsahkna ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid. Konverentsil käsitleti üleilmseid väljakutseid, väärtuspõhist maailmakorda ja noorte võimalusi ühiskondlikke protsesse mõjutada.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-23 |pealkiri=NextGen UN konverents – 150 noort arutasid välisministeeriumis maailma tuleviku üle |url=https://euroopanoored.eu/kogemuslood/nextgenkonverent/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur |keel=et}}</ref> 4. novembril toimus Tallinna Ülikoolis konverents „Meie, 8 miljardit“, millel osales 216 inimest.<ref name=":8" /> 5.–8. detsembril 2025 korraldati projekti raames Tartu Mudel ÜRO simulatsioon, milles osales üle 100 noore. Osalejad esindasid eri riike, töötasid komiteedes, koostasid resolutsioone ja pidasid läbirääkimisi. Simulatsiooni kajastas osalejatest moodustatud ajakirjanike rühm. Lisaks korraldati kuus ettekannet gümnaasiumides.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=tmun2025 |url=https://tmun.unaeesti.ee/tmun2025/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Tartu Mudel ÜRO |keel=et}}</ref> 2026. aastal alustas ühing Erasmus+ toetusel jätkuprojekti „NextGen UN 2.0“. Projekt kestab 1. veebruarist 2026 kuni 31. jaanuarini 2027. Projekti kavandatud tegevused hõlmavad noortekonverentsi, ÜRO simulatsiooni ja noorteakadeemiat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Next Generation UN 2.0 |url=https://erasmus-plus.ec.europa.eu/projects/search/details/2025-3-EE01-KA154-YOU-000388154}}</ref> === Noordiplomaatide Programm === 2025. aastal alustas Eesti ÜRO Ühing Noordiplomaatide Programmi, mille eesmärk on toetada Eesti noorte osalemist ÜRO simulatsioonidel ning selle kaudu laiendada nende silmaringi ja süvendada arusaama maailmast.<ref name=":10">{{Netiviide |kuupäev=2025-11-05 |pealkiri=Noordiplomaatide Programm {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> Programm ühendab ekspertide ja diplomaatidega toimuvad koolitused õppereisiga ÜRO simulatsioonile.<ref name=":10" /> 2026. aasta veebruaris osales programmi esimene lend New Yorgis [[:en:World_Federation_of_United_Nations_Associations|WFUNA International Model United Nationsi]] (WIMUN) simulatsioonil. Õppereisi käigus külastati ÜRO peakorterit ja kohtuti Eesti alalise esindaja ÜRO juures [https://un.mfa.ee/mission-and-contacts/permanent-representative/ Rein Tammsaarega].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Esimese lennu kogemus {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/esimese-lennu-kogemus/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Eesti Välisministeerium toetas programmi, pakkudes stipendiumi ühele osalejale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ühing |eesnimi=ÜRO Eesti |kuupäev=2026-03-23 |pealkiri=Mari Elsbet Sits: kogemused Noordiplomaatide Programmi 1. lennust {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/mari-elsbet-sits-kogemused-noordiplomaatide-programmi-1-lennust/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Programmi raames on kavandatud ka osalemine 2026. aasta novembris Genfis toimuval Global Model WHO simulatsioonil<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Global Model WHO 2026 {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/noordiplomaat-genfi/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> ja 2027. aasta veebruaris New Yorgis toimuval Global Model UN simulatsioonil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Global Model UN New York 2027 {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/noordiplomaat-new-york/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> == Avalikud arutelud == Lisaks noorteprojektidele on ühing korraldanud arutelud [[Arvamusfestival|Arvamusfestivalil]]. 9. augustil 2025 korraldati arutelu teemal „ÜRO – lootusetult rikkis või asendamatu?”, kus arutati ÜRO tegevust ja piiranguid, rahvusvahelist õigust ning päevakajalisi sõjakonflikte.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2025 Kava arhiiv |url=https://arvamusfestival.ee/2025-arhiiv/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arvamusfestival |keel=et}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Eesti ÜRO Ühing |pealkiri=ÜRO debatt - LOOTUSETULT RIKKIS või ASENDAMATU? {{!}} Arvamusfestival 2025 |kuupäev=2025-08-25 |url=https://www.youtube.com/watch?v=W068LFKWQZc |vaadatud=2026-10-05}}</ref> 8. augustil 2026 osales ühing taas Arvamusfestivalil, seekord korraldades arutelu teemal „ÜRO kõnnib Rahvasteliidu teed“. Arutelul käsitleti ÜRO reformi ja tulevikku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kava 2026 |url=https://arvamusfestival.ee/kava2026/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arvamusfestival |keel=et}}</ref> == Viited ==<!-- Inline citations added to your article will automatically display here. See en.wikipedia.org/wiki/WP:REFB for instructions on how to add citations. --> {{reflist}} bq9kkroxq23oat8l23w3b5bz205gx4j 7248091 7248087 2026-10-05T14:49:53Z BArockgiu 192425 Asendasin tabeli organisatsiooni infokasti malliga. Märkisin asutamisajaks 30. juuni 2020, sest praegune ühing ja 1994. aastal loodud eelkäija on eri organisatsioonid. 7248091 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti ÜRO Ühing | embleem = UNA Estonia logo.png | embleemiallkiri = ÜRO Ühing kasutab tunnuseks ÜRO embleemi, mille peale on kirjutatud ühingu nimi. | embleemisuurus = 200px | lühend = UNA Eesti | asutatud = 30. juuni 2020 | eesmärk = ÜRO tegevuse tutvustamine ja Eesti kodanikuühiskonna kaasamine ÜROga seotud teemadesse. | staatus = Mittetulundusühing | juht_nimetus = Juhatus | juht_nimi = Thomas Michael Linsenmaier<br />Sebastian Quinn Rock<br />Bogdan Janakov | veebileht = [https://unaeesti.ee/ unaeesti.ee] }} '''Eesti ÜRO Ühing''' ehk '''UNA Eesti''' (inglise keeles United Nations Association Estonia) on Eestis tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärk on tutvustada [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] tegevust ja edendada Eesti kodanikuühiskonna kaasatust ÜROga seotud teemadesse. Praegune ühing asutati 30. juunil 2020, kuid Eestis tegutsenud varasemate ÜRO ühingute ajalugu ulatub 1994. aastasse. <ref name=":1">{{Cite web|url=https://unaeesti.ee/uhingust/|title=Ühingust {{!}} EESTI ÜRO ÜHING|date=2020-10-11|access-date=2024-06-14|language=et}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ühing (Eesti ÜRO Ühing) {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/Eesti-%C3%9Chinenud-Rahvaste-Organisatsiooni-%C3%9Ching-(Eesti-%C3%9CRO-%C3%9Ching) |vaadatud=2024-06-15 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee/meist.php?id=1 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050312002125/http://www.una.ee/meist.php?id=1 |arhiivimisaeg=2005-03-12 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.una.ee}}</ref> == Eesmärgid ja tegevus == Ühingu tegevusvaldkonnad hõlmavad rahu ja julgeolekut, desarmeerimist, [[Säästva arengu eesmärgid|kestlikku arengut]], inimõigusi, rännet ning kliima- ja keskkonnaküsimusi. Tegevuste hulka kuuluvad avalikud arutelud ja loengud, õppematerjalide ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]]-teemalise teabe vahendamine, koolikülastused ning ÜRO simulatsioonid. Ühing kirjeldab ennast iseseisva ja erakondadest sõltumatu organisatsioonina, mis lähtub ÜRO põhikirja põhimõtetest. <ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-22 |pealkiri=NextGen UN {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/nextgen-un/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == === Ühingu loomine (1993–1994) === Eesti ÜRO Ühingu loomise ettevalmistused toimusid [[BATUN|BATUNi]] algatusel ja kaasabil Tartu Ülikooli juures. 1993. aasta veebruaris alustasid BATUNi esindajad Genfis läbirääkimisi [[:en:World_Federation_of_United_Nations_Associations|Ülemaailmse ÜRO Ühingute Föderatsiooni]] peasekretäri dr Marek Hagmajeriga, et organiseerida kõigis kolmes Balti riigis kohalikud ÜRO ühingud. 26. novembril 1993 toimus Eesti ÜRO Ühingu asutamiseelne koosolek, kus BATUNi juhatuse liige Sirje Okas Ainso tutvustas ühingu loomise kavatsust. Novembri lõpus moodustati Tartus ühiskondlikest ja rahvusvahelistest suhetest huvitatud isikutest ettevalmisturühm. Rühma kuulusid [[Marti Aavik]], [[Kaarel Tarand]], [[:en:Jüri_Seilenthal|Jüri Seilenthal]], [[Anu Raudsepp]], [[Urmas Paet]] ja Rene Tõnisson. Kohaliku korraldustööga tegelesid Karl Laantee ja [[Rein Taagepera]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly 27 jaanuar 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona19940127.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Ettevalmistustele järgnes ühingu asutamine 30. aprillil 1994.<ref name=":3" /> === Eesti ÜRO Assotsiatsioon (2000–2016) === Pärast mittetulundusühingute ja sihtasutuste seadusest tulenevat reorganiseerimist asutati [[Tartu|Tartus]] Eesti ÜRO Assotsiatsioon 18. märtsil 2000. Asutamiskoosolekul osales 60 inimest, peamiselt üliõpilased. Nende hulgas olid [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] üliõpilased ja [[ÜRO Arenguprogramm|ÜRO Arenguprogrammiga]] seotud inimesed. Assotsiatsioon kanti registrisse 14. aprillil 2000.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80124532 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> ÜRO Assotsiatsiooni eesmärk oli [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri|ÜRO harta]] printsiipide toetamine ja organisatsiooni tegevust inimestele tutvustamine. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestis loodi oma ÜRO assotsiatsioon |url=https://www.delfi.ee/artikkel/50823530/eestis-loodi-oma-uro-assotsiatsioon |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref name=":3" /> ==== Tegevus 2000. aastatel ==== 2000. aastate alguses korraldas assotsiatsioon loengusarju, esseekonkursse ning laste ja noorte haridusprojekte. Loengusarja „Ühiskond 2000” eesmärk oli käsitleda [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] tegevust ja Eesti ühiskonna probleeme ning toetada arutelu demokraatia ja kodanikuühiskonna üle.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Loengusari "Ühiskond 2000" |url=https://web.archive.org/web/20010309232619/http://www.una.ee:80/sisud/projektid/loengusari.html}}</ref> 2001. aastal korraldati gümnasistidele ja üliõpilastele eesti- ja venekeelne esseekonkurss „Multikultuurne Eesti täna ja homme”<ref>{{Netiviide |pealkiri=Esseekonkurss "Multikultuurne Eesti täna ja homme" |url=https://web.archive.org/web/20010303121359/http://www.una.ee:80/sisud/projektid/esseekonkurss/index.html}}</ref>. Konkursi töid avaldati 2002. aastal Raivo Vetiku koostatud kogumikus „Multikultuuriline Eesti täna ja homme”.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Multikultuuriline Eesti täna ja homme. Esseekogumik, Eesti ÜRO Assotsiatsioon 2002 {{!}} vanaraamat.ee |url=https://www.vanaraamat.ee/Esseede_autorid_Viktoria_Antonova_Mari_Arold_Riho_Kangur_Erni_Kask_Siim_Lovi_Merje_Me_65256-69.htm |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.vanaraamat.ee}}</ref> 2004. aastal viidi läbi integratsiooniprojekt „Mänguhommikud”, milles osalesid lasteaia viimase vanuserühma eesti- ja venekeelsed lapsed. Tegevused toimusid Kohtla-Järvel, Sillamäel, Pärnus, Valgas ja Paldiskis ning nende eesmärk oli vähendada laste suhtlemisbarjääre mängude ja kultuuri tutvustavate tegevuste kaudu. Projekti juhid olid Eveli Lume ja Katriin Raielo. „Mänguhommikuid” korraldati ka hiljem: 2007. aastal toimusid need Tartu, Jõhvi, Pärnu ja Haapsalu lasteaedades.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=1 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080430042318/http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=1 |arhiivimisaeg=2008-04-30 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.una.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=by |kuupäev=2008-04-02 |pealkiri=“Mänguhommikud” olid taas kord edukad! – Ajakiri Lasteaed |url=https://www.lasteaed.net/2007/04/18/manguhommikud-olid-taas-kord-edukad/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Teiste projektide hulka kuulusid 2003. aasta laste õiguste projekt, 2005. aasta [[AIDS|AIDSi]]- ja narkoennetusprojekt „Küpsised terviseks!” ning Tartu Ülikooli tutvustamine abiturientidele aastatel 2004–2005.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ellu viidud projektid |url=https://web.archive.org/web/20070613031244/http://www.una.ee/projektid.php?lang_id=1&arhiiv=yes}}</ref> Assotsiatsioon korraldas ka ÜRO simulatsioone. 10. jaanuaril 2005 toimus Tartus Rehe hotellis simulatsioon, kus osales üle 30 gümnasisti seitsmest koolist. Simuleeriti mitme ÜRO organi tööd, sealhulgas [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]], kus käsitleti rahvusvahelist terrorismi, ning [[ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu|Majandus- ja Sotsiaalnõukogu]], kus arutati naiste ja meeste võrdõiguslikkust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. jaanuar 2005 |pealkiri=ÜRO Peaassamblee simulatsioon |url=https://web.archive.org/web/20080430043451/http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=5}}</ref> 6.–9. septembril 2007 toimus Tartu Ülikooli raamatukogus üliõpilastele mõeldud Julgeolekunõukogu simulatsioon, mille teemaks oli [[:en:War_in_Darfur|Darfuri kriis]] [[Sudaan|Sudaanis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee:80/projektid.php?arhiiv=yes&id=8 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080430043501/http://www.una.ee:80/projektid.php?arhiiv=yes&id=8 |arhiivimisaeg=2008-04-30 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.una.ee}}</ref> ==== ÜRO simulatsioonid Tallinnas ja tegevus 2010. aastatel ==== 2010. aasta sügisel alustati [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikoolis]] tudengiprojektina Tallinn Model United Nations, millest hiljem sai mittetulundusühing.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations: The Organisation |url=http://www.tallinnmun.eu/p/the-organisation.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130126170701/http://www.tallinnmun.eu/p/the-organisation.html |arhiivimisaeg=2013-01-26 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.tallinnmun.eu}}</ref><ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80339280/Tallinn-Model-United-Nations?search_id=40d01c6&pos=1 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> Uue MTÜ ja Eesti ÜRO Assotsiatsiooni vaheliste suhete täpne iseloom ei ole selge, kuid Tallinn Model United Nations MTÜ juhatuse liikmed said hiljem Eesti ÜRO Assotsiatsiooni juhatuse liikmeteks.<ref name=":4" /><ref name=":6" /> Esimene Julgeolekunõukogu simulatsioon toimus 2011. aasta veebruaris. Projekti ümber kujunes korraldusmeeskond, mis tegi koostööd [[Välisministeerium|Eesti Välisministeeriumiga]] ning korraldas 2012. aasta mais järgmise simulatsiooni.<ref name=":5" /> 6.–8. mail 2011 toimus Tartu Raatuse gümnaasiumis ÜRO simulatsioon, kus osales üle 70 osaleja. Simulatsiooni teemaks olid [[aastatuhande arengueesmärgid]], täpsemalt naiste kaitsmine, eriti sõjaolukordades, ning [[HIV]]/[[AIDS|AIDSi]] leviku peatamine maailmas. Simulatsiooni korraldas [[UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon]] ja [[MTÜ Mondo|MTÜ Mondo Maailmahariduse keskus]] koostöös Eesti ÜRO Assotsiatsiooni, [[Tartu Raatuse Kool|Tartu Raatuse gümnaasiumi]], [[SA Eesti Välispoliitika Instituut|Eesti Välispoliitika Instituudi]] ning MTÜga Eesti Noored.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koolid lahendavad globaalseid probleeme ÜRO simulatsioonil Tartus {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://www.hm.ee/uudised/koolid-lahendavad-globaalseid-probleeme-uro-simulatsioonil-tartus |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.hm.ee |keel=et}}</ref> 2013. aastal toimusid tegevused peamiselt Tallinnas avalike loengute ja koolikülastuste näol. Loengusarja kavas olid Euroopa Noorte toetatud Luukas Ilvese ettekanne küberturvalisusest<ref>{{Netiviide |kuupäev=18. veebruar 2013 |pealkiri=Cyber Security Lecture |url=https://web.archive.org/web/20140707143139/http://www.tallinnmun.eu/2013/02/open-lecture-on-cyber-security-first.html}}</ref> ning Tiina Intelmanni loeng Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevusest, mis oli Tallinn Model United Nations MTÜ ja Eesti ÜRO Assotsiatsiooni koostöö [[Välisministeerium|Välisministeeriumi]] ning [[Euroopa Komisjoni esindus Eestis|Euroopa Komisjoni esindusega]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations |url=http://www.tallinnmun.eu/2013/03/tmun-is-pleased-to-announce-details-of.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130607072419/http://www.tallinnmun.eu/2013/03/tmun-is-pleased-to-announce-details-of.html |arhiivimisaeg=2013-06-07 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.tallinnmun.eu}}</ref> 6. septembril 2013 teatas Tallinn Model United Nationsi blogi, et uus hooaeg algab nime United Nations Association Estonia (Eesti ÜRO Assotsiatsioon) all.<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. september 2013 |pealkiri=New season will start soon! |url=https://web.archive.org/web/20140813100404/http://www.tallinnmun.eu/2013/09/new-season-will-start-soon.html}}</ref> 16. novembril 2013 pidas [[Ban Ki-moon|ÜRO peasekretär Ban Ki-moon]] [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikoolis]] avaliku loengu. Kõnes tänas ta kohal olnud ÜRO ühingu liikmeid nende tegevuse eest ning rõhutas säästva arengu, äärmise vaesuse kaotamise ja kliimamuutustega võitlemise tähtsust. Ta tõi esile teaduse ja tehnoloogia rolli nende eesmärkide saavutamisel ning kutsus noori üles tegutsema vastutustundlike maailmakodanikena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.un.org/sg/en/content/former-secretary-general/statements/2013-11-16/secretary-generals-public-lecture-tallinn-university-prepared-for-delivery |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.un.org|pealkiri=Secretary-General’s public lecture at Tallinn University [As prepared for delivery]|kuupäev=16. november 2013}}</ref> 2014. aastal jätkus Tallinna ÜRO simulatsioonide korraldamine. MUNPlaneti intervjuus märkis korraldaja Juliane Jokinen, et selle aasta simulatsioon oli neljas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=MUNPlanet |kuupäev=2016-07-07 |pealkiri=Juliane Jokinen on MUNs and Entrepreneurship — The Estonian Way |url=https://medium.com/fridays-with-munplanet/juliane-jokinen-on-muns-and-entrepreneurship-the-estonian-way-59ad5364a20 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Fridays with MUNPlanet |keel=en}}</ref> 2015. aasta jaanuaris toimunud Tallinna kooliõpilaste simulatsioonis osalesid [[Audentese Erakool|Audentese Erakooli]] ja [[Miina Härma Gümnaasium|Miina Härma Gümnaasiumi]] IB õppekava õpilased. Õpilased esindasid eri riike ning arutasid rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas [[:en:19_January_2015_DRC_protests|olukorda Kongos]] ja [[Nafta puurimine|naftapuurimist]] [[Antarktika|Antarktikas]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gümnaasiumiõpilased jagavad kogemusi, mis tunne on ÜRO simulatsioonist osa võtta |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70830735/gumnaasiumiopilased-jagavad-kogemusi-mis-tunne-on-uro-simulatsioonist-osa-votta |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Eesti ÜRO Assotsiatsiooni tegevus lõpetati 3. juunil 2016.<ref name=":4" /> === Eesti ÜRO Ühing alates 2020. aastast === 30. juunil 2020 asutati Tartus uus mittetulundusühing nimega Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ühing (Eesti ÜRO Ühing). Asutajate hulgas olid Tartu Ülikooli lektor Thomas Michael Linsenmaier, [[Balti Uuringute Instituut|Balti Uuringute Instituudi]] analüütik Mart Veliste ja Eesti esimene inimõiguste ja rände erisaadik Minna-Liina Lind.<ref name=":2" /> Esimesel tegevusaastal keskenduti organisatsioonilise struktuuri arendamisele, veebilehe loomisele ja sotsiaalmeedia kaudu teabe jagamisele. Koostöövõimalusi arutati [[MTÜ Mondo]] ja [[Rahvusvaheliste Suhete Ring|MTÜ Rahvusvaheliste Suhete Ringiga]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=13.07.2021 |pealkiri=2020. aasta MAJANDUSAASTA ARUANNE |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/file/9008184162}}</ref> 2024. aastal tegi ühing Rahvusvaheliste Suhete Ringiga koostööd arutelu „World without the UN: Vision or Nightmare?” korraldamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„World without the UN: Vision or Nightmare“ |url=https://www.facebook.com/unaestonia/posts/851461127023535/}}</ref> 2025. aastal viis ühing Erasmus+ programmi toel ellu noorte osalusprojekti „NextGen UN“, mille eesmärk oli tutvustada noortele ÜRO tegevust, rahvusvahelist koostööd ja kodanikuosalust.<ref name=":7">{{Netiviide |pealkiri=NextGen UN |url=https://erasmus-plus.ec.europa.eu/projects/search/details/2024-3-EE01-KA154-YOU-000282992 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=erasmus-plus.ec.europa.eu}}</ref> Projekti raames korraldati kaks noortekonverentsi, kuus koolikülastust ja Tartu Mudel ÜRO simulatsioon. Tegevustega jõuti enam kui 600 nooreni.<ref name=":8">{{Netiviide |kuupäev=29. juuni 2026 |pealkiri=2025. aasta MAJANDUSAASTA ARUANDE |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/file/9014341441}}</ref> == Struktuur == Eesti ÜRO Ühingu kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek, mis valib juhatuse, kinnitab tegevusplaani ja eelarve ning otsustab põhikirja muutmise. Üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt kord aastas.<ref name=":9">{{Netiviide |kuupäev=2020-10-11 |pealkiri=Põhikiri {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/pohikiri/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Ühingu tegevust juhib kolmest kuni viiest liikmest koosnev juhatus, mille liikmed valitakse kolmeks aastaks. Juhatus valib oma liikmete hulgast peasekretäri, kes vastutab ühingu igapäevase tegevuse eest. Põhikiri võimaldab moodustada ka kuni viieliikmelise nõukogu, mille ülesanne on nõustada juhatust ja peasekretäri. Nõukogu liikmed valib juhatus peasekretäri ettepanekul kaheks aastaks.<ref name=":9" /> 2026. aasta oktoobri seisuga kuuluvad ühingu juhatusse Thomas Michael Linsenmaier, Sebastian Quinn Rock ja Bogdan Janakov.<ref name=":2" /> === Juhatuse koosseisud === ==== Eesti ÜRO Assotsiatsioon (registrikood 80124532)<ref name=":4" /> ==== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Registris märgitud algus !! Registris märgitud lõpp |- | Aivar Taro || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Nele Ruubel || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Meelis Niinepuu || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Riivo Anton || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Rain Rannu || 08.02.2001 || 26.09.2002 |- | Brit Tomingas || 26.09.2002 || 17.06.2004 |- | Lauri Kinkar || 26.09.2002 || 17.06.2004 |- | Katri Paas || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Triin Mumme || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Magnus Urb || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Kerstin Peterson || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Anna-Lya Fedossova || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Teele Ligi || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Siim Saksing || 17.06.2004 || 27.02.2013 |- | Eveli Lume || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Martin Mölder || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Ravo Haavik || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Katriin Raielo || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Triin Roostfeldt-Allas || 18.12.2006 || 27.02.2013 |- | Maarja Toots || 18.12.2006 || 27.02.2013 |- | Birgit Sannamees || 18.12.2006 || 15.07.2008 |- | Martin Tiitmaa || 15.07.2008 || 27.02.2013 |- | Kadi Neemre || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | David Jonathan Bullock || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Juliane Aulikki Jokinen || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Kreet-Juul Uibo || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Ernst-Armin Tõnisson || 27.02.2013 || 03.06.2016 |} ==== Eesti ÜRO Ühing (registrikood 80583553)<ref name=":2" /> ==== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Registris märgitud algus !! Registris märgitud lõpp |- | Thomas Michael Linsenmaier || 31.07.2020 || ametis |- | Mart Veliste || 31.07.2020 || 30.06.2026 |- | Minna-Liina Lind || 31.07.2020 || 30.06.2026 |- | Sebastian Quinn Rock || 30.06.2026 || ametis |- | Bogdan Janakov || 30.06.2026 || ametis |} == Noortele suunatud tegevused == === NextGen UN === 2025. aastal viis Eesti ÜRO Ühing Erasmus+ toetusel ellu noorte osalusprojekti „NextGen UN“. Projekti eesmärk oli tutvustada ÜRO tööd, rahvusvahelist koostööd ja kodanikuosaluse võimalusi konverentside, koolikülastuste ja ÜRO simulatsiooni kaudu.<ref name=":7" /> 31. märtsil 2025 toimus Välisministeeriumis konverents „Kuidas Sina saad maailma muuta?“, kus osales üle 150 noore üheksast maakonnast. Esinejate seas olid välisminister Margus Tsahkna ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid. Konverentsil käsitleti üleilmseid väljakutseid, väärtuspõhist maailmakorda ja noorte võimalusi ühiskondlikke protsesse mõjutada.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-23 |pealkiri=NextGen UN konverents – 150 noort arutasid välisministeeriumis maailma tuleviku üle |url=https://euroopanoored.eu/kogemuslood/nextgenkonverent/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur |keel=et}}</ref> 4. novembril toimus Tallinna Ülikoolis konverents „Meie, 8 miljardit“, millel osales 216 inimest.<ref name=":8" /> 5.–8. detsembril 2025 korraldati projekti raames Tartu Mudel ÜRO simulatsioon, milles osales üle 100 noore. Osalejad esindasid eri riike, töötasid komiteedes, koostasid resolutsioone ja pidasid läbirääkimisi. Simulatsiooni kajastas osalejatest moodustatud ajakirjanike rühm. Lisaks korraldati kuus ettekannet gümnaasiumides.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=tmun2025 |url=https://tmun.unaeesti.ee/tmun2025/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Tartu Mudel ÜRO |keel=et}}</ref> 2026. aastal alustas ühing Erasmus+ toetusel jätkuprojekti „NextGen UN 2.0“. Projekt kestab 1. veebruarist 2026 kuni 31. jaanuarini 2027. Projekti kavandatud tegevused hõlmavad noortekonverentsi, ÜRO simulatsiooni ja noorteakadeemiat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Next Generation UN 2.0 |url=https://erasmus-plus.ec.europa.eu/projects/search/details/2025-3-EE01-KA154-YOU-000388154}}</ref> === Noordiplomaatide Programm === 2025. aastal alustas Eesti ÜRO Ühing Noordiplomaatide Programmi, mille eesmärk on toetada Eesti noorte osalemist ÜRO simulatsioonidel ning selle kaudu laiendada nende silmaringi ja süvendada arusaama maailmast.<ref name=":10">{{Netiviide |kuupäev=2025-11-05 |pealkiri=Noordiplomaatide Programm {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> Programm ühendab ekspertide ja diplomaatidega toimuvad koolitused õppereisiga ÜRO simulatsioonile.<ref name=":10" /> 2026. aasta veebruaris osales programmi esimene lend New Yorgis [[:en:World_Federation_of_United_Nations_Associations|WFUNA International Model United Nationsi]] (WIMUN) simulatsioonil. Õppereisi käigus külastati ÜRO peakorterit ja kohtuti Eesti alalise esindaja ÜRO juures [https://un.mfa.ee/mission-and-contacts/permanent-representative/ Rein Tammsaarega].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Esimese lennu kogemus {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/esimese-lennu-kogemus/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Eesti Välisministeerium toetas programmi, pakkudes stipendiumi ühele osalejale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ühing |eesnimi=ÜRO Eesti |kuupäev=2026-03-23 |pealkiri=Mari Elsbet Sits: kogemused Noordiplomaatide Programmi 1. lennust {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/mari-elsbet-sits-kogemused-noordiplomaatide-programmi-1-lennust/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Programmi raames on kavandatud ka osalemine 2026. aasta novembris Genfis toimuval Global Model WHO simulatsioonil<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Global Model WHO 2026 {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/noordiplomaat-genfi/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> ja 2027. aasta veebruaris New Yorgis toimuval Global Model UN simulatsioonil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Global Model UN New York 2027 {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/noordiplomaat-new-york/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> == Avalikud arutelud == Lisaks noorteprojektidele on ühing korraldanud arutelud [[Arvamusfestival|Arvamusfestivalil]]. 9. augustil 2025 korraldati arutelu teemal „ÜRO – lootusetult rikkis või asendamatu?”, kus arutati ÜRO tegevust ja piiranguid, rahvusvahelist õigust ning päevakajalisi sõjakonflikte.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2025 Kava arhiiv |url=https://arvamusfestival.ee/2025-arhiiv/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arvamusfestival |keel=et}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Eesti ÜRO Ühing |pealkiri=ÜRO debatt - LOOTUSETULT RIKKIS või ASENDAMATU? {{!}} Arvamusfestival 2025 |kuupäev=2025-08-25 |url=https://www.youtube.com/watch?v=W068LFKWQZc |vaadatud=2026-10-05}}</ref> 8. augustil 2026 osales ühing taas Arvamusfestivalil, seekord korraldades arutelu teemal „ÜRO kõnnib Rahvasteliidu teed“. Arutelul käsitleti ÜRO reformi ja tulevikku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kava 2026 |url=https://arvamusfestival.ee/kava2026/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arvamusfestival |keel=et}}</ref> == Viited ==<!-- Inline citations added to your article will automatically display here. See en.wikipedia.org/wiki/WP:REFB for instructions on how to add citations. --> {{reflist}} sz7vqdzv3bipp1xxxiagtczt5l5yzk8 7248105 7248091 2026-10-05T15:30:44Z Sendrasendra 225202 7248105 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti ÜRO Ühing | embleem = UNA Estonia logo.png | embleemiallkiri = ÜRO Ühing kasutab tunnusena ÜRO embleemi, millele on kirjutatud ühingu nimi | embleemisuurus = 200px | lühend = UNA Eesti | asutatud = 30. juuni 2020 | eesmärk = ÜRO tegevuse tutvustamine ja Eesti kodanikuühiskonna kaasamine ÜROga seotud teemadesse. | staatus = Mittetulundusühing | juht_nimetus = Juhatus | juht_nimi = Thomas Michael Linsenmaier<br />Sebastian Quinn Rock<br />Bogdan Janakov | veebileht = [https://unaeesti.ee/ unaeesti.ee] }} '''Eesti ÜRO Ühing''' ehk '''UNA Eesti''' (inglise keeles ''United Nations Association Estonia'') on Eestis tegutsev [[mittetulundusühing]], mille eesmärk on tutvustada [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] tegevust ja edendada Eesti kodanikuühiskonna kaasatust ÜROga seotud teemadesse. Praegune ühing asutati 30. juunil 2020, kuid Eestis tegutsenud varasemate ÜRO ühingute ajalugu ulatub 1994. aastasse. <ref name=":1">{{Cite web|url=https://unaeesti.ee/uhingust/|title=Ühingust {{!}} EESTI ÜRO ÜHING|date=2020-10-11|access-date=2024-06-14|language=et}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ühing (Eesti ÜRO Ühing) {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/Eesti-%C3%9Chinenud-Rahvaste-Organisatsiooni-%C3%9Ching-(Eesti-%C3%9CRO-%C3%9Ching) |vaadatud=2024-06-15 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee/meist.php?id=1 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050312002125/http://www.una.ee/meist.php?id=1 |arhiivimisaeg=2005-03-12 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.una.ee}}</ref> == Eesmärgid ja tegevus == Ühingu tegevusvaldkonnad hõlmavad rahu ja julgeolekut, desarmeerimist, [[Säästva arengu eesmärgid|kestlikku arengut]], inimõigusi, rännet ning kliima- ja keskkonnaküsimusi. Tegevuste hulka kuuluvad avalikud arutelud ja loengud, õppematerjalide ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]]-teemalise teabe vahendamine, koolikülastused ning ÜRO simulatsioonid. Ühing kirjeldab ennast iseseisva ja erakondadest sõltumatu organisatsioonina, mis lähtub ÜRO põhikirja põhimõtetest. <ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-22 |pealkiri=NextGen UN {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/nextgen-un/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == === Ühingu loomine (1993–1994) === Eesti ÜRO Ühingu loomise ettevalmistused toimusid [[BATUN|BATUNi]] algatusel ja kaasabil Tartus. 1993. aasta veebruaris alustasid BATUNi esindajad Genfis läbirääkimisi [[Ülemaailmne ÜRO Ühingute Föderatsioon|Ülemaailmse ÜRO Ühingute Föderatsiooni]] peasekretäri [[Marek Hagmajer]]iga, et organiseerida kõigis kolmes Balti riigis kohalikud ÜRO ühingud. 26. novembril 1993 toimus Eesti ÜRO Ühingu asutamiseelne koosolek, kus BATUNi juhatuse liige Sirje Okas Ainso tutvustas ühingu loomise kavatsust. Novembri lõpus moodustati Tartus ühiskondlikest ja rahvusvahelistest suhetest huvitatud isikutest ettevalmisturühm. Rühma kuulusid [[Marti Aavik]], [[Kaarel Tarand]], [[Jüri Seilenthal]], [[Anu Raudsepp]], [[Urmas Paet]] ja Rene Tõnisson. Kohaliku korraldustööga tegelesid Karl Laantee ja [[Rein Taagepera]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly 27 jaanuar 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona19940127.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Ettevalmistustele järgnes ühingu asutamine 30. aprillil 1994.<ref name=":3" /> === Eesti ÜRO Assotsiatsioon (2000–2016) === Pärast mittetulundusühingute ja sihtasutuste seadusest tulenevat reorganiseerimist asutati [[Tartu]]s Eesti ÜRO Assotsiatsioon 18. märtsil 2000. Asutamiskoosolekul osales 60 inimest, peamiselt üliõpilased. Nende hulgas olid [[Tartu Ülikool]]i üliõpilased ja [[ÜRO Arenguprogramm]]iga seotud inimesed. Assotsiatsioon kanti registrisse 14. aprillil 2000.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80124532 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> ÜRO Assotsiatsiooni eesmärk oli [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri|ÜRO põhkirja]] põhimõtete toetamine ja organisatsiooni tegevuse tutvustamine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestis loodi oma ÜRO assotsiatsioon |url=https://www.delfi.ee/artikkel/50823530/eestis-loodi-oma-uro-assotsiatsioon |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref name=":3" /> ==== Tegevus 2000. aastatel ==== 2000. aastate alguses korraldas assotsiatsioon loengusarju, esseekonkursse ning laste ja noorte haridusprojekte. Loengusarja "Ühiskond 2000" eesmärk oli käsitleda [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] tegevust ja Eesti ühiskonna probleeme ning toetada arutelu demokraatia ja kodanikuühiskonna üle.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Loengusari "Ühiskond 2000" |url=https://web.archive.org/web/20010309232619/http://www.una.ee:80/sisud/projektid/loengusari.html}}</ref> 2001. aastal korraldati gümnasistidele ja üliõpilastele eesti- ja venekeelne esseekonkurss "Multikultuurne Eesti täna ja homme"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Esseekonkurss "Multikultuurne Eesti täna ja homme" |url=https://web.archive.org/web/20010303121359/http://www.una.ee:80/sisud/projektid/esseekonkurss/index.html}}</ref>. Konkursi töid avaldati 2002. aastal [[Raivo Vetik]]u koostatud kogumikus "Multikultuuriline Eesti täna ja homme".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Multikultuuriline Eesti täna ja homme. Esseekogumik, Eesti ÜRO Assotsiatsioon 2002 {{!}} vanaraamat.ee |url=https://www.vanaraamat.ee/Esseede_autorid_Viktoria_Antonova_Mari_Arold_Riho_Kangur_Erni_Kask_Siim_Lovi_Merje_Me_65256-69.htm |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.vanaraamat.ee}}</ref> 2004. aastal viidi läbi integratsiooniprojekt "Mänguhommikud", milles osalesid lasteaia viimase vanuserühma eesti- ja venekeelsed lapsed. Tegevused toimusid Kohtla-Järvel, Sillamäel, Pärnus, Valgas ja Paldiskis ning nende eesmärk oli vähendada laste suhtlemisbarjääre mängude ja kultuuri tutvustavate tegevuste kaudu. Projekti juhid olid Eveli Lume ja Katriin Raielo. "Mänguhommikuid" korraldati ka hiljem: 2007. aastal toimusid need Tartu, Jõhvi, Pärnu ja Haapsalu lasteaedades.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=1 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080430042318/http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=1 |arhiivimisaeg=2008-04-30 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.una.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=by |kuupäev=2008-04-02 |pealkiri=“Mänguhommikud” olid taas kord edukad! – Ajakiri Lasteaed |url=https://www.lasteaed.net/2007/04/18/manguhommikud-olid-taas-kord-edukad/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Teiste projektide hulka kuulusid 2003. aasta laste õiguste projekt, 2005. aasta [[AIDS]]i- ja narkoennetusprojekt "Küpsised terviseks!" ning Tartu Ülikooli tutvustamine abiturientidele aastatel 2004–2005.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ellu viidud projektid |url=https://web.archive.org/web/20070613031244/http://www.una.ee/projektid.php?lang_id=1&arhiiv=yes}}</ref> Assotsiatsioon korraldas ka ÜRO simulatsioone. 10. jaanuaril 2005 toimus Tartus Rehe hotellis simulatsioon, kus osales üle 30 gümnasisti seitsmest koolist. Simuleeriti mitme ÜRO organi tööd, sealhulgas [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]], kus käsitleti rahvusvahelist terrorismi, ning [[ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu|Majandus- ja Sotsiaalnõukogu]], kus arutati naiste ja meeste võrdõiguslikkust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. jaanuar 2005 |pealkiri=ÜRO Peaassamblee simulatsioon |url=https://web.archive.org/web/20080430043451/http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=5}}</ref> 6.–9. septembril 2007 toimus Tartu Ülikooli raamatukogus üliõpilastele mõeldud Julgeolekunõukogu simulatsioon, mille teemaks oli [[Darfuri kriis]] [[Sudaan]]is.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee:80/projektid.php?arhiiv=yes&id=8 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080430043501/http://www.una.ee:80/projektid.php?arhiiv=yes&id=8 |arhiivimisaeg=2008-04-30 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.una.ee}}</ref> ==== ÜRO simulatsioonid Tallinnas ja tegevus 2010. aastatel ==== 2010. aasta sügisel alustati [[Tallinna Tehnikaülikool]]is tudengiprojektina Tallinn Model United Nations, millest hiljem sai mittetulundusühing.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations: The Organisation |url=http://www.tallinnmun.eu/p/the-organisation.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130126170701/http://www.tallinnmun.eu/p/the-organisation.html |arhiivimisaeg=2013-01-26 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.tallinnmun.eu}}</ref><ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80339280/Tallinn-Model-United-Nations?search_id=40d01c6&pos=1 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> Uue MTÜ ja Eesti ÜRO Assotsiatsiooni vahelise seos iseloom ei ole selge, kuid Tallinn Model United Nations MTÜ juhatuse liikmed said hiljem Eesti ÜRO Assotsiatsiooni juhatuse liikmeteks.<ref name=":4" /><ref name=":6" /> Esimene Julgeolekunõukogu simulatsioon toimus 2011. aasta veebruaris. Projekti ümber kujunes korraldusmeeskond, mis tegi koostööd [[Välisministeerium|Eesti Välisministeeriumiga]] ning korraldas 2012. aasta mais järgmise simulatsiooni.<ref name=":5" /> 6.–8. mail 2011 toimus [[Tartu Raatuse gümnaasium]]is ÜRO simulatsioon, kus osales üle 70 osaleja. Simulatsiooni teemaks olid [[aastatuhande arengueesmärgid]], täpsemalt naiste kaitsmine, eriti sõjaolukordades, ning [[HIV]]/[[AIDS]]i leviku peatamine maailmas. Simulatsiooni korraldas [[UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon]] ja [[MTÜ Mondo|MTÜ Mondo Maailmahariduse keskus]] koostöös Eesti ÜRO Assotsiatsiooni, [[Tartu Raatuse Kool|Tartu Raatuse gümnaasiumi]], [[SA Eesti Välispoliitika Instituut|Eesti Välispoliitika Instituudi]] ning MTÜga Eesti Noored.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koolid lahendavad globaalseid probleeme ÜRO simulatsioonil Tartus {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://www.hm.ee/uudised/koolid-lahendavad-globaalseid-probleeme-uro-simulatsioonil-tartus |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.hm.ee |keel=et}}</ref> 2013. aastal toimusid tegevused peamiselt Tallinnas avalike loengute ja koolikülastuste näol. Loengusarja kavas olid Euroopa Noorte toetatud Luukas Ilvese ettekanne küberturvalisusest<ref>{{Netiviide |kuupäev=18. veebruar 2013 |pealkiri=Cyber Security Lecture |url=https://web.archive.org/web/20140707143139/http://www.tallinnmun.eu/2013/02/open-lecture-on-cyber-security-first.html}}</ref> ning Tiina Intelmanni loeng Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevusest, mis oli Tallinn Model United Nations MTÜ ja Eesti ÜRO Assotsiatsiooni koostöö [[Välisministeerium|Välisministeeriumi]] ning [[Euroopa Komisjoni esindus Eestis|Euroopa Komisjoni esindusega]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations |url=http://www.tallinnmun.eu/2013/03/tmun-is-pleased-to-announce-details-of.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130607072419/http://www.tallinnmun.eu/2013/03/tmun-is-pleased-to-announce-details-of.html |arhiivimisaeg=2013-06-07 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.tallinnmun.eu}}</ref> 6. septembril 2013 teatas Tallinn Model United Nationsi blogi, et uus hooaeg algab nime United Nations Association Estonia (Eesti ÜRO Assotsiatsioon) all.<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. september 2013 |pealkiri=New season will start soon! |url=https://web.archive.org/web/20140813100404/http://www.tallinnmun.eu/2013/09/new-season-will-start-soon.html}}</ref> 16. novembril 2013 pidas [[Ban Ki-moon|ÜRO peasekretär Ban Ki-moon]] [[Tallinna Ülikool]]is avaliku loengu. Kõnes tänas ta kohal olnud ÜRO ühingu liikmeid nende tegevuse eest ning rõhutas säästva arengu, äärmise vaesuse kaotamise ja kliimamuutustega võitlemise tähtsust. Ta tõi esile teaduse ja tehnika rolli nende eesmärkide saavutamisel ning kutsus noori üles tegutsema vastutustundlike maailmakodanikena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.un.org/sg/en/content/former-secretary-general/statements/2013-11-16/secretary-generals-public-lecture-tallinn-university-prepared-for-delivery |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.un.org|pealkiri=Secretary-General’s public lecture at Tallinn University [As prepared for delivery]|kuupäev=16. november 2013}}</ref> 2014. aastal jätkus Tallinna ÜRO simulatsioonide korraldamine. MUNPlaneti intervjuus märkis korraldaja Juliane Jokinen, et selle aasta simulatsioon oli neljas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=MUNPlanet |kuupäev=2016-07-07 |pealkiri=Juliane Jokinen on MUNs and Entrepreneurship — The Estonian Way |url=https://medium.com/fridays-with-munplanet/juliane-jokinen-on-muns-and-entrepreneurship-the-estonian-way-59ad5364a20 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Fridays with MUNPlanet |keel=en}}</ref> 2015. aasta jaanuaris toimunud Tallinna kooliõpilaste simulatsioonis osalesid [[Audentese Erakool]]i ja [[Miina Härma Gümnaasium]]i IB õppekava õpilased. Õpilased esindasid eri riike ja arutasid rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas [[:en:19_January_2015_DRC_protests|olukorda Kongos]] ja [[Nafta puurimine|naftapuurimist]] [[Antarktika|Antarktikas]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gümnaasiumiõpilased jagavad kogemusi, mis tunne on ÜRO simulatsioonist osa võtta |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70830735/gumnaasiumiopilased-jagavad-kogemusi-mis-tunne-on-uro-simulatsioonist-osa-votta |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Eesti ÜRO Assotsiatsiooni tegevus lõpetati 3. juunil 2016.<ref name=":4" /> === Eesti ÜRO Ühing alates 2020. aastast === 30. juunil 2020 asutati Tartus uus mittetulundusühing nimega Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ühing (Eesti ÜRO Ühing). Asutajate hulgas olid Tartu Ülikooli lektor Thomas Michael Linsenmaier, [[Balti Uuringute Instituut|Balti Uuringute Instituudi]] analüütik Mart Veliste ja Eesti esimene inimõiguste ja rände erisaadik Minna-Liina Lind.<ref name=":2" /> Esimesel tegevusaastal keskenduti organisatsioonilise struktuuri arendamisele, veebilehe loomisele ja sotsiaalmeedia kaudu teabe jagamisele. Koostöövõimalusi arutati [[MTÜ Mondo]] ja [[Rahvusvaheliste Suhete Ring|MTÜ Rahvusvaheliste Suhete Ringiga]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=13.07.2021 |pealkiri=2020. aasta MAJANDUSAASTA ARUANNE |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/file/9008184162}}</ref> 2024. aastal tegi ühing Rahvusvaheliste Suhete Ringiga koostööd arutelu „World without the UN: Vision or Nightmare?” korraldamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„World without the UN: Vision or Nightmare“ |url=https://www.facebook.com/unaestonia/posts/851461127023535/}}</ref> 2025. aastal viis ühing Erasmus+ programmi toel ellu noorte osalusprojekti „NextGen UN“, mille eesmärk oli tutvustada noortele ÜRO tegevust, rahvusvahelist koostööd ja kodanikuosalust.<ref name=":7">{{Netiviide |pealkiri=NextGen UN |url=https://erasmus-plus.ec.europa.eu/projects/search/details/2024-3-EE01-KA154-YOU-000282992 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=erasmus-plus.ec.europa.eu}}</ref> Projekti raames korraldati kaks noortekonverentsi, kuus koolikülastust ja Tartu Mudel ÜRO simulatsioon. Tegevustega jõuti enam kui 600 nooreni.<ref name=":8">{{Netiviide |kuupäev=29. juuni 2026 |pealkiri=2025. aasta MAJANDUSAASTA ARUANDE |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/file/9014341441}}</ref> == Struktuur == Eesti ÜRO Ühingu kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek, mis valib juhatuse, kinnitab tegevusplaani ja eelarve ning otsustab põhikirja muutmise. Üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt kord aastas.<ref name=":9">{{Netiviide |kuupäev=2020-10-11 |pealkiri=Põhikiri {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/pohikiri/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Ühingu tegevust juhib kolmest kuni viiest liikmest koosnev juhatus, mille liikmed valitakse kolmeks aastaks. Juhatus valib oma liikmete hulgast peasekretäri, kes vastutab ühingu igapäevase tegevuse eest. Põhikiri võimaldab moodustada ka kuni viieliikmelise nõukogu, mille ülesanne on nõustada juhatust ja peasekretäri. Nõukogu liikmed valib juhatus peasekretäri ettepanekul kaheks aastaks.<ref name=":9" /> 2026. aasta oktoobri seisuga kuuluvad ühingu juhatusse Thomas Michael Linsenmaier, Sebastian Quinn Rock ja Bogdan Janakov.<ref name=":2" /> === Juhatuse koosseisud === ==== Eesti ÜRO Assotsiatsioon (registrikood 80124532)<ref name=":4" /> ==== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Registris märgitud algus !! Registris märgitud lõpp |- | Aivar Taro || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Nele Ruubel || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Meelis Niinepuu || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Riivo Anton || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Rain Rannu || 08.02.2001 || 26.09.2002 |- | Brit Tomingas || 26.09.2002 || 17.06.2004 |- | Lauri Kinkar || 26.09.2002 || 17.06.2004 |- | Katri Paas || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Triin Mumme || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Magnus Urb || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Kerstin Peterson || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Anna-Lya Fedossova || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Teele Ligi || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Siim Saksing || 17.06.2004 || 27.02.2013 |- | Eveli Lume || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Martin Mölder || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Ravo Haavik || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Katriin Raielo || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Triin Roostfeldt-Allas || 18.12.2006 || 27.02.2013 |- | Maarja Toots || 18.12.2006 || 27.02.2013 |- | Birgit Sannamees || 18.12.2006 || 15.07.2008 |- | Martin Tiitmaa || 15.07.2008 || 27.02.2013 |- | Kadi Neemre || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | David Jonathan Bullock || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Juliane Aulikki Jokinen || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Kreet-Juul Uibo || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Ernst-Armin Tõnisson || 27.02.2013 || 03.06.2016 |} ==== Eesti ÜRO Ühing (registrikood 80583553)<ref name=":2" /> ==== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Registris märgitud algus !! Registris märgitud lõpp |- | Thomas Michael Linsenmaier || 31.07.2020 || ametis |- | Mart Veliste || 31.07.2020 || 30.06.2026 |- | Minna-Liina Lind || 31.07.2020 || 30.06.2026 |- | Sebastian Quinn Rock || 30.06.2026 || ametis |- | Bogdan Janakov || 30.06.2026 || ametis |} == Noortele suunatud tegevused == === NextGen UN === 2025. aastal viis Eesti ÜRO Ühing Erasmus+ toetusel ellu noorte osalusprojekti „NextGen UN“. Projekti eesmärk oli tutvustada ÜRO tööd, rahvusvahelist koostööd ja kodanikuosaluse võimalusi konverentside, koolikülastuste ja ÜRO simulatsiooni kaudu.<ref name=":7" /> 31. märtsil 2025 toimus Välisministeeriumis konverents „Kuidas Sina saad maailma muuta?“, kus osales üle 150 noore üheksast maakonnast. Esinejate seas olid välisminister Margus Tsahkna ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid. Konverentsil käsitleti üleilmseid väljakutseid, väärtuspõhist maailmakorda ja noorte võimalusi ühiskondlikke protsesse mõjutada.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-23 |pealkiri=NextGen UN konverents – 150 noort arutasid välisministeeriumis maailma tuleviku üle |url=https://euroopanoored.eu/kogemuslood/nextgenkonverent/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur |keel=et}}</ref> 4. novembril toimus Tallinna Ülikoolis konverents „Meie, 8 miljardit“, millel osales 216 inimest.<ref name=":8" /> 5.–8. detsembril 2025 korraldati projekti raames Tartu Mudel ÜRO simulatsioon, milles osales üle 100 noore. Osalejad esindasid eri riike, töötasid komiteedes, koostasid resolutsioone ja pidasid läbirääkimisi. Simulatsiooni kajastas osalejatest moodustatud ajakirjanike rühm. Lisaks korraldati kuus ettekannet gümnaasiumides.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=tmun2025 |url=https://tmun.unaeesti.ee/tmun2025/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Tartu Mudel ÜRO |keel=et}}</ref> 2026. aastal alustas ühing Erasmus+ toetusel jätkuprojekti „NextGen UN 2.0“. Projekt kestab 1. veebruarist 2026 kuni 31. jaanuarini 2027. Projekti kavandatud tegevused hõlmavad noortekonverentsi, ÜRO simulatsiooni ja noorteakadeemiat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Next Generation UN 2.0 |url=https://erasmus-plus.ec.europa.eu/projects/search/details/2025-3-EE01-KA154-YOU-000388154}}</ref> === Noordiplomaatide Programm === 2025. aastal alustas Eesti ÜRO Ühing Noordiplomaatide Programmi, mille eesmärk on toetada Eesti noorte osalemist ÜRO simulatsioonidel ning selle kaudu laiendada nende silmaringi ja süvendada arusaama maailmast.<ref name=":10">{{Netiviide |kuupäev=2025-11-05 |pealkiri=Noordiplomaatide Programm {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> Programm ühendab ekspertide ja diplomaatidega toimuvad koolitused õppereisiga ÜRO simulatsioonile.<ref name=":10" /> 2026. aasta veebruaris osales programmi esimene lend New Yorgis [[:en:World_Federation_of_United_Nations_Associations|WFUNA International Model United Nationsi]] (WIMUN) simulatsioonil. Õppereisi käigus külastati ÜRO peakorterit ja kohtuti Eesti alalise esindaja ÜRO juures [https://un.mfa.ee/mission-and-contacts/permanent-representative/ Rein Tammsaarega].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Esimese lennu kogemus {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/esimese-lennu-kogemus/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Eesti Välisministeerium toetas programmi, pakkudes stipendiumi ühele osalejale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ühing |eesnimi=ÜRO Eesti |kuupäev=2026-03-23 |pealkiri=Mari Elsbet Sits: kogemused Noordiplomaatide Programmi 1. lennust {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/mari-elsbet-sits-kogemused-noordiplomaatide-programmi-1-lennust/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Programmi raames on kavandatud ka osalemine 2026. aasta novembris Genfis toimuval Global Model WHO simulatsioonil<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Global Model WHO 2026 {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/noordiplomaat-genfi/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> ja 2027. aasta veebruaris New Yorgis toimuval Global Model UN simulatsioonil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Global Model UN New York 2027 {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/noordiplomaat-new-york/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> == Avalikud arutelud == Lisaks noorteprojektidele on ühing korraldanud arutelud [[Arvamusfestival|Arvamusfestivalil]]. 9. augustil 2025 korraldati arutelu teemal „ÜRO – lootusetult rikkis või asendamatu?”, kus arutati ÜRO tegevust ja piiranguid, rahvusvahelist õigust ning päevakajalisi sõjakonflikte.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2025 Kava arhiiv |url=https://arvamusfestival.ee/2025-arhiiv/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arvamusfestival |keel=et}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Eesti ÜRO Ühing |pealkiri=ÜRO debatt - LOOTUSETULT RIKKIS või ASENDAMATU? {{!}} Arvamusfestival 2025 |kuupäev=2025-08-25 |url=https://www.youtube.com/watch?v=W068LFKWQZc |vaadatud=2026-10-05}}</ref> 8. augustil 2026 osales ühing taas Arvamusfestivalil, seekord korraldades arutelu teemal „ÜRO kõnnib Rahvasteliidu teed“. Arutelul käsitleti ÜRO reformi ja tulevikku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kava 2026 |url=https://arvamusfestival.ee/kava2026/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arvamusfestival |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} 470c7e0vcwgsemngnjshpgil8o8qjq9 7248109 7248105 2026-10-05T15:35:34Z Sendrasendra 225202 7248109 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti ÜRO Ühing | embleem = UNA Estonia logo.png | embleemiallkiri = ÜRO Ühing kasutab tunnusena ÜRO embleemi, millele on kirjutatud ühingu nimi | embleemisuurus = 200px | lühend = UNA Eesti | asutatud = 30. juuni 2020 | eesmärk = ÜRO tegevuse tutvustamine ja Eesti kodanikuühiskonna kaasamine ÜROga seotud teemadesse. | staatus = Mittetulundusühing | juht_nimetus = Juhatus | juht_nimi = Thomas Michael Linsenmaier<br />Sebastian Quinn Rock<br />Bogdan Janakov | veebileht = [https://unaeesti.ee/ unaeesti.ee] }} '''Eesti ÜRO Ühing''' ehk '''UNA Eesti''' (inglise keeles ''United Nations Association Estonia'') on Eestis tegutsev [[mittetulundusühing]], mille eesmärk on tutvustada [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] tegevust ja edendada Eesti kodanikuühiskonna kaasatust ÜROga seotud teemadesse. Praegune ühing asutati 30. juunil 2020, kuid Eestis tegutsenud varasemate ÜRO ühingute ajalugu ulatub 1994. aastasse. <ref name=":1">{{Cite web|url=https://unaeesti.ee/uhingust/|title=Ühingust {{!}} EESTI ÜRO ÜHING|date=2020-10-11|access-date=2024-06-14|language=et}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ühing (Eesti ÜRO Ühing) {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/Eesti-%C3%9Chinenud-Rahvaste-Organisatsiooni-%C3%9Ching-(Eesti-%C3%9CRO-%C3%9Ching) |vaadatud=2024-06-15 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee/meist.php?id=1 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050312002125/http://www.una.ee/meist.php?id=1 |arhiivimisaeg=2005-03-12 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.una.ee}}</ref> == Eesmärgid ja tegevus == Ühingu tegevusvaldkonnad hõlmavad rahu ja julgeolekut, desarmeerimist, [[Säästva arengu eesmärgid|kestlikku arengut]], inimõigusi, rännet ning kliima- ja keskkonnaküsimusi. Tegevuste hulka kuuluvad avalikud arutelud ja loengud, õppematerjalide ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]]-teemalise teabe vahendamine, koolikülastused ning ÜRO simulatsioonid. Ühing kirjeldab ennast iseseisva ja erakondadest sõltumatu organisatsioonina, mis lähtub ÜRO põhikirja põhimõtetest. <ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-22 |pealkiri=NextGen UN {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/nextgen-un/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == === Ühingu loomine (1993–1994) === Eesti ÜRO Ühingu loomise ettevalmistused toimusid [[BATUN|BATUNi]] algatusel ja kaasabil Tartus. 1993. aasta veebruaris alustasid BATUNi esindajad Genfis läbirääkimisi [[Ülemaailmne ÜRO Ühingute Föderatsioon|Ülemaailmse ÜRO Ühingute Föderatsiooni]] peasekretäri [[Marek Hagmajer]]iga, et organiseerida kõigis kolmes Balti riigis kohalikud ÜRO ühingud. 26. novembril 1993 toimus Eesti ÜRO Ühingu asutamiseelne koosolek, kus BATUNi juhatuse liige Sirje Okas Ainso tutvustas ühingu loomise kavatsust. Novembri lõpus moodustati Tartus ühiskondlikest ja rahvusvahelistest suhetest huvitatud isikutest ettevalmistusrühm. Rühma kuulusid [[Marti Aavik]], [[Kaarel Tarand]], [[Jüri Seilenthal]], [[Anu Raudsepp]], [[Urmas Paet]] ja Rene Tõnisson. Kohaliku korraldustööga tegelesid Karl Laantee ja [[Rein Taagepera]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly 27 jaanuar 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona19940127.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Ettevalmistustele järgnes ühingu asutamine 30. aprillil 1994.<ref name=":3" /> === Eesti ÜRO Assotsiatsioon (2000–2016) === Pärast mittetulundusühingute ja sihtasutuste seadusest tulenevat reorganiseerimist asutati [[Tartu]]s Eesti ÜRO Assotsiatsioon 18. märtsil 2000. Asutamiskoosolekul osales 60 inimest, peamiselt üliõpilased. Nende hulgas olid [[Tartu Ülikool]]i üliõpilased ja [[ÜRO Arenguprogramm]]iga seotud inimesed. Assotsiatsioon kanti registrisse 14. aprillil 2000.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80124532 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> ÜRO Assotsiatsiooni eesmärk oli [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri|ÜRO põhikirja]] põhimõtete toetamine ja organisatsiooni tegevuse tutvustamine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestis loodi oma ÜRO assotsiatsioon |url=https://www.delfi.ee/artikkel/50823530/eestis-loodi-oma-uro-assotsiatsioon |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref name=":3" /> ==== Tegevus 2000. aastatel ==== 2000. aastate alguses korraldas assotsiatsioon loengusarju, esseekonkursse ning laste ja noorte haridusprojekte. Loengusarja "Ühiskond 2000" eesmärk oli käsitleda [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] tegevust ja Eesti ühiskonna probleeme ning toetada arutelu demokraatia ja kodanikuühiskonna üle.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Loengusari "Ühiskond 2000" |url=https://web.archive.org/web/20010309232619/http://www.una.ee:80/sisud/projektid/loengusari.html}}</ref> 2001. aastal korraldati gümnasistidele ja üliõpilastele eesti- ja venekeelne esseekonkurss "Multikultuurne Eesti täna ja homme"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Esseekonkurss "Multikultuurne Eesti täna ja homme" |url=https://web.archive.org/web/20010303121359/http://www.una.ee:80/sisud/projektid/esseekonkurss/index.html}}</ref>. Konkursi töid avaldati 2002. aastal [[Raivo Vetik]]u koostatud kogumikus "Multikultuuriline Eesti täna ja homme".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Multikultuuriline Eesti täna ja homme. Esseekogumik, Eesti ÜRO Assotsiatsioon 2002 {{!}} vanaraamat.ee |url=https://www.vanaraamat.ee/Esseede_autorid_Viktoria_Antonova_Mari_Arold_Riho_Kangur_Erni_Kask_Siim_Lovi_Merje_Me_65256-69.htm |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.vanaraamat.ee}}</ref> 2004. aastal viidi läbi integratsiooniprojekt "Mänguhommikud", milles osalesid lasteaia viimase vanuserühma eesti- ja venekeelsed lapsed. Tegevused toimusid Kohtla-Järvel, Sillamäel, Pärnus, Valgas ja Paldiskis ning nende eesmärk oli vähendada laste suhtlemisbarjääre mängude ja kultuuri tutvustavate tegevuste kaudu. Projekti juhid olid Eveli Lume ja Katriin Raielo. "Mänguhommikuid" korraldati ka hiljem: 2007. aastal toimusid need Tartu, Jõhvi, Pärnu ja Haapsalu lasteaedades.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=1 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080430042318/http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=1 |arhiivimisaeg=2008-04-30 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.una.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=by |kuupäev=2008-04-02 |pealkiri=“Mänguhommikud” olid taas kord edukad! – Ajakiri Lasteaed |url=https://www.lasteaed.net/2007/04/18/manguhommikud-olid-taas-kord-edukad/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Teiste projektide hulka kuulusid 2003. aasta laste õiguste projekt, 2005. aasta [[AIDS]]i- ja narkoennetusprojekt "Küpsised terviseks!" ning Tartu Ülikooli tutvustamine abiturientidele aastatel 2004–2005.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ellu viidud projektid |url=https://web.archive.org/web/20070613031244/http://www.una.ee/projektid.php?lang_id=1&arhiiv=yes}}</ref> Assotsiatsioon korraldas ka ÜRO simulatsioone. 10. jaanuaril 2005 toimus Tartus Rehe hotellis simulatsioon, kus osales üle 30 gümnasisti seitsmest koolist. Simuleeriti mitme ÜRO organi tööd, sealhulgas [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]], kus käsitleti rahvusvahelist terrorismi, ning [[ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu|Majandus- ja Sotsiaalnõukogu]], kus arutati naiste ja meeste võrdõiguslikkust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. jaanuar 2005 |pealkiri=ÜRO Peaassamblee simulatsioon |url=https://web.archive.org/web/20080430043451/http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=5}}</ref> 6.–9. septembril 2007 toimus Tartu Ülikooli raamatukogus üliõpilastele mõeldud Julgeolekunõukogu simulatsioon, mille teemaks oli [[Darfuri kriis]] [[Sudaan]]is.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee:80/projektid.php?arhiiv=yes&id=8 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080430043501/http://www.una.ee:80/projektid.php?arhiiv=yes&id=8 |arhiivimisaeg=2008-04-30 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.una.ee}}</ref> ==== ÜRO simulatsioonid Tallinnas ja tegevus 2010. aastatel ==== 2010. aasta sügisel alustati [[Tallinna Tehnikaülikool]]is tudengiprojektina Tallinn Model United Nations, millest hiljem sai mittetulundusühing.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations: The Organisation |url=http://www.tallinnmun.eu/p/the-organisation.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130126170701/http://www.tallinnmun.eu/p/the-organisation.html |arhiivimisaeg=2013-01-26 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.tallinnmun.eu}}</ref><ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80339280/Tallinn-Model-United-Nations?search_id=40d01c6&pos=1 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> Uue MTÜ ja Eesti ÜRO Assotsiatsiooni vahelise seose iseloom ei ole selge, kuid Tallinn Model United Nations MTÜ juhatuse liikmed said hiljem Eesti ÜRO Assotsiatsiooni juhatuse liikmeteks.<ref name=":4" /><ref name=":6" /> Esimene Julgeolekunõukogu simulatsioon toimus 2011. aasta veebruaris. Projekti ümber kujunes korraldusmeeskond, mis tegi koostööd [[Välisministeerium|Eesti Välisministeeriumiga]] ning korraldas 2012. aasta mais järgmise simulatsiooni.<ref name=":5" /> 6.–8. mail 2011 toimus [[Tartu Raatuse gümnaasium]]is ÜRO simulatsioon, kus osales üle 70 osaleja. Simulatsiooni teemaks olid [[aastatuhande arengueesmärgid]], täpsemalt naiste kaitsmine, eriti sõjaolukordades, ning [[HIV]]/[[AIDS]]i leviku peatamine maailmas. Simulatsiooni korraldas [[UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon]] ja [[MTÜ Mondo|MTÜ Mondo Maailmahariduse keskus]] koostöös Eesti ÜRO Assotsiatsiooni, [[Tartu Raatuse Kool|Tartu Raatuse gümnaasiumi]], [[SA Eesti Välispoliitika Instituut|Eesti Välispoliitika Instituudi]] ning MTÜga Eesti Noored.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koolid lahendavad globaalseid probleeme ÜRO simulatsioonil Tartus {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://www.hm.ee/uudised/koolid-lahendavad-globaalseid-probleeme-uro-simulatsioonil-tartus |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.hm.ee |keel=et}}</ref> 2013. aastal toimusid tegevused peamiselt Tallinnas avalike loengute ja koolikülastuste näol. Loengusarja kavas olid Euroopa Noorte programmi toel korraldatud [[Luukas Ilves]]e ettekanne küberturvalisusest<ref>{{Netiviide |kuupäev=18. veebruar 2013 |pealkiri=Cyber Security Lecture |url=https://web.archive.org/web/20140707143139/http://www.tallinnmun.eu/2013/02/open-lecture-on-cyber-security-first.html}}</ref> ning Tiina Intelmanni loeng Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevusest, mis oli Tallinn Model United Nations MTÜ ja Eesti ÜRO Assotsiatsiooni koostöö [[Välisministeerium|Välisministeeriumi]] ning [[Euroopa Komisjoni esindus Eestis|Euroopa Komisjoni esindusega]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations |url=http://www.tallinnmun.eu/2013/03/tmun-is-pleased-to-announce-details-of.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130607072419/http://www.tallinnmun.eu/2013/03/tmun-is-pleased-to-announce-details-of.html |arhiivimisaeg=2013-06-07 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.tallinnmun.eu}}</ref> 6. septembril 2013 teatas Tallinn Model United Nationsi blogi, et uus hooaeg algab nime United Nations Association Estonia (Eesti ÜRO Assotsiatsioon) all.<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. september 2013 |pealkiri=New season will start soon! |url=https://web.archive.org/web/20140813100404/http://www.tallinnmun.eu/2013/09/new-season-will-start-soon.html}}</ref> 16. novembril 2013 pidas [[Ban Ki-moon|ÜRO peasekretär Ban Ki-moon]] [[Tallinna Ülikool]]is avaliku loengu. Kõnes tänas ta kohal olnud ÜRO ühingu liikmeid nende tegevuse eest ning rõhutas säästva arengu, äärmise vaesuse kaotamise ja kliimamuutustega võitlemise tähtsust. Ta tõi esile teaduse ja tehnika rolli nende eesmärkide saavutamisel ning kutsus noori üles tegutsema vastutustundlike maailmakodanikena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.un.org/sg/en/content/former-secretary-general/statements/2013-11-16/secretary-generals-public-lecture-tallinn-university-prepared-for-delivery |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.un.org|pealkiri=Secretary-General’s public lecture at Tallinn University [As prepared for delivery]|kuupäev=16. november 2013}}</ref> 2014. aastal jätkus Tallinna ÜRO simulatsioonide korraldamine. MUNPlaneti intervjuus märkis korraldaja Juliane Jokinen, et selle aasta simulatsioon oli neljas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=MUNPlanet |kuupäev=2016-07-07 |pealkiri=Juliane Jokinen on MUNs and Entrepreneurship — The Estonian Way |url=https://medium.com/fridays-with-munplanet/juliane-jokinen-on-muns-and-entrepreneurship-the-estonian-way-59ad5364a20 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Fridays with MUNPlanet |keel=en}}</ref> 2015. aasta jaanuaris toimunud Tallinna kooliõpilaste simulatsioonis osalesid [[Audentese Erakool]]i ja [[Miina Härma Gümnaasium]]i IB õppekava õpilased. Õpilased esindasid eri riike ja arutasid rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas [[:en:19_January_2015_DRC_protests|olukorda Kongos]] ja [[Nafta puurimine|naftapuurimist]] [[Antarktika|Antarktikas]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gümnaasiumiõpilased jagavad kogemusi, mis tunne on ÜRO simulatsioonist osa võtta |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70830735/gumnaasiumiopilased-jagavad-kogemusi-mis-tunne-on-uro-simulatsioonist-osa-votta |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Eesti ÜRO Assotsiatsiooni tegevus lõpetati 3. juunil 2016.<ref name=":4" /> === Eesti ÜRO Ühing alates 2020. aastast === 30. juunil 2020 asutati Tartus uus mittetulundusühing nimega Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ühing (Eesti ÜRO Ühing). Asutajate hulgas olid Tartu Ülikooli lektor Thomas Michael Linsenmaier, [[Balti Uuringute Instituut|Balti Uuringute Instituudi]] analüütik Mart Veliste ja Eesti esimene inimõiguste ja rände erisaadik Minna-Liina Lind.<ref name=":2" /> Esimesel tegevusaastal keskenduti organisatsioonilise struktuuri arendamisele, veebilehe loomisele ja sotsiaalmeedia kaudu teabe jagamisele. Koostöövõimalusi arutati [[MTÜ Mondo]] ja [[Rahvusvaheliste Suhete Ring|MTÜ Rahvusvaheliste Suhete Ringiga]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=13.07.2021 |pealkiri=2020. aasta MAJANDUSAASTA ARUANNE |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/file/9008184162}}</ref> 2024. aastal tegi ühing Rahvusvaheliste Suhete Ringiga koostööd arutelu „World without the UN: Vision or Nightmare?” korraldamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„World without the UN: Vision or Nightmare“ |url=https://www.facebook.com/unaestonia/posts/851461127023535/}}</ref> 2025. aastal viis ühing Erasmus+ programmi toel ellu noorte osalusprojekti „NextGen UN“, mille eesmärk oli tutvustada noortele ÜRO tegevust, rahvusvahelist koostööd ja kodanikuosalust.<ref name=":7">{{Netiviide |pealkiri=NextGen UN |url=https://erasmus-plus.ec.europa.eu/projects/search/details/2024-3-EE01-KA154-YOU-000282992 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=erasmus-plus.ec.europa.eu}}</ref> Projekti raames korraldati kaks noortekonverentsi, kuus koolikülastust ja Tartu Mudel ÜRO simulatsioon. Tegevustega jõuti enam kui 600 nooreni.<ref name=":8">{{Netiviide |kuupäev=29. juuni 2026 |pealkiri=2025. aasta MAJANDUSAASTA ARUANDE |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/file/9014341441}}</ref> == Struktuur == Eesti ÜRO Ühingu kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek, mis valib juhatuse, kinnitab tegevusplaani ja eelarve ning otsustab põhikirja muutmise. Üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt kord aastas.<ref name=":9">{{Netiviide |kuupäev=2020-10-11 |pealkiri=Põhikiri {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/pohikiri/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Ühingu tegevust juhib kolmest kuni viiest liikmest koosnev juhatus, mille liikmed valitakse kolmeks aastaks. Juhatus valib oma liikmete hulgast peasekretäri, kes vastutab ühingu igapäevase tegevuse eest. Põhikiri võimaldab moodustada ka kuni viieliikmelise nõukogu, mille ülesanne on nõustada juhatust ja peasekretäri. Nõukogu liikmed valib juhatus peasekretäri ettepanekul kaheks aastaks.<ref name=":9" /> 2026. aasta oktoobri seisuga kuuluvad ühingu juhatusse Thomas Michael Linsenmaier, Sebastian Quinn Rock ja Bogdan Janakov.<ref name=":2" /> === Juhatuse koosseisud === ==== Eesti ÜRO Assotsiatsioon (registrikood 80124532)<ref name=":4" /> ==== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Registris märgitud algus !! Registris märgitud lõpp |- | Aivar Taro || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Nele Ruubel || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Meelis Niinepuu || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Riivo Anton || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Rain Rannu || 08.02.2001 || 26.09.2002 |- | Brit Tomingas || 26.09.2002 || 17.06.2004 |- | Lauri Kinkar || 26.09.2002 || 17.06.2004 |- | Katri Paas || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Triin Mumme || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Magnus Urb || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Kerstin Peterson || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Anna-Lya Fedossova || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Teele Ligi || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Siim Saksing || 17.06.2004 || 27.02.2013 |- | Eveli Lume || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Martin Mölder || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Ravo Haavik || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Katriin Raielo || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Triin Roostfeldt-Allas || 18.12.2006 || 27.02.2013 |- | Maarja Toots || 18.12.2006 || 27.02.2013 |- | Birgit Sannamees || 18.12.2006 || 15.07.2008 |- | Martin Tiitmaa || 15.07.2008 || 27.02.2013 |- | Kadi Neemre || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | David Jonathan Bullock || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Juliane Aulikki Jokinen || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Kreet-Juul Uibo || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Ernst-Armin Tõnisson || 27.02.2013 || 03.06.2016 |} ==== Eesti ÜRO Ühing (registrikood 80583553)<ref name=":2" /> ==== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Registris märgitud algus !! Registris märgitud lõpp |- | Thomas Michael Linsenmaier || 31.07.2020 || ametis |- | Mart Veliste || 31.07.2020 || 30.06.2026 |- | Minna-Liina Lind || 31.07.2020 || 30.06.2026 |- | Sebastian Quinn Rock || 30.06.2026 || ametis |- | Bogdan Janakov || 30.06.2026 || ametis |} == Noortele suunatud tegevused == === NextGen UN === 2025. aastal viis Eesti ÜRO Ühing Erasmus+ toetusel ellu noorte osalusprojekti „NextGen UN“. Projekti eesmärk oli tutvustada ÜRO tööd, rahvusvahelist koostööd ja kodanikuosaluse võimalusi konverentside, koolikülastuste ja ÜRO simulatsiooni kaudu.<ref name=":7" /> 31. märtsil 2025 toimus Välisministeeriumis konverents „Kuidas Sina saad maailma muuta?“, kus osales üle 150 noore üheksast maakonnast. Esinejate seas olid välisminister Margus Tsahkna ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid. Konverentsil käsitleti üleilmseid väljakutseid, väärtuspõhist maailmakorda ja noorte võimalusi ühiskondlikke protsesse mõjutada.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-23 |pealkiri=NextGen UN konverents – 150 noort arutasid välisministeeriumis maailma tuleviku üle |url=https://euroopanoored.eu/kogemuslood/nextgenkonverent/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur |keel=et}}</ref> 4. novembril toimus Tallinna Ülikoolis konverents „Meie, 8 miljardit“, millel osales 216 inimest.<ref name=":8" /> 5.–8. detsembril 2025 korraldati projekti raames Tartu Mudel ÜRO simulatsioon, milles osales üle 100 noore. Osalejad esindasid eri riike, töötasid komiteedes, koostasid resolutsioone ja pidasid läbirääkimisi. Simulatsiooni kajastas osalejatest moodustatud ajakirjanike rühm. Lisaks korraldati kuus ettekannet gümnaasiumides.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=tmun2025 |url=https://tmun.unaeesti.ee/tmun2025/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Tartu Mudel ÜRO |keel=et}}</ref> 2026. aastal alustas ühing Erasmus+ toetusel jätkuprojekti „NextGen UN 2.0“. Projekt kestab 1. veebruarist 2026 kuni 31. jaanuarini 2027. Projekti kavandatud tegevused hõlmavad noortekonverentsi, ÜRO simulatsiooni ja noorteakadeemiat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Next Generation UN 2.0 |url=https://erasmus-plus.ec.europa.eu/projects/search/details/2025-3-EE01-KA154-YOU-000388154}}</ref> === Noordiplomaatide Programm === 2025. aastal alustas Eesti ÜRO Ühing Noordiplomaatide Programmi, mille eesmärk on toetada Eesti noorte osalemist ÜRO simulatsioonidel ning selle kaudu laiendada nende silmaringi ja süvendada arusaama maailmast.<ref name=":10">{{Netiviide |kuupäev=2025-11-05 |pealkiri=Noordiplomaatide Programm {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> Programm ühendab ekspertide ja diplomaatidega toimuvad koolitused õppereisiga ÜRO simulatsioonile.<ref name=":10" /> 2026. aasta veebruaris osales programmi esimene lend New Yorgis [[:en:World_Federation_of_United_Nations_Associations|WFUNA International Model United Nationsi]] (WIMUN) simulatsioonil. Õppereisi käigus külastati ÜRO peakorterit ja kohtuti Eesti alalise esindaja ÜRO juures [https://un.mfa.ee/mission-and-contacts/permanent-representative/ Rein Tammsaarega].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Esimese lennu kogemus {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/esimese-lennu-kogemus/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Eesti Välisministeerium toetas programmi, pakkudes stipendiumi ühele osalejale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ühing |eesnimi=ÜRO Eesti |kuupäev=2026-03-23 |pealkiri=Mari Elsbet Sits: kogemused Noordiplomaatide Programmi 1. lennust {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/mari-elsbet-sits-kogemused-noordiplomaatide-programmi-1-lennust/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Programmi raames on kavandatud ka osalemine 2026. aasta novembris Genfis toimuval Global Model WHO simulatsioonil<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Global Model WHO 2026 {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/noordiplomaat-genfi/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> ja 2027. aasta veebruaris New Yorgis toimuval Global Model UN simulatsioonil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Global Model UN New York 2027 {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/noordiplomaat-new-york/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> == Avalikud arutelud == Lisaks noorteprojektidele on ühing korraldanud arutelud [[Arvamusfestival|Arvamusfestivalil]]. 9. augustil 2025 korraldati arutelu teemal „ÜRO – lootusetult rikkis või asendamatu?”, kus arutati ÜRO tegevust ja piiranguid, rahvusvahelist õigust ning päevakajalisi sõjakonflikte.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2025 Kava arhiiv |url=https://arvamusfestival.ee/2025-arhiiv/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arvamusfestival |keel=et}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Eesti ÜRO Ühing |pealkiri=ÜRO debatt - LOOTUSETULT RIKKIS või ASENDAMATU? {{!}} Arvamusfestival 2025 |kuupäev=2025-08-25 |url=https://www.youtube.com/watch?v=W068LFKWQZc |vaadatud=2026-10-05}}</ref> 8. augustil 2026 osales ühing taas Arvamusfestivalil, seekord korraldades arutelu teemal „ÜRO kõnnib Rahvasteliidu teed“. Arutelul käsitleti ÜRO reformi ja tulevikku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kava 2026 |url=https://arvamusfestival.ee/kava2026/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arvamusfestival |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} 25vk6b7ubueeqomsrce83sqcccgfp5l 7248110 7248109 2026-10-05T15:43:15Z Sendrasendra 225202 /* Eesti ÜRO Ühing alates 2020. aastast */ 7248110 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti ÜRO Ühing | embleem = UNA Estonia logo.png | embleemiallkiri = ÜRO Ühing kasutab tunnusena ÜRO embleemi, millele on kirjutatud ühingu nimi | embleemisuurus = 200px | lühend = UNA Eesti | asutatud = 30. juuni 2020 | eesmärk = ÜRO tegevuse tutvustamine ja Eesti kodanikuühiskonna kaasamine ÜROga seotud teemadesse. | staatus = Mittetulundusühing | juht_nimetus = Juhatus | juht_nimi = Thomas Michael Linsenmaier<br />Sebastian Quinn Rock<br />Bogdan Janakov | veebileht = [https://unaeesti.ee/ unaeesti.ee] }} '''Eesti ÜRO Ühing''' ehk '''UNA Eesti''' (inglise keeles ''United Nations Association Estonia'') on Eestis tegutsev [[mittetulundusühing]], mille eesmärk on tutvustada [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] tegevust ja edendada Eesti kodanikuühiskonna kaasatust ÜROga seotud teemadesse. Praegune ühing asutati 30. juunil 2020, kuid Eestis tegutsenud varasemate ÜRO ühingute ajalugu ulatub 1994. aastasse. <ref name=":1">{{Cite web|url=https://unaeesti.ee/uhingust/|title=Ühingust {{!}} EESTI ÜRO ÜHING|date=2020-10-11|access-date=2024-06-14|language=et}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ühing (Eesti ÜRO Ühing) {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/Eesti-%C3%9Chinenud-Rahvaste-Organisatsiooni-%C3%9Ching-(Eesti-%C3%9CRO-%C3%9Ching) |vaadatud=2024-06-15 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee/meist.php?id=1 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050312002125/http://www.una.ee/meist.php?id=1 |arhiivimisaeg=2005-03-12 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.una.ee}}</ref> == Eesmärgid ja tegevus == Ühingu tegevusvaldkonnad hõlmavad rahu ja julgeolekut, desarmeerimist, [[Säästva arengu eesmärgid|kestlikku arengut]], inimõigusi, rännet ning kliima- ja keskkonnaküsimusi. Tegevuste hulka kuuluvad avalikud arutelud ja loengud, õppematerjalide ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]]-teemalise teabe vahendamine, koolikülastused ning ÜRO simulatsioonid. Ühing kirjeldab ennast iseseisva ja erakondadest sõltumatu organisatsioonina, mis lähtub ÜRO põhikirja põhimõtetest. <ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-22 |pealkiri=NextGen UN {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/nextgen-un/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == === Ühingu loomine (1993–1994) === Eesti ÜRO Ühingu loomise ettevalmistused toimusid [[BATUN|BATUNi]] algatusel ja kaasabil Tartus. 1993. aasta veebruaris alustasid BATUNi esindajad Genfis läbirääkimisi [[Ülemaailmne ÜRO Ühingute Föderatsioon|Ülemaailmse ÜRO Ühingute Föderatsiooni]] peasekretäri [[Marek Hagmajer]]iga, et organiseerida kõigis kolmes Balti riigis kohalikud ÜRO ühingud. 26. novembril 1993 toimus Eesti ÜRO Ühingu asutamiseelne koosolek, kus BATUNi juhatuse liige Sirje Okas Ainso tutvustas ühingu loomise kavatsust. Novembri lõpus moodustati Tartus ühiskondlikest ja rahvusvahelistest suhetest huvitatud isikutest ettevalmistusrühm. Rühma kuulusid [[Marti Aavik]], [[Kaarel Tarand]], [[Jüri Seilenthal]], [[Anu Raudsepp]], [[Urmas Paet]] ja Rene Tõnisson. Kohaliku korraldustööga tegelesid Karl Laantee ja [[Rein Taagepera]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly 27 jaanuar 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona19940127.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Ettevalmistustele järgnes ühingu asutamine 30. aprillil 1994.<ref name=":3" /> === Eesti ÜRO Assotsiatsioon (2000–2016) === Pärast mittetulundusühingute ja sihtasutuste seadusest tulenevat reorganiseerimist asutati [[Tartu]]s Eesti ÜRO Assotsiatsioon 18. märtsil 2000. Asutamiskoosolekul osales 60 inimest, peamiselt üliõpilased. Nende hulgas olid [[Tartu Ülikool]]i üliõpilased ja [[ÜRO Arenguprogramm]]iga seotud inimesed. Assotsiatsioon kanti registrisse 14. aprillil 2000.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80124532 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> ÜRO Assotsiatsiooni eesmärk oli [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri|ÜRO põhikirja]] põhimõtete toetamine ja organisatsiooni tegevuse tutvustamine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestis loodi oma ÜRO assotsiatsioon |url=https://www.delfi.ee/artikkel/50823530/eestis-loodi-oma-uro-assotsiatsioon |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref name=":3" /> ==== Tegevus 2000. aastatel ==== 2000. aastate alguses korraldas assotsiatsioon loengusarju, esseekonkursse ning laste ja noorte haridusprojekte. Loengusarja "Ühiskond 2000" eesmärk oli käsitleda [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] tegevust ja Eesti ühiskonna probleeme ning toetada arutelu demokraatia ja kodanikuühiskonna üle.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Loengusari "Ühiskond 2000" |url=https://web.archive.org/web/20010309232619/http://www.una.ee:80/sisud/projektid/loengusari.html}}</ref> 2001. aastal korraldati gümnasistidele ja üliõpilastele eesti- ja venekeelne esseekonkurss "Multikultuurne Eesti täna ja homme"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Esseekonkurss "Multikultuurne Eesti täna ja homme" |url=https://web.archive.org/web/20010303121359/http://www.una.ee:80/sisud/projektid/esseekonkurss/index.html}}</ref>. Konkursi töid avaldati 2002. aastal [[Raivo Vetik]]u koostatud kogumikus "Multikultuuriline Eesti täna ja homme".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Multikultuuriline Eesti täna ja homme. Esseekogumik, Eesti ÜRO Assotsiatsioon 2002 {{!}} vanaraamat.ee |url=https://www.vanaraamat.ee/Esseede_autorid_Viktoria_Antonova_Mari_Arold_Riho_Kangur_Erni_Kask_Siim_Lovi_Merje_Me_65256-69.htm |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.vanaraamat.ee}}</ref> 2004. aastal viidi läbi integratsiooniprojekt "Mänguhommikud", milles osalesid lasteaia viimase vanuserühma eesti- ja venekeelsed lapsed. Tegevused toimusid Kohtla-Järvel, Sillamäel, Pärnus, Valgas ja Paldiskis ning nende eesmärk oli vähendada laste suhtlemisbarjääre mängude ja kultuuri tutvustavate tegevuste kaudu. Projekti juhid olid Eveli Lume ja Katriin Raielo. "Mänguhommikuid" korraldati ka hiljem: 2007. aastal toimusid need Tartu, Jõhvi, Pärnu ja Haapsalu lasteaedades.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=1 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080430042318/http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=1 |arhiivimisaeg=2008-04-30 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.una.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=by |kuupäev=2008-04-02 |pealkiri=“Mänguhommikud” olid taas kord edukad! – Ajakiri Lasteaed |url=https://www.lasteaed.net/2007/04/18/manguhommikud-olid-taas-kord-edukad/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Teiste projektide hulka kuulusid 2003. aasta laste õiguste projekt, 2005. aasta [[AIDS]]i- ja narkoennetusprojekt "Küpsised terviseks!" ning Tartu Ülikooli tutvustamine abiturientidele aastatel 2004–2005.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ellu viidud projektid |url=https://web.archive.org/web/20070613031244/http://www.una.ee/projektid.php?lang_id=1&arhiiv=yes}}</ref> Assotsiatsioon korraldas ka ÜRO simulatsioone. 10. jaanuaril 2005 toimus Tartus Rehe hotellis simulatsioon, kus osales üle 30 gümnasisti seitsmest koolist. Simuleeriti mitme ÜRO organi tööd, sealhulgas [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]], kus käsitleti rahvusvahelist terrorismi, ning [[ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu|Majandus- ja Sotsiaalnõukogu]], kus arutati naiste ja meeste võrdõiguslikkust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. jaanuar 2005 |pealkiri=ÜRO Peaassamblee simulatsioon |url=https://web.archive.org/web/20080430043451/http://www.una.ee/projektid.php?arhiiv=yes&id=5}}</ref> 6.–9. septembril 2007 toimus Tartu Ülikooli raamatukogus üliõpilastele mõeldud Julgeolekunõukogu simulatsioon, mille teemaks oli [[Darfuri kriis]] [[Sudaan]]is.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti ÜRO Assotsiatsioon :: United Nations Association of Estonia |url=http://www.una.ee:80/projektid.php?arhiiv=yes&id=8 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080430043501/http://www.una.ee:80/projektid.php?arhiiv=yes&id=8 |arhiivimisaeg=2008-04-30 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.una.ee}}</ref> ==== ÜRO simulatsioonid Tallinnas ja tegevus 2010. aastatel ==== 2010. aasta sügisel alustati [[Tallinna Tehnikaülikool]]is tudengiprojektina Tallinn Model United Nations, millest hiljem sai mittetulundusühing.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations: The Organisation |url=http://www.tallinnmun.eu/p/the-organisation.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130126170701/http://www.tallinnmun.eu/p/the-organisation.html |arhiivimisaeg=2013-01-26 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.tallinnmun.eu}}</ref><ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80339280/Tallinn-Model-United-Nations?search_id=40d01c6&pos=1 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> Uue MTÜ ja Eesti ÜRO Assotsiatsiooni vahelise seose iseloom ei ole selge, kuid Tallinn Model United Nations MTÜ juhatuse liikmed said hiljem Eesti ÜRO Assotsiatsiooni juhatuse liikmeteks.<ref name=":4" /><ref name=":6" /> Esimene Julgeolekunõukogu simulatsioon toimus 2011. aasta veebruaris. Projekti ümber kujunes korraldusmeeskond, mis tegi koostööd [[Välisministeerium|Eesti Välisministeeriumiga]] ning korraldas 2012. aasta mais järgmise simulatsiooni.<ref name=":5" /> 6.–8. mail 2011 toimus [[Tartu Raatuse gümnaasium]]is ÜRO simulatsioon, kus osales üle 70 osaleja. Simulatsiooni teemaks olid [[aastatuhande arengueesmärgid]], täpsemalt naiste kaitsmine, eriti sõjaolukordades, ning [[HIV]]/[[AIDS]]i leviku peatamine maailmas. Simulatsiooni korraldas [[UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon]] ja [[MTÜ Mondo|MTÜ Mondo Maailmahariduse keskus]] koostöös Eesti ÜRO Assotsiatsiooni, [[Tartu Raatuse Kool|Tartu Raatuse gümnaasiumi]], [[SA Eesti Välispoliitika Instituut|Eesti Välispoliitika Instituudi]] ning MTÜga Eesti Noored.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koolid lahendavad globaalseid probleeme ÜRO simulatsioonil Tartus {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://www.hm.ee/uudised/koolid-lahendavad-globaalseid-probleeme-uro-simulatsioonil-tartus |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.hm.ee |keel=et}}</ref> 2013. aastal toimusid tegevused peamiselt Tallinnas avalike loengute ja koolikülastuste näol. Loengusarja kavas olid Euroopa Noorte programmi toel korraldatud [[Luukas Ilves]]e ettekanne küberturvalisusest<ref>{{Netiviide |kuupäev=18. veebruar 2013 |pealkiri=Cyber Security Lecture |url=https://web.archive.org/web/20140707143139/http://www.tallinnmun.eu/2013/02/open-lecture-on-cyber-security-first.html}}</ref> ning Tiina Intelmanni loeng Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevusest, mis oli Tallinn Model United Nations MTÜ ja Eesti ÜRO Assotsiatsiooni koostöö [[Välisministeerium|Välisministeeriumi]] ning [[Euroopa Komisjoni esindus Eestis|Euroopa Komisjoni esindusega]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn Model United Nations |url=http://www.tallinnmun.eu/2013/03/tmun-is-pleased-to-announce-details-of.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130607072419/http://www.tallinnmun.eu/2013/03/tmun-is-pleased-to-announce-details-of.html |arhiivimisaeg=2013-06-07 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.tallinnmun.eu}}</ref> 6. septembril 2013 teatas Tallinn Model United Nationsi blogi, et uus hooaeg algab nime United Nations Association Estonia (Eesti ÜRO Assotsiatsioon) all.<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. september 2013 |pealkiri=New season will start soon! |url=https://web.archive.org/web/20140813100404/http://www.tallinnmun.eu/2013/09/new-season-will-start-soon.html}}</ref> 16. novembril 2013 pidas [[Ban Ki-moon|ÜRO peasekretär Ban Ki-moon]] [[Tallinna Ülikool]]is avaliku loengu. Kõnes tänas ta kohal olnud ÜRO ühingu liikmeid nende tegevuse eest ning rõhutas säästva arengu, äärmise vaesuse kaotamise ja kliimamuutustega võitlemise tähtsust. Ta tõi esile teaduse ja tehnika rolli nende eesmärkide saavutamisel ning kutsus noori üles tegutsema vastutustundlike maailmakodanikena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.un.org/sg/en/content/former-secretary-general/statements/2013-11-16/secretary-generals-public-lecture-tallinn-university-prepared-for-delivery |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.un.org|pealkiri=Secretary-General’s public lecture at Tallinn University [As prepared for delivery]|kuupäev=16. november 2013}}</ref> 2014. aastal jätkus Tallinna ÜRO simulatsioonide korraldamine. MUNPlaneti intervjuus märkis korraldaja Juliane Jokinen, et selle aasta simulatsioon oli neljas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=MUNPlanet |kuupäev=2016-07-07 |pealkiri=Juliane Jokinen on MUNs and Entrepreneurship — The Estonian Way |url=https://medium.com/fridays-with-munplanet/juliane-jokinen-on-muns-and-entrepreneurship-the-estonian-way-59ad5364a20 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Fridays with MUNPlanet |keel=en}}</ref> 2015. aasta jaanuaris toimunud Tallinna kooliõpilaste simulatsioonis osalesid [[Audentese Erakool]]i ja [[Miina Härma Gümnaasium]]i IB õppekava õpilased. Õpilased esindasid eri riike ja arutasid rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas [[:en:19_January_2015_DRC_protests|olukorda Kongos]] ja [[Nafta puurimine|naftapuurimist]] [[Antarktika|Antarktikas]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gümnaasiumiõpilased jagavad kogemusi, mis tunne on ÜRO simulatsioonist osa võtta |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70830735/gumnaasiumiopilased-jagavad-kogemusi-mis-tunne-on-uro-simulatsioonist-osa-votta |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Eesti ÜRO Assotsiatsiooni tegevus lõpetati 3. juunil 2016.<ref name=":4" /> === Eesti ÜRO Ühing alates 2020. aastast === 30. juunil 2020 asutati Tartus uus mittetulundusühing nimega Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ühing (Eesti ÜRO Ühing). Asutajate hulgas olid Tartu Ülikooli lektor [[Thomas Michael Linsenmaier]], [[Balti Uuringute Instituut|Balti Uuringute Instituudi]] analüütik [[Mart Veliste]] ja Eesti esimene inimõiguste ja rände erisaadik [[Minna-Liina Lind]].<ref name=":2" /> Esimesel tegevusaastal keskenduti organisatsioonilise struktuuri arendamisele, veebilehe loomisele ja sotsiaalmeedia kaudu teabe jagamisele. Koostöövõimalusi arutati [[MTÜ Mondo]] ja [[MTÜ Rahvusvaheliste Suhete Ring]]iga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=13.07.2021 |pealkiri=2020. aasta MAJANDUSAASTA ARUANNE |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/file/9008184162}}</ref> 2024. aastal tegi ühing Rahvusvaheliste Suhete Ringiga koostööd arutelu „World without the UN: Vision or Nightmare?” korraldamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„World without the UN: Vision or Nightmare“ |url=https://www.facebook.com/unaestonia/posts/851461127023535/}}</ref> 2025. aastal viis ühing Erasmus+ programmi toel ellu noorte osalusprojekti "NextGen UN", mille eesmärk oli tutvustada noortele ÜRO tegevust, rahvusvahelist koostööd ja kodanikuosalust.<ref name=":7">{{Netiviide |pealkiri=NextGen UN |url=https://erasmus-plus.ec.europa.eu/projects/search/details/2024-3-EE01-KA154-YOU-000282992 |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=erasmus-plus.ec.europa.eu}}</ref> Projekti raames korraldati kaks noortekonverentsi, kuus koolikülastust ja Tartu Mudel ÜRO simulatsioon. Tegevustega jõuti enam kui 600 nooreni.<ref name=":8">{{Netiviide |kuupäev=29. juuni 2026 |pealkiri=2025. aasta MAJANDUSAASTA ARUANDE |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80583553/file/9014341441}}</ref> == Struktuur == Eesti ÜRO Ühingu kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek, mis valib juhatuse, kinnitab tegevusplaani ja eelarve ning otsustab põhikirja muutmise. Üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt kord aastas.<ref name=":9">{{Netiviide |kuupäev=2020-10-11 |pealkiri=Põhikiri {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/pohikiri/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Ühingu tegevust juhib kolmest kuni viiest liikmest koosnev juhatus, mille liikmed valitakse kolmeks aastaks. Juhatus valib oma liikmete hulgast peasekretäri, kes vastutab ühingu igapäevase tegevuse eest. Põhikiri võimaldab moodustada ka kuni viieliikmelise nõukogu, mille ülesanne on nõustada juhatust ja peasekretäri. Nõukogu liikmed valib juhatus peasekretäri ettepanekul kaheks aastaks.<ref name=":9" /> 2026. aasta oktoobri seisuga kuuluvad ühingu juhatusse Thomas Michael Linsenmaier, Sebastian Quinn Rock ja Bogdan Janakov.<ref name=":2" /> === Juhatuse koosseisud === ==== Eesti ÜRO Assotsiatsioon (registrikood 80124532)<ref name=":4" /> ==== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Registris märgitud algus !! Registris märgitud lõpp |- | Aivar Taro || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Nele Ruubel || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Meelis Niinepuu || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Riivo Anton || 14.04.2000 || 26.09.2002 |- | Rain Rannu || 08.02.2001 || 26.09.2002 |- | Brit Tomingas || 26.09.2002 || 17.06.2004 |- | Lauri Kinkar || 26.09.2002 || 17.06.2004 |- | Katri Paas || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Triin Mumme || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Magnus Urb || 26.09.2002 || 04.06.2003 |- | Kerstin Peterson || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Anna-Lya Fedossova || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Teele Ligi || 04.06.2003 || 17.06.2004 |- | Siim Saksing || 17.06.2004 || 27.02.2013 |- | Eveli Lume || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Martin Mölder || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Ravo Haavik || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Katriin Raielo || 17.06.2004 || 18.12.2006 |- | Triin Roostfeldt-Allas || 18.12.2006 || 27.02.2013 |- | Maarja Toots || 18.12.2006 || 27.02.2013 |- | Birgit Sannamees || 18.12.2006 || 15.07.2008 |- | Martin Tiitmaa || 15.07.2008 || 27.02.2013 |- | Kadi Neemre || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | David Jonathan Bullock || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Juliane Aulikki Jokinen || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Kreet-Juul Uibo || 27.02.2013 || 03.06.2016 |- | Ernst-Armin Tõnisson || 27.02.2013 || 03.06.2016 |} ==== Eesti ÜRO Ühing (registrikood 80583553)<ref name=":2" /> ==== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Registris märgitud algus !! Registris märgitud lõpp |- | Thomas Michael Linsenmaier || 31.07.2020 || ametis |- | Mart Veliste || 31.07.2020 || 30.06.2026 |- | Minna-Liina Lind || 31.07.2020 || 30.06.2026 |- | Sebastian Quinn Rock || 30.06.2026 || ametis |- | Bogdan Janakov || 30.06.2026 || ametis |} == Noortele suunatud tegevused == === NextGen UN === 2025. aastal viis Eesti ÜRO Ühing Erasmus+ toetusel ellu noorte osalusprojekti „NextGen UN“. Projekti eesmärk oli tutvustada ÜRO tööd, rahvusvahelist koostööd ja kodanikuosaluse võimalusi konverentside, koolikülastuste ja ÜRO simulatsiooni kaudu.<ref name=":7" /> 31. märtsil 2025 toimus Välisministeeriumis konverents „Kuidas Sina saad maailma muuta?“, kus osales üle 150 noore üheksast maakonnast. Esinejate seas olid välisminister Margus Tsahkna ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid. Konverentsil käsitleti üleilmseid väljakutseid, väärtuspõhist maailmakorda ja noorte võimalusi ühiskondlikke protsesse mõjutada.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-23 |pealkiri=NextGen UN konverents – 150 noort arutasid välisministeeriumis maailma tuleviku üle |url=https://euroopanoored.eu/kogemuslood/nextgenkonverent/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur |keel=et}}</ref> 4. novembril toimus Tallinna Ülikoolis konverents „Meie, 8 miljardit“, millel osales 216 inimest.<ref name=":8" /> 5.–8. detsembril 2025 korraldati projekti raames Tartu Mudel ÜRO simulatsioon, milles osales üle 100 noore. Osalejad esindasid eri riike, töötasid komiteedes, koostasid resolutsioone ja pidasid läbirääkimisi. Simulatsiooni kajastas osalejatest moodustatud ajakirjanike rühm. Lisaks korraldati kuus ettekannet gümnaasiumides.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=tmun2025 |url=https://tmun.unaeesti.ee/tmun2025/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Tartu Mudel ÜRO |keel=et}}</ref> 2026. aastal alustas ühing Erasmus+ toetusel jätkuprojekti „NextGen UN 2.0“. Projekt kestab 1. veebruarist 2026 kuni 31. jaanuarini 2027. Projekti kavandatud tegevused hõlmavad noortekonverentsi, ÜRO simulatsiooni ja noorteakadeemiat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Next Generation UN 2.0 |url=https://erasmus-plus.ec.europa.eu/projects/search/details/2025-3-EE01-KA154-YOU-000388154}}</ref> === Noordiplomaatide Programm === 2025. aastal alustas Eesti ÜRO Ühing Noordiplomaatide Programmi, mille eesmärk on toetada Eesti noorte osalemist ÜRO simulatsioonidel ning selle kaudu laiendada nende silmaringi ja süvendada arusaama maailmast.<ref name=":10">{{Netiviide |kuupäev=2025-11-05 |pealkiri=Noordiplomaatide Programm {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> Programm ühendab ekspertide ja diplomaatidega toimuvad koolitused õppereisiga ÜRO simulatsioonile.<ref name=":10" /> 2026. aasta veebruaris osales programmi esimene lend New Yorgis [[:en:World_Federation_of_United_Nations_Associations|WFUNA International Model United Nationsi]] (WIMUN) simulatsioonil. Õppereisi käigus külastati ÜRO peakorterit ja kohtuti Eesti alalise esindaja ÜRO juures [https://un.mfa.ee/mission-and-contacts/permanent-representative/ Rein Tammsaarega].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Esimese lennu kogemus {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/esimese-lennu-kogemus/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Eesti Välisministeerium toetas programmi, pakkudes stipendiumi ühele osalejale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ühing |eesnimi=ÜRO Eesti |kuupäev=2026-03-23 |pealkiri=Mari Elsbet Sits: kogemused Noordiplomaatide Programmi 1. lennust {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/mari-elsbet-sits-kogemused-noordiplomaatide-programmi-1-lennust/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> Programmi raames on kavandatud ka osalemine 2026. aasta novembris Genfis toimuval Global Model WHO simulatsioonil<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Global Model WHO 2026 {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/noordiplomaat-genfi/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> ja 2027. aasta veebruaris New Yorgis toimuval Global Model UN simulatsioonil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Global Model UN New York 2027 {{!}} Eesti ÜRO Ühing |url=https://unaeesti.ee/noordiplomaat/noordiplomaat-new-york/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=et}}</ref> == Avalikud arutelud == Lisaks noorteprojektidele on ühing korraldanud arutelud [[Arvamusfestival|Arvamusfestivalil]]. 9. augustil 2025 korraldati arutelu teemal „ÜRO – lootusetult rikkis või asendamatu?”, kus arutati ÜRO tegevust ja piiranguid, rahvusvahelist õigust ning päevakajalisi sõjakonflikte.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2025 Kava arhiiv |url=https://arvamusfestival.ee/2025-arhiiv/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arvamusfestival |keel=et}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Eesti ÜRO Ühing |pealkiri=ÜRO debatt - LOOTUSETULT RIKKIS või ASENDAMATU? {{!}} Arvamusfestival 2025 |kuupäev=2025-08-25 |url=https://www.youtube.com/watch?v=W068LFKWQZc |vaadatud=2026-10-05}}</ref> 8. augustil 2026 osales ühing taas Arvamusfestivalil, seekord korraldades arutelu teemal „ÜRO kõnnib Rahvasteliidu teed“. Arutelul käsitleti ÜRO reformi ja tulevikku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kava 2026 |url=https://arvamusfestival.ee/kava2026/ |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arvamusfestival |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} 7cau48ah0dqjbnzwbj2ujatjijz77v2 1 677249 7248114 7247889 2026-10-05T15:48:11Z Sendrasendra 225202 7248114 wikitext text/x-wiki == Kustutamise vastu == Artikkel räägib erapooletult ühingu eesmärkidest ja tegevustest. Ühingu lehel olev kirjeldus nende eesmärkidest on piisav allikas, nad ei valeta oma eesmärkidest. Selleks, et nad toetavad idee poolest mainitud tegevusi tõestab jällegi ühingu lehel olev tegevuste kirjeldus. Sissejuhatuvat infot kinnitab äriregister. Ajaga muutub UNA Eesti tähtsamaks ning artiklit saab lihvida, kustutada pole vaja. [[Kasutaja:Sebastian Rockk|Sebastian Rockk]] ([[Kasutaja arutelu:Sebastian Rockk|arutelu]]) 16. juuni 2024, kell 12:11 (EEST) :Hea küll, aga entsüklopeedia ei kirjelda kõiki asju, mis olemas on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2024, kell 12:18 (EEST) ::Tere Andres! ::Ma ei ole teiega nõus. Ma arvan, et Vikipeedia eesmärk on tarkuse edasiandmine, sellel põhineb terve koduleht. Siis artikkel UNA kohta annab inimestele nii palju uut teavet, ja see suurendab asjakohasust. Tavaliselt, kui keegi otsib midagi, kui selle kohta on Vikipeedias infot, siis inimene väärib seda infot rohkem. Ma olen nõus, et artikkel vajab uuendamist, kuid sellise tarkuse eemaldamine noortele ja UNA huvilistele on kindlasti palju halvem tee. Siit saate ka näha, et inglise keelse Vikipeedias on mainitud Eesti oma kontor kardi peal. Nii et artikliga on veel vaja töötada, mitte kustutada ;) ::https://en.wikipedia.org/wiki/World_Federation_of_United_Nations_Associations?wprov=sfti1#Membership_and_network [[Kasutaja:Roccki|Roccki]] ([[Kasutaja arutelu:Roccki|arutelu]]) 16. juuni 2024, kell 19:25 (EEST) ::@[[Kasutaja:Andres|Andres]] Absoluutselt ei nõustu. Kui vaadata vikipeedias suvalisi artikleid, saab leida selliseid: https://et.wikipedia.org/wiki/Babakin?wprov=sfla1 ::Kui sellised obskuursed ja palju väiksema sisuga teemad saavad vikipeedias olla, UNA Eesti, mis on aktuaalne ja ülimalt kasulik võimalus noortele väärib kindlasti lehekülge. Noorte võimalustest tuleb igal juhul infot jagada. Ja nagu teine kasutaja mainis, see ühing seostub paljude teemadega ning täiendab neid: praegu on isegi ÜRO lehel mainitud UNA Eestit ning see viib sellele artiklile. Kohe kindlasti ei ole vaja seda kustutada. Ajaga lisavad ka UNA Eesti asutajad infot ja allikaid juurde. [[Kasutaja:Sebastian Rockk|Sebastian Rockk]] ([[Kasutaja arutelu:Sebastian Rockk|arutelu]]) 18. juuni 2024, kell 14:16 (EEST) ::: Asulad on ikkagi käegakatsutavad asjad, mille kohta leidub sõltumatut infot. ::: Noorte võimalustest tuleb infot jagada, aga seda ei pea tegema entsüklopeedias. Vikipeedia ei ole mõeldud selleks, et promoda asju, mille vastu muidu keegi huvi ei tunne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2024, kell 16:56 (EEST) ::::@[[Kasutaja:Andres|Andres]] Mulle jäi ebaselgeks, kas Teile ei sobi allikate puudus või UNA Eesti ebapopulaarsus. Allikaid on aga selleks otstarbeks selgelt piisavalt, infot leidub palju ja sarnaseid allikaid on kasutatud ka noorteorganisatsioonide lehtedes. Populaarsuse suhtes on UNA Eesti kindlasti piisavalt suur, et vältida artiklit. Nad korraldavad väga populaarseid üritusi ja kaasavad nendes palju inimesi. Samuti on nad paljude teiste teemadega soetud, nt ÜRO, teised organisatsioonid Eestis jne. ::::Öelda, et kõik need põhjused pole artikli jaoks piisav õigustus, samas kus mõni asula Austraalias, millest leidub sõltumatuid allikaid väärib peaaegu tühja artiklit, on ebaloogiline. UNA Eesti on inimestele tähtis, Eestis märgatav ja suhteliselt suure mõju ja kohalolekuga. Isegi kui Teie isiklikult ei ole sellest kuulnud. [[Kasutaja:Sebastian Rockk|Sebastian Rockk]] ([[Kasutaja arutelu:Sebastian Rockk|arutelu]]) 18. juuni 2024, kell 20:46 (EEST) :::::Kodulehel ei ole mainitud mitte mingeid konkreetseid tegevusi peale selle, et ühing korraldas ühe juhatuse liikme kohtumise rahvusvahelise suhete ringiga. Mitte ükski väljasseisja sellest ühingust ei räägi peale registrite. Mis siin siis tutvustamist väärib? On ainult loosungid. :::::Infot leidub palju... Kus see info siis on? Kus on nendest populaarsetest üritustest juttu? :::::Mõju ja kohalolekut ei saa mitte millegagi tõendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2024, kell 21:06 (EEST) Leian endiselt, et see tuleb kustutada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2025, kell 22:10 (EEST) Viimasel ajal on organisatsioon varjusurmast välja tulnud, aga ma pole kindel, kas ta artiklit väärib. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 11:15 (EEST) Praeguse ühingu tegevuse kohta ei ole sõltumatuid allikaid. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 18:48 (EEST) gqryp9d8ds6j3y3qdwrdxytfz67hbpk 7248116 7248114 2026-10-05T15:51:39Z Sendrasendra 225202 7248116 wikitext text/x-wiki == Kustutamise vastu == Artikkel räägib erapooletult ühingu eesmärkidest ja tegevustest. Ühingu lehel olev kirjeldus nende eesmärkidest on piisav allikas, nad ei valeta oma eesmärkidest. Selleks, et nad toetavad idee poolest mainitud tegevusi tõestab jällegi ühingu lehel olev tegevuste kirjeldus. Sissejuhatuvat infot kinnitab äriregister. Ajaga muutub UNA Eesti tähtsamaks ning artiklit saab lihvida, kustutada pole vaja. [[Kasutaja:Sebastian Rockk|Sebastian Rockk]] ([[Kasutaja arutelu:Sebastian Rockk|arutelu]]) 16. juuni 2024, kell 12:11 (EEST) :Hea küll, aga entsüklopeedia ei kirjelda kõiki asju, mis olemas on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2024, kell 12:18 (EEST) ::Tere Andres! ::Ma ei ole teiega nõus. Ma arvan, et Vikipeedia eesmärk on tarkuse edasiandmine, sellel põhineb terve koduleht. Siis artikkel UNA kohta annab inimestele nii palju uut teavet, ja see suurendab asjakohasust. Tavaliselt, kui keegi otsib midagi, kui selle kohta on Vikipeedias infot, siis inimene väärib seda infot rohkem. Ma olen nõus, et artikkel vajab uuendamist, kuid sellise tarkuse eemaldamine noortele ja UNA huvilistele on kindlasti palju halvem tee. Siit saate ka näha, et inglise keelse Vikipeedias on mainitud Eesti oma kontor kardi peal. Nii et artikliga on veel vaja töötada, mitte kustutada ;) ::https://en.wikipedia.org/wiki/World_Federation_of_United_Nations_Associations?wprov=sfti1#Membership_and_network [[Kasutaja:Roccki|Roccki]] ([[Kasutaja arutelu:Roccki|arutelu]]) 16. juuni 2024, kell 19:25 (EEST) ::@[[Kasutaja:Andres|Andres]] Absoluutselt ei nõustu. Kui vaadata vikipeedias suvalisi artikleid, saab leida selliseid: https://et.wikipedia.org/wiki/Babakin?wprov=sfla1 ::Kui sellised obskuursed ja palju väiksema sisuga teemad saavad vikipeedias olla, UNA Eesti, mis on aktuaalne ja ülimalt kasulik võimalus noortele väärib kindlasti lehekülge. Noorte võimalustest tuleb igal juhul infot jagada. Ja nagu teine kasutaja mainis, see ühing seostub paljude teemadega ning täiendab neid: praegu on isegi ÜRO lehel mainitud UNA Eestit ning see viib sellele artiklile. Kohe kindlasti ei ole vaja seda kustutada. Ajaga lisavad ka UNA Eesti asutajad infot ja allikaid juurde. [[Kasutaja:Sebastian Rockk|Sebastian Rockk]] ([[Kasutaja arutelu:Sebastian Rockk|arutelu]]) 18. juuni 2024, kell 14:16 (EEST) ::: Asulad on ikkagi käegakatsutavad asjad, mille kohta leidub sõltumatut infot. ::: Noorte võimalustest tuleb infot jagada, aga seda ei pea tegema entsüklopeedias. Vikipeedia ei ole mõeldud selleks, et promoda asju, mille vastu muidu keegi huvi ei tunne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2024, kell 16:56 (EEST) ::::@[[Kasutaja:Andres|Andres]] Mulle jäi ebaselgeks, kas Teile ei sobi allikate puudus või UNA Eesti ebapopulaarsus. Allikaid on aga selleks otstarbeks selgelt piisavalt, infot leidub palju ja sarnaseid allikaid on kasutatud ka noorteorganisatsioonide lehtedes. Populaarsuse suhtes on UNA Eesti kindlasti piisavalt suur, et vältida artiklit. Nad korraldavad väga populaarseid üritusi ja kaasavad nendes palju inimesi. Samuti on nad paljude teiste teemadega soetud, nt ÜRO, teised organisatsioonid Eestis jne. ::::Öelda, et kõik need põhjused pole artikli jaoks piisav õigustus, samas kus mõni asula Austraalias, millest leidub sõltumatuid allikaid väärib peaaegu tühja artiklit, on ebaloogiline. UNA Eesti on inimestele tähtis, Eestis märgatav ja suhteliselt suure mõju ja kohalolekuga. Isegi kui Teie isiklikult ei ole sellest kuulnud. [[Kasutaja:Sebastian Rockk|Sebastian Rockk]] ([[Kasutaja arutelu:Sebastian Rockk|arutelu]]) 18. juuni 2024, kell 20:46 (EEST) :::::Kodulehel ei ole mainitud mitte mingeid konkreetseid tegevusi peale selle, et ühing korraldas ühe juhatuse liikme kohtumise rahvusvahelise suhete ringiga. Mitte ükski väljasseisja sellest ühingust ei räägi peale registrite. Mis siin siis tutvustamist väärib? On ainult loosungid. :::::Infot leidub palju... Kus see info siis on? Kus on nendest populaarsetest üritustest juttu? :::::Mõju ja kohalolekut ei saa mitte millegagi tõendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2024, kell 21:06 (EEST) Leian endiselt, et see tuleb kustutada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2025, kell 22:10 (EEST) Viimasel ajal on organisatsioon varjusurmast välja tulnud, aga ma pole kindel, kas ta artiklit väärib. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 11:15 (EEST) Praeguse ühingu tegevuse kohta ei ole sõltumatuid allikaid. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 18:48 (EEST) ::Mõned siiski on. Paistab, et sisuline tegevus algas 2025. aastal. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 18:51 (EEST) j06nkw2cdcekphiq4rilmf4702xy2wh 7248122 7248116 2026-10-05T15:58:06Z Sendrasendra 225202 7248122 wikitext text/x-wiki == Kustutamise vastu == Artikkel räägib erapooletult ühingu eesmärkidest ja tegevustest. Ühingu lehel olev kirjeldus nende eesmärkidest on piisav allikas, nad ei valeta oma eesmärkidest. Selleks, et nad toetavad idee poolest mainitud tegevusi tõestab jällegi ühingu lehel olev tegevuste kirjeldus. Sissejuhatuvat infot kinnitab äriregister. Ajaga muutub UNA Eesti tähtsamaks ning artiklit saab lihvida, kustutada pole vaja. [[Kasutaja:Sebastian Rockk|Sebastian Rockk]] ([[Kasutaja arutelu:Sebastian Rockk|arutelu]]) 16. juuni 2024, kell 12:11 (EEST) :Hea küll, aga entsüklopeedia ei kirjelda kõiki asju, mis olemas on. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2024, kell 12:18 (EEST) ::Tere Andres! ::Ma ei ole teiega nõus. Ma arvan, et Vikipeedia eesmärk on tarkuse edasiandmine, sellel põhineb terve koduleht. Siis artikkel UNA kohta annab inimestele nii palju uut teavet, ja see suurendab asjakohasust. Tavaliselt, kui keegi otsib midagi, kui selle kohta on Vikipeedias infot, siis inimene väärib seda infot rohkem. Ma olen nõus, et artikkel vajab uuendamist, kuid sellise tarkuse eemaldamine noortele ja UNA huvilistele on kindlasti palju halvem tee. Siit saate ka näha, et inglise keelse Vikipeedias on mainitud Eesti oma kontor kardi peal. Nii et artikliga on veel vaja töötada, mitte kustutada ;) ::https://en.wikipedia.org/wiki/World_Federation_of_United_Nations_Associations?wprov=sfti1#Membership_and_network [[Kasutaja:Roccki|Roccki]] ([[Kasutaja arutelu:Roccki|arutelu]]) 16. juuni 2024, kell 19:25 (EEST) ::@[[Kasutaja:Andres|Andres]] Absoluutselt ei nõustu. Kui vaadata vikipeedias suvalisi artikleid, saab leida selliseid: https://et.wikipedia.org/wiki/Babakin?wprov=sfla1 ::Kui sellised obskuursed ja palju väiksema sisuga teemad saavad vikipeedias olla, UNA Eesti, mis on aktuaalne ja ülimalt kasulik võimalus noortele väärib kindlasti lehekülge. Noorte võimalustest tuleb igal juhul infot jagada. Ja nagu teine kasutaja mainis, see ühing seostub paljude teemadega ning täiendab neid: praegu on isegi ÜRO lehel mainitud UNA Eestit ning see viib sellele artiklile. Kohe kindlasti ei ole vaja seda kustutada. Ajaga lisavad ka UNA Eesti asutajad infot ja allikaid juurde. [[Kasutaja:Sebastian Rockk|Sebastian Rockk]] ([[Kasutaja arutelu:Sebastian Rockk|arutelu]]) 18. juuni 2024, kell 14:16 (EEST) ::: Asulad on ikkagi käegakatsutavad asjad, mille kohta leidub sõltumatut infot. ::: Noorte võimalustest tuleb infot jagada, aga seda ei pea tegema entsüklopeedias. Vikipeedia ei ole mõeldud selleks, et promoda asju, mille vastu muidu keegi huvi ei tunne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2024, kell 16:56 (EEST) ::::@[[Kasutaja:Andres|Andres]] Mulle jäi ebaselgeks, kas Teile ei sobi allikate puudus või UNA Eesti ebapopulaarsus. Allikaid on aga selleks otstarbeks selgelt piisavalt, infot leidub palju ja sarnaseid allikaid on kasutatud ka noorteorganisatsioonide lehtedes. Populaarsuse suhtes on UNA Eesti kindlasti piisavalt suur, et vältida artiklit. Nad korraldavad väga populaarseid üritusi ja kaasavad nendes palju inimesi. Samuti on nad paljude teiste teemadega soetud, nt ÜRO, teised organisatsioonid Eestis jne. ::::Öelda, et kõik need põhjused pole artikli jaoks piisav õigustus, samas kus mõni asula Austraalias, millest leidub sõltumatuid allikaid väärib peaaegu tühja artiklit, on ebaloogiline. UNA Eesti on inimestele tähtis, Eestis märgatav ja suhteliselt suure mõju ja kohalolekuga. Isegi kui Teie isiklikult ei ole sellest kuulnud. [[Kasutaja:Sebastian Rockk|Sebastian Rockk]] ([[Kasutaja arutelu:Sebastian Rockk|arutelu]]) 18. juuni 2024, kell 20:46 (EEST) :::::Kodulehel ei ole mainitud mitte mingeid konkreetseid tegevusi peale selle, et ühing korraldas ühe juhatuse liikme kohtumise rahvusvahelise suhete ringiga. Mitte ükski väljasseisja sellest ühingust ei räägi peale registrite. Mis siin siis tutvustamist väärib? On ainult loosungid. :::::Infot leidub palju... Kus see info siis on? Kus on nendest populaarsetest üritustest juttu? :::::Mõju ja kohalolekut ei saa mitte millegagi tõendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2024, kell 21:06 (EEST) Leian endiselt, et see tuleb kustutada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2025, kell 22:10 (EEST) Viimasel ajal on organisatsioon varjusurmast välja tulnud, aga ma pole kindel, kas ta artiklit väärib. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 11:15 (EEST) Praeguse ühingu tegevuse kohta ei ole sõltumatuid allikaid. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 18:48 (EEST) ::Mõned siiski on. Paistab, et sisuline tegevus algas 2025. aastal. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 18:51 (EEST) Miks eri organisatsioonid peavad olema ühes artiklis? Vormistamisel on palju pisivigu. Soovitan viited vormistada võimalikult lihtsalt. Kontrollige viiteid, mõned ei vii õigesse kohta. Facebook ei ole sobiv allikas. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 18:58 (EEST) s2ziiagfyto1p0s3oyvzl2wqha3bp4b 0 679231 7248457 6719041 2026-10-06T11:32:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248457 wikitext text/x-wiki '''Spinatiroheline''' on üks [[Roheline|rohelistest]] [[värvitoon]]idest, sügav [[tumeroheline]] värvus. Värvust kirjeldatakse soojatoonilise, kollase poole kalduva sügavrohelisena, mis sarnaneb spinati lehtede värvusega<ref name="epinard-po">[https://web.archive.org/web/20200225070920/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/%C3%A9pinard épinard. - pourpre.com]</ref>. == Ajaloost== Nimetus võis algselt viidata [[spinat]]i kasutamisele toidu roheliseks värvimiseks<ref>{{Netiviide |url=https://www.cnrtl.fr/lexicographie/%C3%A9pinard |pealkiri=Émile de La Bédollière, Dictionnaire des ménages, Paris, 1839. - Centre National de Ressources Textuelles et Lexicales (CNRTL) |vaadatud=2024-08-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240804191004/https://www.cnrtl.fr/lexicographie/%C3%A9pinard |arhiivimisaeg=2024-08-04 |url-olek=ei tööta}}</ref>. Spinatirohelisena kirjeldati 19. sajandil jahiriietuse tagasihoidlikku tumerohelist värvi<ref>[https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k62096632/f4 L'élégant, journal des tailleurs. 20 septembre 1938]</ref>. 1905. aastast pärit värvinäidiste kogu "Répertoire de couleurs pour aider à la détermination des couleurs des fleurs, des feuillages et des fruits" aiandusega tegelejate tarbeks teises köites kirjeldatakse spinatirohelist kui spinatipeenra ligikaudset värvust pilves ilmaga 6–8 meetri kauguselt<ref>[https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k64453604/f154.item Vert Epinard. - Répertoire de couleurs pour aider à la détermination des couleurs des fleurs, des feuillages et des fruits / publié par la Société française des chrysanthémistes /.../. lk 270]</ref>. == Pildid == <gallery> -365 spinach pie to be (26698198381).jpg|Spinatilehed Green Magic Vegetables Spinach (41648196070).jpg|Spinatilehed </gallery> == Variatsioonid == Prantsuskeelne värvinimetuste portaal pourpre.com annab spinatirohelise (''vert épinard'') vasteks tumeroheliste toonivahemiku {{värviruut|#163E1D|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#183F20|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#1B4123|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#1D4326|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#204528|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#23472C|ääris=#FFFFFF}} <ref name="epinard-po" />. Värvinimetuste portaal code-couleur.com annab spinatirohelise vasteks keskmise tumerohelise {{värviruut|#175732|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.code-couleur.com/dictionnaire/couleur-v.html #V. - code-couleur.com]</ref>. RAL Design värvitoon 140 60 20 ''Spinatgrün'' on [[Nefriitroheline|nefriit-]] või [[Mandliroheline|mandlirohelisega]] sarnanev heledam roheline {{värviruut|#7e9977|ääris=#FFFFFF}} <ref>https://www.ralcolorchart.com/ral-design/ral-140-60-20</ref>. Pantone värvivaliku toon 16-0439 ''Spinach Green'' on soe heleroheline {{värviruut|#909B4C|ääris=#FFFFFF}} <ref>https://icolorpalette.com/color/pantone-16-0439-tcx</ref>. == Muud == Prantsuskeelne väljend "paysage épinard" 'spinatimaastik' on [[maalikunst]]is halvustav väljend [[maastikumaal]]i kohta, milles domineerib roheline värv. == Vaata ka == * [[Mürdiroheline]] * [[Kroomroheline (värvus)|Kroomroheline]] == Viited == {{viited}} {{rohelised värvitoonid}} [[Kategooria:Rohelised värvitoonid]] 2u60khjoa4l0l883xblwuktx4y9y609 0 684699 7248461 7133858 2026-10-06T11:46:23Z Velirand 67997 7248461 wikitext text/x-wiki '''Voldemar Lindström''' ([[28. aprill]] [[1933]] – [[6. oktoober]] [[2026]]) oli eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1952. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ning 1957. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse eriala ajakirjanduse eriharus (esimene lend).<ref>{{Netiviide |pealkiri=TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja 25 oktoober 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19741025.2.2&srpos=24&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-10-23 |pealkiri=Lõpetamise aasta: 1957-2002 {{!}} Ühiskonnateaduste instituut, Tartu Ülikool |url=http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141023234922/http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> ==Töö ja looming== Pärast ülikooli lõpetamist töötas Lindström kõigepealt ajalehe [[Noorte Hääl]] kooliosakonna juhatajana ja siis ajalehe [[Õhtuleht]] toimetaja asetäitjana. Alates 1972. aastast töötas ta [[Eesti Televisioon]]is: aastatel 1972–1976 noorte- ja lastesaadete peatoimetajana, 1976–1988 programmi peadirektorina, hiljem peadirektori asetäitjana (korraldav direktor) ja tootmisjuhina, alates 1993. aastast oli ta ühtlasi Eesti Televisiooni muuseumi juhataja. Aastatel 1999–2006 töötas ta Eesti Televisiooni muuseumi direktorina. Ta on ka selle muuseumi asutaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noorte Hääl : ELKNÜ Keskkomitee häälekandja 31 jaanuar 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noortehaal19900131.2.5&srpos=86&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 22 juuli 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19950722.2.15.1&srpos=115&e=-------et-25--101-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 aprill 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19990403.2.46.2.2.1&srpos=140&e=-------et-25--126-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-09-07 |pealkiri=ÕPPIMISE JA ÕPETAMISE AEG 1958-1980 |url=https://etvajalugu.wordpress.com/oppimise-ja-opetamise-aeg-1958-1980/ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=ETV 1955-1990 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Päevaleht 4 oktoober 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevaleht19901004.2.19&srpos=89&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Televisioon : TV 23 august 1993 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=televisioon19930823.2.47&srpos=99&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Valga Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni TSN häälekandja 3 november 1959 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=valgakommunist19591103.2.27&srpos=62&e=-------et-25--51-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22v.+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja 14 veebruar 1969 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19690214.2.3&srpos=4&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22lindstr%C3%B6m%22+%C3%B5htuleht------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ===Valdo Pandi elutöö ja Eesti televisiooni ajaloo uurija=== Voldemar Lindström on olnud üks peamisi [[Valdo Pant|Valdo Pandi]] elutöö uurijaid ning tema ajalooliste materjalide kogujaid ja süstematiseerijaid.<ref>[https://menu.err.ee/282905/galerii-valdo-pandi-sunniaastapaeva-tahistati-malumanguga Galerii: Valdo Pandi sünniaastapäeva tähistati mälumänguga] ERR Menu, 21.01.2015.</ref><ref>Andris Tammela. [https://elu24.postimees.ee/65045/nooruse-majas-naeb-naitust-valdo-pandist Nooruse majas näeb näitust Valdo Pandist] Postimees.ee/Elu24, 05.01.2009.</ref> Tema on ka Eesti Televisiooni muuseumis sisustatud Pandi kabineti ekspositsiooni autor.<ref>Ants Vill. [https://www.ohtuleht.ee/658534/televisioon-on-suurem-kui-elu-ja-inimesed-selles Televisioon on suurem kui elu ja inimesed selles] Õhtuleht.ee, 15.01.2015.</ref> Eesti Televisiooni muuseumi loomiseks tegi Voldemar Lindström ettevalmistusi palju aastaid, hoolitsedes selle eest, et televisioonitööga seotud kultuuriloolised esemed ja suusõnalised mälestused ei hävineks; teleajaloolisi esemeid hakkas ta koguma 1973. aastal. Just tema oli muuseumi asutamise ühiskondlik initsiaator ja alates 1999. aastast ka ametlikult muuseumi esimene direktor.<ref name=":0">Meelis Kapstas. Lindström teeb telemajas muuseumi. Eesti Päevaleht, 03.04.1999.</ref> Algul tegutses muuseum ajutistes ruumides vaid telemajas asuva muuseumitoana ning muuseumi esimese avamise kuupäevana on mainitud 13. aprilli 1993.<ref>[https://info.err.ee/1088730/etv-2003 ETV 2003] Ajalugu ERR-i kodulehel. 31.12.2009.</ref> Täpsemalt tähistab see kuupäeva, mil toonane Eesti Televisiooni peadirektor [[Hagi Šein]] andis välja käskkirja "ühiskondlikel alustel tegutseva Eesti Televisiooni Ajaloo Muuseumi loomiseks".<ref>[https://telekraat.ee/wp-content/uploads/2022/04/Telekaija-01-2004.pdf ETV muuseumil juba kümme täis] Telekäija, jaanuar 2004.</ref> Suurema pinnaga ja spetsiaalselt muuseumi jaoks kohandatud ruumidega muuseumina avati see aga 2. novembril 2018.<ref>[https://menu.err.ee/873680/pildid-etv-muuseum-valmistub-avamiseks Pildid: ETV muuseum valmistub avamiseks] ERR Menu, 01.11.2018.</ref> Voldemar Lindström on abiks olnud ka [[Eesti Ringhäälingumuuseum]]i kogude täiendamisel ning püsiekspositsiooni ja näituste koostamisel.<ref>Liivi Šein. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50995078/ringhaalingumuuseum-eksponeerib-rahvustelevisiooni-saatejuhte Ringhäälingumuuseum eksponeerib rahvustelevisiooni saatejuhte] Eesti Päevaleht, 14.10.2004.</ref> Toetudes nii kultuuriloolistele ürikutele kui ka pikale isiklikule koostööle kolleegina Eesti Televisioonis, on ta tutvustanud kirjasõnas peale Valdo Pandi ka selliste televisioonilegendide nagu [[Fred Olbrei]], [[Toomas Uba]], [[Urmas Ott|Urmas Oti]] ja teiste silmapaistvate teletöötajate elutööd ja inimlikku olemust.<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Lindstr%C3%B6m%20Voldemar&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Valik Voldemar Lindströmi teoseid] andmekogus ESTER. Vaadatud 22.12.2024.</ref> ===Volli auhind=== Voldemar Lindströmi hüüdnimi on Volli.<ref>Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/38702433/maire-aunaste-kelle-meelt-lahutab-seks Kelle meelt lahutab seks?] Maaleht, 23.01.2011.</ref><ref name=":0" /> Aastatel 1993–1996 autasustati Eesti Televisiooni aasta parimaid töötajaid Volli-nimeliste auhindadega, mis füüsilises kehastuses olid väikesed koeraskulptuurid.<ref>Betty Ester. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50757392/vollide-asemele-tulid-majakad Vollide asemele tulid majakad] Eesti Päevaleht / LP, 18.06.1998.</ref> Esimesed Vollid anti üle 27. juunil 1993: Tele-Vollid said [[Enn Eesmaa]], [[Reet Oja]] ja [[Urmas Ott]]; Au-Volli anti Voldemar Lindströmile ning Must-Volli telesarjale "Jah-show".<ref>[https://info.err.ee/1088713/etv-1993 ETV 1993] ETV ajalugu ERR-i kodulehel. 31.12.2009.</ref> === Raamatuid === * "Aga mina, sina, meie". [[Eesti Raamat]], 1967 – autor * "Tallinna Televisioonistuudio. ETV saatesarjad 1955–1990". Eesti Televisioon, 1990 – koostaja * "Eesti Televisioon. Arvud. Faktid. Sündmused". [[Huma]], 1995 – koostaja * "Kas mäletad? Fragmentaarium piltide, proloogi ning epiloogiga". Eesti Televisioon, 2001 – koostaja * "Toomas: täpsemalt Heino Mikkinist Toomas Ubani. Üldistatult sport ja teleekraan. Kokkuvõtlikult ühe fanaatiku elutee". Eesti Televisiooni muuseum, 2003 – koostaja * "Fred Esimene ja tema 9 kirja. Sõjaväeinsener ja ringhäälingutegelane Fred Olbrei : 1893-1972". V. Lindström, 2005 – koostaja * "Õukonnata kuningas – intervjuukuningas : Urmas Ott Urmas Otist, Urmas Ott Urmas Otiga, Urmas Ott Urmas Otina, Urmas Ott Urmas Otile, Urmas Ott Urmas Otita". Urmas Oti arvamusi kogunud ja täiendanud Voldemar Lindström. V. Lindström, 2009 – koostaja * "Matk telemaailma : Eesti Televisiooni näite varal / matkajuht Voldemar Lindström". V. Lindström, 2010 – autor * "Uba. Toomas Uba". [[Menu Kirjastus]], 2010 – kaaskoostaja * "Uba. Toomas Uba". [[Ekspress Meedia]], 2017 – kaaskoostaja * "Elu kui mäng: mikrofoni, süsta, süstlaga, süstlata". Valdo Pandi loomevaramut sirvinud Voldemar Lindström. V. Lindström, 2018 – koostaja == Tunnustus == * 1977 – [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] * 2004 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2015 – [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige == Isiklikku == Ta oli abielus kirjandusteadlase [[Reet Krusten]]iga, nende lapsed on raamatukogundustegelane [[Kertu Uri]] ja riigiametnik [[Lauri Lindström]]. == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=voitlevsona19760601.2.13&srpos=32&e=-------et-25--26-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22voldemar+lindstr%c3%b6m%22------------ Neli küsimust ETV programmi direktorile Voldemar Lindströmile] Võitlev Sõna, 1. juuni 1976 * Voldemar Lindström. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaa20140516.2.8.1&srpos=228&e=-------et-25--226-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22voldemar+lindstr%c3%b6m%22------------ Pudemeid. Tagasivaates. Oleme jäänudki lasteks] Meie Maa, 16. mai 2014 * Enn Anupõld. [https://vana.kesknadal.ee/web/html/uudised427a.html Nädala juubilar Voldemar Lindström 75] Kesknädal, 13. juuni 2018 * [https://menu.err.ee/651781/voldemar-lindstrom-urmas-oti-infarktist-talle-oli-look-et-etv-teda-ei-taha Voldemar Lindström Urmas Oti infarktist: talle oli löök, et ETV teda ei taha] ERR Menu, 2. jaanuar 2018 * [https://www.imdb.com/name/nm8251772/ Voldemar Lindströmi teosed] andmekogus IMDb * [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1581/ Voldemar Lindströmi teosed] Eesti Filmi Andmebaasis * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kolmest-kuueni-kolmest-kuueni-voldemar-lindstrom "Kolmest kuueni. Voldemar Lindström"] [[Vikerraadio]] saade, 10. juuni 2005 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tele-volli-94 Tele-Volli '94] ETV aastaauhindade galaõhtu Teletornis (Voldemar Lindströmi on videos näha 1:11:20–1:11:21, Volli auhindu tagapool), 5. juuni 1994 {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Lindstörm, Voldemar}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] 0ofwbbtopnfke6l8m2snze1ryzv106e 7248462 7248461 2026-10-06T11:47:03Z Velirand 67997 /* Haridus */ 7248462 wikitext text/x-wiki '''Voldemar Lindström''' ([[28. aprill]] [[1933]] – [[6. oktoober]] [[2026]]) oli eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija. ==Haridus== Ta lõpetas 1952. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ning 1957. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse eriala ajakirjanduse eriharus (esimene lend).<ref>{{Netiviide |pealkiri=TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja 25 oktoober 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19741025.2.2&srpos=24&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-10-23 |pealkiri=Lõpetamise aasta: 1957-2002 {{!}} Ühiskonnateaduste instituut, Tartu Ülikool |url=http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141023234922/http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> ==Töö ja looming== Pärast ülikooli lõpetamist töötas Lindström kõigepealt ajalehe [[Noorte Hääl]] kooliosakonna juhatajana ja siis ajalehe [[Õhtuleht]] toimetaja asetäitjana. Alates 1972. aastast töötas ta [[Eesti Televisioon]]is: aastatel 1972–1976 noorte- ja lastesaadete peatoimetajana, 1976–1988 programmi peadirektorina, hiljem peadirektori asetäitjana (korraldav direktor) ja tootmisjuhina, alates 1993. aastast oli ta ühtlasi Eesti Televisiooni muuseumi juhataja. Aastatel 1999–2006 töötas ta Eesti Televisiooni muuseumi direktorina. Ta on ka selle muuseumi asutaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noorte Hääl : ELKNÜ Keskkomitee häälekandja 31 jaanuar 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noortehaal19900131.2.5&srpos=86&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 22 juuli 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19950722.2.15.1&srpos=115&e=-------et-25--101-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 aprill 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19990403.2.46.2.2.1&srpos=140&e=-------et-25--126-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-09-07 |pealkiri=ÕPPIMISE JA ÕPETAMISE AEG 1958-1980 |url=https://etvajalugu.wordpress.com/oppimise-ja-opetamise-aeg-1958-1980/ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=ETV 1955-1990 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Päevaleht 4 oktoober 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevaleht19901004.2.19&srpos=89&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Televisioon : TV 23 august 1993 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=televisioon19930823.2.47&srpos=99&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Valga Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni TSN häälekandja 3 november 1959 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=valgakommunist19591103.2.27&srpos=62&e=-------et-25--51-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22v.+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja 14 veebruar 1969 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19690214.2.3&srpos=4&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22lindstr%C3%B6m%22+%C3%B5htuleht------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ===Valdo Pandi elutöö ja Eesti televisiooni ajaloo uurija=== Voldemar Lindström on olnud üks peamisi [[Valdo Pant|Valdo Pandi]] elutöö uurijaid ning tema ajalooliste materjalide kogujaid ja süstematiseerijaid.<ref>[https://menu.err.ee/282905/galerii-valdo-pandi-sunniaastapaeva-tahistati-malumanguga Galerii: Valdo Pandi sünniaastapäeva tähistati mälumänguga] ERR Menu, 21.01.2015.</ref><ref>Andris Tammela. [https://elu24.postimees.ee/65045/nooruse-majas-naeb-naitust-valdo-pandist Nooruse majas näeb näitust Valdo Pandist] Postimees.ee/Elu24, 05.01.2009.</ref> Tema on ka Eesti Televisiooni muuseumis sisustatud Pandi kabineti ekspositsiooni autor.<ref>Ants Vill. [https://www.ohtuleht.ee/658534/televisioon-on-suurem-kui-elu-ja-inimesed-selles Televisioon on suurem kui elu ja inimesed selles] Õhtuleht.ee, 15.01.2015.</ref> Eesti Televisiooni muuseumi loomiseks tegi Voldemar Lindström ettevalmistusi palju aastaid, hoolitsedes selle eest, et televisioonitööga seotud kultuuriloolised esemed ja suusõnalised mälestused ei hävineks; teleajaloolisi esemeid hakkas ta koguma 1973. aastal. Just tema oli muuseumi asutamise ühiskondlik initsiaator ja alates 1999. aastast ka ametlikult muuseumi esimene direktor.<ref name=":0">Meelis Kapstas. Lindström teeb telemajas muuseumi. Eesti Päevaleht, 03.04.1999.</ref> Algul tegutses muuseum ajutistes ruumides vaid telemajas asuva muuseumitoana ning muuseumi esimese avamise kuupäevana on mainitud 13. aprilli 1993.<ref>[https://info.err.ee/1088730/etv-2003 ETV 2003] Ajalugu ERR-i kodulehel. 31.12.2009.</ref> Täpsemalt tähistab see kuupäeva, mil toonane Eesti Televisiooni peadirektor [[Hagi Šein]] andis välja käskkirja "ühiskondlikel alustel tegutseva Eesti Televisiooni Ajaloo Muuseumi loomiseks".<ref>[https://telekraat.ee/wp-content/uploads/2022/04/Telekaija-01-2004.pdf ETV muuseumil juba kümme täis] Telekäija, jaanuar 2004.</ref> Suurema pinnaga ja spetsiaalselt muuseumi jaoks kohandatud ruumidega muuseumina avati see aga 2. novembril 2018.<ref>[https://menu.err.ee/873680/pildid-etv-muuseum-valmistub-avamiseks Pildid: ETV muuseum valmistub avamiseks] ERR Menu, 01.11.2018.</ref> Voldemar Lindström on abiks olnud ka [[Eesti Ringhäälingumuuseum]]i kogude täiendamisel ning püsiekspositsiooni ja näituste koostamisel.<ref>Liivi Šein. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50995078/ringhaalingumuuseum-eksponeerib-rahvustelevisiooni-saatejuhte Ringhäälingumuuseum eksponeerib rahvustelevisiooni saatejuhte] Eesti Päevaleht, 14.10.2004.</ref> Toetudes nii kultuuriloolistele ürikutele kui ka pikale isiklikule koostööle kolleegina Eesti Televisioonis, on ta tutvustanud kirjasõnas peale Valdo Pandi ka selliste televisioonilegendide nagu [[Fred Olbrei]], [[Toomas Uba]], [[Urmas Ott|Urmas Oti]] ja teiste silmapaistvate teletöötajate elutööd ja inimlikku olemust.<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Lindstr%C3%B6m%20Voldemar&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Valik Voldemar Lindströmi teoseid] andmekogus ESTER. Vaadatud 22.12.2024.</ref> ===Volli auhind=== Voldemar Lindströmi hüüdnimi on Volli.<ref>Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/38702433/maire-aunaste-kelle-meelt-lahutab-seks Kelle meelt lahutab seks?] Maaleht, 23.01.2011.</ref><ref name=":0" /> Aastatel 1993–1996 autasustati Eesti Televisiooni aasta parimaid töötajaid Volli-nimeliste auhindadega, mis füüsilises kehastuses olid väikesed koeraskulptuurid.<ref>Betty Ester. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50757392/vollide-asemele-tulid-majakad Vollide asemele tulid majakad] Eesti Päevaleht / LP, 18.06.1998.</ref> Esimesed Vollid anti üle 27. juunil 1993: Tele-Vollid said [[Enn Eesmaa]], [[Reet Oja]] ja [[Urmas Ott]]; Au-Volli anti Voldemar Lindströmile ning Must-Volli telesarjale "Jah-show".<ref>[https://info.err.ee/1088713/etv-1993 ETV 1993] ETV ajalugu ERR-i kodulehel. 31.12.2009.</ref> === Raamatuid === * "Aga mina, sina, meie". [[Eesti Raamat]], 1967 – autor * "Tallinna Televisioonistuudio. ETV saatesarjad 1955–1990". Eesti Televisioon, 1990 – koostaja * "Eesti Televisioon. Arvud. Faktid. Sündmused". [[Huma]], 1995 – koostaja * "Kas mäletad? Fragmentaarium piltide, proloogi ning epiloogiga". Eesti Televisioon, 2001 – koostaja * "Toomas: täpsemalt Heino Mikkinist Toomas Ubani. Üldistatult sport ja teleekraan. Kokkuvõtlikult ühe fanaatiku elutee". Eesti Televisiooni muuseum, 2003 – koostaja * "Fred Esimene ja tema 9 kirja. Sõjaväeinsener ja ringhäälingutegelane Fred Olbrei : 1893-1972". V. Lindström, 2005 – koostaja * "Õukonnata kuningas – intervjuukuningas : Urmas Ott Urmas Otist, Urmas Ott Urmas Otiga, Urmas Ott Urmas Otina, Urmas Ott Urmas Otile, Urmas Ott Urmas Otita". Urmas Oti arvamusi kogunud ja täiendanud Voldemar Lindström. V. Lindström, 2009 – koostaja * "Matk telemaailma : Eesti Televisiooni näite varal / matkajuht Voldemar Lindström". V. Lindström, 2010 – autor * "Uba. Toomas Uba". [[Menu Kirjastus]], 2010 – kaaskoostaja * "Uba. Toomas Uba". [[Ekspress Meedia]], 2017 – kaaskoostaja * "Elu kui mäng: mikrofoni, süsta, süstlaga, süstlata". Valdo Pandi loomevaramut sirvinud Voldemar Lindström. V. Lindström, 2018 – koostaja == Tunnustus == * 1977 – [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] * 2004 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2015 – [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige == Isiklikku == Ta oli abielus kirjandusteadlase [[Reet Krusten]]iga, nende lapsed on raamatukogundustegelane [[Kertu Uri]] ja riigiametnik [[Lauri Lindström]]. == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=voitlevsona19760601.2.13&srpos=32&e=-------et-25--26-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22voldemar+lindstr%c3%b6m%22------------ Neli küsimust ETV programmi direktorile Voldemar Lindströmile] Võitlev Sõna, 1. juuni 1976 * Voldemar Lindström. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaa20140516.2.8.1&srpos=228&e=-------et-25--226-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22voldemar+lindstr%c3%b6m%22------------ Pudemeid. Tagasivaates. Oleme jäänudki lasteks] Meie Maa, 16. mai 2014 * Enn Anupõld. [https://vana.kesknadal.ee/web/html/uudised427a.html Nädala juubilar Voldemar Lindström 75] Kesknädal, 13. juuni 2018 * [https://menu.err.ee/651781/voldemar-lindstrom-urmas-oti-infarktist-talle-oli-look-et-etv-teda-ei-taha Voldemar Lindström Urmas Oti infarktist: talle oli löök, et ETV teda ei taha] ERR Menu, 2. jaanuar 2018 * [https://www.imdb.com/name/nm8251772/ Voldemar Lindströmi teosed] andmekogus IMDb * [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1581/ Voldemar Lindströmi teosed] Eesti Filmi Andmebaasis * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kolmest-kuueni-kolmest-kuueni-voldemar-lindstrom "Kolmest kuueni. Voldemar Lindström"] [[Vikerraadio]] saade, 10. juuni 2005 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tele-volli-94 Tele-Volli '94] ETV aastaauhindade galaõhtu Teletornis (Voldemar Lindströmi on videos näha 1:11:20–1:11:21, Volli auhindu tagapool), 5. juuni 1994 {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Lindstörm, Voldemar}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] 2sllp33fyohcz93ce2utpdnntl8yl7l 7248463 7248462 2026-10-06T11:47:50Z Velirand 67997 + kategooria 7248463 wikitext text/x-wiki '''Voldemar Lindström''' ([[28. aprill]] [[1933]] – [[6. oktoober]] [[2026]]) oli eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija. ==Haridus== Ta lõpetas 1952. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ning 1957. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse eriala ajakirjanduse eriharus (esimene lend).<ref>{{Netiviide |pealkiri=TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja 25 oktoober 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19741025.2.2&srpos=24&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-10-23 |pealkiri=Lõpetamise aasta: 1957-2002 {{!}} Ühiskonnateaduste instituut, Tartu Ülikool |url=http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141023234922/http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> ==Töö ja looming== Pärast ülikooli lõpetamist töötas Lindström kõigepealt ajalehe [[Noorte Hääl]] kooliosakonna juhatajana ja siis ajalehe [[Õhtuleht]] toimetaja asetäitjana. Alates 1972. aastast töötas ta [[Eesti Televisioon]]is: aastatel 1972–1976 noorte- ja lastesaadete peatoimetajana, 1976–1988 programmi peadirektorina, hiljem peadirektori asetäitjana (korraldav direktor) ja tootmisjuhina, alates 1993. aastast oli ta ühtlasi Eesti Televisiooni muuseumi juhataja. Aastatel 1999–2006 töötas ta Eesti Televisiooni muuseumi direktorina. Ta on ka selle muuseumi asutaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noorte Hääl : ELKNÜ Keskkomitee häälekandja 31 jaanuar 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noortehaal19900131.2.5&srpos=86&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 22 juuli 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19950722.2.15.1&srpos=115&e=-------et-25--101-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 aprill 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19990403.2.46.2.2.1&srpos=140&e=-------et-25--126-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-09-07 |pealkiri=ÕPPIMISE JA ÕPETAMISE AEG 1958-1980 |url=https://etvajalugu.wordpress.com/oppimise-ja-opetamise-aeg-1958-1980/ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=ETV 1955-1990 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Päevaleht 4 oktoober 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevaleht19901004.2.19&srpos=89&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Televisioon : TV 23 august 1993 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=televisioon19930823.2.47&srpos=99&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Valga Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni TSN häälekandja 3 november 1959 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=valgakommunist19591103.2.27&srpos=62&e=-------et-25--51-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22v.+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja 14 veebruar 1969 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19690214.2.3&srpos=4&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22lindstr%C3%B6m%22+%C3%B5htuleht------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ===Valdo Pandi elutöö ja Eesti televisiooni ajaloo uurija=== Voldemar Lindström on olnud üks peamisi [[Valdo Pant|Valdo Pandi]] elutöö uurijaid ning tema ajalooliste materjalide kogujaid ja süstematiseerijaid.<ref>[https://menu.err.ee/282905/galerii-valdo-pandi-sunniaastapaeva-tahistati-malumanguga Galerii: Valdo Pandi sünniaastapäeva tähistati mälumänguga] ERR Menu, 21.01.2015.</ref><ref>Andris Tammela. [https://elu24.postimees.ee/65045/nooruse-majas-naeb-naitust-valdo-pandist Nooruse majas näeb näitust Valdo Pandist] Postimees.ee/Elu24, 05.01.2009.</ref> Tema on ka Eesti Televisiooni muuseumis sisustatud Pandi kabineti ekspositsiooni autor.<ref>Ants Vill. [https://www.ohtuleht.ee/658534/televisioon-on-suurem-kui-elu-ja-inimesed-selles Televisioon on suurem kui elu ja inimesed selles] Õhtuleht.ee, 15.01.2015.</ref> Eesti Televisiooni muuseumi loomiseks tegi Voldemar Lindström ettevalmistusi palju aastaid, hoolitsedes selle eest, et televisioonitööga seotud kultuuriloolised esemed ja suusõnalised mälestused ei hävineks; teleajaloolisi esemeid hakkas ta koguma 1973. aastal. Just tema oli muuseumi asutamise ühiskondlik initsiaator ja alates 1999. aastast ka ametlikult muuseumi esimene direktor.<ref name=":0">Meelis Kapstas. Lindström teeb telemajas muuseumi. Eesti Päevaleht, 03.04.1999.</ref> Algul tegutses muuseum ajutistes ruumides vaid telemajas asuva muuseumitoana ning muuseumi esimese avamise kuupäevana on mainitud 13. aprilli 1993.<ref>[https://info.err.ee/1088730/etv-2003 ETV 2003] Ajalugu ERR-i kodulehel. 31.12.2009.</ref> Täpsemalt tähistab see kuupäeva, mil toonane Eesti Televisiooni peadirektor [[Hagi Šein]] andis välja käskkirja "ühiskondlikel alustel tegutseva Eesti Televisiooni Ajaloo Muuseumi loomiseks".<ref>[https://telekraat.ee/wp-content/uploads/2022/04/Telekaija-01-2004.pdf ETV muuseumil juba kümme täis] Telekäija, jaanuar 2004.</ref> Suurema pinnaga ja spetsiaalselt muuseumi jaoks kohandatud ruumidega muuseumina avati see aga 2. novembril 2018.<ref>[https://menu.err.ee/873680/pildid-etv-muuseum-valmistub-avamiseks Pildid: ETV muuseum valmistub avamiseks] ERR Menu, 01.11.2018.</ref> Voldemar Lindström on abiks olnud ka [[Eesti Ringhäälingumuuseum]]i kogude täiendamisel ning püsiekspositsiooni ja näituste koostamisel.<ref>Liivi Šein. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50995078/ringhaalingumuuseum-eksponeerib-rahvustelevisiooni-saatejuhte Ringhäälingumuuseum eksponeerib rahvustelevisiooni saatejuhte] Eesti Päevaleht, 14.10.2004.</ref> Toetudes nii kultuuriloolistele ürikutele kui ka pikale isiklikule koostööle kolleegina Eesti Televisioonis, on ta tutvustanud kirjasõnas peale Valdo Pandi ka selliste televisioonilegendide nagu [[Fred Olbrei]], [[Toomas Uba]], [[Urmas Ott|Urmas Oti]] ja teiste silmapaistvate teletöötajate elutööd ja inimlikku olemust.<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Lindstr%C3%B6m%20Voldemar&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Valik Voldemar Lindströmi teoseid] andmekogus ESTER. Vaadatud 22.12.2024.</ref> ===Volli auhind=== Voldemar Lindströmi hüüdnimi on Volli.<ref>Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/38702433/maire-aunaste-kelle-meelt-lahutab-seks Kelle meelt lahutab seks?] Maaleht, 23.01.2011.</ref><ref name=":0" /> Aastatel 1993–1996 autasustati Eesti Televisiooni aasta parimaid töötajaid Volli-nimeliste auhindadega, mis füüsilises kehastuses olid väikesed koeraskulptuurid.<ref>Betty Ester. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50757392/vollide-asemele-tulid-majakad Vollide asemele tulid majakad] Eesti Päevaleht / LP, 18.06.1998.</ref> Esimesed Vollid anti üle 27. juunil 1993: Tele-Vollid said [[Enn Eesmaa]], [[Reet Oja]] ja [[Urmas Ott]]; Au-Volli anti Voldemar Lindströmile ning Must-Volli telesarjale "Jah-show".<ref>[https://info.err.ee/1088713/etv-1993 ETV 1993] ETV ajalugu ERR-i kodulehel. 31.12.2009.</ref> === Raamatuid === * "Aga mina, sina, meie". [[Eesti Raamat]], 1967 – autor * "Tallinna Televisioonistuudio. ETV saatesarjad 1955–1990". Eesti Televisioon, 1990 – koostaja * "Eesti Televisioon. Arvud. Faktid. Sündmused". [[Huma]], 1995 – koostaja * "Kas mäletad? Fragmentaarium piltide, proloogi ning epiloogiga". Eesti Televisioon, 2001 – koostaja * "Toomas: täpsemalt Heino Mikkinist Toomas Ubani. Üldistatult sport ja teleekraan. Kokkuvõtlikult ühe fanaatiku elutee". Eesti Televisiooni muuseum, 2003 – koostaja * "Fred Esimene ja tema 9 kirja. Sõjaväeinsener ja ringhäälingutegelane Fred Olbrei : 1893-1972". V. Lindström, 2005 – koostaja * "Õukonnata kuningas – intervjuukuningas : Urmas Ott Urmas Otist, Urmas Ott Urmas Otiga, Urmas Ott Urmas Otina, Urmas Ott Urmas Otile, Urmas Ott Urmas Otita". Urmas Oti arvamusi kogunud ja täiendanud Voldemar Lindström. V. Lindström, 2009 – koostaja * "Matk telemaailma : Eesti Televisiooni näite varal / matkajuht Voldemar Lindström". V. Lindström, 2010 – autor * "Uba. Toomas Uba". [[Menu Kirjastus]], 2010 – kaaskoostaja * "Uba. Toomas Uba". [[Ekspress Meedia]], 2017 – kaaskoostaja * "Elu kui mäng: mikrofoni, süsta, süstlaga, süstlata". Valdo Pandi loomevaramut sirvinud Voldemar Lindström. V. Lindström, 2018 – koostaja == Tunnustus == * 1977 – [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] * 2004 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2015 – [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige == Isiklikku == Ta oli abielus kirjandusteadlase [[Reet Krusten]]iga, nende lapsed on raamatukogundustegelane [[Kertu Uri]] ja riigiametnik [[Lauri Lindström]]. == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=voitlevsona19760601.2.13&srpos=32&e=-------et-25--26-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22voldemar+lindstr%c3%b6m%22------------ Neli küsimust ETV programmi direktorile Voldemar Lindströmile] Võitlev Sõna, 1. juuni 1976 * Voldemar Lindström. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaa20140516.2.8.1&srpos=228&e=-------et-25--226-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22voldemar+lindstr%c3%b6m%22------------ Pudemeid. Tagasivaates. Oleme jäänudki lasteks] Meie Maa, 16. mai 2014 * Enn Anupõld. [https://vana.kesknadal.ee/web/html/uudised427a.html Nädala juubilar Voldemar Lindström 75] Kesknädal, 13. juuni 2018 * [https://menu.err.ee/651781/voldemar-lindstrom-urmas-oti-infarktist-talle-oli-look-et-etv-teda-ei-taha Voldemar Lindström Urmas Oti infarktist: talle oli löök, et ETV teda ei taha] ERR Menu, 2. jaanuar 2018 * [https://www.imdb.com/name/nm8251772/ Voldemar Lindströmi teosed] andmekogus IMDb * [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1581/ Voldemar Lindströmi teosed] Eesti Filmi Andmebaasis * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kolmest-kuueni-kolmest-kuueni-voldemar-lindstrom "Kolmest kuueni. Voldemar Lindström"] [[Vikerraadio]] saade, 10. juuni 2005 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tele-volli-94 Tele-Volli '94] ETV aastaauhindade galaõhtu Teletornis (Voldemar Lindströmi on videos näha 1:11:20–1:11:21, Volli auhindu tagapool), 5. juuni 1994 {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Lindstörm, Voldemar}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 7sj0zze06gdgoa63clonterdwdrprho 7248465 7248463 2026-10-06T11:49:20Z Velirand 67997 /* Töö ja looming */ 7248465 wikitext text/x-wiki '''Voldemar Lindström''' ([[28. aprill]] [[1933]] – [[6. oktoober]] [[2026]]) oli eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija. ==Haridus== Ta lõpetas 1952. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ning 1957. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse eriala ajakirjanduse eriharus (esimene lend).<ref>{{Netiviide |pealkiri=TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja 25 oktoober 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19741025.2.2&srpos=24&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-10-23 |pealkiri=Lõpetamise aasta: 1957-2002 {{!}} Ühiskonnateaduste instituut, Tartu Ülikool |url=http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141023234922/http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> ==Töö ja looming== Pärast ülikooli lõpetamist töötas Lindström kõigepealt ajalehe [[Noorte Hääl]] kooliosakonna juhatajana ja siis ajalehe [[Õhtuleht]] toimetaja asetäitjana. Alates 1972. aastast töötas ta [[Eesti Televisioon]]is: aastatel 1972–1976 noorte- ja lastesaadete peatoimetajana, 1976–1988 programmi peadirektorina, hiljem peadirektori asetäitjana (korraldav direktor) ja tootmisjuhina, alates 1993. aastast oli ta ühtlasi Eesti Televisiooni muuseumi juhataja. Aastatel 1999–2006 töötas ta Eesti Televisiooni muuseumi direktorina. Ta on ka selle muuseumi asutaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noorte Hääl : ELKNÜ Keskkomitee häälekandja 31 jaanuar 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noortehaal19900131.2.5&srpos=86&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 22 juuli 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19950722.2.15.1&srpos=115&e=-------et-25--101-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 aprill 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19990403.2.46.2.2.1&srpos=140&e=-------et-25--126-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-09-07 |pealkiri=ÕPPIMISE JA ÕPETAMISE AEG 1958-1980 |url=https://etvajalugu.wordpress.com/oppimise-ja-opetamise-aeg-1958-1980/ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=ETV 1955-1990 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Päevaleht 4 oktoober 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevaleht19901004.2.19&srpos=89&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Televisioon : TV 23 august 1993 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=televisioon19930823.2.47&srpos=99&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Valga Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni TSN häälekandja 3 november 1959 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=valgakommunist19591103.2.27&srpos=62&e=-------et-25--51-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22v.+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja 14 veebruar 1969 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19690214.2.3&srpos=4&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22lindstr%C3%B6m%22+%C3%B5htuleht------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ===Valdo Pandi elutöö ja Eesti televisiooni ajaloo uurija=== Voldemar Lindström on olnud üks peamisi [[Valdo Pant|Valdo Pandi]] elutöö uurijaid ning tema ajalooliste materjalide kogujaid ja süstematiseerijaid.<ref>[https://menu.err.ee/282905/galerii-valdo-pandi-sunniaastapaeva-tahistati-malumanguga Galerii: Valdo Pandi sünniaastapäeva tähistati mälumänguga] ERR Menu, 21.01.2015.</ref><ref>Andris Tammela. [https://elu24.postimees.ee/65045/nooruse-majas-naeb-naitust-valdo-pandist Nooruse majas näeb näitust Valdo Pandist] Postimees.ee/Elu24, 05.01.2009.</ref> Tema oli ka Eesti Televisiooni muuseumis sisustatud Pandi kabineti ekspositsiooni autor.<ref>Ants Vill. [https://www.ohtuleht.ee/658534/televisioon-on-suurem-kui-elu-ja-inimesed-selles Televisioon on suurem kui elu ja inimesed selles] Õhtuleht.ee, 15.01.2015.</ref> Eesti Televisiooni muuseumi loomiseks tegi Voldemar Lindström ettevalmistusi palju aastaid, hoolitsedes selle eest, et televisioonitööga seotud kultuuriloolised esemed ja suusõnalised mälestused ei hävineks; teleajaloolisi esemeid hakkas ta koguma 1973. aastal. Just tema oli muuseumi asutamise ühiskondlik initsiaator ja alates 1999. aastast ka ametlikult muuseumi esimene direktor.<ref name=":0">Meelis Kapstas. Lindström teeb telemajas muuseumi. Eesti Päevaleht, 03.04.1999.</ref> Algul tegutses muuseum ajutistes ruumides vaid telemajas asuva muuseumitoana ning muuseumi esimese avamise kuupäevana on mainitud 13. aprilli 1993.<ref>[https://info.err.ee/1088730/etv-2003 ETV 2003] Ajalugu ERR-i kodulehel. 31.12.2009.</ref> Täpsemalt tähistab see kuupäeva, mil toonane Eesti Televisiooni peadirektor [[Hagi Šein]] andis välja käskkirja "ühiskondlikel alustel tegutseva Eesti Televisiooni Ajaloo Muuseumi loomiseks".<ref>[https://telekraat.ee/wp-content/uploads/2022/04/Telekaija-01-2004.pdf ETV muuseumil juba kümme täis] Telekäija, jaanuar 2004.</ref> Suurema pinnaga ja spetsiaalselt muuseumi jaoks kohandatud ruumidega muuseumina avati see aga 2. novembril 2018.<ref>[https://menu.err.ee/873680/pildid-etv-muuseum-valmistub-avamiseks Pildid: ETV muuseum valmistub avamiseks] ERR Menu, 01.11.2018.</ref> Voldemar Lindström on abiks olnud ka [[Eesti Ringhäälingumuuseum]]i kogude täiendamisel ning püsiekspositsiooni ja näituste koostamisel.<ref>Liivi Šein. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50995078/ringhaalingumuuseum-eksponeerib-rahvustelevisiooni-saatejuhte Ringhäälingumuuseum eksponeerib rahvustelevisiooni saatejuhte] Eesti Päevaleht, 14.10.2004.</ref> Toetudes nii kultuuriloolistele ürikutele kui ka pikale isiklikule koostööle kolleegina Eesti Televisioonis, on ta tutvustanud kirjasõnas peale Valdo Pandi ka selliste televisioonilegendide nagu [[Fred Olbrei]], [[Toomas Uba]], [[Urmas Ott|Urmas Oti]] ja teiste silmapaistvate teletöötajate elutööd ja inimlikku olemust.<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Lindstr%C3%B6m%20Voldemar&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Valik Voldemar Lindströmi teoseid] andmekogus ESTER. Vaadatud 22.12.2024.</ref> ===Volli auhind=== Voldemar Lindströmi hüüdnimi on Volli.<ref>Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/38702433/maire-aunaste-kelle-meelt-lahutab-seks Kelle meelt lahutab seks?] Maaleht, 23.01.2011.</ref><ref name=":0" /> Aastatel 1993–1996 autasustati Eesti Televisiooni aasta parimaid töötajaid Volli-nimeliste auhindadega, mis füüsilises kehastuses olid väikesed koeraskulptuurid.<ref>Betty Ester. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50757392/vollide-asemele-tulid-majakad Vollide asemele tulid majakad] Eesti Päevaleht / LP, 18.06.1998.</ref> Esimesed Vollid anti üle 27. juunil 1993: Tele-Vollid said [[Enn Eesmaa]], [[Reet Oja]] ja [[Urmas Ott]]; Au-Volli anti Voldemar Lindströmile ning Must-Volli telesarjale "Jah-show".<ref>[https://info.err.ee/1088713/etv-1993 ETV 1993] ETV ajalugu ERR-i kodulehel. 31.12.2009.</ref> === Raamatuid === * "Aga mina, sina, meie". [[Eesti Raamat]], 1967 – autor * "Tallinna Televisioonistuudio. ETV saatesarjad 1955–1990". Eesti Televisioon, 1990 – koostaja * "Eesti Televisioon. Arvud. Faktid. Sündmused". [[Huma]], 1995 – koostaja * "Kas mäletad? Fragmentaarium piltide, proloogi ning epiloogiga". Eesti Televisioon, 2001 – koostaja * "Toomas: täpsemalt Heino Mikkinist Toomas Ubani. Üldistatult sport ja teleekraan. Kokkuvõtlikult ühe fanaatiku elutee". Eesti Televisiooni muuseum, 2003 – koostaja * "Fred Esimene ja tema 9 kirja. Sõjaväeinsener ja ringhäälingutegelane Fred Olbrei : 1893-1972". V. Lindström, 2005 – koostaja * "Õukonnata kuningas – intervjuukuningas : Urmas Ott Urmas Otist, Urmas Ott Urmas Otiga, Urmas Ott Urmas Otina, Urmas Ott Urmas Otile, Urmas Ott Urmas Otita". Urmas Oti arvamusi kogunud ja täiendanud Voldemar Lindström. V. Lindström, 2009 – koostaja * "Matk telemaailma : Eesti Televisiooni näite varal / matkajuht Voldemar Lindström". V. Lindström, 2010 – autor * "Uba. Toomas Uba". [[Menu Kirjastus]], 2010 – kaaskoostaja * "Uba. Toomas Uba". [[Ekspress Meedia]], 2017 – kaaskoostaja * "Elu kui mäng: mikrofoni, süsta, süstlaga, süstlata". Valdo Pandi loomevaramut sirvinud Voldemar Lindström. V. Lindström, 2018 – koostaja == Tunnustus == * 1977 – [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] * 2004 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2015 – [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige == Isiklikku == Ta oli abielus kirjandusteadlase [[Reet Krusten]]iga, nende lapsed on raamatukogundustegelane [[Kertu Uri]] ja riigiametnik [[Lauri Lindström]]. == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=voitlevsona19760601.2.13&srpos=32&e=-------et-25--26-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22voldemar+lindstr%c3%b6m%22------------ Neli küsimust ETV programmi direktorile Voldemar Lindströmile] Võitlev Sõna, 1. juuni 1976 * Voldemar Lindström. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaa20140516.2.8.1&srpos=228&e=-------et-25--226-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22voldemar+lindstr%c3%b6m%22------------ Pudemeid. Tagasivaates. Oleme jäänudki lasteks] Meie Maa, 16. mai 2014 * Enn Anupõld. [https://vana.kesknadal.ee/web/html/uudised427a.html Nädala juubilar Voldemar Lindström 75] Kesknädal, 13. juuni 2018 * [https://menu.err.ee/651781/voldemar-lindstrom-urmas-oti-infarktist-talle-oli-look-et-etv-teda-ei-taha Voldemar Lindström Urmas Oti infarktist: talle oli löök, et ETV teda ei taha] ERR Menu, 2. jaanuar 2018 * [https://www.imdb.com/name/nm8251772/ Voldemar Lindströmi teosed] andmekogus IMDb * [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1581/ Voldemar Lindströmi teosed] Eesti Filmi Andmebaasis * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kolmest-kuueni-kolmest-kuueni-voldemar-lindstrom "Kolmest kuueni. Voldemar Lindström"] [[Vikerraadio]] saade, 10. juuni 2005 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tele-volli-94 Tele-Volli '94] ETV aastaauhindade galaõhtu Teletornis (Voldemar Lindströmi on videos näha 1:11:20–1:11:21, Volli auhindu tagapool), 5. juuni 1994 {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Lindstörm, Voldemar}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 4qng4rsdbcwa7b30200pp4q3h0qi1fw 7248466 7248465 2026-10-06T11:49:43Z Velirand 67997 /* Töö ja looming */ 7248466 wikitext text/x-wiki '''Voldemar Lindström''' ([[28. aprill]] [[1933]] – [[6. oktoober]] [[2026]]) oli eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija. ==Haridus== Ta lõpetas 1952. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ning 1957. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse eriala ajakirjanduse eriharus (esimene lend).<ref>{{Netiviide |pealkiri=TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja 25 oktoober 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19741025.2.2&srpos=24&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-10-23 |pealkiri=Lõpetamise aasta: 1957-2002 {{!}} Ühiskonnateaduste instituut, Tartu Ülikool |url=http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141023234922/http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> ==Töö ja looming== Pärast ülikooli lõpetamist töötas Lindström kõigepealt ajalehe [[Noorte Hääl]] kooliosakonna juhatajana ja siis ajalehe [[Õhtuleht]] toimetaja asetäitjana. Alates 1972. aastast töötas ta [[Eesti Televisioon]]is: aastatel 1972–1976 noorte- ja lastesaadete peatoimetajana, 1976–1988 programmi peadirektorina, hiljem peadirektori asetäitjana (korraldav direktor) ja tootmisjuhina, alates 1993. aastast oli ta ühtlasi Eesti Televisiooni muuseumi juhataja. Aastatel 1999–2006 töötas ta Eesti Televisiooni muuseumi direktorina. Ta oli ka selle muuseumi asutaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noorte Hääl : ELKNÜ Keskkomitee häälekandja 31 jaanuar 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noortehaal19900131.2.5&srpos=86&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 22 juuli 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19950722.2.15.1&srpos=115&e=-------et-25--101-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 aprill 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19990403.2.46.2.2.1&srpos=140&e=-------et-25--126-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-09-07 |pealkiri=ÕPPIMISE JA ÕPETAMISE AEG 1958-1980 |url=https://etvajalugu.wordpress.com/oppimise-ja-opetamise-aeg-1958-1980/ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=ETV 1955-1990 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Päevaleht 4 oktoober 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevaleht19901004.2.19&srpos=89&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Televisioon : TV 23 august 1993 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=televisioon19930823.2.47&srpos=99&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Valga Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni TSN häälekandja 3 november 1959 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=valgakommunist19591103.2.27&srpos=62&e=-------et-25--51-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22v.+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja 14 veebruar 1969 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19690214.2.3&srpos=4&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22lindstr%C3%B6m%22+%C3%B5htuleht------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ===Valdo Pandi elutöö ja Eesti televisiooni ajaloo uurija=== Voldemar Lindström on olnud üks peamisi [[Valdo Pant|Valdo Pandi]] elutöö uurijaid ning tema ajalooliste materjalide kogujaid ja süstematiseerijaid.<ref>[https://menu.err.ee/282905/galerii-valdo-pandi-sunniaastapaeva-tahistati-malumanguga Galerii: Valdo Pandi sünniaastapäeva tähistati mälumänguga] ERR Menu, 21.01.2015.</ref><ref>Andris Tammela. [https://elu24.postimees.ee/65045/nooruse-majas-naeb-naitust-valdo-pandist Nooruse majas näeb näitust Valdo Pandist] Postimees.ee/Elu24, 05.01.2009.</ref> Tema oli ka Eesti Televisiooni muuseumis sisustatud Pandi kabineti ekspositsiooni autor.<ref>Ants Vill. [https://www.ohtuleht.ee/658534/televisioon-on-suurem-kui-elu-ja-inimesed-selles Televisioon on suurem kui elu ja inimesed selles] Õhtuleht.ee, 15.01.2015.</ref> Eesti Televisiooni muuseumi loomiseks tegi Voldemar Lindström ettevalmistusi palju aastaid, hoolitsedes selle eest, et televisioonitööga seotud kultuuriloolised esemed ja suusõnalised mälestused ei hävineks; teleajaloolisi esemeid hakkas ta koguma 1973. aastal. Just tema oli muuseumi asutamise ühiskondlik initsiaator ja alates 1999. aastast ka ametlikult muuseumi esimene direktor.<ref name=":0">Meelis Kapstas. Lindström teeb telemajas muuseumi. Eesti Päevaleht, 03.04.1999.</ref> Algul tegutses muuseum ajutistes ruumides vaid telemajas asuva muuseumitoana ning muuseumi esimese avamise kuupäevana on mainitud 13. aprilli 1993.<ref>[https://info.err.ee/1088730/etv-2003 ETV 2003] Ajalugu ERR-i kodulehel. 31.12.2009.</ref> Täpsemalt tähistab see kuupäeva, mil toonane Eesti Televisiooni peadirektor [[Hagi Šein]] andis välja käskkirja "ühiskondlikel alustel tegutseva Eesti Televisiooni Ajaloo Muuseumi loomiseks".<ref>[https://telekraat.ee/wp-content/uploads/2022/04/Telekaija-01-2004.pdf ETV muuseumil juba kümme täis] Telekäija, jaanuar 2004.</ref> Suurema pinnaga ja spetsiaalselt muuseumi jaoks kohandatud ruumidega muuseumina avati see aga 2. novembril 2018.<ref>[https://menu.err.ee/873680/pildid-etv-muuseum-valmistub-avamiseks Pildid: ETV muuseum valmistub avamiseks] ERR Menu, 01.11.2018.</ref> Voldemar Lindström on abiks olnud ka [[Eesti Ringhäälingumuuseum]]i kogude täiendamisel ning püsiekspositsiooni ja näituste koostamisel.<ref>Liivi Šein. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50995078/ringhaalingumuuseum-eksponeerib-rahvustelevisiooni-saatejuhte Ringhäälingumuuseum eksponeerib rahvustelevisiooni saatejuhte] Eesti Päevaleht, 14.10.2004.</ref> Toetudes nii kultuuriloolistele ürikutele kui ka pikale isiklikule koostööle kolleegina Eesti Televisioonis, on ta tutvustanud kirjasõnas peale Valdo Pandi ka selliste televisioonilegendide nagu [[Fred Olbrei]], [[Toomas Uba]], [[Urmas Ott|Urmas Oti]] ja teiste silmapaistvate teletöötajate elutööd ja inimlikku olemust.<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Lindstr%C3%B6m%20Voldemar&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Valik Voldemar Lindströmi teoseid] andmekogus ESTER. Vaadatud 22.12.2024.</ref> ===Volli auhind=== Voldemar Lindströmi hüüdnimi on Volli.<ref>Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/38702433/maire-aunaste-kelle-meelt-lahutab-seks Kelle meelt lahutab seks?] Maaleht, 23.01.2011.</ref><ref name=":0" /> Aastatel 1993–1996 autasustati Eesti Televisiooni aasta parimaid töötajaid Volli-nimeliste auhindadega, mis füüsilises kehastuses olid väikesed koeraskulptuurid.<ref>Betty Ester. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50757392/vollide-asemele-tulid-majakad Vollide asemele tulid majakad] Eesti Päevaleht / LP, 18.06.1998.</ref> Esimesed Vollid anti üle 27. juunil 1993: Tele-Vollid said [[Enn Eesmaa]], [[Reet Oja]] ja [[Urmas Ott]]; Au-Volli anti Voldemar Lindströmile ning Must-Volli telesarjale "Jah-show".<ref>[https://info.err.ee/1088713/etv-1993 ETV 1993] ETV ajalugu ERR-i kodulehel. 31.12.2009.</ref> === Raamatuid === * "Aga mina, sina, meie". [[Eesti Raamat]], 1967 – autor * "Tallinna Televisioonistuudio. ETV saatesarjad 1955–1990". Eesti Televisioon, 1990 – koostaja * "Eesti Televisioon. Arvud. Faktid. Sündmused". [[Huma]], 1995 – koostaja * "Kas mäletad? Fragmentaarium piltide, proloogi ning epiloogiga". Eesti Televisioon, 2001 – koostaja * "Toomas: täpsemalt Heino Mikkinist Toomas Ubani. Üldistatult sport ja teleekraan. Kokkuvõtlikult ühe fanaatiku elutee". Eesti Televisiooni muuseum, 2003 – koostaja * "Fred Esimene ja tema 9 kirja. Sõjaväeinsener ja ringhäälingutegelane Fred Olbrei : 1893-1972". V. Lindström, 2005 – koostaja * "Õukonnata kuningas – intervjuukuningas : Urmas Ott Urmas Otist, Urmas Ott Urmas Otiga, Urmas Ott Urmas Otina, Urmas Ott Urmas Otile, Urmas Ott Urmas Otita". Urmas Oti arvamusi kogunud ja täiendanud Voldemar Lindström. V. Lindström, 2009 – koostaja * "Matk telemaailma : Eesti Televisiooni näite varal / matkajuht Voldemar Lindström". V. Lindström, 2010 – autor * "Uba. Toomas Uba". [[Menu Kirjastus]], 2010 – kaaskoostaja * "Uba. Toomas Uba". [[Ekspress Meedia]], 2017 – kaaskoostaja * "Elu kui mäng: mikrofoni, süsta, süstlaga, süstlata". Valdo Pandi loomevaramut sirvinud Voldemar Lindström. V. Lindström, 2018 – koostaja == Tunnustus == * 1977 – [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] * 2004 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2015 – [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige == Isiklikku == Ta oli abielus kirjandusteadlase [[Reet Krusten]]iga, nende lapsed on raamatukogundustegelane [[Kertu Uri]] ja riigiametnik [[Lauri Lindström]]. == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=voitlevsona19760601.2.13&srpos=32&e=-------et-25--26-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22voldemar+lindstr%c3%b6m%22------------ Neli küsimust ETV programmi direktorile Voldemar Lindströmile] Võitlev Sõna, 1. juuni 1976 * Voldemar Lindström. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaa20140516.2.8.1&srpos=228&e=-------et-25--226-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22voldemar+lindstr%c3%b6m%22------------ Pudemeid. Tagasivaates. Oleme jäänudki lasteks] Meie Maa, 16. mai 2014 * Enn Anupõld. [https://vana.kesknadal.ee/web/html/uudised427a.html Nädala juubilar Voldemar Lindström 75] Kesknädal, 13. juuni 2018 * [https://menu.err.ee/651781/voldemar-lindstrom-urmas-oti-infarktist-talle-oli-look-et-etv-teda-ei-taha Voldemar Lindström Urmas Oti infarktist: talle oli löök, et ETV teda ei taha] ERR Menu, 2. jaanuar 2018 * [https://www.imdb.com/name/nm8251772/ Voldemar Lindströmi teosed] andmekogus IMDb * [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1581/ Voldemar Lindströmi teosed] Eesti Filmi Andmebaasis * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kolmest-kuueni-kolmest-kuueni-voldemar-lindstrom "Kolmest kuueni. Voldemar Lindström"] [[Vikerraadio]] saade, 10. juuni 2005 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tele-volli-94 Tele-Volli '94] ETV aastaauhindade galaõhtu Teletornis (Voldemar Lindströmi on videos näha 1:11:20–1:11:21, Volli auhindu tagapool), 5. juuni 1994 {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Lindstörm, Voldemar}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 8s8lqn97hcvkzu1jtxj63h3gog8scbi 7248467 7248466 2026-10-06T11:50:29Z Velirand 67997 /* Volli auhind */ 7248467 wikitext text/x-wiki '''Voldemar Lindström''' ([[28. aprill]] [[1933]] – [[6. oktoober]] [[2026]]) oli eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija. ==Haridus== Ta lõpetas 1952. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ning 1957. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse eriala ajakirjanduse eriharus (esimene lend).<ref>{{Netiviide |pealkiri=TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja 25 oktoober 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19741025.2.2&srpos=24&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-10-23 |pealkiri=Lõpetamise aasta: 1957-2002 {{!}} Ühiskonnateaduste instituut, Tartu Ülikool |url=http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141023234922/http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> ==Töö ja looming== Pärast ülikooli lõpetamist töötas Lindström kõigepealt ajalehe [[Noorte Hääl]] kooliosakonna juhatajana ja siis ajalehe [[Õhtuleht]] toimetaja asetäitjana. Alates 1972. aastast töötas ta [[Eesti Televisioon]]is: aastatel 1972–1976 noorte- ja lastesaadete peatoimetajana, 1976–1988 programmi peadirektorina, hiljem peadirektori asetäitjana (korraldav direktor) ja tootmisjuhina, alates 1993. aastast oli ta ühtlasi Eesti Televisiooni muuseumi juhataja. Aastatel 1999–2006 töötas ta Eesti Televisiooni muuseumi direktorina. Ta oli ka selle muuseumi asutaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noorte Hääl : ELKNÜ Keskkomitee häälekandja 31 jaanuar 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noortehaal19900131.2.5&srpos=86&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 22 juuli 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19950722.2.15.1&srpos=115&e=-------et-25--101-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 aprill 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestipaevaleht19990403.2.46.2.2.1&srpos=140&e=-------et-25--126-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-09-07 |pealkiri=ÕPPIMISE JA ÕPETAMISE AEG 1958-1980 |url=https://etvajalugu.wordpress.com/oppimise-ja-opetamise-aeg-1958-1980/ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=ETV 1955-1990 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Päevaleht 4 oktoober 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevaleht19901004.2.19&srpos=89&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Televisioon : TV 23 august 1993 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=televisioon19930823.2.47&srpos=99&e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22voldemar+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Valga Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni TSN häälekandja 3 november 1959 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=valgakommunist19591103.2.27&srpos=62&e=-------et-25--51-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22v.+lindstr%C3%B6m%22------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja 14 veebruar 1969 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19690214.2.3&srpos=4&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22lindstr%C3%B6m%22+%C3%B5htuleht------------ |vaadatud=2024-11-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ===Valdo Pandi elutöö ja Eesti televisiooni ajaloo uurija=== Voldemar Lindström on olnud üks peamisi [[Valdo Pant|Valdo Pandi]] elutöö uurijaid ning tema ajalooliste materjalide kogujaid ja süstematiseerijaid.<ref>[https://menu.err.ee/282905/galerii-valdo-pandi-sunniaastapaeva-tahistati-malumanguga Galerii: Valdo Pandi sünniaastapäeva tähistati mälumänguga] ERR Menu, 21.01.2015.</ref><ref>Andris Tammela. [https://elu24.postimees.ee/65045/nooruse-majas-naeb-naitust-valdo-pandist Nooruse majas näeb näitust Valdo Pandist] Postimees.ee/Elu24, 05.01.2009.</ref> Tema oli ka Eesti Televisiooni muuseumis sisustatud Pandi kabineti ekspositsiooni autor.<ref>Ants Vill. [https://www.ohtuleht.ee/658534/televisioon-on-suurem-kui-elu-ja-inimesed-selles Televisioon on suurem kui elu ja inimesed selles] Õhtuleht.ee, 15.01.2015.</ref> Eesti Televisiooni muuseumi loomiseks tegi Voldemar Lindström ettevalmistusi palju aastaid, hoolitsedes selle eest, et televisioonitööga seotud kultuuriloolised esemed ja suusõnalised mälestused ei hävineks; teleajaloolisi esemeid hakkas ta koguma 1973. aastal. Just tema oli muuseumi asutamise ühiskondlik initsiaator ja alates 1999. aastast ka ametlikult muuseumi esimene direktor.<ref name=":0">Meelis Kapstas. Lindström teeb telemajas muuseumi. Eesti Päevaleht, 03.04.1999.</ref> Algul tegutses muuseum ajutistes ruumides vaid telemajas asuva muuseumitoana ning muuseumi esimese avamise kuupäevana on mainitud 13. aprilli 1993.<ref>[https://info.err.ee/1088730/etv-2003 ETV 2003] Ajalugu ERR-i kodulehel. 31.12.2009.</ref> Täpsemalt tähistab see kuupäeva, mil toonane Eesti Televisiooni peadirektor [[Hagi Šein]] andis välja käskkirja "ühiskondlikel alustel tegutseva Eesti Televisiooni Ajaloo Muuseumi loomiseks".<ref>[https://telekraat.ee/wp-content/uploads/2022/04/Telekaija-01-2004.pdf ETV muuseumil juba kümme täis] Telekäija, jaanuar 2004.</ref> Suurema pinnaga ja spetsiaalselt muuseumi jaoks kohandatud ruumidega muuseumina avati see aga 2. novembril 2018.<ref>[https://menu.err.ee/873680/pildid-etv-muuseum-valmistub-avamiseks Pildid: ETV muuseum valmistub avamiseks] ERR Menu, 01.11.2018.</ref> Voldemar Lindström on abiks olnud ka [[Eesti Ringhäälingumuuseum]]i kogude täiendamisel ning püsiekspositsiooni ja näituste koostamisel.<ref>Liivi Šein. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50995078/ringhaalingumuuseum-eksponeerib-rahvustelevisiooni-saatejuhte Ringhäälingumuuseum eksponeerib rahvustelevisiooni saatejuhte] Eesti Päevaleht, 14.10.2004.</ref> Toetudes nii kultuuriloolistele ürikutele kui ka pikale isiklikule koostööle kolleegina Eesti Televisioonis, on ta tutvustanud kirjasõnas peale Valdo Pandi ka selliste televisioonilegendide nagu [[Fred Olbrei]], [[Toomas Uba]], [[Urmas Ott|Urmas Oti]] ja teiste silmapaistvate teletöötajate elutööd ja inimlikku olemust.<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Lindstr%C3%B6m%20Voldemar&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI Valik Voldemar Lindströmi teoseid] andmekogus ESTER. Vaadatud 22.12.2024.</ref> ===Volli auhind=== Voldemar Lindströmi hüüdnimi oli Volli.<ref>Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/38702433/maire-aunaste-kelle-meelt-lahutab-seks Kelle meelt lahutab seks?] Maaleht, 23.01.2011.</ref><ref name=":0" /> Aastatel 1993–1996 autasustati Eesti Televisiooni aasta parimaid töötajaid Volli-nimeliste auhindadega, mis füüsilises kehastuses olid väikesed koeraskulptuurid.<ref>Betty Ester. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50757392/vollide-asemele-tulid-majakad Vollide asemele tulid majakad] Eesti Päevaleht / LP, 18.06.1998.</ref> Esimesed Vollid anti üle 27. juunil 1993: Tele-Vollid said [[Enn Eesmaa]], [[Reet Oja]] ja [[Urmas Ott]]; Au-Volli anti Voldemar Lindströmile ning Must-Volli telesarjale "Jah-show".<ref>[https://info.err.ee/1088713/etv-1993 ETV 1993] ETV ajalugu ERR-i kodulehel. 31.12.2009.</ref> === Raamatuid === * "Aga mina, sina, meie". [[Eesti Raamat]], 1967 – autor * "Tallinna Televisioonistuudio. ETV saatesarjad 1955–1990". Eesti Televisioon, 1990 – koostaja * "Eesti Televisioon. Arvud. Faktid. Sündmused". [[Huma]], 1995 – koostaja * "Kas mäletad? Fragmentaarium piltide, proloogi ning epiloogiga". Eesti Televisioon, 2001 – koostaja * "Toomas: täpsemalt Heino Mikkinist Toomas Ubani. Üldistatult sport ja teleekraan. Kokkuvõtlikult ühe fanaatiku elutee". Eesti Televisiooni muuseum, 2003 – koostaja * "Fred Esimene ja tema 9 kirja. Sõjaväeinsener ja ringhäälingutegelane Fred Olbrei : 1893-1972". V. Lindström, 2005 – koostaja * "Õukonnata kuningas – intervjuukuningas : Urmas Ott Urmas Otist, Urmas Ott Urmas Otiga, Urmas Ott Urmas Otina, Urmas Ott Urmas Otile, Urmas Ott Urmas Otita". Urmas Oti arvamusi kogunud ja täiendanud Voldemar Lindström. V. Lindström, 2009 – koostaja * "Matk telemaailma : Eesti Televisiooni näite varal / matkajuht Voldemar Lindström". V. Lindström, 2010 – autor * "Uba. Toomas Uba". [[Menu Kirjastus]], 2010 – kaaskoostaja * "Uba. Toomas Uba". [[Ekspress Meedia]], 2017 – kaaskoostaja * "Elu kui mäng: mikrofoni, süsta, süstlaga, süstlata". Valdo Pandi loomevaramut sirvinud Voldemar Lindström. V. Lindström, 2018 – koostaja == Tunnustus == * 1977 – [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] * 2004 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2015 – [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige == Isiklikku == Ta oli abielus kirjandusteadlase [[Reet Krusten]]iga, nende lapsed on raamatukogundustegelane [[Kertu Uri]] ja riigiametnik [[Lauri Lindström]]. == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=voitlevsona19760601.2.13&srpos=32&e=-------et-25--26-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22voldemar+lindstr%c3%b6m%22------------ Neli küsimust ETV programmi direktorile Voldemar Lindströmile] Võitlev Sõna, 1. juuni 1976 * Voldemar Lindström. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaa20140516.2.8.1&srpos=228&e=-------et-25--226-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22voldemar+lindstr%c3%b6m%22------------ Pudemeid. Tagasivaates. Oleme jäänudki lasteks] Meie Maa, 16. mai 2014 * Enn Anupõld. [https://vana.kesknadal.ee/web/html/uudised427a.html Nädala juubilar Voldemar Lindström 75] Kesknädal, 13. juuni 2018 * [https://menu.err.ee/651781/voldemar-lindstrom-urmas-oti-infarktist-talle-oli-look-et-etv-teda-ei-taha Voldemar Lindström Urmas Oti infarktist: talle oli löök, et ETV teda ei taha] ERR Menu, 2. jaanuar 2018 * [https://www.imdb.com/name/nm8251772/ Voldemar Lindströmi teosed] andmekogus IMDb * [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1581/ Voldemar Lindströmi teosed] Eesti Filmi Andmebaasis * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kolmest-kuueni-kolmest-kuueni-voldemar-lindstrom "Kolmest kuueni. Voldemar Lindström"] [[Vikerraadio]] saade, 10. juuni 2005 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tele-volli-94 Tele-Volli '94] ETV aastaauhindade galaõhtu Teletornis (Voldemar Lindströmi on videos näha 1:11:20–1:11:21, Volli auhindu tagapool), 5. juuni 1994 {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Lindstörm, Voldemar}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 294mepbkzfmpyut01uu24blpgm8ltrb 0 686755 7248157 7098991 2026-10-05T17:35:37Z ~2026-53696-39 239053 Täiendatud fakte 7248157 wikitext text/x-wiki '''Haldi Välimäe''' (sündinud [[10. august]]il [[2000]]) on eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja. Ta esineb nii sooloartistina kui ka solistina ansamblis Haldi & ans Flamingo.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2024-02-22 |pealkiri=Haldi & ans Flamingo {{!}} Artist |url=https://funkembassy.eu/haldi-ans-flamingo/ |vaadatud=2025-01-19 |väljaanne=Funk Embassy |keel=en-US}}</ref> Ta on õppinud [[Paide Muusikakool]]is klassikalise kitarri erialal. 2019. aastal lõpetas ta [[Viljandi Gümnaasium]]i humanitaar- ja kunstide õppesuuna.<ref>[https://viljandigymnaasium.edu.ee/et/vilistlased/vii-lend-2019 Viljandi Gümnaasium. VII lend]</ref> 2024. aastal sai ta bakalaureusekraadi [[Tallinna Ülikool]]ist kultuuriteaduste erialal, kirjutades lõputöö "Marju Kuudi positsioon ja soulmuusika tunnuste ilmnemine Eesti popmuusikas aastatel 1970–1980".<ref>[https://www.etera.ee/zoom/201451/ E-kataloog ETERA]</ref> 2019. aasta [[XX üldtantsupidu|XX üldtantsupeol]] "Minu arm" kasutati tema esimese albumi "Raba" nimilugu võimlejate koondkava "Rabahaldjad" saatemuusikaks ning Haldi Välimäe esitas seda ise kohapeal.<ref name="AS">[https://www.allstarz.ee/vaata_artiste/526.html Allstarz.ee Haldi]</ref> 2025. aasta [[XXVIII üldlaulupidu|XXVIII üldlaulupeo]] lastekooride kavas on [[Aare Külama]] kirjutatud muusika ja Haldi Välimäe tekstiga laul "Oma mõtete mets".<ref>[https://2025.laulupidu.ee/laulupidu/laulupeo-repertuaar/ Laulupeo repertuaar]</ref> Ta on 2023. aastal Marju Kuudile pühendatud kogumiku “Marynile / For Maryn” kokkupanija, väljaandja ja levitaja. Haldi elukaaslane on ansambli [[Sibyl Vane]] bassist [[Heiko Leesment]] ja nad kasvatavad ühist poega.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1143211/tipptasemel-nugija-heiko-leesment-see-pole-manipulatsioon-vaid-peen-psuhholoogia/ Tipptasemel nügija Heiko Leesment: see pole manipulatsioon, vaid peen psühholoogia! Naisteleht, 9.11.2025]</ref> == Albumid == * Haldi – "Raba" ([[Mortimer Snerd]], 2017) * Haldi – "Taevalaed" (2021) * Haldi & ans Flamingo – "Õige aeg" (Estonian Funk Embassy, 2024) ==Tunnustus== *2022 [[Viljandi linna teenetemärk]] ja aastapreemia<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/7701170/jarvamaa-juurtega-haldi-valimae-palvis-viljandi-linnalt-suure-tunnustuse Järvamaa juurtega Haldi Välimäe pälvis Viljandi linnalt suure tunnustuse. Järva Teataja, 29.01.2023]</ref> *2024 Haldi & ans Flamingo R2 aastahitt eripreemia – toimetuse lemmik <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-28 |pealkiri=Järvamaa muusik pälvis Raadio 2 Aastahiti eriauhinna |url=https://jarvateataja.postimees.ee/8162089/jarvamaa-muusik-palvis-raadio-2-aastahiti-eriauhinna |vaadatud=2025-01-19 |väljaanne=Järva Teataja |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://kultuur.err.ee/1609420240/haldi-tahame-valtida-modernse-popmuusika-steriilset-kola Aet Kubits. Haldi: tahame vältida modernse popmuusika steriilset kõla. ERR kultuur, 10.08.2024] {{JÄRJESTA:Välimäe, Haldi}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti laulukirjutajad]] [[Kategooria:Viljandi maakonna muusikud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] rq5bfrs0fu64zteh2mdj2appzncp7uv 0 692270 7248287 7199582 2026-10-05T20:59:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248287 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Riigitõrge''' (ka reguleerimise ebaõnnestumine<ref>{{Netiviide |pealkiri=SEADUSANDLUSEGA KAASNEVATE MÕJUDE ANALÜÜSIMISEST |url=https://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/liiva_too.html |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=www.riigikogu.ee |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251120133929/https://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/liiva_too.html |arhiivimisaeg=2025-11-20 |url-olek=ei tööta}}</ref>, valitsemisvead<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Valgepea |eesnimi=Kadi |pealkiri=Muutused Tallinna infolehe Pealinn sisus keskvalitsuse ja omavalitsuse suhete konstrueerimisel aastatel 2016-2017 |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1132ced6-e2dc-42f4-bf5c-81b2e9a2c5a2/content}}</ref>) on vastand [[Turutõrge|turutõrkele]], mille puhul valitsuse regulatiivne tegevus põhjustab majanduslikku ebatõhusust.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2020-01-27 |pealkiri=Government Failure |url=https://www.economicsonline.co.uk/market_failures/government_failure.html/ |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=Economics Online |keel=en}}</ref> Riigitõrge<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kuusemets |eesnimi=Jüri-Saimon |pealkiri=Islamistlike äärmusrühmituste ajendite ning eesmärkide uurimine esindajate sõnumite põhjal: Al-Shabaab Somaalias ja Boko Haram Nigeerias |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c19cd6f4-2848-4da5-b28a-5f39ebbb4ef6/content}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tänav |eesnimi=Tõnis |pealkiri=Nõudluspoolse innovatsioonipoliitika meetmete sobivus Eesti kesk- ja madaltehnoloogilistele ettevõtetele |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/9ab46a90-f32c-4b4d-bd27-dadb353f0063/content}}</ref> tekib siis, kui sekkumise kulud kaaluvad üles sellest saadava kasu. Riigitõrge tekib sageli püüdlusega turutõrkeid lahendada<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Korkus |eesnimi=Valentin |pealkiri=JÄÄTMEVEDU NARVA LINNAS NING KORRALDATUD JÄÄTMEVEO MAJANDUSLIKU TASUVUSE ANALÜÜS |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1456bdfe-52e3-470d-ac8b-3bab2f9ee6f0/content}}</ref><ref name=":0" />, kuid võidakse püüda lahendada probleemi riiklike vahenditega ka juhul kui on turumajanduslik lahendus olemas. Riigitõrke näited kuuluvad regulatiivsete püüdluste ja [[Arbitraaž|regulatiivsete arbitraažide]] hulka. Riigitõrge võib tuleneda valitsuse sekkumise ettenägematutest tagajärgedest või sellest, et ebatõhus tulemus on poliitiliselt teostatavam kui [[Pareto-efektiivne jaotus]]<ref name=":0" />. Riigitõrge võib olla nii [[Nõudlus|nõudluse]] kui ka pakkumise poolel. Nõudluspoolsed tõrked hõlmavad eelistuste avaldamise probleeme ning hääletamise ja kollektiivse käitumise ebaloogilisust. Tarnepoolsed tõrked tulenevad suures osas [[Esindamisprobleem|esindamisprobleemist]]. Riigitõrge võib tekkida kolmel viisil, kus valitsus saab sotsiaalset ja majandustegevust valdkonda mõjutada: pakkumine, maksustamine või subsiidiumid ja reguleerimine. [[Maailmapank|Maailmapanga]] 2016. aastal avaldatud raporti kohaselt tekib riigitõrge "ebatervisliku" poliitilise kaasatuse korral, kus juhte ei valita ühiskondlikku hüvangut silmas pidades.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MAKING POLITICS WORK FOR DEVELOPMENT HARNESSING TRANSPARENCY AND CITIZEN ENGAGEMENT |url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/268021467831470443/pdf/106337-PUB-REVISED-PUBLIC.pdf |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=www.worldbank.org}}</ref> == Ajalugu == Väljend "riigitõrge" ilmus 1960. aastate alguses koos valitsuse määruste suhtes toimunud intellektuaalse ja poliitilise kriitikaga. Tuginedes eeldusele, et valitsuse reguleerimise ainus õigustatud põhjendus oli [[turutõrge]], töötasid mõned majandusteadlased välja uued teooriad selle kohta, kuidas valitsused võivad sooritada kulukaid, äpardumisohtlikke või läbimõtlematuid sekkumisi turgudel, põhjustades halvemaid tulemusi kui turutõrge ise. Üks esimesi mõiste kasutajaid oli [[Ronald Coase]] (1964) tegeliku ja ideaalse tööstusregulatsiooni süsteemi võrdlemisel: : ''Optimaalse süsteemi kaalutlemine võib pakkuda analüüsimeetodeid, mis muidu oleks kasutamata jäänud, ja teatud erijuhtudel võib see lahenduse leidmisel kaugele jõuda. Kuid üldiselt on selle mõju olnud kahjulik. See on juhtinud majandusteadlaste tähelepanu kõrvale põhiküsimuselt: kuidas alternatiivsed korraldused praktikas tegelikult toimivad. See on pannud majandusteadlased tegema majanduspoliitika kohta järeldusi turuolukorra abstraktse uurimise põhjal. Pole juhus, et kirjandusest /.../ leiame kategooria "turutõrge", kuid mitte kategooriat "riigitõrge". Kuni me ei mõista, et valime ühiskondlike kordade vahel, mis kõik on rohkem või vähem ebaõnnestunud, ei tee me tõenäoliselt eriti edusamme''.<ref>Coase, Ronald (1964). "The Regulated Industries: Discussion," ''American Economic Review'', 54(2), p. 195, as quoted in [[Oliver E. Williamson]] (2002), "The Lens of Contract: Private Ordering," ''American Economic Review'', 92(2), pp. [https://www.jstor.org/discover/10.2307/3083447?uid=3739936&uid=2&uid=4&uid=3739256&sid=21101746153107 438]–443.</ref> [[Roland McKean]] kasutas seda mõistet 1965. aastal, et viidata [[Nähtamatu käsi|nähtamatu]] käe piiratud mõjule valitsuste tegevuses.<ref>McKean, Roland N. (1965), "The Unseen Hand in Government," "American Economic Review," 55(3), pp, [https://www.jstor.org/pss/1814561 496]–506.</ref> Järgnes ametlikum ja üldisem analüüs<ref>• Charles J. Wolf, (1979). "A Theory of Non-Market Failure," ''Journal of Law and Economics'', 22 (1), pp. [https://www.jstor.org/pss/725215 107]–139. &nbsp;&nbsp;• _____ (2003). ''Markets Or Governments: Choosing between Imperfect Alternatives'', MIT Press. [http://mitpress.mit.edu/books/markets-or-governments Description] and chapter-preview [https://books.google.com/books?id=nRPYOUTcB-4C&dq=false&pg=PR7 links.] &nbsp;&nbsp;• Mrinal Datta-Chaudhuri (1990). "Market Failure and Government Failure." ''Journal of Economic Perspectives'', 4(3), pp. [http://netdrive.montclair.edu/~lebelp/DattaChaudMktFailJEP1990.pdf 25–39]{{dead link|date=jaanuar 2018|bot=medic}}{{cbignore|bot=medic}}. &nbsp;&nbsp;• Aidan R. Vining and David L. Weimer (1990). "Government Supply and Government Production Failure: A Framework Based on Contestability," ''Journal of Public Policy Journal of Public Policy'', 10(1), pp. 1–22. [http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract?fromPage=online&aid=2749452 Abstract.] &nbsp;&nbsp;• [[Joseph E. Stiglitz]] (1998). "The Private Uses of Public Interests: Incentives and Institutions," ''Journal of Economic Perspectives'', 12(2), pp. [http://pubs.aeaweb.org/doi/pdfplus/10.1257/jep.12.2.3 3–22.] &nbsp;&nbsp;• Richard O. Zerbe Jr. and Howard E. McCurdy (1999). "The Failure of Market Failure," ''Journal of Policy Analysis and Management'', 18(4), pp.&nbsp;558–578. [https://archive.today/20130105235221/http://www3.interscience.wiley.com/journal/64500394/abstract?CRETRY=1&SRETRY=0 Abstract.] Reprinted in ''Economic Efficiency in Law and Economics,'' pp. [https://books.google.com/books?id=VNud52F-wp0C&pg=PA164=GBS_ATB 164–187.] &nbsp;&nbsp;• [[Clifford Winston]] (2006). ''Government Failure versus Market Failure: Microeconomics Policy Research and Government Performance''. Brookings Institution Press. [http://www.brookings.edu/views/papers/winston/20061003.pdf Link.] [https://web.archive.org/web/20110429120423/http://www.brookings.edu/views/papers/winston/20061003.pdf Arhiiviversioon]</ref> sellistes valdkondades nagu arenguökonoomika<ref>• [[Anne O. Krueger]] (1990). "Government Failures in Development," ''Journal of Economic Perspectives'', 4(3), pp. [http://pubs.aeaweb.org/doi/pdfplus/10.1257/jep.4.3.9 9–23.] &nbsp;&nbsp;• Eduardo Wiesner (1998). "Transaction Cost Economics and Public Sector Rent-Seeking in Developing Countries: Toward a Theory of Government Failure," in E. Wiesner and R. Picciotto, ed. ''Evaluation and Development: The Institutional Dimension'', pp. [https://books.google.com/books?id=qofE1U9_ubQC&pg=PA108=GBS_ATB 108–123.] World Bank.</ref>, [[ökoloogiline ökonoomika]]<ref>Thomas Andersson (1991). "Government Failure – the Cause of Global Environmental Mismanagement," ''Ecological Economics'', 4(3), pp.&nbsp;215–236. [https://archive.today/20130201211941/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6VDY-45GNW4C-3&_user=10&_coverDate=12/31/1991&_rdoc=1&_fmt=high&_orig=search&_sort=d&_docanchor=&view=c&_searchStrId=1409726156&_rerunOrigin=scholar.google&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=175ee87419cec84eba76a2d55e37000e Abstract.]</ref>, [[politoloogia]]<ref name=":3">• [[Julian Le Grand]] (1991). "The Theory of Government Failure," ''British Journal of Political Science'', 21(4), pp. [http://iibf.ogu.edu.tr/erdal/Dosyalar/Kamu%20Ekonomisi%20YL/Gov.Failure/Grand%20Julianle%20The%20Theory%20of%20Government%20Failure.pdf 423–442.]{{dead link|date=oktoober 2017|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} &nbsp;&nbsp;• Eduardo Wiesner (1998). "Transaction Cost Economics and Public Sector Rent-Seeking in Developing Countries: Toward a Theory of Government Failure," in E. Wiesner and R. Picciotto, ed. ''Evaluation and Development: The Institutional Dimension'', pp. [https://books.google.com/books?id=qofE1U9_ubQC&pg=PA108=GBS_ATB 108–123.] World Bank.</ref>, [[Poliitiline ökonoomia|poliitökonoomia]]<ref>• [[Oliver E. Williamson]] (1995). "The Politics and Economics of Redistribution and Inefficiency," ''Greek Economic Review'', December, 17, pp. 115–136, reprinted in Williamson (1996), ''The Mechanisms of Governance'', Oxford University Press, ch. 8, pp. [https://books.google.com/books?id=meERBVysP6YC&pg=PA195 195–] 218. &nbsp;&nbsp; • [[Federico Sturzenegger|Sturzenegger, Federico]], and Mariano Tommasi (1998). ''The Polítical Economy of Reform'', MIT Press. [https://web.archive.org/web/20121011071925/http://mitpress.mit.edu/catalog/item/default.asp?ttype=2&tid=7698 Description] [https://web.archive.org/web/20121011071925/http://mitpress.mit.edu/catalog/item/default.asp?ttype=2&tid=7698 Arhiiviversioon] and links to [https://books.google.com/books/mitpress?id=oxhsaTkxzRUC&printsec=find&pg=PR5=gbs_atb#v=onepage&q=&f=false chapter-previews] and [https://books.google.com/books/mitpress?id=oxhsaTkxzRUC&printsec=find&pg=gbs_atb#v=onepage&q=failure&f=false "failure".] &nbsp;&nbsp; • Sharun W. Mukand (2008). "policy reform, political economy of," ''The New Palgrave Dictionary of Economics'', 2nd Edition. [http://www.dictionaryofeconomics.com/article?id=pde2008_P000363&edition= Abstract.] &nbsp;&nbsp; • [[James M. Buchanan|Buchanan James M.]] (2008). "public debt," ''The New Palgrave Dictionary of Economics'' , 2nd Edition ''The New Palgrave Dictionary of Economics'' (2008), 2nd Edition.[http://www.dictionaryofeconomics.com/article?id=pde2008_P000241&q=%22government%20failure%22&topicid=&result_number=6 Abstract.]</ref>, avaliku valiku teooria<ref>• Buchanan James M. (1983). "The Achievement and the Limits of Public Choice in Diagnosing Government Failure and in Offering Bases for Constructive Reform," in ''Anatomy of Government Deficiencies'', ed. Horst Hanusch (Berlin: Springer-Verlag, 1983), pp.&nbsp;15–25. &nbsp;&nbsp;• [[Gordon Tullock]] ''et al.'' (2002), ''Government Failure: A Primer in Public Choice'', Cato Institute. [https://books.google.com/books?id=6xqcrKBjELIC&pg=PA198=GBS_ATB Description] and scroll-down for [https://books.google.com/books?id=6xqcrKBjELIC preview.]</ref> ja tehingukulude ökonoomika<ref>Richard O. Zerbe Jr. and Howard E. McCurdy (1999). "The Failure of Market Failure," ''Journal of Policy Analysis and Management'', 18(4), pp.&nbsp;558–578. [https://archive.today/20130105235221/http://www3.interscience.wiley.com/journal/64500394/abstract?CRETRY=1&SRETRY=0 Abstract.] Reprinted in Zerbe (2001), ''Economic Efficiency in Law and Economics,'' pp. [https://books.google.com/books?id=VNud52F-wp0C&pg=PA164=GBS_ATB 164–187.]</ref>. Tänu [[avaliku valiku teooria]] populaarsusele 1970. aastatel pälvis riigitõrge teadlaste tähelepanu. == Riigitõrgete põhjused == === Puudulik teave === Kuigi täiuslikult informeeritud valitsus võib teha jõupingutusi sotsiaalse tasakaalu saavutamiseks kvaliteedi, kvantiteedi, hinna või turustruktuuri reguleerimise kaudu, on valitsusel raske hankida vajalikku teavet (nt [[tootmiskulud]]), et teha õigeid otsuseid. Selle puuduse tulemuseks võib olla puudulik koguste reguleerimine, kui toodet või teenust toodetakse liiga palju või liiga vähe, tekitades seejärel kas ülepakkumise või ülenõudluse. Puudulik teave võib esineda mitmel kujul, sealhulgas; ebakindlus, ebamäärasus, ebatäielikkus ja ebatäpsus. Kõik tekitavad tõrkeid valitsuse poliitikas ja loovad seega omakorda ebaefektiivsust majanduses.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Keech |eesnimi=William R. |perekonnanimi2=Munger |eesnimi2=Michael C. |kuupäev=2015-07-01 |pealkiri=The anatomy of government failure |url=https://link.springer.com/article/10.1007/s11127-015-0262-y |ajakiri=Public Choice |keel=en |aastakäik=164 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–42 |doi=10.1007/s11127-015-0262-y |issn=1573-7101}}</ref> === Poliitiline sekkumine === Poliitilisi otsuseid võidakse teha lühiajalise kasu saamiseks vastuseks [[Huvirühm|huvirühmade]] sekkumisele. Sekkumine võib põhjustada turutõrkeid või uute tehnoloogiate rakendamist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Regulatory Assessment Toolkit. A Practical Methodology for Assessing Regulation on Trade and Investment in Services |url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/612501468178445272/pdf/Regulatory-assessment-toolkit-a-practical-methodology-for-assessing.pdf |väljaanne=The World Bank}}</ref> === Poliitiline omakasu === [[Fail:Pärnu lennujaama terminal.jpg|pisi|Pärnumaalt valitud riigikogu liige ja keskfraktsiooni esimees Kadri Simson oli aktiivne [[Pärnu lennujaam|Pärnu lennujaama]] renoveerimise eestvedaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=JUHTKIRI {{!}} Valget lennulaeva Pärnusse ei tulnudki. Aga ootame edasi! |url=https://www.ohtuleht.ee/1089036/juhtkiri-valget-lennulaeva-parnusse-ei-tulnudki-aga-ootame-edasi |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Uudised |eesnimi=Head |kuupäev=2015-01-01 |pealkiri=Kadri Simson soovib paremat lennuühendust Pärnuga |url=https://eestielu.goodnews.ee/kadri-simson-soovib-paremat-lennuuhendust-parnuga/ |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=Eesti elu {{!}} GoodNews |keel=et}}</ref> Tema majandus- ja taristuministriks oleku ajal allkirjastati oktoobris 2017 koostöölepe Pärnu lennujaama rekonstrueerimiseks.<ref>[https://arvamus.postimees.ee/4112087/kadri-simson-investeeringud-taristusse#cx_testId=1&cx_testVariant=ctrl Kadri Simson: investeeringud taristusse.] Postimees, 15.05.2017.</ref><ref>[https://www.logistikauudised.ee/uudised/2017/10/11/minister-simson-peab-parnu-ettevotjatega-plaani Minister Simson peab Pärnu ettevõtjatega plaani.] Logistika uudised, 11.10.2017.</ref> Plaani kohaselt pidi lennujaam valmima 2020. aastal ja suutma teenindada 50 000 reisijat aastas.<ref>[https://www.err.ee/634315/parnu-lennujaam-suudab-paari-aasta-parast-teenindada-50-000-reisijat-aastas Pärnu lennujaam suudab paari aasta pärast teenindada 50 000 reisijat aastas.] ERR 4.10.2017.</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Minister Simson arutas Pärnu lennujaama ehitust |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2017/10/12/minister-simson-arutas-parnu-lennujaama-ehitust |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=Ehitusuudised |keel=et}}</ref> Lennujaama kordategemiseks kulutas riik ligi 20 miljonit eurot.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8127892/parnu-lennujaama-tulevik-on-tume-linn-katab-kahjumi Pärnu lennujaama tulevik on tume, linn katab kahjumi.] Postimees, 4.11.2024.</ref> 2024. aastal konstateeriti, et Pärnu lennujaama tööshoidmiseks kulub 1,7 miljonit eurot aastas ja lennujaam teenindab aastas umbes 2000 reisijat.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120280605/juhtkiri-paneme-simsoni-lennujaama-kinni JUHTKIRI | Paneme „Simsoni lennujaama“ kinni] Eesti Päevaleht, 25.03.2024.</ref>]] Poliitiku omahuvid võivad õõnestada õiglast valitsemist. See võib väljenduda raha või aja ebavõrdse jaotamisena. [[Valimised|Valijate]] mõjutamiseks võidakse suunata riiklikke vahendeid või eraldada aega tegelike turutõrgete asemel isiklike ebavõrdsuste lahendamiseks.<ref name=":13">{{Cite journal|last=Magni|first=Stefano|title=Government Failure|journal=Handbook of Agricultural Economics}}</ref> Kui poliitikud seavad omahuvid oma valijate vajadustest kõrgemale, võivad nad võõrandada neid valijaid, kes neid toetasid. See avalikkuse usalduse vähenemine mitte ainult vähendab nende populaarsust, vaid kahjustab ka valitsemise tõhusust. Lõppkokkuvõttes vähendab selline omakasupüüdlik käitumine kriitiliste ühiskondlike probleemidega tegelemist, valmistades kodanikele pettumust ja muutes riigi haavatavaks. === Poliitiline lühinägelikkus === Veel üks valitsuse läbikukkumise põhjus, nagu väidavad paljud valitsuse sekkumise kriitikud, on see, et poliitikud kipuvad otsima raskete majandusprobleemide lahendamiseks lühiajalisi lahendusi, mis toovad silmapilkseid ja nähtavaid tulemusi ja mille eesmärk polegi pikemalt kesta, selle asemel, et teha põhjalikku [[Analüüs|analüüsi]] pikaajaliste lahenduste lahendamiseks.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web|url=https://voxukraine.org/en/political-myopia-causes-and-treatment/|title=Policy Myopia:causes and treatment|website=VOX Ukraine|language=en}}</ref> === Valitsuse sekkumine ja vältimine === Usutakse, et kui valitsus püüab kehtestada kõrgemaid makse sellistele kaupadele nagu [[alkohol]], võib see suurendada ebaseaduslikku tegevust, nagu [[maksupettus]], maksudest kõrvalehoidmine või [[Varimajandus|varimajanduse]] arendamine, ning inimesed võivad proovida müüa kaupu ilma makse maksmata. Samuti võib [[Uimasti|uimastite]] pakkumise kiire laienemisega kaasneda osade uimastite [[legaliseerimine]] ja maksustamine, mis võib viia [[Ületarbimine|ületarbimiseni]], mis võib tähendada heaolu langust.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Grand |eesnimi=Julianle |kuupäev=1991 |pealkiri=The Theory of Government Failure |url=https://www.jstor.org/stable/193770 |ajakiri=British Journal of Political Science |aastakäik=21 |üksiknumber=4 |lehekülg=423–442 |issn=0007-1234}}</ref> === Suured haldus- ja järelevalvekulud === Turutõrge võib tekkida siis, kui projekti kulud kaaluvad üles saadava kasu. Kaasnevad kulud on maksude kogumine valitsusasutuste, [[Õiguskaitsevahend|õiguskaitse]] ja poliitika kujundamise kaudu. Kõik need kulude jaotused on üsna laiad, kuid turvalise ja tõhusa süsteemi käitamiseks on vaja palju inimesi.<ref name=":0" /> === Regulatiivne valikulisus === Regulatiivne valikulisus tekib siis, kui püütakse teatud [[tööstusharu]] reguleerida. Kuna valitsuse regulaatorid peavad reeglina kohtuma [[Tööstus|tööstuse]] esindajatega, kipuvad nad looma isiklikku suhet, mis võib viia nende mõistvama suhtumiseni selle tööstusharu nõuete ja vajaduste suhtes, muutes regulatsioonid soodsamaks pigem tootjate kui [[Ühiskond|ühiskonna]] jaoks.<ref name=":2" /> === Majanduslik kuhjumine === Kuhjumine on see, kui valitsus parandab turutõrke, mis viib erasektori investeeringute väärpaigutamiseni. See hõlmab liigseid kulutusi avalikus sektoris, liigset [[Intressimäär|intressimäärade]] tõstmist või liigset maksutõusu, mis kõik vähendab avaliku sektori nõudlust pankadest laenuvõtmisel. See olukord tõstab erasektoris ebatõhusust ja seetõttu turg kahaneb, põhjustades riigitõrke tõttu turutõrkeid.<ref name=":24">{{Cite journal|last=Kenton|first=Will|title=What Is the Crowding Our Effect Economic Theory|journal=Government Spending and Debt}}</ref> === Turgude moonutamine === [[Eesti maksusüsteem|Maksustamine]] võib põhjustada turumoonutusi. Need võivad hindu kunstlikult mõjutada, moonutades seega turge ja häirida turgudel nappide ressursside jaotamist.<ref name=":0" /> Samuti võivad maksud anda inimestele stiimuli neist kõrvale hiilida, mis on ebaseaduslik. [[Miinimumhind]] võib põhjustada ka turu moonutamist (st alkohol, tubakas). Tarbija kulutaks rohkem kahjulikele kaupadele, mistõttu kulutatakse vähem oma sissetulekust kasulikele kaupadele. [[Riigitoetus|Toetused]] võivad põhjustada ka nappide ressursside väärkasutamist, kuna need võivad aidata ebatõhusaid ettevõtteid, kaitstes neid vaba turu jõudude eest.<ref name=":2" /> Sätestatud madalaim hind ja [[Hinnalagi|hinnalaed]] võivad samuti kaasa tuua sotsiaalse ebaefektiivsuse või muid negatiivseid tagajärgi. Kui hinna alammäärad, näiteks [[Alampalk|miinimumpalk]], on seatud turu tasakaaluhinnast kõrgemale, põhjustavad need pakkumise nappust, miinimumpalga korral aga suuremat [[Tööpuudus|tööpuudust]]. Sarnaselt põhjustavad hinnalaed, kui need on seatud turu tasakaaluhinnast madalamale, pakkumise nappuse. Näiteks võib [[Üür|üüri]] ülemmäär põhjustada majutuskohtade puudust. Nende sekkumiste tagajärjel tekivad sageli muud probleemid. [[Varimajandus]] ning kõrgem tööpuudus harimatute ja vaeste seas on miinimumpalga võimalikud tagajärjed, samas kui elamute seisukorra halvenemise põhjuseks võivad olla üürilagi ja sellest tulenevalt [[Üürileandja|üürileandjate]] motivatsiooni puudumine pakkuda parimat võimalikku teenust. === Riigimonopolid === Enamik riiklikke teenusepakkujaid tegutseb [[Riigimonopol|monopolidena]] (nt postiteenistus). Nende staatuse tagab mõnikord valitsus, kaitstes neid võimaliku [[Konkurents (majandus)|konkurentsi]] eest. Lisaks puudub erinevalt [[Monopol|eramonopolidest]] [[Pankrot|pankrotioht]], kuna neid ettevõtteid toetatakse valitsuse rahaga. Seega ei seisa ettevõtted silmitsi paljude [[Kasutegur|tõhusussurvetega]], mis tõukaksid neid kulude minimeerimise suunas, põhjustades sotsiaalset ebatõhusust. Riigimonopolihalduritele avaldatakse endiselt mõningaid tõhusussurveid. Need tulenevad enamasti võimalusest, et nende poliitilised juhid hääletatakse ametist maha. Tõenäoliselt ei ole need surved aga sama tõhusad kui turusurve, sest valimisi korraldatakse üsna harva ja isegi nende tulemused on sageli üsna sõltumatud riigimonopolide tõhususest.<ref name=":2" /> === Korruptsioon === [[Korruptsioon]] on avaliku võimu kuritarvitamine erahuvides. See õõnestab avalikkuse usaldust valitsuse suhtes.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Corruption and Politics in Contemporary Mexico |url=https://www.uapress.ua.edu/9780817305253/corruption-and-politics-in-contemporary-mexico/ |vaadatud=2025-04-21 |väljaanne=University of Alabama Press |keel=en-US}}</ref> == Vaata ka == * [[kapitalism]] * [[sotsialism]] * [[katuseraha]] * [[turumajandus]] * [[turu reguleerimine]] * [[valitsemise hea tava]] * [[Pärnu lennujaam]] * [[Saaremaa sadam]] * [[Pakrineeme maagaasi laadimiskäpp]] * [[Eesti Energia Jordaania põlevkivi projekt]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Valitsemine]] [[Kategooria:Majandus]] 1h1rgcju0gbl3s7ntuahhtadmu0f56m 0 693756 7248428 7234401 2026-10-06T10:18:26Z Kuuskinen 33651 7248428 wikitext text/x-wiki {{Lennuõnnetus | nimi = Eura kopteriõnnetus | pilt = OE-XOS Robinson R44 I over Tallinn Bay Tallinn 24 May 2023.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = OE-XOS, üks õnnetusse sattunud kopteritest, 2023. aastal Tallinna kohal | kuupäev = [[17. mai]] [[2025]] | tüüp = õhusõidukite kokkupõrge õhus | koht = [[Kauttua]], [[Eura vald]] | põhjused = piloodi eksimus | õhusõiduk1 = [[Robinson R44]] | nimi1 = OE-XOS | lennufirma1 = | tõusis1 = [[Tallinna Linnahalli kopteriväljak]], [[Tallinn]] | vahepeatus1 = | sihtkoht1 = [[Piikajärvi lennuväli]], [[Kokemäki linn]] | reisijaid1 = 1 | meeskond1 = 1 | vigastatuid1 = | hukkunuid1 = 2 | ellujääjaid1 = 0 | õhusõiduk2 = Robinson R44 | nimi2 = ES-ETR | lennufirma2 = | tõusis2 = [[Tallinna Linnahalli kopteriväljak]], [[Tallinn]] | vahepeatus2 = | sihtkoht2 = [[Piikajärvi lennuväli]], [[Kokemäki linn]] | reisijaid2 = 2 | meeskond2 = 1 | vigastatuid2 = | hukkunuid2 = 3 | ellujääjaid2 = 0 }} '''Eura kopteriõnnetus''' juhtus [[Soome]]s [[Eura vald|Eura vallas]] [[Kauttua]]s [[17. mai]]l [[2025]]. Kaks [[Robinson R44]] helikopterit põrkasid Eura [[lennuväli|lennuvälja]] lähedal 280 m kõrgusel õhus kokku ja kukkusid alla.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Kahes kopteris oli kokku viis inimest: kolm esimeses ja kaks teises.<ref name=":1" /> Kõik viis kopterites olnud inimest hukkusid. Need ühte kopteritest piloteerinud ehitusettevõtja [[Priit Jaagant]], tema abikaasa Lilit Jaagant, teist kopterit juhtinud ettevõtja ja muusik [[Oleg Sõnajalg]],<ref name=":0" /><ref name="WxMfA" /> motosportlane [[Tiit Kuusk]] ning ettevõtja ja rallisõitja Mihkel Kapp.<ref name="HunIF" /><ref name="5hcPf" /> Õnnetuse põhjustena tuvastati inimlik tähelepanematus ja liigne riskide võtmine. [[Soome Ohutusjuurdlusamet]] (OTKES) ja [[Ohutusjuurdluse Keskus]] avaldasid õnnetuse uurimise lõpparuande 6. oktoobril 2026. == Õnnetuse kronoloogia == Mõlemad kopterid väljusid koos Tallinnast 17. mail 2025 kell 11:17 ning suundusid üle [[Soome laht|Soome lahe]] [[Kokemäki linn]]as asuva [[Piikajärvi lennuväli|Piikajärvi lennuvälja]] poole. Umbes kell 12:30 kadusid mõlemad kopterid radari ekraanilt Eura lennuvälja läheduses 12–15 km kaugusel. Kokkupõrke tagajärjel üks kopteritest süttis.<ref name="bv80E" /> Kell 12:35 sai [[Soome politsei]] teate lennukatastroofi kohta Eura lennuvälja lähedal. Kopterite rusud leiti metsast üksteisest umbes saja meetri kauguselt – esimene leiti kell 12:58 ja teine kell 13:24.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Uurimine == Katastroofi uurimine algas sama päeva pärastlõunal. Õnnetust uurisid [[Soome Keskkriminaalpolitsei]] ja Ohutusjuurdlusamet (OTKES) ning neile olid abiks Eesti [[Politsei- ja Piirivalveamet]] ja Ohutusjuurdluse Keskus. Mõlema kopteri vrakid viidi allakukkumispaigast minema 19. mail. OTKES andis samal päeval teada, et õnnetuses süttinud kopteri [[pardasalvesti]] on hävinud ja teise kopteri oma on kahjustada saanud, nii et selle viimased andmed ei olnud kättesaadavad. Keskkriminaalpolitsei kinnitas, et helikopterite allakukkumist nägid pealt maapinnal viibinud inimesed, kelle sõnul lendas üks kopteritest teadmata põhjustel teisele ootamatult ette.<ref name="Uutta" /> 10. juulil avaldas Soome ohutusjuurdlusamet kopteriõnnetuse kohta vahearuande, kus toodi välja, et kopterid ei lennanud formatsioonis.<ref>[https://www.err.ee/1609742436/soome-andis-uut-informatsiooni-traagilise-kopterionnetuse-kohta "Soome andis uut informatsiooni traagilise kopteriõnnetuse kohta"] ERR, 10. juuli 2025</ref> ==Põhjused== Soome Ohutusjuurdlusamet ja Eesti Ohutusjuurdluse Keskus tuvastasid õnnetuse põhjustena inimliku tähelepanematuse ja liigse riskide võtmise grupis lendamisel. Pilootide omavaheline tegevus oli kooskõlastamata ning ilmselt nad ei märganud teineteist enne kokkupõrget. Kumbki piloot polnud läbinud grupilendamise koolitust. Mõlemad kopterid olid tehniliselt korras.<ref name="Viie" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-05-17 |pealkiri=Poliisi vahvistaa: Euran helikopteriturmassa viisi kuolonuhria |url=https://yle.fi/a/74-20162427 |vaadatud=2025-05-17 |väljaanne=Yle Uutiset |keel=fi}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Peegel |eesnimi=Mari |perekonnanimi2=Mäekivi |eesnimi2=Mirjam |pealkiri=Eestist Soome lennanud kopterite õnnetuses hukkus viis inimest |url=https://www.err.ee/1609697211/eestist-soome-lennanud-kopterite-onnetuses-hukkus-viis-inimest |vaadatud=17. mai 2025 |väljaanne=ERR}}</ref> <ref name="WxMfA">{{Netiviide |perekonnanimi=Einmann |eesnimi=Andres |pealkiri=Soomes alla kukkunud helikopterites olid ärimehed Priit Jaagant ja Oleg Sõnajalg |url=https://www.postimees.ee/8250920/soomes-alla-kukkunud-helikopterites-olid-arimehed-priit-jaagant-ja-oleg-sonajalg |vaadatud=17. mai 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref> <ref name="HunIF">{{Netiviide |kuupäev=18. mai 2025 |pealkiri=Eilses kopteriõnnetuses hukkus ka motosportlane Tiit Kuusk |url=https://elu24.postimees.ee/8251201/uued-detailid-eilses-kopterionnetuses-hukkus-ka-motosportlane-tiit-kuusk |vaadatud=18. mail 2025 |väljaanne=Postimees.ee}}</ref> <ref name="bv80E">{{Netiviide |kuupäev=17. mai 2025 |pealkiri=Two helicopters crash in Finland, killing all five on board |url=https://www.helsinkitimes.fi/finland/finland-news/domestic/26889-two-helicopters-crash-in-finland-killing-all-five-on-board.html |vaadatud=17. mai 2025 |väljaanne=Helsinki Times}}</ref> <ref name="Uutta">{{Netiviide |kuupäev=19. mai 2025 |pealkiri=Uutta tietoa Euran helikopterionnettomuudesta: toisen kopterin tallennin tuhoutunut, toisen toimi vain osan aikaa |url=https://yle.fi/a/74-20162632 |vaadatud=2025-05-19 |väljaanne=YLE}}</ref> <ref name="5hcPf">[https://www.delfi.ee/artikkel/120378487/soome-kopterionnetuse-viies-hukkunu-oli-ettevotja-mihkel-kapp "Soome kopteriõnnetuse viies hukkunu oli ettevõtja Mihkel Kapp"] Delfi, 19. mai 2025</ref> <ref name="Viie">{{Netiviide |kuupäev=6. oktoober 2026 |pealkiri=Viie eestlase hukuga lõppenud kopteriõnnetuse raport: kokkupõrkeni viisid ohtlik lähedus ja kooskõlastamata manööver |vaadatud=2026-10-06 |väljaanne=Delfi}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.err.ee/1609697211/soomes-porkasid-kokku-kaks-tallinnast-startinud-helikopterit Välisministeerium: Soome kopteriõnnetuses ellujäänuid pole] {{koord}} [[Kategooria:Lennuõnnetused]] [[Kategooria:2025]] 1mvsb3469ob4o9dg6995l3v119an0pl 7248431 7248428 2026-10-06T10:20:22Z Kuuskinen 33651 7248431 wikitext text/x-wiki {{Lennuõnnetus | nimi = Eura kopteriõnnetus | pilt = OE-XOS Robinson R44 I over Tallinn Bay Tallinn 24 May 2023.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = OE-XOS, üks õnnetusse sattunud kopteritest, 2023. aastal Tallinna kohal | kuupäev = [[17. mai]] [[2025]] | tüüp = õhusõidukite kokkupõrge õhus | koht = [[Kauttua]], [[Eura vald]] | põhjused = piloodi eksimus | õhusõiduk1 = [[Robinson R44]] | nimi1 = OE-XOS | lennufirma1 = | tõusis1 = [[Tallinna Linnahalli kopteriväljak]], [[Tallinn]] | vahepeatus1 = | sihtkoht1 = [[Piikajärvi lennuväli]], [[Kokemäki linn]] | reisijaid1 = 1 | meeskond1 = 1 | vigastatuid1 = | hukkunuid1 = 2 | ellujääjaid1 = 0 | õhusõiduk2 = Robinson R44 | nimi2 = ES-ETR | lennufirma2 = | tõusis2 = [[Tallinna Linnahalli kopteriväljak]], [[Tallinn]] | vahepeatus2 = | sihtkoht2 = [[Piikajärvi lennuväli]], [[Kokemäki linn]] | reisijaid2 = 2 | meeskond2 = 1 | vigastatuid2 = | hukkunuid2 = 3 | ellujääjaid2 = 0 }} '''Eura kopteriõnnetus''' juhtus [[Soome]]s [[Eura vald|Eura vallas]] [[Kauttua]]s [[17. mai]]l [[2025]]. Kaks [[Robinson R44]] helikopterit põrkasid Eura [[lennuväli|lennuvälja]] lähedal 280 m kõrgusel õhus kokku ja kukkusid alla.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Kahes kopteris oli kokku viis inimest: kolm esimeses ja kaks teises.<ref name=":1" /> Kõik viis kopterites olnud inimest hukkusid. Need ühte kopteritest piloteerinud ehitusettevõtja [[Priit Jaagant]], tema abikaasa Lilit Jaagant, teist kopterit juhtinud ettevõtja ja muusik [[Oleg Sõnajalg]],<ref name=":0" /><ref name="WxMfA" /> motosportlane [[Tiit Kuusk]] ning ettevõtja ja rallisõitja Mihkel Kapp.<ref name="HunIF" /><ref name="5hcPf" /> Õnnetuse põhjustena tuvastati inimlik tähelepanematus ja liigne riskide võtmine. [[Soome Ohutusjuurdlusamet]] (OTKES) ja [[Ohutusjuurdluse Keskus]] avaldasid õnnetuse uurimise lõpparuande 6. oktoobril 2026. == Õnnetuse kronoloogia == Mõlemad kopterid väljusid koos Tallinnast 17. mail 2025 kell 11:17 ning suundusid üle [[Soome laht|Soome lahe]] [[Kokemäki linn]]as asuva [[Piikajärvi lennuväli|Piikajärvi lennuvälja]] poole. Umbes kell 12:30 kadusid mõlemad kopterid radari ekraanilt Eura lennuvälja läheduses 12–15 km kaugusel. Kokkupõrke tagajärjel üks kopteritest süttis.<ref name="bv80E" /> Kell 12:35 sai [[Soome politsei]] teate lennukatastroofi kohta Eura lennuvälja lähedal. Kopterite rusud leiti metsast üksteisest umbes saja meetri kauguselt – esimene leiti kell 12:58 ja teine kell 13:24.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Uurimine == Katastroofi uurimine algas sama päeva pärastlõunal. Õnnetust uurisid [[Soome Keskkriminaalpolitsei]] ja Ohutusjuurdlusamet (OTKES) ning neile olid abiks Eesti [[Politsei- ja Piirivalveamet]] ja Ohutusjuurdluse Keskus. Mõlema kopteri vrakid viidi allakukkumispaigast minema 19. mail. OTKES andis samal päeval teada, et õnnetuses süttinud kopteri [[pardasalvesti]] on hävinud ja teise kopteri oma on kahjustada saanud, nii et selle viimased andmed ei olnud kättesaadavad. Keskkriminaalpolitsei kinnitas, et helikopterite allakukkumist nägid pealt maapinnal viibinud inimesed, kelle sõnul lendas üks kopteritest teadmata põhjustel teisele ootamatult ette.<ref name="Uutta" /> 10. juulil avaldas Soome ohutusjuurdlusamet kopteriõnnetuse kohta vahearuande, kus toodi välja, et kopterid ei lennanud formatsioonis.<ref>[https://www.err.ee/1609742436/soome-andis-uut-informatsiooni-traagilise-kopterionnetuse-kohta "Soome andis uut informatsiooni traagilise kopteriõnnetuse kohta"] ERR, 10. juuli 2025</ref> ==Põhjused== Soome Ohutusjuurdlusamet ja Eesti Ohutusjuurdluse Keskus tuvastasid õnnetuse põhjustena inimliku tähelepanematuse ja liigse riskide võtmise grupis lendamisel. Pilootide omavaheline tegevus oli kooskõlastamata ning ilmselt nad ei märganud teineteist enne kokkupõrget. Kumbki piloot polnud läbinud grupilendamise koolitust. Mõlemad kopterid olid tehniliselt korras.<ref name="Viie" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-05-17 |pealkiri=Poliisi vahvistaa: Euran helikopteriturmassa viisi kuolonuhria |url=https://yle.fi/a/74-20162427 |vaadatud=2025-05-17 |väljaanne=Yle Uutiset |keel=fi}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Peegel |eesnimi=Mari |perekonnanimi2=Mäekivi |eesnimi2=Mirjam |pealkiri=Eestist Soome lennanud kopterite õnnetuses hukkus viis inimest |url=https://www.err.ee/1609697211/eestist-soome-lennanud-kopterite-onnetuses-hukkus-viis-inimest |vaadatud=17. mai 2025 |väljaanne=ERR}}</ref> <ref name="WxMfA">{{Netiviide |perekonnanimi=Einmann |eesnimi=Andres |pealkiri=Soomes alla kukkunud helikopterites olid ärimehed Priit Jaagant ja Oleg Sõnajalg |url=https://www.postimees.ee/8250920/soomes-alla-kukkunud-helikopterites-olid-arimehed-priit-jaagant-ja-oleg-sonajalg |vaadatud=17. mai 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref> <ref name="HunIF">{{Netiviide |kuupäev=18. mai 2025 |pealkiri=Eilses kopteriõnnetuses hukkus ka motosportlane Tiit Kuusk |url=https://elu24.postimees.ee/8251201/uued-detailid-eilses-kopterionnetuses-hukkus-ka-motosportlane-tiit-kuusk |vaadatud=18. mail 2025 |väljaanne=Postimees.ee}}</ref> <ref name="bv80E">{{Netiviide |kuupäev=17. mai 2025 |pealkiri=Two helicopters crash in Finland, killing all five on board |url=https://www.helsinkitimes.fi/finland/finland-news/domestic/26889-two-helicopters-crash-in-finland-killing-all-five-on-board.html |vaadatud=17. mai 2025 |väljaanne=Helsinki Times}}</ref> <ref name="Uutta">{{Netiviide |kuupäev=19. mai 2025 |pealkiri=Uutta tietoa Euran helikopterionnettomuudesta: toisen kopterin tallennin tuhoutunut, toisen toimi vain osan aikaa |url=https://yle.fi/a/74-20162632 |vaadatud=2025-05-19 |väljaanne=YLE}}</ref> <ref name="5hcPf">[https://www.delfi.ee/artikkel/120378487/soome-kopterionnetuse-viies-hukkunu-oli-ettevotja-mihkel-kapp "Soome kopteriõnnetuse viies hukkunu oli ettevõtja Mihkel Kapp"] Delfi, 19. mai 2025</ref> <ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=18. mai 2025 |pealkiri=Soome võimud: kopteriõnnetuse uurimine võib võtta kuni aasta |url=https://www.err.ee/1609697886/soome-voimud-kopterionnetuse-uurimine-voib-votta-kuni-aasta |vaadatud=18. mai 2025 |väljaanne=ERR}}</ref> <ref name="Viie">{{Netiviide |kuupäev=6. oktoober 2026 |pealkiri=Viie eestlase hukuga lõppenud kopteriõnnetuse raport: kokkupõrkeni viisid ohtlik lähedus ja kooskõlastamata manööver |vaadatud=2026-10-06 |väljaanne=Delfi}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.err.ee/1609697211/soomes-porkasid-kokku-kaks-tallinnast-startinud-helikopterit Välisministeerium: Soome kopteriõnnetuses ellujäänuid pole] {{koord}} [[Kategooria:Lennuõnnetused]] [[Kategooria:2025]] k1ope4gkxvkffarefi887l05tcw3jqj 0 695671 7248370 7194600 2026-10-06T08:38:31Z ~2026-53655-31 239087 Lisatud liitumine Reformierakonnaga. 7248370 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Keijo Lindeberg''' (sündinud [[25. juuni|25. juunil]] [[1986]] [[Tartu]]s) on Eesti [[Advokaat|vandeadvokaat]].<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-06-05 |pealkiri=Keijo Lindeberg |url=https://lindeberg.legal/inimesed/keijo-lindeberg/ |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=Advokaadibüroo LINDEBERG |keel=et}}</ref> == Haridus ja töökäik == * [[Tartu Ülikool]], lõpetas 2010, [[Õigusteadus|õigusteaduse magister]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=MG_KR_NIM00 |url=https://lopetanud.ut.ee/MG_KR_NIM00.html |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=lopetanud.ut.ee}}</ref> * [[Tartu Tamme Gümnaasium]], lõpetas 2005<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lennud » Tartu Tamme Gümnaasium |url=https://tammegymnaasium.ee/vilistlased/lennud/ |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=Tartu Tamme Gümnaasium |keel=et}}</ref> Aastatel 2014–2017 oli ta advokaadibüroo LMP juhtivpartner ja vandeadvokaat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Advokaadibüroo LMP OÜ {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/12045166/ |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> 2017. aastal asutas ta advokaadibüroo LINDEBERG<ref>{{Netiviide |pealkiri=Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/14354670/Advokaadib%C3%BCroo-LINDEBERG-O%C3%9C |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> ning on selle vandeadvokaat ja juhtivpartner.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-04 |pealkiri=Keijo Lindeberg |url=https://lindeberg.legal/inimesed/keijo-lindeberg/ |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=Advokaadibüroo LINDEBERG |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Keijo Lindeberg - Eesti Advokatuur |url=https://advokatuur.ee/et/vajad-advokaati/eesti-advokaadid/keijo-lindeberg |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=advokatuur.ee}}</ref> Alates 2018. aastast on ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i külalislektor (meditsiiniõiguses).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keijo Lindeberg {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/kontaktid/keijo-lindeberg |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}</ref> Keijo Lindeberg on Lõuna-Eestis andmesidevõrke arendava Eesti Andmesidevõrgu ASi üks omanikest ja nõukogu liige. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Andmesidevõrgu AS {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/14539659/Eesti-Andmesidev%C3%B5rgu-AS |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> == Tegevus erakondadega == === Erakond Parempoolsed === Keijo Lindeberg oli aastatel 2022–2024 erakonna [[Erakond Parempoolsed|Parempoolsed]] liige<ref>{{Netiviide |pealkiri={{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Keijo+Lindeberg |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref>, kuid ei kandideerinud valimistel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajutiselt Vasakparteid tüüriv advokaat lahkus Parempoolsetest: mulle öeldi, et pean valima |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120267747/ajutiselt-vasakparteid-tuuriv-advokaat-lahkus-parempoolsetest-mulle-oeldi-et-pean-valima |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref>. === Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ja Eestimaa Vasakliit === 9. augustil 2023 määras Harju Maakohus (tsiviilasjas nr 2-22-7562<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohtumäärus tsiviilasjas |url=https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=336331580 |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref>) Keijo Lindebergi Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse asendusliikmeks olukorras, kus erakonna juhatuse volitused olid lõppenud ja uut juhatust ei olnud suudetud valida. Juhatuse asendusliikme roll on tagada organisatsiooni toimimine kuni uue juhatuse valimiseni; tegemist ei ole erakonna poliitilise juhiga ning kohtumäärusega määratud isik ei pea ise olema erakonna liige. Lindebergi ametiajal algatati erakonna põhjalik reform<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-11-21 |pealkiri=Eesti Ühendatud Vasakparteist saab erakond Vasakpoolsed |url=https://www.err.ee/1609170226/eesti-uhendatud-vasakparteist-saab-erakond-vasakpoolsed |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>: uuendati tegevuskava, valmistati ette erakonna nimevahetus ning püüti taastada erakonna aktiivset tegevust. 2023. aasta lõpus ja 2024. aastal suunati erakond moderniseerimisele, eesmärgiga kujundada sellest vasakpoolne alternatiiv Eesti poliitikamaastikul. 2025. aasta juunis muudeti erakonna nimi Eestimaa Vasakliiduks ning võeti vastu uued põhikirjad<ref>{{Netiviide |pealkiri=Restart 07.06.2025 |url=https://www.vasakpoolsed.ee/restart/ |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=Vasakpoolsed {{!}} Eestimaa Ühendatud Vasakpartei |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Lindeberg rõhutas, et erakond ei kavatse kahtluse alla seada Eesti senist välis- ja julgeolekupoliitilist kurssi, keskendudes pigem sotsiaalsele õiglusele ja vähemkindlustatud elanikkonna huvide kaitsmisele. Tema juhtimisel on erakond distantseerunud pro-Kremli-meelsetest vaadetest ning on rõhutanud toetust Ukraina iseseisvusele ja Eesti liikmesusele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO|NATO-s]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=VILJA KÜSIB {{!}} Keijo Lindeberg: öelge mulle üks Eesti-vastase nimi, ma viskan ta kohe Vasakparteist välja |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120375142/vilja-kusib-keijo-lindeberg-oelge-mulle-uks-eesti-vastase-nimi-ma-viskan-ta-kohe-vasakparteist-valja |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref>. === Valimisliit Terve Haapsalu === Keijo Lindeberg kandideeris 2025. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel Haapsalus valimisliidu Terve Haapsalu nimekirjas, sai 6 häält ning ei osutunud valituks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Keijo Lindebergi Facebooki leht |url=https://www.facebook.com/KeijoLindeberg |vaadatud=09.04.2026}}</ref> === Reformierakond === 2026. a oktoobris liitus Keijo Lindeberg Reformierakonnaga<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. oktoober 2026 |pealkiri=Reformierakonnaga liitus vandeadvokaat, õppejõud ja ettevõtja Keijo Lindeberg. |url=https://www.facebook.com/ReformierakondLaanemaal/posts/pfbid02kqvzdFk4hw6zotMd48zRKQpsDj3SNUssKZBLKQXET7st7wM4HZC1hwYcMVPzJXD1l |vaadatud=06.10.2026 |väljaanne=Reformierakond Läänemaal}}</ref>. == Ühiskondlik tegevus == ===Liikmesus=== * 2020–2024 [[Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet|tarbijavaidluste komisjoni]] liige<ref name=":1" /> * Alates 2021 [[Eesti Advokatuuri komisjonid|Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjoni]] liige<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äriõiguse komisjon - Eesti Advokatuur |url=https://advokatuur.ee/et/advokatuurist/struktuur/komisjonid/arioiguse-kosmisjon/ |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=advokatuur.ee}}</ref> * Alates 2024 [[Eesti Kindlustusseltside Liit|Eesti Kindlustusseltside Liidu]] kindlustuslepitaja<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lepitajad {{!}} Eesti Liikluskindlustuse Fond ja Eesti Kindlustusseltside Liit |url=https://lkf.ee/et/vaidlus-ja-lepitus/lepitajad |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=lkf.ee |keel=et}}</ref> * 2023–2025 [[Tervise Arengu Instituut|Tervise Arengu Instituudi]] inimuuringute eetikakomitee liige<ref>{{Netiviide |pealkiri=TAI inimuuringute eetikakomitee {{!}} Tervise Arengu Instituut |url=https://www.tai.ee/et/instituudist/tai-inimuuringute-eetikakomitee |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=www.tai.ee}}</ref> * Alates 2026 [[Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet|tarbijavaidluste komisjoni]] juhataja<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tarbijavaidluste komisjonist {{!}} Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |url=https://ttja.ee/tarbijavaidluste-komisjonist |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=ttja.ee |keel=et}}</ref> Ta on koduta loomade abistamisega tegeleva MTÜ AUH asutajaliige<ref>{{Netiviide |pealkiri=MTÜ AUH {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80279565/MT%C3%9C-AUH |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> ning kuulub ühingu revisjonikomisjoni<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liikmed {{!}} MTÜ AUH koduta loomade portaal |url=https://viimindkoju.ee/mtu-auh/liikmed/ |vaadatud=2025-06-14 |keel=en-US |arhiivimisaeg=2025-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251212063608/https://viimindkoju.ee/mtu-auh/liikmed/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Lisaks teeb Keijo Lindeberg koostööd MTÜ-ga Loomapäästegrupp<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Staap |url=https://animalrescue.ee/piirkonnad/staap/ |vaadatud=2025-06-14 |väljaanne=animalrescue.ee |keel=et}}</ref>. == Isiklikku == Keijo Lindebergi elukohad on nii [[Tallinn]]as<ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebooki isikuprofiil: Keijo Lindeberg |url=https://www.facebook.com/keijol |vaadatud=14.06.2025}}</ref> kui ka [[Haapsalu|Haapsalus]]<ref name=":0" />. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Lindeberg, Keijo}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] fvwgdf83llkzaslxq7wgbawt2cmdq0l 0 698062 7248103 7166935 2026-10-05T15:20:37Z CristianNX 32692 7248103 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Le Mat Trophy.svg|pisi|Le Mati karikas]] [[Pilt:Lars-Eric_Lundvall.jpg|pisi|Rootsi meister [[Frölunda HC|Västra Frölunda]] mängija [[Lars Erik Lundvall]] ja Le Mati karikas aastal 1965]] '''Le Mati karikas''', graveeritud nimega ''Svenska Ishockey-Pokalen'', on [[Rootsi]] [[jäähoki]]meistrivõistluste võidutrofee. See on rändkarikas, mis antakse valdusse praegustele meistritele kuni järgmise meistri väljakuulutamiseni.<ref>https://www.aftonbladet.se/sportbladet/hockey/a/eJkj9K/ishockey-pokalen-festsakrad-efter-farjestads-guldfirande</ref> Le Mati karikas on Rootsi vanim professionaalse spordiauhind. Alates 1976. aastast antakse karikas [[Svenska Hockeyligan|SHL]]-i meistrile.<ref>https://www.shl.se/le-mat-pokalen</ref> == Meistrid == {{veerud}} *1976 – [[Brynäs IF]] *1977 – Brynäs IF *1978 – [[Skellefteå AIK]] *1979 – [[Modo Hockey|Modo AIK]] *1980 – Brynäs IF *1981 – [[Färjestad BK]] *1982 – [[AIK IF|AIK]] *1983 – [[Djurgårdens IF Hockey|Djurgårdens IF]] *1984 – AIK *1985 – [[Södertälje SK]] *1986 – Färjestad BK *1987 – [[IF Björklöven]] *1988 – Färjestad BK *1989 – Djurgårdens IF *1990 – Djurgårdens IF *1991 – Djurgårdens IF *1992 – [[Malmö Redhawks|Malmö IF]] *1993 – Brynäs IF {{veerud-piir}} *1994 – Malmö IF *1995 – [[HV71]] *1996 – [[Luleå HF]] *1997 – Färjestad BK *1998 – Färjestad BK *1999 – Brynäs IF *2000 – Djurgårdens IF *2001 – Djurgårdens IF *2002 – Färjestad BK *2003 – [[Frölunda HC|Västra Frölunda HC]] *2004 – HV71 *2005 – [[Frölunda HC]] *2006 – Färjestad BK *2007 – [[Modo Hockey]] *2008 – HV71 *2009 – Färjestad BK *2010 – HV71 *2011 – Färjestad BK {{veerud-piir}} *2012 – Brynäs IF *2013 – Skellefteå AIK *2014 – Skellefteå AIK *2015 – [[Växjö Lakers HC]] *2016 – Frölunda HC *2017 – HV71 *2018 – Växjö Lakers HC *2019 – Frölunda HC *2020 – ei peetud [[Koroonapandeemia Rootsis|koroonapandeemia]] tõttu Rootsis *2021 – Växjö Lakers HC *2022 – Färjestad BK *2023 – Växjö Lakers HC *2024 – Skellefteå AIK *2025 – Luleå HF *2026 – Skellefteå AIK {{veerud-lõpp}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Jäähokiauhinnad]] nh5jajtl11s4d2xjv1yiu3a47hekcvf 0 700678 7248434 7243220 2026-10-06T10:30:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248434 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{Provints | nimi = Soissonsi ringkond | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Arrondissement de Soissons | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1342,28 | pindala_viide = | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Soissons]] | asendikaardi_pilt = Locator map of Arrondissement Soissons 2019.png| Asendikaardi_pilt_seletus = Paiknemine Hauts-de-France'i piirkonnas }} '''Soissonsi ringkond''' (hääldus ''soa'sso(n)'') on [[ringkond (Prantsusmaa)|ringkond]] Prantsusmaal [[Hauts-de-France]]'i piirkonnas [[Aisne'i departemang]]us. Ringkond asub departemangu kesk-lõunaosas, läbides seda läänepiirist idapiirini. See piirneb läänes [[Oise'i departemang|Oise'i]] ja idas [[Aube'i departemang|Aube'i]] departemanguga. [[2022]]. aasta seisuga elas seal 107 206 inimest. ==Ajaloost== Ajalooliselt nimetatakse Soissonnais' piirkonda sageli [[Picardie provints]]i osaks, kuid administratiivselt kuulub see [[Île-de-France]]'i piirkonda ning asub Picardie ja Champagne'i endiste regioonide piiril; Valois', Noyonnais' ja Laonnois' ajaloolis-traditsiooniliste ja looduslike regioonide vahel. Soissonnais' piirkond on olnud krahvkond alates [[10. sajand]]ist: vaata [[Soissonsi krahvid]]e nimekirja. Vana valitsuskorra järgi viitas termin "Soissonnais" ka Soissonsi generaliteetile või kitsamalt Soissonsi valimisringkonnale. Kui loodi Aisne'i departemang, loodi ka Soissonsi ringkond, kuid mis kaotati 1795. aastal. See taastati viie aasta pärast. Ringkonnast sai üks viiest Aisne'i ringkonnast, kui see taastati [[VIII aasta 28. plüvioosi seadus]]ega ([[gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendris]] [[17. veebruar]] [[1800]]). ===1801–1926=== Ringkond koosnes kaheksast kantonist, sealhulgas Braine'i, Oulchy-le-Château, Soissonsi, Vailly, Vic-sur-Aisne'i ja Villers-Cotterêts'. Ringkonna piire muudeti [[Loupeigne]]'i valla liitmisega [[Château-Thierry ringkond|Château-Thierry]] ringkonnaga [[12. detsember|12. detsembril]] [[1924]]. ===1926–1942=== [[10. september|10. septembri]] [[1926]]. aasta dekreetseadusega kaotati Château-Thierry ringkond. Kanton hakkas koosnema 11. kantonist, nendeks olid Braine'i, Château-Thierry, Charly, Condé-en-Brie, Fère-en-Tardenois', Neuilly-Saint-Front, Oulchy-le-Château, Soissonsi, Vailly, Vic-sur-Aisne'i ja Villers-Cotterêts' kantonid. ===1942–1973=== [[1. juuni]] [[1942]]. aasta seadusega taastati Château-Thierry ringkond. Soissonsi ringkond hakkas koosnema kuuest kantonist: Braine'i, Oulchy-le-Château, Soissonsi, Vailly, Vic-sur-Aisne'i ja Villers-Cotterêtsi kantonitest. ===1973–2015=== Pärast [[23. juuli]] [[1973]]. aasta määrust koosnes ringkond seitsmest kantonist. Need olid Braine'i, Oulchy-le-Château, Soissons-Nordi, Soissons-Sudi, Vailly-sur-Aisne'i, Vic-sur-Aisne'i ja Villers-Cotterêtsi kantonid. Enne 2014. aasta kantonite ümberjaotust, mis jõustus 2015. aasta märtsis, koosnes ringkond endiselt seitsmest kantonist ja 159 omavalitsusüksusest. ===2015–2016=== Erinevalt eelmisest ümberjaotamisest kus iga kanton kuulus ringkonda, jääb kanton lihtsaks valimisringkonnaks, kuid kaotab oma haldusliku staatuse, mis oli eksisteerinud alates Prantsuse revolutsioonist. Uus kantonite jaotus väljub seega ringkondade piiridest. Soissonsi ringkond koosneb kahest tervest kantonist ([[Soissonsi 1. kanton]] ja [[Soissonsi 2. kanton]]) ja kolmest osalisest kantonist ([[Fère-en-Tardenois' kanton|Fère-en-Tardenois]], [[Vic-sur-Aisne'i kanton|Vic-sur-Aisne]] ja [[Villers-Cotterêts' kanton|Villers-Cotterêts]]). Ringkonna valdade koosseis jääb muutumatuks. ===Alates 2017. aastast=== [[1. jaanuar]]il [[2017]] toimus ringkondade reorganiseerimine, et paremini integreerida hiljutisi muudatusi valdade liitudes ja viia ringkonnad vastavusse seadusandlike valimisringkondadega; kolm omavalitsusüksust ([[Audignicourt]], [[Monampteuil]] ja [[Vassens]]) liikusid Laoni ringkonnast Soissonsi ringkonda ning kümme valda liikusid Château-Thierry ringkonnast Soissonsi. Need vallad olid järgmised: [[Chouy]], [[Dammard]], [[La Ferté-Milon]], [[Macogny]], [[Marizy-Sainte-Geneviève]], [[Marizy-Saint-Mard]], [[Monnes]], [[Passy-en-Valois]], [[Silly-la-Poterie]] ja [[Troësnes]]<ref>{{netiviide|url= http://www.aisne.gouv.fr/content/download/16998/118146/file/CP%2030122016%20modification%20limites%20territoriales%20des%20arrondissements%20de%20l'Aisne.pdf|pealkiri= Pressiteade - Aisne'i ringkondade piiride muudatused - Aisne'i prefektuur|autor= |keel= fr|failitüüp= pdf|täpsustus= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud= 17 detsember 2021|tsitaat= |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20170718044501/http://aisne.gouv.fr/content/download/16998/118146/file/CP%2030122016%20modification%20limites%20territoriales%20des%20arrondissements%20de%20l%27Aisne.pdf|arhiivimisaeg= 2017-07-18|url-olek= ei tööta }}</ref>. [[1. jaanuar]]il [[2022]] ühinesid [[Bazoches-sur-Vesles]]i ja [[Saint-Thibaut]]' vallad, moodustades uue [[Bazoches-et-Saint-Thibaut]]' valla<ref>{{netiviide|url= https://www.aisne.gouv.fr/content/download/33085/214636/file/RAA_2021_132_Octobre_partie_2.pdf|pealkiri= Prefektuuri 30. septembri 2021. aasta määrus DCL/BLI/2021-39, millega luuakse uus Bazoches-et-Saint-Thibaut' vald|autor= |keel= fr|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= 2021|vaadatud= 17 detsember 2021|tsitaat= |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20220124233534/https://www.aisne.gouv.fr/content/download/33085/214636/file/RAA_2021_132_Octobre_partie_2.pdf|arhiivimisaeg= 2022-01-24|url-olek= ei tööta }}</ref>. Seega vähenes ringkonna valdade arv 166-lt 165-le. [[1. jaanuar]]il [[2023]] ühinesid [[Berzy-le-Sec]]i ja [[Noyant-et-Aconin]]i vallad, moodustades uue [[Bernoy-le-Château]] valla<ref>{{netiviide |url=https://www.aisne.gouv.fr/content/download/36898/235241/file/RAA_2022_111_Septembre_Partie_14.pdf |pealkiri=Määrus DCL/BLI/2022-14, millega luuakse uus Bernoy-le-Château vald |autor= |keel=fr |failitüüp=pdf |täpsustus= |väljaanne=Recueil des actes administratif de l'Aisne |väljaandja= |koht= |aeg=30 september 2022 |vaadatud=25 detsember 2022 |tsitaat= |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230103131328/https://www.aisne.gouv.fr/content/download/36898/235241/file/RAA_2022_111_Septembre_Partie_14.pdf |arhiivimisaeg=2023-01-03 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Seega vähenes ringkonna valdade arv 165-lt 164-le. [[1. jaanuar]]il [[2025]] ühinesid [[Filain]]i ja [[Pargny-Filain]]i vallad, moodustades uue [[Pargny-et-Filain]]i valla<ref>{{netiviide |url= https://www.aisne.gouv.fr/contenu/telechargement/44643/335130/file/recueil-02-2024-173-recueil-des-actes-administratifs.pdf|pealkiri=Käskkiri, millega luuakse uus Pargny-et-Filaini vald |autor= |keel= fr|failitüüp=pdf |täpsustus= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= 24 november 2024|vaadatud= 21 detsember 2024|tsitaat= }}</ref>. Seejärel vähenes ringkonna valdade arv 164-lt 163-le. == Koosseis == === Kantonid === Soissonsi ringkonda kuuluvad järgmised kantonid (sh mõni vaid osaliselt): * [[Fère-en-Tardenois' kanton]] (56 valda 76-st) * [[Soissonsi 1. kanton]] (15 valda)¹ * [[Soissonsi 2. kanton]] (13 valda)¹ * [[Vic-sur-Aisne'i kanton]] (24 valda 50-st) * [[Villers-Cotterêts' kanton]] (56 valda 76-st) ¹ Soissonsi vald kuulub nendesse kantonitesse vaid osaliselt. ===Vallad=== Ringkond koosneb 163 [[Vald (Prantsusmaa)|vallast]]. ==Juhtimine== '''Soissonsi ringkonna alamprefektid''' * 1804–1805 Adrien Godard d'Aucour de Plancy * 1808 Jean Jacques Racault de Reuilly * 1919–1922 Antoine Lemoine * 1979–1982 Jean-Michel Bérard * 2004–2007 Lionel Lemoine * 2007–2012 Paul Coulon * 2012–2014 Frédéric Brassac * 2014–2018 Laurent Olivier * 2018–2020 Alain Faudon * 2020–2023 Joël Dubreuil * 2023– Carine Roussel == Viited == {{viited}} {{koord|tüüp=haldus2}} [[Kategooria:Prantsusmaa ringkonnad]] [[Kategooria:Aisne'i departemang]] rl0h3n4t5fby74kr8c30c0q0b8d4oio 4 701906 7248459 7244495 2026-10-06T11:35:22Z Morkoz 232161 Reporting [[Special:Contributions/~2026-53693-41|~2026-53693-41]] ([[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]] v3.1c) 7248459 wikitext text/x-wiki : ''Sellel leheküljel võib anda teada probleemidest, mis vajavad administraatorite tähelepanu. Siin võib muu hulgas arutada kindlate kasutajate blokeerimise üle.'' == Report concerning [[Special:Contributions/217.199.233.163|217.199.233.163]] == * {{user|217.199.233.163}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 10. august 2025, kell 11:07 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/83.166.44.175|83.166.44.175]] == * {{user|83.166.44.175}} Spam <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tanbiruzzaman|Tanbiruzzaman]] ([[Kasutaja arutelu:Tanbiruzzaman|arutelu]]) 11. august 2025, kell 16:51 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/Mavemuhekartul555|Mavemuhekartul555]] == * {{user|Mavemuhekartul555}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tanbiruzzaman|Tanbiruzzaman]] ([[Kasutaja arutelu:Tanbiruzzaman|arutelu]]) 23. august 2025, kell 16:57 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-59163-6|~2025-59163-6]] == * {{user|~2025-59163-6}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:21 (EEST) :Blokeerisin 3 päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 12:26 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-61260-8|~2025-61260-8]] == * {{user|~2025-61260-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 15. september 2025, kell 17:24 (EEST) :Blokeerisin kolmeks päevaks --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 23:24 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-61803-9|~2025-61803-9]] == * {{user|~2025-61803-9}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:기나ㅏㄴ|기나ㅏㄴ]] ([[Kasutaja arutelu:기나ㅏㄴ|arutelu]]) 15. september 2025, kell 20:49 (EEST) :Blokeerisin 3 päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 23:28 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-63367-9|~2025-63367-9]] == * {{user|~2025-63367-9}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 17. september 2025, kell 11:53 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-63367-9|~2025-26683-22]] == * {{user|~2025-26683-22}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 30. september 2025, kell 14:45 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27284-11]] == * {{user|~2025-27284-11}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 09:16 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27415-39]] == * {{user|~2025-27415-39}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 11:31 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27415-90]] == * {{user|~2025-27415-90}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 12:50 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27427-39]] == * {{user|~2025-27427-39}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 12:50 (EEST) == Report concerning [[User:~2025-27618-95|~2025-27618-95]] == * {{user|~2025-27618-95}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 09:58 (EEST) :https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Administraatorid/teatetahvel [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 10:17 (EEST) ::Thank you @[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] I have some Issues with XReport. I checked on my recent edits here and found [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Information to @[[Kasutaja:TenWhile6|TenWhile6]], that this is the correct page. [[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 10:21 (EEST) == Report concerning [[User:~2025-27962-27|~2025-27962-27]] == * {{user|~2025-27962-27}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 7. oktoober 2025, kell 12:17 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Skibidi2627|Skibidi2627]] kohta == * {{kasutaja|Skibidi2627}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 10. november 2025, kell 09:57 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33219-61|~2025-33219-61]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33219-61}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:49 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33088-52|~2025-33088-52]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33088-52}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:50 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33246-38|~2025-33246-38]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33246-38}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:52 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33240-54|~2025-33240-54]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33240-54}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:53 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33310-69|~2025-33310-69]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33310-69}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 13. november 2025, kell 15:17 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33507-40|~2025-33507-40]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33507-40}} Vandalism. Please check IP, several tempaccounts were vandalizing here. <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 14. november 2025, kell 11:20 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-34949-14|~2025-34949-14]] kohta == * {{kasutaja|~2025-34949-14}} Vandalism. See also IP and second tempaccount <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. november 2025, kell 12:07 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Oliverorav1234086|Oliverorav1234086]] kohta == * {{kasutaja|Oliverorav1234086}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 27. november 2025, kell 09:33 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-37698-60|~2025-37698-60]] kohta == * {{kasutaja|~2025-37698-60}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 3. detsember 2025, kell 13:49 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-38186-02|~2025-38186-02]] kohta == * {{kasutaja|~2025-38186-02}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 3. detsember 2025, kell 14:10 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-39825-38|~2025-39825-38]] kohta == * {{kasutaja|~2025-39825-38}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:范|范]] ([[Kasutaja arutelu:范|arutelu]]) 10. detsember 2025, kell 11:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Kadrikangsa12|Kadrikangsa12]] kohta == * {{kasutaja|Kadrikangsa12}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tenshi Hinanawi|Tenshi Hinanawi]] ([[Kasutaja arutelu:Tenshi Hinanawi|arutelu]]) 14. detsember 2025, kell 18:46 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-40441-23|~2025-40441-23]] kohta == * {{kasutaja|~2025-40441-23}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Ppolar bear|Ppolar bear]] ([[Kasutaja arutelu:Ppolar bear|arutelu]]) 15. detsember 2025, kell 09:55 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-41271-47|~2025-41271-47]] kohta == * {{kasutaja|~2025-41271-47}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Paloi Sciurala|Paloi Sciurala]] ([[Kasutaja arutelu:Paloi Sciurala|arutelu]]) 17. detsember 2025, kell 17:28 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Jan Karjam.ee|Jan Karjam.ee]] kohta == * {{kasutaja|Jan Karjam.ee}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 22:39 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-43683-42|~2025-43683-42]] kohta == * {{kasutaja|~2025-43683-42}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 00:42 (EET) ::Blokeerisin kolmeks päevaks. [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 00:56 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-13576-4|~2026-13576-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-13576-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 15:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-17494-5|~2026-17494-5]] kohta == * {{kasutaja|~2026-17494-5}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 13:25 (EET) == 3 Löwi == Peaksime selle kasutaja lõpuks blokeerima ka siin ühes tema varikontodega (praegu kasutab aktiivsemalt kontot D1Hondt). Tegu on inglise vikis blokeeritud kasutajaga, ülevaade tema varikontodest on [[:en:Wikipedia:Sockpuppet investigations/3 Löwi|siin]]. Blokeeriti ta seal algselt pideva redigeerimissõdade pidamise ja sinna juurde käiva sõimlemise tõttu. Rohkelt stiilinäiteid tema sõimlemisest ja ironiseerimisest leiab [[Eri:Püsilink/7063032#Synnikoht: Eesti NSV, Nõukogude Liit|viimasest üldise arutelu teemast]], kus alustab juttu pöördumisega "soldat". Inglise vikis blokeeritud varikontodest paari on ta siin üldises arutelus hiljuti taaskasutanud tühipaljaks ironiseerimiseks: [[Eri:Erin/7033112]], [[Eri:Erin/7036743]]. Sageli redigeerib sisse logimata, eriti kui lisab resümeedesse krõbedamaid märkuseid (nt [[Eri:Erin/6988260]]), aga tema kaastöö tegemise stiil on ka siis üsna hõlpsasti äratuntav: tegeleb valdavalt poleemiliste teemadega, teeb artiklites korraga palju segaseid või küsitava väärtusega muudatusi, postitades seejuures resümeedesse kõrvalisi või norivaid kommentaare, mis muudatusi eriti kuidagi ei selgita. Iseloomulikud on veel teatud väljendite süstemaatiline eemaldamine artiklitest (nt "Liivi ordu", mille kohta talle on korduvalt märkusi tehtud) või jutumärkide lisamine teatud sõnadele, mida ta peab naljakaks (nt [[Eri:Erin/6796356|sõnale "liiduvabariik"]]). Muu hulgas teeb sisulisi parandusi nii, et tekst ei vasta enam viidatud allikatele või [[Eri:Erin/7035880|lihtsalt eemaldab viidatud tekstilt viited]] või kommenteerib välja või eemaldab tekstilõike arusaamatul põhjusel. Kui paluda tal arutelus selgitada, siis selleks ta kuigivõrd ei vaevu. Näiteks [[Arutelu:Saaremaa mäss#c-Pikne-20240107205300-Jätkuvad probleemid ("punase") allika toimetamisel|siinse arutelu]] järele pöörasime tema muudatused üksvahe tagasi, aga hiljem on ta samas artiklis samalaadset tegevust jätkanud. Tema sarnaste vaieldavate muudatuste üle mitmes artiklis kaebab Andres nüüd [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Redigeerimissõda|siin]]. Teha artiklites korraga palju vaieldavaid muudatusi, mida keegi ei jõua kontrollida ega arutada, ei ole konstruktiivne. Hulk tema probleemseid muudatusi on sel põhjusel jäänud siin lihtsalt vajaliku tähelepanuta. Eri kontosid ja ajutisi kontosid ei kasuta ta mitte ainult jälgede segamiseks, vaid ka otsesemaks eksitamiseks, väites nüüd viimati [[Eri:Erin/7063032|siin]], et ei tea oma teise konto kaastööst üldse midagi. Kõik see on kestnud aastaid ja kuna tal pole inglise vikis enam sama lihtne toimetada nagu enne, siis selle võrra on ta nüüd siin aktiivsem. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. jaanuar 2026, kell 15:19 (EET) : Vaieldava kaastöö kõrvalt on ta kohati teinud ka mõningaid asjakohaseid ja tegelikult häid parandusi, kuid eriti see teiste kaastööliste teadlik eksitamine ja pidev sopaloomine muutub väljakannatamatuks. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 15:49 (EET) Blokeerisin kaks nimetatud kontot ja veel ühe varikonto, millega ta jätkas [[Eri:Erin/7064680|eksitavate väidete esitamist]] seoses mitme konto kasutamisega. Sama inimesega pole selle viimase konto taga tegu mitte ainult inglise vikis kontrollitud IP-aadresside põhjal, vaid ka siinse tegevuse järgi pole kuigivõrd kahtlust, et tegu on sama inimesega. Näiteks [[Eri:Erin/6835419|siin]] on ta "Ivan IV" asemele kirjutanud "Ivan Julm" ja see jälle selline asendus, mida 3 Löwi ka mitmel pool mujal on teinud ([[Eri:Erin/7047943|näide]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. jaanuar 2026, kell 20:56 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Hubertonjuut|Hubertonjuut]] kohta == * {{kasutaja|Hubertonjuut}} Vandalism. Also the TA on the same page <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Lp0 on fire|Lp0 on fire]] ([[Kasutaja arutelu:Lp0 on fire|arutelu]]) 14. jaanuar 2026, kell 10:38 (EET) :{{done}}. Blokkisin tähtajatult sobimatu kasutajanime tõttu. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. jaanuar 2026, kell 16:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-31205-4|~2026-31205-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-31205-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 15. jaanuar 2026, kell 12:49 (EET) :{{done}}. Nädal aega blokki. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. jaanuar 2026, kell 16:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-49481-4|~2026-49481-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-49481-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 23. jaanuar 2026, kell 13:33 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. jaanuar 2026, kell 14:44 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-54811-0|~2026-54811-0]] kohta == * {{kasutaja|~2026-54811-0}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 25. jaanuar 2026, kell 23:33 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/VisaViidikas|VisaViidikas]] kohta == * {{kasutaja|VisaViidikas}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 10:50 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. jaanuar 2026, kell 20:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-56276-8|~2026-56276-8]] kohta == * {{kasutaja|~2026-56276-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 11:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-56076-7|~2026-56076-7]] kohta == * {{kasutaja|~2026-56076-7}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 15:38 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. jaanuar 2026, kell 20:01 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-58249-0|~2026-58249-0]] kohta == * {{kasutaja|~2026-58249-0}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 27. jaanuar 2026, kell 12:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-60849-3|~2026-60849-3]] kohta == * {{kasutaja|~2026-60849-3}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 10:45 (EET) :Blokeerisin kolmeks päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 11:21 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Tibladkadugeminema91|Tibladkadugeminema91]] kohta == * {{kasutaja|Tibladkadugeminema91}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tenshi Hinanawi|Tenshi Hinanawi]] ([[Kasutaja arutelu:Tenshi Hinanawi|arutelu]]) 31. jaanuar 2026, kell 00:35 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-26490-2|~2026-26490-2]] kohta == * {{kasutaja|~2026-26490-2}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 09:36 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-74474-8|~2026-74474-8]] kohta == * {{kasutaja|~2026-74474-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 09:39 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/LI Mintian|LI Mintian]] kohta == * {{kasutaja|LI Mintian}} Long-term abuse <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 06:24 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-10899-22|~2026-10899-22]] kohta == * {{kasutaja|~2026-10899-22}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 10:40 (EET) :@[[Kasutaja:Velirand|Velirand]] you blocked that tempaccount for 1 day. Please check their IP. Since december there were several vandalizing tempaccounts, a IP block would help there. [[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 11:51 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-10966-49|~2026-10966-49]] kohta == * {{kasutaja|~2026-10966-49}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 11:25 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-14430-02|~2026-14430-02]] kohta == * {{kasutaja|~2026-14430-02}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MinhVN1863|MinhVN1863]] ([[Kasutaja arutelu:MinhVN1863|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 08:37 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-14872-08|~2026-14872-08]] kohta == * {{kasutaja|~2026-14872-08}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 9. märts 2026, kell 16:35 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-15124-76|~2026-15124-76]] kohta == * {{kasutaja|~2026-15124-76}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 10. märts 2026, kell 12:54 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-16092-25|~2026-16092-25]] kohta == * {{kasutaja|~2026-16092-25}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 11:23 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-16882-79|~2026-16882-79]] kohta == * {{kasutaja|~2026-16882-79}} Spambot <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 17. märts 2026, kell 10:45 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-23162-67|~2026-23162-67]] kohta == * {{kasutaja|~2026-23162-67}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MathXplore|MathXplore]] ([[Kasutaja arutelu:MathXplore|arutelu]]) 15. aprill 2026, kell 01:44 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-24181-48|~2026-24181-48]] kohta == * {{kasutaja|~2026-24181-48}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 11:51 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-29816-51|~2026-29816-51]] kohta == * {{kasutaja|~2026-29816-51}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 09:33 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-29784-96|~2026-29784-96]] kohta == * {{kasutaja|~2026-29784-96}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:15 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-30273-17|~2026-30273-17]] kohta == * {{kasutaja|~2026-30273-17}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 20. mai 2026, kell 16:52 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-21742-16|~2026-21742-16]] kohta == * {{kasutaja|~2026-21742-16}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 09:44 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-30556-28|~2026-30556-28]] kohta == * {{kasutaja|~2026-30556-28}} Vandalism. Please check IP. 5 vandal-tempaccs <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 11:34 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Peeterkaalikas|Peeterkaalikas]] kohta == * {{kasutaja|Peeterkaalikas}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 19. juuni 2026, kell 19:06 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-37788-43|~2026-37788-43]] kohta == * {{kasutaja|~2026-37788-43}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 21:50 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Silikkon|Silikkon]] kohta == * {{kasutaja|Silikkon}} Long-term abuse. Spam / spambot. [[Special:CentralAuth/Nousefordead]], Spam at [[Ruslan Saberov]] ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ruslan_Saberov&diff=prev&oldid=7184659&diffmode=source]) <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MathXplore|MathXplore]] ([[Kasutaja arutelu:MathXplore|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 16:01 (EEST) :No, it's not spam. Meets the criteria of significance, the article is well written. And anyone can copy and paste articles, but a person doesn't necessarily follow a bad motive and you can make mistakes. And now why not understand the situation? In your opinion, everyone is bad and vandalizing, and it's easier for you to put a template to remove from here and conclude that you just don't want to work. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38780-41|&#126;2026-38780-41]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38780-41|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:02 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-42982-20|~2026-42982-20]] kohta == * {{kasutaja|~2026-42982-20}} Spam / spambot <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 5. august 2026, kell 10:07 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-45020-15|~2026-45020-15]] kohta == * {{kasutaja|~2026-45020-15}} Vandalism. Cross-wiki abuse. <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:ChemicalCatalyst|ChemicalCatalyst]] ([[Kasutaja arutelu:ChemicalCatalyst|arutelu]]) 17. august 2026, kell 08:08 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-47069-70|~2026-47069-70]] kohta == * {{kasutaja|~2026-47069-70}} Vandalism. Cross-wiki <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:USSR-Slav|USSR-Slav]] ([[Kasutaja arutelu:USSR-Slav|arutelu]]) 2. september 2026, kell 12:30 (EEST) :Blokeerisin kolmeks päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 2. september 2026, kell 12:45 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-48409-28|~2026-48409-28]] kohta == * {{kasutaja|~2026-48409-28}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Enbi|Enbi]] ([[Kasutaja arutelu:Enbi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 00:30 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-47683-68|~2026-47683-68]] kohta == * {{kasutaja|~2026-47683-68}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 14. september 2026, kell 10:20 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-51893-62|~2026-51893-62]] kohta == * {{kasutaja|~2026-51893-62}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 25. september 2026, kell 10:15 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/ラズベリーラ|ラズベリーラ]] kohta == * {{kasutaja|ラズベリーラ}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Àncilu|Àncilu]] ([[Kasutaja arutelu:Àncilu|arutelu]]) 26. september 2026, kell 07:31 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-52394-89|~2026-52394-89]] kohta == * {{kasutaja|~2026-52394-89}} Long-term abuse. please check IP <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 29. september 2026, kell 11:24 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-53693-41|~2026-53693-41]] kohta == * {{kasutaja|~2026-53693-41}} Vandalism. And please block the IP behind this temporary account. <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Morkoz|Morkoz]] ([[Kasutaja arutelu:Morkoz|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 14:35 (EEST) rc1hq885ur558qnclvuz4pijx9x7a6e 0 702406 7248127 7104990 2026-10-05T16:14:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248127 wikitext text/x-wiki {{täienda}} [[Fail:Tartu asv2022-04 img21 University main building.jpg|pisi|427x427px|Tartu Ülikooli peahoone]] '''Rahvusülikool''' on [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]]  staatus Eestis –Tartu Ülikool on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] rahvusülikool.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli seadus |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011023 |vaadatud=11. oktoobril 2025 |väljaanne=Riigi Teataja}}</ref> ==Rahvusülikooli ülesehitamine== [[Eestlased|Eestlaste]] oma ülikooli loomise eesmärgi ütles esimesena välja [[Gustav Suits]] 26. aprillil [[1917]] [[Tartu|Tartus]] peetud kõnes. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa sõjavägi]] andis 1. detsembril [[1918]] Tartu Ülikooli üle [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] esindajale Peeter Põllule, kellest sai ülikooli hoolekandja ehk kuraator ja ajutine [[rektor]]. Põllu ülesandeks oli endise [[Tsaari-Venemaa|tsaariaegse]] õppe- ja teadusasutuse ümberkorraldamine eesti ülikooliks.<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=90 aastat tagasi: rahvusülikool, mis sündis sõja ja puuduste kiuste |väljaanne=Eesti Päevaleht |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51183583/90-aastat-tagasi-rahvusulikool-mis-sundis-soja-ja-puuduste-kiuste |vaadatud=11. oktoobril 2025}}</ref> Rahvusülikooli sünniks võib lugeda 1. detsembrit [[1919]]. aastal, mil toimus uuest [[Õppeaasta|õppeaastat]] [[Eesti õppekeel|eesti õppekeelele]] üle läinud Tartu Ülikoolis [[avaaktus]]. Tegelikult peeti Põllu hinnangul esimesel õppeaastal [[Eesti keel|eesti keeles]] 41%, [[Vene keel|vene keeles]] 41% ja [[Saksa keel|saksa keeles]] 18% õppetööst. Eesimeseks eesti keele [[Lektor|lektoriks]] sai [[Johannes Voldemar Veski]]. Eestlastest [[Õppejõud|õppejõudude]] vä­hesuse tõttu tuli ametisse kutsuda ka [[Soomlased|soomlasi]], [[Sakslased|sakslasi]], [[Venelased|venelasi]] ja [[Baltisakslased|baltisakslasi]].<ref name=":0" /> Suur roll eestikeelse ülikooli ülesehitamisel oli [[Soome]] [[Teadlane|teadlastel]], kes olid Eestile keeleliselt ja kultuuriliselt lähedased. [[Läänemeresoome keeled|Läänemeresoome keelte]] [[Professor|professoriks]] tuli [[Lauri Kettunen]], [[arheoloogia]] professoriks [[Aarne Michaël Tallgren|Aarne Michael Tallgren]], [[Põhjamaad|Põhjamaade]] ja [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloo]] professoriks [[Arno Rafael Cederberg]] ja [[geograafia]] professoriks [[Johannes Gabriel Granö]].<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lõbu |eesnimi=Terje |pealkiri=Eesti ülikooliks võõrkeelte abil |url=https://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK/article/view/11887 |ajakiri=Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi |aastakäik=2014 |lehekülg=52–78}}</ref> ==Rahvusülikooli roll== Mitmed Eesti [[Õpetlane|õpetlased]] on andnud oma panuse rahvusülikooli rolli [[Mõtestamine|mõtestamisse]]. [[Ken Kalling]] rahvusülikooli aktuse [[Akadeemiline loeng|akadeemilises loengus]] 1. detsembril [[2023]]. aastal: „1919. aastal siinset ammust akadeemilist traditsiooni jätkama asunud ülikooli peab tunnustama mitte ainult [[Eesti teaduskeel|eesti teaduskeele]] ning eestlastest [[Teadlaskond|teadlaskonna]] ilmaletoomise eest, vaid eeskätt selle eest, et [[Maarahvas|maarahvast]] kui [[Teadus|teaduse]] [[Objekt (filosoofia)|objektist]] sai ise teadusi arendav [[Subjekt (filosoofia)|subjekt]]. /…/ Objektsuse ja subjektsuse sidumine üheks tervikuks pakub lahenduse ka ühele meie ülikooli ahistavale [[Identiteet|identiteediküsimusele]], valikuvajadusele justkui kahe mitteühilduva äärmuse vahel. Ma pean silmas seda, et kohati püüame olla Eesti Vabariigi rahvusülikool, teisalt jälle rahvusvaheline [[teadusülikool]]. Vastuolu laheneb, kui võtame rahvusülikooliks olemist ülikooli staatusena, mitte ühena tema ülesannetest. Rahvusülikooliks olemise eeldus tänapäevases maailmas ongi olla tipptasemel teadusülikool. Ning oma vägevusega teeme ka Eesti suuremaks.“<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Ken Kalling rahvusülikooli aastapäeva aktusel külvamisest ja kohanemisest |väljaanne=Tartu Ülikool |url=https://ut.ee/et/sisu/ken-kalling-rahvusulikooli-aastapaeva-aktusel-kulvamisest-ja-kohanemisest |vaadatud=11. oktoobril 2025}}</ref> [[Krista Aru]], [[2024]]. aasta [[Rahvusmõtte auhind|Rahvusmõtte auhinna]] [[laureaat]]: „Rahvusülikooli roll [[Ühiskond|ühiskonna]] elus on ka praegu vaieldamatu. Ülikool peab olema kogu ühiskonda edendava arengu liider nii oma [[Idee|ideede]], tegutsemise kui ka [[Väärtused|väärtuste]] ja [[Väärikus|väärikusega]]. Ajal, mis on ettearvamatu ja rabe, vajab avalikkus oma rahvusülikooli kui kinnitust, et iseolemine kestab ja edeneb.“<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aru |eesnimi=Krista |pealkiri=Rahvusülikool kui tunnistus, et iseolemine kestab |url=https://ajakiri.ut.ee/rahvusulikool-kui-tunnistus-et-iseolemine-kestab/ |ajakiri=Universitas Tartuensis |aastakäik=2025 |üksiknumber=1 |lehekülg=16–17}}</ref> [[Kristjan Vassil]], Tartu Ülikooli [[teadusprorektor]] aastatel [[2017]]–[[2023]]: „Rahvusülikool ei tohi olla oma [[mõiste]] ja [[Eesmärk|eesmärgi]] [[pantvang]], me peame sellesse suhtuma julgelt ja avatult. Rahvusülikoolina on Tartu Ülikool meie [[Omariiklus|omariikluse]] seisukohalt kõige tähtsam ülikool. See ei tähenda, et ta on ainus, kuid tal on erilised ülesanded täita, sest Tartu Ülikool on meie [[Eesti kultuur|kultuuri]], [[Eesti keel|keele]], [[Eesti rahvas|rahva]] ja [[Eesti|riigi]] üks alustalasid. Oma rolli Eesti ees täidab ülikool, kui on avatud, rahvusvaheline, uurimisteemadelt mitmekesine ja teaduse ning ühiskonna vajadusi järgides alati muutumisvõimeline.“<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vassil |eesnimi=Kristjan |kuupäev=23. veebruar 2024 |pealkiri=Rahvusülikooli mõttest ja tähendusest |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/1609260999/kristjan-vassil-rahvusulikooli-mottest-ja-tahendusest |vaadatud=11. oktoobril 2025}}</ref> [[Erki Tammiksaar]], raamatu „[[Eestikeelse Tartu Ülikooli esimene aastasada]]“ [[autor]]: „Kui 1919. aastal asutatud eesti ülikoolil Tartus oli missiooniks “rajada põhjalik eesti rahvuskultuur” iseseisvaks saanud Eesti riigile, nagu [[Peeter Põld]] ja [[Jaan Tõnisson]] unistasid, siis praeguse Tartu ülikooli kui teadusülikooli missioon saab olla vaid saja aasta jooksul loodud teadustraditsioonide jätkamine ja edasiarendamine kõiki tänapäevaseid [[Teadus- ja arendustegevus|teadus]]- ja [[õppetöö]] nõudmisi arvestades nii eesti kui teistes maailma keeltes.“<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tammiksaar |eesnimi=Erki |pealkiri=Sada aastat eestikeelset ülikooli Tartus |url=https://www.akad.ee/issues/2019-11/ |ajakiri=Akadeemia |aastakäik=2019 |üksiknumber=11 |lehekülg=1938–1972}}</ref> Viimastel aastatel on avalikkuses hoogustunud diskussioon rahvusülikoolis [[Inglise keel|inglise keele]] kasutamise teemal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=26. september 2017 |pealkiri=Krista Aru: Rahvusülikooli venia legendi tuleb pidada eesti keeles |url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eelnevate-koosseisude-pressiteated/eesti-vabaerakonna-fraktsioon/krista-aru-rahvusulikooli-venia-legendi-tuleb-pidada-eesti-keeles/ |vaadatud=11. oktoobril 2025 |väljaanne=Riigikogu}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vaino |eesnimi=Maarja |kuupäev=25. september 2018 |pealkiri=Eesti ingliskeelne rahvusülikool? |väljaanne=Estonian World Review |url=https://www.eesti.ca/maarja-vaino-eesti-ingliskeelne-rahvusaoelikool/article52282 |vaadatud=11. oktoobril 2025}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Säde |eesnimi=Merilyn |kuupäev=18. november 2016 |pealkiri=Rahvusvaheline rahvusülikool? |väljaanne=Õpetajate Leht |url=https://www.opleht.ee/2016/11/rahvusvaheline-rahvusulikool/ |vaadatud=11. oktoobril 2025}}</ref> Samas sarnased diskussioonid on rahvusülikooli saatnud kogu oma tegevuse jooksul, neid peeti ka juba rahvusülikooli algusaastail.<ref name=":1" /> ==Rahvusülikooli aastapäeva tähistamine== Iga aasta 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool rahvusülikooli [[Aastapäev|aastapäeva]] traditsioonilise [[Aktus|aktuse]], [[Tõrvikurongkäik|tõrvikurongkäigu]] ja [[Ball|balliga]].<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Rahvusülikooli aastapäev |väljaanne=Tartu Ülikool |url=https://ut.ee/et/sisu/rahvusulikooli-aastapaev |vaadatud=11. oktoobril 2025}}</ref> 2019. aastal, kui möödus 100 aastat Tartu Ülikooli avamisest eestikeelsena, tähistati rahvusülikooli aastapäeva suurejooneliselt. [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumis]] peeti enam kui 2000 külalisega piduõhtu Rahvusülikool 100 - "Tuleviku juured".<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=23. veebruar 2020 |pealkiri=Rahvusülikool 100 – "Tuleviku juured" |url=https://www.youtube.com/watch?v=IWu5abD7PRg |vaadatud=11. oktoobril 2025}}</ref>[[Tartu toomkirik|Toomkiriku]] seinal ja tornidel etendus valgusmäng „Tartu vaim“.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=30. november 2019 |pealkiri=Valgusmäng "Tartu vaim" toomkiriku tornidel |väljaanne=UTTV |url=https://uttv.ee/naita?id=29097 |vaadatud=11. oktoobril 2025}}</ref> [[Esmaettekanne|Esmaettekandele]] tuli [[helilooja]] [[Pärt Uusberg|Pärt Uusbergi]] rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud [[suurvorm]] [[Segakoor|segakoorile]] ja [[Sümfooniaorkester|sümfooniaorkestrile]] „… ja tuulelaeval valgusest on aerud …“.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=30. november 2019 |pealkiri=Pärt Uusbergi suurvormi segakoorile ja sümfooniaorkestrile „… ja tuulelaeval valgusest on aerud …“ esiettekanne |väljaanne=UTTV |url=https://uttv.ee/naita?id=29095 |vaadatud=11. oktoobril 2025}}</ref> Eestikeelse Tartu Ülikooli 100. aastapäeva aktus toimus ka [[Toronto Ülikool|Toronto Ülikoolis]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1. november 2019 |pealkiri=Tartu Ülikooli delegatsioon külas Toronto eesti kogukonnal ja Toronto Ülikoolil |väljaanne=Eesti Elu |url=https://eestielu.ca/et/tartu-uelikooli-delegatsioon-kuelas-toronto-eesti-kogukonnal-ja-toronto-uelikoolil/ |vaadatud=11. oktoobril 2025}}</ref> [[Eesti Pank]] emiteeris rahvusülikoolile pühendatud [[2-eurone münt|2-eurose mälestusmündi]]<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Estonia 2 euro 2019 "University of Tartu" |väljaanne=Eurocoinhouse |url=https://www.eurocoinhouse.com/en/special-2-euro-coins/estonia-2-euro-2019-university-of-tartu?srsltid=AfmBOoriX49a5gUD4aP_Vd-zkyE66iGMunGOMl0sqL57-1zcklz7sySI#more-info |vaadatud=11. oktoobril 2025 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja [[Eesti Post]] [[Indrek Ilvese]] kujundatud [[Postmark|postmargi]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=18. november 2019 |pealkiri=Rahvusülikool 100 -- 725-19.11.19 |url=https://www.filateelia.ee/foorum/viewtopic.php?t=5739 |vaadatud=11. oktoobril 2025}}</ref> [[Eesti Rahvusringhääling]] andis eetrisse 12-osalise saatesarja "[[Rahvusülikooli sajand]]".<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Rahvusülikooli sajand |väljaanne=ERR |url=https://jupiter.err.ee/1038462 |vaadatud=11. oktoobril 2025}}</ref> Alates [[2004]]. aastast annab Tartu Ülikool rahvusülikooli aastapäeval välja [[Rahvusmõtte auhind|Rahvusmõtte auhinda]].<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Rahvusmõtte auhind |väljaanne=Tartu Ülikool |url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind |vaadatud=11. oktoobril 2025}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Vaata ka== * [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooper]] * [[Rahvusraamatukogu]] * [[Rahvusringhääling]] [[Kategooria:Haridus]] [[Kategooria:Eesti haridus]] onfpio6dj511lvcqehb49vnuajqp7fb 0 703425 7248278 7008540 2026-10-05T20:51:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248278 wikitext text/x-wiki '''Riigikogu avaldus Venemaa põlisrahvaste toetuseks''' ('''391 AE''') oli [[XIV Riigikogu]] avalduse [[eelnõu]], mille eesmärk oli väljendada [[Eesti]] toetust [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] territooriumil elavatele [[põlisrahvas]]tele ning mõista hukka Venemaa riigivõimu tegevus nende [[Venestamine|venestamisel]], õiguste piiramisel ja rahvusliku omapära hävitamisel. Eelnõu algatati 2021. aasta kevadel ning selle algatajateks olid peamiselt [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] saadikud eesotsas [[Ruuben Kaalep]]iga. 27. oktoobril 2021 lükkas [[Riigikogu]] eelnõu tagasi häältega 15 poolt ja 46 vastu. ==Sisu== Avalduse tekst tugines [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i 13. septembril 2007 vastu võetud [[põlisrahvaste õiguste deklaratsioon]]ile ning 9. detsembril 1948 vastu võetud [[genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon]]ile. Eelnõus rõhutati rahvaste [[enesemääramisõigus]]e kustumatust ja toodi esile Venemaa Föderatsiooni võimude tegevus, mis eelnõu koostajate hinnangul ohustab põlisrahvaste ellujäämist ja kultuurilist identiteeti.<ref name="riigikogu">[https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/toimikud/108ddfd1-1b70-414b-bab4-7457a9c13035/ Riigikogu avaldus "Venemaa põlisrahvaste toetuseks"]</ref> Riigikogu eelnõu tekstis märgiti, et Venemaa võimud on: *seadnud sihiks põlisrahvaste venestamise ning teinud seadusandlikke takistusi rahvuskeelte õppimisele ja õpetamisele; *piiranud usuvabadust, sealhulgas kuulutades äärmuslikuks põlisusulisi tekste; *maha surunud rahumeelseid meeleavaldusi põlisrahvaste õiguste toetuseks (näiteks [[Kalmõkkia]]s, [[Baškortostan]]is, [[Tatarstan]]is ja [[Inguššia]]s); *sulgenud ja äärmuslikuks kuulutanud põlisrahvaste kodanikuliikumisi; *represseerinud ja vangistanud aktiviste, kes on seisnud põlisrahvaste õiguste eest; *jätnud põlisrahvad ilma õigusest saada osa oma põlistel aladel leiduvate loodusressursside kasutamisest.<ref name="riigikogu"/> Eelnõuga mõisteti hukka Venemaa katsed põlisrahvaste venestamiseks ning kutsuti rahvusvahelist üldsust, sealhulgas ÜRO ja [[Euroopa Liit]]u, üles tunnustama Venemaa põlisrahvaste õigust säilitada oma rahvuslik omapära, keel ja kultuur ilma diskrimineerimise ja tagakiusamiseta. Samuti peeti vajalikuks uurida, kas Venemaa tegevuses avalduvad [[genotsiid]]i tunnused.<ref name="riigikogu"/> ==Algatajad== Eelnõu algatasid [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] saadikud [[Merry Aart]], [[Riho Breivel]], [[Peeter Ernits]], [[Kalle Grünthal]], [[Helle-Moonika Helme]], [[Mart Helme]], [[Martin Helme]], [[Ruuben Kaalep]], [[Uno Kaskpeit]], [[Kert Kingo]], [[Rene Kokk]], [[Leo Kunnas]], [[Alar Laneman]], [[Siim Pohlak]], [[Anti Poolamets]], [[Paul Puustusmaa]], [[Henn Põlluaas]], [[Urmas Reitelmann]] ja [[Jaak Valge]]; [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] liige [[Tarmo Kruusimäe]] ning [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige [[Jaak Juske]].<ref name="riigikogu"/> ==Menetluskäik== Eelnõu esitati Riigikogule mais 2021.<ref>[https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/ekre-riigikogu-peaks-tegema-avalduse-venemaa-polisrahvaste-toetuseks/ EKRE: Riigikogu peaks tegema avalduse Venemaa põlisrahvaste toetuseks] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Üks selle otseseid ajendeid oli 2020. aastal Venemaa põlisrahvaste esindusorganisatsioonide poolt Riigikogu esimehele [[Henn Põlluaas]]ale saadetud kiri, milles paluti Eesti toetust rahvusvahelisel tasandil ja kirjeldati Venemaa võimude repressioone põlisrahvaste vastu. Põlisrahvad andsid kirjas ülevaate paljudest juhtumitest, kus Venemaa võimud on nende eneseväljendust ja enesemääramisõigust piiranud ning põlisrahvaste aktiviste taga kiusanud.<ref name="välk">[https://www.riigikogu.ee/download/92ccea2f-c771-44a0-b75c-bae590f0dfae Riigikogu väliskomisjoni istungi protokoll nr 197] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Eelnõu esitati Riigikogule mais 2021, kuid [[Riigikogu väliskomisjon]] hakkas seda arutama alles septembris. Väliskomisjoni istungil 14. septembril 2021 sai Ruuben Kaalep võimaluse eelnõu tutvustada. Kaalep rõhutas, et Eestil on eriline ja oluline roll kaitsmaks ja rahvusvahelisel tasandil juhtimaks tähelepanu meie sugulasrahvaste ja kõigi teiste põlisrahvaste õigustele ja probleemidele. Väliskomisjoni esimees [[Marko Mihkelson]] sõnas istungil, et avalduse kõlapind on seda suurem, mida tugevam on suure saali konsensus. Kaalep oli temaga nõus, et konsensus on oluline ning pakkus välja, et kõigi fraktsioonide koostöös võiks avalduse teksti muuta kõigile sobivaks. Algatajate esindajana nõustus ta andma fraktsioonidele aega oma arvamuse kujundamiseks.<ref name="välk"/> Algatajad nõustusid ka kaks päeva hiljem tähtaja pikendamisega, et võimaldada sisulist arutelu komisjonis.<ref>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/318748ae-23b0-42a0-a6e6-4023c8d1bfa9 Riigikogu väliskomisjoni istungi protokoll nr 198]</ref> 11. oktoobril toimus komisjonis järjekordne arutelu, kus [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] esindajad avaldasid arvamust, et avalduse vastuvõtmine muudaks keeruliseks koostöö inimeste ja organisatsioonidega Venemaal. Ka [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esindajad ei pidanud õigeks avalduse vastuvõtmist. Kaalep oli seisukohal, et Eesti positsioon muutub avalduse vastuvõtmisega tugevamaks ja avaldus aitaks tõmmata rahvusvahelise tähelepanu Venemaa põlisrahvaste olukorrale. Ta kordas, et on algatajate esindajana nõus sõnastust ja terminoloogiat avalduse tekstis muutma.<ref>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/9df9b847-a3e7-4cfe-8c2f-6b4ef7ab1460 Riigikogu väliskomisjoni istungi protokoll nr 202]</ref> Sama kordas Kaalep ka järgmisel väliskomisjoni istungil, kus Mihkelson soovis eelnõu Riigikogu täiskogule esitamist veelgi edasi lükata.<ref>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/3d7e5961-7194-430e-b8e2-b5009fcb92fd Riigikogu väliskomisjoni istungi protokoll nr 203]</ref> 21. oktoobril soovitas Mihkelson algatajatel antud tekst tagasi võtta ning arutada teemat komisjonis edasi. Ta pakkus, et teemat võiks arutada [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee]]. Kaalep pidas oluliseks teema arutamist Riigikogu suures saalis ja sellekohase avalduse tegemist. Kaalep kordas, et on konsensuse poolt ja on valmis avalduse sõnastust vajadusel muutma. Tagasivõtmisega ta ei nõustunud. Kaalep sõnas arutelu lõpetuseks, et päev, mil lükatakse antud eelnõu tagasi, on kurb päev väärtuspõhisele välispoliitikale. Komisjonis toimus hääletus, kus poolt oli 2, vastu 6 ja erapooletuks jäi 2 liiget.<ref>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/dfaf2687-051c-4446-8e7a-157c9451cf27 Riigikogu väliskomisjoni istungi protokoll nr 206]</ref> ==Tagasilükkamine Riigikogu täiskogus== Riigikogu täiskogu arutas eelnõu 27. oktoobril. Ruuben Kaalep pidas eelnõu algatajate nimel kõne, kus loetles Venemaa kuritegusid põlisrahvaste vastu ja rõhutas, et Eesti toetus on soome-ugri rahvastele väga oluline. Riigikogu lükkas eelnõu tagasi häältega 15 poolt ja 46 vastu. Kaalepi sõnul ei toetanud Kesk- ja Reformierakond eelnõu vastu võtmist erinevatel põhjustel. Ta märkis, et Keskerakond sõltub kohalike venelaste toetusest, mistõttu ei soovi solvata Moskvat. Samuti ei soovinud Reformierakond teha sammu ilma Euroopa Liiduga kooskõlastamata.<ref>[https://fennougria.ee/riigikogu-arutas-avaldust-venemaa-polisrahvaste-toetuseks/ Riigikogu arutas avaldust Venemaa põlisrahvaste toetuseks]</ref><ref>{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/video-ruuben-kaalep-eesti-vaartuspohine-valispoliitika-sai-hoobi/ |pealkiri=Ruuben Kaalep: Eesti väärtuspõhine välispoliitika sai hoobi |vaadatud=2023-09-25 |arhiivimisaeg=2021-11-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211101224354/https://uueduudised.ee/uudis/eesti/video-ruuben-kaalep-eesti-vaartuspohine-valispoliitika-sai-hoobi/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Järelkaja== Ruuben Kaalepi algatus pälvis tähelepanu ka Venemaal elavate soome-ugri rahvaste seas. Talle saatsid tänukirja [[Marid|mari]] noored, kelle sõnul on neile demokraatlike riikide toetus väga oluline ja Kaalep on neile "suureks eeskujuks" ning tema samm on "tõeline kangelastegu".<ref>[https://uueduudised.ee/mari-noorte-esindaja-saatis-ruuben-kaalepile-tanukirja-venemaa-polisrahvaste-toetamise-eest/ Mari noorte esindaja saatis Ruuben Kaalepile tänukirja Venemaa põlisrahvaste toetamise eest]</ref> Samuti tänasid Kaalepit [[ersad]]e esindajad. Kaalep andis ka intervjuu [[RFE/RL|raadiole Vaba Euroopa]], kõneldes, et maailm peab teadma, kuidas Venemaa võimud kohtlevad põlisrahvaid.<ref>[https://www.idelreal.org/a/31533817.html Руубен Каалеп: "Китай имеет концлагеря, а Россия — пока еще нет"]</ref><ref>{{Netiviide |url=https://uueduudised.ee/arvamus/intervjuu/ruuben-kaalep-raadiole-vaba-euroopa-vaba-maailm-peab-naitama-et-venemaa-vaikerahvaid-pole-unustatud/ |pealkiri=Ruuben Kaalep raadiole Vaba Euroopa: vaba maailm peab näitama, et Venemaa väikerahvaid pole unustatud |vaadatud=2021-11-25 |arhiivimisaeg=2021-11-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211125042329/https://uueduudised.ee/arvamus/intervjuu/ruuben-kaalep-raadiole-vaba-euroopa-vaba-maailm-peab-naitama-et-venemaa-vaikerahvaid-pole-unustatud/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Rahvusvaheline analüütik [[Paul Goble]] tõi esile, et Ruuben Kaalepi algatus, mis kutsus üles avalikult hukka mõistma Venemaa poliitikat põlisrahvaste venestamise suhtes, oli oluline samm rahvusvähemuste õiguste kaitsmisel Venemaal. Goble'i sõnul võivad Nõukogude okupatsiooni all kannatanud rahvad kaitsta Venemaa ohvreid ka nüüd ja see "õigustab täielikult Kaalepi tähelepanekut, et selles küsimuses on neil, kellel on selline kogemus, palju õpetada Lääne riikide kodanikele, kel [Nõukogude kuritegude] kogemus puudub".<ref>[https://jamestown.org/program/victims-of-soviet-era-russification-policies-boost-their-support-for-non-russian-minorities-in-russia/ Victims of Soviet-Era Russification Policies Boost Their Support for Non-Russian Minorities in Russia]</ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:XIV Riigikogu]] [[Kategooria:Eesti-Venemaa suhted]] [[Kategooria:Eesti dokumendid]] mq0s7tfvyr8635wvzj26jkyeahui93b 0 706362 7248098 7196208 2026-10-05T15:02:24Z Kuriuss 38125 7248098 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Naiste osalemine fotograafias''' ulatub tagasi fotograafia protsessi algusaegadesse. Mitmed varaseimad naisfotograafid, kellest enamik olid pärit Suurbritanniast või Prantsusmaalt, olid abielus meessoost pioneeridega või neil olid head suhted nende perekondadega. Naised alustasid fotograafia alal tegutsemist eelkõige Põhja-Euroopas. Esimesed fotostuudiod Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Rootsis tekkisid 1840. aastatel, samal ajal kui Suurbritannias arendasid jõukate perekondade naised 1850. aastate lõpus fotograafiat kui kunsti. Alles 1890. aastatel avati New Yorgis esimesed naiste juhitud fotostuudiod. Pärast Suurbritannia [[Linked Ringi Vennaskond|Linked Ringi Vennaskonda]], mis edendas kunstilist fotograafiat alates 1880. aastatest, julgustas [[Alfred Stieglitz]] naisi ühinema [[Photo-Secessioni liikumine|Photo-Secessioni liikumisega]], mille ta asutas 1902. aastal nn piktorialismi toetuseks. Viinis oli [[Dora Kallmus]] esimesena kasutusele võtnud fotostuudiod kui moes kohtumispaigad Austria-Ungari aristokraatiale. Ameerika Ühendriikides tegid naised algul amatööridena fotosid, mitmed neist loonud häid töid, mida nad said eksponeerida olulistel näitustel. Nad ei teinud mitte ainult kuulsuste ja põlisameeriklaste portreid, vaid pildistasid ka maastikke, eriti 20. sajandi alguses. Naiste osalemine [[Fotoajakirjandus|fotoajakirjanduses]] algas samuti 1900. aastate alguses, kuid sai aeglaselt hoogu juurde [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal. == Varased osalejad == Kuigi inglise ja prantsuse meeste töö fotograafia arendamisel ja selle protsessi pioneerimisel on hästi dokumenteeritud, pööratakse naiste rollile selle algusaegadel tavaliselt vähem tähelepanu. === Algusajad === Naised olid fotograafiaga seotud juba algusest peale. [[Constance Fox Talbot]], [[Henry Fox Talbot]]i abikaasa, kes oli üks 1830. ja 1840. aastate fotograafia arengu võtmeisikutest, oli ise juba 1839. aastal selle protsessiga eksperimenteerinud. [[Richard Ovenden]] omistab talle iiri luuletaja [[Thomas Moore|Thomas Moore'i]] lühikese luuletuse ähmase pildi, mis teeks temast varaseima teadaoleva naisfotograafi. Botaanik [[Anna Atkins]] tutvus fotograafiaga samuti Fox Talboti kaudu, kes selgitas talle oma „fotogeenilise joonistamise” tehnikat ja kaamerapõhist [[kalotüüpia]] protsessi. Pärast [[tsüanotüüpia]] protsessi õppimist selle leiutajalt [[John Herschel|John Herschelilt]] suutis ta valmistada tsüanotüüpia [[Fotogramm|fotogramme]] kuivatatud vetikatest. Ta avaldas need 1843. aastal raamatus „Photographs of British Algae: Cyanotype Impressions”, mis on väidetavalt esimene raamat fotograafiliste illustratsioonidega. Teine botaanik ja innukas harrastusfotograaf, [[John Dillwyn Llewelyn]], tutvus fotograafiaga tõenäoliselt oma naise [[Emma Thomasina Talbot]]i kaudu, kes oli Constance'i ja Henry Fox Talbot'i nõbu. Ta oli varakult huvi tundnud [[fotograafia]] vastu ja tegi kõik Johni trükitööd. [[Mary Dillwyn]], John'i noorem õde (1816–1906), peetakse [[Wales|Walesi]] esimeseks naisfotograafiks ja esimeseks inimeseks, kes pildistas lumememme. Tema pildid loodusest ning naiste ja laste kodusest elust 1840. ja 1850. aastatel 19. sajandi Suurbritannias avardasid fotokunsti teemade piire. === Esimesed professionaalid === [[Šveits|Šveitsis]] hakkas [[Franziska Möllinger]] (1817–1880) umbes 1842. aastal tegema Šveitsi maastikuvaateid [[Dagerrotüüpia|dagerrotüüpidena]], avaldades neist [[Litograafia|litograafilisi]] koopiaid 1844. aastal. Alates 1843. aastast tegeles ta ka professionaalselt portreede tegemisega. Umbes Sellest 20 aastat hiljem sai [[Alwina Gossauer]] (1841–1926) üheks esimeseks professionaalseks naisfotograafiks. Prantsusmaal oli [[Geneviève Élisabeth Disdéri]] üks esimesi professionaale fotograafia valdkonnas. Koos oma abikaasa [[André-Adolphe-Eugène Disdéri]]ga, kes on tuntud [[carte de visite]] (visiitkaardi) protsessi patenteerimise poolest, asutas ta 1840. aastate lõpus Brestis [[dagerrotüüpia]] stuudio. Pärast seda, kui 1847. aastal ta abikaasa Pariisi kolis, jätkas ta äri üksi. 1855. aastal avas [[Madame Vaudé-Green]] Pariisis fotostuudio Photographie catholique, mis spetsialiseerus religioossete maalide, nagu [[Peter Paul Rubens]]i, [[Fra Bartolomeo]] ja [[Nicolas Poussin]]i maalide fotopaberil reproduktsioonidele. [[Bertha Wehnert-Beckmann]] oli tõenäoliselt Saksamaa esimene professionaalne naisfotograaf. 1843. aastal avas ta koos abikaasaga stuudio [[Leipzig|Leipzigis]] ja pärast tema surma 1847. aastal juhtis ta äri edasi üksinda. [[Emilie Bieber]] avas 1852. aastal Hamburgis dagerrotüüpia stuudio. Pärast aeglast algust läks äri ülesmäge ja ta juhtis stuudiot kuni 1885. aastani, mil ta andis selle üle oma vennapojale. 1863. aastal kolis saksa fotograaf [[Emma Kirchner]] Hollandi [[Delft|Delfti]] ja avas oma stuudio [[E. Kirchner & Co]]. Ameerika Ühendriikides on [[Sarah Louise Judd]] (1802–1886) teadaolevalt teinud dagerrotüüpiat Minnesotas juba 1848. aastal. Samuti oli [[Dorothea Lange]], kes alustas 1939. aastal maastike pildistamist ja muutis selle populaarsemaks kui see oli 1900. aastate alguses ning liikus edasi [[Fotodokumentalism|fotodokumentalismi]] juurde, kus ta on loonud oma kuulsaimad teosed, nagu näiteks "Migrant Mother" („Rändav ema”). [[Elsa Dorfman]] on 1970. aastatel pildistanud võimsaid aktifotosid, et näidata võimestamist piltide kaudu ja leida viis, kuidas ennast fotode kaudu väljendada. Ka Rootsis hakkasid naised fotograafia alal tegutsema varakult. [[Brita Sofia Hesselius]] tegeles dagerrotüüpia fotograafiaga [[Karlstad|Karlstadis]] juba 1845. aastal, [[Marie Kinnberg]] oli üks esimesi, kes kasutas uut fotograafiatehnikat [[Göteborg]]is aastatel 1851–1852, ja [[Hedvig Söderström]] oli esimene naine, kes avas 1857. aastal pealinnas oma stuudio. [[Hilda Sjölin]] sai 1860. aastal [[Malmö]]a kutseliseks fotograafiks ja avas seal järgmisel aastal stuudio. Ka [[Sofia Ahlbom]] lisas 1860. aastatel fotograafia oma tegevusalade hulka. 1864. aastal sai [[Bertha Valerius]] [[Stockholm]]is Rootsi kuningliku õukonna ametlikuks fotograafiks (hiljem järgnes talle tema õpilane [[Selma Jacobsson]]). 1860. aastatel oli Rootsis vähemalt 15 kinnitatud naisfotograafi, kellest kolm – [[Rosalie Sjöman]], [[Caroline von Knorring]] ja [[Bertha Valerius]] – kuulusid oma eriala eliiti. 1888. aastal sai esimene naine, [[Anna Hwass]], Fotografiska föreningeni (fotograafiaühingu) liikmeks. [[Thora Hallager]], üks Taani varasemaid naisfotograafe, kes tegutses tõenäoliselt [[Kopenhaagen]]is alates 1850. aastate algusest. Teda mäletatakse aga eelkõige [[Hans Christian Andersen|Hans Christian Anderseni]] kauni portree poolest, mille ta tegi 1869. aastal. Norras avas [[Marie Magdalene Bull]] oma stuudio samuti 1850. aastatel. Soomes avasid [[Caroline Becker]] Viiburgist ja [[Hedvig Keppler]] Turkust mõlemad oma stuudiod 1859. aastal, millele järgnes veel neli stuudiot, kuni [[Julia Widgrén]] sai 1860. aastate lõpus Soome esimeseks kuulsaks naisfotograafiks. Hollandis oli sama kümnendi jooksul esimene professionaalne naisfotograaf [[Maria Hille]], kes töötas alates 1853. aastast koos abikaasaga tema stuudios ja juhtis seda oma nimel, kui ta 1863. aastal leseks jäi. === Eestvedavad naisfotograafid === Kaks Briti naist on jäänud meelde oma varase panuse eest kunstilisse fotograafiasse. 1850. aastate lõpus hakkas [[Lady Clementina Hawarden]] fotograafiaga tegelema. Kõige varasemad pildid olid maastikud, mis olid tehtud Iirimaal Dundrumis [[Hawardeni mõis]]as. Pärast pere kolimist Londonisse 1862. aastal muutis ta oma Lõuna-Kensingtoni kodu esimese korruse stuudioks, täites selle rekvisiitidega, mida võib näha tema fotodel. Ta spetsialiseerus portreedele, eriti oma kahele vanemale tütrele, kes olid riietatud tolleaegsetesse kostüümidesse. Tema töö eest pälvis ta hõbemedalid Briti Fotograafiaühingu näitustel 1863. ja 1864. aastal. Veelgi laiemalt tunnustatud kunstilise töö pioneer on [[Julia Margaret Cameron]]. Kuigi tema huvi fotograafia vastu tekkis alles 1863. aastal, kui ta oli 48-aastane, asus ta teadlikult tegutsema, et fotograafia muutuks aktsepteeritavaks kunstivormiks, pildistades sadu portreid lastest ja kuulsustest. Kuigi tema pühendumust pehmele fookusele kritiseeriti tema eluajal sageli tehniliselt puudulikuna, moodustas see hiljem 20. sajandi alguses [[Pitoreskne fotograafia|piktoreskse fotograafia]] liikumise aluse ja on nüüd laialdaselt tunnustatud. [[Caroline Emily Nevill]] ja tema kaks õde eksponeerisid 1854. aastal [[Londoni Fotograafiaühing]]us oma töid ja jätkasid Kentist arhitektuuriliste vaadete jäädvustamist vahatatud paberist negatiividel. Itaalias hakkas [[Napoleon III]] armuke [[Virginia Oldoin]] 1856. aastal fotograafiast huvituma, jäädvustades oma elu olulised hetked sadades autoportreedes, millel ta sageli kandis teatraalseid kostüüme. === Stuudiotöö 19. sajandil === Esimesed dokumenteeritud naiste juhitud fotostuudiod ingliskeelses maailmas avati 1860. aastatel. Enne seda olid naised avanud stuudiod Prantsusmaal, Saksamaal, Taanis, Soomes ja Rootsis 1840. ja 1850. aastatel. 1860. ja 1870. aastatel tegutsesid naised iseseisvate stuudiotena kahes kohas [[Malta]]l. [[Sarah Ann Harrison]] tegutses oma nime all aastatel 1864–1871. [[Adelaide Conroy]] tegutses koos oma abikaasa [[James Conroy]]ga (fotograaf [[Richard Ellis|Richard Ellise]] mentor) aastatel 1872–1880. Umbes 1866. aastal avas [[Shima Ryū]] koos abikaasa [[Shima Kakoku]]ga stuudio Tokyos Jaapanis. Uus-Meremaal aitas [[Elizabeth Pulman]] alates 1867. aastast abikaasa George'i teosed tema [[Auckland|Aucklandi]] stuudios. Pärast tema surma 1871. aastal jätkas ta äri juhtimist kuni oma surmani 1900. aastal. 1867. aastal asutasid [[Marie-Lydie Bonfils]] ja tema abikaasa [[Félix Bonfils]] Liibanonis [[Beirut]]is piirkonna esimese fotostuudio Maison Bonfils. Pole teada, kui palju fotosid Lydie ise tegi, kuid arvatakse, et ta pildistas paljusid naiste portreid, kuna naisfotograafe eelistati tagasihoidlikkuse tõttu. Lydie juhtis stuudiot pärast Félixi surma 1885. aastal kuni oma evakueerimiseni [[Kairo]]sse 1914. aastal, kui [[Ottomani impeerium]] astus Esimesse maailmasõtta. Mitmed [[Taani]] naised avasid kiiresti oma stuudiod. [[Frederikke Federspiel]] (1839–1913), kes oli õppinud fotograafiat oma perega [[Hamburg|Hamburgis]], avas stuudio Aalborgis 1870. aastate keskel. [[Mary Steen]] avas oma Kopenhaageni stuudio 1884. aastal, kui ta oli vaid 28-aastane, ning sai peagi Taani esimeseks naissoost õukonnafotograafiks, pildistades 1888. aastal printsess Alexandra portreid. [[Benedicte Wrensted]] (1859–1949) avas 1880. aastatel stuudio [[Horsens]]is, enne kui emigreerus Ameerika Ühendriikidesse, kus ta pildistas [[Idaho]] osariigis olevaid indiaanlasi. [[Lina Jonn]] avas 1891. aastal oma fotostuudio [[Lund]]is, Rootsis, pärast töötamist soome fotograafi [[Per Alexis Brandt]]i stuudios [[Helsingborg]]is. Kui ta abiellus ja pensionile jäi, andis ta stuudio ja kaubamärgi üle oma õele [[Maria Jonn]]ile, kes oli temaga koos õppinud ja kes muutis nende kaubamärgi edukaks ettevõtteks. Pärast fotograafiaõpinguid [[Westminsteri ülikool]]is avas [[Alice Hughes]] (1857–1939) 1891. aastal stuudio Londonis ja sai kiiresti kuningliku perekonna, moekate naiste ja laste juhtivaks fotograafiks. Karjääri tippaegade töötas tema juures 60 naist ja ta tegi kuni 15 pildistamist päevas. Üks esimesi naisfotograafe, kes avas stuudio New Yorgis, oli [[Alice Boughton]], kes oli õppinud nii kunsti kui ka fotograafiat [[Pratti instituut|Pratti instituudis]]. 1890. aastal avas ta stuudio ja sai üheks linna silmapaistvamaks portreefotograafiks. [1] Saksa ja Alžeeria päritoluga [[Zaida Ben-Yusuf]] emigreerus 1895. aastal Suurbritanniast Ameerika Ühendriikidesse. 1897. aastal asutas ta New Yorgis portreestuudio, kus ta pildistas kuulsusi. === Naisfotograafide ajalugu Ameerika Ühendriikides === On mitmeid dokumenteeritud juhtumeid, kus naised tegutsesid stuudios üksi või koos oma abikaasadega 1860. aastatel ja enne seda. Üks näide on [[Elizabeth Beachbard|proua Elizabeth Beachbard]] (sündinud umbes 1822–1828, surnud 1861), kes sulges oma stuudio [[New Orleans|New Orleansis]] Ameerika kodusõja alguses, et pildistada sõdureid Camp Moore'is [[Louisiana|Louisianas]]. Ta suri seal haiguse tagajärjel 1861. aasta novembris ja on sinna ka maetud. Pärast 1920. aastate tohutut kultuurilist arengut suurenes naisfotograafide arv drastiliselt, hinnanguliselt umbes 5000-ni. Hoolimata sellest, et soolised piirangud olid endiselt ilmsed, võimaldas fotograafia naistel oma loovust väljendada. Sellega kaasnesid paljud erinevad võimalused, sealhulgas erinevad väljaanded, nagu American Amateur Photographer, mis võimaldasid naisfotograafidel oma oskusi veelgi enam näidata. Naiste esilekerkimine fotograafias võib olla seotud progressiivse ajastuga, mil naiste rollid meie igapäevaelus muutusid tohutult ja pöördusid ümber. Selle aja jooksul kuulusid paljud naisfotograafid väidetavalt fotograafiaorganisatsioonidesse. == Naisfotograafid Viinist == Sõjaeelses Viinis, tõenäoliselt rohkem kui üheski teises Euroopa linnas, oli naiste, eriti juudi naiste juhitud fotostuudiod arvuliselt tunduvalt ülekaalus meeste juhitud stuudiotest. Kokku oli linnas umbes 40 naist, kellel olid oma stuudiod, kuid neist kõige kuulsam oli kahtlemata [[Dora Kallmus]] (1881–1963). Madame d'Ora nime all tuntud Kallmus astus 1905. aastal Viini Fotograafiaühingu liikmeks ja avas seal 1907. aastal stuudio. Pärast edu saavutamist Austria-Ungari aristokraatia seas avas ta koos kolleegi [[Arthur Benda]]ga teise stuudio Pariisis, domineerides 1930. aastatel ühiskonna- ja moefotograafia areenil. Lisaks fotograafia rollile said Dora Kallmuse stuudiod moekateks kohtumispaikadeks intellektuaalse eliidi jaoks. Teised naisfotograafid, kes alustasid edukat karjääri Viinis, olid [[Trude Fleischmann]] (1895–1990), kes sai kuulsaks tantsija [[Claire Bauroff]]i aktiseeriaga enne New Yorki kolimist ja [[Claire Beck]] (1904–1942), kes suri natside koonduslaagris [[Riia|Riias]]. [[Margaret Michaelis-Sachs]] (1902–1985), kes lõpuks emigreerus Austraaliasse, alustas fotograafikarjääri samuti Viinis. Teda mäletatakse 1930. aastatel [[Kraków]]is juudi turul pildistatud fotode järgi. [[Lotte Meitner-Graf]] kolis 1937. aastal Inglismaale ja avas 1953. aastal oma stuudio Londonis. == Maastiku- ja tänavafotograafia == [[Sarah Ladd]] (1860–1927) hakkas 19. sajandi lõpus [[Oregon|Oregonis]] maastikufotosid tegema. Tema [[Columbia jõgi|Columbia jõe]] pildid, mille ta arendas välja paatmaja pimikus, olid 2008. aastal väljas [[Portlandi kunstimuuseum|Portlandi kunstimuuseumis]]. Briti päritolu [[Evelyn Cameron]] (1868–1928) tegi 19. sajandi lõpus ulatusliku seeria erakordselt selgeid fotosid Montanast ja selle elanikest. Need avastati uuesti 1970. aastatel ja avaldati raamatuna pealkirjaga „Photographing Montana 1894–1928: The Life and Work of Evelyn Cameron” (Fotografeerides Montanat 1894–1928: Evelyn Cameroni elu ja töö). [[Laura Gilpin]] (1891–1979), kelle mentoriks oli [[Gertrude Käsebier]], on tuntud oma piltide poolest Ameerika põlisrahvastest ja Lõuna-Lääne maastikutest, eriti 1930. aastatel tehtud fotode poolest. [[Berenice Abbott]] (1898–1991) on tuntud oma mustvalgete fotode poolest New Yorgist aastatest 1929–1938. Suur osa teostest loodi föderaalse kunstiprojekti raames; valik neist avaldati raamatuna 1939. aastal pealkirjaga „Changing New York” [Muutuv New York]. See on ajalooline kroonika paljudest nüüdseks hävinenud hoonetest ja Manhattanil asunud linnaosadest. Mehhikos on [[Lola Álvarez Bravo]] (1903–1993) tuntud oma portreede ja kunstilise panuse poolest, mille eesmärk oli säilitada oma riigi kultuur. Tema teosed on esindatud rahvusvaheliste muuseumide kogudes, sealhulgas New Yorgi moodsa kunsti muuseumis. Tema enda sõnadega: „Kui mu fotodel on mingi tähendus, siis see, et need esindavad Mehhikot, mis kunagi eksisteeris.” === Fotoajakirjandus ja dokumentaaltöö === Ameerika Kongressi Raamatukogu trükiste ja fotode osakond säilitab miljoneid pilte, mis on loodud avaldamiseks ajakirjades ja ajalehtedes. Ameerika Kongressi Raamatukogu trükiste ja fotode veebikataloog võimaldab otsida naissoost fotoajakirjanike tehtud pilte nime järgi. ==== Pioneerid: 1800. aastate lõpp ja 1900. aastate algus ==== Kanadas sündinud [[Jessie Tarbox]] (1870–1942) on tuntud kui Ameerika esimene naissoost fotoajakirjanik, kes 1899. aastal pildistas [[Massachusetts|Massachusettsi]] osariigi vanglat ajalehe [[Boston Post]] jaoks. 1902. aastal võeti ta tööle ajalehtedesse [[The Buffalo Inquirer]] ja [[The Courier]]. [[Zaida Ben-Yusuf]] oli naine, kes teenis iseseisvalt elatist hoolimata 20. sajandil naistele piiratud karjäärivõimalustest. [[Gerhardi õed]] avasid 1903. aastal oma fotostuudio [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] ja nende fotod ilmusid sageli kohalikes ja riiklikes meediakanalites. ==== Teised pioneerid ==== [[Anna Benjamin]] (1874–1902) oli esimene naissoost fotoajakirjanik, kes kajastas sõda. Kuigi tehniliselt oli naistel sõjapiirkonnas viibimine keelatud, kajastas ta [[Hispaania-Ameerika sõda]] ajakirja [[Leslie's Weekly]] jaoks. [[Harriet Chalmers Adams]] (1875–1937) oli maadeavastaja, kelle ekspeditsioonifotod avaldati ajakirjas [[National Geographic]]. Ta töötas Esimese maailmasõja ajal [[Harper's Magazine|Harper's Magazine'i]] korrespondendina Euroopas ja oli ainus naisajakirjanik, kellel lubati külastada kaevikuid. Teine Esimese maailmasõja ajal Prantsusmaal tegutsenud sõjakorrespondent oli [[Helen Johns Kirtland]] (1890–1979), kes töötas ajakirja [[Leslie's Weekly]] heaks. [[Imogen Cunningham]] (1883–1976) on tuntud botaaniliste fotode, aktide ja tööstusmaastike järgi. Ta oli California-põhise rühmituse [[Group f/64]] liige, mis oli tuntud oma pühendumuse poolest lihtsate objektide terava fookusega kujutamisele. [[Margaret Bourke-White]] (1906–1971) oli esimene välismaalane, kes pildistas Nõukogude tööstust, samuti esimene naissoost sõjakorrespondent ja esimene naisfotograaf, kes töötas [[Life|ajakirja Life]] heaks. [[Ülemaailmne majanduskriis|Ülemaailmse majanduskriisi]] ajal töötas [[Dorothea Lange]] (1895–1965) ümberasustamisametis, kus ta pildistas ümberasustatud taluperekondi ja võõrtöötajaid. Tema fotod jagati tasuta ajalehtedele ja neist said selle aja ikoonid. Ka romaanikirjanik [[Eudora Welty]] pildistas Ülemaailmse Majanduskriisi ajal mõjutatud perekondi, eriti [[Mississippi osariik|Mississippi]] maapiirkondades, luues märkimisväärse teoste kogumi. 1930. aastate alguses avaldas [[Marvin Breckinridge Patterson]] (1905–2002) oma maailmareiside fotod ajakirjades [[Vogue]], [[National Geographic]], [[Ajakiri Look|Look]], [[Life]], [[Town & Country]] ja [[Harper's Bazaar]]. [[Marion Carpenter]] (1920–2002) oli esimene naissoost riiklik pressifotograaf ja esimene naine, kes kajastas Valget Maja. [[Virginia de Carvalho]] oli esimene naissoost pressifotograaf Ameerika Ühendriikide läänerannikul. [[Edie Harper]] (1922–2010) oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal fotograaf, kus ta pildistas kodumaal erinevaid ehitisi, nagu hüdroelektrijaamad ja tsementproovid. Edie töötles filmi insenerikorpuse laboris. Tema sõjaajal tehtud fotod said suure tunnustuse osaliseks ja neid näidati 1961. aastal [[Cincinnati]] kaasaegse kunsti keskuse näitusel. [[Mary Ellen Mark]] (1940–2015) oli Ameerika fotograaf, kes oli tuntud oma fotoajakirjanduse / fotodokumentalistika, portreede ja reklaami poolest. Ta avaldas 18 raamatut, millest tuntuim on [[Streetwise]], millest sai ka dokumentaalfilm. Raamatu [[Ward 81]] (1979) jaoks elas ta kuus nädalat koos patsientidega Oregoni osariigi haigla naiste osakonnas. Tema fotosid on avaldatud suurtes ajakirjades [[Life]], [[Rolling Stone]], [[The New Yorker]], [[The New York Times|New York Times]] ja [[Vanity Fair (ajakiri)|Vanity Fair]]. Aastatel 1977–1998 oli ta [[Magnum Photos]] liige. [[Vivian Maier]] (1926–2009) tegi üle 150 000 foto, peamiselt inimestest ja tänavastseenidest [[Chicago]]s ja [[New Yorgi osariik|New Yorgis]] 1950. ja 1960. aastatel, kuid sai kuulsaks alles 21. sajandi alguses. == Sürrealism == Mitmed naised kasutasid fotograafiat vahendina, et väljendada oma huvi [[sürrealism]]i vastu. Prantsusmaalt pärit [[Claude Cahun]] (1894–1954) on tuntud oma lavastatud autoportreede poolest, mida ta hakkas tegema 1920. aastatel. Cahun on tuntud oma autoportreede poolest, mida ta kasutas soolise identiteedi väljendamiseks ja sürrealismiga mängimiseks oma loomingus. Horvaatias sündinud [[Dora Maar]] (1907–1997) arendas samuti oma huvi sürrealismi vastu Prantsusmaal, suheldes [[André Breton]]i ja teistega. Tema elavad portreed 1930. aastate algusest toovad esile näojooned, nagu oleks need joonistanud kunstnik. Ameeriklane [[Lee Miller]] (1907–1977) ühendas oma moefotograafia sürrealismiga, suheldes [[Pablo Picasso]]ga Pariisis enne New Yorki naasmist. Ta lõi mõned oma aja kõige silmapaistvamad [[aktifoto]]d. Sürrealism jätkas naisfotograafide huvi äratamist ka 20. sajandi teisel poolel. [[Henriette Grindat]] (1923–1986) oli üks väheseid Šveitsi naisi, kes huvitus kunstifotograafiast, suhtles [[André Breton]]iga ja tegi hiljem koostööd [[Albert Camus|Albert Camus'ga]], kellega ta avaldas pilte Sorgue'i jõest Lõuna-Prantsusmaal. 1940. aastate lõpust alates hakkas tšehh [[Emila Medková]] (1928–1985) 1947. aastal looma sürrealistlikke teoseid, eelkõige märkimisväärseid dokumentaalseid pilte linnakeskkonnast rõhuvates sõjajärgsetes aastates. Kuigi ta ei olnud rangelt võttes sürrealist, näitas tuntud Mehhiko fotograaf [[Lola Álvarez Bravo]] (1907–1993) terve karjääri jooksul sürrealismi elemente, eriti oma portreedes [[Frida Kahlo]]st ja [[María Izquierdo]]st. Oma lühikese elu jooksul uuris [[Francesca Woodman]] (1958–1981), keda mõjutasid [[André Breton]] ja [[Man Ray]], keha ja selle ümbruse suhet, mis ilmnes sageli osaliselt varjatuna tema mustvalgetes fotodes. Tuntud oma eksperimentaalsete alternatiivfotograafia tehnikate ja sürrealistlike kujutiste poolest, loonud [[Merry Moor Winnett]] (1951–1994) viljaka loomingukogu, mis on inspireeritud sellistest kunstnikest nagu [[Jerry Uelsmann]]. == Ameerika osaluse arenemine == [[Peter E. Palmquist]], kes uuris naisfotograafide ajalugu Californias ja Ameerika lääneosas aastatel 1850–1950, leidis, et 19. sajandil oli umbes 10% kõigist Ameerika Ühendriikide fotograafidest naised, kuid 1910. aastaks oli see näitaja tõusnud umbes 20%ni. Algusaegadel olid enamik kommertsfotograafina töötavaid naisi abielus fotograafiga ja kuni 1890. aastani peeti iga iseseisvalt töötavat naist julgeolekuna. Kui pildistamise tehniline protsess muutus lihtsamaks, ilmus rohkem amatööre, kellest paljud osalesid fotograafiaorganisatsioonides. 20. sajandil oli naistel endiselt raske saada edukateks fotograafideks. === Portreed === [[Marian Hooper Adams]] (1843–1885) oli üks Ameerika varasemaid portreefotograafe, kes alates 1883. aastast pildistas perekondi, sõpru ja poliitikuid ning arendas ise kõik fotod. [[Sarah Choate Sears]] (1858–1935) sai harrastusfotograafina rahvusvahelise tuntuse, kui hakkas looma kauneid portreesid ja lilleuuringuid. Ta sai peagi Londoni [[Linked Ring|Linked Ringi]] ja New Yorgi [[Photo-Secession]]i liikmeks. [[Elizabeth Buehrmann]] Chicagost (u 1886–1963) spetsialiseerus 20. sajandi alguses juhtivate ärimeeste ja silmapaistvate ühiskonnadaamide portreede pildistamisele nende kodudes ning sai 1907. aastal kuulsasse Pariisi fotoklubisse liikmeks. [[Caroline Gurrey]] (1875–1927) on tuntud oma 1904. aastal [[Hawaii osariik|Hawaiil]] pildistatud segarahvusest laste seeria poolest. Paljud neist olid väljas [[Seattle|Seattle'is]] [[Alaska–Yukon–Pacific ekspeditsioon|Alaska–Yukon–Pacific]] [[Alaska–Yukon–Pacific ekspeditsioon|ekspeditsioonil]]. [[Doris Ulmann]] (1884–1934) oli algul harrastusfotograaf, kuid sai kutseliseks 1918. aastal. Lisaks silmapaistvate intellektuaalide portreteerimisele dokumenteeris ta lõunaosa mägirahvaid, eriti Appalachi mäestiku elanikke. 1930. aastatel pildistas [[Consuelo Kanaga]] (1894–1978) paljusid tuntud kunstnikke ja kirjanikke ning sai üheks vähestest fotograafidest, kes on loonud kunstilisi portreid. Tema foto saledast mustanahalisest naisest ja tema lastest oli 1955. aastal esitatud [[Edward Steichen]]i näitusel „Family of Man”. [[Ruth Harriet Louise]] (1903–1940) oli esimene naisfotograaf, kes tegutses [[Hollywood]]is, kus ta juhtis aastatel 1925–1930 Metro-Goldwyn-Mayeri portreestuudiot, pildistades paljusid staare, sealhulgas [[Greta Garbo|Greta Garbot]] ja [[Joan Crawford|Joan Crawfordit]]. == Afroameerika naised fotograafias == === Ajalugu === Fotod on pildid asjadest ja asjade kohta. Ühiskonna arenedes on afroameerika fotograafid olnud olulised autentsete kujutiste säilitamisel mustast kultuurist ja selle kohta. Afroameerika naiste osalemine fotograafias hakkas laialdaselt tunnustust leidma 20. sajandi keskel ning kasvava tunnustusega kaasnes fookuse nihkumine sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele tingimustele. Mõned tuntumad afroameerika naisfotograafid on [[Carrie Mae Weems]], [[Lorna Simpson]] ja [[Coreen Simpson]]. ==== Carrie Mae Weems ==== Oregoni osariigis Portlandis sündinud Carrie Mae Weems alustas karjääri 1973. aastal, kui ta sai oma esimese kaamera. Tema esialgne huvi kunstide vastu tekkis 1965. aastal, kui ta kohtus oma eluaegse sõbra Tom Vintersiga ja hakkas osalema tänavateatris ja tantsus. Kuigi Weems on tuntud kui tunnustatud fotograaf, hõlmavad tema teosed teksti, kangast, heli, digitaalseid pilte, installatsioone ja videot. Erinevate meediumite kaudu on Weems seadnud oma missiooniks uurida perekondlikke suhteid, soorolle, rassismi, seksismi, klassi ja erinevate poliitiliste süsteemide ajalugu. 1976. aastal tutvus ta [[Dawoud Bey|Dawoud Beyga]] ja neil tekkis pikaajaline sõprus ja professionaalne suhe. Euroopa tööreisil intervjueeris Bey Weemsi ajakirjas [[BOMB]], mis keskendub kunstnike vestlustele. ==== Lorna Simpson ==== Lorna Simpson alustas karjääri moefotograafina, pildistades inimesi, kelle stiili ta imetles. Simpson suutis arendada oma oskusi ja sai fotoajakirjanikuks, kes jäädvustas pilte poliitikast, kultuurist, muusikast ja spordist. Lorna Simpson õppis fotograafiat mitmes ülikoolis ning teda peeti kontseptuaalse fotograafia pioneeriks juba enne tippu jõudmist. Oma tööga soovib Simpson vaidlustada ühiskonna traditsioonilisi vaateid soole, identiteedile, kultuurile, ajaloole ja mälestustele. Tema suureformaadilised fotod ja tähendusrikas tekst loovad koos tugeva visuaalse mõju. Tema töid võib leida muuseumides üle kogu riigi, näiteks Modern Art Museumis (New York), Museum of Contemporary Artis (Chicago) ja Walker Art Centeris (Minneapolis), ning paljudes teistes muuseumides üle maailma. ==== Coreen Simpson ==== Coreen Simpson, kes on tuntust kogunud fotoajakirjanikuna, alustas karjääri avaldatud kirjanikuna. Tema huvi kogemuste kirjaliku dokumenteerimise vastu kasvas armastuseks visuaalkunstide vastu, kui ta võttis ühendust ajakirjaga [[Essence]] seoses artikliga, mille ta tahtis kirjutada ärireisist Lähis-Idasse. Kuigi artikkel ei avaldatudki, suurenes tema huvi fotoajakirjanduse vastu. Simpsoni sõber Walter Johnson sai tema suurimaks mentoriks ja juhendajaks, kui ta laiendas oma teadmisi fotograafia valdkonnas. Ta õppis ka [[Frank Stewart]]i töömeetodeid ja omandas tugeva oskuse fotograafia ajaloo valdkonnas. Üks tema suurimaid raskusi oli eristada oma visuaalset stiili oma inspiratsiooniallikate omast. Simpsoni loomingule on suurimat mõju avaldanud neli isikut: [[Diane Arbus]], [[Baron Adolph DeMeyer]], [[Joel Peter Witkin]] ja [[Weegee]]. Nii kontseptuaalselt, metoodiliselt kui ka loominguliselt on igaüks neist fotograafidest oma viisil mõjutanud Simpsoni lähenemisviisi. ==== Elizabeth Williams ==== [[Elizabeth Williams]] (hüüdnimega Tex) oli Teise maailmasõja sõjaväefotograaf, kes töötas sõja viimasel aastal. Ta oli üks esimesi naisi, kes saavutas fotograafia karjääri, mis ulatus kaugemale pelgalt „kaameratüdrukust“. == Rahvusvahelised naisfotograafid pärast 1950. aastaid == 20. sajandi teisel poolel leidsid illustreeritud ajakirjad, nagu [[National Geographic]] ja fotoraamatud üha suurema lugejaskonna kogu maailmas ning mõned naissoost fotoajakirjanikud said kuulsaks oma tööga eksootilistes paikades ja inimeste seas. [[Leni Riefenstahl]], saksa filmitegija, kes oli 1930. ja 1940. aastatel teinud propagandafilme natsirežiimi jaoks, pöördus 1960. aastatel fotograafia poole. Oma teises karjääris sai ta tuntuks oma raamatute [[Die Nuba]] (tõlgituna „Viimased nubad”) ja [[Die Nuba von Kau]] („Kau nubad”) kaudu, milles ta kujutas hõimude elu [[Lõuna-Sudaan|Lõuna-Sudaanis]]. Ameerika fotokriitik [[Susan Sontag]] nägi neis piltides „fašistlikku esteetikat” ja arendas oma kriitikat välismaalaste vaatepunkti ja arhailise Aafrika elustiili tõlgenduse suhtes oma esseekogus „Fotograafiast.” Teisalt hindasid teised kriitikud, nagu ameerika kirjanik ja fotograaf [[Eudora Welty]], filmi „Die Nuba” positiivselt. Hiljem pildistas Riefenstahl ka 1972. aasta olümpiamänge [[München]]is ja avaldas fotosid veealuse elu ja kuulsuste, nagu [[Mick Jagger|Mick]] ja [[Bianca Jagger]] kohta. Ameerika fotograafi [[Carol Beckwith]]i ja austraalia [[Angela Fisher]]i 14 raamatu seas on fotod Lõuna-Sudaani dinka rahvast ja teistest Aafrika rahvastest, nagu maasai, mis on neile toonud kuulsust dinka rahva iidsete karjakasvatustavade esteetiliselt kujundatud piltide eest. [[Margaret Courtney-Clarke]] (sündinud 1949) on [[Namiibia]] dokumentaalfotograaf ja fotoajakirjanik, kes elab [[Swakopmund]]is. Tema teosed „uurivad sageli Namiibia kiiresti muutuva maastiku tingimustes ellujäävate kogukondade vastupidavust” ning ta on avaldanud kolmeosalise raamatute sarja Aafrika naiste kunstist. [[Graciela Iturbide]] (sündinud 1942) [[Mehhiko]]st on alates 1970. aastatest korraldanud arvukalt näitusi ja pälvinud rahvusvahelist tunnustust oma mustvalge fotode eest Mehhiko naistest, millel on sageli kujutatud stseene põlisrahvaste kogukondadest. == Lesbidest naisfotograafid == === Ajalugu === Paljud [[Lesbi|lesbid]] leiavad tööd ja loomingulist rahuldust fotograafidena. Kuigi lesbid on tegelenud fotograafiaga alates selle leiutamisest 1839. aastal, on paljud 19. ja 20. sajandi alguse lesbi fotograafide teosed kadunud, hävitatud või jäänud avaldamata lesbidele suunatud sotsiaalse stigma tõttu. Professionaalsed lesbi fotograafid võisid samuti oma seksuaalsust varjata. Kuigi kõiki professionaalsete fotograafidena töötanud naisi peeti soolistele normidele vastu astujateks, võisid lesbid fotograafia elukutse omaks võtta kui viisi teenida raha ilma meestest sõltumata. [[E. Jane Gay]] (1830–1919) peetakse varaseimaks teadaolevaks lesbi fotograafiks. Lesbid tegid fotosid ka eneseväljenduse eksperimenteerimiseks. Lesbid pildistasid ennast, oma sõpru ja armukesi, kes embasid üksteist intiimsetes keskkondades, vihjates samasoolistele suhetele, ilma et see oleks olnud otseselt erootiline. [[Alice Austen]] (1866–1952) pildistas oma sõpru, kes kandsid meeste riideid või osalesid traditsioonilistes mehelikes tegevustes, nagu suitsetamine. Need pildid ei olnud peamiselt mõeldud kaubanduslikuks kasutamiseks, vaid olid pigem isiklikud mälestusesemed, mida fotograafid ja modellid üksteisega jagasid. === Pärast Stonewalli === 20. sajandi lõpus inspireerisid Ameerika Ühendriikide teise laine [[Feminism|feministlik]] liikumine ja Stonewalli rahutuste järel tekkinud geide vabastusliikumine püüdlusi luua ühtne lesbi identiteet spetsiaalsete kultuuriliste artefaktidega, nagu näiteks selgesõnaliselt lesbidele pühendatud kunst, sealhulgas lesbidele pühendatud fotograafia. Need pildid arendasid uusi kunstilisi suundumusi, sealhulgas seksuaalse tegevuse ja suguelundite kujutamist. [[Joan E. Biren]] (sündinud 1944) avaldas 1979. aastal esimese lesbidest portreede fotokogumiku „Eye to Eye, Portraits of Lesbians” („Silm silma vastu, lesbidest portreed”). Teised mõjukad lesbidest fotograafid on [[Tee Corinne]] (1943–2006) ja [[Cathy Cade]] (sündinud 1942). Teadlased on väitnud, et 1970. ja 1980. aastate lesbi kunstnikud ja aktivistid nimetasid oma kunsti tahtlikult „lesbi kunstiks”, et edendada ühenduse tunnet, mis erines laiemast feministlikust liikumisest. [[Jan Zita Grover]] väitis, et selle kunstiliikumise kujutatud lesbi identiteet oli kultuuriliselt omane kolonisaatoreid ühiskondadele, nagu Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia, ning seega ei esindanud see põlisrahvaste soolise identiteedi ja seksuaalsuse süsteeme. == Suurbritannia naiste agentuur == Suurbritannias asutati 1983. aastal naiste fotokunstiga tegelev agentuur [[Format]], mis sündis [[Maggie Murray]] ja [[Val Wilmer|Val Wilmeri]] ideest. Kaks aastakümmet, kuni 2003. aastani tegutsenud Format esindas naisfotograafe, sealhulgas [[Jackie Chapman|Jackie Chapmanit]], [[Anita Corbin|Anita Corbini]], [[Melanie Friend|Melanie Friendi]], [[Sheila Gray|Sheila Grayd]], [[Paula Glassman|Paula Glassmani]], [[Judy Harrison|Judy Harrisoni]], [[Pam Isherwood|Pam Isherwoodi]], [[Roshini Kempadoo|Roshini Kempadood]], [[Jenny Mathews|Jenny Mathewsi]], [[Joanne O'Brien|Joanne O'Brieni]], [[Raissa Page|Raissa Page'i]], [[Brenda Prince|Brenda Prince'i]], [[Ulrike Preuss|Ulrike Preussi]], [[Mirium Reik|Mirium Reiki]], [[Karen Robinson|Karen Robinsonit]], [[Paula Solloway|Paula Sollowayd]], [[Mo Wilson|Mo Wilsonit]] ja L[[Isa Woollett|isa Woolletti]]. == 21. sajand == Kaasaegsed naisfotograafid jätkavad uute teede avamist fotograafia valdkonnas. [[Annie Leibovitz]] jäädvustab silmapaistvaid, tavaliselt poseeritud pilte kuulsatest ja tundmatutest inimestest, avaldades fotosid ajakirjade [[Vanity Fair]], [[Vogue]] ja [[Rolling Stone]] kaanepiltidel, mis annavad laia ülevaate Ameerika populaar kultuurist. [[Cindy Sherman|Cindy Shermani]] looming muudab fotograafia performance-kunstiks, et uurida traditsioonilisi ja popkultuurilisi müüte naiselikkusest. Tema looming uurib kaudselt identiteedi ja stereotüüpide, esindatuse ja reaalsuse, massimeedia funktsiooni ja portreede olemuse küsimusi. Kaasaegseid naisfotograafide teoseid on palju. Ainult naistele pühendatud fotonäitused on vastuolulised, kuid neid peetakse oluliseks, et rõhutada meeste domineerimise ebavõrdsust fotograafia ajaloos, ning need muutuvad üha levinumaks. Mõned tuntud kaasaegsed naisfotograafid, kes on sündinud 1950. ja 1960. aastate alguses, on: [[Rineke Dijkstra]], [[Nan Goldin]], [[Jitka Hanzlová]], [[An-My Lê]], [[Vera Lutter]], [[Sally Mann]], [[Bettina Rheims]], [[Ellen von Unwerth]], [[JoAnn Verburg]] ja [[Carrie Mae Weems]]. Nooremate kaasaegsete fotograafide hulka (sündinud 1970. aastate alguses) kuuluvad [[Lynsey Addario]], [[Rinko Kawauchi]], [[Hellen van Meene]], [[Zanele Muholi]], [[Viviane Sassen]] ja [[Shirana Shahbazi]]. Hiljutiste kaasaegsete fotograafide hulka kuuluvad [[Petra Collins]], [[Juno Calypso]], [[Ilana Panich-Linsman]], [[Delphine Fawundu]], [[Shirin Neshat]], [[Sophie Calle]], [[Laura Aguilar]] ja [[Genevieve Cadieux]]. == Naisfotograafid Aafrikast == Aafrika naisfotograafid on loonud fotosid, mis aitavad määratleda „Aafrika identiteeti”. Nende fototeosed kajastavad sageli sotsiaalseid kommentaare, kultuuritavasid ja sisaldavad identiteedi, esindatuse, mitmekesisuse, traditsioonide, vaimsuse, sotsiaalse õigluse, taassünni, tervendamise, ilu, töö ja võimustamise teemasid. Mõned [[Ida-Aafrika]] naisfotograafid on kujundanud ajaloo ümber, asetades kolonialismi kujutised kõrvuti kaasaegsete piltidega. Organisatsioon [[African Women in Photography]] (AWiP) asutati 2020. aastal, et luua rohkem võimalusi Aafrika nais- ja mitte-binaarsetele fotograafidele, kes tegutsevad nii dokumentaal- kui ka kunstfotograafia valdkonnas. Selle näiteid võib leida [[Felicia Abbani]], [[Joana Choumal|Joana Choumali]], [[Mmekutmfon Essien|Mmekutmfon Essieni]], [[Adéọlá Ọlágúnjú]], [[Aïda Muluneh|Aïda Mulunehi]] ja [[Nontsikelelo Veleko]] teostest. == Naisfotograafid Lähis-Idast == Viimastel aastakümnetel on Lähis-Ida naisfotograafid tõusnud esile oluliste häältena ülemaailmses kaasaegses kunstis, kasutades fotograafiat selliste teemade uurimiseks nagu soorollid, identiteet, traditsioonid, religioon, sõda, diasporaa ja tsensuur. Nende loomingus segunevad sageli dokumentaalne ja kontseptuaalne vorm, mis paneb proovile nii lääne arusaamad kui ka kohalikud kultuurilised tabud. Selle näiteid leiab [[Shirin Aliabadi]], [[Boushra Almutawakel]]i, [[Tasneem Alsultan]]i, [[Lalla Essayd|Lalla Essaydi]], [[Shadi Ghadirian]]i, [[Tanya Habjouq|Tanya Habjouqa]], [[Rula Halawan|Rula Halawani]], [[Nermine Hammam]], [[Rania Matar]], [[Shirin Neshat]], [[Newsha Tavakolian]] ja [[Mahdiyeh Afshar Bakeshloo]] loomingus. == Auhinnad == 1903. aastal oli [[Emma Barton]] (1872–1938) esimene naine, kellele anti Kuningliku Fotograafiaühingu medal. See anti talle süsiniktrükise eest pealkirjaga „The Awakening” („Ärkamine”). [[Pulitzeri fotopreemia]] on alates 1942. aastast antud silmapaistvate saavutuste eest ajakirjandusfotograafias. Esimene naine, kes selle auhinna pälvis, oli [[Virginia Schau]] (1915–1989), harrastusfotograaf, kes pildistas kaht meest, keda päästeti traktorihaagise kabiinist, mis riputas [[Reddingi sild|Reddingi silla]] all Californias. [2] 2000. aastal sai [[Marcia Reed]] (sündinud 1948), esimene naissoost fotograaf, kes liitus Rahvusvahelise Kinematograafide Gildiga, ka esimese naisena 2000. aastal Operaatorite Ühingu elutööpreemia fotograafia valdkonnas. == Viited == {{viited}} * https://en.wikipedia.org/wiki/Women_photographers [[Kategooria:Fotograafia]] [[Kategooria:Naised]] dkioyr4muzgncemwvx96hipt1w89bar 0 706690 7248069 7247950 2026-10-05T14:03:47Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7248069 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) [[Kategooria:2026]] 3wvsmt3s9y46w598r159wocvbjl5b7g 7248158 7248069 2026-10-05T17:40:15Z ~2026-51367-84 239054 /* Oktoober */ 7248158 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) *[[6. oktoober]] [[Kategooria:2026]] p53u4tv6du1ohyg3pq19g00jrkyl0hx 7248168 7248158 2026-10-05T18:02:00Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-51367-84|~2026-51367-84]] ([[User talk:~2026-51367-84|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. 7248069 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) [[Kategooria:2026]] 3wvsmt3s9y46w598r159wocvbjl5b7g 7248234 7248168 2026-10-05T19:57:24Z ~2026-51367-84 239054 /* Oktoober */ 7248234 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) *[[5. oktoober]] [[Kategooria:2026]] j372u7vr1swkxiw0h5tbvr4y34hpsfw 7248235 7248234 2026-10-05T19:57:49Z ~2026-51367-84 239054 /* Oktoober */ 7248235 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) *[[6. oktoober]] [[Kategooria:2026]] p53u4tv6du1ohyg3pq19g00jrkyl0hx 7248238 7248235 2026-10-05T20:02:40Z ~2026-51367-84 239054 /* Oktoober */ 7248238 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) *[[6. oktoober]] * 6. oktoober [[Kategooria:2026]] 5245qh3glse6ol634m7xrcx26v4gpry 7248243 7248238 2026-10-05T20:08:08Z ~2026-51367-84 239054 /* Oktoober */ 7248243 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) *[[6. oktoober]] [[Kategooria:2026]] cj2a5p52lskb9dbxlujhazwb5se2g97 7248246 7248243 2026-10-05T20:15:33Z ~2026-51367-84 239054 /* Oktoober */ 7248246 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) *[[6. oktoober]] *6. oktoober [[Kategooria:2026]] tbd6ojowwmp7fho2bt7nuoma0jgmwin 7248249 7248246 2026-10-05T20:18:09Z ~2026-51367-84 239054 /* Oktoober */ 7248249 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) *[[6. oktoober]] [[Kategooria:2026]] l95lof03kelb5mgq4ml9in77dtndknc 7248251 7248249 2026-10-05T20:18:48Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-51367-84|~2026-51367-84]] ([[User talk:~2026-51367-84|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. 7248069 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) [[Kategooria:2026]] 3wvsmt3s9y46w598r159wocvbjl5b7g 7248292 7248251 2026-10-05T21:16:17Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7248292 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) [[Kategooria:2026]] 92y37a9ausgjhnefe9nbfmlt81vx8n3 7248293 7248292 2026-10-05T21:18:27Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7248293 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) [[Kategooria:2026]] bs0yy5ak18brjymp835tzgwoln0mzzx 7248294 7248293 2026-10-05T21:21:14Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7248294 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) [[Kategooria:2026]] 66t8dpae7x75pybnu5scno9bg3myg6o 7248298 7248294 2026-10-05T21:28:56Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7248298 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) [[Kategooria:2026]] fht23obocfleeymyqtglklmcp1r41h2 7248311 7248298 2026-10-05T23:06:13Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7248311 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooha (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) [[Kategooria:2026]] co1ibd3c6sc93php33dva5rtce8xwqw 7248405 7248311 2026-10-06T09:32:21Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7248405 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooha (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) [[Kategooria:2026]] 18b4mntm5gxbh7d15dhdmv7nu0u5so5 7248471 7248405 2026-10-06T11:53:22Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7248471 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooha (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) [[Kategooria:2026]] q7n0etg7b17wp61req3s310kmj5rs7t 0 709461 7248184 7086692 2026-10-05T18:31:07Z Svencapoeira 67038 7248184 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Boudieri harisirmik | värvus = seened | pilt = Boudieri harisirmik.jpg | pildi_seletus = Boudieri harisirmik ''Lepiota boudieri'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Šampinjonilised]] ''Agaricaceae'' | perekond = [[Harisirmik]] ''Lepiota'' | liik = '''Boudieri harisirmik''' ''Lepiota boudieri'' }} '''Boudieri harisirmik''' (''Lepiota boudieri'') on [[šampinjonilised|šampinjoniliste]] (''Agaricaceae'') sugukonda, [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] (''Agaricales'') seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]]. Seene nimi viitab Prantsuse mükoloogile [[Jean Louis Émile Boudier]]. == Välislingid == * {{Elurikkus|155282}} [[Kategooria:Šampinjonilised]] 51lqzxsxjq9juyq2hjjjeef8tly88rm 0 709977 7248331 7100775 2026-10-06T05:23:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248331 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pigorgsoup.JPG|pisi|Searupski supp]] '''Sea siseelundite supp''' ehk '''searupski supp''' ([[hiina lihtsustatud kiri]]: 猪杂汤; [[hiina traditsiooniline kiri]]: 豬雜湯; [[pinyin]]: ''zhū zá tāng''; [[Pe̍h-ōe-jī]]: ''ti-cha̍p-thng, tu-cha̍p-thng'') on sealiha [[Subproduktid|rupskitest]] valmistatud supp, mis on levinud [[Malaisia|Malaisias]] ja [[Singapur|Singapuris]]. Roog on läbipaistva [[Leem|leemega]] supp, mida serveeritakse teiste valikuliste lisandite ja [[Riis|riisiga]]. Peamiselt on supp populaarne Malaisias ja Singapuris; roa Indoneesia varianti, mida nimetatakse "''song sui"'', arvatakse pärit olevat [[Bangka|Bangka saarelt]] ning see on populaarne saarel elavate Indoneesia hiinlaste seas.<ref>{{Cite web|url=https://www.tagar.id/mengenal-songsui-makanan-non-halal-dari-bangka|title=Mengenal Songsui, Makanan Non Halal dari Bangka|website=TAGAR|date=2017-12-23|access-date=2025-06-24|language=id|archive-url=https://web.archive.org/web/20250624085457/https://www.tagar.id/mengenal-songsui-makanan-non-halal-dari-bangka|archive-date=2025-06-24|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://cookpad.com/id/resep/13183800|title=Resep Songsui Makanan Khas Bangka oleh Sutrisno Yao|website=Cookpad|date=2020-07-16|access-date=2025-06-24|language=id}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://budaya-indonesia.org/Songsui|title=Songsui » Budaya Indonesia|website=budaya-indonesia.org|access-date=2025-06-24}}</ref> == Koostisosad == Supi puljong keedetakse rupskitest, mis võivad sisaldada [[Maks|maksa]], [[Süda|südant]], [[Sooled|sooli]], [[Neerud|neere]], [[magu]], [[Keel (anatoomia)|keelt]], [[Kopsud|kopse]], sea verepudingut, aga ka sealihaviile, soolatud köögiviljaribasid, lihapalle, hakitud küüslauku, seakonte, [[Spargelsalat|sparglit]], [[Aedkoriander|aedkoriandrit]] ning näpuotsaga hakitud sibulapealseid ja valget pipart.<ref>{{Cite web|last=GoodFood.SG (BETA)|url=http://www.goodfood.sg/pig_organ_soup|title=Pig Organ Soup in Singapore Food Guide & Restaurant Directory :: GoodFood.SG (BETA)|publisher=GoodFood.SG|access-date=2013-03-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20120822143616/http://www.goodfood.sg/pig_organ_soup|archive-date=2012-08-22}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nami-Nami |url=https://nami-nami.ee/forums/view_topic/2364/page:1 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=nami-nami.ee}}</ref> Lisanditeks on hautatud [[Tofu|tofupallid]], ka muna ja köögiviljad. Tavaliselt serveeritakse rooga spetsiaalse tšilli- või [[Sojakaste|sojakastmega]] ning hakitud [[Tšillipipar|tšillipipraga]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Malaisia köök]] [[Kategooria:Supid]] g9xxslkgs5xbnqrhdymk3qbeskmvl6p 0 711304 7248060 7247839 2026-10-05T13:45:02Z Kasparkelk 204517 7248060 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2026. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2026. aasta Moto3 hooaeg]]}}'''2026. aasta FIM-i MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] 78. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade, ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Hooaeg algas 27. veebruaril 2026 Tai Grand Prix'ga ning lõppeb 22. novembril 2026 Valencia Grand Prix'ga. Hooaega on planeeritud märtsist novembrini 22 etappi. Sellel hooajal on MotoGP tutvustanud uut võistlusklassi [[Harley-Davidson|Harley-Davidsoni]] mootorratastega. Võistlusklassi nimi on [[Harley-Davidsoni Baggeri maailma karikavõistlused|Harley-Davidson Bagger World Cup]]. == Hooaja kokkuvõte == [[Fail:Jorge Martin at the 2026 Spanish Grand Prix.jpg|pisi|225x225px|[[Jorge Martín]] on praegune meistrivõistluste liider.]] [[Marco Bezzecchi]] hakkas [[Aprilia Racing|Apriliaga]] esimestel etappidel meistrivõistlusi juhtima, võites esimest kolme Grand Prix'd ja esimesest seitsmest neli ning ka kahe teise koha tulemusega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-26 |pealkiri=MotoGP Thai GP: Marco Bezzecchi's flawless Aprilia win ends Ducati's podium streak |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-thailand-gp-marco-bezzecchi-rebounds-to-win-tyre-drama-for-marc-marquez/10801280/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bartolomeo |eesnimi=Luca |kuupäev=2026-03-22 |pealkiri=Brazilian GP: Bezzecchi and Martín outclass the Ducatis |url=https://www.autohebdof1.com/news/MotoGP/brazilian-gp-motogp-aprilia-bezzecchi.html |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=AutoHebdo |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Aprilia’s Bezzecchi wins USA MotoGP to extend perfect start to season |url=https://www.aljazeera.com/sports/2026/3/30/marco-bezzecchi-wins-usa-motogp-to-extend-perfect-start-to-season |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Al Jazeera |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-01 |pealkiri=Bezzecchi wins Mugello as Aprilia lands one-two |url=https://readmotorsport.com/2026/06/01/bezzecchi-mugello-motogp-aprilia-one-two/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Read Motorsport |keel=en}}</ref> Viletsamad tulemused sprindisõitudes vähendas tema meistrivõistluste eelist. Tema meeskonnakaaslane, [[Jorge Martín]], võitis samade seitsme etappide jooksul ühe Grand Prix', kahe sprindisõidu ja sai kolm teise koha tulemust Grand Prix'des. [[Álex Márquez]] ja [[Fabio Di Giannantonio]] mõlemad said samas ajavahemikus ühe etapivõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-26 |pealkiri=MotoGP Spanish GP: Alex Marquez ends Aprilia’s winning streak |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-spanish-gp-alex-marquez-win-gresini-marc-crash/10815629/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Di Giannantonio wins Catalan MotoGP after Marquez injured in horror crash |url=https://www.aljazeera.com/sports/2026/5/17/fabio-di-giannantonio-wins-shortened-catalan-motogp-after-marquez-crash |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Al Jazeera |keel=en}}</ref> Bezzecchi ja Martin mõlemad katkestasid [[Ungari mootorrataste Grand Prix|Ungari Grand Prix']]<nowiki/>l pärast kokkupõrget esimese ringi esimeses kurvis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-07 |pealkiri=WATCH: Jorge Martin wipes out Marco Bezzecchi at Turn 1 in Hungary MotoGP drama {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1097371/1/watch-jorge-martin-wipes-out-marco-bezzecchi-turn-1-hungary-motogp-drama |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ning Bezzecchi sai disklaffi [[Tšehhi mootorrataste Grand Prix|Tšehhi Grand Prix]]'lt, kuna ta lõi rajaohutustöötajat sprindisõidus pärast kukkumist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=AFP |kuupäev=2026-06-21 |pealkiri=Marco Bezzecchi banned from Czech MotoGP race after slapping track marshal |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/sport/2026/jun/21/motogp-marco-bezzecchi-czech-grand-prix-slap-steward |vaadatud=2026-06-26 |issn=0261-3077}}</ref> Valitsev maailmameister, [[Marc Márquez]], võitis kahte sprindisõitu, kuid ei võtnud osa Prantsuse ja Kalatani Grand Prix'del vigastuse tõttu, mille ta sai Prantsuse etapi sprindisõidus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Ducati's Marquez to miss French and Catalan GPs due to foot fracture |url=https://www.reuters.com/sports/ducatis-marquez-miss-french-catalan-gps-due-foot-fracture-2026-05-09/ |vaadatud=27. juunil 2026}}</ref> Ta sai Ungaris perfektse nädalavahetuse (kvalifikatsioonivõit, sprindi- ja Grand Prix' võit)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Today |eesnimi=Hungary |kuupäev=2026-06-08 |pealkiri=After a Grueling Start, Marc Márquez Wins the Hungarian Grand Prix in MotoGP |url=https://hungarytoday.hu/after-a-grueling-start-marc-marquez-wins-the-hungarian-grand-prix-in-motogp/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Hungary Today |keel=en}}</ref> ning sai Tšehhis sprindis poodiumi ja Grand Prix' võidu, vähendades punktivahet liidriga 40 punktini.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-22 |pealkiri=Marc Marquez Cuts MotoGP Deficit To 40 Points After Czech GP Win |url=https://readmotorsport.com/2026/06/22/marc-marquez-motogp-deficit-40-points-czech-gp-win-2/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Read Motorsport |keel=en}}</ref> [[Hollandi mootorrataste Grand Prix|Hollandi Grand Prix']]<nowiki/>l oli näha [[Trackhouse Racing|Trackhouse Racingu]] edukaimat tulemust siiamaani, saades kaksikvõidu mõlemad sprindis ja Grand Prix' sõidus. [[Raúl Fernández]] võitis sprindi ja [[Ai Ogura]] võitis oma esimese tippklassi Grand Prix' ning oli esimene jaapanlane, kes on võitnud tippklassi Grand Prix'd pärast [[Makoto Tamada|Makoto Tamadat]] 2004. aasta [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Jaapani Grand Prix]]'l. Bezzecchi kukkus ja katkestas Grand Prix' teisel ringil, teenides kolmandat etappi järjest 0 punkti ning võimaldas tiimikaaslasel Martínil hakata meistrivõistlusi juhtima kolmanda koha tulemusega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bartolomeo |eesnimi=Luca |kuupäev=2026-06-28 |pealkiri=Dutch GP: First victory for Ai Ogura, another crash for Bezzecchi |url=https://www.autohebdof1.com/news/MotoGP/Dutch-GP%3A-first-victory-for-Ai-Ogura--another-crash-for-Bezzecchi.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=AutoHebdo |keel=en}}</ref> Bezzecchi ei saanud [[Saksa mootorrataste Grand Prix|Saksamaa Grand Prix]]'l võistelda, kuna ta oli oma rangluu ära murdnud pärast kvalifikatsioonis kukkumist, järjekordne hoop tema tiitlijahile.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Bezzecchi suffers 'complete and displaced' collarbone fracture |url=https://www.the-race.com/motogp/marco-bezzecchi-suffers-complete-and-displaced-collarbone-fracture/ |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> "[[Sachsenring|Sachsenringi]] kuningas" Marc Márquez tegi oma hooaja teise perfektse nädalavahetuse ning pikendas oma võitude rekordit sel ringrajal 10-e MotoGP klassi võiduni ja kõikide klasside arvestuses 13-ni. Jorge Martín lõpetas hooaja esimest poolt 208 punktiga, olles ees Ai Ogurast (194 punkti), Marc Márquezist (190) ja Marco Bezzecchist (186). Pärast suvepausi toimus [[Silverstone'i ringrada|Silverstone]]'is [[Briti mootorrataste Grand Prix|Briti Grand Prix']] ning seda domineerisid [[Aprilia]] masinad, mis olid täitnud kõik sprindi- ja põhisõidu poodiumikohad ära.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-11 |pealkiri=5 things we learned from the 2026 MotoGP British GP - Grande Prêmio in English |url=https://grandepremio.com/en/motogp/5-things-we-learned-from-the-2026-motogp-british-gp/ |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=Grande Premio EN |keel=en}}</ref> Tehasesõitja [[Jorge Martín]] startis esikohalt, võitis sprindisõidu, lõpetas põhisõidus teisena ning suurendas oma edumaad tiitliheitluses. [[Trackhouse Racing#MotoGP|Trackhouse]]'i sõitja [[Raúl Fernández]] võitis põhisõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-19 |pealkiri=MotoGP British GP: Raul Fernandez dominates as Jorge Martin extends points lead |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-british-gp-fernandez-win-martin-points-lead/10845228/ |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> [[Marc Márquez|Márquez]] jõudis [[MotorLand Aragon|Aragoni]] etapiks vormi tagasi ning võitis mõlemad sprindi ja Grand Prix' sõidu kolmandat järjestikust aastat järjest. Rivaalid [[Marco Bezzecchi|Bezzecchi]] ja Martín olid mõlemad sprindis ja peasõidus kolmandal ja viiendal kohal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-30 |pealkiri=MotoGP: Marc Marquez wins third straight Aragon Grand Prix |url=https://www.bbc.com/sport/motorsport/articles/cn9wgnqll14o |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=BBC Sport |keel=en-GB}}</ref> [[San Marino ja Rimini Riviera mootorrataste Grand Prix|San Marino ja Rimini Riviera Grand Prix]]'l võitis Márquez mõlemad sprindi- ja peasõidu ning tuli esimest korda sel hooajal üldarvestuse liidriks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-12 |pealkiri=Marc Marquez takes Misano MotoGP sprint win after tense race {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104432/1/marc-marquez-takes-misano-motogp-sprint-win-after-tense-race |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-13 |pealkiri=Marc Marquez’s first words as new 2026 MotoGP championship leader {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104605/1/marc-marquezs-first-words-new-2026-motogp-championship-leader |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Bezzecchi lõpetas sprindis teisena, Martín kolmandana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-12 |pealkiri=2026 Misano MotoGP - Sprint Race Results {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/results/1104150/1/2026-misano-motogp-sprint-results |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Põhisõidus Bezzecchi kukkus esimese ringi 13. kurvis ning katkestas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-13 |pealkiri=Marco Bezzecchi’s blunt response about pressure after costly Misano MotoGP crash {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104630/1/marco-bezzecchis-blunt-response-about-pressure-after-costly-misano-motogp |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Martínil oli ''arm pump'i'' probleeme ning langes esikohalt viiendaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-13 |pealkiri=Jorge Martin’s MotoGP title charge faces surgery dilemma after Misano arm pump {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104669/1/jorge-martins-motogp-title-charge-faces-surgery-dilemma-after-misano-arm-pump |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> [[Austria mootorrataste Grand Prix|Austrias]] tuli kvalifikatsiooni- ja sprindivõitjaks Jorge Martín<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-19 |pealkiri=Jorge Martin "almost crashed" in MotoGP sprint near-miss with Marc Marquez {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104947/1/jorge-martin-almost-crashed-motogp-sprint-near-miss-marc-marquez |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-19 |pealkiri=Austria Sprint Race: New 2026 MotoGP World Championship standings {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104847/1/austria-sprint-race-new-2026-motogp-world-championship-standings |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ning pühapäevasel Grand Prix' sõidul tuli esmakordselt etapivõitjaks [[Pedro Acosta]] pärast liidrikohalt kukkumist sprindisõidus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-20 |pealkiri=Pedro Acosta: “I was sh**ting my pants” before breakthrough Austrian MotoGP victory {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1105024/1/pedro-acosta-i-was-shting-my-pants-breakthrough-austrian-motogp-victory |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Acosta tuli esimeseks KTM-i etapivõitjaks pärast [[Miguel Oliveira|Miguel Oliveirat]] 2022. aasta [[Tai mootorrataste Grand Prix|Tai Grand Prix]]'l.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-20 |pealkiri=The road to Pedro Acosta's maiden MotoGP win |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/pedro-acosta-maiden-motogp-win-journey/10857459/ |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> [[Marc Márquez]] alustas hooaja Aasia turniiri [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Jaapanis]] mõlemad sprindi- ja Grand Prix' võiduga, kuid [[Jorge Martín|Jorge Martíni]] poodiumifinišid jättis Marquez'i temast kaks punkti taga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Thukral |eesnimi=Rachit |kuupäev=4. oktoober 2026 |pealkiri=MotoGP Japanese GP: Marc Marquez beats Jorge Martin in early duel to close in on points lead |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-japanese-gp/10861724/ |vaadatud=5. oktoobril 2026 |väljaanne=Motorsport}}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == === Põhisõitjad === {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] | align="center" |72 |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |1–16 |- |89 |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |1–16 |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |25 |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |1–16 |- |79 |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |1–12, 15–16 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="3" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |63 |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |1–16 |- |93 |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |1–5, 7–16 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |73 |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |1–6, 9–16 |- | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |54 |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |2–10, 13–16 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team]] |21 |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |1–16 |- |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |49 |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |1–16 |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] {{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Pro Honda LCR]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |[[Honda RC213V|RC213V]] | align="center" |5 |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |1–6, 13–16 |- | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |1–16 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | align="center" |10 |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |1–16 |- | align="center" |36 |{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]] |1–16 |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |[[KTM RC16|RC16]] | align="center" |33 |{{flagicon|LAV}} [[Brad Binder]] |1–16 |- | align="center" |37 |{{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] |1–16 |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | align="center" |12 |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |1–3, 6–11, 16 |- | align="center" |23 |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |1–16 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] | align="center" |20 |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |1–16 |- | align="center" |42 |{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]] |1–16 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |7 |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |1–16 |- | align="center" |43 |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |1–16 |} === Asendussõitjad / ''Wildcard'' sõitjad === * ''kaldkirjas'' on ''wildcard'' sõitjad {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="2" |[[Aprilia]] | rowspan="2" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] |32 |''{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]]'' |4 |- |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |32 |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]] |13 |- |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="5" |[[Ducati]] |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |7 |- | rowspan="4" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |7 |- |27 |''{{flagicon|SPA}}'' [[Iker Lecuona]] |8 |- | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |1 |- |27 |''{{flagicon|SPA}}'' [[Iker Lecuona]] |12 |- |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |[[Honda RC213V|RC213V]] |35 |{{flagicon|UK}} [[Cal Crutchlow]] |7–12 |- | rowspan="3" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] |15 |{{flagicon|THA}} [[Somkiat Chantra]] |16 |- |30 |{{flagicon|Jaapan}} [[Takaaki Nakagami]] |15 |- |30 |''{{flagicon|Jaapan}} [[Takaaki Nakagami]]'' |16 |- |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="2" |[[KTM]] | rowspan="2" |[[KTM RC16|RC16]] |44 |''{{flagicon|SPA}}'' [[Pol Espargaró]] |12–15 |- |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] |94 |{{flagicon|GER}} [[Jonas Folger]] |5 |- |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] |47 |''{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]'' |4, 6, 10, 12 |} Kõik võistkonnad kasutavad sarja poolt määratud [[Michelin|Michelini]] rehve. === Muudatused tootjatel === * Mõlemad Yamaha võistkonnad kasutavad esimest korda MotoGP ajastul oma mootori V4 versiooni. YZR-M1 on varem olnud ridaneli konfiguratsiooniga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yamaha MotoGP |url=https://www.yamahamotogp.com/2025/newsletter/press/en/251114133326320/16-11-2025-yamaha-confirms-switch-to-v4-engine-for-2026-motogp-season |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.yamahamotogp.com |arhiivimisaeg=2026-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260417071511/https://www.yamahamotogp.com/2025/newsletter/press/en/251114133326320/16-11-2025-yamaha-confirms-switch-to-v4-engine-for-2026-motogp-season |url-olek=ei tööta }}</ref> === Muudatused sõitjate nimekirjas === ==== Enne hooaja algust ==== * Kolmekordne WorldSBK maailmameister [[Toprak Razgatlioğlu]] teeb oma ''Grand Prix''' debüüdi [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta läks [[Miguel Oliveira]] asemele, kelle leping katkestati aasta varem ning läks Razgatlioğlu asemele [[BMW Motorrad|ROKiT BMW Motorrad WorldSBK]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=OLIVEIRA SIGNS FOR BMW: The five-time MotoGP race winner joins Petrucci at the factory BMW team for 2026 |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2025/OLIVEIRA+SIGNS+FOR+BMW+The+fivetime+MotoGP+race+winner+joins+Petrucci+at+the+factory+BMW+team+for+2026 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.worldsbk.com |arhiivimisaeg=2026-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260421221445/https://www.worldsbk.com/en/news/2025/OLIVEIRA+SIGNS+FOR+BMW+The+fivetime+MotoGP+race+winner+joins+Petrucci+at+the+factory+BMW+team+for+2026 |url-olek=ei tööta }}</ref> * Valitsev Moto2 maailmameister [[Diogo Moreira]] teeb oma MotoGP klassi debüüdi Pro Honda LCR võistkonnas, asendades Somkiat Chantrat, kes läheb Honda WorldSBK võistkonda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Diogo Moreira’s 2026 MotoGP debut with LCR Honda is now official |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/diogo-moreira-debut-lcr-honda-2026/10767394/ |vaadatud=12. märtsil 2026 |väljaanne=motorsport.com}}</ref> ==== Keset hooaega ==== * [[Fermín Aldeguer]] murdis oma reieluu treeningul ning ei saanud selle tõttu hooaja avaetapil Tais võistelda. Teda asendas [[Michele Pirro]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-12 |pealkiri=Fermin Aldeguer to miss Thai GP, Gresini names replacement |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/fermin-aldeguer-to-miss-thai-gp-gresini-names-replacement/10797026/ |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * [[Augusto Fernández]] tegi neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-22 |pealkiri=Yamaha fields fifth MotoGP bike at Jerez with wild-card {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1093278/1/yamaha-fields-fifth-motogp-bike-jerez-wild-card |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> * [[Lorenzo Savadori]] tegi neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-04-21 |pealkiri=Aprilia and Yamaha set for wildcards in Jerez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/1021471 |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Maverick Viñales]] jättis Prantsuse etapi vahele, et paremini taastuda vigastusest, mille ta sai eelneval aastal [[Sachsenring|Sachsenringil]]. Teda asendas [[Jonas Folger]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-07 |pealkiri=Jonas Folger faces “big challenge” replacing Maverick Vinales in MotoGP {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1094532/1/jonas-folger-faces-big-challenge-replacing-maverick-vinales-motogp |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> * [[Álex Márquez]] murdis [[Kataloonia mootorrataste Grand Prix|Kataloonia Grand Prix'l]] oma parema rangluu ja C7 selgroolüli ning jätab Itaalia ja Ungari Grand Prix'd vahele. Itaalias asendas teda [[Michele Pirro]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Pirro back in action at home in place of Alex Marquez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/26/pirro-back-in-action-at-home-in-place-of-alex-marquez/www.motogp.com/en/news/2026/05/26/pirro-back-in-action-at-home-in-place-of-alex-marquez/1070113 |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Ungaris [[Iker Lecuona]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-02 |pealkiri=Lecuona to replace Alex Marquez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/27/lecuona-sostituira-alex-marquez-in-gresini-al-balaton-park/www.motogp.com/en/news/2026/05/27/lecuona-sostituira-alex-marquez-in-gresini-al-balaton-park/1071424 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Johann Zarco]] sai [[Kataloonia mootorrataste Grand Prix|Kataloonia Grand Prix]]'l kõvasti vigastada ning teda asendas [[Cal Crutchlow]] Itaaliast Saksamaani.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-05-28 |pealkiri=Crutchlow confirmed as Zarco replacement at the Italian GP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/28/crutchlow-confirmed-as-zarco-replacement-at-the-italian-gp/www.motogp.com/en/news/2026/05/28/crutchlow-confirmed-as-zarco-replacement-at-the-italian-gp/1070321 |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Pol Espargaró]] asendas Britannias, Aragonis, Misanos ja Austrias [[Maverick Viñales|Maverick Viñalest]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-04 |pealkiri=Pol Espargaró to replace Viñales at the British GP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/04/pol-espargaro-to-replace-vinales-at-the-british-gp/www.motogp.com/en/news/2026/08/04/pol-espargaro-to-replace-vinales-at-the-british-gp/1081457 |vaadatud=2026-08-04 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Fermín Aldeguer]] vigastas oma selga [[Hollandi TT]] treeningul toimunud kukkumisel. Briti GP-l asendas teda [[Iker Leucona]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-27 |pealkiri=Fermin Aldeguer to miss British GP, Iker Lecuona drafted as replacement |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/fermin-aldeguer-to-miss-british-gp-iker-lecuona-drafted-as-replacement/10843256/ |vaadatud=2026-08-28 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * [[Ai Ogura]] vigastas oma vasakut kätt, kui ta oli Jaapanis treenimas. Teda asendas Aragonis [[Lorenzo Savadori]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Ogura withdraws from Aragon through injury, Savadori to substitute |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/ogura-withdraws-from-aragon-through-injury-savadori-to-substitute/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/ogura-withdraws-from-aragon-through-injury-savadori-to-substitute/1086948 |vaadatud=2026-08-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Joan Mir|Joan Miril]] oli terviseprobleeme ja ebanormaalseid vereproovi tulemusi. Teda asendas Austrias [[Takaaki Nakagami]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hermoso |eesnimi=Pol |kuupäev=16. september 2026 |pealkiri=Joan Mir to miss MotoGP Austrian GP after Misano health issues |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/joan-mir-to-miss-motogp-austrian-gp-after-misano-health-issues/10856309/ |vaadatud=19. septembril 2026 |väljaanne=Motorsport}}</ref> ning Jaapanis [[Somkiat Chantra]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-23 |pealkiri=Chantra set for MotoGP return in Motegi |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/16/chantra-bereit-fur-sein-motogp-comeback-in-motegi/www.motogp.com/en/news/2026/09/16/chantra-bereit-fur-sein-motogp-comeback-in-motegi/1092166 |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Reeglimuudatused == Mootorite spetsifikatsioone ei saa sel hooajal muuta. Tehastele, mis kuuluvad möönduste D-tasemesse reegel ei kehti, välja arvatud juhul, kui nende tase muutub. == Kalender == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäev !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |1. märts |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand |Chang International Circuit |- !2 |22. märts |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !3 |29. märts |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |Circuit of the Americas |- !4 |26. aprill |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |Circuito de Jerez |- !5 |10. mai |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |Bugatti Circuit |- !6 |17. mai |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !7 |31. mai |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Brembo Grand Prix of Italy]] | nowrap="" |Autodromo Internazionale del Mugello |- !8 |7. juuni |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |Balaton Park Circuit |- !9 |21. juuni |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |Brno Circuit |- !10 |28. juuni |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT|Grand Prix of the Netherlands]] |TT Circuit Assen |- !11 |12. juuli |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |Sachsenring |- !12 |9. august |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |Silverstone Circuit |- !13 |30. august |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |MotorLand Aragón |- !14 |13. september | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |- !15 |20. september |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria |Red Bull Ring |- !16 |4. oktoober |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | nowrap="" |Mobility Resort Motegi |- !17 |11. oktoober |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia |Pertamina Mandalika International Street Circuit, |- !18 |25. oktoober |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia |Phillip Island Grand Prix Circuit |- !19 |1. november |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia |Petronas Sepang International Circuit |- !20 |8. november |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar |Lusail International Circuit |- !21 |15. november |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal |Algarve International Circuit |- !22 |22. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia |Circuit Ricardo Tormo |} == Tulemused == === Etapid === {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%" !Etapp !''Grand Prix''' nimi !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond !Tootja |- !1 |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !2 |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !3 | data-sort-value="ame" |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !4 |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !5 |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !6 |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !7 |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Brembo Grand Prix of Italy]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !8 |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !9 |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !10 |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !11 |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !12 |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !13 |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !14 | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !15 |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] |{{flagicon|AUT}} [[KTM]] |- !16 |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !17 |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia | | | | | |- !18 |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia | | | | | |- !19 |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia | | | | | |- !20 |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar | | | | | |- !21 |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal | | | | | |- !22 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia | | | | | |} === Sõitjate üldarvestus === ==== Punktisüsteem ==== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Koht | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' | style="background:#dfffdf;" |'''4.''' | style="background:#dfffdf;" |'''5.''' | style="background:#dfffdf;" |'''6.''' | style="background:#dfffdf;" |'''7.''' | style="background:#dfffdf;" |'''8.''' | style="background:#dfffdf;" |'''9.''' | style="background:#dfffdf;" |'''10.''' | style="background:#dfffdf;" |'''11.''' | style="background:#dfffdf;" |'''12.''' | style="background:#dfffdf;" |'''13.''' | style="background:#dfffdf;" |'''14.''' | style="background:#dfffdf;" |'''15.''' |- !''Grand Prix''' | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |- !''Tissot Sprint'' |12 |9 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1 | colspan="6" | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#dfffdf" |4'''⁵''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''³''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#ffffbf" |1'''¹''' | bgcolor="#cfcfff" |NC | bgcolor="#dfdfdf" |2'''²''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁶''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''⁵''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''^{P 5}''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''⁶''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''^{P 1}''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''⁵''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''³''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''^{P 1}''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''^{P 3}''' | | | | | | !333 |- !2 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#efcfff" |Ret'''²''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''^{P 1}''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁵''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''^{P 1 F}''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁶''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''^{P 1 F}''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁹''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''^{1 F}''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |5^'''2''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''¹''' | | | | | | !331 |- !3 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#ffffbf" |1'''^{P F}''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''^{4 F}''' | bgcolor="#ffffbf" |1 | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''⁹''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''^{P 4}''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''³''' |EX | bgcolor="#EFCFFF" nowrap="" |Ret'''⁴''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | bgcolor="#ffdf9f" |3'''³''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''^{P 3}''' | bgcolor="#EFCFFF" nowrap="" |Ret'''^{P 2}''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''³''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁶''' | | | | | | !284 |- !4 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfdfdf" |2'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁹''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |5'''⁴''' | bgcolor="#efcfff" nowrap="" |Ret'''^{P 2}''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁹''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''²''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁹''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''⁶''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''⁴''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁶''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''^F''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | | | | | | !243 |- !5 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Ai Ogura]] |[[Aprilia]] |SuperFile Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |5'''⁴''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''⁵''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''^{6 F}''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''^{P 2}''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''^{2 F}''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''⁴''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''²''' | | | bgcolor="#dfffdf" |4'''⁴''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁵''' | | | | | | !237 |- !6 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁸''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''^{P 2}''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''^P''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁵''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#ffffbf" |1'''^{3 F}''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |4'''^{4 F}''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''³''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁵''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁴''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#cfcfff" |18 | | | | | | !230 |- !7 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |[[Aprilia]] |SuperFile Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#ffdf9f" |3'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁶''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#cfcfff" |17'''⁴''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''¹''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁴''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁶''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''¹''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁵''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''^F''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |5'''⁸''' | | | | | | !216 |- !8 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#dfffdf" |9'''⁹''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''²''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''²''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''^{P 2 F}''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁶''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''^{7 F}''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁹''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''¹''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁷''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁶''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | | | | | | !164 |- !9 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁴''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''^F''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁸''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''¹''' | | | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''²''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''⁴''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''²''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''⁵''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁵''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | !158 |- !10 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |8'''⁶''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁵''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁸''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | | | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁶''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''^{8 F}''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | | | | | | !122 |- !11 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |6'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |4'''^{4 F}''' | | | | | | !116 |- !12 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9'''⁵''' | bgcolor="#dfffdf" |13'''⁹''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |9'''⁹''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |10 | | | | | | !104 |- !13 | align="left" |{{flagicon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Brad Binder]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁶''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |11'''⁴''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |12'''⁹''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁹''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | | | | | | !99 |- !14 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |[[Honda]] |Pro Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁹''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |9'''⁷''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''²''' | | | | | | !74 |- !15 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | nowrap="" |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#cfcfff" |16'''⁶''' | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |14'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁵''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁹''' | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |12'''⁹''' | | | | | | !66 |- !16 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |12'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |10'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |11'''⁸''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | | !57 |- !17 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁹''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁵''' | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |15'''⁹''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |10'''⁷''' | bgcolor="#cfcfff" |20'''⁷''' | | | | | | !48 |- !18 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁷''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁶''' | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | !33 |- !19 | align="left" |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller (motorcyclist)|Jack Miller]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |21 | bgcolor="#cfcfff" |19 | | | | | | !28 |- !20 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Rins]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |19 | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | !24 |- !21 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#cfcfff" |19 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#cfcfff" |20 | bgcolor="#cfcfff" |17 | | | | | | !18 |- !22 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | bgcolor="#dfffdf" |14 | | | | | | !12 |- !23 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Iker Lecuona]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |7 | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | !9 |- !24 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Augusto Fernández (motorcyclist)|Augusto Fernández]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Yamaha Factory Racing | | | | bgcolor="#cfcfff" |20 | | bgcolor="#dfffdf" |12 | | | | bgcolor="#dfffdf" |15 | | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | | | | | | !6 |- !25 | align="left" |{{flagicon|SPA}} [[Pol Espargaró]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | | | | | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | !5 |- !26 | align="left" |{{flagicon|THA}} [[Somkiat Chantra]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | | | | | | | | | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |13 | | | | | | !3 |- ! rowspan="2" |27 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Takaaki Nakagami]] | rowspan="2" |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | | | | | | | | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |13 | | | | | | | ! rowspan="2" |3 |- |Honda HRC | | | | | | | | | | | | | | | | bgcolor="#ffffff" |WD | | | | | | |- !28 | align="left" |{{flagicon|GBR}} [[Cal Crutchlow]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | | | | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | !0 |- !29 | align="left" |{{flagicon|GER}} [[Jonas Folger]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- ! rowspan="2" |30 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]] | rowspan="2" |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |0 |- |SuperFile Trackhouse MotoGP Team | | | | | | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |17 | | | | | | | | | |- !31 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |19 | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |19 | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- | colspan="27" style="background-color:#EAECF0;text-align:center" |'''Allikas:'''<ref name="standings">{{Cite web|url=https://resources.motogp.com/files/results/2026/JPN/MotoGP/RAC/worldstanding.pdf|title=World Championship Classification|website=motogp.com|date=4 October 2026|access-date=4 October 2026}}</ref> |} === Võistkondade üldarvestus === Võistkondade üldarvestus põhineb põhi- ja asendussõitjate saavutatud tulemustel. ''Wildcard'' sõitjaid arvesse ei võeta. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |1 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |72 | style="background:#ffffbf;" |1'''^{P F}''' | style="background:#ffffbf;" |1'''^{4 F}''' | style="background:#ffffbf;" |1 | style="background:#dfdfdf;" |2 | style="background:#dfdfdf;" |2'''³''' | style="background:#dfffdf;" |4'''⁹''' | style="background:#ffffbf;" |1'''^{P 4}''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''³''' |EX | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''⁴''' | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#FFDF9F;" |3'''³''' | style="background:#FFDF9F;" |3'''^{P 3}''' | style="background:#EFCFFF;" nowrap="" |Ret'''^{P 2}''' | style="background:#FFDF9F;" |3'''³''' | style="background:#FFDF9F;" |3'''⁶''' | | | | | | ! rowspan="2" |617 |- |89 | style="background:#dfffdf;" |4'''⁵''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''³''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''¹''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#ffffbf;" |1'''¹''' | style="background:#cfcfff;" |NC | style="background:#dfdfdf;" |2'''²''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁶''' | style="background:#dfffdf;" |9'''⁵''' | style="background:#FFDF9F;" |3'''^{P 5}''' | style="background:#dfffdf;" |5'''⁶''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''^{P 1}''' | style="background:#dfffdf;" |5'''⁵''' | style="background:#dfffdf;" |5'''³''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''^{P 1}''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''^{P 3}''' | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |2 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |63 | style="background:#dfffdf;" |9'''⁹''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |10'''²''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''²''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''^{P 2 F}''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''⁶''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''^{7 F}''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''⁹''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''¹''' | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |6'''⁷''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |7'''⁶''' | style="background:#DFFFDF;" |8 | | | | | | ! rowspan="2" |495 |- |93 | style="background:#efcfff;" |Ret'''²''' | style="background:#dfffdf;" |4'''¹''' | style="background:#dfffdf;" |5 | nowrap="" style="background:#efcfff" |Ret'''^{P 1}''' | style="background:#ffffff;" |DNS | | style="background:#dfffdf;" |7'''⁵''' | style="background:#ffffbf;" nowrap="" |1'''^{P 1 F}''' | style="background:#ffffbf;" |1'''³''' | style="background:#DFFFDF;" |7'''⁶''' | style="background:#ffffbf;" nowrap="" |1'''^{P 1 F}''' | style="background:#dfffdf;" |7'''⁹''' | style="background:#ffffbf;" |1'''^{1 F}''' | style="background:#ffffbf;" |1'''¹''' | style="background:#DFFFDF;" |5'''²''' | style="background:#ffffbf;" |1'''¹''' | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |3 | rowspan="3" style="text-align:left" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse MotoGP Team|SuperFile Trackhouse MotoGP Team]]{{efn|name=trackhouse}} |25 | style="background:#ffdf9f;" |3'''³''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |8'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |6'''⁶''' | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#cfcfff;" |17'''⁴''' | style="background:#dfffdf;" |9'''¹''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁴''' | style="background:#dfffdf;" |7'''⁶''' | style="background:#DFDFDF;" |2'''¹''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''⁵''' | style="background:#ffffbf;" |1'''^F''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |6'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |5'''⁸''' | | | | | | ! rowspan="3" |453 |- |32 | | | | | | | | | | | | | style="background:#cfcfff;" |17 | | | | | | | | | |- |79 | style="background:#dfffdf;" |5'''⁴''' | style="background:#dfffdf;" |5'''⁵''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''^{6 F}''' | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#ffdf9f;" |3'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |8'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |4'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfdfdf;" |2'''^{P 2}''' | style="background:#FFFFBF;" |1'''^{2 F}''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''⁴''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''²''' | | | style="background:#dfffdf;" |4'''⁴''' | style="background:#dfffdf;" |6'''⁵''' | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] |33 | style="background:#dfffdf;" |7'''⁶''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |11'''⁴''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |12'''⁹''' | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#dfffdf;" |6'''⁹''' | style="background:#dfffdf;" |11 | | | | | | ! rowspan="2" |342 |- |37 | style="background:#dfdfdf;" |2'''¹''' | style="background:#dfffdf;" |7'''⁹''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |5'''⁴''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''^{P 2}''' | style="background:#dfffdf;" |6'''⁹''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''²''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''⁹''' | style="background:#DFFFDF;" |4'''⁸''' | style="background:#DFFFDF;" |5'''⁶''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''⁴''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''⁶''' | style="background:#ffffbf;" |1'''^F''' | style="background:#dfffdf;" |7 | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="4" |5 | rowspan="4" style="text-align: left;" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |27 | | | | | | | | style="background:#dfffdf;" |7 | | | | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | ! rowspan="4" |289 |- |51 | style="background:#cfcfff;" |19 | | | | | | style="background:#cfcfff;" |19 | | | | | | | | | | | | | | | |- |54 | | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfdfdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |8'''⁶''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁵''' | style="background:#dfffdf;" |6'''⁸''' | style="background:#FFFFFF;" |DNS | | | style="background:#dfffdf;" |6'''⁶''' | style="background:#dfffdf;" |4'''^{8 F}''' | style="background:#dfffdf;" |8'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |9 | | | | | | |- |73 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |6'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |7'''⁴''' | style="background:#ffffbf;" |1'''^F''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁸''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''¹''' | | | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#efcfff;" |Ret'''²''' | style="background:#dfffdf;" |4'''⁴''' | style="background:#dfffdf;" |4'''²''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''⁵''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁵''' | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |6 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |21 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |12'''³''' | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |10'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11'''⁸''' | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#dfffdf;" |15 | | | | | | ! rowspan="2" |287 |- |49 | style="background:#dfffdf;" |6'''⁸''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''^{P 2}''' | style="background:#dfffdf;" |4'''^P''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''⁵''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#ffffbf;" |1'''^{3 F}''' | style="background:#dfffdf;" |5'''³''' | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |4'''^{4 F}''' | style="background:#DFFFDF;" |4'''³''' | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''³''' | style="background:#dfffdf;" |6'''⁵''' | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |7'''⁴''' | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#cfcfff;" |18 | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="4" |7 | rowspan="4" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] |10 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9'''⁵''' | style="background:#dfffdf;" |13'''⁹''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |9'''⁹''' | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |10 | | | | | | ! rowspan="4" |143 |- |15 | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#dfffdf;" |13 | | | | | | |- |30 | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#dfffdf;" |13 | | | | | | | |- |36 | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁷''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁶''' | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="4" |8 | rowspan="4" style="text-align:left" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3|Red Bull KTM Tech3]] |12 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#ffffff;" |DNS | | | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | style="background:#DFFFDF;" |14 | | | | | | ! rowspan="4" |133 |- |23 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |6'''³''' | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |9'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |10'''⁷''' | style="background:#DFFFDF;" |6'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |4'''^{4 F}''' | | | | | | |- |44 | | | | | | | | | | | | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#cfcfff;" |16 | | | | | | | |- |94 | | | | | style="background:#cfcfff;" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |9 | rowspan="3" style="text-align:left" |{{flagicon|MON}} [[LCR Honda]] |5 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁹''' | style="background:#dfffdf;" |7'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁵''' | | | | | | | style="background:#dfffdf;" |15'''⁹''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |10'''⁷''' | style="background:#cfcfff;" |20'''⁷''' | | | | | | ! rowspan="3" |122 |- |11 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁹''' | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |6'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9'''⁷''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#efcfff;" |Ret'''²''' | | | | | | |- |35 | | | | | | | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |10 | rowspan="2" style="text-align:left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Racing|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] |20 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#cfcfff;" |16'''⁶''' | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |14'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |6'''⁵''' | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7'''⁹''' | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |12'''⁹''' | | | | | | ! rowspan="2" |90 |- |42 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#cfcfff;" |19 | style="background:#cfcfff;" |16 | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |11 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] |7 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#cfcfff;" |19 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#cfcfff;" |20 | style="background:#cfcfff;" |17 | | | | | | ! rowspan="2" |46 |- |43 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#cfcfff;" |21 | style="background:#cfcfff;" |19 | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- | colspan="26" style="background-color:#EAECF0;text-align:center" |'''Allikas:'''<ref name="standings2" /> |} === Tootjate üldarvestus === Iga tootja saab sama palju punkte, kui nende parim sõitja igal võidusõidul. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] | bgcolor="#dfffdf" |6'''²''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''²''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''²''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#FFDF9F" |3'''³''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''³''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''⁴''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#DFFFDF" |5'''²''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | | | | | | !469 |- !2 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] | bgcolor="#FFFFBF" |1'''³''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''³''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''⁶''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''⁴''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''³''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''²''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''⁴''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''³''' | bgcolor="#DFFFDF" |5'''²''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''¹''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''³''' | | | | | | !469 |- !3 | align="left" |{{flagicon|AUT}} [[KTM]] | bgcolor="#DFDFDF" |2'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁹''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''⁴''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''⁴''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''²''' | bgcolor="#DFFFDF" |6'''⁹''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''²''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''⁷''' | bgcolor="#DFFFDF" |6'''⁸''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''⁸''' | bgcolor="#DFFFDF" |5'''⁶''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''⁴''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁶''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''⁹''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''⁴''' | | | | | | !296 |- !4 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda]] | bgcolor="#dfffdf" |10'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |9'''⁵''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''⁶''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁵''' | bgcolor="#DFFFDF" |10 | bgcolor="#DFFFDF" |5'''⁷''' | bgcolor="#DFFFDF" |5 | bgcolor="#DFFFDF" |10 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | bgcolor="#DFFFDF" |9'''⁷''' | bgcolor="#DFFFDF" |9'''⁷''' | bgcolor="#DFFFDF" |9'''⁹''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''²''' | | | | | | !161 |- !5 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14'''⁶''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |14'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁵''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#DFFFDF" |15 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | bgcolor="#DFFFDF" |14 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | bgcolor="#DFFFDF" |7'''⁹''' | bgcolor="#DFFFDF" |12 | bgcolor="#DFFFDF" |11 | bgcolor="#DFFFDF" |10 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#DFFFDF" |12'''⁹''' | | | | | | !89 |- !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- | colspan="25" style="background-color:#EAECF0;text-align:center" |'''Allikas:'''<ref name="standings3" /> |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Mootorrattasport]] aokw11e1obrl3ywoes47ttpmssafzr7 0 711647 7248027 7114882 2026-10-05T12:57:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248027 wikitext text/x-wiki {{Infokast provints | nimi = Päris-Soome | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Turu linnus]]<br/> [[Turu]] | asendikaardi_pilt = | nimi1_keel = rootsi k. | nimi1 = Egentliga Finland | nimi1_latin = | nimi2_keel = soome k. | nimi2 = Varsinais-Suomi | nimi2_latin = | nimi3_keel = | nimi3 = | nimi3_latin = | nimi4_keel = | nimi4 = | nimi4_latin = | nimi5_keel = | nimi5 = | nimi5_latin = | lipp = | lipu_link = | vapp = Varsinais-Suomen.vaakuna.svg | vapi_link = | pindala_viide = | elanikke_viide = | ametlik_keel = | asendikaardi_pilt_seletus = | osm = }} '''Päris-Soome''' (soome ''Varsinais-Suomi'', rootsi ''Egentliga Finland'') on [[ Soome ajaloolised maakonnad|Soome ajalooline maakond]] Edela-Soomes. Piirkonda peetakse Soome riikluse ja asustuse üheks vanimaks tuumikalaks ning see paikneb peamiselt Edela-Soome rannikualal ja saarestikus.<ref>Eesti entsüklopeedia. 9. kd. Tallinn: Valgus, 1996, lk 611.</ref> [[File:Suomen asutus keskiajan alussa.png|pisi|left|150px|Soome alade asustusalad (Päris-Soome, [[Hämelased|Häme]], [[Karjalased|Karjal]]a) 12. sajandil]][[File:Historical province of Finland Proper, Finland.svg|pisi|]] Ajaloolise maakonna keskuseks kujunes varakult [[Turu]], mis oli keskajal oluline kiriklik ja halduslik keskus.<ref>Tarvel, Enn. ''Eesti rahva lugu''. Tallinn: Varrak, 2018, lk 45.</ref> Turus asus [[Turu piiskopkond|Turu piiskopkon]]na keskus. Päris-Soome kuulus keskajal ja varauusajal Rootsi kuningriik koosseisu. Piirkond oli üks Rootsi riigi ajaloolisi maakondi, mille territoorium jagunes halduslikult läänideks ning väiksemateks üksusteks, nagu häradid (eesti k. kihlakonnad) ja kihelkonnad.<ref>Eesti ajalugu III: ''Rootsi ja Poola aeg''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 46–47.</ref> Keskajal oli Päris-Soome oluline Rootsi ja Soome alade vahelise [[Botnia laht|Botnia lah]]e äärne, kaubanduse ja kirikliku elu keskus, sest Turus paiknes Soome esimene piiskopkond ning Rootsi riigi Soome asehalduri residents. {{vaata|Soome keskaeg|Esimene Rootsi ristiretk}} Päris-Soomes asusid [[Soome linnuste loend|Soome keskaegsed linnused]]: Kuitia linnus, [[Kuusisto piiskopilinnus]], Lieto linnus, Stenberi linnus, [[Turu linnus]]. [[1634. aasta Rootsi valitsemiskorraldus]]ega loobuti Rootsi kuningriigi valitsemisreformis Rootsi-Soome aladel [[keskaeg]]setest ajaloolisest maakonnapõhisest [[haldusjaotus]]est ja maakondade asemel said [[1. järgu haldusüksus|1. järgu]] [[haldusüksus]]teks [[Lään (Rootsi)|lään]]id<ref>[[Raimo Raag]]. [https://dea.digar.ee/article/JVesttaemakseltsitoim/2023/12/0/5.1 Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal], [[Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised]] 82. Tallinn, [[Emakeele Selts]], lk 12</ref> Rootsi kuningriigi ajalooliste maakondade asemel moodustati [[haldusüksus]]tena: [[Lään (Soome)|läänid]] sh. [[Turu ja Pori lään]] (''Åbo och Björneborgs län'')<ref>Matti Walta, [https://web.archive.org/web/20260422073615/https://www.academia.edu/145685208/Virkamiehi%C3%A4_1600_luvulla_Suomen_hallintovirkamiehet_1634_1714 Virkamiehiä 1600-luvulla. Suomen hallintovirkamiehet 1634–1714], s. 181-198, ISBN 9789529342082</ref>. == Geograafia == Ajalooline Päris-Soome hõlmab Edela-Soome rannikuala ja osa saarestikust Läänemeri ääres. Piirkonda iseloomustab tihe saarestik ja viljakas põllumajandusmaa. Tänapäeval langeb ajaloolise maakonna territoorium suuresti kokku Soome haldusmaakonnaga [[Päris-Soome maakond]], kuigi nende piirid ei ole täielikult samad. == Halduslik jaotus == [[Pilt:Turkucastle edit.jpg|pisi|[[Turu kindlus]]]] Rootsi ajal jagunes Päris-Soome mitmeks väiksemaks haldusüksuseks<ref>Friedrich Rühs, Finland och dess invånare. Stockholm, 1827, ''Det Egentliga Finland'' [https://runeberg.org/finfolk/2/0110.html s. 108]-116</ref>: * häradid ([[Kihlakond|kihlakon]]nad): Halikko; Piikie; Masku; Wirmo; Wehmo; Ala-[[Satakunta]]a (''Nedre Satakunda''); Ylä-Satakunta (''Öfre Satakunda''); Ylä-Satakunna ülemine (''Öfre Satakunda Öfredels'') * kihelkonnad: Kemiö (rootsi k. ''Kimito'') [[Kemiönsaari]]l, Koski (''Bjerno''), Kirjakkala (''Uskela''); Turu (''Âbo''), ''Möllby''; [[Ruissalo]] (''Ön Runsala''), [[Naantali]] (''Nådendal''), ''Uti Yläne''; [[Uusikaupunki linn|Uusikaupunki]] (''Nystad''); [[Rauma linn|Rauma]] (''Raumo''); [[Säkylä]] (''Säkylä''); [[Pori]] (''Björneborg''), ''Torsnäs'', [[Ulvila]] (''Fredriksfors''), Noormarkku (''Norrmark''); Taivassalo (''Töfsala''); [[Tampere]] (''Tammerfors''), Hattanpää jt. * linnad, millest tähtsaim oli 1229. aastal asutatud [[Turu]] ning 1558. aastal asutatud [[Pori]] linn. [[File:Suomi.hallintopitäjät.1635.nimet.svg|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi suurvõimu aegsed]] Rootsi kuningriigi alad (1635), sh [[Turu ja Pori lään]]i alad]] == Viited == <references /> == Kirjandus == *Friedrich Rühs, Finland och dess invånare. Stockholm, 1827, ''Det Egentliga Finland'' [https://runeberg.org/finfolk/2/0110.html s. 108]-116 *Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/3_Andra%20delen%20-%20H%c3%a4ft%202_aukeama.pdf?sequence=3&isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630], Andra delen, Häft 2. ''I. Egentliga Finland'', Stockholm 1922, s. 385-418; [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/7_Tredje%20delen%20-%20H%c3%a4ft%203_aukeama.pdf?sequence=7&isAllowed=y Tredje delen, Häft 3], ''Finland. 1) Fögderierna 296–313. 2) Åbo kapitelgods omfattning och belägenhet (Egentliga Finland)'' s. 103-109 {{Soome ajaloolised maakonnad}} [[Kategooria:Soome ajaloolised maakonnad]] [[Kategooria:Soome keskaeg]] 9lhtetsovy4w7jd0kj1cl64xj3oyfvv 0 713749 7248323 7203284 2026-10-06T02:19:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248323 wikitext text/x-wiki [[Fail:Saaremaa Toidufestival tiim.jpg|pisi|Saaremaa Toidufestivali korraldustiim (osaline) 2026]] '''Saaremaa Toidufestival''' on septembri algusnädalail toimuv koguperefestival, mida on korraldatud alates 2014. aastast.<ref>https://saaremaatoidufestival.ee/ </ref> Toidufestivali eesmärk on väärtustada [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] kohalikku kvaliteetset toorainet, tuua esile saarte toidutootjaid ja toitlustajaid ning tutvustada saarelisele piirkonnale omaseid toidutraditsioone. Saaremaa Toidufestivali algataja ja korraldaja on [[SA Saaremaa Turism]], kes teeb koostööd kohalike ettevõtete, kogukondade ja teiste partneritega. Toidufestivali nimisponsor on Saaremaa Köök<ref>[https://www.saaremaavald.ee/sites/default/files/documents/2023-11/Saaremaa%20Teataja%202022.08.18.pdf "Saaremaa toidufestival pakub midagi igale maitsele"] Saaremaa Teataja, 18. august 2022</ref> ning pikaajaline toetaja on [[Saaremaa Piimatööstus]]. [[Fail:Hoovikohvik.jpg|vasakul|pisi|Saaremaa Toidufestivali ajal toimuv Õunakohvikute päev Kuressaares]] [[Fail:Laat saaremaal.jpg|pisi|Saaremaa Toidufestivali ajal toimuvad laadad ja Turupäev]] [[Fail:Külade sündmus Saaremaal.jpg|vasakul|pisi|Saaremaa Toidufestivali ajal toimuvad laadad ja Turupäev]] Esimestel aastatel (2014–2018) kestis Saaremaa Toidufestival seitse päeva, 2019. aastast korraldati festivali 11-päevasena ja alates 2024. aastast on Saaremaa Toidufestivali põhiprogramm kümnepäevane.<ref>Saaremaa Teataja, 28.08.2025, Saaremaa Toidufestivali erileht</ref> Festivali kava koosneb paljudest eraldiseisvatest üritustest ja tegevustest nii Saaremaal kui ka Muhus. Toidufestivalil pakutakse Saaremaa Restoranide Nädala õhtusööke, võimalust sõita "Külla Külla" raames küladesse, saada osa Suures Turupäevast ja Sügislaadast, külastada Õunakohvikute päeval avatud kodukohvikuid<ref>{{netiviide |url=https://saaremaatoidufestival.ee/programm/ |pealkiri=Programm |väljaanne=saaremaatoidufestival.ee }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ning neile lisaks on ka teisi eripakkumisi ja kampaaniaid.<ref>{{Netiviide |url=https://puhkaeestis.ee/et/saaremaa-toidufestival |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260426194006/https://puhkaeestis.ee/et/saaremaa-toidufestival |arhiivimisaeg=2026-04-26 |url-olek=ei tööta}}</ref> Saaremaa Toidufestivali tunnuslause on "Kenast sööjast on ka toidul hea meel". Festivali üritustel on osalejaid igal aastal ligikaudu 18 000 – 20 000, näiteks 2023. aastal oli osalejaid üritustel ligi 22 000.<ref>https://www.pria.ee/uudised/eesti-toidu-kuu-uritustel-kais-rekordarv-kulastajaid </ref> [[Fail:Kena-Keretäis.jpg|pisi|Kena Keretäis novembris – õhtusöök Muhu ja Saaremaa kodudes]] Olgugi, et toidufestival ise leiab aset septembris, on sel läbi aasta ka mitmeid alasündmusi: kevadine Saaremaa Restoranide Nädal,<ref>Kertu Kalmus. [https://saartehaal.postimees.ee/7980459/algab-restoranide-nadal-restod-kutsuvad-kohalikke-head-ja-paremat-proovima “ALGAB RESTORANIDE NÄDAL ⟩ Restod kutsuvad kohalikke head ja paremat proovima”] Saarte Hääl, 15. märts 2024</ref> lihavõttepühade ajal avatud "Saarte saladuslikud Sahvrid"<ref>Kristina Õun. [https://saartehaal.postimees.ee/8226194/sahvrid-valla-saarte-sahvrid-teevad-ruumi-uuele-hooajale "SAHVRID VALLA ⟩ Saarte sahvrid teevad ruumi uuele hooajale"] Saarte Hääl, 8. aprill 2025</ref><ref>https://saaremaatoidufestival.ee/sahvrid/ </ref> ning novembri esimesel nädalavahetusel Saaremaa ja Muhu kodudes pakutav õhtusöök "Kena Keretäis".<ref>Aili Salong. [https://saartehaal.postimees.ee/8133895/kena-keretais-muutub-traditsiooniks “Kena Keretäis muutub traditsiooniks”] Saarte Hääl, 13. november 2024</ref><ref>https://saaremaatoidufestival.ee/kena-keretais/ </ref> Mitmed alasündmused said alguse 2024.–2025. aastal, kui Saare maakond kandis Eesti toidupiirkonna tiitlit<ref>https://www.eestitoit.ee/et/2024-saaremaa-muhu-ruhnu </ref><ref>https://www.agri.ee/uudised/saaremaa-muhu-ja-ruhnu-maitsete-aasta-saab-avapaugu-piknikuga-vainatammil </ref> ning Saaremaa, Muhu ja Ruhnu maitsete aasta eestvedajateks olid Saaremaa Toidufestivali korraldajad.<ref>https://saaremaatoidufestival.ee/saarte-maitsed/ </ref> Saare maakonnas seati toidupiirkonna aastal fookusesse merelised maitsed, kestlik eluviis ja saarte nüüdisaegne toidukultuur.<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/8002726/eesti-toidupiirkonna-tiitlit-kannavad-sel-aastal-saaremaa-muhu-ja-ruhnu “Eesti toidupiirkonna tiitlit kannavad sel aastal Saaremaa, Muhu ja Ruhnu”] Saarte Hääl, 17. aprill 2024</ref> Saaremaa Toidufestivali korraldajad peavad festivali suurimaks väärtuseks saarte kogukondade elavdamist – suur osa teoks tehtud ideedest on tulnud just kogukondadelt ja kohalikelt ettevõtjatelt.<ref>[https://www.saaremaavald.ee/sites/default/files/documents/2023-11/Saaremaa%20Teataja%202022.08.18.pdf "Saaremaa toidufestival pakub midagi igale maitsele"] Saaremaa Teataja, 18.08.2022</ref> == Tunnustus == [[Fail:Regionaalmaasikas 2023.jpg|pisi|Regionaalmaasika tunnustus 2023]] 2023. aastal pälvis Saaremaa Toidufestival [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium]]ilt [[Regionaalmaasikad|Regionaalmaasika auhinna]]: "Festival elavdab kohalikku ettevõtlust ja kogukondlikku tegevust ning pikendab turismihooaega. Festivalil väärtustatakse kohalikku toorainet ja toodangut, kaasatakse külamajasid ja pakutakse võimalust ise aktiivselt programmis kaasa lüüa."<ref>https://www.agri.ee/regionaalareng-uhistransport/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalmaasika-konkurss#laureaadid </ref><ref>Kertu Kalmus. [https://saartehaal.postimees.ee/7800752/saaremaa-toidufestival-palvis-regionaalmaasika-tunnustuse “Saaremaa Toidufestival pälvis regionaalmaasika tunnustuse”] Saarte Hääl, 22. juuni 2023</ref> 2021. aastal oli Saaremaa toidufestival [[Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit|Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu]] "Aasta turismiedendaja" auhinna nominent.<ref>https://etfl.ee/2022/02/selgusid-2021-aasta-parima-turismiobjekt-ja-turismiedendaja-nominendid/ </ref> 2026. aastal nomineeriti Saaremaa Toidufestival Eesti Elustiili Auhindade tunnustuskategoorias "Parim sündmus".<ref>https://eestielustiiliauhinnad.ee/2026-nominendid/ </ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://saaremaatoidufestival.ee/ Saaremaa Toidufestivali koduleht] [[Kategooria:Eesti festivalid]] [[Kategooria:Saaremaa]] ediyv5nstk4qh9dnvccnyo06v9vdt41 0 715595 7248337 7160737 2026-10-06T06:18:27Z Amherst99 15496 /* */ 7248337 wikitext text/x-wiki '''Reet Mark''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1965]] [[Tartu]]s) on eesti kunstiajaloolane ja -kriitik<ref name="direktoriks" />. Mark lõpetas [[Tartu 10. keskkool]]i (tänapäeval Tartu Mart Reiniku Kool) ja kunstiajaloolase eriala [[Tartu Ülikool]]is.<ref name="direktoriks">[[Raimu Hanson]], [https://www.postimees.ee/1463579/tartu-kunstimuuseumi-direktoriks-saab-reet-mark "Tartu kunstimuuseumi direktoriks saab Reet Mark"], Postimees, 8. märts 2005 (vaadatud 25.05.2026)</ref> 1988. aastast töötas ta [[Tartu Kunstimuuseum]]is, olles selle direktor 2011–2013<ref name="direktoriks" />. Seejärel asus ta tööle [[Eesti Rahva Muuseum]]is näituste produtsendina<ref name="produtsent">https://muuseum.tartu.ee/reet-mark-kunst-kodudes/ "Reet Mark "Kunst 1920.–1930. aastate kodudes""] Tartu linnamuuseum, 04.11.2020 (vaadatud 25.05.2026)</ref>.<ref>[https://www.etis.ee/CV/Reet_Mark/est Reet Mark], ETIS (vaadatud 25.05.2026)</ref> ==Raamatuid== * Reet Mark "Villem Ormisson: maalikunstnik 1892-1941" Tallinn: Kunst, 2004 * (kaasautor) "Eesti kunsti ajalugu", 5. köide, 1900-1940, Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia ja Kultuurileht, 2010 * Reet Mark ja [[Reet Pulk-Piatkowska]] (koostajad) "Eesti kunstnikud Pariisis", kujundaja ja illustraator [[Andres Tali]], Tammerraamat, 2010 * Reet Mark, [[Mikk Pärdi]] "EÜS KUNST: Eesti Üliõpilaste Seltsi kunstikogu 2014" (kataloog), koostajad [[Priit Lepasepp]] ja Reet Mark, kujundaja: Jaan Evart, Tartu: EÜS Kirjastus, 2014 * [[InBoil]], Reet Mark ja [[Peeter Talvistu]] "Imat Suumann: ma tulen üle Toome", koostaja Peeter Talvistu, graafiline kujundaja [[Peeter Paasmäe]], tõlkija Peeter Talvistu, Tartu: Tartu Kunstnike Liit, 2018 ==Artikleid== * Reet Mark [https://www.postimees.ee/998256/reet-mark-ekskremendid-naitusel "Ekskremendid näitusel"], Postimees, 8. oktoober 2012 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{ETIS|Reet Mark}} * [[Raimu Hanson]], [https://www.postimees.ee/1463579/tartu-kunstimuuseumi-direktoriks-saab-reet-mark "Tartu kunstimuuseumi direktoriks saab Reet Mark"], Postimees, 8. märts 2005 {{JÄRJESTA:Mark, Reet}} [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti produtsendid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 1kgif44dvhky5c74d81r7aulkzbhp1v 0 715891 7248182 7247683 2026-10-05T18:26:25Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7248182 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2005]]. aastal sündinud inimesi ja loomi'' {{Sündinud|2005}} ==Jaanuar== *[[3. jaanuar]] – [[Jamie Donley]], Põhja-Iirimaa jalgpallur *[[6. jaanuar]] – [[Jacobo Ramón]], Hispaania jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Gabriel Bontempo]], Brasiilia jalgpallur * [[21. jaanuar]] – [[IShowSpeed]], USA juutuuber * 21. jaanuar – [[Ryan Leonard]], USA jäähokimängija * [[22. jaanuar]] – [[Andreas Maasing]], Eesti e-sportlane * 22. jaanuar – [[Oliver Moore]], USA jäähokimängija * [[24. jaanuar]] – [[Karmen Bruus]], eesti kõrgushüppaja * [[30. jaanuar]] – [[Hashem bin al-Abdullah]], Jordaania prints ==Veebruar== * [[7. veebruar]] – [[Mattia Furlani]], Itaalia kaugushüppaja * [[10. veebruar]] – [[Oliver Ojakäär]], eesti tennisist *[[20. veebruar]] – [[Pietro Comuzzo]], Itaalia jalgpallur ==Märts== * [[2. märts]] – [[Mihhail Kolobov]], eesti jalgpallur *[[11. märts]] – [[Guillaume Restes]], Prantsusmaa jalgpallur * [[14. märts]] – [[Ermin Mahmić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur * [[15. märts]] – [[Stefan Džodić]], Serbia jalgpallur * [[28. märts]] – [[D4vd]], USA laulja *28. märts – [[Joaquin Seys]], Belgia jalgpallur ==Aprill== * [[8. aprill]] – [[Leah Isadora Behn]], Norra kuningliku perekonna liige * [[17. aprill]] – [[Antonio Nusa]], Norra jalgpallur * [[25. aprill]] – [[Chema Andrés]], Hispaania jalgpallur * [[29. aprill]] – [[Dipangkorn Rasmijoti]], Tai prints ==Mai== *[[1. mai]] – [[Ruairi McConville]], Põhja-Iirimaa jalgpallur * [[4. mai]] – [[Kenan Yıldız]], Türgi jalgpallur * [[8. mai]] – [[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur * [[10. mai]] – [[Markus Mölder]], eesti tennisist * [[23. mai]] – [[Alexandra Eala]], Filipiinide tennisist ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Désiré Doué]], Prantsusmaa jalgpallur * [[5. juuni]] – [[Irene (Hispaania printsess)|Irene]], Hispaania kuningliku perekonna liige * [[7. juuni]] – [[Henry Russell, Tavistocki markii]], Briti aristokraat * [[13. juuni]] – [[Tristan Täht]], eesti võrkpallur * [[22. juuni]] – [[Triinu Jalg]], eesti kabetaja * [[26. juuni]] – [[Alexia]], Madalmaade printsess * 26. juuni – [[Luana]], Madalmaade kuningliku perekonna liige * [[28. juuni]] – [[Mathias Villota]], eesti jalgpallur * 28. juuni – [[Tom Bischof]], Saksamaa jalgpallur ==Juuli== * [[1. juuli]] – [[Oskar Hõim]], eesti jalgpallur * [[5. juuli]] – [[Sombr]], USA laulja * [[17. juuli]] – [[Theoz]], Rootsi laulja * 17. juuli – [[Connor Bedard]], Kanada jäähokimängija * [[20. juuli]] – [[Jakob Kulbin]], eesti laskesuusataja * [[21. juuli]] – [[Pierce Charles]], Põhja-Iirimaa jalgpallur * [[23. juuli]] – [[Georgina]], Liechtensteini printsess * [[24. juuli]] – [[Carlos Espí]], Hispaania jalgpallur * [[26. juuli]] – [[Angelina Topić]], Serbia kergejõustiklane ==August== *[[3. august]] – [[Aleksandar Stanković]], Serbia jalgpallur *[[8. august]] – [[Alysa Liu]], USA iluuisutaja * 8. august – [[Palina Malašonak]], Valgevene laulja *[[9. august]] – [[Gerli Endrekson]], eesti sõudja *[[10. august]] – [[Rameshbabu Praggnanandhaa]], India maletaja *[[15. august]] – [[Gregor Rasva]], eesti triatleet *[[19. august]] – [[Rasmus Rannula]], eesti saalihokimängija ja -treener ==September== * [[2. september]] – [[Markus Miiter]], eesti jalgpallur *[[19. september]] – [[Lewis Koumas]], Walesi jalgpallur *[[28. september]] – [[Adam Daghim]], Taani jalgpallur ==Oktoober== * [[4. oktoober]] – [[Emmanuel Leopold Guillaume François Marie]], Belgia prints * [[14. oktoober]] – [[Johan Manzambi]], Šveitsi jalgpallur * [[15. oktoober]] – [[Christian (Taani prints)|Christian Valdemar Henri John]], Taani prints * [[16. oktoober]] – [[Rihard Meesit]], eesti jalgpallur * [[21. oktoober]] – [[Gustav Talmar]], eesti muusik * [[22. oktoober]] – [[Kristofer Põldme]], eesti jalgpallur * [[31. oktoober]] – [[Infanta Leonor|Leonor]], Hispaania infanta * 31. oktoober – [[Nora Lember]], eesti võrkpallur ==November== * [[6. november]] – [[Robert Kompus]], eesti kergejõustiklane * [[11. november]] – [[Can Uzun]], Türgi jalgpallur * [[28. november]] – [[Arlet Levandi]], eesti iluuisutaja * [[29. november]] – [[Heleri-Anete Neider]], eesti jalgpallur ja näitleja ==Detsember== * [[1. detsember]] – [[Robert Veering]], eesti jalgpallur * [[3. detsember]] – [[Sverre Magnus]], Norra prints * [[4. detsember]] – [[Stefan Sorokin]], eesti vigursuusataja * [[6. detsember]] – [[Stian Solberg]], Norra jäähokimängija * [[13. detsember]] – [[prints Nicolas|Nicolas Casimir Marie]], Belgia prints * 13. detsember – [[prints Aymeric|Aymeric Auguste Marie]], Belgia prints * [[16. detsember]] – [[Leo Sauer]], Slovakkia jalgpallur * [[17. detsember]] – [[Clavicular]], USA striimer * [[23. detsember]] – [[Paul Wanner]], Austria jalgpallur b7x66zybgdinzvwu7jiudey25mdcbww 0 716399 7248092 7220997 2026-10-05T14:50:04Z Kapsas123 209254 /* Sisu */ 7248092 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Infokast film | pealkiri = Sundmõte | originaalpealkiri = Obsession | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | žanr = [[Õudusfilm|õudus]] | režissöör = [[Curry Barker]] | stsenarist = [[Curry Barker]] | jutustaja = | peaosades = [[Michael Johnston (näitleja)|Michael Johnston]] <br/> [[Inde Navarrette]] | helilooja = | operaator = | monteerija = [[Curry Barker]] | kunstnik = | toimetaja = | produtsent = | filmistuudio = | tootja = [[Blumhouse Productions]] | levitaja = [[Focus Features]] <br/> [[Universal Pictures]] | aasta = | esilinastus = 2025 | kestus = 109 minutit | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = [[Inglise keel|inglise]] | eelarve = 750 000 $ | piletitulu = 225,2 mln $ | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = | efis_id = | filmiveebi_id = }} '''"Sundmõte"''' ([[inglise keel]]es ''"Obsession"'') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] 2025. aasta [[õudusfilm]]. Selle kirjutas, lavastas ja monteeris [[Curry Barker]]. Filmis ostab muusikapoe töötaja Bear ([[Michael Johnston (näitleja)|Michael Johnston]]) võluvitsa, mis täidab tema soovi, et sõbranna Nikki ([[Inde Navarrette]]) temasse armuks. Soovil on aga õudsed tagajärjed. Kõrvalosades astuvad üles ka [[Cooper Tomlinson]] ja [[Andy Richter]]. Barker annab ühele tegelasele hääle. Barker laadis aastal 2023 [[YouTube]]'i isetehtud lühifilmi "The Chair" (otsetõlkes 'tool') ning produtsent James Harris tegi talle pakkumise täispika filmi valmistamiseks. Barker tutvustas talle "Sundmõtte" ideed, mis oli osaliselt inspireeritud ühest "[[Simpsonid|Simpsonite]]" osast. Võtted toimusid sügisel 2024 [[Los Angeles]]es, kusjuures eelarve oli 750 000 dollarit. See on Barkeri teine täispikk film pärast "[[Milk & Serial]]it" (2024) ning esimene, mis jõudis kinolinale. "Sundmõte" esilinastus [[2025. aasta Toronto filmifestival]]il septembris 2025. Festivalil ostis [[Focus Features]] selle levitajaõigused ligi 15 miljoni dollari eest. "Sundmõte" jõudis kinodesse 2026. aasta kevadel ning teenis üle maailma 225,2 miljonit dollarit piletitulu. ==Sisu== Baron Bailey ehk Bear on armunud oma sõbrannasse Nikki Freemani. Nad töötavad muusikapoes koos ühiste sõprade Iani ja Sarah'ga. Beari kass Sandy sureb, kuna sööb tema vanaema ravimeid. Bear ostab Nikkile esoteerikapoest kingiks võluvitsa, mis väidetavalt täidab ühe soovi, kui see pooleks murda. Õhtul küsib Nikki Bearilt, kas ta on temast sisse võetud, kuid Bear vastab närviliselt eitavalt. Bear on enda arguses pettunud ning murrab vitsa, soovides, et Nikki armastaks teda rohkem kui ükskõik mida. Nikki naaseb Beari juurde ning palub luba tema juures ööbida. Nikki räägib, et tema isa on vähki suremas. Nad suudlevad, kuid Nikki ehmub järsku ning katkestab vahekorra. Hommikuks on Nikki loonud Sandy korjusest mälestusaltari, mis Beari häirib. Nikki seletab, et oli õhtul narkootikumide mõju all ning käitus seetõttu veidralt. Nikkist ja Bearist saab paar. Ian teatab Bearile, et Nikki olevat enne nende suhet Sarah'le väitnud, et tal pole Beari vastu mitte mingeid tundeid. Lisaks ütleb Ian, et Nikki isa vähilugu on väljamõeldis. Öösel ärkab Bear üles ning näeb, kuidas Nikki teda magades silmitseb. Nikki nutab ning väidab, et Bear ei armasta teda sama palju kui tema Beari. Järgmisel päeval märkab Bear oma tülgastuseks, et Nikki on talle teinud kassi korjusest süüa. Bear helistab võluvitsa tootja klienditoele ning tahab oma soovi muuta. Klienditoest teatatakse, et soov saab lõppeda vaid Beari või Nikki surmaga. Telefonist on kuulda ka Nikki hüsteerilist karjumist. Ian korraldab enda pool peo, kuhu Bear võtab Iani keelust hoolimata kaasa ka Nikki. Nad mängivad lauamängu, mille ajal Nikki loeb ette verise ning intsestse versiooni "[[Hans ja Grete|Hansust ja Gretest]]". Mängu käigus antakse Bearile ülesanne suudelda endast vasakul istuvat inimest, kelleks on Sarah. Nikki tõmbab selle peale Sarah' eemale ning suudleb ise Beari. Seejärel hakkab ta karjuma ning lööb ennast katkise pudeliga näkku. Koju jõudes ähvardab Nikki ennast ära tappa, kui Bear temaga samas voodis ei maga. Öösel kutsub Sarah Beari parki kohtuma. Bear üritab välja hiilida, kui Nikki mõistuse juures olev osa ärkab. Nikki väidab, et tema hull osa magab, ning palub ennast ära tappa. Bear keeldub ning solvub, et Nikki ennem sureks, kui oleks tema tüdruksõber. Sarah räägib Bearile, et Ian ja Nikki olid aastaid omavahel seksinud. Sarah kahtlustab, et Nikki kasutab Beari ära, et Ianile kätte maksta. Sarah vihjab, et talle meeldib Bear, kuid siis tuleb Nikki ja peksab Sarah' vastu telliskivi surnuks. Ta käsib šokis Bearil koju tagasi minna ning vabaneb ise surnukehast. Bear ostab esoteerikapoest uue võluvitsa ning proovib sellega oma soovi tagasi võtta, kuid vits ei murdu. Ta räägib sellest Ianile ning palub tal vits murda ja soov tagasi võtta. Iani ei usu teda, murrab vitsa ja soovib miljardit dollarit. Selle peale hakkabki laest raha sadama. Bear läheb koju, et paluda Nikkil võluvits murda ja soov tagasi võtta. Nikki on Sarah' laiba rüvetanud ning kannab tema kleiti. Nikki ähvardab ennast ja Beari püssiga ära tappa. Saabub Ian, kelle Nikki maha laseb. Bear lukustab end vannituppa ning proovib ravimitega enesetappu, kuid mõtleb viimasel hetkel ümber ning üritab neid välja oksendada. Samal ajal murrab Nikki võluvitsa. Vitsast võlutud Bear väljub vannitoast ning suudleb Nikkit, kuid sureb siis ravimite üledoosi. Murtud Nikki tahab ennast ära tappa, kuid tuleb viimasel hetkel "teadvusele", kuna Beari surm murdis loitsu. Teadvusel Nikki on ennast ümbritsevast veretööst šokis ning puhkeb nutma. ==Osades== * [[Michael Johnston (näitleja)|Michael Johnston]] – Baron "Bear" Bailey, muusikapoe töötaja * [[Inde Navarrette]] – Nikki Freeman, Beari kolleeg ja armastatu * [[Cooper Tomlinson]] – Beari ja Nikki sõber * Megan Lawless – Sarah Harper, Beari ja Nikki sõbranna * [[Andy Richter]] – muusikapoe ülemus ja Sarah' isa ==Vaata ka== * [[Obsessiivne armastus]] [[Kategooria:2025. aasta filmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide õudusfilmid]] tvcrd3cx1m0d6d16p4fuc6n3qremzyg 0 717913 7247999 7183992 2026-10-05T12:17:34Z NguoiDungKhongDinhDanh 152682 Requesting speedy deletion with rationale "Machine translation/AI-generated content. See [[:m:SRM#Using AI to Translate Wikipedia Articles]].". ([[:m:User:Xiplus/TwinkleGlobal|TwinkleGlobal]]) 7247999 wikitext text/x-wiki {{Delete|1=Machine translation/AI-generated content. See [[:m:SRM#Using AI to Translate Wikipedia Articles]].}} {{Isik | nimi = Boriss Pertšatkin | sünniaeg = 1. juuli 1946 | sünnikoht = [[Mõrhorod]] | kodakondsus = NSVL, USA | amet = sekretär | lapsed = 6 }} '''Boriss Georgijevitš Pertšatkin''' (sündinud 1. juulil 1946<ref name="nashaamerica">{{Netiviide |url=http://www.nashaamerica.com/blogi/chtivo/item-894/ |pealkiri=Он спас 1 млн человек. Сегодня они не могут собрать ему на операцию. Как же так? |väljaanne=www.nashaamerica.com |vaadatud=2023-09-26 |keel=ru |arhiivimisaeg=2023-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230926133215/http://www.nashaamerica.com/blogi/chtivo/item-894/ }}</ref>) on 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse [[Nahhodka]] religioosse emigratsiooniliikumise tuntuim osaleja{{sfn|Ostrovskaja|2017|lk=68}}, inimõiguslane, kes tegi USA-s lobitööd 1989. aastal "Lautenbergi paranduse" vastuvõtmiseks, mille tulemusel emigreerus endise NSV Liidu riikidest USA-sse umbes 1 miljon inimest{{sfn|Romanovitš}}. == Elulugu == Boriss Pertšatkin sündis sõjaväelenduri peres, kes hukkus autoõnnetuses peagi pärast Borissi sündi. Borissi ema abiellus mõni aeg pärast esimese abikaasa surma uuesti sõjaväelasega, kes arreteeriti 1953. aastal mässude ajal käsu täitmata jätmise eest ja talle määrati 25 aastat [[asumine|asumist]] [[Vorkuta]] laagrites. 16-aastaselt leidis Boriss Nahhodka linnas nelipühilaste koguduse ja liitus sellega. Hiljem kogus ta teavet usklike tagakiusamise kohta ja jagas seda aktiivselt välisajakirjanikega{{sfn|Semjonova}}. 1976. aastal lõid Pertšatkin koos oma võitluskaaslaste Vassili Patruševi, V. A. Burlatšenko ja Vladimir Stepanoviga sidemed Moskva [[dissident|dissidentidega]] ja said soovituse "suunata emigratsioonilaine organiseeritud sängi". Samal aastal saabus Nahhodkasse [[Moskva Helsingi grupp|Moskva Helsingi grupi]] esindaja L. V. Voronina. Alates sellest aastast taotles Pertšatkin aktiivselt nelipühilaste massilist väljasõitu [[Nõukogude Liit|NSV Liidust]]{{sfn|Ostrovskaja|2017|lk=68—69}}. Samal aastal saatis Pertšatkin pöördumised [[ÜRO|ÜRO-sse]], [[Kirikute Maailmanõukogu|Kirikute Maailmanõukogusse]] ja [[Helsingi kokkulepped|Helsingi kokkulepetele]] alla kirjutanud riigipeadele, milles ta rääkis usklike pidevast tagakiusamisest NSV Liidus<ref name="nashaamerica" />. 1977. aastal astus ta koos Nikolai Goretõiga välja arreteeritud [[dissident|dissidentide]] [[Aleksandr Ginzburg]]i, [[Juri Orlov]]i ja [[Natan Štšaranski]] (Anatoli Štšaranski) kaitseks, pöördudes maailma kristlaste poole [[Nelipühilus|nelipühilaste]] nimel{{sfn|Ostrovskaja|2017|lk=66}}. Samal aastal osales ta koos teiste eri konfessioonidesse kuuluvate kristlastega avalikus näljastreigis, mille eesmärk oli saada luba tagakiusatud kristlaste väljasõiduks NSV Liidust<ref>{{Uudiseviide | autor = | pealkiri = Dissidents fast across USSR | url = https://archive.ukrweekly.com/print-media/1977/The_Ukrainian_Weekly_1977-38.pdf | keel = en | väljaanne = The Ukrainian Weekly | koht = [[Jersey City]] |kuupäev = 10. september 1977 | number = 222 | leheküljed = 2 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20230926074510/https://archive.ukrweekly.com/print-media/1977/The_Ukrainian_Weekly_1977-38.pdf | arhiivimisaeg = 2023-09-26 }}</ref>. 20. detsembril 1978 püüdis Pertšatkin Nahhodka postkontori kaudu saata uusaasta õnnitlustelegrammi [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendile]] [[Jimmy Carter]]ile, paludes pöörata tähelepanu neile, kellel puudub usuvabadus{{sfn|Ostrovskaja|2017|lk=69}}<ref name="nashaamerica" /><ref>{{Raamatuviide | autor = Andrei Dementjev | pealkiri = AVEN-EZER. Evangeelne liikumine Primorjes 1898-1990 | keel = ru | url = http://www.rusbaptist.stunda.org/aven-ezer-primorje.pdf | toimetaja = A. Jakovets | koht = Vladivostok | väljaandja = Russki ostrov | aasta = 2011 | lehekülg = 272 | isbn = 978-5-93577-054-2 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20230925212100/http://www.rusbaptist.stunda.org/aven-ezer-primorje.pdf | Arhiivimisaeg = 2023-09-25 }}</ref>. Alates 1979. aastast tegi ta organisatoorset tööd NSV Liidus emigratsioonimeelsete usklike keskuse loomiseks, pretendeerides selle juhi rollile. 1980. aastal valiti ta vastloodud emigratsioonimeelsete nõukogude nelipühilaste koguduste nõukogu sekretäriks{{sfn|Ostrovskaja|2017|lk=69}}. 1979. aasta lõpus kirjutas Pertšatkin avalduse "USA Kongressile ja valitsusele, Kanada, Austraalia, Inglismaa, LVLi, Prantsusmaa ja Itaalia valitsustele", milles rääkis nõukogude tegelikkusest, NLKP programmi seisukohtadest religiooni küsimustes NSV Liidus ning selgitas nõukogude seadusandlust religioossete kultuste kohta<ref name="nashaamerica" />. Ta oli emigreerumistaotluse esitanud usklike komitee kõige aktiivsem liige. Nõukogude võim korraldas Pertšatkini ja tema perekonna tagakiusamise, avaldades linna pealehes artikleid "Silmakirjatseja hulgi ja jaemüügis", "Veendumused arvestuse järgi", "Kuni pole hilja" jt{{sfn|Ostrovskaja|2017|lk=69}}. 21. augustil 1980 Pertšatkin arreteeriti Nahhodkas ja 1981. aasta märtsi lõpus<ref name="dtic">[https://apps.dtic.mil/sti/pdfs/ADA145453.pdf Chronology of Soviet Dissidence: January 1970 through December 1982] {{Wayback|url=https://apps.dtic.mil/sti/pdfs/ADA145453.pdf |date=20231002220919 }} [https://apps.dtic.mil/sti/citations/ADA145453 Aruande kaart] {{Wayback|url=https://apps.dtic.mil/sti/citations/ADA145453 |date=20231002220934 }}</ref> mõisteti ta süüdi Vene NFSV kriminaalkoodeksi eriosa. Peatükk 9 paragrahvi 190.1 alusel "nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda laimavate teadlikult valede väljamõeldiste" levitamise eest 2 aastaks vabadusekaotusega<ref name="dtic" />. Raadiojaama "[[Ameerika Hääl]]" teatel kasutati eeluurimise ja kohtuprotsessi ajal Pertšatkini peal kemikaale (neuroleptikume), millest ta kaotas teadvuse{{sfn|Ostrovskaja|2017|lk=69}}. 1982. aasta augustis vabanes Pertšatkin ja jätkas edaspidi õiguse taotlemist NSV Liidust emigreerumiseks. 1983. aasta veebruaris ta uuesti arreteeriti ja seejärel mõisteti süüdi Vene NFSV kriminaalkoodeksi eriosa. Peatükk 10 paragrahvi 218 lõike 2 alusel 1,5 aastaks [[külmrelv|külmrelva]] ebaseadusliku kandmise eest{{sfn|Ostrovskaja|2017|lk=69}}. 1987. aastal koostas Pertšatkin USA Kongressile ettekande "Religiooni olukorrast NSV Liidus". See ettekanne loeti ette USA Kongressis ja Pertšatkin kutsuti kohtumisele USA riigisekretäri [[George Shultz|Shultziga]]{{sfn|Romanovitš}}, et rääkida religioossest rändest, samuti [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus|USA Ülemkohtu]] esimehe [[William Rehnquist|Rehnquistiga]]{{sfn|Romanovitš}} ja USA asevälisministriga religiooniküsimustes. 1988. aasta mais, kui NSV Liitu saabus ametlikule visiidile USA president [[Ronald Reagan]] kohtuma [[Mihhail Gorbatšov|Gorbatšoviga]], kutsuti Pertšatkin 40-liikmelise delegatsiooni koosseisus kohtumisele Reagani abikaasa — [[Nancy Reagan|Nancy Reaganiga]] —, et arutada usuvabaduse küsimust NSV Liidus. 30. mail 1988 esindas Pertšatkin sellel kohtumisel nõukogude protestante. Umbes kahe tunni jooksul rääkis ta Nancy Reaganile usuvabaduse olukorrast NSV Liidus, misjärel kutsus Nancy Reagan Pertšatkini esinema USA Kongressi ettekandega religiooni olukorrast NSV Liidus{{sfn|Gura|2018|lk=173}}. 26. juulil 1988 emigreerus Pertšatkin USA-sse{{sfn|Gura|2018|lk=173}} koos kogu oma perega{{sfn|Ostrovskaja|2017|lk=69}}. 4. augustil 1988 esines ta [[Ameerika Ühendriikide Kongress|USA Kongressis]] ettekandega usklike genotsiidist NSV Liidus{{sfn|Ostrovskaja|2017|lk=69}}{{sfn|Gura|2018|lk=173}}<ref>{{Netiviide|url=https://russiainphoto.ru/photos/195013/|pealkiri=Foto|keel=ru|väljaanne=russiainphoto.ru|vaadatud=2023-09-26|arhiivimisaeg=2023-09-26 |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230926063526/https://russiainphoto.ru/photos/195013/}}</ref>, mida ta hiljem arutas kongresmenide, senaatorite ja diplomaatidega{{sfn|Gura|2018|lk=173}}. Nende arutelude tulemuseks<ref>{{Uudiseviide | autor = Futornoi Vitali | pealkiri = 25 aastat väljarände algusest | url = https://issuu.com/afisha/docs/diaspora_08-11-13/9 | keel = ru | väljaanne = Diaspora. Slaavi ühiskondlik ajaleht. | koht = Sacramento |kuupäev = 11. august 2013| leheküljed = 9 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20240508015913/https://issuu.com/afisha/docs/diaspora_08-11-13/9 | arhiivimisaeg = 2024-05-08 }}</ref> oli 1989. aastal "Lautenbergi paranduse" vastuvõtmine, mis sai nime [[New Jersey]] osariigi demokraadist senaatori [[Frank Lautenberg|Frank Lautenbergi]] järgi. Selle paranduse kehtivuse esimesel kümnendil saabus selle alusel USA-sse umbes 350 000 religioosset migranti{{sfn|Gura|2018|lk=173}}{{sfn|Semjonova}}, ning perioodil kuni 2010. aastani — umbes 1 miljon{{sfn|Romanovitš}}. Nelipühilaste massiline väljasõit Nahhodkast algas 1988. aastal, mil lahkus 152 täiskasvanut, arvestamata alaealisi lapsi. 1989. aastal emigreerus Nahhodkast 45 täiskasvanud nelipühilast{{sfn|Ostrovskaja|2017|lk=69}}. Olles USA-s, lõi Pertšatkin oma veebisaidi, kus ta kirjeldas oma arreteerimise ja vangistuse üksikasju emigratsioonivõitluse käigus{{sfn|Ostrovskaja|2017|lk=69}}<ref>{{Netiviide |url=https://bperchatkin.wordpress.com/ |pealkiri=Boriss Pertšatkini isiklik veebisait |vaadatud=2023-09-25 |arhiivimisaeg=2023-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230926084710/https://bperchatkin.wordpress.com/}}</ref> ning asutas kristliku inimõiguste organisatsiooni ARRC{{sfn|Romanovitš}} (American-Russian Relief Committee)<ref>{{Raamatuviide |url=https://books.google.com/books?id=_YhIiVBx_5kC&newbks=0&printsec=frontcover&pg=PA21&dq=%22Boris+Perchatkin%22+-wikipedia&hl=ru |pealkiri=Unregistered Religious Groups in Russia: Hearing Before the Commission on Security and Cooperation in Europe, One Hundred Ninth Congress, First Session, April 14, 2005 |autor=United States Congress Commission on Security and Cooperation in Europe |aasta=2007 |väljaandja=U.S. Government Printing Office |keel=en |isbn=978-0-16-077910-7 }}</ref>. Samuti avaldas ta korduvalt uuesti välja antud autobiograafilise raamatu "Tulised rajad"{{sfn|Ostrovskaja|2017|lk=69}}. 2025. aasta suvel rääkis Boriss Pertšatkin koos mõttekaaslastega [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang|USA Riigidepartemangus]] ja USA Rahvusvahelise Usulise Vabaduse Komisjonis sellest, et patsifistlikke kristlasi Ukrainas ja Venemaal kiusatakse taga, neile keeldutakse [[asendusteenistus|asendusteenistusest]], neid mobiliseeritakse sunniviisiliselt, nad langevad vahistamiste, vägivalla ja ähvarduste ohvriks lahingutegevuses osalemisest keeldumise pärast, samuti kohaldatakse nende suhtes diskrimineerimist ja neid kiusatakse kriminaalkorras taga. Seoses sellega tegi Boriss Pertšatkin lobitööd eraldi rändekvoodi loomiseks Ukraina patsifistlikele kristlastele, kes on saabunud USA-sse programmi Uniting for Ukraine (U4U) raames<ref>{{Netiviide|url=https://www.slavicsac.com/2025/07/14/ukraine-russian-christians/|pealkiri=В США обсуждают защиту христиан из Украины и России|keel=ru|autor=SlavicSac|väljaanne=Slavic Sacramento {{!}} Russian News in California|aeg=2025-07-15|vaadatud=2025-11-27|arhiivimisaeg=2025-08-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250815145842/https://www.slavicsac.com/2025/07/14/ukraine-russian-christians/}}</ref>. == Mainimised == Boriss Pertšatkinit mainis teiste poliitvangide hulgas ka [[Andrei Sahharov]] oma 1981. aastal kirjutatud artiklis "Teadlaste vastutus"<ref>{{Netiviide |url=https://www.sakharov.space/lib/otvetstvennost-uchenyh |pealkiri=Sahharov. Teadlaste vastutus |vaadatud=2023-09-25 |arhiivimisaeg=2023-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231002222415/https://www.sakharov.space/lib/otvetstvennost-uchenyh}}</ref>. == Bibliograafia == * Pertšatkin Boriss — [http://www.sakharov-center.ru/asfcd/auth/?t=book&num=556 Ognennõje tropõ. Seattle (USA), 2002. — 222 lk. : portr., ill] == Allikad == * {{Ajakirjaviide | autor = Ostrovskaja O.P. | pealkiri = Nelipühilaste emigratsiooniliikumises osalejate saatused Kaug-Idas 1970.-1980. aastatel | url = http://dot.kostacademy.kz/bible/files/769476832.pdf#page=65 | keel = ru | ajakiri = Vladivostok – tagasipöördumispunkt: vene emigratsiooni minevik ja olevik. Teise rahvusvahelise teaduskonverentsi materjalid | koht = Habarovsk | väljaandja = Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumi Kaug-Ida Õigusinstituut | aasta = 2017 | leheküljed = 65-69 }} * {{Ajakirjaviide | autor = Gura V.O. | pealkiri = Історія та есхатологічні мотиви релігійної еміграції пізніх протестантів із СРСР 1987–2017 рр. | url = http://www.irbis-nbuv.gov.ua/cgi-bin/irbis_nbuv/cgiirbis_64.exe?C21COM{{=}}2&I21DBN{{=}}UJRN&P21DBN{{=}}UJRN&IMAGE_FILE_DOWNLOAD{{=}}1&Image_file_name{{=}}PDF/gileya_2018_135_47.pdf | keel = uk | ajakiri = "Gileja: teaduslik teataja" | koht = Kiiev | aasta = 2018 | köide = 135 | leheküljed = 171—175 | issn = 2076-1554 }} == Viited == {{Viited|2}} {{JÄRJESTA:Pertšatkin, Boriss}} [[Kategooria:Inimõigused]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimõiguslased]] [[Kategooria:Nõukogude dissidendid]] [[Kategooria:Nelipühilased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] lu1n9b0khis17pduatjcd03av7hpw17 0 718166 7248364 7230957 2026-10-06T08:01:53Z Svencapoeira 67038 7248364 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Uhivesinutt | pilt = Neohygrocybe ovina.jpg | pildi_seletus = ''[[Neohygrocybe ovina]]'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''Uhivesinutt''' ''Neohygrocybe'' }} '''Uhivesinutt''' (''Neohygrocybe'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seeneperekond]]. ==Liike== *''[[Neohygrocybe ingrata]]'' *''Neohygrocybe nitrata'' – [[leelis-uhivesinutt]] *''[[Neohygrocybe ovina]]'' *''[[Neohygrocybe pseudoingrata]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|126394}} [[Kategooria:Limanutilised]] aab4yaxpa0m8qbbzunfx8ipjdut99q9 0 719304 7248460 7201366 2026-10-06T11:44:06Z CorneliusHasselblatt 40912 link lisatud 7248460 wikitext text/x-wiki {{Raamatu info | pealkiri = Baltisaksa luule antoloogia | orig_tiitel = | tõlge = | kaane_pilt = | alltekst = | autor = [[Liina Lukas]], [[Vahur Aabrams]] (koostajad) | illustraator = | kaane_kujun = [[Mari Ainso]] | toimetaja = [[Siiri Ombler]] | riik = Eesti | keel = eesti | sari = | teema = baltisaksa kirjandus | žanr = Luule | kirjastaja = [[Ilmamaa]] | ee_kirjastaja = | avaldatud = 2026 | ee_avaldatud = | tüüp = kõva köide | lehekülgi = 208 | mõõtmed_kaal = | isbn = 978-9985-77-981-1 | oclc = | eelnev = | järgnev = }} '''"Baltisaksa luule antoloogia"''' on [[2026]]. aastal ilmunud [[antoloogia]], mille andis välja kirjastus [[Ilmamaa]]. Antoloogia koostajad on [[Liina Lukas]] ja [[Vahur Aabrams]], selle mõtte algatas [[Ain Kaalep]].<ref name="ERR">[[Reet Weidebaum]], [https://kultuur.err.ee/1610038483/kaante-vahele-joudis-esimene-eestikeelne-baltisaksa-luule-antoloogia "Kaante vahele jõudis esimene eestikeelne baltisaksa luule antoloogia"], ERR Kultuur, 26. mai 2026.</ref> Antoloogias on eestikeelses tõlkes sada luuletust 47 autorilt ja 23 tõlkijalt. Raamatu lõpus on esitatud luuletajate elu- ja loominguloolised andmed ja kirjanduslooline saatesõna.<ref name="ERR"/> Antoloogia autorite hulka kuuluvad (kronoloogilises järjekorras): [[Jakob Michael Reinhold Lenz]] (1751–1792), [[Elisa von der Recke]] (1754–1833), [[Sophie Schwarz]] (1754–1789), [[Regina von Graf]] (1742–1806), [[Karl Grass]] (1767–1814), [[August von Kotzebue]] (1761–1819), [[Ulrich von Schlippenbach]] (1774–1826), [[Casimir Ulrich Boehlendorff]] (1775–1825), [[Carl Petersen]] (1775–1823), [[Ludwig Kolbe]] (1792–1849), [[Alexander Rydenius]] (1800–1823), [[Minna von Mädler]] (1804–1891), [[Georg Julius von Schultz]] (1808–1875), [[Karl von Stern]] (1819–1874), [[Nikolai von Rehbinder]] (1823–1876), [[Jegór von Sivers]] (1823–1879), [[Julie Hausmann]] (1826–1901), [[Karl von Fircks]] (1828–1871), [[Andrei Ašarin|Andreas Ascharin]] (1843–1896), [[Mia Holm]] (1845–1912), [[Julius Meyer]] (1846–1922), [[Helene von Engelhardt]] (1850–1910), [[Christoph von Mickwitz (1850−1924)|Christoph Mickwitz]] (1850–1924), [[Leopold von Schroeder]] (1851–1920), [[Carl Hunnius]] (1856–1931), [[Viktor von Andrejanoff]] (1857–1895), [[Maurice von Stern]] (1860–1938), [[Eugenie Hirschberg-Pucher]] (1862–1937), [[Hedda von Schmid]] (1864–1921), [[Emil von Grotthuss]] (1865–1920), [[Thekla Lingen]] (1866–1931), [[Elisar von Kupffer]] (1872–1942), [[Guido Eckardt]] (1873–1951), [[Otto von Schilling]] (1874–1929), [[Hermann Hesse]] (1877–1962), [[Carl Johann von Freymann|Karl von Freymann]] (1878–1907), [[Otto von Taube]] (1879–1973), [[Manfred Kyber]] (1880–1933), [[Elfriede Skalberg]] (1884–1964), [[Johannes von Guenther]] (1886–1973), [[Hellmuth Krüger]] (1890–1955), [[Axel Kallas|Aksel Kallas]] (1890–1922), [[Siegfried von Vegesack]] (1888–1974), [[Gertrud von den Brincken]] (1892–1982), [[Werner Bergengruen]] (1892–1964), [[Oda Schaefer]] (1900–1988) ja [[Robert Gernhardt]] (1937–2006). Luuletused on saksa keelest tõlkinud [[Vahur Aabrams]], [[Peeter Grünfeldt]], [[Karl August Hermann]], [[Anton Jürgenstein]], [[Ain Kaalep]], [[Maarja Kangro]], [[Doris Kareva]], [[Kairit Kaur]], [[Toomas Kiho]], [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Liina Lukas]], [[Mirjam Parve]], [[Lauri Pilter]], [[Rein Sepp]], [[Mati Sirkel]], [[Karl Eduard Sööt]], [[Leelo Tungal]], [[Urmas Tõnisson]], [[Jaan Undusk]], [[Ivo Volt]], [[Märt Väljataga]], [[Bernhard Weber]], [[Wimberg]] (Jaak Urmet). ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Antoloogiad]] [[Kategooria:Baltisaksa kirjanikud]] mprbvb0x4udnmdua44znnzo2qncpvt9 7248468 7248460 2026-10-06T11:51:12Z CorneliusHasselblatt 40912 link lisatud 7248468 wikitext text/x-wiki {{Raamatu info | pealkiri = Baltisaksa luule antoloogia | orig_tiitel = | tõlge = | kaane_pilt = | alltekst = | autor = [[Liina Lukas]], [[Vahur Aabrams]] (koostajad) | illustraator = | kaane_kujun = [[Mari Ainso]] | toimetaja = [[Siiri Ombler]] | riik = Eesti | keel = eesti | sari = | teema = baltisaksa kirjandus | žanr = Luule | kirjastaja = [[Ilmamaa]] | ee_kirjastaja = | avaldatud = 2026 | ee_avaldatud = | tüüp = kõva köide | lehekülgi = 208 | mõõtmed_kaal = | isbn = 978-9985-77-981-1 | oclc = | eelnev = | järgnev = }} '''"Baltisaksa luule antoloogia"''' on [[2026]]. aastal ilmunud [[antoloogia]], mille andis välja kirjastus [[Ilmamaa]]. Antoloogia koostajad on [[Liina Lukas]] ja [[Vahur Aabrams]], selle mõtte algatas [[Ain Kaalep]].<ref name="ERR">[[Reet Weidebaum]], [https://kultuur.err.ee/1610038483/kaante-vahele-joudis-esimene-eestikeelne-baltisaksa-luule-antoloogia "Kaante vahele jõudis esimene eestikeelne baltisaksa luule antoloogia"], ERR Kultuur, 26. mai 2026.</ref> Antoloogias on eestikeelses tõlkes sada luuletust 47 autorilt ja 23 tõlkijalt. Raamatu lõpus on esitatud luuletajate elu- ja loominguloolised andmed ja kirjanduslooline saatesõna.<ref name="ERR"/> Antoloogia autorite hulka kuuluvad (kronoloogilises järjekorras): [[Jakob Michael Reinhold Lenz]] (1751–1792), [[Elisa von der Recke]] (1754–1833), [[Sophie Schwarz]] (1754–1789), [[Regina von Graf]] (1742–1806), [[Karl Grass]] (1767–1814), [[August von Kotzebue]] (1761–1819), [[Ulrich von Schlippenbach]] (1774–1826), [[Casimir Ulrich Boehlendorff]] (1775–1825), [[Carl Petersen]] (1775–1823), [[Ludwig Kolbe]] (1792–1849), [[Alexander Rydenius]] (1800–1823), [[Minna von Mädler]] (1804–1891), [[Georg Julius von Schultz]] (1808–1875), [[Karl von Stern]] (1819–1874), [[Nikolai von Rehbinder]] (1823–1876), [[Jegór von Sivers]] (1823–1879), [[Julie Hausmann]] (1826–1901), [[Karl von Fircks]] (1828–1871), [[Andrei Ašarin|Andreas Ascharin]] (1843–1896), [[Mia Holm]] (1845–1912), [[Julius Meyer]] (1846–1922), [[Helene von Engelhardt]] (1850–1910), [[Christoph von Mickwitz (1850−1924)|Christoph Mickwitz]] (1850–1924), [[Leopold von Schroeder]] (1851–1920), [[Carl Hunnius]] (1856–1931), [[Viktor von Andrejanoff]] (1857–1895), [[Maurice Reinhold von Stern|Maurice von Stern]] (1860–1938), [[Eugenie Hirschberg-Pucher]] (1862–1937), [[Hedda von Schmid]] (1864–1921), [[Emil von Grotthuss]] (1865–1920), [[Thekla Lingen]] (1866–1931), [[Elisar von Kupffer]] (1872–1942), [[Guido Eckardt]] (1873–1951), [[Otto von Schilling]] (1874–1929), [[Hermann Hesse]] (1877–1962), [[Carl Johann von Freymann|Karl von Freymann]] (1878–1907), [[Otto von Taube]] (1879–1973), [[Manfred Kyber]] (1880–1933), [[Elfriede Skalberg]] (1884–1964), [[Johannes von Guenther]] (1886–1973), [[Hellmuth Krüger]] (1890–1955), [[Axel Kallas|Aksel Kallas]] (1890–1922), [[Siegfried von Vegesack]] (1888–1974), [[Gertrud von den Brincken]] (1892–1982), [[Werner Bergengruen]] (1892–1964), [[Oda Schaefer]] (1900–1988) ja [[Robert Gernhardt]] (1937–2006). Luuletused on saksa keelest tõlkinud [[Vahur Aabrams]], [[Peeter Grünfeldt]], [[Karl August Hermann]], [[Anton Jürgenstein]], [[Ain Kaalep]], [[Maarja Kangro]], [[Doris Kareva]], [[Kairit Kaur]], [[Toomas Kiho]], [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Liina Lukas]], [[Mirjam Parve]], [[Lauri Pilter]], [[Rein Sepp]], [[Mati Sirkel]], [[Karl Eduard Sööt]], [[Leelo Tungal]], [[Urmas Tõnisson]], [[Jaan Undusk]], [[Ivo Volt]], [[Märt Väljataga]], [[Bernhard Weber]], [[Wimberg]] (Jaak Urmet). ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Antoloogiad]] [[Kategooria:Baltisaksa kirjanikud]] 7hwi6jafaeewv133hgpkomhztmy7o70 0 719656 7247996 7210819 2026-10-05T12:09:14Z Kuriuss 38125 7247996 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1987. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = 25. september – 3. oktoober 1987 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Belgia}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1985. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1985]] | järgmine = [[1989. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1989]] }} '''1987. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid 15. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] CEV. Need toimusid [[Belgia]]s [[Auderghem]]is ja [[Gent]]is 25. septembrist kuni 3. oktoobrini 1987. aastal. Kahe aasta tagust tiitlit kaitses Nõukogude Liidu koondis, kes võitis meistritiitli taas, alistades Prantsusmaa koondise 4-setilises finaalis (15:7 15:6 7:15 15:9). Prantsusmaa koondise ründaja [[Philippe Blanc]] nimetati meistrivõistluste kõige väärtuslikumaks mängijaks. [[Jaanus Lillepuu]] mängis NSV Liidu koondise koosseisus ja tuli 1987. aasta Euroopa meistriks. == Võistluste formaat == Turniiril osales kaksteist võistkonda, mis olid jagatud kahte alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Alagrupi 3. ja 4. koha saavutanud võistkonnad võistlesid 5.–8. koha eest, 5. ja 6. koha saavutanud võistkonnad aga 9.–12. koha eest. == Võistkonnad == {{Veerud|100%}} * A-alagrupp *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Holland}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-piir}} * B-alagrupp *{{PisiLipp|Belgia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *{{PisiLipp|Kreeka}} *{{PisiLipp|Hispaania}} *{{PisiLipp|Rootsi}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Netherlands.svg|25px|Holland]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' || 5||5||0 ||15:4 ||258:177||'''10''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1 ||'''3:0 ||5 ||4 ||1||13:4|| 242:167 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || '''3:0''' ||2:3 ||5 ||2||3 ||9:9 ||223:199 ||'''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||5 ||2 ||3 ||6:11 ||174:230 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |2:3|| 1:3||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||5 ||1||4 ||8:13 ||246:268 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] | 0:3 ||0:3 ||'''3:2''' ||0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1 ||4 ||4:14 ||150:255 ||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=275 CEV 1986/1987 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[25. september|25. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Holland}}''' || align=center| ('''6–15''', '''10–15''', '''1–15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11979&ID=275&CID=2748&PID=583 NED-YUG] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15–1''', '''15-5''', '''15–3''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11977&ID=275&CID=2748&PID=583 URS-RUM] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(10–15, '''15-5''', '''15–5''', '''16-14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11978&ID=275&CID=2748&PID=583 FRA-ITA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[26. september|26. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' || align=center| ('''3-15''', '''11–15''', '''11–15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11981&ID=275&CID=2748&PID=583 YUG-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15–3''', 9-15, '''15-8''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11982&ID=275&CID=2748&PID=583 ITA-RUM] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|( '''15-10''', '''15–2''', 4–15,'''15-13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11980&ID=275&CID=2748&PID=583 URS-NED] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[27. september|27. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}''' || align=center| ('''6-15''', '''7-15''', '''6–15''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11983&ID=275&CID=2748&PID=583 JUG-URS] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15–8''', '''15-5''', '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11984&ID=275&CID=2748&PID=583 FRA-RUM] |- | align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|( '''15-5''', '''15–11''', '''15-10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11985&ID=275&CID=2748&PID=583 NED-ITA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[29. september|29. sept]] || align=center|-|| align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15-6''', '''15–9''', '''15-9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11988&ID=275&CID=2748&PID=583 JUG-RUM] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15–13''', 9-15, 7-15,'''15-10''', '''15–3''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11986&ID=275&CID=2748&PID=583 URS-ITA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|( '''15-7''', '''16–14''', '''15-6''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11987&ID=275&CID=2748&PID=583 FRA-NED] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[30. september|30. sept]] || align=center|-|| align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(7-15, '''15-12''', '''17-15''', 14-16, '''15-13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11991&ID=275&CID=2748&PID=583 JUG-ITA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15–13''', 9-15, 6-15,'''15-9''', '''16–14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11990&ID=275&CID=2748&PID=583 RUM-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|( '''15-9''', '''15-12''', 12-15, '''16–14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11989&ID=275&CID=2748&PID=583 URS-FRA] |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Sweden.svg|25px|Rootsi]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|25px|Kreeka]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium.svg|25px|Belgia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|25px|Hispaania]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Rootsi}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' ||0:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' || 5||4||1 ||12:7 ||212:219||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:2''' ||'''3:1 ||'''3:0 ||5 ||4 ||1||13:8|| 271:223 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |2:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||3||2 ||13:9 ||263:253 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | '''3:0''' ||2:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||0:3 ||'''3:0''' ||5 ||2 ||3 ||10:9 ||234:204 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |1:3|| 1:3||1:3 ||'''3:0''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||5 ||2||3 ||9:10 ||238:224 ||'''7''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0||5 ||1:15 ||142:237 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=275 CEV 1986/1987 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[25. september|25. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| (13-15, '''15–8''', '''15–6''', 4-15, '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11992&ID=275&CID=2749&PID=583 GRE-TCH] |- | align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''16–14''', '''15-9''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11993&ID=275&CID=2749&PID=583 BEL-ESP] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|( '''15-5''', 9–15, '''15–13''', '''15-10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11994&ID=275&CID=2749&PID=583 SWE-BUL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[26. september|26. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center| ('''15-4''', '''15–5''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11996&ID=275&CID=2749&PID=583 TCH-ESP] |- | align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|('''15–0''', '''15-0''', '''15–0''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11997&ID=275&CID=2749&PID=583 BEL-SWE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|( 7–15 '''15-8''', '''15–8''',,'''15-8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11995&ID=275&CID=2749&PID=583 GRE-BUL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[27. september|27. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ('''16-14''', 5-15, 7-15, '''15–6''', '''15-11''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11999&ID=275&CID=2749&PID=583 SWE-TCH] |- | align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–11''', '''15-7''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12000&ID=275&CID=2749&PID=583 BUL-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|( '''15-7''', '''15–9''', '''15-12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11998&ID=275&CID=2749&PID=583 GRE-ESP] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[29. september|29. sept]] || align=center|-|| align=right|'''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''15-5''', '''15–4''', '''15-13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12003&ID=275&CID=2749&PID=583 SWE-ESP] |- | align=center|- || align=right|'''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–7''', 10-15, '''15-7''', 12-15, '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12001&ID=275&CID=2749&PID=583 GRE-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|(5-15, '''15-11''', '''17–15''', '''15-11''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12002&ID=275&CID=2749&PID=583 TCH-BUL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[30. september|30. sept]] || align=center|-|| align=right|'''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15-8''', 10-15, '''15-10''', '''15-12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12004&ID=275&CID=2749&PID=583 SWE-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|(11-15,'''15–6''', '''15-7''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12006&ID=275&CID=2749&PID=583 BUL-ESP] |- | align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|( '''15-12''', 4-15, 7-15, '''15-6''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12005&ID=275&CID=2749&PID=583 TCH-BEL] |} == Väljalangemismängude voor == === 9.–12. koha mängud === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=9.-12. koht |RD2=9. koht |Consol=11. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |2. oktoober|{{PisiLipp|Itaalia}} |3|{{PisiLipp|Hispaania}} |1 |2. oktoober| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] |3| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|0 <!-- final --> |3. oktoober|{{PisiLipp|Itaalia}}|3|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|0 <!-- third place --> |3. oktoober|{{PisiLipp|Hispaania}}|0|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|3 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center| ( '''15–10''', 12-15, '''15–7''', '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12007&ID=275&CID=2750&PID=583 ITA-ESP] |- | align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–11''', '''15-8''', '''15–3''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12008&ID=275&CID=2750&PID=583 ROM-BUL] |} ==== 11. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[3. oktoober|3. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center| ( '''16–14''', '''15–10''', '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12009&ID=275&CID=2751&PID=583 BUL-ESP] |} ==== 9. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[3. oktoober|3. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center| ( '''15–5''','''15–4''', '''16–14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12010&ID=275&CID=2752&PID=583 ITA-RUM] |} === 5.-8. koha mängud === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=5.-8. koht |RD2=5. koht |Consol=7. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |2. oktoober|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |3|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |2 |2. oktoober|{{PisiLipp|Holland}} |3|{{PisiLipp|Belgia}}|2 <!-- final --> |3. oktoober|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|0|{{PisiLipp|Holland}}|3 <!-- third place --> |3. oktoober|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|0|{{PisiLipp|Belgia}}|3 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="265" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}''' || align=center| ( '''11–15''', 15-10, '''4–15''', 15-4, '''13–15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12011&ID=275&CID=2753&PID=583 JUG-TCH] |- | align=center|- || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|(10-15, 10-15, '''15–10''', '''15-9''', '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12012&ID=275&CID=2753&PID=583 NED-BEL] |} ==== 7. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[3. oktoober|3. okt]] || align=center|- || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Belgia}}''' || align=center| ( '''2–15''', '''13–15''', '''13–15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12015&ID=275&CID=2755&PID=583 JUG-BEL] |} ==== 5. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[3. oktoober|3. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ( '''17–15''','''15–12''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12016&ID=275&CID=2756&PID=583 NED-TCH] |} === 1.-4. koha mängud === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=Poolfinaal |RD2=Finaal |Consol=3. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |2. oktoober|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |3|{{PisiLipp|Rootsi}} |0 |2. oktoober|{{PisiLipp|NSVL}} |3|{{PisiLipp|Kreeka}}|0 <!-- final --> |3. oktoober|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|1|{{PisiLipp|NSVL}}|3 <!-- third place --> |3. oktoober|{{PisiLipp|Rootsi}}|2|{{PisiLipp|Kreeka}}|3 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="265" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center| ( '''15-10''', '''15-9''', '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12013&ID=275&CID=2754&PID=583 FRA-SWE] |- | align=center|- || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|( '''15–5''', '''15-5''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12014&ID=275&CID=2754&PID=583 URS-GRE] |} ==== 3. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[3. oktoober|3. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center| (14-16, '''15-9''', 6–15, '''15–10''', '''16–14''')||[https://volleybox.net/men-european-championships-1987-o6397/matches?round_id=15 GRE-SWE] |} ==== '''Finaal''' ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[3. oktoober|3. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ( '''15–7''','''15–6''', 7-15, '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12017&ID=275&CID=2757&PID=583 URS-FRA] |} == Lõplik paremusjärjestus == {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=40|Koht !width=160|Riik |- align=center bgcolor="#F7F6A8" |'''1.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|NSVL}} |- align=center bgcolor="#DCE5E5" |'''2.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- align=center bgcolor="#FFDAB9" |'''3.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Kreeka}} |- align=center |4. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rootsi}} |- align=center |5. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} |- align=center |6. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |- align=center |7. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Belgia}} |- align=center |8. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |- align=center |9. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Itaalia}} |- align=center |10. |style="text-align:left;"|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] |- align=center |11. |style="text-align:left;"|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |- align=center |12. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Hispaania}} |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|1987. aasta Euroopa meistrid<br>{{PisiLipp|NSVL}}<br>11 meistritiitel |- |} {| style="text-align: center; margin-top: 2em; margin-left: auto; margin-right: auto" |+'''12-meheline koosseis''' |- |[[Juri Pantšenko]], [[Vladimir Škurihhin]], [[Valeri Losev]], [[Aleksandr Sorokolet]], [[Jaroslav Antonov]], [[Igor Runov]], [[Aleksandr Gordienko]], [[Aleksandr Tšernõi]], [[Jaanus Lillepuu]], [[Gennadi Tšeremisov]], [[Pavel Moiseenko]] ja [[Andrei Kuznetsov]]. |- |'''Peatreener''' |- |[[Gennadi Paršin]] |} {{col-end}} ==Välislingid== * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=275&PID=583 CEV 1987 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150626142837/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1987.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1987-o6397 European Championship 1987] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1987. aasta spordis]] s762kq6lk8kskurfk7iabeb3t3aitxd 7247997 7247996 2026-10-05T12:10:16Z Kuriuss 38125 7247997 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1987. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = 25. september – 3. oktoober 1987 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Belgia}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1985. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1985]] | järgmine = [[1989. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1989]] }} '''1987. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid 15. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] CEV. Need toimusid [[Belgia]]s [[Auderghem]]is ja [[Gent]]is 25. septembrist kuni 3. oktoobrini 1987. aastal. Kahe aasta tagust tiitlit kaitses Nõukogude Liidu koondis, kes võitis meistritiitli taas, alistades Prantsusmaa koondise 4-setilises finaalis (15:7 15:6 7:15 15:9). Prantsusmaa koondise ründaja [[Philippe Blanc]] nimetati meistrivõistluste kõige väärtuslikumaks mängijaks. [[Jaanus Lillepuu]] mängis NSV Liidu koondise koosseisus ja tuli 1987. aasta Euroopa meistriks. == Võistluste formaat == Turniiril osales kaksteist võistkonda, mis olid jagatud kahte alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Alagrupi 3. ja 4. koha saavutanud võistkonnad võistlesid 5.–8. koha eest, 5. ja 6. koha saavutanud võistkonnad aga 9.–12. koha eest. == Võistkonnad == {{Veerud|100%}} * A-alagrupp *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Holland}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-piir}} * B-alagrupp *{{PisiLipp|Belgia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *{{PisiLipp|Kreeka}} *{{PisiLipp|Hispaania}} *{{PisiLipp|Rootsi}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Netherlands.svg|25px|Holland]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' || 5||5||0 ||15:4 ||258:177||'''10''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1 ||'''3:0 ||5 ||4 ||1||13:4|| 242:167 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || '''3:0''' ||2:3 ||5 ||2||3 ||9:9 ||223:199 ||'''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||5 ||2 ||3 ||6:11 ||174:230 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |2:3|| 1:3||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||5 ||1||4 ||8:13 ||246:268 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] | 0:3 ||0:3 ||'''3:2''' ||0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1 ||4 ||4:14 ||150:255 ||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=275 CEV 1986/1987 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[25. september|25. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Holland}}''' || align=center| ('''6–15''', '''10–15''', '''1–15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11979&ID=275&CID=2748&PID=583 NED-YUG] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15–1''', '''15-5''', '''15–3''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11977&ID=275&CID=2748&PID=583 URS-RUM] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(10–15, '''15-5''', '''15–5''', '''16-14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11978&ID=275&CID=2748&PID=583 FRA-ITA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[26. september|26. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' || align=center| ('''3-15''', '''11–15''', '''11–15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11981&ID=275&CID=2748&PID=583 YUG-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15–3''', 9-15, '''15-8''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11982&ID=275&CID=2748&PID=583 ITA-RUM] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|( '''15-10''', '''15–2''', 4–15,'''15-13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11980&ID=275&CID=2748&PID=583 URS-NED] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[27. september|27. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}''' || align=center| ('''6-15''', '''7-15''', '''6–15''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11983&ID=275&CID=2748&PID=583 JUG-URS] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15–8''', '''15-5''', '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11984&ID=275&CID=2748&PID=583 FRA-RUM] |- | align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|( '''15-5''', '''15–11''', '''15-10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11985&ID=275&CID=2748&PID=583 NED-ITA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[29. september|29. sept]] || align=center|-|| align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15-6''', '''15–9''', '''15-9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11988&ID=275&CID=2748&PID=583 JUG-RUM] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15–13''', 9-15, 7-15,'''15-10''', '''15–3''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11986&ID=275&CID=2748&PID=583 URS-ITA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|( '''15-7''', '''16–14''', '''15-6''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11987&ID=275&CID=2748&PID=583 FRA-NED] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[30. september|30. sept]] || align=center|-|| align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(7-15, '''15-12''', '''17-15''', 14-16, '''15-13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11991&ID=275&CID=2748&PID=583 JUG-ITA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15–13''', 9-15, 6-15,'''15-9''', '''16–14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11990&ID=275&CID=2748&PID=583 RUM-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|( '''15-9''', '''15-12''', 12-15, '''16–14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11989&ID=275&CID=2748&PID=583 URS-FRA] |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Sweden.svg|25px|Rootsi]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|25px|Kreeka]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium.svg|25px|Belgia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|25px|Hispaania]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Rootsi}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' ||0:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' || 5||4||1 ||12:7 ||212:219||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:2''' ||'''3:1 ||'''3:0 ||5 ||4 ||1||13:8|| 271:223 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |2:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||3||2 ||13:9 ||263:253 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | '''3:0''' ||2:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||0:3 ||'''3:0''' ||5 ||2 ||3 ||10:9 ||234:204 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |1:3|| 1:3||1:3 ||'''3:0''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||5 ||2||3 ||9:10 ||238:224 ||'''7''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0||5 ||1:15 ||142:237 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=275 CEV 1986/1987 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[25. september|25. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| (13-15, '''15–8''', '''15–6''', 4-15, '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11992&ID=275&CID=2749&PID=583 GRE-TCH] |- | align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''16–14''', '''15-9''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11993&ID=275&CID=2749&PID=583 BEL-ESP] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|( '''15-5''', 9–15, '''15–13''', '''15-10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11994&ID=275&CID=2749&PID=583 SWE-BUL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[26. september|26. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center| ('''15-4''', '''15–5''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11996&ID=275&CID=2749&PID=583 TCH-ESP] |- | align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|('''15–0''', '''15-0''', '''15–0''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11997&ID=275&CID=2749&PID=583 BEL-SWE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|( 7–15 '''15-8''', '''15–8''',,'''15-8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11995&ID=275&CID=2749&PID=583 GRE-BUL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[27. september|27. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ('''16-14''', 5-15, 7-15, '''15–6''', '''15-11''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11999&ID=275&CID=2749&PID=583 SWE-TCH] |- | align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–11''', '''15-7''', '''15–13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12000&ID=275&CID=2749&PID=583 BUL-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|( '''15-7''', '''15–9''', '''15-12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11998&ID=275&CID=2749&PID=583 GRE-ESP] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[29. september|29. sept]] || align=center|-|| align=right|'''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|('''15-5''', '''15–4''', '''15-13''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12003&ID=275&CID=2749&PID=583 SWE-ESP] |- | align=center|- || align=right|'''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|('''15–7''', 10-15, '''15-7''', 12-15, '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12001&ID=275&CID=2749&PID=583 GRE-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|(5-15, '''15-11''', '''17–15''', '''15-11''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12002&ID=275&CID=2749&PID=583 TCH-BUL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[30. september|30. sept]] || align=center|-|| align=right|'''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15-8''', 10-15, '''15-10''', '''15-12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12004&ID=275&CID=2749&PID=583 SWE-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|(11-15,'''15–6''', '''15-7''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12006&ID=275&CID=2749&PID=583 BUL-ESP] |- | align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|( '''15-12''', 4-15, 7-15, '''15-6''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12005&ID=275&CID=2749&PID=583 TCH-BEL] |} == Väljalangemismängude voor == === 9.–12. koha mängud === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=9.–12. koht |RD2=9. koht |Consol=11. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |2. oktoober|{{PisiLipp|Itaalia}} |3|{{PisiLipp|Hispaania}} |1 |2. oktoober| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] |3| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|0 <!-- final --> |3. oktoober|{{PisiLipp|Itaalia}}|3|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|0 <!-- third place --> |3. oktoober|{{PisiLipp|Hispaania}}|0|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|3 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center| ( '''15–10''', 12-15, '''15–7''', '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12007&ID=275&CID=2750&PID=583 ITA-ESP] |- | align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–11''', '''15-8''', '''15–3''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12008&ID=275&CID=2750&PID=583 ROM-BUL] |} ==== 11. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[3. oktoober|3. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center| ( '''16–14''', '''15–10''', '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12009&ID=275&CID=2751&PID=583 BUL-ESP] |} ==== 9. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[3. oktoober|3. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center| ( '''15–5''','''15–4''', '''16–14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12010&ID=275&CID=2752&PID=583 ITA-RUM] |} === 5.–8. koha mängud === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=5.–8. koht |RD2=5. koht |Consol=7. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |2. oktoober|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |3|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |2 |2. oktoober|{{PisiLipp|Holland}} |3|{{PisiLipp|Belgia}}|2 <!-- final --> |3. oktoober|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|0|{{PisiLipp|Holland}}|3 <!-- third place --> |3. oktoober|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|0|{{PisiLipp|Belgia}}|3 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="265" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}''' || align=center| ( '''11–15''', 15-10, '''4–15''', 15-4, '''13–15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12011&ID=275&CID=2753&PID=583 JUG-TCH] |- | align=center|- || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|(10-15, 10-15, '''15–10''', '''15-9''', '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12012&ID=275&CID=2753&PID=583 NED-BEL] |} ==== 7. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[3. oktoober|3. okt]] || align=center|- || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Belgia}}''' || align=center| ( '''2–15''', '''13–15''', '''13–15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12015&ID=275&CID=2755&PID=583 JUG-BEL] |} ==== 5. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[3. oktoober|3. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ( '''17–15''','''15–12''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12016&ID=275&CID=2756&PID=583 NED-TCH] |} === 1.–4. koha mängud === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=Poolfinaal |RD2=Finaal |Consol=3. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |2. oktoober|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |3|{{PisiLipp|Rootsi}} |0 |2. oktoober|{{PisiLipp|NSVL}} |3|{{PisiLipp|Kreeka}}|0 <!-- final --> |3. oktoober|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|1|{{PisiLipp|NSVL}}|3 <!-- third place --> |3. oktoober|{{PisiLipp|Rootsi}}|2|{{PisiLipp|Kreeka}}|3 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="265" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center| ( '''15-10''', '''15-9''', '''15–5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12013&ID=275&CID=2754&PID=583 FRA-SWE] |- | align=center|- || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|( '''15–5''', '''15-5''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12014&ID=275&CID=2754&PID=583 URS-GRE] |} ==== 3. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[3. oktoober|3. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center| (14-16, '''15-9''', 6–15, '''15–10''', '''16–14''')||[https://volleybox.net/men-european-championships-1987-o6397/matches?round_id=15 GRE-SWE] |} ==== '''Finaal''' ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[3. oktoober|3. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ( '''15–7''','''15–6''', 7-15, '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=12017&ID=275&CID=2757&PID=583 URS-FRA] |} == Lõplik paremusjärjestus == {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=40|Koht !width=160|Riik |- align=center bgcolor="#F7F6A8" |'''1.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|NSVL}} |- align=center bgcolor="#DCE5E5" |'''2.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- align=center bgcolor="#FFDAB9" |'''3.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Kreeka}} |- align=center |4. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rootsi}} |- align=center |5. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} |- align=center |6. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |- align=center |7. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Belgia}} |- align=center |8. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |- align=center |9. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Itaalia}} |- align=center |10. |style="text-align:left;"|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] |- align=center |11. |style="text-align:left;"|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |- align=center |12. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Hispaania}} |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|1987. aasta Euroopa meistrid<br>{{PisiLipp|NSVL}}<br>11 meistritiitel |- |} {| style="text-align: center; margin-top: 2em; margin-left: auto; margin-right: auto" |+'''12-meheline koosseis''' |- |[[Juri Pantšenko]], [[Vladimir Škurihhin]], [[Valeri Losev]], [[Aleksandr Sorokolet]], [[Jaroslav Antonov]], [[Igor Runov]], [[Aleksandr Gordienko]], [[Aleksandr Tšernõi]], [[Jaanus Lillepuu]], [[Gennadi Tšeremisov]], [[Pavel Moiseenko]] ja [[Andrei Kuznetsov]]. |- |'''Peatreener''' |- |[[Gennadi Paršin]] |} {{col-end}} ==Välislingid== * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=275&PID=583 CEV 1987 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150626142837/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1987.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1987-o6397 European Championship 1987] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1987. aasta spordis]] kvhl3bp8776msrcx4cpl3o0bytyvya4 0 719778 7247994 7216331 2026-10-05T12:07:53Z Kuriuss 38125 7247994 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1977. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[25. september|25. sept.]]– [[2. oktoober|2. okt.]] 1977 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Soome}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1975. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1975]] | järgmine = [[1979. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1979]] }} '''1977. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid 10. Euroopa meeste võrkpallimeistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] Confédération Européenne de Volleyball (CEV). Need toimusid [[Soome]]s 1977. aastal 25. septembrist – 2. oktoobrini. Mänge peeti [[Helsingi]]s, [[Tampere]]s, [[Turu]]s ja [[Oulu]]is. Nõukogude Liit kaitses oma kahe aasta tagust tiitlit, alistades Poola neljasetilises finaalis (8-15, 15-9, 15-13, 15-9). [[Viljar Loor]] mängis NSV Liidu koondise koosseisus ja tuli 1977. aastal Euroopa meistriks teist korda. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kahte kuueliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid järgmises voorus nelja parema koha nimel, kusjuures iga alagrupi parim võistkond kohtus teise alagrupi teise koha omanikuga. Samamoodi mängisid iga alagrupi kolmanda ja neljanda koha omanikud kohtade viienda kuni kaheksanda peale ning ülejäänud võistkonnad kohtade üheksanda kuni kaheteistkümne peale. == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Finland.svg|25px|Soome]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 5||4||1 ||14:5 ||266:194||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0''' ||1:3 ||5 ||3 ||2||11:8|| 230:219 || '''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |'''3:2'''|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||1:3||'''3:2''' ||5 ||3||2 ||2:10 ||268:260 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |1:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||2||3||7:10 ||192:219 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |0:3|| 0:3||'''3:1''' || 1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||5 ||2||3 ||7:12 ||216:259 ||'''7''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Soome}} | 0:3 ||'''3:1''' ||2:3 ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1 ||4 ||7:13 ||249:270||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Competition.aspx?ID=270&PID=577 CEV 1976/1977 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="145" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="150" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="96" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[25. september|25. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| (14-16, '''15–10''', '''15–4''', '''15–7''')||[https://volleybox.net/yugoslavia-france-c257279 YUG-FRA] |- | align=center|- || align=right| '''[[Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center|('''15–13''', 11-15, '''15-4''', '''15–11''')||[https://volleybox.net/romania-hungary-c237352 FIN-HUN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] || align=center|(14-16, '''15–12''', 8-15, '''15-8''', '''15–11''')||[https://volleybox.net/italy-romania-c257278 ITA-ROM] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[26. september|26. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] '''[[Ungari]]''' || align=center| ('''7-15''', '''14-16''', '''6-15''')||[https://volleybox.net/hungary-yugoslavia-c257598 YUG-HUN] |- | align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–8''', '''15-7''', '''15–3''')||[https://volleybox.net/romania-france-c237361 ROM-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15–13''', 10-15, '''15-13''', 9-15, '''15–8''')||[https://volleybox.net/italy-finland-c257599 ITA-FIN] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[27. september|27. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] '''[[Rumeenia]]''' || align=center| ('''13-15''', 16-14, '''10-15''', '''4-15''') ||[https://volleybox.net/romania-yugoslavia-c257600 YUG-ROM] |- | align=center|- || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15–11''', '''15-10''', '''15–11''')||[https://volleybox.net/france-finland-c237362 FRA-FIN] |- | align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]'''[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(5-15, '''15–8''', 10-15, '''15-1''', '''15–10''')||[https://volleybox.net/hungary-italy-c257601 HUN-ITA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[28. september|28. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center| ('''15-13''', '''15-6''', '''15-13''') ||[https://volleybox.net/yugoslavia-finland-c257603 YUG-FIN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(11-15, '''15–9''', '''15-12''', '''15–7''')||[https://volleybox.net/france-italy-c237363 FRA-ITA] |- | align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center|('''15–5''', '''15-9''', 10-15, '''15-7''')||[https://volleybox.net/romania-hungary-c257604 ROM-HUN] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[29. september|29. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Itaalia}}''' || align=center| ('''8-15''', '''4-15''', '''6-15''') ||[https://volleybox.net/italy-yugoslavia-c257605 YUG-ITA] |- | align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''15–13''','''15-11''', '''15–8''')||[https://volleybox.net/hungary-france-c237364 HUN-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15–9''', '''15-8''', '''15-13''')||[https://volleybox.net/finland-romania-c257606 ROM-FIN] |} ===II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Netherlands.svg|25px|Holland]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||1:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 5||4||1 ||13:4 ||247:256||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' || 2:3 ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||14:5|| 255:191 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:1'''||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||11:10 ||251:273 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |0:3|| 0:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||2||3 ||8:9 ||213:231 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |0:3||'''3:2'''||1:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||5 ||2||3 ||7:12 ||226:234 ||'''7''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} | 0:3 ||0:3 ||1:3 ||0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0 ||5 ||2:15 ||142:249||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Competition.aspx?ID=270&PID=577 CEV 1976/1977 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="170" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="330" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[25. september|25. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]]|| align=center| ( '''16–14''', '''15–11''', 6-15, '''15–13''')||[https://volleybox.net/poland-ussr-c257281 POL-URS] |- | align=center|- || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Saksa DV]] || align=center|('''15–10''', 4-15, '''16-14''', '''15–6''')||[https://volleybox.net/czech-republic-east-germany-c257282 TCH-GDR] |- | align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15–12''', '''15-11''', '''15–8''')||[https://volleybox.net/bulgaria-netherlands-c257284 BUL-NED] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[26. september|26. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''15-13''', '''15-3''', 14-16, , '''15–7''')||[https://volleybox.net/czech-republic-netherlands-c257285 TCH-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–10''', '''15-7''', '''15–11''')||[https://volleybox.net/ussr-bulgaria-c257286 URS-BUL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || align=center|('''15–11''', '''15-3''', 13-15, 14-16, '''15–11''')||[https://volleybox.net/east-germany-poland-c257287 GDR-POL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[27. september|27. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center| ('''16-14''', 12-15, 11-15, '''18-16''', '''15-13''') ||[https://volleybox.net/czech-republic-bulgaria-c257288 TCH-BUL] |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15–10''', '''15-0''', '''15–10''')||[https://volleybox.net/poland-netherlands-c257289 POL-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|('''15–2''', '''15-3''', '''15–11''')||[https://volleybox.net/ussr-east-germany-c257290 URS-GDR] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[28. september|28. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| (10-15, '''15-10''', '''15-5''', '''15-2''') ||[https://volleybox.net/east-germany-netherlands-c257291 GDR-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–2''', '''15-5''', '''15–9''')||[https://volleybox.net/poland-bulgaria-c257292 POL-BUL] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|(13-15, , '''15-6''', '''16-14''', '''15-5''')||[https://volleybox.net/ussr-czech-republic-c257293 URS-TCH] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[29. september|29. sept]] || align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''21-19''', '''15-11''', '''15-8''') ||[https://volleybox.net/bulgaria-east-germany-c257294 BUL-GDR] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 -0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15–10''', '''15-5''', '''15–5''')||[https://volleybox.net/ussr-netherlands-c257295 URS-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|(12-15, '''15–7''', '''15-5''', '''15-3''')||[https://volleybox.net/poland-czech-republic-c257296 POL-TCH] |} == Lohutusvoor == === Mängud kohtadele 9.-12. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=9.-12. koht |RD2=9. koha mäng |Consol=11. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |1. oktoober|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |3|{{PisiLipp|Holland}} |0 |1. oktoober| {{PisiLipp|Saksa DV}} |3|{{PisiLipp|Soome}} |0 <!-- final --> |2. oktoober|{{PisiLipp|Saksa DV}} |3|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1 <!-- third place --> |2. oktoober|{{PisiLipp|Soome}} |3|{{PisiLipp|Holland}} |1 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="145" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="150" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="96" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[1. oktoober|1. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''15–4''', '''15–10''', '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11773&ID=270&CID=2719&PID=578 FRA-NED] |- | align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15–9''', '''15-8''', '''15–6''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11774&ID=270&CID=2719&PID=578 GDR-FIN] |} ==== 11. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}}||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ( '''15–1''', '''15–4''', 8-15, '''16–14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11779&ID=270&CID=2722&PID=578 FIN-NED] |} ==== 9. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}}||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ( '''15–7''', 9-15, '''15–9''', '''15-5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11780&ID=270&CID=2723&PID=578 GDR-FRA] |} === Mängud kohtadele 5.-8. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=5.-8. koht |RD2=5. koha mäng |Consol=7. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |1. oktoober|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |3|{{PisiLipp|Itaalia}} |0 |1. oktoober|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |3|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|0 <!-- final --> |2. oktoober|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|3|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|0 <!-- third place --> |2. oktoober|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|3|{{PisiLipp|Itaalia}}|0 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="150" align="center"| Riik !width="255" align="center"| Geimid !width="96" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[1. oktoober|1. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center| ('''15–7''', '''15–11''', '''15–6''')||[https://volleybox.net/bulgaria-czech-republic-c237353 BUL-ITA] |- | align=center|- || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|('''15–5''', '''16-14''', '''16-14''')||[https://volleybox.net/czech-republic-yugoslavia-c237360 TCH-YUG] |} ==== 7. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center| ( '''15–11''', '''15–13''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11775&ID=270&CID=2720&PID=578 YUG-ITA] |} ==== 5. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ( '''15–13''', '''15–5''', '''16-14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11782&ID=270&CID=2725&PID=578 BUL-TCH] |} == Finaalvoor == === Mängud kohtadele 1.-4. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=Poolfinaal |RD2=Finaal |Consol=3. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |1. oktoober|{{PisiLipp|NSVL}} |3|[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |0 |1. oktoober|{{PisiLipp|Poola}} |3|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1 <!-- final --> |2. oktoober|{{PisiLipp|NSVL}}|3|{{PisiLipp|Poola}}|1 <!-- third place --> |2. oktoober|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |3|[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]]|0 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="150" align="center"| Riik !width="255" align="center"| Geimid !width="96" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[1. oktoober|1. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center| ('''15–0''', '''15–13''', '''15–6''')||[https://volleybox.net/ussr-hungary-c237359 URS-HUN] |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15–8''', 16-18, '''15-8''', '''15-5''')||[https://volleybox.net/poland-romania-c257609 POL-ROM] |} ==== 3. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]] '''[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center| ( '''15–9''', '''15–13''', '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11783&ID=270&CID=2726&PID=578 ROM-HUN] |} ==== '''Finaal''' ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}}||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Poola}} || align=center| (8-15, '''15–99''', '''15–13''', '''15-9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11784&ID=270&CID=2727&PID=578 URS-POL] |} == Lõplik paremusjärjestus == {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=40|Koht !width=160|Riik |- align=center bgcolor="#F7F6A8" |'''1.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|NSVL}} |- align=center bgcolor="#DCE5E5" |'''2.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Poola}} |- align=center bgcolor="#FFDAB9" |'''3.''' |style="text-align:left;"|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |- align=center |4. |style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |- align=center |5. |style="text-align:left;"|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |- align=center |6. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |- align=center |7. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |- align=center |8. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Itaalia}} |- align=center |9. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Saksa DV}} |- align=center |10. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- align=center |11. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Soome}} |- align=center |12. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|1977. aasta Euroopa meistrid<br>{{PisiLipp|NSVL}}<br>6 meistritiitel |- |} {| style="text-align: center; margin-top: 2em; margin-left: auto; margin-right: auto" |+'''12-meheline koosseis''' |- |[[Vladimir Kondra]], [[Vjatšeslav Zaitsev]], [[Anatoli Polištšuk]], [[Vladimir Tšernõšev (võrkpallur)|Vladimir Tšernõšev]], [[Aleksandr Savin]], [[Viljar Loor]], [[Vladimir Dorohhov]], [[Aleksandr Ermilov]], [[Pavel Selivanov]], [[Oleg Moliboga]], [[Fjodor Laštšenov]], [[Valeri Krivov.]]. |- |'''Peatreener''' |- |[[Vjatšeslav Platonov]] |} {{col-end}} == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=270&PID=578 CEV 1976/1977 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150629031432/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1977.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1977-o6402/matches?round_id=2 European Championship 1977] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1977. aasta spordis]] 2sujfxlsg88ffmd4t0z5p6zdxk2f1cq 0 720165 7247992 7224263 2026-10-05T12:07:00Z Kuriuss 38125 7247992 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1989. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[23. september]] – [[1. oktoober]] 1989 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Rootsi}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | eelmine = [[1987. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1987]] | järgmine = [[1991. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1991]] }} '''1989. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 16. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'', CEV). Need toimusid [[Örebro]]s ja [[Stockholm]]is [[Roots]]is 23. septembrist kuni 1. oktoobrini 1989. aastal. Nõukogude Liidul ei õnnestunud kaitsta oma kahe aasta tagust tiitlit. Itaalia võitis meistrivõistlused esimest korda, alistades Rootsi neljasetilises finaalis (14-16, 15-7, 15-13, 15-7). == Võistluste formaat == Turniiril osales kaksteist võistkonda, mis olid jagatud kahte alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Alagrupi 3. ja 4. koha saavutanud võistkonnad võistlesid 5.–8. koha väljaselgitamiseks ning 5. ja 6. koha saavutanud võistkonnad 9.–12. koha väljaselgitamiseks. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Stockholm]] *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Saksa DV}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Rootsi}} *[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Örebro]] *{{PisiLipp|Kreeka}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Poola}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Sweden.svg|25px|Rootsi]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px|Saksa FV]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:1''' || 5||4||1 ||14:6 ||277:186||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Rootsi}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||12:8|| 255:230 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |1:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||12:8 ||260:222 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | '''3:2''' ||1:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3 ||2 ||10:9 ||240:215 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] |1:3|| 2:3||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||5 ||1||4 ||6:6 ||176:244 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} | 1:3 ||0:3 ||2:3 ||1:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0||5 ||5:15 ||170:281 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=276 CEV 1988/1989 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[23. september|23. sept]] || align=center|- || align=right| '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}}||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center| (10:15, '''15:8''', '''15:5''', '''15:6''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || align=center|('''15:9''', 12:15, '''15:4''', 7:15, '''15:8''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|( 9:15, '''15:5''', '''15:4''', '''15:3''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[24. september|24. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || align=center| ('''15:2''', '''15:9''', 13:15, '''15:2''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''15:9''', '''15:11''', '''15:8''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|('''15:9''', '''15:4''','''15:7''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[25. september|25. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || align=center| ('''15:7''', '''15:1''', '''15:6''') ||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''15:11''', 8:15, '''15:12''', '''15:11''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|(11:15, '''15:5''', '''15:1''', '''15:13''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[27. september|27. sept]] || align=center|-|| align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || align=center|('''15:9''', '''15:6''', '''15:12''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|('''15:8''', '''15:9''', '''15:8''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left|{{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|(14:16, '''15:5''', '''15:11''', 11:15, '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[28. september|28. sept]] || align=center|-|| align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || align=center|('''15:9''', '''15:6''', '''15:12''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|('''15:8''', '''15:9''', '''15:12''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|(14:16, '''15:5''', '''15:11''', 11:15, '''15:10''')||align=center|- |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Netherlands.svg|25px|Holland]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|25px|Kreeka]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' || 5||5||0 ||15:4 ||258:190||'''10''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||0:3 ||'''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3 ||2||11:7|| 249:169 || '''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||3||2 ||10:7 ||198:185 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} | 1:3 ||'''3:0'''||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:2''' ||5 ||3 ||2 ||11:11 ||263:289 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] |0:3|| 0:3||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||5 ||1||4 ||5:13 ||164:242 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} | 1:3 ||1:3 ||0:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0 ||5 ||5:15 ||217:274 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=276 CEV 1988/1989 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[23. september|23. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center| (13:15, '''15:12''', 5:12, '''15:11''', '''15:6''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15:11''', '''15:8''', '''15:12''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|(6:15, '''15:12''', '''15:10''', '''15:12''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[24. september|24. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}''' || align=center| (15:9, '''13:15''', '''14:16''', '''6:15''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15:4''', '''15:3''', '''15:10''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|( '''15:4''', 15:17,'''15:8''','''15:7''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[25. september|25. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Poola}}''' || align=center| (16:14, '''6:15''', '''11:15''', '''8:15''') ||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15:12''', '''15:8''', 11:15, '''15:5''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center|( '''15:6''', '''15:7''', '''15:6''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[27. september|27. sept]] || align=center|-|| align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|(2:15, '''15:13''', '''15:12''', '''15:10''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || align=center|(6:15, '''15:5''', '''15:9''', '''15:4''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|( '''15:9''', '''15:10''', 4:15, '''15:10''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[28. september|28. sept]] || align=center|-|| align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|(8:15, '''15:10''', 10:15, '''15:12''', '''16:14''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15:5''', '''15:9''', '''15:6''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || align=center|( '''15:3''', '''15:7''', '''15:6''')||align=center|- |} == Väljalangemismängude voor == === Mängud kohtadele 9.–12. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=9.-12. koht |RD2=9. koht |Consol=11. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |30. september|{{PisiLipp|Saksa DV}} |3|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] |2 |30. september| {{PisiLipp|Kreeka}} |3| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] |0 <!-- final --> |1. oktoober|{{PisiLipp|Saksa DV}}|3|{{PisiLipp|Kreeka}}|2 <!-- third place --> |1. oktoober|[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]]|3|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] |2 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[30. september|30. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]]|| align=center| (13:15, '''15:12''', 13:15, '''15:10''', '''15:8''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] || align=center|('''15:10''', '''15:10''', '''15:13''')||align=center|- |} ==== 11. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[1. oktoober|1. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Saksa FV]]''' [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=center| (12:15, 2:15, '''15:12''', '''15:7''', '''15:13''')||align=center|- |} ==== 9. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="300" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[1. oktoober|1. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center| ( '''15:13''', 12:15, '''15:12''', 14:16, '''17:15''')||align=center|- |} === 5.-8. koha mängud === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=5.-8. koht |RD2=5. koht |Consol=7. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |30. september|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |0| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |3 |30. september|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |3|{{PisiLipp|Poola}}|2 <!-- final --> |1. oktoober|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|3|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|1 <!-- third place --> |1. oktoober|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|1|{{PisiLipp|Poola}}|3 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="275" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[30. september|30. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] '''[[Bulgaaria]]'''|| align=center| ( '''7:15''', '''7:15''', '''11:15''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || align=center|(13:15, 12:15, '''15:9''', '''17:15''', '''15:12''')||align=center|- |} ==== 7. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[1. oktoober|1. okt]] || align=center|- || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Poola}}''' || align=center| ('''5:15''', 16:14, '''16:15''', '''3:15''')||align=center|- |} ==== 5. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[1. oktoober|1. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center| (6:15, '''15:13''','''15:4''', '''15:13''')||align=center|- |} === 1.-4. koha mängud === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=Poolfinaal |RD2=Finaal |Consol=3. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |30. oktoober|{{PisiLipp|Rootsi}} |3|{{PisiLipp|NSVL}} |2 |30. oktoober| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |3|{{PisiLipp|Holland}}|0 <!-- final --> |1. oktoober|{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]|3|{{PisiLipp|Rootsi}}|1 <!-- third place --> |1. oktoober|{{PisiLipp|Holland}}|3|{{PisiLipp|NSVL}}|0 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="265" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[30. september|30. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|NSVL}} || align=center| (12:15 '''15:10''', '''15:10''', 9:15, '''17:15''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}}|| align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|( '''15:7''', '''15:3''', '''15:2''')||align=center|- |} ==== 3. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[1. oktoober|1. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|NSVL}} || align=center| ('''15:11''', '''15:8''', '''15:7''')||align=center|- |} ==== Finaal ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[1. oktoober|1. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center| (14:16, '''15:7''','''15:13''', '''15:7''')||align=center|- |} == Lõplik paremusjärjestus == {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=40|Koht !width=160|Riik |- align=center bgcolor="#F7F6A8" |'''1.''' |style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |- align=center bgcolor="#DCE5E5" |'''2.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Rootsi}} |- align=center bgcolor="#FFDAB9" |'''3.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} |- align=center |4. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|NSVL}} |- align=center |5. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- align=center |6. |style="text-align:left;"|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |- align=center |7. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Poola}} |- align=center |8. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |- align=center |9. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Saksa DV}} |- align=center |10. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Kreeka}} |- align=center |11. |style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|25px]] [[Saksa FV]] |- align=center |12. |style="text-align:left;"|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|1989. aasta Euroopa meistrid<br>{{PisiLipp|Itaalia}}<br>1 meistritiitel |- |} {| style="text-align: center; margin-top: 2em; margin-left: auto; margin-right: auto" |+'''12-meheline koosseis''' |- |[[Andrea Anastasi]], [[Lorenzo Bernardi]], [[Marco Bracci]], [[Luca Cantagalli]], [[Ferdinando De Giorgi]], [[Andrea Gardini]], [[Andrea Lucchetta]], [[Stefano Margutti]], [[Roberto Masciarelli]], [[Gilberto Passani]], [[Paolo Tofoli]] ja [[Andrea Zorzi]]. |- |'''Peatreener''' |- |[[Julio Velasco]] |} {{col-end}} ==Välislingid== * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=276 CEV 1988/1989 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150626142132/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1989.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1989-o92 European Championship 1989] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1989. aasta spordis]] g9du91bwbka1gvonbek6f24c4obhxwb 2 720294 7248304 7247739 2026-10-05T21:45:26Z Funktsionalism-modernism 231916 7248304 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> == Lammutamine == 1920.aasta talvel käisid laeva vrakil Tupenurme Tänavsuu Villem Peeker ja Kapi Nõmme Madis Tuul, kuid vrakil toimunud plahvatuse tõttu hukkus Villem Peeker ja sai haavata Madis Tuul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 1 oktoober 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20121001.2.22&srpos=3&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) 1925.aastaks oli laev kajakate väljaheidetega kaetud ja seetõttu paistis laev valget värvi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 4 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810704.2.10&srpos=1&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 2 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810702.2.18&e=-06-1981--07-1981--et-25-noukogudehiiumaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-N%C3%B5ukogude------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (on vajalik?, vist mitte) 1924.-1924.aastatel asutati AS Viking kes Slava vraki lammutas, kuid 1931.aastal pankrotti läks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 30 november 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19331130.1.5&e=30-11-1933-30-11-1933--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-kool------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) Vraki hakkas lammutama 1926.aastal AS Viking.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 30 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19260930.1.3&srpos=4&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1929.aasta 8.juulil uppus tormi tõttu Slava vrakki kõrval Viking AS´i ameerika firmalt Reno Salvage Corporation renditud päästelaev Resource, millel oli 2 Slava propellerit, mõned suurtükid ja sisseseadmeosad Slavalt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 10 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290710.1.3&srpos=101&e=-------et-25--101--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Fotopostkaart. Sõjalaeva "Slava" lammutustöödel vraki kõrval... |url=https://www.muis.ee/museaalview/139618 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> Laeval Resource olnud 18 meest pääsesid uppumisest Slava vrakile minemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 13 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290713.1.2&srpos=6&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Päästelaev Resource veeti 1930.aasta septembris Talinnasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1930-1931) 6 september 1930 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateatajaue19300906.1.5&srpos=1&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1931.aastal läks AS Viking pankrotti.<ref name=":0" /> Pärast AS Vikingit üritas Slava vraki lammutada Kuhlmann, kuid kuna töö ei tasunud ära, lõpetas ka tema lammutamise.<ref name=":0" /> 1933.aastal hakkas vraki lammutama J. Hergauk.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.1091.1.1210: Leping Veeteede Valitsuse ja Johannes Hergauki vahel sõjalaeva "Slava" ülestõstmise kohta · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702676264&ru=8oUph9 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1933.aastal eemaldati laevalt viimased kahurid, kaks 12-tollist ahtrikahurit, millel olid veel laengud sees, kahurid lõhuti vanarauaks, suvel lasti õhku kahur 13kg dünamiidiga. Sügisel lasti õhku kahur, millel veel laengud sees, 16kg dünamiidiga, plahvatuse tagajärjel lendas tükke kahurist kuni 2 kilomeetri kaugusele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 18 juuli 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19330718.1.2&srpos=7&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1933.aastal oli vraki lammutamas 40 kuni 50 töölist, kellest paljud olid muhulased.<ref name=":0" /> 1934.aasta novembris kadus laeva vrakk veepealt, kui torm hävitas kasemattide pealsed ehitused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 2 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19341102.1.3&srpos=21&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 5 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19341105.1.3&srpos=32&e=------193-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1936.aasta sügisel lasti õhku 12-tolliste kahurite kaks laskemoonakeldrit, plahvatuse tulemusel kerkis 10 sülla kõrgune veesammas ja plahvatuses surnud kalu leiti 2 kuni 3 miili kauguselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361019.1.1&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 4 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19361104.1.3&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maa Hääl : maarahva ajaleht 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=maahaal19361019.2.15&srpos=14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1937.aastal enam Slavat lammutamisest teateid pole, väidetavalt ei olnud suudetud laeva kiilu ära lammutada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 27 august 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20080827.2.10&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-90+aastat+Slava+hukust------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 5 mai 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19370505.1.7&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1937-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Laeva lammutamisel saadi rauda, vaske ja niklit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 4 juuli 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19340704.1.7&srpos=5&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>(ei ole vaja) kontsessioon == Tüüpprojektid nr. 61 ja 62 == Tüüpprojekt nr 61 ja nr 62 on kahekorruselise nelja korteriga kortermaja tüüpprojekt, mida ehitati aastatel 1958-1960ndad. Tüüpprojektide arhitektid on [[Eesti Maaehitusprojekt|Eesti maaehitusprojekti]] arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1958. -1962. aastatel ehitati 32% kortermajadest maapiirkondades tüüpprojektide nr 61 ja nr 62 järgi.<ref name=":1" details="246-247" /> == Bohnsacki maja == Bohnsacki maja oli 17. sajandil ehitatud barokk stiilis elumaja [[Pärnu vanalinn|Pärnu vanalinnas]] [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänaval]]. Hoone hävis 1944. aastal. Asukoht jääb tänapäeval [[Jakobsoni park|Jakobsoni parki]]. == Ajalugu == Hoone valmis 1700. aastal ja selle lasi ehitada Pärnu [[raehärra]] Jürgen Bohnsack.<ref name=":12">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Olander |eesnimi=Aare |pealkiri=Pärnu kadunud vaated |kirjastus=Tänapäev |aasta=2020 |isbn=9789949858118 |lehekülg=388}}</ref><ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aija |eesnimi=Indrek |pealkiri=Pärnu enne esimest ilmasõda |perekonnanimi2=Vunk |eesnimi2=Aldur |kirjastus=Pärnu Muuseum SA |aasta=2019 |isbn=9789949904563 |lehekülg=42}}</ref> 1699. aastal tulid välismaalt [[Academia Gustavo-Carolina|Pärnusse ülikooli]] Jacob Вajer ja Friedrich Radelloff, kes saatsid ühe sõduri neile öömaja otsima, kuid keelduti andmast kui kuuldi, et tegu on väljamaalastega. Seetõttu otsustasid nad ise öömaja otsida ja teesklesid, et on kaupmehed ja said toa Bohnsacki majja.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piirimäe |eesnimi=Helmut |pealkiri=Ülikoolilinn Pärnu |kirjastus=Tartu Ülikool |aasta=1999 |isbn=9985400852 |lehekülg=104-105}}</ref> Jürgen Bohnsack suri 1710. aastal katku tõttu ning maja pärandati ta pojale Johann Bohnsackile.<ref name=":4" /> Tulekahju?<ref>{{Netiviide |pealkiri=EAA.1001.1.3425: Akte in Sachen betreffend den Brand der Behausung fer Witwe des Polizeibürgermeisters Bohnsack, geb. G. H. Büncken · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200250526017&ru=7C2zpB |vaadatud=2026-09-30 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> == Narva vaekoda == Narva vaekoda oli 18. sajandil ehitatud [[vaekoda]] (kaalukoda) [[Narva vanalinn|Narva vanalinnas]] [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli tänaval]] [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja platsi]] ääres. Hoone [[Märtsipommitamine Narvas|hävis]] 1944. aastal. == Ajalugu == Narva vaekoda ehitati 1740-ndatel ja selle projekteeris arhitekt [[Franciscus Ludwig von Franckenberg]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sarap |eesnimi=Carl |kuupäev=1933 |pealkiri=Narva. Vaekoda (1740ndate I p) Rüütli 16, raekoja plats |url=http://hdl.handle.net/10062/69123 |keel=et}}</ref><ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karling |eesnimi=Sten |pealkiri=Narva: eine baugeschichtliche Untersuchung |kirjastus=Wahlström & Widstrand |aasta=1936 |koht=Stockholm |lehekülg=365-367 |keel=de}}</ref> Hoone uhke fassaad varjas tagasihoidliku hoonet.<ref name=":6" />Teise korruse fassaadil oli neli pilastrit ja nurgalaienditega barokkaknad. Fassaadi tipus oli profileeritud [[Karniis|karniisiga]] kolmnurkviil.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Andrejeva |eesnimi=Svetlana |pealkiri=Narva vanadel fotodel: Fotosid Narva Muuseumi kogust |perekonnanimi2=Ivask |eesnimi2=Merike |perekonnanimi3=Tamjärv |eesnimi3=Maret |perekonnanimi4=Ploom |eesnimi4=Triin |perekonnanimi5=Randviir |eesnimi5=Tiina |kirjastus=Tänapäev |aasta=2006 |isbn=9985623991}}</ref> Vana<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põhja Eesti : Narva ja Alutaguse häälekandja 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjaeesti19331219.1.3&srpos=6&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Sama?<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alutaguse Teataja 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=alutaguseteataja19331219.1.3&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Jälle<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põhja Kodu 19 detsember 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=pohjakodu19331219.1.3&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Taastamine<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sirp 22 märts 2013 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sirp20130322.2.8.1&srpos=17&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> See <ref>{{Netiviide |pealkiri=Mäetagused : hüperajakiri aprill 2025 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKmaetagused202504.2.16&srpos=15&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Vaekoda kuulus Narva Linnale.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Mäetagused : hüperajakiri detsember 2025 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKmaetagused202512.2.16&srpos=16&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1924. aastal värviti ning renoveeriti Narva [[Narva raekoda|raekoja]], vaekoja ja [[Narva börsihoone|börsihoone]] fassaadid. Kasutati aga erksaid toone, mis tekitasid pettumust kunstnike ja arheoloogide seas.<ref name=":5" /> Kirjeldus seest <ref>{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti Narva uudised 15 oktoober 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uenu19371015.1.2&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+kaalumaja------------ |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Ka tähtis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vana Tallinn detsember 2022 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVvanatln202212.2.5.5&srpos=17&e=------202-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-narva+vaekoda------------ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Natuke kasu<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sirp 7 juuni 1991 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sirp19910607.1.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Muidu huvitavast inimesest 2035+. aastate Narva linna üldplaneeringus on kavandatud hoone osalist taastada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Narva Linnavalitsus |kuupäev=29 jaanuar 2026 |pealkiri=Narva üldplaneeringu seletuskiri |url=https://dge.ee/maps/Narva-linn/dokumendid/kehtestatavad/2026_Narva_UP_seletuskiri.pdf |lehekülg=53}}</ref> 2022. aastal korraldas Narva Linnavalitsus hanke Narva vaekoja asukoha arheoloogiliste uuringutega kindlaks tegemiseks, ehitise konstruktsioonide hindamiseks ja auditi teostamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narvas asunud hoone (Narva kaalukoda, sõjaeelse aadressiga Rüütli tänav 16) maa-aluste konstruktsioonide asukoha ja seisukorra välja selgitamiseks arheoloogilise uuringu ja ehitise auditi teostamine |url=https://holt.ee/public-procurement/24489 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=Holt |väljaandja=Holt |keel=et}}</ref> == Muu == Makett vaekotta?<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-11-18 |pealkiri=Toomas Kiho: Vana Narva – makett ja tegelikkus |url=https://arvamus.postimees.ee/6456653/toomas-kiho-vana-narva-makett-ja-tegelikkus |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref>Hävingu mainimine.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2004-03-06 |pealkiri=Täna möödub 60 aastat Narva pommitamisest |url=https://www.err.ee/417856/tana-moodub-60-aastat-narva-pommitamisest |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> TÄHTIS: Narva ajaloo uurimise ajalugu jm: https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/01/KaljundiJevgeni_Kas_kataloog_TUNA1999_4.pdf Narva https://www.folklore.ee/tagused/sites/default/files/2025-07/tagus91veeb.pdf Kuressaare kohviku uputus<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-07-23 |pealkiri=Insenerid ei pea Kuressaare kohviku uputamise põhjuseks kesklinna ehitustöid |url=https://www.err.ee/964055/insenerid-ei-pea-kuressaare-kohviku-uputamise-pohjuseks-kesklinna-ehitustoid |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Mälumäng Narva<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=VARA-WEB |kuupäev=2024-07-06 |pealkiri=Mälumäng: tuntud ja tundmatu Narva |url=https://www.vara.ee/malumang-tuntud-ja-tundmatu-narva/ |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=VARA-WEB (vara.ee) |keel=et}}</ref> Kiviõlis tüüpprojekt 1955.aastast.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3523: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruselise 12-krt elamu tüüpprojekt nr 1-285-4 (ЭC-23) album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-1278-56. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337173&ru=50OWJ7 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja see 1963 <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7512: Kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-6A album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1417-65 (2 albumit) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343210&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Sellest annaks midagi teha: <ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 2 juuli 1980 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19800702.2.12.1&srpos=11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-aseri+pannoo------------ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Tüüpprojekt 1Э-10-8A 12 korteriga, 2-korruselised, Killingi-Nõmmes: uurida milline on<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7090: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8A album I - arhitektuur-ehituslikud, santehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-5-65 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341932&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Lihtsalt 8?<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.6827: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8 album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaar-tehnilised tööjoonised. T-865-64 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341443&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 7<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7511: Elamu "A" ja "B" kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-7 album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1418-65 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343209&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-1P<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5006: Kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1П album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa (seotud joonised). T-638-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340140&ru=5AcGOD |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-1Л<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2562: Invaliidide kodu kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1Л album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa. T-803-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340139&ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-1П<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5006: Kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1П album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa (seotud joonised). T-638-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340140&ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-2П<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5107: Kahekorruseline 12-krt elamu, tüüpprojekt nr 1-317-2П album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaartehnilised joonised. T-1230-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340238&ru=5aTgDJhttps://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340238&ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Siin palju, kuid nimetusteta<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32.4-2.165: Arhitektuur-ehituslik osa, santehnika · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701013493&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja <ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-511.1t.65: Eesti Põllumajandusprojekt. Kahekorruseliste 8- ja 12-korteriga elamute tüüpprojektid 1Э-10 album nr 3 seeriale ühised joonised. Projekteeritud koostöös Riikliku Projekteerimise Instituudiga Giproselstroi · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213703982340&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Tähtis: <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&ru=8OgEVP |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-9 põhjalik<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.128: 4-kordne 32 korteriga suurplokk elumaja (2 trepikoda) tp. 1-317-9 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100561085&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.9: 4-kordne 44 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-9 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100561097&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-3<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.120: 2-kordne 16 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-3 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560786&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-4<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.80: 2-kordne 16 korteriga suurplokk elumaja (keldrikorrusele tagaküljest väline sissepääs) tp. 1-317-4 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560854&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-5<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.89: 3-kordne 12 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-5 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560973&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-7<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.124: 3-kordne 24 korteriga suurplokk elumaja (tagaküljest eraldi välississepääs keldrikorrusele) tp. 1-317-7 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560988&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-432-3<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.400: 4-kordne 20 korteriga ja kauplusega elumaja, arh.ehituslikud ja san. tehn. joonised tp. 1-432-3 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100567627&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> == 1950ndate tüüpprojektid == Tüüpprojekt 1-285-1 (ЭС-21A), 2-korruseline, 8-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3991: Elamu tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu tüüpprojekt nr 1-285-1 (ЭС-21A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-613-58 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338847&ru=8ErQgc |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Pikk tn 51 Kuressaare (pole?) Tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22), 3-korruseline, 12-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.16226: Kolmekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22) album I - projekti koosseis, seletuskiri ja üldised seotud joonised (šiffer EKP-17/57) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705356058&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Pepleri ja Vanemuise nurgal Tüüpprojekt 1-285-3 (ЭС-22A), 2-korruseline, 8-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3837: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu, tüüpprojekt nr 1-285-3 (ЭС-22A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-1136-57. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338422&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Keila Pae 1 Tüüpprojekt 1-285-4 (ЭC-23), 2 korruseline, 12-korterit.<ref name=":3" /> Kiviõli Vabaduse 8 Tüüpprojekt 66-031.032.13.86<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.9121: Elamu tüüpprojekt 66-031.032.13.86 5-korruseline 15-krt plokk-sekts. 1Б-2Б-3Б ja 10-krt plokk-sekts. 3Б-4Б - arhitektuur-ehituslikud joonised, küte ja ventilatsiooni, vesi ja kanalisatsioon; elektrotehnilised joonised; varje plaan keldris (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705717104&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Miljon 113-12 ja 113-23 tüüpprojekti <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2923: Kooli 2-korruseline 3-sektsiooniga 12-krt elamu tüüpprojekt nr 113-23-37 album I - põhilised tööjoonised; album II - tüüpdetailid. T-1372-73 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337024&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6412: Elamu nr 2. 3-korruseline 2-sekts. 15-krt elamu tüüpprojekt 113-23-75.85 album I - tööjoonised (AC, BK, OB, CУ ЭЛ); album IM - varje elamu keldris; album II - seadmete spetsifikatsioonid; album VII - materjalide arvestuslehed (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705625134&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> (ehk paneelmajade artiklise mitte panna enam neid). Tekst mille jätsin panemata paneelmajade artiklisse, kuna liiga palju variante oleks muidu * Tüüpprojekt 113-EKE-12-3.2, (12 korteriga 3-korruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2494: 12-krt elamu tüüpprojekt 113-EKE 11-3.2 - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705463480&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-1, 9-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 9 korteriga elamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-1, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015516&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-2, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-2, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015795&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-11-4, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu lahendus 2E, kaust I, tp. 113-EKE 11-4, proj. 876091-1 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015913&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ts8b75u6se5r451fmuk47un593holxf 0 720779 7248207 7247684 2026-10-05T19:08:33Z Hannesvalk 176021 /* 4. oktoober */ 7248207 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 6qaluatycj4wy4ef6sul0cdvfsljxds 7248458 7248207 2026-10-06T11:35:18Z Hannesvalk 176021 /* 5. oktoober */ 7248458 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 9a2syx0sutgy7rap2pfto46ph6z0vf8 0 720866 7248043 7230544 2026-10-05T13:15:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248043 wikitext text/x-wiki {{koord | NS = 58.3847 | EW = 24.4930 | tüüp = veekogu }} [[Pilt:Pärnu Vallikraav.jpg|pisi|Pärnu vallikraav 2023. aastal]] '''Pärnu vallikraav''' ehk '''Vallikraav''' on ajalooline [[vallikraav]] [[Pärnu]] kesklinnas. See on säilinud osa Pärnut ümbritsenud linnakindlustuste vallikraavist ning on ühendatud [[Pärnu jõgi|Pärnu jõega]]. Vallikraavi ümber paikneb [[Pärnu Vallikäär|Vallikääru]] park ning selle ääres asuvad muu hulgas [[Tallinna värav]] ja Pärnu ajalooliste muldkindlustuste säilinud osad. Eesti kohanimeandmebaasi järgi on veekogu põhinimi ''Vallikraav''. Varasemate nimedena on kasutatud ''Talve sadam'' ja saksa keeles ''Winterhafen''.<ref>{{netiviide |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?f10v=Y&f14v=Y&f2v=Y&f3v=Y&form=ee&kohanimi=96015581&lang=et&of=tb |pealkiri=Vallikraav |väljaanne=Eesti kohanimeandmebaas |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Ajalugu == Vallikraav oli osa [[Uus-Pärnu]] kaitserajatistest. Rootsi ajal rajatud Pärnu uusaegne kindlustussüsteem koosnes seitsmest bastionist ja kahest raveliinist. Praeguse Vallikääru piirkonnas asusid muu hulgas Luna ja Venuse bastion ning Tallinna värav Mercuriuse ja Luna bastionide vahelises kurtiinis.<ref name="dehio">{{netiviide |url=https://ome.dehio.org/et/ehitis/parnu-linnakindlustused |pealkiri=Pärnu, Linnakindlustused |autor=Ivar-Kristjan Hein |väljaanne=Dehio OME |aeg=1. november 2022 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> [[Pilt:Pärnu-Vallikäär-2019-July.jpg|pisi|Vallikraav 2019. aastal]] 1835. aastal kustutati Pärnu kindlustatud linnade nimekirjast ning suurem osa linna ümbritsenud vallikraavist täideti hiljem pinnasega. Linna lääneosas säilitati Tallinna värava ja jõeäärse Venuse bastioni vahele jäänud vallid ja vallikraav.<ref name="dehio" /><ref>{{netiviide |url=https://visitparnu.com/en/objekt/tallinn-gate/ |pealkiri=Tallinn Gate |väljaanne=Visit Pärnu |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Säilinud vallikraavi süvendati ja seda hakati kasutama laevade [[talvesadam]]ana.<ref name="dehio" /> 19. ja 20. sajandi vahetusel Pärnu sadama ulatuslike ümberehitustööde käigus süvendati vallikraav umbes 3,6 meetri sügavuseks talvesadamaks. Sadamat nimetati Pärnu sadama ehitus- ja korrastustöid juhtinud insener W. Nasarovi järgi Nasarovi sadamaks.<ref>{{netiviide |url=https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/P%C3%A4rnu_sadam |pealkiri=Pärnu sadam |väljaanne=Mereviki |vaadatud=7. september 2026}}</ref> [[21. veebruar]]il [[1918]] uputasid taganevad Vene meremehed vallikraavi neli Riia flotilli alust – ''Novgorodi'', ''Mogutšõi'', ''Pskovi'' ja ''Bombardir Nikitini''. Sama aasta suvel tõstis Balti Päästeselts laevad üles ning hiljem võeti need uute nimede all Eesti sõjalaevastiku koosseisu.<ref>{{netiviide |url=https://db.esap.ee/object/pa-0990 |pealkiri=IMS Uputatud sõjalaevad Pärnu Vallikraavis |väljaanne=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=7. september 2026}}</ref> 1930. aastatel hakati vallikraavi ja selle ümbrust senisest enam heakorrastama. Vallikraavi puhastati, sinna toodi luiged ning jõepoolses otsas oli võimalik paate laenutada.<ref>{{netiviide |url=https://artes.ee/failid/planeeringud/Parnu_Kalda2/32ET14_Parnu_Kalda_2_DP_eritingimused_koosk6lastatud.pdf |pealkiri=Muinsuskaitse eritingimused Vallikääru pargi kinnistu ja Vallikraavi veeala detailplaneeringu koostamiseks |väljaanne=Artes Terræ |vaadatud=7. september 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Vallikraav tänapäeval == Vallikraav moodustab olulise osa [[Pärnu Vallikäär|Pärnu Vallikääru]] maastikust. Aastatel 2009–2011 toimunud Vallikääru ulatusliku rekonstrueerimise käigus korrastati muu hulgas vallikraavi kaldad ja neid ümbritsev pargiala. Projekti „Vallikääru taastamine atraktiivseks puhkekeskkonnaks I etapp“ kogumaksumuseks kujunes üle 75 miljoni krooni.<ref>{{netiviide |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-linnaliste-omavalitsuste-investeeringute-kava-muudatused-parnu-projektide |pealkiri=Valitsus kinnitas linnaliste omavalitsuste investeeringute kava muudatused Pärnu projektide osas |väljaanne=Vabariigi Valitsus |aeg=11. märts 2010 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Vallikääru rekonstrueerimistööd kestsid ligikaudu kaks aastat ning uuendatud ala avati 2011. aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2011/10/03/parim-kommunaalrajatis-on-parnu-vallikaar |pealkiri=Parim kommunaalrajatis on Pärnu vallikäär |väljaanne=Ehitusuudised |aeg=3. oktoober 2011 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Rekonstrueerimistöödega kaasnenud arheoloogilistel uuringutel avastati vallikraavi kallastelt eri ajajärkudest puidust kaldakindlustusi. Vanimad neist pärinesid 17.–18. sajandist. Samuti leiti Lõuna tänava piirkonnast kunagise Mercuriuse bastioni eskarpmüüri osi.<ref>{{netiviide |url=https://uuseesti.ee/29269 |pealkiri=Vallikääru leiud avavad ajalugu keskajast kuni uusajani |väljaanne=Uus Eesti |aeg=20. märts 2010 |vaadatud=7. september 2026}}</ref> Vallikraavis paikneb tänapäeval '''Talvesadam'''. Sadama ametlik aadress on Sadama 2 ning sadama veealale pääseb [[Pärnu sadam]]a akvatooriumilt Vallikääru jalakäijate silla alt.<ref>{{netiviide |url=https://parnu.ee/uhistransport |pealkiri=Ühistransport – sadamad |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=7. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://talvesadam.ee/avaleht/talvesadam-2/ |pealkiri=Talvesadam |väljaanne=Talvesadam |vaadatud=7. september 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Pärnu Vallikäär]] * [[Tallinna värav]] * [[Pärnu sadam]] * [[Pärnu ajalugu]] == Välislingid == * [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Valli_park Pärnu Vallikääru ja vallikraavi pildid Wikimedia Commonsis] * [https://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal?id=358 Vallikraavi ajaloolised fotod ja postkaardid DIGARis] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] ==Viited== {{viited}} esthc65bn52pia6xitkv812ij8466l8 0 720980 7248042 7233620 2026-10-05T13:14:10Z Kuriuss 38125 7248042 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=oktoober}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''"Valged ööd"''' on [[19. sajand]]i vene kirjaniku [[Fjodor Dostojevski]] pikem jutustus, mille ta kirjutas [[1848]]. aastal. Dostojevski kirjutas loo 1848. aasta septembris-novembris. Sel ajal sõbrunes ta luuletaja ja kirjaniku [[Aleksei Pleštšejev]]iga, <ref>https://ru.wikipedia.org/wiki/Плещеев,_Алексей_Николаевич</ref> kellega nad olid koos algul Nikolai ja Andrei Beketovi kirjandus- ja filosoofiaringkonna ning hiljem [[Mihhail Petraševski]] <ref>https://ru.wikipedia.org/wiki/Петрашевский,_Михаил_Васильевич</ref> ringi liikmed. 31. oktoobril 1848 saadi [[Peterburi]] [[tsensuur]]ikomiteelt luba loo avaldamiseks. See ilmus kõigepealt ajakirja Отечествные записки (Isamaa märkmed) 12. numbris pühendusega Pleštšejevile. Hiljem töötati teos märkimisväärselt ümber. 1860. aastal, oma kogutud teoste ettevalmistamise käigus, andis Dostojevski peategelase romantilistele motiividele suurema määratluse, töötades ümber oma monoloogi ja lisades [[Puškin]]i kujundlikkust. Teadlased märgivad ka, et kirjanik jättis pärast [[sunnitöö]]lt naasmist välja fraasi: "Räägitakse, et karistuse lähedus tekitab kurjategijas tõelist kahetsust ja mõnikord ka kõige kõvemas südames südametunnistuse piinu. Räägitakse, et see on hirmu mõju." Eeldatakse, et sunnitööaastate jooksul lakkas Dostojevski seda väidet uskumast. Eemaldati ka mõned sentimentaalsed ja romantilised fraasid, näiteks: "ja puhkesin nutma", "maha surudes pisaraid, mis olid valmis mu silmist voolama". 1860. aasta väljaandes oli pühendus Pleštšejevile endiselt säilinud; 1865. aasta väljaandes oli see juba eemaldatud. Loo peategelane on unistaja, üksildane ja arglik mees. Ühel valgel ööl kohtub unistaja kogemata tüdrukuga nimega Nastenka ning armub temasse. Naine aga näeb teda hingesugulase, vennana. Nastenka jutustab talle oma loo. Ta veetis oma esimesed eluaastad pimeda vanaema juures, kes oli tema juurde tulnud pärast vanemate surma. Nastenka elu oli üksluine ja rõõmutu. Kuid kõik muutus, kui nende juurde elama tuli üürnik. Nastenka armus ja plaanis temaga lahkuda, kuid mees oli väga vaene ja lubas aasta pärast tagasi tulla. Veendunud, et kallim oli ta hüljanud, otsustas Nastenka unistaja tunnetele vastata. Peategelase prototüüp põhines osaliselt Dostojevskil endal. Peterburi Kroonika neljanda följetoni lõpus märkis kirjanik: "...me kõik oleme enam-vähem unistajad!" Hiljem mainis ta oma "kuldseid ja põletikulisi unenägusid", mis puhastavad hinge ja on kunstnikule vajalikud. Unistaja kirjanduslike prototüüpide hulka kuuluvad näiteks [[E. T. A. Hoffmann]]i teoste kangelased, kellega Unistaja jagab rahulolematust ümbritseva eluga ja soovi põgeneda ideaalsesse maailma. Dostojevski teose ainetel on loodud kolm ooperit (1967 – kammerooper „Valged ööd“, helilooja [[Juri Butsko]], 1984 – ooper "Valged ööd", helilooja [[Stanojlo Rajičić]] ja 2015 – ooper „Valged ööd“, helilooja [[Jevgeni Karmazin]]) ja kümneid teatrilavastusi, samuti 28 filmi, neist esimene aastal 1934 (“Peterburi öö”, lavastajad [[Grigori Rošal]] ja [[Vera Strojeva]] (NSV Liit)) ja seni viimane aastal 2017 (“Valged ööd”, lavastajad Tatjana Voronetskaja, Andrei Bogatõrjov (Venemaa)). Eesti teatrites on seda lavastatud neljal korral: 1993 [[Ugala]] ja [[Von Krahl]]i Teatri koostöös, 2006 [[Theatrum]]is (mängiti [[Tallinna Püha Katariina kirik]]us), 2014 Ugalas (mängiti suvelavastusena [[Õisu mõis]]a pargis) ja viimati 2015 Vene Teatris. [[Eesti Rahvusringhääling]]u [[Raadioteater]] salvestas 1984. aastal kuuldemängu, milles peaosaliste rollides on [[Kersti Kreismann]] ja [[Toomas Lõhmuste]].<ref>[https://jupiter.err.ee/1608398096/kuuldemang-fjodor-dostojevski-valged-ood Kuuldemäng. Fjodor Dostojevski "Valged ööd"], jupiter.err.ee</ref> [[Taylor Hackford]]i lavastatud filmil "Valged ööd" (1985) pole Dostojevski looga mingit seost. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Vene kirjandus]] mf6suvqiv2bc82szvugiha9mcke76xb 7248044 7248042 2026-10-05T13:17:03Z Kuriuss 38125 1984. aastal ei olnud veel Eesti Rahvusringhäälingut 7248044 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=oktoober}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''"Valged ööd"''' on [[19. sajand]]i vene kirjaniku [[Fjodor Dostojevski]] pikem jutustus, mille ta kirjutas [[1848]]. aastal. Dostojevski kirjutas loo 1848. aasta septembris-novembris. Sel ajal sõbrunes ta luuletaja ja kirjaniku [[Aleksei Pleštšejev]]iga, <ref>https://ru.wikipedia.org/wiki/Плещеев,_Алексей_Николаевич</ref> kellega nad olid koos algul Nikolai ja Andrei Beketovi kirjandus- ja filosoofiaringkonna ning hiljem [[Mihhail Petraševski]] <ref>https://ru.wikipedia.org/wiki/Петрашевский,_Михаил_Васильевич</ref> ringi liikmed. 31. oktoobril 1848 saadi [[Peterburi]] [[tsensuur]]ikomiteelt luba loo avaldamiseks. See ilmus kõigepealt ajakirja Отечествные записки (Isamaa märkmed) 12. numbris pühendusega Pleštšejevile. Hiljem töötati teos märkimisväärselt ümber. 1860. aastal, oma kogutud teoste ettevalmistamise käigus, andis Dostojevski peategelase romantilistele motiividele suurema määratluse, töötades ümber oma monoloogi ja lisades [[Puškin]]i kujundlikkust. Teadlased märgivad ka, et kirjanik jättis pärast [[sunnitöö]]lt naasmist välja fraasi: "Räägitakse, et karistuse lähedus tekitab kurjategijas tõelist kahetsust ja mõnikord ka kõige kõvemas südames südametunnistuse piinu. Räägitakse, et see on hirmu mõju." Eeldatakse, et sunnitööaastate jooksul lakkas Dostojevski seda väidet uskumast. Eemaldati ka mõned sentimentaalsed ja romantilised fraasid, näiteks: "ja puhkesin nutma", "maha surudes pisaraid, mis olid valmis mu silmist voolama". 1860. aasta väljaandes oli pühendus Pleštšejevile endiselt säilinud; 1865. aasta väljaandes oli see juba eemaldatud. Loo peategelane on unistaja, üksildane ja arglik mees. Ühel valgel ööl kohtub unistaja kogemata tüdrukuga nimega Nastenka ning armub temasse. Naine aga näeb teda hingesugulase, vennana. Nastenka jutustab talle oma loo. Ta veetis oma esimesed eluaastad pimeda vanaema juures, kes oli tema juurde tulnud pärast vanemate surma. Nastenka elu oli üksluine ja rõõmutu. Kuid kõik muutus, kui nende juurde elama tuli üürnik. Nastenka armus ja plaanis temaga lahkuda, kuid mees oli väga vaene ja lubas aasta pärast tagasi tulla. Veendunud, et kallim oli ta hüljanud, otsustas Nastenka unistaja tunnetele vastata. Peategelase prototüüp põhines osaliselt Dostojevskil endal. Peterburi Kroonika neljanda följetoni lõpus märkis kirjanik: "...me kõik oleme enam-vähem unistajad!" Hiljem mainis ta oma "kuldseid ja põletikulisi unenägusid", mis puhastavad hinge ja on kunstnikule vajalikud. Unistaja kirjanduslike prototüüpide hulka kuuluvad näiteks [[E. T. A. Hoffmann]]i teoste kangelased, kellega Unistaja jagab rahulolematust ümbritseva eluga ja soovi põgeneda ideaalsesse maailma. Dostojevski teose ainetel on loodud kolm ooperit (1967 – kammerooper „Valged ööd“, helilooja [[Juri Butsko]], 1984 – ooper "Valged ööd", helilooja [[Stanojlo Rajičić]] ja 2015 – ooper „Valged ööd“, helilooja [[Jevgeni Karmazin]]) ja kümneid teatrilavastusi, samuti 28 filmi, neist esimene aastal 1934 (“Peterburi öö”, lavastajad [[Grigori Rošal]] ja [[Vera Strojeva]] (NSV Liit)) ja seni viimane aastal 2017 (“Valged ööd”, lavastajad Tatjana Voronetskaja, Andrei Bogatõrjov (Venemaa)). Eesti teatrites on seda lavastatud neljal korral: 1993 [[Ugala]] ja [[Von Krahl]]i Teatri koostöös, 2006 [[Theatrum]]is (mängiti [[Tallinna Püha Katariina kirik]]us), 2014 Ugalas (mängiti suvelavastusena [[Õisu mõis]]a pargis) ja viimati 2015 Vene Teatris. [[Raadioteater]] salvestas 1984. aastal kuuldemängu, mille peaosades on [[Kersti Kreismann]] ja [[Toomas Lõhmuste]].<ref>[https://jupiter.err.ee/1608398096/kuuldemang-fjodor-dostojevski-valged-ood Kuuldemäng. Fjodor Dostojevski "Valged ööd"], jupiter.err.ee</ref> [[Taylor Hackford]]i lavastatud filmil "Valged ööd" (1985) pole Dostojevski looga mingit seost. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Vene kirjandus]] g7uz6fa6cyiv5vj6c7w2hmi8xwzzlci 0 720995 7248196 7232197 2026-10-05T19:00:52Z Svencapoeira 67038 7248196 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kataloonia punalehik | värvus = seened | seisund = | pilt = Kataloonia punalehik.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | pilt2 = Kataloonia punalehik1.jpg | pildi2_seletus = Kataloonia punalehik ''Entoloma catalaunicum'' | pildi2_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' | perekond = [[Punalehik]] ''Entoloma'' | liik = '''Kataloonia punalehik''' | binaarne = ''Entoloma catalaunicum'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Kataloonia punalehik''' (''Entoloma catalaunicum'') on [[punalehikulised|punalehikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Punalehik|punalehiku]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[seened|seene]][[liik (bioloogia)|liik]]. == Välislingid == * {{Elurikkus|146233}} [[Kategooria:Punalehikulised]] afldm2uloom26g5uonahz8vu317l9ll 7248198 7248196 2026-10-05T19:01:05Z Svencapoeira 67038 7248198 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kataloonia punalehik | värvus = seened | seisund = | pilt = Kataloonia punalehik.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | pilt2 = Kataloonia punalehik1.jpg | pildi2_seletus = Kataloonia punalehik ''Entoloma catalaunicum'' | pildi2_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' | perekond = [[Punalehik]] ''Entoloma'' | liik = '''Kataloonia punalehik''' | binaarne = ''Entoloma catalaunicum'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Kataloonia punalehik''' (''Entoloma catalaunicum'') on [[punalehikulised|punalehikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Punalehik|punalehiku]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[seened|seene]][[liik (bioloogia)|liik]]. Seent on leitud Eestist. == Välislingid == * {{Elurikkus|146233}} [[Kategooria:Punalehikulised]] suzvu9xo7tqwcdc8m8gqn8q3n5vnh9u 0 721932 7248365 7244727 2026-10-06T08:17:26Z ~2026-53880-98 239085 Väiketähed suurtähtedeks sõnas TUUB 7248365 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = TUUB OÜ | tüüp = osaühing | asutaja = Tiiu Roosma, Kadri Vahe | asutamisaeg = 12. mai 2014 | peakorter = Tallinn, Eesti | kodulehekülg = https://tuub.ee | tunnuslause = | omanik = | valdkonnad = rõivaste disain ja müük | piirkond = Eesti, müük ka välismaale | tooted = tuub, retuusid, püksid, pluusid, meriinovillased rõivad, aksessuaarid }} '''TUUB''' on Eesti rõivabränd, mille asutasid 2014. aastal disainer [[Tiiu Roosma]] ja turundaja Kadri Vahe. Brändi haldab osaühing '''TUUB OÜ''' (registrikood 12659550), mis registreeriti 12. mail 2014 Tallinnas.<ref name="inforegister" /> Brändi esimene toode ja ühtlasi ka nimitoode on '''TUUB''' – kahekordsest taastöödeldud trikookangast õmmeldud torukujuline rõivaese, mida saab kanda seeliku, kleidi, pluusi, topi, salli või peakattena.<ref name="elu24" /><ref name="ikoonid" /> Tooted disainitakse ja õmmeldakse Eestis, kangad ja pakendid tulevad Euroopast.<ref name="nutikas" /><ref name="arter" /> Hiljem lisandusid valikusse retuusid, püksid, meriinovillased rõivad, spordirõivad ja tootmisjääkidest valmistatud aksessuaarid.<ref name="arter" /> == Ajalugu == === Asutamine === Tiiu Roosma oli enne TUUB-i asutanud Eesti pesubrändi [[BonBon Lingerie]] ja töötanud pikka aega selle peadisainerina. Kadri Vahe oli tegutsenud turunduse ja reklaami valdkonnas üle tosina aasta ning tegelenud ka projektidega Indias.<ref name="elu24" /> Roosma sõnul hakkas ta pärast pesufirmas saadud kogemust otsima võimalust teha moetoodet maksimaalselt lihtsalt ja jätkusuutlikult.<ref name="nutikas" /> Brändi loojate sõnul sündis idee Kadri Vahe katusekorteris toimunud arutelul. Mõlemad reisisid palju ja kerge pagasiga ning soovisid teha koos midagi, mis ei nõuaks paigal olemist. Lähtepunktiks sai trikookangas, mis oli Roosmale jäänud meelde pesufirma ajast: vanadest kalavõrkudest ümber töödeldud polüamiid.<ref name="reisikirest" /> Toode tuli turule 2014. aasta suvel.<ref name="nutikas" /> 2015. aastal ütlesid asutajad, et tuub sündis „huvitavast kangaleiust ja soovist luua üheskoos midagi lõbusat, samas lihtsat ja praktilist".<ref name="koigile" /> === Esimesed aastad (2014–2015) === 2014. aasta augustis oli tuub saadaval kuues värvitoonis ja kahes suuruses ning seda müüdi veebipoes ja Tallinna Telliskivi loomelinnakus asuvas kaupluses Les Petites. Samal kuul avati tellimine välisriikidesse. Esimesed välistellimused tulid sotsiaalmeedia kaudu.<ref name="elu24" /><ref name="naine2014" /> Müük ja turundus olid algusest peale suunatud veebikanalitesse.<ref name="elu24" /> 2014. aasta novembris korraldas TUUB rahvusvahelise tänavamoeprojekti „It's TUUBDAY!". Kaheksa naist eri riikidest kandsid nädala jooksul tuubi oma igapäevase garderoobiga ja tulemused avaldati brändi Facebooki lehel.<ref name="tuubday" /> 2015. aastal oli valikus kolm suurust, millel olid mängulised nimed Twiggy, Marilyn ja Rubens. Asutajad ütlesid siis, et keskenduvad olemasolevale tootele ning värvi- ja mustrivalikule.<ref name="koigile" /> === Tootevaliku laienemine === Klientide soovil lisati osale tuubidele õlapaelad ja valikusse tuli XXL-suurus. Mõned aastad pärast turuletulekut hakati samast taastöödeldud kangast tootma retuuse, hiljem ka paksemast kangast retuuse. Jahedama kliima jaoks töötati välja meriinovillane tuub.<ref name="nutikas" /> 2017. aastal nimetas Postimehe Naine24 tuubi Eesti moe ikoonide hulgas ja kirjeldas seda kui „sajal viisil kantavat superfunktsionaalset kõik ühes rõivast".<ref name="ikoonid" /> 2021. aasta alguses teatas bränd, et turule on tulemas mustad püksid, mis sobivad nii tööle, teatrisse kui ka trenni.<ref name="nutikas" /> Hiljem said valmis Everywear-püksid ja klientide soovil ka laiad püksid Everywide, mis müüdi 2023. aasta suvel kiiresti läbi.<ref name="arter" /> 2023. aastaks kuulusid valikusse lisaks tuubidele retuusid, kitsad ja laiad püksid, meriinovillane pesu, spordirõivad, T-särgid, sallid, säärised ja juuksekummid. Suurustest lisandusid Rubensi kõrvale Milo.<ref name="arter" /> Roosma sõnul elas ettevõte vahepeal üle kriisi, mis oli nii emotsionaalne kui ka seotud materjali tootmisega. Mustrilised tuubid kadusid valikust tootmismuudatuse tõttu, sest ühe mustri kogused oleksid läinud liiga suureks. Mitmest mustrist, näiteks El Paradisost, sai fännide seas otsitud haruldus.<ref name="arter" /> == Tuub (rõivaese) == [[Fail:TUUB - Tuubi saab kanda seeliku, kleidi, topi või sallina.png|pisi|Tuubi saab kanda kleidi, seeliku, minikleidi või -seeliku, topi, mütsi või sallina]] [[Fail:TUUB - Tuub kleidi, seeliku, topi, salli, vöö ja pluusina.png|pisi|Tuubi saab kanda minikleidi või -seeliku, kleidi, seeliku, topi, vöö või sallina]] Tuub on elastne toru, mis on õmmeldud kahekordsest taastöödeldud kangast. Kahekordne kangas ei paista läbi ning toetab ja vormib pisut keha.<ref name="elu24" /><ref name="arter" /> Kandja otsustab ise, mis rõivaga on tegu. Tuubi kantakse mini- või midiseeliku, kleidi, pluusi, topi, salli, peakatte või vööna, jahedal ajal ka seljasoojendajana või vahekihina pluusi ja retuuside vahel.<ref name="elu24" /><ref name="ikoonid" /> Hiljem töötati välja tavalisest lühem ja kergem minituub, mis on mõeldud topi või seelikuna kandmiseks.<ref name="arter" /> Tuubi ei pea triikima, see ei kortsu ja on reisil kergesti kaasas kantav.<ref name="elu24" /><ref name="arter" /> Toodet müüakse torukujulises pakendis.<ref name="arter" /> === Materjal === Esimesed tuubid valmistati Itaalias toodetud taastöödeldud kangast.<ref name="elu24" /> Roosma kirjeldas seda kui vanadest kalavõrkudest ümber töödeldud polüamiidi, mis on kootud spordirõivaste tekstiile tootvas vabrikus. Tema sõnul on see pehme, hingav ja väga vastupidav.<ref name="reisikirest" /> Hiljem lisandus meriinovillane tuub ning mõned modaalist ja viskoosist mudelid.<ref name="nutikas" /> === Suurused ja värvid === Suurustel on nimed: algul Twiggy ja Marilyn, seejärel Rubens ja Milo. Arteri andmetel olid esimesed tuubid mõeldud saledatele naistele ning suuremad suurused lisati kandjate soovil.<ref name="koigile" /><ref name="arter" /> Ka värvitoonidel on nimed, näiteks Black Cat, Seriously Pretty, Merlot, Skyfall, Goodgirl, Chardonnay ja Hotmama.<ref name="arter" /><ref name="koigile" /> === Kasutus raseduse ajal === Asutajate sõnul oli neile endale üllatus, et tuub sai populaarseks lapseootel ja imetavate naiste seas. Nad ise toodet rasedatele ei suunanud.<ref name="koigile" /><ref name="nutikas" /> Roosma sõnul venib taastöödeldud kangast tuub kõhuga kaasa ning toetab kõhtu ka pärast sünnitust. Meriinovillast tuubi arendades mõeldi juba spetsiaalselt noortele emadele.<ref name="nutikas" /> == Tootmine ja jätkusuutlikkus == TUUB-i tooted disainitakse ja õmmeldakse Eestis. Kangad ja pakendid valmistatakse Euroopas.<ref name="nutikas" /><ref name="arter" /> Asutajate sõnul otsustati algusest peale, et tootmine jääb Euroopasse ja et Hiinas tootma ei hakata.<ref name="reisikirest" /> 2021. aastal toimus tootmine ja pakkide saatmine allhankena ning ettevõte kontorit ei rentinud.<ref name="nutikas" /> Kanga jääke kasutatakse uute toodete valmistamiseks. Meriinovillaste tuubide servadest tehakse torusalle, ülejäänud materjalist säärised ja juuksekummid.<ref name="nutikas" /> Ettevõtte sõnul on tootmises kasutatud materjalid vastupidavad ja pika elueaga. Selle põhjal peab ettevõte oma lähenemist ressursisäästlikuks.<ref name="reisikirest" /> == Kogukond == Arteri 2023. aasta artikli andmetel oli tuubil Eestis ligikaudu 5000 regulaarset kandjat ja umbes 15 000 vähem aktiivset fänni. Mitmesajal fännil oli üle kümne tuubi.<ref name="arter" /> Esimene tuub ostetakse sageli uudishimust või saadakse kingituseks.<ref name="arter" /> == Vaata ka == * [[Moedisain]] * [[Eesti disain]] * [[Eesti kaubandusettevõtted]] == Viited == {{viited|allikad=<ref name="inforegister">[https://www.inforegister.ee/12659550-TUUB-OU „TUUB OÜ (12659550)"] ''Inforegister''. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="naine2014">[https://naine.postimees.ee/2883831/kaks-eesti-naist-plaanivad-geniaalselt-lihtsa-roivaesemega-maailma-vallutada „Kaks Eesti naist plaanivad geniaalselt lihtsa rõivaesemega maailma vallutada"] ''Naine24 / Postimees'', 11.08.2014. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="elu24">[https://elu24.postimees.ee/2885169/eesti-naised-plaanivad-geniaalselt-lihtsa-roivaesemega-tuub-maailma-vallutada „Eesti naised plaanivad geniaalselt lihtsa rõivaesemega TUUB maailma vallutada"] ''Elu24 / Postimees'', 12.08.2014. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="tuubday">Linda Pärn. [https://naine.postimees.ee/2979057/eesti-roivabrand-tuub-tegi-rahvusvahelise-moeeksperimendi „Eesti rõivabränd Tuub tegi rahvusvahelise moeeksperimendi"] ''Naine24 / Postimees'', 04.11.2014. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="koigile">Terje Telling. [https://naine.postimees.ee/3380983/roivaese-mis-sobib-koigile-naistele-on-see-toesti-voimalik „Rõivaese, mis sobib kõigile naistele – on see tõesti võimalik?"] ''Naine24 / Postimees'', 30.10.2015. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="ikoonid">Kristina Herodes. [https://naine.postimees.ee/4226591/eesti-moe-ikoonid „Eesti moe ikoonid"] ''Naine24 / Postimees'', 03.09.2017. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="reisikirest">[https://majandus.postimees.ee/7078213/tuub-kahe-naise-reisikirest-kasvas-armastatud-kaubamark „TUUB – kahe naise reisikirest kasvas armastatud kaubamärk"] ''Postimees Majandus'', 05.10.2020. Autor: TUUB OÜ. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="nutikas">[https://www.postimees.ee/7156787/nutikas-ja-lobus-tuub-ei-vasi-ullatamast „Nutikas ja lõbus TUUB ei väsi üllatamast!"] ''Postimees'', 21.01.2021. Autor: TUUB OÜ. (vaadatud 29.09.2026)</ref> <ref name="arter">Kristina Herodes. [https://naine.postimees.ee/7023914/miniseelik-mis-muudab-seksikaks-nii-peenikesed-kui-paksud „Miniseelik, mis muudab seksikaks nii peenikesed kui paksud"] ''Arter / Postimees'', 02.08.2023. (vaadatud 29.09.2026)</ref>}} == Välislingid == * [https://tuub.ee TUUB-i koduleht] [[Kategooria:Moedisain]] [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] [[Kategooria:Rõivabrändid]] [[Kategooria:Rõivatootjad]] dqj4n10kmepuygnlda289xac1tawb68 0 722070 7248290 7246730 2026-10-05T21:06:37Z Juhan121 25066 7248290 wikitext text/x-wiki [[Fail:Matios.JPG|pisi|Maria Matios 2007. aastal]] '''Maria Vassõlivna Matios''' ([[ukraina keel]]es Марія Василівна Матіо́с; sündinud [[19. detsember|19. detsembril]] [[1959]] [[Roztokõ]]s Putõla rajoonis [[Tšernivtsi oblast]]is) on Ukraina kirjanik ja poliitik. Ta on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas Ševtšenko-nimelise riikliku kirjanduspreemia (2005), auhinna "Sõna kroonimine" (2007) ja BBC aasta raamatu tiitli (2008). Ta on olnud Ukraina parlamendi liige 7. (partei UDAR) ja 8. (Petro Porošenko blokk) koosseisus. 2011. aastaks oli ta avaldanud 14 proosateost ja 6 luulekogu. Tema olulisemate teoste hulka kuuluvad novellikogu „Rahvus” (2001), novellidest koosnev romaan „Peaaegu mitte kunagi teisiti” (2007) ja romaan „Magus Darusja”. Tal on mitteametlik tiitel „Ukraina viljakaim kirjanik” ning ta kuulub Ukraina saja mõjukaima naise hulka. == Elulugu == Ta sündis aastal [[1959]] [[Tšernivtsi oblast]]is [[Roztokõ]] külas [[hutsuulid|hutsuuli]] perekonnas. [[1982]]. aastal lõpetas ta [[Juri Fedkovõtši nimeline Tšernivtsi Rahvusülikool|Tšernivtsi Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna, olles spetsialiseerunud ukraina keelele ja kirjandusele. Ta töötas ülikooli raamatukoguhoidjana ja oli kaheksa aastat ametis Tšernivtsi masinaehitustehases. Alates [[1997]]. aastast elab ta [[Kiiev]]is; ta on Tšernivtsi aukodanik (linna täitevkomitee otsus nr 755/20, 23. september 2008). == Kirjandus == Matios ei piira oma loomingut kindla žanri ega sihtrühmaga. Sotsioloogiliste uuringute kohaselt kuulub Maria Matios järjepidevalt Ukraina viie tuntuima ja loetuima nüüdiskirjaniku hulka. Ta avaldas oma esimesed luuletused 15-aastaselt. Proosadebüüdi tegi ta 1992. aastal ajakirjas "Kiiev" jutustusega "Juriana ja Dovhopol" ("Юр'яна і Довгопол"). Teosele kirjutas eessõna [[Volodõmõr Drozd]]. Ta on olnud Ukraina Riikliku Kirjanike Liidu liige alates 1986. aastast. Ta on töötanud Ukraina Kirjanike Liidu Tšernivtsi piirkonnaosakonna asejuhina ja ajakirja "Bukovõnskyi Žurnal" vastutava sekretärina. Alates ilmumisest 2004. aastal on romaan "Magus Darusja" ("Солодка Даруся") ilmunud kuues trükis, mille kogutiraaž ületab 200 000 eksemplari. Seda on tunnustatud kui Ukraina iseseisvuse esimese 15 aasta parimat raamatut – teost, mis avaldas ukrainlastele suurimat mõju. Aastal [[2026]] ilmus "Magus Darusja" [[Loomingu Raamatukogu]]s ka [[eesti keel]]es ([[ukraina keel]]est tõlkis [[Ilona Martsin]]). Raamat "Peaaegu mitte kunagi vastupidi" ("Майже ніколи не навпаки", 2007) lõpetab ajaloolis-psühholoogilise triloogia, mis sai alguse teosega "Magus Darusja" ja jätkus teosega "Rahvus" ("Нація"). Autori sõnul uurib raamat inim südame võimekust, kui seda tabavad armastus ja vihkamine, rõõm ja kadedus. "Tooksin esile raamatu keskse idee, kus "au on kõrgemal..." ...kõigest." Iga tegelane loob selles oma inimliku alibi." 2011 – kuulus kirjanduskonkursi "June Slovo" žüriisse. Juhib rahvusvahelise sotsiaalprojekti ja headuseteemaliste lugude kogumiku "Headuse raamat" ("Книга добра") toimetuskolleegiumi. == Poliitiline tegevus == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Isilikku == Tema vend [[Anatoli Matios]] on Ukraina prokurör. {{JÄRJESTA:Matios, Maria}} [[Kategooria:Ukraina kirjanikud]] [[Kategooria:Ukraina poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] aveczk9wu4f7jmwqhtib79wmdgfgmp7 0 722102 7248220 7247286 2026-10-05T19:33:24Z Pikne 13803 7248220 wikitext text/x-wiki {{Reklaam|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Ajakiri Laurèn''' on kvartalis ilmuv Eesti noortele suunatud ajakiri. Ajakiri käsitleb teemasid ületarbimisest, taaskasutusest ning moest ja ettevõtlusest noorte seas. Ajakiri on saadaval soetamiseks Yaga platvormil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yaga - Osta ja müü turvaliselt uut ja kasutatud kaupa |url=https://www.yaga.ee/ajakirilauren |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=Yaga - Osta ja müü turvaliselt uut ja kasutatud kaupa |keel=et}}</ref> Laurèni loojateks on noored üle Eesti ning ajakirja asutaja ja peatoimetaja on Eva Nora Notton. Ajakirjal on ilmunud kokku kolm numbrit: * '''Ajakiri Laurèn''' esimene number<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DQ1arB2CBdS/ |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> ilmus 9. novembril, 2025. Esimese numbri kaanestaariks oli sisulooja Laura Rannaväli. * Teine number<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DZH3sDViNXX/?img_index=1 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>, mis ilmus 3. juuli, 2026, kajastas teemasid nagu mood, taaskasutus ja enesekindlus. Suvenumbri kaanestaarideks olid sotsiaalmeedia platvormil TikTokis tegutsevad noored staarid Nora ja Lauren. * Kolmas number<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/Dc3q0s_iOAX/?img_index=1 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> ilmus 4. septembril, 2026. Sügisnumbri kaanestaariks oli suunamudija Looraxo. Ajakirja kolmas number keskendus meedia mõjule ning sisaldas intervjuusid näiteks Helena Maria Reisneri ja Hedi Aimsaluga. '''Laurèn''' on kogunud endale jälgijaskonna sotsiaalmeedia platvormidel nagu TikTok<ref>{{Netiviide |pealkiri=TikTok - Make Your Day |url=https://www.tiktok.com/@ajakirilauren |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.tiktok.com}}</ref> ja Instagram<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/accounts/login/?next=https%3A%2F%2Fwww.instagram.com%2Fajakirilauren%2F&is_from_rle |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>. == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti ajakirjad]] mo1tvdys1fitf5qa4166dwogvtckbye 0 722108 7247989 7247199 2026-10-05T12:00:21Z Kuriuss 38125 7247989 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mark Walton 2026.jpg|pisi|Mark Walton ([[2026]])]] '''Mark Daniel Walton''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1968]] [[Salt Lake City]]s) on Ameerika Ühendriikide [[näitleja]]. ==Välislingid== * {{imdb nimi|0910559}} {{JÄRJESTA:Walton, Mark}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 8tgjkdtcz9gj7682x3n6wax9c23zwxq 0 722111 7248021 7247953 2026-10-05T12:53:59Z Sendrasendra 225202 /* Taust */ 7248021 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland invasion targets.png|pisi|Brittide eesmärgid olid kõigi [[lennurada]]de (sinine) hävitamine ja tähtsamate sadamate (punane) hõivamine. Transpordiprobleemide tõttu kulus rohkem kui nädal, enne kui väed jõudsid saare põhjaossa]] '''Sissetung Islandile''' (koodnimega '''Operatsioon Fork''' (''Operation Fork'')) oli [[Suurbritannia]] veretu [[sõjaline operatsioon]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal 1940. aastal. Selle käigus tungisid [[Suurbritannia kuninglik merevägi]] ja Kuninglik Merejalavägi [[Island]]ile. Sissetung algas [[1940]]. aasta [[10. mai]] varahommikul, kui Briti väed maabusid Islandi pealinnas [[Reykjavík]]is. Väed ei kohanud vastupanu ning asusid kiiresti ära lõikama sidevahendeid, hõivama strateegilisi kohti ja vahistama Saksa maakodanikke. Pärast kohalike transpordivahendite rekvireerimist liikusid väed [[Hvalfjörður]]isse, [[Kaldaðarnes]]i, [[Sandskeiði]]le ja [[Akranes]]i, et kindlustada maabumiskohad võimaliku Saksa vasturünnaku puhuks. Järgmistel päevadel paigutati Reykjavíki õhutõrjesuurtükid ja [[Akureyri]]sse saadeti väeüksus. 10. mai õhtul esitas Islandi valitsus protesti, et Islandi [[neutraliteet]]i on "jämedalt rikutud" ja "selle iseseisvust piiratud", ning märkis, et kõikide tekitatud kahjude eest oodatakse hüvitist. Britid lubasid kahjude hüvitamist, soodsaid kaubanduslepinguid, Islandi siseasjadesse mittesekkumist ja kõikide vägede väljaviimist sõja lõpus. Islandi võimud leppisid olukorraga ja ''de facto'' toetasid sissetungijõude, kuigi säilitasid ametlikult neutraliteedipoliitika. Sissetungijõud koosnesid 746 [[merejalavägi|merejalaväelasest]], kes olid halvasti varustatud ja olid saanud ainult osalise väljaõppe.<ref name="Bittner 41">Bittner 41.</ref> Kuigi operatsioon õnnestus, oli ilmne, et okupatsioonivägedest ei piisa ligi 103&nbsp;000&nbsp;km² suuruse riigi kaitsmiseks. [[17. mai]]l saabus [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia maaväest]] 4000 sõdurit (146. jalaväebrigaad), kes vahetasid merejalaväelased välja. Need lahkusid 19. mail. Hiljem asendasid neid Ameerika Ühendriikide väed (vt [[liitlaste okupatsioon Islandil]]). == Islandi strateegiline tähtsus == Islandi asukoht Põhja-Atlandil oli sõjaliselt väga tähtis, sest Island paiknes Suurbritanniasse suunduvate põhjapoolsete mereteede lähedal. Islandil baseeruvad mere- ja õhujõud oleksid saanud jälgida ja mõjutada nii üle Põhja-Atlandi kulgevat laevaliiklust kui ka Euroopa vetest Atlandile suunduvate sõjalaevade liikumist.<ref>Bittner 1983: 3.</ref> Islandil tegutsevad mere- ja õhujõud oleksid saanud jälgida ja mõjutada suurt osa Põhja-Atlandi liiklusest, kaitsta omaenda laevu ja konvoisid ning rünnata vastase laevu. Samuti võimaldas Island jälgida ja vajaduse korral takistada Euroopa vetest Atlandile suunduvate sõjalaevade liikumist. Õhuväebaasid oleksid võimaldanud lennukitel teha mereluuret, otsida ja rünnata laevu ning allveelaevu ja kaitsta konvoisid. Lennukite tegevusraadius oli piiratud: mida lähemal asus baas kaitstavale või rünnatavale merealale, seda pikemalt said lennukid seal patrullida ja seda suuremat mereala katta. Mereväebaasid võimaldasid sõjalaevu varustada, hooldada ja remontida ja seetõttu pikendada nende tegevust Põhja-Atlandil. Suurbritannia sõltus sõja ajal suuresti meritsi saabuvast varustusest. Atlandi kaudu jõudsid Suurbritanniasse Põhja-Ameerikast ja mujalt toiduained, kütus, tooraine, sõjavarustus ja muud kaubad. Samu mereteid mööda liikusid ka väed ja sõjapidamiseks vajalikud vahendid. Atlandi laevaliikluse häirimine võis otseselt mõjutada Suurbritannia võimet sõda jätkata. Kui Suurbritannia kontrollis Islandit, sai ta kasutada saart selle ühendustee kaitsmiseks: sealt võisid tegutseda konvoieskortide laevad, mereluurelennukid ja allveelaevatõrjeüksused. Kui aga Suurbritannia vaenlane oleks saanud Islandi enda kätte, oleks vaenlane saanud Islandilt tegutseda Briti kaubalaevade ja konvoide vastu, laiendada oma allveelaevade ja teiste merejõudude tegevusulatust ning kasutada lennukeid mereluureks ja laevade ründamiseks. Euroopa põhja- ja lääneosa ning Põhja-Atlandi vahelised merealad moodustasid ühenduse, mille kaudu võisid Euroopa vetes paiknevad sõjalaevad jõuda Atlandile. Islandilt oleks saanud seda liikumist jälgida ning mere- ja õhujõududega selle vastu tegutseda. ==Eellugu== ===Olukorra muutumine aprillis [[9. aprill]]il [[1940]] tungisid Saksamaa väed [[Operatsioon Weserübung]]i käigus [[Norra]]sse ja [[Taani]]. Taani [[okupeerimine|okupeeriti]] mõne tunni jooksul. 10. aprillil kuulutas Islandi parlament [[Alþingi]], et kuningas [[Christian X]] ei ole võimeline põhiseaduse kohaselt oma ülesandeid täitma, ja andis need koos teiste ülesannetega, mida Taani oli varem Islandi nimel riikide liidu raames täitnud, üle Islandi valitsusele.<ref>Þór Whitehead 1995:272.</ref> [[Operatsioon Valentine]]'i käigus okupeerisid Briti väed [[Fääri saared]] [[12. aprill]]il. [[Pilt:Christian X of Denmark.jpg|pisi|Ajakirja [[Time]] andmetel oli Christian X Islandil vähem ebapopulaarne kui ükski varasem Taani kuningas<ref>[https://web.archive.org/web/20130721025602/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,763855,00.html Nobody's Baby], ''[[Time]]'',22.4.1940 .</ref> Sellest hoolimata kiirustas suur enamik islandlasi vabariigi rajamisega]] Island, mis oli sajandeid Taani võimu all olnud, oli [[1918]]. aastal iseseisvunud, jäädes Taaniga [[personaalunioon]]i ja ühise välispoliitika alla.<ref name="Karlsson283">Gunnar Karlsson:283.</ref> Uus [[Islandi Kuningriik]] oli kuulutanud end neutraalseks, oma kaitsejõude tal ei olnud.<ref name="Karlsson283"/> Liiduleping nägi ette võimaluse alustada suhete läbivaatamist 1941. aastal ja liit kolm aastat hiljem ühepoolselt lõpetada, kui selleks ajaks ei ole kokkuleppele jõutud.<ref name="Karlsson283"/> 1928. aastal olid kõik Islandi parteid ühel meelel, et liit tuleb lõpetada nii kiiresti, kui leping võimaldab.<ref>Gunnar Karlsson:319.</ref> Kui [[Saksamaa]] oli Taani ja Norra okupeerinud hakkas Briti valitsus kartma, et Saksamaa üritab peagi luua Islandil sõjalist kohalolekut. Seda peeti Suurbritannia kontrollile [[Põhja-Atlandi ookean]] üle vastuvõetamatuks ohuks. Britid omakorda soovisid saada Islandil baase ja tugevdada piirkonna jälgimist.<ref>Bittner 33–34.</ref> [[9. aprill]]il saatis Briti valitsus Islandi valitsusele teate, et Suurbritannia on valmis aitama Islandil iseseisvust säilitada, kuid vajaks selleks Islandil rajatisi. Islandit kutsuti üles liituma Suurbritanniaga "sõdiva poole ja liitlasena". Islandi valitsus lükkas pakkumise tagasi.<ref>Bittner 34.</ref> == Planeerimine == "Kodus kell 20. Sõin ja töötasin. Plaanin järgmisel nädalal sissetungi Islandile. Ilmselt on liiga hilja! Nägin mitut pardipoegade pesakonda." <br />— [[Alexander Cadogan]], 4. mai 1940. aasta päevikulehe lõpp.<ref>Cadogan 276.</ref> Et sõjaline olukord Norras halvenes, jõudis [[Admiraliteet|Admiraliteet]] [[London]]is järeldusele, et Suurbritannia ei saa enam endale lubada baaside puudumist Islandil. 6. mail tõstatas Admiraliteedi esimene lord [[Winston Churchill]] selle asja sõjakabineti ees. 10. mail, sissetungi päeval, sai temast peaminister. Churchill jäi seisukohale, et kui islandlastega püütakse veel läbirääkimisi pidada, võivad sakslased sellest teada saada ja tegutseda esimesena. Kindlam ja tõhusam lahendus oli vägede etteteatamata maabumine ja Islandi võimude panemine ''[[fait accompli]]'' ette. Sõjakabinet kiitis plaani heaks.<ref>Bittner 38.</ref> Ekspeditsioon korraldati kiirustades ja läbimõtlematult.<ref>Bittner 40.</ref> Operatsioon kavandati suurelt jaolt teel olles. Kaasa anti mõned halvad kaardid, millest üks oli mälu järgi joonistatud. Häid [[islandi keel]]e oskajaid kaasas ei olnud.<ref name="Þór Whitehead 1995:363">Þór Whitehead 1995:363.</ref> Britid kavatsesid tuua kõik oma väed Reykjavíkis maalea. Seal tuli neil vastupanu maha suruda ja tegelda kohalike sakslastega. Et kaitsta end Saksamaa vasturünnaku eest merelt, kavatsesid nad hõivata sadama ja saata väed maitsi lähedal asuvasse [[Hvalfjörður]]isse. Britid kartsid ka, et sakslased võivad kasutada õhudessantvägesid, nagu nad olid Norra sõjakäigu ajal suure eduga teinud. Selle vältimiseks pidid väed sõitma itta [[Sandskeið]]i ja [[Kaldaðarnes]]i lennuväljadele. Lõpuks pidid väed liikuma maitsi [[Akureyri]] sadamasse ja saare põhjaosas asuva [[Melgerði]] lennuväljale.<ref>Þór Whitehead 1995:353.</ref> Mereväe luureteenistus (NID) ootas vastupanu kolmelt poolt. Kohalikud sakslased, kellel arvati olevat relvi, võisid osutada vastupanu ja isegi üritada riigipööret. Teiseks võis Saksamaa sissetungivägi juba teel olla või hakata tulema kohe pärast brittide maabumist. NID ootas vastupanu ka Reykjavíkis asuvalt kohalikult politseilt, milles oli umbes 70 relvastatud mehest. Kui Reykjavíkis oleks juhtunud viibima mõni Taani inspekteerimislaev, oleks Taani merevägi võinud kaitsjaid abistada.<ref>Þór Whitehead 1995:354, Bittner 36.</ref> == Operatsioon Fork == === Sturgesi vägi === [[3. mai]]l [[1940]] sai [[Surrey]]s Bisleys asuv 2. Kuningliku Mereväe pataljon [[London]]ist käsu olla valmis kahe tunni jooksul tundmatusse sihtkohta välja sõitma. [[Pataljon]] oli moodustatud alles kuu aja eest. Kuigi selles oli kutselistest ohvitseridest koosnev tuumik, koosnes see hiljuti värvatud sõduritest, kelle väljaõpe oli puudulik.<ref name="Bittner 41"/> Relvadest oli puudus: oli ainult vintpüsse, püstoleid ja [[tääk]]e. 50 meest olid oma vintpüssid alles hiljuti saanud ega olnud jõudnud nendega laskmist proovida. 4. mail sai pataljon veidi lisavarustust kergete kuulipildujate [[Bren]], [[tankitõrjesuurtükk]]ide ja 51&nbsp;mm [[miinipilduja]]te näol. Relvade kasutamist õpetada ja neid sisse lasta tuli merel.<ref name="BittnerWhitehead">Bittner 42, Þór Whitehead 1995:352.</ref> Väe toetusrelvastusse kuulus kaks 3,7-tollist mägi[[haubits]]at, neli kahenaelast laevasuurtükki ja kaks 4-tollist rannakaitsesuurtükki.<ref name="BittnerWhitehead"/> Suurtükimeeskonnad tulid mereväest ja merejalaväest ja nad polnud kunagi suurtükkidest tulistanud.<ref name="BittnerWhitehead"/> Neil puudusid prožektorid, sidevahendid ja tulejuhtimisseadmed.<ref name="Bittner 42">Bittner 42.</ref> Kolonel [[Robert Sturges]] sai ülesandeks ekspeditsiooniväge juhtida. Ta oli 49-aastane hinnatud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] veteran, kes oli võidelnud [[Gallipoli lahing]]us ja [[Jüüti merelahing]]us.<ref>Þór Whitehead 1995:352.</ref> Temaga oli kaasas väike luureüksus major [[Humphrey Quill]]i juhtimisel ja diplomaatide rühm [[Charles Howard Smith]]i juhtimisel.<ref name="Bittner 41"/> Sissetungivägedes oli veel 746 meest.<ref>Þór Whitehead 1999:305. Mõnes vanemas allikas tuuakse ära väär arv 815.</ref> === Teekond Islandile === [[Pilt:HMS Berwick (65).jpg|pisi|[[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] oli operatsiooni lipulaev]] 6. mail saadeti Sturgesi vägi rongiga [[Šotimaa]]le [[Greenock]]isse. Tähelepanu äratamise vältimiseks jagati vägi teekonnal kahe rongi vahel,<ref name="Þór Whitehead 1995:361">Þór Whitehead 1995:361.</ref> kuid teel tekkinud viivituste tõttu saabusid väed Greenocki jaama umbes ühel ajal, nii et hajutamisest oli vähe kasu.<ref name="Þór Whitehead 1995:361"/> Pealegi oli operatsiooni salajasus juba varem rikutud krüpteerimata teatega ja kui väed Greenocki saabusid, oli kõrvaltvaatajal võimalik järeldada, et sõit läheb Islandile.<ref name="Bittner 41"/> "1940. aasta mais viisime merejalaväelased Islandile ja saar okupeeriti 10. mail, et vältida saare okupeerimist Saksa vägede poolt. Mõned Saksa tsiviilisikud ja tehnikud võeti vangi ja saadeti Suurbritanniasse. Teel Islandile oli halb ilm ja suurem osa merejalaväelastest jäi merehaigeks, täites koridorid ja laeva messiteki. Üks õnnetu merejalaväelane tegi enesetapu." <br />— Stan Foreman, HMS Berwicki seersant 7. mai hommikul suundus vägi Greenocki sadamasse, kus [[ristleja]]d [[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] ja [[HMS Glasgow]] ootasid, et viia nad Islandile. Väed hakkasid pardale minema, kuid laadimist kimbutasid probleemid ja viivitused. Väljasõit lükati 8. maile ja ka siis tuli suur hulk varustust ja varusid kaile maha jätta.<ref>Bittner 42, Þór Whitehead 1995:362.</ref> 8. mail kell 4 hommikul asusid ristlejad Islandi poole teele. Neid saatis allveelaevatõrje-eskort, mis koosnes [[hävitaja]]test [[HMS Fearless]] ja [[HMS Fortune]]. Ristlejad ei olnud mõeldud nii suure väe mahutamiseks ja pardal oli suur ruumipuudus.<ref name="Þór Whitehead 1995:363"/> Hoolimata üsna heast ilmast jäi suur osa merejalaväelastest raskesti merehaigeks. Teekonda kasutati plaanipäraselt uute relvadega tutvumiseks ja nende kaliibrimiseks.<ref>Þór Whitehead 1995:364.</ref> Üks äsja värvatud merejalaväelane sooritas teel enesetapu.<ref>Þór Whitehead 1995:374–375, Miller 88.</ref> Muidu kulges teekond vahejuhtumiteta.<ref name="Bittner 42"/> === Üllatusmomendi kaotamine === [[Pilt:Supermarine Walrus.jpg|pisi|[[Vesilennuk]] [[Supermarine Walrus]] osutus Islandil operatsioonides kasutuks, kuigi selle eelis oli võimalus maanduda peaaegu igal pool<ref>Bittner 76.</ref>]] 10. mail kell 1.47 öösel Islandi aja järgi (GMT) saadeti HMS Berwickilt katapuldiga õhku luurelennuk [[Supermarine Walrus]].<ref name="Whitehead379">Þór Whitehead 1995:379.</ref> Lennu peamine eesmärk oli uurida, kas Reykjavíki ümbruse meres on vaenulikke allveelaevu, sest mereväe luureteenistus oli veendunud, et Islandi sadamates neid baseerub.<ref name="Whitehead379"/> Lennuk sai käsu Reykjavíkist mitte üle lennata, kuid kogemata või halva side tõttu tiirutas see mitu korda linna kohal ja tekitas üsna palju müra.<ref>Þór Whitehead 1995:380, 1999:15.</ref> See ebatavaline sündmus äratas paljud inimesed ja tegi nad ärevaks.<ref>Þór Whitehead 1995:15.</ref> Islandi peaminister [[Hermann Jónasson]] ärkas lennuki peale,<ref name="Whitehead17"/> ärkas ka Islandi politsei. Politseiülema kohusetäitja Einar Arnalds oletas, et lennuk tuleb tõenäoliselt Briti sõjalaevalt, mis toob kaasa oodatud uue saadiku.<ref name="Whitehead17"/> See oli tõsi, kuigi see ei olnud kogu lugu. Saksa konsul [[Werner Gerlach]] ärkas samuti lennuki peale. Saades aru, mis juhtuma hakkab, sõitis ta koos konsulaadi sakslasest töötajaga sadamasse.<ref>Þór Whitehead 1995:380–384.</ref> Binokli abil sai ta oma kartustele kinnitust ja kiirustas seejärel tagasi.<ref>Þór Whitehead 1999:11.</ref> Kodus hoolitses ta selle eest, et tema dokumendid põletataks, ja püüdis edutult Islandi välisministrit telefoni teel kätte saada.<ref>Þór Whitehead 1999:30–32.</ref> === Sadama juures === Kell 3.40 hommikul nägi Islandi politseinik väikest sõjalaevade eskaadrit sadamale lähenemas, kuid ei suutnud kindlaks teha, millisele riigile need kuuluvas. Ta teatas sellest oma ülemusele, kes edastas teate politseiülema kohusetäitjale Einar Arnaldsile.<ref>Þór Whitehead 1999:15–17.</ref> XIII [[Haagi konventsioon]]i artiklis 15 oli sätestatud, et ühe sõdiva riigi sõjalaevu võib neutraalse riigi sadamas viibida kõige rohkem kolm. Selliste laevade lennukid ei tohtinud lennata üle neutraalse territoriaalvee.<ref name="Whitehead17">Þór Whitehead 1999:17.</ref> Kui Arnalds sai aru, et lähenev eskaader rikub kahes punktis neutraliteedireegleid, asus ta asja uurima.<ref name="Whitehead17"/> Sadamas nägi ta laevu oma silmaga ja otsustas, et need on tõenäoliselt Briti laevad. Ta võttis ühendust välisministeeriumiga, kust talle kinnitati, et ta peab minema eskaadri juurde ja teatama selle ülemale, et too rikub Islandi neutraliteeti.<ref name="Whitehead2223">Þór Whitehead 1999:22–23.</ref> Tolliamet sai korralduse paat valmis seada.<ref name="Whitehead2223"/> Samal ajal viidi Berwickil olnud merejalaväelased üle Fearlessile, mis pidi nad sadamasse viima. Merehaiguse ja väljaõppe puudumise tõttu võttis sõdurite ümberpaigutamine liiga palju aega ja see ärritas ohvitsere.<ref>Miller 88, Þór Whitehead 1999:10.</ref> Veidi enne kella 5 asus Fearless sadama poole teele, umbes 400 merejalaväelast pardal.<ref name="Whitehead2425">Þór Whitehead 1999:24–25.</ref> Sadamasse oli kogunenud väike rahvahulk, nende seas mitu politseinikku, kes ootasid ikka veel tollipaati. Briti konsul oli sissetungist ette teada saanud ja ootas koos konsulaadi töötajatega, et sõjaväelasi nende saabumisel aidata. Rahvahulgast häiritud konsul Shepherd pöördus Islandi politsei poole: "Kas te oleksite nii lahke ... ja paluksite inimestel veidi tagasi tõmbuda, et sõdurid saaksid hävitajalt maale tulla?" "Muidugi," kõlas vastus.<ref name="Whitehead2425"/> Fearless alustas maabumist niipea, kui jõudis kai äärde.<ref>Þór Whitehead 1999:25.</ref> Arnalds palus võimalust hävitaja kapteniga rääkida, kuid talle öeldi ära.<ref name="Whitehead28">Þór Whitehead 1999:28.</ref> Seejärel kiirustas ta peaministrile ette kandma. Hermann Jónasson andis korralduse Briti vägede tegevusele mitte vahele astuda ja püüda ära hoida konflikte nende ja islandlaste vahel.<ref name="Whitehead28"/> Sadamas protestisid mõned kohalikud brittide saabumise vastu. Üks islandlane haaras merejalaväelaselt vintpüssi, toppis selle raua sisse sigareti, viskas seejärel vintpüssi merejalaväelasele tagasi ja ütles, et olgu too sellega ettevaatlik. Kohale saabunud ohvitser sõimas merejalaväelast.<ref>Þór Whitehead 1999:27.</ref> === Operatsioonid Reykjavíkis === Briti sõjaväelased alustasid oma operatsioone Reykjavíkis sellega, et seadsid postkontori juurde valveposti ja riputasid uksele [[lendleht|lendlehe]].<ref>Þór Whitehead 1999:33.</ref> Halvas islandi keeles kirjutatud lendleht selgitas, et Briti väed on linna okupeerinud, ja palus koostööd kohalike sakslastega tegelemisel.<ref>Þór Whitehead 1999:34.</ref> [[Síminn]]i (telekommunikatsioon), [[RÚV]]i (raadio) ja ilmajaama kontor võeti kiiresti kontrolli alla, et uudis sissetungist ei jõuaks Berliini.<ref>Þór Whitehead 1999:35.</ref> Samal ajal oli kiire Saksa konsuli tabamisega. Kui Briti sõjaväelased konsulaadi juurde jõudsid, nägid nad kergendustundega, et miski ei viita vastupanule, ja koputasid uksele. Saksa konsul avas ukse, protestis sissetungi vastu ja tuletas brittidele meelde, et Island on neutraalne riik. Vastuseks öeldi talle, et ka Taani oli olnud neutraalne riik.<ref>Þór Whitehead 1999:39.</ref> Britid avastasid, et hoone ülakorrusel põleb midagi, ja leidsid konsuli vannist hunniku põlevaid dokumente. Nad kustutasid tule ja päästsid märkimisväärse hulga dokumente.<ref>Bittner 43.</ref> Britid olid oodanud vastupanu ka Saksa kaubalaeva Bahia Blanca meeskonnalt. See laev oli [[Taani väin]]as jäämäega kokku põrganud ja selle 62-liikmelise meeskonna oli päästnud Islandi traaler. Mereväe luureteenistus arvas, et need sakslased olid tegelikult nende arvates Islandil baseeruvate Saksa allveelaevade reservmeeskonnad.<ref>Þór Whitehead 1995:356.</ref> Relvastamata sakslased võeti vahejuhtumiteta vangi.<ref>Þór Whitehead 1999:47.</ref> == Tulemus == Kuigi Briti operatsiooni eesmärk oli võimalikust Saksamaa sissetungist ette jõuda, ei olnud sakslased sissetungi kavandanud. Pärast Suurbritannia sissetungi koostasid sakslased sekkumisplaani [[Operatsioon Ikarus]], kuid operatsioonist loobuti, tõenäoliselt logistiliste raskuste tõttu. Ajaloolane Donald F. Bittner on jõudnud järeldusele, et otsus Island okupeerida tehti Saksamaa rünnaku ärahoidmiseks. Michael Penk on selle järelduse vaidlustanud ja väitnud, et Saksamaa rünnaku oht oli üksnes ettekääne, et õigustada okupatsiooni, mis lähtus Suurbritannia sõjalis-strateegilistest huvidest.<ref>Michael Penk. To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. – ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. </ref> Suurbritannial oli oma vägesid mujal tarvis ja 1941. aasta juulis andis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja Islandi vahel sõlmitud kaitselepingu alusel vastutuse Islandi eest USAle üle. Suurbritannia oli veennud Alþingit Ameerika okupatsiooni heaks kiitma. Saarele paigutati kuni 40&nbsp;000 Ameerika sõdurit, mis ületas täiskasvanud Islandi meeste arvu (tol ajal oli Islandil umbes 120&nbsp;000 elanikku). Üks okupatsiooni mälestusmärk oli arvukad poolringikujulised Briti [[Nisseni onn]]id, mis maha jäeti ja mis muudeti sõjajärgse elamispuuduse ajal tsiviilelamuteks. == Vaata ka == * [[Liitlaste okupatsioon Islandil]] * [[Atlandi lahing]] * [[Islandi ajalugu]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Gunnar M. Magnúss]]. ''Virkið í norðri: Hernám Íslands: I. bindi'', Ísafoldarprentsmiðja: Reykjavík 1947. * [[Alexander George Montagu Cadogan]]. ''The diaries of Sir Alexander Cadogan, O.M., 1938-1945'', toim David Dilks, London: Cassell 1971, lk ISBN 0-304-93737-1. * [[Donald F. Bittner]]. The British Occupation of Iceland, 1940–1946. – ''Army Quarterly and Defence Journal'', 1972, 103 (oktoober), lk 81–90. * Donald F. Bittner. ''The British Occupation of Iceland, 1940–42'', 1975, doktoritöö, University of Missouri. * Donald F. Bittner. A Final Appraisal of the British Occupation of Iceland, 1940–42. – ''The RUSI Journal'', 1975, 120 (2): 45–53. https://doi.org/10.1080/03071847509421214 * Þór Whitehead. ''Iceland in the Second World War 1939–1946'', doktoritöö, Oxford University 1978. * Donald F. Bittner. ''Fall Ikarus, 1940: British Myth and German Reality about Hitler's Proposed Invasion of Iceland'', Quantico: C & S College 1980. * [[Donald F. Bittner]]. ''The Lion and the White Falcon: Britain and Iceland in the World War II Era'', Archon Books: Hamden 1983, ISBN 0-208-01956-1. * Þór Whitehead. ''Hvers vegna hernámu Bretar Ísland?'', 1990. * Þór Whitehead. ''Milli vonar og ótta: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1995, ISBN 9979-2-0317-X. * [[Þór Whitehead]]. ''Bretarnir koma: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1999, ISBN 9979-2-1435-X. * [[Gunnar Karlsson]]. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society''. Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * [[James Miller]]. ''The North Atlantic Front: Orkney, Shetland, Faroe and Iceland at War'', Birlinn: Edinburgh 2003, ISBN 1-84341-011-7. * Michael Penk. „To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. [https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://www.researchgate.net/publication/26520591_To_protect'_Iceland_Die_britische_Okkupation_Islands_im_Zweiten_Weltkrieg Veebis.] * Philip W. Deans. ''The Uninvited Guests: Britain's Military Forces in Iceland, 1940–1942''. magistritöö, University of Chester 2012. * Daisy L. Neijmann. Soldiers and Other Monsters: the Allied Occupation in Icelandic Fiction. – ''Scandinavian-Canadian Studies'', 2016, kd 23, lk 96–120. [https://hcmc.uvic.ca/~scancan/xml/neijmann_1_23.xml Veebis.] * Krzysztof Kubiak. Zajęcie i okupacja Islandii przez wojska brytyjskie 1940–1943. – ''Studia Scandinavica'', 2018, 2 (22). [https://czasopisma.bg.ug.edu.pl/index.php/SS/article/download/2823/2668 Allalaadimine.] == Välislingid == * [http://www.ibiblio.org/pha/timeline/410707awp.html Franklin D. Roosevelti teade Kongressile 7. juulil 1941 Ameerika okupatsiooni kohta Islandil] plzyc3pbylz26ozf0txxexdyxibek43 7248045 7248021 2026-10-05T13:20:00Z Sendrasendra 225202 /* Eellugu */ 7248045 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland invasion targets.png|pisi|Brittide eesmärgid olid kõigi [[lennurada]]de (sinine) hävitamine ja tähtsamate sadamate (punane) hõivamine. Transpordiprobleemide tõttu kulus rohkem kui nädal, enne kui väed jõudsid saare põhjaossa]] '''Sissetung Islandile''' (koodnimega '''Operatsioon Fork''' (''Operation Fork'')) oli [[Suurbritannia]] veretu [[sõjaline operatsioon]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal 1940. aastal. Selle käigus tungisid [[Suurbritannia kuninglik merevägi]] ja Kuninglik Merejalavägi [[Island]]ile. Sissetung algas [[1940]]. aasta [[10. mai]] varahommikul, kui Briti väed maabusid Islandi pealinnas [[Reykjavík]]is. Väed ei kohanud vastupanu ning asusid kiiresti ära lõikama sidevahendeid, hõivama strateegilisi kohti ja vahistama Saksa maakodanikke. Pärast kohalike transpordivahendite rekvireerimist liikusid väed [[Hvalfjörður]]isse, [[Kaldaðarnes]]i, [[Sandskeiði]]le ja [[Akranes]]i, et kindlustada maabumiskohad võimaliku Saksa vasturünnaku puhuks. Järgmistel päevadel paigutati Reykjavíki õhutõrjesuurtükid ja [[Akureyri]]sse saadeti väeüksus. 10. mai õhtul esitas Islandi valitsus protesti, et Islandi [[neutraliteet]]i on "jämedalt rikutud" ja "selle iseseisvust piiratud", ning märkis, et kõikide tekitatud kahjude eest oodatakse hüvitist. Britid lubasid kahjude hüvitamist, soodsaid kaubanduslepinguid, Islandi siseasjadesse mittesekkumist ja kõikide vägede väljaviimist sõja lõpus. Islandi võimud leppisid olukorraga ja ''de facto'' toetasid sissetungijõude, kuigi säilitasid ametlikult neutraliteedipoliitika. Sissetungijõud koosnesid 746 [[merejalavägi|merejalaväelasest]], kes olid halvasti varustatud ja olid saanud ainult osalise väljaõppe.<ref name="Bittner 41">Bittner 41.</ref> Kuigi operatsioon õnnestus, oli ilmne, et okupatsioonivägedest ei piisa ligi 103&nbsp;000&nbsp;km² suuruse riigi kaitsmiseks. [[17. mai]]l saabus [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia maaväest]] 4000 sõdurit (146. jalaväebrigaad), kes vahetasid merejalaväelased välja. Need lahkusid 19. mail. Hiljem asendasid neid Ameerika Ühendriikide väed (vt [[liitlaste okupatsioon Islandil]]). == Islandi strateegiline tähtsus == Islandi asukoht Põhja-Atlandil oli sõjaliselt väga tähtis, sest Island paiknes Suurbritanniasse suunduvate põhjapoolsete mereteede lähedal. Islandil baseeruvad mere- ja õhujõud oleksid saanud jälgida ja mõjutada nii üle Põhja-Atlandi kulgevat laevaliiklust kui ka Euroopa vetest Atlandile suunduvate sõjalaevade liikumist.<ref>Bittner 1983: 3.</ref> Islandil tegutsevad mere- ja õhujõud oleksid saanud jälgida ja mõjutada suurt osa Põhja-Atlandi liiklusest, kaitsta omaenda laevu ja konvoisid ning rünnata vastase laevu. Samuti võimaldas Island jälgida ja vajaduse korral takistada Euroopa vetest Atlandile suunduvate sõjalaevade liikumist. Õhuväebaasid oleksid võimaldanud lennukitel teha mereluuret, otsida ja rünnata laevu ning allveelaevu ja kaitsta konvoisid. Lennukite tegevusraadius oli piiratud: mida lähemal asus baas kaitstavale või rünnatavale merealale, seda pikemalt said lennukid seal patrullida ja seda suuremat mereala katta. Mereväebaasid võimaldasid sõjalaevu varustada, hooldada ja remontida ja seetõttu pikendada nende tegevust Põhja-Atlandil. Suurbritannia sõltus sõja ajal suuresti meritsi saabuvast varustusest. Atlandi kaudu jõudsid Suurbritanniasse Põhja-Ameerikast ja mujalt toiduained, kütus, tooraine, sõjavarustus ja muud kaubad. Samu mereteid mööda liikusid ka väed ja sõjapidamiseks vajalikud vahendid. Atlandi laevaliikluse häirimine võis otseselt mõjutada Suurbritannia võimet sõda jätkata. Kui Suurbritannia kontrollis Islandit, sai ta kasutada saart selle ühendustee kaitsmiseks: sealt võisid tegutseda konvoieskortide laevad, mereluurelennukid ja allveelaevatõrjeüksused. Kui aga Suurbritannia vaenlane oleks saanud Islandi enda kätte, oleks vaenlane saanud Islandilt tegutseda Briti kaubalaevade ja konvoide vastu, laiendada oma allveelaevade ja teiste merejõudude tegevusulatust ning kasutada lennukeid mereluureks ja laevade ründamiseks. Euroopa põhja- ja lääneosa ning Põhja-Atlandi vahelised merealad moodustasid ühenduse, mille kaudu võisid Euroopa vetes paiknevad sõjalaevad jõuda Atlandile. Islandilt oleks saanud seda liikumist jälgida ning mere- ja õhujõududega selle vastu tegutseda. ==Eellugu== ===Olukorra muutumine aprillis 1940=== [[9. aprill]]il [[1940]] tungisid Saksamaa väed [[Operatsioon Weserübung]]i käigus [[Norra]]sse ja [[Taani]]. Taani [[okupeerimine|okupeeriti]] mõne tunni jooksul. 10. aprillil kuulutas Islandi parlament [[Alþingi]], et kuningas [[Christian X]] ei ole võimeline põhiseaduse kohaselt oma ülesandeid täitma, ja andis need koos teiste ülesannetega, mida Taani oli varem Islandi nimel riikide liidu raames täitnud, üle Islandi valitsusele.<ref>Þór Whitehead 1995:272.</ref> [[Operatsioon Valentine]]'i käigus okupeerisid Briti väed [[Fääri saared]] [[12. aprill]]il. [[Pilt:Christian X of Denmark.jpg|pisi|Ajakirja [[Time]] andmetel oli Christian X Islandil vähem ebapopulaarne kui ükski varasem Taani kuningas<ref>[https://web.archive.org/web/20130721025602/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,763855,00.html Nobody's Baby], ''[[Time]]'',22.4.1940 .</ref> Sellest hoolimata kiirustas suur enamik islandlasi vabariigi rajamisega]] Island, mis oli sajandeid Taani võimu all olnud, oli [[1918]]. aastal iseseisvunud, jäädes Taaniga [[personaalunioon]]i ja ühise välispoliitika alla.<ref name="Karlsson283">Gunnar Karlsson:283.</ref> Uus [[Islandi Kuningriik]] oli kuulutanud end neutraalseks, oma kaitsejõude tal ei olnud.<ref name="Karlsson283"/> Liiduleping nägi ette võimaluse alustada suhete läbivaatamist 1941. aastal ja liit kolm aastat hiljem ühepoolselt lõpetada, kui selleks ajaks ei ole kokkuleppele jõutud.<ref name="Karlsson283"/> 1928. aastal olid kõik Islandi parteid ühel meelel, et liit tuleb lõpetada nii kiiresti, kui leping võimaldab.<ref>Gunnar Karlsson:319.</ref> Kui [[Saksamaa]] oli Taani ja Norra okupeerinud hakkas Briti valitsus kartma, et Saksamaa üritab peagi luua Islandil sõjalist kohalolekut. Seda peeti Suurbritannia kontrollile [[Põhja-Atlandi ookean]] üle vastuvõetamatuks ohuks. Britid omakorda soovisid saada Islandil baase ja tugevdada piirkonna jälgimist.<ref>Bittner 33–34.</ref> [[9. aprill]]il saatis Briti valitsus Islandi valitsusele teate, et Suurbritannia on valmis aitama Islandil iseseisvust säilitada, kuid vajaks selleks Islandil rajatisi. Islandit kutsuti üles liituma Suurbritanniaga "sõdiva poole ja liitlasena". Islandi valitsus lükkas pakkumise tagasi.<ref>Bittner 34.</ref> == Planeerimine == "Kodus kell 20. Sõin ja töötasin. Plaanin järgmisel nädalal sissetungi Islandile. Ilmselt on liiga hilja! Nägin mitut pardipoegade pesakonda." <br />— [[Alexander Cadogan]], 4. mai 1940. aasta päevikulehe lõpp.<ref>Cadogan 276.</ref> Et sõjaline olukord Norras halvenes, jõudis [[Admiraliteet|Admiraliteet]] [[London]]is järeldusele, et Suurbritannia ei saa enam endale lubada baaside puudumist Islandil. 6. mail tõstatas Admiraliteedi esimene lord [[Winston Churchill]] selle asja sõjakabineti ees. 10. mail, sissetungi päeval, sai temast peaminister. Churchill jäi seisukohale, et kui islandlastega püütakse veel läbirääkimisi pidada, võivad sakslased sellest teada saada ja tegutseda esimesena. Kindlam ja tõhusam lahendus oli vägede etteteatamata maabumine ja Islandi võimude panemine ''[[fait accompli]]'' ette. Sõjakabinet kiitis plaani heaks.<ref>Bittner 38.</ref> Ekspeditsioon korraldati kiirustades ja läbimõtlematult.<ref>Bittner 40.</ref> Operatsioon kavandati suurelt jaolt teel olles. Kaasa anti mõned halvad kaardid, millest üks oli mälu järgi joonistatud. Häid [[islandi keel]]e oskajaid kaasas ei olnud.<ref name="Þór Whitehead 1995:363">Þór Whitehead 1995:363.</ref> Britid kavatsesid tuua kõik oma väed Reykjavíkis maalea. Seal tuli neil vastupanu maha suruda ja tegelda kohalike sakslastega. Et kaitsta end Saksamaa vasturünnaku eest merelt, kavatsesid nad hõivata sadama ja saata väed maitsi lähedal asuvasse [[Hvalfjörður]]isse. Britid kartsid ka, et sakslased võivad kasutada õhudessantvägesid, nagu nad olid Norra sõjakäigu ajal suure eduga teinud. Selle vältimiseks pidid väed sõitma itta [[Sandskeið]]i ja [[Kaldaðarnes]]i lennuväljadele. Lõpuks pidid väed liikuma maitsi [[Akureyri]] sadamasse ja saare põhjaosas asuva [[Melgerði]] lennuväljale.<ref>Þór Whitehead 1995:353.</ref> Mereväe luureteenistus (NID) ootas vastupanu kolmelt poolt. Kohalikud sakslased, kellel arvati olevat relvi, võisid osutada vastupanu ja isegi üritada riigipööret. Teiseks võis Saksamaa sissetungivägi juba teel olla või hakata tulema kohe pärast brittide maabumist. NID ootas vastupanu ka Reykjavíkis asuvalt kohalikult politseilt, milles oli umbes 70 relvastatud mehest. Kui Reykjavíkis oleks juhtunud viibima mõni Taani inspekteerimislaev, oleks Taani merevägi võinud kaitsjaid abistada.<ref>Þór Whitehead 1995:354, Bittner 36.</ref> == Operatsioon Fork == === Sturgesi vägi === [[3. mai]]l [[1940]] sai [[Surrey]]s Bisleys asuv 2. Kuningliku Mereväe pataljon [[London]]ist käsu olla valmis kahe tunni jooksul tundmatusse sihtkohta välja sõitma. [[Pataljon]] oli moodustatud alles kuu aja eest. Kuigi selles oli kutselistest ohvitseridest koosnev tuumik, koosnes see hiljuti värvatud sõduritest, kelle väljaõpe oli puudulik.<ref name="Bittner 41"/> Relvadest oli puudus: oli ainult vintpüsse, püstoleid ja [[tääk]]e. 50 meest olid oma vintpüssid alles hiljuti saanud ega olnud jõudnud nendega laskmist proovida. 4. mail sai pataljon veidi lisavarustust kergete kuulipildujate [[Bren]], [[tankitõrjesuurtükk]]ide ja 51&nbsp;mm [[miinipilduja]]te näol. Relvade kasutamist õpetada ja neid sisse lasta tuli merel.<ref name="BittnerWhitehead">Bittner 42, Þór Whitehead 1995:352.</ref> Väe toetusrelvastusse kuulus kaks 3,7-tollist mägi[[haubits]]at, neli kahenaelast laevasuurtükki ja kaks 4-tollist rannakaitsesuurtükki.<ref name="BittnerWhitehead"/> Suurtükimeeskonnad tulid mereväest ja merejalaväest ja nad polnud kunagi suurtükkidest tulistanud.<ref name="BittnerWhitehead"/> Neil puudusid prožektorid, sidevahendid ja tulejuhtimisseadmed.<ref name="Bittner 42">Bittner 42.</ref> Kolonel [[Robert Sturges]] sai ülesandeks ekspeditsiooniväge juhtida. Ta oli 49-aastane hinnatud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] veteran, kes oli võidelnud [[Gallipoli lahing]]us ja [[Jüüti merelahing]]us.<ref>Þór Whitehead 1995:352.</ref> Temaga oli kaasas väike luureüksus major [[Humphrey Quill]]i juhtimisel ja diplomaatide rühm [[Charles Howard Smith]]i juhtimisel.<ref name="Bittner 41"/> Sissetungivägedes oli veel 746 meest.<ref>Þór Whitehead 1999:305. Mõnes vanemas allikas tuuakse ära väär arv 815.</ref> === Teekond Islandile === [[Pilt:HMS Berwick (65).jpg|pisi|[[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] oli operatsiooni lipulaev]] 6. mail saadeti Sturgesi vägi rongiga [[Šotimaa]]le [[Greenock]]isse. Tähelepanu äratamise vältimiseks jagati vägi teekonnal kahe rongi vahel,<ref name="Þór Whitehead 1995:361">Þór Whitehead 1995:361.</ref> kuid teel tekkinud viivituste tõttu saabusid väed Greenocki jaama umbes ühel ajal, nii et hajutamisest oli vähe kasu.<ref name="Þór Whitehead 1995:361"/> Pealegi oli operatsiooni salajasus juba varem rikutud krüpteerimata teatega ja kui väed Greenocki saabusid, oli kõrvaltvaatajal võimalik järeldada, et sõit läheb Islandile.<ref name="Bittner 41"/> "1940. aasta mais viisime merejalaväelased Islandile ja saar okupeeriti 10. mail, et vältida saare okupeerimist Saksa vägede poolt. Mõned Saksa tsiviilisikud ja tehnikud võeti vangi ja saadeti Suurbritanniasse. Teel Islandile oli halb ilm ja suurem osa merejalaväelastest jäi merehaigeks, täites koridorid ja laeva messiteki. Üks õnnetu merejalaväelane tegi enesetapu." <br />— Stan Foreman, HMS Berwicki seersant 7. mai hommikul suundus vägi Greenocki sadamasse, kus [[ristleja]]d [[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] ja [[HMS Glasgow]] ootasid, et viia nad Islandile. Väed hakkasid pardale minema, kuid laadimist kimbutasid probleemid ja viivitused. Väljasõit lükati 8. maile ja ka siis tuli suur hulk varustust ja varusid kaile maha jätta.<ref>Bittner 42, Þór Whitehead 1995:362.</ref> 8. mail kell 4 hommikul asusid ristlejad Islandi poole teele. Neid saatis allveelaevatõrje-eskort, mis koosnes [[hävitaja]]test [[HMS Fearless]] ja [[HMS Fortune]]. Ristlejad ei olnud mõeldud nii suure väe mahutamiseks ja pardal oli suur ruumipuudus.<ref name="Þór Whitehead 1995:363"/> Hoolimata üsna heast ilmast jäi suur osa merejalaväelastest raskesti merehaigeks. Teekonda kasutati plaanipäraselt uute relvadega tutvumiseks ja nende kaliibrimiseks.<ref>Þór Whitehead 1995:364.</ref> Üks äsja värvatud merejalaväelane sooritas teel enesetapu.<ref>Þór Whitehead 1995:374–375, Miller 88.</ref> Muidu kulges teekond vahejuhtumiteta.<ref name="Bittner 42"/> === Üllatusmomendi kaotamine === [[Pilt:Supermarine Walrus.jpg|pisi|[[Vesilennuk]] [[Supermarine Walrus]] osutus Islandil operatsioonides kasutuks, kuigi selle eelis oli võimalus maanduda peaaegu igal pool<ref>Bittner 76.</ref>]] 10. mail kell 1.47 öösel Islandi aja järgi (GMT) saadeti HMS Berwickilt katapuldiga õhku luurelennuk [[Supermarine Walrus]].<ref name="Whitehead379">Þór Whitehead 1995:379.</ref> Lennu peamine eesmärk oli uurida, kas Reykjavíki ümbruse meres on vaenulikke allveelaevu, sest mereväe luureteenistus oli veendunud, et Islandi sadamates neid baseerub.<ref name="Whitehead379"/> Lennuk sai käsu Reykjavíkist mitte üle lennata, kuid kogemata või halva side tõttu tiirutas see mitu korda linna kohal ja tekitas üsna palju müra.<ref>Þór Whitehead 1995:380, 1999:15.</ref> See ebatavaline sündmus äratas paljud inimesed ja tegi nad ärevaks.<ref>Þór Whitehead 1995:15.</ref> Islandi peaminister [[Hermann Jónasson]] ärkas lennuki peale,<ref name="Whitehead17"/> ärkas ka Islandi politsei. Politseiülema kohusetäitja Einar Arnalds oletas, et lennuk tuleb tõenäoliselt Briti sõjalaevalt, mis toob kaasa oodatud uue saadiku.<ref name="Whitehead17"/> See oli tõsi, kuigi see ei olnud kogu lugu. Saksa konsul [[Werner Gerlach]] ärkas samuti lennuki peale. Saades aru, mis juhtuma hakkab, sõitis ta koos konsulaadi sakslasest töötajaga sadamasse.<ref>Þór Whitehead 1995:380–384.</ref> Binokli abil sai ta oma kartustele kinnitust ja kiirustas seejärel tagasi.<ref>Þór Whitehead 1999:11.</ref> Kodus hoolitses ta selle eest, et tema dokumendid põletataks, ja püüdis edutult Islandi välisministrit telefoni teel kätte saada.<ref>Þór Whitehead 1999:30–32.</ref> === Sadama juures === Kell 3.40 hommikul nägi Islandi politseinik väikest sõjalaevade eskaadrit sadamale lähenemas, kuid ei suutnud kindlaks teha, millisele riigile need kuuluvas. Ta teatas sellest oma ülemusele, kes edastas teate politseiülema kohusetäitjale Einar Arnaldsile.<ref>Þór Whitehead 1999:15–17.</ref> XIII [[Haagi konventsioon]]i artiklis 15 oli sätestatud, et ühe sõdiva riigi sõjalaevu võib neutraalse riigi sadamas viibida kõige rohkem kolm. Selliste laevade lennukid ei tohtinud lennata üle neutraalse territoriaalvee.<ref name="Whitehead17">Þór Whitehead 1999:17.</ref> Kui Arnalds sai aru, et lähenev eskaader rikub kahes punktis neutraliteedireegleid, asus ta asja uurima.<ref name="Whitehead17"/> Sadamas nägi ta laevu oma silmaga ja otsustas, et need on tõenäoliselt Briti laevad. Ta võttis ühendust välisministeeriumiga, kust talle kinnitati, et ta peab minema eskaadri juurde ja teatama selle ülemale, et too rikub Islandi neutraliteeti.<ref name="Whitehead2223">Þór Whitehead 1999:22–23.</ref> Tolliamet sai korralduse paat valmis seada.<ref name="Whitehead2223"/> Samal ajal viidi Berwickil olnud merejalaväelased üle Fearlessile, mis pidi nad sadamasse viima. Merehaiguse ja väljaõppe puudumise tõttu võttis sõdurite ümberpaigutamine liiga palju aega ja see ärritas ohvitsere.<ref>Miller 88, Þór Whitehead 1999:10.</ref> Veidi enne kella 5 asus Fearless sadama poole teele, umbes 400 merejalaväelast pardal.<ref name="Whitehead2425">Þór Whitehead 1999:24–25.</ref> Sadamasse oli kogunenud väike rahvahulk, nende seas mitu politseinikku, kes ootasid ikka veel tollipaati. Briti konsul oli sissetungist ette teada saanud ja ootas koos konsulaadi töötajatega, et sõjaväelasi nende saabumisel aidata. Rahvahulgast häiritud konsul Shepherd pöördus Islandi politsei poole: "Kas te oleksite nii lahke ... ja paluksite inimestel veidi tagasi tõmbuda, et sõdurid saaksid hävitajalt maale tulla?" "Muidugi," kõlas vastus.<ref name="Whitehead2425"/> Fearless alustas maabumist niipea, kui jõudis kai äärde.<ref>Þór Whitehead 1999:25.</ref> Arnalds palus võimalust hävitaja kapteniga rääkida, kuid talle öeldi ära.<ref name="Whitehead28">Þór Whitehead 1999:28.</ref> Seejärel kiirustas ta peaministrile ette kandma. Hermann Jónasson andis korralduse Briti vägede tegevusele mitte vahele astuda ja püüda ära hoida konflikte nende ja islandlaste vahel.<ref name="Whitehead28"/> Sadamas protestisid mõned kohalikud brittide saabumise vastu. Üks islandlane haaras merejalaväelaselt vintpüssi, toppis selle raua sisse sigareti, viskas seejärel vintpüssi merejalaväelasele tagasi ja ütles, et olgu too sellega ettevaatlik. Kohale saabunud ohvitser sõimas merejalaväelast.<ref>Þór Whitehead 1999:27.</ref> === Operatsioonid Reykjavíkis === Briti sõjaväelased alustasid oma operatsioone Reykjavíkis sellega, et seadsid postkontori juurde valveposti ja riputasid uksele [[lendleht|lendlehe]].<ref>Þór Whitehead 1999:33.</ref> Halvas islandi keeles kirjutatud lendleht selgitas, et Briti väed on linna okupeerinud, ja palus koostööd kohalike sakslastega tegelemisel.<ref>Þór Whitehead 1999:34.</ref> [[Síminn]]i (telekommunikatsioon), [[RÚV]]i (raadio) ja ilmajaama kontor võeti kiiresti kontrolli alla, et uudis sissetungist ei jõuaks Berliini.<ref>Þór Whitehead 1999:35.</ref> Samal ajal oli kiire Saksa konsuli tabamisega. Kui Briti sõjaväelased konsulaadi juurde jõudsid, nägid nad kergendustundega, et miski ei viita vastupanule, ja koputasid uksele. Saksa konsul avas ukse, protestis sissetungi vastu ja tuletas brittidele meelde, et Island on neutraalne riik. Vastuseks öeldi talle, et ka Taani oli olnud neutraalne riik.<ref>Þór Whitehead 1999:39.</ref> Britid avastasid, et hoone ülakorrusel põleb midagi, ja leidsid konsuli vannist hunniku põlevaid dokumente. Nad kustutasid tule ja päästsid märkimisväärse hulga dokumente.<ref>Bittner 43.</ref> Britid olid oodanud vastupanu ka Saksa kaubalaeva Bahia Blanca meeskonnalt. See laev oli [[Taani väin]]as jäämäega kokku põrganud ja selle 62-liikmelise meeskonna oli päästnud Islandi traaler. Mereväe luureteenistus arvas, et need sakslased olid tegelikult nende arvates Islandil baseeruvate Saksa allveelaevade reservmeeskonnad.<ref>Þór Whitehead 1995:356.</ref> Relvastamata sakslased võeti vahejuhtumiteta vangi.<ref>Þór Whitehead 1999:47.</ref> == Tulemus == Kuigi Briti operatsiooni eesmärk oli võimalikust Saksamaa sissetungist ette jõuda, ei olnud sakslased sissetungi kavandanud. Pärast Suurbritannia sissetungi koostasid sakslased sekkumisplaani [[Operatsioon Ikarus]], kuid operatsioonist loobuti, tõenäoliselt logistiliste raskuste tõttu. Ajaloolane Donald F. Bittner on jõudnud järeldusele, et otsus Island okupeerida tehti Saksamaa rünnaku ärahoidmiseks. Michael Penk on selle järelduse vaidlustanud ja väitnud, et Saksamaa rünnaku oht oli üksnes ettekääne, et õigustada okupatsiooni, mis lähtus Suurbritannia sõjalis-strateegilistest huvidest.<ref>Michael Penk. To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. – ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. </ref> Suurbritannial oli oma vägesid mujal tarvis ja 1941. aasta juulis andis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja Islandi vahel sõlmitud kaitselepingu alusel vastutuse Islandi eest USAle üle. Suurbritannia oli veennud Alþingit Ameerika okupatsiooni heaks kiitma. Saarele paigutati kuni 40&nbsp;000 Ameerika sõdurit, mis ületas täiskasvanud Islandi meeste arvu (tol ajal oli Islandil umbes 120&nbsp;000 elanikku). Üks okupatsiooni mälestusmärk oli arvukad poolringikujulised Briti [[Nisseni onn]]id, mis maha jäeti ja mis muudeti sõjajärgse elamispuuduse ajal tsiviilelamuteks. == Vaata ka == * [[Liitlaste okupatsioon Islandil]] * [[Atlandi lahing]] * [[Islandi ajalugu]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Gunnar M. Magnúss]]. ''Virkið í norðri: Hernám Íslands: I. bindi'', Ísafoldarprentsmiðja: Reykjavík 1947. * [[Alexander George Montagu Cadogan]]. ''The diaries of Sir Alexander Cadogan, O.M., 1938-1945'', toim David Dilks, London: Cassell 1971, lk ISBN 0-304-93737-1. * [[Donald F. Bittner]]. The British Occupation of Iceland, 1940–1946. – ''Army Quarterly and Defence Journal'', 1972, 103 (oktoober), lk 81–90. * Donald F. Bittner. ''The British Occupation of Iceland, 1940–42'', 1975, doktoritöö, University of Missouri. * Donald F. Bittner. A Final Appraisal of the British Occupation of Iceland, 1940–42. – ''The RUSI Journal'', 1975, 120 (2): 45–53. https://doi.org/10.1080/03071847509421214 * Þór Whitehead. ''Iceland in the Second World War 1939–1946'', doktoritöö, Oxford University 1978. * Donald F. Bittner. ''Fall Ikarus, 1940: British Myth and German Reality about Hitler's Proposed Invasion of Iceland'', Quantico: C & S College 1980. * [[Donald F. Bittner]]. ''The Lion and the White Falcon: Britain and Iceland in the World War II Era'', Archon Books: Hamden 1983, ISBN 0-208-01956-1. * Þór Whitehead. ''Hvers vegna hernámu Bretar Ísland?'', 1990. * Þór Whitehead. ''Milli vonar og ótta: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1995, ISBN 9979-2-0317-X. * [[Þór Whitehead]]. ''Bretarnir koma: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1999, ISBN 9979-2-1435-X. * [[Gunnar Karlsson]]. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society''. Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * [[James Miller]]. ''The North Atlantic Front: Orkney, Shetland, Faroe and Iceland at War'', Birlinn: Edinburgh 2003, ISBN 1-84341-011-7. * Michael Penk. „To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. [https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://www.researchgate.net/publication/26520591_To_protect'_Iceland_Die_britische_Okkupation_Islands_im_Zweiten_Weltkrieg Veebis.] * Philip W. Deans. ''The Uninvited Guests: Britain's Military Forces in Iceland, 1940–1942''. magistritöö, University of Chester 2012. * Daisy L. Neijmann. Soldiers and Other Monsters: the Allied Occupation in Icelandic Fiction. – ''Scandinavian-Canadian Studies'', 2016, kd 23, lk 96–120. [https://hcmc.uvic.ca/~scancan/xml/neijmann_1_23.xml Veebis.] * Krzysztof Kubiak. Zajęcie i okupacja Islandii przez wojska brytyjskie 1940–1943. – ''Studia Scandinavica'', 2018, 2 (22). [https://czasopisma.bg.ug.edu.pl/index.php/SS/article/download/2823/2668 Allalaadimine.] == Välislingid == * [http://www.ibiblio.org/pha/timeline/410707awp.html Franklin D. Roosevelti teade Kongressile 7. juulil 1941 Ameerika okupatsiooni kohta Islandil] qozst6oif1tmgn6nvm5hv8ndtk3zx56 7248058 7248045 2026-10-05T13:39:31Z Sendrasendra 225202 /* Islandi strateegiline tähtsus */ 7248058 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland invasion targets.png|pisi|Brittide eesmärgid olid kõigi [[lennurada]]de (sinine) hävitamine ja tähtsamate sadamate (punane) hõivamine. Transpordiprobleemide tõttu kulus rohkem kui nädal, enne kui väed jõudsid saare põhjaossa]] '''Sissetung Islandile''' (koodnimega '''Operatsioon Fork''' (''Operation Fork'')) oli [[Suurbritannia]] veretu [[sõjaline operatsioon]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal 1940. aastal. Selle käigus tungisid [[Suurbritannia kuninglik merevägi]] ja Kuninglik Merejalavägi [[Island]]ile. Sissetung algas [[1940]]. aasta [[10. mai]] varahommikul, kui Briti väed maabusid Islandi pealinnas [[Reykjavík]]is. Väed ei kohanud vastupanu ning asusid kiiresti ära lõikama sidevahendeid, hõivama strateegilisi kohti ja vahistama Saksa maakodanikke. Pärast kohalike transpordivahendite rekvireerimist liikusid väed [[Hvalfjörður]]isse, [[Kaldaðarnes]]i, [[Sandskeiði]]le ja [[Akranes]]i, et kindlustada maabumiskohad võimaliku Saksa vasturünnaku puhuks. Järgmistel päevadel paigutati Reykjavíki õhutõrjesuurtükid ja [[Akureyri]]sse saadeti väeüksus. 10. mai õhtul esitas Islandi valitsus protesti, et Islandi [[neutraliteet]]i on "jämedalt rikutud" ja "selle iseseisvust piiratud", ning märkis, et kõikide tekitatud kahjude eest oodatakse hüvitist. Britid lubasid kahjude hüvitamist, soodsaid kaubanduslepinguid, Islandi siseasjadesse mittesekkumist ja kõikide vägede väljaviimist sõja lõpus. Islandi võimud leppisid olukorraga ja ''de facto'' toetasid sissetungijõude, kuigi säilitasid ametlikult neutraliteedipoliitika. Sissetungijõud koosnesid 746 [[merejalavägi|merejalaväelasest]], kes olid halvasti varustatud ja olid saanud ainult osalise väljaõppe.<ref name="Bittner 41">Bittner 41.</ref> Kuigi operatsioon õnnestus, oli ilmne, et okupatsioonivägedest ei piisa ligi 103&nbsp;000&nbsp;km² suuruse riigi kaitsmiseks. [[17. mai]]l saabus [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia maaväest]] 4000 sõdurit (146. jalaväebrigaad), kes vahetasid merejalaväelased välja. Need lahkusid 19. mail. Hiljem asendasid neid Ameerika Ühendriikide väed (vt [[liitlaste okupatsioon Islandil]]). == Islandi strateegiline tähtsus == Islandi asukoht Põhja-Atlandil oli sõjaliselt väga tähtis, sest Island paiknes Suurbritanniasse suunduvate põhjapoolsete mereteede lähedal. Islandil baseeruvad mere- ja õhujõud oleksid saanud jälgida ja mõjutada nii üle Põhja-Atlandi kulgevat laevaliiklust kui ka Euroopa vetest Atlandile suunduvate sõjalaevade liikumist,<ref>Bittner 1983: 3.</ref> kaitsta omaenda laevu ja konvoisid ning rünnata vastase laevu. Õhuväebaasid oleksid võimaldanud lennukitel teha mereluuret, otsida ja rünnata laevu ning allveelaevu ja kaitsta konvoisid. Lennukite tegevusraadius oli piiratud: mida lähemal asus baas kaitstavale või rünnatavale merealale, seda pikemalt said lennukid seal patrullida ja seda suuremat mereala katta. Mereväebaasid võimaldasid sõjalaevu varustada, hooldada ja remontida ning seetõttu pikendada nende tegevust Põhja-Atlandil. Suurbritannia oli sõja ajal suuresti sõltuv meritsi saabuvast varustusest. Atlandi kaudu jõudsid Suurbritanniasse Põhja-Ameerikast ja mujalt toiduained, kütus, tooraine, sõjavarustus ja muud kaubad. Samu mereteid mööda liikusid ka väed ja sõjapidamiseks vajalikud vahendid. Atlandi laevaliikluse häirimine oleks võinud otseselt mõjutada Suurbritannia võimet sõda jätkata. Kui Suurbritannia oleks kontrollinud Islandit, oleks ta saanud kasutada Islandit selle ühendustee kaitsmiseks: seal oleks saanud baseeruda konvoieskortide laevad, mereluurelennukid ja allveelaevatõrjeüksused. Kui aga Suurbritannia vaenlane oleks saanud Islandi enda kätte, oleks vaenlane saanud Islandilt tegutseda Briti kaubalaevade ja konvoide vastu, laiendada oma allveelaevade ja teiste merejõudude tegevusulatust ning kasutada lennukeid mereluureks ja laevade ründamiseks. Euroopa põhja- ja lääneosa ning Põhja-Atlandi vahelised merealad moodustasid ühenduse, mille kaudu võisid Euroopa vetes paiknevad sõjalaevad jõuda Atlandile. Islandilt oleks saanud seda liikumist jälgida ning mere- ja õhujõududega selle vastu tegutseda. ==Eellugu== ===Olukorra muutumine aprillis 1940=== [[9. aprill]]il [[1940]] tungisid Saksamaa väed [[Operatsioon Weserübung]]i käigus [[Norra]]sse ja [[Taani]]. Taani [[okupeerimine|okupeeriti]] mõne tunni jooksul. 10. aprillil kuulutas Islandi parlament [[Alþingi]], et kuningas [[Christian X]] ei ole võimeline põhiseaduse kohaselt oma ülesandeid täitma, ja andis need koos teiste ülesannetega, mida Taani oli varem Islandi nimel riikide liidu raames täitnud, üle Islandi valitsusele.<ref>Þór Whitehead 1995:272.</ref> [[Operatsioon Valentine]]'i käigus okupeerisid Briti väed [[Fääri saared]] [[12. aprill]]il. [[Pilt:Christian X of Denmark.jpg|pisi|Ajakirja [[Time]] andmetel oli Christian X Islandil vähem ebapopulaarne kui ükski varasem Taani kuningas<ref>[https://web.archive.org/web/20130721025602/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,763855,00.html Nobody's Baby], ''[[Time]]'',22.4.1940 .</ref> Sellest hoolimata kiirustas suur enamik islandlasi vabariigi rajamisega]] Island, mis oli sajandeid Taani võimu all olnud, oli [[1918]]. aastal iseseisvunud, jäädes Taaniga [[personaalunioon]]i ja ühise välispoliitika alla.<ref name="Karlsson283">Gunnar Karlsson:283.</ref> Uus [[Islandi Kuningriik]] oli kuulutanud end neutraalseks, oma kaitsejõude tal ei olnud.<ref name="Karlsson283"/> Liiduleping nägi ette võimaluse alustada suhete läbivaatamist 1941. aastal ja liit kolm aastat hiljem ühepoolselt lõpetada, kui selleks ajaks ei ole kokkuleppele jõutud.<ref name="Karlsson283"/> 1928. aastal olid kõik Islandi parteid ühel meelel, et liit tuleb lõpetada nii kiiresti, kui leping võimaldab.<ref>Gunnar Karlsson:319.</ref> Kui [[Saksamaa]] oli Taani ja Norra okupeerinud hakkas Briti valitsus kartma, et Saksamaa üritab peagi luua Islandil sõjalist kohalolekut. Seda peeti Suurbritannia kontrollile [[Põhja-Atlandi ookean]] üle vastuvõetamatuks ohuks. Britid omakorda soovisid saada Islandil baase ja tugevdada piirkonna jälgimist.<ref>Bittner 33–34.</ref> [[9. aprill]]il saatis Briti valitsus Islandi valitsusele teate, et Suurbritannia on valmis aitama Islandil iseseisvust säilitada, kuid vajaks selleks Islandil rajatisi. Islandit kutsuti üles liituma Suurbritanniaga "sõdiva poole ja liitlasena". Islandi valitsus lükkas pakkumise tagasi.<ref>Bittner 34.</ref> == Planeerimine == "Kodus kell 20. Sõin ja töötasin. Plaanin järgmisel nädalal sissetungi Islandile. Ilmselt on liiga hilja! Nägin mitut pardipoegade pesakonda." <br />— [[Alexander Cadogan]], 4. mai 1940. aasta päevikulehe lõpp.<ref>Cadogan 276.</ref> Et sõjaline olukord Norras halvenes, jõudis [[Admiraliteet|Admiraliteet]] [[London]]is järeldusele, et Suurbritannia ei saa enam endale lubada baaside puudumist Islandil. 6. mail tõstatas Admiraliteedi esimene lord [[Winston Churchill]] selle asja sõjakabineti ees. 10. mail, sissetungi päeval, sai temast peaminister. Churchill jäi seisukohale, et kui islandlastega püütakse veel läbirääkimisi pidada, võivad sakslased sellest teada saada ja tegutseda esimesena. Kindlam ja tõhusam lahendus oli vägede etteteatamata maabumine ja Islandi võimude panemine ''[[fait accompli]]'' ette. Sõjakabinet kiitis plaani heaks.<ref>Bittner 38.</ref> Ekspeditsioon korraldati kiirustades ja läbimõtlematult.<ref>Bittner 40.</ref> Operatsioon kavandati suurelt jaolt teel olles. Kaasa anti mõned halvad kaardid, millest üks oli mälu järgi joonistatud. Häid [[islandi keel]]e oskajaid kaasas ei olnud.<ref name="Þór Whitehead 1995:363">Þór Whitehead 1995:363.</ref> Britid kavatsesid tuua kõik oma väed Reykjavíkis maalea. Seal tuli neil vastupanu maha suruda ja tegelda kohalike sakslastega. Et kaitsta end Saksamaa vasturünnaku eest merelt, kavatsesid nad hõivata sadama ja saata väed maitsi lähedal asuvasse [[Hvalfjörður]]isse. Britid kartsid ka, et sakslased võivad kasutada õhudessantvägesid, nagu nad olid Norra sõjakäigu ajal suure eduga teinud. Selle vältimiseks pidid väed sõitma itta [[Sandskeið]]i ja [[Kaldaðarnes]]i lennuväljadele. Lõpuks pidid väed liikuma maitsi [[Akureyri]] sadamasse ja saare põhjaosas asuva [[Melgerði]] lennuväljale.<ref>Þór Whitehead 1995:353.</ref> Mereväe luureteenistus (NID) ootas vastupanu kolmelt poolt. Kohalikud sakslased, kellel arvati olevat relvi, võisid osutada vastupanu ja isegi üritada riigipööret. Teiseks võis Saksamaa sissetungivägi juba teel olla või hakata tulema kohe pärast brittide maabumist. NID ootas vastupanu ka Reykjavíkis asuvalt kohalikult politseilt, milles oli umbes 70 relvastatud mehest. Kui Reykjavíkis oleks juhtunud viibima mõni Taani inspekteerimislaev, oleks Taani merevägi võinud kaitsjaid abistada.<ref>Þór Whitehead 1995:354, Bittner 36.</ref> == Operatsioon Fork == === Sturgesi vägi === [[3. mai]]l [[1940]] sai [[Surrey]]s Bisleys asuv 2. Kuningliku Mereväe pataljon [[London]]ist käsu olla valmis kahe tunni jooksul tundmatusse sihtkohta välja sõitma. [[Pataljon]] oli moodustatud alles kuu aja eest. Kuigi selles oli kutselistest ohvitseridest koosnev tuumik, koosnes see hiljuti värvatud sõduritest, kelle väljaõpe oli puudulik.<ref name="Bittner 41"/> Relvadest oli puudus: oli ainult vintpüsse, püstoleid ja [[tääk]]e. 50 meest olid oma vintpüssid alles hiljuti saanud ega olnud jõudnud nendega laskmist proovida. 4. mail sai pataljon veidi lisavarustust kergete kuulipildujate [[Bren]], [[tankitõrjesuurtükk]]ide ja 51&nbsp;mm [[miinipilduja]]te näol. Relvade kasutamist õpetada ja neid sisse lasta tuli merel.<ref name="BittnerWhitehead">Bittner 42, Þór Whitehead 1995:352.</ref> Väe toetusrelvastusse kuulus kaks 3,7-tollist mägi[[haubits]]at, neli kahenaelast laevasuurtükki ja kaks 4-tollist rannakaitsesuurtükki.<ref name="BittnerWhitehead"/> Suurtükimeeskonnad tulid mereväest ja merejalaväest ja nad polnud kunagi suurtükkidest tulistanud.<ref name="BittnerWhitehead"/> Neil puudusid prožektorid, sidevahendid ja tulejuhtimisseadmed.<ref name="Bittner 42">Bittner 42.</ref> Kolonel [[Robert Sturges]] sai ülesandeks ekspeditsiooniväge juhtida. Ta oli 49-aastane hinnatud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] veteran, kes oli võidelnud [[Gallipoli lahing]]us ja [[Jüüti merelahing]]us.<ref>Þór Whitehead 1995:352.</ref> Temaga oli kaasas väike luureüksus major [[Humphrey Quill]]i juhtimisel ja diplomaatide rühm [[Charles Howard Smith]]i juhtimisel.<ref name="Bittner 41"/> Sissetungivägedes oli veel 746 meest.<ref>Þór Whitehead 1999:305. Mõnes vanemas allikas tuuakse ära väär arv 815.</ref> === Teekond Islandile === [[Pilt:HMS Berwick (65).jpg|pisi|[[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] oli operatsiooni lipulaev]] 6. mail saadeti Sturgesi vägi rongiga [[Šotimaa]]le [[Greenock]]isse. Tähelepanu äratamise vältimiseks jagati vägi teekonnal kahe rongi vahel,<ref name="Þór Whitehead 1995:361">Þór Whitehead 1995:361.</ref> kuid teel tekkinud viivituste tõttu saabusid väed Greenocki jaama umbes ühel ajal, nii et hajutamisest oli vähe kasu.<ref name="Þór Whitehead 1995:361"/> Pealegi oli operatsiooni salajasus juba varem rikutud krüpteerimata teatega ja kui väed Greenocki saabusid, oli kõrvaltvaatajal võimalik järeldada, et sõit läheb Islandile.<ref name="Bittner 41"/> "1940. aasta mais viisime merejalaväelased Islandile ja saar okupeeriti 10. mail, et vältida saare okupeerimist Saksa vägede poolt. Mõned Saksa tsiviilisikud ja tehnikud võeti vangi ja saadeti Suurbritanniasse. Teel Islandile oli halb ilm ja suurem osa merejalaväelastest jäi merehaigeks, täites koridorid ja laeva messiteki. Üks õnnetu merejalaväelane tegi enesetapu." <br />— Stan Foreman, HMS Berwicki seersant 7. mai hommikul suundus vägi Greenocki sadamasse, kus [[ristleja]]d [[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] ja [[HMS Glasgow]] ootasid, et viia nad Islandile. Väed hakkasid pardale minema, kuid laadimist kimbutasid probleemid ja viivitused. Väljasõit lükati 8. maile ja ka siis tuli suur hulk varustust ja varusid kaile maha jätta.<ref>Bittner 42, Þór Whitehead 1995:362.</ref> 8. mail kell 4 hommikul asusid ristlejad Islandi poole teele. Neid saatis allveelaevatõrje-eskort, mis koosnes [[hävitaja]]test [[HMS Fearless]] ja [[HMS Fortune]]. Ristlejad ei olnud mõeldud nii suure väe mahutamiseks ja pardal oli suur ruumipuudus.<ref name="Þór Whitehead 1995:363"/> Hoolimata üsna heast ilmast jäi suur osa merejalaväelastest raskesti merehaigeks. Teekonda kasutati plaanipäraselt uute relvadega tutvumiseks ja nende kaliibrimiseks.<ref>Þór Whitehead 1995:364.</ref> Üks äsja värvatud merejalaväelane sooritas teel enesetapu.<ref>Þór Whitehead 1995:374–375, Miller 88.</ref> Muidu kulges teekond vahejuhtumiteta.<ref name="Bittner 42"/> === Üllatusmomendi kaotamine === [[Pilt:Supermarine Walrus.jpg|pisi|[[Vesilennuk]] [[Supermarine Walrus]] osutus Islandil operatsioonides kasutuks, kuigi selle eelis oli võimalus maanduda peaaegu igal pool<ref>Bittner 76.</ref>]] 10. mail kell 1.47 öösel Islandi aja järgi (GMT) saadeti HMS Berwickilt katapuldiga õhku luurelennuk [[Supermarine Walrus]].<ref name="Whitehead379">Þór Whitehead 1995:379.</ref> Lennu peamine eesmärk oli uurida, kas Reykjavíki ümbruse meres on vaenulikke allveelaevu, sest mereväe luureteenistus oli veendunud, et Islandi sadamates neid baseerub.<ref name="Whitehead379"/> Lennuk sai käsu Reykjavíkist mitte üle lennata, kuid kogemata või halva side tõttu tiirutas see mitu korda linna kohal ja tekitas üsna palju müra.<ref>Þór Whitehead 1995:380, 1999:15.</ref> See ebatavaline sündmus äratas paljud inimesed ja tegi nad ärevaks.<ref>Þór Whitehead 1995:15.</ref> Islandi peaminister [[Hermann Jónasson]] ärkas lennuki peale,<ref name="Whitehead17"/> ärkas ka Islandi politsei. Politseiülema kohusetäitja Einar Arnalds oletas, et lennuk tuleb tõenäoliselt Briti sõjalaevalt, mis toob kaasa oodatud uue saadiku.<ref name="Whitehead17"/> See oli tõsi, kuigi see ei olnud kogu lugu. Saksa konsul [[Werner Gerlach]] ärkas samuti lennuki peale. Saades aru, mis juhtuma hakkab, sõitis ta koos konsulaadi sakslasest töötajaga sadamasse.<ref>Þór Whitehead 1995:380–384.</ref> Binokli abil sai ta oma kartustele kinnitust ja kiirustas seejärel tagasi.<ref>Þór Whitehead 1999:11.</ref> Kodus hoolitses ta selle eest, et tema dokumendid põletataks, ja püüdis edutult Islandi välisministrit telefoni teel kätte saada.<ref>Þór Whitehead 1999:30–32.</ref> === Sadama juures === Kell 3.40 hommikul nägi Islandi politseinik väikest sõjalaevade eskaadrit sadamale lähenemas, kuid ei suutnud kindlaks teha, millisele riigile need kuuluvas. Ta teatas sellest oma ülemusele, kes edastas teate politseiülema kohusetäitjale Einar Arnaldsile.<ref>Þór Whitehead 1999:15–17.</ref> XIII [[Haagi konventsioon]]i artiklis 15 oli sätestatud, et ühe sõdiva riigi sõjalaevu võib neutraalse riigi sadamas viibida kõige rohkem kolm. Selliste laevade lennukid ei tohtinud lennata üle neutraalse territoriaalvee.<ref name="Whitehead17">Þór Whitehead 1999:17.</ref> Kui Arnalds sai aru, et lähenev eskaader rikub kahes punktis neutraliteedireegleid, asus ta asja uurima.<ref name="Whitehead17"/> Sadamas nägi ta laevu oma silmaga ja otsustas, et need on tõenäoliselt Briti laevad. Ta võttis ühendust välisministeeriumiga, kust talle kinnitati, et ta peab minema eskaadri juurde ja teatama selle ülemale, et too rikub Islandi neutraliteeti.<ref name="Whitehead2223">Þór Whitehead 1999:22–23.</ref> Tolliamet sai korralduse paat valmis seada.<ref name="Whitehead2223"/> Samal ajal viidi Berwickil olnud merejalaväelased üle Fearlessile, mis pidi nad sadamasse viima. Merehaiguse ja väljaõppe puudumise tõttu võttis sõdurite ümberpaigutamine liiga palju aega ja see ärritas ohvitsere.<ref>Miller 88, Þór Whitehead 1999:10.</ref> Veidi enne kella 5 asus Fearless sadama poole teele, umbes 400 merejalaväelast pardal.<ref name="Whitehead2425">Þór Whitehead 1999:24–25.</ref> Sadamasse oli kogunenud väike rahvahulk, nende seas mitu politseinikku, kes ootasid ikka veel tollipaati. Briti konsul oli sissetungist ette teada saanud ja ootas koos konsulaadi töötajatega, et sõjaväelasi nende saabumisel aidata. Rahvahulgast häiritud konsul Shepherd pöördus Islandi politsei poole: "Kas te oleksite nii lahke ... ja paluksite inimestel veidi tagasi tõmbuda, et sõdurid saaksid hävitajalt maale tulla?" "Muidugi," kõlas vastus.<ref name="Whitehead2425"/> Fearless alustas maabumist niipea, kui jõudis kai äärde.<ref>Þór Whitehead 1999:25.</ref> Arnalds palus võimalust hävitaja kapteniga rääkida, kuid talle öeldi ära.<ref name="Whitehead28">Þór Whitehead 1999:28.</ref> Seejärel kiirustas ta peaministrile ette kandma. Hermann Jónasson andis korralduse Briti vägede tegevusele mitte vahele astuda ja püüda ära hoida konflikte nende ja islandlaste vahel.<ref name="Whitehead28"/> Sadamas protestisid mõned kohalikud brittide saabumise vastu. Üks islandlane haaras merejalaväelaselt vintpüssi, toppis selle raua sisse sigareti, viskas seejärel vintpüssi merejalaväelasele tagasi ja ütles, et olgu too sellega ettevaatlik. Kohale saabunud ohvitser sõimas merejalaväelast.<ref>Þór Whitehead 1999:27.</ref> === Operatsioonid Reykjavíkis === Briti sõjaväelased alustasid oma operatsioone Reykjavíkis sellega, et seadsid postkontori juurde valveposti ja riputasid uksele [[lendleht|lendlehe]].<ref>Þór Whitehead 1999:33.</ref> Halvas islandi keeles kirjutatud lendleht selgitas, et Briti väed on linna okupeerinud, ja palus koostööd kohalike sakslastega tegelemisel.<ref>Þór Whitehead 1999:34.</ref> [[Síminn]]i (telekommunikatsioon), [[RÚV]]i (raadio) ja ilmajaama kontor võeti kiiresti kontrolli alla, et uudis sissetungist ei jõuaks Berliini.<ref>Þór Whitehead 1999:35.</ref> Samal ajal oli kiire Saksa konsuli tabamisega. Kui Briti sõjaväelased konsulaadi juurde jõudsid, nägid nad kergendustundega, et miski ei viita vastupanule, ja koputasid uksele. Saksa konsul avas ukse, protestis sissetungi vastu ja tuletas brittidele meelde, et Island on neutraalne riik. Vastuseks öeldi talle, et ka Taani oli olnud neutraalne riik.<ref>Þór Whitehead 1999:39.</ref> Britid avastasid, et hoone ülakorrusel põleb midagi, ja leidsid konsuli vannist hunniku põlevaid dokumente. Nad kustutasid tule ja päästsid märkimisväärse hulga dokumente.<ref>Bittner 43.</ref> Britid olid oodanud vastupanu ka Saksa kaubalaeva Bahia Blanca meeskonnalt. See laev oli [[Taani väin]]as jäämäega kokku põrganud ja selle 62-liikmelise meeskonna oli päästnud Islandi traaler. Mereväe luureteenistus arvas, et need sakslased olid tegelikult nende arvates Islandil baseeruvate Saksa allveelaevade reservmeeskonnad.<ref>Þór Whitehead 1995:356.</ref> Relvastamata sakslased võeti vahejuhtumiteta vangi.<ref>Þór Whitehead 1999:47.</ref> == Tulemus == Kuigi Briti operatsiooni eesmärk oli võimalikust Saksamaa sissetungist ette jõuda, ei olnud sakslased sissetungi kavandanud. Pärast Suurbritannia sissetungi koostasid sakslased sekkumisplaani [[Operatsioon Ikarus]], kuid operatsioonist loobuti, tõenäoliselt logistiliste raskuste tõttu. Ajaloolane Donald F. Bittner on jõudnud järeldusele, et otsus Island okupeerida tehti Saksamaa rünnaku ärahoidmiseks. Michael Penk on selle järelduse vaidlustanud ja väitnud, et Saksamaa rünnaku oht oli üksnes ettekääne, et õigustada okupatsiooni, mis lähtus Suurbritannia sõjalis-strateegilistest huvidest.<ref>Michael Penk. To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. – ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. </ref> Suurbritannial oli oma vägesid mujal tarvis ja 1941. aasta juulis andis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja Islandi vahel sõlmitud kaitselepingu alusel vastutuse Islandi eest USAle üle. Suurbritannia oli veennud Alþingit Ameerika okupatsiooni heaks kiitma. Saarele paigutati kuni 40&nbsp;000 Ameerika sõdurit, mis ületas täiskasvanud Islandi meeste arvu (tol ajal oli Islandil umbes 120&nbsp;000 elanikku). Üks okupatsiooni mälestusmärk oli arvukad poolringikujulised Briti [[Nisseni onn]]id, mis maha jäeti ja mis muudeti sõjajärgse elamispuuduse ajal tsiviilelamuteks. == Vaata ka == * [[Liitlaste okupatsioon Islandil]] * [[Atlandi lahing]] * [[Islandi ajalugu]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Gunnar M. Magnúss]]. ''Virkið í norðri: Hernám Íslands: I. bindi'', Ísafoldarprentsmiðja: Reykjavík 1947. * [[Alexander George Montagu Cadogan]]. ''The diaries of Sir Alexander Cadogan, O.M., 1938-1945'', toim David Dilks, London: Cassell 1971, lk ISBN 0-304-93737-1. * [[Donald F. Bittner]]. The British Occupation of Iceland, 1940–1946. – ''Army Quarterly and Defence Journal'', 1972, 103 (oktoober), lk 81–90. * Donald F. Bittner. ''The British Occupation of Iceland, 1940–42'', 1975, doktoritöö, University of Missouri. * Donald F. Bittner. A Final Appraisal of the British Occupation of Iceland, 1940–42. – ''The RUSI Journal'', 1975, 120 (2): 45–53. https://doi.org/10.1080/03071847509421214 * Þór Whitehead. ''Iceland in the Second World War 1939–1946'', doktoritöö, Oxford University 1978. * Donald F. Bittner. ''Fall Ikarus, 1940: British Myth and German Reality about Hitler's Proposed Invasion of Iceland'', Quantico: C & S College 1980. * [[Donald F. Bittner]]. ''The Lion and the White Falcon: Britain and Iceland in the World War II Era'', Archon Books: Hamden 1983, ISBN 0-208-01956-1. * Þór Whitehead. ''Hvers vegna hernámu Bretar Ísland?'', 1990. * Þór Whitehead. ''Milli vonar og ótta: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1995, ISBN 9979-2-0317-X. * [[Þór Whitehead]]. ''Bretarnir koma: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1999, ISBN 9979-2-1435-X. * [[Gunnar Karlsson]]. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society''. Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * [[James Miller]]. ''The North Atlantic Front: Orkney, Shetland, Faroe and Iceland at War'', Birlinn: Edinburgh 2003, ISBN 1-84341-011-7. * Michael Penk. „To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. [https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://www.researchgate.net/publication/26520591_To_protect'_Iceland_Die_britische_Okkupation_Islands_im_Zweiten_Weltkrieg Veebis.] * Philip W. Deans. ''The Uninvited Guests: Britain's Military Forces in Iceland, 1940–1942''. magistritöö, University of Chester 2012. * Daisy L. Neijmann. Soldiers and Other Monsters: the Allied Occupation in Icelandic Fiction. – ''Scandinavian-Canadian Studies'', 2016, kd 23, lk 96–120. [https://hcmc.uvic.ca/~scancan/xml/neijmann_1_23.xml Veebis.] * Krzysztof Kubiak. Zajęcie i okupacja Islandii przez wojska brytyjskie 1940–1943. – ''Studia Scandinavica'', 2018, 2 (22). [https://czasopisma.bg.ug.edu.pl/index.php/SS/article/download/2823/2668 Allalaadimine.] == Välislingid == * [http://www.ibiblio.org/pha/timeline/410707awp.html Franklin D. Roosevelti teade Kongressile 7. juulil 1941 Ameerika okupatsiooni kohta Islandil] ikthevrthq7vgh5qg0uybfnnidko2uh 7248076 7248058 2026-10-05T14:08:07Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Islandi ajalugu]]; +[[Kategooria:1940]] 7248076 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland invasion targets.png|pisi|Brittide eesmärgid olid kõigi [[lennurada]]de (sinine) hävitamine ja tähtsamate sadamate (punane) hõivamine. Transpordiprobleemide tõttu kulus rohkem kui nädal, enne kui väed jõudsid saare põhjaossa]] '''Sissetung Islandile''' (koodnimega '''Operatsioon Fork''' (''Operation Fork'')) oli [[Suurbritannia]] veretu [[sõjaline operatsioon]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal 1940. aastal. Selle käigus tungisid [[Suurbritannia kuninglik merevägi]] ja Kuninglik Merejalavägi [[Island]]ile. Sissetung algas [[1940]]. aasta [[10. mai]] varahommikul, kui Briti väed maabusid Islandi pealinnas [[Reykjavík]]is. Väed ei kohanud vastupanu ning asusid kiiresti ära lõikama sidevahendeid, hõivama strateegilisi kohti ja vahistama Saksa maakodanikke. Pärast kohalike transpordivahendite rekvireerimist liikusid väed [[Hvalfjörður]]isse, [[Kaldaðarnes]]i, [[Sandskeiði]]le ja [[Akranes]]i, et kindlustada maabumiskohad võimaliku Saksa vasturünnaku puhuks. Järgmistel päevadel paigutati Reykjavíki õhutõrjesuurtükid ja [[Akureyri]]sse saadeti väeüksus. 10. mai õhtul esitas Islandi valitsus protesti, et Islandi [[neutraliteet]]i on "jämedalt rikutud" ja "selle iseseisvust piiratud", ning märkis, et kõikide tekitatud kahjude eest oodatakse hüvitist. Britid lubasid kahjude hüvitamist, soodsaid kaubanduslepinguid, Islandi siseasjadesse mittesekkumist ja kõikide vägede väljaviimist sõja lõpus. Islandi võimud leppisid olukorraga ja ''de facto'' toetasid sissetungijõude, kuigi säilitasid ametlikult neutraliteedipoliitika. Sissetungijõud koosnesid 746 [[merejalavägi|merejalaväelasest]], kes olid halvasti varustatud ja olid saanud ainult osalise väljaõppe.<ref name="Bittner 41">Bittner 41.</ref> Kuigi operatsioon õnnestus, oli ilmne, et okupatsioonivägedest ei piisa ligi 103&nbsp;000&nbsp;km² suuruse riigi kaitsmiseks. [[17. mai]]l saabus [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia maaväest]] 4000 sõdurit (146. jalaväebrigaad), kes vahetasid merejalaväelased välja. Need lahkusid 19. mail. Hiljem asendasid neid Ameerika Ühendriikide väed (vt [[liitlaste okupatsioon Islandil]]). == Islandi strateegiline tähtsus == Islandi asukoht Põhja-Atlandil oli sõjaliselt väga tähtis, sest Island paiknes Suurbritanniasse suunduvate põhjapoolsete mereteede lähedal. Islandil baseeruvad mere- ja õhujõud oleksid saanud jälgida ja mõjutada nii üle Põhja-Atlandi kulgevat laevaliiklust kui ka Euroopa vetest Atlandile suunduvate sõjalaevade liikumist,<ref>Bittner 1983: 3.</ref> kaitsta omaenda laevu ja konvoisid ning rünnata vastase laevu. Õhuväebaasid oleksid võimaldanud lennukitel teha mereluuret, otsida ja rünnata laevu ning allveelaevu ja kaitsta konvoisid. Lennukite tegevusraadius oli piiratud: mida lähemal asus baas kaitstavale või rünnatavale merealale, seda pikemalt said lennukid seal patrullida ja seda suuremat mereala katta. Mereväebaasid võimaldasid sõjalaevu varustada, hooldada ja remontida ning seetõttu pikendada nende tegevust Põhja-Atlandil. Suurbritannia oli sõja ajal suuresti sõltuv meritsi saabuvast varustusest. Atlandi kaudu jõudsid Suurbritanniasse Põhja-Ameerikast ja mujalt toiduained, kütus, tooraine, sõjavarustus ja muud kaubad. Samu mereteid mööda liikusid ka väed ja sõjapidamiseks vajalikud vahendid. Atlandi laevaliikluse häirimine oleks võinud otseselt mõjutada Suurbritannia võimet sõda jätkata. Kui Suurbritannia oleks kontrollinud Islandit, oleks ta saanud kasutada Islandit selle ühendustee kaitsmiseks: seal oleks saanud baseeruda konvoieskortide laevad, mereluurelennukid ja allveelaevatõrjeüksused. Kui aga Suurbritannia vaenlane oleks saanud Islandi enda kätte, oleks vaenlane saanud Islandilt tegutseda Briti kaubalaevade ja konvoide vastu, laiendada oma allveelaevade ja teiste merejõudude tegevusulatust ning kasutada lennukeid mereluureks ja laevade ründamiseks. Euroopa põhja- ja lääneosa ning Põhja-Atlandi vahelised merealad moodustasid ühenduse, mille kaudu võisid Euroopa vetes paiknevad sõjalaevad jõuda Atlandile. Islandilt oleks saanud seda liikumist jälgida ning mere- ja õhujõududega selle vastu tegutseda. ==Eellugu== ===Olukorra muutumine aprillis 1940=== [[9. aprill]]il [[1940]] tungisid Saksamaa väed [[Operatsioon Weserübung]]i käigus [[Norra]]sse ja [[Taani]]. Taani [[okupeerimine|okupeeriti]] mõne tunni jooksul. 10. aprillil kuulutas Islandi parlament [[Alþingi]], et kuningas [[Christian X]] ei ole võimeline põhiseaduse kohaselt oma ülesandeid täitma, ja andis need koos teiste ülesannetega, mida Taani oli varem Islandi nimel riikide liidu raames täitnud, üle Islandi valitsusele.<ref>Þór Whitehead 1995:272.</ref> [[Operatsioon Valentine]]'i käigus okupeerisid Briti väed [[Fääri saared]] [[12. aprill]]il. [[Pilt:Christian X of Denmark.jpg|pisi|Ajakirja [[Time]] andmetel oli Christian X Islandil vähem ebapopulaarne kui ükski varasem Taani kuningas<ref>[https://web.archive.org/web/20130721025602/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,763855,00.html Nobody's Baby], ''[[Time]]'',22.4.1940 .</ref> Sellest hoolimata kiirustas suur enamik islandlasi vabariigi rajamisega]] Island, mis oli sajandeid Taani võimu all olnud, oli [[1918]]. aastal iseseisvunud, jäädes Taaniga [[personaalunioon]]i ja ühise välispoliitika alla.<ref name="Karlsson283">Gunnar Karlsson:283.</ref> Uus [[Islandi Kuningriik]] oli kuulutanud end neutraalseks, oma kaitsejõude tal ei olnud.<ref name="Karlsson283"/> Liiduleping nägi ette võimaluse alustada suhete läbivaatamist 1941. aastal ja liit kolm aastat hiljem ühepoolselt lõpetada, kui selleks ajaks ei ole kokkuleppele jõutud.<ref name="Karlsson283"/> 1928. aastal olid kõik Islandi parteid ühel meelel, et liit tuleb lõpetada nii kiiresti, kui leping võimaldab.<ref>Gunnar Karlsson:319.</ref> Kui [[Saksamaa]] oli Taani ja Norra okupeerinud hakkas Briti valitsus kartma, et Saksamaa üritab peagi luua Islandil sõjalist kohalolekut. Seda peeti Suurbritannia kontrollile [[Põhja-Atlandi ookean]] üle vastuvõetamatuks ohuks. Britid omakorda soovisid saada Islandil baase ja tugevdada piirkonna jälgimist.<ref>Bittner 33–34.</ref> [[9. aprill]]il saatis Briti valitsus Islandi valitsusele teate, et Suurbritannia on valmis aitama Islandil iseseisvust säilitada, kuid vajaks selleks Islandil rajatisi. Islandit kutsuti üles liituma Suurbritanniaga "sõdiva poole ja liitlasena". Islandi valitsus lükkas pakkumise tagasi.<ref>Bittner 34.</ref> == Planeerimine == "Kodus kell 20. Sõin ja töötasin. Plaanin järgmisel nädalal sissetungi Islandile. Ilmselt on liiga hilja! Nägin mitut pardipoegade pesakonda." <br />— [[Alexander Cadogan]], 4. mai 1940. aasta päevikulehe lõpp.<ref>Cadogan 276.</ref> Et sõjaline olukord Norras halvenes, jõudis [[Admiraliteet|Admiraliteet]] [[London]]is järeldusele, et Suurbritannia ei saa enam endale lubada baaside puudumist Islandil. 6. mail tõstatas Admiraliteedi esimene lord [[Winston Churchill]] selle asja sõjakabineti ees. 10. mail, sissetungi päeval, sai temast peaminister. Churchill jäi seisukohale, et kui islandlastega püütakse veel läbirääkimisi pidada, võivad sakslased sellest teada saada ja tegutseda esimesena. Kindlam ja tõhusam lahendus oli vägede etteteatamata maabumine ja Islandi võimude panemine ''[[fait accompli]]'' ette. Sõjakabinet kiitis plaani heaks.<ref>Bittner 38.</ref> Ekspeditsioon korraldati kiirustades ja läbimõtlematult.<ref>Bittner 40.</ref> Operatsioon kavandati suurelt jaolt teel olles. Kaasa anti mõned halvad kaardid, millest üks oli mälu järgi joonistatud. Häid [[islandi keel]]e oskajaid kaasas ei olnud.<ref name="Þór Whitehead 1995:363">Þór Whitehead 1995:363.</ref> Britid kavatsesid tuua kõik oma väed Reykjavíkis maalea. Seal tuli neil vastupanu maha suruda ja tegelda kohalike sakslastega. Et kaitsta end Saksamaa vasturünnaku eest merelt, kavatsesid nad hõivata sadama ja saata väed maitsi lähedal asuvasse [[Hvalfjörður]]isse. Britid kartsid ka, et sakslased võivad kasutada õhudessantvägesid, nagu nad olid Norra sõjakäigu ajal suure eduga teinud. Selle vältimiseks pidid väed sõitma itta [[Sandskeið]]i ja [[Kaldaðarnes]]i lennuväljadele. Lõpuks pidid väed liikuma maitsi [[Akureyri]] sadamasse ja saare põhjaosas asuva [[Melgerði]] lennuväljale.<ref>Þór Whitehead 1995:353.</ref> Mereväe luureteenistus (NID) ootas vastupanu kolmelt poolt. Kohalikud sakslased, kellel arvati olevat relvi, võisid osutada vastupanu ja isegi üritada riigipööret. Teiseks võis Saksamaa sissetungivägi juba teel olla või hakata tulema kohe pärast brittide maabumist. NID ootas vastupanu ka Reykjavíkis asuvalt kohalikult politseilt, milles oli umbes 70 relvastatud mehest. Kui Reykjavíkis oleks juhtunud viibima mõni Taani inspekteerimislaev, oleks Taani merevägi võinud kaitsjaid abistada.<ref>Þór Whitehead 1995:354, Bittner 36.</ref> == Operatsioon Fork == === Sturgesi vägi === [[3. mai]]l [[1940]] sai [[Surrey]]s Bisleys asuv 2. Kuningliku Mereväe pataljon [[London]]ist käsu olla valmis kahe tunni jooksul tundmatusse sihtkohta välja sõitma. [[Pataljon]] oli moodustatud alles kuu aja eest. Kuigi selles oli kutselistest ohvitseridest koosnev tuumik, koosnes see hiljuti värvatud sõduritest, kelle väljaõpe oli puudulik.<ref name="Bittner 41"/> Relvadest oli puudus: oli ainult vintpüsse, püstoleid ja [[tääk]]e. 50 meest olid oma vintpüssid alles hiljuti saanud ega olnud jõudnud nendega laskmist proovida. 4. mail sai pataljon veidi lisavarustust kergete kuulipildujate [[Bren]], [[tankitõrjesuurtükk]]ide ja 51&nbsp;mm [[miinipilduja]]te näol. Relvade kasutamist õpetada ja neid sisse lasta tuli merel.<ref name="BittnerWhitehead">Bittner 42, Þór Whitehead 1995:352.</ref> Väe toetusrelvastusse kuulus kaks 3,7-tollist mägi[[haubits]]at, neli kahenaelast laevasuurtükki ja kaks 4-tollist rannakaitsesuurtükki.<ref name="BittnerWhitehead"/> Suurtükimeeskonnad tulid mereväest ja merejalaväest ja nad polnud kunagi suurtükkidest tulistanud.<ref name="BittnerWhitehead"/> Neil puudusid prožektorid, sidevahendid ja tulejuhtimisseadmed.<ref name="Bittner 42">Bittner 42.</ref> Kolonel [[Robert Sturges]] sai ülesandeks ekspeditsiooniväge juhtida. Ta oli 49-aastane hinnatud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] veteran, kes oli võidelnud [[Gallipoli lahing]]us ja [[Jüüti merelahing]]us.<ref>Þór Whitehead 1995:352.</ref> Temaga oli kaasas väike luureüksus major [[Humphrey Quill]]i juhtimisel ja diplomaatide rühm [[Charles Howard Smith]]i juhtimisel.<ref name="Bittner 41"/> Sissetungivägedes oli veel 746 meest.<ref>Þór Whitehead 1999:305. Mõnes vanemas allikas tuuakse ära väär arv 815.</ref> === Teekond Islandile === [[Pilt:HMS Berwick (65).jpg|pisi|[[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] oli operatsiooni lipulaev]] 6. mail saadeti Sturgesi vägi rongiga [[Šotimaa]]le [[Greenock]]isse. Tähelepanu äratamise vältimiseks jagati vägi teekonnal kahe rongi vahel,<ref name="Þór Whitehead 1995:361">Þór Whitehead 1995:361.</ref> kuid teel tekkinud viivituste tõttu saabusid väed Greenocki jaama umbes ühel ajal, nii et hajutamisest oli vähe kasu.<ref name="Þór Whitehead 1995:361"/> Pealegi oli operatsiooni salajasus juba varem rikutud krüpteerimata teatega ja kui väed Greenocki saabusid, oli kõrvaltvaatajal võimalik järeldada, et sõit läheb Islandile.<ref name="Bittner 41"/> "1940. aasta mais viisime merejalaväelased Islandile ja saar okupeeriti 10. mail, et vältida saare okupeerimist Saksa vägede poolt. Mõned Saksa tsiviilisikud ja tehnikud võeti vangi ja saadeti Suurbritanniasse. Teel Islandile oli halb ilm ja suurem osa merejalaväelastest jäi merehaigeks, täites koridorid ja laeva messiteki. Üks õnnetu merejalaväelane tegi enesetapu." <br />— Stan Foreman, HMS Berwicki seersant 7. mai hommikul suundus vägi Greenocki sadamasse, kus [[ristleja]]d [[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] ja [[HMS Glasgow]] ootasid, et viia nad Islandile. Väed hakkasid pardale minema, kuid laadimist kimbutasid probleemid ja viivitused. Väljasõit lükati 8. maile ja ka siis tuli suur hulk varustust ja varusid kaile maha jätta.<ref>Bittner 42, Þór Whitehead 1995:362.</ref> 8. mail kell 4 hommikul asusid ristlejad Islandi poole teele. Neid saatis allveelaevatõrje-eskort, mis koosnes [[hävitaja]]test [[HMS Fearless]] ja [[HMS Fortune]]. Ristlejad ei olnud mõeldud nii suure väe mahutamiseks ja pardal oli suur ruumipuudus.<ref name="Þór Whitehead 1995:363"/> Hoolimata üsna heast ilmast jäi suur osa merejalaväelastest raskesti merehaigeks. Teekonda kasutati plaanipäraselt uute relvadega tutvumiseks ja nende kaliibrimiseks.<ref>Þór Whitehead 1995:364.</ref> Üks äsja värvatud merejalaväelane sooritas teel enesetapu.<ref>Þór Whitehead 1995:374–375, Miller 88.</ref> Muidu kulges teekond vahejuhtumiteta.<ref name="Bittner 42"/> === Üllatusmomendi kaotamine === [[Pilt:Supermarine Walrus.jpg|pisi|[[Vesilennuk]] [[Supermarine Walrus]] osutus Islandil operatsioonides kasutuks, kuigi selle eelis oli võimalus maanduda peaaegu igal pool<ref>Bittner 76.</ref>]] 10. mail kell 1.47 öösel Islandi aja järgi (GMT) saadeti HMS Berwickilt katapuldiga õhku luurelennuk [[Supermarine Walrus]].<ref name="Whitehead379">Þór Whitehead 1995:379.</ref> Lennu peamine eesmärk oli uurida, kas Reykjavíki ümbruse meres on vaenulikke allveelaevu, sest mereväe luureteenistus oli veendunud, et Islandi sadamates neid baseerub.<ref name="Whitehead379"/> Lennuk sai käsu Reykjavíkist mitte üle lennata, kuid kogemata või halva side tõttu tiirutas see mitu korda linna kohal ja tekitas üsna palju müra.<ref>Þór Whitehead 1995:380, 1999:15.</ref> See ebatavaline sündmus äratas paljud inimesed ja tegi nad ärevaks.<ref>Þór Whitehead 1995:15.</ref> Islandi peaminister [[Hermann Jónasson]] ärkas lennuki peale,<ref name="Whitehead17"/> ärkas ka Islandi politsei. Politseiülema kohusetäitja Einar Arnalds oletas, et lennuk tuleb tõenäoliselt Briti sõjalaevalt, mis toob kaasa oodatud uue saadiku.<ref name="Whitehead17"/> See oli tõsi, kuigi see ei olnud kogu lugu. Saksa konsul [[Werner Gerlach]] ärkas samuti lennuki peale. Saades aru, mis juhtuma hakkab, sõitis ta koos konsulaadi sakslasest töötajaga sadamasse.<ref>Þór Whitehead 1995:380–384.</ref> Binokli abil sai ta oma kartustele kinnitust ja kiirustas seejärel tagasi.<ref>Þór Whitehead 1999:11.</ref> Kodus hoolitses ta selle eest, et tema dokumendid põletataks, ja püüdis edutult Islandi välisministrit telefoni teel kätte saada.<ref>Þór Whitehead 1999:30–32.</ref> === Sadama juures === Kell 3.40 hommikul nägi Islandi politseinik väikest sõjalaevade eskaadrit sadamale lähenemas, kuid ei suutnud kindlaks teha, millisele riigile need kuuluvas. Ta teatas sellest oma ülemusele, kes edastas teate politseiülema kohusetäitjale Einar Arnaldsile.<ref>Þór Whitehead 1999:15–17.</ref> XIII [[Haagi konventsioon]]i artiklis 15 oli sätestatud, et ühe sõdiva riigi sõjalaevu võib neutraalse riigi sadamas viibida kõige rohkem kolm. Selliste laevade lennukid ei tohtinud lennata üle neutraalse territoriaalvee.<ref name="Whitehead17">Þór Whitehead 1999:17.</ref> Kui Arnalds sai aru, et lähenev eskaader rikub kahes punktis neutraliteedireegleid, asus ta asja uurima.<ref name="Whitehead17"/> Sadamas nägi ta laevu oma silmaga ja otsustas, et need on tõenäoliselt Briti laevad. Ta võttis ühendust välisministeeriumiga, kust talle kinnitati, et ta peab minema eskaadri juurde ja teatama selle ülemale, et too rikub Islandi neutraliteeti.<ref name="Whitehead2223">Þór Whitehead 1999:22–23.</ref> Tolliamet sai korralduse paat valmis seada.<ref name="Whitehead2223"/> Samal ajal viidi Berwickil olnud merejalaväelased üle Fearlessile, mis pidi nad sadamasse viima. Merehaiguse ja väljaõppe puudumise tõttu võttis sõdurite ümberpaigutamine liiga palju aega ja see ärritas ohvitsere.<ref>Miller 88, Þór Whitehead 1999:10.</ref> Veidi enne kella 5 asus Fearless sadama poole teele, umbes 400 merejalaväelast pardal.<ref name="Whitehead2425">Þór Whitehead 1999:24–25.</ref> Sadamasse oli kogunenud väike rahvahulk, nende seas mitu politseinikku, kes ootasid ikka veel tollipaati. Briti konsul oli sissetungist ette teada saanud ja ootas koos konsulaadi töötajatega, et sõjaväelasi nende saabumisel aidata. Rahvahulgast häiritud konsul Shepherd pöördus Islandi politsei poole: "Kas te oleksite nii lahke ... ja paluksite inimestel veidi tagasi tõmbuda, et sõdurid saaksid hävitajalt maale tulla?" "Muidugi," kõlas vastus.<ref name="Whitehead2425"/> Fearless alustas maabumist niipea, kui jõudis kai äärde.<ref>Þór Whitehead 1999:25.</ref> Arnalds palus võimalust hävitaja kapteniga rääkida, kuid talle öeldi ära.<ref name="Whitehead28">Þór Whitehead 1999:28.</ref> Seejärel kiirustas ta peaministrile ette kandma. Hermann Jónasson andis korralduse Briti vägede tegevusele mitte vahele astuda ja püüda ära hoida konflikte nende ja islandlaste vahel.<ref name="Whitehead28"/> Sadamas protestisid mõned kohalikud brittide saabumise vastu. Üks islandlane haaras merejalaväelaselt vintpüssi, toppis selle raua sisse sigareti, viskas seejärel vintpüssi merejalaväelasele tagasi ja ütles, et olgu too sellega ettevaatlik. Kohale saabunud ohvitser sõimas merejalaväelast.<ref>Þór Whitehead 1999:27.</ref> === Operatsioonid Reykjavíkis === Briti sõjaväelased alustasid oma operatsioone Reykjavíkis sellega, et seadsid postkontori juurde valveposti ja riputasid uksele [[lendleht|lendlehe]].<ref>Þór Whitehead 1999:33.</ref> Halvas islandi keeles kirjutatud lendleht selgitas, et Briti väed on linna okupeerinud, ja palus koostööd kohalike sakslastega tegelemisel.<ref>Þór Whitehead 1999:34.</ref> [[Síminn]]i (telekommunikatsioon), [[RÚV]]i (raadio) ja ilmajaama kontor võeti kiiresti kontrolli alla, et uudis sissetungist ei jõuaks Berliini.<ref>Þór Whitehead 1999:35.</ref> Samal ajal oli kiire Saksa konsuli tabamisega. Kui Briti sõjaväelased konsulaadi juurde jõudsid, nägid nad kergendustundega, et miski ei viita vastupanule, ja koputasid uksele. Saksa konsul avas ukse, protestis sissetungi vastu ja tuletas brittidele meelde, et Island on neutraalne riik. Vastuseks öeldi talle, et ka Taani oli olnud neutraalne riik.<ref>Þór Whitehead 1999:39.</ref> Britid avastasid, et hoone ülakorrusel põleb midagi, ja leidsid konsuli vannist hunniku põlevaid dokumente. Nad kustutasid tule ja päästsid märkimisväärse hulga dokumente.<ref>Bittner 43.</ref> Britid olid oodanud vastupanu ka Saksa kaubalaeva Bahia Blanca meeskonnalt. See laev oli [[Taani väin]]as jäämäega kokku põrganud ja selle 62-liikmelise meeskonna oli päästnud Islandi traaler. Mereväe luureteenistus arvas, et need sakslased olid tegelikult nende arvates Islandil baseeruvate Saksa allveelaevade reservmeeskonnad.<ref>Þór Whitehead 1995:356.</ref> Relvastamata sakslased võeti vahejuhtumiteta vangi.<ref>Þór Whitehead 1999:47.</ref> == Tulemus == Kuigi Briti operatsiooni eesmärk oli võimalikust Saksamaa sissetungist ette jõuda, ei olnud sakslased sissetungi kavandanud. Pärast Suurbritannia sissetungi koostasid sakslased sekkumisplaani [[Operatsioon Ikarus]], kuid operatsioonist loobuti, tõenäoliselt logistiliste raskuste tõttu. Ajaloolane Donald F. Bittner on jõudnud järeldusele, et otsus Island okupeerida tehti Saksamaa rünnaku ärahoidmiseks. Michael Penk on selle järelduse vaidlustanud ja väitnud, et Saksamaa rünnaku oht oli üksnes ettekääne, et õigustada okupatsiooni, mis lähtus Suurbritannia sõjalis-strateegilistest huvidest.<ref>Michael Penk. To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. – ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. </ref> Suurbritannial oli oma vägesid mujal tarvis ja 1941. aasta juulis andis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja Islandi vahel sõlmitud kaitselepingu alusel vastutuse Islandi eest USAle üle. Suurbritannia oli veennud Alþingit Ameerika okupatsiooni heaks kiitma. Saarele paigutati kuni 40&nbsp;000 Ameerika sõdurit, mis ületas täiskasvanud Islandi meeste arvu (tol ajal oli Islandil umbes 120&nbsp;000 elanikku). Üks okupatsiooni mälestusmärk oli arvukad poolringikujulised Briti [[Nisseni onn]]id, mis maha jäeti ja mis muudeti sõjajärgse elamispuuduse ajal tsiviilelamuteks. == Vaata ka == * [[Liitlaste okupatsioon Islandil]] * [[Atlandi lahing]] * [[Islandi ajalugu]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Gunnar M. Magnúss]]. ''Virkið í norðri: Hernám Íslands: I. bindi'', Ísafoldarprentsmiðja: Reykjavík 1947. * [[Alexander George Montagu Cadogan]]. ''The diaries of Sir Alexander Cadogan, O.M., 1938-1945'', toim David Dilks, London: Cassell 1971, lk ISBN 0-304-93737-1. * [[Donald F. Bittner]]. The British Occupation of Iceland, 1940–1946. – ''Army Quarterly and Defence Journal'', 1972, 103 (oktoober), lk 81–90. * Donald F. Bittner. ''The British Occupation of Iceland, 1940–42'', 1975, doktoritöö, University of Missouri. * Donald F. Bittner. A Final Appraisal of the British Occupation of Iceland, 1940–42. – ''The RUSI Journal'', 1975, 120 (2): 45–53. https://doi.org/10.1080/03071847509421214 * Þór Whitehead. ''Iceland in the Second World War 1939–1946'', doktoritöö, Oxford University 1978. * Donald F. Bittner. ''Fall Ikarus, 1940: British Myth and German Reality about Hitler's Proposed Invasion of Iceland'', Quantico: C & S College 1980. * [[Donald F. Bittner]]. ''The Lion and the White Falcon: Britain and Iceland in the World War II Era'', Archon Books: Hamden 1983, ISBN 0-208-01956-1. * Þór Whitehead. ''Hvers vegna hernámu Bretar Ísland?'', 1990. * Þór Whitehead. ''Milli vonar og ótta: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1995, ISBN 9979-2-0317-X. * [[Þór Whitehead]]. ''Bretarnir koma: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1999, ISBN 9979-2-1435-X. * [[Gunnar Karlsson]]. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society''. Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * [[James Miller]]. ''The North Atlantic Front: Orkney, Shetland, Faroe and Iceland at War'', Birlinn: Edinburgh 2003, ISBN 1-84341-011-7. * Michael Penk. „To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. [https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://www.researchgate.net/publication/26520591_To_protect'_Iceland_Die_britische_Okkupation_Islands_im_Zweiten_Weltkrieg Veebis.] * Philip W. Deans. ''The Uninvited Guests: Britain's Military Forces in Iceland, 1940–1942''. magistritöö, University of Chester 2012. * Daisy L. Neijmann. Soldiers and Other Monsters: the Allied Occupation in Icelandic Fiction. – ''Scandinavian-Canadian Studies'', 2016, kd 23, lk 96–120. [https://hcmc.uvic.ca/~scancan/xml/neijmann_1_23.xml Veebis.] * Krzysztof Kubiak. Zajęcie i okupacja Islandii przez wojska brytyjskie 1940–1943. – ''Studia Scandinavica'', 2018, 2 (22). [https://czasopisma.bg.ug.edu.pl/index.php/SS/article/download/2823/2668 Allalaadimine.] == Välislingid == * [http://www.ibiblio.org/pha/timeline/410707awp.html Franklin D. Roosevelti teade Kongressile 7. juulil 1941 Ameerika okupatsiooni kohta Islandil] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:1940]] dir0iwi4qzm4imgsrwmtonn762lkiqt 7248095 7248076 2026-10-05T14:54:10Z Sendrasendra 225202 /* Eellugu */ 7248095 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland invasion targets.png|pisi|Brittide eesmärgid olid kõigi [[lennurada]]de (sinine) hävitamine ja tähtsamate sadamate (punane) hõivamine. Transpordiprobleemide tõttu kulus rohkem kui nädal, enne kui väed jõudsid saare põhjaossa]] '''Sissetung Islandile''' (koodnimega '''Operatsioon Fork''' (''Operation Fork'')) oli [[Suurbritannia]] veretu [[sõjaline operatsioon]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal 1940. aastal. Selle käigus tungisid [[Suurbritannia kuninglik merevägi]] ja Kuninglik Merejalavägi [[Island]]ile. Sissetung algas [[1940]]. aasta [[10. mai]] varahommikul, kui Briti väed maabusid Islandi pealinnas [[Reykjavík]]is. Väed ei kohanud vastupanu ning asusid kiiresti ära lõikama sidevahendeid, hõivama strateegilisi kohti ja vahistama Saksa maakodanikke. Pärast kohalike transpordivahendite rekvireerimist liikusid väed [[Hvalfjörður]]isse, [[Kaldaðarnes]]i, [[Sandskeiði]]le ja [[Akranes]]i, et kindlustada maabumiskohad võimaliku Saksa vasturünnaku puhuks. Järgmistel päevadel paigutati Reykjavíki õhutõrjesuurtükid ja [[Akureyri]]sse saadeti väeüksus. 10. mai õhtul esitas Islandi valitsus protesti, et Islandi [[neutraliteet]]i on "jämedalt rikutud" ja "selle iseseisvust piiratud", ning märkis, et kõikide tekitatud kahjude eest oodatakse hüvitist. Britid lubasid kahjude hüvitamist, soodsaid kaubanduslepinguid, Islandi siseasjadesse mittesekkumist ja kõikide vägede väljaviimist sõja lõpus. Islandi võimud leppisid olukorraga ja ''de facto'' toetasid sissetungijõude, kuigi säilitasid ametlikult neutraliteedipoliitika. Sissetungijõud koosnesid 746 [[merejalavägi|merejalaväelasest]], kes olid halvasti varustatud ja olid saanud ainult osalise väljaõppe.<ref name="Bittner 41">Bittner 41.</ref> Kuigi operatsioon õnnestus, oli ilmne, et okupatsioonivägedest ei piisa ligi 103&nbsp;000&nbsp;km² suuruse riigi kaitsmiseks. [[17. mai]]l saabus [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia maaväest]] 4000 sõdurit (146. jalaväebrigaad), kes vahetasid merejalaväelased välja. Need lahkusid 19. mail. Hiljem asendasid neid Ameerika Ühendriikide väed (vt [[liitlaste okupatsioon Islandil]]). == Islandi strateegiline tähtsus == Islandi asukoht Põhja-Atlandil oli sõjaliselt väga tähtis, sest Island paiknes Suurbritanniasse suunduvate põhjapoolsete mereteede lähedal. Islandil baseeruvad mere- ja õhujõud oleksid saanud jälgida ja mõjutada nii üle Põhja-Atlandi kulgevat laevaliiklust kui ka Euroopa vetest Atlandile suunduvate sõjalaevade liikumist,<ref>Bittner 1983: 3.</ref> kaitsta omaenda laevu ja konvoisid ning rünnata vastase laevu. Õhuväebaasid oleksid võimaldanud lennukitel teha mereluuret, otsida ja rünnata laevu ning allveelaevu ja kaitsta konvoisid. Lennukite tegevusraadius oli piiratud: mida lähemal asus baas kaitstavale või rünnatavale merealale, seda pikemalt said lennukid seal patrullida ja seda suuremat mereala katta. Mereväebaasid võimaldasid sõjalaevu varustada, hooldada ja remontida ning seetõttu pikendada nende tegevust Põhja-Atlandil. Suurbritannia oli sõja ajal suuresti sõltuv meritsi saabuvast varustusest. Atlandi kaudu jõudsid Suurbritanniasse Põhja-Ameerikast ja mujalt toiduained, kütus, tooraine, sõjavarustus ja muud kaubad. Samu mereteid mööda liikusid ka väed ja sõjapidamiseks vajalikud vahendid. Atlandi laevaliikluse häirimine oleks võinud otseselt mõjutada Suurbritannia võimet sõda jätkata. Kui Suurbritannia oleks kontrollinud Islandit, oleks ta saanud kasutada Islandit selle ühendustee kaitsmiseks: seal oleks saanud baseeruda konvoieskortide laevad, mereluurelennukid ja allveelaevatõrjeüksused. Kui aga Suurbritannia vaenlane oleks saanud Islandi enda kätte, oleks vaenlane saanud Islandilt tegutseda Briti kaubalaevade ja konvoide vastu, laiendada oma allveelaevade ja teiste merejõudude tegevusulatust ning kasutada lennukeid mereluureks ja laevade ründamiseks. Euroopa põhja- ja lääneosa ning Põhja-Atlandi vahelised merealad moodustasid ühenduse, mille kaudu võisid Euroopa vetes paiknevad sõjalaevad jõuda Atlandile. Islandilt oleks saanud seda liikumist jälgida ning mere- ja õhujõududega selle vastu tegutseda. ==Eellugu== ===Suurbritannia suhtumine Islandisse enne sõda=== Enne Hitleri võimuletulekut Saksamaal oli Suurbritannia Islandi pärast muretu, sest Briti mereväel oli kontroll mere üle ja Island oli vaenlastest kaugel ja eraldatud. Londoni tähelepanekute järgi pärast 1933. aastat Saksamaa huvi Islandi vastu kasvas. Saksamaa püüdis avaldada Islandile kultuurilist, majanduslikku ja sõjalist mõju. Rahvussotsialistliku ideoloogiaga õnnestus nakatada ainult mõnesid noori inimesi. Briti välisministeerium muutus valvsaks siis, kui saadik Taanis [[Hugh Gurney]] 29. novembril 1933 kandis ette, et poliitilist olukorda Islandil komplitseerib natsismi kasvav mõju. Püüdes end respekteeritavaks teha, sidusid kohalikud natsid end Islandi iseseisvusliikumisega.<ref>Bittner 1983: 16–17.</ref> ===Olukorra muutumine aprillis 1940=== [[9. aprill]]il [[1940]] tungisid Saksamaa väed [[Operatsioon Weserübung]]i käigus [[Norra]]sse ja [[Taani]]. Taani [[okupeerimine|okupeeriti]] mõne tunni jooksul. 10. aprillil kuulutas Islandi parlament [[Alþingi]], et kuningas [[Christian X]] ei ole võimeline põhiseaduse kohaselt oma ülesandeid täitma, ja andis need koos teiste ülesannetega, mida Taani oli varem Islandi nimel riikide liidu raames täitnud, üle Islandi valitsusele.<ref>Þór Whitehead 1995:272.</ref> [[Operatsioon Valentine]]'i käigus okupeerisid Briti väed [[Fääri saared]] [[12. aprill]]il. [[Pilt:Christian X of Denmark.jpg|pisi|Ajakirja [[Time]] andmetel oli Christian X Islandil vähem ebapopulaarne kui ükski varasem Taani kuningas<ref>[https://web.archive.org/web/20130721025602/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,763855,00.html Nobody's Baby], ''[[Time]]'',22.4.1940 .</ref> Sellest hoolimata kiirustas suur enamik islandlasi vabariigi rajamisega]] Island, mis oli sajandeid Taani võimu all olnud, oli [[1918]]. aastal iseseisvunud, jäädes Taaniga [[personaalunioon]]i ja ühise välispoliitika alla.<ref name="Karlsson283">Gunnar Karlsson:283.</ref> Uus [[Islandi Kuningriik]] oli kuulutanud end neutraalseks, oma kaitsejõude tal ei olnud.<ref name="Karlsson283"/> Liiduleping nägi ette võimaluse alustada suhete läbivaatamist 1941. aastal ja liit kolm aastat hiljem ühepoolselt lõpetada, kui selleks ajaks ei ole kokkuleppele jõutud.<ref name="Karlsson283"/> 1928. aastal olid kõik Islandi parteid ühel meelel, et liit tuleb lõpetada nii kiiresti, kui leping võimaldab.<ref>Gunnar Karlsson:319.</ref> Kui [[Saksamaa]] oli Taani ja Norra okupeerinud hakkas Briti valitsus kartma, et Saksamaa üritab peagi luua Islandil sõjalist kohalolekut. Seda peeti Suurbritannia kontrollile [[Põhja-Atlandi ookean]] üle vastuvõetamatuks ohuks. Britid omakorda soovisid saada Islandil baase ja tugevdada piirkonna jälgimist.<ref>Bittner 33–34.</ref> [[9. aprill]]il saatis Briti valitsus Islandi valitsusele teate, et Suurbritannia on valmis aitama Islandil iseseisvust säilitada, kuid vajaks selleks Islandil rajatisi. Islandit kutsuti üles liituma Suurbritanniaga "sõdiva poole ja liitlasena". Islandi valitsus lükkas pakkumise tagasi.<ref>Bittner 34.</ref> == Planeerimine == "Kodus kell 20. Sõin ja töötasin. Plaanin järgmisel nädalal sissetungi Islandile. Ilmselt on liiga hilja! Nägin mitut pardipoegade pesakonda." <br />— [[Alexander Cadogan]], 4. mai 1940. aasta päevikulehe lõpp.<ref>Cadogan 276.</ref> Et sõjaline olukord Norras halvenes, jõudis [[Admiraliteet|Admiraliteet]] [[London]]is järeldusele, et Suurbritannia ei saa enam endale lubada baaside puudumist Islandil. 6. mail tõstatas Admiraliteedi esimene lord [[Winston Churchill]] selle asja sõjakabineti ees. 10. mail, sissetungi päeval, sai temast peaminister. Churchill jäi seisukohale, et kui islandlastega püütakse veel läbirääkimisi pidada, võivad sakslased sellest teada saada ja tegutseda esimesena. Kindlam ja tõhusam lahendus oli vägede etteteatamata maabumine ja Islandi võimude panemine ''[[fait accompli]]'' ette. Sõjakabinet kiitis plaani heaks.<ref>Bittner 38.</ref> Ekspeditsioon korraldati kiirustades ja läbimõtlematult.<ref>Bittner 40.</ref> Operatsioon kavandati suurelt jaolt teel olles. Kaasa anti mõned halvad kaardid, millest üks oli mälu järgi joonistatud. Häid [[islandi keel]]e oskajaid kaasas ei olnud.<ref name="Þór Whitehead 1995:363">Þór Whitehead 1995:363.</ref> Britid kavatsesid tuua kõik oma väed Reykjavíkis maalea. Seal tuli neil vastupanu maha suruda ja tegelda kohalike sakslastega. Et kaitsta end Saksamaa vasturünnaku eest merelt, kavatsesid nad hõivata sadama ja saata väed maitsi lähedal asuvasse [[Hvalfjörður]]isse. Britid kartsid ka, et sakslased võivad kasutada õhudessantvägesid, nagu nad olid Norra sõjakäigu ajal suure eduga teinud. Selle vältimiseks pidid väed sõitma itta [[Sandskeið]]i ja [[Kaldaðarnes]]i lennuväljadele. Lõpuks pidid väed liikuma maitsi [[Akureyri]] sadamasse ja saare põhjaosas asuva [[Melgerði]] lennuväljale.<ref>Þór Whitehead 1995:353.</ref> Mereväe luureteenistus (NID) ootas vastupanu kolmelt poolt. Kohalikud sakslased, kellel arvati olevat relvi, võisid osutada vastupanu ja isegi üritada riigipööret. Teiseks võis Saksamaa sissetungivägi juba teel olla või hakata tulema kohe pärast brittide maabumist. NID ootas vastupanu ka Reykjavíkis asuvalt kohalikult politseilt, milles oli umbes 70 relvastatud mehest. Kui Reykjavíkis oleks juhtunud viibima mõni Taani inspekteerimislaev, oleks Taani merevägi võinud kaitsjaid abistada.<ref>Þór Whitehead 1995:354, Bittner 36.</ref> == Operatsioon Fork == === Sturgesi vägi === [[3. mai]]l [[1940]] sai [[Surrey]]s Bisleys asuv 2. Kuningliku Mereväe pataljon [[London]]ist käsu olla valmis kahe tunni jooksul tundmatusse sihtkohta välja sõitma. [[Pataljon]] oli moodustatud alles kuu aja eest. Kuigi selles oli kutselistest ohvitseridest koosnev tuumik, koosnes see hiljuti värvatud sõduritest, kelle väljaõpe oli puudulik.<ref name="Bittner 41"/> Relvadest oli puudus: oli ainult vintpüsse, püstoleid ja [[tääk]]e. 50 meest olid oma vintpüssid alles hiljuti saanud ega olnud jõudnud nendega laskmist proovida. 4. mail sai pataljon veidi lisavarustust kergete kuulipildujate [[Bren]], [[tankitõrjesuurtükk]]ide ja 51&nbsp;mm [[miinipilduja]]te näol. Relvade kasutamist õpetada ja neid sisse lasta tuli merel.<ref name="BittnerWhitehead">Bittner 42, Þór Whitehead 1995:352.</ref> Väe toetusrelvastusse kuulus kaks 3,7-tollist mägi[[haubits]]at, neli kahenaelast laevasuurtükki ja kaks 4-tollist rannakaitsesuurtükki.<ref name="BittnerWhitehead"/> Suurtükimeeskonnad tulid mereväest ja merejalaväest ja nad polnud kunagi suurtükkidest tulistanud.<ref name="BittnerWhitehead"/> Neil puudusid prožektorid, sidevahendid ja tulejuhtimisseadmed.<ref name="Bittner 42">Bittner 42.</ref> Kolonel [[Robert Sturges]] sai ülesandeks ekspeditsiooniväge juhtida. Ta oli 49-aastane hinnatud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] veteran, kes oli võidelnud [[Gallipoli lahing]]us ja [[Jüüti merelahing]]us.<ref>Þór Whitehead 1995:352.</ref> Temaga oli kaasas väike luureüksus major [[Humphrey Quill]]i juhtimisel ja diplomaatide rühm [[Charles Howard Smith]]i juhtimisel.<ref name="Bittner 41"/> Sissetungivägedes oli veel 746 meest.<ref>Þór Whitehead 1999:305. Mõnes vanemas allikas tuuakse ära väär arv 815.</ref> === Teekond Islandile === [[Pilt:HMS Berwick (65).jpg|pisi|[[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] oli operatsiooni lipulaev]] 6. mail saadeti Sturgesi vägi rongiga [[Šotimaa]]le [[Greenock]]isse. Tähelepanu äratamise vältimiseks jagati vägi teekonnal kahe rongi vahel,<ref name="Þór Whitehead 1995:361">Þór Whitehead 1995:361.</ref> kuid teel tekkinud viivituste tõttu saabusid väed Greenocki jaama umbes ühel ajal, nii et hajutamisest oli vähe kasu.<ref name="Þór Whitehead 1995:361"/> Pealegi oli operatsiooni salajasus juba varem rikutud krüpteerimata teatega ja kui väed Greenocki saabusid, oli kõrvaltvaatajal võimalik järeldada, et sõit läheb Islandile.<ref name="Bittner 41"/> "1940. aasta mais viisime merejalaväelased Islandile ja saar okupeeriti 10. mail, et vältida saare okupeerimist Saksa vägede poolt. Mõned Saksa tsiviilisikud ja tehnikud võeti vangi ja saadeti Suurbritanniasse. Teel Islandile oli halb ilm ja suurem osa merejalaväelastest jäi merehaigeks, täites koridorid ja laeva messiteki. Üks õnnetu merejalaväelane tegi enesetapu." <br />— Stan Foreman, HMS Berwicki seersant 7. mai hommikul suundus vägi Greenocki sadamasse, kus [[ristleja]]d [[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] ja [[HMS Glasgow]] ootasid, et viia nad Islandile. Väed hakkasid pardale minema, kuid laadimist kimbutasid probleemid ja viivitused. Väljasõit lükati 8. maile ja ka siis tuli suur hulk varustust ja varusid kaile maha jätta.<ref>Bittner 42, Þór Whitehead 1995:362.</ref> 8. mail kell 4 hommikul asusid ristlejad Islandi poole teele. Neid saatis allveelaevatõrje-eskort, mis koosnes [[hävitaja]]test [[HMS Fearless]] ja [[HMS Fortune]]. Ristlejad ei olnud mõeldud nii suure väe mahutamiseks ja pardal oli suur ruumipuudus.<ref name="Þór Whitehead 1995:363"/> Hoolimata üsna heast ilmast jäi suur osa merejalaväelastest raskesti merehaigeks. Teekonda kasutati plaanipäraselt uute relvadega tutvumiseks ja nende kaliibrimiseks.<ref>Þór Whitehead 1995:364.</ref> Üks äsja värvatud merejalaväelane sooritas teel enesetapu.<ref>Þór Whitehead 1995:374–375, Miller 88.</ref> Muidu kulges teekond vahejuhtumiteta.<ref name="Bittner 42"/> === Üllatusmomendi kaotamine === [[Pilt:Supermarine Walrus.jpg|pisi|[[Vesilennuk]] [[Supermarine Walrus]] osutus Islandil operatsioonides kasutuks, kuigi selle eelis oli võimalus maanduda peaaegu igal pool<ref>Bittner 76.</ref>]] 10. mail kell 1.47 öösel Islandi aja järgi (GMT) saadeti HMS Berwickilt katapuldiga õhku luurelennuk [[Supermarine Walrus]].<ref name="Whitehead379">Þór Whitehead 1995:379.</ref> Lennu peamine eesmärk oli uurida, kas Reykjavíki ümbruse meres on vaenulikke allveelaevu, sest mereväe luureteenistus oli veendunud, et Islandi sadamates neid baseerub.<ref name="Whitehead379"/> Lennuk sai käsu Reykjavíkist mitte üle lennata, kuid kogemata või halva side tõttu tiirutas see mitu korda linna kohal ja tekitas üsna palju müra.<ref>Þór Whitehead 1995:380, 1999:15.</ref> See ebatavaline sündmus äratas paljud inimesed ja tegi nad ärevaks.<ref>Þór Whitehead 1995:15.</ref> Islandi peaminister [[Hermann Jónasson]] ärkas lennuki peale,<ref name="Whitehead17"/> ärkas ka Islandi politsei. Politseiülema kohusetäitja Einar Arnalds oletas, et lennuk tuleb tõenäoliselt Briti sõjalaevalt, mis toob kaasa oodatud uue saadiku.<ref name="Whitehead17"/> See oli tõsi, kuigi see ei olnud kogu lugu. Saksa konsul [[Werner Gerlach]] ärkas samuti lennuki peale. Saades aru, mis juhtuma hakkab, sõitis ta koos konsulaadi sakslasest töötajaga sadamasse.<ref>Þór Whitehead 1995:380–384.</ref> Binokli abil sai ta oma kartustele kinnitust ja kiirustas seejärel tagasi.<ref>Þór Whitehead 1999:11.</ref> Kodus hoolitses ta selle eest, et tema dokumendid põletataks, ja püüdis edutult Islandi välisministrit telefoni teel kätte saada.<ref>Þór Whitehead 1999:30–32.</ref> === Sadama juures === Kell 3.40 hommikul nägi Islandi politseinik väikest sõjalaevade eskaadrit sadamale lähenemas, kuid ei suutnud kindlaks teha, millisele riigile need kuuluvas. Ta teatas sellest oma ülemusele, kes edastas teate politseiülema kohusetäitjale Einar Arnaldsile.<ref>Þór Whitehead 1999:15–17.</ref> XIII [[Haagi konventsioon]]i artiklis 15 oli sätestatud, et ühe sõdiva riigi sõjalaevu võib neutraalse riigi sadamas viibida kõige rohkem kolm. Selliste laevade lennukid ei tohtinud lennata üle neutraalse territoriaalvee.<ref name="Whitehead17">Þór Whitehead 1999:17.</ref> Kui Arnalds sai aru, et lähenev eskaader rikub kahes punktis neutraliteedireegleid, asus ta asja uurima.<ref name="Whitehead17"/> Sadamas nägi ta laevu oma silmaga ja otsustas, et need on tõenäoliselt Briti laevad. Ta võttis ühendust välisministeeriumiga, kust talle kinnitati, et ta peab minema eskaadri juurde ja teatama selle ülemale, et too rikub Islandi neutraliteeti.<ref name="Whitehead2223">Þór Whitehead 1999:22–23.</ref> Tolliamet sai korralduse paat valmis seada.<ref name="Whitehead2223"/> Samal ajal viidi Berwickil olnud merejalaväelased üle Fearlessile, mis pidi nad sadamasse viima. Merehaiguse ja väljaõppe puudumise tõttu võttis sõdurite ümberpaigutamine liiga palju aega ja see ärritas ohvitsere.<ref>Miller 88, Þór Whitehead 1999:10.</ref> Veidi enne kella 5 asus Fearless sadama poole teele, umbes 400 merejalaväelast pardal.<ref name="Whitehead2425">Þór Whitehead 1999:24–25.</ref> Sadamasse oli kogunenud väike rahvahulk, nende seas mitu politseinikku, kes ootasid ikka veel tollipaati. Briti konsul oli sissetungist ette teada saanud ja ootas koos konsulaadi töötajatega, et sõjaväelasi nende saabumisel aidata. Rahvahulgast häiritud konsul Shepherd pöördus Islandi politsei poole: "Kas te oleksite nii lahke ... ja paluksite inimestel veidi tagasi tõmbuda, et sõdurid saaksid hävitajalt maale tulla?" "Muidugi," kõlas vastus.<ref name="Whitehead2425"/> Fearless alustas maabumist niipea, kui jõudis kai äärde.<ref>Þór Whitehead 1999:25.</ref> Arnalds palus võimalust hävitaja kapteniga rääkida, kuid talle öeldi ära.<ref name="Whitehead28">Þór Whitehead 1999:28.</ref> Seejärel kiirustas ta peaministrile ette kandma. Hermann Jónasson andis korralduse Briti vägede tegevusele mitte vahele astuda ja püüda ära hoida konflikte nende ja islandlaste vahel.<ref name="Whitehead28"/> Sadamas protestisid mõned kohalikud brittide saabumise vastu. Üks islandlane haaras merejalaväelaselt vintpüssi, toppis selle raua sisse sigareti, viskas seejärel vintpüssi merejalaväelasele tagasi ja ütles, et olgu too sellega ettevaatlik. Kohale saabunud ohvitser sõimas merejalaväelast.<ref>Þór Whitehead 1999:27.</ref> === Operatsioonid Reykjavíkis === Briti sõjaväelased alustasid oma operatsioone Reykjavíkis sellega, et seadsid postkontori juurde valveposti ja riputasid uksele [[lendleht|lendlehe]].<ref>Þór Whitehead 1999:33.</ref> Halvas islandi keeles kirjutatud lendleht selgitas, et Briti väed on linna okupeerinud, ja palus koostööd kohalike sakslastega tegelemisel.<ref>Þór Whitehead 1999:34.</ref> [[Síminn]]i (telekommunikatsioon), [[RÚV]]i (raadio) ja ilmajaama kontor võeti kiiresti kontrolli alla, et uudis sissetungist ei jõuaks Berliini.<ref>Þór Whitehead 1999:35.</ref> Samal ajal oli kiire Saksa konsuli tabamisega. Kui Briti sõjaväelased konsulaadi juurde jõudsid, nägid nad kergendustundega, et miski ei viita vastupanule, ja koputasid uksele. Saksa konsul avas ukse, protestis sissetungi vastu ja tuletas brittidele meelde, et Island on neutraalne riik. Vastuseks öeldi talle, et ka Taani oli olnud neutraalne riik.<ref>Þór Whitehead 1999:39.</ref> Britid avastasid, et hoone ülakorrusel põleb midagi, ja leidsid konsuli vannist hunniku põlevaid dokumente. Nad kustutasid tule ja päästsid märkimisväärse hulga dokumente.<ref>Bittner 43.</ref> Britid olid oodanud vastupanu ka Saksa kaubalaeva Bahia Blanca meeskonnalt. See laev oli [[Taani väin]]as jäämäega kokku põrganud ja selle 62-liikmelise meeskonna oli päästnud Islandi traaler. Mereväe luureteenistus arvas, et need sakslased olid tegelikult nende arvates Islandil baseeruvate Saksa allveelaevade reservmeeskonnad.<ref>Þór Whitehead 1995:356.</ref> Relvastamata sakslased võeti vahejuhtumiteta vangi.<ref>Þór Whitehead 1999:47.</ref> == Tulemus == Kuigi Briti operatsiooni eesmärk oli võimalikust Saksamaa sissetungist ette jõuda, ei olnud sakslased sissetungi kavandanud. Pärast Suurbritannia sissetungi koostasid sakslased sekkumisplaani [[Operatsioon Ikarus]], kuid operatsioonist loobuti, tõenäoliselt logistiliste raskuste tõttu. Ajaloolane Donald F. Bittner on jõudnud järeldusele, et otsus Island okupeerida tehti Saksamaa rünnaku ärahoidmiseks. Michael Penk on selle järelduse vaidlustanud ja väitnud, et Saksamaa rünnaku oht oli üksnes ettekääne, et õigustada okupatsiooni, mis lähtus Suurbritannia sõjalis-strateegilistest huvidest.<ref>Michael Penk. To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. – ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. </ref> Suurbritannial oli oma vägesid mujal tarvis ja 1941. aasta juulis andis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja Islandi vahel sõlmitud kaitselepingu alusel vastutuse Islandi eest USAle üle. Suurbritannia oli veennud Alþingit Ameerika okupatsiooni heaks kiitma. Saarele paigutati kuni 40&nbsp;000 Ameerika sõdurit, mis ületas täiskasvanud Islandi meeste arvu (tol ajal oli Islandil umbes 120&nbsp;000 elanikku). Üks okupatsiooni mälestusmärk oli arvukad poolringikujulised Briti [[Nisseni onn]]id, mis maha jäeti ja mis muudeti sõjajärgse elamispuuduse ajal tsiviilelamuteks. == Vaata ka == * [[Liitlaste okupatsioon Islandil]] * [[Atlandi lahing]] * [[Islandi ajalugu]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Gunnar M. Magnúss]]. ''Virkið í norðri: Hernám Íslands: I. bindi'', Ísafoldarprentsmiðja: Reykjavík 1947. * [[Alexander George Montagu Cadogan]]. ''The diaries of Sir Alexander Cadogan, O.M., 1938-1945'', toim David Dilks, London: Cassell 1971, lk ISBN 0-304-93737-1. * [[Donald F. Bittner]]. The British Occupation of Iceland, 1940–1946. – ''Army Quarterly and Defence Journal'', 1972, 103 (oktoober), lk 81–90. * Donald F. Bittner. ''The British Occupation of Iceland, 1940–42'', 1975, doktoritöö, University of Missouri. * Donald F. Bittner. A Final Appraisal of the British Occupation of Iceland, 1940–42. – ''The RUSI Journal'', 1975, 120 (2): 45–53. https://doi.org/10.1080/03071847509421214 * Þór Whitehead. ''Iceland in the Second World War 1939–1946'', doktoritöö, Oxford University 1978. * Donald F. Bittner. ''Fall Ikarus, 1940: British Myth and German Reality about Hitler's Proposed Invasion of Iceland'', Quantico: C & S College 1980. * [[Donald F. Bittner]]. ''The Lion and the White Falcon: Britain and Iceland in the World War II Era'', Archon Books: Hamden 1983, ISBN 0-208-01956-1. * Þór Whitehead. ''Hvers vegna hernámu Bretar Ísland?'', 1990. * Þór Whitehead. ''Milli vonar og ótta: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1995, ISBN 9979-2-0317-X. * [[Þór Whitehead]]. ''Bretarnir koma: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1999, ISBN 9979-2-1435-X. * [[Gunnar Karlsson]]. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society''. Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * [[James Miller]]. ''The North Atlantic Front: Orkney, Shetland, Faroe and Iceland at War'', Birlinn: Edinburgh 2003, ISBN 1-84341-011-7. * Michael Penk. „To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. [https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://www.researchgate.net/publication/26520591_To_protect'_Iceland_Die_britische_Okkupation_Islands_im_Zweiten_Weltkrieg Veebis.] * Philip W. Deans. ''The Uninvited Guests: Britain's Military Forces in Iceland, 1940–1942''. magistritöö, University of Chester 2012. * Daisy L. Neijmann. Soldiers and Other Monsters: the Allied Occupation in Icelandic Fiction. – ''Scandinavian-Canadian Studies'', 2016, kd 23, lk 96–120. [https://hcmc.uvic.ca/~scancan/xml/neijmann_1_23.xml Veebis.] * Krzysztof Kubiak. Zajęcie i okupacja Islandii przez wojska brytyjskie 1940–1943. – ''Studia Scandinavica'', 2018, 2 (22). [https://czasopisma.bg.ug.edu.pl/index.php/SS/article/download/2823/2668 Allalaadimine.] == Välislingid == * [http://www.ibiblio.org/pha/timeline/410707awp.html Franklin D. Roosevelti teade Kongressile 7. juulil 1941 Ameerika okupatsiooni kohta Islandil] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:1940]] lmaqljn8c029p439s0v77g1etny2llf 7248313 7248095 2026-10-05T23:50:29Z Sendrasendra 225202 /* Suurbritannia suhtumine Islandisse enne sõda */ 7248313 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland invasion targets.png|pisi|Brittide eesmärgid olid kõigi [[lennurada]]de (sinine) hävitamine ja tähtsamate sadamate (punane) hõivamine. Transpordiprobleemide tõttu kulus rohkem kui nädal, enne kui väed jõudsid saare põhjaossa]] '''Sissetung Islandile''' (koodnimega '''Operatsioon Fork''' (''Operation Fork'')) oli [[Suurbritannia]] veretu [[sõjaline operatsioon]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal 1940. aastal. Selle käigus tungisid [[Suurbritannia kuninglik merevägi]] ja Kuninglik Merejalavägi [[Island]]ile. Sissetung algas [[1940]]. aasta [[10. mai]] varahommikul, kui Briti väed maabusid Islandi pealinnas [[Reykjavík]]is. Väed ei kohanud vastupanu ning asusid kiiresti ära lõikama sidevahendeid, hõivama strateegilisi kohti ja vahistama Saksa maakodanikke. Pärast kohalike transpordivahendite rekvireerimist liikusid väed [[Hvalfjörður]]isse, [[Kaldaðarnes]]i, [[Sandskeiði]]le ja [[Akranes]]i, et kindlustada maabumiskohad võimaliku Saksa vasturünnaku puhuks. Järgmistel päevadel paigutati Reykjavíki õhutõrjesuurtükid ja [[Akureyri]]sse saadeti väeüksus. 10. mai õhtul esitas Islandi valitsus protesti, et Islandi [[neutraliteet]]i on "jämedalt rikutud" ja "selle iseseisvust piiratud", ning märkis, et kõikide tekitatud kahjude eest oodatakse hüvitist. Britid lubasid kahjude hüvitamist, soodsaid kaubanduslepinguid, Islandi siseasjadesse mittesekkumist ja kõikide vägede väljaviimist sõja lõpus. Islandi võimud leppisid olukorraga ja ''de facto'' toetasid sissetungijõude, kuigi säilitasid ametlikult neutraliteedipoliitika. Sissetungijõud koosnesid 746 [[merejalavägi|merejalaväelasest]], kes olid halvasti varustatud ja olid saanud ainult osalise väljaõppe.<ref name="Bittner 41">Bittner 41.</ref> Kuigi operatsioon õnnestus, oli ilmne, et okupatsioonivägedest ei piisa ligi 103&nbsp;000&nbsp;km² suuruse riigi kaitsmiseks. [[17. mai]]l saabus [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia maaväest]] 4000 sõdurit (146. jalaväebrigaad), kes vahetasid merejalaväelased välja. Need lahkusid 19. mail. Hiljem asendasid neid Ameerika Ühendriikide väed (vt [[liitlaste okupatsioon Islandil]]). == Islandi strateegiline tähtsus == Islandi asukoht Põhja-Atlandil oli sõjaliselt väga tähtis, sest Island paiknes Suurbritanniasse suunduvate põhjapoolsete mereteede lähedal. Islandil baseeruvad mere- ja õhujõud oleksid saanud jälgida ja mõjutada nii üle Põhja-Atlandi kulgevat laevaliiklust kui ka Euroopa vetest Atlandile suunduvate sõjalaevade liikumist,<ref>Bittner 1983: 3.</ref> kaitsta omaenda laevu ja konvoisid ning rünnata vastase laevu. Õhuväebaasid oleksid võimaldanud lennukitel teha mereluuret, otsida ja rünnata laevu ning allveelaevu ja kaitsta konvoisid. Lennukite tegevusraadius oli piiratud: mida lähemal asus baas kaitstavale või rünnatavale merealale, seda pikemalt said lennukid seal patrullida ja seda suuremat mereala katta. Mereväebaasid võimaldasid sõjalaevu varustada, hooldada ja remontida ning seetõttu pikendada nende tegevust Põhja-Atlandil. Suurbritannia oli sõja ajal suuresti sõltuv meritsi saabuvast varustusest. Atlandi kaudu jõudsid Suurbritanniasse Põhja-Ameerikast ja mujalt toiduained, kütus, tooraine, sõjavarustus ja muud kaubad. Samu mereteid mööda liikusid ka väed ja sõjapidamiseks vajalikud vahendid. Atlandi laevaliikluse häirimine oleks võinud otseselt mõjutada Suurbritannia võimet sõda jätkata. Kui Suurbritannia oleks kontrollinud Islandit, oleks ta saanud kasutada Islandit selle ühendustee kaitsmiseks: seal oleks saanud baseeruda konvoieskortide laevad, mereluurelennukid ja allveelaevatõrjeüksused. Kui aga Suurbritannia vaenlane oleks saanud Islandi enda kätte, oleks vaenlane saanud Islandilt tegutseda Briti kaubalaevade ja konvoide vastu, laiendada oma allveelaevade ja teiste merejõudude tegevusulatust ning kasutada lennukeid mereluureks ja laevade ründamiseks. Euroopa põhja- ja lääneosa ning Põhja-Atlandi vahelised merealad moodustasid ühenduse, mille kaudu võisid Euroopa vetes paiknevad sõjalaevad jõuda Atlandile. Islandilt oleks saanud seda liikumist jälgida ning mere- ja õhujõududega selle vastu tegutseda. ==Eellugu== ===Suurbritannia suhtumine Islandisse enne sõda=== Enne Hitleri võimuletulekut Saksamaal oli Suurbritannia Islandi pärast muretu, sest Briti mereväel oli kontroll mere üle ja Island oli vaenlastest kaugel ja eraldatud. Londoni tähelepanekute järgi pärast 1933. aastat Saksamaa huvi Islandi vastu kasvas. Saksamaa püüdis avaldada Islandile kultuurilist, majanduslikku ja sõjalist mõju. Rahvussotsialistliku ideoloogiaga õnnestus nakatada ainult mõnesid noori inimesi. Briti välisministeerium muutus valvsaks siis, kui saadik Taanis [[Hugh Gurney]] 29. novembril 1933 kandis ette, et poliitilist olukorda Islandil komplitseerib natsismi kasvav mõju. Püüdes end respekteeritavaks teha, sidusid kohalikud natsid end Islandi iseseisvusliikumisega. 1934. aastal teatas Gurney, et parteist on saanud sotsialismivastane, Taani-vastane ja äärmiselt Islandi-meelne organisatsioon. Selle mõju oli väike ja islandlased pidasid seda naljanumbriks. Ka sakslasi oli nii vähe, et nende mõju oli tühine.<ref>Bittner 1983: 16–17.</ref> Islandi ülikooli inglise keele lektor ja [[Manchester Guardian]]i korrespondent [[Howard Little]] saatis aastatel 1934–1936 arvukalt kirju parlamendiliikmele [[George Hume]]'ile le ja vestles Islandit külastavate mereväeohvitseridega. Korduv teema oli Islandi kaitsetus rünnaku või ülestõusu ees relvajõudude puudumise tõttu. Little'i jutt sakslaste kohaloleku ja mõju kohta oli liialdatud. Ühes Hume'ile saadetud kirjas väitis ta, et Islandil viibib üle 550 sakslase, kellest üle 400 on noored mehed. Sõja korral saaks Saksamaa juba nende jõududega jõududega saare vallutada. 1936. aastal laeva [[HMS Lupin]] visiidi ajal rääkis ta 300 võrra vähemast sakslasest, öeldes, et nad on sisse toonud vintpüsse, laskemoona ja võib-olla isegi kuulipildujaid ning arvas, et sõjaväeline väljaõpe on juba alanud. Välisminiateeriumi Põhjamaade osakond ja Lupini ohvitserid ei võtnud teda tõsiselt.<ref>Bittner 1983: 17.</ref> Little'i jutud panid välisministeeriumi ja admiraliteedi siiski Islandi peale ja Saksamaa võimaliku tegevuse peale seal mõtlema. 1936. aastal vahetas välisministeerium välja oma ametlikku esindaja Islandil ja tõstis esinduse taset saates, saates sinna kohapeal resideeruva peakonsuli. Põhjamaade osakond ei pidanud Islandil viibivaid sakslasi agentideks, vaid tõelisteks pagulasteks, kuid soovis ta saada täpset teavet Saksamaa tegevuse kohta Islandil. Oktoobris 1936 asus peakonsulina tööle konsulaartteenistuse töötaja [[John Bowering]], kes pidi hakkama esitama kvartaliaruandeid. Loodeti ka, et brittide kohaloleku taseme tõstmine näitab islandlastele, et nende riigi tähtsus Suurbritannia silmis on suurenenud. Jaanuaris 1937 sai mereväeluure kirja Islandil elavalt Suurbritannia alamalt A. C. Hoyerilt. Kirjas väideti muu hulgas, et Esimese maailmasõja ajal olid sakslased tahtnud rajada saarele mereväebaasi. Hoyer arvas ka, et Islandil on Saksa spioone, ja andis edasi ühe austerlase sõnad, et kui sõda algab, okupeerib Saksamaa kohe Islandi. Mereväeluure hinnangul oli jutt peamiselt poliitilistest küsimustest ja kirjavahetus saadeti edasi välisministeeriumile. Põhjamaade osakond käskis Boweringil asja uurida. Märtsi alguses 1937 said välisministeerium ja sõjavägi teateid Saksamaa katsetest tungida Fääri saartele. Bowering kästi jälgida Saksamaa sarnast tegevust Islandil, eriti võimalikke ettevalmistusi õhuväe- või allveelaevabaaside rajamiseks. Esimeses aruandes kirjutas Howering, kes oli vestelnud ka Hoyeriga, et kui Islandil Saksa spioone on, siis on neid vähe ja Islandil polegi eriti midagi luurata. Kohalikud natsid olid peakonsuli sõnul Reykjavíki kaupmeeste perekondadest pärit noorukid, kellel oli vähe toetust. Saksamaa katsed nakatada oma ideedega talupoegi olid vastu võetud islandlastele omase küünilisusega. Radikaalsetest parteidest toetasid islandlased peamiselt sotsialiste ja kommuniste. Teises aruandes kahtles selles, et Saksamaal on Islandil märkimisväärse mõju, kuid rõhutas ta Iskandi kaitsetust, mille tõttu väikegi jõuk võiks valitsuse kukutada.<ref>Bittner 1983: 17–18.</ref> [[1937. aasta Islandi parlamendivalimised|Juunis 1937 toimunud valimistel]] said [[Progressipartei]] ([[Framsóknarflokkurinn]]) ja [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Island)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ([[Alþýðuflokkurinn]]) said [[Alþingi]]s 49 kohast 27, suurendades oma kohtade arvu kahe võrra. [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] ([[Sjálfstæðisflokkurinn]]), mida oli kahtlustatud Saksamaa mõju alla sattumises, kaotas kolm kohta ja sai 17 mandaati. Fašistid jäid esinduseta. Nad said 118 häält ([[1934. aasta Islandi parlamendivalimised|1934. aasta valimistel]] 363).<ref>Bittner 1983: 18–19.</ref> 1938. ja 1939. aastal Saksamaa ja sakslaste tegevus hoogustus, kuid Islandi avalik arvamus ei kaldunud Saksamaa-meelsele ja Suurbritannia-vastasele seisukohale. Boweringi aruannetest paistis aga Londonile, et Saksa oht üha kasvab. Suurbritannia ei võtnud selles asjas ka peaaegu midagi ette, mistõttu ärevus püsis. Et Islandil tunti parajasti huvi purilennunduse vastu, saabusid 1938. aasta kevadel ja suvel Saksamaalt Saksa lendurid koos purilennukite ja ühe lennukiga, et anda väljaõpet ning aidata kaasa selle spordiala arendamisele. Bowering kirjutas, et väljaõpe hõlmab maastiku tundmaõppimist ja kogu riigis on leitud võimalikke kohti, kus lennukid saaksid nii maanduda kui ka uuesti õhku tõusta. See teade tegi ülemused rahutuks. 1939. aastal toimus vestlus Islandi Lennundus- ja Purilennuliidu juhi ja ühe Islandit külastanud Briti välisministeeriumi ametniku vahel. Islandlane ütles, et tema klubi on Suurbritannia-meelne, kuid selle liikmed imetlevad ka Saksamaa saavutusi selles vallas. Sakslased andsid andsid tasuta väljaõpet, maksta tuli aunult instruktorite kohalesõidu eest. Brittid ei olnud raha, et samaväärselt vastata. Isegi lennundusajakirjade poolest jäi Suurbritannia alla, sest lennunduslit sai Saksamaalt kaks ajakirja ([[Luftwelt]] ja [[Luftreise]], ja ainult ühe Suurbritannia ajakirja ([[Aeroplane]]), mida välisministeeriumis peeti Saksa-sõbralikuks ja mille toimetajat peeti kurikuulsaks veidrikuks. Britid ei suutnud muud teha kui saata rohkem lennundusalast teavet ja ajakirju.<ref>Bittner 1983: 19.</ref> ===Olukorra muutumine aprillis 1940=== [[9. aprill]]il [[1940]] tungisid Saksamaa väed [[Operatsioon Weserübung]]i käigus [[Norra]]sse ja [[Taani]]. Taani [[okupeerimine|okupeeriti]] mõne tunni jooksul. 10. aprillil kuulutas Islandi parlament [[Alþingi]], et kuningas [[Christian X]] ei ole võimeline põhiseaduse kohaselt oma ülesandeid täitma, ja andis need koos teiste ülesannetega, mida Taani oli varem Islandi nimel riikide liidu raames täitnud, üle Islandi valitsusele.<ref>Þór Whitehead 1995:272.</ref> [[Operatsioon Valentine]]'i käigus okupeerisid Briti väed [[Fääri saared]] [[12. aprill]]il. [[Pilt:Christian X of Denmark.jpg|pisi|Ajakirja [[Time]] andmetel oli Christian X Islandil vähem ebapopulaarne kui ükski varasem Taani kuningas<ref>[https://web.archive.org/web/20130721025602/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,763855,00.html Nobody's Baby], ''[[Time]]'',22.4.1940 .</ref> Sellest hoolimata kiirustas suur enamik islandlasi vabariigi rajamisega]] Island, mis oli sajandeid Taani võimu all olnud, oli [[1918]]. aastal iseseisvunud, jäädes Taaniga [[personaalunioon]]i ja ühise välispoliitika alla.<ref name="Karlsson283">Gunnar Karlsson:283.</ref> Uus [[Islandi Kuningriik]] oli kuulutanud end neutraalseks, oma kaitsejõude tal ei olnud.<ref name="Karlsson283"/> Liiduleping nägi ette võimaluse alustada suhete läbivaatamist 1941. aastal ja liit kolm aastat hiljem ühepoolselt lõpetada, kui selleks ajaks ei ole kokkuleppele jõutud.<ref name="Karlsson283"/> 1928. aastal olid kõik Islandi parteid ühel meelel, et liit tuleb lõpetada nii kiiresti, kui leping võimaldab.<ref>Gunnar Karlsson:319.</ref> Kui [[Saksamaa]] oli Taani ja Norra okupeerinud hakkas Briti valitsus kartma, et Saksamaa üritab peagi luua Islandil sõjalist kohalolekut. Seda peeti Suurbritannia kontrollile [[Põhja-Atlandi ookean]] üle vastuvõetamatuks ohuks. Britid omakorda soovisid saada Islandil baase ja tugevdada piirkonna jälgimist.<ref>Bittner 33–34.</ref> [[9. aprill]]il saatis Briti valitsus Islandi valitsusele teate, et Suurbritannia on valmis aitama Islandil iseseisvust säilitada, kuid vajaks selleks Islandil rajatisi. Islandit kutsuti üles liituma Suurbritanniaga "sõdiva poole ja liitlasena". Islandi valitsus lükkas pakkumise tagasi.<ref>Bittner 34.</ref> == Planeerimine == "Kodus kell 20. Sõin ja töötasin. Plaanin järgmisel nädalal sissetungi Islandile. Ilmselt on liiga hilja! Nägin mitut pardipoegade pesakonda." <br />— [[Alexander Cadogan]], 4. mai 1940. aasta päevikulehe lõpp.<ref>Cadogan 276.</ref> Et sõjaline olukord Norras halvenes, jõudis [[Admiraliteet|Admiraliteet]] [[London]]is järeldusele, et Suurbritannia ei saa enam endale lubada baaside puudumist Islandil. 6. mail tõstatas Admiraliteedi esimene lord [[Winston Churchill]] selle asja sõjakabineti ees. 10. mail, sissetungi päeval, sai temast peaminister. Churchill jäi seisukohale, et kui islandlastega püütakse veel läbirääkimisi pidada, võivad sakslased sellest teada saada ja tegutseda esimesena. Kindlam ja tõhusam lahendus oli vägede etteteatamata maabumine ja Islandi võimude panemine ''[[fait accompli]]'' ette. Sõjakabinet kiitis plaani heaks.<ref>Bittner 38.</ref> Ekspeditsioon korraldati kiirustades ja läbimõtlematult.<ref>Bittner 40.</ref> Operatsioon kavandati suurelt jaolt teel olles. Kaasa anti mõned halvad kaardid, millest üks oli mälu järgi joonistatud. Häid [[islandi keel]]e oskajaid kaasas ei olnud.<ref name="Þór Whitehead 1995:363">Þór Whitehead 1995:363.</ref> Britid kavatsesid tuua kõik oma väed Reykjavíkis maalea. Seal tuli neil vastupanu maha suruda ja tegelda kohalike sakslastega. Et kaitsta end Saksamaa vasturünnaku eest merelt, kavatsesid nad hõivata sadama ja saata väed maitsi lähedal asuvasse [[Hvalfjörður]]isse. Britid kartsid ka, et sakslased võivad kasutada õhudessantvägesid, nagu nad olid Norra sõjakäigu ajal suure eduga teinud. Selle vältimiseks pidid väed sõitma itta [[Sandskeið]]i ja [[Kaldaðarnes]]i lennuväljadele. Lõpuks pidid väed liikuma maitsi [[Akureyri]] sadamasse ja saare põhjaosas asuva [[Melgerði]] lennuväljale.<ref>Þór Whitehead 1995:353.</ref> Mereväe luureteenistus (NID) ootas vastupanu kolmelt poolt. Kohalikud sakslased, kellel arvati olevat relvi, võisid osutada vastupanu ja isegi üritada riigipööret. Teiseks võis Saksamaa sissetungivägi juba teel olla või hakata tulema kohe pärast brittide maabumist. NID ootas vastupanu ka Reykjavíkis asuvalt kohalikult politseilt, milles oli umbes 70 relvastatud mehest. Kui Reykjavíkis oleks juhtunud viibima mõni Taani inspekteerimislaev, oleks Taani merevägi võinud kaitsjaid abistada.<ref>Þór Whitehead 1995:354, Bittner 36.</ref> == Operatsioon Fork == === Sturgesi vägi === [[3. mai]]l [[1940]] sai [[Surrey]]s Bisleys asuv 2. Kuningliku Mereväe pataljon [[London]]ist käsu olla valmis kahe tunni jooksul tundmatusse sihtkohta välja sõitma. [[Pataljon]] oli moodustatud alles kuu aja eest. Kuigi selles oli kutselistest ohvitseridest koosnev tuumik, koosnes see hiljuti värvatud sõduritest, kelle väljaõpe oli puudulik.<ref name="Bittner 41"/> Relvadest oli puudus: oli ainult vintpüsse, püstoleid ja [[tääk]]e. 50 meest olid oma vintpüssid alles hiljuti saanud ega olnud jõudnud nendega laskmist proovida. 4. mail sai pataljon veidi lisavarustust kergete kuulipildujate [[Bren]], [[tankitõrjesuurtükk]]ide ja 51&nbsp;mm [[miinipilduja]]te näol. Relvade kasutamist õpetada ja neid sisse lasta tuli merel.<ref name="BittnerWhitehead">Bittner 42, Þór Whitehead 1995:352.</ref> Väe toetusrelvastusse kuulus kaks 3,7-tollist mägi[[haubits]]at, neli kahenaelast laevasuurtükki ja kaks 4-tollist rannakaitsesuurtükki.<ref name="BittnerWhitehead"/> Suurtükimeeskonnad tulid mereväest ja merejalaväest ja nad polnud kunagi suurtükkidest tulistanud.<ref name="BittnerWhitehead"/> Neil puudusid prožektorid, sidevahendid ja tulejuhtimisseadmed.<ref name="Bittner 42">Bittner 42.</ref> Kolonel [[Robert Sturges]] sai ülesandeks ekspeditsiooniväge juhtida. Ta oli 49-aastane hinnatud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] veteran, kes oli võidelnud [[Gallipoli lahing]]us ja [[Jüüti merelahing]]us.<ref>Þór Whitehead 1995:352.</ref> Temaga oli kaasas väike luureüksus major [[Humphrey Quill]]i juhtimisel ja diplomaatide rühm [[Charles Howard Smith]]i juhtimisel.<ref name="Bittner 41"/> Sissetungivägedes oli veel 746 meest.<ref>Þór Whitehead 1999:305. Mõnes vanemas allikas tuuakse ära väär arv 815.</ref> === Teekond Islandile === [[Pilt:HMS Berwick (65).jpg|pisi|[[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] oli operatsiooni lipulaev]] 6. mail saadeti Sturgesi vägi rongiga [[Šotimaa]]le [[Greenock]]isse. Tähelepanu äratamise vältimiseks jagati vägi teekonnal kahe rongi vahel,<ref name="Þór Whitehead 1995:361">Þór Whitehead 1995:361.</ref> kuid teel tekkinud viivituste tõttu saabusid väed Greenocki jaama umbes ühel ajal, nii et hajutamisest oli vähe kasu.<ref name="Þór Whitehead 1995:361"/> Pealegi oli operatsiooni salajasus juba varem rikutud krüpteerimata teatega ja kui väed Greenocki saabusid, oli kõrvaltvaatajal võimalik järeldada, et sõit läheb Islandile.<ref name="Bittner 41"/> "1940. aasta mais viisime merejalaväelased Islandile ja saar okupeeriti 10. mail, et vältida saare okupeerimist Saksa vägede poolt. Mõned Saksa tsiviilisikud ja tehnikud võeti vangi ja saadeti Suurbritanniasse. Teel Islandile oli halb ilm ja suurem osa merejalaväelastest jäi merehaigeks, täites koridorid ja laeva messiteki. Üks õnnetu merejalaväelane tegi enesetapu." <br />— Stan Foreman, HMS Berwicki seersant 7. mai hommikul suundus vägi Greenocki sadamasse, kus [[ristleja]]d [[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] ja [[HMS Glasgow]] ootasid, et viia nad Islandile. Väed hakkasid pardale minema, kuid laadimist kimbutasid probleemid ja viivitused. Väljasõit lükati 8. maile ja ka siis tuli suur hulk varustust ja varusid kaile maha jätta.<ref>Bittner 42, Þór Whitehead 1995:362.</ref> 8. mail kell 4 hommikul asusid ristlejad Islandi poole teele. Neid saatis allveelaevatõrje-eskort, mis koosnes [[hävitaja]]test [[HMS Fearless]] ja [[HMS Fortune]]. Ristlejad ei olnud mõeldud nii suure väe mahutamiseks ja pardal oli suur ruumipuudus.<ref name="Þór Whitehead 1995:363"/> Hoolimata üsna heast ilmast jäi suur osa merejalaväelastest raskesti merehaigeks. Teekonda kasutati plaanipäraselt uute relvadega tutvumiseks ja nende kaliibrimiseks.<ref>Þór Whitehead 1995:364.</ref> Üks äsja värvatud merejalaväelane sooritas teel enesetapu.<ref>Þór Whitehead 1995:374–375, Miller 88.</ref> Muidu kulges teekond vahejuhtumiteta.<ref name="Bittner 42"/> === Üllatusmomendi kaotamine === [[Pilt:Supermarine Walrus.jpg|pisi|[[Vesilennuk]] [[Supermarine Walrus]] osutus Islandil operatsioonides kasutuks, kuigi selle eelis oli võimalus maanduda peaaegu igal pool<ref>Bittner 76.</ref>]] 10. mail kell 1.47 öösel Islandi aja järgi (GMT) saadeti HMS Berwickilt katapuldiga õhku luurelennuk [[Supermarine Walrus]].<ref name="Whitehead379">Þór Whitehead 1995:379.</ref> Lennu peamine eesmärk oli uurida, kas Reykjavíki ümbruse meres on vaenulikke allveelaevu, sest mereväe luureteenistus oli veendunud, et Islandi sadamates neid baseerub.<ref name="Whitehead379"/> Lennuk sai käsu Reykjavíkist mitte üle lennata, kuid kogemata või halva side tõttu tiirutas see mitu korda linna kohal ja tekitas üsna palju müra.<ref>Þór Whitehead 1995:380, 1999:15.</ref> See ebatavaline sündmus äratas paljud inimesed ja tegi nad ärevaks.<ref>Þór Whitehead 1995:15.</ref> Islandi peaminister [[Hermann Jónasson]] ärkas lennuki peale,<ref name="Whitehead17"/> ärkas ka Islandi politsei. Politseiülema kohusetäitja Einar Arnalds oletas, et lennuk tuleb tõenäoliselt Briti sõjalaevalt, mis toob kaasa oodatud uue saadiku.<ref name="Whitehead17"/> See oli tõsi, kuigi see ei olnud kogu lugu. Saksa konsul [[Werner Gerlach]] ärkas samuti lennuki peale. Saades aru, mis juhtuma hakkab, sõitis ta koos konsulaadi sakslasest töötajaga sadamasse.<ref>Þór Whitehead 1995:380–384.</ref> Binokli abil sai ta oma kartustele kinnitust ja kiirustas seejärel tagasi.<ref>Þór Whitehead 1999:11.</ref> Kodus hoolitses ta selle eest, et tema dokumendid põletataks, ja püüdis edutult Islandi välisministrit telefoni teel kätte saada.<ref>Þór Whitehead 1999:30–32.</ref> === Sadama juures === Kell 3.40 hommikul nägi Islandi politseinik väikest sõjalaevade eskaadrit sadamale lähenemas, kuid ei suutnud kindlaks teha, millisele riigile need kuuluvas. Ta teatas sellest oma ülemusele, kes edastas teate politseiülema kohusetäitjale Einar Arnaldsile.<ref>Þór Whitehead 1999:15–17.</ref> XIII [[Haagi konventsioon]]i artiklis 15 oli sätestatud, et ühe sõdiva riigi sõjalaevu võib neutraalse riigi sadamas viibida kõige rohkem kolm. Selliste laevade lennukid ei tohtinud lennata üle neutraalse territoriaalvee.<ref name="Whitehead17">Þór Whitehead 1999:17.</ref> Kui Arnalds sai aru, et lähenev eskaader rikub kahes punktis neutraliteedireegleid, asus ta asja uurima.<ref name="Whitehead17"/> Sadamas nägi ta laevu oma silmaga ja otsustas, et need on tõenäoliselt Briti laevad. Ta võttis ühendust välisministeeriumiga, kust talle kinnitati, et ta peab minema eskaadri juurde ja teatama selle ülemale, et too rikub Islandi neutraliteeti.<ref name="Whitehead2223">Þór Whitehead 1999:22–23.</ref> Tolliamet sai korralduse paat valmis seada.<ref name="Whitehead2223"/> Samal ajal viidi Berwickil olnud merejalaväelased üle Fearlessile, mis pidi nad sadamasse viima. Merehaiguse ja väljaõppe puudumise tõttu võttis sõdurite ümberpaigutamine liiga palju aega ja see ärritas ohvitsere.<ref>Miller 88, Þór Whitehead 1999:10.</ref> Veidi enne kella 5 asus Fearless sadama poole teele, umbes 400 merejalaväelast pardal.<ref name="Whitehead2425">Þór Whitehead 1999:24–25.</ref> Sadamasse oli kogunenud väike rahvahulk, nende seas mitu politseinikku, kes ootasid ikka veel tollipaati. Briti konsul oli sissetungist ette teada saanud ja ootas koos konsulaadi töötajatega, et sõjaväelasi nende saabumisel aidata. Rahvahulgast häiritud konsul Shepherd pöördus Islandi politsei poole: "Kas te oleksite nii lahke ... ja paluksite inimestel veidi tagasi tõmbuda, et sõdurid saaksid hävitajalt maale tulla?" "Muidugi," kõlas vastus.<ref name="Whitehead2425"/> Fearless alustas maabumist niipea, kui jõudis kai äärde.<ref>Þór Whitehead 1999:25.</ref> Arnalds palus võimalust hävitaja kapteniga rääkida, kuid talle öeldi ära.<ref name="Whitehead28">Þór Whitehead 1999:28.</ref> Seejärel kiirustas ta peaministrile ette kandma. Hermann Jónasson andis korralduse Briti vägede tegevusele mitte vahele astuda ja püüda ära hoida konflikte nende ja islandlaste vahel.<ref name="Whitehead28"/> Sadamas protestisid mõned kohalikud brittide saabumise vastu. Üks islandlane haaras merejalaväelaselt vintpüssi, toppis selle raua sisse sigareti, viskas seejärel vintpüssi merejalaväelasele tagasi ja ütles, et olgu too sellega ettevaatlik. Kohale saabunud ohvitser sõimas merejalaväelast.<ref>Þór Whitehead 1999:27.</ref> === Operatsioonid Reykjavíkis === Briti sõjaväelased alustasid oma operatsioone Reykjavíkis sellega, et seadsid postkontori juurde valveposti ja riputasid uksele [[lendleht|lendlehe]].<ref>Þór Whitehead 1999:33.</ref> Halvas islandi keeles kirjutatud lendleht selgitas, et Briti väed on linna okupeerinud, ja palus koostööd kohalike sakslastega tegelemisel.<ref>Þór Whitehead 1999:34.</ref> [[Síminn]]i (telekommunikatsioon), [[RÚV]]i (raadio) ja ilmajaama kontor võeti kiiresti kontrolli alla, et uudis sissetungist ei jõuaks Berliini.<ref>Þór Whitehead 1999:35.</ref> Samal ajal oli kiire Saksa konsuli tabamisega. Kui Briti sõjaväelased konsulaadi juurde jõudsid, nägid nad kergendustundega, et miski ei viita vastupanule, ja koputasid uksele. Saksa konsul avas ukse, protestis sissetungi vastu ja tuletas brittidele meelde, et Island on neutraalne riik. Vastuseks öeldi talle, et ka Taani oli olnud neutraalne riik.<ref>Þór Whitehead 1999:39.</ref> Britid avastasid, et hoone ülakorrusel põleb midagi, ja leidsid konsuli vannist hunniku põlevaid dokumente. Nad kustutasid tule ja päästsid märkimisväärse hulga dokumente.<ref>Bittner 43.</ref> Britid olid oodanud vastupanu ka Saksa kaubalaeva Bahia Blanca meeskonnalt. See laev oli [[Taani väin]]as jäämäega kokku põrganud ja selle 62-liikmelise meeskonna oli päästnud Islandi traaler. Mereväe luureteenistus arvas, et need sakslased olid tegelikult nende arvates Islandil baseeruvate Saksa allveelaevade reservmeeskonnad.<ref>Þór Whitehead 1995:356.</ref> Relvastamata sakslased võeti vahejuhtumiteta vangi.<ref>Þór Whitehead 1999:47.</ref> == Tulemus == Kuigi Briti operatsiooni eesmärk oli võimalikust Saksamaa sissetungist ette jõuda, ei olnud sakslased sissetungi kavandanud. Pärast Suurbritannia sissetungi koostasid sakslased sekkumisplaani [[Operatsioon Ikarus]], kuid operatsioonist loobuti, tõenäoliselt logistiliste raskuste tõttu. Ajaloolane Donald F. Bittner on jõudnud järeldusele, et otsus Island okupeerida tehti Saksamaa rünnaku ärahoidmiseks. Michael Penk on selle järelduse vaidlustanud ja väitnud, et Saksamaa rünnaku oht oli üksnes ettekääne, et õigustada okupatsiooni, mis lähtus Suurbritannia sõjalis-strateegilistest huvidest.<ref>Michael Penk. To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. – ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. </ref> Suurbritannial oli oma vägesid mujal tarvis ja 1941. aasta juulis andis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja Islandi vahel sõlmitud kaitselepingu alusel vastutuse Islandi eest USAle üle. Suurbritannia oli veennud Alþingit Ameerika okupatsiooni heaks kiitma. Saarele paigutati kuni 40&nbsp;000 Ameerika sõdurit, mis ületas täiskasvanud Islandi meeste arvu (tol ajal oli Islandil umbes 120&nbsp;000 elanikku). Üks okupatsiooni mälestusmärk oli arvukad poolringikujulised Briti [[Nisseni onn]]id, mis maha jäeti ja mis muudeti sõjajärgse elamispuuduse ajal tsiviilelamuteks. == Vaata ka == * [[Liitlaste okupatsioon Islandil]] * [[Atlandi lahing]] * [[Islandi ajalugu]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Gunnar M. Magnúss]]. ''Virkið í norðri: Hernám Íslands: I. bindi'', Ísafoldarprentsmiðja: Reykjavík 1947. * [[Alexander George Montagu Cadogan]]. ''The diaries of Sir Alexander Cadogan, O.M., 1938-1945'', toim David Dilks, London: Cassell 1971, lk ISBN 0-304-93737-1. * [[Donald F. Bittner]]. The British Occupation of Iceland, 1940–1946. – ''Army Quarterly and Defence Journal'', 1972, 103 (oktoober), lk 81–90. * Donald F. Bittner. ''The British Occupation of Iceland, 1940–42'', 1975, doktoritöö, University of Missouri. * Donald F. Bittner. A Final Appraisal of the British Occupation of Iceland, 1940–42. – ''The RUSI Journal'', 1975, 120 (2): 45–53. https://doi.org/10.1080/03071847509421214 * Þór Whitehead. ''Iceland in the Second World War 1939–1946'', doktoritöö, Oxford University 1978. * Donald F. Bittner. ''Fall Ikarus, 1940: British Myth and German Reality about Hitler's Proposed Invasion of Iceland'', Quantico: C & S College 1980. * [[Donald F. Bittner]]. ''The Lion and the White Falcon: Britain and Iceland in the World War II Era'', Archon Books: Hamden 1983, ISBN 0-208-01956-1. * Þór Whitehead. ''Hvers vegna hernámu Bretar Ísland?'', 1990. * Þór Whitehead. ''Milli vonar og ótta: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1995, ISBN 9979-2-0317-X. * [[Þór Whitehead]]. ''Bretarnir koma: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1999, ISBN 9979-2-1435-X. * [[Gunnar Karlsson]]. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society''. Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * [[James Miller]]. ''The North Atlantic Front: Orkney, Shetland, Faroe and Iceland at War'', Birlinn: Edinburgh 2003, ISBN 1-84341-011-7. * Michael Penk. „To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. [https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://www.researchgate.net/publication/26520591_To_protect'_Iceland_Die_britische_Okkupation_Islands_im_Zweiten_Weltkrieg Veebis.] * Philip W. Deans. ''The Uninvited Guests: Britain's Military Forces in Iceland, 1940–1942''. magistritöö, University of Chester 2012. * Daisy L. Neijmann. Soldiers and Other Monsters: the Allied Occupation in Icelandic Fiction. – ''Scandinavian-Canadian Studies'', 2016, kd 23, lk 96–120. [https://hcmc.uvic.ca/~scancan/xml/neijmann_1_23.xml Veebis.] * Krzysztof Kubiak. Zajęcie i okupacja Islandii przez wojska brytyjskie 1940–1943. – ''Studia Scandinavica'', 2018, 2 (22). [https://czasopisma.bg.ug.edu.pl/index.php/SS/article/download/2823/2668 Allalaadimine.] == Välislingid == * [http://www.ibiblio.org/pha/timeline/410707awp.html Franklin D. Roosevelti teade Kongressile 7. juulil 1941 Ameerika okupatsiooni kohta Islandil] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:1940]] dlu7i0rx7qm20f393if2nz5ibpnjqft 7248314 7248313 2026-10-05T23:51:24Z Sendrasendra 225202 /* Suurbritannia suhtumine Islandisse enne sõda */ 7248314 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland invasion targets.png|pisi|Brittide eesmärgid olid kõigi [[lennurada]]de (sinine) hävitamine ja tähtsamate sadamate (punane) hõivamine. Transpordiprobleemide tõttu kulus rohkem kui nädal, enne kui väed jõudsid saare põhjaossa]] '''Sissetung Islandile''' (koodnimega '''Operatsioon Fork''' (''Operation Fork'')) oli [[Suurbritannia]] veretu [[sõjaline operatsioon]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal 1940. aastal. Selle käigus tungisid [[Suurbritannia kuninglik merevägi]] ja Kuninglik Merejalavägi [[Island]]ile. Sissetung algas [[1940]]. aasta [[10. mai]] varahommikul, kui Briti väed maabusid Islandi pealinnas [[Reykjavík]]is. Väed ei kohanud vastupanu ning asusid kiiresti ära lõikama sidevahendeid, hõivama strateegilisi kohti ja vahistama Saksa maakodanikke. Pärast kohalike transpordivahendite rekvireerimist liikusid väed [[Hvalfjörður]]isse, [[Kaldaðarnes]]i, [[Sandskeiði]]le ja [[Akranes]]i, et kindlustada maabumiskohad võimaliku Saksa vasturünnaku puhuks. Järgmistel päevadel paigutati Reykjavíki õhutõrjesuurtükid ja [[Akureyri]]sse saadeti väeüksus. 10. mai õhtul esitas Islandi valitsus protesti, et Islandi [[neutraliteet]]i on "jämedalt rikutud" ja "selle iseseisvust piiratud", ning märkis, et kõikide tekitatud kahjude eest oodatakse hüvitist. Britid lubasid kahjude hüvitamist, soodsaid kaubanduslepinguid, Islandi siseasjadesse mittesekkumist ja kõikide vägede väljaviimist sõja lõpus. Islandi võimud leppisid olukorraga ja ''de facto'' toetasid sissetungijõude, kuigi säilitasid ametlikult neutraliteedipoliitika. Sissetungijõud koosnesid 746 [[merejalavägi|merejalaväelasest]], kes olid halvasti varustatud ja olid saanud ainult osalise väljaõppe.<ref name="Bittner 41">Bittner 41.</ref> Kuigi operatsioon õnnestus, oli ilmne, et okupatsioonivägedest ei piisa ligi 103&nbsp;000&nbsp;km² suuruse riigi kaitsmiseks. [[17. mai]]l saabus [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia maaväest]] 4000 sõdurit (146. jalaväebrigaad), kes vahetasid merejalaväelased välja. Need lahkusid 19. mail. Hiljem asendasid neid Ameerika Ühendriikide väed (vt [[liitlaste okupatsioon Islandil]]). == Islandi strateegiline tähtsus == Islandi asukoht Põhja-Atlandil oli sõjaliselt väga tähtis, sest Island paiknes Suurbritanniasse suunduvate põhjapoolsete mereteede lähedal. Islandil baseeruvad mere- ja õhujõud oleksid saanud jälgida ja mõjutada nii üle Põhja-Atlandi kulgevat laevaliiklust kui ka Euroopa vetest Atlandile suunduvate sõjalaevade liikumist,<ref>Bittner 1983: 3.</ref> kaitsta omaenda laevu ja konvoisid ning rünnata vastase laevu. Õhuväebaasid oleksid võimaldanud lennukitel teha mereluuret, otsida ja rünnata laevu ning allveelaevu ja kaitsta konvoisid. Lennukite tegevusraadius oli piiratud: mida lähemal asus baas kaitstavale või rünnatavale merealale, seda pikemalt said lennukid seal patrullida ja seda suuremat mereala katta. Mereväebaasid võimaldasid sõjalaevu varustada, hooldada ja remontida ning seetõttu pikendada nende tegevust Põhja-Atlandil. Suurbritannia oli sõja ajal suuresti sõltuv meritsi saabuvast varustusest. Atlandi kaudu jõudsid Suurbritanniasse Põhja-Ameerikast ja mujalt toiduained, kütus, tooraine, sõjavarustus ja muud kaubad. Samu mereteid mööda liikusid ka väed ja sõjapidamiseks vajalikud vahendid. Atlandi laevaliikluse häirimine oleks võinud otseselt mõjutada Suurbritannia võimet sõda jätkata. Kui Suurbritannia oleks kontrollinud Islandit, oleks ta saanud kasutada Islandit selle ühendustee kaitsmiseks: seal oleks saanud baseeruda konvoieskortide laevad, mereluurelennukid ja allveelaevatõrjeüksused. Kui aga Suurbritannia vaenlane oleks saanud Islandi enda kätte, oleks vaenlane saanud Islandilt tegutseda Briti kaubalaevade ja konvoide vastu, laiendada oma allveelaevade ja teiste merejõudude tegevusulatust ning kasutada lennukeid mereluureks ja laevade ründamiseks. Euroopa põhja- ja lääneosa ning Põhja-Atlandi vahelised merealad moodustasid ühenduse, mille kaudu võisid Euroopa vetes paiknevad sõjalaevad jõuda Atlandile. Islandilt oleks saanud seda liikumist jälgida ning mere- ja õhujõududega selle vastu tegutseda. ==Eellugu== ===Islandi küsimus Suurbritannias enne sõda=== Enne Hitleri võimuletulekut Saksamaal oli Suurbritannia Islandi pärast muretu, sest Briti mereväel oli kontroll mere üle ja Island oli vaenlastest kaugel ja eraldatud. Londoni tähelepanekute järgi pärast 1933. aastat Saksamaa huvi Islandi vastu kasvas. Saksamaa püüdis avaldada Islandile kultuurilist, majanduslikku ja sõjalist mõju. Rahvussotsialistliku ideoloogiaga õnnestus nakatada ainult mõnesid noori inimesi. Briti välisministeerium muutus valvsaks siis, kui saadik Taanis [[Hugh Gurney]] 29. novembril 1933 kandis ette, et poliitilist olukorda Islandil komplitseerib natsismi kasvav mõju. Püüdes end respekteeritavaks teha, sidusid kohalikud natsid end Islandi iseseisvusliikumisega. 1934. aastal teatas Gurney, et parteist on saanud sotsialismivastane, Taani-vastane ja äärmiselt Islandi-meelne organisatsioon. Selle mõju oli väike ja islandlased pidasid seda naljanumbriks. Ka sakslasi oli nii vähe, et nende mõju oli tühine.<ref>Bittner 1983: 16–17.</ref> Islandi ülikooli inglise keele lektor ja [[Manchester Guardian]]i korrespondent [[Howard Little]] saatis aastatel 1934–1936 arvukalt kirju parlamendiliikmele [[George Hume]]'ile le ja vestles Islandit külastavate mereväeohvitseridega. Korduv teema oli Islandi kaitsetus rünnaku või ülestõusu ees relvajõudude puudumise tõttu. Little'i jutt sakslaste kohaloleku ja mõju kohta oli liialdatud. Ühes Hume'ile saadetud kirjas väitis ta, et Islandil viibib üle 550 sakslase, kellest üle 400 on noored mehed. Sõja korral saaks Saksamaa juba nende jõududega jõududega saare vallutada. 1936. aastal laeva [[HMS Lupin]] visiidi ajal rääkis ta 300 võrra vähemast sakslasest, öeldes, et nad on sisse toonud vintpüsse, laskemoona ja võib-olla isegi kuulipildujaid ning arvas, et sõjaväeline väljaõpe on juba alanud. Välisminiateeriumi Põhjamaade osakond ja Lupini ohvitserid ei võtnud teda tõsiselt.<ref>Bittner 1983: 17.</ref> Little'i jutud panid välisministeeriumi ja admiraliteedi siiski Islandi peale ja Saksamaa võimaliku tegevuse peale seal mõtlema. 1936. aastal vahetas välisministeerium välja oma ametlikku esindaja Islandil ja tõstis esinduse taset saates, saates sinna kohapeal resideeruva peakonsuli. Põhjamaade osakond ei pidanud Islandil viibivaid sakslasi agentideks, vaid tõelisteks pagulasteks, kuid soovis ta saada täpset teavet Saksamaa tegevuse kohta Islandil. Oktoobris 1936 asus peakonsulina tööle konsulaartteenistuse töötaja [[John Bowering]], kes pidi hakkama esitama kvartaliaruandeid. Loodeti ka, et brittide kohaloleku taseme tõstmine näitab islandlastele, et nende riigi tähtsus Suurbritannia silmis on suurenenud. Jaanuaris 1937 sai mereväeluure kirja Islandil elavalt Suurbritannia alamalt A. C. Hoyerilt. Kirjas väideti muu hulgas, et Esimese maailmasõja ajal olid sakslased tahtnud rajada saarele mereväebaasi. Hoyer arvas ka, et Islandil on Saksa spioone, ja andis edasi ühe austerlase sõnad, et kui sõda algab, okupeerib Saksamaa kohe Islandi. Mereväeluure hinnangul oli jutt peamiselt poliitilistest küsimustest ja kirjavahetus saadeti edasi välisministeeriumile. Põhjamaade osakond käskis Boweringil asja uurida. Märtsi alguses 1937 said välisministeerium ja sõjavägi teateid Saksamaa katsetest tungida Fääri saartele. Bowering kästi jälgida Saksamaa sarnast tegevust Islandil, eriti võimalikke ettevalmistusi õhuväe- või allveelaevabaaside rajamiseks. Esimeses aruandes kirjutas Howering, kes oli vestelnud ka Hoyeriga, et kui Islandil Saksa spioone on, siis on neid vähe ja Islandil polegi eriti midagi luurata. Kohalikud natsid olid peakonsuli sõnul Reykjavíki kaupmeeste perekondadest pärit noorukid, kellel oli vähe toetust. Saksamaa katsed nakatada oma ideedega talupoegi olid vastu võetud islandlastele omase küünilisusega. Radikaalsetest parteidest toetasid islandlased peamiselt sotsialiste ja kommuniste. Teises aruandes kahtles selles, et Saksamaal on Islandil märkimisväärse mõju, kuid rõhutas ta Iskandi kaitsetust, mille tõttu väikegi jõuk võiks valitsuse kukutada.<ref>Bittner 1983: 17–18.</ref> [[1937. aasta Islandi parlamendivalimised|Juunis 1937 toimunud valimistel]] said [[Progressipartei]] ([[Framsóknarflokkurinn]]) ja [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Island)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ([[Alþýðuflokkurinn]]) said [[Alþingi]]s 49 kohast 27, suurendades oma kohtade arvu kahe võrra. [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] ([[Sjálfstæðisflokkurinn]]), mida oli kahtlustatud Saksamaa mõju alla sattumises, kaotas kolm kohta ja sai 17 mandaati. Fašistid jäid esinduseta. Nad said 118 häält ([[1934. aasta Islandi parlamendivalimised|1934. aasta valimistel]] 363).<ref>Bittner 1983: 18–19.</ref> 1938. ja 1939. aastal Saksamaa ja sakslaste tegevus hoogustus, kuid Islandi avalik arvamus ei kaldunud Saksamaa-meelsele ja Suurbritannia-vastasele seisukohale. Boweringi aruannetest paistis aga Londonile, et Saksa oht üha kasvab. Suurbritannia ei võtnud selles asjas ka peaaegu midagi ette, mistõttu ärevus püsis. Et Islandil tunti parajasti huvi purilennunduse vastu, saabusid 1938. aasta kevadel ja suvel Saksamaalt Saksa lendurid koos purilennukite ja ühe lennukiga, et anda väljaõpet ning aidata kaasa selle spordiala arendamisele. Bowering kirjutas, et väljaõpe hõlmab maastiku tundmaõppimist ja kogu riigis on leitud võimalikke kohti, kus lennukid saaksid nii maanduda kui ka uuesti õhku tõusta. See teade tegi ülemused rahutuks. 1939. aastal toimus vestlus Islandi Lennundus- ja Purilennuliidu juhi ja ühe Islandit külastanud Briti välisministeeriumi ametniku vahel. Islandlane ütles, et tema klubi on Suurbritannia-meelne, kuid selle liikmed imetlevad ka Saksamaa saavutusi selles vallas. Sakslased andsid andsid tasuta väljaõpet, maksta tuli aunult instruktorite kohalesõidu eest. Brittid ei olnud raha, et samaväärselt vastata. Isegi lennundusajakirjade poolest jäi Suurbritannia alla, sest lennunduslit sai Saksamaalt kaks ajakirja ([[Luftwelt]] ja [[Luftreise]], ja ainult ühe Suurbritannia ajakirja ([[Aeroplane]]), mida välisministeeriumis peeti Saksa-sõbralikuks ja mille toimetajat peeti kurikuulsaks veidrikuks. Britid ei suutnud muud teha kui saata rohkem lennundusalast teavet ja ajakirju.<ref>Bittner 1983: 19.</ref> ===Olukorra muutumine aprillis 1940=== [[9. aprill]]il [[1940]] tungisid Saksamaa väed [[Operatsioon Weserübung]]i käigus [[Norra]]sse ja [[Taani]]. Taani [[okupeerimine|okupeeriti]] mõne tunni jooksul. 10. aprillil kuulutas Islandi parlament [[Alþingi]], et kuningas [[Christian X]] ei ole võimeline põhiseaduse kohaselt oma ülesandeid täitma, ja andis need koos teiste ülesannetega, mida Taani oli varem Islandi nimel riikide liidu raames täitnud, üle Islandi valitsusele.<ref>Þór Whitehead 1995:272.</ref> [[Operatsioon Valentine]]'i käigus okupeerisid Briti väed [[Fääri saared]] [[12. aprill]]il. [[Pilt:Christian X of Denmark.jpg|pisi|Ajakirja [[Time]] andmetel oli Christian X Islandil vähem ebapopulaarne kui ükski varasem Taani kuningas<ref>[https://web.archive.org/web/20130721025602/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,763855,00.html Nobody's Baby], ''[[Time]]'',22.4.1940 .</ref> Sellest hoolimata kiirustas suur enamik islandlasi vabariigi rajamisega]] Island, mis oli sajandeid Taani võimu all olnud, oli [[1918]]. aastal iseseisvunud, jäädes Taaniga [[personaalunioon]]i ja ühise välispoliitika alla.<ref name="Karlsson283">Gunnar Karlsson:283.</ref> Uus [[Islandi Kuningriik]] oli kuulutanud end neutraalseks, oma kaitsejõude tal ei olnud.<ref name="Karlsson283"/> Liiduleping nägi ette võimaluse alustada suhete läbivaatamist 1941. aastal ja liit kolm aastat hiljem ühepoolselt lõpetada, kui selleks ajaks ei ole kokkuleppele jõutud.<ref name="Karlsson283"/> 1928. aastal olid kõik Islandi parteid ühel meelel, et liit tuleb lõpetada nii kiiresti, kui leping võimaldab.<ref>Gunnar Karlsson:319.</ref> Kui [[Saksamaa]] oli Taani ja Norra okupeerinud hakkas Briti valitsus kartma, et Saksamaa üritab peagi luua Islandil sõjalist kohalolekut. Seda peeti Suurbritannia kontrollile [[Põhja-Atlandi ookean]] üle vastuvõetamatuks ohuks. Britid omakorda soovisid saada Islandil baase ja tugevdada piirkonna jälgimist.<ref>Bittner 33–34.</ref> [[9. aprill]]il saatis Briti valitsus Islandi valitsusele teate, et Suurbritannia on valmis aitama Islandil iseseisvust säilitada, kuid vajaks selleks Islandil rajatisi. Islandit kutsuti üles liituma Suurbritanniaga "sõdiva poole ja liitlasena". Islandi valitsus lükkas pakkumise tagasi.<ref>Bittner 34.</ref> == Planeerimine == "Kodus kell 20. Sõin ja töötasin. Plaanin järgmisel nädalal sissetungi Islandile. Ilmselt on liiga hilja! Nägin mitut pardipoegade pesakonda." <br />— [[Alexander Cadogan]], 4. mai 1940. aasta päevikulehe lõpp.<ref>Cadogan 276.</ref> Et sõjaline olukord Norras halvenes, jõudis [[Admiraliteet|Admiraliteet]] [[London]]is järeldusele, et Suurbritannia ei saa enam endale lubada baaside puudumist Islandil. 6. mail tõstatas Admiraliteedi esimene lord [[Winston Churchill]] selle asja sõjakabineti ees. 10. mail, sissetungi päeval, sai temast peaminister. Churchill jäi seisukohale, et kui islandlastega püütakse veel läbirääkimisi pidada, võivad sakslased sellest teada saada ja tegutseda esimesena. Kindlam ja tõhusam lahendus oli vägede etteteatamata maabumine ja Islandi võimude panemine ''[[fait accompli]]'' ette. Sõjakabinet kiitis plaani heaks.<ref>Bittner 38.</ref> Ekspeditsioon korraldati kiirustades ja läbimõtlematult.<ref>Bittner 40.</ref> Operatsioon kavandati suurelt jaolt teel olles. Kaasa anti mõned halvad kaardid, millest üks oli mälu järgi joonistatud. Häid [[islandi keel]]e oskajaid kaasas ei olnud.<ref name="Þór Whitehead 1995:363">Þór Whitehead 1995:363.</ref> Britid kavatsesid tuua kõik oma väed Reykjavíkis maalea. Seal tuli neil vastupanu maha suruda ja tegelda kohalike sakslastega. Et kaitsta end Saksamaa vasturünnaku eest merelt, kavatsesid nad hõivata sadama ja saata väed maitsi lähedal asuvasse [[Hvalfjörður]]isse. Britid kartsid ka, et sakslased võivad kasutada õhudessantvägesid, nagu nad olid Norra sõjakäigu ajal suure eduga teinud. Selle vältimiseks pidid väed sõitma itta [[Sandskeið]]i ja [[Kaldaðarnes]]i lennuväljadele. Lõpuks pidid väed liikuma maitsi [[Akureyri]] sadamasse ja saare põhjaosas asuva [[Melgerði]] lennuväljale.<ref>Þór Whitehead 1995:353.</ref> Mereväe luureteenistus (NID) ootas vastupanu kolmelt poolt. Kohalikud sakslased, kellel arvati olevat relvi, võisid osutada vastupanu ja isegi üritada riigipööret. Teiseks võis Saksamaa sissetungivägi juba teel olla või hakata tulema kohe pärast brittide maabumist. NID ootas vastupanu ka Reykjavíkis asuvalt kohalikult politseilt, milles oli umbes 70 relvastatud mehest. Kui Reykjavíkis oleks juhtunud viibima mõni Taani inspekteerimislaev, oleks Taani merevägi võinud kaitsjaid abistada.<ref>Þór Whitehead 1995:354, Bittner 36.</ref> == Operatsioon Fork == === Sturgesi vägi === [[3. mai]]l [[1940]] sai [[Surrey]]s Bisleys asuv 2. Kuningliku Mereväe pataljon [[London]]ist käsu olla valmis kahe tunni jooksul tundmatusse sihtkohta välja sõitma. [[Pataljon]] oli moodustatud alles kuu aja eest. Kuigi selles oli kutselistest ohvitseridest koosnev tuumik, koosnes see hiljuti värvatud sõduritest, kelle väljaõpe oli puudulik.<ref name="Bittner 41"/> Relvadest oli puudus: oli ainult vintpüsse, püstoleid ja [[tääk]]e. 50 meest olid oma vintpüssid alles hiljuti saanud ega olnud jõudnud nendega laskmist proovida. 4. mail sai pataljon veidi lisavarustust kergete kuulipildujate [[Bren]], [[tankitõrjesuurtükk]]ide ja 51&nbsp;mm [[miinipilduja]]te näol. Relvade kasutamist õpetada ja neid sisse lasta tuli merel.<ref name="BittnerWhitehead">Bittner 42, Þór Whitehead 1995:352.</ref> Väe toetusrelvastusse kuulus kaks 3,7-tollist mägi[[haubits]]at, neli kahenaelast laevasuurtükki ja kaks 4-tollist rannakaitsesuurtükki.<ref name="BittnerWhitehead"/> Suurtükimeeskonnad tulid mereväest ja merejalaväest ja nad polnud kunagi suurtükkidest tulistanud.<ref name="BittnerWhitehead"/> Neil puudusid prožektorid, sidevahendid ja tulejuhtimisseadmed.<ref name="Bittner 42">Bittner 42.</ref> Kolonel [[Robert Sturges]] sai ülesandeks ekspeditsiooniväge juhtida. Ta oli 49-aastane hinnatud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] veteran, kes oli võidelnud [[Gallipoli lahing]]us ja [[Jüüti merelahing]]us.<ref>Þór Whitehead 1995:352.</ref> Temaga oli kaasas väike luureüksus major [[Humphrey Quill]]i juhtimisel ja diplomaatide rühm [[Charles Howard Smith]]i juhtimisel.<ref name="Bittner 41"/> Sissetungivägedes oli veel 746 meest.<ref>Þór Whitehead 1999:305. Mõnes vanemas allikas tuuakse ära väär arv 815.</ref> === Teekond Islandile === [[Pilt:HMS Berwick (65).jpg|pisi|[[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] oli operatsiooni lipulaev]] 6. mail saadeti Sturgesi vägi rongiga [[Šotimaa]]le [[Greenock]]isse. Tähelepanu äratamise vältimiseks jagati vägi teekonnal kahe rongi vahel,<ref name="Þór Whitehead 1995:361">Þór Whitehead 1995:361.</ref> kuid teel tekkinud viivituste tõttu saabusid väed Greenocki jaama umbes ühel ajal, nii et hajutamisest oli vähe kasu.<ref name="Þór Whitehead 1995:361"/> Pealegi oli operatsiooni salajasus juba varem rikutud krüpteerimata teatega ja kui väed Greenocki saabusid, oli kõrvaltvaatajal võimalik järeldada, et sõit läheb Islandile.<ref name="Bittner 41"/> "1940. aasta mais viisime merejalaväelased Islandile ja saar okupeeriti 10. mail, et vältida saare okupeerimist Saksa vägede poolt. Mõned Saksa tsiviilisikud ja tehnikud võeti vangi ja saadeti Suurbritanniasse. Teel Islandile oli halb ilm ja suurem osa merejalaväelastest jäi merehaigeks, täites koridorid ja laeva messiteki. Üks õnnetu merejalaväelane tegi enesetapu." <br />— Stan Foreman, HMS Berwicki seersant 7. mai hommikul suundus vägi Greenocki sadamasse, kus [[ristleja]]d [[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] ja [[HMS Glasgow]] ootasid, et viia nad Islandile. Väed hakkasid pardale minema, kuid laadimist kimbutasid probleemid ja viivitused. Väljasõit lükati 8. maile ja ka siis tuli suur hulk varustust ja varusid kaile maha jätta.<ref>Bittner 42, Þór Whitehead 1995:362.</ref> 8. mail kell 4 hommikul asusid ristlejad Islandi poole teele. Neid saatis allveelaevatõrje-eskort, mis koosnes [[hävitaja]]test [[HMS Fearless]] ja [[HMS Fortune]]. Ristlejad ei olnud mõeldud nii suure väe mahutamiseks ja pardal oli suur ruumipuudus.<ref name="Þór Whitehead 1995:363"/> Hoolimata üsna heast ilmast jäi suur osa merejalaväelastest raskesti merehaigeks. Teekonda kasutati plaanipäraselt uute relvadega tutvumiseks ja nende kaliibrimiseks.<ref>Þór Whitehead 1995:364.</ref> Üks äsja värvatud merejalaväelane sooritas teel enesetapu.<ref>Þór Whitehead 1995:374–375, Miller 88.</ref> Muidu kulges teekond vahejuhtumiteta.<ref name="Bittner 42"/> === Üllatusmomendi kaotamine === [[Pilt:Supermarine Walrus.jpg|pisi|[[Vesilennuk]] [[Supermarine Walrus]] osutus Islandil operatsioonides kasutuks, kuigi selle eelis oli võimalus maanduda peaaegu igal pool<ref>Bittner 76.</ref>]] 10. mail kell 1.47 öösel Islandi aja järgi (GMT) saadeti HMS Berwickilt katapuldiga õhku luurelennuk [[Supermarine Walrus]].<ref name="Whitehead379">Þór Whitehead 1995:379.</ref> Lennu peamine eesmärk oli uurida, kas Reykjavíki ümbruse meres on vaenulikke allveelaevu, sest mereväe luureteenistus oli veendunud, et Islandi sadamates neid baseerub.<ref name="Whitehead379"/> Lennuk sai käsu Reykjavíkist mitte üle lennata, kuid kogemata või halva side tõttu tiirutas see mitu korda linna kohal ja tekitas üsna palju müra.<ref>Þór Whitehead 1995:380, 1999:15.</ref> See ebatavaline sündmus äratas paljud inimesed ja tegi nad ärevaks.<ref>Þór Whitehead 1995:15.</ref> Islandi peaminister [[Hermann Jónasson]] ärkas lennuki peale,<ref name="Whitehead17"/> ärkas ka Islandi politsei. Politseiülema kohusetäitja Einar Arnalds oletas, et lennuk tuleb tõenäoliselt Briti sõjalaevalt, mis toob kaasa oodatud uue saadiku.<ref name="Whitehead17"/> See oli tõsi, kuigi see ei olnud kogu lugu. Saksa konsul [[Werner Gerlach]] ärkas samuti lennuki peale. Saades aru, mis juhtuma hakkab, sõitis ta koos konsulaadi sakslasest töötajaga sadamasse.<ref>Þór Whitehead 1995:380–384.</ref> Binokli abil sai ta oma kartustele kinnitust ja kiirustas seejärel tagasi.<ref>Þór Whitehead 1999:11.</ref> Kodus hoolitses ta selle eest, et tema dokumendid põletataks, ja püüdis edutult Islandi välisministrit telefoni teel kätte saada.<ref>Þór Whitehead 1999:30–32.</ref> === Sadama juures === Kell 3.40 hommikul nägi Islandi politseinik väikest sõjalaevade eskaadrit sadamale lähenemas, kuid ei suutnud kindlaks teha, millisele riigile need kuuluvas. Ta teatas sellest oma ülemusele, kes edastas teate politseiülema kohusetäitjale Einar Arnaldsile.<ref>Þór Whitehead 1999:15–17.</ref> XIII [[Haagi konventsioon]]i artiklis 15 oli sätestatud, et ühe sõdiva riigi sõjalaevu võib neutraalse riigi sadamas viibida kõige rohkem kolm. Selliste laevade lennukid ei tohtinud lennata üle neutraalse territoriaalvee.<ref name="Whitehead17">Þór Whitehead 1999:17.</ref> Kui Arnalds sai aru, et lähenev eskaader rikub kahes punktis neutraliteedireegleid, asus ta asja uurima.<ref name="Whitehead17"/> Sadamas nägi ta laevu oma silmaga ja otsustas, et need on tõenäoliselt Briti laevad. Ta võttis ühendust välisministeeriumiga, kust talle kinnitati, et ta peab minema eskaadri juurde ja teatama selle ülemale, et too rikub Islandi neutraliteeti.<ref name="Whitehead2223">Þór Whitehead 1999:22–23.</ref> Tolliamet sai korralduse paat valmis seada.<ref name="Whitehead2223"/> Samal ajal viidi Berwickil olnud merejalaväelased üle Fearlessile, mis pidi nad sadamasse viima. Merehaiguse ja väljaõppe puudumise tõttu võttis sõdurite ümberpaigutamine liiga palju aega ja see ärritas ohvitsere.<ref>Miller 88, Þór Whitehead 1999:10.</ref> Veidi enne kella 5 asus Fearless sadama poole teele, umbes 400 merejalaväelast pardal.<ref name="Whitehead2425">Þór Whitehead 1999:24–25.</ref> Sadamasse oli kogunenud väike rahvahulk, nende seas mitu politseinikku, kes ootasid ikka veel tollipaati. Briti konsul oli sissetungist ette teada saanud ja ootas koos konsulaadi töötajatega, et sõjaväelasi nende saabumisel aidata. Rahvahulgast häiritud konsul Shepherd pöördus Islandi politsei poole: "Kas te oleksite nii lahke ... ja paluksite inimestel veidi tagasi tõmbuda, et sõdurid saaksid hävitajalt maale tulla?" "Muidugi," kõlas vastus.<ref name="Whitehead2425"/> Fearless alustas maabumist niipea, kui jõudis kai äärde.<ref>Þór Whitehead 1999:25.</ref> Arnalds palus võimalust hävitaja kapteniga rääkida, kuid talle öeldi ära.<ref name="Whitehead28">Þór Whitehead 1999:28.</ref> Seejärel kiirustas ta peaministrile ette kandma. Hermann Jónasson andis korralduse Briti vägede tegevusele mitte vahele astuda ja püüda ära hoida konflikte nende ja islandlaste vahel.<ref name="Whitehead28"/> Sadamas protestisid mõned kohalikud brittide saabumise vastu. Üks islandlane haaras merejalaväelaselt vintpüssi, toppis selle raua sisse sigareti, viskas seejärel vintpüssi merejalaväelasele tagasi ja ütles, et olgu too sellega ettevaatlik. Kohale saabunud ohvitser sõimas merejalaväelast.<ref>Þór Whitehead 1999:27.</ref> === Operatsioonid Reykjavíkis === Briti sõjaväelased alustasid oma operatsioone Reykjavíkis sellega, et seadsid postkontori juurde valveposti ja riputasid uksele [[lendleht|lendlehe]].<ref>Þór Whitehead 1999:33.</ref> Halvas islandi keeles kirjutatud lendleht selgitas, et Briti väed on linna okupeerinud, ja palus koostööd kohalike sakslastega tegelemisel.<ref>Þór Whitehead 1999:34.</ref> [[Síminn]]i (telekommunikatsioon), [[RÚV]]i (raadio) ja ilmajaama kontor võeti kiiresti kontrolli alla, et uudis sissetungist ei jõuaks Berliini.<ref>Þór Whitehead 1999:35.</ref> Samal ajal oli kiire Saksa konsuli tabamisega. Kui Briti sõjaväelased konsulaadi juurde jõudsid, nägid nad kergendustundega, et miski ei viita vastupanule, ja koputasid uksele. Saksa konsul avas ukse, protestis sissetungi vastu ja tuletas brittidele meelde, et Island on neutraalne riik. Vastuseks öeldi talle, et ka Taani oli olnud neutraalne riik.<ref>Þór Whitehead 1999:39.</ref> Britid avastasid, et hoone ülakorrusel põleb midagi, ja leidsid konsuli vannist hunniku põlevaid dokumente. Nad kustutasid tule ja päästsid märkimisväärse hulga dokumente.<ref>Bittner 43.</ref> Britid olid oodanud vastupanu ka Saksa kaubalaeva Bahia Blanca meeskonnalt. See laev oli [[Taani väin]]as jäämäega kokku põrganud ja selle 62-liikmelise meeskonna oli päästnud Islandi traaler. Mereväe luureteenistus arvas, et need sakslased olid tegelikult nende arvates Islandil baseeruvate Saksa allveelaevade reservmeeskonnad.<ref>Þór Whitehead 1995:356.</ref> Relvastamata sakslased võeti vahejuhtumiteta vangi.<ref>Þór Whitehead 1999:47.</ref> == Tulemus == Kuigi Briti operatsiooni eesmärk oli võimalikust Saksamaa sissetungist ette jõuda, ei olnud sakslased sissetungi kavandanud. Pärast Suurbritannia sissetungi koostasid sakslased sekkumisplaani [[Operatsioon Ikarus]], kuid operatsioonist loobuti, tõenäoliselt logistiliste raskuste tõttu. Ajaloolane Donald F. Bittner on jõudnud järeldusele, et otsus Island okupeerida tehti Saksamaa rünnaku ärahoidmiseks. Michael Penk on selle järelduse vaidlustanud ja väitnud, et Saksamaa rünnaku oht oli üksnes ettekääne, et õigustada okupatsiooni, mis lähtus Suurbritannia sõjalis-strateegilistest huvidest.<ref>Michael Penk. To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. – ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. </ref> Suurbritannial oli oma vägesid mujal tarvis ja 1941. aasta juulis andis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja Islandi vahel sõlmitud kaitselepingu alusel vastutuse Islandi eest USAle üle. Suurbritannia oli veennud Alþingit Ameerika okupatsiooni heaks kiitma. Saarele paigutati kuni 40&nbsp;000 Ameerika sõdurit, mis ületas täiskasvanud Islandi meeste arvu (tol ajal oli Islandil umbes 120&nbsp;000 elanikku). Üks okupatsiooni mälestusmärk oli arvukad poolringikujulised Briti [[Nisseni onn]]id, mis maha jäeti ja mis muudeti sõjajärgse elamispuuduse ajal tsiviilelamuteks. == Vaata ka == * [[Liitlaste okupatsioon Islandil]] * [[Atlandi lahing]] * [[Islandi ajalugu]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Gunnar M. Magnúss]]. ''Virkið í norðri: Hernám Íslands: I. bindi'', Ísafoldarprentsmiðja: Reykjavík 1947. * [[Alexander George Montagu Cadogan]]. ''The diaries of Sir Alexander Cadogan, O.M., 1938-1945'', toim David Dilks, London: Cassell 1971, lk ISBN 0-304-93737-1. * [[Donald F. Bittner]]. The British Occupation of Iceland, 1940–1946. – ''Army Quarterly and Defence Journal'', 1972, 103 (oktoober), lk 81–90. * Donald F. Bittner. ''The British Occupation of Iceland, 1940–42'', 1975, doktoritöö, University of Missouri. * Donald F. Bittner. A Final Appraisal of the British Occupation of Iceland, 1940–42. – ''The RUSI Journal'', 1975, 120 (2): 45–53. https://doi.org/10.1080/03071847509421214 * Þór Whitehead. ''Iceland in the Second World War 1939–1946'', doktoritöö, Oxford University 1978. * Donald F. Bittner. ''Fall Ikarus, 1940: British Myth and German Reality about Hitler's Proposed Invasion of Iceland'', Quantico: C & S College 1980. * [[Donald F. Bittner]]. ''The Lion and the White Falcon: Britain and Iceland in the World War II Era'', Archon Books: Hamden 1983, ISBN 0-208-01956-1. * Þór Whitehead. ''Hvers vegna hernámu Bretar Ísland?'', 1990. * Þór Whitehead. ''Milli vonar og ótta: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1995, ISBN 9979-2-0317-X. * [[Þór Whitehead]]. ''Bretarnir koma: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1999, ISBN 9979-2-1435-X. * [[Gunnar Karlsson]]. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society''. Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * [[James Miller]]. ''The North Atlantic Front: Orkney, Shetland, Faroe and Iceland at War'', Birlinn: Edinburgh 2003, ISBN 1-84341-011-7. * Michael Penk. „To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. [https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://www.researchgate.net/publication/26520591_To_protect'_Iceland_Die_britische_Okkupation_Islands_im_Zweiten_Weltkrieg Veebis.] * Philip W. Deans. ''The Uninvited Guests: Britain's Military Forces in Iceland, 1940–1942''. magistritöö, University of Chester 2012. * Daisy L. Neijmann. Soldiers and Other Monsters: the Allied Occupation in Icelandic Fiction. – ''Scandinavian-Canadian Studies'', 2016, kd 23, lk 96–120. [https://hcmc.uvic.ca/~scancan/xml/neijmann_1_23.xml Veebis.] * Krzysztof Kubiak. Zajęcie i okupacja Islandii przez wojska brytyjskie 1940–1943. – ''Studia Scandinavica'', 2018, 2 (22). [https://czasopisma.bg.ug.edu.pl/index.php/SS/article/download/2823/2668 Allalaadimine.] == Välislingid == * [http://www.ibiblio.org/pha/timeline/410707awp.html Franklin D. Roosevelti teade Kongressile 7. juulil 1941 Ameerika okupatsiooni kohta Islandil] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:1940]] notsab77ldzy6jxut9oi6rqbz80oxxy 7248315 7248314 2026-10-05T23:52:52Z Sendrasendra 225202 /* Islandi küsimus Suurbritannias enne sõda */ 7248315 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland invasion targets.png|pisi|Brittide eesmärgid olid kõigi [[lennurada]]de (sinine) hävitamine ja tähtsamate sadamate (punane) hõivamine. Transpordiprobleemide tõttu kulus rohkem kui nädal, enne kui väed jõudsid saare põhjaossa]] '''Sissetung Islandile''' (koodnimega '''Operatsioon Fork''' (''Operation Fork'')) oli [[Suurbritannia]] veretu [[sõjaline operatsioon]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal 1940. aastal. Selle käigus tungisid [[Suurbritannia kuninglik merevägi]] ja Kuninglik Merejalavägi [[Island]]ile. Sissetung algas [[1940]]. aasta [[10. mai]] varahommikul, kui Briti väed maabusid Islandi pealinnas [[Reykjavík]]is. Väed ei kohanud vastupanu ning asusid kiiresti ära lõikama sidevahendeid, hõivama strateegilisi kohti ja vahistama Saksa maakodanikke. Pärast kohalike transpordivahendite rekvireerimist liikusid väed [[Hvalfjörður]]isse, [[Kaldaðarnes]]i, [[Sandskeiði]]le ja [[Akranes]]i, et kindlustada maabumiskohad võimaliku Saksa vasturünnaku puhuks. Järgmistel päevadel paigutati Reykjavíki õhutõrjesuurtükid ja [[Akureyri]]sse saadeti väeüksus. 10. mai õhtul esitas Islandi valitsus protesti, et Islandi [[neutraliteet]]i on "jämedalt rikutud" ja "selle iseseisvust piiratud", ning märkis, et kõikide tekitatud kahjude eest oodatakse hüvitist. Britid lubasid kahjude hüvitamist, soodsaid kaubanduslepinguid, Islandi siseasjadesse mittesekkumist ja kõikide vägede väljaviimist sõja lõpus. Islandi võimud leppisid olukorraga ja ''de facto'' toetasid sissetungijõude, kuigi säilitasid ametlikult neutraliteedipoliitika. Sissetungijõud koosnesid 746 [[merejalavägi|merejalaväelasest]], kes olid halvasti varustatud ja olid saanud ainult osalise väljaõppe.<ref name="Bittner 41">Bittner 41.</ref> Kuigi operatsioon õnnestus, oli ilmne, et okupatsioonivägedest ei piisa ligi 103&nbsp;000&nbsp;km² suuruse riigi kaitsmiseks. [[17. mai]]l saabus [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia maaväest]] 4000 sõdurit (146. jalaväebrigaad), kes vahetasid merejalaväelased välja. Need lahkusid 19. mail. Hiljem asendasid neid Ameerika Ühendriikide väed (vt [[liitlaste okupatsioon Islandil]]). == Islandi strateegiline tähtsus == Islandi asukoht Põhja-Atlandil oli sõjaliselt väga tähtis, sest Island paiknes Suurbritanniasse suunduvate põhjapoolsete mereteede lähedal. Islandil baseeruvad mere- ja õhujõud oleksid saanud jälgida ja mõjutada nii üle Põhja-Atlandi kulgevat laevaliiklust kui ka Euroopa vetest Atlandile suunduvate sõjalaevade liikumist,<ref>Bittner 1983: 3.</ref> kaitsta omaenda laevu ja konvoisid ning rünnata vastase laevu. Õhuväebaasid oleksid võimaldanud lennukitel teha mereluuret, otsida ja rünnata laevu ning allveelaevu ja kaitsta konvoisid. Lennukite tegevusraadius oli piiratud: mida lähemal asus baas kaitstavale või rünnatavale merealale, seda pikemalt said lennukid seal patrullida ja seda suuremat mereala katta. Mereväebaasid võimaldasid sõjalaevu varustada, hooldada ja remontida ning seetõttu pikendada nende tegevust Põhja-Atlandil. Suurbritannia oli sõja ajal suuresti sõltuv meritsi saabuvast varustusest. Atlandi kaudu jõudsid Suurbritanniasse Põhja-Ameerikast ja mujalt toiduained, kütus, tooraine, sõjavarustus ja muud kaubad. Samu mereteid mööda liikusid ka väed ja sõjapidamiseks vajalikud vahendid. Atlandi laevaliikluse häirimine oleks võinud otseselt mõjutada Suurbritannia võimet sõda jätkata. Kui Suurbritannia oleks kontrollinud Islandit, oleks ta saanud kasutada Islandit selle ühendustee kaitsmiseks: seal oleks saanud baseeruda konvoieskortide laevad, mereluurelennukid ja allveelaevatõrjeüksused. Kui aga Suurbritannia vaenlane oleks saanud Islandi enda kätte, oleks vaenlane saanud Islandilt tegutseda Briti kaubalaevade ja konvoide vastu, laiendada oma allveelaevade ja teiste merejõudude tegevusulatust ning kasutada lennukeid mereluureks ja laevade ründamiseks. Euroopa põhja- ja lääneosa ning Põhja-Atlandi vahelised merealad moodustasid ühenduse, mille kaudu võisid Euroopa vetes paiknevad sõjalaevad jõuda Atlandile. Islandilt oleks saanud seda liikumist jälgida ning mere- ja õhujõududega selle vastu tegutseda. ==Eellugu== ===Islandi küsimus Suurbritannias enne sõda=== Enne Hitleri võimuletulekut Saksamaal oli Suurbritannia Islandi pärast muretu, sest Briti mereväel oli kontroll mere üle ja Island oli vaenlastest kaugel ja eraldatud. Londoni tähelepanekute järgi pärast 1933. aastat Saksamaa huvi Islandi vastu kasvas. Saksamaa püüdis avaldada Islandile kultuurilist, majanduslikku ja sõjalist mõju. Rahvussotsialistliku ideoloogiaga õnnestus nakatada ainult mõnesid noori inimesi. Briti välisministeerium muutus valvsaks siis, kui saadik Taanis [[Hugh Gurney]] 29. novembril 1933 kandis ette, et poliitilist olukorda Islandil komplitseerib natsismi kasvav mõju. Püüdes end respekteeritavaks teha, sidusid kohalikud natsid end Islandi iseseisvusliikumisega. 1934. aastal teatas Gurney, et parteist on saanud sotsialismivastane, Taani-vastane ja äärmiselt Islandi-meelne organisatsioon. Selle mõju oli väike ja islandlased pidasid seda naljanumbriks. Ka sakslasi oli nii vähe, et nende mõju oli tühine.<ref>Bittner 1983: 16–17.</ref> Islandi ülikooli inglise keele lektor ja [[Manchester Guardian]]i korrespondent [[Howard Little]] saatis aastatel 1934–1936 arvukalt kirju parlamendiliikmele [[George Hume]]'ile le ja vestles Islandit külastavate mereväeohvitseridega. Korduv teema oli Islandi kaitsetus rünnaku või ülestõusu ees relvajõudude puudumise tõttu. Little'i jutt sakslaste kohaloleku ja mõju kohta oli liialdatud. Ühes Hume'ile saadetud kirjas väitis ta, et Islandil viibib üle 550 sakslase, kellest üle 400 on noored mehed. Sõja korral saaks Saksamaa juba nende jõududega jõududega saare vallutada. 1936. aastal laeva [[HMS Lupin]] visiidi ajal rääkis ta 300 võrra vähemast sakslasest, öeldes, et nad on sisse toonud vintpüsse, laskemoona ja võib-olla isegi kuulipildujaid ning arvas, et sõjaväeline väljaõpe on juba alanud. Välisminiateeriumi Põhjamaade osakond ja Lupini ohvitserid ei võtnud teda tõsiselt.<ref>Bittner 1983: 17.</ref> Little'i jutud panid välisministeeriumi ja admiraliteedi siiski Islandi peale ja Saksamaa võimaliku tegevuse peale seal mõtlema. 1936. aastal vahetas välisministeerium välja oma ametlikku esindaja Islandil ja tõstis esinduse taset saates, saates sinna kohapeal resideeruva peakonsuli. Põhjamaade osakond ei pidanud Islandil viibivaid sakslasi agentideks, vaid tõelisteks pagulasteks, kuid soovis ta saada täpset teavet Saksamaa tegevuse kohta Islandil. Oktoobris 1936 asus peakonsulina tööle konsulaartteenistuse töötaja [[John Bowering]], kes pidi hakkama esitama kvartaliaruandeid. Loodeti ka, et brittide kohaloleku taseme tõstmine näitab islandlastele, et nende riigi tähtsus Suurbritannia silmis on suurenenud. Jaanuaris 1937 sai mereväeluure kirja Islandil elavalt Suurbritannia alamalt A. C. Hoyerilt. Kirjas väideti muu hulgas, et Esimese maailmasõja ajal olid sakslased tahtnud rajada saarele mereväebaasi. Hoyer arvas ka, et Islandil on Saksa spioone, ja andis edasi ühe austerlase sõnad, et kui sõda algab, okupeerib Saksamaa kohe Islandi. Mereväeluure hinnangul oli jutt peamiselt poliitilistest küsimustest ja kirjavahetus saadeti edasi välisministeeriumile. Põhjamaade osakond käskis Boweringil asja uurida. Märtsi alguses 1937 said välisministeerium ja sõjavägi teateid Saksamaa katsetest tungida Fääri saartele. Bowering kästi jälgida Saksamaa sarnast tegevust Islandil, eriti võimalikke ettevalmistusi õhuväe- või allveelaevabaaside rajamiseks. Esimeses aruandes kirjutas Howering, kes oli vestelnud ka Hoyeriga, et kui Islandil Saksa spioone on, siis on neid vähe ja Islandil polegi eriti midagi luurata. Kohalikud natsid olid peakonsuli sõnul Reykjavíki kaupmeeste perekondadest pärit noorukid, kellel oli vähe toetust. Saksamaa katsed nakatada oma ideedega talupoegi olid vastu võetud islandlastele omase küünilisusega. Radikaalsetest parteidest toetasid islandlased peamiselt sotsialiste ja kommuniste. Teises aruandes kahtles selles, et Saksamaal on Islandil märkimisväärse mõju, kuid rõhutas ta Iskandi kaitsetust, mille tõttu väikegi jõuk võiks valitsuse kukutada.<ref>Bittner 1983: 17–18.</ref> [[1937. aasta Islandi parlamendivalimised|Juunis 1937 toimunud valimistel]] said [[Progressipartei]] ([[Framsóknarflokkurinn]]) ja [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Island)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ([[Alþýðuflokkurinn]]) said [[Alþingi]]s 49 kohast 27, suurendades oma kohtade arvu kahe võrra. [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] ([[Sjálfstæðisflokkurinn]]), mida oli kahtlustatud Saksamaa mõju alla sattumises, kaotas kolm kohta ja sai 17 mandaati. Fašistid jäid esinduseta. Nad said 118 häält ([[1934. aasta Islandi parlamendivalimised|1934. aasta valimistel]] 363).<ref>Bittner 1983: 18–19.</ref> 1938. ja 1939. aastal Saksamaa ja sakslaste tegevus hoogustus, kuid Islandi avalik arvamus ei kaldunud Saksamaa-meelsele ja Suurbritannia-vastasele seisukohale. Boweringi aruannetest paistis aga Londonile, et Saksa oht üha kasvab. Suurbritannia ei võtnud selles asjas ka peaaegu midagi ette, mistõttu ärevus püsis. Et Islandil tunti parajasti huvi purilennunduse vastu, saabusid 1938. aasta kevadel ja suvel Saksamaalt Saksa lendurid koos purilennukite ja ühe lennukiga, et anda väljaõpet ning aidata kaasa selle spordiala arendamisele. Bowering kirjutas, et väljaõpe hõlmab maastiku tundmaõppimist ja kogu riigis on leitud võimalikke kohti, kus lennukid saaksid nii maanduda kui ka uuesti õhku tõusta. See teade tegi ülemused rahutuks. 1939. aastal toimus vestlus Islandi Lennundus- ja Purilennuliidu juhi ja ühe Islandit külastanud Briti välisministeeriumi ametniku vahel. Islandlane ütles, et tema klubi on Suurbritannia-meelne, kuid selle liikmed imetlevad ka Saksamaa saavutusi selles vallas. Sakslased andsid andsid tasuta väljaõpet, maksta tuli aunult instruktorite kohalesõidu eest. Brittidel ei olnud raha, et samaväärselt vastata. Isegi lennundusajakirjade poolest jäi Suurbritannia alla, sest lennundusliit sai Saksamaalt kaks ajakirja ([[Luftwelt]] ja [[Luftreise]], ja ainult ühe Suurbritannia ajakirja ([[Aeroplane]]), mida välisministeeriumis peeti Saksa-sõbralikuks ja mille toimetajat peeti kurikuulsaks veidrikuks. Britid ei suutnud muud teha kui saata rohkem lennundusalast teavet ja ajakirju.<ref>Bittner 1983: 19.</ref> ===Olukorra muutumine aprillis 1940=== [[9. aprill]]il [[1940]] tungisid Saksamaa väed [[Operatsioon Weserübung]]i käigus [[Norra]]sse ja [[Taani]]. Taani [[okupeerimine|okupeeriti]] mõne tunni jooksul. 10. aprillil kuulutas Islandi parlament [[Alþingi]], et kuningas [[Christian X]] ei ole võimeline põhiseaduse kohaselt oma ülesandeid täitma, ja andis need koos teiste ülesannetega, mida Taani oli varem Islandi nimel riikide liidu raames täitnud, üle Islandi valitsusele.<ref>Þór Whitehead 1995:272.</ref> [[Operatsioon Valentine]]'i käigus okupeerisid Briti väed [[Fääri saared]] [[12. aprill]]il. [[Pilt:Christian X of Denmark.jpg|pisi|Ajakirja [[Time]] andmetel oli Christian X Islandil vähem ebapopulaarne kui ükski varasem Taani kuningas<ref>[https://web.archive.org/web/20130721025602/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,763855,00.html Nobody's Baby], ''[[Time]]'',22.4.1940 .</ref> Sellest hoolimata kiirustas suur enamik islandlasi vabariigi rajamisega]] Island, mis oli sajandeid Taani võimu all olnud, oli [[1918]]. aastal iseseisvunud, jäädes Taaniga [[personaalunioon]]i ja ühise välispoliitika alla.<ref name="Karlsson283">Gunnar Karlsson:283.</ref> Uus [[Islandi Kuningriik]] oli kuulutanud end neutraalseks, oma kaitsejõude tal ei olnud.<ref name="Karlsson283"/> Liiduleping nägi ette võimaluse alustada suhete läbivaatamist 1941. aastal ja liit kolm aastat hiljem ühepoolselt lõpetada, kui selleks ajaks ei ole kokkuleppele jõutud.<ref name="Karlsson283"/> 1928. aastal olid kõik Islandi parteid ühel meelel, et liit tuleb lõpetada nii kiiresti, kui leping võimaldab.<ref>Gunnar Karlsson:319.</ref> Kui [[Saksamaa]] oli Taani ja Norra okupeerinud hakkas Briti valitsus kartma, et Saksamaa üritab peagi luua Islandil sõjalist kohalolekut. Seda peeti Suurbritannia kontrollile [[Põhja-Atlandi ookean]] üle vastuvõetamatuks ohuks. Britid omakorda soovisid saada Islandil baase ja tugevdada piirkonna jälgimist.<ref>Bittner 33–34.</ref> [[9. aprill]]il saatis Briti valitsus Islandi valitsusele teate, et Suurbritannia on valmis aitama Islandil iseseisvust säilitada, kuid vajaks selleks Islandil rajatisi. Islandit kutsuti üles liituma Suurbritanniaga "sõdiva poole ja liitlasena". Islandi valitsus lükkas pakkumise tagasi.<ref>Bittner 34.</ref> == Planeerimine == "Kodus kell 20. Sõin ja töötasin. Plaanin järgmisel nädalal sissetungi Islandile. Ilmselt on liiga hilja! Nägin mitut pardipoegade pesakonda." <br />— [[Alexander Cadogan]], 4. mai 1940. aasta päevikulehe lõpp.<ref>Cadogan 276.</ref> Et sõjaline olukord Norras halvenes, jõudis [[Admiraliteet|Admiraliteet]] [[London]]is järeldusele, et Suurbritannia ei saa enam endale lubada baaside puudumist Islandil. 6. mail tõstatas Admiraliteedi esimene lord [[Winston Churchill]] selle asja sõjakabineti ees. 10. mail, sissetungi päeval, sai temast peaminister. Churchill jäi seisukohale, et kui islandlastega püütakse veel läbirääkimisi pidada, võivad sakslased sellest teada saada ja tegutseda esimesena. Kindlam ja tõhusam lahendus oli vägede etteteatamata maabumine ja Islandi võimude panemine ''[[fait accompli]]'' ette. Sõjakabinet kiitis plaani heaks.<ref>Bittner 38.</ref> Ekspeditsioon korraldati kiirustades ja läbimõtlematult.<ref>Bittner 40.</ref> Operatsioon kavandati suurelt jaolt teel olles. Kaasa anti mõned halvad kaardid, millest üks oli mälu järgi joonistatud. Häid [[islandi keel]]e oskajaid kaasas ei olnud.<ref name="Þór Whitehead 1995:363">Þór Whitehead 1995:363.</ref> Britid kavatsesid tuua kõik oma väed Reykjavíkis maalea. Seal tuli neil vastupanu maha suruda ja tegelda kohalike sakslastega. Et kaitsta end Saksamaa vasturünnaku eest merelt, kavatsesid nad hõivata sadama ja saata väed maitsi lähedal asuvasse [[Hvalfjörður]]isse. Britid kartsid ka, et sakslased võivad kasutada õhudessantvägesid, nagu nad olid Norra sõjakäigu ajal suure eduga teinud. Selle vältimiseks pidid väed sõitma itta [[Sandskeið]]i ja [[Kaldaðarnes]]i lennuväljadele. Lõpuks pidid väed liikuma maitsi [[Akureyri]] sadamasse ja saare põhjaosas asuva [[Melgerði]] lennuväljale.<ref>Þór Whitehead 1995:353.</ref> Mereväe luureteenistus (NID) ootas vastupanu kolmelt poolt. Kohalikud sakslased, kellel arvati olevat relvi, võisid osutada vastupanu ja isegi üritada riigipööret. Teiseks võis Saksamaa sissetungivägi juba teel olla või hakata tulema kohe pärast brittide maabumist. NID ootas vastupanu ka Reykjavíkis asuvalt kohalikult politseilt, milles oli umbes 70 relvastatud mehest. Kui Reykjavíkis oleks juhtunud viibima mõni Taani inspekteerimislaev, oleks Taani merevägi võinud kaitsjaid abistada.<ref>Þór Whitehead 1995:354, Bittner 36.</ref> == Operatsioon Fork == === Sturgesi vägi === [[3. mai]]l [[1940]] sai [[Surrey]]s Bisleys asuv 2. Kuningliku Mereväe pataljon [[London]]ist käsu olla valmis kahe tunni jooksul tundmatusse sihtkohta välja sõitma. [[Pataljon]] oli moodustatud alles kuu aja eest. Kuigi selles oli kutselistest ohvitseridest koosnev tuumik, koosnes see hiljuti värvatud sõduritest, kelle väljaõpe oli puudulik.<ref name="Bittner 41"/> Relvadest oli puudus: oli ainult vintpüsse, püstoleid ja [[tääk]]e. 50 meest olid oma vintpüssid alles hiljuti saanud ega olnud jõudnud nendega laskmist proovida. 4. mail sai pataljon veidi lisavarustust kergete kuulipildujate [[Bren]], [[tankitõrjesuurtükk]]ide ja 51&nbsp;mm [[miinipilduja]]te näol. Relvade kasutamist õpetada ja neid sisse lasta tuli merel.<ref name="BittnerWhitehead">Bittner 42, Þór Whitehead 1995:352.</ref> Väe toetusrelvastusse kuulus kaks 3,7-tollist mägi[[haubits]]at, neli kahenaelast laevasuurtükki ja kaks 4-tollist rannakaitsesuurtükki.<ref name="BittnerWhitehead"/> Suurtükimeeskonnad tulid mereväest ja merejalaväest ja nad polnud kunagi suurtükkidest tulistanud.<ref name="BittnerWhitehead"/> Neil puudusid prožektorid, sidevahendid ja tulejuhtimisseadmed.<ref name="Bittner 42">Bittner 42.</ref> Kolonel [[Robert Sturges]] sai ülesandeks ekspeditsiooniväge juhtida. Ta oli 49-aastane hinnatud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] veteran, kes oli võidelnud [[Gallipoli lahing]]us ja [[Jüüti merelahing]]us.<ref>Þór Whitehead 1995:352.</ref> Temaga oli kaasas väike luureüksus major [[Humphrey Quill]]i juhtimisel ja diplomaatide rühm [[Charles Howard Smith]]i juhtimisel.<ref name="Bittner 41"/> Sissetungivägedes oli veel 746 meest.<ref>Þór Whitehead 1999:305. Mõnes vanemas allikas tuuakse ära väär arv 815.</ref> === Teekond Islandile === [[Pilt:HMS Berwick (65).jpg|pisi|[[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] oli operatsiooni lipulaev]] 6. mail saadeti Sturgesi vägi rongiga [[Šotimaa]]le [[Greenock]]isse. Tähelepanu äratamise vältimiseks jagati vägi teekonnal kahe rongi vahel,<ref name="Þór Whitehead 1995:361">Þór Whitehead 1995:361.</ref> kuid teel tekkinud viivituste tõttu saabusid väed Greenocki jaama umbes ühel ajal, nii et hajutamisest oli vähe kasu.<ref name="Þór Whitehead 1995:361"/> Pealegi oli operatsiooni salajasus juba varem rikutud krüpteerimata teatega ja kui väed Greenocki saabusid, oli kõrvaltvaatajal võimalik järeldada, et sõit läheb Islandile.<ref name="Bittner 41"/> "1940. aasta mais viisime merejalaväelased Islandile ja saar okupeeriti 10. mail, et vältida saare okupeerimist Saksa vägede poolt. Mõned Saksa tsiviilisikud ja tehnikud võeti vangi ja saadeti Suurbritanniasse. Teel Islandile oli halb ilm ja suurem osa merejalaväelastest jäi merehaigeks, täites koridorid ja laeva messiteki. Üks õnnetu merejalaväelane tegi enesetapu." <br />— Stan Foreman, HMS Berwicki seersant 7. mai hommikul suundus vägi Greenocki sadamasse, kus [[ristleja]]d [[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] ja [[HMS Glasgow]] ootasid, et viia nad Islandile. Väed hakkasid pardale minema, kuid laadimist kimbutasid probleemid ja viivitused. Väljasõit lükati 8. maile ja ka siis tuli suur hulk varustust ja varusid kaile maha jätta.<ref>Bittner 42, Þór Whitehead 1995:362.</ref> 8. mail kell 4 hommikul asusid ristlejad Islandi poole teele. Neid saatis allveelaevatõrje-eskort, mis koosnes [[hävitaja]]test [[HMS Fearless]] ja [[HMS Fortune]]. Ristlejad ei olnud mõeldud nii suure väe mahutamiseks ja pardal oli suur ruumipuudus.<ref name="Þór Whitehead 1995:363"/> Hoolimata üsna heast ilmast jäi suur osa merejalaväelastest raskesti merehaigeks. Teekonda kasutati plaanipäraselt uute relvadega tutvumiseks ja nende kaliibrimiseks.<ref>Þór Whitehead 1995:364.</ref> Üks äsja värvatud merejalaväelane sooritas teel enesetapu.<ref>Þór Whitehead 1995:374–375, Miller 88.</ref> Muidu kulges teekond vahejuhtumiteta.<ref name="Bittner 42"/> === Üllatusmomendi kaotamine === [[Pilt:Supermarine Walrus.jpg|pisi|[[Vesilennuk]] [[Supermarine Walrus]] osutus Islandil operatsioonides kasutuks, kuigi selle eelis oli võimalus maanduda peaaegu igal pool<ref>Bittner 76.</ref>]] 10. mail kell 1.47 öösel Islandi aja järgi (GMT) saadeti HMS Berwickilt katapuldiga õhku luurelennuk [[Supermarine Walrus]].<ref name="Whitehead379">Þór Whitehead 1995:379.</ref> Lennu peamine eesmärk oli uurida, kas Reykjavíki ümbruse meres on vaenulikke allveelaevu, sest mereväe luureteenistus oli veendunud, et Islandi sadamates neid baseerub.<ref name="Whitehead379"/> Lennuk sai käsu Reykjavíkist mitte üle lennata, kuid kogemata või halva side tõttu tiirutas see mitu korda linna kohal ja tekitas üsna palju müra.<ref>Þór Whitehead 1995:380, 1999:15.</ref> See ebatavaline sündmus äratas paljud inimesed ja tegi nad ärevaks.<ref>Þór Whitehead 1995:15.</ref> Islandi peaminister [[Hermann Jónasson]] ärkas lennuki peale,<ref name="Whitehead17"/> ärkas ka Islandi politsei. Politseiülema kohusetäitja Einar Arnalds oletas, et lennuk tuleb tõenäoliselt Briti sõjalaevalt, mis toob kaasa oodatud uue saadiku.<ref name="Whitehead17"/> See oli tõsi, kuigi see ei olnud kogu lugu. Saksa konsul [[Werner Gerlach]] ärkas samuti lennuki peale. Saades aru, mis juhtuma hakkab, sõitis ta koos konsulaadi sakslasest töötajaga sadamasse.<ref>Þór Whitehead 1995:380–384.</ref> Binokli abil sai ta oma kartustele kinnitust ja kiirustas seejärel tagasi.<ref>Þór Whitehead 1999:11.</ref> Kodus hoolitses ta selle eest, et tema dokumendid põletataks, ja püüdis edutult Islandi välisministrit telefoni teel kätte saada.<ref>Þór Whitehead 1999:30–32.</ref> === Sadama juures === Kell 3.40 hommikul nägi Islandi politseinik väikest sõjalaevade eskaadrit sadamale lähenemas, kuid ei suutnud kindlaks teha, millisele riigile need kuuluvas. Ta teatas sellest oma ülemusele, kes edastas teate politseiülema kohusetäitjale Einar Arnaldsile.<ref>Þór Whitehead 1999:15–17.</ref> XIII [[Haagi konventsioon]]i artiklis 15 oli sätestatud, et ühe sõdiva riigi sõjalaevu võib neutraalse riigi sadamas viibida kõige rohkem kolm. Selliste laevade lennukid ei tohtinud lennata üle neutraalse territoriaalvee.<ref name="Whitehead17">Þór Whitehead 1999:17.</ref> Kui Arnalds sai aru, et lähenev eskaader rikub kahes punktis neutraliteedireegleid, asus ta asja uurima.<ref name="Whitehead17"/> Sadamas nägi ta laevu oma silmaga ja otsustas, et need on tõenäoliselt Briti laevad. Ta võttis ühendust välisministeeriumiga, kust talle kinnitati, et ta peab minema eskaadri juurde ja teatama selle ülemale, et too rikub Islandi neutraliteeti.<ref name="Whitehead2223">Þór Whitehead 1999:22–23.</ref> Tolliamet sai korralduse paat valmis seada.<ref name="Whitehead2223"/> Samal ajal viidi Berwickil olnud merejalaväelased üle Fearlessile, mis pidi nad sadamasse viima. Merehaiguse ja väljaõppe puudumise tõttu võttis sõdurite ümberpaigutamine liiga palju aega ja see ärritas ohvitsere.<ref>Miller 88, Þór Whitehead 1999:10.</ref> Veidi enne kella 5 asus Fearless sadama poole teele, umbes 400 merejalaväelast pardal.<ref name="Whitehead2425">Þór Whitehead 1999:24–25.</ref> Sadamasse oli kogunenud väike rahvahulk, nende seas mitu politseinikku, kes ootasid ikka veel tollipaati. Briti konsul oli sissetungist ette teada saanud ja ootas koos konsulaadi töötajatega, et sõjaväelasi nende saabumisel aidata. Rahvahulgast häiritud konsul Shepherd pöördus Islandi politsei poole: "Kas te oleksite nii lahke ... ja paluksite inimestel veidi tagasi tõmbuda, et sõdurid saaksid hävitajalt maale tulla?" "Muidugi," kõlas vastus.<ref name="Whitehead2425"/> Fearless alustas maabumist niipea, kui jõudis kai äärde.<ref>Þór Whitehead 1999:25.</ref> Arnalds palus võimalust hävitaja kapteniga rääkida, kuid talle öeldi ära.<ref name="Whitehead28">Þór Whitehead 1999:28.</ref> Seejärel kiirustas ta peaministrile ette kandma. Hermann Jónasson andis korralduse Briti vägede tegevusele mitte vahele astuda ja püüda ära hoida konflikte nende ja islandlaste vahel.<ref name="Whitehead28"/> Sadamas protestisid mõned kohalikud brittide saabumise vastu. Üks islandlane haaras merejalaväelaselt vintpüssi, toppis selle raua sisse sigareti, viskas seejärel vintpüssi merejalaväelasele tagasi ja ütles, et olgu too sellega ettevaatlik. Kohale saabunud ohvitser sõimas merejalaväelast.<ref>Þór Whitehead 1999:27.</ref> === Operatsioonid Reykjavíkis === Briti sõjaväelased alustasid oma operatsioone Reykjavíkis sellega, et seadsid postkontori juurde valveposti ja riputasid uksele [[lendleht|lendlehe]].<ref>Þór Whitehead 1999:33.</ref> Halvas islandi keeles kirjutatud lendleht selgitas, et Briti väed on linna okupeerinud, ja palus koostööd kohalike sakslastega tegelemisel.<ref>Þór Whitehead 1999:34.</ref> [[Síminn]]i (telekommunikatsioon), [[RÚV]]i (raadio) ja ilmajaama kontor võeti kiiresti kontrolli alla, et uudis sissetungist ei jõuaks Berliini.<ref>Þór Whitehead 1999:35.</ref> Samal ajal oli kiire Saksa konsuli tabamisega. Kui Briti sõjaväelased konsulaadi juurde jõudsid, nägid nad kergendustundega, et miski ei viita vastupanule, ja koputasid uksele. Saksa konsul avas ukse, protestis sissetungi vastu ja tuletas brittidele meelde, et Island on neutraalne riik. Vastuseks öeldi talle, et ka Taani oli olnud neutraalne riik.<ref>Þór Whitehead 1999:39.</ref> Britid avastasid, et hoone ülakorrusel põleb midagi, ja leidsid konsuli vannist hunniku põlevaid dokumente. Nad kustutasid tule ja päästsid märkimisväärse hulga dokumente.<ref>Bittner 43.</ref> Britid olid oodanud vastupanu ka Saksa kaubalaeva Bahia Blanca meeskonnalt. See laev oli [[Taani väin]]as jäämäega kokku põrganud ja selle 62-liikmelise meeskonna oli päästnud Islandi traaler. Mereväe luureteenistus arvas, et need sakslased olid tegelikult nende arvates Islandil baseeruvate Saksa allveelaevade reservmeeskonnad.<ref>Þór Whitehead 1995:356.</ref> Relvastamata sakslased võeti vahejuhtumiteta vangi.<ref>Þór Whitehead 1999:47.</ref> == Tulemus == Kuigi Briti operatsiooni eesmärk oli võimalikust Saksamaa sissetungist ette jõuda, ei olnud sakslased sissetungi kavandanud. Pärast Suurbritannia sissetungi koostasid sakslased sekkumisplaani [[Operatsioon Ikarus]], kuid operatsioonist loobuti, tõenäoliselt logistiliste raskuste tõttu. Ajaloolane Donald F. Bittner on jõudnud järeldusele, et otsus Island okupeerida tehti Saksamaa rünnaku ärahoidmiseks. Michael Penk on selle järelduse vaidlustanud ja väitnud, et Saksamaa rünnaku oht oli üksnes ettekääne, et õigustada okupatsiooni, mis lähtus Suurbritannia sõjalis-strateegilistest huvidest.<ref>Michael Penk. To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. – ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. </ref> Suurbritannial oli oma vägesid mujal tarvis ja 1941. aasta juulis andis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja Islandi vahel sõlmitud kaitselepingu alusel vastutuse Islandi eest USAle üle. Suurbritannia oli veennud Alþingit Ameerika okupatsiooni heaks kiitma. Saarele paigutati kuni 40&nbsp;000 Ameerika sõdurit, mis ületas täiskasvanud Islandi meeste arvu (tol ajal oli Islandil umbes 120&nbsp;000 elanikku). Üks okupatsiooni mälestusmärk oli arvukad poolringikujulised Briti [[Nisseni onn]]id, mis maha jäeti ja mis muudeti sõjajärgse elamispuuduse ajal tsiviilelamuteks. == Vaata ka == * [[Liitlaste okupatsioon Islandil]] * [[Atlandi lahing]] * [[Islandi ajalugu]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Gunnar M. Magnúss]]. ''Virkið í norðri: Hernám Íslands: I. bindi'', Ísafoldarprentsmiðja: Reykjavík 1947. * [[Alexander George Montagu Cadogan]]. ''The diaries of Sir Alexander Cadogan, O.M., 1938-1945'', toim David Dilks, London: Cassell 1971, lk ISBN 0-304-93737-1. * [[Donald F. Bittner]]. The British Occupation of Iceland, 1940–1946. – ''Army Quarterly and Defence Journal'', 1972, 103 (oktoober), lk 81–90. * Donald F. Bittner. ''The British Occupation of Iceland, 1940–42'', 1975, doktoritöö, University of Missouri. * Donald F. Bittner. A Final Appraisal of the British Occupation of Iceland, 1940–42. – ''The RUSI Journal'', 1975, 120 (2): 45–53. https://doi.org/10.1080/03071847509421214 * Þór Whitehead. ''Iceland in the Second World War 1939–1946'', doktoritöö, Oxford University 1978. * Donald F. Bittner. ''Fall Ikarus, 1940: British Myth and German Reality about Hitler's Proposed Invasion of Iceland'', Quantico: C & S College 1980. * [[Donald F. Bittner]]. ''The Lion and the White Falcon: Britain and Iceland in the World War II Era'', Archon Books: Hamden 1983, ISBN 0-208-01956-1. * Þór Whitehead. ''Hvers vegna hernámu Bretar Ísland?'', 1990. * Þór Whitehead. ''Milli vonar og ótta: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1995, ISBN 9979-2-0317-X. * [[Þór Whitehead]]. ''Bretarnir koma: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1999, ISBN 9979-2-1435-X. * [[Gunnar Karlsson]]. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society''. Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * [[James Miller]]. ''The North Atlantic Front: Orkney, Shetland, Faroe and Iceland at War'', Birlinn: Edinburgh 2003, ISBN 1-84341-011-7. * Michael Penk. „To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. [https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://www.researchgate.net/publication/26520591_To_protect'_Iceland_Die_britische_Okkupation_Islands_im_Zweiten_Weltkrieg Veebis.] * Philip W. Deans. ''The Uninvited Guests: Britain's Military Forces in Iceland, 1940–1942''. magistritöö, University of Chester 2012. * Daisy L. Neijmann. Soldiers and Other Monsters: the Allied Occupation in Icelandic Fiction. – ''Scandinavian-Canadian Studies'', 2016, kd 23, lk 96–120. [https://hcmc.uvic.ca/~scancan/xml/neijmann_1_23.xml Veebis.] * Krzysztof Kubiak. Zajęcie i okupacja Islandii przez wojska brytyjskie 1940–1943. – ''Studia Scandinavica'', 2018, 2 (22). [https://czasopisma.bg.ug.edu.pl/index.php/SS/article/download/2823/2668 Allalaadimine.] == Välislingid == * [http://www.ibiblio.org/pha/timeline/410707awp.html Franklin D. Roosevelti teade Kongressile 7. juulil 1941 Ameerika okupatsiooni kohta Islandil] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:1940]] 361w78rjxa3sdfo61ohmx6oli9rjdst 7248316 7248315 2026-10-05T23:53:55Z Sendrasendra 225202 /* Islandi küsimus Suurbritannias enne sõda */ 7248316 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceland invasion targets.png|pisi|Brittide eesmärgid olid kõigi [[lennurada]]de (sinine) hävitamine ja tähtsamate sadamate (punane) hõivamine. Transpordiprobleemide tõttu kulus rohkem kui nädal, enne kui väed jõudsid saare põhjaossa]] '''Sissetung Islandile''' (koodnimega '''Operatsioon Fork''' (''Operation Fork'')) oli [[Suurbritannia]] veretu [[sõjaline operatsioon]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal 1940. aastal. Selle käigus tungisid [[Suurbritannia kuninglik merevägi]] ja Kuninglik Merejalavägi [[Island]]ile. Sissetung algas [[1940]]. aasta [[10. mai]] varahommikul, kui Briti väed maabusid Islandi pealinnas [[Reykjavík]]is. Väed ei kohanud vastupanu ning asusid kiiresti ära lõikama sidevahendeid, hõivama strateegilisi kohti ja vahistama Saksa maakodanikke. Pärast kohalike transpordivahendite rekvireerimist liikusid väed [[Hvalfjörður]]isse, [[Kaldaðarnes]]i, [[Sandskeiði]]le ja [[Akranes]]i, et kindlustada maabumiskohad võimaliku Saksa vasturünnaku puhuks. Järgmistel päevadel paigutati Reykjavíki õhutõrjesuurtükid ja [[Akureyri]]sse saadeti väeüksus. 10. mai õhtul esitas Islandi valitsus protesti, et Islandi [[neutraliteet]]i on "jämedalt rikutud" ja "selle iseseisvust piiratud", ning märkis, et kõikide tekitatud kahjude eest oodatakse hüvitist. Britid lubasid kahjude hüvitamist, soodsaid kaubanduslepinguid, Islandi siseasjadesse mittesekkumist ja kõikide vägede väljaviimist sõja lõpus. Islandi võimud leppisid olukorraga ja ''de facto'' toetasid sissetungijõude, kuigi säilitasid ametlikult neutraliteedipoliitika. Sissetungijõud koosnesid 746 [[merejalavägi|merejalaväelasest]], kes olid halvasti varustatud ja olid saanud ainult osalise väljaõppe.<ref name="Bittner 41">Bittner 41.</ref> Kuigi operatsioon õnnestus, oli ilmne, et okupatsioonivägedest ei piisa ligi 103&nbsp;000&nbsp;km² suuruse riigi kaitsmiseks. [[17. mai]]l saabus [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia maaväest]] 4000 sõdurit (146. jalaväebrigaad), kes vahetasid merejalaväelased välja. Need lahkusid 19. mail. Hiljem asendasid neid Ameerika Ühendriikide väed (vt [[liitlaste okupatsioon Islandil]]). == Islandi strateegiline tähtsus == Islandi asukoht Põhja-Atlandil oli sõjaliselt väga tähtis, sest Island paiknes Suurbritanniasse suunduvate põhjapoolsete mereteede lähedal. Islandil baseeruvad mere- ja õhujõud oleksid saanud jälgida ja mõjutada nii üle Põhja-Atlandi kulgevat laevaliiklust kui ka Euroopa vetest Atlandile suunduvate sõjalaevade liikumist,<ref>Bittner 1983: 3.</ref> kaitsta omaenda laevu ja konvoisid ning rünnata vastase laevu. Õhuväebaasid oleksid võimaldanud lennukitel teha mereluuret, otsida ja rünnata laevu ning allveelaevu ja kaitsta konvoisid. Lennukite tegevusraadius oli piiratud: mida lähemal asus baas kaitstavale või rünnatavale merealale, seda pikemalt said lennukid seal patrullida ja seda suuremat mereala katta. Mereväebaasid võimaldasid sõjalaevu varustada, hooldada ja remontida ning seetõttu pikendada nende tegevust Põhja-Atlandil. Suurbritannia oli sõja ajal suuresti sõltuv meritsi saabuvast varustusest. Atlandi kaudu jõudsid Suurbritanniasse Põhja-Ameerikast ja mujalt toiduained, kütus, tooraine, sõjavarustus ja muud kaubad. Samu mereteid mööda liikusid ka väed ja sõjapidamiseks vajalikud vahendid. Atlandi laevaliikluse häirimine oleks võinud otseselt mõjutada Suurbritannia võimet sõda jätkata. Kui Suurbritannia oleks kontrollinud Islandit, oleks ta saanud kasutada Islandit selle ühendustee kaitsmiseks: seal oleks saanud baseeruda konvoieskortide laevad, mereluurelennukid ja allveelaevatõrjeüksused. Kui aga Suurbritannia vaenlane oleks saanud Islandi enda kätte, oleks vaenlane saanud Islandilt tegutseda Briti kaubalaevade ja konvoide vastu, laiendada oma allveelaevade ja teiste merejõudude tegevusulatust ning kasutada lennukeid mereluureks ja laevade ründamiseks. Euroopa põhja- ja lääneosa ning Põhja-Atlandi vahelised merealad moodustasid ühenduse, mille kaudu võisid Euroopa vetes paiknevad sõjalaevad jõuda Atlandile. Islandilt oleks saanud seda liikumist jälgida ning mere- ja õhujõududega selle vastu tegutseda. ==Eellugu== ===Islandi küsimus Suurbritannias enne sõda=== Enne Hitleri võimuletulekut Saksamaal oli Suurbritannia Islandi pärast muretu, sest Briti mereväel oli kontroll mere üle ja Island oli vaenlastest kaugel ja eraldatud. Londoni tähelepanekute järgi pärast 1933. aastat Saksamaa huvi Islandi vastu kasvas. Saksamaa püüdis avaldada Islandile kultuurilist, majanduslikku ja sõjalist mõju. Rahvussotsialistliku ideoloogiaga õnnestus nakatada ainult mõnesid noori inimesi. Briti välisministeerium muutus valvsaks siis, kui saadik Taanis [[Hugh Gurney]] 29. novembril 1933 kandis ette, et poliitilist olukorda Islandil komplitseerib natsismi kasvav mõju. Püüdes end respekteeritavaks teha, sidusid kohalikud natsid end Islandi iseseisvusliikumisega. 1934. aastal teatas Gurney, et parteist on saanud sotsialismivastane, Taani-vastane ja äärmiselt Islandi-meelne organisatsioon. Selle mõju oli väike ja islandlased pidasid seda naljanumbriks. Ka sakslasi oli nii vähe, et nende mõju oli tühine.<ref>Bittner 1983: 16–17.</ref> Islandi ülikooli inglise keele lektor ja [[Manchester Guardian]]i korrespondent [[Howard Little]] saatis aastatel 1934–1936 arvukalt kirju parlamendiliikmele [[George Hume]]'ile le ja vestles Islandit külastavate mereväeohvitseridega. Korduv teema oli Islandi kaitsetus rünnaku või ülestõusu ees relvajõudude puudumise tõttu. Little'i jutt sakslaste kohaloleku ja mõju kohta oli liialdatud. Ühes Hume'ile saadetud kirjas väitis ta, et Islandil viibib üle 550 sakslase, kellest üle 400 on noored mehed. Sõja korral saaks Saksamaa juba nende jõududega jõududega saare vallutada. 1936. aastal laeva [[HMS Lupin]] visiidi ajal rääkis ta 300 võrra vähemast sakslasest, öeldes, et nad on sisse toonud vintpüsse, laskemoona ja võib-olla isegi kuulipildujaid ning arvas, et sõjaväeline väljaõpe on juba alanud. Välisminiateeriumi Põhjamaade osakond ja Lupini ohvitserid ei võtnud teda tõsiselt.<ref>Bittner 1983: 17.</ref> Little'i jutud panid välisministeeriumi ja admiraliteedi siiski Islandi peale ja Saksamaa võimaliku tegevuse peale seal mõtlema. 1936. aastal vahetas välisministeerium välja oma ametlikku esindaja Islandil ja tõstis esinduse taset saates, saates sinna kohapeal resideeruva peakonsuli. Põhjamaade osakond ei pidanud Islandil viibivaid sakslasi agentideks, vaid tõelisteks pagulasteks, kuid soovis ta saada täpset teavet Saksamaa tegevuse kohta Islandil. Oktoobris 1936 asus peakonsulina tööle konsulaartteenistuse töötaja [[John Bowering]], kes pidi hakkama esitama kvartaliaruandeid. Loodeti ka, et brittide kohaloleku taseme tõstmine näitab islandlastele, et nende riigi tähtsus Suurbritannia silmis on suurenenud. Jaanuaris 1937 sai mereväeluure kirja Islandil elavalt Suurbritannia alamalt A. C. Hoyerilt. Kirjas väideti muu hulgas, et Esimese maailmasõja ajal olid sakslased tahtnud rajada saarele mereväebaasi. Hoyer arvas ka, et Islandil on Saksa spioone, ja andis edasi ühe austerlase sõnad, et kui sõda algab, okupeerib Saksamaa kohe Islandi. Mereväeluure hinnangul oli jutt peamiselt poliitilistest küsimustest ja kirjavahetus saadeti edasi välisministeeriumile. Põhjamaade osakond käskis Boweringil asja uurida. Märtsi alguses 1937 said välisministeerium ja sõjavägi teateid Saksamaa katsetest tungida Fääri saartele. Bowering kästi jälgida Saksamaa sarnast tegevust Islandil, eriti võimalikke ettevalmistusi õhuväe- või allveelaevabaaside rajamiseks. Esimeses aruandes kirjutas Howering, kes oli vestelnud ka Hoyeriga, et kui Islandil Saksa spioone on, siis on neid vähe ja Islandil polegi eriti midagi luurata. Kohalikud natsid olid peakonsuli sõnul Reykjavíki kaupmeeste perekondadest pärit noorukid, kellel oli vähe toetust. Saksamaa katsed nakatada oma ideedega talupoegi olid vastu võetud islandlastele omase küünilisusega. Radikaalsetest parteidest toetasid islandlased peamiselt sotsialiste ja kommuniste. Teises aruandes kahtles selles, et Saksamaal on Islandil märkimisväärse mõju, kuid rõhutas ta Iskandi kaitsetust, mille tõttu väikegi jõuk võiks valitsuse kukutada.<ref>Bittner 1983: 17–18.</ref> [[1937. aasta Islandi parlamendivalimised|Juunis 1937 toimunud valimistel]] said [[Progressipartei]] ([[Framsóknarflokkurinn]]) ja [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Island)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ([[Alþýðuflokkurinn]]) said [[Alþingi]]s 49 kohast 27, suurendades oma kohtade arvu kahe võrra. [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] ([[Sjálfstæðisflokkurinn]]), mida oli kahtlustatud Saksamaa mõju alla sattumises, kaotas kolm kohta ja sai 17 mandaati. Fašistid jäid esinduseta. Nad said 118 häält ([[1934. aasta Islandi parlamendivalimised|1934. aasta valimistel]] 363).<ref>Bittner 1983: 18–19.</ref> 1938. ja 1939. aastal Saksamaa ja sakslaste tegevus hoogustus, kuid Islandi avalik arvamus ei kaldunud Saksamaa-meelsele ja Suurbritannia-vastasele seisukohale. Boweringi aruannetest paistis aga Londonile, et Saksa oht üha kasvab. Suurbritannia ei võtnud selles asjas ka peaaegu midagi ette, mistõttu ärevus püsis. Et Islandil tunti parajasti huvi purilennunduse vastu, saabusid 1938. aasta kevadel ja suvel Saksamaalt Saksa lendurid koos purilennukite ja ühe lennukiga, et anda väljaõpet ning aidata kaasa selle spordiala arendamisele. Bowering kirjutas, et väljaõpe hõlmab maastiku tundmaõppimist ja kogu riigis on leitud võimalikke kohti, kus lennukid saaksid nii maanduda kui ka uuesti õhku tõusta. See teade tegi ülemused rahutuks. 1939. aastal toimus vestlus Islandi Lennundus- ja Purilennuliidu juhi ja ühe Islandit külastanud Briti välisministeeriumi ametniku vahel. Islandlane ütles, et tema klubi on Suurbritannia-meelne, kuid selle liikmed imetlevad ka Saksamaa saavutusi selles vallas. Sakslased andsid andsid tasuta väljaõpet, maksta tuli aunult instruktorite kohalesõidu eest. Brittidel ei olnud raha, et samaväärselt vastata. Isegi lennundusajakirjade poolest jäi Suurbritannia alla, sest lennundusliit sai Saksamaalt kaks ajakirja ([[Luftwelt]] ja [[Luftreise]]) ja ainult ühe Suurbritannia ajakirja ([[Aeroplane]]), mida välisministeeriumis peeti Saksa-sõbralikuks ja mille toimetajat peeti kurikuulsaks veidrikuks. Britid ei suutnud muud teha kui saata rohkem lennundusalast teavet ja ajakirju.<ref>Bittner 1983: 19.</ref> ===Olukorra muutumine aprillis 1940=== [[9. aprill]]il [[1940]] tungisid Saksamaa väed [[Operatsioon Weserübung]]i käigus [[Norra]]sse ja [[Taani]]. Taani [[okupeerimine|okupeeriti]] mõne tunni jooksul. 10. aprillil kuulutas Islandi parlament [[Alþingi]], et kuningas [[Christian X]] ei ole võimeline põhiseaduse kohaselt oma ülesandeid täitma, ja andis need koos teiste ülesannetega, mida Taani oli varem Islandi nimel riikide liidu raames täitnud, üle Islandi valitsusele.<ref>Þór Whitehead 1995:272.</ref> [[Operatsioon Valentine]]'i käigus okupeerisid Briti väed [[Fääri saared]] [[12. aprill]]il. [[Pilt:Christian X of Denmark.jpg|pisi|Ajakirja [[Time]] andmetel oli Christian X Islandil vähem ebapopulaarne kui ükski varasem Taani kuningas<ref>[https://web.archive.org/web/20130721025602/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,763855,00.html Nobody's Baby], ''[[Time]]'',22.4.1940 .</ref> Sellest hoolimata kiirustas suur enamik islandlasi vabariigi rajamisega]] Island, mis oli sajandeid Taani võimu all olnud, oli [[1918]]. aastal iseseisvunud, jäädes Taaniga [[personaalunioon]]i ja ühise välispoliitika alla.<ref name="Karlsson283">Gunnar Karlsson:283.</ref> Uus [[Islandi Kuningriik]] oli kuulutanud end neutraalseks, oma kaitsejõude tal ei olnud.<ref name="Karlsson283"/> Liiduleping nägi ette võimaluse alustada suhete läbivaatamist 1941. aastal ja liit kolm aastat hiljem ühepoolselt lõpetada, kui selleks ajaks ei ole kokkuleppele jõutud.<ref name="Karlsson283"/> 1928. aastal olid kõik Islandi parteid ühel meelel, et liit tuleb lõpetada nii kiiresti, kui leping võimaldab.<ref>Gunnar Karlsson:319.</ref> Kui [[Saksamaa]] oli Taani ja Norra okupeerinud hakkas Briti valitsus kartma, et Saksamaa üritab peagi luua Islandil sõjalist kohalolekut. Seda peeti Suurbritannia kontrollile [[Põhja-Atlandi ookean]] üle vastuvõetamatuks ohuks. Britid omakorda soovisid saada Islandil baase ja tugevdada piirkonna jälgimist.<ref>Bittner 33–34.</ref> [[9. aprill]]il saatis Briti valitsus Islandi valitsusele teate, et Suurbritannia on valmis aitama Islandil iseseisvust säilitada, kuid vajaks selleks Islandil rajatisi. Islandit kutsuti üles liituma Suurbritanniaga "sõdiva poole ja liitlasena". Islandi valitsus lükkas pakkumise tagasi.<ref>Bittner 34.</ref> == Planeerimine == "Kodus kell 20. Sõin ja töötasin. Plaanin järgmisel nädalal sissetungi Islandile. Ilmselt on liiga hilja! Nägin mitut pardipoegade pesakonda." <br />— [[Alexander Cadogan]], 4. mai 1940. aasta päevikulehe lõpp.<ref>Cadogan 276.</ref> Et sõjaline olukord Norras halvenes, jõudis [[Admiraliteet|Admiraliteet]] [[London]]is järeldusele, et Suurbritannia ei saa enam endale lubada baaside puudumist Islandil. 6. mail tõstatas Admiraliteedi esimene lord [[Winston Churchill]] selle asja sõjakabineti ees. 10. mail, sissetungi päeval, sai temast peaminister. Churchill jäi seisukohale, et kui islandlastega püütakse veel läbirääkimisi pidada, võivad sakslased sellest teada saada ja tegutseda esimesena. Kindlam ja tõhusam lahendus oli vägede etteteatamata maabumine ja Islandi võimude panemine ''[[fait accompli]]'' ette. Sõjakabinet kiitis plaani heaks.<ref>Bittner 38.</ref> Ekspeditsioon korraldati kiirustades ja läbimõtlematult.<ref>Bittner 40.</ref> Operatsioon kavandati suurelt jaolt teel olles. Kaasa anti mõned halvad kaardid, millest üks oli mälu järgi joonistatud. Häid [[islandi keel]]e oskajaid kaasas ei olnud.<ref name="Þór Whitehead 1995:363">Þór Whitehead 1995:363.</ref> Britid kavatsesid tuua kõik oma väed Reykjavíkis maalea. Seal tuli neil vastupanu maha suruda ja tegelda kohalike sakslastega. Et kaitsta end Saksamaa vasturünnaku eest merelt, kavatsesid nad hõivata sadama ja saata väed maitsi lähedal asuvasse [[Hvalfjörður]]isse. Britid kartsid ka, et sakslased võivad kasutada õhudessantvägesid, nagu nad olid Norra sõjakäigu ajal suure eduga teinud. Selle vältimiseks pidid väed sõitma itta [[Sandskeið]]i ja [[Kaldaðarnes]]i lennuväljadele. Lõpuks pidid väed liikuma maitsi [[Akureyri]] sadamasse ja saare põhjaosas asuva [[Melgerði]] lennuväljale.<ref>Þór Whitehead 1995:353.</ref> Mereväe luureteenistus (NID) ootas vastupanu kolmelt poolt. Kohalikud sakslased, kellel arvati olevat relvi, võisid osutada vastupanu ja isegi üritada riigipööret. Teiseks võis Saksamaa sissetungivägi juba teel olla või hakata tulema kohe pärast brittide maabumist. NID ootas vastupanu ka Reykjavíkis asuvalt kohalikult politseilt, milles oli umbes 70 relvastatud mehest. Kui Reykjavíkis oleks juhtunud viibima mõni Taani inspekteerimislaev, oleks Taani merevägi võinud kaitsjaid abistada.<ref>Þór Whitehead 1995:354, Bittner 36.</ref> == Operatsioon Fork == === Sturgesi vägi === [[3. mai]]l [[1940]] sai [[Surrey]]s Bisleys asuv 2. Kuningliku Mereväe pataljon [[London]]ist käsu olla valmis kahe tunni jooksul tundmatusse sihtkohta välja sõitma. [[Pataljon]] oli moodustatud alles kuu aja eest. Kuigi selles oli kutselistest ohvitseridest koosnev tuumik, koosnes see hiljuti värvatud sõduritest, kelle väljaõpe oli puudulik.<ref name="Bittner 41"/> Relvadest oli puudus: oli ainult vintpüsse, püstoleid ja [[tääk]]e. 50 meest olid oma vintpüssid alles hiljuti saanud ega olnud jõudnud nendega laskmist proovida. 4. mail sai pataljon veidi lisavarustust kergete kuulipildujate [[Bren]], [[tankitõrjesuurtükk]]ide ja 51&nbsp;mm [[miinipilduja]]te näol. Relvade kasutamist õpetada ja neid sisse lasta tuli merel.<ref name="BittnerWhitehead">Bittner 42, Þór Whitehead 1995:352.</ref> Väe toetusrelvastusse kuulus kaks 3,7-tollist mägi[[haubits]]at, neli kahenaelast laevasuurtükki ja kaks 4-tollist rannakaitsesuurtükki.<ref name="BittnerWhitehead"/> Suurtükimeeskonnad tulid mereväest ja merejalaväest ja nad polnud kunagi suurtükkidest tulistanud.<ref name="BittnerWhitehead"/> Neil puudusid prožektorid, sidevahendid ja tulejuhtimisseadmed.<ref name="Bittner 42">Bittner 42.</ref> Kolonel [[Robert Sturges]] sai ülesandeks ekspeditsiooniväge juhtida. Ta oli 49-aastane hinnatud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] veteran, kes oli võidelnud [[Gallipoli lahing]]us ja [[Jüüti merelahing]]us.<ref>Þór Whitehead 1995:352.</ref> Temaga oli kaasas väike luureüksus major [[Humphrey Quill]]i juhtimisel ja diplomaatide rühm [[Charles Howard Smith]]i juhtimisel.<ref name="Bittner 41"/> Sissetungivägedes oli veel 746 meest.<ref>Þór Whitehead 1999:305. Mõnes vanemas allikas tuuakse ära väär arv 815.</ref> === Teekond Islandile === [[Pilt:HMS Berwick (65).jpg|pisi|[[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] oli operatsiooni lipulaev]] 6. mail saadeti Sturgesi vägi rongiga [[Šotimaa]]le [[Greenock]]isse. Tähelepanu äratamise vältimiseks jagati vägi teekonnal kahe rongi vahel,<ref name="Þór Whitehead 1995:361">Þór Whitehead 1995:361.</ref> kuid teel tekkinud viivituste tõttu saabusid väed Greenocki jaama umbes ühel ajal, nii et hajutamisest oli vähe kasu.<ref name="Þór Whitehead 1995:361"/> Pealegi oli operatsiooni salajasus juba varem rikutud krüpteerimata teatega ja kui väed Greenocki saabusid, oli kõrvaltvaatajal võimalik järeldada, et sõit läheb Islandile.<ref name="Bittner 41"/> "1940. aasta mais viisime merejalaväelased Islandile ja saar okupeeriti 10. mail, et vältida saare okupeerimist Saksa vägede poolt. Mõned Saksa tsiviilisikud ja tehnikud võeti vangi ja saadeti Suurbritanniasse. Teel Islandile oli halb ilm ja suurem osa merejalaväelastest jäi merehaigeks, täites koridorid ja laeva messiteki. Üks õnnetu merejalaväelane tegi enesetapu." <br />— Stan Foreman, HMS Berwicki seersant 7. mai hommikul suundus vägi Greenocki sadamasse, kus [[ristleja]]d [[HMS Berwick (65)|HMS Berwick]] ja [[HMS Glasgow]] ootasid, et viia nad Islandile. Väed hakkasid pardale minema, kuid laadimist kimbutasid probleemid ja viivitused. Väljasõit lükati 8. maile ja ka siis tuli suur hulk varustust ja varusid kaile maha jätta.<ref>Bittner 42, Þór Whitehead 1995:362.</ref> 8. mail kell 4 hommikul asusid ristlejad Islandi poole teele. Neid saatis allveelaevatõrje-eskort, mis koosnes [[hävitaja]]test [[HMS Fearless]] ja [[HMS Fortune]]. Ristlejad ei olnud mõeldud nii suure väe mahutamiseks ja pardal oli suur ruumipuudus.<ref name="Þór Whitehead 1995:363"/> Hoolimata üsna heast ilmast jäi suur osa merejalaväelastest raskesti merehaigeks. Teekonda kasutati plaanipäraselt uute relvadega tutvumiseks ja nende kaliibrimiseks.<ref>Þór Whitehead 1995:364.</ref> Üks äsja värvatud merejalaväelane sooritas teel enesetapu.<ref>Þór Whitehead 1995:374–375, Miller 88.</ref> Muidu kulges teekond vahejuhtumiteta.<ref name="Bittner 42"/> === Üllatusmomendi kaotamine === [[Pilt:Supermarine Walrus.jpg|pisi|[[Vesilennuk]] [[Supermarine Walrus]] osutus Islandil operatsioonides kasutuks, kuigi selle eelis oli võimalus maanduda peaaegu igal pool<ref>Bittner 76.</ref>]] 10. mail kell 1.47 öösel Islandi aja järgi (GMT) saadeti HMS Berwickilt katapuldiga õhku luurelennuk [[Supermarine Walrus]].<ref name="Whitehead379">Þór Whitehead 1995:379.</ref> Lennu peamine eesmärk oli uurida, kas Reykjavíki ümbruse meres on vaenulikke allveelaevu, sest mereväe luureteenistus oli veendunud, et Islandi sadamates neid baseerub.<ref name="Whitehead379"/> Lennuk sai käsu Reykjavíkist mitte üle lennata, kuid kogemata või halva side tõttu tiirutas see mitu korda linna kohal ja tekitas üsna palju müra.<ref>Þór Whitehead 1995:380, 1999:15.</ref> See ebatavaline sündmus äratas paljud inimesed ja tegi nad ärevaks.<ref>Þór Whitehead 1995:15.</ref> Islandi peaminister [[Hermann Jónasson]] ärkas lennuki peale,<ref name="Whitehead17"/> ärkas ka Islandi politsei. Politseiülema kohusetäitja Einar Arnalds oletas, et lennuk tuleb tõenäoliselt Briti sõjalaevalt, mis toob kaasa oodatud uue saadiku.<ref name="Whitehead17"/> See oli tõsi, kuigi see ei olnud kogu lugu. Saksa konsul [[Werner Gerlach]] ärkas samuti lennuki peale. Saades aru, mis juhtuma hakkab, sõitis ta koos konsulaadi sakslasest töötajaga sadamasse.<ref>Þór Whitehead 1995:380–384.</ref> Binokli abil sai ta oma kartustele kinnitust ja kiirustas seejärel tagasi.<ref>Þór Whitehead 1999:11.</ref> Kodus hoolitses ta selle eest, et tema dokumendid põletataks, ja püüdis edutult Islandi välisministrit telefoni teel kätte saada.<ref>Þór Whitehead 1999:30–32.</ref> === Sadama juures === Kell 3.40 hommikul nägi Islandi politseinik väikest sõjalaevade eskaadrit sadamale lähenemas, kuid ei suutnud kindlaks teha, millisele riigile need kuuluvas. Ta teatas sellest oma ülemusele, kes edastas teate politseiülema kohusetäitjale Einar Arnaldsile.<ref>Þór Whitehead 1999:15–17.</ref> XIII [[Haagi konventsioon]]i artiklis 15 oli sätestatud, et ühe sõdiva riigi sõjalaevu võib neutraalse riigi sadamas viibida kõige rohkem kolm. Selliste laevade lennukid ei tohtinud lennata üle neutraalse territoriaalvee.<ref name="Whitehead17">Þór Whitehead 1999:17.</ref> Kui Arnalds sai aru, et lähenev eskaader rikub kahes punktis neutraliteedireegleid, asus ta asja uurima.<ref name="Whitehead17"/> Sadamas nägi ta laevu oma silmaga ja otsustas, et need on tõenäoliselt Briti laevad. Ta võttis ühendust välisministeeriumiga, kust talle kinnitati, et ta peab minema eskaadri juurde ja teatama selle ülemale, et too rikub Islandi neutraliteeti.<ref name="Whitehead2223">Þór Whitehead 1999:22–23.</ref> Tolliamet sai korralduse paat valmis seada.<ref name="Whitehead2223"/> Samal ajal viidi Berwickil olnud merejalaväelased üle Fearlessile, mis pidi nad sadamasse viima. Merehaiguse ja väljaõppe puudumise tõttu võttis sõdurite ümberpaigutamine liiga palju aega ja see ärritas ohvitsere.<ref>Miller 88, Þór Whitehead 1999:10.</ref> Veidi enne kella 5 asus Fearless sadama poole teele, umbes 400 merejalaväelast pardal.<ref name="Whitehead2425">Þór Whitehead 1999:24–25.</ref> Sadamasse oli kogunenud väike rahvahulk, nende seas mitu politseinikku, kes ootasid ikka veel tollipaati. Briti konsul oli sissetungist ette teada saanud ja ootas koos konsulaadi töötajatega, et sõjaväelasi nende saabumisel aidata. Rahvahulgast häiritud konsul Shepherd pöördus Islandi politsei poole: "Kas te oleksite nii lahke ... ja paluksite inimestel veidi tagasi tõmbuda, et sõdurid saaksid hävitajalt maale tulla?" "Muidugi," kõlas vastus.<ref name="Whitehead2425"/> Fearless alustas maabumist niipea, kui jõudis kai äärde.<ref>Þór Whitehead 1999:25.</ref> Arnalds palus võimalust hävitaja kapteniga rääkida, kuid talle öeldi ära.<ref name="Whitehead28">Þór Whitehead 1999:28.</ref> Seejärel kiirustas ta peaministrile ette kandma. Hermann Jónasson andis korralduse Briti vägede tegevusele mitte vahele astuda ja püüda ära hoida konflikte nende ja islandlaste vahel.<ref name="Whitehead28"/> Sadamas protestisid mõned kohalikud brittide saabumise vastu. Üks islandlane haaras merejalaväelaselt vintpüssi, toppis selle raua sisse sigareti, viskas seejärel vintpüssi merejalaväelasele tagasi ja ütles, et olgu too sellega ettevaatlik. Kohale saabunud ohvitser sõimas merejalaväelast.<ref>Þór Whitehead 1999:27.</ref> === Operatsioonid Reykjavíkis === Briti sõjaväelased alustasid oma operatsioone Reykjavíkis sellega, et seadsid postkontori juurde valveposti ja riputasid uksele [[lendleht|lendlehe]].<ref>Þór Whitehead 1999:33.</ref> Halvas islandi keeles kirjutatud lendleht selgitas, et Briti väed on linna okupeerinud, ja palus koostööd kohalike sakslastega tegelemisel.<ref>Þór Whitehead 1999:34.</ref> [[Síminn]]i (telekommunikatsioon), [[RÚV]]i (raadio) ja ilmajaama kontor võeti kiiresti kontrolli alla, et uudis sissetungist ei jõuaks Berliini.<ref>Þór Whitehead 1999:35.</ref> Samal ajal oli kiire Saksa konsuli tabamisega. Kui Briti sõjaväelased konsulaadi juurde jõudsid, nägid nad kergendustundega, et miski ei viita vastupanule, ja koputasid uksele. Saksa konsul avas ukse, protestis sissetungi vastu ja tuletas brittidele meelde, et Island on neutraalne riik. Vastuseks öeldi talle, et ka Taani oli olnud neutraalne riik.<ref>Þór Whitehead 1999:39.</ref> Britid avastasid, et hoone ülakorrusel põleb midagi, ja leidsid konsuli vannist hunniku põlevaid dokumente. Nad kustutasid tule ja päästsid märkimisväärse hulga dokumente.<ref>Bittner 43.</ref> Britid olid oodanud vastupanu ka Saksa kaubalaeva Bahia Blanca meeskonnalt. See laev oli [[Taani väin]]as jäämäega kokku põrganud ja selle 62-liikmelise meeskonna oli päästnud Islandi traaler. Mereväe luureteenistus arvas, et need sakslased olid tegelikult nende arvates Islandil baseeruvate Saksa allveelaevade reservmeeskonnad.<ref>Þór Whitehead 1995:356.</ref> Relvastamata sakslased võeti vahejuhtumiteta vangi.<ref>Þór Whitehead 1999:47.</ref> == Tulemus == Kuigi Briti operatsiooni eesmärk oli võimalikust Saksamaa sissetungist ette jõuda, ei olnud sakslased sissetungi kavandanud. Pärast Suurbritannia sissetungi koostasid sakslased sekkumisplaani [[Operatsioon Ikarus]], kuid operatsioonist loobuti, tõenäoliselt logistiliste raskuste tõttu. Ajaloolane Donald F. Bittner on jõudnud järeldusele, et otsus Island okupeerida tehti Saksamaa rünnaku ärahoidmiseks. Michael Penk on selle järelduse vaidlustanud ja väitnud, et Saksamaa rünnaku oht oli üksnes ettekääne, et õigustada okupatsiooni, mis lähtus Suurbritannia sõjalis-strateegilistest huvidest.<ref>Michael Penk. To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. – ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. </ref> Suurbritannial oli oma vägesid mujal tarvis ja 1941. aasta juulis andis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja Islandi vahel sõlmitud kaitselepingu alusel vastutuse Islandi eest USAle üle. Suurbritannia oli veennud Alþingit Ameerika okupatsiooni heaks kiitma. Saarele paigutati kuni 40&nbsp;000 Ameerika sõdurit, mis ületas täiskasvanud Islandi meeste arvu (tol ajal oli Islandil umbes 120&nbsp;000 elanikku). Üks okupatsiooni mälestusmärk oli arvukad poolringikujulised Briti [[Nisseni onn]]id, mis maha jäeti ja mis muudeti sõjajärgse elamispuuduse ajal tsiviilelamuteks. == Vaata ka == * [[Liitlaste okupatsioon Islandil]] * [[Atlandi lahing]] * [[Islandi ajalugu]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Gunnar M. Magnúss]]. ''Virkið í norðri: Hernám Íslands: I. bindi'', Ísafoldarprentsmiðja: Reykjavík 1947. * [[Alexander George Montagu Cadogan]]. ''The diaries of Sir Alexander Cadogan, O.M., 1938-1945'', toim David Dilks, London: Cassell 1971, lk ISBN 0-304-93737-1. * [[Donald F. Bittner]]. The British Occupation of Iceland, 1940–1946. – ''Army Quarterly and Defence Journal'', 1972, 103 (oktoober), lk 81–90. * Donald F. Bittner. ''The British Occupation of Iceland, 1940–42'', 1975, doktoritöö, University of Missouri. * Donald F. Bittner. A Final Appraisal of the British Occupation of Iceland, 1940–42. – ''The RUSI Journal'', 1975, 120 (2): 45–53. https://doi.org/10.1080/03071847509421214 * Þór Whitehead. ''Iceland in the Second World War 1939–1946'', doktoritöö, Oxford University 1978. * Donald F. Bittner. ''Fall Ikarus, 1940: British Myth and German Reality about Hitler's Proposed Invasion of Iceland'', Quantico: C & S College 1980. * [[Donald F. Bittner]]. ''The Lion and the White Falcon: Britain and Iceland in the World War II Era'', Archon Books: Hamden 1983, ISBN 0-208-01956-1. * Þór Whitehead. ''Hvers vegna hernámu Bretar Ísland?'', 1990. * Þór Whitehead. ''Milli vonar og ótta: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1995, ISBN 9979-2-0317-X. * [[Þór Whitehead]]. ''Bretarnir koma: Ísland í síðari heimsstyrjöld'', Vaka-Helgafell: Reykjavík 1999, ISBN 9979-2-1435-X. * [[Gunnar Karlsson]]. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society''. Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4. * [[James Miller]]. ''The North Atlantic Front: Orkney, Shetland, Faroe and Iceland at War'', Birlinn: Edinburgh 2003, ISBN 1-84341-011-7. * Michael Penk. „To ‚protect’ Iceland”: Die britische Okkupation Islands im Zweiten Weltkrieg. ''NORDEUROPAforum'' 2008 (1), lk 29–46. [https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://edoc.hu-berlin.de/18452/8607 Veebis.][https://www.researchgate.net/publication/26520591_To_protect'_Iceland_Die_britische_Okkupation_Islands_im_Zweiten_Weltkrieg Veebis.] * Philip W. Deans. ''The Uninvited Guests: Britain's Military Forces in Iceland, 1940–1942''. magistritöö, University of Chester 2012. * Daisy L. Neijmann. Soldiers and Other Monsters: the Allied Occupation in Icelandic Fiction. – ''Scandinavian-Canadian Studies'', 2016, kd 23, lk 96–120. [https://hcmc.uvic.ca/~scancan/xml/neijmann_1_23.xml Veebis.] * Krzysztof Kubiak. Zajęcie i okupacja Islandii przez wojska brytyjskie 1940–1943. – ''Studia Scandinavica'', 2018, 2 (22). [https://czasopisma.bg.ug.edu.pl/index.php/SS/article/download/2823/2668 Allalaadimine.] == Välislingid == * [http://www.ibiblio.org/pha/timeline/410707awp.html Franklin D. Roosevelti teade Kongressile 7. juulil 1941 Ameerika okupatsiooni kohta Islandil] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:1940]] oe5vjymfk1j109pkhn7n4ongmliqq99 0 722145 7248328 7247521 2026-10-06T04:04:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7248328 wikitext text/x-wiki [[File:Santiago Giménez - 2023.jpg|pisi|Santiago Giménez (2023)]] '''Santiago Tomás Giménez Zolotarchuk''' (sündinud [[18. aprill]]il [[2001]] [[Buenos Aires]]es) on [[Argentina]]s sündinud [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründajana]] Portugali kõrgliigaklubis [[FC Porto]], kuhu ta on laenatud [[AC Milan]]ist, ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. == Lapsepõlv == Giménez on endise Argentina ja Mehhiko jalgpalluri [[Christian Giménez]]e poeg. Santiago sündis Argentinas ajal, mil tema isa mängis [[Boca Juniors]]is. Ema kaudu on ta itaalia ja ukraina päritolu.<ref>{{Cite web |date=20 July 2023 |title='Realmente me siento mexicano': ¿Dónde nació Santiago Giménez y cuál es su nacionalidad? |url=https://www.elfinanciero.com.mx/deportes/2023/07/19/donde-nacio-santiago-gimenez-revela-por-que-juega-con-la-seleccion-mexicana/ |access-date=5 May 2025 |website=El Financiero |language=es}}</ref><ref>{{cite web|date=28 November 2023|title=Santi Giménez debutó con 15 años con su padre como compañeroi|url=https://as.com/futbol/champions/santi-gimenez-debuto-con-15-anos-con-su-padre-como-companero-n/|archive-url=https://web.archive.org/web/20260611114433/https://as.com/futbol/champions/santi-gimenez-debuto-con-15-anos-con-su-padre-como-companero-n/|archive-date=2026-06-11|access-date=2026-10-04|url-status=dead}}</ref> Kolmeaastaselt kolis ta koos perega Mehhikosse, kui tema isa liitus Veracruzi klubiga. Giménez kasvas üles Mehhikos ja sai hiljem Mehhiko kodakondsuse.<ref name="acmilan1" /> == Klubikarjäär == Giménez liitus [[Cruz Azul]]i noorteakadeemiaga ning debüteeris klubi esindusmeeskonnas 2. augustil 2017, olles 16-aastane. Alates hooajast 2019/20 kuulus ta püsivalt esindusmeeskonda.<ref name="acmilan1" /> Hooajal 2020/21 aitas Giménez Cruz Azulil võita [[Liga MX]]-i meistritiitli, millega klubi lõpetas 23 aastat kestnud meistritiitli ootuse. 2021. aastal võitis Cruz Azul ka [[Campeón de Campeones]]i ning 2022. aastal Mehhiko superkarika. Viimases lõi Giménez [[Atlas FC]] vastu värava. Kokku pidas ta Cruz Azuli esindusmeeskonnas 105 ametlikku kohtumist ja lõi 21 väravat.<ref name="acmilan2" /> 2022. aasta juulis siirdus Giménez Hollandi kõrgliigaklubisse [[Feyenoord]]. Esimese värava klubi eest lõi ta 27. augustil 2022 [[FC Emmen]]i vastu. Mõni päev hiljem lõi ta oma esimeses [[UEFA Euroopa Liiga]] mängus kaks väravat [[Rooma Lazio]] vastu.<ref name="acmilan1" /> Esimesel hooajal lõi Giménez [[Eredivisie]]s 32 mänguga 15 väravat ning kõigis võistlussarjades 45 mänguga 23 väravat. Feyenoord tuli hooajal 2022/23 Hollandi meistriks. Giménez lõi värava ka 14. mail 2023 peetud 3:0 võidumängus [[Go Ahead Eagles]]i vastu, millega Feyenoord kindlustas meistritiitli.<ref name="feyenoord" /> Hooajal 2023/24 lõi Giménez Eredivisies 23 väravat. 2023. aasta septembris tegi ta [[kübaratrikk|kübaratriki]] 4:0 võidumängus [[Amsterdami Ajax]]i vastu. Sama aasta oktoobris debüteeris ta [[UEFA Meistrite Liiga]]s ja lõi oma esimeses kohtumises kaks väravat 3:1 võidumängus Lazio üle.<ref name="feyenoord" /> Hooaja lõpus võitis Feyenoord Hollandi karika. 2024. aasta augustis võitis Giménez Feyenoordiga Johan Cruijffi karika. Hooaja 2024/25 esimesel poolel lõi ta Feyenoordi eest 19 ametliku mänguga 16 väravat. Kokku pidas ta kahe ja poole hooaja jooksul Feyenoordi eest 105 ametlikku kohtumist, lõi 65 väravat ja andis 14 väravasöötu.<ref name="feyenoord" /> 2025. aasta veebruaris siirdus Giménez Itaalia kõrgliigaklubisse [[AC Milan]], kellega sõlmis lepingu 2029. aasta suveni.<ref name="acmilan2" /> Milani eest debüteeris ta 5. veebruaril Itaalia karikavõistluste veerandfinaalis [[AS Roma]] vastu ning andis väravasöödu [[João Félix]]i väravale. [[Serie A]]s debüteeris Giménez 8. veebruaril 2025 [[Empoli FC|Empoli]] vastu. Ta sekkus vahetusest ja lõi 2:0 võidumängus Milani teise värava, saades esimeseks Mehhiko jalgpalluriks, kes on AC Milani eest Serie A-s värava löönud.<ref>{{cite web|url=https://www.acmilan.com/en/news/articles/stats/2025-02-08/empoli-v-ac-milan-all-the-numbers-from-the-game|title=Empoli v AC Milan: all the numbers from the game|publisher=AC Milan|language=en|date=8 February 2025|access-date=4 October 2026}}</ref> Nädal hiljem lõi ta [[Verona Hellas]]e vastu kohtumise ainsa värava ning sai kolmandaks mängijaks pärast [[Andri Ševtšenko]]t ja [[Christian Pulisic]]it, kes oli kolme punkti ajastul löönud Milani eest värava oma mõlemas esimeses Serie A kohtumises.<ref>{{cite web|url=https://www.acmilan.com/en/news/articles/stats/2025-02-15/ac-milan-v-hellas-verona-all-the-numbers-from-the-game|title=AC Milan v Hellas Verona: all the numbers from the game|publisher=AC Milan|language=en|date=15 February 2025|access-date=4 October 2026}}</ref> 9. mail 2025 lõi Giménez vahetusest sekkudes kaks väravat 3:1 võidumängus [[Bologna FC 1909|Bologna]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.acmilan.com/en/news/articles/extra/2025-05-10/gimenez-is-the-mvp-from-ac-milan-v-bologna|title=Gimenez is the MVP from AC Milan v Bologna|publisher=AC Milan|language=en|date=10 May 2025|access-date=4 October 2026}}</ref> Milan jõudis samal hooajal Itaalia karikafinaali, kuid kaotas seal Bolognale. Hooaega 2025/26 häirisid Giménezi vigastused. 23. septembril 2025 lõi ta Itaalia karikamängus [[US Lecce]] vastu Milani 3:0 võidu avavärava.<ref>{{cite web|url=https://www.acmilan.com/en/news/articles/coppa-italia/2025-09-23/cruising-into-the-round-of-16|title=Cruising into the Round of 16|publisher=AC Milan|language=en|date=23 September 2025|access-date=4 October 2026}}</ref> Detsembris tehti talle Amsterdamis parema hüppeliigese artroskoopiline operatsioon, mille järel jäi ta mitmeks kuuks väljakult eemale.<ref>{{cite web|url=https://www.acmilan.com/en/news/articles/media/2025-12-18/official-statement-santiago-gimenez|title=Official Statement: Santiago Gimenez|publisher=AC Milan|language=en|date=18 December 2025|access-date=4 October 2026}}</ref> 2026. aasta kevadel naasis ta mänguväljakule. 31. augustil 2026 siirdus Giménez hooajaks laenule Portugali kõrgliigaklubisse [[FC Porto]]. Laenuleping kehtib 30. juunini 2027 ning Portol on õigus mängija 18 miljoni euro eest välja osta; lisatasud võivad ulatuda kahe miljoni euroni. Teatud sportlike tingimuste täitumisel muutub väljaostuklausel kohustuslikuks.<ref>{{cite web|url=https://www.acmilan.com/en/news/articles/media/2026-08-31/official-statement-santiago-gimenez|title=Official Statement: Santiago Gimenez|publisher=AC Milan|language=en|date=31 August 2026|access-date=4 October 2026}}</ref> Porto eest debüteeris Giménez 4. septembril 2026, sekkudes vahetusest 2:1 võidumängus [[Moreirense F.C.|Moreirense]] vastu. Esimese värava lõi ta 12. septembril, kui realiseeris üleminutil penalti 4:1 võidumängus [[Casa Pia A.C.|Casa Pia]] üle. See oli ühtlasi tema karjääri 100. värav täiskasvanute jalgpallis.<ref>{{cite web|url=https://www.ligaportugal.pt/player/86265/gimenez/20262027/157|title=Santiago Giménez|publisher=Liga Portugal|language=pt|access-date=4 October 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Argentinas sündinud Giménez otsustas rahvusvahelisel tasemel esindada Mehhikot, kus ta oli üles kasvanud. Ta esindas Mehhikot juba noortekoondistes ning mängis 2016. aastal U16-koondises.<ref name="acmilan1" /> [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko A-koondises]] debüteeris Giménez 27. oktoobril 2021 [[sõprusmäng]]us [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu. Esimese koondisevärava lõi ta 8. detsembril 2021 2:2 viigimängus [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] vastu. 2023. aastal kuulus Giménez Mehhiko koondisse [[2023. aasta CONCACAF Gold Cup|CONCACAF Gold Cup]]il. 16. juulil toimunud finaalis [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu sekkus ta vahetusest 85. minutil ning lõi kolm minutit hiljem kohtumise ainsa värava. Mehhiko võitis 1:0 ja tuli Gold Cupi meistriks.<ref>{{cite web|url=https://www.concacaf.com/competitions/gold-cup/news/gimenez-s-late-strike-earns-mexico-ninth-gold-cup-crown|title=Gimenez’s late strike earns Mexico ninth Gold Cup crown|publisher=CONCACAF|language=en|date=17 July 2023|access-date=4 October 2026}}</ref> Giménez sai finaali järel turniiri Mark of a Fighter auhinna.<ref>{{cite web|url=https://www.concacaf.com/en/gold-cup/news/mexico-fw-santiago-gimenez-claims-mark-of-a-fighter-award/|title=Mexico FW Santiago Gimenez claims Mark of a Fighter Award|publisher=CONCACAF|language=en|access-date=4 October 2026}}</ref> 2024. aastal kuulus Giménez Mehhiko koosseisu [[2024. aasta Copa América|Copa Américal]], kus mängis kõigis kolmes alagrupikohtumises. Mehhiko langes turniirilt välja alagrupifaasis. 2025. aasta märtsis võitis Giménez Mehhikoga esimest korda [[CONCACAF-i Rahvuste Liiga]]. Ta mängis nii poolfinaalis Kanada kui ka finaalis Panama vastu; Mehhiko alistas finaalis Panama 2:1.<ref>{{cite web|url=https://www.concacaf.com/competitions/nations-league/news/jimenez-shines-again-to-deliver-mexico-s-first-cnl-trophy|title=Jiménez shines again to deliver Mexico’s first CNL trophy|publisher=CONCACAF|language=en|date=24 March 2025|access-date=4 October 2026}}</ref> Sama aasta suvel võitis ta Mehhikoga teist korda [[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|Gold Cupi]]. Finaalis alistas Mehhiko [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] 2:1.<ref>{{cite web|url=https://www.concacaf.com/competitions/gold-cup/news/jimenez-y-alvarez-guian-a-mexico-a-su-decimo-titulo-de-copa-oro|title=Jiménez, Álvarez lead Mexico to tenth Gold Cup trophy|publisher=CONCACAF|language=en|date=7 July 2025|access-date=4 October 2026}}</ref> 2026. aastal kuulus Giménez Mehhiko koosseisu kodumaal peetud [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]].<ref>{{cite web|url=https://miseleccion.mx/noticia/6463-Al-Llamado-%7C-Convocatoria-de-la-SNM-para-la-Copa-Mundial-de-la-FIFA-2026|title=Al Llamado: Convocatoria de la SNM para la Copa Mundial de la FIFA 2026|publisher=Selección Nacional de México|language=es|date=31 May 2026|access-date=4 October 2026}}</ref> Turniiril pääses ta vahetusest väljakule neljas kohtumises: [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] ja [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] vastu alagrupiturniiril, Ecuadori vastu 1/16-finaalis ning [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] vastu kaheksandikfinaalis. Mehhiko võitis kõik kolm alagrupikohtumist ja Ecuadori 2:0, kuid kaotas kaheksandikfinaalis Inglismaale 2:3.<ref>{{cite web|url=https://www.acmilan.com/en/news/articles/internationals/2026-07-06/gimenez-and-mexico-out-of-world-cup|title=Gimenez and Mexico out of World Cup|publisher=AC Milan|language=en|date=6 July 2026|access-date=4 October 2026}}</ref> 2026. aasta 4. oktoobri seisuga oli Giménez pidanud Mehhiko A-koondises 53 kohtumist ja löönud kuus väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/santiago-gimenez/nationalmannschaft/spieler/552955/verein_id/6303 Santiago Giménez – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 4.10.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Cruz Azul]] *[[Liga MX]]: Guardianes 2021 *[[Copa MX]]: Apertura 2018 *[[Campeón de Campeones]]: 2021 *[[Supercopa MX]]: 2019 *[[Supercopa de la Liga MX]]: 2022 *[[Leagues Cup]]: 2019 ;[[Feyenoord]] *[[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2022–2023|2022/23]] *[[KNVB beker|Hollandi karikas]]: 2023/24 *[[Johan Cruijffi karikas]]: 2024 ;[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] *[[CONCACAF Gold Cup]]: [[2023. aasta CONCACAF Gold Cup|2023]], [[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|2025]] *[[CONCACAF-i Rahvuste Liiga]]: 2024/25 == Viited == {{viited|allikad= <ref name="acmilan1">{{cite web|url=https://www.acmilan.com/en/news/articles/extra/2025-02-04/santiago-gimenez-focus-and-fun-facts|title=Santiago Gimenez: focus and fun facts|publisher=AC Milan|language=en|date=4 February 2025|access-date=4 October 2026}}</ref> <ref name="acmilan2">{{cite web|url=https://www.acmilan.com/en/news/articles/media/2025-02-03/official-statement-santiago-gimenez|title=Official Statement: Santiago Gimenez|publisher=AC Milan|language=en|date=3 February 2025|access-date=4 October 2026}}</ref> <ref name="feyenoord">{{cite web|url=https://www.feyenoord.com/en/news/santiago-gimenez-makes-transfer-to-ac-milan-030225|title=Santiago Gimenez makes transfer to AC Milan|publisher=Feyenoord|language=en|date=3 February 2025|access-date=4 October 2026}}</ref> }} == Välislingid == *[https://www.transfermarkt.com/santiago-gimenez/profil/spieler/552955 Santiago Giménez] Transfermarkti lehel {{FIFA World Cup 2026 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Giménez, Santiago}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:Cruz Azuli mängijad]] [[Kategooria:Feyenoordi mängijad]] [[Kategooria:AC Milani mängijad]] [[Kategooria:FC Porto mängijad]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] 59w0aid2krok3nb3vmlst0fz872xit3 1 722161 7248233 7247647 2026-10-05T19:55:22Z Evlper 104506 /* Välja võetud */ 7248233 wikitext text/x-wiki == Välja võetud == Ta on [[PallasFoto]] IX lennu vilistlane. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 4. oktoober 2026, kell 20:19 (EEST) Ta oli 2007. aastal Venemaal toimunud Eesti kunstnike näitusel "Tagurpidi blues" osalenud kaheksa Eesti kunstniku hulgas{{lisa viide}}. 1w1jjyon3g1kla3wuslmahes7pgyki5 0 722168 7248154 7247906 2026-10-05T17:20:12Z ~2026-53654-45 239051 7248154 wikitext text/x-wiki {{kustutada|Tähelepanuväärsus ei ole ilmselge. Arvamusartiklite avaldamine ei tee tähelepanuväärseks. Erakonda kuulumine ja poliitiline ametikoht kohalikus omavalitsuses samuti mitte}} {{infokast president| | nimi = Hugo Rait Mei | pilt = Hugo Rait Mei.png | pildiallkiri = | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | sünniaeg = {{süv|2004|06|09|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | allkiri = | alma_mater = | partei = [[Isamaa Erakond]] (alates 2025) }} '''Hugo Rait Mei''' (sündinud 9. juunil 2004 Tallinnas) on Eesti poliitik. Ta kuulub erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]]. == Haridus == Hugo Rait Mei on [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]]i vilistlane<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-07 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.mg.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=Tallinna Mustamäe Gümnaasium |keel=et}}</ref>. Hetkel õpib ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonnas. Aastatel 2025–2026 oli Mei üliõpilasesindajana Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu ja õppekomisjoni liige.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi= |kuupäev=2026-05-01 |pealkiri=Hugo Rait Mei: üliõpilaste seas levib ohtlik kapitalismivastasus |url=https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne= |keel=et}}</ref> Ta on läbinud praktika [[Riigikogu õiguskomisjon|Riigikogu õiguskomisjonis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kokkuvõte praktikaprogrammist 2026 |url=https://www.riigikogu.ee/wp-content/uploads/2026/03/Kokkuv-te-praktikaprogrammist-2026.pdf |vaadatud=4. oktoobril 2026 |väljaanne=Riigikogu koduleht}}</ref> == Poliitiline ja ühiskondlik tegevus == Hugo Rait Mei kuulub 2025. aastast erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liikme ajalugu {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/9000042326?return_page=search&person_name=hugo+rait+mei&page=1 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref>. Ta on kuulunud Isamaa noortekogu Noor Isamaa juhatusse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Isamaa – Isamaa Erakond |url=https://isamaa.ee/noored/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=en}}</ref>. Pärast 2025. aasta kohaliku omavalitsuse valimisi asus ta tööle [[Mustamäe linnaosavalitsus|Mustamäe Linnaosa Valitsuse]] haridus- ja sporditöö spetsialistina<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hugo Rait Mei |url=https://www.tallinn.ee/et/kontakt/hugo-rait-mei |vaadatud=4. oktoobril 2026 |väljaanne=Tallinna kontaktiraamat}}</ref>. Tema ametikohale määramine pälvis sotsiaalmeedias rohkelt tähelepanu kui poliitiliselt motiveeritud struktuurimuutus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hugo Rait Mei hoiatas kapitalismivastasuse eest. Samal ajal loodi talle uus spordispetsialisti ametikoht Mustamäele |url=https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/1trulvx/hugo_rait_mei_hoiatas_kapitalismivastasuse_eest/ |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.reddit.com}}</ref>. Hugo Rait Mei on [[Eesti Juristide Liit|Eesti Juristide Liidu]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=EJL liikmed {{!}} Eesti Juristide Liit |url=https://juristideliit.ee/ejl-liikmed/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=et}}</ref> ja [[korporatsioon Vironia]] liige{{lisa viide}}. == Viited == <references /> == Välislingid == ;Artikleid * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120442767/hugo-rait-mei-aitab-meeste-ja-naiste-vastandamisest Hugo Rait Mei: aitab meeste ja naiste vastandamisest!] Delfi, 17. märts 2026. * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120570396/isamaalane-tostame-koik-karistused-kahekordseks Isamaalane: tõstame kõik karistused kahekordseks!] Delfi, 22. aprill 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8461283/hugo-rait-mei-rahvusriigi-tulevik-soltub-otseselt-eestlaste-arvust HUGO RAIT MEI ⟩ Rahvusriigi tulevik sõltub otseselt eestlaste arvust.] Postimees, 30. aprill 2026. * [https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus Hugo Rait Mei: üliõpilaste seas levib ohtlik kapitalismivastasus.] Eesti Rahvusringhääling, 1. mai 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8465775/hugo-rait-mei-minuga-juhtunu-on-opikunaide-arvamuskiusust-meie-ulikoolides HUGO RAIT MEI ⟩ Minuga juhtunu on õpikunäide arvamuskiusust meie ülikoolides.] Postimees, 6. mai 2026. * [https://www.ohtuleht.ee/1160189/vastukaja-hugo-rait-mei-nimetagem-asju-oige-nimega-tasaareng-on-sotsialism VASTUKAJA | Hugo Rait Mei: nimetagem asju õige nimega, tasaareng on sotsialism!] Õhtuleht, 15. juuni 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8498679/hugo-rait-mei-muudame-pohiseadust-et-tugevdada-lapsevanemate-uha-kahanevat-haalt HUGO RAIT MEI ⟩ Muudame põhiseadust, et tugevdada lapsevanemate üha kahanevat häält.] Postimees, 28. juuni 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8512734/hugo-rait-mei-86-aastat-tagasi-loodi-ensv-ajalugu-kohustab-meid-kollaborantide-kuritegelikku-tegevust-maletama HUGO RAIT MEI ⟩ 86 aastat tagasi loodi ENSV – ajalugu kohustab meid kollaborantide kuritegelikku tegevust mäletama.] Postimees, 21. juuli 2026. * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120601874/hugo-rait-mei-riiklik-halastus-vagistajatele-ja-retsidivistidele-murgitab-turvatunde-karistusi-tuleb-karmistada Hugo Rait Mei: riiklik halastus vägistajatele ja retsidivistidele mürgitab turvatunde. Karistusi tuleb karmistada.] Delfi, 5. august 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8530529/hugo-rait-mei-kumned-juhtumid-kus-seksuaalkurjategija-vanglatrelle-ei-nainud-aga-meie-toome-vange-rootsist HUGO RAIT MEI ⟩ Kümned juhtumid, kus seksuaalkurjategija vanglatrelle ei näinud. Aga meie toome vange Rootsist.] Postimees, 19. august 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8548666/hugo-rait-mei-vordse-kohtlemise-volinik-kisub-tartu-ulikooli-vagisi-kultuurisotta HUGO RAIT MEI ⟩ Võrdse kohtlemise volinik kisub Tartu Ülikooli vägisi kultuurisõtta.] Postimees, 18. september 2026. {{JÄRJESTA:Mei, Hugo Rait}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] 6we3go3na117b2cl3bdm502gwsg1p9t 7248197 7248154 2026-10-05T19:00:59Z ~2026-53654-45 239051 7248197 wikitext text/x-wiki {{kustutada|Tähelepanuväärsus ei ole ilmselge. Arvamusartiklite avaldamine ei tee tähelepanuväärseks. Erakonda kuulumine ja poliitiline ametikoht kohalikus omavalitsuses samuti mitte}} {{infokast president| | nimi = Hugo Rait Mei | pilt = Hugo Rait Mei.png | pildiallkiri = | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | sünniaeg = {{süv|2004|06|09|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | allkiri = | alma_mater = | partei = [[Isamaa Erakond]] (alates 2025) }} '''Hugo Rait Mei''' on sündinud 9. juunil 2004 Tallinnas. Ta on Eesti poliitik ja kuulub erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]]. == Haridus == Hugo Rait Mei on [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]]i vilistlane<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-07 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.mg.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=Tallinna Mustamäe Gümnaasium |keel=et}}</ref>. Hetkel õpib ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonnas. Aastatel 2025–2026 oli Mei üliõpilasesindajana Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu ja õppekomisjoni liige.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi= |kuupäev=2026-05-01 |pealkiri=Hugo Rait Mei: üliõpilaste seas levib ohtlik kapitalismivastasus |url=https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne= |keel=et}}</ref> Ta on läbinud praktika [[Riigikogu õiguskomisjon|Riigikogu õiguskomisjonis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kokkuvõte praktikaprogrammist 2026 |url=https://www.riigikogu.ee/wp-content/uploads/2026/03/Kokkuv-te-praktikaprogrammist-2026.pdf |vaadatud=4. oktoobril 2026 |väljaanne=Riigikogu koduleht}}</ref> == Poliitiline ja ühiskondlik tegevus == Hugo Rait Mei kuulub alates 2025. aastast erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liikme ajalugu {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/9000042326?return_page=search&person_name=hugo+rait+mei&page=1 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref>. Ta on kuulunud Isamaa noortekogu Noor Isamaa juhatusse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Isamaa – Isamaa Erakond |url=https://isamaa.ee/noored/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=en}}</ref>. Pärast 2025. aasta kohaliku omavalitsuse valimisi asus ta tööle [[Mustamäe linnaosavalitsus|Mustamäe Linnaosa Valitsuse]] haridus- ja sporditöö spetsialistina<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hugo Rait Mei |url=https://www.tallinn.ee/et/kontakt/hugo-rait-mei |vaadatud=4. oktoobril 2026 |väljaanne=Tallinna kontaktiraamat}}</ref>. Tema ametikohale määramine pälvis sotsiaalmeedias rohkelt tähelepanu kui poliitiliselt motiveeritud struktuurimuutus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hugo Rait Mei hoiatas kapitalismivastasuse eest. Samal ajal loodi talle uus spordispetsialisti ametikoht Mustamäele |url=https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/1trulvx/hugo_rait_mei_hoiatas_kapitalismivastasuse_eest/ |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.reddit.com}}</ref>. Mei on aktiivne arvamusautor, kelle artiklid on pälvinud mitmekülgset vastukaja. Näiteks tema 1. mail 2026 [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingus]] avaldatud arvamusloole [https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus „Üliõpilaste seas levib ohtlik kapitalismivastasus"] oponeerisid endine [[Riigikogu]] liige [[Ruuben Kaalep]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Ruuben Kaalep, SA Eestlaste Eesti juhataja, ajalooõpetaja (ERK) {{!}} |kuupäev=2026-05-04 |pealkiri=Ruuben Kaalep: rahvuskonservatiiv ei saa ülistada piiritut majanduskasvu |url=https://www.err.ee/1610013520/ruuben-kaalep-rahvuskonservatiiv-ei-saa-ulistada-piiritut-majanduskasvu |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, kolm [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|Tartu Ülikooli majandusteaduskonna]] õppejõudu<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kadri Ukrainski, Luca Alfieri ja Kadi Timpmann, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majandusteaduse ainete õppejõud {{!}} |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=Majandusteadlased: Eesti majandusdebatt on liiga pinnapealne |url=https://www.err.ee/1610029936/majandusteadlased-eesti-majandusdebatt-on-liiga-pinnapealne |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja mitmed kaasüliõpilased<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-17 |pealkiri=MARKUS MEIER &#10217; Me ei saa rääkida ohtlikust kapitalismivastasusest meie kõrghariduses ja noorte seas laiemalt |url=https://arvamus.postimees.ee/8472563/markus-meier-me-ei-saa-raakida-ohtlikust-kapitalismivastasusest-meie-korghariduses-ja-noorte-seas-laiemalt |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=NOORED LÄHEVAD VASAKULE VÕSSA? Annette Maria Hermaküla: asi pole sotsialismis, vaid kapitalismi piiratuses |url=https://www.ohtuleht.ee/1159729/noored-lahevad-vasakule-vossa-annette-maria-hermakula-asi-pole-sotsialismis-vaid-kapitalismi-piiratuses |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>. Teisalt avaldas Mei seisukohtadele toetust Tartu Ülikoolis õpetav usundiloolane ja [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] juht [[Peeter Espak]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-08 |pealkiri=PEETRI PILK &#10217; Ranno Sõnum: Moskoovia märgistas punamonumentidega oma territooriumit |url=https://tv.postimees.ee/8463783/peetri-pilk-ranno-sonum-moskoovia-margistas-punamonumentidega-oma-territooriumit |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Postimees TV |keel=et}}</ref>. Ka teised Mei kirjatööd on tekitanud vastakaid reaktsioone<ref>{{Netiviide |pealkiri=LÕPUTU KASVU PETTUS {{!}} Imre Treufeld: Eesti jääb püsima siis, kui õpime hoidma seda, mis meid päriselt toidab |url=https://www.ohtuleht.ee/1160506/loputu-kasvu-pettus-imre-treufeld-eesti-jaab-pusima-siis-kui-opime-hoidma-seda-mis-meid-pariselt-toidab |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>. Hugo Rait Mei on [[Eesti Juristide Liit|Eesti Juristide Liidu]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=EJL liikmed {{!}} Eesti Juristide Liit |url=https://juristideliit.ee/ejl-liikmed/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=et}}</ref> ja [[korporatsioon Vironia]] liige{{lisa viide}}. Ta on [[luterlane]] ja [[Tartu Peetri kogudus|EELK Tartu Peetri Koguduse]] liige. == Viited == <references /> == Välislingid == ;Artikleid * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120442767/hugo-rait-mei-aitab-meeste-ja-naiste-vastandamisest Hugo Rait Mei: aitab meeste ja naiste vastandamisest!] Delfi, 17. märts 2026. * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120570396/isamaalane-tostame-koik-karistused-kahekordseks Isamaalane: tõstame kõik karistused kahekordseks!] Delfi, 22. aprill 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8461283/hugo-rait-mei-rahvusriigi-tulevik-soltub-otseselt-eestlaste-arvust HUGO RAIT MEI ⟩ Rahvusriigi tulevik sõltub otseselt eestlaste arvust.] Postimees, 30. aprill 2026. * [https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus Hugo Rait Mei: üliõpilaste seas levib ohtlik kapitalismivastasus.] Eesti Rahvusringhääling, 1. mai 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8465775/hugo-rait-mei-minuga-juhtunu-on-opikunaide-arvamuskiusust-meie-ulikoolides HUGO RAIT MEI ⟩ Minuga juhtunu on õpikunäide arvamuskiusust meie ülikoolides.] Postimees, 6. mai 2026. * [https://www.ohtuleht.ee/1160189/vastukaja-hugo-rait-mei-nimetagem-asju-oige-nimega-tasaareng-on-sotsialism VASTUKAJA | Hugo Rait Mei: nimetagem asju õige nimega, tasaareng on sotsialism!] Õhtuleht, 15. juuni 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8498679/hugo-rait-mei-muudame-pohiseadust-et-tugevdada-lapsevanemate-uha-kahanevat-haalt HUGO RAIT MEI ⟩ Muudame põhiseadust, et tugevdada lapsevanemate üha kahanevat häält.] Postimees, 28. juuni 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8512734/hugo-rait-mei-86-aastat-tagasi-loodi-ensv-ajalugu-kohustab-meid-kollaborantide-kuritegelikku-tegevust-maletama HUGO RAIT MEI ⟩ 86 aastat tagasi loodi ENSV – ajalugu kohustab meid kollaborantide kuritegelikku tegevust mäletama.] Postimees, 21. juuli 2026. * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120601874/hugo-rait-mei-riiklik-halastus-vagistajatele-ja-retsidivistidele-murgitab-turvatunde-karistusi-tuleb-karmistada Hugo Rait Mei: riiklik halastus vägistajatele ja retsidivistidele mürgitab turvatunde. Karistusi tuleb karmistada.] Delfi, 5. august 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8530529/hugo-rait-mei-kumned-juhtumid-kus-seksuaalkurjategija-vanglatrelle-ei-nainud-aga-meie-toome-vange-rootsist HUGO RAIT MEI ⟩ Kümned juhtumid, kus seksuaalkurjategija vanglatrelle ei näinud. Aga meie toome vange Rootsist.] Postimees, 19. august 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8548666/hugo-rait-mei-vordse-kohtlemise-volinik-kisub-tartu-ulikooli-vagisi-kultuurisotta HUGO RAIT MEI ⟩ Võrdse kohtlemise volinik kisub Tartu Ülikooli vägisi kultuurisõtta.] Postimees, 18. september 2026. {{JÄRJESTA:Mei, Hugo Rait}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] f4mbpkx6ool1be5i0e8attnd07n8rnw 7248200 7248197 2026-10-05T19:04:17Z ~2026-53654-45 239051 7248200 wikitext text/x-wiki {{kustutada|Tähelepanuväärsus ei ole ilmselge. Arvamusartiklite avaldamine ei tee tähelepanuväärseks. Erakonda kuulumine ja poliitiline ametikoht kohalikus omavalitsuses samuti mitte}} {{infokast president| | nimi = Hugo Rait Mei | pilt = Hugo Rait Mei.png | pildiallkiri = | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | sünniaeg = {{süv|2004|06|09|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | allkiri = | alma_mater = | partei = [[Isamaa Erakond]] (alates 2025) }} '''Hugo Rait Mei''' (sündinud 9. juunil 2004 Tallinnas) on Eesti poliitik, kuulub erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]]. == Haridus == Hugo Rait Mei on [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]]i vilistlane<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-07 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.mg.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=Tallinna Mustamäe Gümnaasium |keel=et}}</ref>. Hetkel õpib ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonnas. Aastatel 2025–2026 oli Mei üliõpilasesindajana Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu ja õppekomisjoni liige.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi= |kuupäev=2026-05-01 |pealkiri=Hugo Rait Mei: üliõpilaste seas levib ohtlik kapitalismivastasus |url=https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne= |keel=et}}</ref> Ta on läbinud praktika [[Riigikogu õiguskomisjon|Riigikogu õiguskomisjonis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kokkuvõte praktikaprogrammist 2026 |url=https://www.riigikogu.ee/wp-content/uploads/2026/03/Kokkuv-te-praktikaprogrammist-2026.pdf |vaadatud=4. oktoobril 2026 |väljaanne=Riigikogu koduleht}}</ref> == Poliitiline ja ühiskondlik tegevus == Hugo Rait Mei kuulub alates 2025. aastast erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liikme ajalugu {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/9000042326?return_page=search&person_name=hugo+rait+mei&page=1 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref>. Ta on kuulunud Isamaa noortekogu Noor Isamaa juhatusse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Isamaa – Isamaa Erakond |url=https://isamaa.ee/noored/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=en}}</ref>. Pärast 2025. aasta kohaliku omavalitsuse valimisi asus ta tööle [[Mustamäe linnaosavalitsus|Mustamäe Linnaosa Valitsuse]] haridus- ja sporditöö spetsialistina<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hugo Rait Mei |url=https://www.tallinn.ee/et/kontakt/hugo-rait-mei |vaadatud=4. oktoobril 2026 |väljaanne=Tallinna kontaktiraamat}}</ref>. Tema ametikohale määramine pälvis sotsiaalmeedias rohkelt tähelepanu kui poliitiliselt motiveeritud struktuurimuutus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hugo Rait Mei hoiatas kapitalismivastasuse eest. Samal ajal loodi talle uus spordispetsialisti ametikoht Mustamäele |url=https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/1trulvx/hugo_rait_mei_hoiatas_kapitalismivastasuse_eest/ |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.reddit.com}}</ref>. Mei on aktiivne arvamusautor, kelle artiklid on pälvinud mitmekülgset vastukaja. Näiteks tema 1. mail 2026 [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingus]] avaldatud arvamusloole [https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus „Üliõpilaste seas levib ohtlik kapitalismivastasus"] oponeerisid endine [[Riigikogu]] liige [[Ruuben Kaalep]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Ruuben Kaalep, SA Eestlaste Eesti juhataja, ajalooõpetaja (ERK) {{!}} |kuupäev=2026-05-04 |pealkiri=Ruuben Kaalep: rahvuskonservatiiv ei saa ülistada piiritut majanduskasvu |url=https://www.err.ee/1610013520/ruuben-kaalep-rahvuskonservatiiv-ei-saa-ulistada-piiritut-majanduskasvu |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, kolm [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|Tartu Ülikooli majandusteaduskonna]] õppejõudu<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kadri Ukrainski, Luca Alfieri ja Kadi Timpmann, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majandusteaduse ainete õppejõud {{!}} |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=Majandusteadlased: Eesti majandusdebatt on liiga pinnapealne |url=https://www.err.ee/1610029936/majandusteadlased-eesti-majandusdebatt-on-liiga-pinnapealne |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja mitmed kaasüliõpilased<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-17 |pealkiri=MARKUS MEIER &#10217; Me ei saa rääkida ohtlikust kapitalismivastasusest meie kõrghariduses ja noorte seas laiemalt |url=https://arvamus.postimees.ee/8472563/markus-meier-me-ei-saa-raakida-ohtlikust-kapitalismivastasusest-meie-korghariduses-ja-noorte-seas-laiemalt |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=NOORED LÄHEVAD VASAKULE VÕSSA? Annette Maria Hermaküla: asi pole sotsialismis, vaid kapitalismi piiratuses |url=https://www.ohtuleht.ee/1159729/noored-lahevad-vasakule-vossa-annette-maria-hermakula-asi-pole-sotsialismis-vaid-kapitalismi-piiratuses |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>. Teisalt avaldas Mei seisukohtadele toetust Tartu Ülikoolis õpetav usundiloolane ja [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] juht [[Peeter Espak]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-08 |pealkiri=PEETRI PILK &#10217; Ranno Sõnum: Moskoovia märgistas punamonumentidega oma territooriumit |url=https://tv.postimees.ee/8463783/peetri-pilk-ranno-sonum-moskoovia-margistas-punamonumentidega-oma-territooriumit |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Postimees TV |keel=et}}</ref>. Ka teised Mei kirjatööd on tekitanud vastakaid reaktsioone<ref>{{Netiviide |pealkiri=LÕPUTU KASVU PETTUS {{!}} Imre Treufeld: Eesti jääb püsima siis, kui õpime hoidma seda, mis meid päriselt toidab |url=https://www.ohtuleht.ee/1160506/loputu-kasvu-pettus-imre-treufeld-eesti-jaab-pusima-siis-kui-opime-hoidma-seda-mis-meid-pariselt-toidab |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>. Hugo Rait Mei on [[Eesti Juristide Liit|Eesti Juristide Liidu]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=EJL liikmed {{!}} Eesti Juristide Liit |url=https://juristideliit.ee/ejl-liikmed/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=et}}</ref> ja [[korporatsioon Vironia]] liige{{lisa viide}}. Ta on [[luterlane]] ja [[Tartu Peetri kogudus|EELK Tartu Peetri Koguduse]] liige. == Viited == <references /> == Välislingid == ;Artikleid * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120442767/hugo-rait-mei-aitab-meeste-ja-naiste-vastandamisest Hugo Rait Mei: aitab meeste ja naiste vastandamisest!] Delfi, 17. märts 2026. * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120570396/isamaalane-tostame-koik-karistused-kahekordseks Isamaalane: tõstame kõik karistused kahekordseks!] Delfi, 22. aprill 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8461283/hugo-rait-mei-rahvusriigi-tulevik-soltub-otseselt-eestlaste-arvust HUGO RAIT MEI ⟩ Rahvusriigi tulevik sõltub otseselt eestlaste arvust.] Postimees, 30. aprill 2026. * [https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus Hugo Rait Mei: üliõpilaste seas levib ohtlik kapitalismivastasus.] Eesti Rahvusringhääling, 1. mai 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8465775/hugo-rait-mei-minuga-juhtunu-on-opikunaide-arvamuskiusust-meie-ulikoolides HUGO RAIT MEI ⟩ Minuga juhtunu on õpikunäide arvamuskiusust meie ülikoolides.] Postimees, 6. mai 2026. * [https://www.ohtuleht.ee/1160189/vastukaja-hugo-rait-mei-nimetagem-asju-oige-nimega-tasaareng-on-sotsialism VASTUKAJA | Hugo Rait Mei: nimetagem asju õige nimega, tasaareng on sotsialism!] Õhtuleht, 15. juuni 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8498679/hugo-rait-mei-muudame-pohiseadust-et-tugevdada-lapsevanemate-uha-kahanevat-haalt HUGO RAIT MEI ⟩ Muudame põhiseadust, et tugevdada lapsevanemate üha kahanevat häält.] Postimees, 28. juuni 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8512734/hugo-rait-mei-86-aastat-tagasi-loodi-ensv-ajalugu-kohustab-meid-kollaborantide-kuritegelikku-tegevust-maletama HUGO RAIT MEI ⟩ 86 aastat tagasi loodi ENSV – ajalugu kohustab meid kollaborantide kuritegelikku tegevust mäletama.] Postimees, 21. juuli 2026. * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120601874/hugo-rait-mei-riiklik-halastus-vagistajatele-ja-retsidivistidele-murgitab-turvatunde-karistusi-tuleb-karmistada Hugo Rait Mei: riiklik halastus vägistajatele ja retsidivistidele mürgitab turvatunde. Karistusi tuleb karmistada.] Delfi, 5. august 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8530529/hugo-rait-mei-kumned-juhtumid-kus-seksuaalkurjategija-vanglatrelle-ei-nainud-aga-meie-toome-vange-rootsist HUGO RAIT MEI ⟩ Kümned juhtumid, kus seksuaalkurjategija vanglatrelle ei näinud. Aga meie toome vange Rootsist.] Postimees, 19. august 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8548666/hugo-rait-mei-vordse-kohtlemise-volinik-kisub-tartu-ulikooli-vagisi-kultuurisotta HUGO RAIT MEI ⟩ Võrdse kohtlemise volinik kisub Tartu Ülikooli vägisi kultuurisõtta.] Postimees, 18. september 2026. {{JÄRJESTA:Mei, Hugo Rait}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] 26sdl03kppq2dbhvsds07qmttfo2q8m 7248239 7248200 2026-10-05T20:03:52Z ~2026-53654-45 239051 7248239 wikitext text/x-wiki {{kustutada|Tähelepanuväärsus ei ole ilmselge. Arvamusartiklite avaldamine ei tee tähelepanuväärseks. Erakonda kuulumine ja poliitiline ametikoht kohalikus omavalitsuses samuti mitte}} {{infokast president| | nimi = Hugo Rait Mei | pilt = Hugo Rait Mei.png | pildiallkiri = | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | sünniaeg = {{süv|2004|06|09|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | allkiri = | alma_mater = | partei = [[Isamaa Erakond]] (alates 2025) }} '''Hugo Rait Mei''' (sündinud 9. juunil 2004 Tallinnas) on Eesti poliitik, kuulub erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]]. == Haridus == Hugo Rait Mei on [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]]i vilistlane<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-07 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.mg.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=Tallinna Mustamäe Gümnaasium |keel=et}}</ref>. Hetkel õpib ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonnas. Aastatel 2025–2026 oli Mei üliõpilasesindajana Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu ja õppekomisjoni liige.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi= |kuupäev=2026-05-01 |pealkiri=Hugo Rait Mei: üliõpilaste seas levib ohtlik kapitalismivastasus |url=https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne= |keel=et}}</ref> Ta on läbinud praktika [[Riigikogu õiguskomisjon|Riigikogu õiguskomisjonis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kokkuvõte praktikaprogrammist 2026 |url=https://www.riigikogu.ee/wp-content/uploads/2026/03/Kokkuv-te-praktikaprogrammist-2026.pdf |vaadatud=4. oktoobril 2026 |väljaanne=Riigikogu koduleht}}</ref> == Poliitiline ja ühiskondlik tegevus == Hugo Rait Mei kuulub alates 2025. aastast erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liikme ajalugu {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/9000042326?return_page=search&person_name=hugo+rait+mei&page=1 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref>. Ta on kuulunud Isamaa noortekogu Noor Isamaa juhatusse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Isamaa – Isamaa Erakond |url=https://isamaa.ee/noored/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=en}}</ref>. Pärast 2025. aasta kohaliku omavalitsuse valimisi asus ta tööle [[Mustamäe linnaosavalitsus|Mustamäe Linnaosa Valitsuse]] haridus- ja sporditöö spetsialistina<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hugo Rait Mei |url=https://www.tallinn.ee/et/kontakt/hugo-rait-mei |vaadatud=4. oktoobril 2026 |väljaanne=Tallinna kontaktiraamat}}</ref>. Tema ametikohale määramine pälvis sotsiaalmeedias rohkelt tähelepanu kui poliitiliselt motiveeritud struktuurimuutus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hugo Rait Mei hoiatas kapitalismivastasuse eest. Samal ajal loodi talle uus spordispetsialisti ametikoht Mustamäele |url=https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/1trulvx/hugo_rait_mei_hoiatas_kapitalismivastasuse_eest/ |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.reddit.com}}</ref>. Mei on aktiivne arvamusautor, kelle artiklid on pälvinud mitmekülgset vastukaja. Näiteks tema 1. mail 2026 [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingus]] avaldatud arvamusloole [https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus „Üliõpilaste seas levib ohtlik kapitalismivastasus"] oponeerisid endine [[Riigikogu]] liige [[Ruuben Kaalep]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Ruuben Kaalep, SA Eestlaste Eesti juhataja, ajalooõpetaja (ERK) {{!}} |kuupäev=2026-05-04 |pealkiri=Ruuben Kaalep: rahvuskonservatiiv ei saa ülistada piiritut majanduskasvu |url=https://www.err.ee/1610013520/ruuben-kaalep-rahvuskonservatiiv-ei-saa-ulistada-piiritut-majanduskasvu |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, kolm [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|Tartu Ülikooli majandusteaduskonna]] õppejõudu<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kadri Ukrainski, Luca Alfieri ja Kadi Timpmann, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majandusteaduse ainete õppejõud {{!}} |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=Majandusteadlased: Eesti majandusdebatt on liiga pinnapealne |url=https://www.err.ee/1610029936/majandusteadlased-eesti-majandusdebatt-on-liiga-pinnapealne |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja mitmed kaasüliõpilased<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-17 |pealkiri=MARKUS MEIER &#10217; Me ei saa rääkida ohtlikust kapitalismivastasusest meie kõrghariduses ja noorte seas laiemalt |url=https://arvamus.postimees.ee/8472563/markus-meier-me-ei-saa-raakida-ohtlikust-kapitalismivastasusest-meie-korghariduses-ja-noorte-seas-laiemalt |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=NOORED LÄHEVAD VASAKULE VÕSSA? Annette Maria Hermaküla: asi pole sotsialismis, vaid kapitalismi piiratuses |url=https://www.ohtuleht.ee/1159729/noored-lahevad-vasakule-vossa-annette-maria-hermakula-asi-pole-sotsialismis-vaid-kapitalismi-piiratuses |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>. Teisalt avaldas Mei seisukohtadele toetust Tartu Ülikoolis õpetav usundiloolane ja [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] juht [[Peeter Espak]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-08 |pealkiri=PEETRI PILK &#10217; Ranno Sõnum: Moskoovia märgistas punamonumentidega oma territooriumit |url=https://tv.postimees.ee/8463783/peetri-pilk-ranno-sonum-moskoovia-margistas-punamonumentidega-oma-territooriumit |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Postimees TV |keel=et}}</ref>. Ka teised Mei kirjatööd on tekitanud vastakaid reaktsioone<ref>{{Netiviide |pealkiri=LÕPUTU KASVU PETTUS {{!}} Imre Treufeld: Eesti jääb püsima siis, kui õpime hoidma seda, mis meid päriselt toidab |url=https://www.ohtuleht.ee/1160506/loputu-kasvu-pettus-imre-treufeld-eesti-jaab-pusima-siis-kui-opime-hoidma-seda-mis-meid-pariselt-toidab |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>. Hugo Rait Mei on [[Eesti Juristide Liit|Eesti Juristide Liidu]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=EJL liikmed {{!}} Eesti Juristide Liit |url=https://juristideliit.ee/ejl-liikmed/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=et}}</ref> ja [[korporatsioon Vironia]] liige{{lisa viide}}. Ta on [[luterlane]] ja [[Tartu Peetri kogudus|EELK Tartu Peetri Koguduse]] liige. == Viited == <references /> == Välislingid == ;Artikleid * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120442767/hugo-rait-mei-aitab-meeste-ja-naiste-vastandamisest Hugo Rait Mei: aitab meeste ja naiste vastandamisest!] Delfi, 17. märts 2026. * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120570396/isamaalane-tostame-koik-karistused-kahekordseks Isamaalane: tõstame kõik karistused kahekordseks!] Delfi, 22. aprill 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8461283/hugo-rait-mei-rahvusriigi-tulevik-soltub-otseselt-eestlaste-arvust HUGO RAIT MEI ⟩ Rahvusriigi tulevik sõltub otseselt eestlaste arvust.] Postimees, 30. aprill 2026. * [https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus Hugo Rait Mei: üliõpilaste seas levib ohtlik kapitalismivastasus.] Eesti Rahvusringhääling, 1. mai 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8465775/hugo-rait-mei-minuga-juhtunu-on-opikunaide-arvamuskiusust-meie-ulikoolides HUGO RAIT MEI ⟩ Minuga juhtunu on õpikunäide arvamuskiusust meie ülikoolides.] Postimees, 6. mai 2026. * [https://www.ohtuleht.ee/1160189/vastukaja-hugo-rait-mei-nimetagem-asju-oige-nimega-tasaareng-on-sotsialism VASTUKAJA | Hugo Rait Mei: nimetagem asju õige nimega, tasaareng on sotsialism!] Õhtuleht, 15. juuni 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8498679/hugo-rait-mei-muudame-pohiseadust-et-tugevdada-lapsevanemate-uha-kahanevat-haalt HUGO RAIT MEI ⟩ Muudame põhiseadust, et tugevdada lapsevanemate üha kahanevat häält.] Postimees, 28. juuni 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8512734/hugo-rait-mei-86-aastat-tagasi-loodi-ensv-ajalugu-kohustab-meid-kollaborantide-kuritegelikku-tegevust-maletama HUGO RAIT MEI ⟩ 86 aastat tagasi loodi ENSV – ajalugu kohustab meid kollaborantide kuritegelikku tegevust mäletama.] Postimees, 21. juuli 2026. * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120601874/hugo-rait-mei-riiklik-halastus-vagistajatele-ja-retsidivistidele-murgitab-turvatunde-karistusi-tuleb-karmistada Hugo Rait Mei: riiklik halastus vägistajatele ja retsidivistidele mürgitab turvatunde. Karistusi tuleb karmistada.] Delfi, 5. august 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8530529/hugo-rait-mei-kumned-juhtumid-kus-seksuaalkurjategija-vanglatrelle-ei-nainud-aga-meie-toome-vange-rootsist HUGO RAIT MEI ⟩ Kümned juhtumid, kus seksuaalkurjategija vanglatrelle ei näinud. Aga meie toome vange Rootsist.] Postimees, 19. august 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8548666/hugo-rait-mei-vordse-kohtlemise-volinik-kisub-tartu-ulikooli-vagisi-kultuurisotta HUGO RAIT MEI ⟩ Võrdse kohtlemise volinik kisub Tartu Ülikooli vägisi kultuurisõtta.] Postimees, 18. september 2026. {{JÄRJESTA:Mei, Hugo Rait}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] e8ts7yjmdvqpqri9ipubt15px01lgz2 7248263 7248239 2026-10-05T20:33:32Z ~2026-53654-45 239051 7248263 wikitext text/x-wiki {{kustutada|Tähelepanuväärsus ei ole ilmselge. Arvamusartiklite avaldamine ei tee tähelepanuväärseks. Erakonda kuulumine ja poliitiline ametikoht kohalikus omavalitsuses samuti mitte}} {{infokast president| | nimi = Hugo Rait Mei | pilt = Hugo Rait Mei.png | pildiallkiri = | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | sünniaeg = {{süv|2004|06|09|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | allkiri = | alma_mater = | partei = [[Isamaa Erakond]] (alates 2025) }} '''Hugo Rait Mei''' (sündinud 9. juunil 2004 Tallinnas) on Eesti poliitik, kuulub erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]]. == Haridus == Hugo Rait Mei on [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]]i vilistlane<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-07 |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.mg.edu.ee/et/meie-koolist/ajalugu |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=Tallinna Mustamäe Gümnaasium |keel=et}}</ref>. Hetkel õpib ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonnas. Aastatel 2025–2026 oli Mei üliõpilasesindajana Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu ja õppekomisjoni liige.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi= |kuupäev=2026-05-01 |pealkiri=Hugo Rait Mei: üliõpilaste seas levib ohtlik kapitalismivastasus |url=https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne= |keel=et}}</ref> Ta on läbinud praktika [[Riigikogu õiguskomisjon|Riigikogu õiguskomisjonis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kokkuvõte praktikaprogrammist 2026 |url=https://www.riigikogu.ee/wp-content/uploads/2026/03/Kokkuv-te-praktikaprogrammist-2026.pdf |vaadatud=4. oktoobril 2026 |väljaanne=Riigikogu koduleht}}</ref> == Poliitiline ja ühiskondlik tegevus == Hugo Rait Mei kuulub alates 2025. aastast erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liikme ajalugu {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/9000042326?return_page=search&person_name=hugo+rait+mei&page=1 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref>. Ta esindab erakonna volikogus Tallinna piirkonda<ref>{{Netiviide |pealkiri=Volikogu – Isamaa Erakond |url=https://isamaa.ee/volikogu/ |vaadatud=2026-10-05 |keel=en}}</ref>. Ta on kuulunud Isamaa noortekogu Noor Isamaa juhatusse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noor Isamaa – Isamaa Erakond |url=https://isamaa.ee/noored/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=en}}</ref>. Pärast 2025. aasta kohaliku omavalitsuse valimisi asus ta tööle [[Mustamäe linnaosavalitsus|Mustamäe Linnaosa Valitsuse]] haridus- ja sporditöö spetsialistina<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hugo Rait Mei |url=https://www.tallinn.ee/et/kontakt/hugo-rait-mei |vaadatud=4. oktoobril 2026 |väljaanne=Tallinna kontaktiraamat}}</ref>. Tema ametikohale määramine pälvis sotsiaalmeedias rohkelt tähelepanu kui poliitiliselt motiveeritud struktuurimuutus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hugo Rait Mei hoiatas kapitalismivastasuse eest. Samal ajal loodi talle uus spordispetsialisti ametikoht Mustamäele |url=https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/1trulvx/hugo_rait_mei_hoiatas_kapitalismivastasuse_eest/ |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.reddit.com}}</ref>. Mei on aktiivne arvamusautor, kelle artiklid on pälvinud mitmekülgset vastukaja. Näiteks tema 1. mail 2026 [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingus]] avaldatud arvamusloole [https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus „Üliõpilaste seas levib ohtlik kapitalismivastasus"] oponeerisid endine [[Riigikogu]] liige [[Ruuben Kaalep]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Ruuben Kaalep, SA Eestlaste Eesti juhataja, ajalooõpetaja (ERK) {{!}} |kuupäev=2026-05-04 |pealkiri=Ruuben Kaalep: rahvuskonservatiiv ei saa ülistada piiritut majanduskasvu |url=https://www.err.ee/1610013520/ruuben-kaalep-rahvuskonservatiiv-ei-saa-ulistada-piiritut-majanduskasvu |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, kolm [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|Tartu Ülikooli majandusteaduskonna]] õppejõudu<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kadri Ukrainski, Luca Alfieri ja Kadi Timpmann, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majandusteaduse ainete õppejõud {{!}} |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=Majandusteadlased: Eesti majandusdebatt on liiga pinnapealne |url=https://www.err.ee/1610029936/majandusteadlased-eesti-majandusdebatt-on-liiga-pinnapealne |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja mitmed kaasüliõpilased<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-17 |pealkiri=MARKUS MEIER &#10217; Me ei saa rääkida ohtlikust kapitalismivastasusest meie kõrghariduses ja noorte seas laiemalt |url=https://arvamus.postimees.ee/8472563/markus-meier-me-ei-saa-raakida-ohtlikust-kapitalismivastasusest-meie-korghariduses-ja-noorte-seas-laiemalt |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=NOORED LÄHEVAD VASAKULE VÕSSA? Annette Maria Hermaküla: asi pole sotsialismis, vaid kapitalismi piiratuses |url=https://www.ohtuleht.ee/1159729/noored-lahevad-vasakule-vossa-annette-maria-hermakula-asi-pole-sotsialismis-vaid-kapitalismi-piiratuses |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>. Teisalt avaldas Mei seisukohtadele toetust Tartu Ülikoolis õpetav usundiloolane ja [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] juht [[Peeter Espak]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-08 |pealkiri=PEETRI PILK &#10217; Ranno Sõnum: Moskoovia märgistas punamonumentidega oma territooriumit |url=https://tv.postimees.ee/8463783/peetri-pilk-ranno-sonum-moskoovia-margistas-punamonumentidega-oma-territooriumit |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=Postimees TV |keel=et}}</ref>. Ka teised Mei kirjatööd on tekitanud vastakaid reaktsioone<ref>{{Netiviide |pealkiri=LÕPUTU KASVU PETTUS {{!}} Imre Treufeld: Eesti jääb püsima siis, kui õpime hoidma seda, mis meid päriselt toidab |url=https://www.ohtuleht.ee/1160506/loputu-kasvu-pettus-imre-treufeld-eesti-jaab-pusima-siis-kui-opime-hoidma-seda-mis-meid-pariselt-toidab |vaadatud=2026-10-05 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>. Hugo Rait Mei on [[Eesti Juristide Liit|Eesti Juristide Liidu]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=EJL liikmed {{!}} Eesti Juristide Liit |url=https://juristideliit.ee/ejl-liikmed/ |vaadatud=2026-10-04 |keel=et}}</ref> ja [[korporatsioon Vironia]] liige{{lisa viide}}. Ta on [[luterlane]] ja [[Tartu Peetri kogudus|EELK Tartu Peetri Koguduse]] liige. == Viited == <references /> == Välislingid == ;Artikleid * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120442767/hugo-rait-mei-aitab-meeste-ja-naiste-vastandamisest Hugo Rait Mei: aitab meeste ja naiste vastandamisest!] Delfi, 17. märts 2026. * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120570396/isamaalane-tostame-koik-karistused-kahekordseks Isamaalane: tõstame kõik karistused kahekordseks!] Delfi, 22. aprill 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8461283/hugo-rait-mei-rahvusriigi-tulevik-soltub-otseselt-eestlaste-arvust HUGO RAIT MEI ⟩ Rahvusriigi tulevik sõltub otseselt eestlaste arvust.] Postimees, 30. aprill 2026. * [https://www.err.ee/1610009758/hugo-rait-mei-uliopilaste-seas-levib-ohtlik-kapitalismivastasus Hugo Rait Mei: üliõpilaste seas levib ohtlik kapitalismivastasus.] Eesti Rahvusringhääling, 1. mai 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8465775/hugo-rait-mei-minuga-juhtunu-on-opikunaide-arvamuskiusust-meie-ulikoolides HUGO RAIT MEI ⟩ Minuga juhtunu on õpikunäide arvamuskiusust meie ülikoolides.] Postimees, 6. mai 2026. * [https://www.ohtuleht.ee/1160189/vastukaja-hugo-rait-mei-nimetagem-asju-oige-nimega-tasaareng-on-sotsialism VASTUKAJA | Hugo Rait Mei: nimetagem asju õige nimega, tasaareng on sotsialism!] Õhtuleht, 15. juuni 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8498679/hugo-rait-mei-muudame-pohiseadust-et-tugevdada-lapsevanemate-uha-kahanevat-haalt HUGO RAIT MEI ⟩ Muudame põhiseadust, et tugevdada lapsevanemate üha kahanevat häält.] Postimees, 28. juuni 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8512734/hugo-rait-mei-86-aastat-tagasi-loodi-ensv-ajalugu-kohustab-meid-kollaborantide-kuritegelikku-tegevust-maletama HUGO RAIT MEI ⟩ 86 aastat tagasi loodi ENSV – ajalugu kohustab meid kollaborantide kuritegelikku tegevust mäletama.] Postimees, 21. juuli 2026. * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120601874/hugo-rait-mei-riiklik-halastus-vagistajatele-ja-retsidivistidele-murgitab-turvatunde-karistusi-tuleb-karmistada Hugo Rait Mei: riiklik halastus vägistajatele ja retsidivistidele mürgitab turvatunde. Karistusi tuleb karmistada.] Delfi, 5. august 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8530529/hugo-rait-mei-kumned-juhtumid-kus-seksuaalkurjategija-vanglatrelle-ei-nainud-aga-meie-toome-vange-rootsist HUGO RAIT MEI ⟩ Kümned juhtumid, kus seksuaalkurjategija vanglatrelle ei näinud. Aga meie toome vange Rootsist.] Postimees, 19. august 2026. * [https://arvamus.postimees.ee/8548666/hugo-rait-mei-vordse-kohtlemise-volinik-kisub-tartu-ulikooli-vagisi-kultuurisotta HUGO RAIT MEI ⟩ Võrdse kohtlemise volinik kisub Tartu Ülikooli vägisi kultuurisõtta.] Postimees, 18. september 2026. {{JÄRJESTA:Mei, Hugo Rait}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] 7hyo1zzn6ak4sk6xvno8t2mhwft0bez 1 722169 7248244 7247842 2026-10-05T20:09:30Z Sendrasendra 225202 7248244 wikitext text/x-wiki Tema arvamusavaldused on näivad olevat saanud ka hulka kriitikat, mis antud artikli põhjal niisama välja ei tule, kuid mille olemasolu siinse artikli autor [https://arvamus.postimees.ee/8465775/hugo-rait-mei-minuga-juhtunu-on-opikunaide-arvamuskiusust-meie-ulikoolides oma enda kirjutistes viitab]. Kui natuke googeleda, siis tulevad välja ka artiklid nagu nt [https://www.err.ee/1610013520/ruuben-kaalep-rahvuskonservatiiv-ei-saa-ulistada-piiritut-majanduskasvu see] ja [https://www.ohtuleht.ee/1159729/noored-lahevad-vasakule-vossa-annette-maria-hermakula-asi-pole-sotsialismis-vaid-kapitalismi-piiratuses see]. See tekitab küsimusi vikiartikli võimaliku kallutatuse osas. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. oktoober 2026, kell 23:43 (EEST) :Kallutatust ma ei näe, aga tuleb sisse panna ka vastukajad tema artiklitele. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 10:16 (EEST) ---- Infokastil sellisel kujul ei ole minu meelest mõtet. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 10:18 (EEST) ---- Ma leian küll, et just arvamusartiklid teevadki ta täheepanuväärseks. Need on vastukaja tekitanud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:09 (EEST) 6tky0pc62h56yilcis8be4xarapckbp 7248255 7248244 2026-10-05T20:24:21Z Priiuseryytel 214693 /* */ Vastus 7248255 wikitext text/x-wiki Tema arvamusavaldused on näivad olevat saanud ka hulka kriitikat, mis antud artikli põhjal niisama välja ei tule, kuid mille olemasolu siinse artikli autor [https://arvamus.postimees.ee/8465775/hugo-rait-mei-minuga-juhtunu-on-opikunaide-arvamuskiusust-meie-ulikoolides oma enda kirjutistes viitab]. Kui natuke googeleda, siis tulevad välja ka artiklid nagu nt [https://www.err.ee/1610013520/ruuben-kaalep-rahvuskonservatiiv-ei-saa-ulistada-piiritut-majanduskasvu see] ja [https://www.ohtuleht.ee/1159729/noored-lahevad-vasakule-vossa-annette-maria-hermakula-asi-pole-sotsialismis-vaid-kapitalismi-piiratuses see]. See tekitab küsimusi vikiartikli võimaliku kallutatuse osas. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. oktoober 2026, kell 23:43 (EEST) :Kallutatust ma ei näe, aga tuleb sisse panna ka vastukajad tema artiklitele. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 10:16 (EEST) ---- Infokastil sellisel kujul ei ole minu meelest mõtet. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 10:18 (EEST) ---- Ma leian küll, et just arvamusartiklid teevadki ta täheepanuväärseks. Need on vastukaja tekitanud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:09 (EEST) :Jah, paistab, et mitmele arvamusartiklile on [https://www.err.ee/1610013520/ruuben-kaalep-rahvuskonservatiiv-ei-saa-ulistada-piiritut-majanduskasvu vastusõna] ka tehtud. Võrreldav teiste polariseerivate kujudega nagu Sandra Laur ja Kris Kärner, kellel samuti lehed olemas. [[Kasutaja:Priiuseryytel|Priiuseryytel]] ([[Kasutaja arutelu:Priiuseryytel|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:24 (EEST) 8bh4iiyubyc77fi8xqvms14rvloo0wg 0 722171 7248321 7247747 2026-10-06T01:04:50Z Xqbot 13355 Robot: Fixing double redirect from [[Välissuhete ja Informatsioonibüroo]] to [[Välissuhete ja Informatsiooni Büroo]] 7248321 wikitext text/x-wiki #suuna [[Välissuhete ja Informatsiooni Büroo]] 96dzu5ulzkvf5govoyjqgf1lsc1qf9a 0 722192 7248022 2026-10-05T12:54:26Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Hiid-vesinutt]] 7248022 wikitext text/x-wiki #suuna[[hiid-vesinutt]] cwkm47zkusehjwfhxegy27yzwqvo4al 0 722193 7248048 2026-10-05T13:25:39Z Kalle 51 Uus lehekülg: '{{Infokast turniir | nimi = 1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[21. oktoober|21. okt]]-[[2. november|2. nov]] 1963 | korraldaja = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] | osalejaid = 17 | meister = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] | eelmine = [[1958. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1958]] | järgm...' 7248048 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[21. oktoober|21. okt]]-[[2. november|2. nov]] 1963 | korraldaja = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] | osalejaid = 17 | meister = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] | eelmine = [[1958. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1958]] | järgmine = [[1967. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1967]] }} '''1963. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid 6. [[Euroopa]] meistrivõistlused [[võrkpall]]is, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' - CEV). Võistlused toimusid [[Rumeenia]]s 21. oktoobrist–2. novembrini 1963. aastal. Meistrivõistluse mängud peeti [[Bukarest]]is, [[Brașov]]is, [[Cluj-Napoca]]s ja [[Târgu Mureș]]is. Tšehhoslovakkia meeskond ei suutnud kaitsta viis aastat tagasi võidetud tiitlit. Rumeenia võitis meistrivõistlused esimest korda. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus 17 osalejat jagati kolme neljaliikmelisse ja ühte viieliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel finaalvoorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad mängisid lohutusvoorus kohtadele üheksandast kuni seitsmeteistkümnendani. Võistkondade puhul, kes olid juba eelvoorus omavahel kohtunud, kanti tulemused viimase vooru edetabelisse. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' [[Brașov]] *{{PisiLipp|Belgia}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' [[Bukarest]] *{{PisiLipp|Holland}} *[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Soome}} {{veerud-piir}} * '''C-alagrupp''' [[Cluj-Napoca]] *{{PisiLipp|Austria}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} {{veerud-piir}} * '''D-alagrupp''' [[Târgu Mureș]] *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] *{{PisiLipp|Taani}} *{{PisiLipp|Türgi}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 3||3||0 ||9:2 ||159:110||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:3|| 154:109 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || 3 ||1||2 ||3:7 ||108:135 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} |0:3|| 0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||1:9 ||77:144 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Soome}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0'''|| 3||3||0 ||9:1 ||144:81||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||6:3|| 121:97 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||1||2 ||4:6 ||124:122 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Soome}} |0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||46:135 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] === C-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}} !width=20 | {{riigi ikoon|Austria}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:0'''|| 3||2||1 ||8:4 ||159:115||'''5''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:5|| 165:134 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||2||1 ||7:5 ||159:128 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austria}} |0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||29:135 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] === D-alagrupp === == Lohutusvoor == === Mängud 9.-17. kohani === == Finaalvoor == === Mängud 1.-8. kohani === == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=265&PID=571 1963 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1963.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1963-o6406 European Championship 1963] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1963. aasta spordis]] 87h34d3akekeiok0t9cbg3t6p3n1nah 7248414 7248048 2026-10-06T09:40:24Z Kalle 51 /* A-alagrupp */ 7248414 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[21. oktoober|21. okt]]-[[2. november|2. nov]] 1963 | korraldaja = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] | osalejaid = 17 | meister = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] | eelmine = [[1958. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1958]] | järgmine = [[1967. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1967]] }} '''1963. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid 6. [[Euroopa]] meistrivõistlused [[võrkpall]]is, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' - CEV). Võistlused toimusid [[Rumeenia]]s 21. oktoobrist–2. novembrini 1963. aastal. Meistrivõistluse mängud peeti [[Bukarest]]is, [[Brașov]]is, [[Cluj-Napoca]]s ja [[Târgu Mureș]]is. Tšehhoslovakkia meeskond ei suutnud kaitsta viis aastat tagasi võidetud tiitlit. Rumeenia võitis meistrivõistlused esimest korda. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus 17 osalejat jagati kolme neljaliikmelisse ja ühte viieliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel finaalvoorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad mängisid lohutusvoorus kohtadele üheksandast kuni seitsmeteistkümnendani. Võistkondade puhul, kes olid juba eelvoorus omavahel kohtunud, kanti tulemused viimase vooru edetabelisse. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' [[Brașov]] *{{PisiLipp|Belgia}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' [[Bukarest]] *{{PisiLipp|Holland}} *[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Soome}} {{veerud-piir}} * '''C-alagrupp''' [[Cluj-Napoca]] *{{PisiLipp|Austria}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} {{veerud-piir}} * '''D-alagrupp''' [[Târgu Mureș]] *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] *{{PisiLipp|Taani}} *{{PisiLipp|Türgi}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 3||3||0 ||9:2 ||159:110||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:3|| 154:109 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || 3 ||1||2 ||3:7 ||108:135 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} |0:3|| 0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||1:9 ||77:144 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Soome}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0'''|| 3||3||0 ||9:1 ||144:81||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||6:3|| 121:97 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||1||2 ||4:6 ||124:122 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Soome}} |0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||46:135 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] === C-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}} !width=20 | {{riigi ikoon|Austria}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:0'''|| 3||2||1 ||8:4 ||159:115||'''5''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:5|| 165:134 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||2||1 ||7:5 ||159:128 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austria}} |0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||29:135 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] === D-alagrupp === == Lohutusvoor == === Mängud 9.-17. kohani === == Finaalvoor == === Mängud 1.-8. kohani === == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=265&PID=571 1963 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1963.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1963-o6406 European Championship 1963] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1963. aasta spordis]] n05l2b3wz23vcan1ilk3doo8f9gzt75 0 722194 7248071 2026-10-05T14:04:57Z Xx.i.dontknow 230417 Uus lehekülg: ''''Põltsamaa Gümnaasium''' '''Põltsamaa Gümnaasium''' on Eesti üldhariduskool, mis asub '''Põltsamaa linnas Jõgeva maakonnas'''. Kool pakub gümnaasiumiharidust 10.–12. klassis ning tegutseb Põltsamaa Vallavalitsuse hallatava asutusena. Kooli õppe- ja asjaajamiskeel on eesti keel. Kool alustas praegusel kujul tegevust '''1. septembril 2026''', kui senine Põltsamaa Ühisgümnaasium korraldati ümber ning põhikooli- ja gümnaasiumiaste eraldati teineteisest. P...' 7248071 wikitext text/x-wiki '''Põltsamaa Gümnaasium''' '''Põltsamaa Gümnaasium''' on Eesti üldhariduskool, mis asub '''Põltsamaa linnas Jõgeva maakonnas'''. Kool pakub gümnaasiumiharidust 10.–12. klassis ning tegutseb Põltsamaa Vallavalitsuse hallatava asutusena. Kooli õppe- ja asjaajamiskeel on eesti keel. Kool alustas praegusel kujul tegevust '''1. septembril 2026''', kui senine Põltsamaa Ühisgümnaasium korraldati ümber ning põhikooli- ja gümnaasiumiaste eraldati teineteisest. Põltsamaa Ühisgümnaasiumist kujundati Põltsamaa Põhikool ning gümnaasiumiastme jaoks asutati eraldi Põltsamaa Gümnaasium. '''Ajalugu''' Põltsamaa Gümnaasiumi loomine oli osa Põltsamaa valla hariduskorralduse ümberkorraldamisest. 2025. aastal õppis Põltsamaa Ühisgümnaasiumis põhikooliastmes 794 ja gümnaasiumiastmes 146 õpilast. Põltsamaa Vallavolikogu otsustas '''26. märtsil 2026''' korraldada Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tegevuse ümber. Eesmärgiks seati eraldiseisva gümnaasiumi loomine ning läbirääkimiste alustamine Haridus- ja Teadusministeeriumiga gümnaasiumiosa võimalikuks riigile üleandmiseks. '''9. juulil 2026''' sai Põltsamaa Gümnaasium Haridus- ja Teadusministeeriumilt gümnaasiumiastmes tegutsemiseks koolitusloa. Luba jõustus 1. septembril 2026 ja kehtib praeguse loa alusel kuni 31. augustini 2029. 7t4hy3khunbwe4xxyec9jph1m6le9xw 7248073 7248071 2026-10-05T14:06:30Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7248073 wikitext text/x-wiki '''Põltsamaa Gümnaasium''' on Eesti üldhariduskool, mis asub '''[[Põltsamaa]] linnas Jõgeva maakonnas'''. Kool pakub gümnaasiumiharidust 10.–12. klassis ning tegutseb Põltsamaa Vallavalitsuse hallatava asutusena. Kooli õppe- ja asjaajamiskeel on eesti keel. Kool alustas praegusel kujul tegevust '''1. septembril 2026''', kui senine [[Põltsamaa Ühisgümnaasium]] korraldati ümber ning põhikooli- ja gümnaasiumiaste eraldati teineteisest. Põltsamaa Ühisgümnaasiumist kujundati Põltsamaa Põhikool ning gümnaasiumiastme jaoks asutati eraldi Põltsamaa Gümnaasium. '''Ajalugu''' Põltsamaa Gümnaasiumi loomine oli osa Põltsamaa valla hariduskorralduse ümberkorraldamisest. 2025. aastal õppis Põltsamaa Ühisgümnaasiumis põhikooliastmes 794 ja gümnaasiumiastmes 146 õpilast. Põltsamaa Vallavolikogu otsustas '''26. märtsil 2026''' korraldada Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tegevuse ümber. Eesmärgiks seati eraldiseisva gümnaasiumi loomine ning läbirääkimiste alustamine [[Haridus- ja Teadusministeerium]][[iga]] gümnaasiumiosa võimalikuks riigile üleandmiseks. '''9. juulil 2026''' sai Põltsamaa Gümnaasium Haridus- ja Teadusministeeriumilt gümnaasiumiastmes tegutsemiseks koolitusloa. Luba jõustus 1. septembril 2026 ja kehtib praeguse loa alusel kuni 31. augustini 2029. en22ghytc8r7qqzx5jd2wark02pgsx9 7248079 7248073 2026-10-05T14:10:58Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7248079 wikitext text/x-wiki '''Põltsamaa Gümnaasium''' on Eesti üldhariduskool, mis asub '''[[Põltsamaa]] linnas Jõgeva maakonnas'''. Kool pakub gümnaasiumiharidust 10.–12. klassis ning tegutseb Põltsamaa Vallavalitsuse hallatava asutusena. Kooli õppe- ja asjaajamiskeel on eesti keel. {{Kool | nimi = Põltsamaa Gümnaasium | asukoht = Veski tn 5, [[Põltsamaa]], [[Jõgeva maakond]] | asutatud = [[1. september]] [[2026]] | tüüp = munitsipaalgümnaasium | pidaja = [[Põltsamaa vallavalitsus|Põltsamaa Vallavalitsus]] | direktor = [[Annela Ojaste]] | klassid = 10.–12. klass | õppekeel = [[eesti keel]] | õppesuunad = * küberkaitse ja infotehnoloogia * majandus ja ettevõtlus * teater ja film | koduleht = [https://www.poltsamaagymnaasium.edu.ee www.poltsamaagymnaasium.edu.ee] }} Kool alustas praegusel kujul tegevust '''1. septembril 2026''', kui senine [[Põltsamaa Ühisgümnaasium]] korraldati ümber ning põhikooli- ja gümnaasiumiaste eraldati teineteisest. Põltsamaa Ühisgümnaasiumist kujundati Põltsamaa Põhikool ning gümnaasiumiastme jaoks asutati eraldi Põltsamaa Gümnaasium. '''Ajalugu''' Põltsamaa Gümnaasiumi loomine oli osa Põltsamaa valla hariduskorralduse ümberkorraldamisest. 2025. aastal õppis Põltsamaa Ühisgümnaasiumis põhikooliastmes 794 ja gümnaasiumiastmes 146 õpilast. Põltsamaa Vallavolikogu otsustas '''26. märtsil 2026''' korraldada Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tegevuse ümber. Eesmärgiks seati eraldiseisva gümnaasiumi loomine ning läbirääkimiste alustamine [[Haridus- ja Teadusministeerium]][[iga]] gümnaasiumiosa võimalikuks riigile üleandmiseks. '''9. juulil 2026''' sai Põltsamaa Gümnaasium Haridus- ja Teadusministeeriumilt gümnaasiumiastmes tegutsemiseks koolitusloa. Luba jõustus 1. septembril 2026 ja kehtib praeguse loa alusel kuni 31. augustini 2029. c3h6fmvlxfjw3iuejgxg78sdj144i31 0 722195 7248080 2026-10-05T14:13:02Z Xx.i.dontknow 230417 Uus lehekülg: 'Põltsamaa Põhikool on üldhariduskool Põltsamaa vallas, Põltsamaa linnas, Jõgeva maakonnas. {{Kool | nimi = Põltsamaa Põhikool | asukoht = Veski tn 5, [[Põltsamaa]], [[Jõgeva maakond]] | asutatud = [[1. september]] [] | tüüp = munitsipaalkool | pidaja = [[Põltsamaa vallavalitsus|Põltsamaa Vallavalitsus]] | direktor = [[Henry Kallaste]] | õppeasutused = * Põltsamaa õppekoht * Adavere õppekoht * Lustivere õppekoht...' 7248080 wikitext text/x-wiki Põltsamaa Põhikool on üldhariduskool Põltsamaa vallas, Põltsamaa linnas, Jõgeva maakonnas. {{Kool | nimi = Põltsamaa Põhikool | asukoht = Veski tn 5, [[Põltsamaa]], [[Jõgeva maakond]] | asutatud = [[1. september]] [] | tüüp = munitsipaalkool | pidaja = [[Põltsamaa vallavalitsus|Põltsamaa Vallavalitsus]] | direktor = [[Henry Kallaste]] | õppeasutused = * Põltsamaa õppekoht * Adavere õppekoht * Lustivere õppekoht | klassid = 1.–9. klass | õppekeel = [[eesti keel]] | moto = Heade eelduste looja! | koduleht = [https://www.poltsamaa.edu.ee www.poltsamaa.edu.ee] }} 2s1e4cxst9xsxz60lmphhwfndhxtay7 7248081 7248080 2026-10-05T14:13:36Z Xx.i.dontknow 230417 /* */ 7248081 wikitext text/x-wiki Põltsamaa Põhikool on üldhariduskool Põltsamaa vallas, Põltsamaa linnas, Jõgeva maakonnas. {{Kool | nimi = Põltsamaa Põhikool | asukoht = Veski tn 5, [[Põltsamaa]], [[Jõgeva maakond]] | asutatud = [[1. september 2026]] | tüüp = munitsipaalkool | pidaja = [[Põltsamaa vallavalitsus|Põltsamaa Vallavalitsus]] | direktor = [[Henry Kallaste]] | õppeasutused = * Põltsamaa õppekoht * Adavere õppekoht * Lustivere õppekoht | klassid = 1.–9. klass | õppekeel = [[eesti keel]] | moto = Heade eelduste looja! | koduleht = [https://www.poltsamaa.edu.ee www.poltsamaa.edu.ee] }} 68g2k7bxolhib0okox04fe4bah2l3fn 0 722197 7248133 2026-10-05T16:52:25Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Fisnik Asllani (cropped).jpg|pisi|Fisnik Asllani (2019)]] '''Fisnik Asllani''' (sündinud [[8. august|8. augustil]] [[2002]] [[Berliin]]is) on Saksamaal sündinud [[Kosovo]] [[jalgpallur]], kes mängib ründajana Saksamaa kõrgliigaklubis [[TSG 1899 Hoffenheim]] ja [[Kosovo jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Asllani sündis Berliinis [[Kosovo albaanlased|Kosovo albaanlastest]] vanemate peres. Ta alustas kuueaastaselt jalgpallitreeninguid [[BFC Dynamo]] noort...' 7248133 wikitext text/x-wiki [[File:Fisnik Asllani (cropped).jpg|pisi|Fisnik Asllani (2019)]] '''Fisnik Asllani''' (sündinud [[8. august|8. augustil]] [[2002]] [[Berliin]]is) on Saksamaal sündinud [[Kosovo]] [[jalgpallur]], kes mängib ründajana Saksamaa kõrgliigaklubis [[TSG 1899 Hoffenheim]] ja [[Kosovo jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Asllani sündis Berliinis [[Kosovo albaanlased|Kosovo albaanlastest]] vanemate peres. Ta alustas kuueaastaselt jalgpallitreeninguid [[BFC Dynamo]] noortesüsteemis. 2016. aastal liitus ta [[1. FC Union Berlin]]i noorteakadeemiaga. Hooajal 2018/19 lõi Asllani U17 Bundesligas 23 mänguga 23 väravat ning järgmisel hooajal U19 Bundesligas 16 mänguga 15 väravat.<ref>{{cite web|url=https://sv07elversberg.de/stuermer-fisnik-asllani-kommt-auf-leihbasis-aus-hoffenheim/|title=Stürmer Fisnik Asllani kommt auf Leihbasis aus Hoffenheim|publisher=SV Elversberg|language=de|date=23 July 2024|access-date=5 October 2026}}</ref> 2020. aasta suvel siirdus Asllani [[TSG 1899 Hoffenheim]]i, kus hakkas esialgu mängima klubi reservmeeskonnas Saksamaa tugevuselt neljandal liigatasemel [[Regionalliga Südwest]]is. Hoffenheimi reservmeeskonna eest pidas ta kokku 53 liigamängu ja lõi 17 väravat.<ref>{{cite web|url=https://sv07elversberg.de/stuermer-fisnik-asllani-kommt-auf-leihbasis-aus-hoffenheim/|title=Stürmer Fisnik Asllani kommt auf Leihbasis aus Hoffenheim|publisher=SV Elversberg|language=de|date=23 July 2024|access-date=5 October 2026}}</ref> Hoffenheimi esindusmeeskonnas debüteeris Asllani [[Bundesliga]]s 20. novembril 2021, kui sekkus 2:0 võidumängus [[RB Leipzig]]i vastu 89. minutil vahetusest. 2022. aasta jaanuaris arvati ta püsivalt esindusmeeskonna koosseisu. Hooaegadel 2021/22 ja 2022/23 osales ta Bundesligas kokku kümnes mängus.<ref>{{cite web|url=https://sv07elversberg.de/stuermer-fisnik-asllani-kommt-auf-leihbasis-aus-hoffenheim/|title=Stürmer Fisnik Asllani kommt auf Leihbasis aus Hoffenheim|publisher=SV Elversberg|language=de|date=23 July 2024|access-date=5 October 2026}}</ref> 2023. aasta augustis läks Asllani üheks hooajaks laenule Austria kõrgliigaklubisse [[FK Austria Wien]].<ref>{{cite web|url=https://fk-austria.at/en/news/fisnik-asllani-on-loan-to-austria-wien|title=Fisnik Asllani on loan to Austria Wien|publisher=FK Austria Wien|language=en|date=31 August 2023|access-date=5 October 2026}}</ref> Esimese värava Austria Wieni eest lõi ta 7. oktoobril 2023 4:0 võidumängus [[Linzi Blau-Weiß]]i vastu.<ref>{{cite web|url=https://fk-austria.at/en/news/4-0-home-win-against-blau-wei%C3%9F-linz|title=4-0 home win against Blau Weiß Linz!|publisher=FK Austria Wien|language=en|date=7 October 2023|access-date=5 October 2026}}</ref> Austria kõrgliigas lõi ta hooaja jooksul 16 mänguga neli väravat ning kõigis võistlussarjades kokku 21 mänguga viis väravat. 2024. aasta juulis läks Asllani laenule Saksamaa esiliigaklubisse [[SV Elversberg]].<ref>{{cite web|url=https://sv07elversberg.de/stuermer-fisnik-asllani-kommt-auf-leihbasis-aus-hoffenheim/|title=Stürmer Fisnik Asllani kommt auf Leihbasis aus Hoffenheim|publisher=SV Elversberg|language=de|date=23 July 2024|access-date=5 October 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 kujunes ta klubi üheks tähtsamaks mängijaks. 12. aprillil 2025 lõi ta 3:1 võõrsilvõidus [[Hannover 96]] üle oma profikarjääri esimese kübaratriki, saades kõik kolm väravat kirja teisel poolajal.<ref>{{cite web|url=https://sv07elversberg.de/sve-dreht-rueckstand-in-hannover-und-gewinnt-mit-31/|title=SVE dreht Rückstand in Hannover und gewinnt mit 3:1|publisher=SV Elversberg|language=de|date=13 April 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Asllani lõi hooajal 2024/25 Saksamaa esiliigas 33 mänguga 18 väravat ja andis üheksa väravasöötu. Elversberg lõpetas liiga kolmandana ja pääses Bundesliga üleminekumängudele, kus jäi kahe mängu kokkuvõttes alla [[1. FC Heidenheim]]ile. Asllani oli 18 väravaga liiga paremuselt kolmas väravakütt ning valiti ajakirja [[Kicker]]i Saksamaa esiliiga hooaja sümboolsesse koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://fc.de/aktuelles/news/zwei-fc-profis-in-der-kicker-elf-der-saison|title=Zwei FC-Profis in der kicker-Elf der Saison|publisher=1. FC Köln|language=de|date=22 May 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> 2025. aasta suvel naasis Asllani Hoffenheimi. Juulis pikendas ta klubiga lepingut 2029. aasta suveni.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/fisnik-asllani-contract-extension-hoffenheim-kosovo-forward-33078|title=Hoffenheim youngster Fisnik Asllani signs contract extension|publisher=Bundesliga|language=en|date=13 July 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Esimese värava Bundesligas lõi ta 23. augustil 2025 hooaja avavoorus, aidates Hoffenheimil võita võõrsil [[Bayer 04 Leverkusen]]it 2:1. Lisaks andis ta selles kohtumises väravasöödu [[Tim Lemperle]] võiduväravale.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/bayer-leverkusen-hoffenheim-match-report-highlights-matchday-1-33644|title=Hoffenheim spoil Erik ten Hag's Bundesliga debut with clinical away win at Bayer Leverkusen|publisher=Bundesliga|language=en|date=23 August 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> 13. septembril 2025 lõi Asllani kaks väravat oma endise noorteklubi Union Berlini vastu, kui Hoffenheim võitis võõrsil 4:2.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/union-berlin-hoffenheim-match-report-highlights-matchday-3-33989|title=Fisnik Asllani brace helps Hoffenheim secure impressive 4-2 away win at Union Berlin|publisher=Bundesliga|language=en|date=13 September 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 lõi ta Bundesligas 33 mänguga kümme väravat ja andis seitse väravasöötu. Hoffenheim lõpetas Bundesliga viiendana ja pääses [[UEFA Euroopa Liiga]]sse.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/fisnik-asllani-staying-hoffenheim-kosovo-rb-leipzig-transfer-collapse-38270|title=Fisnik Asllani to stay at Hoffenheim after RB Leipzig transfer collapses|publisher=Bundesliga|language=en|date=7 August 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Asllani esindas noortekoondistes nii Kosovot kui ka Saksamaad. 2019. aastal mängis ta Kosovo U17-koondises. Hiljem esindas ta Saksamaa U18- ja U20-koondist, pidades neis kokku üheksa kohtumist ja lüües neli väravat. 2023. aasta lõpus otsustas ta rahvusvahelisel tasemel esindada Kosovot. Kosovo A-koondises debüteeris ta 6. septembril 2024 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/who-is-fisnik-asllani-hoffenheim-forward-turned-down-bayern-munich-kosovo-32955|title=Fisnik Asllani: Who is the new Hoffenheim forward who turned down Bayern Munich?|publisher=Bundesliga|language=en|date=4 July 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Esimese värava Kosovo A-koondises lõi Asllani 9. juunil 2025, vormistades lisajal 4:2 võidu [[Komooride jalgpallikoondis|Komooride]] üle.<ref>{{cite web|url=https://www.koha.net/en/futboll/asllani-shenon-golin-e-katert-per-kosoven|title=Asllani scores the fourth goal for Kosovo|publisher=KOHA|language=en|date=9 June 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Sama aasta oktoobris lõi ta 2026. aasta maailmameistrivõistluste valikmängus võiduvärava [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] vastu ning novembris skooris [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] vastu. 2026. aasta märtsis aitas Asllani Kosovol jõuda esimest korda MM-valikturniiri Euroopa play-off'i finaali. Ta lõi värava poolfinaalis, kus Kosovo alistas võõrsil [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia]] 4:3.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/european-qualifiers/match/2047079--slovakia-vs-kosovo/|title=Slovakia 3-4 Kosovo|publisher=UEFA|language=en|date=26 March 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> Finaalis kaotas Kosovo [[Türgi jalgpallikoondis|Türgile]] 0:1 ja jäi [[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistlustelt]] eemale.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/european-qualifiers/news/02a3-2047a70882b5-871b4ed13110-1000--kosovo-0-1-turkiye-2026-world-cup-play-off-final-visitor/|title=Kosovo 0-1 Türkiye highlights: Türkiye qualify for 2026 World Cup finals after play-off win|publisher=UEFA|language=en|date=31 March 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> 2026. aasta 4. oktoobri seisuga oli Asllani pidanud Kosovo A-koondises 20 kohtumist ja löönud viis väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/fisnik-asllani/nationalmannschaft/spieler/524290/verein/53982/plus/0 Fisnik Asllani – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 5.10.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalne *[[Kicker]]i Saksamaa esiliiga hooaja sümboolne koosseis: 2024/25 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/player/fisnik-asllani Fisnik Asllani] Bundesliga kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/fisnik-asllani/profil/spieler/524290 Fisnik Asllani] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Asllani, Fisnik}} [[Kategooria:Kosovo jalgpallurid]] [[Kategooria:TSG 1899 Hoffenheimi jalgpallurid]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] oaz0nq4iud8lx8f94fy088k41vekv49 0 722198 7248139 2026-10-05T16:58:02Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = ''Thuemenidium'' | värvus = seened | pilt = Purpur-maakeel.jpg | pildi_seletus = [[Purpur-maakeel]] ''Thuemenidium atropurpureum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | alamhõimkond = ''[[Pezizomycotina]]'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Leotiales]]'' | sugukond = ''[[Leotiaceae]]'' | p...' 7248139 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Thuemenidium'' | värvus = seened | pilt = Purpur-maakeel.jpg | pildi_seletus = [[Purpur-maakeel]] ''Thuemenidium atropurpureum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | alamhõimkond = ''[[Pezizomycotina]]'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Leotiales]]'' | sugukond = ''[[Leotiaceae]]'' | perekond = '''''Thuemenidium''''' }} '''''Thuemenidium''''' on [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[tiksikulaadsed]] kuuluv [[seen|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. == Liike == * ''Thuemenidium atropurpureum'' – [[Purpur-maakeel]] ==Välislingid== * {{elurikkus|119726}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Hüüvikseened]] edlpu52hfp8grsy2ookxhw3e63mlere 7248144 7248139 2026-10-05T17:01:40Z Svencapoeira 67038 7248144 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Thuemenidium'' | värvus = seened | pilt = Purpur-maakeel.jpg | pildi_seletus = [[Purpur-maakeel]] ''Thuemenidium atropurpureum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | alamhõimkond = ''[[Pezizomycotina]]'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Leotiales]]'' | sugukond = ''[[Leotiaceae]]'' | perekond = '''''Thuemenidium''''' }} '''''Thuemenidium''''' on [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[tiksikulaadsed]] kuuluv [[seen|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. == Liike == * ''Thuemenidium atropurpureum'' – [[purpur-maakeel]] ==Välislingid== * {{elurikkus|119726}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Hüüvikseened]] 3rvkj0blyva4le7bqps2utb3637ns9k 0 722199 7248147 2026-10-05T17:06:09Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Petlik maakeel | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Petlik maakeel.jpg | pildi_seletus = Petlik maakeel ''Geoglossum fallax'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = ''Ascomycetes'' | alamklass = ''Leotiomycetidae'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales''...' 7248147 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Petlik maakeel | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Petlik maakeel.jpg | pildi_seletus = Petlik maakeel ''Geoglossum fallax'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = ''Ascomycetes'' | alamklass = ''Leotiomycetidae'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = [[Maakeelelised]] ''Geoglossaceae'' | perekond = [[Maakeel (perekond)|Maakeel]] ''Geoglossum'' | liik = '''Petlik maakeel''' | binaarne = ''Geoglossum fallax'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Petlik maakeel''' (''Geoglossum fallax'') on maakeeleliste sugukonda kuuluv [[kottseened|kottseen]]. Eestis esineb harva. == Välislingid == * {{Elurikkus|148708}} [[Kategooria:Eesti kottseened]] [[Kategooria:Maakeelelised]] qjt4iyuc34hvvxtlvosd3xglfs1vag9 0 722200 7248151 2026-10-05T17:12:13Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Rey Manaj.jpg|pisi|Rey Manaj (2016)]] '''Rey Aldo Manaj''' (sündinud [[24. veebruar|24. veebruaril]] [[1997]] [[Lushnjë]]s) on [[Albaania]] [[jalgpallur]], kes mängib ründajana Türgi esiliigaklubis [[Sivasspor]] ja [[Albaania jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Manaj sündis Albaanias Lushnjës, kuid kolis lapsena koos perega Itaaliasse. 2008. aastal liitus ta [[Piacenza Calcio|Piacenza]] noortesüsteemiga. Pärast Piacenza pankrotti siirdus ta 2012. aas...' 7248151 wikitext text/x-wiki [[File:Rey Manaj.jpg|pisi|Rey Manaj (2016)]] '''Rey Aldo Manaj''' (sündinud [[24. veebruar|24. veebruaril]] [[1997]] [[Lushnjë]]s) on [[Albaania]] [[jalgpallur]], kes mängib ründajana Türgi esiliigaklubis [[Sivasspor]] ja [[Albaania jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Manaj sündis Albaanias Lushnjës, kuid kolis lapsena koos perega Itaaliasse. 2008. aastal liitus ta [[Piacenza Calcio|Piacenza]] noortesüsteemiga. Pärast Piacenza pankrotti siirdus ta 2012. aastal [[US Cremonese|Cremonesesse]] ning hooajal 2013/14 mängis laenul [[UC Sampdoria|Sampdoria]] noortemeeskonnas. 2014. aastal pääses Manaj Cremonese esindusmeeskonda. Hooajal 2014/15 pidas ta Itaalia tugevuselt kolmandas liigas 22 kohtumist ja lõi kaks väravat. 2015. aasta suvel liitus ta [[Milano Internazionale|Milano Interiga]]. [[Serie A]]-s debüteeris ta 23. augustil 2015, sekkudes 1:0 võidumängus [[Atalanta BC|Atalanta]] vastu vahetusest. Esimesel hooajal pidas ta Interi esindusmeeskonnas kõigis võistlussarjades kuus kohtumist. Samal hooajal aitas ta Interi noortemeeskonnal võita Primavera karikavõistlused, lüües finaalis [[Juventus FC|Juventuse]] vastu värava.<ref>{{cite web|url=https://www.inter.it/it/notizie/2016-06-8-best-moments-la-stagione-di-rei-manaj|title=Best moments: la stagione di Rei Manaj|publisher=Inter|language=it|date=8 June 2016|access-date=5 October 2026}}</ref> Järgnevatel hooaegadel mängis Manaj Interist laenul mitmes klubis. Hooaja 2016/17 esimesel poolel mängis ta Serie A klubis [[Delfino Pescara 1936|Pescara]], kus lõi 12 liigamänguga kaks väravat, ning hooaja teisel poolel [[Pisa SC|Pisas]], kus sai 17 liigamänguga samuti kirja kaks väravat. Hooajal 2017/18 mängis ta Hispaania esiliigaklubis [[Granada CF]], lüües 19 liigamänguga ühe värava. 2018. aastal siirdus Manaj Hispaania esiliigaklubisse [[Albacete Balompié|Albacete]] esialgu laenule ning aasta hiljem omandas klubi tema mängijaõigused. Pooleteise hooaja jooksul pidas ta Albacete eest Hispaania esiliigas 37 kohtumist ja lõi üheksa väravat. 2020. aasta jaanuaris ostis Manaj 700 000 euro eest [[FC Barcelona]], kellega ta sõlmis lepingu 2023. aasta suveni. Esialgu hakkas ta mängima klubi reservmeeskonnas [[FC Barcelona B]].<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/barca-b/news/1580746/rei-manaj-joins-bara-b|title=Rei Manaj joins Barça B|publisher=FC Barcelona|language=en|date=20 January 2020|access-date=5 October 2026}}</ref> Hooajal 2020/21 oli ta Barcelona B suurim väravakütt, lüües 22 kohtumisega 14 väravat. 2021. aasta suvel osales ta Barcelona esindusmeeskonna hooajaeelses ettevalmistuses ning lõi oma esimeses sõprusmängus [[Gimnàstic de Tarragona]] vastu [[kübaratrikk|kübaratriki]]. Kokku lõi ta Barcelona esindusmeeskonna hooajaeelsetes mängudes 117 minutiga neli väravat, kuid ametlikus kohtumises ta Barcelona põhimeeskonna eest väljakule ei pääsenud.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/2240356/agreement-with-spezia-calcio-for-the-loan-of-rey-manaj|title=Agreement with Spezia Calcio for the loan of Rey Manaj|publisher=FC Barcelona|language=en|date=31 August 2021|access-date=5 October 2026}}</ref> 2021. aasta augustis läks Manaj hooajaks laenule Itaalia kõrgliigaklubisse [[Spezia Calcio]]. Laenuleping sisaldas 2,7 miljoni euro suurust väljaostuvõimalust.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/2240356/agreement-with-spezia-calcio-for-the-loan-of-rey-manaj|title=Agreement with Spezia Calcio for the loan of Rey Manaj|publisher=FC Barcelona|language=en|date=31 August 2021|access-date=5 October 2026}}</ref> Hooajal 2021/22 pidas ta Spezia eest Serie A-s 30 kohtumist ja lõi viis väravat. 2022. aasta juulis siirdus Manaj Inglismaa esiliigaklubisse [[Watford FC]]. Barcelona säilitas tehinguga esmase ostuõiguse ja õiguse poolele mängija võimalikust tulevasest üleminekusummast.<ref>{{cite web|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/2674507/agreement-with-watford-football-club-for-transfer-of-rey-manaj|title=Agreement with Watford Football Club for transfer of Rey Manaj|publisher=FC Barcelona|language=en|date=11 July 2022|access-date=5 October 2026}}</ref> Esimese ja ainsa värava Watfordi eest lõi ta 16. augustil 2022 1:1 viigimängus [[Birmingham City FC|Birmingham City]] vastu. Vigastuse tõttu jäi suur osa hooajast vahele ning 2023. aasta veebruaris lõpetasid Watford ja Manaj lepingu vastastikusel kokkuleppel. 2023. aasta augustis sõlmis Manaj kolmeaastase lepingu Türgi kõrgliigaklubiga [[Sivasspor]]. Esimesel hooajal kujunes ta üheks liiga resultatiivsemaks mängijaks. Hooajal 2023/24 lõi ta [[Süper Lig]]is 33 kohtumisega 18 väravat ning Türgi karikavõistlustel kolme mänguga neli väravat. 18 liigaväravaga püstitas ta Sivasspori ühe hooaja väravarekordi Türgi kõrgliigas, ületades [[Aatif Chahechouhe]] varasema 17 värava rekordi.<ref>{{cite web|url=https://www.aa.com.tr/tr/futbol/rey-manaj-sivassporda-bir-sezonda-en-cok-gol-atan-oyuncu-oldu/3205282|title=Rey Manaj, Sivasspor'da bir sezonda en çok gol atan oyuncu oldu|publisher=Anadolu Ajansı|language=tr|date=29 April 2024|access-date=5 October 2026}}</ref> Hooaja lõpuks oli ta 18 väravaga koos [[Mame Thiam]]iga Süper Ligi paremuselt kolmas väravakütt. Hooajal 2024/25 lõi Manaj Sivasspori eest 27 liigamänguga 12 väravat, kuid klubi langes hooaja lõpus Türgi esiliigasse. Kahe hooaja jooksul lõi ta Sivasspori eest 60 kõrgliigamänguga kokku 30 väravat. 2025. aasta juulis siirdus Manaj Araabia Ühendemiraatide kõrgliigaklubisse [[Sharjah FC]], kellega sõlmis kaheaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://sharjah24.ae/en/Articles/2025/07/29/a12|title=Sharjah signs Albanian striker Rei Manaj for two seasons|publisher=Sharjah24|language=en|date=29 July 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Pool aastat hiljem naasis ta Türki. 3. veebruaril 2026 sõlmis Manaj Sivassporiga kolme ja poole aasta pikkuse lepingu.<ref>{{cite web|url=https://sivasspor.org.tr/haber/rey-manaj-ozbelsan-sivassporumuzda|title=Rey Manaj Özbelsan Sivasspor'umuzda|publisher=Sivasspor|language=tr|date=3 February 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Manaj on esindanud Albaaniat U19- ja U21-koondises. [[Albaania jalgpallikoondis|A-koondises]] debüteeris ta 13. novembril 2015 [[sõprusmäng]]us [[Kosovo jalgpallikoondis|Kosovo]] vastu. Ta sekkus teisel poolajal vahetusest ja lõi kõigest 12 sekundit hiljem oma esimese puutega värava. Sellega sai temast toona Albaania koondise ajaloo noorim väravalööja ning tema värav on Albaania koondise kiireim vahetusest sekkunud mängija löödud värav.<ref>{{cite web|url=https://www.interlive.it/2015/11/13/video-manaj-debutto-e-gol-dopo-12-con-lalbania/|title=VIDEO – Manaj, debutto e gol (dopo 12”) con l'Albania|publisher=InterLive.it|language=it|date=13 November 2015|access-date=5 October 2026}}</ref> 2024. aastal kuulus Manaj Albaania koosseisu [[UEFA Euro 2024|Euroopa meistrivõistlustel]].<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/028e-1b154cb8afd1-b5ab2c4eebf5-1000--euro-2024-squads-confirmed-check-out-every-team-s-list-in-full/|title=EURO 2024 squads confirmed: Check out every team's list in full|publisher=UEFA|language=en|date=15 June 2024|access-date=5 October 2026}}</ref> Ta osales kõigis kolmes alagrupimängus – [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]], [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] ja [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] vastu. Albaania kogus alagrupis ühe punkti ja langes turniirilt välja. 3. oktoobri 2026 seisuga oli ta pidanud Albaania A-koondises 48 kohtumist ja löönud 13 väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/rey-manaj/nationalmannschaft/spieler/308278/verein_id/11952 Rey Manaj – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 5.10.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalne *Sivasspori ühe hooaja väravarekord [[Süper Lig]]is: 18 väravat ([[Süper Ligi hooaeg 2023–2024|2023/24]]) == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.transfermarkt.com/rey-manaj/profil/spieler/308278 Rey Manaj] Transfermarkti lehel {{UEFA Euro 2024 Albaania koondis}} {{JÄRJESTA:Manaj, Rey}} [[Kategooria:Albaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Milano Internazionale mängijad]] [[Kategooria:Granada CF mängijad]] [[Kategooria:Spezia Calcio mängijad]] [[Kategooria:Watford FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Süper Ligi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] mbnlylhw439fgqwyv6793rlgw97gr60 0 722201 7248153 2026-10-05T17:17:05Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Elliot Stroud France v Sweden 6.30.26-039.jpg|pisi|Elliot Stroud Rootsi koondises (2026)]] '''Elliot Karl Stroud''' (sündinud [[22. juuni|22. juunil]] [[2002]] [[Uddevalla]]s) on [[Rootsi]] [[jalgpallur]], kes mängib vasakpoolse ääremängija või äärekaitsjana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Hull City AFC]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Stroud kasvas üles Uddevallas ja alustas viieaastaselt jalgpallitreeninguid kohaliku [[IK Oddevold]]i...' 7248153 wikitext text/x-wiki [[File:Elliot Stroud France v Sweden 6.30.26-039.jpg|pisi|Elliot Stroud Rootsi koondises (2026)]] '''Elliot Karl Stroud''' (sündinud [[22. juuni|22. juunil]] [[2002]] [[Uddevalla]]s) on [[Rootsi]] [[jalgpallur]], kes mängib vasakpoolse ääremängija või äärekaitsjana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Hull City AFC]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Stroud kasvas üles Uddevallas ja alustas viieaastaselt jalgpallitreeninguid kohaliku [[IK Oddevold]]i noortesüsteemis. Klubi esindusmeeskonda jõudis ta 2019. aastal 17-aastaselt ning pidas debüüthooajal Rootsi tugevuselt kolmandas liigas üheksa kohtumist. Pärast Oddevoldi langemist neljandale liigatasemele aitas Stroud klubil 2021. aastal tagasi kolmandasse liigasse tõusta.<ref>{{cite web|url=https://oddevold.se/nyheter/elliot-stroud-lamnar-ik-oddevold/|title=Elliot Stroud lämnar IK Oddevold|publisher=IK Oddevold|language=sv|date=8 December 2022|access-date=5 October 2026}}</ref> Hooajal 2022 lõi ta 28 liigamänguga kuus väravat ja andis neli väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.fotbollskanalen.se/artiklar/allsvenskan/klart-stroud-till-mjallby|title=Klart: Stroud till Mjällby|publisher=Fotbollskanalen|language=sv|date=8 December 2022|access-date=5 October 2026}}</ref> 2022. aasta detsembris sõlmis Stroud lepingu Rootsi kõrgliigaklubiga [[Mjällby AIF]]. Ta liitus klubiga vabaagendina ja sõlmis esialgu kolmeaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.fotbollskanalen.se/artiklar/allsvenskan/klart-stroud-till-mjallby|title=Klart: Stroud till Mjällby|publisher=Fotbollskanalen|language=sv|date=8 December 2022|access-date=5 October 2026}}</ref> Rootsi kõrgliigas debüteeris ta 2023. aasta aprillis [[Degerfors IF]]-i vastu. Debüüthooajal pidas ta Allsvenskanis 20 kohtumist. Hooajal 2024 kujunes Stroud Mjällby põhikoosseisu mängijaks. Ta lõi Rootsi kõrgliigas 29 kohtumisega seitse väravat ja andis kuus väravasöötu ning Mjällby lõpetas hooaja viienda kohaga.<ref>{{cite web|url=https://www.fotbollskanalen.se/artiklar/allsvenskan/strouds-svar-pa-sin-prislapp-absurda-siffror|title=Strouds svar på sin prislapp: "Absurda siffror"|publisher=Fotbollskanalen|language=sv|date=17 November 2024|access-date=5 October 2026}}</ref> Veebruaris 2024 oli ta pikendanud Mjällbyga lepingut 2026. aasta lõpuni.<ref>{{cite web|url=https://www.fotbollskanalen.se/artiklar/allsvenskan/officiellt-elliot-stroud-forlanger-med-mjallby|title=Officiellt: Elliot Stroud förlänger med Mjällby|publisher=Fotbollskanalen|language=sv|date=24 February 2024|access-date=5 October 2026}}</ref> Hooajal 2025 lõi Stroud Allsvenskanis 28 mänguga kümme väravat. Mjällby tuli esimest korda klubi ajaloos [[Allsvenskan]]i meistriks, kindlustades tiitli kolm vooru enne hooaja lõppu 2:0 võiduga [[IFK Göteborg]]i üle.<ref>{{cite web|url=https://www.svenskfotboll.se/nyheter/serier/2025/10/mjallby-vinner-allsvenskan/|title=Mjällby vinner Allsvenskan 2025|publisher=Svenska Fotbollförbundet|language=sv|date=20 October 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Stroud valiti hooaja järel Allsvenskani aasta parimaks kaitsjaks.<ref>{{cite web|url=https://allsvenskan.se/nyheter/alla-vinnare-pa-allsvenskans-stora-pris/|title=Alla vinnare på Allsvenskans Stora Pris|publisher=Allsvenskan|language=sv|date=19 November 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> 2026. aasta mais võitis Stroud Mjällbyga ka [[Rootsi karikavõistlused jalgpallis|Rootsi karika]]. Finaalis viis ta Mjällby 19. minutil juhtima ning klubi alistas [[Hammarby IF]]-i 2:1. See oli Mjällby ajaloo esimene Rootsi karikavõit.<ref>{{cite web|url=https://www.svenskfotboll.se/nyheter/cuper/2026/05/svc-herr-maif-hif/|title=Mjällby 20:e vinnaren av Svenska Cupen|publisher=Svenska Fotbollförbundet|language=sv|date=14 May 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> Rootsi meistrina osales Mjällby 2026. aasta suvel [[UEFA Meistrite Liiga]] kvalifikatsioonis. Stroudi viimaseks kohtumiseks klubi eest jäi 4. augustil kolmanda eelringi avamäng Bratislava [[ŠK Slovan Bratislava|Slovani]] vastu, kus ta realiseeris [[penalti]], kuid Mjällby kaotas 1:2.<ref>{{cite web|url=https://www.svt.se/sport/fotboll/elliot-stroud-har-spelat-sin-sista-match-i-mjallby|title=Elliot Stroud har spelat sin sista match i Mjällby|publisher=SVT Sport|language=sv|date=4 August 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> 9. augustil 2026 siirdus Stroud Inglismaa kõrgliigasse tõusnud klubisse [[Hull City AFC]], sõlmides klubiga lepingu 2030. aasta suveni.<ref>{{cite web|url=https://www.wearehullcity.co.uk/news/2026/august/09/stroud-signs-for-hull-city/|title=Stroud signs for Hull City|publisher=Hull City AFC|language=en|date=9 August 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> [[Premier League]]'is debüteeris ta 22. augustil hooaja avavoorus [[Manchester United FC|Manchester Unitedi]] vastu. Stroud kuulus algkoosseisu ja mängis 70 minutit ning Hull võitis kohtumise 2:0.<ref>{{cite web|url=https://www.svt.se/sport/fotboll/elliot-stroud-fran-start-nar-hull-skrallde-mot-manchester-united|title=Elliot Stroud från start när Hull skrällde mot Manchester United|publisher=SVT Sport|language=sv|date=22 August 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Stroud ei esindanud Rootsit noortekoondistes. [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi A-koondisse]] kutsuti ta esimest korda 2026. aasta märtsis maailmameistrivõistluste valikturniiri play-off-mängudeks Ukraina ja Poola vastu.<ref>{{cite web|url=https://oddevold.se/nyheter/elliot-stroud-kallas-till-landslaget/|title=Elliot Stroud kallas till landslaget|publisher=IK Oddevold|language=sv|date=18 March 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> Nendes mängudes ta väljakule ei pääsenud. A-koondises debüteeris Stroud 4. juunil 2026 viimases MM-i eelses sõprusmängus [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] vastu. Ta sekkus teisel poolajal vahetusest ning kohtumine lõppes 2:2 viigiga.<ref>{{cite web|url=https://www.sverigesradio.se/artikel/stroud-sjalvkritisk-efter-landslagsdebuten-jag-har-mer-att-ge|title=Stroud självkritisk efter landslagsdebuten: "Jag har mer att ge"|publisher=Sveriges Radio|language=sv|date=5 June 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> Stroud kuulus Rootsi koondisse [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Turniiri avamängus [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesia]] vastu sekkus ta vahetusest ning sai sellega esimeseks Mjällby mängijaks, kes on klubi esindades MM-finaalturniiril mänginud.<ref>{{cite web|url=https://www.svt.se/nyheter/lokalt/blekinge/mjallbys-elliot-stroud-skrev-historia-i-natt-underbart|title=Mjällbyspelaren Elliot Stroud skriver VM-historia: "Underbart"|publisher=SVT Nyheter|language=sv|date=15 June 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> Stroud osales Rootsi kõigis neljas turniirimängus ning kuulus algkoosseisu alagrupimängus [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapani]] ja 1/16-finaalis [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu. Rootsi langes välja pärast 0:3 kaotust Prantsusmaale.<ref>{{cite web|url=https://www.svt.se/nyheter/lokalt/blekinge/fran-new-york-till-listerlandet-elliot-stroud-tillbaka-efter-vm-aventyret|title=Från New York till Listerlandet – Elliot Stroud tillbaka efter VM-äventyret|publisher=SVT Nyheter|language=sv|date=9 July 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> 25. septembril 2026 kuulus Stroud [[UEFA Rahvuste Liiga]] 2:1 võidumängus [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] vastu algkoosseisu. Teisel poolajal lõi ta kaugelt palli väravasse, kuid tema esimene koondisevärav tühistati VAR-i järel varasema käega mängu tõttu.<ref>{{cite web|url=https://www.svt.se/sport/fotboll/elliot-strouds-dromtraff-bortdomd-snuvad-pa-forsta-landslagsmalet|title=Elliot Strouds drömträff bortdömd – snuvad på första landslagsmålet|publisher=SVT Sport|language=sv|date=25 September 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> 2026. aasta 5. oktoobri seisuga oli ta pidanud Rootsi A-koondises kuus kohtumist ja polnud väravat löönud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/elliot-stroud/nationalmannschaft/spieler/687622/verein/3557/plus/0 Elliot Stroud – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 5.10.2026.</ref> == Isiklikku == Stroudi noorem vend Adam Stroud on samuti jalgpallur.<ref>{{cite web|url=https://www.sverigesradio.se/artikel/tva-broder-stroud-i-allsvenskan-kommer-ta-hjalp-av-brorsan|title=Två bröder Stroud i allsvenskan: "Kommer ta hjälp av brorsan"|publisher=Sveriges Radio|language=sv|date=21 June 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Nende isa on inglane. == Saavutused == ;[[Mjällby AIF]] *[[Allsvenskan]]: [[Allsvenskan 2025|2025]] *[[Rootsi karikavõistlused jalgpallis|Rootsi karikas]]: 2025/26 ;Individuaalne *Allsvenskani aasta kaitsja: 2025 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.transfermarkt.com/elliot-stroud/profil/spieler/687622 Elliot Stroud] Transfermarkti lehel {{FIFA World Cup 2026 Rootsi koondis}} {{JÄRJESTA:Stroud, Elliot}} [[Kategooria:Rootsi jalgpallurid]] [[Kategooria:Hull City AFC jalgpallurid]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] 5qpdz36im7qvlvcwoy0gzgbltfqeork 0 722202 7248156 2026-10-05T17:31:58Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Venezia - Empoli Serie A 04012025 Stadio Pier Luigi Penzo 2 (Ardian Ismajli).jpg|pisi|Ardian Ismajli (2025)]] '''Ardian Ismajli''' (sündinud [[30. september|30. septembril]] [[1996]] [[Majac]]is) on [[Kosovo]]s sündinud [[Albaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Itaalia kõrgliigaklubis [[Torino FC]] ja [[Albaania jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Ismajli alustas jalgpallitreeninguid [[Priština]] klubi 2 Korriku noortesüsteemis, kus ta k...' 7248156 wikitext text/x-wiki [[File:Venezia - Empoli Serie A 04012025 Stadio Pier Luigi Penzo 2 (Ardian Ismajli).jpg|pisi|Ardian Ismajli (2025)]] '''Ardian Ismajli''' (sündinud [[30. september|30. septembril]] [[1996]] [[Majac]]is) on [[Kosovo]]s sündinud [[Albaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Itaalia kõrgliigaklubis [[Torino FC]] ja [[Albaania jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Ismajli alustas jalgpallitreeninguid [[Priština]] klubi 2 Korriku noortesüsteemis, kus ta kuulus eri vanuseklasside meeskondadesse ja oli ka noortemeeskondade kapten. Hooajal 2015/16 mängis ta laenul [[FC Prishtina]]s. 2016. aastal siirdus Ismajli pärast edukat testiperioodi Horvaatia kõrgliigaklubisse [[HNK Hajduk Split|Hajduk Split]].<ref>{{cite web|url=https://hajduk.hr/vijest/hvala-i-sretno-dalje-ismajli-karijeru-nastavlja-u-talijanskoj-speziji/13077|title=Hvala i sretno dalje: Ismajli karijeru nastavlja u talijanskoj Speziji|publisher=HNK Hajduk Split|language=hr|date=14 September 2020|access-date=5 October 2026}}</ref> Hajduki esindusmeeskonnas debüteeris Ismajli 14. mail 2016 3:2 võõrsilvõidumängus [[NK Zagreb|Zagrebi]] vastu. Esimese värava Horvaatia kõrgliigas lõi ta sama aasta augustis [[HNK Rijeka|Rijeka]] vastu. Järgmistel hooaegadel kujunes ta Hajduki põhikoosseisu mängijaks. 2019. aasta märtsis pikendas ta klubiga lepingut 2022. aasta suveni.<ref>{{cite web|url=https://hajduk.hr/eng/article/ismajli-i-kalik-sign-contract-extension/6798|title=Ismajli and Kalik sign contract extension|publisher=HNK Hajduk Split|language=en|date=9 March 2019|access-date=5 October 2026}}</ref> Kokku pidas Ismajli Hajduki esindusmeeskonnas kõigis võistlussarjades 93 kohtumist ja lõi kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://hajduk.hr/vijest/hvala-i-sretno-dalje-ismajli-karijeru-nastavlja-u-talijanskoj-speziji/13077|title=Hvala i sretno dalje: Ismajli karijeru nastavlja u talijanskoj Speziji|publisher=HNK Hajduk Split|language=hr|date=14 September 2020|access-date=5 October 2026}}</ref> 2020. aasta septembris siirdus Ismajli äsja Itaalia kõrgliigasse tõusnud klubisse [[Spezia Calcio]], kellega sõlmis kolmeaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.speziacalcio.com/en/news/ardian-ismajli-un-nuovo-difensore-delle-aquile.21723.html|title=Ardian Ismajli è un nuovo difensore delle Aquile|publisher=Spezia Calcio|language=it|date=14 September 2020|access-date=5 October 2026}}</ref> [[Serie A]]-s debüteeris ta 1. novembril 2020 1:4 kaotusmängus [[Juventus FC|Juventuse]] vastu. Esimese värava Itaalia kõrgliigas lõi ta 18. aprillil 2021 [[Bologna FC 1909|Bologna]] vastu. Hooajal 2020/21 pidas Ismajli Spezia eest Serie A-s 17 kohtumist ja lõi ühe värava; kõigis võistlussarjades osales ta 21 mängus. 2021. aasta augustis siirdus Ismajli püsiva üleminekuga [[Empoli FC|Empolisse]].<ref>{{cite web|url=https://www.speziacalcio.com/it/news/ardian-ismajli-ceduto-allempoli.22699.html|title=Ardian Ismajli ceduto all'Empoli|publisher=Spezia Calcio|language=it|date=9 August 2021|access-date=5 October 2026}}</ref> Esimesel hooajal pidas ta Serie A-s 20 kohtumist. Järgmisel kolmel hooajal sai ta liigas kirja vastavalt 25, 26 ja 29 mängu. Nelja hooaja jooksul pidas Ismajli Empoli eest kõigis võistlussarjades kokku 106 kohtumist, neist sada Serie A-s.<ref>{{cite web|url=https://www.torinofc.it/index.php/news/08/07/2025/ismajli-al-toro_36586|title=Ismajli al Toro|publisher=Torino FC|language=it|date=8 July 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> 2025. aasta juulis liitus Ismajli vabaagendina [[Torino FC|Torinoga]], sõlmides lepingu 2027. aasta suveni koos võimalusega seda veel aasta võrra pikendada.<ref>{{cite web|url=https://www.torinofc.it/index.php/news/08/07/2025/ismajli-al-toro_36586|title=Ismajli al Toro|publisher=Torino FC|language=it|date=8 July 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 pidas ta Torino eest Serie A-s 25 kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.torinofc.it/en/prima-squadra/2026-2027/difensore/ismajli-ardian|title=Ardian Ismajli|publisher=Torino FC|language=en|access-date=5 October 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Ismajli esindas noortekoondiste tasemel nii Kosovot kui ka Albaaniat. 2015. aastal pidas ta ühe kohtumise Albaania U21-koondises ning aastatel 2017–2018 üheksa mängu Kosovo U21-koondises. [[Kosovo jalgpallikoondis|Kosovo A-koondises]] pidas ta ühe kohtumise: 29. mail 2018 mängis ta 3:0 võidumängus Albaania vastu. Hiljem otsustas Ismajli esindada rahvusvahelisel tasemel Albaaniat. [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania A-koondises]] debüteeris ta 17. novembril 2018 [[UEFA Rahvuste Liiga]] kohtumises [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] vastu, sekkudes 27. minutil vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://fshf.org/sq/uefa-nations-league-skocia-fiton-perballe-shqiperise-ne-shkoder/|title=UEFA Nations League, Skocia fiton përballë Shqipërisë në Shkodër|publisher=Federata Shqiptare e Futbollit|language=sq|date=18 November 2018|access-date=5 October 2026}}</ref> Esimese värava Albaania A-koondises lõi Ismajli 15. novembril 2020 Rahvuste Liiga 3:1 võidumängus [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstani]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://abcnews.al/video-ismajli-gjen-golin-e-pare-kuqezi-kazaket-realizojne-nga-mesi-i-fushes/|title=Ismajli gjen golin e parë kuqezi, kazakët realizojnë nga mesi i fushës|publisher=ABC News Albania|language=sq|date=15 November 2020|access-date=5 October 2026}}</ref> Teise koondisevärava lõi ta 16. novembril 2022 sõprusmängus [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] vastu. Ismajli oli Albaania põhikoosseisu mängija [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiril, kus ta osales kuues kohtumises. Albaania võitis valikgrupi ja pääses teist korda ajaloos Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Ismajli arvati Saksamaal toimunud finaalturniiri 26-liikmelisse koosseisu,<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/028e-1b154cb8afd1-b5ab2c4eebf5-1000--euro-2024-squads-confirmed-check-out-every-team-s-list-in-full/|title=EURO 2024 squads confirmed: Check out every team's list in full|publisher=UEFA|language=en|date=15 June 2024|access-date=5 October 2026}}</ref> kuid ta jäi kõigis kolmes alagrupimängus kasutamata vahetusmängijaks. 2026. aasta 5. oktoobri seisuga oli Ismajli pidanud Albaania A-koondises 50 kohtumist ja löönud kolm väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/ardian-ismajli/nationalmannschaft/spieler/435228/verein_id/3561 Ardian Ismajli – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 5.10.2026.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.torinofc.it/en/prima-squadra/2026-2027/difensore/ismajli-ardian Ardian Ismajli] Torino FC kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/ardian-ismajli/profil/spieler/435228 Ardian Ismajli] Transfermarkti lehel {{UEFA Euro 2024 Albaania koondis}} {{JÄRJESTA:Ismajli, Ardian}} [[Kategooria:Albaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Kosovo jalgpallurid]] [[Kategooria:Spezia Calcio mängijad]] [[Kategooria:Empoli FC mängijad]] [[Kategooria:Torino FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] pq4dkhufp7205j18fvga7kmrm8pz7lt 0 722203 7248172 2026-10-05T18:10:05Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Petlik maakeel]] 7248172 wikitext text/x-wiki #suuna[[petlik maakeel]] fx4538yzqnaxp60ruc6jhusjlg1ws6j 0 722205 7248188 2026-10-05T18:50:17Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Norway Italy - June 2025 A 07 (cropped).jpg|pisi|Egil Selvik (2025)]] '''Egil Selvik''' (sündinud [[30. juuli|30. juulil]] [[1997]] [[Sandnes]]is) on [[Norra]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Stade Brestois 29]], olles seal laenul [[Watford FC]]-st, ning [[Norra jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Selvik kasvas üles Sandnesis ja alustas jalgpallitreeninguid Ganddal IL-is. Hiljem liitus ta [...' 7248188 wikitext text/x-wiki [[File:Norway Italy - June 2025 A 07 (cropped).jpg|pisi|Egil Selvik (2025)]] '''Egil Selvik''' (sündinud [[30. juuli|30. juulil]] [[1997]] [[Sandnes]]is) on [[Norra]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Stade Brestois 29]], olles seal laenul [[Watford FC]]-st, ning [[Norra jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Selvik kasvas üles Sandnesis ja alustas jalgpallitreeninguid Ganddal IL-is. Hiljem liitus ta [[Sandnes Ulf]]i noortesüsteemiga. Klubi esindusmeeskonnas debüteeris ta 2017. aastal ning pidas samal hooajal Norra esiliigas kolm kohtumist. 2018. aasta jaanuaris pikendas Selvik Sandnes Ulfiga lepingut kahe aasta võrra ning läks kogu hooajaks laenule Norra esiliiga uustulnukasse [[Nest-Sotra Fotball]].<ref>{{cite web|url=https://www.sandnesulf.no/nyheter/selvik-lanes-ut-til-nest-sotra|title=Selvik lånes ut til Nest-Sotra|publisher=Sandnes Ulf|language=no|date=5 January 2018|access-date=5 October 2026}}</ref> Nest-Sotra põhiväravavahina osales ta 29 liigamängus ning aitas klubil lõpetada hooaja kuuenda kohaga ja jõuda kõrgliigasse pääsemise play-off'i. 2019. aasta veebruaris siirdus Selvik Norra kõrgliigaklubisse [[Odds BK|Odd]], sõlmides nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.sandnesulf.no/nyheter/selvik-solgt-til-odd-riktig-steg-for-meg|title=Selvik solgt til Odd: – Riktig steg for meg|publisher=Sandnes Ulf|language=no|date=9 February 2019|access-date=5 October 2026}}</ref> Kahe hooaja jooksul oli ta peamiselt [[Sondre Rossbach]]i varuväravavaht. Esindusmeeskonnas debüteeris ta 2019. aastal Norra karikavõistlustel ning Norra kõrgliigas sai esimese kohtumise kirja 2020. aastal. 2021. aasta jaanuaris liitus Selvik [[FK Haugesund]]iga. Seal tõusis ta kohe klubi põhiväravavahiks ning pidas nelja hooaja jooksul Haugesundi eest 117 Norra kõrgliiga kohtumist. Kõigis võistlussarjades osales ta klubi eest kokku 120 mängus.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/egil-selvik-moves-to-udinese|title=Egil Selvik moves to Udinese|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=10 January 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> 2023. aastal valisid Haugesundi poolehoidjad Selviki klubi aasta mängijaks. Ta kogus hääletusel 72 protsenti häältest ning oli esimene väravavaht, kes selle tunnustuse sai.<ref>{{cite web|url=https://www.fkh.no/nyheter/ble-arets-spiller-2023|title=Ble Årets Spiller|publisher=FK Haugesund|language=no|date=4 December 2023|access-date=5 October 2026}}</ref> 2024. aasta hooaja järel lahkus ta klubist lepingu lõppemise tõttu. 10. jaanuaril 2025 sõlmis Selvik lepingu Itaalia kõrgliigaklubiga [[Udinese Calcio]], mis kehtis 2028. aasta suveni.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/egil-selvik-moves-to-udinese|title=Egil Selvik moves to Udinese|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=10 January 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Udinese eest ta ametlikus kohtumises siiski väljakule ei pääsenud ning juba kolm nädalat hiljem siirdus Inglismaa esiliigaklubisse [[Watford FC]].<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/selvik-joins-watford|title=Selvik joins Watford|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=30 January 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Watfordiga sõlmis ta kolme ja poole aasta pikkuse lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/c805xx7jrrlo|title=Watford sign goalkeeper Selvik from Udinese|publisher=BBC Sport|language=en|date=31 January 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Watfordi eest debüteeris Selvik 8. veebruaril 2025 [[Sunderland AFC|Sunderlandi]] vastu. Hooaja 2024/25 teises pooles pidas ta Inglismaa esiliigas 16 kohtumist. Hooajal 2025/26 kujunes ta Watfordi kindlaks põhiväravavahiks ja osales 40-s klubi 46 liigamängust.<ref>{{cite web|url=https://snl.no/Egil_Selvik|title=Egil Selvik|publisher=Store norske leksikon|language=no|access-date=5 October 2026}}</ref> Kokku pidas ta enne Prantsusmaale siirdumist Watfordi eest kõigis võistlussarjades 57 kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.lequipe.fr/Football/Actualites/Mercato-brest-officialise-l-arrivee-du-gardien-norvegien-egil-selvik-en-pret-avec-option-d-achat-obligatoire/1710762|title=Mercato : Brest officialise l'arrivée du gardien norvégien Egil Selvik en prêt avec option d'achat obligatoire|publisher=L'Équipe|language=fr|date=13 August 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> 2026. aasta augustis läks Selvik hooajaks laenule Prantsusmaa kõrgliigaklubisse [[Stade Brestois 29]]. Laenuleping sisaldab kohustuslikku väljaostuvõimalust.<ref>{{cite web|url=https://www.lequipe.fr/Football/Actualites/Mercato-brest-officialise-l-arrivee-du-gardien-norvegien-egil-selvik-en-pret-avec-option-d-achat-obligatoire/1710762|title=Mercato : Brest officialise l'arrivée du gardien norvégien Egil Selvik en prêt avec option d'achat obligatoire|publisher=L'Équipe|language=fr|date=13 August 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> Brestis sai ta särginumbriks 1. == Koondisekarjäär == Selvik on esindanud Norrat ka noortekoondiste tasemel, pidades 2016. aastal ühe kohtumise Norra U19-koondises. Norra A-koondisse kutsuti ta esimest korda 2022. aasta sügisel. [[Norra jalgpallikoondis|Norra A-koondises]] debüteeris Selvik 7. septembril 2023 [[sõprusmäng]]us [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.fotball.no/landslag/kampprogram/a-lag-herrer/egil-selvik/|title=Egil Selvik|publisher=Norges Fotballforbund|language=no|access-date=5 October 2026}}</ref> Esimest korda kuulus ta koondise algkoosseisu sama aasta novembris Euroopa meistrivõistluste valikmängus [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] vastu, mis lõppes 3:3. 2026. aastal kuulus Selvik Norra koosseisu [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]], kuhu Norra pääses esimest korda pärast [[FIFA World Cup 1998|1998. aastat]].<ref>{{cite web|url=https://www.fotball.no/landslag/norge-a-herrer/2026/her-er-norges-vm-tropp/|title=Her er Norges VM-tropp|publisher=Norges Fotballforbund|language=no|date=2026|access-date=5 October 2026}}</ref> Turniiril oli ta Ørjan Nylandi järel teine väravavaht. Selvik kuulus algkoosseisu 26. juunil alagrupimängus [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu ja mängis kogu kohtumise, mille Norra kaotas 1:4.<ref>{{cite web|url=https://snl.no/Egil_Selvik|title=Egil Selvik|publisher=Store norske leksikon|language=no|access-date=5 October 2026}}</ref> Norra jõudis turniiril veerandfinaali, kus kaotas [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaale]]. 5. oktoobril 2026 seisuga oli Selvik mänginud Norra A-koondises korda.<ref>[https://www.transfermarkt.com/egil-selvik/nationalmannschaft/spieler/380744/verein/3440/plus/0 Egil Selvik – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 5.10.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalne *[[FK Haugesund]]i aasta mängija: 2023 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.fotball.no/landslag/kampprogram/a-lag-herrer/egil-selvik/ Egil Selvik] Norra jalgpalliliidu kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/egil-selvik/profil/spieler/380744 Egil Selvik] Transfermarkti lehel {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Selvik, Egil}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:Watford FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Stade Brestois 29 mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] iavb7s1zjkowuit2bhv63rwmnf8jo89 7248190 7248188 2026-10-05T18:51:34Z Raamaturott 56450 /* Koondisekarjäär */ 7248190 wikitext text/x-wiki [[File:Norway Italy - June 2025 A 07 (cropped).jpg|pisi|Egil Selvik (2025)]] '''Egil Selvik''' (sündinud [[30. juuli|30. juulil]] [[1997]] [[Sandnes]]is) on [[Norra]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Stade Brestois 29]], olles seal laenul [[Watford FC]]-st, ning [[Norra jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Selvik kasvas üles Sandnesis ja alustas jalgpallitreeninguid Ganddal IL-is. Hiljem liitus ta [[Sandnes Ulf]]i noortesüsteemiga. Klubi esindusmeeskonnas debüteeris ta 2017. aastal ning pidas samal hooajal Norra esiliigas kolm kohtumist. 2018. aasta jaanuaris pikendas Selvik Sandnes Ulfiga lepingut kahe aasta võrra ning läks kogu hooajaks laenule Norra esiliiga uustulnukasse [[Nest-Sotra Fotball]].<ref>{{cite web|url=https://www.sandnesulf.no/nyheter/selvik-lanes-ut-til-nest-sotra|title=Selvik lånes ut til Nest-Sotra|publisher=Sandnes Ulf|language=no|date=5 January 2018|access-date=5 October 2026}}</ref> Nest-Sotra põhiväravavahina osales ta 29 liigamängus ning aitas klubil lõpetada hooaja kuuenda kohaga ja jõuda kõrgliigasse pääsemise play-off'i. 2019. aasta veebruaris siirdus Selvik Norra kõrgliigaklubisse [[Odds BK|Odd]], sõlmides nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.sandnesulf.no/nyheter/selvik-solgt-til-odd-riktig-steg-for-meg|title=Selvik solgt til Odd: – Riktig steg for meg|publisher=Sandnes Ulf|language=no|date=9 February 2019|access-date=5 October 2026}}</ref> Kahe hooaja jooksul oli ta peamiselt [[Sondre Rossbach]]i varuväravavaht. Esindusmeeskonnas debüteeris ta 2019. aastal Norra karikavõistlustel ning Norra kõrgliigas sai esimese kohtumise kirja 2020. aastal. 2021. aasta jaanuaris liitus Selvik [[FK Haugesund]]iga. Seal tõusis ta kohe klubi põhiväravavahiks ning pidas nelja hooaja jooksul Haugesundi eest 117 Norra kõrgliiga kohtumist. Kõigis võistlussarjades osales ta klubi eest kokku 120 mängus.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/egil-selvik-moves-to-udinese|title=Egil Selvik moves to Udinese|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=10 January 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> 2023. aastal valisid Haugesundi poolehoidjad Selviki klubi aasta mängijaks. Ta kogus hääletusel 72 protsenti häältest ning oli esimene väravavaht, kes selle tunnustuse sai.<ref>{{cite web|url=https://www.fkh.no/nyheter/ble-arets-spiller-2023|title=Ble Årets Spiller|publisher=FK Haugesund|language=no|date=4 December 2023|access-date=5 October 2026}}</ref> 2024. aasta hooaja järel lahkus ta klubist lepingu lõppemise tõttu. 10. jaanuaril 2025 sõlmis Selvik lepingu Itaalia kõrgliigaklubiga [[Udinese Calcio]], mis kehtis 2028. aasta suveni.<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/egil-selvik-moves-to-udinese|title=Egil Selvik moves to Udinese|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=10 January 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Udinese eest ta ametlikus kohtumises siiski väljakule ei pääsenud ning juba kolm nädalat hiljem siirdus Inglismaa esiliigaklubisse [[Watford FC]].<ref>{{cite web|url=https://www.udinese.it/news/squad/selvik-joins-watford|title=Selvik joins Watford|publisher=Udinese Calcio|language=en|date=30 January 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Watfordiga sõlmis ta kolme ja poole aasta pikkuse lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/c805xx7jrrlo|title=Watford sign goalkeeper Selvik from Udinese|publisher=BBC Sport|language=en|date=31 January 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Watfordi eest debüteeris Selvik 8. veebruaril 2025 [[Sunderland AFC|Sunderlandi]] vastu. Hooaja 2024/25 teises pooles pidas ta Inglismaa esiliigas 16 kohtumist. Hooajal 2025/26 kujunes ta Watfordi kindlaks põhiväravavahiks ja osales 40-s klubi 46 liigamängust.<ref>{{cite web|url=https://snl.no/Egil_Selvik|title=Egil Selvik|publisher=Store norske leksikon|language=no|access-date=5 October 2026}}</ref> Kokku pidas ta enne Prantsusmaale siirdumist Watfordi eest kõigis võistlussarjades 57 kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.lequipe.fr/Football/Actualites/Mercato-brest-officialise-l-arrivee-du-gardien-norvegien-egil-selvik-en-pret-avec-option-d-achat-obligatoire/1710762|title=Mercato : Brest officialise l'arrivée du gardien norvégien Egil Selvik en prêt avec option d'achat obligatoire|publisher=L'Équipe|language=fr|date=13 August 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> 2026. aasta augustis läks Selvik hooajaks laenule Prantsusmaa kõrgliigaklubisse [[Stade Brestois 29]]. Laenuleping sisaldab kohustuslikku väljaostuvõimalust.<ref>{{cite web|url=https://www.lequipe.fr/Football/Actualites/Mercato-brest-officialise-l-arrivee-du-gardien-norvegien-egil-selvik-en-pret-avec-option-d-achat-obligatoire/1710762|title=Mercato : Brest officialise l'arrivée du gardien norvégien Egil Selvik en prêt avec option d'achat obligatoire|publisher=L'Équipe|language=fr|date=13 August 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> Brestis sai ta särginumbriks 1. == Koondisekarjäär == Selvik on esindanud Norrat ka noortekoondiste tasemel, pidades 2016. aastal ühe kohtumise Norra U19-koondises. Norra A-koondisse kutsuti ta esimest korda 2022. aasta sügisel. [[Norra jalgpallikoondis|Norra A-koondises]] debüteeris Selvik 7. septembril 2023 [[sõprusmäng]]us [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.fotball.no/landslag/kampprogram/a-lag-herrer/egil-selvik/|title=Egil Selvik|publisher=Norges Fotballforbund|language=no|access-date=5 October 2026}}</ref> Esimest korda kuulus ta koondise algkoosseisu sama aasta novembris Euroopa meistrivõistluste valikmängus [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] vastu, mis lõppes 3:3. 2026. aastal kuulus Selvik Norra koosseisu [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]], kuhu Norra pääses esimest korda pärast [[FIFA World Cup 1998|1998. aastat]].<ref>{{cite web|url=https://www.fotball.no/landslag/norge-a-herrer/2026/her-er-norges-vm-tropp/|title=Her er Norges VM-tropp|publisher=Norges Fotballforbund|language=no|date=2026|access-date=5 October 2026}}</ref> Turniiril oli ta [[Ørjan Nyland]]i järel teine väravavaht. Selvik kuulus algkoosseisu 26. juunil alagrupimängus [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu ja mängis kogu kohtumise, mille Norra kaotas 1:4.<ref>{{cite web|url=https://snl.no/Egil_Selvik|title=Egil Selvik|publisher=Store norske leksikon|language=no|access-date=5 October 2026}}</ref> Norra jõudis turniiril veerandfinaali, kus kaotas [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaale]]. 5. oktoobril 2026 seisuga oli Selvik mänginud Norra A-koondises üheksa korda.<ref>[https://www.transfermarkt.com/egil-selvik/nationalmannschaft/spieler/380744/verein/3440/plus/0 Egil Selvik – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 5.10.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalne *[[FK Haugesund]]i aasta mängija: 2023 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.fotball.no/landslag/kampprogram/a-lag-herrer/egil-selvik/ Egil Selvik] Norra jalgpalliliidu kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/egil-selvik/profil/spieler/380744 Egil Selvik] Transfermarkti lehel {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Selvik, Egil}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:Watford FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Stade Brestois 29 mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] nmnovb4ggn5lc2c9t6ojsgdspts1g3v 10 722206 7248203 2026-10-05T19:06:13Z Pikne 13803 ... 7248203 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | kehastiil = border: 1px solid rgba(113,145,177,0.5); background:#f5fbff; color:black; width:250px; | ülemine = {{#if:{{{nimi|}}} | {{{nimi}}} | {{#invoke:Wikidata|labelOf}} }} | alapealkirjareaklass = nomobile | alapealkiri = <hr style="margin:auto; width:75%;"> | alapealkiri2 ={{#if:{{{hääldus|}}} | <span style="color:#666; font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">'''[''' {{{hääldus}}} ''']'''</span> }} | alapealkiri3 = {{{omakeelsed_nimed|}}} | alapealkiri4 = {{#if:{{{nimi1|}}}{{{omakeelne_nimi_1|}}} | <span style="color:#666;">{{{nimi1_keel|{{{omakeelne_nimi_1}}}}}}</span> {{{nimi1|{{{1|}}}}}}<div>{{{nimi1_latin|{{{2|}}}}}}</div> }} | alapealkiri5 = {{#if:{{{nimi2|}}}{{{omakeelne_nimi_2|}}} | <span style="color:#666;">{{{nimi2_keel|{{{omakeelne_nimi_2}}}}}}</span> {{{nimi2|{{{3|}}}}}}<div>{{{nimi2_latin|{{{4|}}}}}}</div> }} | alapealkiri6 = {{#if:{{{nimi3|}}}{{{omakeelne_nimi_3|}}} | <span style="color:#666;">{{{nimi3_keel|{{{omakeelne_nimi_3}}}}}}</span> {{{nimi3|{{{5|}}}}}}<div>{{{nimi3_latin|{{{6|}}}}}}</div> }} | alapealkiri7 = {{#if:{{{nimi4|}}}{{{omakeelne_nimi_4|}}} | <span style="color:#666;">{{{nimi4_keel|{{{omakeelne_nimi_4}}}}}}</span> {{{nimi4|{{{7|}}}}}}<div>{{{nimi4_latin|{{{8|}}}}}}</div> }} | alapealkiri8 = {{#if:{{{nimi5|}}}{{{omakeelne_nimi_5|}}} | <span style="color:#666;">{{{nimi5_keel|{{{omakeelne_nimi_5}}}}}}</span> {{{nimi5|{{{9|}}}}}}<div>{{{nimi5_latin|{{{10|}}}}}}</div> }} | alapealkirjareaklass9 = nomobile | alapealkiri9 = {{#if:{{{nimi1|}}}{{{omakeelne_nimi_1|}}}{{{nimi2|}}}{{{omakeelne_nimi_2|}}}{{{omakeelsed_nimed|}}}|<hr style="margin:4px auto; width:75%;">}} | andmed1 = {{#if:{{{vapp|{{{vapi_pilt|}}}}}}{{{lipp|{{{lipu_pilt|}}}}}}| <div style="display:table; table-layout:fixed; width:100%;"><div style="display:table-row"> {{#if:{{{lipp|{{{lipu_pilt|}}}}}} | <div style="display:table-cell;vertical-align:middle; text-align:center;">[[Fail:{{{lipp|{{{lipu_pilt}}}}}}|100x80px|ääris|Lipp]]</div> }}{{#if:{{{vapp|{{{vapi_pilt|}}}}}} | <div style="display:table-cell;vertical-align:middle; text-align:center;">[[Fail:{{{vapp|{{{vapi_pilt}}}}}}|90x90px|Vapp]]</div> }} </div><div style="display:table-row"> {{#if:{{{lipp|{{{lipu_pilt|}}}}}} | <div style="display:table-cell; text-align:center; border-right: 7px solid transparent;">{{{lipu_link|}}}</div> }} {{#if:{{{vapp|{{{vapi_pilt|}}}}}} | <div style="display:table-cell; text-align:center;">{{{vapi_link|}}}</div> }} </div></div> <hr class="nomobile" style="margin:4px auto; width:75%;"> }} | silt2 = Pindala | andmed2 = {{#if:{{{pindala|}}}|{{#iferror:{{#expr:{{formatnum:{{{pindala}}}|R}}}}|{{{pindala}}}|{{formatnum:{{formatnum:{{{pindala}}}|R}}}} }} km²{{#if:{{{pindala_seis|}}}|&#32;<span style="font-size:90%">({{{pindala_seis}}})</span>}}{{{pindala_viide|}}} | {{#invoke:Infobox/geo|area}} }} | silt3 = Elanikke | andmed3 = {{#if:{{{elanikke|}}}| {{#iferror:{{#expr:{{formatnum:{{{elanikke}}}|R}}}}|{{{elanikke}}}|{{formatnum:{{formatnum:{{{elanikke}}}|R}}}}{{#if:{{#omadus:P1082}}|[[Kategooria:Rahvaarv mallis ja ka Wikidatas]]}} }}{{#if:{{{elanikke_seis|}}}|&#32;<span style="font-size:90%">({{{elanikke_seis}}})</span>}}{{{elanikke_viide|}}} |{{#if:{{#omadus:P1082}}| {{formatnum:{{#invoke:Wikidata|claim|P1082}}}}[[Kategooria:Wikidata rahvaarvu kasutavad artiklid]] {{#if:{{#invoke:Wikidata|claim|P1082|qualifier=P585}} |<span style="font-size:90%">({{#invoke:Wikidata|claim|P1082|qualifier=P585}})</span>{{#ifexpr:{{#invoke:Wikidata|claim|P1082|qualifier=P585|parameter=time:Y}}<2000|[[Kategooria:Rahvaarvu aasta varasem kui 2000]]}}|[[Kategooria:Wikidata rahvaarvul puudub kuupäev]]}}{{#invoke:Wikidata|claim|P1082|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{elanikke|}}}|pid=P1082}} }} }} | silt4 = Rahvastikutihedus | andmed4 = {{#invoke:Infobox/geo|popDensity| pop={{{elanikke|}}} | area={{{pindala|}}} | header=}} | silt6 = {{{keskuse_nimetus|Keskus}}} | andmed6 = {{{keskuse_nimi|}}} | silt11 = Valitsusorgan | andmed11 = {{{valitsusorgan|}}} | silt12 = {{{juht_nimetus|}}} | andmed12 = {{{juht_nimi|}}} | silt13 = {{{juht2_nimetus|}}} | andmed13 = {{{juht2_nimi|}}} | silt7 = Ametlikud keeled | andmed7 = {{{ametlik_keel|}}} | silt15 = Hümn | andmed15 = {{{hümn|}}} | silt14 = Moodustatud | andmed14 = {{{moodustatud|}}} | silt17 = Lühendid | andmed17 = {{{lühendid|}}} | silt18 = {{{lisa_info_silt|}}} | andmed18 = {{{lisa_info|}}} | andmed19 = {{#if:{{{asendikaardi_pilt|}}}|{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{asendikaardi_pilt}}}|size={{{asendikaardi_pilt_laius|}}}|maxsize=250x300px}}<div>{{{asendikaardi_pilt_seletus|}}}</div>}} | andmed20 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 250 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#B82D3A|paksus=1|täitevärv=#B82D3A|täitevärvi läbipaistvus=0.1|pealkiri={{#invoke:Wikidata|labelOf}}}} }} |{{#if:{{{asendikaart|}}}| {{#if:{{{haldusüksuse tüüp|}}}{{#ifeq:{{#titleparts:{{#invoke:Wikidata|claim|P31|list=/}}||2}}||0}}| {{#ifexist: Template:Asendikaart_{{{asendikaart}}} | {{#iferror: {{#expr: {{Asendikaart {{{asendikaart}}}|alumine}} + {{Asendikaart {{{asendikaart}}}|ülemine}} + {{Asendikaart {{{asendikaart}}}|vasak}} + {{Asendikaart {{{asendikaart}}}|parem}} }} | <span class="error">Asendikaardi mallis puuduvad piirkoordinaadid: [[Mall:Asendikaart {{{asendikaart}}}]]</span> | {{kaart | min_lat={{Asendikaart {{{asendikaart}}}|alumine}} | max_lat={{Asendikaart {{{asendikaart}}}|ülemine}} | min_long={{Asendikaart {{{asendikaart}}}|vasak}} | max_long={{Asendikaart {{{asendikaart}}}|parem}} | pealkiri={{{nimi|{{PAGENAME}}}}} | laius=300 | kõrgus=250 | max_height=400 | raamita=jah | kaardistiil=osm | align=center | allikad= {{#if: {{#omadus:P131}} | {{Kaart/OSM|Q{{#invoke:Wikidata|claim|P131|parameter=numeric-id}}|täitevärv=#574240|läbipaistvus=0.4|täitevärvi läbipaistvus=0.05}} | {{Kaart/OSM|Q{{#invoke:Wikidata|claim|P17|parameter=numeric-id}}|täitevärv=#574240|läbipaistvus=0.4|täitevärvi läbipaistvus=0.04}} }} {{Kaart/Päring| SELECT DISTINCT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) WHERE { ?id (wdt:P31/wdt:P279*) wd:{{#if:{{{haldusüksuse tüüp|}}}|{{{haldusüksuse tüüp}}}|Q{{#invoke:Wikidata|claim|P31|parameter=numeric-id}}}} . ?id wdt:P131 wd:Q{{#invoke:Wikidata|claim|P131|parameter=numeric-id}} . SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } |läbipaistvus=0.3 |täitevärvi läbipaistvus=0.1 |paksus=1 }} {{Kaart/OSM|värv=#B82D3A|paksus=1|täitevärv=#B82D3A|pealkiri={{#invoke:Wikidata|labelOf}} }} }} }} | <span class="error">Asendikaardi mall puudub: [[Mall:Asendikaart {{{asendikaart}}}]]</span>[[Kategooria:Asendikaardimall puudub]]}} | <span class="error">Lisa haldusüksuse tüüp.[[Kategooria:Haldusüksuse tüübi lisamist ootavad provintsimallid]]</span> }} }} }} | andmed21 = }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} <!-- proovikasutus --> {{Infokast provints/liivakast | nimi = Karnataka osariik | nimi1_keel = kannada | nimi1 = ಕರ್ನಾಟಕ | nimi1_latin = Karṇāṭaka | nimi2_keel = hindi | nimi2 = कर्नाटक | nimi2_latin = Karnāṭak | nimi3_keel = inglise | nimi3 = Karnataka | lipp = Flag of the Kannada people.svg | lipu_link = [[Karnataka lipp]] | vapp = Seal of Karnataka.svg | vapi_link = [[Karnataka vapp]] | pindala = 191773 | elanikke = 55868200 | elanikke_seis = 2004 | keskuse_nimetus = Pealinn | keskuse_nimi = [[Bangalore]] | valitsusorgan = [[Karnataka valitsus]] | juht_nimetus = Peaminister | juht_nimi = [[D. K. Shivakumar]] | juht2_nimetus = ''juht2_nimetus'' | juht2_nimi = ''juht2_nimi'' | ametlik_keel = [[kannada keel]] | hümn = [[Jaya Bhārata Jananiya Tanujāte]] | moodustatud = 1956 | lühendid = KA | asendikaardi_pilt = Karnataka in India.svg | asendikaardi_pilt_seletus = ''asendikaardi_pilt_seletus'' }} </noinclude> c853aigv3mg7t6n86fgkv9n5bvus22l 0 722207 7248217 2026-10-05T19:27:56Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:James Dunne YantsImages - Asatur Yesayants 618 (cropped).jpg|pisi|Jimmy Dunne (2025)]] '''James Gerard "Jimmy" Dunne''' (sündinud [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[1997]] [[Dundalk]]is) on [[Iirimaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]] Inglismaa esiliigaklubis [[Queens Park Rangers FC]] ja [[Iirimaa jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Dunne alustas jalgpallitreeninguid kodulinna lähistel Rock Celticu noortemeeskonnas. Kümneaastasel...' 7248217 wikitext text/x-wiki [[File:James Dunne YantsImages - Asatur Yesayants 618 (cropped).jpg|pisi|Jimmy Dunne (2025)]] '''James Gerard "Jimmy" Dunne''' (sündinud [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[1997]] [[Dundalk]]is) on [[Iirimaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]] Inglismaa esiliigaklubis [[Queens Park Rangers FC]] ja [[Iirimaa jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Dunne alustas jalgpallitreeninguid kodulinna lähistel Rock Celticu noortemeeskonnas. Kümneaastaselt liitus ta [[Manchester United FC|Manchester Unitedi]] Belfastis tegutsenud noorteakadeemiaga. Hiljem mängis ta kaks aastat Dublini St Kevin's Boysi noortemeeskonnas ja naasis seejärel Rock Celticusse. 2013. aastal, 15-aastaselt, sõlmis ta Manchester Unitediga lepingu ja kolis Inglismaale.<ref>{{cite web|url=https://www.rockcelticfc.com/rock-celtic-u16-player-signs-for-manchester-utd/|title=Rock Celtic U16 player signs for Manchester Utd|publisher=Rock Celtic FC|language=en|date=13 August 2013|access-date=5 October 2026}}</ref> 2016. aasta juulis liitus Dunne [[Burnley FC]]-ga. Esialgu mängis ta klubi noorte- ja reservmeeskonnas. Hooajal 2017/18 läks ta kõigepealt laenule Inglismaa tugevuselt viienda liiga klubisse [[Barrow AFC]], kus tegi 5. augustil 2017 oma debüüdi täiskasvanute jalgpallis. Barrow' eest lõi ta 21 liigamänguga kaks väravat. 2018. aasta jaanuaris läks Dunne laenule Inglismaa tugevuselt neljanda liiga klubisse [[Accrington Stanley FC]].<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/42567010|title=Jimmy Dunne: Accrington Stanley sign defender on loan from Burnley|publisher=BBC Sport|language=en|date=4 January 2018|access-date=5 October 2026}}</ref> Ta pidas hooaja teises pooles 20 liigamängu ning aitas Accrington Stanley Inglismaa tugevuselt neljanda liiga meistriks ja tõusta [[League One]]'i.<ref>{{cite web|url=https://www.irishtimes.com/sport/soccer/english-soccer/accrington-stanley-s-jimmy-dunne-basking-in-glow-of-promotion-1.3465951|title=Accrington Stanley's Jimmy Dunne basking in glow of promotion|publisher=The Irish Times|language=en|date=18 April 2018|access-date=5 October 2026}}</ref> 2018. aasta augustis läks Dunne pooleks aastaks laenule Šotimaa kõrgliigaklubisse [[Heart of Midlothian FC]].<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/45264098|title=Jimmy Dunne: Hearts sign Burnley defender on six-month loan|publisher=BBC Sport|language=en|date=21 August 2018|access-date=5 October 2026}}</ref> Heartsis lõi ta 12 liigamänguga kaks väravat. 2019. aasta jaanuaris naasis ta Burnleysse ning läks seejärel hooaja lõpuni laenule Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubisse [[Sunderland AFC]].<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/46812826|title=Jimmy Dunne: Sunderland sign Burnley defender on loan|publisher=BBC Sport|language=en|date=9 January 2019|access-date=5 October 2026}}</ref> Sunderlandiga jõudis ta [[EFL Trophy]] finaali, kus kaotati penaltiseerias [[Portsmouth FC|Portsmouthile]]. Liigas pidas Dunne Sunderlandi eest 12 kohtumist ja lõi ühe värava. 2019. aasta septembris läks Dunne laenule [[Fleetwood Town FC|Fleetwood Towni]], kus lõi üheksa League One'i kohtumisega ühe värava. 2020. aasta jaanuaris kutsus Burnley ta laenult tagasi. Burnley esindusmeeskonnas debüteeris Dunne 17. septembril 2020 Inglismaa liigakarikamängus [[Sheffield United FC|Sheffield Unitedi]] vastu. Kolm päeva hiljem tegi ta debüüdi [[Premier League]]'is ja lõi kohe ka värava, kui Burnley kaotas [[Leicester City FC|Leicester Cityle]] 2:4.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/54135439|title=Leicester City 4-2 Burnley: Foxes fight back to maintain 100% start|publisher=BBC Sport|language=en|date=20 September 2020|access-date=5 October 2026}}</ref> Hooajal 2020/21 pidas ta Burnley eest Premier League'is kolm kohtumist ning kõigis võistlussarjades seitse mängu. 2021. aasta juulis siirdus Dunne Inglismaa esiliigaklubisse [[Queens Park Rangers FC]], kellega sõlmis esialgu kolmeaastase lepingu võimalusega seda veel ühe aasta võrra pikendada.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/57823047|title=Jimmy Dunne: Queens Park Rangers sign Burnley defender|publisher=BBC Sport|language=en|date=13 July 2021|access-date=5 October 2026}}</ref> Esimesel hooajal kujunes ta kohe põhikoosseisu mängijaks ning lõi Inglismaa esiliigas 38 kohtumisega kolm väravat. Hooajal 2023/24 hakkas peatreener [[Martí Cifuentes]] kasutama Dunne'i lisaks keskkaitsele ka paremkaitsjana. 29. märtsil 2024 lõi ta 25 meetri kauguselt üleminutitel võiduvärava, kui QPR alistas [[Birmingham City FC|Birmingham City]] 2:1.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/68633460|title=Queens Park Rangers 2-1 Birmingham City|publisher=BBC Sport|language=en|date=29 March 2024|access-date=5 October 2026}}</ref> See tabamus valiti hiljem QPR-i hooaja parimaks väravaks. Hooajal 2024/25 pidas Dunne Inglismaa esiliigas 45 kohtumist ja lõi viis väravat. Ta valiti hooaja lõpus nii QPR-i poolehoidjate kui ka kaasmängijate poolt klubi aasta parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/c4gd4p7mdl3o|title=Jimmy Dunne: QPR defender signs new contract|publisher=BBC Sport|language=en|date=18 June 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> 2025. aasta juunis sõlmis ta QPR-iga uue lepingu ning juulis nimetati ta klubi uueks kapteniks.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cpqnx02rgg9o|title=Jimmy Dunne: Defender named as new QPR club captain|publisher=BBC Sport|language=en|date=13 July 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 pidas Dunne Inglismaa esiliigas 39 kohtumist ja lõi kolm väravat. == Koondisekarjäär == Dunne esindas 2018. aastal Iirimaa U21-koondist kahes kohtumises. U21-koondises debüteeris ta 22. märtsil 2018 3:1 võidumängus Islandi vastu. Iirimaa A-koondise esialgsesse koosseisu kutsuti Dunne esimest korda 2018. aasta novembris. 2019. aasta märtsis sai ta uue kutse koondisse Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks, kuid väljakule ei pääsenud. 2022. aasta märtsis kutsuti ta koondisse sõprusmängudeks Belgia ja Leedu vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.fai.ie/latest/dunne-talbot-join-up-for-belgium-lithuania/|title=Dunne & Talbot join up for Belgium & Lithuania|publisher=Football Association of Ireland|language=en|date=23 March 2022|access-date=5 October 2026}}</ref> [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa A-koondises]] debüteeris Dunne lõpuks 23. märtsil 2025, sekkudes vahetusest [[UEFA Rahvuste Liiga]] väljalangemismängus [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] vastu. Iirimaa võitis mängu 2:1 ja kahe kohtumise kokkuvõttes 4:2, säilitades koha Rahvuste Liiga B-divisjonis.<ref>{{cite web|url=https://www.fai.ie/latest/match-report-republic-ireland-2-1-bulgaria-ferguson-and-idah-seal-win/|title=Match Report: Republic of Ireland 2-1 Bulgaria - Ferguson and Idah seal win|publisher=Football Association of Ireland|language=en|date=24 March 2025|access-date=5 October 2026}}</ref> Teise A-koondisemängu pidas Dunne 13. novembril 2025, kui sekkus lõpuhetkedel 2:0 võidumängus [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu. 26. märtsil 2026 tuli ta vahetusest väljakule 2026. aasta maailmameistrivõistluste Euroopa valikturniiri play-off'i poolfinaalis [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] vastu. Iirimaa kaotas pärast 2:2 viiki penaltiseerias ja jäi MM-finaalturniirilt eemale. 4. oktoobril 2026 kuulus Dunne esimest korda A-koondise algkoosseisu, kui Iirimaa viigistas Rahvuste Liigas [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisraeliga]] 1:1.<ref>{{cite web|url=https://www.fai.ie/latest/match-report-republic-ireland-1-1-israel-ireland-held-serbia/|title=Match Report: Republic of Ireland 1-1 Israel - Ireland held in Serbia|publisher=Football Association of Ireland|language=en|date=4 October 2026|access-date=5 October 2026}}</ref> 2026. aasta 4. oktoobri seisuga oli Dunne pidanud Iirimaa A-koondises neli kohtumist ega olnud väravat löönud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/jimmy-dunne/nationalmannschaft/spieler/396174 Jimmy Dunne – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 5.10.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Accrington Stanley FC]] *[[EFL League Two|League Two]]: 2017/18 ;[[Sunderland AFC]] *[[EFL Trophy]] finalist: 2018/19 ;Individuaalne *[[Queens Park Rangers]]i hooaja parim värav: 2023/24 *Queens Park Rangersi poolehoidjate aasta mängija: 2024/25 *Queens Park Rangersi mängijate valitud aasta mängija: 2024/25 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.transfermarkt.com/jimmy-dunne/profil/spieler/396174 Jimmy Dunne] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Dunne, Jimmy}} [[Kategooria:Iirimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Burnley FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Sunderland AFC mängijad]] [[Kategooria:Queens Park Rangers FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:League Two mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] roe0rtfhnuax1b1jrlslytixarndfio 0 722208 7248253 2026-10-05T20:23:09Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Jimmy Dunne]] 7248253 wikitext text/x-wiki #suuna [[Jimmy Dunne]] 8upk5lkpqvnnyik4mg0t9nq414zr03x 0 722209 7248260 2026-10-05T20:29:30Z Xx.i.dontknow 230417 Xx.i.dontknow teisaldas lehekülje [[Luunja Keskkool]] pealkirja [[Luunja Gümnaasium]] alla: Koolinime muudeti. 7248260 wikitext text/x-wiki #suuna [[Luunja Gümnaasium]] npig8cml56lbqoy0o43okoacbqvkbw1 0 722210 7248356 2026-10-06T07:34:51Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{Infokast väeüksus | nimi = Tšehhi õhuvägi | pilt = Emblem of Czech Air Force.svg | pildiallkiri = | algusaeg = {{Algusaeg ja vanus|1993|1|1}} | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{pisiLipp|Tšehhi}} | kuuluvus = [[Tšehhi relvajõud]] | ülesanne = [[õhusõda]] | suurus = 5200 | deviis...' 7248356 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Tšehhi õhuvägi | pilt = Emblem of Czech Air Force.svg | pildiallkiri = | algusaeg = {{Algusaeg ja vanus|1993|1|1}} | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{pisiLipp|Tšehhi}} | kuuluvus = [[Tšehhi relvajõud]] | ülesanne = [[õhusõda]] | suurus = 5200 | deviis = ''Vzduch je naše moře''<br/>("Õhk on meie meri") <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = Petr Hromek | praegune_ülem_silt = Õhuväe juhataja | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Roundel of the Czech Republic.svg|100px]] | märk_silt = Sõjalennuki eraldusmärk | märk_2 = [[Pilt:Roundel of the Czech Republic – Low Visibility.svg|100px]] | märk_2_silt = Sõjalennuki eraldusmärk | märk_3 = [[Pilt:Czech Air Force Banner Flag.png|100px]] | märk_3_silt = Lipp | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Tšehhi õhuvägi''' ([[tšehhi keel]]es ''Vzdušné síly'') on [[Tšehhi relvajõud]]ude väeliik. Tšehhi sõjalennunduse ajalugu ulatub tagasi aastasse 1918 ning õhuvägi loodi tänapäevasel kujul 1993. aastal kui Tšehhi õhuvägi võttis koos [[Slovakkia õhuvägi|Slovakkia õhuväega]] üle [[Tšehhoslovakkia õhuvägi|Tšehhoslovakkia õhuväe]] ülesanded. Õhuvägi vastutab Tšehhi õhuruumi puutumatuse tagamise eest, maaväe lähituletoetuse ning transpordiülesannete, sealhulgas valitsuse ja riigi jaoks prioriteetsete lendude teostamise eest. Rahuajal panustab õhuvägi ülesannetesse, mis tulenevad Tšehhi seadustest ja ministeeriumidevahelistest kokkulepetest.<ref name="Air" /> Tšehhi õhuväelased osalevad regulaarselt [[Balti õhukaitsemissioon]]il. Õhuvägi kasutab mitmeotstarbelisi hävituslennukeid [[Saab 39 Gripen|JAS 39C/D Gripen]] ja [[Aero L-159 ALCA|L-159 ALCA]]. Alates 2029. aastast võetakse kasutusele [[Lockheed Martin F-35 Lightning II|F-35 Lightning II]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Air">{{netiviide |pealkiri=Air Force |väljaanne=Ministry of Defence of the Czech Republic |url=https://www.mo.gov.cz/scripts/detail.php?id=87187 |vaadatud=2026-10-06}}</ref> }} 5rj11h9fykpjnacq4psnd2emsquqnvt 7248357 7248356 2026-10-06T07:35:29Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Tšehhi]]; +[[Kategooria:Õhuvägi]]; +[[Kategooria:1993]] 7248357 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Tšehhi õhuvägi | pilt = Emblem of Czech Air Force.svg | pildiallkiri = | algusaeg = {{Algusaeg ja vanus|1993|1|1}} | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{pisiLipp|Tšehhi}} | kuuluvus = [[Tšehhi relvajõud]] | ülesanne = [[õhusõda]] | suurus = 5200 | deviis = ''Vzduch je naše moře''<br/>("Õhk on meie meri") <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = Petr Hromek | praegune_ülem_silt = Õhuväe juhataja | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Roundel of the Czech Republic.svg|100px]] | märk_silt = Sõjalennuki eraldusmärk | märk_2 = [[Pilt:Roundel of the Czech Republic – Low Visibility.svg|100px]] | märk_2_silt = Sõjalennuki eraldusmärk | märk_3 = [[Pilt:Czech Air Force Banner Flag.png|100px]] | märk_3_silt = Lipp | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Tšehhi õhuvägi''' ([[tšehhi keel]]es ''Vzdušné síly'') on [[Tšehhi relvajõud]]ude väeliik. Tšehhi sõjalennunduse ajalugu ulatub tagasi aastasse 1918 ning õhuvägi loodi tänapäevasel kujul 1993. aastal kui Tšehhi õhuvägi võttis koos [[Slovakkia õhuvägi|Slovakkia õhuväega]] üle [[Tšehhoslovakkia õhuvägi|Tšehhoslovakkia õhuväe]] ülesanded. Õhuvägi vastutab Tšehhi õhuruumi puutumatuse tagamise eest, maaväe lähituletoetuse ning transpordiülesannete, sealhulgas valitsuse ja riigi jaoks prioriteetsete lendude teostamise eest. Rahuajal panustab õhuvägi ülesannetesse, mis tulenevad Tšehhi seadustest ja ministeeriumidevahelistest kokkulepetest.<ref name="Air" /> Tšehhi õhuväelased osalevad regulaarselt [[Balti õhukaitsemissioon]]il. Õhuvägi kasutab mitmeotstarbelisi hävituslennukeid [[Saab 39 Gripen|JAS 39C/D Gripen]] ja [[Aero L-159 ALCA|L-159 ALCA]]. Alates 2029. aastast võetakse kasutusele [[Lockheed Martin F-35 Lightning II|F-35 Lightning II]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Air">{{netiviide |pealkiri=Air Force |väljaanne=Ministry of Defence of the Czech Republic |url=https://www.mo.gov.cz/scripts/detail.php?id=87187 |vaadatud=2026-10-06}}</ref> }} [[Kategooria:Tšehhi]] [[Kategooria:Õhuvägi]] [[Kategooria:1993]] a7ta1td6jap5l9k1ber2iahdjj7slf7 0 722211 7248360 2026-10-06T07:39:25Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Neohygrocybe ovina'' | pilt = Neohygrocybe ovina.jpg | pildi_seletus = ''Neohygrocybe ovina'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygro...' 7248360 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Neohygrocybe ovina'' | pilt = Neohygrocybe ovina.jpg | pildi_seletus = ''Neohygrocybe ovina'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = [[Uhivesinutt]] ''Neohygrocybe'' | liik = '''''Neohygrocybe ovina''''' }} '''''Neohygrocybe ovina''''' on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv liik. ==Välislingid== * {{elurikkus|209326}} [[Kategooria:Limanutilised]] moe4ci7dprkpo005fhhy7h3s59uvtjz 7248363 7248360 2026-10-06T07:52:41Z Svencapoeira 67038 7248363 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Neohygrocybe ovina'' | pilt = Neohygrocybe ovina.jpg | pildi_seletus = ''Neohygrocybe ovina'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = [[Uhivesinutt]] ''Neohygrocybe'' | liik = '''''Neohygrocybe ovina''''' }} '''''Neohygrocybe ovina''''' on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv liik. Seene leidis Eestist esmakordselt aastal 2026 Sven Pruul. ==Välislingid== * {{elurikkus|209326}} [[Kategooria:Limanutilised]] ezzhl2ot9zuyt3jqbg1ry5zfvcpehbd 0 722212 7248366 2026-10-06T08:23:40Z Evlper 104506 Uus lehekülg: ''''Eeter''' on eksperimentaalset elektroonilist ja vokaalmuusikat viljelev Eesti ansambel, kes on muuhulgas loonud filmimuusikat. Koosseisu kuuluvad [[Anna Hints]], [[Marja-Liisa Plats]] ja [[Ann Reimann]], kes on tegevad lisaks muusikale muudel loovaladel.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - ERR arhiiv, 20. mai 2016]</ref> Eeter tegutseb alates 2013, aasta hilissügisest<ref>[https://soundcloud.com/eeter-244995194 Eet...' 7248366 wikitext text/x-wiki '''Eeter''' on eksperimentaalset elektroonilist ja vokaalmuusikat viljelev Eesti ansambel, kes on muuhulgas loonud filmimuusikat. Koosseisu kuuluvad [[Anna Hints]], [[Marja-Liisa Plats]] ja [[Ann Reimann]], kes on tegevad lisaks muusikale muudel loovaladel.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - ERR arhiiv, 20. mai 2016]</ref> Eeter tegutseb alates 2013, aasta hilissügisest<ref>[https://soundcloud.com/eeter-244995194 Eeter. - Soundcloud]</ref>. Trio loodud palades tekivad helimaastikud, milles leidub ''[[ambient]]''-kõlasid, rahvalikke motiive ning vaba [[Improvisatsioon (muusika)|improvisatsioon]]i; ansambli kreedo on julgustada katsetama ja nautima loomingulist eksimist<ref>[https://soundcloud.com/eeter-244995194 Eeter. - Soundcloud]</ref>. [[Eesti Raadio]]s on kõlanud palad "Unustamise register", "Sünnisurmamärgid" ja "Unelaul".<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - ERR arhiiv, 20. mai 2016]</ref> Eeter on loonud muusika [[Joosep Matjus]]e loodusfilmile "[[Tuulte tahutud maa]]" (2018), [[Anna Hints]]i täispikale dokumentaalfilmile "[[Savvusanna sõsarad]]" (2023) ja [[Andres Tenusaar]]e [[nukufilm]]ile "[[Väike teine]]" (2024)<ref>[https://www.efis.ee/company/4297%7D Eeter, - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://soundcloud.com/eeter-244995194 Eeter Soundcloudis] * [https://www.facebook.com/eeterband/?locale=et_EE Facebooki profiil] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - ERR arhiiv, 20. mai 2016] 4xhij2l7j6wecpta74to0bw1pupyytd 7248369 7248366 2026-10-06T08:36:24Z Evlper 104506 7248369 wikitext text/x-wiki '''Eeter''' on eksperimentaalset elektroonilist ja vokaalmuusikat viljelev Eesti ansambel, kes on muuhulgas loonud [[filmimuusika]]t. Koosseisu kuuluvad [[Anna Hints]], [[Marja-Liisa Plats]] ja [[Ann Reimann]], kes on tegevad lisaks muusikale muudel loovaladel.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - ERR arhiiv, 20. mai 2016]</ref> Eeter tegutseb alates 2013, aasta hilissügisest<ref>[https://soundcloud.com/eeter-244995194 Eeter. - Soundcloud]</ref>. Trio loodud palades tekivad helimaastikud, milles leidub ''[[ambient]]''-kõlasid, rahvalikke motiive ning vaba [[Improvisatsioon (muusika)|improvisatsioon]]i; ansambli kreedo on julgustada katsetama ja nautima loomingulist eksimist<ref>[https://soundcloud.com/eeter-244995194 Eeter. - Soundcloud]</ref>. [[Eesti Raadio]]s on kõlanud palad "Unustamise register", "Sünnisurmamärgid" ja "Unelaul".<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - ERR arhiiv, 20. mai 2016]</ref> Eeter on loonud muusika [[Joosep Matjus]]e loodusfilmile "[[Tuulte tahutud maa]]" (2018), [[Anna Hints]]i täispikale dokumentaalfilmile "[[Savvusanna sõsarad]]" (2023) ja [[Andres Tenusaar]]e [[nukufilm]]ile "[[Väike teine]]" (2024)<ref>[https://www.efis.ee/company/4297%7D Eeter, - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://soundcloud.com/eeter-244995194 Eeter Soundcloudis] * [https://www.facebook.com/eeterband/?locale=et_EE Facebooki profiil] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - ERR arhiiv, 20. mai 2016] t7stcteekody2looe3da1sml5n29j0y 7248374 7248369 2026-10-06T08:42:46Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7248374 wikitext text/x-wiki '''Eeter''' on eksperimentaalset elektroonilist ja vokaalmuusikat viljelev Eesti ansambel, kes on muuhulgas loonud [[filmimuusika]]t. Koosseisu kuuluvad [[Anna Hints]], [[Marja-Liisa Plats]] ja [[Ann Reimann]], kes on tegevad lisaks muusikale muudel loovaladel.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - ERR arhiiv, 20. mai 2016]</ref> Eeter tegutseb alates 2013, aasta hilissügisest<ref>[https://soundcloud.com/eeter-244995194 Eeter. - Soundcloud]</ref>. Trio loodud palades tekivad helimaastikud, milles leidub ''[[ambient]]''-kõlasid, rahvalikke motiive ning vaba [[Improvisatsioon (muusika)|improvisatsioon]]i; ansambli kreedo on julgustada katsetama ja nautima loomingulist eksimist<ref>[https://soundcloud.com/eeter-244995194 Eeter. - Soundcloud]</ref>. [[Eesti Raadio]]s on kõlanud palad "Unustamise register", "Sünnisurmamärgid" ja "Unelaul".<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - ERR arhiiv, 20. mai 2016]</ref> Eeter on loonud muusika [[Joosep Matjus]]e loodusfilmile "[[Tuulte tahutud maa]]" (2018), [[Anna Hints]]i täispikale dokumentaalfilmile "[[Savvusanna sõsarad]]" (2023) ja [[Andres Tenusaar]]e [[nukufilm]]ile "[[Väike teine]]" (2024)<ref>[https://www.efis.ee/company/4297%7D Eeter, - Eesti Filmi Andmebaas]</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://soundcloud.com/eeter-244995194 Eeter Soundcloudis] * [https://www.facebook.com/eeterband/?locale=et_EE Facebooki profiil] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - ERR arhiiv, 20. mai 2016] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] 8b3d3kf7nmrrb812sw21jghfp7khdda 0 722216 7248418 2026-10-06T09:42:39Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[George Fenton]] 7248418 wikitext text/x-wiki #suuna [[George Fenton]] c3swinqu8og123ho7kj08hfryb78qvh